Loa andmine

KORRALDUS 19. mai 2022 nr 1-3/22/230 Loa andmine lindude häirimiseks 1. OTSUS Lähtudes p-s 2 esitatud asjaoludest, p-s 3 esitatud kaalutustest, tuginedes p-s 3 viidatud õigusnormidele ning võttes aluseks Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirjaga nr 1- 1/20/230 kinnitatud „Looduskaitse planeerimise osakonna põhimääruseˮ p-s 2.3.1, otsustan: 1. anda Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) luba lindude häirimiseks ning võimalikuks pesade, munade ja pesapoegade hävitamiseks elanikkonna ohutuse huvides rajatava (militaarotstarbel vajaliku) ühendustee jaoks: 1.1. Ida-Viru maakonnas p-s 2 nimetatud kvartalitel, eraldistel ja katastriüksustel väljastatud metsateatiste alusel raadamiseks lindude pesitsusperioodil, va kvartalis ja eraldisel VF184-22; 2. Maatriksi punases tsoonis asuvas kvartalis ja eraldisel VF184-22 (0,25 ha, teatis nr 50000552487) raadamist lindude pesitsusperioodil teostada ei tohi. Sellel alal võib raadata peale lindude pesitsuseprioodi lõppu, alates kuupäevast 01.08.2022; 3. Loa nõuete täitmise eest on vastutajaks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus; 4. Luba on kehtiv allkirjastamisest kuni 30.07.2022. 2. ASJAOLUD Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristuprojektide koostöö koordinaator Elari Kalmaru (edaspidi taotleja) esitas Keskkonnaametile taotluse1, et saada luba RMK-le raadamise teostamiseks linnurahu ajal endisel põlevkivi kaevandusalal riigikaitselisel eesmärgil ühendustee Sirgala harjutusvälja ja Kaitseväe Jõhvi linnaku vahele loomiseks. Keskkonnaamet on väljastanud nimetatatud kvartalitel, eraldistel ja katastriüksustel järmised metsateatised: AT291- 21, 50000552459; AT293-76, 50000552461; AT294-11, 50000552451; DC012-62, 50000552457; DC012-61, 50000552455; DC012-60, 50000552453; SI002-2, 50000552499; SI002-4, 50000552503; SI002-3, 50000552501; SI002-1, 50000552497; DC067-1, 50000552495; VF175-15, 50000552465; VF176-40, 50000552469; DC175-2, 50000552463; VF176-38, 50000552467; 80201:002:0361, 50000552449; VF196-7, 50000552477; VF179-10, 50000552475; VF179-9, 50000552473; VF179-8, 50000552471; VF182-24, 50000552481; VF184-26, 50000552491; VF184-27, 50000552493; VF184-22, 50000552487; VF182-20, 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.05.2022 nr 3-1/22/2127-1 all. 50000552479; VF184-20, 50000552485; VF184-25, 50000552489 ja VF183-25, 50000552483. Kõikide metsateatiste kogumaht on 15,41 ha. Taotleja on välja toonud, et tegelik raiemaht tuleb väiksem metsateatistega lubatuga võrreldes. Mitmes kohas jäeti ära olemasoleva tee õgvendused ja paljudes kohtades, kus vana tee all, raadatakse algsega võrreldes kitsamalt. Raiemaht väheneb võrreldes metsateatistes lubatud mahuga hinnanguliselt 10-20%. Raadamise käigus vabastatava ala näol on tegemist ühendustee harjutusvälja poolse otsaga, mis on täna kaevanduse poolt suletud ala, kuid pärast tee valmimist saab olema osaliselt avalikus kasutuses, sh tagab näiteks võimalike Sillamäe piirkonna suurõnnetuste puhul alternatiivse ida- lääne suunalise liikumise tänasele ainsale teele ehk Tallinn-Narva maanteele. Ehitus on kriitiliselt vajalik, et Jõhvis paiknevad üksused, Eestis paiknevad ja lisanduvad liitlasüksused saaks sõita kiiremini ja ohutumalt õppustele ja ei peaks kasutama suure koormusega Tallinn-Narva maanteed ega peaks ületama kaks korda Tallinn-Narva raudteed, olles pikkade ja suhteliselt aeglaste kolonnidena potentsiaalseks ohuks teistele liiklejatele. Samas ehituslepingus on ka Jõhvi poolse otsa ehitus, mis on juba täna avalikus kasutuses ja seal on plaanitud alustada raadamise ja ehitusega suve keskpaigas. Käesoleva aasta kevadest, kui julgeolekuolukord järsult halvenes, on märkimisväärselt kasvanud surve toetada Kaitseväe väljaõppevõimalusi ennaktempos, et katta kiiremini suurenenud vajadused ning olla veelgi paremini valmis võimalikeks sõjalisteks ohtudeks. Lähtuvalt eeltoodust ei ole võimalik lükata raadamist ja ehitust suvesse ning vajalik on alustada Jõhvi- Sirgala teetrassi raadamist riigikaitselistel eesmärkidel lähipäevil, et vältida ehituse takerdumist ja sellest lähtuvaid võimalikke muid ja suurema mõjuga ohte. Riigikaitse näol on tegemist elanikkonna ohutuse tagamisega. Taotleja palub teha erandi ja võimaldada raadamise läbiviimist. 3. KAALUTLUSED Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõige 61 punkt 1 alusel on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55 lõige 61 punkt 2 alusel on keelatud looduslikult esinevate linnuliikide tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud sama paragrahvi lõige 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55 lõige 3 punktides 2-5 sätestatud juhud on: 2) elanikkonna ohutuse huvides; 3) lennuohutuse huvides; 4) kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade, kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks; 5) õppe- või teadusotstarbel. Keskkonnaregistri andmetel ei asu p-s 2 nimetatud kvartalitel, eraldistel ja katastriüksustel, kuhu on väljastatud metsateatised, kaitsealuste linnuliikide elupaiku ega kaitstavaid alasid. Lindude kõige intensiivsem pesitsusperiood on kevad ja suve algus – aprilli keskpaigast kuni juuli keskpaigani. Metsalinnustiku kaitsega on eriti oluline arvestada kõige linnurikkamates vanemates metsades ja kaitstavatel aladel. Keskkonnaamet töötas koos Keskkonnaagentuuriga välja haudelindude asustustiheduse maatriksi, mis tugineb puistu kasvukohatüübile ja vanusele. Metsakorraldusandmete põhjal saab metsaeraldised grupeerida ja hinnata kevadsuvise raie mõju linnustikule. Maatriksis on puistud jaotatud kolme kategooriasse, tähistades need erinevate värvidega järgnevalt: Sinine – lindude asustustihedus on väiksem kui 2 paari/ha, pesitsemise tõenäosus on väiksem, potentsiaalne mõju linnustikule vähene; Kollane – lindude asustustihedus 2 – 6 paari/ha, potentsiaalne mõju linnustikule keskmine; Punane – lindude asustustihedus on suurem kui 6 paari/ha, pesitsemise tõenäosus kõige suurem, mõju linnustikule suur; kaitsealad. P-s 2 nimetatud kvartalitel, eraldistel ja katastriüksustel asub punases kategoorias 0,25 ha metsa ning kollases kategoorias 4,83 ha metsa. Ülejäänud 10,33 ha puhul (puistu keskmine vanus varieerub 20-57 aastani) on puistu liiga noor, et kuuluda maatriksisse või puudub maatriksis selline kasvukohatüüp. 2 (3) Keskkonnaamet on kaalunud taotluses toodud eesmärke ning leiab, et raadamist lindude pesitsusperioodil eesmärgiga kiirendada teetrassi ehitust riigikaitselistel eesmärkidel saab käsitleda tahtliku häirimisena ning munade, pesade ja pesapoegade hävitamisena elanikkonna ohutuse huvides. Keskkonnaameti hinnangul on loa andmine taotlusekohaseks eesmärgiks põhjendatud, kuna raadamine ei toimu väga linnurikastel aladel ning raadamise tagajärjel valmib riigikaitselistel eesmärkidel teetrass, mis arvestades selle aasta kevadest halvenenud julgeoleku olukorda võimaldab kiiremini toetada Kaitseväe väljaõppevõimalusi ennaktempos, et olla veelgi paremini valmis võimalikeks sõjalisteks ohtudeks, ja seetõttu on tegemist elanikkonna ohutuse tagamisega. Raadamine lindude pesitsusajal võib kaasa tuua lindudele stressi ja lindude pesakondade hukkumisi ning et seda võimalust maksimaalselt vähendada, tuleb maatriksi punases tsoonis asuvas kvartalis ja eraldisel VF184-22 (0,25 ha) teha raadamine väljaspool lindude pesitusperioodi, alates kuupäevast 01.08.2022. Arvestades riigi julgeoleku olukorda ja vajadust elanikkonna ohutuse tagamiseks, on põhjendatud mittekaitsealuste linnuliikide häirimise ning pesade, munade ja pesapoegade hävitamise lubamine militaarotstarbel vajaliku ühendustee kiireks rajamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 53 kohaselt võib haldusorgan anda haldusakti kõrvaltingimusega. Nimetatud paragrahvi lg 1 alusel võib haldusakti kõrvaltingimuseks olla muuhulgas (a) haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud kuupäevast või tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes, (b) haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus või (c) haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Haldusakti kõrvaltingimuse võib lähtudes haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 3 määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Keskkonnaamet seab kõrvaltingimuseks tundlikuimal alal asuval metsaeraldisel VF184-22 teha raadamine väljaspool lindude pesitusperioodi, alates kuupäevast 01.08.2022. Loa kehtivusajaks on määratud juuli lõpp, kuna valdava osa lindude pesitsusperiood selleks ajaks lõpeb ning hilisemad raadamised eeldatavasti ei põhjusta pesade, munade ega pesakondade hävitamist ega pesitsevate lindude olulist häirimist. 4. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Tattar juhataja looduskaitse planeerimise osakond Saata: Elari Kalmaru ([email protected]) Marii Leinberg peaspetsialist liigikaitse büroo looduskaitse planeerimise osakond 3 (3)