Lisa 2 Võru Vallavolikogu xx.xx.202 2 otsuse nr xxx juurde Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Vastseliina alevikus Tondi (tunnus 87401:004:0006), Kivipõllu (tunnus 87401:004:0008) ja Kalda (tunnus 87401:004:0007) katastriüksustele detailplaneeringu algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte. KSH eelhinnangu kohustus tuleneb KeHJS § 33 lg 2 p-st 3 ja PlanS § 126 lg-st 7. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. Enne otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. Osapooled Detailplaneeringust huvitatud isik on Vastseliina alevikus Tondi (tunnus 87401:004:0006), Kivipõllu (tunnus 87401:004:0008) ja Kalda (tunnus 87401:004:0007) maaüksuste omanik võlupuu OÜ (registrikood 12837466) . Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on Võru Vallavolikogu . Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Võru vallavalitsus (registrikood 77000393), Võrumõisa tee 4a, 65605 Võru linn. Kava n datava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord võlupuu OÜ (registrikood 12837466) juhatuse liige Urmas Heliste esitas 16.03.2022 Võru vallavalitsusele taotluse Võru vallas Vastseliina alevikus Tondi (tunnus 87401:004:0006), Kivipõllu (tunnus 87401:004:0008) ja Kalda (tunnus 87401:004:0007) katastriüksustele detailplaneeringu algatamiseks. Taotleja eesmärgiks on planeeringualale päikesepargi rajamine. Taotluse kohaselt kavandatakse detailplaneeringu alast ligi 3 ha suurusele alale päikesepark, koos alajaamade ning vajalike tehnovõrkudega. Hoonestust alale ei planeerita. Detailplaneeringu ala ( Joonis 1) piirneb läänest Palukutsa-Peetri (tunnus 87401:004:0063), Võru tn 21 (tunnus 87401:004:0403) katastriüksustega, põhjas Võru tn 19 (tunnus 87403:001:0300), Võru tn 17 // Korsaku (tunnus 87403:001:0090) katastriüksustega, idas Veski (tunnus 87401:004:0033), Niidumaa (tunnus 87401:004:0404) katastriüksustega ja lõunas Piusa jõega. Planeeringuala pindala on ca 5,31 ha, olemasolev sihtotstarve on maatulundusmaa. Maa-ala on hoonestamata. Taotleja selgituste kohaselt on juurdepääs planeeringualale kavandatud Metsa tänavalt Veski katastriüksuse kaudu. 3695250 72665 detailplaneeringu ala piir Joonis 1 Detailplaneeringu ala. Allikas : X-GIS. Maa-amet . 3790950 9525 detailplaneeringu ala piir Joonis 2 Piirkonna olulisemad maakasutuse piirangud. Allikas X-GIS. Maa-amet * Piusa jõe ehituskeeluvööndit on Vastseliina üldplaneeringu alusel vähendatud 30 meetrini Planeeringualal asuv Tondi katastriüksus jääb osaliselt KASSISOO (registri number 2100020020070001) maaparandussüsteemi alale. Planeeringuala asub Piusa veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndis. Üle 25 km² valgalaga veekogul on ehituskeeluvöönd 50 meetrit. Piusa jõe ehituskeeluvööndit on Vastseliina üldplaneeringu alusel vähendatud 30 meetrini. Päikesepargi ehitamise ja kasutamise näol ei ole tegemist l ooduskaitseseaduse mõistes keelatud tegevusega ranna või kalda piiranguvööndis. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine, kuid erisusena ei laiene ehituskeeluvöönd detailplaneeringu alusel ehitatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. Katastriüksus jääb osaliselt III kategooria kaitsealuse liigi saarma ( Lutra lutra ) elupaiga kaitsevööndisse. Detailplaneeringuga ei kavandata ehitustegevust Piusa jõe ehituskeeluvööndisse ega kaitsealuse liigi elupaiga kaitsevööndisse. Maa-ameti kõlvikukaardi alusel on planeeringuala 5,3 2 ha suurusest kogupindalast 1, 1 8 ha metsamaa , 3,65 ha haritav maa ning 0,49 ha muu maa . Metsamaal on tehtud võsaraie (vt fotod) . left 160020 0 0 Foto 1 Vaade planeeringualal t Pätisilla tee suunas 2524125 145415 0 0 Foto 2 Vaade planeeringualal t Võhandu jõe suunas Seotus teiste strateegiliste dokumentidega Ühinenud Võru valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad endiste Lasva, Orava, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru valdade üldplaneeringud. Kehtiva Vastseliina valla üldplaneeringu (kehtestatud Vastseliina Vallavolikogu 29.08.2007 määrusega nr 24) kohaselt asub planeeringuala perspektiivsel väikeelamu maal. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.5 „Väikeelamu maa (EV)“ seab tingimuse, et ala juhtfunktsiooniks on väikeelamumaa, millel ehitise tüübiks peab jääma ühepereelamu. Kõikidele reserveeritavatele elamumaadele võib vallavalitsuse loa alusel lubada ärimaa kõrvalfunktsiooni 25% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on Tondi, Kivipõllu ja Kalda katastriüksustele päikesepargi rajamine üldplaneeringut muutev asjaolu. Võru maakonnaplaneering u 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81) jooniselt 1. „Asustuse suunamine“ selgub, et detailplaneeringuala on määratud linnalise asustuse alaks. Seega pole Tondi (tunnus 87401:004:0006), Kivipõllu (tunnus 87401:004:0008) ja Kalda (tunnus 87401:004:0007) maaüksustele päikesepargi rajamine maakonnaplaneeringut muutev asjaolu. Võimalikud keskkonnamõjud Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele Keskkonnaregistri andmetel ei paikne nimetatud detailplaneeringuga katastriüksustel kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku ega kaitsealuseid üksikobjekte. Planeeringuala piirneb lõunast Piusa jõega ning seetõttu jääb see osaliselt III kategooria kaitsealuse liigi saarma ( Lutra lutra ) elupaiga kaitsevööndisse. Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kohaselt on keelatud on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitamise ning rände ajal. Piusa jõgi on ka III kategooria kaitsealuse liigi võldase ( Cottus gobio ) ja loodusdirektiivi lisas V märgitud liigi euroopa harjus ( Thymallus thymallus ) elupaigaks. Tõenäoliselt ei ohusta kavandatud planeeringu realiseerimine kaitsealus t e lii kide elu t ingimusi , kuna detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi Piusa jõesängis ega veekaitsevööndis. Kuna jõe vastaskaldal asuvad elamud ja tööstusala, siis on inimmõju elupaikadele juba avaldunud. Kivipõllu ja Kalda katastriüksustele ulatub Piusa jõe 10 m veekaitsevöönd ja 4 m kallasrada. Tegevusi veekaitsevööndis piirab veeseaduse § 119, mis keelab punktis 5 muuhulgas ehitamise, v.a. juhul, kui see on kooskõlas looduskaitseseaduses sätestatud ranna-ja kaldakaitse eesmärkidega. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 34 on kalda kaitse eesmärk seal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kallasrada ei tohi sulgeda, vaid see peab jääma avatuks. Detailplaneeringuga ei näha ette ehitustegevust Piusa jõe veekaitsevööndis ega kallasraja sulgemist. Planeeritav ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal: lähimad Natura 2000 alad ( Haanja loodusala, Haanja linnuala, Kirikumäe loodusala, Piusa loodusala ) asuvad 5-6 km kaugusel. Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele on ebatõenäoline . Loodusvarade kasutamine Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu planeeringualal maavarade leiukohti, ei jää maavarade levialasse ega perspektiivaladele. Planeeringuga kavandatav tegevus ei näe ette sellel alal taastumatute loodusressursside kasutamist. Kavandatava tegevuse elluviimiseks ei kasutata pinna- ja põhjavett. Planeeringuala asub osaliselt metsamaal, seega tuleb kavandatava tegevuse elluviimiseks antud alal teostada raadamine. Raadamine on raie, mis võimaldab maa kasutamist muul otstarbel kui metsa kasvatamine ja majandamine. Mõju keskkonnale avaldub peamiselt metsamaa hõivamises ja metsa raiumises. Mõju on minimaalne, kuna päikesepargi rajamine ei avalda pöördumatut mõju ja tootmise lõppemisel on võimalik antud ala uuesti metsastada. Müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud müra ja vibratsiooni tasemeid, on oodata mõningast liikluskoormuse tõusu Metsa ja Niidu tänaval. Tegemist on mööduvate mõjudega. Päikeseelektri tootmisega ei kaasne enamlevinumaid keskkonnahäiringuid nagu müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed. Tahkeid jäätmeid võib tekkida minimaalselt seadmete riketest, mida ei ole võimalik parandada. Ehitustegevuse lõppedes ja päikesepargi amortiseerumise järel selle kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Võru Vallavolikogu 27.11.2013 määrusest nr 2 „Võru valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Pinnas, veestik ja vee kasutus Planeeringuala asub liigniiskel alal. Eristatavad on: nõrgalt leetunud muld (LKI), leetjas gleimuld (GI), gleistunud leetunud muld ( Lkg ), lammi- gleimuld (AG) (vt joonis 3). 3790950 9525 detailplaneeringu ala piir Joonis 3 Mullastiku tüübid planeeringualal . Allikas X-GIS. Maa-amet Päikesepargi rajamine ei too mullastikule kaasa pöördumatuid muutusi, mis välistavad maa taaskasutamist endisel otstarbel. Mõningal määral saab mõjuks mullastikule pidada mikrokliima muutumist paneelidega kaetud alal, kus paneelid takistavad otsese päikesevalguse ja sademete jõudmist maapinnale. Maa-ameti üleujutusohuga kaardi kohaselt ei asu detailplaneeringu ala üleujutusohuga alal. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatava tegevusega ei muudeta pinna- ja põhjaveerežiimi ega takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Päikesepark ei vaja detailplaneeringuga veehaaret ega reoveesüsteemi kavandamist. Sademevee imbumine pinnasesse on tagatud kogu planeeringuala ulatuses. Päikesepargi rajamise ehitusperioodil kasutatakse seadmeid, mille puhul on võimalikud lekked pinnasesse. Tegemist on vähetõenäolise ning lühiajalise mõjuga, mis taandub ehitustegevuse lõppemisel. Päikesepargi ehitamisel on oluline kasutada nõuetele vastavaid seadmeid. Päikesepargi kasutusel ei kaasne heitmeid pinna- ja põhjavette. Planeeringualal asuv Tondi katastriüksus jääb osaliselt KASSISOO (registri number 2100020020070001) maaparandussüsteemi alale. M aaparandussüsteemi maa-alale ehitamisel ei tohi kavandatav ehitis takistada ega kahjustada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist lisaks oma kinnisasjale ka naaberkinnisasjadel (maaparandusseaduse § 44 lg 2 ja 3). Negatiivset mõju maaparandussüsteemile on võimalik vältida, kui projekteerimisel arvestatakse drenaažisüsteemide paiknemisega ning paigaldatakse päikesepaneelid drenaažitorustikust vabale maale ; valitakse päikesepaneelide maaraamide kinnitamiseks viis, mis ei kahjusta dreene. Kuna päikesepargi rajamine ei too kaasa ulatuslike kõvakattega pindade rajamist, puudub vajadus sademe- ja pinnavee ära juhtimiseks, siis eeldatavalt mõju Piusa jõe veerežiimile puudub. Detailplaneeringu realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada Piusa jõge ega kavandata ka selle loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist. Ala detailplaneeringu kohase kasutamise korral ei kaasne olulist negatiivset mõju Piusa jõe veekvaliteedile. 4 . 5 . Mõju kultuuriväärtusetele Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Detailplaneeringu ala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele puudub. 4 . 6 . Maakasutus, v isuaalne mõju Planeeringuala pindala on ca 5,31 ha. Maa-ameti kõlvikukaardi alusel on planeeringuala 5,32 ha suurusest kogupindalast 1,18 ha metsamaa , 3,65 ha haritav maa ning 0,49 ha muu maa. Metsamaal on tehtud võsaraie (vt fotod 1, 2). Kavandatav tegevus hõlmab ca 3 ha suuruse maa-ala, mille kasutusotstarve muutub tootmismaaks. Kuna päikesepargi ehituse ja kasutamisega ei kaasne pinnamoe muutumist, siis mõju keskkonnale võib pidada minimaalseks. Planeeringu elluviimisega kaasneb maastiku ilme muutus. Visuaalne muutus on peamiselt vaadeldav Piusa jõe vastaskaldal asuvalt tootmisalalt ning Niidu ja Võru tänava elamualadelt. 4.7. Taimkate ja loomastik Tõenäoliselt muudab ca 3 ha suuruse alal päikesepaneelidega katmine planeeringuala mikroklimaatilisi tingimusi: paneelide all on suvel jahedam ja talvel seevastu soojem, kui paneelideta alal. Paneelide all on ööpäevane niiskuse ja temperatuuri kõikumine väiksem. Paneelide all, kus valgust on vähem, väheneb taimetiku biomass ja liigirikkus. Samas ei ole see pöördumatu, sest päikesepargi rajamisega ei rikuta ega hävitata oluliselt mullastikku. Päikesepargi olulisemaks mõjuks loomastikule on avatud maastiku hõivamine ja tarastamine, mis piirab loomade liikumist. Eelkõige on takistatud suurimetajate liikumine. Liigirikkuse vähenemist saab pidurdada vältides üldhävitava toimega herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal. Pisi - imetajate liikumise piiramise negatiivset mõju saab vähendada, valides piirdeaedade võrkude silma võimalikult suure. 4.8. Inimese tervis ja vara Päikeseelektri tootmisest tulenevalt on negatiivsete tervisemõjude esinemise tõenäosus väike. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud müra ja vibratsiooni tasemeid, on oodata mõningast liikluskoormuse tõusu Metsa ja Niidu tänaval. Kasutamise ajal puuduvad levinumad häiringud: müra, suits, tolm ja lõhnareostsus . Häiringute puudumisel puudub ka puudumisel puudub ka nende kumulatiivne mõju. Eeldatavalt mõjutatav elanikkond on väike. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse planeeringus esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Elektrijaama turvasüsteem koosneb üldjuhul kaamerate süsteemist ja perimeetri valvest (aiaga piiratud), vältimaks õnnetusjuhtumeid juhusliku sattumise tõttu ala territooriumile. Välistada ei saa pahatahtliku käitumist ja õnnetusi selle tagajärjel, kuid elektri- ja tuleohutuse tagamiseks tagab põhikaitsena ohutuse põhiisolatsioon ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamine. Rikkekaitsena tagab ohutuse toite automaatne väljalülitamine koos maandatud kaitse- potensiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega. 5 . Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: Tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevusega KeHJS § 6 lõike 1 mõistes. Planeeringualal ei paikne kaitsealasid ja Natura 2000 võrgustiku alasid. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. Detailplaneeringu ellu viimisega ei saa olemasoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub eeldatavasti piiriülene mõju, sh mõju maaparandussüsteemile, Piusa jõe veekvaliteedile ning jões elavatele liikidele . Detailplaneeringu elluviimisel ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele. Detailplaneeringu elluviimisega (nii ehitusjärgus kui hilisema kasutuse ajal) pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Detailplaneeringu ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike. Maakasutuse otstarbe muutmisega ja päikesepargi rajamisega ei kaasne pöördumatuid muutusi, mis välistaksid antud ala kasutamise endisel otstarbel või võimalikel muudel otstarvetel. Võimalike mõjude ruumile ulatus on väike. Arvestades eelhindamise tulemusi pole keskkonnamõju strateegilise hindamise ning Natura hindamise läbiviimine vajalik. Lõpliku otsuse KSH algatamise üle langetab Võru Vallavolikogu üheaegselt detailplaneeringu algatamisega. 6 . Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad Eelhinnangu alusel tehtud otsuse eelnõu saadeti seisukoha võtmiseks Rahandusministeeriumi le , Keskkonnaameti le ja Põllumajandus - ja Toidu ameti le . Asutuste seisukohti kajastatakse detailplaneeringu algatamise otsuses ning põhjendatakse seisukohtade arvestamist ja/või arvestamata jätmist. Koostas: planeeringuspetsialist Triinu Jürisaar
ASUKOHASKEEM Vastseliina alevikus Tondi, Kivipõllu ja Kalda katastriüksuste detailplaneering d etailplaneeringu ala piir Allikas : Väljavõte X-GIS. Maa-amet .
VÕRU VALLAVALITSUS
Kaitseministeerium
Meie 11.04.2022 nr 7-1/1341
Detailplaneeringu algatamise kohta arvamuse
küsimine
Lähtuvalt planeerimisseaduse 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist
hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste
seisukohtadest.
võlupuu OÜ (registrikood 12837466) juhatuse liige Urmas Heliste esitas 16.03.2022 Võru
vallavalitsusele taotluse Võru vallas Vastseliina alevikus Tondi (tunnus 87401:004:0006),
Kivipõllu (tunnus 87401:004:0008) ja Kalda (tunnus 87401:004:0007) katastriüksustele
detailplaneeringu algatamiseks. Taotleja eesmärgiks on planeeringualale ca 3 ha (üle 150 kW
võimsusega) päikesepargi rajamine.
Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 ning
Kaitseministeeriumi 08.04.2022 kirjale nr 12-1/22/1470 esitab Võru vallvalitsus
Kaitseministeeriumile arvamuse andmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnangu ja detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu (lisad).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Triinu Jürisaar
planeeringuspetsialist
Lisad
EELNÕU_LISA 1_Planeeringuala skeem.docx,
EELNÕU_LISA 2_KSH eelhinnang.docx,
EELNÕU_Tondi, Kivipõllu ja Kalda katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.doc
5696 5750
[email protected]
Registrikood 77000393 telefon 785 1242, 782 1365 a/a EE931010402007075008
Võrumõisa tee 4a e-post
[email protected] AS SEB Pank
65605 VÕRU