Seisukoha küsimine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Failid

Aruande lisa 1 MAK2030 mõjude kontrollküsimustik.xlsx
Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu.pdf1305 KB
Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruand.pdf348 KB

Sisu (failidest)

Vastavalt jaotuskavale 20.05.2022 nr 15-4/22/2421 Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta seisukoha küsimine Keskkonnaminister algatas 04.09.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/607 metsanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi MAK2030) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Lisaks KSH-le viiakse läbi ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine, mis hõlmab kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Seetõttu lähtub mõjude hindamise aruanne lisaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS) toodud nõuetele ka Justiitsministeeriumi poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast. KSH aruanne koostatakse vastavalt KSH programmis toodud raamidele (nt olulised mõjud, metoodika). Kõigi oluliste mõjude hindamine toimub ühe tervikliku hindamisena KSH menetluse raames. KeHJS § 401 lõike 1 ja 361 lõike 1 kohaselt peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja enne KSH aruande avalikustamist küsima aruande sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Lähtuvalt MAK2030 kõrgetasemelise strateegilise planeerimisdokumendi olemusest on asjaomasteks asutusteks ministeeriumid. Palume ministeeriumil oma seisukoha kujundamiseks vastavalt vajadusele kaasata oma valitsemisalas tegutsevad asutused ning esitada MAK2030 KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta ühtne seisukoht. KeHJS § 361 lõike 4 alusel tuleb asjaomastel asutustel esitada oma seisukoht 30 päeva jooksul. Palume Teil esitada oma seisukoht KSH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta hiljemalt 22. juuniks 2022 e-posti aadressil [email protected]. KSH aruande avalik väljapanek ja seejärel avalik arutelu toimuvad pärast aruande kohta seisukohtade küsimist. KSH järgnevate etappide toimumisaegadest informeerime Teid edaspidi. Kirjale on lisatud MAK2030 KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu koos mõjude hindamise kontrollküsimustikuga. MAK2030 KSH programmi materjalid ja MAK2030 kavand seisuga 03.03.2022 koos lisadega on leitavad: https://envir.ee/MAKKSHmaterjalid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marku Lamp Asekantsler Lisad: 1. MAK2030 KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 2. Aruande lisa 1 „Mõjude kontrollküsimustik“ Lilli Lakkur, 626 0716 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu mai 2022 Töö nimetus: Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Töö number: 22020 Tellija: Keskkonnaministeerium Vastutav täitja: Karl Kupits Koostajad: Häli Tarum sotsiaalvaldkond Kadri Vaher ruumiline planeerimine Nele Rent kultuuripärand Raimo Pajula ökoloogia valdkond Artto Pello ökoloogia valdkond ornitoloogia alal Kalev Jõgiste metsandusvaldkond Mirjam Mehine assistent kliimamõjude alal Olavi Grünvald majandusvaldkond Siim Salmar puidutöötlemise valdkonna ekspert Tuuli Vreimann ringmajanduse ekspert Maves OÜ Kontrollija: kontrollija Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377nimi www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu SISUKORD LÜHENDID JA MÕISTED ......................................................................................................................... 4 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6 2 MAK LÜHIKIRJELDUS ............................................................................................................ 8 3 MÕJU HINDAMISE ULATUS JA MÄÄRAMATUS ...................................................... 11 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ....................................... 13 4.1 ELURIKKUSE JA METSAMAJANDUSE SEOSED .................................................................... 13 4.2 RAIED JA ÖKOLOOGILISED VÄÄRTUSED ........................................................................... 17 4.3 LOODUSVÄÄRTUSE HOIDMISE FINANTSMEHHANISM ..................................................... 20 4.4 METS KUI ELUKESKKOND JA PÄRANDKULTUURI KANDJA ................................................ 21 4.5 METSADE ROLL SÜSINIKURINGES JA SÜSINIKU TALLETAMISES ....................................... 24 4.6 METSADE TERVISLIKU SEISUNDI JA ELUJÕULISUSE SÄILITAMINE .................................... 26 4.7 METSADE SOTSIAALNE FUNKTSIOON .............................................................................. 27 4.8 METSADE TOOTLIKE FUNKTSIOONIDE SÄILITAMINE ........................................................ 29 4.8.1 Metsakultiveerimismaterjal ........................................................................... 30 4.8.2 Geenireservimetsade pikaajaline kasutamine ......................................... 30 4.9 METSADE KASUTAMISE RUUMILINE PLANEERIMINE ........................................................ 31 4.10 METSANDUS MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES..................................................................... 34 4.11 METSANDUSE INFRASTRUKTUUR ..................................................................................... 37 4.12 METSANDUSE SUUNAMINE JA KAASARÄÄKIMINE ........................................................... 38 4.13 METSAOMANDI STRUKTUUR JA KASUTAMISTAVAD ........................................................ 38 4.14 METSANDUSTEABE KOGUMINE NING KASUTAMINE ....................................................... 39 4.14.1 Metsaregister ...................................................................................................... 39 4.14.2 Statistiline metsainventuur ............................................................................ 40 5 ALTERNATIIVID JA EELISTATUIMA ALTERNATIIVI LEIDMINE .............................. 42 5.1 ALTERNATIIVIDE HINDAMISE METOODIKA ....................................................................... 42 5.2 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE LOODUSKESKKONNA VALDKONNAS.............................. 44 5.2.1 Hindamisel kasutatud eeldused ................................................................... 44 5.2.2 Hindamiskriteeriumid...................................................................................... 45 5.2.3 Hinnang alternatiividele ................................................................................. 47 5.2.4 Alternatiivide võrdlemine ............................................................................... 49 5.3 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE SOTSIAAL-KULTUURILISE KESKKONNA VALDKONNAS .. 50 5.3.1 Hindamisel kasutatud eeldused ................................................................... 50 5.3.2 Hindamiskriteeriumid...................................................................................... 51 5.3.3 Hinnang alternatiividele ................................................................................. 53 5.3.4 Alternatiivide võrdlemine ............................................................................... 56 18. mai 2022 1 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 5.4 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE MAJANDUSKESKKONNA VALDKONNAS ......................... 56 5.4.1 Hindamisel kasutatud eeldused ................................................................... 57 5.4.2 Hindamiskriteeriumid...................................................................................... 58 5.4.3 Hinnang alternatiividele ................................................................................. 59 5.4.4 Alternatiivide võrdlemine ............................................................................... 62 5.5 KOONDHINNANG ALTERNATIIVIDELE .............................................................................. 62 6 METSANDUSE ARENGUKAVAGA KAASNEVAD MÕJUD JA LEEVENDUSMEETMED ...................................................................................................... 64 6.1 METSANDUSE ARENGUKAVA MÕJU RIIGI TEISTELE STRATEEGILISTELE EESMÄRKIDELE .. 66 6.1.1 Säästev Eesti 21 ................................................................................................. 67 6.1.2 Euroopa Liidu metsastrateegia ..................................................................... 70 6.1.3 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 ................................... 71 6.1.4 Metsapoliitika..................................................................................................... 72 6.1.5 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 .................................................. 73 6.1.6 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ................ 73 6.1.7 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” ......................................................... 75 6.1.8 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 ..................................... 77 6.1.9 EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030 .................................................... 78 6.1.10 Looduskaitse arengukava aastani 2020 .................................................... 79 6.1.11 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ................................................... 80 6.1.12 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ................................................... 80 6.1.13 Strateegia "Eesti 2035".................................................................................... 84 6.1.14 ÜRO säästva arengu eesmärgid .................................................................. 85 6.1.15 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 .................................................................................. 93 6.1.16 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) .................. 94 6.1.17 Digiühiskonna arengukava 2030 ................................................................ 97 6.1.18 Euroopa rohelepe ............................................................................................... 99 6.1.19 Kultuuri arengukava 2021–2030: Kultuur 2030 ................................... 100 6.1.20 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030: Sport 2030 ............... 104 6.1.21 Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015-2020......................................................................................................... 106 6.1.22 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 ................................................. 107 6.1.23 Heaolu arengukava 2016-2023 ................................................................. 108 6.1.24 Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 .................................. 112 6.1.25 Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 ............................................. 114 6.1.26 Eesti välispoliitika arengukava 2030 ........................................................ 115 6.1.27 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PÕKA) ................................................................................................................ 117 6.1.28 Läänemere kaitse tegevuskava .................................................................. 118 6.1.29 EL Kliima- ja energiaraamistik 2030 ........................................................ 120 6.2 MAK HINDAMINE KONTROLLKÜSIMUSTIKU KAUDU .................................................... 121 18. mai 2022 2 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.3 PUIDU VÄÄRINDAMISE POTENTSIAAL ............................................................................ 121 7 ÜLEVAADE RASKUSTEST, MIS ILMNESID KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL .................................................................... 126 8 MAK ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIRE .......... 127 9 KOKKUVÕTE ....................................................................................................................... 129 18. mai 2022 3 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu LÜHENDID JA MÕISTED MAK Metsanduse arengukava vastavalt mõjude hindamise programmi koostamise aegsele seisule MAK koostamise Keskkonnaministeerium, kes vastutab MAK-i koostamise eest. korraldaja Sellel osapoolel on KSH menetluses vastutav roll. KeHJS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Selle alusel viiakse läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus. Muude oluliste mõjude hindamine on liidetud menetlusse ja integreeritud strateegilise mõju hindamise programmi. Antud protsessis on aluseks KeHJS 01.01.2019 redaktsioon. KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KeHJS 2. peatükk 2. jagu) KSH programm KSH aruande koostamise kava, milles selgitatakse olulised mõjud ning nende mõjude hindamise metoodika. Mõjusid hinnatakse aruande etapis. KSH programmile on nõuded toodud KeHJS § 36. KSH aruanne Keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis viiakse läbi vastavalt KSH programmis toodud raamidele (nt olulised mõjud, metoodika). KSH-le on nõuded toodud KeHJS § 40. Mõjude Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programm programm Mõjude Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamine hindamise ja muude oluliste mõjude strateegiline hindamine Oluline mõju Oluline keskkonnamõju võib tekkida olukorras, kus näiteks MAK- i eesmärk või alaeesmärk ei vasta rahvusvahelisele, EL-i või Eesti 18. mai 2022 4 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu keskkonnapoliitika eesmärkidele, on nendega vastuolus või ei aita neid ellu viia.1 Antud juhul laiendatakse seda mõistet keskkonnapoliitika dokumentide kõrval ka teiste valdkondade arengukavadele ja strateegiatele. RMK Riigimetsa Majandamise Keskus Statistiline Keskkonnaagentuuri poolt iga-aastaselt läbi viidav statistiline metsainventuur metsainventuur (SMI) on valikuuring, millega saab operatiivselt (SMI) ja ökonoomselt teavet metsade kohta. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsa dünaamikat riigis tervikuna. SMI põhiülesandeks on metsade ja seal toimuvate muutuste kirjeldamine, sealhulgas raieülevaate andmine. Lisaks metsainfole võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta. sünergia nähtus, kus koos saavutatakse paremaid tulemusi kui üksteisest sõltumatul tegutsemisel 1 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. 18. mai 2022 5 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 1 SISSEJUHATUS Keskkonnaministeerium esitas metsanduse arengukava koostamise ettepaneku2 Vabariigi Valitsusele, mille alusel algatati metsanduse arengukava koostamise 10. jaanuaril 2019. Keskkonnaministeerium algatas 04.09.2019 ministri käskkirjaga nr 1-2/19/607 „Metsanduse arengukava aastani 2030“ KSH. Käskkirjas on muuhulgas toodud järgmist: • Arengukava koostamise eesmärk on saavutada laiapõhjaline kokkulepe jätkusuutliku metsanduse suunamiseks, arvestades integreeritult nii rahvusvahelisi kohustusi kui ka Eesti sotsiaalseid, majanduslikke, ökoloogilisi ja kultuurilisi aspekte ning biomajanduse strateegilise arendamise vajadust. • Arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna arengukava koostatakse metsanduse valdkonnas. Lähtuvalt KeHJS § 311, on KSH eesmärk: • arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; • edendada säästvat arengut. Loetelu lubab järeldada, et KSH ülesanne on keskenduda looduskeskkonnale avalduvale mõjule ja looduskeskkonna poolt avalduvale mõjule. Seda põhimõtet kinnitab ka KSH käsiraamat3. Et kujundada Eesti vabariigi metsanduspoliitikat, on seadusest tulenevalt (metsaseaduse § 7 lg 1) vajalik läbi viia strateegiline planeerimine. See tegevus hõlmab arengukava koostamist. Arengukava on tulevikku vaatav, eesmärke seadev ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi kirjeldav dokument. Hindamaks arengukava soodsaid ja ebasoodsaid keskkonnamõjusid, viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Kuna MAK-i mõju on vaja hinnata laiapõhjaliselt, viiakse lisaks KSH-le sama protsessi raames läbi Eestis esmakordselt ka muude oluliste mõjude strateegiline 2 Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek. Keskkonnaministeerium. 3 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. 18. mai 2022 6 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks eeltoodule kultuurilisi, majanduslikke, sotsiaalseid aspekte. Kõigi oluliste mõjude hindamine toimub ühe tervikliku hindamisena. Seetõttu lähtub käesolev mõjude hindamise aruanne lisaks KeHJS toodud nõuetele ka Justiitsministeeriumi poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast4 (kontrollküsimustikku vt lisas 1). Mõjude hindamine on jaotatud kahte etappi. Esmalt koostati mõjude hindamise programm. See läbis KeHJS kohase protseduuri ning tunnistati nõuetele vastavaks 2021. aasta detsembris (Keskkonnaministeeriumi kiri 13.12.2021 nr 15-4/21/4567-21). Käesolev töö on mõjude hindamise teine ja viimane etapp. Selle käigus hinnatakse mõjusid vastavalt mõjude hindamise programmile, järgides KeHJS kohast KSH aruande koostamise ja avalikkuse kaasamise protseduuri. 4 Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantse. 2021 18. mai 2022 7 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 2 MAK LÜHIKIRJELDUS Eesti Metsanduspoliitika kujundamiseks ja Eesti metsanduse suunamiseks on metsaseaduse § 7 kohaselt vajalik koostada iga kümne aasta jaoks MAK, mille kinnitab Riigikogu. Hetkel on koostamisel MAK 2030, mille eesmärk on saavutada laiapõhjaline kokkulepe jätkusuutliku metsanduse suunamiseks. MAK-i koostamisel lähtutakse arengukavade koostamise korrast5. Rohkem kui pool eesti maismaast on kaetud metsaga. Eestlastele on mets alati oluline olnud ja viimasel ajal on metsade majandamise teemat ühiskonnas eriti laialdaselt arutatud. Metsad pakuvad mitmesuguseid ökosüsteemide teenuseid, mis sõltuvad sellest, kuidas metsi kasutatakse. Metsade pakutavad ökosüsteemide teenused hõlmavad loodust ja sealhulgas inimesi reguleerivaid (nt. kliima, vesi), toetavaid (nt. mulla teke, toitainete ringlus), varustavaid (nt. toit, puit) ja kultuurilisi (nt. puhkus, vaimsus) teenuseid. Metsade pakutavaid teenuseid võib kirjeldada osana metsanduse väärtusahelast. See on mitmekülgne, hõlmates erinevat maakasutust, metsaomanikke ja metsandussektoris hõivatud inimesi, elukeskkonna toetamist, pikaajalisi investeeringuid, taastuvenergiat, teadust, haridust ja ka innovatsiooni. Metsandusel on läbi majandusvõtete oluline roll nende teenuste ja selle väärtusahela toimimisel. Kuna metsade ja metsanduse potentsiaalne mõju on sedavõrd suur, koostatakse arengukava laiapõhjalise dokumendina hõlmates nii kultuurilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi aspekte. Arengukava selgitab: „Arengukava täidab ÜRO säästva arengu6 eesmärke, mh tervise ja heaolu, jätkusuutliku energiavarustuse, majanduse ja tööhõive, kliimamuutustega kohanemise, taristu, tööstuse ja innovatsiooni, linnade ja asumite ning säästva tootmise ja tarbimise eesmärkidega. Samuti lähtub arengukava Euroopa ministrite metsakaitse koostööprotsessist Forest Europe, mille käigus on kokku lepitud kestliku (so jätkusuutliku) metsamajanduse (sustainable forest management) definitsioon ning põhiseisukohad7. Forest Europe juured ulatuvad ÜRO Keskkonna- ja 5 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117. 6 Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid | Riigikantselei 7 FOREST EUROPE | Sustainable Forest Management 18. mai 2022 8 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Arengukonverentsi8 otsustes sätestatud põhimõteteni, mis on olnud Eesti metsapoliitika9, varasemate arengukavade ja seadusandluse aluseks.“ MAK juhindub Forest Europe käigus kokku lepitud jätkusuutliku metsamajanduse definitsioonist ja põhiseisukohtadest. Peamiseks vahendiks metsade säästva majandamise määratlemiseks ja selle rakendamise soodustamiseks on kriteeriumite ja näitajate süsteemid. Need pakuvad asjakohast teavet metsapoliitiliste otsuste väljatöötamiseks ja hindamiseks. Samuti ka teavet riikliku metsapoliitika ja erinevate arengukavade ja –programmide tarbeks. Kriteeriumite ja näitajate süsteemide kasutamise abil saab ka hinnata metsaressursi olemit ja arengutrende, samuti koostada võrreldavat aruandlust Euroopa, piirkondlikul ja riigi tasandil. Kriteeriumite ja näitajate süsteemide all mõeldakse MAK eesmärkide mõõdikuid. Valdkonna arengukava ja programmi lähtealused on: (1) Valdkonna arengukavas ja programmis lähtutakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse kinnitatud Eesti pikaajalistest strateegilistest sihtidest ning toetatakse nende saavutamist. (2) Valdkonna arengukava ja programmi koostamisel ja muutmisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärke ja mõõdikuid. (3) Valdkonna arengukavas ja programmis kajastatakse Eesti Euroopa Liidu poliitika eesmärke. (4) Valdkonna arengukava ja programmiga aidatakse Eestil saavutada ÜRO ülemaailmseid säästva arengu eesmärke. Detailse kirjelduse lähtealustest leiab MAK-i kavandist. Arengukava ja programmi eesmärgid ja nende mõõdikud koos tulemusvaldkonna eesmärkidega moodustavad strateegilise planeerimise raamistiku, mille põhjal koostatakse eelarvestrateegia ja riigieelarve. MAK-i sisuks on: • valdkonna arengukava üldeesmärk ja alaeesmärgid ning nende mõõdikud alg- ja sihttasemetega; 8 United Nations Conference on Environment and Development, Rio de Janeiro, Brazil, 3-14 June 1992 | United Nations 9 Eesti metsapoliitika heakskiitmine, Riigikogu 11.06.1997 otsus. 18. mai 2022 9 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu • ülevaade olulisematest poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada. MAK üldeesmärk on kestlik metsandus. Arengukava üldeesmärgi saavutamine tagatakse läbi kolme alaeesmärgi (Joonis 1), mis lähtuvad Forest Europe säästliku metsanduse põhimõtetest, mille järgi tagab säästlik metsamajandus elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse. üldeesmärk Eesti metsandus on kestlik 1. alaeesmärk 2. alaeesmärk 3. alaeesmärk Metsandus arvestab Metsasektor on Metsandus on kaasav kliimamuutuste ja majanduslikult ning arvestab metsade elurikkuse konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja seisundiga kultuuriliste väärtustega Joonis 1 MAK eesmärgid 18. mai 2022 10 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 3 MÕJU HINDAMISE ULATUS JA MÄÄRAMATUS MAK on strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani tegevusi asukohaspetsiifiliselt (maakond, vald, küla). Seatud eesmärgid, mõõdikud ja tegevussuunad on vastavalt dokumendi strateegilisele tasandile üldised, suunda näitavad ja ei lasku tegevuskava tasemele, kus nähakse ette konkreetseid projekte, investeeringuid, õiguslike sätete muudatusi jm. Tihti on võimalik püstitatud alameesmärke ellu viia ja mõõdikutena seatud sihte saavutada erinevate tegevustega. Arengukava tugevalt strateegiline aste (pigem üldine, laskumata detailidesse) on kooskõlas riigi poolt ette antud arengukavade koostamise ja strateegilise planeerimise juhisega. Mõjude hindamine lähtub hinnatava dokumendi tasandist ja jääb samasse täpsusastmesse hinnatava dokumendiga. Sellest lähtuvalt on mõju hinnatud Eesti üleselt laskumata piirkondade eripäradesse. Hindamine on lähtunud alameesmärkide ja mõõdikute kirjeldusest ning on vältinud spekuleerimisest, milliseid konkreetseid tegevusi eesmärkide saavutamiseks võidakse ette võtta. Peamiseks hindamise objektiks on kooskõla Eesti teiste strateegiliste kavade eesmärkidega ja alameesmärkidega. Ruumiliselt piirdub mõju hindamine Eesti territooriumiga. Olulist piiriülest mõju ei ole põhjust prognoosida. MAK on ette nähtud Eesti metsa arengu suunamiseks ja olulisemad muudatused toimuvad Eestis. MAK küll on koostatud aastateks 2021-2030 kuid metsanduses on muutused mõõdetavad aastakümnetes, mitte aastates. Täna planeeritud muudatused hakkavad jõustuma täielikult alles selles metsas, mis istutatakse homme ja muudatused jõuavad eesmärgini siis, kui mets on kasvanud küpseks. Arusaadavalt ei istutata uut metsa kogu Eesti ulatuses homme vaid vastavalt raiejärjekorrale. Selle tõttu võib väita, et MAK-iga planeeritud lõppeesmärgid on täielikult realiseerumas vast ehk suurusjärgus 100 aasta jooksul. See näitab MAK tegelikku ajalist mõõdet ja seab MAK tänastele ning tulevikus koostajatele erilise ülesande koostada niisugune arengukava, mis ei hüple ühelt ideelt teisele. Eelnevast lähtudes on käesolevas aruandes hinnatud kõiki mõjusid pikas vaates kuni hetkeni, mil MAK plaanitu põhjal saabuks nö lõppolukord. Mõjude hindamise üldsusastme tõttu ei ole välistatud, et MAK-ist tulenevatele tegevustele tuleb detailsemates etappides läbi viia spetsiifilisem keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbi viimise vajaduse on vähem tõenäoline kuid ei ole välistatud. 18. mai 2022 11 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Mõjude hindamine käsitleb kõiki puudutatud eluvaldkondi lähtudes põhimõttest, et ühiskond püsib kolmel võrdselt tähtsal alustalal (Joonis 2). sotsiaal- kultuuriline majanduskeskkond looduskeskkond Joonis 2 Kolme jalaga taburet, millel istub ühiskond Mõjude hindamisel on lähtutud tänapäeval parimast kättesaadavast teadmisest ühiskonnas toimuvatest protsesside suundumustest (demograafia, kliimamuutused, majanduskasv jne). Korduvalt on leidnud tõestust, et ka makrotasandi protsesside prognoosid ei pruugi isegi lähituleviku osas paika pidada (2007. aasta majanduskriis, Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu ning selle tõttu sanktsioonidest tulevad tagajärjed, jne). Määramatust ei aita vähendada ka võimalike sündmuste stsenaariumite loomine, sest võimalike variante ja nende kombinatsioone on väga palju, kui mitte lõputult. Parimaks lahenduseks on plaanide ja prognooside süstemaatiline üle vaatamine ning lähtuvalt olukorrast sihi täpsustamine. Seda eesmärki kannab MAK üle vaatamine kümneaastase tsükliga (2030-2040, 2040-2050 jne). 18. mai 2022 12 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 4.1 Elurikkuse ja metsamajanduse seosed MAK-i eesmärkide ja muude poliitikainstrumentide kavandamisel on mõju keskkonnale, sh ka elurikkusele selle kõige laiemas mõttes, üks olulisi mõjuvaldkondi, millega arvestada tuleb. Metsad kannavad tervet rida ökosüsteemiteenuseid, millest olulisimate hulka kuuluvad kahtlemata ka elurikkust toetavad teenused. Loodushoidu ja metsade elurikkust puudutav väga oluline metsapoliitiline kokkulepe tehti 2002. aastal Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 raames, mil otsustati, et rangelt kaitstavate metsade pindala tõstetakse olemasolevalt 7,2%-lt vähemalt 10%-ni Eesti praegusest metsamaa pindalast. Samast arengukavast leiame ka vääriselupaikade kaitse strateegia. See eesmärk on praeguseks ka täidetud – range kaitse all on üle 14% metsamaa kogupindalast. Elurikkuse toetamiseks võeti suund säilik-, lama-, põlis- ja surnud puude jätmiseks raiesmikele. Metsade kaitse eri aspekte reguleeritakse peamiselt metsaseadusega ja looduskaitseseadusega. Metsaseaduse põhieesmärgiks on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Nende täitmiseks on metsade majandamisele kehtestatud piirangud ja nõuded, näiteks lageraietel pindalale ja säilikpuude hulgale. Samuti on reguleeritud vääriselupaikade kaitse, mis paraku toimib seni siiski vaid riigimetsades. Seega peab metsaseadus tagama nii metsade elustiku mitmekesisuse kui ka võimalused metsa ökonoomseks majandamiseks ja kaitseks. Metsa looduskaitse Eestis tugineb aga eelkõige looduskaitseseadusele, mille järgi looduskaitse tähtsaim põhimõte on looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramine. 01. jaanuari 2021. seisuga paiknes 19,7% Eesti metsamaast kaitstavatel aladel10. Statistilise metsainventuuri järgi, mis arvestab kaitstavate alade hulka ka ranna ja kalda piiranguvööndid, oli kaitstavat metsamaad kokku hinnanguliselt 25,6% Eesti metsamaast. Siiski nähakse vajadust võtta kaitse alla rohkem vanu metsi ja metsaelupaigatüüpe ning parandada range kaitse all olevate metsamaade tüpoloogilist esinduslikkust. Osalt on kaitstavate metsade kaitserežiim kehtestatud ka liigikaitselistest eesmärkidest lähtuvalt kaitstes metsa kui kaitstava liigi elupaika. Liigikaitselistel eesmärkidel on enim metsi kaitstud metsise kaitse vajadustest lähtuvalt (metsise püsielupaigad). 10 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus. Keskkonnaagentuur, 2020. 18. mai 2022 13 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Viimastel aastatel on intensiivistunud raiesurve kaitsealade piiranguvööndites (sealhulgas ka Natura 2000 aladel), mis võib seada ohtu kaitsealade kaitse- eesmärkideks olevate liikide ja metsaelupaigatüüpide seisundi ning säilimise. Seega on vajadus korrigeerida (sh karmistada) piiranguvööndite kaitserežiime seal, kus metsade majandamine võib seada ohtu kaitseala eesmärgid või avaldada ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 alade eesmärgiks olevate elupaigatüüpide või liikide seisundile. Euroopa liidu tasandil (ja selle kaudu ka Eestis) on metsade kaitse tagamisel mänginud tähtsaimat rolli Natura 2000 kaitsealade moodustamise protsess. Looduslike metsade kaitse Natura loodusaladel põhineb Loodusdirektiivil, mille I lisasse kantud metsaelupaigatüüpe ja II lisasse kantud liikide elupaiku loodusaladel kaitstakse. Lisaks kuuluvad Natura 2000 võrgustikku linnualad, kus kaitstakse linnudirektiivi I lisa ja rändlinnuliikide elupaiku. Arvestada tuleb ka linnudirektiivi sättega, mille alusel on keelatud lindude tahtlik häirimine eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Lähitulevikus hakkab metsade kaitset ja kasutust nii Euroopa tasandil kui ka siseriiklikult kujundama Elurikkuse strateegia aastani 2030 ja sellest lähtuvad rakendusaktid ning muud otsustused. Metsandusega seondub strateegia kõige otsesemalt läbi metsade kaitse ja seisundi parandamise eesmärgi. Elurikkuse strateegia kohaselt tuleb tõhustada metsade kaitset ning pöörata enam tähelepanu metsadega seotud elurikkuse aspektidele, sealhulgas kaitstavate metsaelupaikade ning liikide kaitsele. Vastavalt ELi elurikkuse strateegiale aastani 2030 tuleb kindlaks määrata ja range kaitse alla võtta kõik ELis veel alles olevad loodus- ja põlismetsad. Metsade majandamise seosed elurikkusega on võrdlemisi komplekssed kuid üldreeglina põhjustab metsade intensiivsem ning puidu kvaliteedi ja kvantiteedi aspektist produktiivsem majandamine metsade elurikkuse vähenemist. Antud negatiivne seos esineb nii liigirikkuse kui ka koosluste ja metsaökosüsteemide tasandil. Ehk teisisõnu, lähtudes pakutavatest ökosüsteemiteenustest ei saa (või on see keerukas ning kallis) samal ajal maksimeerida varustusteenust puidu tootmise näol ja elurikkust toetavaid teenuseid. Siiski on majandusviiside valikuga võimalik säilitada või suurendada elurikkust toetavaid teenuseid ning leida kompromiss või tasakaal metsa erinevate funktsioonide vahel. Lisaks raieviiside valikule aitab elurikkust säilitada raiete ajaline planeerimine – kevadine raierahu, mis praegu kehtib vaid riigimetsades, on oluline nii metsalinnustikule kui ka muule elustikule. Praegu on raierahu puhul tegemist siiski vaid osalise raierahuga (15. aprillil kuni 15. juuni), mis ei hõlma tervet pesitsusperioodi. Eesti Ornitoloogiaühing soovitab pidada raierahu vähemalt 15. juulini. 18. mai 2022 14 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Metsamajanduse olulisim negatiivne mõju elurikkusele tuleneb asjaolust, et Eesti metsade majandamine on lageraiepõhine: aastal 2019 tehtud uuendusraiete 37 900 hektarist moodustasid lageraied 90,5%; samal aastal tehti turbe- ja valikraieid 4 800 hektaril11. Lageraiepõhise metsanduse (LPM) keskkonnamõju ja võimalusi seda leevendada on maailmas (ka Eestis) palju uuritud; LPMi kombineerimine turberaiete ja püsimetsandusega on aktiivse uurimise faasis. Uuringud näitavad, et LPMi ohud elustikule on seotud paljude protsessidega: peamised on elupaikade ja populatsioonide lokaalne hävimine ning ökoloogiliste seoste muutused tulenevalt raiehäiringust, sellele järgneva suktsessiooni laadist ja paljudest sekundaarsetest mõjudest. Maastikes moodustuvad liitunud puistute ja raiesmike mosaiigid, kus raiesmikel on ühtaegu spetsiifiline ökoloogiline roll (sh mõnele ohustatud liigile) ja riskid. Enamik negatiivseid mõjusid tugevnevad metsakasvatuse intensiivistudes ja raiealade suurenedes; need tulenevad näiteks lühemast raieringist, väiksemast põlispuude ja kõdupuidu hulgast, ulatuslikest raiesmikest, märgalade kuivendamisest, teedest jne. Lageraiejärgse metsa üheealisus tähendab, et pärast hõrenemisfaasi domineerib kuni raievanuseni häiringutest peamiselt üksikpuude suremine ja võrastik püsib tihe. Vastavalt ei teki puistusse kuigivõrd vertikaalset heterogeensust (rindeid), häilulisust ja häiludes omakorda eripärast puistuarengut, mis on paljude liikide jaoks olulised. Puistutes puuduvad põlispuud, puuõõnsuste hulk ja mitmekesisus on väga väike ning surnud puud on enamasti väiksemad kui domineeriva rinde eluspuud; nende struktuurielementide teke raieringi lõpul tähendab ühtlasi, et nende koloniseerimise aeg elustiku poolt jääb väga lühikeseks. Elurikkusele avalduvate mõjude ulatust reguleerivad raieringi pikkus ja raiejärgsed säilikstruktuurid (kaudselt seega raiepindalad), raiesmike pindala ja paiknemine, metsateede poolt killustamine ning valitud uuendamisviis ja teised metsakasvatusvõtted (nt kombineerumine kuivendusmõjudega). Eesti uuringutes on piirkondlikul tasemel kõige ulatuslikumalt dokumenteeritud 1) pikaajaliselt või suktsessiooni hilisemates faasides kujunevate mikroelupaikade vähenemise mõjud; 2) ohustatud liikide asurkondade isoleerumine raiesmike tõttu. 11 Aastaraamat „Mets 2019“ peatükk „Raied“. 18. mai 2022 15 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu MAK-i senise protsessi ning alusuuringute käigus on kaardistatud mitmeid intensiivse metsamajanduse korral elurikkusele kaasnevaid mõjusid ja probleemkohti: • metsalinnustiku arvukuse kahanemine (metsades pesitseva tavalinnustiku arvukus on seiretulemuste alusel viimase 33 aasta jooksul vähenenud keskmiselt 0,5% aastas); • raiepindalad on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab elurikkust ja võib ohustada metsade teisi ökoloogilisi funktsioone; • säilik- ja põlispuude jätmise praktikad ei ole piisavad metsaelustiku säilimiseks tulevases metsapõlvkonnas, • raiete käigus väheneb metsas surnud puidu kogus ja heterogeensus; • vanade haavikute elustik on perspektiivis ohustatud; • esimese rinde väärislehtpuude (tamm, pärn, vaher, jalakas, künnapuu) vähesus ohustab nendega seotud liike ja kooslusi; • looduslike häiringualadega seotud elustik on ohustatud. Elurikkuse kaitsel on probleemiks ka asjaolu, et ohustatud metsaliikide kohta puudub neid arvestavate metsandusotsuste tegemiseks vajalik ülevaade. Ka seni reformimata riigimaade RMK-le üleandmisel või müümisel ei inventeerita loodusväärtusi, mistõttu kõrge kaitseväärtusega alad (näiteks metsaelupaigatüübid või kaitstavate liikide elupaigad) võivad sattuda raiesse. SMI 2014–2018 andmestiku järgi asus 65% elupaigatüübiväärilistest metsadest väljaspool ametlikult registreeritud elupaiku, mis tähendab, et metsaelupaikade seire ei kata suurt osa elupaigaks sobivaid metsi, ning samas, on veel metsaelupaigaväärtuslikke metsi, mida saaks täiendavalt elupaikadena arvele võtta12. Elurikkusele avaldab kaudset mõju ka metsade omandivorm, millest sõltub nende majandamise intensiivsus. Juriidilised isikud on intensiivsemad metsade majandajad võrreldes füüsiliste isikutega olles aktiivsemad nii raiel kui metsa uuendamisel 13. Füüsilistest isikutest omanike hulgas on suhteliselt rohkem passiivseid metsaomanikke. Seetõttu on tõenäoliselt ka füüsiliste isikute metsade elurikkus kõrgem. 12 Bioloogilise mitmekesisuseindikaatorite analüüs erinevate metsaseireskeemide põhjal (SMI ja Natura2000-metsaelupaigad) Liira, J. 2020. 13 Erametsakeskuse ettepanekud MAK aastani 2030 koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks läbiviidava alusuuringu lähteülesandele 20.02.2018. 18. mai 2022 16 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Kui valdavas osas on metsamajanduse ja elurikkuse seosed lokaalsed ning mõjud avalduvad enamasti vaid metsaelustikule siis maastike veerežiimi ja vooluveekogude veekvaliteedi ning seisundi muutuste kaudu võivad mõjud avalduda ka veekeskkonnale ja soode ning muude märgalade seisundile. Selliseks mõjufaktoriks on metsakuivendus, mis nii uute kuivendussüsteemide rajamise kui ka olemasolevate rekonstrueerimise kaudu võib mõjutada muid ökosüsteeme, eelkõige vooluveekogusid ja soid. Vooluveekogude puhul avaldab mõjusid eelkõige kuivendusvõrgu kaudu aga ka raiete tõttu veekeskkonda lisanduv heljum ja toitained, samuti kuivendusega kaasnev veerežiimi muutus. Veekvaliteedile avaldavaid mõjusid saab leevendada settetiikide ja puhastuslodude kasutusega. Soode puhul on peamiseks ohuks uute kuivenduskraavide rajamine või ka olemasolevate rekonstrueerimine looduslike sooalade piiril või läheduses. Samuti on kuivendus ohuks veel looduslikuna säilinud veerežiimiga soometsade ja soostunud metsade seisundile ja elustikule. Eeltoodule lisanduvad veel metskuivenduse kliimamõjud, mis seisnevad CO2 ja vähemal määral ka N2O emissioonis kuivenduse toimel aereeritud ja lagunevast turvasmullast. Kokkuvõttes võib metsakuivendust lugeda oluliseks metsamajanduse kaasmõjuks, mille minimeerimine nõuab mõjude eelhindamist ning leevendavate meetmete rakendamist. Praegu hinnatakse metsakuivenduse kavandamisel selle otseseid mõjusid looduskaitselistele objektidele, kuid mõjusid elurikkusele ja veekeskkonnale ning kuivenduse kliimamõjusid ei võeta otsustuste tegemisel piisavalt arvesse. Metsade, eelkõige soometsade ja soostunud metsade, veerežiimile avaldavad mõju ka lageraied, mille tagajärjel väheneb aurumine ning tõuseb veetase. Antud mõju piirkonna elustikule võib olla erinev. Veetaseme tõus võib kompenseerida kuivenduse mõju aga kuivenduse puudumisel kiirendada soostumist ning mõjutada negatiivselt piirkonnas välja kujunenud metsaökosüsteeme. 4.2 Raied ja ökoloogilised väärtused Metsandusega seotud peamisteks kitsaskohtadeks ei ole pelgalt üldine raiesurve, vaid metsandusliku majandustegevuse suurepinnalisus ja looduslikust foonist oluliselt äärmuslikum intensiivsus, ning metsamajanduse produktiivsuse tõstmiseks põhjustatud elupaigatingimuste eriilmelisuse vähenemine (näiteks märgade muldade kuivendamine metsa produktiivsuse suurendamiseks). Metsa majandusliku kasutamise kõige äratuntavamaks ruumilise struktuuri tunnuseks on lageraiega tekkinud ajutiselt lagedad alad. Urmas Petersoni tehtud kaugseire tuletised Keskkonnaagentuurile pakuvad välja, et viimase kümnendi keskmine häilu pindala metsas ületab veidi kahte hektarit, kuid on ka väga suuri, üle 10 ha raiealasid. 18. mai 2022 17 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Lageraiepõhise metsanduse elustikku ohustavad mõjud on seotud paljude eri protsessidega: peamised on mikroelupaikade ja populatsioonide lokaalne hävimine ning liikidevaheliste seoste muutused, mis tulenevad igakordsest raiehäiringust, sellele järgneva suktsessiooni laadist, puistute üheealisusest ning eelmainitutega seotud sekundaarsetest mõjudest. Mõjude ulatust reguleerivad raieringi pikkus ja raiejärgsed säilikstruktuurid (kaudselt seega raiemahud), raiesmike pindala ja paiknemine ning valitud uuendamisviis ja teised metsakasvatusvõtted (nt kombineerumine kuivendusmõjudega). Eesti uuringutes on piirkondlikul tasemel kõige ulatuslikumalt dokumenteeritud 1) pikaajaliselt või suktsessiooni hilisemates faasides kujunevate mikroelupaikade vähenemise mõjud; 2) ohustatud liikide asurkondade isoleerumine raiesmike tõttu. Lageraied põhjustavad maastiku mastaabis mõõduka ulatuse puhul lühiajalist liigirikkuse suurenemist avakoosluste liikide osas, intensiivse majandamise korral aga elustiku homogeniseerumist ja levikutõkete kujunemist paljudele metsaliikidele. Mõju on seda tugevam, mida ühtlaselt suuremad on raiesmikud ja lühemad raieringid. Eesti raiesmike tavaline suurus varieerub umbes ühe suurusjärgu piires (u 0,5–5 ha), mille tulemusena on looduslikult dünaamilise maastikuga võrreldes homogeniseerunud nii puistud (üheealised, samamoodi majandatud jne) kui ka maastikud (ühtviisi killustunud). Homogeniseerumine pärsib liike, kes vajavad puistute sisemist heterogeensust või kelle asurkonnad toimivad looduslikult suurtes elupaigalaikudes. Lageraiejärgselt kujunevas noorendikus ja latimetsas toimub elustiku vaesumine, mida saab leevendada heterogeensust tekitavate valgustusraiete ja säilikpuude abil. Lageraiejärgse metsa üheealisus tähendab, et pärast hõrenemisfaasi domineerib kuni raievanuseni häiringutest peamiselt üksikpuude suremine ja võrastik püsib tihe. Vastavalt ei teki puistusse kuigivõrd vertikaalset heterogeensust (rindeid), häilulisust ja häiludes omakorda eripärast puistuarengut, mis on paljude liikide jaoks olulised. Puistutes puuduvad põlispuud, puuõõnsuste hulk ja mitmekesisus on väga väike ning surnud puud on enamasti väiksemad kui domineeriva rinde eluspuud; nende struktuurielementide teke raieringi lõpul tähendab ühtlasi, et nende koloniseerimise aeg elustiku poolt jääb väga lühikeseks. Põlispuude ja suurte surnud puude olulisus paljudele linnu-, sambliku-, sambla- ja puiduseeneliikidele on hästi dokumenteeritud, sh ka nende vähesuse piirav mõju ohustatud asurkondadele ja mitmete liikide võime asustada niisuguste puude olemasolul ka majandusmetsi. Metsade struktuur on lihtsustunud ning metsa paljufunktsioonilisus vajab toetamist ja taastamist. Eestis on vähe alles jäänud looduslikus seisundis metsi, siiski on veel palju looduslähedase struktuuriga majandusmetsi ajaloolise järjepidevusega metsamaal ja 18. mai 2022 18 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu parkides. Metsades väheneb jätkuvalt puistu suurstruktuuride sagedus (sh vanad ökoloogiliselt väärtuslikud puud ja jäme surnud puit). Raiesse satuvad korraga ulatuslikud piirkonnad, lagedaks raiutud alad muutuvad väga suureks. Metsaseadus reguleerib maksimaalset uuendusraie pindala, mis aga ei näita tegelikku võimalikku lageala suurust, kuna raiesmiku kõrvale tohib teha uue lageraielangi kohe, kui raiesmik on uuenenud (uuenenud metsaks aga loetakse sageli juba kuni mõne aasta vanuseid raiesmikke). Suured lageraielangid tekivad maastikus ka seetõttu, et ühe eraldise piires ei ole lageraielankidel pindala ülempiiri. Lageraiete tõttu satuvad vanad metsad järjest suuremasse eraldatusesse, piiratud levikuvõimalusega liigid ei suuda metsamaastikes liikuda. Metsadega seotud ohustatud liigid ei suuda pikaajaliselt säilida killustunud metsamaastikus. Metsaliikide levikubarjäärid suurenevad ja arvukus langeb. SMI on jälginud ka tavalisemaid bioloogilise mitmekesisuse indikaatoreid. Vaatlusperioodi jooksul on järsult vähenenud bioloogiliselt vanade puude sagedus kuusikutes ja mingil määral ka männikutes. Järsu vähenemise on läbi teinud surnud puidu maht puistutes, samas kui suure-läbimõõduline lamapuit on metsades sagenenud. Väikesemõõdulistes indikaatorites on jätkuvalt harvenenud õõnsustega tüved ja erinevate putukate tekitatud aukudega (d>5mm) kuiv puit. Samas on sagenenud üldiselt torikseente viljakehade ja rähnide olemasolu okasmetsades. Sammaldunud lamapuitu on harva, aga olukord paistab paranevat. Rippsamblike sagedus on stabiilne. Kokkuvõtlikult, suur-struktuuride kadumine, õõnsuste ja putukaaukudega tüvede vähenemine võib olla eelnevaks märgiks tulevikus toimuvatele negatiivsetele muutustele ka üldises okasmetsades elurikkuses, isegi kui hetkel ei ole väike-indikaatorite seis seireperioodi jooksul halvenenud. Teoreetilise analüüsi põhjal on tulususe tõstmiseks ja metsakahjustuste vältimiseks (eriti kuusikutes) soovitatud kohati kasutada lühemaid raieringe14. Nende rakendamisel on aga veelgi raskem tagada metsade ökoloogilist funktsiooni ja seega nende tasuvus väheneb ökoloogilisse funktsiooni investeerimise arvelt. Siiski on mitmed simulatsiooniuuringud leidnud, et intensiivistamine koos kaitsealade pindala suurendamisega võib anda nii kõdupuidu ja teiste loodusmetsaliikide kui ka puidutootlikkuse jaoks positiivse tulemuse15. Eestis pole sellist analüüsi tehtud. 14 Profitability analysis of short rotations in Scots pine, Norway spruce and silver birch stands. – Forestry Studies | Korjus, H., Põllumäe, P., Rool, S. 2011. Metsanduslikud Uurimused 54, 28–36. 15 Effects of intensified forestry on the landscape-scale extinction risk of dead wood dependent species. Ranius, T. ja Roberge, JM. (2011). Biodiversity and conservation. 20 :13 , 2867-2882 18. mai 2022 19 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 4.3 Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism Erametsaomanikud (ja ka metsaühistud) saavad Eestis metsatoetusi SA Erametsakeskuse ja metsaühistute vahendusel. Euroopa Liidu toetused on Eesti maaelu arengukava meetmed, mida rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest. Siseriiklike toetuste raha tuleb riigieelarvest. Metsaomanik saab taotleda järgmisi toetusi: • Metsa uuendamise toetus • Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus • Erametsaomanike nõustamise toetus • Metsamaaparandustööde toetus • Metsa inventeerimise toetus • Metsa sertifitseerimise toetus • Üraskikahjustuste ennetamise toetus • Natura erametsa toetus • Metsameede (hooldusraied, laasimine, ulukikahjustuste ennetamine) • Vääriselupaiga kaitse lepingud • Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus Toetuste andmist reguleerivad siseriiklike toetuste määrus, Natura erametsa toetuse määrus ja metsameetme määrus. Maaeluministeerium kavandab perioodil 2021–2027 rakendada EL kaasrahastatavat toetust „Investeeringud bioressursside väärindamisse“, mille sihtgrupiks on ka metsandusettevõtted. Erametsaomanike looduskaitseliste tegevuste toetamise meetmete kirjeldused on toodud järgnevalt: • Vääriselupaiga kaitseks saab erametsaomanik sõlmida Erametsakeskusega lepingu, kes hüvitab metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahjud ja kulud. Vääriselupaiga kaitset reguleerib metsaseadus (§ 23). • Natura meetmega hüvitatakse looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis, sihtkaitsevööndis ja projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. Toetuse suurus on täna 110 €/ha (sihtkaitsevööndis) või 60 €/ha (piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal). 18. mai 2022 20 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu • Pärandkulutuuri säilitamise toetusega toetatakse erametsamaal paikneva pärandkultuuri objekti korrastamist, hooldamist, säilitamist, tähistamist, sellele avaliku juurdepääsu tagamist, eksponeerimist, kaardistamist ja arhiivimaterjalide kogumist. Alates 2014. aastast puuduvad regulaarselt esitatavad andmed metsauuenduse kohta eramaadel. Varasemate aastate kohta on teada kavandatud tööde maht, mis oli summeeritud Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste põhjal. Aastaraamat Mets 2018 andmetel maksti erametsanduse toetusi 2018. aastal 2,5 miljonit eurot (2010. a 2,35 miljonit eurot). Kõige suurem toetuse liik on metsauuendamise toetus, sellele järgnevad erametsaomanike nõustamine, metsaühistu toetus ja metsamajandamise kavade koostamine. SA Erametsakeskus koostatud uuringu16 kohaselt oli uuendamise toetuste summa 2018. a 1,25 miljonit eurot ning selle abil uuendati 7 235 ha metsamaad (2008. a 3 673 ha) – toetusega uuendatud metsamaa pindala on olnud tõusvas trendis alates aastast 2009. Võrdluseks, RMK uuendas 2020. aastal metsa 11 756 hektaril (2019. aastal 11 760 ha). Kui aastal 2008 olid toetuste saajatest 66% juriidilised isikud ning 20% füüsilised isikud siis 2018. aastal oli proportsioon vastupidine, vastavalt 28% ja 67% (ülejäänud FIE-d). 4.4 Mets kui elukeskkond ja pärandkultuuri kandja Eesti metsapoliitika deklareerib Eestimaa elanike traditsiooniliselt tugeva seotuse metsaga, kus inimene veedab suure osa oma igapäevaelust ja puhkuseajast. Lisaks kajastub mets sagedasti nii eesti kunstis, folklooris kui ka keeles, tõestades sellega oma suurt tähtsust kohalikus kultuuripärandis. Metsanduse arengukava koostamise ettepaneku ettevalmistamise käigus selgus, et metsa ja selle rolli tähtsustamine, uurimine, teadvustamine on vajalik nii eestlase identiteediloome, ruumilise keskkonna kujundamise kui ka kultuuri ja traditsioonide hoidmise seisukohast, kuivõrd Eesti inimeste pärimuslik loodusetundmine väheneb ning õppeasutustes ei käsitleta piisavalt talupojapärimuste ja esivanemate loodushoidlikke tavasid, näiteks traditsioonilisi metsakasutusviise, looduslikke pühapaiku kui erakordset kultuuripärandit, ei ole loodud võimalusi vanema kultuuripärandi ühendamiseks tänapäevase tervisekäitumisega. Huvirühmade hinnangul on metsade säilimine väljaspool ruumilise keskkonna kavandamise 16 Aastail 2008 - 2018 makstud erametsanduse arendamise toetused ja nendega kaasnenud mõju 18. mai 2022 21 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu haardeulatust ning Eesti nüüdisarhitektuuris kasutatakse liiga vähe puitmaterjali. Lisaks on vähenemas inimeste harjumus metsas käia või julgus selle hüvesid kasutada. Seda, kuidas ja millised metsad on kõrgkultuurilise inspiratsiooni allikad, ei ole seni ulatuslikult uuritud. Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu kohaselt toetab kultuurilist funktsiooni hästi täidetud ökoloogiline funktsioon — elurikkus. Loomeinimestes äratavad huvi ja pakuvad esteetilist naudingut metsad, kus ei ole märgata häiringut tekitavat inimtegevust. Loovisik tunneb seost ja lisab kontseptsiooni. Soosivad faktorid on suured ja erikujulised puud, looduslikkus (näiv puutumatus), mitmevanuselised ja -liigilised puistud, võimalus kohtuda muljetavaldavate liikidega, näha loomade (sh putukate) tegevusjälgi. Oluline on, et sellised metsad oleks elukoha ja/või väikeste radade lähedal. Puhkeväärtuslikus mõttes, kuivõrd on tõestatud looduskeskkonna positiivne mõju inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele,17 näiteks esineb lapsepõlves18 rohealade lähedal elanud inimestel vähem skisofreeniat,19 peetakse esmatähtsaks linna(lähedasi) metsi, mille puhul võivad olla probleemiks kahandamine ja hakkimine 20 21 uusarendustega , või ootamatud ja ulatuslikud (lage)raied . Kuigi linnametsadel on ka negatiivseid külgi nagu kuritegevuse riski võimalik tõus, peetakse üleilmselt vajalikuks nende pindala ja funktsionaalsuse kasvatamist22. Metsaregistri andmetel on Eesti asulate sees ja lähiümbruses (raadius 3 km) metsasus 34%, ning metsaeraldise ligipääsetavus lähimast teest on keskmiselt 170 m. Puhkemetsadena eelistatakse 17 Humans and nature: how knowing and experiencing nature affect well-being. Russell, R., Guerry, A. D., Balvanera, P., Gould, R. K., Basurto, X., Chan, K. M., ... & Tam, J. (2013). Annual Review of Environment and Resources, 38, 473-502. 18 Kuidas paistab mets lastekirjanduse aknast? Lees 2014 Õpetajate Leht 2. mai. 19 Childhood exposure to green space–A novel risk-decreasing mechanism for schizophrenia?. Engemann, K., Pedersen, C. B., Arge, L., Tsirogiannis, C., Mortensen, P. B., & Svenning, J. C. (2018). Schizophrenia research. 20 Keskkond, tervis ja heaolu. Väljaandes Eesti inimarengu aruanne 2014/2015. Orru, K. Roose, A., Ainsaar, M., Gutmann, R., Gauk, M., & Orru, H. (2015) SA Eesti Koostöö Kogu. Tallinn. 21 Linnamets pole vaid loodusand. Levald 2017 Sirp 24.03.2017. 22 Strategically growing the urban forest will improve our world. Endreny, T. A. (2018). Nature communications, 9(1), 1160. 18. mai 2022 22 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu küpseid ja vanemaid metsi, kus lageraieid peaaegu ei ole, kuid mets on hõre23;24;25;26;27. Eesti riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastavad inimesed on üldiselt metsa seisukorraga rahul28. Metsaga seotud rahvakultuuri ja identiteedi29 püsimiseks peetakse oluliseks, et paljudel inimestel säiliks ja oleks mitmekülgne side metsaga, seda nii puiduliste kui ka mittepuiduliste hüvede kogumise ja kasutamise (korilus, küttimine), jalutamise, metsas matkamise ja ööbimise, elustikuvaatluste, teatud paikade oluliseks 30 (pärandkultuuriobjektid) , tähenduslikuks (vanad vabakujunduslikud pargialad, mida tänapäeval käsitletaksegi metsana (kantud metsaregistrisse) kuigi oma olemuses evivad varasemaid maastikukujunduse kultuuri ja üksikobjektide jäänuseid) või pühaks pidamise31, legendide, muinasjuttude jms läbi. Eesti looduslikud pühapaigad on ja nende hoidmine aitab säilitada Eesti traditsioonilisi väärtuseid ja omanäolist kultuuriruumi. Kohaliku kultuuripärandi säilitamisel on mõju ka rahvusvahelistele suhetele. Eesti on 2006. aastal liitunud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ja sellest tulenevalt on riigil kohustus kaitsta elavaid kultuurinähtusi. Näiteks ristide lõikamine puusse Lõuna-Eesti matusekombestiku osana, kui elav traditsioon, on kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Selle unikaalse traditsiooni jätkamise eeldus on ristimetsade olemasolu. Metsade olukord või majandamine paljudes looduslikes (püha)paikades on aga selgelt seda kultuurilist 23 Balancing different forest values: Evaluation of forest management scenarios in a multi-criteria decision analysis framework. Eggers, J., Holmgren, S., Nordström, E. M., Lämås, T., Lind, T., & Öhman, K. (2017). 24 Forest Policy and Economics; Edwards, D., Jensen, F. S., Marzano, M., Mason, B., Pizzirani, S., & Schelhaas, M. J. (2011) 25 A theoretical framework to assess the impacts of forest management on the recreational value of European forests. Nestra-Junolaine, L. (2014). Ecological Indicators, 11(1), 81-89 26 Otepää looduspargi matkaradade kasutamine ja külastajate rahulolu uuring. Nestra-Junolaine, L. (2014). Magistritöö Maaülikoolis 27 Two approaches for understanding land-use conflict to improve rural planning and management. Mann, C., & Jeanneaux, P. (2009).Journal of Rural and Community Development, 4(1). 28 Külastajaseire RMK-s. RMK 2010. ja 2015. aasta külastajauuringu kokkuvõte. Riigimetsa Majandamise Keskuse Külastuskorraldusosakond (2018) 29 Looduslikud pühapaigad. Väärtused ja kaitse. 2007 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36. 30 Väike pärandkultuuri käsiraamat. Eesti Loodusfoto. Tarang, , l. Jt. (2007). Tartu. 31 Elanike hoiakud seoses hiite jt looduslike pühapaikadega. Hiite Maja, Faktum Ariko. (2014). 18. mai 2022 23 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu funktsiooni häiriv32 või takistav. Looduslike pühapaikade kaitsmist pärsib see, et lõpule on viimata nende uurimine (kaardistamine) ning puudub selgus, millised neist on mälestus möödunud aegadest, millised endiselt kohad, mida kasutatakse usulisteks toiminguteks. Forest Europe jätkusuutliku metsanduse kriteeriumide ja indikaatorite raporti kohaselt (Criterion 5: Maintenance and Appropriate Enhancement of Protective Functions in Forest Management (notably soil and water)) on Eesti elanikkonna vastandumine looduskaitsepiirangutele vähenenud sedamööda, kuidas intensiivne metsamajandus on kitsendamas inimeste võimalusi harjumuspäraselt kasutada metsa mittepuidulisi saadusi ja metsa kui elukeskkonda, mis viitab sisulisele vajadusele töötada välja indikaatorid sisendiga kõigist säästliku metsanduse valdkondadest, sest kitsalt valdkondlikud (eriti kitsalt majanduslikud) hinnangud ei ole piisavad. Olukorda Eesti tasemel parandaks: a) sõnastada Eesti metsamajanduses säästlikkuse (jätkusuutlikkuse) printsiibid ja indikaatorid viisil, mis ei pea majanduslikke kaalutlusi ökoloogilistest ning sotsiaalsetest ja kultuurilistest huvidest olulisemaks; b) suurendada aastaraamatu „Mets“ peatüki „Keskkond“ mahukust. Lisaks on RMK ehitanud ja hoiab kasutuses matkaradu, onne jms, mis täidavad ka loodushariduslikke ja kultuurilisi eesmärke. Üldist loodusest võõrandumise tendentsi arvestades on kulutused rekreatsiooniobjektidele otstarbekad. Samuti näitab radade monitooring kasutusaktiivsuse tõusu. Avalike kulutuste andmed metsamajandusele on aga puudulikud, ehkki need on just näitajad, mis on otseselt seotud metsapoliitika kujundamise ja rakendamisega. Avaliku sektori kulutusi väljendavad näitajad tuleks edaspidi välja selgitada ja nende trendi jälgida. Samuti hinnata, kas kulutused on piisavad võrreldes metsasektori puidukäibega. Seda on võimalik teha sihtotstarbeliste uuringute abil. 4.5 Metsade roll süsinikuringes ja süsiniku talletamises Metsad on olulised süsiniku (C) sidujad ja talletajad ning seeläbi kliimamuutuste tasakaalustajad ning seetõttu tuleb metsade majandamisel arvestada tegevuste planeerimisel võimalike mõjudega nende süsiniku bilansile. Majandamisega on võimalik metsade süsiniku sidumist suurendada, kuid samas põhjalikke teadmisi 32 Rüüstatud pühapaigad. Kaasik, A. (2018). 18. mai 2022 24 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kõikide metsamajanduslike tegevuste mõjust Eesti metsade süsiniku bilansile meil veel pole. Regulaarselt esitatakse riigi poolt kasvuhoonegaaside (KHG-de) inventuuri aruanded vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) Kyoto protokollile, mis võimaldab osaleda rahvusvahelises lubatud heitkoguste ühikute müügis ning samuti annavad need aruanded sisendi riikliku kliimapoliitika kujundamisele, kuid empiiriline andmestik erinevate metsade süsiniku varudest ja voogudest on senini puudulik. Teadusuuringutel põhinevad riigispetsiifilised süsiniku mudelid tagaksid Eestile parema positsiooni rahvusvahelistel läbirääkimistel ning täpsema kasvuhoonegaaside heite arvestuse. Lageraiejärgselt toimuvad ökosüsteemis kardinaalsed muutused: drastiliselt muutuvad valgus ja temperatuuritingimused, aga ka toitainete- ning süsiniku ringe. Kuna süsinikku siduvaid puid enam pole või on neid väga vähe (seemnepuud, säilikpuud), kuid mullahingamine võib olla intensiivistunud (lagunevad raiejäätmed, tõusnud mullatemperatuur), siis muutub ala süsinikku siduvast süsteemist süsiniku allikaks. Millal taastuv ökosüsteem jälle süsinikku siduma hakkab, see on üks olulisemaid teaduslikke ja rakenduslikke võtmeküsimusi metsanduses süsinikuringe seisukohast. Levinud on seisukoht, et raiejärgselt on raiesmik/noorendik süsiniku allikas ligikaudu 10 aastat või isegi kauem33,34,35. Lõppenud RMK rakendusprojekti („Raiete mõju metsade süsinikuringele“ 2015–2018) saadud tulemused näitavad aga, et isegi suhteliselt madala mullaviljakusega mustika kasvukohatüübis muutus männinoorendik süsinikku siduvaks juba 7 aasta vanuses. Viljaka kasvukoha (jänesekapsa kasvukohatüüp) raiesmik oli teisel raiejärgsel aastal aga vaid nõrk C allikas (- 0,51 t süsinikku hektari kohta aastas) ja muutus süsinikku siduvaks samuti 7. raiejärgsel aastal. Hiljutine Eestis läbiviidud uuring on, kasutades turbulentse kovariatsiooni meetodit, näidanud et näiteks lageraie järgselt muutub metsaökosüsteem süsiniku 33 Ecosystem carbon dioxide fluxes after disturbance in forests of North America. Amiro, B.D., jt, G. and Xiao, J., 2010. J Geophys Res-Biogeo, 115. 34 Patterns of NPP, GPP, respiration, and NEP during boreal forest succession. Goulden, M.L., McMillan, A.M.S., Winston, G.C., Rocha, A.V., Manies, K.L., Harden, J.W. and Bond-Lamberty, B.P., 2011. Global Change Biol, 17(2): 855-871. 35 The role of harvest residue in rotation cycle carbon balance in loblolly pine plantations. Respiration partitioning approach. Noormets, A., McNulty, S.G., Domec, J.C., Gavazzi, M., Sun, G. and King, J.S., 2012. Global Change Biol, 18, 10, 3186-3201. 18. mai 2022 25 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu eritajast selle sidujaks kuue aasta jooksul36. Süsiniku sidumise saavutamine võtab erinevate uuringutele põhjal peale lageraiet aega kuni 20 aastat ja peale metsatulekahju üle 50 ja peale putuka- ja tormikahjustust ca 5 aastat 37. Süsiniku tagavara puitses biomassis metsamaal on viimastel aastakümnetel suurenenud. Perioodil 1990 kuni 2019 suurenes see okaspuumetsades 22 470 tuhat tonni ja lehtpuumetsades 13 991 tuhat tonni. Kokku suurenes sellel ajavahemikul süsinikutagavara metsades 36 461 tuhat tonni. Perioodil 2010–2019, kui metsandust on kujundanud „Eesti Metsanduse arengukava aastani 2020“ suurenes süsinikutagavara okaspuumetsades 5 210 tuhat, lehtpuumetsades 4 076 tuhat tonni. Kokku 9 286 tuhat tonni38. 4.6 Metsade tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine Seaduse järgi on metsade seisundi ja kahjustuste esinemise jälgimine metsaomaniku kohustus, mille täitmisega paraku ei tulda toime ei riigi- ega erametsas. Keskkonnaagentuuri koostatud ülevaated metsade seisundist ja kahjustajate esinemisest on üsna pealiskaudsed ega peegelda tegelikku olukorda metsas. Ametlikud andmed näiteks ei kajasta invasiivsete patogeenide ja kahjurite esinemist ega kahjusid. Kuid viimaste aastate uue tendentsina on meil täheldatud mitmete putukkahjurite esmakordseid hulgisigimisi ja patogeenide kahjustusi, mis varem on esinenud üksnes lõunapoolsetes piirkondades. Puudub süsteemne seire ja hinnangud sisse toodud metsa- ja haljastuse istutusmaterjali kohta, kuid selline bioloogiline materjal on kõrge riskiga invasiivsete patogeenide ja kahjurite levitamisel. Lisaks turustatakse Eestisse lõunapoolsete piirkondade puude järglasi (nt jalakad haljastusele), need enamasti ei sobi meie tingimustesse, kuid võivad levitada patogeene. Seega, mõtestatud tegevus ja kahjude ennetamine on kordi odavam kui hilisem likvideerimine. Kompetentse metsakaitsepersonali vähesus on siinkohal tõsiseks probleemiks. 36 Patterns of carbon sequestration in a young forest ecosystem after clear-cutting. Rebane, S., Jõgiste, K., Kiviste, A., Stanturf, J.A., Metslaid, M. 2020. Forests, 11(2), 216. doi:10.3390/f11020126 37 Direct measurements of carbon exchange at forest disturbance sites: A review of results with the eddy covariance method. Rebane, S., Jõgiste, K., Põldveer, E., Stanturf, J.A., Metslaid, M. 2019. Scandinavian Journal of Forest Research, 34(7), 585−597. https://doi.org/10.1080/02827581.2019.1659849 38 Alusandmed statistika andmebaasist: KK509 18. mai 2022 26 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Kokku oli aastal 2018 metsamaast kahjustatud 809,7 tuhat hektarit39. Kõige suurema osa (36,8%) kahjustustest moodustasid sõraliste poolt tekitatud kahjustused. Sõraliste poolt oli kahjustatud 298,3 tuhat hektarit. Teine oluline kahjustuste tekitaja oli seenhaiguse poolt põhjustatud juuremädanik juurepess, moodustades 13,5% kõigist kahjustustest. SMI 2018 andmetel on juurepessust kahjustatud metsamaad 109,7 tuhat ha. Võib aga eeldada et juuremädanikest on tegelikkuses kahjustatud rohkem metsamaad. Raiete läbiviimine ja puidu väljavedu raskete metsamasinatega võivad põhjustada mulla tihenemist, roobaste teket ja mullakihtide segunemist, mis võivad pikaajaliselt mõjutada mulla struktuuri, bioloogilist aktiivsust ja seeläbi ka metsade produktiivsust. Mulla tihenemine suurendab mulla lasuvustihedust ja vähendab mulla poorsust, mis mõjuvad negatiivselt mulla niiskusrežiimile, vee läbilaskevõimele ja mulla õhustatusele. Tihenenud mullas on raskendatud ka vee ja toitainete omastamine taimede, sh puude poolt. Lisaks mulla füüsikalistele omaduste mõjutamisele võivad mullahäiringud olla ka visuaalselt ebaesteetilised ning tekitada avalikkuse pahameelt. Mulla tallamist ja roobaste teket on võimalik vähendada, kui metsamasinad liiguksid töö käigus oksavallil. Kuna soojad talved ja läbikülmumata mullaga raiete läbiviimine muutub muutuvas tulevikukliimas tõenäoliselt üha levinumaks praktikaks, on kirjeldatud probleemistik kindlasti oluline ja väärib teaduslikult põhjendatud tähelepanu. Kodumaised uuringud mullahäiringute teemal praktiliselt puuduvad. 4.7 Metsade sotsiaalne funktsioon Metsade üks oluline sotsiaalne funktsioon seisneb metsanduse ja selle majandamisega seotud töökohtade loomes, mida on kirjeldatud peatükis „4.10 Metsandus majanduses ja tööhõives“. Käesolevas peatükis tuuakse välja metsa sotsiaalne funktsioon tervise edendamise ja puhkeväärtuse valdkonnas, mida on vastavalt käsitletud Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruandes. Looduskeskkonna positiivne mõju inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele on veenvalt tõestatud40, näiteks esineb lapsepõlves rohealade lähedal elanud inimestel vähem 39 Statistiline mets. 20 aastat statistilist metsainventeerimist Eestis. SMI 2018 andmed. 40 Humans and nature: how knowing and experiencing nature affect well-being. Russell, R., Guerry, A. D., Balvanera, P., Gould, R. K., Basurto, X., Chan, K. M., ... & Tam, J. (2013). Annual Review of Environment and Resources, 38, 473-502. 18. mai 2022 27 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu skisofreeniat41. Eesti lastekirjandusest nähtub, et lapse positiivse vaimse arengu toetamiseks on vajalikud metsa lähedal elamine või seal elavad sugulased; metsas elamise asemele on lasteraamatutes tekkinud metsas ära käimine, puhkemetsa külastus42, mis rõhutab kergesti ligipääsetavate metsade olulisust. Eestis on küll metsa palju, kuid puhkeväärtuslikus mõttes võib esmatähtsaks pidada linna(lähedasi) metsi, mille puhul on kohati probleemiks kahandamine ja hakkimine uusarendustega43. Samuti häirivad linnaelanikke ootamatud raied, mistõttu on soovitatav kooskõlastada raieload linnametsades kohaliku omavalitsusega44 või viia need metsad linna omandusse. Kuigi linnametsadel on ka negatiivseid külgi nagu kuritegevuse riski võimalik tõus, peetakse üleilmselt vajalikuks nende pindala ja funktsionaalsuse kasvatamist45. Metsaregistri andmetel on Eesti asulate sees ja lähiümbruses (raadius 3 km) metsasus 34%, ning metsaeraldise ligipääsetavus lähimast teest on keskmisele 170m. Samas, hea ligipääsetavusega metsade seas on palju noori või raieküpseks saanud metsi, vähe vanu metsi. Metsade struktuuri sobivust rekreatsiooniks on inimeste eelistuste tasemel palju uuritud. Üldiselt loetakse headeks puhkemetsadeks küpseid ja vanemaid metsi, kus lageraieid peaaegu ei ole, kuid mets on hõre46. Eriti madala rekreatsioonilise väärtusega on noorendikud47. Rekreatsioonilist väärtust kasvatavad paremad 41 Childhood exposure to green space–A novel risk-decreasing mechanism for schizophrenia?. Engemann, K., Pedersen, C. B., Arge, L., Tsirogiannis, C., Mortensen, P. B., & Svenning, J. C. (2018). Schizophrenia research. 42 Kuidas paistab mets lastekirjanduse aknast? Lees 2014 Õpetajate Leht 2. mai. 43 Keskkond, tervis ja heaolu. Orru, K. Roose, A., Ainsaar, M., Gutmann, R., Gauk, M., & Orru, H. (2015) Väljaandes Eesti inimarengu aruanne 2014/2015. SA Eesti Koostöö Kogu. Tallinn. 44 Linnamets pole vaid loodusand. Levald 2017 Sirp 24.03.2017. 45 Strategically growing the urban forest will improve our world. Endreny, T. A. (2018). Nature communications, 9(1), 1160. Balancing different forest values: Evaluation of forest management scenarios in a multi-criteria decision analysis framework. 46 Eggers, J., Holmgren, S., Nordström, E. M., Lämås, T., Lind, T., & Öhman, K. (2017). Forest Policy and Economics. 47 A theoretical framework to assess the impacts of forest management on the recreational value of European forests. Edwards, D., Jensen, F. S., Marzano, M., Mason, B., Pizzirani, S., & Schelhaas, M. J. (2011). Ecological Indicators, 11(1), 81-89. 18. mai 2022 28 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu orienteerumisjuhendid ning teenuste ja vahendite pakkumine matkaradadel48,49, puistu struktuuri osas vanade erikujuliste puude ja männikute suurem hulk (Vassiljev jt 2010) ning paljude surnud puudega metsakahjustuse minimeerimine50,48. Kui vaadelda teemat metsamaastiku kontekstis, võib kitsaskohtadeks pidada tendentsi üheliigiliste ja lihtsa struktuuriga puistute osakaalu suurenemisele. Näiteks Saksamaal Swarzwaldis toovad looduses puhkajad häiriva faktorina välja loodusliku-ilmeliste puistute vähesuse ja taimestiku ühetaolisuse, monokultuurid51. Ka Rootsi uuring näitab, et inimesed eelistavad erivanuselist leht-okas segametsa mõõduka määra kõdupuiduga52. Eesti riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastavad inimesed on üldiselt metsa seisukorraga rahul53. 4.8 Metsade tootlike funktsioonide säilitamine Männi osatähtsus 1958. ja 1975. aastast (41,9 ja 40,6%) on langenud aastateks 2015 ja 2016 (32,6%) 8–9% võrra. Kuuse osakaal 1988. aastast (23,5%) on langenud 2015. ja 2016. aastaks ca 17% peale. Lehtpuude osatähtsus on 2016. a (Ks, Hb, Lm, Lv) kokku 48,5%, 1958. a 34,8%. Seejuures halli lepa osakaal on suurenenud 5,5% ehk 47 tuhandelt hektarilt (1958) 196–198 tuhandeni. Hall lepp ja kuusk aga jagavad samu kasvukohti. Eesti metsade seisundi takseerimine ja seire ei anna head ülevaadet erinevate metsa poolt pakutavate ökohüvede kohta. Metsa majanduslike funktsioonidena nähakse valdavalt metsa puidulist ja süsinikusidumise väärtust, vähe on aga infot 48 Otepää looduspargi matkaradade kasutamine ja külastajate rahulolu uuring. Nestra-Junolaine, L. (2014). Magistritöö Maaülikoolis. 49 Rekreatiivsete loodusturismitoodete arendamine RMK Oandu-Ikla matkatee näitel. Kaevats, G. (2015). Magistritöö, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž. 50 A preliminary assessment of preferences for Estonian natural forests. Hansson, K., Külvik, M., Bell, S., Maikov, K. (2012). Baltic Forestry 18: 299-315. 51 Two approaches for understanding land-use conflict to improve rural planning and management. Mann, C., & Jeanneaux, P. (2009). Journal of Rural and Community Development, 4(1). 52 An economic valuation of the recreational benefits associated with nature-based forest management practices. Nielsen, A. B., Olsen, S. B., & Lundhede, T. (2007). Landscape and urban planning, 80(1-2), 63- 71. 53 Külastajaseire RMK-s. RMK 2010. ja 2015. aasta külastajauuringu kokkuvõte. Riigimetsa Majandamise Keskuse Külastuskorraldusosakond (2018) 18. mai 2022 29 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu mittepuidulistest majanduslikest, ökoloogilistest, kultuurilistest ja sotsiaalsetest väärtustest. Mittepuidulise tootesektori osale metsade majandusliku arengu raames pööratakse suhteliselt vähe tähelepanu ning selle kohta ei koguta samal määral statistikat kui puidusektori osas. Lageraied häirivad nii turismisektorit kui ka metsade sotsiaalset ja rekreatsioonilist funktsiooni ning puistute struktuurse ühtlustamise kaudu vähendavad bioloogilist mitmekesisust. Asulates elavatest inimestest on looduslikus seisundis mets kaugel. Väherakendatud on asulalähedaste metsamaade kultuurilis-inspireeriv, hariduslik ja puhkeväärtus, sh mõju tervisele. Sellise ühefunktsionaalse metsakorraldamise praktika jätkumine ja puistu struktuuri optimeerimine puidutootmisele ohustab teiste metsaga seotud hüvede tulevikku. 4.8.1 Metsakultiveerimismaterjal Metsaistutusmaterjali toodang on küll võrreldes 2010. aastaga suurenenud, kuid seoses erametsas metsauuendamise mahu kasvuga ei ole erametsaomanikele kodumaist metsaistutusmaterjali jätkunud. Puudujäägi katmiseks on metsaistutusmaterjali valdavalt sisse toodud Lätist ja Leedust. Keskkonnaameti info kohaselt on viimase 3 aasta jooksul toodud naaberriikidest sisse 11,3 miljonit metsataime. 2018 aastal uuendati ca 8 300 hektari erametsa. Selgelt on vajadus metsataimede ettekasvatamise suurendamise järele. 2019. aasta kevadeks on Eestis erataimlates kasvatatud taimi Keskkonnaameti antud hinnangu kohaselt ca 8,4 miljonit. RMK seemnemajanduse eesmärk on tagada Eesti metsade metsapuuseemne vajaduse rahuldamine. 2018. aasta lõpu seisuga on kuuse seemne jääk 4 934 kg, millest 270 kg on kategooriaga „kvalifitseeritud“ (ehk seemla seeme). Männi seemnevaru 2018. aasta lõpu seisuga on 3 070 kg, millest seemlaseemet on 868 kg. Kase seemne varu on 239 kg ning seemlaseemet ei ole. Tootvaid kuuse seemlaid täna on 2, pindalaga 32,1 ha. Seitse kuuse seemlat (pindalaga 101 ha) on hetkel liiga noored, et sealt seemet varuda. 4.8.2 Geenireservimetsade pikaajaline kasutamine Eestis eraldati 1985. aastal 10 ala kogupindalaga 3 540 ha geenireservimetsadeks, sh 1 arukase ala (417 ha), 5 hariliku kuuse ala (1 158 ha) ja 4 hariliku männi ala (1 965 ha). Toonaste eeskirjade põhjal nähti ette, et nii männi, kuuse kui arukase kohta peaks olema igast 6 geenireservimetsa (kokku 18) ehk arvuliselt täideti plaanist alla poole. 18. mai 2022 30 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Riigikorra muutuse ja muude põhjuste tõttu oli aastaks 2009 geenireservimetsade ainsaks juriidiliseks taustaks RMK peadirektori käskkirjad ja nende põhjal geenireservimetsade pindala 1 686 ha. Samal aastal RMK poolt tehtud inventuuri ja analüüsi põhjal sobis neist aladest geenireservimetsaks 1 154 ha. Nii Eesti Metsanduse Arengukavas aastani 2010 kui samas dokumendis aastani 2020 on prioriteediks seatud uute geenireservimetsade valimine kuid reaalsuses selleni jõutud pole. Geenireservimetsadel puudub seadusandlik taust, samuti ei ole olemas ei strateegiat ega laiapõhjalist kokkulepet selle kohta, kuidas metsapuude geneetiliste ressursside säilitamine in situ peaks Eestis toimuma. 1985. aasta strateegiline lähenemine oli, et Eestis peaks olema harilikul männil, harilikul kuusel ja kaseliikidel 3 geenireservimetsa rannikuvööndis ja sama palju mandrivööndis, alade suurus 200–500 ha okaspuude ja 100–400 ha lehtpuude puhul. Teiste puuliikide in situ säilitamist sel viisil oluliseks ei peetud. 2011. aastal lõppes EMÜ-s KIK-i finantseeritud projekt „Metsageneetiliste ressursside säilitamise strateegia ning metsakultiveerimismaterjali tootmise ja kasutamise strateegia lähteülesannete koostamine ning täiendavate vajakute kaardistamine“. Selles tehti ettepanek rakendada geneetiliste ressursside säilitamist in situ lisaks kuusele, männile ja arukasele ka sanglepale ning kõvalehtpuudele kuid seda väiksematel aladel kui 1985. aasta eeskirjades ette on nähtud. 4.9 Metsade kasutamise ruumiline planeerimine Metsade kasutamise ruumiline planeerimine on Eestis varasemalt toimunud üldisel tasemel läbi maakonna- ja üldplaneeringute. Tuginedes piirkonna vajadustele on planeeringutes määratud puhke- ja kaitseotstarbelisi metsaalasid. Oluline on silmas pidada, et ruumiline planeerimine Eestis on avalik ja erinevaid huve tasakaalustav protsess, mistõttu peavad planeeringute koostajad arvesse võtma nii metsa ökoloogilisi, kultuurilisi kui majanduslikke väärtusi. Planeeringutega seatud tingimused nn puhke- ja kaitsemetsadele on varieeruvad, pigem üldisel tasemel suunised metsaalade kasutuseks kindlal otstarbel (puhkamiseks või asula kaitseks nt müra eest). Üldplaneeringutega on seatud tingimusi ka metsade majandamisele, et saavutada teatud ruumiline eesmärk – nt puhkeotstarbeliselt kasutatav mitmekesine mets. Planeerimisseadus annab suunise omavalitsustele metsadega seotud teemadega tegeleda (§ 75 lg 1 p 10, 14, 20 ja 21). Siiski on üldplaneeringutega metsade majandamise reguleerimine keeruline protsess. Kehtiva metsaseaduse § 231, mis näeb ette võimaluse elamu või asula kaitseks määratud metsale seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ja lageraie tegemisel langi suurusele, on ühtlasi seotud maaomaniku nõusolekuga – piiranguid saab seada vaid 18. mai 2022 31 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kokkuleppel maaomanikuga. RMK on üldplaneeringute koostamise protsessides seni valdavalt asunud jäigale seisukohale, et lageraie langi suurusele numbrilise piirangu seadmine ei ole otstarbekas. Planeerimisseadus maaomaniku nõusolekut kitsenduste seadmiseks ei nõua. Eelkõige on metsaalasid üldplaneeringutes vaadeldud rohelise võrgustiku osana. Rohevõrgustiku säilimise ja planeerimise olulisemad eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine. 2018. aastal valmis rohevõrgustike planeerimisjuhend, mis annab suuniseid rohevõrgustiku planeerimiseks üldplaneeringutes. Juhendis on lähtekohaks võetud asjaolu, et rohevõrgustik on üldjuhul juba määratud kas maakonnaplaneeringu või varasema üldplaneeringuga. Käimasolevates üldplaneeringutes on eesmärgiks rohevõrgustiku tingimuste täpsustamine. Rohevõrgustiku kontekstis on metsade üks olulisem roll liikidele elupaikade pakkumine ja elupaikade vahelise sidususe tagamine, mis on osaliselt vastuoluline teise väga olulise rolliga, metsamajandusega. Liikidele elupaikade pakkumise võime sõltub ühest küljest konkreetse liigi nõudlusest elupaigale ja liikumisteedele, teisalt aga metsa majandamisest. Osade liikide puhul ei ole metsa majandamine (nt lageraielangid jms) olulise tähtsusega, samas kui teiste spetsiifilisemate elupaiganõudlusega liikide jaoks võib see olla elupaiku killustav ja rohevõrgustiku funktsiooni nõrgestav tegevus. Oluliste punktidena toodi senise olukorra analüüsil välja, et rohevõrgustikke planeerides tuleb tagada alade parem sidusus ning kasutustingimuste selgus, et tingimused oleksid siduvad ning tagaksid seega ka rohevõrgustike toimimise. Rohevõrgustikku ei saa siiski võrdsustada metsaga, vaid tegemist on erinevaid ökosüsteeme (sh ka niidud, märgalad jne) hõlmava sidusa võrgustikuga. Valdavalt on üldplaneeringutes metsaaladele kasutuse reguleerimisel piirdutud enamasti üldisemate, mitte metsamajanduslike tingimustega. Oma rolli mängib siin ka omavalitsustel puuduv voli ja oskusteave metsade majandamise järelevalve teostamiseks, samuti ei ole üldplaneeringute koostamisel enamasti nõutud metsanduseksperdi kaasamist. Lisaks kaitsevad üldplaneeringu protsessi käigus reeglina jõuliselt oma õigusi metsaomanikud, kes on huvitatud metsade majandamisest ja nõuavad omavalitsuselt kitsendavate tingimuste seadmisel rahalist kompensatsiooni. Kuigi ruumilise planeerimise eest vastutav Rahandusministeerium on seisukohal, et kui nt avalike huvide kaitseks piiratakse osal kinnistul lageraie tegemist, ei pruugi hüvitise maksmine olla põhjendatud54, kaasneb selliste teemadega 54 Rahandusministeeriumi 25.03.2020 kiri nr 14-11/1695-2 Kose vallavalitsusele 18. mai 2022 32 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu omavalitsuse jaoks keerukas läbirääkimis- ja vaidlusprotsess. Eelnevast tulenevalt on kõlanud seisukoht, et metsade kasutamise ruumiline planeerimine ja metsamajanduslik planeerimine tuleb hoida eraldiseisvana, et üldplaneeringuid mitte ebamõistlike vastasseisudega üle koormata (vt Levald, A 08.05.2020 „Metsa ruumiline planeerimine viib koostööle“). Samas on Eestimaa Looduse Fond rõhutanud, et planeerimismenetluses kohustus ja eesmärk aidata kaasa toimiva ning kvaliteetse elukeskkonna loomisele ning samuti ennetada äärmuslike loodusjõudude poolt tekkida võivaid kahjusid55 (vt Metsade kasutuse suunamine üldplaneeringutes). Praktika, millises ulatuses üldplaneeringutes metsamajandamisele tingimusi seatakse, on Eestis hetkel veel kujunemas. Siiski on selge, et omavalitsused vajavad metsade ruumilise arengu kavandamisel metsamajanduslike tingimuste seadmisel riigi poolset igakülgset tuge. Metsamajanduslik planeerimine, mis keskendub metsamajandusviisidele, omab kahtlemata samuti ruumilist mõju ning on kohapõhine. Suuremõõtmelist kogu metsamaastikku hõlmavat raiete ruumilist planeerimist kogu Eesti metsale läbi ei viida. Metsamajandamise mõju maastikele hinnatakse otseselt vaid väga ulatuslike raadamiste puhul, nimelt tuleb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt seda teha üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa raadamiseks. Raadamise korral muutub peale raiet maa sihtotstarve ning tegemist ei ole enam metsamaaga. Ruumilise ulatuse mõttes kontrollitakse metsateatiste menetlemisel raielankide maksimaalseid pindalasid, mis erinevad raieliigiti ning kasvukohatüübiti, kuid ei hinnata mõju maastiku ilmele ega erinevate aastate raiete kumulatiivset mõju. Maastikulises mõttes taastumata lageraiealad võivad metsaseaduse mõttes olla uuenenud, mistõttu planeeritakse järgmised raied naabrusesse. Kaitsealadel on osade kaitse-eeskirjadega seatud piirangud kas liigi kaitsekavadest või kaitseala kaitse-eesmärgist lähtuvalt (näiteks lendoravaga seotud piirangud metsa kõrgusele või teatud vanusega metsa osakaal piiranguvööndis metsise elupaigas). Maastike säästlik, üldsust kaasav ja kvaliteedieesmärkidest lähtuv planeerimine on ka Euroopa maastikukonventsiooni eesmärk, mis Eesti suhtes jõustus 1. juunil 2018. aastal. Selle järgi vajab metsade majandamise planeerimine erinevate huvitatud osapoolte, sh kohalike kogukondade kaasamist. Kogukondade teavitamisega on tegelenud RMK kõrgendatud avaliku huviga metsaaladel, kus kaasatakse huvilisi metsade majandamisse riigiettevõttes kujunenud 55 Planeerimisseadus § 8 ja § 75 p 21 18. mai 2022 33 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu menetluskorra alusel56;57. Samuti on RMK raiete ruumilist planeerimist ning maastikuelementide sidususe hoidmist rakendanud seoses lendoravaga, mille puhul on RMK liigispetsialistidega konsulteerides loonud süsteemi teadaolevate pesitsuskohtade vaheliste ühendusteede ja astmelaudade säilimiseks ja rakendab seda ilma kaitsealasid loomata. RMK lendorava levikukoridorid ühendavad praegu ca 50 lendorava pesitsuskohta ja levikukoridoris ning peatuspaikades lähtutakse metsa majandamisel lendorava levikukoridoride planeerimise juhendist58. RMK on toetanud läbi oma teadusprojektide ruumilise planeerimise ja mõjude hindamise tööriistu, millest üks tegeles ka nutika elurikkuse kaitsega Eesti loodus- ja majandusmetsades ning töötas välja ka ökoinformaatika lahenduse. Projekti tulemuste kohaselt59 on praegune metsakaitsealade võrgustik elurikkust hästi toetav, kuigi on olemas ka elurikkuse tulipunkte, mis ei asu kaitsealadel ning millel on suur potentsiaal elurikkust säästva metsanduse korral paljudele metsaliikidele elupaiku pakkuda või mida saaks kasutada uute kaitsealade loomisel või raiete paremal ruumilisel planeerimisel. 4.10 Metsandus majanduses ja tööhõives Arengukava eesmärkidel ja poliitikainstrumentidel on mõju nii majandatava metsamaa pindalale ja raiemahtudele (ja metsa kõrvalkasutusele) kui ka väärindatava või taastuvenergeetikas kasutatava ressursi mahule ning seeläbi majandusele laiemalt, sealhulgas tööhõivele, väliskaubandusele, lisandväärtuse loomisele. Samuti investeeringutele nii metsamajandusse kui ka puidutöötlemisse. 2019. aastal moodustas sektori (puidu- ja paberitööstus, mööblitootmine ning metsamajandus) lisandväärtus Statistikaameti esialgsetel andmetel ligi 1,1 miljardit eurot (2011. a 0,66 miljardit eurot), mis moodustas Eesti kogulisandväärtusest 6,9% (2011. a 7,0%). Otsene lisandväärtus tihumeetri kohta oli SA Erametsakeskus andmetel aastal 2019 84 eurot (2011. a 67 eurot). Koos kaudse ja kaasneva lisandväärtusega oli näitaja 246 eurot (2011. a 179 eurot). Metsasektori ettevõtete investeeringud 56 RMK kõrgendatud avaliku huviga alad, 57 RMK kõrgendatud avaliku huviga aladel planeeritud raieid tutvustavad koosolekud 58 Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava 59 Nutikas elurikkuse kaitse Eesti loodus- ja majandusmetsades: ökoinformaatika lahendused Eesti lõunaosa näitel 18. mai 2022 34 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu põhivarasse on viimastel aastatel olnud suurusjärgus 300 miljonit eurot aastas, mis moodustavad Eesti ettevõtete kogu investeeringutest ca 9%. Sektori tööstuse osa (puidu-, paberi- ja mööblitööstus) moodustas kogu Eesti töötleva tööstuse müügitulust 24%. Puidupõhiste toodete eksport 2020. a oli 2,4 miljardit €, osakaalu Eesti ekspordist moodustas 16,8%. Töötlemata puitu eksporditi 2019. a raiemahust 22% (2011. a 33,7%). Aastal 2019 oli koguraiemaht Eestis 11,3 miljonit m3. Raiemahu areng eelmisel kümnendil on toodud järgneval graafikul (Joonis 3). 14 000 84,0% 82,0% 12 000 80,0% 10 000 78,0% 8 000 76,0% tuh m3 74,0% 6 000 72,0% 4 000 70,0% 68,0% 2 000 66,0% 0 64,0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019* * esialgsed andmed Koguraie, tuh m3 Lageraie, % Joonis 3 Raiemaht SMI hinnangul ning lageraie osakaal 2010-2019 (Allikas: Statistikaamet) Joonis 3 näitab, et lageraie osakaal koguraiemahus on mõnevõrra tõusnud – 78% 2018. a vs 71% 2011. a. Raiemaht riigimetsades oli 2019. aastal 4,4 miljonit m3 (2011. a 3,6 miljonit m3) ning erametsades 6,9 miljonit m3 (2011. a 5,4 miljonit m3). Erametsade kavandatud raiemahust 2019. a oli 36% (2011. a 48,7%) plaanitud füüsiliste isikute ning 64% (2011. a 51,3%) juriidiliste isikute metsades60. Majandustegevuse registrisse lisandus 2018. aastal 18 uut metsataimekasvatajat. Suurenes kultiveerimishuvi erametsas ja seega ka taimenõudlus. 2018. aastal kasutati metsaistutamiseks 33,3 mln taime. Populaarseim istutusartikkel oli kuusetaim, mida kasutati 19,3 mln tükki.61 60 Aastaraamat „Mets 2019“ 61 Aastaraamat „Mets 2018“ 18. mai 2022 35 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Suurim taimekasvataja on RMK – ettevõtte taimlatest realiseeriti 2020. aastal 23,9 miljonit (2019. aastal 22,2 miljonit) metsataime, millest 23 miljonit (2019. aastal 22,1 miljonit) kasutati RMK metsauuenduseks. Teistele metsaomanikele müüdi 0,9 miljonit (2019. aastal 0,1 miljonit) metsataime. Keskmine müügihind oli 0,22 eurot/tk (2019. aastal 0,21 eurot/tk). Kui arvestada keskmise avajuuretaime maksumuseks ilma käibemaksuta 0,22 eurot62, siis oli metsataimete kasvatuse müügitulu ca 7–8 miljonit eurot. Sellele lisandub väiksemas mahus veel metsapuude seemnete müük (aastas ca 2 tonni). Euroopa Liidu liikmesriikidest toodi 2018. aastal Eestisse sisse 5 mln metsakultiveerimiseks sobivat taime (müügiväärtusega ca 1 miljonit eurot). Populaarseim sisseveoartikkel oli hariliku kuuse paljasjuurne taim (92% kogu aastasest taimede sisseveost). Otsene tööhõive metsamajanduses ja metsavarumise tegevusalal on oluliselt kasvanud perioodil 2010 (3 624 töötajat) kuni 2019 (6 060 töötajat; vt Joonis 4). Koos puidutöötlemise tegevusaladega oli otsene tööhõive metsa- ja puidutööstuse tegevusaladel 2019. aastal üle 32 tuhande (2010.a 25,3 tuhat). 20 000 15 000 Töötajat 10 000 5 000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Metsamajandus ja metsavarumine Puidutöötlemine Paberi ja pabertoodete tootmine Mööblitootmine Joonis 4 Tööhõive metsanduse ja puidutöötlemise tegevusaladel (Allikas: Statistikaamet) Kui arvestada ka kaudset (läbi tarneahela) ja kaasnevat (läbi tarbimisahela) mõju siis kasvab metsa- ja puidutööstusega seotud töökohtade arv rohkem kui kahekordseks – 62 Hinnakiri 2022 – SystemSeparation Ltd 18. mai 2022 36 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu nt Ernst&Young’i uuringus63 toodud arvutuse kohaselt 2017. aastal 27,5 tuhandelt töötajalt (otsene tööhõive) 58,6 tuhandeni. Seega on metsa- ja puidutööstus oluline tööandja, kus on otseseid, kaasnevaid ja kaudseid mõjusid arvestades hõivatud ligikaudu 10% Eesti kõigist töötajatest. 4.11 Metsanduse infrastruktuur Metsaseadus maaparandust ei reguleeri, vaid märgib, et maaparandussüsteemide projekteerimine, ehitamine ja hoid käib maaparandusseaduse järgi. Samas maaparandusseadus sätestab korra vaid nendele süsteemidele, mis on registreeritud maaparandussüsteemide registris. 2014. aastal hinnati kuivenduskraavide vajaliku rekonstrueerimise maksumuseks Eesti erametsades 455 mln eurot ning teedega seotud investeerimisvajaduseks 317 mln eurot. Arvestades rekonstrueerimise tsükliks 25–30 aastat, on ligikaudne investeeringuvajadus erametsade infrastruktuuri korrashoiuks 25–30 mln eurot aastas64. Riigisisese toetusena rakendatakse SA Erametsakeskus kaudu 65 metsamaaparandustööde toetust mille raames toetatakse järgmisi tegevusi : 1. maaparandussüsteemi uuendustööde kava koostamine; 2. kuivenduskraavi ja eesvoolul sette eemaldamine; 3. truubi uuendamine; 4. metsamaale kuni 25 meetri pikkuse ja keskmiselt 50 cm sügavuse voolunõva rajamine, millega juhitakse punktis 2 nimetatud veejuhtmelt sette eemaldamisel tekkinud mullavalli taha sulglohku kogunenud vesi kuivenduskraavi või eesvoolu; 5. tööde vastuvõtmise akti koostamine. Metsa kuivendussüsteemide arendamist ja korrastamist toetatakse EL kaasrahastusel meetme „Põllu- ja matsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ raames. 63 Metsa- ja puidutööstuse sektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs; 2019. 64 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne; Tartu Ülikool, Maaülikool; 2018. 65 Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord. Keskkonnaministri 14.04.2014 määrus nr 10. 18. mai 2022 37 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu RMK-l valmis 2020. aastal 16 451 (2019. aastal 22 139) hektarit kuivendussüsteemide uuendamise ja rekonstrueerimise projekte ja 333 (2019. aastal 330) kilomeetri teede rekonstrueerimise ja ehitamise projekte. Metsaparandustöödest teostati teede ja kuivendussüsteemide hooldus- ja uuendustöid 2020. aastal 5,9 miljoni (2019. aastal 7,0 miljoni) euro ning kapitaalmahutusi kuivendussüsteemidesse ja teedesse tehti 16,5 miljoni (2019. aastal 20,6 miljoni) euro suuruses summas 221 km ulatuses.66 Puhkeradade ja puhkealade (telkimisalad, lõkkekohad) arendamisega metsades tegeleb Eestis peamiselt RMK. Erinevaid RMK poolt pakutavaid looduses liikumise võimalusi puhke- ja kaitsealadel kasutati 2020. aasta jooksul kokku 2,9 miljonil (2019. aastal 2,6 miljonil) korral. 4.12 Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine Eesti metsapoliitika sätestab küllalt põhjalikult riigi rolli metsanduses, kusjuures riigi kui metsaomaniku ning riigi kui võimu- ja järelevalveorgani funktsioonid on lahutatud. Riigimetsade majandamise organisatsiooni ülesannete hulka aga võivad kuuluda ka muud Vabariigi Valitsuse poolt antavad ülesanded, mis ei too kasumit ning mille täitmiseks vajalikud kulud kompenseerib riik. Riik peaks hoolitsema selle eest, et majanduses ja ühiskonnas oleks olemas töötavad ja toimivad institutsioonid, mis tagaksid muutuva metsaomandi, metsa iseloomu ja ühiskondlike ootuste tingimustes metsa eri funktsioonide täitmise ja loodavate ja/või tekkivate väärtuste olemasolu. 4.13 Metsaomandi struktuur ja kasutamistavad Kokku oli 2020. aasta jaanuaris maakatastris arvel 2,286 miljonit hektarit metsamaad67. Metsamaa kogupindalast oli SMI 2019. aasta mõõtmiste andmetel riigimetsa 1,19 miljonit ha ehk 51,2% (sellest RMK halduses 1,07 miljonit ha), erametsa 1,13 miljonit ha ehk 48,2% ning metsamaa omand oli määratlemata (tagastatav või erastatav maa, sh kinnistamata riigi reservmaa) 13 140 hektaril (0,6%). Erametsaomanike maast kuulus füüsilistele isikutele 2019. aastal 57,8%, mis näitab olulist langust võrreldes varasemaga (2010. a 75,6%). 2019. aasta lõpu seisuga oli Eestis 104 311 erametsaomanikku, kellest 98 393 (94,3% erametsaomanike koguarvust) olid 66 RMK Majandusaasta aruanne 2020. 67 Aastaraamat „Mets 2018“ 18. mai 2022 38 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu füüsilised isikud ja 5 918 (5,7%) juriidilised isikud. Keskmine erametsaomandi suurus Eestis oli 10,7 ha, füüsiliste isikute puhul oli see näitaja 6,6 ha ja juriidilisel isikutel 78,6 ha. Rekreatsiooniks loob aluse Eestis juurdunud igaüheõigus, võimalus käia metsades, millel ei ole eraomanike poolt seatud kitsendusi või mis ei ole külastamiseks suletud avalike ülesannete täitmise tõttu, nt reservaadid. Enam kui 90% kõigist metsadest on avatud. Põhja-Euroopa näitajast 98% on see madalam, kuid EL 28 keskmisest (68,6%) aga kõrgem. RMK on ehitanud ja hoiab kasutuses matkaradu, onne jms, mis täidavad ka loodushariduslikke ja kultuurilisi eesmärke. Üldist loodusest võõrandumist arvestades võib pidada kulutusi rekreatsiooniobjektidele ka edaspidi otstarbekaks. Radade monitooring näitab kasutusaktiivsuse tõusu. Koriluse kohta ülevaatlikud andmed puuduvad, aga pigem see linnastumise ja elustiili muutuse tõttu väheneb. Ka majanduslikel eesmärkidel korilus (seened, marjad müügiks) pigem väheneb. Potentsiaali võib olla metsatoodetel baseeruva väikeettevõtluse edendamises. Praeguse majandamispraktika üheks kitsaskohaks on lageraied, mis põhjustavad inimeste ilmajäämist oma harjumuspärastest metsapuhkuse ja koriluse kohtadest68. Jahipidamise ja jahiturismi võimalusi piiravad pigem ulukite arvukus ja küttimise määr. Metsastruktuuri olulise piiranguna välja ei tooda69. Metsade pärandkultuurilist kasutamist on käsitletud peatükis „4.4 Mets kui elukeskkond ja pärandkultuuri kandja“. 4.14 Metsandusteabe kogumine ning kasutamine 4.14.1 Metsaregister Metsaressursi arvestuse riikliku registri ehk Metsaregistri eesmärk on arvestuse pidamine metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise üle. Metsaregistris hoitakse metsa inventeerimisandmeid ning metsateatiste, keskkonnaametnike välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside andmeid. Metsaregistri metsaportaal on mõeldud kasutamiseks avalikkusele Eesti metsade kohta 68 How bilberry pickers use Estonian forests: implications for sustaining a non-timber value. Remm, L., Rünkla, M., Lõhmus, A. 2018. Baltic Forestry, revision submitted. 69 Kas jahiturismil on Eestis potentsiaali? Alas, T. (2016). Maa Elu 4.08. 18. mai 2022 39 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu info saamiseks ning metsakorraldajatele ja metsaomanikele riigiga suhtlemiseks. Infosüsteem võimaldab oma metsaga seotud asjaajamistel silma peal hoida ning esitada riigile taotlusi ja olla pidevalt kursis menetluse seisuga. Infosüsteemil on ligikaudu 300 ametkondlikku kasutajat. Keskkonnaagentuur vastutab eraldiste ehk metsa inventeerimisandmete kontrollimise ja registrisse kandmise eest. Keskkonnaameti spetsialistid vastutavad metsateatiste sisestamise ja menetlemise eest. Keskkonnaamet teostab välitöid metsanduslike tegevuste kontrolliks ja keskkonnakahjude hindamiseks ning metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside teostamiseks ning raiekavatsuste hindamiseks. Keskkonnaagentuur teostab välitöid registrisse kantavate metsa inventeerimisandmete kontrollimiseks. Avalikkusele suunatud metsaportaali (AVE) kaudu saab vaadata enda kinnistuga seotud andmeid ning esitada metsateatisi. Metsaportaali saavad vaatamiseks kasutada kõik huvilised, kuid metsateatiste esitamiseks ning oma metsa andmete täisulatuses vaatamiseks tuleb ennast tuvastada ID-kaardi või mobiil-ID abil. 4.14.2 Statistiline metsainventuur Algselt (aastal 1999) oli statistilise metsainventuuri (SMI) eesmärk saada ülevaadet metsaressursist puidulisest ja pindalalisest vaatenurgast: jagunemine enamuspuuliigiti, vanuseklasside, kaitsepõhjuste jms tunnuste alusel. Proovitükkide arv määrati lähtuvalt sellest, et riigi tasemel saaks metsamaa pindala hinnangu 1,5% täpsusega ja tagavara 5% täpsusega. Hinnang pannakse kokku viie aasta mõõtmisandmete alusel. Need eelduslikud veahinnangu piirid kehtivad kogu Eesti kohta käivatele hinnangutele, mitte konkreetse grupi (nt kogu pindala või tagavara ühe enamuspuuliigi kohta). Hiljem on SMI-ga hakatud mõõtma ka täiendavaid tunnuseid, et koostada rahvusvahelisi aruandeid. Esialgu oli aastas mõõdetavate proovitükkide hulk ca 4 000, millest pisut üle 2 000 oli metsas. Alates 2014. aastast traktivõrku tihendati ning hakati mõõtma 5 500 proovitükki aastas, millest ca 3 000 on metsas. Kuna tulemused pannakse kokku viie aasta mõõtmisandmetest, siis hetkel on kogu proovitükkide hulk 27 500, millest ca 15 000 on metsas. Viimastel aastatel on Keskkonnaministeeriumi käest küsitud väga detailseid andmeid erinevate gruppide kohta (nt vanuseklasside ja enamuspuuliikide ja kaitsekategooriate ja omandite lõikes surnud puidu kogused), millega igas grupis olevate proovitükkide hulk on tunduvalt väiksem, kui kogu proovitükkide hulk. Kui soovitakse omandite (5 gruppi), enamuspuuliikide (7 grupp), 10 aastaste vanuseklasside (vähemalt 10 gruppi) ja kaitsekategooriate (3 gruppi) infot, siis kogu gruppide hulk on 1050 ning sellega on 18. mai 2022 40 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu keskmiselt ühes grupis ainult 15 proovitükki, mis ei ole piisav kogu Eesti kohta üldistuste tegemiseks. Kuigi see 15 on keskmine, siis mõnes grupis on oluliselt rohkem, aga harva esinevates gruppides on neid oluliselt vähem, mistõttu ka hinnangu vead on väga suured. 18. mai 2022 41 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 5 ALTERNATIIVID JA EELISTATUIMA ALTERNATIIVI LEIDMINE Kooskõlas arengukavade koostamise ja strateegilise planeerimise juhisega, ei ole MAK- le kogu ulatuses koostatud stsenaariume vaid riik on ette pannud omapoolse vaate metsanduse suunamisest järgmistel kümnenditel. Erandiks on raiestsenaariumid, mida on MAK lisas 1 välja toodud neli ning mõjude hindamise ekspertgrupil palutud kujundada seisukoht eelistatuima stsenaariumi osas. 5.1 Alternatiivide hindamise metoodika Metsanduse arengukava lisa 1 toodud nelja metsakasutuse alternatiive hinnati kasutades Saaty meetodit. Meetodi töötati välja 70-ndatel ja selle eesmärk on aidata läbi viia keerulisi otsustusprotsesse ning saada objektiivsed tulemused. Meetodit on ka varasemalt ka mõnedes keskkonnamõjude hindamistes, kuid teadaolevalt mitte kunagi sedavõrd laiahaardelises hindamises, kui käesolev töö. Aga just antud juhul on see meetod veel kasulikum, sest aitab võrrelda omavahel pealtnäha võrreldamatuid valdkondi – loodusvaldkond, sotsiaalvaldkond, majandusvaldkond. Saaty meetod põhineb objektide (antud juhul kriteeriumite ja seejärel nende alusel alternatiivide) paarikaupa võrdlemisel. Saaty meetod võimaldab keerukat otsustusprobleemi modelleerida hierarhilise struktuuri kaudu. Kui kriteeriumid ja alternatiivid on leitud, siis korrastatakse need mitmetasemelisse hierarhilisse struktuuri. Meetodi eelduseks on alternatiivid (antud juhul raiestsenaariumid) ja kriteeriumid (erinevad asjaolud, mida raiestsenaariumid mõjutavad). Nii alternatiive kui ka kriteeriume võrreldakse omavahel paari kaupa. Kriteeriumite ning alternatiivide osatähtsuse selgitamiseks moodustatakse omavahelise võrdlemise risttabel kasutades Saaty skaalat: INTENSIIVSUS KIRJELDUS SELGITUS 1 võrdselt tähtis mõju pole omavahel eristatav 3 mõõdukas paremus või kogemus ja hinnang annavad tähtsus ühele eelise 5 oluline paremus või tähtsus kogemus ja hinnang annavad ühele tugeva eelise 18. mai 2022 42 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu INTENSIIVSUS KIRJELDUS SELGITUS 7 väga tugev paremus või praktikas kinnitatud selge tähtsus eelistus 9 äärmuslik paremus või praktikas kinnitatud tugev tähtsus eelistus 2, 4, 6, 8 vahepealsed väärtused kahe kui vahepealsed väärtused on kõrvuti asetseva hinnangu vajalikud vahel 9-palline skaala võimaldab anda matemaatiliselt korrektse, kvantitatiivse hinnangu analüüsitavatele alternatiividele. Koostatav tabel sisaldab ainult positiivseid väärtusi ja on nn pöördväärtuslik (kui alternatiivi x mõju on alternatiivi y suhtes 3, siis alternatiivi y mõju alternatiivi x suhtes on 1/3). Saadav risttabel on aluseks erinevate kriteeriumite olulisuse hindamisel. Saaty metoodika käik: 1. Kriteeriume võrreldakse paarikaupa omavahel, andes kriteeriumitele punkte vastavalt kriteeriumite olulisusele Saaty skaala järgi. 2. Leitakse kriteeriumite olulisus. Arvutatakse tabeli rea väärtuste korrutis ja rea geomeetriline keskmine. Seejärel leitakse kaalutud geomeetriline keskmine. Saadud arvud on kriteeriumite osakaalud. 3. Leitakse alternatiividele kaalud kriteeriumite kaupa omavahel võrreldes. Selleks koostatakse analoogsed võrdlustabelid eelnevalt kirjeldatule. 4. Iga kriteeriumi alusel leitakse alternatiivi olulisus võrreldes teise alternatiiviga (leitakse kaal) samuti analoogselt eelnevale. 5. Lõpliku paremusjärjestuse leidmiseks korrutatakse iga kriteeriumi alusel võrreldud alternatiivi kaalud läbi kriteeriumite osakaaludega ehk lõpptabeli igas lahtris on läbi korrutatud vastava kriteeriumi kaal ja vastav alternatiivi kaal selle kriteeriumi vaates. Alternatiivile annab kogukaalu lahtrite summa. Saaty analüüsi puhul tuleb silmas pidada järgmist: 1. Kriteeriumid ei tohi olla üksteisega kattuvad (nt kriteerium „saasteainete heite kogus“ on kattuv kriteeriumiga „kasvuhoonegaaside heite kogusega“, kui 18. mai 2022 43 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu viimast arvestatakse ka esimeses). Vastasel juhul toimuks mõnede kriteeriumite võimendamine. 2. Saaty analüüsil hinnatakse erinevate alternatiivide mõju kriteeriumite alusel ainult üksteise suhtes. Analüüs ei anna informatsiooni sellest, kas mõju on positiivne või negatiivne ning kui positiivne või negatiivne. Käesolevas töös on hinnatavad alternatiivid järgnevad: • Alternatiiv 1 – Küpsuslank (raiemaht ca 19 mln m3/a) • Alternatiiv 2 – Arvestuslank (raiemaht ca 12-14 mln m3/a) • Alternatiiv 3 – Ühtlane kasutus (raiemaht ca 10 mln m3/a) • Alternatiiv 4 – 5 mln m3/a uuendusraie (raiemaht ca 7 mln m3/a) Hinnatud alternatiivid on täpsemalt kirjeldatud MAK lisas 1. Kõiki eeltoodud alternatiive hinnati kolme valdkonna lõikes: • Valdkond 1 – looduskeskkond • Valdkond 2 – sotsiaalkeskkond • Valdkond 3 – majanduskeskkond Aluseks võeti teadmine, et valdkonnad on üksteise suhtes võrdtähtsad. St ükski valdkond ei ole teisest kaalukam. Hindajad on lähtunud hindamisel pikemast perspektiivist kui 2030 ehk arvesse on võetud ka mõjusid pikemas vaates, seda eelkõige läbi eeldatava liigilise koosseisu ja sortimendi võimalike muutuste. 5.2 Alternatiivide võrdlemine looduskeskkonna valdkonnas 5.2.1 Hindamisel kasutatud eeldused Kuna raiemaht ei ole ainsaks looduskeskkonda mõjutavaks raietega seotud näitajaks ning oluline on ka raieliikide jaotus siis eeldati, et valdava osa raiemahust moodustavad endiselt uuendusraied ning neist omakorda lageraied. Lageraietega kaasneb ka kõige suurem keskkonnamõju. Eeldati, et väiksemate raiemahtude puhul on lageraiete osakaal väiksem kui suurte raiemahtude puhul. Looduskeskkonnale ja eelkõige elustikule avalduvate mõjude hindamisel on taustaks see, et nii intensiivselt kui viimasel kümnendil pole Eesti metsi varem lageraiepõhiselt majandatud. Samas on jällegi Eesti metsasus suurem kui 20. sajandi esimesel poolel 18. mai 2022 44 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu ning oluline osa metsadest on range kaitse all. Majandusmetsade optimaalne raiemaht tähendab seda, et elurikkuse aspektist on need metsad ülemajandatud. Looduskeskkonna aspektist soodne raiemaht tähendaks majanduslikus mõttes metsade alamajandamist. Eesti tingimustes on metsakasvatuslike meetodite valik sõltuv kasvukohatingimustest ja peapuuliigist. Oluline on õigete raieviiside rakendamine. Lageraie põhine majandamine vajab alternatiive turberaiete näol. Metsade süsinikutalletuse säilitamine on reguleeritav raieviisidega, siinkohal just turberaiete rakendamisel. Turberaiete puhul tuleb lähtuda seadusest ja jälgida raiealade uuenemise protsessi. Turberaiete järkude planeerimisel tuleb jälgida, et uuenenud oleks vähemalt 1000 peapuuliigi taime. Püsimetsanduse rakendamisel on vajalik keskkonnatingimuste ja loodusliku häiringurežiimi analüüs. Hooldusraiete planeerimisel tuleks hoiduda noorte ja valmivate puistute ülemäärasest hõrendamisest (säilinud puistu ei taga juurdekasvu). Suure raiemahu korral on raske prognoosida uuenemise potentsiaali. Kõigi eelduste kohaselt kasvab „küpsuslangi“ alternatiivil ka raielangi pindala ja selletõttu ilmselt on raskendatud ka uuendusmehhanismi käivitumine. Seemnelevi võib kujuneda väiksemaks kui on prognoositud. Kunstlikul metsauuendusel on istutusmaterjali kättesaadavus olnud probleemiks. Metsakultiveerimistöödest tuleks analüüsida metsaistutuse ja –külvi küsimusi, seda oleks just tarvilik teha raiete konteksti arvestades. „Ühtlase kasutuse“ ja „arvestuslangi“ alternatiivide puhul on potentsiaal taasmetsastamiseks olemas. 5.2.2 Hindamiskriteeriumid Metsade üldine elurikkus - liigirikkus ja struktuur. Raiemaht omab üldise elurikkusega mitte küll üks-ühest kuid tõenäoliselt siiski olulist seost. Suurema raiemahu korral on aastaste raielade üldpindala on suurem ning raiutakse kiiremini ära küpsed ning üleküpsenud metsad, mis avaldab negatiivset mõju elurikkusele. Kunstlikult uuendatud ja paremini hooldatud metsade struktuur on reeglina vähem looduslik. Väheneb ka taastumispotentsiaal ja vajalik on metsade kultiveerimine /metsaistutus ja –külv. Kuigi raied loovad elupaiku lagedamate alade liikidele ja võivad teatud ruumiskaalas liigirikkust isegi suurendada, siis loodusmetsadele iseloomulik elurikkus intensiivsema majandamise käigus väheneb. Elurikkuse oluliseks komponendiks ja heaks (suhteliselt hästi uuritud) indikaatoriks on metsalinnustiku seisund - liigirikkus ja arvukus. Linnud on oluliseks metsaökosüsteemi osaks ning heaks keskkonnaseisundi indikaatoriks, kelle arvukuse- ja liigilise koosseisu muutuste kaudu on võimalik hinnata looduskeskkonna seisundit. Viimane Eesti 18. mai 2022 45 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu metsalindude käekäiku käsitlev uuring70 näitas, et Eesti metsades on perioodil 1983– 2018 metsalinnustiku arvukus langenud 26 %. Oluline arvukuse langus viitab, et metsaökosüsteemid on Eestis tasakaalust väljas. Enam on langenud paiksete liikide, okasmetsaliikide ja metsaspetsialistide arvukus. Vähem on langenud rändliikide, leht- ja segametsaliikide arvukus, mis viitab muutustele kohalikus metsamaastikus. Suuremad raiemahud halvendavad metsalinnustiku seisundit veelgi, väiksemad raiemahud loovad baasi metsalinnustiku elupaikade ja metsaökosüsteemide taastumiseks. Metsadega seotud kaitstavate liikide seisund (nii kaitsealadel kui väljaspool). Kaitstavate liikide seisund peegeldab ühest küljest kaitsealadel (piiranguvööndites) tehtavate raiete mõju, teisalt aga majandusmetsade majandamise intensiivsust, kuna suur osa III ja II kaitsekategooria liikide elupaikadest paikneb väljaspool kaitstavaid alasid. Kaitstavate liikide seisundit jälgitakse nii riiklikul kui üleeuroopalisel tasandil (loodus- ja linnudirektiivi liigid). Natura metsaelupaigatüüpide pindala ja seisund on nii riiklikult kui EL kohustuste aspektist oluline indikaator, mis haakub raiemahtudega eelkõige kaitsealade piiranguvööndite ja VEPide kaudu, aga ka majandusmetsades säilinud/kujunevate metsaelupaikade kaudu. Suurematel raiemahtudel, eriti kaitstavatel aladel, on negatiivsemad mõjud metsaelupaikade pindalale ja seisundile. Metsade süsinikubilanss - panus LULUCF sektorisse (ei arvestata pikaealiste puidutoodete ja puidu asendusefekti mõjusid, mis võiks olla hinnatud majandusvaldkonna kaudu). Metsades talletunud süsinikuvaru ja selle dünaamika sõltub puidutagavarast ja metsamuldadesse seotud süsiniku hulgast. Suuremad raiemahud vähendavad puidutagavarasse seotud süsiniku hulka, intensiivsem metsamajandus võib mõjutada ka mullasüsiniku hulka negatiivselt. Veekeskkonna seisund. Metsad on olulised Eesti siseveekogude kvaliteedi tagajana. Intensiivselt majandatud ja kuivendatud metsadest toimub oluline toitainete leostumine ja heljumi vettekanne, mis mõjutab metsaste valgaladega veekogude seisundit ning elustikku. Suuremad raiemahud suurendavad veekogudele avalduvat koormust. Metsa uuenemispotentsiaal. Suurte raiemahtude puhul kannatab metsa uuenemispotentsiaal. Raielangid muutuvad suuremaks ja raiering võib lüheneda. Loodusliku uuenduse korral on seemnelevi raskendatud. 70 Nellis, Renno & Volke, Veljo. 2019. Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983–2018. Hirundo : Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, 32 (1), lk 63−80 18. mai 2022 46 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Kokkuvõtvalt on raiemahtude ja looduskeskkonna väärtuste vahel üldine negatiivne seos. Seose tugevus eri väärtuste/indikaatorite vahel varieerub, kuid seose suund on siiski läbivalt negatiivne. 5.2.3 Hinnang alternatiividele Küpsuslangi alternatiiv Raiemaht 19 mln m3 tähendab olulist raiemahu tõusu võrreldes eelnenud perioodiga (2011-2019 keskmine raiemaht oli 10,7 mln m3). See toob kaasa uuendusraiete pindala suurenemise ja küpsete metsade pindala ning osakaalu vähenemise. Mõjud looduskeskkonnale on tugevalt negatiivsed. Küpsuslangi alternatiivi korral toimub niigi suhteliselt kesises seisundis oleva metsaelustiku jätkuv vaesumine. Olulised negatiivsed mõjud avalduvad ka kaitstavatele liikidele, seda eelkõige väljapool kaitstavaid alasid. Raiesurve suurenedes kaitsealadel avaldub negatiivne mõju seal asuvatele kaitstavatele liikidele ning ühtlasi ohustab see kaitstavate alade (sh Natura alade) kaitse-eesmärkide saavutamist. Kuna vanemad majandusmetsad raiutakse, väheneb oluliselt elupaigatüüpide ning potentsiaalsete elupaigatüüpide (metsad, millest võivad Natura elupaigatüübid 30 a perspektiivis kujuneda) pindala. Kaitsealade piiranguvööndites toimuvad raied ohustavad seal asuvaid (sh potentsiaalsed) elupaigatüüpe. Alternatiiv on halvim ka metsade süsinikubilansi aspektist, kuna mets nooreneb ning puidutagavara väheneb. Intensiivne metsamajandus põhjustab metsamuldade süsinikuvaru vähenemist. Uuendusraiete pindala suurenemine põhjustab toitainete ja heljumi veekogudesse kandumise suurenemist ning vähendab metsade veekeskkonda tasakaalustavat mõju. Aineringe muutused võivad ohustada metsade üldist tootlikkust. Intensiivsem metsamajandus võib tuua kaasa ka metsade täiendava kuivendamise ning taristu ehitamise vajaduse, mis omakorda mõjutab nii veerežiimi kui suurendab veekogudele avalduvat koormust. Juba praegu on märkimisväärseid raskusi vee raamdirektiivi kohase veekogude hea seisundi saavutamisega. Metsakuivenduse intensiivistumine suurendab ka turvasmuldadest lähtuvat süsiniku emissiooni. Küpsuslangi alternatiivi suurte raiemahtude korral kannatab metsa uuenemispotentsiaal. Raielangid muutuvad suuremaks ja raiering võib lüheneda. Loodusliku uuenduse korral on seemnelevi raskendatud. Probleem võib tekkida ka kunstlikul metsauuendusel kuna istutusmaterjali kättesaadavus juba praegu probleemiks. Kindlasti on vaja suurendada säilikelementide jätmist lageraiealadele (bioloogilise mitmekesisuse puud, seemnepuud, lamapuit). 18. mai 2022 47 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Kokkuvõttes toob küpsuslangi alternatiiv kaasa looduskeskkonna seisundi tugeva halvenemise võrreldes praegusega. Suureneb ka surve looduskaitsealadele. Alternatiiv muudab elurikkuse, looduskaitse ning kliima valdkondade eesmärkide saavutamise võimatuks. Arvestuslangi alternatiiv Arvestuslangi alternatiivi korral toimub raiemahtude suurenemine (2–4 mln m3 võrra võrreldes praegusega), mis põhjustab sarnaselt küpsuslangi alternatiivile negatiivseid mõjusid kõigi looduskeskkonna komponentide/indikaatorite osas. Negatiivsete mõjude tugevus on siiski oluliselt väiksem kui küpsuslangi alternatiivi korral. Võrreldes praegusega toob arvestuslangi alternatiiv kaasa olulise looduskeskkonna seisundi halvenemise. Eriti tuleb jälgida looduskaitsealade ja vääriselupaikade säilimist. Metsauuenduse osas on arvestuslangi mahtude korral potentsiaal olemas ning olulisi negatiivseid mõjusid uuendusele pole ette näha. Kokkuvõttes toob arvestuslangi alternatiiv kaasa looduskeskkonna seisundi mõõduka, kuid olulise halvenemise võrreldes praegusega. Juba praegu aset leidvad negatiivsed trendid (näiteks metsalinnustiku arvukuse langus) süvenevad. Alternatiiv on oluliselt parem (vähem halb) kui küpsuslangi alternatiiv, kuid muudab siiski raskeks või võimatuks elurikkuse, looduskaitse ning kliima valdkondade eesmärkide saavutamise. Ühtlase kasutuse alternatiiv Ühtlase kasutuse alternatiivi korral püsib raiemaht praegusega sarnasel tasemel. Alternatiivi mõjud sõltuvad raieliikide jaotusest ning paljudest muudest metsade majandamisega ning kaitsega seotud asjaoludest. Kuna praeguste raiemahtude juures on ilmnenud negatiivseid mõjusid metsaelustikule (nt metsalinnustikule) siis on tõenäoline, et metsaalade elurikkus võib ka ühtlase kasutuse alternatiivi korral jätkuvalt väheneda. Mõjud kaitstavatele liikidele ja elupaigatüüpidele sõltuvad kaitstavate alade metsade majandamise regulatsioonist ning raiete praktikast (sh linnurahu pidamisest). Majandusmetsades võib eeldada siiski kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude mõningast süvenemist. Metsade süsinikubilansile ja veekeskkonnale on mõjud võrreldes praegusega tõenäoliselt neutraalsed või selle lähedased. Seoses metsauuendusega on olukord sarnane praegusele. Kokkuvõttes toob ühtlase kasutuse alternatiiv kaasa praegusele sarnaste mõjude jätkumise ehk looduskeskkonna aspektist suhteliselt intensiivse metsamajanduse jätkumise. Seega võib prognoosida mõningaste negatiivsete mõjude jätkumist, mida osaliselt saab leevendada metsade majandamise ja kaitse korraldamisega (arvestades MAK-s plaanitud meetmeid). Alternatiiv on palju parem kui küpsuslangi alternatiiv ning mõõdukalt parem kui arvestuslangi alternatiiv. Elurikkuse, looduskaitse ning kliima 18. mai 2022 48 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu valdkondade eesmärkide saavutamine on tõenäoliselt võimalik, kuid nõuab metsade majandamist reguleerivaid meetmeid ehk samade raiemahtude juures targemat ja loodussäästlikumat metsamajandust võrreldes praegusega. Uuendusraie 5 miljonit m3 alternatiiv Uuendusraie 5 mln m3 alternatiiv toob kaasa raiemahtude olulise vähenemise ja metsade majandamise intensiivsuse vähenemise võrreldes praegusega. Seoses sellega avalduvad positiivsed mõjud eelkõige vanade metsadega seotud elustikule ning majandamise ja häiringute suhtes tundlikele kaitstavatele liikidele. Kaob surve metsaelupaigatüüpidele, nende seisund hakkab paranema ning pindala pikemas perspektiivis tõenäoliselt kasvama. Mõju süsinikubilansile on positiivne, kuna puidutagavara ning metsamuldades seotud süsiniku kogus kasvab. Positiivne mõju süsiniku talletamisele on tugev lühikeses ja keskpikas skaalas, pikemas skaalas jõuab talletunud süsiniku varu uue tasakaaluseisundini. Veekeskkonnale avalduv koormus väheneb. Metsauuendusel on võimalik kasutada looduslikku uuendust, selle meetodi efektiivsus tõuseb. Sihtotstarbeliselt on võimalik ka taastada metsade looduslikkust. Kokkuvõttes on 5 mln m3 alternatiiv looduskeskkonnale parim, kuna väheneb üldine läbi metsamajanduse ja lageraiete avalduv surve metsaelustikule. Alternatiiv on kardinaalselt parem küpsuslangi alternatiivist, palju parem arvestuslangi alternatiivist ning mõõdukalt parem ühtse kasutuse alternatiivist. Võimalik on suurendada kaitsealade pindala ja leevendada majanduskoormust piiranguvööndi metsades. 5.2.4 Alternatiivide võrdlemine Tabel 1. Alternatiivide võrdlemine looduskeskkonnast lähtuvalt Väärtuste Geom Kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 alt 4 korrutis keskmine keskmine alt 1 1 1/6 1/7 1/9 0,00 0,23 0,04 alt 2 6 1 1/4 1/7 0,21 0,68 0,11 alt 3 7 4 1 1/3 9,33 1,75 0,27 alt 4 9 7 3 1 189,00 3,71 0,58 18. mai 2022 49 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 5.3 Alternatiivide võrdlemine sotsiaal-kultuurilise keskkonna valdkonnas 5.3.1 Hindamisel kasutatud eeldused Sotsiaal-kultuuriliste mõjude all käsitletud vaatenurgad on: mets kui tööhõive tagaja ja puhke- ning kultuuriliste võimaluste pakkuja. Sarnaselt looduskeskkonnale, on ka sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamisel eeldatud, et raieviisid jäävad samaks, so valdava osa raiemahust moodustavad endiselt uuendusraied, ning neist omakorda suurem osa on lageraied. Eeldatakse, et proportsionaalselt raiemahtude muutustega viiakse ellu MAKi sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuunad nagu metsa kultuuri-, puhke- ja tervistavate väärtuste edendamine. Selle raames kujundatakse uusi kvaliteetseid puhkemetsi ja matkaradasid ning hooldatakse olemasolevaid alasid. Eeldatakse et kliimamuutused toimuvad prognoositud suunas. Kliimamuutustega tegelemisel võib suureneda surve ehitada avalikud jm hooned puitehitistena, et läbi selle vähendada betoonist hoonete jalajälge. Kasvab nõudlus avalikule ruumile. See tähendab, et ühiskond liigub eramaalt pigem avalikku ja ühisruumi. Kuna isiklikud ruumid on valmis saanud ja nende kvaliteet tõusnud, siis järgmise sammuna tugevneb ootus üha paremale väliruumile. Seega võib eeldada suuremat survet rohkemate ja kvaliteetsemate puhkealade, sh metsa-alade järele. Rahvastiku vähenemise protsessid võivad rohealade nõudlust võrreldes tänasega osaliselt kahandada, kuid samal ajal võib linnastumine ja ühiskonna tehnoloogiline areng pigem kaasa tuua elanike looduses viibimise vajaduse suurenemise. Protsesse, mis puhkealade nõudlust ühiskonnas võivad mõjutada on mitmeid, kuid kokkuvõttes lähtume sellest, et puhkealade arendamisega peab jätkuvalt tegelema, kuna see on oluline ökosüsteemi hüve. Looduses viibimise võimalusi võivad ahendada ning metsa visuaalset ja puhkeväärtuslikku kvaliteeti langetada see, kui eraomanikud piiravad metsa avalikku kasutust ning riigimetsi raiutakse liigses tempos71 ja ebasobivate võtetega, mis ei arvesta harjumuspäraste puhkemetsa aladega. Omaette teemaks on ligipääs metsale, sh vanema ja noorema elanikkonna hulgas, kelle liikumisvõimalused on piiratumad ning samaaegselt toimub arenevates piirkondades asustuse laienemine looduslike alade arvelt. Seetõttu võib eeldada, et tulevikus saavad 71 Sissejuhatus | Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 18. mai 2022 50 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu üha enam olulisemaks linna- ja asulalähedased metsad, mis on kergemini ligipääsetavad ja igapäevaselt kasutatavamad ning kus on tugev huvi alternatiivsetele maakasutusviisidele. Eeldatakse, et see surve leevendatakse läbi MAK-i alaeesmärkide täitmise kui suurendatakse kohalikest vajadustest vahetult mõjutatud metsamaa pindala ning parendatakse linnaelanike ligipääsu metsast koosnevatele rohealadele 72. Täiendavalt eeldatakse, et senised konfliktid metsaraie teostamisel asulalähistes metsades, üldtuntud puhkealadel ning kultuuriliselt väärtuslikel aladel (looduslikud pühapaigad, ristimetsad) on vähenenud, kuna MAKi eesmärgid, mis puudutavad uuringute teostamist metsa erinevate kasutusviiside kohta, kultuuriliste väärtuste kaardistamist, sotsiaalmajanduslike ja kultuurivaldkonna vajaduste arvestamist metsamajanduslike võtete kehtestamisel ja mitmekesiste huvigruppide kaasamine, on ellu viidud. Rahvastiku vähenemise aspekti pole vahetult arvesse võetud, kuna võib eeldada, et selle raames muutub nii kahju- kui kasusaajate hulk proportsionaalselt. 5.3.2 Hindamiskriteeriumid Mets kui sissetuleku allikas - osale ühiskonna liikmetele on mets sissetulekuallikaks. Metsa majandamisest teenivad tulu nii metsaomanikud kui laiemalt metsandussektoris töötavad inimesed, lisaks ka teistes sektorites töötavad inimesed, kelle jaoks on mets oluliseks sisendressursiks. 2021. aastal oli metsamajanduse ja –varumise valdkonnas hõivatud 5 900 inimest. Raiealternatiividel on otsene mõju sellele kriteeriumile. Mida suuremad on raiemahud, seda suurem on sissetulek selles sektoris. Kui raiemahud peaksid võrreldes varasemaga vähenema, siis on sellel negatiivne mõju metsaomanikele sissetuleku vähenemisega ja valdkonnas hõivatud inimestele töökohtade kaotamisega. Töökohtade arv on otseses seoses majandusliku turvatundega. Puhkemets ja avalik ruum – puiduvarustaja ja elurikkuse tagamise teenuse kõrval on metsa nn pehmemaks küljeks ning väärtuseks selle puhkemajanduslik ja kultuuriline kasutamine, läbi mille pakub mets esteetilist ja vaimset naudingut. See on lõõgastumise koht. Avalik ruum ei paikne ainult linnas ja tihedalt asustatud piirkondades, vaid ka maal ning metsas, sest eestlane on harjunud linnast ära käima. Eestlase avalik ruum ei piirdu linnaväljakuga, vaid on laiem, ulatudes metsa, soodesse, niitudele ning ranna-aladele - see on põimunud ümbritsevasse loodusesse. Kuna Eesti maakattest moodustavad 72 Säästva arengu näitajad 2018. Tallinn: Statistikaamet. 18. mai 2022 51 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu loodusalad valdava osa ja sellest mets ligi 50%73, võib väita, et Eesti mets on meie ühine rikkus ja kõige suurem avalik ruum. Uuringute74 kohaselt eelistavad inimesed puhkamiseks küpseid ja vanemaid metsi, kus lageraieid peaaegu ei ole, kuid mets on hõre. Seega puhkemetsana on väärtustatud enim lageraiest puutumatud, kuid osaliselt siiski hooldatud metsad. Sotsiaalne sidusus on ühiskonna võimekus tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult (Euroopa Nõukogu). Sotsiaalset sidusust saab määratleda kui ühiskonna omadust, mis väljendub selle liikmete omavahelistes suhetes ja nende suhete omavahelises seotuses (jagatud väärtused ja tõlgendused, ühine identiteet, kogukonnakuuluvuse tunne ja usaldus)75 Metsade majandamisel tuleb ühiskonnas sotsiaalse sidususe edendamiseks arvestada erinevate ühiskonnagruppide huvidega: metsaomanikud, metsandussektoris töötavad inimesed ja metsakasutajad, sealjuures võivad need grupid omavahel ka ühtida, kuid mitte tingimata. Metsaomanike ja metsandussektoris töötavate inimeste jaoks on peale metsa puhkeliste ja tervist edendavate väärtuste oluline ka mets kui sissetuleku allikas. Metsakasutajate jaoks, kes metsandussektorist otseselt tulu ei teeni, on peamiselt oluline mets kui puhkeala looduse nautimiseks ja nähes metsa tervise edendamiseks sobiliku keskkonnana. Mida enam nähakse raiealternatiivis ette vajadust võrreldes varasemaga suurendada metsade kasutusele võttu puidu hankimise eesmärgil, seda enam suureneb oht ühiskonna tasandil polariseerumiseks, sest põrkuvad metsaomanike ja selles sektoris töötavate inimeste ning metsakasutajate huvid. Kui raiemahud võrreldes varasemaga vähenevad, siis võivad domineerida 73 Aastaraamat „Mets 2017“. 74 a) Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne. Koostajad: Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool. Tartu, 2018. Lk 81-82; b) Eggers, J., Holmgren, S., Nordström, E. M., Lämås, T., Lind, T., & Öhman, K. (2017). Balancing different forest values: Evaluation of forest management scenarios in a multi-criteria decision analysis framework. Forest Policy and Economics; Edwards, D., Jensen, F. S., Marzano, M., Mason, B., Pizzirani, S., & Schelhaas, M. J. (2011). A theoretical framework to assess the impacts of forest management on the recreational value of European forests. Ecological Indicators, 11(1), 81-89; Nestra- Junolaine, L. (2014). Otepää looduspargi matkaradade kasutamine ja külastajate rahulolu uuring (Magistritöö Maaülikoolis); Mann, C., & Jeanneaux, P. (2009). Two approaches for understanding land- use conflict to improve rural planning and management. Journal of Rural and Community Development, 4(1). 75 Trumm, A. 2012. Noored ja sotsiaalne kaasatus: Euroopa Liidu noortepoliitika ja Eesti olukord Euroopa taustalt. Kättesaadav: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/41057/Noored_Noorteseire_Kaasatu.pdf?sequence=1&is Allowed=y 18. mai 2022 52 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu metsakasutajate huvid, mis võib ühiskonna tasandil samuti polariseerumist suurendada, sest metsaomanikel pole võimalik oma eraomandi pealt tulu teenida. Seega raiemahu kummaski suunas oluline muutmine võrreldes praegusega toob endaga kaasa ühiskonnas praeguse olukorra ebastabiliseerumise ja polariseerumise. See aga ei tähenda, et olemasoleva olukorra säilitamine on parim olukord üldse. Endiselt tuleb rakendada pingutusi mõlema poole lähendamiseks. Traditsioonid ja pärand. Üldlevinud teadmise kohaselt on Eesti elanike igapäevaelu tihedalt seotud metsaga: seal võib teha kutsetööd, tegeleda harrastustega (nagu näiteks jahindusega, korilusega), veeta vaba aega (nagu näiteks puhata, matkata, teha tervisesporti või loodusvaatluseid, viia läbi loodusõpet, uudistada kultuuripärandi ja pärandkultuuri objekte), osaleda riitustel looduslikes pühapaikades või järgida ristilõikamise tava. Lisaks kajastub mets sagedasti nii eesti kunstis, folklooris kui ka keeles. „Metsarahvaks“ olemine on (olnud) osa eestlase ja Eesti identiteediloomest ning see motiiv on kujunenud erinevate ideede, praktikate ja väärtushinnangute koostoimel. Metsa majandamise viisid ja ulatus mõjutab kindlasti kultuuripärandi, ennekõike looduslike pühapaikade, sh ristipuude, ja ajaloolise mälu, sh traditsioonide või pärandkultuuri objektide, säilimist. Loomeinimesi köidavad ja pakuvad esteetilist naudingut ennekõike metsad, kus on minimaalselt tajutavad inimtegevuslikud häiringud.76 5.3.3 Hinnang alternatiividele Küpsuslangi alternatiiv Küpsuslangi alternatiivi rakendumisel võib eeldada esialgu metsaomaniku ja metsandussektoris töötajate ajutist sissetulekute suurenemist ning majanduslikku kindlustatust (juhul kui suudetakse tagada suurenev tööjõu vajadus), kuid selle järsule tõusule järgneb omakorda sügav langus. Suured kõikumised omavad negatiivset mõju, mida saab osaliselt leevendada pikaaegse ette planeerimisega ning sissetulekute ühtlase jaotamisega, kuid see võib osutuda liialt suureks väljakutseks. Pigem on tõenäoline, et sissetulekud kõiguvad ajas ning see tekitab suuremat ebavõrdsust ja ebastabiilsust. Olukorras, kus uute puhkealade proportsionaalset loomist paralleelselt raiega rakendatakse, ei ole negatiivseid mõjusid puhkealadele ette näha, kuid need võivad 76 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne. Koostajad: Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool. Tartu, 2018. Lk 81-82. 18. mai 2022 53 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu avalduda pikemas perspektiivis, kui puidu kättesaadavus väheneb drastiliselt ning kasvab surve raiumiseks täiendavatel aladel (sh puhkealade). Küll aga võivad negatiivsed mõjud avalduda asukohapõhiselt. Lageraie mahu suurenemine vähendab metsaga kaasnevaid hüvesid, nt marja, seente ja taimede korjamist. Seega võib juhtuda, et raiemahtude suurenedes on inimesed sunnitud hülgama teatud metsa-alad, kus varasemalt puhkamas, loodust vaatlemas, riitustel või õppimas ja korjel käidi. Suurem raiemaht suurendab nende inimeste hulka, kes ei pruugi oma kodu ümbrusest enam harjumuspärast metsa leida. Kuigi selle alternatiivi korral mingi aja jooksul raiemaht väheneb, sest majandusmetsad on maha raiutud ja uusi pole peale kasvanud, siis täna elava põlvkonna jaoks on need metsad kadunud. Selle tulemusena võivad negatiivsed mõjud avalduda olulistele puhke- ja korjealadele, mis väljenduvad, koriluse kaudu metsast saadava tulu vähenemises ning üleüldises loodusest võõrandumises. Varasemast tempokam ja suurem raiemaht võib tekitada rahulolematust metsakasutajates ning mõjuda seetõttu negatiivselt ootustele elukohalähedasele maastikule, mis võib omakorda suurendada ühiskonna tasandil polariseeritust. Alternatiivide rakendumisel on kõrge pärandi- ja mäluobjektide hävimise oht. Samas võib siin ilmneda lühiajaline positiivne mõju huvigruppide ootusele, et avalike hoonete ehitamisel kasutataks rohkem puitu, mis aitab kaasa innovatsioonile ja seotud sektorite arengutele. Kuid pikemas perspektiivis, puidu kättesaadavuse vähenedes, ei ole võimalik neid ootuseid enam täita. Küpsuslangi alternatiiv on teiste alternatiividega võrreldes suurema negatiivse sotsiaalse ja kultuurilise mõjuga, kuna on seotud suurte kõikumiste, ebastabiilsete arengute ja teadmatusega tuleviku ees. Arvestuslangi alternatiiv Arvestuslangi alternatiivi puhul on mõjud metsaomaniku ning metsandussektoris töötajate majanduslikule kindlustatusele positiivsed. Kuna tegu on jätkusuutliku metsanduse ülempiiri lähedal oleva alternatiiviga, piisab väikesest mõjust või kriisist, et selle positiivsed mõjud negatiivseks pöörata, kuna puhvervõimet ja varu ootamatusteks on vähe. Alternatiivi rakendumisel koos eeldustega esineb pigem positiivne mõju puhkealade ja sellest saadavate hüvede suurenemisega, kuid ohud varitsevad järgmise kümnendi juures, kui siiski tänasest suurema raie tõttu hakkavad avalduma negatiivsed näitajad puhke- ja korjealade mitmekesisuse vähenemises. 18. mai 2022 54 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Ühiskonna tasandil domineerivad metsandussektori huvid, mistõttu võib selle alternatiivi rakendamine tekitada avalikku debatti ja muude metsakasutajate (puhkamine, korilus jms) poolset rahulolematust. Võimendub hirm elukeskkonna halvenemise ja mälupaikade kadumise pärast. Halvimal juhul teadvustamata pärand hävib. Sotsiaalse sidususe edendamiseks on olulised kogukondlikul tasandil peetavad arutelud ja pidev metsakasutajate kaasamine otsuste tegemisse. Arvestuslangi alternatiivil on küll lühikeses perspektiivis suuremalt jaolt positiivsed mõjud, kuid need on näilised ning osasid huvigruppe mitte arvestavad. Alternatiiv ei lähtu pikast perspektiivist ning selle piiri peal tegutsemise viis toob endaga varem või hiljem kaasa negatiivsed tagajärjed. Arvestuslangi alternatiiv on sotsiaalsest vaatest parem kui küpsuslangi alternatiiv. Ühtlase kasutuse alternatiiv Ühtlase kasutuse alternatiivi puhul jätkuvad metsa kui elatusallika tänased mõjud, mis ühiskonna seisukohast on kõige stabiilsem. Metsast saadav tulu on mõõdukas, jaotunud pikale ajale, tagades seeläbi pideva, ühtlase ning stabiilse sissetuleku selles valdkonnas tegutsevatele inimestele. Võimalikud kõikumised ja sellest tulenevad negatiivsed olukorrad on leevendatud. Tasakaalukam metsamajandamine on pikas perspektiivis meelepärasem kogukondadele, mistõttu võib eeldada, et selle alternatiivi rakendamisel tunnevad puhkajad, vaatlejad, korilased jms, et nende huve ei ole metsade majandamisel täiendavalt rikutud. Elukeskkonna ja puhkealade seisukohast avalduvad pigem positiivsed mõjud, kui vastuolud erinevate maakasutuste vahel on läbi kaasamistegevuste ennetatud ning sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtuseid majanduslike huvide kõrval võrdselt arvesse võetud. Säilib harjumuspärane elukeskkond ja võimalus toimetada metsas juurdunud tavade ja kommete kohaselt. Oluline, et tagatakse pärandipaikade õigeaegne uurimine ja teavitamine. Sotsiaalse sidususe aspektist on selle alternatiivi rakendamise mõju pigem positiivne, sest süsteem on tasakaalus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ühtlase kasutuse alternatiivi puhul avalduvad positiivsed mõjud kõigis sotsiaalsetes ja kultuurilistes aspektides võrdselt. Uuendusraie 5 miljonit m3 alternatiiv Uuendusraie alternatiivi puhul võib raiemahtude vähenemise tõttu eeldada elatusallikate saajatele negatiivset mõju, kui nad ei ole selleks varasemalt valmistunud ega alternatiivseid tegevusi ette näinud. Kuna alternatiiv piirab olulisel määral erametsade majanduslikku kasutamist, siis riivatakse sellega ka metsaomanike huve 18. mai 2022 55 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu metsa majandada ja sellelt tulu teenida. Samuti on alternatiivil negatiivne mõju metsandussektoris töötavatele inimestele, sest nende töökohad võivad raiemahtude vähenemise tõttu kaduda. Võimalused koriluseks ja puhkamiseks väljaspool selleks loodud matkaradasid ja puhkealasid suureneb. Sellel võib olla mõõdukalt positiivne mõju metsa sellisel viisil kasutajatele. Kuna eeldatavasti selle alternatiivi rakendumisel ühiskonnas polariseerumine kasvab, siis on alternatiivil sotsiaalsele sidususele negatiivne mõju. Mõju traditsioonidele ja kultuuri(pärandi)le on ambivalentne: hooldamata ja kasutusteta pärand hävib ning samal ajal tegevusetus (muutuste, häiringute puudumine) säilitab. Kuid kui arvestada, et MAK keskendub ka muude raiealternatiivide rakendamisel pärandobjektide, sh looduslike pühapaikade kaitsele, siis antud alternatiivil ei pruugi olla mõõdetavat eelist keskmise intensiivsusega raiealternatiivide ees. Arvestades erinevaid sotsiaalse valdkonna kriteeriume võib väita, et see alternatiiv on hinnanguliselt parem küpsuslangi alternatiivist, mõnevõrra parem või võrdne arvestuslangi alternatiiviga ja vähem eelistatud ühtlase kasutuse alternatiivist. 5.3.4 Alternatiivide võrdlemine Tabel 2. Alternatiivide võrdlemine sotsiaal-kultuurilisest keskkonnast lähtuvalt Väärtuste Geom Kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 alt 4 korrutis keskmine keskmine alt 1 1 1/4 1/5 1 0,05 0,47 0,09 alt 2 4 1 1/3 1/2 0,67 0,90 0,18 alt 3 5 3 1 5 75,00 2,94 0,58 alt 4 1 2 1/5 1 0,40 0,80 0,16 5.4 Alternatiivide võrdlemine majanduskeskkonna valdkonnas Raiemaht on metsa- ja puidutööstuse oluliseks mõjutajaks ning need tööstusharud on ka olulised Eesti eksportijad (eriti puidutööstus) ning tööandjad. Loodavat majanduslikku väärtust ei saa siduda ainult üldise raiemahu numbriga, vaid see sõltub 18. mai 2022 56 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu olulisel määral raiesortimendist, puidu kvaliteedist, sellest johtuvast töötlemise viisist ning võimest puitu kohapeal väärindada. Teatud sortimendi osas (nt saematerjal) on Eesti täna suur importija, paberipuidul on aga kohapealsed kasutusvõimalused väikesed ning suured mahud töötlemata puitu eksporditakse. Lisaks peab välja tooma, et raidmed ja puidutöötlemise jäägi väärindamine toimub täna Eestis madalal tasemel (energiapuit), samas kõrgastmel väärindamine aga ei oma tingimata otsest seost raiemahuga, samuti on sellel teistsugune sotsiaalmajanduslik mõju. 5.4.1 Hindamisel kasutatud eeldused Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajanduslike analüüside peamiseks lähtekohaks on olnud üldised raiemahud eelnevatel aastatel, kuna spetsiifiliselt sortimentide lõikes on makrotasandi hinnanguid keeruline anda. Teostatud uuringute77 põhjal on võimalik teha ka järeldusi, kuidas raiemahu muutus võiks mõjutada sotsiaalmajanduslikke näitajaid (nt lisandväärtus, tööhõive, mõju riigieelarvele, eksport jm), kuid seda siiski oluliste reservatsioonidega. Majandusmõjude hinnangu andmisel on käesolevas analüüsis eeldatud, et raiemahu olulisel suurenemisel või vähenemisel võrreldes praegusega (alternatiivid 1 ja 4) teisenevad eeltoodud uuringutes toodud majandussuundumused. Samuti on eeldatud, et raiemahu seos muutustega majanduses on seda väiksem, mida kaugemale tootmisahelas liigutakse (nt mööblitööstus, ehitus jm) – näiteks suurem raiemaht ei tähenda ilmtingimata, et hakatakse rohkem puidust ehitama. Teatud raiemahtude juures võib isegi mehhaanilise töötlemise seos raiemahuga muutuda, kui näiteks väheneb sobiva kvaliteetse materjali suhteline kogus. Samuti on eeldatud, et olulises osas raieliikide jaotus ei muutu sõltuvalt alternatiivist ehk valdava osa raiemahust moodustavad endiselt uuendusraied, ning neist omakorda lageraied. Sellest eeldatakse, et suurema raiemahu korral toimub perspektiivis metsa noorenemine ja vastupidi.78 Suurema raiemahu korral toimub pikemas perspektiivis eeldatavalt ka metsade liigilise koosseisu muutus lehtpuidu (kask jm.) kasuks ning väheneb okaspuidu (mänd, kuusk) osakaal, mis eeldatavalt mõjutab mehhaanilist ja keemilist töötlemist79. 77 EY (2019) Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel ning Finantsakadeemia OÜ (2020) Erametsakeskuse tellimusel. 78 Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool (2021) Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050 79 Eelduse aluseks on 2017. aasta puidubilansi andmed (https://keskkonnaagentuur.ee/media/886/download). Arvestades ka importi, suunati 2017. aastal 3,5 18. mai 2022 57 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Raiemahu mõju metsasektori ringbiomajandusele üleminekule ja selle lisandväärtusele on eelduslikult peamiselt seotud mõjuga puidu mehhaanilisele töötlemisele (ringbiomajanduse toore) ja motiveeritusele. Tuleb arvestada, et äärmuslike alternatiivide korral teadmatus suureneb oluliselt80 ning hindamise täpsus paratamatult väheneb. 5.4.2 Hindamiskriteeriumid MAK2030 eelnõus toodud alternatiivid on suuresti seotud üldiste raiemahtudega ning hinnangu andmisel ongi sellelt peamiselt lähtutud. Teatud määral saab hinnata ka mõju sortimendile ning selle mõju majandusele. Mõju vaadatakse pikemalt kui ainult aastani 2030. Lisandväärtus ja muud sotsiaalmajanduslikud näitajad. Arvestati, et äärmiste alternatiividel (1 ja 4) uuringutes leitud seosed raiemahu ja majanduslike muutuste vahel teisenevad (muutuvad), kuna pikemas perspektiivis võivad muutuda nii raieviisid, metsade liigiline koosseis kui ka raie sortiment. Ettevõtete majandusnäitajad ja toimetulek, mis sõltub võimalustest hoida olemasolevaid tootmisressursse piisavalt koormatud, saada kvaliteetset tooret sobivate puuliikide lõikes, vajadusest investeerida uutesse seadmetesse jms. Pikaajaline mõju (st arvestades ka 2030.a järgse ajaga) puiduressursile sh mõju metsa uuenemisele ja sortimendile – eeldatavalt suurema raiemahu korral toimub pikemas perspektiivis metsa noorenemine ning väiksema raiemahu korral vananemine, mõlema korral võib mõju majandusele olla negatiivne (kvaliteetse puidu puudus). Motivatsioon innovatsiooniks ja väärindamiseks, sh. ringbiomajandusele üleminek – näiteks suurem raiemaht võib motivatsiooni innovatsiooniks vähendada, kuigi sellised seosed ei ole väga üks-ühesed (kui ettevõtetel tekib näiteks suurema raiemahu korral suurem investeerimisvõimekus). Metsa kõrvalkasutus. Seda on väga keeruline mõõta vastava statistika puudumise ning uuringute vähesuse tõttu (st pole selge, mis suunas ja ulatuses raie metsa korda rohkem okaspuitu mehaanilisse töötlemisse ja ligi 10 korda rohkem saetööstusesse kui lehtpuitu. Seevastu küttepuiduks kasutati 2 korda rohkem lehtpuitu kui okaspuitu. Samuti oli lehtpuidu osakaal natuke suurem energia- ja paberipuidus. Okaspuit (kuusk, mänd) on Eestis peamiselt väärindatav mehaaniliselt. Lähtuvalt sellest, et väärindamise tehnoloogiad tarbivad kindla läbimõõdu ja puuliigi materjali, saab eeldada, et sortimendi muutus toob kaasa traditsioonilise töötlemise muutuse. 80 Uuringud mõõtsid majandusmõju aastatel, kui üldine raiemaht oli 10-12 miljoni tihumeetri juures. 18. mai 2022 58 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kõrvalkasutust täpsemalt mõjutab), seetõttu on sellel kriteeriumil hindamistulemustele väike mõju. 5.4.3 Hinnang alternatiividele Küpsuslangi alternatiiv Raiemaht 19 mln m3 tähendab olulist raiemahu tõusu võrreldes eelnenud perioodiga (2011-2019 keskmine 10,7 mln m3). Sellise raiemahu kasvu korral on majandusmõjude seisukohalt ülekaalus pigem negatiivsed mõjud. Suurema raiemahu kohapealne väärindamine nõuab täiendavaid investeeringuid metsatööstuselt. Kuna selline raiemaht ei ole aga pikemas perspektiivis jätkusuutlik, siis ei teki ettevõtetel motivatsiooni tootmisseadmetesse investeerida ning tõenäoliselt tuleb eksportida suures koguses töötlemata metsamaterjali või kasutada seda madalamalt väärindatuna, näiteks energeetikas. Ringmajanduse arendamise seisukohast ei ole töötlemata materjali eksport ega puidu madalamalt väärindatuna kasutamine soositud. Selline raiemaht tekitab suurenenud nõudluse vastava kvalifikatsiooniga tööjõu järele metsatööstuses, mis tekitab lisapingeid niigi probleemsel tööjõuturul. Keeruliseks võib osutuda suurenenud puitmaterjali turustamine välisturgudel, samas kui suurema raiemahu ajutine iseloom pärsib motivatsiooni uute ja innovatiivsete toodete väljaarendamiseks kohapeal. Mets nooreneb oluliselt aja jooksul, metsast saadav väiksema läbimõõduga palk pole traditsioonilistel viisidel mehhaaniliselt väärindatav, väheneb süsinikku salvestava ehituspuidu osakaal. Pikemas perspektiivis võib see veelgi suurema toorme puuduse tekitada olemasolevatele saeveskitele, saematerjalist puidudetailide tootjaile, mööblitööstusele jm. Tõuseb kvaliteetse saematerjali impordi vajadus. Pikemas perspektiivis võib muutuda metsa puuliigiline kooslus, eeldatavalt kasvab kasepuidu osakaal, mis sunnib ettevõtteid muutma oma majandustegevuse suunda – st tuleb leida uued turud, osa seni kasutusel olevast tehnoloogiast kaotab väärtuse jms. Pikemas perspektiivis (pärast aastat 2030) võivad raiemahud väheneda ka senisest keskmisest tasemest (10-12 mln m3) allapoole ning samuti amortiseerida osa metsa- ja puidutööstusesse tehtud investeeringutest. Kuigi metsa nn kõrvalkasutusi (jahindus, puhkemajandus, metsasaaduste korjamine) on keeruline mõõta ja raiemahu mõju nendele hinnata, võib eeldada, et vähemalt puhkemajandusele ja metsasaadustele (marjad, seened) on sellel alternatiivil negatiivne mõju. 18. mai 2022 59 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Positiivsena võib välja tuua teatav mõju hetkeolukorda arvestades – Eesti puidutööstust ähvardab Venemaalt ja Valgevenest imporditava töödeldud metsamaterjalist ilma jäämine. Suurenenud raiemaht võiks seda asendada, kuid küsimus on sortimentides ning töötlemisvõimsuste olemasolus. Samuti on päevakajalised olukorrad tekitanud suurema vajaduse kohalike puitkütuste järele, mida saaks suurema raiega rahuldada ja sellega energiajulgeolekut tagada. Kokkuvõtteks võib alternatiivi 1 pidada oluliselt nõrgemaks võrreldes alternatiividega 2 ja 3 ning mõõdukalt paremaks kui alternatiivi 4 (st alternatiiv 1 ei tekita kohalikule metsa- ja puidutööstusele vähemalt lühemas perspektiivis otseselt probleeme). Arvestuslangi alternatiiv Vastavalt MAK2030 Lisa 1 toodud hinnangutele ületaks raiemaht suurusjärgus 14 mln m3 vähesel määral majandatavate metsade suhteliselt stabiilse netojuurdekasvu 12-13 mln m3 aastatel 2000-2020 (MAK2030 Lisa 1 Joonis 1). Samas juurdekasvu soodustamisel (nt suuremal harvendusraiete rakendamisel ja uuendamisel) võib eeldada, et selline raiemaht oleks kestlik ka pärast aastat 2030 ning seega on ettevõtetel ka motivatsioon vajadusel tootmisvõimsusi suurendada. Raie suurenemine (2-4 mln m3 võrra võrreldes praegusega) võib vähendada motivatsiooni innovatiivsete uute toodete arendamiseks, kuna keskendutakse suurenenud puidukoguste töötlemisele ja turustamisele – toodangule tuleb leida koht välisturgudel. Vastuargumendina võib siiski välja tuua, et juhul kui suudetakse suurenenud tootmismahtudega koos kasvatada kasumit, siis võib ettevõtetel tekkida ka rohkem vahendeid innovatsiooni finantseerimiseks. 14 mln m3 raiemahu juures kasvab küll metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus, kuid tõenäoliselt (vähemalt esialgu) mitte samas proportsioonis senise lisandväärtusega raiutud tihumeetri kohta – ilmselt tuleb eksportida suuremas proportsioonis töötlemata või väiksemal määral töödeldud puitu. Puidu väärtusahela tipus olevatel tegevusaladel (mööblitööstus, ehitus) on kohapeal keeruline lisamahtu absorbeerida. Samas võivad tootlikkuse näitajad siiski ka paraneda, kui ettevõtetel on kasutada piisavalt vaba tootmisressurssi ning lihtne väärindatud tooteid turustada. Sellisel juhul võib kasvada nii tööviljakus kui ka lisandväärtus tihumeetri kohta. Teatud määral leevendaks suurem raiemaht kasvanud vajadust energiapuidu ning impordi asendamise (vt alternatiiv 1) järele. Kokkuvõtteks võiks alternatiivi 2 pidada majanduslikult oluliselt tugevamaks võrreldes alternatiividega 1 ja 4 ning mõõdukalt paremaks kui alternatiivi 3, st alternatiiv 2 puhul suureneb siiski metsa- ja puidutööstuse poolt loodav lisandväärtus ja töökohtade arv. 18. mai 2022 60 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Ühtlase kasutuse alternatiiv Keskmine raiemaht 10 mln m3 aastas tähendaks ühtlast puidukasutust kogu raieringi jooksul. Kogu lisandväärtus, tööviljakus, maksutulud jms sotsiaalmajanduslikud mõjud oleksid madalamad, kui alternatiivis 2, kuid raiutud tihumeetri kohta võivad näitajad siiski olla kõrgemad. Lühemas perspektiivis, tänast turuolukorda arvestades, avaldaks selline raiemaht eeldatavalt negatiivset mõju puidutöötlemise tööstusele toorme nappuse tõttu, mis tuleneb töödeldud metsamaterjali impordi järsust vähenemisest. 10 mln m3 raiemahu juures võib pikemas perspektiivis praeguse majandatavate metsade netojuurdekasvu juures metsa vanus kasvada, tekib kokkuleppelise metsaküpsuskriteeriumi liigilise korrigeerimise võimalus (MAK2030 peatükk Eesti metsavarud). Saavutatakse kvaliteetsem omamaine tooraine puidu mehhaaniliseks töötlemiseks ja ehituspuiduna lisab stabiilsust ettevõttetele investeerimiseks. Selle raiemahu juures võiks tekkida motivatsioon töötlevas tööstuses tekkivate jääkide, aga samuti väheväärtusliku puidu ja raiejäätmete ringmajanduslikuks ja innovaatilisemaks väärindamiseks kõrgema väärtusega toodeteks kui energia tootmine. Selline alternatiiv võib kasvatada märkimisväärselt kõrgepalgaliste töökohtade arvu metsa- ja puidutööstuse sektoris kui ka lisandväärtust tihumeetri kohta. Võrreldes eelnevate alternatiividega on alternatiivi 3 korral mõnevõrra suurem motivatsioon innovatsiooni teostada. Üldiselt on aga tegemist pikaajalise keskmise lähedase raiemahuga, millega seoses mets- ja puidutööstuse ning ka metsa kõrvalkasutuse majandusmõjudes muutusi ei teki, kui välja arvata motivatsioon kiiremaks liikumiseks metsasaaduste kõrgväärindamise suunas. See aga avaldab positiivset mõju ringmajanduse edendamisele metsanduse valdkonnas. Kokkuvõtteks võiks alternatiivi 3 pidada oluliselt tugevamaks võrreldes alternatiividega 1 ja 4 ning marginaalselt nõrgemaks kui alternatiivi 2. Uuendusraie 5 miljonit m3 alternatiiv Majandusmõjude seisukohalt on raiemahu langemine 5 mln m3 tasemele ilmselt kõige negatiivsem. Tugevam otsene negatiivne mõju tekib väärtusahelas madalamal asuvatele tegevusaladele nagu metsa- ja saetööstus. Küsimus on ettevõtete ellujäämises – võime tasuda laenukohustusi – ning olulisel mõjul tööhõivele. Väärtusahelas kõrgemal asuvatel tegevusaladel võiks olla võimalus puudujääv materjal importida, kui leitakse riigid, kust importida. Päevakajalised sündmused (Venemaa, 18. mai 2022 61 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Valgevene) muudavad selle aga keerulisemaks ja kallimaks. Ettevõtetel võivad tekkida raskused tarnekohustuste täitmisega, mistõttu võivad olulised tellijad loobuda. Tugeva pinge alla satub Eesti energeetika, eelkõige soojusenergia tootmine ning vajadus maagaas asendada ehk energiajulgeolek. Palju puitu kaotab oma väärtuse majanduslikus mõttes. Alternatiiv 4 võib omada positiivset mõju metsa kõrvalkasutusele, aga selle täpsem mõju hindamine on keeruline. Hindame, et alternatiiv 4 on võrreldes alternatiiviga 1 mõõdukalt nõrgem, kuna võib osutada tugevat negatiivset mõju puidu- ja metsatööstusele. 5.4.4 Alternatiivide võrdlemine Tabel 3. Alternatiivide võrdlemine majanduskeskkonnast lähtuvalt Väärtuste Geom Kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 alt 4 korrutis keskmine keskmine alt 1 1 1/4 1/3 2 0,17 0,64 0,12 alt 2 4 1 2 5 40,00 2,51 0,49 alt 3 3 1/2 1 4 6,00 1,57 0,31 alt 4 1/2 1/5 1/4 1 0,03 0,40 0,08 5.5 Koondhinnang alternatiividele Tabel 4. Alternatiivide hindamine ALT 1 ALT 2 ALT 3 ALT 4 LOODUSKESKKOND 0,04 0,11 0,27 0,58 SOTSIAAL-KULUTUURILINE KESKKOND 0,09 0,18 0,58 0,16 MAJANDUSKESKKOND 0,12 0,49 0,31 0,08 ∑ 0,25 0,78 1,16 0,82 18. mai 2022 62 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 1,40 1,20 1,00 0,80 kaal 0,60 0,40 0,20 0,00 alt 1 alt 2 alt 3 alt 4 Alternatiiv Joonis 5. Alternatiivide võrdlus Hindamistulemuste põhjal on eelistatuim alternatiiv 3 ehk ühtlase kasutuse alternatiiv. Mõju hindamise järgnevates etappides lähtutakse eeldusest, et MAK rakendab ühtlase kasutuse alternatiivi. 18. mai 2022 63 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6 METSANDUSE ARENGUKAVAGA KAASNEVAD MÕJUD JA LEEVENDUSMEETMED Metsanduse arengukavaga kaasnevaid mõjusid hinnati kahel viisil. Esiteks hinnati, kuivõrd MAK üldeesmärk ja alameesmärgid on kooskõlas teiste, arengukavade eesmärkidega. Asjakohased arengukavad sõeluti välja mõjude hindamise programmi käigus. Aruande koostamise etapis hinnati iga asjakohase arengukava eesmärgi seost ükshaaval kõikide MAK eesmärkidega. Hindamisel keskenduti võimalikele vastuoludele ja sünergiatele ning asjakohasel juhul toodi välja leevendavad meetmed või ettepanekud sünergia suurendamiseks. Eesmärkide sisu mõtestamiseks kasutati arengukavades välja toodud mõõdikuid. Arengukavad on strateegilised dokumendid ja seetõttu üldised. See tähendab, et eesmärgi või selle mõõdiku saavutamine on tihti võimalik erinevate tegevustega. Erinevatel tegevustel võib olla erinev mõju ümbritsevale keskkonnale. Mõju hindamisel välditi oletamist, millise tegevusega konkreetselt eesmärk saavutatakse ja hindamine viidi läbi üldisel strateegilisel tasandil. Küll toodi asjakohasel juhul välja võimalikud ohud, mis võivad MAK elluviimisel tekkida, et tegevuskava koostamise etapis neid karisid vältida. Teiseks hinnati MAK mõjusid eksperthinnangu kaudu kasutades Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi poolt koostatud kontrollküsimustikku. Riigikantselei poolt on viidatud metoodika otstarbe kohta kirjutatud järgmist „Mõjude hindamine on protsess, mille abil kogutakse tõendusmaterjali planeeritavate poliitikavalikute eeliste ja puuduste kohta, hinnates nende potentsiaalseid tagajärgi ning kasutuselolevate poliitikavahendite tulemuslikkust või mõju.“. Kontrollküsimustik koosneb 136 küsimusest kuues valdkonnas: 1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud 2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele 3. Mõju majandusele 4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale 5. Mõju regionaalarengule 6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõjude hindamise programmi etapis sõeluti välja need küsimused, mis võisid olla olulisel määral seotud Metsanduse arengukavaga. 2021. aasta teises pooles mõjude hindamise metoodikat täiendati Riigikantselei poolt. Mõjude hindamise programm lähtus vanast kontrollküsimustikust. Mõjude hindamise aruande etapis kontrollküsimustikku ajakohastati vastavalt kehtivale versioonile. Uuendused ei toonud 18. mai 2022 64 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kaasa väga olulisi muudatusi. Täpsustatud oli mõnede küsimuste sõnastusi, mõned olid eemaldatud ja mõned lisatud. Mõju hindamise käigus vastati kõigile küsimustele, mis olid programmi etapis märgitud olulisteks. Lisaks vastati kõikidele uutele küsimustele. Ei vastatud nendele küsimustele, mis uuendatud küsimustikust olid kustutatud. Vastatud küsimusi oli 91. Planeeringudokumendi üdsusastme tõttu hinnati mõjusid kvalitatiivselt ja eksperthinnanguna. Asjakohasel juhul toodi välja MAK elluviimisega kaasnevad ohud (hindamise tabeli veerg „Kaasnevad mõjud / riskid“) ning pakuti nende vältimiseks tõhusad meetmeid (hindamise tabeli veerg „leevendavad meetmed“). Eelnimetatud metoodikat kasutades täideti KeHJS toodud järgmised nõuded keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande sisule: • strateegilise planeerimisdokumendi seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; • strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisest lähtuvad keskkonnaprobleemid, eelkõige need, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega; • strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärgid ja kirjeldus, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud; • hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldus • strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang; Mõju hindamisega ei tuvastatud ühtegi asjaolu, mis avaldaks täiendavat mõju NATURA aladele. MAK üks mõõdikutest on NATURA alade seisundi parandamine. Sellest lähtuvalt puudub vajadus anda ülevaadet strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju põhjustatava võimaliku kahjustuse reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 701 tähenduses, samuti nende meetmete tõhususe ja vajaliku rakendusmahu hinnangut. 18. mai 2022 65 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.1 Metsanduse arengukava mõju riigi teistele strateegilistele eesmärkidele Alljärgnevas maatrikstabelis on toodud MAK eesmärkide võrdlus asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega. MAK eesmärgid on toodud tabeli esimesel real veergudes 2–5. Teiste strateegiliste dokumentide eesmärgid on toodud tabeli esimeses veerus. MAK igat eesmärki on võrreldud teise strateegilise planeerimisdokumendi iga eesmärgi vastu. Eesmärgi sisust paremaks arusaamiseks on kasutatud nende rakendamise mõõdikuid. Tabelis kasutatud värvikoodid: Hallil taustal, MAK eesmärgi ja teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgi vahel otsene kokkupuude puudub. Rohelisel taustal MAK eesmärgi ja teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgi vahel on üksteist toetav seos. Kollasel taustal MAK eesmärgi ja teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgi vahel on vastuoluoht. Vastuoluohu korral on meetmeks vastuolu põhjustavate asjaolude vältimine MAK tegevuste plaanimisel. Mõjude hindamise käigus ei tuvastatud ühtegi MAK eesmärki, mis olek lahendamatus vastuolus teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgiga. 18. mai 2022 66 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.1.1 Säästev Eesti 21 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk 1: Eesti Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub. MAK raames nähakse ette ajalooliste kultuuriruumi elujõulisus looduslike pühapaikade inventeerimine. Tegevussuundade all kavandatakse tegevusi metsanduse ökoloogiliste, majanduslike ja (pärand)kultuuri aspektide lõimimiseks üldhariduses ja soodustatakse koostööd mäluasutuste jt kultuuriorganisatsioonidega avalikkuse teadlikkuse parandamiseks metsanduse ja selle ajaloolise rolli osas. MAK ei võimenda SE21 toodud ohtusid eesmärgi saavutamiseks. Eesmärk 2: Heaolu kasv MAK eesmärk tagada Eesti Mingil määral võib kliimamuutustega Majanduslikku konkurentsivõimelisuse Otsene kokkupuude puudub. metsanduse kestlikkus (metsamaa süsteemne kohanemine aidata kaasa üheks mõõdikuks on nii lisandväärtuse pindala vähenemise vältimise, SE21 eesmärgi saavutamise põhimõttele, et mahu kui teadus- ja arendustegevusele uuendamise ja hooldusraiete oma loodusvarade kasutamisel baseeruvad suunatud kulutuste suurendamine. See suurendamise läbi) aitab kaasa SE21 majandussektorid toimuvad puhvrina. on kooskõlas SE21 heaolu kasvu heaolu kasvu eesmärgi eesmärgi saavutamisega, mis näeb ette saavutamisele, mille järgi toimivad tehnoloogilise arengu ja oma loodusvarade kasutamisel investeeringukesest majandusest baseeruvad majandussektorid innovatsioonikesksesse majandusse puhvrina olukordades, kus siirdumise ning ekspordis kõrg- ja nn rahvusvahelise majanduse langused kesk-kõrgtehnoloogiaprodukti tootmise või tõrked võivad ta kasvõi ajutiselt suurendamise. rivist välja viia. 18. mai 2022 67 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk 3: sidus Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. SE21 sidusa ühiskonna eesmärgi osas on SE21 sotsiaalse sidususe eesmärgi üheks ühsikond soovitav seisund 2030. aastaks saavutada komponendiks on praktiliselt kogu regionaalne tasakaalustatus selliselt, et elanikkonna osalemine väärtuste Tallinna ja ülejäänud Eestit loomisel ja nende tarbimises, aga ka iseloomustavad olulisemad ühiskonna kujundamisel. MAK näeb ette sotsiaalmajanduslikud näitajad on elanikkonna kaasamist metsamajandusse lähedased. MAK majandusliku (mõõdik „kohalikest konkurentsivõime alameesmärk annab arengusuundumustest ja vajadustest oma panuse läbi sektori arendamise ning vahetult mõjutatud metsamaa pindala“). töökohtade loomise väljaspool pealinna. 18. mai 2022 68 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk 4: ökoloogiline SE21 ökoloogilise tasakaalu eesmärki MAK panustab SE21 loodusliku MAK majandusliku konkurentsivõime MAK alameesmärk läbi tasakaal iseloomustavad järgnevad mitmekesisuse ja looduslike alade alameesmärk (kulude suurenemine tegevussuundades tooduga lõimida komponendid: loodusvarade säilitamise (liigiiline mitmekesisus, kaitse- teadus- ja arendustegevusele, metsanduse ökoloogiliste, majanduslike kasutamine viisil ja mahul, mis ja Natura alade osakaal) ja saastumise lisandväärtuse mahu kasv) aitab kaasa ja (pärand)kultuuri aspektid üldhariduse kindlustab ökoloogilise tasakaalu, vähendamise (süsiniku sidumine) SE21 ökoloogilise tasakaalu eesmärgi õppeainetega, aitab mõnevõrra kaasa saastumise vähendamine, loodusliku eesmärki läbi oma eesmärgi „metsandus saavutamise põhimehhanismile SE21 ökoloogilise tasakaalu eesmärki mitmekesisuse ja looduslike alade arvestab kliimamuutuste ja metsade tehnoloogiline innovatsioon, mille järgi (hariduse põhimehhanism säilitamine. elurikkuse seisundiga“ ja selle raames kasvavad investeeringud uutesse „loodusharidus peab kõigil välja töötatud tegevussuundadega. tehnoloogiatesse. õppetasanditel moodustama hariduse MAK on kooskõlas SE21 toodud orgaanilise osa“). põhimõttega, et loodusressursside kasutamisel ei ületa taastuvate ressursside kasutus nende taastootmisvõimet. Ühe SE21 ökoloogilise tasakaalu eesmärgi indikaatorina on välja toodud produktiivse metsa osakaal kogu metsast. SE21 ökoloogilise tasakaalu eesmärgi saavutamise ohuna tuuakse välja loodusressurssidel põhineva energia osakaalu suurenemisel surve suurenemist looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele. MAK elluviimisel tuleb tähelepanu pöörata puidu kasutamisele energiatootmises ja sellega kaasnevale survele looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele. 18. mai 2022 69 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.1.2 Euroopa Liidu metsastrateegia Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Elurikkuse eesmärk Elurikkuse säilitamiseks on ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 Metsa majandamisel kasutusel olevad Eesmärgiks on rajada uus ELi bioenergia puhul kasutusel seab üldeesmärgiks kaitsta vähemalt 30% võtted peavad ka rahaliselt olema metsahaldusstruktuur, mis haaraks kõiki rangemad säästlikkusekriteeriumid. ELi maismaa-aladest ning neist 10% tasuvad. Majanduslik elujõud on üheks ELi uue metsastrateegia eesmärke, nende Biomassi hankimisel on seatud tuleks kehtestada range õiguskaitse. eeltingimuseks metsakasutuse hulgas elurikkuse säilitamist. Üldsuse piirangud, mis väldivad kõrge Vanade ja põlimetsade kaardistamine on planeerimisel. Metsaomanikel ja – kasvav huvi ELi metsade tuleviku vastu loodusväärtusega alade sattumist siin üheks abivahendiks. majandajatel peavad olema rahalised ja nõuab läbipaistvat majanduse ja kaitse bioenergia tootmisahelasse. muud stiimulid, et mitmekesistada rakendamist. Välditakse konflikte looduskaitse matsade kasutamist ja kaitset. Puidule eesmärkidega, seetõttu on lisanduvad ökosüsteemiteenused peavad põlismetsadest ja kõrge omama majanduslikku tausta, see aitab loodusväärtusega metsadest metsi taastada ja muuta biomassi hankimine vastupanuvõimelisteks. Erimeetmetena energiavajadusteks keelatud. tuleb mainida kompensatsioone saamata jääva tulu eest. Kliimamuutustega Metsade taastamine peab olema “Eesmärk 55” tähendab püüdu EL metsastrateegias tuuakse välja ELi ambitsioonikamate kliima- ja kohanemine, paindlik ja rakendatakse vähendada kasvuhoonegaaside heidet metsade majandamise elurikkuse-eesmärkide saavutamisele katastroofide ennetamine ökosüsteemipõhist majandamist. vähemalt 55% aastaks 2030. Üheks detsentraliseeritud põhimõtet. See tagab aitavad kaasa sidusrühmi hõlmavad Metsade taastamisel tuleks arvestada probleemiks on ehitussektor, mis toimib erinevate lähenemiste olemasolu, samas dialoogiplatvormid, mis aitavad ületada juba muutuva kliimaga. Seda saab veel kasvuhoonegaaside heite allikana. tuleb ka seaduseandja poolt jälgida barjääre erinevate huvigruppide vahel. teha praegu kasvavate puuliikide Seda on vaja muuta, puittooted, ka seaduste täitmist. geneetilist ressurssi kasutades, ehitussektoris, peavad oma olelusringis valides sobiva genofondiga puid ja vähendama süsihappegaasi heidet. Väga tootes kultiveerimismaterjali, mis konkreetseks eesmärgiks on aastaks 2030 kannab edasi sellised omadusi, mis kolme miljardi lisapuu istutamine. ka tulevikumetsades on vajalikud. MAK peab välja tooma finantsilised vajadused metsatulekahjude ja teiste häiringute ennetamiseks, samuti vajaduse rakendada häiringute seiresüsteemi. 18. mai 2022 70 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Teadus- ja Säästev metsamajandamine muutub Arengukava toob välja teadusuuringud Kohalike ressursside väärindamise puhul Metsad on kaastaud ka turismi innovatsioonikava tulemuslikumaks teadusuuringute ja metsade rolli suurendamiseks on kavas algatada ja toetada arendamise programmidesse, innovatsiooni toel. Innovatsiooni ja kliimamuutustega võitlemisel. teadusprogramme. metsandusspetsialistid teevad koostööd teaduse arengu eesmärgid kattuvad. Kõrgkoolide teaduspotentsiaali on kavas Euroopa loodus-ja kultuuripärandi kasutada majandustegevuse võrgustikuga. teaduspõhisemaks muutmisel. 6.1.3 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesti kasvuhoonegaaside Kestlik metsandus on võimeline Mõlemad eesmärgid on sarnased. Metsade kasutusel on oluliseks Otsene kokkupuude puudub heite vähendamine 80% tagama eesmärgiks seatud Kohanemine kliimamuutustega on mõõtmeks raieringi pikkus. Lühikese aastaks 2050 kasvuhoonegaaside koguse mõlema dokumendi eesmärgiks. raieringiga intensiivistatakse metsade vähendamise. Seda on võimalik kasutust. Metsade (süsiniku) tagavara saavutada biomajanduse valdkonna kahaneb. põhimõtete rakendamisel Väga väikese raiemahuga on võimalik metsanduses. Eraldi liitub siia kompenseerida süsiniku emissioone. metsade ja märgalade kuivendamise Väikese raiemahuga on võimalik küsimus. kompenseerida teiste LULUCF valdkondade heidet. Metsade tervislik seisund ja puidu kvaliteet võib halveneda väikese raiemahu korral. Võit LULUCFi sektoris tuleb tuleviku sidumise arvelt. Jagatud kohustuste Metsandusliku tegevuse käigus on Jagatud kohustuse määrusega on kavas Kliimakava toob välja sertifitseerimise Otsene kokkupuude puudub määrusega sektorites kohaldatud sellised tehnoloogiad, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet vajaduse metsanduses. MAKis on vähendada aastaks 2030 jagatud kohustuste osas on võimalik 13% (2030 aastal võrreldes 2005 sertifitseerimise vajadust rõhutatud võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heite aastaga). Metsanduses heide ei ole elurikkuse kaitsega seoses. Ka kasvuhoonegaaside teket vähendamine. Muuhulgas rõhutab suurem sidumisest. konkurentsivõime tugevdamiseks tuleb 13% MAK metsade häiringukindluse liituda metsanduses olevate tõstmist ja süsihappegaasi heite sertifitseerimissüsteemidega. vähendamist selle kaudu. 18. mai 2022 71 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Taastuvenergia osakaal Biomassi kasutamisel tuleb järgida EL Kliimakava toob välja vajaduse kasutada Metsanduse arengukava toob välja Otsene kokkupuude puudub 42% (2030) taastuvenergia direktiivi. metsa biomassi energeetikas, selle (eriti vajaduse selliste mudelite järgi, mis väheväärtusliku puidu) kasutamata aitavad hinnata biomassi kogust ja jätmist peetakse raiskamiseks. Sellisel süsinikuringeid. kujul viiakse puit süsinikuringesse. Energia lõpptarbimine 2017. aasta andmetel on rohkem kui 2018. aastal toodeti 4,2 TWh Üldiselt on puidu kasutamise Otsene kokkupuude puudub 32-33 TWh/a (2030) pool raitud puidust kasutatud soojusenergiat puitmassi kasutades, suurendamist rõhutatud mõlemas energiamajanduses 8,2 mln m3. elektrienergiat toodeti 1.1 TWh. Puidu dokumendis. kasutus energeetikas peab olema jätkusuutlikku raiemahtu järgiv. Kiire metsastamisega peab olema tagatud süsiniku järjekindel sidumine. 6.1.4 Metsapoliitika Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega säästlik (ühtlane, pidev ja Metsanduse arengukava seob Elurikkuse seisundi tegevussuund on Vastavalt turumajanduse reeglitele ja Riigi metsapoliitika teadvustab ühiskonna mitmekülgne) metsandus enamuse metsapoliitika raames kooskõlas metsapoliitika eesmärkidega. vaba konkurentsi tingimustes toimub sotsiaalseid ja materiaalseid vajadusi. käsitletavatest küsimustest oma majanduse planeerimine. Metsanduse arengukava käsiteb metsade efektiivne formaati. sotsiaalseid aspekte metsanduses majandamine põhjalikult. 18. mai 2022 72 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.1.5 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärgid metsanduses Eesti metsandus on kestlik ja Süsiniku sidumise ja kliimamuutuste Metsamaa tootlikkust suurendatakse Teadus ja innovatsioonivahendid peavad kliimapoliitika põhialuste seisukohad leevendamise eesmärgid leiavad rakendades adekvaatseid olema kaasatud. Oluline oleks teaduse ja ühtivad sellega. kajastamist nii metsanduse arengukavas majandusmudeleid. Õigeaegsed raied (nii tootmise (metsamajandusliku) kui ka kliimapoliitika põhialustes. hooldus- kui uuendusraied) tagavad tagasisideline koostoimimine. Metsade juurdekasv rakendub otseselt majanduse sujuva toimimise, metsandus süsiniku sidumise eesmärgiga. on tulus ja metsaomanikud on Tähelepanu pööratakse sellele, et majandustegevuse läbiviimisel metsamaa pindala säiliks. Metsamaa motiveeritud. pinna suurenemisel tuleks hoolitseda kiire metsastamise eest. 6.1.6 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Tervis ja päästevõimekus Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Maakasutus ja Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub planeerimine Looduskeskkond Metsaökosüsteemidega seonduvad Kliimamuutuste negatiivset mõju aitab Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub otseselt keskkonnakaitselised leevendada elurikkuse kaitse tervikuna. ökosüsteemiteenused. Kaitse Ohustatud liikide osas on suuremad tormide, üleujutuste ja erosiooni riskid seotud kasvukohaspetsiifiliste eest, süsiniku sidumine ja talletamine liikidega ja ka oma leviku äärealal olevate on otsesed ökosüsteemiteenused liikidega. Teisalt muutub reaalseks ka metsadelt. Eesmärgid kattuvad. võõrliikide sissetung. Mõlemas dokumendis on võõliikide küsimust käsitletud. 18. mai 2022 73 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Biomajandus Äärmuslikud ilmastikutingimused Säilitada tuleb metsade geneetilist Biomajanduse üheks indikaatoriks on Mõlemad eesmärgid näevad vajadust võivad mõjutada metsade poolt varieeruvust samuti on otstarbeks metsade tagavara juurdekasv. MAK elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks tagatavate ökosüsteemiteenuste segapuistute kujundamine ja eesmärk indikaatorit ei ohusta. keskkonnaprobleemide osas. iseloomu. Metsade puhul puidu kasvatamine. Metsakasvatuslike kättesaadavus ja selle kvaliteet on aspektide sidumine jahindusega on otseseks näideteks. oluline. Optimaalset ulukite arvukust tagamata on häiritud ka jätkusuutlik metsade majandamine. Majandus Metsandus täidab oma rolli riikliku Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub majanduse hoidmisel ja arendamisel Ühiskond, teadlikkus ja Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Loodusteadlikkus ja selle arendamine on koostöö MAKis leidnud eraldi rõhutamist. Metsanduse küsimustest lähtuvad spontaansed sotsiaalsed liikumised. Metsa pakub ökosüsteemiteenuseid, mis sotsiaalses plaanis mõjutavad otseselt ühiskonda (looduses liikumine, rahva tervis). Looduskatastroofide mõju metsas peegeldub ka ühiskondlikult. Taristu ja ehitised Elektri jaotusvõrgu planeerimisel Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub peab arvestama elektriliinidega metsaaladel. Energeetika ja Eesti sisese tarbimisvajaduse katteks Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub varustuskindlus on piisavalt biomassi (s.h. ka puitset biomassi), tuult, päikest ja põlevkivi. Jälgida tuleb looduslike ja põlimetsade säilimist energiavajaduste rahuldamisel. 18. mai 2022 74 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.1.7 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk 1: Läbi kestliku metsanduse toetatakse Eesmärgid langevad kokku. Üleriigilise planeeringu järgi peab Eesmärgid langevad kokku. Tasakaalustatud ja kestlik ka tasakaalustatud asustuse arengut. kvaliteetne elu- ja majanduskeskkond asustuse areng Kestlikku metsandust peetakse olema tagatud nii linnades kui ka oluliseks töökohtade pakkujaks ja maapiirkondades. Majanduslikult rohevõrgustiku ning kultuurmaastike konkurentsivõimeline metsasektor toetab säilimise kindlustajaks. seda põhimõtet, kuna metsasektoril on Eesti majanduses ja tööhõives oluline roll, eriti regionaalse tööhõive loojana, sest metsasektor on väga oluline tööandja maapiirkondades. Eesmärk 2: Head ja Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Metsa kasutamine eeldab teede ning Otsene kokkupuude puudub. mugavad radade rajamist ja nende korrashoidu, liikumisvõimalused mistõttu see eesmärk ühtib liikumisvõimaluste loomisega. Eesmärk 3: Varustatus Eesmärgid haakuvad jätkusuutlikkuse Otsene kokkupuude puudub. Riikliku energiataristu arendamise üks Otsene kokkupuude puudub. energiataristuga aspektis suurendades kohalikku ning suundi on suurendada kohalikul taastuval taastuvat ressursikasutust. ressursil põhinevat energiatootmist, lisaks tuulele nähakse olulist rolli biomassi (sh puidupõhise biomassi) laialdasemal kasutuselevõtul soojus- ja elektritootmises. See loob otsese seose metsasektori majanduslikule aspektile. Mingis osas võib tekkida konkurents pudu kõrgema väärindamise ja energeetika tarbeks biomassi kasutamise vahel. Eelistatuks võib pidada puidu kõrgemat väärindamist. 18. mai 2022 75 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk 4: Rohevõrgustiku eesmärkide täitmise Väga tugev seos ja eesmärkide MAK üheks mõõdikuks on Eesmärgid suures plaanis kattuvad, kuid Rohevõrgustiku sidusus seisukohalt on Eestis kõige kattumine, kuna rohevõrgustiku majandusmetsade osakaalu säilimine seniseid kitsaskohti kaasamises ja maastikuväärtuste olulisemateks ökosüsteemiteenuste peamised ülesanded on seotud olemasoleval tasandil. See tähendab, et peegeldavad huvigruppide hoidmine võimaldajateks metsad (73% kliimamuutuste leevendamise ja täiendavat koormust rohevõrgu vastandumised ning ühiskondlik maakonnaplaneeringu tasandi elurikkuse suurendamisega. sidususele ei põhjustata. Küll tuleb MAK rahulolematus metsamajandamise 81 rohevõrgustikust ). Läbi kestliku edasiste tegevuste etapis pöörata tegevuste osas suure avaliku huviga metsa tagatakse tähelepanu, et võimalikult vältida aladel (väärtuslikud puhkealad, ökosüsteemiteenuste toimimine, mis raielankide üksteisele liigset lähedust asulalähised metsad jm). Sisulisele omakorda toetab kaudselt majandust nii, et lähiaastate raie tulemusel kaasamisele tuleb metsaraiete ja kogukondi. Ohuks on kestliku tekivad suured liitunud lageraiealad. kavandamisel senisest rohkem metsanduse mõiste erinev käsitlus tähelepanu pöörata. ning lahknevus selles osas, kuidas kestlikku metsandust ellu viia. Kas kestlik metsandus rohevõrgustiku kontekstis on sama mis kestlik metsandus raiemahtude kavandamisel? Oluline on sõnastada ühised ja sarnase käsitlusega mõisted ning täpsustada viise, kuidas erinevates valdkondades tulemuseni plaanitakse jõuda. Ühiskondlik eesmärk ja lahenduseni jõudmine peab olema erinevate huvirühmade vahel ühise nõu ja jõuga kokkulepitud. 81 Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Keskkonnaagentuur, Hendrikson&Ko, 2018. 18. mai 2022 76 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.1.8 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega EESMÄRK 1: Hästi Positiivne mõju esineb läbi sarnaste Otsene kokkupuude puudub. Positiivne mõju avaldub selles, et Otsene kokkupuude puudub. ühendatud Eesti. eesmärkide: tulevikutranspordi metsanduse pikaajaline Konkurentsivõimeline arengutes on suur rõhk konkurentsivõime eeldab taristu, sh transport ja taristu keskkonnahoiu ja loodusressursside teede ja maaparandussüsteemide säästliku kasutamise teemadel, mis olemasolu ja head seisukorda, et tagada on olulised ka kestlikus metsanduses. ligipääs nii majandustegevuseks kui ka teistele metsaökosüsteemi hüvedele (rekreatsioon, loodusturism, korilus). Samuti on taristu oluline kohalikele elanikele juurdepääsu võimaldamiseks ning maaparandussüsteemide hea seisukord omakorda loob paremad eeldused puistu tootlikkusele. Eesmärk 2: Liikuvus kui Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. teenus. Üleriigiline, ühendatud ühistransport 18. mai 2022 77 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.1.9 EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Sidus kaitsealade MAK indikaatorid näevad ette Elurikkuse ja kliima valdkonna eesmärgid MAK üheks mõõdikuks on Otsene olulise seos puudub. võrgustik: kaitseb metsamaa pindala säilimise või toetavad kaitsealade võrgustiku majandusmetsade osakaalu säilimine õiguslikult vähemalt 30 % tõusu, mis on soodne elurikkuse tõhustamist. olemasoleval tasandil. See tähendab, et eli maismaast ja 30 % strateegia eesmärkidele. täiendavat koormust rohevõrgu selle merealast ning sidususele ei põhjustata. Küll tuleb MAK Tõusev erametsade uuendamise lõimib üleeuroopalisse edasiste tegevuste etapis pöörata osakaal ja hooldusraiete pindala loodusvõrgustikku tähelepanu, et võimalikult vältida võivad elurikkuse strateegia eesmärki ökoloogilised koridorid; raielankide üksteisele liigset lähedust ja mõõdikuid ohustada. EL nii, et lähiaastate raie tulemusel Kaitseb rangelt vähemalt elurikkuse strateegia kaitsealade tekivad suured liitunud lageraiealad. 30 % eli kaitsealadest, pindalade eesmärgi kahjustamise sealhulgas kõiki loodus- vältimiseks tuleb erametsade ja põlismetsi; uuendamise osakaalu tõstmisel pöörata MAK edasistel etappidel Haldab kõiki kaitsealasid tähelepanu ka metsaomanike tulemuslikult ning harimisele metsahoolduse ja määrab selleks kindlaks looduskaitse vaheliste seoste osas. selged kaitse-eesmärgid ja -meetmed ja seirab neid asjakohaselt. 18. mai 2022 78 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eli looduse taastamise ELi looduse taastamise kaval on palju MAK kliimaeesmärgid toetavad MAK üheks mõõdikuks on Otsene seos ja oluline kaudne seos kava alamtegevusi, millest enamusega süsinikurikaste metsaökosüsteemide majandusmetsade osakaalu säilimine ilmselt puudub. metsanduse kestlikkuse eesmärgiga taastamist. Mõningane vastuolu võib olemasoleval tasandil. See tähendab, et olulist seost pole. Teatud eesmärgid tekkida soode taastamisega seoses täiendavat koormust rohevõrgu (süsinikurikaste ökosüsteemide (dilemma kas taastada lagesoo või kaitsta sidususele ei põhjustata. Küll tuleb MAK taastamine; tagada, et elupaigad ja alale kasvanud vanemat metsa). MAK edasiste tegevuste etapis pöörata liigid ei halvene ja et vähemalt 30 % toetab eesmärki “tagada, et elupaigad ja tähelepanu, et võimalikult vältida nendest ebasoodsa kaitsestaatusega liigid ei halvene ja et vähemalt 30 % raielankide üksteisele liigset lähedust elupaikadest ja liikidest saavutab nendest ebasoodsa kaitsestaatusega nii, et lähiaastate raie tulemusel soodsa kaitsestaatuse või vähemalt elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa tekivad suured liitunud lageraiealad. näitab positiivset suundumust) kaitsestaatuse või vähemalt näitab võivad eeldada suuremaid piiranguid positiivset suundumust” traditsioonilisele puidukesksele metsamajandusele. 6.1.10 Looduskaitse arengukava aastani 2020 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk 1. Inimesed MAK toetab tugevalt MAK kliima ja elurikkuse eesmärgid Metsasektori tulususe eesmärk toetab Seos on väga mitmetahuline ja tugevalt tunnevad, väärtustavad loodusaharidust ja teadmistepõhist seonduvad positiivselt ja tugevalt targemat metsamajandust ning ka positiivne ning hoiavad loodust ja metsandust. loodushariduse, looduse väärtustamise paremat looduse tundmist ja oskavad oma teadmisi ning teadlikkusega. väärtustamist. igapäevaelus rakendada. 18. mai 2022 79 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk 2. Liikide ja MAK mõjud on kokkuvõttes MAK kliima ja elurikkuse eesmärgid MAK üheks mõõdikuks on Sotsiaalsete ja kultuuriliste mõju võib olla elupaikade soodne neutraalsele lähedased kuna toetava liikide ja elupaikade soodsat majandusmetsade osakaalu säilimine kahetine, toetada elurikkust ning seisund ja maastike summeeruvad võimalikud positiivsed seisundit ja maastike mitmekesisust ning olemasoleval tasandil. See tähendab, et maastike mitmekesisust. Samas võivad mitmekesisus on tagatud ja negatiivsed mõjud. ökoloogiliste võrgustike toimimist. täiendavat koormust rohevõrgu sotsiaalsed tegurid (vajadus töö ja ning elupaigad toimivad sidususele ei põhjustata. Küll tuleb MAK sissetuleku järgi) tingida ka ühtse ökoloogilise edasiste tegevuste etapis pöörata intensiivsemat metsade majandamist, võrgustikuna. tähelepanu, et võimalikult vältida samuti võib laialdane looduskaitse raielankide üksteisele liigset lähedust tekitada vastuseisu. Tervikuna on antud nii, et lähiaastate raie tulemusel valdkonna mõjud neutraalsele lähedased. tekivad suured liitunud lageraiealad. Eesmärk 3. Loodusvarade MAK koondmõjud on loodusvarade Kliima ja elurikkuse eesmärkide seosed Tõhusam ja targem puidu kasutamine Seosed on pigem suhteliselt kaudsed, pikaajaline püsimine ja kasutamise eesmärgile üldjoones on pigem positiivsed. ning väärindamine omab positiivset mõju kuid läbi metsa ja puidu aruka selleks vajalikud positiivsed loodusvarade püsimisele ja kasutamise pigem positiivsed. tingimused on tagatud majandamiselt. ning nende kasutamisel võetakse arvesse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid. 6.1.11 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 Keskkonnavaldkonna arengukava oli käesoleva hindamise ajal koostamisel (avaldatud oli vaid esialgne struktuur), mistõttu ei olnud võimalik hinnata MAK vastavust KEVAD eesmärkidele. 6.1.12 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 5.1. Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine 5.1.1 jäätmed MAK mõjud on pigem positiivsed, Otsene kokkupuude puudub. Puidu kõrgemal tasemel väärindamine ja Otsene kokkupuude puudub. kuid oluline otsene seos pigem kasutamine kunstlike materjalide asemel puudub. vähendab jäätmeteket. 18. mai 2022 80 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 5.1.2 vesi MAK võib põhjustada vee Suuna tegevused aitavad pigem kaasa Juhul kui puidu keemilise väärindamisega Otsene kokkupuude puudub. valdkonnale erisuunalisi mõjusid, veekvaliteedi paranemisele, kuna kaasneb reostuskoormus kuid kokkuvõttes on mõju pigem leostumine ja erosioon väheneb veekeskkonnale, võib seos olla neutraalne. negatiivne. Selle mõju leevendamiseks on ette nähtud loa taotlemise protsess. Olulise keskkonnamõjuga tegevustele viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. 5.1.3 maavarad MAK mõju on kokkuvõttes nõrgalt Otsene kokkupuude puudub. Seoses puidu asendusefektiga võib Otsene kokkupuude puudub. positiivne (seoses puidu mineraalsete maavarade vajadus ehituses asendusefektiga) väheneda, samuti asendab puit turvast energeetikas. 5.1.4 mets MAK üldeesmärgid suures osas Valdkonna eesmärgid suures osas Valdkonna eesmärgid suures osas Valdkonna eesmärgid suures osas kattuvad, seega MAK toetab kattuvad, seega MAK toetab kattuvad, seega MAK toetab kattuvad, seega MAK toetab keskkonnastrateegiat keskkonnastrateegiat keskkonnastrateegiat keskkonnastrateegiat 5.1.5 kalastik MAK võib põhjustada vee Suuna tegevused aitavad kaudselt kaasa Kaudne mõju võib avalduda juhul kui Otsene kokkupuude puudub. valdkonnale erisuunalisi mõjusid, veekvaliteedi ja kalastiku seisundi puidu väärindamine (puidukeemia) toob kuid kokkuvõttes on mõju pigem paranemisele kaasa veekvaliteedi halvenemise. Selle neutraalne. mõju leevendamiseks on ette nähtud loa taotlemise protsess. Olulise keskkonnamõjuga tegevustele viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. 5.1.6 ulukid Kestlik metsandus tagab jahiulukite Elurikkuse meetmed toetavad ka ulukite Nii tulus metsasektor kui Valdkonna tegevused võimaldavad ja muude ulukite liigilise liigirikkust ja asurkondade elujõulisust keskkonnastrateegia võidavad ulukite suurendada maapiirkondades jahinduse mitmekesisuse ning asurkondade optimaalsest arvukusest. sotsiaalset ja majanduslikku roll, mis on elujõulisuse ka keskkonnastrateegia eesmärgiks 18. mai 2022 81 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 5.1.7 Muld ja maakasutus Kestlik metsandus toetab Elurikkusele suunatud tegevused Otsene kokkupuude puudub. Valdkonna tegevused toetavad loodusmaastike püsimist, samuti toetavad loodusmaastike säilimist ja metsadega seotud loodus- ja metsamuldade kvaliteeti. (toetab mitmekesisust. Kliima suuna tegevused kultuurmaastike püsimist ja väärtustmist. eesmärke “Keskkonnasõbralik mulla toetavad metsamuldade head seisundit. (toetab eesmärki “Loodus- ja kasutamine” ja “Loodus- ja (toetab eesmärke “Keskkonnasõbralik kultuurmaastike toimivus ja säästlik kultuurmaastike toimivus ja säästlik mulla kasutamine” ja “Loodus- ja kasutamine”). kasutamine”). kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine”). 5.2. Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine 5.2.1 maastikud Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Toetab eesmärki “Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine” 5.2.2 Bioloogiline Metsade puidu kvaliteeti Toetab eesmärki “Elustiku liikide Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. mitmekesisus maksimeeriv majandamine võib elujõuliste populatsioonide säilimiseks vähendada bioloogilist vajalike elupaikade ja koosluste mitmekesisust. Riski olemasolu tagamine”. maandamiseks tuleb erametsa majandamise soodustamise kõrval panna MAK realiseerimise etapis rõhku ka hooldajate keskkonnateadlikkusele. 5.3. Kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet 5.3.1 energia Kokkuvõttes on MAK mõju pigem Otsene kokkupuude puudub. Mõningal määral võib toetada eesmärke Otsene kokkupuude puudub. neutraalne taastuvenergia osas aga ilmselt otsene ja kindlasuunaline seos pigem puudub. 18. mai 2022 82 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 5.3.2 Energia tarbimine Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Puidu väärindamine, võib energia Otsene kokkupuude puudub. tarbimist suurendada. Soodustada selliseid puidu väärindamise tehnoloogiaid, millega energia tarbimine võrreldes saadava lisandväärtusega on soodsamas suhtes. 5.3.3 Osoonikihi kaitse Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. 5.3.4 transport Kokkuvõttes nõrk positiivne mõju. Otsene kokkupuude puudub. Puidu kohapeal väärindamine ja ekspordi Otsene kokkupuude puudub. vähenemine võib vähendada transpordi vajadust 5.4. Keskkond, tervis ja elu kvaliteet 5.4.1 väliskeskkond Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Valdkonna tegevused toetavad kvaliteetset väliskeskkonda 5.4.2 siseruum Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. 5.4.3 toit Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. 5.4.4 Joogi- ja suplusvesi Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Puidu keemilise väärindamise Otsene kokkupuude puudub. laienemisega võib kaasneda mõju suplusvee kvaliteedile. Võimalikku mõju ohjatakse keskkonnaloa menetlusega. Olulise keskkonnakasutuse korral viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. 5.4.5 jääkreostus Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. 5.4.6 Elanike turvalisus ja Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. kaitse 18. mai 2022 83 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.1.13 Strateegia "Eesti 2035" Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eestis elavad arukad, Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK elluviimisel edendatakse metsa tegusad ja tervist hoidvad kultuuri-, puhke- ja tervistavaid väärtusi, inimesed sh loodusturismi, mis kaudselt aitab kaasa elanike terviseteadlikkuse kasvule, loob võimalusi vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemiseks. Eesti ühiskond on hooliv, Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub koostöömeelne ja avatud Eesti majandus on tugev, Otsene kokkupuude puudub MAK alameesmärk aitab läbi Eesti 2035 majanduse eesmärki MAK alameesmärk aitab kaasa Eesti 2035 uuendusmeelne ja metsaelupaikade ja metsaliikide seisundi iseloomustab majanduse arenguvõimalus majanduse eesmärgile, mille järgi on vastutustundlik parandamise, metsamajandamise hea kõigis piirkondades, uute tehnoloogiate Eesti majandus on vastutustundlik tava järgimise ja metsade sertifitseerimise ja ärimudelite kasutuselevõtt, soodsate inimeste ja looduse suhtes ja kohalike soodustamise ja muude alameesmärgi tingimuste loomine teadus- ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse tegevussuundadega kaasa Eesti 2035 arendustegevuseks, innovatsiooniks, nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal- majanduse eesmärgi saavutamisele. koostöö tegemine teadlaste ja ettevõtete majanduslike mõjudega. vahel, väärindatakse kohalikke ressursse Selle järgi on Eesti majandus on MAK sotsiaalsete-kultuuriliste väärtuste arvestades nii elurikkuse säilimise kui vastutustundlik inimeste ja looduse tegevussuund näeb ette sotsiaal-majanduslike mõjudega. MAK suhtes ja kohalike loodusvarade metsamajanduslike võtete, sh raiete toetab eesmärgi saavutamist läbi kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse kriteeriumite kehtestamisel valdkonna teadus- ja arendustegevuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike sotsiaalmajanduslike ja edendamise ja toetamise ja läbi puidu mõjudega. kultuurivaldkonna vajadustega parema väärindamise. arvestamist. 18. mai 2022 84 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eestis on kõigi vajadusi Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Eesti 2035 strateegia eesmärk on arvestav, turvaline ja saavutada kvaliteetne elukeskkond, mida kvaliteetne elukeskkond planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. MAK aitab mõningal määral kaasa eesmärgi saavutamisel läbi pühapaikade inventeerimise, metsanduse erinevate aspektide (sh kultuuri) lõimimise üldhariduse õppeainetega. Samuti kavandatakse MAK elluviimisel edendada metsa kultuuri-, puhke- ja tervistavaid väärtusi, sh loodusturismi ning kujundada uusi kvaliteetseid puhkemetsi, matkaradasid ning hooldatakse olemasolevaid. Eesti on uuendusmeelne, Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub usaldusväärne ja inimesekeskne riik 6.1.14 ÜRO säästva arengu eesmärgid Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 1. Eesmärk. Kaotada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub kõikjal vaesus mis tahes kujul 2. Eesmärk. Kaotada nälg, Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust 18. mai 2022 85 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 3. Eesmärk. Tagada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK aitab kaudselt kaasa ÜRO säästva kõikidele arengu eesmärgi 3.4 (edendada vaimset vanuserühmadele hea tervist ja heaolu) saavutamisele läbi tervis ja heaolu metsa puhke- ja tervistavate väärtuste edendamise ning uute puhkealade ja matkaradade rajamise ning olemasolevate hooldamise läbi. 4. Eesmärk. Tagada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused 5. Eesmärk. Saavutada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu 6. Eesmärk. Tagada Otsene kokkupuude puudub MAK aitab kaudselt kaasa ÜRO säästva Puidu keemilise väärindamise Otsene kokkupuude puudub kõikidele joogivesi ja arengu eesmärkide 6.6 (veega seotud laienemisega võib kaasneda mõju vee kanalisatsioon ning ökosüsteemide kaitse) ja 6.3 (vee kvaliteedile. Võimalikku mõju ohjatakse veevarude säästev kvaliteedi parandamine) saavutamisele keskkonnaloa menetlusega. Olulise majandamine läbi metsade elurikkuse seisundi keskkonnakasutuse korral viiakse läbi tegevussuuna: soodustatakse keskkonnamõju hindamine. metsamajandamise hea tava järgimist, metsade sertifitseerimist, kohustatakse keskkonnasäästlike hooldusvõtete järgimist, välditakse uute maaparandussüsteemide rajamist riigimetsas. 18. mai 2022 86 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 7. Eesmärk. Tagada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõikidele 8. Eesmärk. Toetada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub ÜRO säästva arengu eesmärk 8.2 käsitleb Otsene kokkupuude puudub jätkusuutlikku, kaasavat ja suurema majanduslik tootlikkuse säästvat saavutamist, kasutades mitmekesistamist, majandusarengut ning tehnoloogia uuendamist ja innovatsiooni tagada kõikidele ning keskendudes muu hulgas kõrge inimestele inimväärne töö lisandväärtusega ja töömahukatele sektoritele. MAK näeb ette metsasektori lisandväärtuse kasvu, mis toetab eesmärgi 8.2 saavutamist. 18. mai 2022 87 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 9. Eesmärk. Ehitada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK eesmärgid suurendada Otsene kokkupuude puudub vastupidav taristu, metsasektori lisandväärtuse mahtu ning toetada kaasavat ja puitu töötleva tööstuse kulutusi teadus- säästvat ja arendustegevusele ja nendega seotud industrialiseerimist ning tegevussuunad (nt ressursitõhususe innovatsiooni suurendamine) aitavad kaudselt kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide 9.4 (taristu uuendamine, tööstusharude moderniseerimine, ressursside kasutuse tõhustamine) ja 9.5 (teadusuuringute intensiivistamine, innovatsiooni ergutamine) saavutamisele. Samas võib seisneda ka vastuolu eesmärgiga 9.4 kui väärindamisel ei võeta kasutusele puhtaid ja keskkonnaohutuid tehnoloogiaid ega tööstusprotsesse. MAK eesmärgi elluviimisel mitte kinni jääda väärindamisse kui eesmärki iseeneses vaid vaadata võimalike väärindamistehnoloogiate mõju keskkonnale (st kogu tegelikku keskkonnakasutust). 10. Eesmärk. Vähendada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende vahel 18. mai 2022 88 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 11. Eesmärk. Muuta Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK raames inventeeritakse looduslikud linnad ja asulad pühapaigad soodustamaks nende ja kaasavaks, turvaliseks, metsas asuvate pärandkultuuri ja vastupidavaks ja kultuuripärandi objektide säilitamist. See säästvaks aitab kaasa ÜRO säästva arengu eesmärgile 11.4 (suurendada jõupingutusi maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitsmiseks). Teataval määral, kui sellele tähelepanu pööratakse, võib MAK läbi puhketaristu arendamise ja hooldamise, aidata kaasa ÜRO säästva arengu eesmärgile 11.7 (vaba juurdepääsu tagamine eelkõige naistele ja lastele, vanematele inimestele ja puudega inimestele turvalistele, kaasavatele ja ligipääsetavatele rohealadele ja avalikule ruumile). 18. mai 2022 89 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 12. Eesmärk. Tagada Otsene kokkupuude puudub ÜRO SA eesmärgile 12.6 „Stimuleerida MAK eesmärk suurendada metsasektori MAK sotsiaalsete ja kultuurilise säästev tarbimine ja ettevõtteid, eelkõige suurettevõtteid ja lisandväärtuse mahtu aitab kaudselt väärtusete tegevussuunaga kavandatakse tootmine rahvusvahelisi kontserne, tegutsema kaasa ÜRO SA eesmärgile 12.2 Saavutada tegevusi metsanduse erinevate tahkude säästvalt ning lisama säästmist käsitlev 2030. aastaks loodusvarade säästev alase teadlikkuse suurendamiseks, mis teave oma aruannetesse“ aitab kaudselt majandamine ja tõhus kasutamine. kaudselt aitavad kaasa ÜRO SA eesmärgi kaasa MAK metsade elurikkuse 12.8 saavutamisel (inimesed on ÜRO SA eesmärk 12.7 näeb ette tegevussuund läbi metsade informeeritud ja teadlikud säästvast säästvate riigihange toetamist. MAK sertifitseerimise soodustamise arengust). puidu väärindamise tegevussuund näeb ette riigihangete süsteemi parandamise selliselt, et edaspidi eelistataks avalike hoonete rajamisel puitu. MAK majanduse konkurentsivõime tegevussuunaga nähakse ette metsasektoris töötavate inimeste teadmiste ja oskuste arendamist (sh keskkonda puudutavate küsimuste osas), mis kaudselt aitab kaasa ÜRO SA eesmärgi 12.8 saavutamisel (inimesed on informeeritud ja teadlikud säästvast arengust). 18. mai 2022 90 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 13. Eesmärk. Võtta kiiresti Otsene kokkupuude puudub MAK kliimamuutuste mõjude Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub meetmeid tegevussuund näeb ette tegevused kliimamuutuste ja nende kliimamuutustega arvestamiseks, sh mõjuga võitlemiseks* metsaomanike teadlikkuse tõusuks, mis on kooskõlas ÜRO SA eesmärgiga 13.1 suurendada kõikide vastupidavust kliimaga seotud ohtudele ja loodusõnnetustele ning suutlikkust kohaneda kliimamuutustega, eesmärgiga 13.2 käsitleda kliimamuutuseid riiklikes strateegiadokumentides ja eesmärgiga 13.3 suurendada teadlikkust ja suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende mõjude vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas. 14. Eesmärk. Kaitsta ja Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mere elusressursse, et saavutada säästev areng 18. mai 2022 91 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 15. Eesmärk. Kaitsta ja Valdavas osas on kestliku MAK näeb ette metsaelupaikade seisundi Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub taastada maismaa metsanduse eesmärk kooskõlas ÜRO parandamise ning metsade elurikkuse ökosüsteeme ning SA eesmärkidega 15.1 (tagada seisundi tegevussuuna osas nähakse ette propageerida nende metsade kaitse ja säästev kasutamine meetmeid elurikkuse säilitamiseks ja säästvat kasutamist; ja 15.2 (saavutada kõikide metsade säästvaks kasutamiseks (hea majandada metsi metsaliikide säästev majandamine, tava järgimine, sertifitseerimine), mis säästvalt, võidelda peatada metsa raadamine, taastada aitab saavutada ÜRO SA eesmärke 15.1, kõrbestumisega ning rikutud metsad ja suurendada 15.2, 15.3 (looduslike elupaikade peatada ja pöörata metsastamist ja metsade halvenemise vähenemine, bioloogilise ümber pinnase uuendamist). mitmekesisuse ja ohustatud liikide kaitse halvenemine ja tagamine). bioloogilise mitmekesisuse hävimine 16. Eesmärk. Toetada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid 17. Eesmärk. Tugevdada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus 18. mai 2022 92 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.1.15 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMÄRK: Eesti Eesmärgid langevad kokku. Teaduse Eesmärgid langevad kokku. TAIE Eesmärgid langevad kokku. TAIE üks TAIE arengukava näeb ette vajadusega ühiskonna heaolu ja kõrge tase ja sidusus ühiskonna loob arengukava on tihedalt seotud eelkõige fookusvaldkond on kohalike ressursside tegeleda kõigi valdkondadega, sh majanduse tootlikkuse eeldused teadmiste kasvuks, majandusliku baasi arendamise ning väärindamine, mis kattub MAK-i hariduse, tervise, sotsiaalsüsteemi, suurendamine, pakkudes kvaliteetsemaks hariduseks ning kliimaneutraalse, digitaalse, rohelise, väärindamise tegevussuunaga. keskkonnahoiu, eesti keele ja kultuuri konkurentsivõimelisi ja tõhusamaks ja asjakohasemaks õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamisega Panustatakse metsasektoris töötavate säilitamise ja arendamisega. MAK annab kestlike lahendusi Eesti ja poliitikaks saavutamaks kestlikust seotud prioriteetidega. TAIE arengukava inimeste teadmiste ja oskuste siin oma panuse metsaga ja loodusega maailma erinevates valdkondades sh strateegilisteks lähtekohtadeks on EL arendamisse. Luuakse uusi, tarku ja üldiselt seotud sotsiaalsete (puhke- ja arenguvajadustele metsanduses. kliimaeesmärgid ja Euroopa roheline kõrgema sissetulekuga töökohti. tervistavad väärtused sh loodusturismi) ja kokkulepe, mis kattuvad üldiselt MAK Metsasektori ja teadusasutuste koostöö, kultuuriliste väärtuste arendamisel ja eesmärkidega temaatiliste uuringute tegemine ning säilitamisel. MAK kaasamise ettevõtete investeeringud tegevussuunas töötatakse selle nimel, et arendustegevusse, mille tulemusena ühiskond oleks paremini teadlik suureneb tootmise automatiseerimine ja metsanduse probleemidest ja otsustest, digitaliseerimine. hüvedest ja toodetest. TEADMUSSIIRE: Eesti Kestlik metsamajandamine muutub Teadmussiirde suuna ülesanne on Teadmussiirde suund lähendab teadust Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada areng tugineb tulemuslikumaks teadusuuringute ja tagada, et erinevates valdkondades majanduse ja ühiskonnaga, kutsudes teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna teadmuspõhistele ja innovatsiooni toel, teadussiire toetab loodud uued teadmised ja tehnoloogiad esile vajalikke muutusi, sh tehnoloogiate ning ühiskonna teiste süsteemide (nt innovaatilistele nende arengut metsandussektoris. suurendaksid ühiskonna üldist arendamise ja innovatsiooni tervishoid, haridus, kultuur, lahendustele. vastupanu- ja kohanemisvõimet soodustamine ettevõtluses. MAK ja TAIE sotsiaalsüsteem jm) koostoime selliselt, globaalsete muutustega toimetulekuks teadmissiirde sihiks on saavutada et eri valdkondades loodud uued sh kliimamuutustega. Teadmussiire aitab teadmus- ja tehnoloogiamahuka teadmised, tehnoloogiad ja ideed MAK eesmärki kliimamuutuste ning ettevõtluse kasv, suurem leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõime ja sellest tulenevalt kestliku ühiskonna hüvanguks. MAK arvestamisel saavutada. kõrgem sissetulekute ja heaolu tase panustab teadussiirdesse mitmeti sh kõikjal Eestis. metsade mitmekülgse kasutamise arendamisega. 18. mai 2022 93 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega TEADUSSÜSTEEM: Eesti Teadussüsteemi suuna ülesanne on Teaduspõhise lähenemise kaudu Teadussüsteem suund võimaldab Eestikeelne teadus metsanduses, teadus on tagada Eesti teaduse toimevõime. mõistetakse paremini probleemide uudsema ja keerulisema kompetentsiga puidutöötlemises või muudes seotud kõrgetasemeline, mõjus Kestlik metsamajandamine muutub põhjuseid ja osatakse leida mõjusamaid kõrgepalgaliste töökohtade lisandumist harudes on üks peamisi „metsarahva“ ja mitmekesine. tulemuslikumaks teadusuuringute ja lahendusi ehk siis teadlikkuse tõstmine. metsanduse sektorisse, töötavate kultuuri arenemise ja püsimajäämise innovatsiooni abil, mis vajavad Nii on võimalik suurendada positiivseid inimeste teadmiste ja oskuste aluseid. MAK kaasamise ning sotsiaalsete mitmekesist ja kõrgetasemelist mõjusid ja vähendada negatiivseid arendamist. Teadustaristu kvaliteedi ja ja kultuuriliste väärtuste tegevussuunad teadust ja teadlaskonda, mõjusid arvestades kliimamuutuste ning kättesaadavuse kindlustamine, loob toetuvad erinevates punktides Eesti rahvusvahelist koostööd ja sidusat metsade elurikkuse seisundiga võimalused ja toetab metsanduse ja teadusel ning teadus- ja haridusasutustel teadus- ja kõrgharidussüsteemi. metsanduse valdkonnas.MAK panustab puidu vääristamise ettevõtetel läbi viia sh erinevate õppeprogrammide palju. innovatsiooni ja teadusarendust. arendamine vastavalt metsasektori tuleviku tööturu vajadustele. ETTEVÕTLUSKESKKOND: Otsene kokkupuude puudub. Ettevõtted on sunnitud metsanduses TAIE ettevõtluskeskkonna suund on Ettevõtluskeskkond soodustab üldiselt Eesti ettevõtluskeskkond arvestama kliimamuutustega, mis võivad konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ettevõtlikkust sh metsade mitmekülgset soodustab ettevõtlikkust mõjutada pikemaajalisi investeeringuid. ja tarbimiskeskkonna arendamine üle kasutamise arendamist. ning teadmusmahuka Teadmispõhine lähenemine ja kogu Eesti. Kõrgema lisandväärtuse ettevõtluse teket ja kasvu, innovatsioon võimaldavad luua loomise ja ekspordi võimekuse kõrgema ettevõtluskeskkonda metsanduses, mis suurendamine. Tehnoloogia- ja lisandväärtusega toodete arvestab metsa elurikkusega ja kohaneb arendusmahukate investeeringute ja teenuste loomist ja kliimamuutustega. soodustamine. TAIE arengukava eksporti ning ettevõtluskeskkonna suund kattub MAK investeeringuid kõigis eesmärkidega metsandussektori Eesti piirkondades. konkurentsivõime arendamiseks. 6.1.16 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMÄRK: Tagada ENMAK 2030 eesmärkide täitmisel Taastuvenergeetika arendamine on üks ENMAK 2030 üldeesmärgiks on tagada Otsene kokkupuude puudub. tarbijatele turupõhise lähtutakse puidu biomassi kuluefektiivseid viise kasvuhoonegaaside tarbijatele turupõhise hinna ning hinna ning kasutamisel energeetilisel otstarbel heitkoguste vähendamiseks, pikaajaliste kättesaadavusega energiavarustus, mis kättesaadavusega kestlikkuse aspektist, mis on tagatud kliima- ja ENMAK 2030 eesmärkide panustab samuti metsanduse pikaajalise energiavarustus, mis on „Eesti metsanduse arengukava täitmisel. Näiteks olemasolevates konkurentsivõime kasvu. Prioriteediks on kooskõlas Euroopa Liidu aastani 2020”-ga. ENMAK 2020 elektrijaamades kasutatavate fossiilsete energiajulgeoleku suurendamine 18. mai 2022 94 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega pikaajaliste energia- ja eeldused taastuvenergia arendamisel kütuste asendamine taastuvate allikatega kohapealse energiatootmise kaudu, sh 3 kliimapoliitika lähtub raiemahust 12-15 mln m sh puitse biomassiga on kooskõlas puitse biomassi kasutamine. Puit, sh eesmärkidega, samas aastas. MAK kontekstis on puidu samuti MAK eesmärkidega. Samas MAK metsatööstuse ja puidutööstuse jäätmed, panustades Eesti biomassi kasutamine taastuvenergia eeldab, et toimiva turumajanduse annab olulise panuse kütuse- kui ka majanduskliima ja eesmärkide saavutamisel tingimustes läheb energeetilisse elektrimajandusse. Samas MAK keskkonnaseisundi keerulisemad. Samas MAK toetab kasutusse üksnes selline puit, mida pole alaeesmärk on puidu biomassi parendamisse ning kaudselt taastuvenergia eesmärke, võimalik teisiti ega tõhusamalt võimalikult kõrge väärindamine pikaajalise kohaliku ressursi olemasolu tagab väärindada. MAK eesmärk on võimalikult majandusliku konkurentsivõime konkurentsivõime kasvu jätkusuutliku energiavarustuse. kõrge tasemega väärindamine pika tõstmiseks, mis mõjutab piiratud ressursi Puidutöötlemine ja väärindamine on elueaga puit- ja biotoodeteks (süsiniku kasutamist biokütusena, raskendades tihti energiamahukad, metsanduse salvestamine), fossiilsete materjalide ENMAK 2030 seatud eesmärkide kestlikkuse seisukohalt on asemel. ENMAK 2030 on öeldud, et saavutamist (nt taastuvenergia osakaal mitmekesine energiatootmine, puidu kasutamise kasv energeetikas võib kaugküttesoojuse tootmises, ≥80%, uute taastuvenergeetika kõrge osakaal, mõjutada negatiivselt metsandussektori biomassil töötavate elektrijaamade kvaliteetse ja vastuvõetava hinnaga sidumisvõimet ja kasvuhoonegaaside rajamine). MAK peaks soodustama energia kättesaadavus, heitkoguseid. Biomassil põhineva kõrgväärtuslike kütuste tootmist välisühendused, gaasivarustuse taastuvenergia osakaalu suurenemine (biogaas, transpordikütused) metsa tagamine ja energiatõhusus ja –sääst võib avaldada survet bioloogilisele biomassi väärindamisel. MAK saab jne äärmiselt olulised. MAK mitmekesisusele. MAK elluviimisel tuleb panustada ENMAK eesmärkidesse elluviimisel tuleb tähelepanu tähelepanu pöörata väheväärtusliku sellise biomassi väärindamisega pöörata väheväärtusliku puidu puidu biomassi kasutamisele energiaks, mis muudel viisidel biomassi kasutamisele energiatootmises, nt soodustada kasutamist ei leia, seega annab suure energiatootmises, nt soodustada fosiilenergia asendamist kohaliku panuse lisandväärtuse ja fosiilenergia asendamist kohaliku biomassiga puidu tööstustes – konkurentsivõime kasvuks. biomassiga puidu tööstustes – ettevõtete ja omavalistsuste soojus- ja ettevõtete ja omavalistsuste elektrienergia koostootmine. soojus- ja elektrienergia koostootmine. Alameesmärk 1. Puitse biomassi kasutamine Taastuvenergeetika arendamine kliima- ENMAK 2030 alaeesmärgiks on tagada Otsene kokkupuude puudub. Varustuskindlus: eestis on taastuvenergeetikas on metsanduse ja energiapoliitika seisukohalt on Eestis tarbijatele pidev kättesaadavusega tagatud pidev kestlikkuse seisukohast oluline. väga oluline ja MAK eesmärgid kattuvad energiavarustus, mis on metsanduse energiavarustus Samas ENMAK 2030 eeldused selles osas ENMAK 2030-ga. Heitkoguste valdkonna majanduskeskkonna ja taastuvenergia arendamisel lähtub vähendamiseks ja kliimaneutraalsuse investeerimiskindluse seisukohalt väga 3 aastasest raiemahust 12-15 mln m , saavutamiseks ning samas pideva tähtis. Samas ENMAK 2030 arvestab oma 18. mai 2022 95 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega mis MAK järgi poleks jätkusuutlik. energiavarustuse tagamiseks on metsa eesmärkide saavutamisel 12-15 mln m3 MAK peab pöörama tähelepanu biomassi, kui taastuvressursi kasutamine metsamaterjali kasutamisega biomassi efektiivsele ja mõistlikule vajalik. ENMAK 2030 eeldused ja nendest metsanduses aastas. Lisaks küttepuidule kasutamisele energeetikas tulenevad eesmärgid võivad avaldada tekib metsamajandamisel ja puidu säilitades metsanduse survet metsade bioloogilisele töötlemisel jääke, mis on mõistlik jätkusuutlikkuse eesmärgid. mitmekesisusele, samas MAK peab väärindada soojus- või elektrienergia arvestama jätkusuutliku tootmiseks, mis loob lisandväärtust ja metsamajandusega. MAK peab panustab konkurentsivõimesse. MAK rohkem arendama vähem rakendust saab panustada taastuvenergeetika leidva jääkbiomassi kasutamist arendamisse ja efektiivsuse kasvu taastuvenergeetikas, mis tagaks Eestis samuti puidutööstuses, mis on energiavarustuse ja arvestab konkurentsivõime tõstmise kliimamuutuste ning metsade seisukohalt väga oluline. elurikkuse seisundiga. Alameesmärk 2. Energia tõhusama kasutamise ENMAK 2030 energia tõhusama kasutuse Kuna Eestis tarbivad kõige enam energiat Otsene kokkupuude puudub Primaarenergia tõhusam eesmärk toetab kõiki MAK alameesmärk kattub metsanduse puidutöötlemine, paberi ja pabertoodete kasutus: Eesti alameesmärke otse või kaudselt. kliimamuutustega arvestamisega tootmine, keemiatööstus, energiavarustus ja - Metsanduse ja puidutööstuse mitmeti. ENMAK 2030 nähakse ette toiduainetööstus ja ehitusmaterjalide tarbimine on säästlikum jätkusuutlikus on suurem selle näiteks alternatiivsete kütuste tootmine, ENMAK 2030 alameesmärk ENMAK2030 alameesmärgi kasutuselevõtu suurendamist transpordis, energiatõhususe tõstmiseks on otsese teostumisel. tõhusat sõidukiparki ja uute hoonetega seoses MAK majanduslike konkurentsi seotud eeldatava energiatõhususe võimega. MAK saab panustada suurendamist, mis oleks vajalikud samuti energiatõhususse puitehitiste ja uudsete metsandussektorile. materjalide arendamisega biomassist. 18. mai 2022 96 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.1.17 Digiühiskonna arengukava 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Üldeesmärk: digiriigis on Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Digitaalsete lahenduste arendamine Erinevaid digiriigi lahendusi kasutusele tagatud parim kogemus, metsamajandamise ja võttes ning erinevate valdkondade Eestis on ülikiire internet puidukaubandusega seotud üleselt koostööd tehes saab tõsta kõigile soovijatele informatsiooni haldamisel, teenuste ja metsamajandamise planeerimise kättesaadav ning meie võimaluste parandamisel võiks soodsalt efektiivsust ja sisukust ning annab küberruum turvaline ja mõjuda majanduslikule kohalikele inimestele enam võimalusi usaldusväärne. konkurentsivõimele. Metsadega seotud metsamajandamise planeerimisel kaasa muude teenuste (puhkekasutus ja rääkida. MAK soovib arendada metsa turismindus) digitaliseerimine võiks puudutava avaliku ja ruumipõhise teabe suurendada laiemat kättesaadavust. Võib veebipõhiseid infosüsteeme, et tagada eeldada ettevõtete investeeringuid info mugavam ja kontsentreeritum digitaliseerimisse ning suureneb kättesaadavus avalikkusele. Sealjuures tootmise automatiseerimine. Erinevate suurendatakse avalikkuse teadlikkust planeeringutega, sh KOV, seotud looduskaitse vajalikkusest. digilahenduste kättesaadavus tõstab ettevõtete efektiivsust. I alaeesmärk. Digiriik Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Digitaalsete lahenduste arendamine Erinevaid digiriigi lahendusi kasutusele metsamajandamise ja võttes saab tõsta metsamajandamise puidukaubandusega seotud planeerimise efektiivsust ja sisukust ning informatsiooni haldamisel, teenuste ja annab kohalikele inimestele enam võimaluste parandamisel võiks soodsalt võimalusi metsamajandamise mõjuda majanduslikule planeerimisel kaasa rääkida. konkurentsivõimele. Võib eeldada Digivõimaluste laialdane kättesaadavus ettevõtete investeeringuid võimaldab paremini koguda digitaliseerimisse ning suureneb metsandusalast investeerimise ning tootmise automatiseerimine. Kui on teadus- ja arendustegevuse statistikat ja loodud digivõimekus ja vajalik seda analüüsida. infrastruktuur üle Eesti, ka maapiirkondades, siis on metsanduses ja puidutööstuses lihtsam rakendada uudseid tehnoloogiaid. 18. mai 2022 97 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega II alaeesmärk. Ühenduvus Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub III alaeesmärk. Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Küberturvalisus 18. mai 2022 98 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.1.18 Euroopa rohelepe Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk: muuta EL Euroopa roheleppes seisab, et EL Euroopa roheleppe ja MAK2030 Euroopa roheline kokkulepe toetab ja Rohelises kokkuleppes on oluline õiglane õiglaseks ja jõukaks, saavutaks kliimaneutraalsuse ja eesmärgid kliimamuutustega kiirendab ELi tööstuse üleminekut üleminek ja ka ühiskonna kujundamine, nüüdisaegse, tervisliku keskkonna, peab ELi arvestamisel langevad üldiselt kokku. kaasava majanduskasvu kestlikule mille saab tagada kogu elanikkonna ressursitõhusa ja metsade kvaliteet paranema ja nende Rohelise kokkuleppega hõlmatud mudelile. Uued tehnoloogiad, säästvad kaasamisel väärtuste loomisel ja nende konkurentsivõimelise pindala suurenema. Kestlik algatused nagu “Eesmärk 55” ja ELi lahendused ja innovatsioon on Euroopa tarbimisel. Haridus- ja koolitusvaldkonna majandusega metsastamine ja taasmetsastamine metsastrateegia aastani 2030 eesmärgid rohelise kokkuleppe eesmärkide kaasamine. Ökoloogilisest üleminekust ühiskonnaks, kus 2050. ning halvenenud seisundiga metsade elurikkuse ja kliimapoliitikas on kooskõlas saavutamisel määrava tähtsusega, mis kasu saamiseks on vaja ennetavat ümber- aastaks ei ole enam taastamine võivad suurendada CO2 MAK-ga. Euroopa rohelise kokkuleppe langeb kokku MAK2030 eesmärgiga. ja täiendusõpet. Kavandatud Euroopa kasvuhoonegaaside sidumist ning parandada samal ajal ühe juhtalgatusena esitatud ELi Rohelisele majandusele ülemineku sotsiaalfondid saavad aidata tööjõul netoheidet ja kus metsade vastupanuvõimet ja metsastrateegia 2030 raames istutatakse rahastamisel eeldatakse erasektori omandada oskusi, mida see vajab majanduskasv on edendada ringbiomajandust. 2030. aastaks metsade suurendamise ja keskset kohta, mis aga Eesti muutustes metsandussektoris ja uute ressursikasutusest Euroopa rohelepe näeb ette, et nende elurikkuse parandamiseks kolm metsasektorile võib üle jõu käia. Eestis on protsessidega kohanemiseks, mis on lahutatud. riiklikud strateegiakavad peaksid miljardit uut puud. Teatud vastuolud oht, et Euroopa roheleppe eesmärkide MAK eesmärke toetavad. motiveerima metsamajandajaid metsi võivad tekkida taastuvenergeetikas saavutamise rõhk langeb kestlikult säilitama, kasvatama ja kasutatava biomassi osas. metsandussektorile, mis võib ajutiselt majandama. Siin toetab MAK kahjustada konkurentsivõimet. rohelepet ja vastupidi. Roheleppe alusel tuleb võtta meetmeid, Metsandussektori kesine et partnerlused tööstuse ja riigi vahel ressursitõhusus ja ringmajandus ning väliskoostöö toetavad Eestis on kokkupuuteks MAKiga, teadusuuringuid ja innovatsiooni samas Euroopa roheleppe transpordis, energeetikas, biotoorainel tegevuskava, meetmed ja algatused põhinevates ringmajandussektorites. saavad siin toeks olla. Metsanduses peaks nägema vajalikke meetmeid ette MAK. MAK peab stimuleerima biomassi mitmekülgset ja tõhusat kasutamist ja lisanduvate ökosüsteemiteenuste majanduslikult mõtekat arendamist. 18. mai 2022 99 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk: kaitsta, säilitada MAK-i eesmärgiks on kindlasti MAK arvestab roheleppele sarnaselt Metsasektori majanduslik MAK annab oma panuse teavitamaks ja suurendada EL-i kaitsta, säilitada ja suurendada Eesti kliimamuutustega metsas ja elurikkusega, konkurentsivõime ja jätkusuutlikus on elanikkonda metsa keskkonnaga seotud looduskapitali ning metsakapitali. kaitsmaks ja säilitamaks metsa otseselt seotud metsalooduskapitali ohtude ja mõjude eest. kaitsta kodanike tervist ja ökosüsteemi. kaitsmise, säilitamise ja suurendamisega, heaolu keskkonnaga mis on tagatud MAKi poolt. seotud ohtude ja mõjude eest. 6.1.19 Kultuuri arengukava 2021–2030: Kultuur 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMÄRK: EESTI MAK loob eeldusi tagamaks kultuuri Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et töötatakse selle nimel, KULTUUR on elujõuline, elujõulisus ja areng. et ühiskond oleks paremini teadlik arenev ja maailmale metsanduse probleemidest ja otsustest, avatud ning kultuuris hüvedest ja toodetest (mh rõhutatakse osalemine on loomulik puidu kui keskkonnasäästliku materjali osa iga inimese elus kasutamise eelisteid fossiilsete materjalide ees), looduskaitse rollist metsanduses, ning seeläbi parandatakse metsasekotri mainet. Kavandatakse ja käivitatakse metsanduslike rakendusuuringute programm teaduspõhise info saamiseks, analüüsimiseks ja kasutamiseks. Arendatakse metsa puudutava avaliku ja ruumipõhise teabe veebipõhiseid infosüsteeme, et tagada info mugavam ja kontsentreeritum kättesaadavus avalikkusele. 18. mai 2022 100 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 1: Eesti MAK aitab kaasa soodsate Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et edendatakse ja MAK näeb ette, et efektiivsema kultuurielu on tugev ja tingimuste loomiseks nii toetatakse valdkonna teadus- ja toetusmehhanismi abil toetatakse toimiv loometegevuseks kui kultuuris arendustegevust, sh puiduliste ja –teiste vajaliku taristu rajamist ja hooldamist osalemiseks kõikidele inimestele üle metsaökosüsteemi hüvede innovaatilist metsades. Edendatakse ja toetatakse Eesti. kasutamist ja uute tehnoloogiate valdkonna teadus- ja arendustegevust, väljatöötamist, mis aitab kaasa tugeva ja mis aitab kaasa tugeva ja toimiva toimiva kultuurielu edendamisele. kultuurielu edendamisele. 18. mai 2022 101 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 2: Eesti MAK eesmärk langeb kokku Kultuur Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et Kultuuriministeeriumi kultuurimälu on hoitud ja 2030 eesmärgiga, mille kohaselt Eesti eestvedamisel viiakse lõpule ajalooliste hinnatud rikkalik vaimne ja aineline looduslike pühapaikade inventuur, kultuuripärand on hästi hoitud, tagatakse nende andmete kättesaadavus uuritud ja teadvustatud, (sh metsaregistris) ja rakendatakse kultuuripärand on elavas kasutuses ja meetmeid, et pühapaikade olemasoluga inimestele oluline, tagatud on arvestataks metsas planeeritavate tööde kultuuripärandi pikaajaline füüsiline tegemisel. Ajaloolisi looduslikke ja digitaalne säilimine ning pühapaiku ei majandata, kui see ohustab kättesaadavus. Eesti kultuurilugu on nende säilimist. Soodustatakse ajalooliste väärtustatud ja teaduslikult uuritud. looduslike pühapaikade ja metsas asuvate pärandkultuuri/kultuuripärandi objektide säilitamist ning paremat teadvustatust ja leitavust, muuhulgas mobiilirakenduste abil. Soodustatakse koostööd mäluasutuste jt kultuuriinstitutsioonide ning metsasektori jt metsaga seotud sektorite vahel, parandamaks avalikkuse teadlikkust metsa ja metsanduse rollist Eesti ajaloos. Arendatakse metsa puudutava avaliku ja ruumipõhise teabe veebipõhiseid infosüsteeme, et tagada info mugavam ja kontsentreeritum kättesaadavus avalikkusele. Kavandatav toetab vahetult alaeesmärgi täitmist. 18. mai 2022 102 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 3: Kultuuri MAK eesmärk on kooskõlas Kultuur MAK näeb ette, et analüüsitakse MAK näeb ette, et toetatakse valdkonna MAK näeb ette, et uuritakse omaniku ja loovuse roll ühiskonna 2030 eesmärgiga, mille kohaselt looduskaitse planeerimise ja ettevõtete koostööd teadusasutustega. tüübi mõju erinevatele valdkondadele (nt arengus on väärtustatud kultuur ja loovus on tihedalt lõimitud kaitsemeetmete rakendamise mõju Panustatakse ringmajanduse elurikkus, kultuuripärand), et välja eri valdkondadega, toetades sotsiaalmajanduslikest aspektidest, mis arengudokumendi ja tegevuskava selgitada kas ja milliseid meetmeid on ühiskonna terviklikku ja kestlikku võib anda teadmisi kultuuri väljatöötamisse. Riiklikul tasandil ollakse tarvis nende valdkondade edendamiseks arengut ning aidates kaasa Eesti väärtustamisele. eeskujuks puidust ehitusmaterjali pikemas perspektiivis. Kavandatakse konkurentsivõimele, sotsiaalse ja kasutamisel. Arendatakse meetmeid metsanduse ökoloogiliste, majandusliku heaolu kasvule ning erametsaomanike tugisüsteemi, et majanduslike ja (pärand)kultuuri rahvusvahelisele kuvandile. eraomanikul oleks lihtsam arvestada aspektide lõimimiseks üldhariduse metsa majandamisel üha õppeainetega, millega luuakse eelduseid komplekssemaks muutuvate ootustega kultuuri ja loovuse väärtustamiseks. eraomandile (kogukonna ootused, ökosüsteemi teenused, kliimamuutustega kohanemine, pühapaikade kaitse, uued teenusmudelid jne), mis aitab kaasa kultuuri väärtustamisele. 18. mai 2022 103 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.1.20 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030: Sport 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega EESMÄRK 1: Valdav osa MAK eesmärk on kooskõlas Sport Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et efektiivsema MAK näeb ette, et soodustatakse elanikest liigub ja spordib 2030, mille kohaselt planeerimisel ja toetusmehhanismi abil toetatakse puhkealade ruumilist planeerimist, sh projekteerimisel käsitletakse vajaliku taristu rajamist ja hooldamist metsade rekreatiivset kasutust liikumispaiku ning -alasid avaliku metsades, mis võimaldab paremat maakonnaplaneeringu, kohaliku ruumi lahutamatu osana ning juurdepääsu sportimisele. omavalitsuse üldplaneeringu või vastava sporditaristu peab olema kõigile teemaplaneeringu kaudu. Parandatakse kättesaadav. metsade ligipääsetavust koostöös erinevate valdkonna spetsialistidega (sh korrastatud taristud ja võttes kasutusele digitaalseid lahendusi). Parandatakse ülevaadet erametsade rekreatiivsest kasutamisest. Toetatakse metsade mitmekülgseks kasutamiseks vajaliku taristu ehitamist ja rekonstrueerimist Edendatakse metsa kultuuri-, puhke- ja tervistavaid väärtusi. Kujundatakse uusi kvaliteetseid puhkemetsi ja matkaradasid, olemasolevaid hooldatakse, et säiliks ja paraneks nende kvaliteet. Elanikkonna seas tehakse uuringuid metsa kasutusviiside kohta, et välja selgitada kõrvalkasutuse maht ja sisu, mis võimaldab paremat juurdepääsu sportimisele. EESMÄRK 2: Liikumine ja Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub sport on oluline majandusharu ning tööandja 18. mai 2022 104 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega EESMÄRK 3: Liikumine ja MAK eesmärk on kooskõlas Sport MAK näeb ette, et analüüsitakse MAK näeb ette, et efektiivsema MAK näeb ette, et kujundatakse uusi sport on sidususe, 2030 eesmärgiga, mille kohaselt looduskaitse planeerimise ja toetusmehhanismi abil toetatakse kvaliteetseid puhkemetsi ja matkaradasid, vaimsuse ja positiivsete spordi korraldamisel ning kaitsemeetmete rakendamise mõju vajaliku taristu rajamist ja hooldamist olemasolevaid hooldatakse, et säiliks ja väärtushinnangute kandja sporditaristu rajamisel ja sotsiaalmajanduslikest aspektidest, mis metsades, mis võimaldab paremat paraneks nende kvaliteet. Arendatakse ajakohastamisel järgitakse võib mõjutada sporditaristu rajamist ja juurdepääsu sportimisele. metsade mitmekülgset kasutamist, keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. ajakohastamist. soodustatakse metsakasutuse kokkulepete sõlmimist maaomaniku ja teiste ettevõtjate või isikute vahel, mis võimaldab paremat juurdepääsu sportimisele. EESMÄRK 4: Eesti on Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult ja väärikalt esindatud 18. mai 2022 105 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.1.21 Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015-2020 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMÄRK: säilitada MAK toetab eesmärki, kuivõrd loob MAK näeb ette, et maaomanikke MAK näeb ette, et füüsilisest isikust MAK näeb ette, et Kultuuriministeeriumi praegustele ja tingimused looduslike pühapaikade kohustatakse maaparandussüsteeme metsaomanike arvu ja nende omandis eestvedamisel viiakse lõpule ajalooliste järeletulevatele põlvedele säilimisele metsamaa pindala rajades või rekonstrueerides oleva metsamaa pindala vähenemise looduslike pühapaikade inventuur, Eesti looduslikud säilimise toel. maaparandustöödel järgima peatamiseks töötatakse välja meetmeid, tagatakse nende andmete kättesaadavus Pühapaigad nende keskkonnasäästlikke hooldusvõtteid. mis pakuvad mitmekülgset tuge selleks, (sh metsaregistris) ja rakendatakse väljaselgitamise Samuti suurendatakse riigimetsa et eraomanikul oleks lihtsam arvestada meetmeid, et pühapaikade olemasoluga (inventeerimise), andmete investeeringuid looduskaitsetöödesse ja metsa majandamisel üha arvestataks metsas planeeritavate tööde kättesaadavaks tegemise hinnatakse looduskaitsetööde komplekssemaks muutuvate ootustega tegemisel. Ajaloolisi looduslikke ja Väärtustamise kaudu investeeringuvajadust erametsades, mis eraomandile, sh tagada pühapaikade pühapaiku ei majandata, kui see ohustab aitab säilitada pärandobjekte. kaitse nende säilimist. Soodustatakse ajalooliste looduslike pühapaikade ja metsas asuvate pärandkultuuri/kultuuripärandi objektide säilitamist ning paremat teadvustatust ja leitavust, muuhulgas mobiilirakenduste abil. ALAEESMÄRK 1: Eesti MAK toetab arengukava eesmärki Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et Kultuuriministeeriumi ajaloolised looduslikud läbi inventeerimise. eestvedamisel viiakse lõpule ajalooliste pühapaigad on looduslike pühapaikade inventuur. inventeeritud ALAEESMÄRK 2: Teave MAK toetab arengukava eesmärki Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et tagatakse nende Eesti ajalooliste läbi andmete kättesaadavaks andmete kättesaadavus (sh looduslike pühapaikade tegemise. metsaregistris) ja rakendatakse kohta on avalikkusele meetmeid, et pühapaikade olemasoluga kättesaadav arvestataks metsas planeeritavate tööde tegemisel. Soodustatakse ajalooliste looduslike pühapaikade ja metsas asuvate pärandkultuuri/kultuuripärandi objektide säilitamist ning paremat teadvustatust ja leitavust, muuhulgas mobiilirakenduste abil. 18. mai 2022 106 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.1.22 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMÄRK: Eesti Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub elanikud elavad kaua ja on võimalikult terved kogu elukaare jooksul ning nende tervis ja heaolu on hoitud ja toetatud elukeskkonna ja tervisesüsteemi kujundamise kaudu avaliku, kolmanda ja erasektori koostöös. ALAEESMÄRK 1:Tervist Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK toetab alaeesmärgi edenemist. toetavad valikud RTA-s nähakse, et tervist toetavate valikute tegemist ja riskide võtmist mõjutab oluliselt see, missugused tooted ja teenused on igapäevaelus lihtsalt kättesaadavad, milliseid valikuid soosib ja võimaldab õpi-, töö-, elu- ja sotsiaalne keskkond ning millised hoiakud on ühiskonnas levinud. MAK aitab RTA eesmärgile kaasa just terviseedendust soosiva elukeskkonna loomisel. MAK-s nähakse ette edendada metsa kultuuri-, puhke- ja tervistavaid väärtusi, sh loodusturismi. 18. mai 2022 107 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 2: Tervist Otsene kokkupuude puudub MAK toetab alaeesmärgi edendamist. MAK toetab alaeesmärgi edendamist. MAK toetab alaeesmärgi edenemist. toetav keskkond Eestit hõlmav mets on looduslik MAK-s nähakse ette füüsilisest isikust RTA-s käsitletakse tervist toetava ökosüsteem. MAK näeb ette metsa metsaomanike arvu ja nende omandis keskkonnana inimese tervist mõjutavat majandamisel peab hoolikalt arvestama oleva metsamaa pindala vähenemise elukeskkonda. Elukeskkond tähendab elurikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse peatamist, toetatakse erametsade inimest ümbritsevat sotsiaalmajandusliku, kaitsmise ja säilitamisega. Looduslikud uuendamist, parandatakse psühhosotsiaalse, loodusliku ja tehisliku ökosüsteemid tagavad, et meil on metsakasvatuslike võtete kaudu metsade keskkonna tegurite kogumit, mis sobivalt toimiv aineringlus, puhas õhk, liigilist koosseisu selleks, et mh tagada mõjutab või võib mõjutada inimese vesi ja viljakas muld. Seega metsade metsade tervislik seisund. Need tervist. Elukeskkond hõlmab nii kodu-, ökosüsteemi edendamine aitab kaasa tegevused toetavad RTA-s eesmärgiks õpi-, töö- kui puhkekeskkonda (näiteks tervist toetava keskkonna loomisele. seatud tervist toetavate elukeskkondade mets). MAK-is nähakse ette tegevusi edendamist. metsandusega seotud puhke- ja tervistavaid väärtuste hoidmiseks, sh on eesmärgiks soodustada loodusturismi, luua uusi ja kvaliteetseid puhkemetsi ja matkaradasid ning toetada metsade puhkekasutust riigi eriplaneeringu või maakonna kohaliku omavalitsuse vastava teemaplaneeringu kaudu. ALAEESMÄRK 3: Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Inimkeskne tervishoid 6.1.23 Heaolu arengukava 2016-2023 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMÄRK 1: Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu. 18. mai 2022 108 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMRÄK 2: Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. ALAEESMÄRK 1: Tööjõu Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab alaeesmärgi edendamist. MAK toetab alaeesmärgi edendamist. nõudluse ja pakkumise MAK-s nähakse ette vajadust panustada MAK-s nähakse ette vajadust koostöös vastavus tagab tööhõive metsasektoris töötavate inimeste Haridus- ja Teadusministeeriumiga kõrge taseme ning teadmiste ja oskuste arendamisse ning seirata ja edendada kutse- ja kvaliteetsed mitmekesistamisse, mis aitab kaasa kõrghariduse ning täiendõpe, samuti töötingimused toetavad kvaliftiseeritud tööjõu edenemisse ja töötajate oskuste vastavust metsasektori pikaajalist tööelus seeläbi tagab tööjõu nõudluse vastavuse. tuleviku tööturu vajadustele. Seega osalemist. MAK-s soodustatakse uudsema ja toetab MAK tööhõive edendamist ja keerulisema kompetentsiga tööelus osalemist. kõrgepalgaliste töökohtade lisandumist sektorisse. Samuti nähakse MAK-s ette vajadust hinnata metsa puiduliste saaduste ja teiste ökosüsteemi hüvede kasutuse mõju ning potentsiaali maapiirkondade tööhõivele, et hoida ja võimalusel suurendada metsade kasutusega seotud tööhõivet ning kavandatakse meetmeid selle paremaks realiseerimiseks. 18. mai 2022 109 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 2: Inimeste Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab inimeste majandusliku MAK toetab inimeste majanduslikku majanduslik toimetulek toimetuleku edendamist. MAK soodustab toimetuleku edendamist läbi tõõturu on aktiveeriva, teatud gruppides (kõrgemat vajadustele vasta tööjõu edendamise. adekvaatse ja kvalifikatsiooni ja keskmist kvalifikatsiooni jätkusuutliku nõudvad tegevused) ja ka ääremaalistes sotsiaalkaitse toel piirkondades (nt Kagu-Eestis) tööhõivet, paranenud. mis omakorda toetab nendes gruppides hõivatud inimeste majanduslikku toimetulekut. ALAEESMÄRK 3: Inimeste Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab alaeesmärgi edendamist. võimalused iseseisvalt MAK-st nähakse ette metsade toime tulla, kogukonnas ligipääsetavuse edendamist. HEA elada ning ühiskonnaelus alaeesmärgis nähakse vajadust inimesi osaleda on tänu ühiskonnaellu kaasavate toetavate efektiivsele õiguskaitsele teenuste arendamisele ja põhiõiguste ja kvaliteetsele kaitsele. Metsade ligipääsetavuse kõrvalabile paranenud. edendamine aitab kaasa erivajadusega inimeste paremale kaasatusele ühiskonnaellu. 18. mai 2022 110 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 4: Naistel ja Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK soodustab tööjõu liikumist metsa ja MAK toetab nii meeste kui naiste meestel on võrdsed puiduga seotud tegevusaladele ning võimalusi osaleda otsustusprotsessides õigused, kohustused, nende kasvu. Tuginedes olemasoleval (kuigi soopõhiselt erisusi välja ei tooda). võimalused ja vastutus statistikal saab järeldada, et MAK-s nähakse vajadust senisest enam kõigis ühiskonnaelu metsandussektori tööturul kui kaasata kohalikke inimesi valdkondades. haridusvalikutes valitseb esinduslik metsamajandamise planeerimisel kaasa sooline segregatsioon. Kuigi naiste ja rääkida. Samuti tuuakse MAK-s välja, et meeste vahel ei ole metsamajanduse metsandusnõukogu kaudu soovitakse valdkonna õiguste, kohustuste, kaasata erinevaid huvigruppe vastutuste osas erisusi, siis meeste metsandusotsuste tegemisse ja domineerimine nii sektori tööjõus kui metsapoliitika kujundamisse. väljaõppes loob meestele paremad võimalused sektoris rakendust leida ja seeläbi oma majanduslikku toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist tagada, mis soodustab ressursside ebavõrdset jagunemist kahe soolise grupi vahel. Tööjõus osalemise erisused loovad meestele soodsamad võimalused ühiskonnaleus osaleda kui naistele. Eelnevast tulenevalt võib MAK-i eesmärgi edendamine olla ohuks naiste ja meeste võrdsete võimaluste edendamisele ühiskonnas. Soodustada naiste ja meeste võrdseid võimalusi sektori tööjõus. 18. mai 2022 111 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.1.24 Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMÄRK: Eesti Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. ALAEESMÄRK 1: Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab õpivõimaluste valikurohkust. Õpivõimalused on MAK-s kavandatakse meetmeid valikurohked ja metsanduse ökoloogiliste, majanduslike kättesaadavad ning ja (pärand)kultuuri aspektide lõimimiseks haridussüsteem üldhariduse õppeainetega võimaldab sujuvat (loodusõpetuse kõrval nt matemaatika, liikumist haridustasemete keeleõpe, ajalugu). Kultuurisidemete ja -liikide vahel. hoidmiseks ja arendamiseks edendatakse metsade rolli koolide õuesõppe programmides. Üldhariduskoolide õppetegevuse mitmekesistamiseks töötatakse välja metsanduslikke õppematerjale ja tehakse need kättesaadavaks. Töötatakse välja meetmeid, et haridusasutused saaksid lihtsamalt taotleda toetust metsaga seotud hariduslike projektide elluviimiseks. Arendatakse koostööd koolide, KOV, ettevõtjate ja nende võrgustike vahel. Kaasatud on nii Haridus- ja Teadus- kui ka Kultuuriministeerium, tegevusi koordineerib Keskkonnaministeerium. 18. mai 2022 112 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 2: Eestis on Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK toetab õpetajate pädevuse pädevad ja motiveeritud edendamist ja mitmekesist õpetajad ja koolijuhid, õpikeskkonda. MAK-s nähakse ette mitmekesine tegevusi õpetajatele teemakohaste õpikeskkond ning täiendkoolituste korraldamiseks. õppijast lähtuv õpe. ALAEESMÄRK 3: Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub MAK toetab eesmärgi edendamist. MAK- MAK toetab eesmärgi edendamist. MAK- Õpivõimalused vastavad s nähakse ette vajadust panustada s nähakse ette, et ühiskonna ja tööturu metsasektoris töötavate inimeste Keskkonnaministeerium koostöös arenguvajadustele. teadmiste ja oskuste arendamisse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga mitmekesistamisse. MAK toob välja, et seirab, kas kutse- ja kõrghariduse ning Keskkonnaministeerium teeb täiendõpe, samuti töötajate oskused metsasektori ja teadusasutuste ning vastavad metsasektori tuleviku tööturu Haridus- ja Teadusministeeriumiga selles vajadustele. Selleks kaasatakse täiend- ja osas koostööd. Puidu parema ümberõppel kutseõppeasutusi ja väärindamise tegevussuunas nähakse kõrgkoole. MAK-s peetakse oluliseks, et MAK-s ette vajadust suurendada valdkonna tööandjad ja asjassepuutuvad töötlemisalast kompetentsi, teadmisi ja huvigrupid oleksid kaasatud võimeid. Seega MAK näeb kutsenõukogude töösse ning metsandussektori konkurentsivõime kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide edendamise all olulise eesmärgina ka tasemeõppe õppekavade arendamisse. õpivõimaluste vastavusse viimist tööturu MAK peab vajalikuks arendada ja vajadustele. kaasajastada metsandusliku kutse- ja kõrghariduse õppekavasid. 18. mai 2022 113 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.1.25 Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMÄRK: Noore Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. ALAEESMÄRK 1: Noored Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab eesmärgi edendamist. on loov ja ühiskonda Noortevaldkonna arengukavas nähakse hoogsalt edasiviiv jõud – vajadust toetada noorte loovuse ja hariduse, kultuuri, ideede rakendamist. MAK-s on ühe majanduse, keskkonna ja tegevussuunana toodud uute meetmete teiste valdkondade loomine, selleks, et üldhariduskoolid edenemise nügijad ning saaksid viia ellu metsaga seotud eestvedajad. hariduslikke projekte. ALAEESMÄRK 2: Noorte Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab eesmärgi edendamist. MAK- õiguste kaitsmine riigis s nähakse vajadust senisest enam kaasata on järjepidev ning noorte kohalikke inimesi (kelle hulka kuuluvad aktiivne kodanikuosalus ka noored, kuigi neid pole MAK-s eraldi toetatud. sihtrühmana välja toodud) metsamajandamise planeerimisel kaasa rääkida. Samuti tuuakse MAK-s välja, et metsandusnõukogu kaudu soovitakse kaasata erinevaid huvigruppe metsandusotsuste tegemisse ja metsapoliitika kujundamisse. Seega loob MAK võimaluse noortel erinevatel tasanditel metsandust puudutavates otsustes kaasa rääkimiseks. 18. mai 2022 114 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 3: Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks. ALAEESMÄRK 4: Noorte Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil. 6.1.26 Eesti välispoliitika arengukava 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 1.1 Eesti inimeste ja riigi Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. julgeolek on tagatud ning heaolu kasvab. 18. mai 2022 115 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 1.2: Eesti panus Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. üleilmsesse julgeolekusse, heaolusse ja kestlikku arengusse on kasvanud. Arengukoostöö ja humanitaarabi mõju ning tõhusus on laienenud 1.3: Eesti riigi maine ja Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. mõjukus kasvab 1.4: Välispoliitika ja Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. välissuhtlemine on sidusam ning teadlikkus välispoliitikast on kasvanud 2.1: Eesti inimeste heaolu Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Üheks Eesti Välispoliitika Arengukava Otsene kokkupuude puudub. kasvab soodsama 2030 eesmärgi 2.1 mõõdikuks on välismajanduskeskkonna tööjõutootlikkus EL keskmisest. toel, mille tagab Majanduslik konkurentsivõime tähendab kaubandustõkete tõhusamat tootmist ja suuremat vähendamine, ekspordi väärindamist. Need mõjuvad edendamine ja tööjõutootlikkuse näitajale positiivselt. välisinvesteeringute jätkusuutlik kasv 3.1: Konsulaarteenused Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. on kodanikele hästi kättesaadavad ning inimesed on teadlikumad reisijad. Eesti side eestlaskonnaga võõrsil on tugev. 18. mai 2022 116 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 4.1: Välisteenistus on Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. asjatundlik ja motiveeritud ning välisesinduste võrgustik ja teenused on kooskõlas välispoliitika prioriteetidega. 6.1.27 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PÕKA) Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Üldeesmärk: Eesti toit on Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. PÕKA üldeesmärgi üks mõõdikutest on Otsene kokkupuude puudub. eelistatud, keskkond ja lisandväärtus põllumajanduse, elurikkus on hoitud, metsamajanduse, kalapüügi ja toidusektori ettevõtted toiduainete tootmise ning joogitööstuse on edukad ning maa- ja valdkonnas. See tähendab, et mõlemal rannakogukonnad on arengukaval on sarnane eesmärk. elujõulised. 18. mai 2022 117 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Alaeesmärk 1: Tark ja PÕKA näeb ette kasutuses oleva Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. kestlik põllumajandus, põllumajandusmaa pindala kerget toidutootmine ja maaelu kasvu ja MAK näeb ette metsamaa ning ohutu toit ja hoitud pindala kerget kasvu. Oluline on keskkond on seotud vältida eesmärkide saavutamise avalike hüvedega, mille nimel konkurentsi maale. Kuigi Eestis kliendiks on kogu on peale põllumajandusmaa ja ühiskond. metsamaa ka muid maakattetüüpe, võib tekkida olukord, kus maakasutuse erinevaid eesmärke on rohkem kui maad. Näiteks lisaks eelnimetatud valdkondadele on looduskaitse valdkonnas muuhulgas huvi laiendada ja korrastada puisniite ning püsirohumaid. Põllumajandusmaa pindala suurendamise ja metsamaa pindala suurendamise tõttu võimaliku konkurentsi vältimise nimel teha koostööd Maaeluministeeriumiga. Alaeesmärk 2: Kestlik Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise 6.1.28 Läänemere kaitse tegevuskava Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Elurikkus Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. 18. mai 2022 118 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eutrofeerumine Läänemere eutrofeerumise olulisi Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. põhjustajaid on inimtekkeline toitainekoormus maismaalt. Maismaa koormuse peamiseks allikaks on põllumajandus. Teatud koormust võib avaldada ka metsade raie veekogude lähedal. Raie järgselt toitainering muutub ning toimub kiirem leostumine veekeskkonda. Peamiselt jõuavad toiteained veekeskkonda läbi metsakuivendusvõrgu. MAK ei ole konkreetselt ette näinud tegevusi toitainekoormuse tõstmiseks või vähendamiseks, kuid metsa majandamisel on võimalusi veekeskkonnale avalduva koormuse vähendamiseks. Metsahooldustoetuste planeerimisel teha koostööd Keskkonnaministeeriumi veeosakonnaga ja mereosakonnaga, et viia miinimumini raiest ja metsa muust majandamisest põhjustatud toitainekoormus veekeskkonnale. Ohtlikud ained ja prügi Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Merelised tegevused Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. 18. mai 2022 119 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.1.29 EL Kliima- ja energiaraamistik 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Vähendada KHG heidet Otsene kokkupuude puudub. MAK arvestab metsamajanduslike Väärindamine toob endaga kaasa tuua Otsene kokkupuude puudub. vähemalt 40% 2030. tegevuste mõjusid süsiniku sidumisele ja energiatarbe kasvu. Süsinikuheide sõltub aastaks võrreldes 1990. heitele. Metsade süsiniku sidumisvõime valitud energiaallikatest. aastaga ja talletamise suurendamiseks MAK rakendamise edasistes etappides kasutatakse mitmekesisemaid jälgida, et puidu väärindamine ei majandamisvõtteid ja taastatakse muutuks eesmärgiks omaette. Jälgida, sookooslusi et väärindamine ei tooks endaga kaasa teiseseid mõjusid nagu KHG heite kasvu. Taastuvatest Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toob välja, et energeetikas Otsene kokkupuude puudub. energiaallikatest kasutatakse vaid selleks otstarbeks toodetud energia kasvatavat puitu väheväärtuslikku puitu osakaalu suurendamine ja puitu, mida muul otstarbel ei saa vähemalt 27%ni EL-is kasutada. Taastuvenergia kasutamine on tarbitavast energiast konkurentsi aspektist väga oluline. Energiatõhususe Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK näeb ette metsanduse Otsene kokkupuude puudub. parandamine lisandväärtuse kasvatamist. Eelduslikult on kõrgema väärtusega metsanduse tooted ka energiatõhusamad. St kulunud energia hulga suhe toote hinda on soodsam kui väärindamata toote puhul. 18. mai 2022 120 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 6.2 MAK hindamine kontrollküsimustiku kaudu Kontrollküsimustik on loetavuse huvides täidetud Exceli tabelisse. Küsimustik ja mõjude hinnangud asuvad mõjude hindamise lisas 1. 6.3 Puidu väärindamise potentsiaal Suurima osa lisandväärusest annavad puidul baseeruvad tooted. Väärindamise mõiste, mis samuti hõlmab jätkusuutlikku tootmist ja innovatsiooni edendamist, seob MAK-i suuresti muude strateegiliste arengudokumentidega (vt. pt 5). 2021 aasta lõpus avaldati põhjalik uuring, mille eesmärk oli Eesti biomajanduse ja selle põhiliste väärtusahelate arengute ja bioressursside kasutamise võimaluste 82 väljaselgitamine, tõstmaks Eesti biomajanduse konkurentsivõimet. Uuringu autorid annavad soovitusi bioressursi tõhusamaks väärindamiseks. Biomajandus hõlmab muu hulgas metsandust, paberitööstust ning osaliselt keemia-, biotehnoloogia- ja energiatööstust, mis on kas otse või kaudselt seotud MAK 2030ga. Biomajanduses eeldatakse tooraine väärtuse suurenemist, mida illustreeritakse tihti mahu ja produktide väärtuse püramiidiga (Joonis 6Error! Reference source not found.). Ressursikasutuse suunamisel tuleks eelistada püramiidi põhjast kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste poole liikumisele, mis sisaldab ka majanduskasvu ja töökohtade loomise elementi. Error! Reference source not found. Joonis 6 illustreerib, kuidas biomajanduses kattuvad metsamajanduse ja energeetika- ja keemiatööstuse piirid. Samu põhimõtteid järgib ka kaskaadkasutus - võimalikult suure ressurssitõhususe ja väärtusega töötlusvõimaluste otsimine. 82 ADDVAL-BIOEC (2021). Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses. ADDVAL-BIOEC uuringu lõppraport, Tallinn & Tartu. 18. mai 2022 121 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Joonis 6 Puidubiomassi mahu ja produktide väärtuse püramiid83;84 Näiteks kasevineeri tootmisel jääb suures koguses üle kasekoort, mis tihti vajaduspõhiselt põletatakse energia ja/või soojuse saamiseks tootmises. Eestis enim levinud arukase (Betula pendula) koores leidub betuliini (ligi 30% kuivmassist), ühendit, mis annab kasele valge värvi. Betuliin ja betuliinhape on aga kõrgehinnalised bioaktiivsed ained farmaatsiatööstusele (retroviiruse-, vähi-, põletikuvastaste omadustega), mille võimalik ekstraheerimine looks suurema lisandväärtuse vineeritööstusele85. Seega võib olla isegi võimalik puidu biojäätmetest farmaatsiatoodete tootmine stabiilse toorme olemasolul. ADDVAL-BIOEC uuringu lõppraportis tuuakse välja, et Eesti metsamajandus on tänapäeval pigem traditsiooniline, keskendub peamiselt puidu mehhaanilisele töötlemisele ja energeetilisele kasutamisele, ega väärinda kogu biomassi piisavalt, kuid 83 Toppinen A., Mikkilä M., Lähtinen K. (2019) ISO 26000 in Corporate Sustainability Practices: A Case Study of the Forest and Energy Companies in Bioeconomy. In: Idowu S., Sitnikov C., Moratis L. (eds) ISO 26000 - A Standardized View on Corporate Social Responsibility. CSR, Sustainability, Ethics & Governance. Springer, Cham. https://doi.org/10.1007/978-3-319-92651-3_7 84 Budzianowski W.M. (2017) Renewable and Sustainable Energy Reviews 70, 793–804, http://dx.doi.org/10.1016/j.rser.2016.11.260 85 Chemat Selecting a Green Strategy on Extraction of Birch Bark and Isolation of Pure Betulin Using Monoterpenes, A.E. Grazhdannikov, L.M. Kornaukhova, V.I. Rodionov, N.A. Pankrushina, E.E. Shults, A.S. Fabiano-Tixier, S.A. Popov, F. ACS Sustainable Chem. Eng. 2018, 6, 5, 6281–6288 18. mai 2022 122 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu samas omab potentsiaali panustada senisest rohkem kestlikku majandusarengusse ja rohepöördesse. Eestis on puidu liikumine väärtusahelas küll mitmekülgne, kuid suures osas toimub toorme või vähekeerukate toodete eksport, mis pole ressursiefektiivne. Peamine eksporditav toore on ümarpuit (saepalk ja paberipuu; ekspordimaht 2556,8 tuhat m3), puidugraanul (ekspordimaht 2749 tuhat m3) ja saematerjal (ekspordimaht 1098,1 tuhat m3).86 On leitud, et Eesti metsamajanduse märksa väiksem konkurentsivõime on just seotud Eesti eksporttoodete vähesema keerukusega võrreldes nt teiste Põhjamaadega. Saematerjalist ja palgist väärindatud tooted nagu puitmajad, tisleritooted ja puidust ehitusdetailid (sh liimpuit, aknad, uksed) ning mööblikomponendid metsamajanduse ekspordis on olulised keskmise keerukusega tooted, mille puhul tasub suurendada turuosa maailmas. Lisaks muule aitavad need puittooded süsiniku pikaajalise salvestajatena Eesti majanduse kliimaneutraalsuse saavutamisele kaasa. Samas just see Eestile oluline puidu väärindamise sektor on saematerjali ja ka ümarpalgi impordi üks eestvedaja muu hulgas kvaliteetsema toorme vajaduse kasvu tõttu. Aastal 2020 oli saematerjali import 1508,3 tuhat m3, millest okaspuu saematerjal moodustas 90 %, lisaks veel mitte paberipuu palk 302,4 tuhat m3, millest okaspuu palk moodustas 86 %.87 Mehhaanilisel väärindamisel paljuski kasutatava okaspuu palgi üheks paljudest kvaliteedi näitajaks on diameeter, millest sõltub saematerjali ja vähem väärtusliku jäägi saagikuse suhe. Seega peaks MAK lisaks raiemahtudele toetama tõsisemaid analüüse vanuselise ja liigilise raieküpsuse ning Eesti toormel baseeruvaks keerukamaks väärindamise kohapeal. Eesti puidu kogukäibest jõuab ühel või teisel viisil energiaks 50%, sellest 60% Eestis (ebakvaliteetne puit, raidmed, küttepuit ja puidutöötlemise jäägid, lisaks raies mitte kajastuv raiejääk), sh üle 50% eksporditavast paberipuidust läheb kemikaalide regenereerimise protsessis energia tootmiseks. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et metsatööstuse roll energia tootmiseks on suur, kuid Eestis rakendatakse sellest väikene osa. Lisaks energiapuidule on paberipuidu kui toorme ekspordi osakaal väga suur, tänu piiratud paberi ja tseselluloosi tootmismahule. Seega sõltumata raiemahust on Eestis olemas biomass, mida väärindatakse madalal astmel või üldse mitte, aga saaks innovaatiliste keemiliste ja biotehnoloogiliste meetoditega töödelda suurema väärtusega toodeteks (Error! Reference source not found.). Kõige väiksem l isandväärtuse potentsiaal ja suurem keskkonnamõju on muidugi biomassi kasutamisel Aastaraamat „Mets 2019“ 86 87 Keskkonnaagentuur, 2022 18. mai 2022 123 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu energeetikas. Mõlemad toormena eksporditavad artiklid aga omavad suurt potentsiaali biomassi kaskaadkasutamisest lähtuvate tööstuste arendamisel Eestis, kus eriti töötlemise jääkidest või kaasproduktidest saab siis toota elektrit ja soojusenergiat (kemikaalide regeneratsioon, tahkekütus, biogaas). Biomajanduse arengute analüüsi lihtsustamiseks metsandussektoris peaks MAK tagama bioressursside sh jääkide tekke ja kogumise detailsema statistika. Eelpool toodu viitab, et potentsiaalselt kasutada olev ekspordiks minev bioressursi maht (nt paberipuit) on suur, siis maailmas juba töötavate tehaste mahtudega võrreldes võib osutuda keeruliseks isegi ühe suurema tootmise varustamine ainult kodumaise toormega. Eesti kontekstis on peetud potentsiaalsemaks lähenemisi, mis sihivad kõrgema väärtusega ja väiksema mahuga tooteid (Joonis 3).88 Eestis sisuliselt puuduvad veel uudsemad puidu biomassi väärindamise viisid, mille arendamine on EL kliimaeesmärkide täitmiseks sisuliselt möödapääsmatu. Metsa biorafineerimine - biomassi jätkusuutlik töötlemine erinevateks turustatavateks nt fossiilsel toormel põhinevate materjalide ja toodete asendamiseks - on viimase paarikümne aasta jooksul teinud maailmas olulise arengu. Näiteks saab arendatud tehnoloogiate abil biomassist toota tselluloosisuhkrut. Biorafineerimistehases, mis asub juba olemasolevas puidutööstuse/metsamajanduse piirkonnas, saab nendest suhkrutest valmistada erinevaid produkte: kütuse komponente (bioetanool, isobuteen, lennukikütus), biokemikaale või muid biomaterjale.89 Toormena saab kasutada puidutöötlemise jääke, vähekvaliteetseid puid, sh mädakahjustusega või energia/küttepuitu. Esimene selle suunaline arendus Eestis on Fibenol OÜ 90 rajatud lehtpuidu fraktsioneerimise demotehas Imaveres, mis hakkab tööstuslikus mastaabis tootma 25 000 t bioprodukte (kõrge puhtusega puidu suhkruid, ligniini jm) aastas, kasutades uudset eeltöötlustehnoloogiat. Selge on, et selliste suurte biomajanduslike muutuste läbiviimiseks metsandussektoris ja sellega seotud sektorites on vaja uusi ja uuel tasemel teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni võimekusi. Oleks vajalik soodustada valdkondade koostööpõhist ja interdistsiplinaarset teadus- ja arendustegevust ning rakendusuuringuid ülikoolides, arendustööd ettevõtluses ning konsortsiumipõhiseid rakendusuuringuid, mis sisaldaksid erinevate tehnoloogiate piloteerimist ja demonstreerimist. See muidugi 88 ADDVAL-BIOEC (2021). Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses. ADDVAL-BIOEC uuringu lõppraport, Tallinn & Tartu. 89 Creating the future for wood industry - Sweetwoods 90 https://fibenol.com/ 18. mai 2022 124 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu eeldab riiklike teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivahendite, nutika spetsialiseerumise struktuurivahendite ning valdkondlike ministeeriumite vahendite koordineeritud kasutamist 18. mai 2022 125 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 7 ÜLEVAADE RASKUSTEST, MIS ILMNESID KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL Metsanduse arengukava on strateegiline planeerimisdokument, mille ülesanne on määrata metsanduse suund. Ülevaatlikkuse säilimise huvides selliste strateegiliste planeerimisdokumentide koosseisu tavaliselt tegevuskavad ei kuulu. See tähendab, et dokumendi sisu jääb strateegilisele tasandile ning jääb lahtiseks milliste tegevustega konkreetselt seatud eesmärke ja alameesmärke saavutatakse. Eesmärkide saavutamiseks ellu viidatavate tegevuste sõnastamine mõjude hindaja poolt oleks oletamine ja võiks viia valede järeldusteni. See tähendab, et mõjusid saab hinnata planeerimisdokumendiga samal tasandil. Mõjude hindamine strateegilisel tasandil sisaldab alati määramatust ja võib ka tekitada vaidlusi potentsiaalse mõju olemasolus või puudumises. Sõltuvalt millist tegevust hindaja/lugeja eesmärgi saavutamisel ette kujutab. Selle tõttu on mõju hindamine üldiselt keskendunud võrdlusele teiste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega ja nende mõõdikutega. Välditud on oletusi, kuidas tehniliselt eesmärke saavutatakse ja mõõdikuid täidetakse. Eelmine metsanduse arengukava oli ette nähtud ajaperioodi 2011–2020. See tähendab, et uus oleks pidanud valmima aastaks 2021. Erinevate asjaolude tõttu on uue arengukava koostamine olnud tõrgetega, mistõttu on valmimine veninud. MAKi koostajate meeskond ja tööprotsess on nüüdseks välja kujunenud, kuid ajasurve on kasvanud. Mõjude hindamine toimub MAK koostamisega paralleelselt ja see tähendab, et ka mõjude hindamisel lasub ootus aega võimalikult efektiivselt kasutada. 18. mai 2022 126 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 8 MAK ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIRE Metsanduse arengukava on osaliselt looduskaitset suunav dokument (nt alaeesmärk: Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga). See tähendab, et MAK muud tegevused peavad juba iseeneses vastama kõrgematele keskkonnaeesmärkidele või vähemalt, mitte nendega minema olulisse vastuollu. Selle tõttu ei ole mõistlik üles seada täiendavaid keskkonnamõõdikuid, kui need, mis juba MAK ise on välja toonud. Küll aga on oluline jälgida, et MAK edasised tegevused (tegevuskava ja muud rakenduslikud tegevused) ei realiseeriks neid riske, mis mõjude hindamine on välja toonud (vt peatükk „6 Metsanduse arengukavaga kaasnevad mõjud ja leevendusmeetmed“). Selle lahenduseks on: • tegevuskava koostamisel leevendusmeetmetega arvestamine • regulaarselt (kord aasta või kahe tagant) MAK raames rakendatud ja rakendatavate tegevuste üle vaatamine ning leevendusmeetmete vastu võrdlemine. Kui selgub, et siiski mõni tegevus on rakendatud või plaanitud vastuolus leevendusmeetmetega, tuleb rakendada korrigeerivaid meetmeid ning parendada MAK elluviimise süsteemi nii, et edaspidi selliseid möödalaskmisi vältida. Ülal kirjeldatu võtab kokku Deming’i tsükkel: PLAANI KORRIGEERI TEOSTA KONTROLLI 18. mai 2022 127 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Sellistel ülevaatustel tuleb koondada ka info seatud mõõdikute, mis annab selguse liikumise suuna õigsusest ja kiiruse piisavusest. Ülevaatusteta ja korrigeerivate tegevusteta on suur oht, et MAK muutub fiktiivseks. 18. mai 2022 128 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu 9 KOKKUVÕTE Käesolev mõjude hindamine on koostatud Eesti Metsanduse Arengukavale 2020-2030. Mõjude hindamine viidi läbi laiapõhjaliselt kaasates kõik eluvaldkonnad, mitte üksnes looduskeskkond. Hindamine viidi läbi kahel tasandil. • MAK eesmärgi ja alameesmärkide ning nende indikaatorite seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega, alameesmärkidega ja nende indikaatoritega. Hindamise eesmärk oli tuvastava võimalikud vastuolud või ebasoodsa mõju ohud ning anda soovitused riskide maandamiseks. • Eksperthinnang Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi poolt koostatud õigusaktide mõju kontrollküsimustiku põhjal. Hindamise eesmärk oli anda ekspertide poolt üldine riski hinnang mõjutada MAK väliseid valdkondi ning anda soovitused riskide maandamiseks. Lisaks anti hinnang MAK koosseisus kirjeldatud nelja raiestsenaariumi paremusjärjestuse osas. Strateegilise planeerimisdokumendi hindamisel on oluline silmas pidada, et mõjude hindamine saab olla üksnes samast täpsusastmes, kui strateegiline planeerimisdokument ise. See tähendab, et dokumenti hinnati üldjuhul eesmärkide ja mõõdikute tasandil, oletamata, mis tegevusi konkreetselt plaanitakse (st tegevuskava tasand). Mõju hindamine viidi läbi kasutades keskkonnamõju strateegilise hindamise protseduuri. Metsanduse arengukava poolt oli ette antud neli raiestsenaariumit: • Küpsuslank (raiemaht ca 19 mln m3/a) • Arvestuslank (raiemaht ca 12-14 mln m3/a) • Ühtlane kasutus (raiemaht ca 10 mln m3/a) • 5 mln m3/a uuendusraie (raiemaht ca 7 mln m3/a) Mõjusid hinnati kolme valdkonna lõikes: looduslik majanduslik ja sotsiaalne. Looduskaitse valdkonnas osutus eelistatuimaks stsenaariumiks raiemaht 7 mln m3/a kuna sellel on kõige väiksem surve looduskeskkonnale. Ülekaalukalt kõige ebasobivamaks osutus küpsuslangi stsenaarium, kuna selle mõju looduskeskkonnale hinnati äärmuslikult ebasoodsaks. Majandusvaldkonnas osutus eelistatuimaks alternatiiviks arvestuslangi stsenaarium kuna see toodaks kõige rohkem tulu. Üsna võrdselt väga ebasobivateks alternatiivideks 18. mai 2022 129 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu osutusid küpsuslank (majanduslikult jätkusuutmatu) ja raiemaht 7 mln3/a (oluline negatiivne mõju metsandustulule). Sotsiaalvaldkonnas osutus eelistatuimaks alternatiiviks ühtlane kasutus kuna sellel kõige väiksem ühiskonda lõhestav potentsiaal. Teistel alternatiividel on suurem potentsiaal ühiskonda lõhestada veelgi. Siis kas looduskaitse poole pealt või metsatulundajate poole pealt. Kolme valdkonna summeerimisel osutus eelistatuimaks stsenaariumiks ühtlane kasutus. Teisele ja kolmandale kohale jäid üsna võrdsete tulemustega stsenaariumid 7 mln m3/a ja arvestuslank, moodustades eelistatuimast alternatiivist ligi 70%. Kõige ebasoodsamaks osutus küpsuslangi stsenaarium, mis jäi teistest oluliselt madalamaks, moodustades eelistatud alternatiivist ligi 20%. Teiste strateegiliste planeerimisdokumentide hindamistulemused ja leevendusmeetmed on toodud aruande peatükis „6.1 Metsanduse arengukava mõju riigi teistele strateegilistele eesmärkidele“. Kontrollküsimustiku põhjal tuvastatud riskid ja leevendusmeetmed on toodud mõjude hindamise aruande lisas 1. Hindamisel ei tuvastatud ühtegi otsest vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgiga või selle mõõdikuga. Eksperthinnangu ja kontrollküsimustiku põhjal tuvastatud ka ühtegi asjaolu, mille tõttu peaks mingi MAK eesmärgi või meetme ümber sõnastama. Tuvastatud ohtusid on võimalik vältida MAK edasiste etappide planeerimise käigus. Mõjude hindamise käigus toodi välja järgmised peamised ettepanekud MAK rakendamise käigus arvestamiseks: • MAK elluviimisel tuleb tähelepanu pöörata puidu kasutamisele energiatootmises ja sellega kaasnevale survele looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele. • MAK peab välja tooma finantsilised vajadused metsatulekahjude ja teiste häiringute ennetamiseks, samuti vajaduse rakendada häiringute seiresüsteemi. • MAK edasiste tegevuste etapis pöörata tähelepanu, et võimalikult vältida raielankide üksteisele liigset lähedust nii, et lähiaastate raie tulemusel tekivad suured liitunud lageraiealad. • EL elurikkuse strateegia kaitsealade pindalade eesmärgi kahjustamise vältimiseks tuleb erametsade uuendamise osakaalu tõstmisel pöörata MAK edasistel etappidel tähelepanu ka metsaomanike harimisele metsahoolduse ja looduskaitse vaheliste seoste osas. • Metsade puidu kvaliteeti maksimeeriv majandamine võib vähendada bioloogilist mitmekesisust. Riski maandamiseks tuleb erametsa majandamise 18. mai 2022 130 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu soodustamise kõrval panna MAK realiseerimise etapis rõhku ka hooldajate keskkonnateadlikkusele. • Täpsustada piirnorme, mille piires võib metsamaalt biomassi eemaldada. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kui palju biomassi, näiteks lagupuitu, peab raiealadele jääma. Surnud ja ka elusa biomassi olemasolu pärast raiet suurendab bioloogilist mitmekesisust. • Metsahooldustoetuste planeerimisel teha koostööd Keskkonnaministeeriumi veeosakonnaga ja mereosakonnaga, et viia miinimumini raiest ja metsa muust majandamisest põhjustatud toitainekoormus veekeskkonnale. • Soodustada selliseid puidu väärindamise tehnoloogiaid, millega energia tarbimine võrreldes saadava lisandväärtusega on soodsamas suhtes. • MAK eesmärgi elluviimisel mitte kinni jääda väärindamisse kui eesmärki iseeneses vaid vaadata võimalike väärindamistehnoloogiate mõju keskkonnale (st kogu tegelikku keskkonnakasutust). • ENMAK 2020 eeldused taastuvenergia arendamisel lähtub raiemahust 12- 15 mln m3 aastas. ENMAK 2035 koostamisel tuleb kohaneda MAK raames välja pakutud raiestsenaariumiga 10 mln m3 aastas. • MAK elluviimisel tuleb tähelepanu pöörata väheväärtusliku puidu biomassi kasutamisele energiatootmises, nt soodustada fosiilenergia asendamist kohaliku biomassiga puidu tööstustes – ettevõtete ja omavalistsuste soojus- ja elektrienergia koostootmine. • MAK peaks soodustama kõrgväärtuslike kütuste tootmist (biogaas, transpordikütused) metsa biomassi väärindamisel. MAK saab panustada ENMAK eesmärkidesse sellise biomassi väärindamisega energiaks, mis muudel viisidel kasutamist ei leia, seega annab suure panuse lisandväärtuse ja konkurentsivõime kasvuks. • MAK peaks lisaks raiemahtudele toetama tõsisemaid analüüse vanuselise ja liigilise raieküpsuse ning Eesti toormel baseeruvaks keerukamaks väärindamise kohapeal. • Biomajanduse arengute analüüsi lihtsustamiseks metsandussektoris peaks MAK tagama bioressursside sh jääkide tekke ja kogumise detailsema statistika. • Põllumajandusmaa pindala suurendamise ja metsamaa pindala suurendamise tõttu võimaliku konkurentsi vältimise nimel teha koostööd Maaeluministeeriumiga. • Soodustada naiste ja meeste võrdseid võimalusi metsandussektori tööjõus. • Elamu- ja puhkealade mõjude leevendamiseks on ette nähtud suuremad kaasamistegevused, KAH jm aladega seotud tegevussuunad (KAH alade määratlemise laiendamine, kus kõrgendatud avaliku huviga alasid käsitletakse laiemalt, mitte ainult asukohapõhiselt), puhkealade arendamistegevused ja erinevad inventuurid, et kohalikku pärandit kaardistada. Vaja on luua 18. mai 2022 131 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu meetmed, mis aitavad vältida kriitilistes asukohtades lageraielankide koondumist, näiteks rohevõrgustiku aladel, suure avaliku huviga piirkondades, asulalähistes metsades jm. • Ühiskonna kaasamisel MAK täideviimise etapis eraldiseisvalt keskenduda noortele. • MAK rakendamise etapis rõhuda teadmistepõhise ühiskonna arengule. • Õppekavade arendamisel pöörata tähelepanu rohepöörde sisu ja vajaduse selgitamisele. 18. mai 2022 132

Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →