Ülevaade "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" elluviimisest

Ülevaade „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest I aruanne Periood 2017-2021 Sissejuhatus Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 võeti vastu Riigikogu 06.06.2017 otsusega. Seoses esimese nelja-aastase aruandeperioodi saabumisega esitatakse ülevaade maapõuepoliitika põhialuste elluviimise kohta. Maapõueressursside uurimine ja kasutusele võtmine toimub teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud, keskkonnahoidlikul ning inimeste tervist säilitaval moel. Maapõuepoliitika põhialustes otsitakse lahendusi ka taastumatutest loodusvaradest sõltuvuse vähendamiseks. Arengudokument annab pikaajalise visiooni ja suunad valdkonna arengu juhtimiseks, käsitledes kogu maapõue potentsiaali, sealhulgas: 1) maavarasid, 2) maapõue kui maatuge, 3) maapõue kui ehituskeskkonda, 4) põhjavett ja 5) maa(põue)soojust. Olulisemateks tegevusteks alates poliitika põhialuste vastuvõtmisest on riigistruktuuride korrastamine ja riigi geoloogiaalase kompetentsi loomine ning maapõuepotentsiaali–ja ressursside uurimine, millest antakse ka ülevaade aruandes. Maapõuevaldkonna tegevuse selgepiirilisemaks ning paremaks korraldamiseks on jaotatud valdkonda koordineerivad tegevused vastavalt asutuste pädevustele Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) vahel. MKM-i on loodud maavarade osakond ja selle haldusalasse Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT). KeM-is tegeletakse edasi maapõue kasutuse ja kaitse korraldamisega. Aruanne järgib poliitika põhialuste struktuuri ning poliitikasuuniste koostamisel leitud valdkonna arengusuundi ja nende tegevuseesmärkide täitmist teaduspõhiste uuringute kaudu, millest antakse ülevaade viie arengusuuna ja viieteistkümne konkreetsema tegevuseesmärgi lõikes toimunud arengutest. 1 Arengusuund 1. Uurimine ja kasutamine Tegevuseesmärk 1.1. Geoloogilise informatsiooni kogumiseks ja maapõueressursside kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid tehakse mahus ja suundades, mis vähemalt säilitavad ning hoiavad ajakohasena olemasoleva teadmusbaasi. Teadmusbaasi suurendatakse eelistatult majandusliku potentsiaaliga maapõueressursse iseloomustava teabega. Aastal 2016 käivitas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi toel programmi RITA, mille eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, prioriteetide määramisel ning uurimistöö suunamisel väljakutsete lahendamisele. Geoloogilise informatsiooni kogumiseks ja maapõueressursside kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks on ajavahemikus 2017-2020. a tehtud riigi teadus- ja arendustegevuse (edaspidi RITA) programmist mitmeid rakendusuuringuid, mis on suunatud maapõueressursside väärindamisele ja hõlmavad järgmisi Eesti riigile vajalikke keskkonna- ning sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid (1):  2019-2020 toimus maagistumise piirkonnas uuring maagiilmingute defineerimiseks, geneesi selgitamiseks ja väga algseks kvantitatiivseks hindamiseks (2);  2017-2020 uuriti graptoliitargilliidi suspensiooni bioleostamisel ja metallide eraldumist (3);  2017-2020 uuringus selgitati hästilagunenud turba sobivust mikro-mesopoorse süsiniku tootmise lähteainena ja Na-ioon-patareides kasutamist (4);  2018-2021 uuriti põlevkivitehnoloogiaid (5);  2017-2020 analüüsi EL regulatsioone ja soovitusi, kuidas saaks kulu-tulu metoodikat kohaldada Eesti maapõueressurssidele, samuti teiste oluliste mäetööstusriikide Austraalia, Kanada, USA, Hiina jne) metoodikate rakendamist (6);  2017-2020 uuriti Tallinn-Helsingi trassiala piirkonna merepõhja (7). Keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimiseks ja riskide hindamiseks vajaliku alusinfo täiendamiseks on Maa-amet 2019. a koostanud geoloogilise baaskaardistamise (mõõtkavas 1:50000) juhendi, mille alusel toimub kogu Eesti maismaa kaardistamine. Alates 2018. a korraldab ja teostab Eesti geoloogilist kaardistamist EGT. 2020. a valmis kaasajastatud kaardikomplekt Hiiumaast (44) ning hüdrogeoloogia ja põhjaveekaitstuse kaardid Rapla ning Järvakandi kaardilehtedel (45). 2021. a valmisid pinnakatte, geomorfoloogia, aluspõhja ja maavarade kaardid Pärnu-Jaagupi, Pärnu, Häädemeeste ja Ikla kaardilehtedel (46). Lisaks on baaskaardi koostamise eesmärgil alustatud välitöödega Kaiul, Vändras, Türil, Põltsamaal, Rakkes, Jõgeval, Tormas ja Kallastel. Samuti Suures väinas ja Väinameres: Virtsu, Puise, Haapsalu ja Käina piirkonnas. Kaardistamise eesmärgil on uuesti alustatud puurimistöödega, sh rajati 2021. a Kolusse aluskorda ulatuv puurauk. Lisaks on tehtud aktiivset koostööd teadusasutustega erinevate metoodikate rakendamiseks (seismomeetria, georadar). Eesti geoloogiline baaskaart on kaardikomplekt, mis annab informatsiooni maapõue ehitusest, maavarade ja põhjavee levikust, hulgast ning kvaliteedist ja geoloogilise keskkonna seisundist, võimaldamaks selle ratsionaalset kasutamist ning kaitset. 2 Joonis 1. Eesti Geoloogilise kaardistamise seis, EGT 2022 EGT-s on alates asutuse moodustamisest 2018. a alguses käivitatud praegu mitte kasutatavate maapõueressursside uuringud. Uuringute üldine eesmärk on ressursside kohta info ja teabe koondamine ja analüüs, et hinnata nende majanduslikku potentsiaali ning kasutuselevõtu põhjendatust. Fookuses on fosforiit ja kaasnevad ressursid (eelkõige graptoliitargilliit ja glaukoniitliivakivi) ning aluskorra kristalsete kivimite maagistumisilmingud. Üle aastakümnete on nende uuringute raames taas kogutud uut kivimmaterjali puursüdamike näol. Näiteks Jõhvi magnetanomaalia olemuse täpsustamiseks puuriti kaks ca 770 m pikkust puurauku ning fosforiidi ja kaasnevate ressursside kohta värske võrdlusandmestiku saamiseks on puuritud 37 kuni 110 m sügavust puurauku (33-34, 37-38, 41). . 3 Joonis 2. Jõhvi rauamaardla puuraukude skeem, EGT 2022 Antud magnetanomaalia uuringu puhul väärib äramärkimist ka asjaolu, et see on tehtud järgides rahvusvahelist maavarade uurimise standardit (PERC). Geoloogiafondi digitaliseerimiseks analüüsitakse ja süstematiseeritakse ka pabertoimikuid ning varem kogutud kivimmaterjali, mis võimaldab teha uusi järeldusi meie ressursside potentsiaali ja uurimisvajaduste kohta. Seejuures on abiks kaasaegsed meetodid, näiteks geoloogilised ja geokeemilised 3D mudelid, mis praeguseks on koostatud Rakvere ja Toolse fosforiidimaardlate kohta (39). EGT analüüsib MKM-i ülesandel ehitusmaavarade levikut, kaevandamist, kasutamise perspektiive ja varustuskindluse olukorda ning tõstab esile need piirkonnad, kus loodusliku maavara on tema omaduste järgi võimalik kasutusele võtta ehitussektoris, sh eelkõige teedeehituse jaoks vajaliku toorme kaevandamist. Valminud on Harju, Rapla ja Pärnu 4 maakondade uurimistööd. Koostamisel on uurimistöö Järva maakonnas (32, 35-36). Mõlemas töös on otsitud tasakaalu ka maavarade nõudluse ja sotsiaalse aktsepteeritavuse vahel. EGT alustas 2018. a kaasaegse Arbavere uurimiskeskuse rajamisega, mille eesmärgiks on koondada Arbaverre kogu riigi omandis olevad puursüdamikud ja luua kaasaegsed tingimused riigi omandis oleva puursüdamikukogu säilitamiseks, uurimiseks, kasutamiseks õppetöös ning avalikkusele tutvustamiseks. 2019. a avati Arbavere uurimiskeskuses esimene uus puursüdamike hoidla, 2021. a lõpu seisuga on valmis neli kaasaegset hoidlat. EGT poolt läbiviidavad erinevad hüdrogeoloogilised uurimistööd (Ojamaa põlevkivikaevanduse põhjavee seire ja Muraka soostiku ökosüsteemi seire, Uljaste järve hüdrogeoloogilised uuringud) koguvad objektiivset põhjavee- ja keskkonnaalast infot, mis on vajalik uute ja olemasolevate maavarade kasutamise üle otsustamiseks ning suurarenduste rajamiseks. Lisaks korraldab EGT meregeoloogilisi uuringuid (Merepõhja uuring Tallinna- Helsinki tunnel, laevateede ja sadamate uuringud Väinameres). Perioodil 2019-2020 viis EGT läbi Eesti Geoloogiafondi digitaliseerimise projekti, mille tulemusena skaneeriti kõik seni paberkujul olnud Eesti Geoloogiafondi paberaruanded ja kaardid. Kaasajastatud Geoloogiafond võimaldab avaliku teenuse otsinguid ja andmete alla laadimist ning on suurendanud geoloogilise teabe kättesaadavust olulisel määral. Tegevuseesmärk 1.2. Riik saab maapõueressursside kasutamisest õiglast tulu. Selleks, et tagada riigile maapõueressursside kasutamisest maksimaalne kasu, on riik analüüsinud ressursside uurimise ja kasutamise lubamise ning riigitulu võtmise mehhanisme. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel on 2021. a valminud võrdlusanalüüs kaevandamisalasest seadusandlusest (8). Töö eesmärk oli anda Eesti seadusandlikule protsessile rahvusvaheline taust. Esiteks selles osas, kuidas protsess üles ehitada, et töötada välja Eesti geoloogilist ja ajaloolist olukorda arvestades sobiv seadusandlus. Teiseks selleks, et muuta kaevandamislubade taotluste käsitlemise protsess tulevikus ladusaks ning prognoositavaks. Rahvusvahelistel konverentsidel ja üritustel on tutvustatud ja tutvustatakse jätkuvalt Eestis leiduvaid võimalikke strateegilisi maavarasid ehk tekitatakse huvi erinevate uuringu ja kaevandamise võimaluste (arendamine, investeerimine) kohta tulevikus. Tegevuseesmärk 1.3. Maapõueressursside majandamisel toetatakse positiivseid sotsiaal- majanduslikke muudatusi ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid sotsiaal- majanduslikke mõjusid. Valminud on kohaliku kasu instrumentide analüüs, mille eesmärk oli uurida, millised saaksid olla ettevõtlusega kaasneva koormuse kompenseerimise viisid, kokkulepete seadustamise mõju osapoolte hoiakutele ning leida võimalikud alternatiivsed õiguslikud lahendused probleemi lahendamisel. Keskkonnaministeeriumil on valminud ülevaade saastaja maksab põhimõtte rakendamisest kehtivas õiguses ja kokkuvõte projektis „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamine“ (11). Aluspõhja maavarade, väetise- ja metallitoorme (fosforiit, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, rauamaak) puhul kaalutakse uue maapõueseaduse väljatöötamise kavatsuse käigus kontsessioonimenetluse loomise otstarbekust ning uute maavaraliikide defineerimist. 5 Ettevalmistavate tegevustena on toimunud arutelud keskkonnatasude seaduse ja maapõueseaduse muutmise teemal ning algatamisel maapõueseaduse väljatöötamise kavatsuse koostamine. Arengusuund 2. Keskkonnamõju ja tõhusus Tegevuseesmärk 2.1. Maapõue kasutamisega seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on alati eelnevalt analüüsitud ning tegutsemisel valitakse kõige sobivamad lahendused. Riik suunab tegevuse korraldamisel rakendama võimalikult keskkonnasäästlikku ja innovaatilist tehnoloogiat. Majandusarengu ja keskkonnahoiu tasakaalustamiseks hindab kaevandamisloa taotleja enne maapõue uurimise ja kasutamise lubade andmist mõjusid looduskeskkonnale, millise mõjuanalüüsi Keskkonnaamet kinnitab ja mille viib läbi ekspert. Maapõueressursse kasutatakse arvestades kehtivate õigusaktide nõuetega, ohustamata inimeste tervist ja halvendamata nende heaolu. Kui Keskkonnaamet tuvastab keskkonnaloa andmisel häiringute esinemist, mis jäävad piirväärtuste sisse, kuid põhjustavad ümberkaudsetele elanikele ebasoodsaid häiringuid, lisab Keskkonnaamet tegevuse sotsiaalse aktsepteeritavuse suurendamiseks lubadesse leevendusmeetmeid häiringute vähendamiseks. Riigi tellimusel on uuritud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise vähendamisega seotud sotsiaal-majanduslikke mõjusid ning tehtud ettepanekuid piirkonna majanduse, tööturu ja taristu eesseisvate muutustega kohanemist toetavate tegevuste väljatöötamiseks (9). Lisaks on riigil tellitud sotsiaalse aktsepteeritavuse suurendamise eesmärgil analüüs suletud põlevkivikaevanduste varinguaukude ja -alade korrastamise tüüpprojektide ja tegevuskava koostamiseks (10). Sealhulgas on hinnatud endistel põlevkivi kaevandusaladel asuvatele hoonetele kaevandamisega põhjustatud kahjustusi. Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüsis (11) on hinnatud ja välja toodud kaevandamisega seotud keskkonnamõjude kujunemist, mida rakendusasutused (nt KeA ja TTJA) arvestavad keskkonda mõjutavate maapõuetegevuse lubamisel või mittelubamisel. Riik jätkab uue maapõueseaduse väljatöötamise kavatsuse koostamisel lahenduste otsimist, et süsteemselt suunata karjääride korrastamist ning parandada valdkonna sotsiaalset aktsepteeritavust. Otsitakse võimalusi rakendada leevendusmeetmeid, et ettevõtjaid motiveerida uusi meetodeid uurima, arendama ja rakendama. Erasektori eestvedamisel jätkatakse ka innovatsiooniliste lahenduste otsimist kaevandamis-ja töötlemistehnoloogiate osas, mis oleksid keskkonnasäästlikumad. EGT analüüsib praegu mittekasutatavate maavarade uuringute raames üldisel tasemel ka seda, milline on nende maavarade võimaliku kaevandamise mõju. Tegevuseesmärk 2.2. Kaevandatud maa ja maapõue korrastamine on tagatud ning selleks rakendatakse parimaid meetodeid ja kogemusi, arvestades terviklikku ja sobivaimat lahendust ning piirkonna arengut. 6 Kaevandatud maa korrastamise tagamiseks ja karjääridega seotud keskkonnahäiringute vähendamiseks on riik tellinud uuringu finantsgarantii instrumentide selgitamiseks ja rakendamiseks (12). Kaevandatud aladele korrastamistingimuste andmisel rakendab Keskkonnaamet (ja KOV üksused arvamuse andmisel) käsiraamatus (13) välja toodud soovitusi ning parimat praktikat. Korrastamislahenduse väljatöötamisse kaasab riik kohaliku omavalitsuse ning maaomanikud. Riik korraldab varem hüljatud karjääride, mahajäetud turbatootmisalade ja kaevanduste või kaevandamisest tekkinud varingute korrastamist. Rikutud ja mahajäetud karjääride revisjoni alusel on korrastatud mahajäetud ehitusmaavarade karjääre ja turbaalade revisjoni põhjal turbatootmisalasid. Ehitusmaavara karjääridest on korrastatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastusega Vooreküla, Sõmerpalu ja Linte mahajäetud karjäärid. 2021. aastal korrastas RMK kuus mahajäetud ehitusmaavarade karjääri. Ühtekuuluvusfondi vahenditest on toimunud RMK projekt „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“. Projekti käigus taastatakse aastaks 2023 kuni 2000 ha jääksoid. Suletud on ka fosforiidi uuringupuurauke ja põlevkivikaevanduste varinguauke. Tegevuseesmärk 2.3. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Seejuures ei tarbita taastuvat maapõueressurssi üle taastumise määra ja uuritakse võimalusi taastumatute maapõueressursside asendamiseks taastuvate ressurssidega ning ressursside kasutamise tõhusamaks muutmiseks. Eestis on võimalik põlevkivi aherainet kasutada võimalikult suure lisandväärtusega võttes seda maksimaalselt kasutusele. Samuti asendada maapõueressursside kasutamist ehitus- ja lammutusjäätmetega. „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ eesmärk on, et tekkinud aherainet tuleb kasutada vähemalt 40% ulatuses. Aastatel 2016-2020 oli keskmine aheraine taaskasutusmäär ca 60%. 2020. a tekkis põlevkivi aherainet 4,96 mln t ning taaskasutati 4,98 mln tonni aherainet ehk rohkem kui seda tekkis ja taaskasutusse on suunatud ka varasemalt tekkinud aherainet. Viimastel aastatel ei ole seega aherainet enam ladestatud ning tekkinud aheraine on suunatud taaskasutusse või ladustatud edasise käitluse ootele. 7  Aheraine taaskasutus 2016-2020 120 100 100 80 57 60 60 53 37 40 20 0 2016 2017 2018 2019 2020 Aheraine taaskasutus, % Lineaarne (Aheraine taaskasutus, %) Joonis 3. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava strateegiliste eesmärkide täitmine, Keskkonnaagentuur Aastatel 2011-2015 tekkis põlevkivituhka (lend- ja koldetuhk) aastas keskmiselt 8,1 mln tonni. 2020. a oli põlevkivituha teke langenud 4,9 mln tonnini. Võrreldes 2011-2015. a keskmisega on põlevkivituha teke vähenenud 38,7%. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukavas 2016-2030 on seatud eesmärgiks, et alates 2020. a tuleb põlevkivituhka taaskasutada vähemalt 4,5% ulatuses. Aastatel 2011-2015 oli keskmine põlevkivituha taaskasutamismäär 5,4%, kuid 2020. a oli see langenud 1,8%-ni. Lendtuha taaskasutusmäär on alates 2011. a püsinud laias plaanis samal tasemel jäädes keskmiselt vahemikku 3,9-5,1%. Koldetuha taaskasutamine on seevastu oluliselt vähenenud. Kui aastatel 2011-2015 oli koldetuha keskmine taaskasutusmäär 7%, siis aastatel 2016-2020 on keskmiselt taaskasutatud vaid 0,27%. Tuha teke on samas ka vähenenud, kuna elektrijaamade kütusena on põlevkivi otsepõletus vähenenud. Kasutusele on võetud uusi põletusplokke, milles kasutatud põlevkivikogus on väiksem. Tuha taaskasutus on vähenenud tehnoloogiate ja tuha omaduste muutusele, samuti selle taaskasutusvaldkondade piiratusele, vaatamata sellele, et põlevkivituhka ei liigitata alates 2020. a enam ohtlikuks jäätmeks. 8  Põlevkivituha taaskasutus 2016-2020 3 2,5 2,4 2,4 2 1,82 1,6 1,5 1,5 1 0,5 0 2016 2017 2018 2019 2020 Põlevkivituha taaskasutus, % Lineaarne (Põlevkivituha taaskasutus, %) Joonis 4. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava strateegiliste eesmärkide täitmine, Keskkonnaagentuur Euroopa Komisjoni poolt määratud ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamismäära arvestamise metoodika kohaselt (arvestustest jäävad välja kivid ja pinnas, süvenduspinnas ja ohtlikud jäätmed) tekkis Eestis 2019. a 1,2 mln tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid. Ehitus- ja lammutussegaprahina koguti 29654 tonni tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest. Võrreldes 2018. a vähenes ehitus- ja lammutussegaprahi kogus 31% ning võrreldes 2017. a 46%. Liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmetest tekkis 2019. a kõige enam teetammi täitematerjali - 343505,8 tonni, bituumenitaolisi segusid - 282456,2 tonni, betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid - 195060,8 tonni ning betooni - 168244,9 tonni. Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär viimastel aastatel püsinud vahemikus 84-89%. 2019. a taaskasutati tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest 84%. Sellest 36% moodustas kasutamine tagasitäiteks, 26% võeti materjalina ringlusse ning 31% taaskasutati muul viisil (peamiselt taaskasutamine tee ehituses ja maa-alade planeerimisel). Ehitus- ja lammutusjäätmetest suunatakse kõige enam materjalina ringlusse betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid ja betooni, metallijäätmeid (raud ja teras) ning bituumenitaolisi segusid. Ehitus- ja lammutusjäätmete kogutekke arvestusse mitte kuuluvaid kive, pinnast ja süvenduspinnast tekkis 2019. a 1,6 mln tonni ning ohtlikke jäätmeid 87481,9 tonni. 9  Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutus 2017-2019 90 89 89 88 87 86 85 84 84 84 83 82 81 80 2017 2018 2019 Ehitus-ja lammutusjäätmete taaskasutus, % Lineaarne (Ehitus-ja lammutusjäätmete taaskasutus, %) Joonis 5.KAUR ehitus-ja lammutusjäätmete taaskasutuse andmed, KeM 2022 Seoses ressursside säästva kasutamise ja jäätmetekke vähendamisega on tehtud uuringuid:  Estonia kaevanduse lubjakivi killustiku ning tuha tehnilise sobivuse ja majandusliku põhjendatuse kohta Rail Baltic muldkeha ja kõrvalteede alusmaterjalina või stabiliseerimiseks (14)  selgitamaks suletud kaevandamisjäätmehoidlate seisukorda (15); Sekundaarse toorme parema kasutamise eesmärgil on 2021. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellinud Tallinna Tehnikaülikoolilt rakendusuuringu - tühjenenud kortermajade lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu analüüsimiseks, mille raames on konkreetse kortermaja näitel selgitatud selle lammutamisel tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu võimalusi (16). 2021. a valmis riigi tellimusel Tartu Ülikoolis analüüs ehitusmaavarade otstarbekama kasutamise mudelite ja riigihuvi kohta (25). Samuti on riigi eestvedamisel algatatud pilootprojekt maasoojuse laialdasema kasutamise võimaluste uurimiseks. „Suurte geoenergiarakenduste tehniline ja majanduslik elujõulisus Põhja-Eestis ning esimeste maapõueenergia katsejaamade ehitamine (MaPE)“ (17), millega jätkatakse arendustööd maapõueenergia tehnoloogia arendamise võtmes. Geotermaalenergia võib olla tõsiseltvõetav tulevikualternatiiv nii soojuse kui ka elektri tootmiseks. Eesti geoloogiline ehitus pakub selleks häid võimalusi. Selleks, et meil oleks selge arusaamine oma geotermaalenergia potentsiaalist ning kasutusvõimalustest on EGT-s käivitatud maapõue soojuse potentsiaali uurimise tegevusvaldkond. Samuti on Tartu Ülikool 2020. a teinud maasoojussüsteemide uuringu (18), mille eesmärk on kirjeldada praegu ja lähitulevikus rajatavate maasoojussüsteemide tüüpe, analüüsida nendega seotud ohte (ennekõike põhjaveele), analüüsida kehtivat seaduslikku regulatsiooni ning lähtudes Eesti ja rahvusvahelistest seadustest, standarditest ja kogemustest pakkuda välja ettepanekud seaduste 10 muutmiseks. Samuti on eesmärgiks anda soovitused ja juhendid maasoojussüsteemide käsitlemiseks omavalitsuse tasandil ning edasise järelevalve teostamiseks. 2021. a kaardistati Penurco Oy poolt Eesti geotermaalse energia potentsiaal ning valmis uuringuaruanne (26). Arengusuund 3. Õppe-, teadus- ja arendustegevus Tegevuseesmärk 3.1. Valdkondlik õppe-, teadus- ja arendustegevus on korraldatud eesmärgipäraselt ning tulemuslikult, arvestades riigi ja erasektori vajadusi ning huve. Maapõueuuringute erinevate aspektidega seotud õppekavad on neljas Eesti ülikoolis. Riiklike teadus- ja arendusprogrammide eesmärk on sotsiaalmajandusliku ning kultuurilise arengu seisukohalt oluliste valdkondade edendamine ning valdkondlike poliitikate kujundamiseks ja rakendamiseks vajalike uuringute korraldamine. Selleks, et leida ja rakendada parimaid tehnoloogiaid Eesti maapõueressursside kasutamiseks, on vajalik arendada Eesti teadlaste ja üliõpilaste võimekust. Oluline on seejuures suurendada maapõueressursside uurimisega tegelevate teadusasutuste koostööd, mis viimastel aastatel on paranenud. Uuringute läbiviimiseks moodustati 2017. a konsortsium Tartu Ülikooli (juhtpartner), Tallinna Tehnikaülikooli ja EGT teadlastest, kes tegid koostöös uuringuid RITA1 programmi projektides (19). Maapõueressursside alast teadus- ja arendustegevust on viimastel aastatel finantseeritud riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse meetmete ning programmide (RITA, ResTA ja Nutikas) kaudu, mis on kindlasti valdkonna teadlaste võimekust ja koostööd parandanud, kuivõrd sellel valdkonnal on olnud raske konkureerida teiste valdkondadega. RITA 2017-2020 uuringute raames analüüsiti järgmisi teemasid. 1) Maapõueressursside väärindamine:  Kirde-Eesti magnetanomaalia metallide geneesi põhijooned;  Eesti fosforiidi säästlik väärindamine;  Bioleostumise kasutusvõimalused metallide eraldamiseks Eesti graptoliitargilliidist;  Turbast suure eripinnaga aktiveeritud söe tootmine. 2) Tööstusjäätmete ringlussevõtt:  Uute põlevkivienergeetika tehnoloogiate mõju tahkete jäätmete omadustele ja taaskasutusele. 3) Rajatiste geotehnilised probleemid:  Ediacara liivakivide-aleuroliitide ja kristalse aluskorra murenemiskooriku kivimite füüsikalis-mehhaanilised, geotehnilised, seismoakustilised ning hüdrogeoloogilised omadused lähtudes Tallinn-Helsingi tunneli rajamisest. 3) Eesti peamiste maapõueressursside sotsiaalmajanduslik analüüs: metoodika, olemasoleva informatsiooni kaardistamine ja süstematiseerimine. 1 RITA on Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatav programm, mille eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning teadus- ja arendusasutuste võimekust ühiskondlikult oluliste uuringute läbiviimisel. Programmi kaudu rahastab SA Eesti Teadusagentuur Eesti riigi vajadustest lähtuvaid sotsiaal- majanduslike eesmärkidega rakendusuuringuid. 11 RITA, ReSTA ja Nutikas on aidanud kaasa ka riigi ja erasektori vahelise koostöö arendamisele. 2018. a alustati RITA alamprogrammi uuringuga (20), kus analüüsiti, milliste uute tehnoloogiatega on põlevkivi väärindamisel võimalik saavutada kõige suurem lisandväärtuse kasv, kuidas see tehnoloogia toimib, kuidas seda tehnoloogiat rakendada ning millised on selle uue tehnoloogia keskkonnamõjud ning majanduslik tasuvus. 2020. a toetati ressursside väärindamise TA-tegevuse (ResTA) meetme raames järgmiseid projekte:  Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös teostatakse perioodil 01.07.2020- 28.02.2023 uuring graptoliitargilliidis vanaadiumi leviku ja selle eraldamise tehnoloogiate selgitamiseks (21);  Tartu Ülikoolis teostatakse perioodil 01.09.2020-31.03.2023 uuring Eesti karbifosforiidis haruldaste muldmetallide jaotuse ja sisalduse selgitamiseks (22);  Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös teostatakse perioodil 01.04.2020- 30.11.2022 uuring eelkambriumi kivimite polümetalsete maagistumise ilmingute kasulike komponentide ja maagistumise geneesi selgitamiseks (23);  Tallinna Tehnikaülikool teostab perioodil 01.09.2020-31.03.2023 uuringu Eesti karbifosforiidi kvaliteedi ja omaduste ning ümbertöötamistehnoloogiate selgitamiseks fosfori ning haruldaste muldmetallide toorme töötlemisel (24). Nimetatud RESTA projektide raames on oluline ka ülikoolide vaheline koostöö koos EGT-ga ning seejuures ka koostöö Soome Geoloogiateenistusega (GTK - Geologian tutkimuskeskus). TalTech ja EGT koostöös osaleti perioodil 2019-2021 RITA projektis „Eesti mereala keskkonna ja loodusväärtuste hindamise ja seire innovaatilised lahendused“, mille põhjal anti hinnang merepõhja geofüüsikalise kaugseire meetoditele ja uuriti Eesti avamereala pikaajalist keskkonnaseisundi muutust (52). 2016. a alustati nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute programmiga NUTIKAS2, mille raames toetati ka maapõueressursside teemas järgmisi uuringuid:  2019. a valmis Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi koostatud rakendusuuring markšeideritööde kaugseiremeetodite (27) kohta. Eesmärgiks on välja arendada pool- ja täisautomaatseid kaugseirelahendusi kasutav mõõdistus- ja analüüsimeetod, mis tõhustaks ja muudaks ohutumaks markšeidertööde teostamist, suurendaks tootlikust ja vähendaks kadusid Eesti põlevkivikaevandustes. Uuringu tulemusena täiendati markšeideritööde korra määrust;  2021. a valmis Tallinna Tehnikaülikooli materjali ja keskkonnatehnoloogia instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös analüüs (28) põlevkivituhkade väärindamisest;  2018. a valmis Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi uuring (29) Värska mineraalveest kui unikaalsest maapõueressursist, uuriti, kuidas seda väärtustada ning leida veele uus ja innovaatiline kasutusvõimalus. Alustati Värska mineraalveest ninasprei tootmist;  2019. a valmis Tallinna Tehnikaülikooli uuring (30), mille eesmärgiks oli kaevandatava põlevkivi vääristamine kerogeeni muutmisega otsese oksüdeerimise teel väärtuslikeks 2 https://www.etag.ee/rahastamine/programmid/nutikas/ 12  keemiaproduktideks. Samuti loodi laboratoorne- ja pilootkatseseade, hindamaks püsiva protsessi võimalusi ja selle sobitumist olemasolevate tootmisüksustega. Maapõuepoliitika põhialuste üheks eesmärgiks on tagada valdkondliku hariduse hea kvaliteet, mille parandamiseks tagavad õppeasutused spetsialistide õpetamisel omavahel otstarbeka koordinatsiooni, arvestades tööandjate ja riigi hinnanguid ja analüüsitulemusi ning pöörates rohkem tähelepanu rakenduslikule suunale, sealhulgas tehnoloogilistele õppesuundadele. Õppetöö osas saab välja tuua õppekavade uuendamise aruande perioodi ajal. Tallinna Tehnikaülikoolis uuendati nii esimese kui teise astme õppekavasid. 2017. a avati vastuvõtt geoloogia instituudi uuendatud bakalaureuse õppekavasse „Maapõueressursid“ ja energiatehnoloogia instituudis avati samuti uuendatud bakalaureuse õppekava: „Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia“. Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži õppekava "Kütuste tehnoloogia" on kujundatud ümber "Keemiatehnoloogia" õppekavaks. Virumaa Kolledžis toimus 2017. a vastuvõtt uuel rakenduskõrghariduse õppekaval „Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine“, mille üks peaeriala on mäendus. Tartu Ülikool ja Maaülikool avasid 2021. a ühisõppekava „Keskkonnajuhtimine kliimamuutuste tingimustes“. Õppekava pakub kvaliteetset ja mitmekülgset kõrgharidust, keskendudes uuematele teadustulemustele ja arengutele strateegiliselt esmatähtsates säästva arengu, kliimamuutuste ja ringmajanduse valdkondades. Tartu Ülikoolis on Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia õppekava. Õppijad saavad laiapõhjalised alusteadmised loodus- ja reaalteadustes, mis on kombineeritud ka sotsiaalvaldkonna, seadusandluse ja infotehnoloogiaga. Alates 2017. aastast on aruande koostamise seisuga kaitstud Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia osakonnas 10 ja TalTech geoloogia instituudis 4 doktoritööd. Tallinna Tehnikaülikool käivitas 2018. a Maapõueressursside õppekava (https://taltech.ee/maapoueressursid-magistriõpe), kus õppurid saavad hariduse lähtudes mäeinseneri kutsestandarditest (https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/show/?filter_url=3fd6e25b7450759e6a7462b 73827a3d2). Maapõuealase hariduse eelissuundade määramiseks vajaliku info kogumiseks analüüsib riik regulaarselt õppestatistikat, millega saab tutvuda visuaalse haridusstatistika andmebaasis HaridusSilm: https://www.haridussilm.ee/ee/tasemeharidus/koondvaade/oppevaldkonnad. 2017. a esimeses pooles valmis SA Kutsekoda poolt OSKA raport3. Raport toob samuti välja mäe-, soojusenergeetika- ja elektriinseneride järelkasvu ebapiisavuse, kuna sisseastujate arv valdkonna erialadele kõrghariduses on poole võrra vähenenud. Selleks, et meelitada majanduse kasvuvaldkondadega seotud õppekavadele, sh maavaradega seotud õppekavadele rohkem üliõpilasi, on alates 2015/2016. õppeaastast rakendunud meede „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“, mille raames toetatakse majanduse kasvuvaldkondadega seotud õppekavadel õppivaid üliõpilasi kõrghariduse I ja II astmel erialastipendiumitega. Erialastipendiumite õppekavade nimekirja kuulusid 2016-2017 ka mitmed põlevkiviga seotud erialad nagu TalTech-i õppekavad Soojusenergeetika, Kütuste tehnoloogia, Kütuste keemia ja tehnoloogia, Maateadused ja geotehnoloogia ning 3 https://oska.kutsekoda.ee/uuring/energeetika-ja-kaevandamine/ 13 Maapõueressursid ning Tartu Ülikooli õppekavad Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia ja Keemia. Stipendiumite eesmärgiks on populariseerida kõrgharidust riigile prioriteetsetes valdkondades ning suurendada vastavates valdkondades kvalifitseeritud tööjõu hulka. Oluline on seejuures täiendada ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppekavasid. OSKA raporti kohaselt on oluline õppekavade sisu ja struktuuri arendamisel arvestada üleilmsete trendide ja mõjuritega ning õppekavade täiendused ja uuendused eeldavad koostööd kõrgkoolide, ettevõtete ning valitsusasutuste vahel, mis on ka arengukava järgmiste peamiste tegevustena välja toodud. Nii Tallinna Tehnikaülikooli kui ka Tartu Ülikool tutvustavad keskhariduse õppeastmes õppijatele maapõue valdkonna õppimise ja karjäärivõimalusi ning viiakse läbi õpetajate infopäevi. Seeläbi tutvustatakse valdkondlikku haridust maapõue uurimise ja kasutamisega seoses. Tallinna Tehnikaülikooli Särghaua maateaduste õppekeskus pakub alates 2015. a kooliõpilastele ja ka õpetajatele ning teistele huvilistele erinevaid praktilise suunitlusega programme (nt "Maavarad - uurimine, kasutamine, keskkonnahoid", "Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad", "Kivimid ja mineraalid", "Muld ja pinnakate") ning tutvustab Eesti maapõue ehitust õppekollektsioonide ning puursüdamike ekspositsiooni kaasabil. Tänu riigi poolt tellitud teadustöödele ja valdkondlikele uuringutele ning valdkondliku rahastuse mõningale kasvule on suurenenud valdkonnas hõlmatud tudengite ja teadlaste arv. Ülikoolidel on toimiv praktikasüsteem, näiteks suunatakse üliõpilasi kogemusi saama EGT-sse. Loodud on keskkonnahariduse veebileht keskkonnaharidus.ee, milles on välja toodud erinevad õppeprogrammid ja hariduse toetamine maavaradega seonduvates teemades, mis aitab ka populariseerida valdkondlikku haridust. Rahvusvahelisel tasandil võib olulisena välja tuua Eesti ülikoolide osalemise kriitiliste toormete akadeemias: EIT Raw Materils Academy4. Akadeemia eesmärk on ka tutvustada ühiskonnale toormete olulisust ja vajadust, koolitada praegusi ja tulevasi sidusrühmi toorainetööstuses täna nõutavate tehniliste standardite osas – kogu tooraine väärtusahelas ning edendada ettevõtluse ja innovatsiooni oskusi ja teadmisi, mis on olulised ettevõtluseks tulevikus. EIT Raw Materials Academy partnerlusena on loodud magistritaseme kursus „CircPro for Masters: Masters course in Circular Economy for Materials Processing“ (https://taltech.ee/en/sustainable-production-masters-course), kus õppurid saavad laialdased teadmised maapõueressurssidest ja ringmajandusest ning testida oma äriidee valmisolekut arendamiseks. EIT Raw Materials Academy partnerlusena on loodud doktoriõppe taseme kursus „CircPro: Circular Economy and Raw Material Competence for Sustainable Production“ (https://taltech.ee/en/sustainable-production-phd-course), kus doktorandid saavad täiendavaid teadmisi ning interdissiplinaarsetes meeskondades pakuvad teaduslikke lahendeid maamõueressursside ettevõtete väljakutsetele. 4 https://eitrawmaterials.eu/eit-rm-academy/ 14 EIT Raw Materials võrgustiku ühe projekti raames on toimunud EnGie projekt tüdrukutele geoloogia populariseerimiseks (https://eitrawmaterials.eu/eit-rawmaterials-engie-project-aims- to-address-gender-imbalance-in-geosciences/). EIT Raw Materials põhipartnerina on TalTech geoloogia instituut osalenud ja läbi viinud mitmeid toormaterjalide projekte (https://taltech.ee/en/rawmaterials-projects) (51). Olemasoleva ressursi otstarbekaks kasutamiseks on teinud ülikoolid oma laborid kättesaadavaks ettevõtetele ja riigipoolsetele tellijatele. Rakendusuuringute tegemisse kaasatakse erakapitali. Riigi tellitud teadusuuringute läbiviimiseks kasutatakse enamasti ülikooli või teadusasutuse taristut ja laboriseadmeid, ka sealset tööjõudu. Nii ResTA kui ka RITA teadusrahastuse ja koostööprojektide raames kasutab ka EGT ülikoolide laborites tehtud analüüside tulemusi. Spetsiifilisemate uuringute tegemiseks on tehtud koostööd Soome Geoloogiateenistuse (GTK) labori ja Kanada laboriga Activation Laboratories Ltd. 2018. a valmis riigi laborite konsolideerimise analüüs (31), mille eesmärgiks on esitada ettepanekud riikliku järelevalve ja seire analüüse teostavate laborite tegevuse optimeerimiseks, tuues välja tehtud ettepanekutega kaasnevad mõjud ja riskid. Riigi laborite konsolideerimisega on soov optimeerida laboriteenuseid, kinnisvara, seadmete kasutust ja ka investeeringuid. EGT labor on 2020. a liidetud Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ laboriga. Tegevuseesmärk 3.2. Rahvusvahelise koostöö vajadus on määratletud, koostöö juhtimise vastutus ja eesmärgid on kokku lepitud ning koostööd tehakse tulemuslikult. Koostöö rahvusvahelise võrgustikuga toimub TalTech-is EIT Raw Material innovatsioonivõrgustiku kaudu, lahendamaks materjalide tööstuse, teaduse ja õppe valdkondades esile kerkivaid väljakutseid, et tuleviku tööstus oleks innovaatiline ning kasutataks parimaid võimalikke tehnikaid ja tehnoloogiaid Euroopa ja sh maailma rohelisemaks muutmiseks, järgides Euroopa Rohelise Kokkuleppe eesmärke. TalTech on liitunud EIT Raw Materialsi võrgustikuga ja rakendab alates 2017. a 40+ võrgustiku projekti (https://taltech.ee/en/rawmaterials-projects). Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut kuulub erinevatesse valdkondlikesse võrgustikesse:  Society of Mining Professors (SOMP) / Societät der Bergbaukunde (SDB);  EIT Raw Materials: a core partner and part of the Baltic Sea Innovation HUB;  MIN-NOVATION, Mining and Mineral Processing Waste Management Innovation Network;  BSUIN, Underground Laboratories Innovation Network;  EUL, European Underground Laboratories. Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut osaleb järgmistes rahvusvahelistes projektides:  2019-2023 Vastutustundlik toormaterjalide hankimise ülemaailmne platvorm;  2019-2022 EIT Raw Materials Põhipartnerlus;  2020-2021 Revitalising Post-Mining Regions: Problems and Potential in RIS Europe;  2021-2021 Ringmajanduslike praktikate juurutamise võimaldajad ja barjäärid , Wolfgang Dieter Gerstlberger, Tallinna Tehnikaülikool, Majandusteaduskond, Ärikorralduse instituut;  2019-2023 Horizon 2020 projekt RE-SOURCING (https://re-sourcing.eu/); 15   2020-2023 Horizon 2020 projekt SUMEX (https://www.sumexproject.eu/). Tallinna Tehnikaülikool  2020-2023 Robominers (https://robominers.eu/). Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia osakond osaleb paljudes erinevates rahvusvahelistes võrgustikes ja nendega seotud rahvusvahelistes projektidest milledest olulisemad on:  2021-2026 - juhtpartnerina Horizon2020 projekt WaterLANDS (Water-based solutions for carbon storage, people and wilderness), mille eesmärk on märgalade taastamine süsiniku sidumiseks lõimides inimtegevust elurikkusega;  2021-2026 – LIFE projekt Revives, mis tegeleb jõgede ökosüsteemide taastamisega;  2021-2024 Baltic Research Program project (EEA-RESEARCH-165) Innovatsioon betooni valmistamisel ohtlike jäätmete käitlemise rakendustes;  2019- ... on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia osakond European Astrobiology Institute võrgustiku liige;  2017 - Horizon 2020 projekt FREEWAT - FREE and open source software tools for WATer resource management;  2017- ... - International Heat Flow Commission võrgustik, Global Heat Flow Database, mis on teadusasutuste ja ettevõtete vaheline koostööplatvorm valideeritud Maa sisesoojuse andmestiku loomiseks;  2015−... International Union For Quaternary Research (INQUA) Subcommission on Coastal and Marine Processes võrgustiku liige;  2016−2021 Rahvusvahelise maateaduste programmi projekt IGCP 639: “Sea-Level Change from Minutes to Millennia”;  2021-2026 Rahvusvahelise maateaduste programmi projekt IGCP 735: „Rocks and the Rise of Ordovician Life“;  2017- … - The European Marine Observation and Data Network (EMODnet) Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika väljatöötamiseks;  2021- ... Rahvusvahelise Stratigraafia Komisjoni (International Commission on Stratigraphy) Ordoviitsiumi alamkomisjoni (ICS Ordovician Subcommission) ja Siluri alamkomisjoni (ICS Silurian Subcommission) tegevuses rahvusvahelise geokronoloogilise skaala haldamise ja arendamise eesmärgil (hääleõigusliku esindaja kaudu);  2017- ....Euroopa COST programmi (European Cooperation in Science and Technology) teadusnõukogu tegevuses;  2017-2023 Horizon 2020 projekt EMODnet Geology;  ENLIGHT (European University formed by nine comprehensive, research-intensive universities from nine European countries) network Core Group Circular Economy and Climate Change – ressursitõhusese ja taaskäitluse ning kliimamuutuste uurimise võrgustik. Tallinna Ülikool on osalenud kostöös Saksamaa, Poola, Läti ja Leedu partneritega:  2016-2021 Life Peat Restore programmis, mille raames tõsteti kuivendatud jääksoo veetaset ja loodi soodsad tingimused rabakoosluse taastekkeks 5300 ha-l. Projekti suuremaks eesmärgiks on muuta need alad süsiniku heitjast süsiniku sidujaks. 16 Eesti Geoloogia Selts teeb koostööd assotsiatsiooniga European Federation of Geologists ja osaleb projektides Sumex ning Robominers. Tehnikaülikool on teinud üldhariduskoolidele kättesaadavaks Minecrafti laienduse BetterGeo, mis muudab mängu kulgu, lisades sellele uusi funktsioone. Lisaks mängu laiendusele on loodud ka geoloogia õpetamist toetavad õppematerjalid ning Minecrafti virtuaalne õpikeskkond. EGT on rahvusvaheliselt tunnustatud Euroopa Geoloogiateenistuste ühenduse (EuroGeoSurveys) liige. Osaletakse ka teistes rahvusvahelistes projektides, nt GeoERA (WP4). Arengusuund 4. Info kogumine, säilitamine ja levitamine ning teadlikkuse suurendamine Tegevuseesmärk 4.1. Maapõuealase info kogumine, säilitamine ja kättesaadavus on korraldatud parimal moel. Selleks on kasutusel kasutajasõbralikud infotehnoloogilised lahendused ja teave on eri andmebaasidega seostatud ning põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadav. Geoloogilise informatsiooni kättesaadavuse parandamiseks on uuendatud Eesti Geoloogiafondi andmestikku eesmärgiga koguda, säilitada ja teha kättesaadavaks geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde aruanded, üldgeoloogiliste uurimistööde uuringupunktide andmestikud, riigi omanduses oleva geoloogilise materjali andmestik, geoloogiliste kaartide andmestik, geokeemiline andmestik, geofüüsikaline andmestik ja muud EGT poolt kogutud ja saadud andmed ning aruanded. Geoloogiafondi uus veebirakendus on kõigile vabalt kättesaadav (https://fond.egt.ee). Olemasoleva ja lisanduva geoloogilise materjali (sh puursüdamike) otstarbekaks kasutamiseks alustas EGT 2018. a Arbavere puursüdamike uurimiskeskuse kaasajastamist eesmärgiga parendada Eesti maapõue rakendus- ja teadusuuringute tingimusi, tagades seeläbi geoloogiliste uuringute usaldusväärsuse nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. 2019. a jätkati Arbaveres uute hoidlate ehitamisega ning alustati hoiustatud puursüdamike revisjoniga. Valminud puursüdamike hoidlas on lisaks puursüdamike säilitamisele ka ruumid puursüdamike kirjeldamiseks, kivimite esmaseks töötlemiseks ja proovide võtmiseks. Seadmed kivimite töötlemiseks soetati SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti nr. 14975 „Seadmete soetamine kivimitöötluseks Arbavere puursüdamike hoidlas“ raames. Puursüdamike revisjoni esimese etapi käigus revideeriti 717 puurauku ning tehti kogutud materjal kättesaadavaks läbi uue puuraukude kaardirakenduse. Revisjon viidi läbi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti nr 16529 „Geoloogilise informatsiooni säilitamistingimuste parandamine (I etapp)“ raames. 2021. aastal alustati revisjoni II etapiga. Geoloogilised andmed, sh maardlad, mäeeraldised, ehitusgeoloogilised uuringuaruanded ja geoloogilised kaardid erinevates mõõtkavades ja teemades, samuti geoloogiliste andmepunktide info on avalikkusele visualiseeritud Maa-ameti geoportaalis, kus geoloogiline ruumiinfo on lihtsalt leitav ja kooskasutatav koos muu maainfoga. Varasematel aastatel koostatud geoloogiliste kaartide infole on visualiseerimiseks lisatud ka EGT koostatud kaardiandmestik. Geoloogiliste avaandmete peamised kasutajad on spetsialistid mitmetelt elualadelt: ehitajad, projekteerijad, planeerijad, maaomanikud, kinnisvara hindajad ja haldajad, 17 puurkaevude rajajad, veemajanduse korraldajad, põllumajandustoetuste jagajad, maavarade leviku ja ehitusgeoloogiliste tingimuste uurijad, kaevandajad, keskkonnamõjude hindajad, üldgeoloogiliste uurimistööde teostajad, eeltoodud tegevusi loastavad ja kontrollivad järelevalveametnikud riigi- ja KOV asutustes, keskkonnakaitsjad kolmandas sektoris, teadlased, üliõpilased, õpilased jt. Maa-amet on koostanud ja avalikustanud iga aasta kohta Eesti maavarade koondbilansi (48), milles kajastatakse aruandeaastal maavarade kaevandatud kogused maakondade, maardlate ja kaevandamislubade lõikes ning uuringutega registris arvele võetud, ümberhinnatud ja maha kantud maavarad. Põhjaveevarude bilansi koostamine toimub Keskkonnaagentuuri poolt (49), milles on välja toodud põhjaveevarude kasutamise kokkuvõte. Akadeemilise suunitlusega maapõue andmestiku haldamiseks on Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Eesti Loodusmuuseum välja töötatud andmehaldusplatvormi SARV, mis sisaldab informatsiooni, teaduskollektsioonide, puursüdamike, uuringupunktide, proovide, analüütilise andmestiku, geoloogilise kirjanduse jne kohta. Andmebaasiga seonduvad suured füüsilised geoloogilise materjali arhiivid, mis moodustavad Eesti geoloogilise rahvuskollektsiooni ja on aluseks nii teadusuuringutele kui rakenduslikele töödele. Andmehaldusplatvormi SARV tarkvara arendus on perioodil 2018-2021 toimunud Eesti teadustaristu teekaardi NATARC (Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik) raames ning erinevate projektide toel. Platvormi SARV rakendustena on viimastel aastatel valminud Eesti maapõue trükiste andmebaas (https://kirjandus.geoloogia.info), Eesti turbauuringute andmebaas (https://turba.geoloogia.info) ning loomisel on erinevaid andmeid ja e-teenuseid koondav keskkond e-Maapõu (https://geoloogia.info). Arendustel on ka rahvusvaheline mõõde, kuna Eesti osaleb aktiivselt üle-Euroopaline geoloogiliste kollektsioonide ja andmete võrgustiku GeoCASe ning vastatava tarkvaralahenduse loomisel (https://geocase.eu). Kogu uus tarkvara on avatud lähtekoodiga ning enamus andmetest on kättesaadavad nii veebiportaalide kui API teenuse vahendusel (https://api.geoloogia.info). See loob aluse erinevate infosüsteemide koostoimimiseks, võimaldab luua lahendusi automaatseks andmevahetuseks ja ning lubab kuvada ülikoolide andmeid ka teistel platvormidel. Infosüsteemi SARV ülesehituse loogika ja andmemudel on võetud aluseks EGT infosüsteemi vajaduste analüüsil ning arenduseplaani koostamisel 2021 a. Tegevuseesmärk 4.2. Avalikkus on maapõue kasutamisega seotust piisavalt informeeritud ja valdkonna maine on objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt parim võimalik. Selleks, et valdkonna otsuste tegemisel toetada teaduspõhist arutelu Eesti elanikega, tagatakse avalikkuse süsteemne teavitamine ja maapõuealase teadlikkuse suurendamine, kasutades tõhusaid kanaleid ja kaasates võimalikult paljusid huvirühmi. Teadmispõhise arutelu tekitamiseks on toimunud mitmed maapõuealased sündmused:  2021 konverents „200 aastat geoloogiaõpet Eestis“ millega tähistati geoloogia õpetamise järjepidevat õpetamist Tartu Ülikoolis. Sama sündmuse raames anti välja ka ajakirja „Estonian Journal of Earth Sciences“ erinumber;  2021 Mäekonverents;  2021 keskkonnahariduse konverents „Rikkus meie jalge all“;  2018-2021 Virumaa maapõuepäevad; 18   2018-2019 Kevadkonverentsid teemadel „Maapõuepoliitika esimene aasta – uuringute ja majandamise tõhustamise teed“ (2018)“ ja „Maavarade uuringud ja mäenduse perspektiivid“ (2019)“;  2019 maapõuenädal teemal "Maapõu - varandus maa all";  maapõue infopäevad. Aktiivselt on tegeletud maapõuealase teadlikkuse suurendamisega kasutades erinevaid kanaleid (TV, Osoon, meediaartiklid, sotsiaalmeedia). EGT tootis populaarteadusliku seriaali „Eesti maapõue uuringud“. Seriaali neli erinevat osa kajastavad maapõue uuringute etappe ja seotud valdkondi, et anda vaatajatele neist huvitav ja hariv ülevaade. Seriaal on leitav EGT kodulehelt ja Youtube-ist. Lisaks koostas EGT kriitiliste toormete teema selgitamiseks avalikkusele suunatud infovoldiku ja juhendi graptoliitargilliidi korrektseks käitlemiseks, mis mõlemad on samuti leitavad EGT kodulehelt (47). Tegevuseesmärk 4.3. Keskkonnaseire tagab maapõue kasutamise korraldamise vajadustele vastava andmestiku. Riikliku keskkonnaseire läbiviimine tagab piisava informatsiooni, et hinnata keskkonna vastupanuvõimet, ressursside kasutamise üleriigilist ja piirkondlikku mõju looduskeskkonnale ning inimese tervisele, georiske ja kasutamisest mõjutatud maapõue ning maa-ala korrastamise edukust. Seire on suunatud kindlate strateegiliste eesmärkide täitmisele, seireprogrammid on pikaajalised ja jätkusuutlikud. Kõik riigi käsutuses olevad maapõueressursside kasutamisega seotud seireandmed on kasutuseesmärke silmas pidades süstematiseeritud, seostatud ja avalikkusele kasutajasõbralikult kättesaadavaks tehtud. Riikliku keskkonnaseire tegemiseks on keskkonnaseire seaduse alusel koostatud programm, mille täpsemad nõuded on välja toodud allprogrammides. Keskkonnaseire toimub keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidevaks jälgimiseks, hõlmates keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste analüüsimist ning muutuste prognoosimist. Maapõuevaldkonnas on puutumus nelja keskkonnaseire alamprogrammiga: välisõhu seire, põhjavee seire, seismoseire ja mererannikute seire. Välisõhu seire on üks osa riiklikust keskkonnaseirest, mida tellib Keskkonnaministeerium ning teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Eestis on kokku üheksa riiklikku välisõhu seirejaama (kuus linnaõhu ja kolm taustaala seirejaama). Välisõhu seire allprogrammi ülesanded ja eesmärk on:  õhusaaste kauglevi, välisõhu kvaliteedi ja sademete keemilise koostise määramine ja jälgimine ning muutuste prognoosimine, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega;  õhusaaste leviku ja inimese tervisele, elukeskkonnale, rajatistele ning loodusmaastikele ja -kooslustele võimaliku kahjuliku mõju kindlakstegemine, prognoosimine ja ennetamine. 2020. a on EGT Keskkonnaministeeriumi tellimusel teinud radooniuuringuid (50), mille alusel hinnati Rn-riske väheuuritud omavalitsustes (Keila, Võru linnas, Rõuges, Setomaal, Võru ning 19 Ruhnu vallas), võttes arvesse eelkõige radooni aktiivsuskontsentratsiooni ehk Rn-sisaldust pinnaseõhus. Lisaks pinnaseõhu tulemustele võeti arvesse siseõhu mõõtmiste tulemusi ning olulise faktorina analüüsiti pinnakattesetete ja aluspõhjakivimite mõju Rn-sisaldusele nii pinnaseõhus kui hoonete siseõhus. Põhjavee seire eesmärgiks on selgitada reostuskoormuse ja veevõtu mõju põhjavee seisundile, jälgida ja prognoosida põhjavee keemilise ja koguselise seisundi muutusi ning analüüsida nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega (vt punkt 5.3). EGT poolt läbiviidavad seiretööd aitavad hinnata suurte allmaakaevanduste (põlevkivi) regionaalset mõju piirkonna pinnavetele, põhjavetele ning veest sõltuvatele ökosüsteemidele. Mererannikute seiret tehakse 1994. aastast väljavalitud seirealadel, et saada ülevaadet looduslike ja antropogeensete faktorite mõjul toimuvatest rannaprotsessidest ja nende muutustest. Üha kasvav huvi rannaala kasutusele võtmiseks on süvendanud vajadust uute metoodikate ja usaldusväärsete alusandmete järele. Seismilist seiret tehakse Eestis alates 1987. a. Seismiliste sündmuste seiramiseks toimub alates 2008. a koostöö Helsingi Ülikooli Seismoloogia Instituudiga. 2001. a on seismoseire allprogramm osa Eesti riiklikust keskkonnaseirest. Seismoseire tegija on EGT. Seismoseiret tehakse järgmistel eesmärkidel:  Eestis ja naaberaladel asetleidvate regionaalsete seismiliste sündmuste registreerimine ja analüüsimine;  Eesti territooriumil asetleidvate lokaalsete seismiliste sündmuste fikseerimine ja analüüsimine, mis on aluseks ehitiste planeerimisel ja rajamisel või illegaalsete lõhkamiste selgitamisel. 2020. a on TÜ teinud seismoseire uuringu Lõuna-Pärnumaal Häädemeeste vallas (43). Arengusuund 5. Maapõue kasutuse korraldus Tegevuseesmärk 5.1. Avaliku sektori ülesanded maapõue valdkonna haldamisel on selgelt määratud ning toetavad arengudokumendi visiooni ja eesmärgi saavutamist. Ülesandeid täidetakse asjakohastes struktuurides tõhusalt ja tulemuslikult. Maapõue valdkonnas on riigi ülesanded maapõue, sealhulgas maavarade, uurimisel ja kasutamisel reguleeritud ja vajalikud struktuurid loodud. Tasakaalustatud arengu tagamiseks on maapõuevaldkonnas juhtimine jagatud ministeeriumite vahel vastavalt nende tegevusvaldkondadele. Keskkonnaministeeriumi korraldada on maapõue säästliku kasutamise ja kaitse alase poliitika ettevalmistus ja ellu viimine. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumisse on loodud maavarade osakond, mille põhiülesanne on maapõueressursside kasutuselevõtu ja geoloogilise kaardistamisega seotud arengukavade ja programmide väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, samuti maapõueressursside haldamise ja kasutamise uurimise korraldamine, riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine. Ministeeriumi haldusalasse on moodustatud EGT. 20 Koostöö riigi eri institutsioonide vahel on tõusnud ja valdkonna arendamisel arvestatakse kõikide osapoolte huve. Maapõue valdkonnaga seotud ülesannete terviklikumaks ja tõhusamaks täitmiseks on koondatud rakendusuuringute korraldamise ja uute maapõueressursside kasutuselevõtu uurimise riiklik kompetents EGT-sse. Teenistuse tegevusvaldkonnas on geoloogiline kaardistamine, geoloogilised uuringud, geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, riigiasutuste nõustamine ning avalikkuse maapõuealane teavitamine. Keskkonnaameti ülesanne on maapõue uurimise ja kasutamise taotluste menetlus ja lubade andmine, uuritud ja kaevandatud alade korrastamise korraldamine, maapõue kasutamise järelevalve ning kaevandamisõiguse tasude kogumise korraldamine. Kohaliku tasandi huvidega arvestatakse peamiselt keskkonnalubade andmisel, kuid ka muude ruumilise planeerimisega seotud otsustusprotsessides. Keskkonnaagentuuri ülesanne maapõue valdkonnas on põhjavee ja selle kasutuse andmete kogumine, hoidmine ja avalikustamine koos muu keskkonnainfoga, samuti riikliku keskkonnaseire korraldamine ja ettevõtete omaseireandmete kogumine, põhjaveekogumite seisundi hindamine. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ ja Teede Tehnokeskus AS ülesanne on tagada maavara geoloogiliste uuringute ja ehitiste projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste uuringute teostamise käigus laborikatsete läbiviimine akrediteeritud usaldusväärsusega. Maa-ameti ülesanne on maardlate nimistu pidamine, maavaravarude koondbilansi koostamine, maardlate aladel maapõue kasutamist mõjutavate tegevuste kooskõlastamine, ehitusgeoloogiliste aruannete vastuvõtmine, geoloogiliste andmete avalikustamine teenuste kaudu, geoloogilise kaardi andmete visualiseerimine ja koos muu ruumiinfoga kasutajasõbraliku kooskasutamise võimaldamine. Maa-amet riigimaa haldajana korraldab riigimaa kaevandamiseks kasutada andmise ning jätab riigi maareservi üle otsustamisel maavarade poolest perspektiivsed alad riigi omandisse. Tegevuseesmärk 5.2. Eesti maapõueõigus on eesmärgipärane, proportsionaalne ja suunatud maapõue kasutamisele suurimat väärtust looval moel. Õigusnormide üle vaatamiseks on 2017. a koostanud OÜ Inseneribüroo STEIGER koostöös advokaadibürooga Ellex Raidla Eesti maapõue kasutamise ja kaitse regulatsiooni analüüsi. Keskkonnaministeeriumi poolt antud analüüsi eesmärgiks oli uurida põhjalikult Eesti maapõueõigust, tuua esile õigusnormide ala- või ülereguleerimise kohad ning esitada õigusloome mahu ja bürokraatia vähendamise võimalused. Töö käigus puudutati ka majandusvaldkonnaga seotud küsimusi, eeskätt kaevandamisega seotud kohustuste finantsaruandluses kajastamist. Analüüsi läbiviimisel lähtuti Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja võeti aluseks EL parimaid praktikaid (Saksamaa, Prantsusmaa, Norra ja Soome). Selle alusel on maapõueseadust uuendatud alates seaduse kodifitseerimisest. 2021. a valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel MRG Consulting töö: Comparative analysis of the mining legislation in certain countries (8), mille esimeseks eesmärgiks oli riigi jaoks oluliste maavarade kontsessiooni konkursi või oksjoni alusel 21 kaevandamisele suunamine. Teiseks kaevandamislubade taotluste ladusam andmine ning prognoositavaks muutmine. Uuendamist on leidnud ka mitmed maapõueseaduse rakendusaktid:  Vabariigi Valitsuse määrus 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ (2018);  Keskkonnaministri määrus nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ (2020);  Keskkonnaministri määrus nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind“ (2020);  Keskkonnaministri määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (2020);  Keskkonnaministri määrus nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“ (2020);  Vabariigi Valitsuse määrus nr 150 „Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“ (2020);  Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrus nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ (2020);  Keskkonnaministri määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (2021). Maapõue kasutamise lubamise menetluste tõhustamiseks ja sotsiaalse aktsepteeritavuse suurendamiseks teeb Keskkonnaamet loa andmisel koostööd kohaliku omavalitsuse üksusega. Üheskoos viiakse läbi loa avalikustamised. Loa andmisest keelduva otsuse puhul teeb lõpliku otsuse Vabariigi Valitsus, kui tegemist on olulise riikliku huviga. Vabariigi Valitsuse poole saab pöörduda, kui taotletakse geoloogilise uuringu luba või kaevandamisluba, aga kohalik omavalitsus ei ole loa andmisega nõus. MKM-i ülesanne on kujundada geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa taotluste, mille osas on kohalik omavalitsus vastu, aga arendaja soovib taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, riigi huvi ja valmistada ette vastavaid dokumente Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. Eelnevalt oli Vabariigi Valitsuse poole pöördumine korraldatud KeM-i poolt, kuid 2020. a muudetud Vabariigi Valitsuse seadusega on antud ülesanne MKM-le. Seoses maapõuevaldkonnas kehtestatud mitmete piirangutega on kaevandamis- ja uuringulubades sätestatud tüüpnõudeid, mis on põhjendatud ning asja- ja ajakohased. Maavarade aktiivseks ja passiivseks määramise osas on maardlate nimistus tehtud maavaravarude ümberhindamiseks muudatusi seoses lubade taotlemise ja muutmisega, samuti kaitsealade moodustamise või nende kaitse alt välja arvamisega. Turba kaevandamine on 22 lubatud ainult kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ning kaevandamiseks sobivatel turbaaladel (Keskkonnaministri määrus nr 87). Tegevuseesmärk 5.3. Maapõue kasutuse asukoha valiku suunamiseks otsitakse parimate kogemuste põhjal Eestile otstarbekaid, mõistlikke ja säästlikke lahendusi. Maapõue kasutamise korraldus ja ruumiline planeerimine toimivad kooskõlas. Seoses EGT ülesandega analüüsida ehitusmaavarade levikut, kaevandamist, kasutamise perspektiive ja varustuskindluse olukorda on 2018-2020 valminud kolm uurimistööd – Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa osas. Uuringud on tehtud piirkondades, mille puhul on olnud vajadus looduslike ehitusmaavarde kaevandamiseks kõige suurem. Maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks on algatatud Harju maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamine. Maapõueressursside kasutamise paremaks planeerimiseks ja varustuskindluse tagamiseks koostab ning uuendab MKM regulaarselt maavarade vajaduse prognoosi, mis toob vajaduse välja nii ajaliselt kui ka geograafiliselt. Maa-amet koondab maardlate nimistusse ja teeb geoportaali kaardirakenduse kaudu avalikult kättesaadavaks kaevandatud koguste ja olemasolevate mäeeraldiste jääkvarude info, mida kaevandamisloa andmise menetluse osapooled saavad kasutada, et hinnata kehtivate kaevandamislubadega mäeeraldiste eeldatavat ammendumise aega ja uute karjääride avamise vajadust. Keskkonnaamet kasutab maardlate nimistu andmeid varustuskindluse hindamiseks loa andmisel. Põhjavee seire toimub riikliku keskkonnaseire programmi allprogrammi alusel, mille üheks eesmärgiks on selgitada reostuskoormuse ja tarbimise mõju põhjaveeressursile, jälgida ja prognoosida põhjaveeressursi muutusi ning analüüsida nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega. Põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi hindamise seirevõrgu koostamisel on võetud arvesse põhjaveekogumite hüdrogeoloogilised tingimused, põhjavee looduslik keemiline koostis, põhjaveekogumitele mõjuvad koormusallikad ning põhjaveest sõltuvad maismaa- ja veeökosüsteemid. Seega on olemas usaldusväärsed andmed põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi hindamiseks ning on välja töötatud seisundite hindamise metoodika. Aastatel 2016-2018 kestis Tartu Ülikooli projekt “Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega”, mille tulemuste analüüsi toel saab demonstreerida, et põhimõtteliste keskkonnaküsimuste käsitlemine peab eelnema majanduslikele uuringutele (nt potentsiaalse maavara rikastamise tehnoloogiate arendamine, tulude-kulude analüüside koostamine jne). Sealjuures arvestades ka põhjavee loodusliku toitumise ja voolamisega ning muude inimtekkeliste mõjudega (veetarbimine, kaevandamine, jms). Projekti tulemusena valmis regionaalne hüdrogeoloogiline mudel, mis on seostatud Keskkonnaagentuuri andmebaasidega. Regionaalse hüdrogeoloogilise mudeli alusel on võimalik käivitada uusi objekti-, juhtumi- ja stsenaariumipõhiseid uurimis- ja modelleerimistöid, muuhulgas nt põlevkivi arengukava täitmise vajadustele vastavalt (53). 23 Projekti tulemusena on läbi viidud põhja- ja pinnavee modelleerimine ja maastikukujunduse praktikate ja põhjendatud stsenaariumide näitlikustamine annab tervikpildi, missugused on võimalike uute kaevanduste keskkonnamõjud ja nende leevendusmeetmed Virumaal mõjude suhtes põhja- ja pinnaveele ning maastikule. 2020. a koostas EGT Eesti põhjaveekogumite seisundite hinnangu, mille tulemuste põhjal paigutus 74% Eesti põhjaveekogumitest heasse seisundisse (nendest heas, kuid ohustatud seisus oli 43%) ning 26 % põhjaveekogumitest oli hinnatud halba seisundisse. Kuigi põhjaveekogumite seisundite hindamise eest vastutab Keskkonnaagentuur, töötab EGT välja metoodikaid, mis aitavad luua põhjaveekogumite kontseptuaalseid mudeleid, hinnata põhjaveekogumite ja pinnaveekogumite ning maismaaökosüsteemide omavahelisi suhteid ning tõhustada piiriüleste põhjaveekogumite majandamist. Tegevuseesmärk 5.4. Alternatiivsete maakasutusviiside vahel valiku tegemine on paindlik, kaalutletud, teadmistele tuginev ja eri huve arvestav. Maavarade kättesaadavuse tagamiseks on analüüsitud Kirde- ja Kesk-Eesti maakasutuse näitel maardlate ja nende ekspluateerimiseks vajaliku maa kaitset maavara kasutamist raskendavate või takistavate tegevuste eest, arvestades kaitstava maardla ning alternatiivse maakasutusviisi olulisust riigi jaoks, kavandatava tegevuse mõju suurust maavara kasutamisele ja kavandatava tegevuse ning maavara kasutamise ajalise kattuvuse tõenäosust. EGT-l on 2021. a valminud uuring „Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk-Eesti“ (40). Töös analüüsiti, kas ja mis tingimustel on võimalik ajutiselt rajada taastuvenergia tootmisseadmeid (tuulepargid, päikeseelektrijaamad) maardlatele, leidmaks täiendavaid alasid taastuvenergeetika arendamiseks. Seoses meretuuleparkide kavandamisega valmis EGT-s ka ülevaade meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide planeerimiseks (42). Lisa 1. Viited uuringutele ja analüüsidele Jrk Pealkiri 1 Eesti prioriteetsete maapõueressursside (põlevkivi, fosforiit, turvas, metallide toore) väärindamise kriitilised tehnoloogilised, geoloogilised, keskkonna- ja sotsiaal- majanduslikud küsimused ning nende lahendamise võimalused; Tartu Ülikool, 2020 2 Kirde-Eesti magnetanomaalia metallide geneesi põhijooned; Tartu Ülikool, 2020 3 Metallide bioleostamist Eesti graptoliitargilliidist; Tartu Ülikool, 2020 4 Turbast suure eripinnaga aktiveeritud söe tootmine; Tartu Ülikool, 2020 5 Innovatiivsed põlevkivi gaasistamise, pürolüüsi ja põletamise tehnoloogiad, Tallinna Tehnikaülikool, 2021 6 Eesti peamiste maapõueressursside sotsiaalmajandusliku analüüsi alused; Tartu Ülikool, 2020 7 Ediacara liivakivide-aleuroliitide ja kristalse aluskorra murenemiskooriku kivimite füüsikalis-mehhaanilised, geotehnilised, seismoakustilised ning hüdrogeoloogilised omadused lähtudes Tallinn-Helsingi tunneli rajamisest; EGT, 2020 https://fond.egt.ee/fond/egf/9409 8 Comparative analysis of the mining legislation in certain countries. Suggestions for Estonia; MRG Consulting, 2021 24 9 Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega; SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2020. 10 Suletud põlevkivikaevanduste varinguaukude ja –alade korrastamise analüüs, tüüpprojektide ja tegevuskava koostamine; OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021 11 EESTI KESKKONNAKASUTUSE VÄLISMÕJUDE RAHASSE HINDAMISE ANALÜÜS I-II; Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2018 12 Finantsgarantii instrumendid kui keskkonnavastutuse tööriistad; Tartu Ülikool, 2018 13 Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat; OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2017 14 Eesti Energia Estonia kaevanduse lubjakivi killustiku ning tuha tehniline sobivus ja majanduslik põhjendatus Rail Baltic muldkeha ja kõrvalteede alusmaterjalina või stabiliseerimiseks; TalTech, 2019 15 Suletud kaevandamisjäätmehoidlate seisukorra analüüs; Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2020; 16 Tühjenenud korterelamu lammutamisel tekkivate materjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu rakendusuuring; TalTech, 2021 17 The technical and economic viability of large-scale geoenergy applications in northern Estonia and building the first geoenergy pilot plants; GEOENEST, 2021-2023 18 Maasoojussüsteemide rajamisega seotud seadusandlik regulatsioon ja selle muutmise vajadus; Tartu Ülikool, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9526 19 Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine; Tartu Ülikool, 2020 20 Innovaatiliste ja keskkonnasõbralike põlevkivi või selle saaduste töötlemise tehnoloogiate arendamine; TalTech, 2021 21 Vanaadiumi levik ja esinemisvormid graptoliitargilliidis ning eraldamise tehnoloogiad; TalTech, 2020-2023 22 Haruldaste muldmetallide sisaldused ja jaotumine Eesti karbifosforiidis: kontrollivad mehhanismid ja eraldamisvõimalused; Tartu Ülikool, 2020-2023 23 Potentsiaalselt kasulikud komponendid ja maagistumise genees Eelkambriumi kivimite polümetalse maagistumise ilmingutes; Tartu Ülikool, 2020-2023 24 Eesti karbifosforiidi kvaliteet ja omadused potentsiaalse fosfori ning haruldaste muldmetallide toormena ja selle komplekssed ümbertöötlemistehnoloogiad; TalTech, 2020-2023 25 Ehitusmaavarade otstarbekama kasutamise mudelite ja riigihuvi määratlemise metoodika väljatöötamine; Tartu Ülikool, 2021 26 Preliminary evaluation of the Estonian geoenergy potential and overview of available technologies, expert opinion for using those technologies in the Estonian geological conditions, suggestions for possible further actions and examples of case studies; Penurco Oy, 2021 27 Markšeideritööde kaugseiremeetodite abil efektiivistamise võimaluste rakendusuuring; TalTech, 2019 28 R-S OSA Service OÜ põlevkivituha väärindamise ja ringlusse suunamise võimaluste rakendusuuring; TalTech, 2021 29 Värska leiukoha mineraalvee sobivus loodusliku ninasprei tootmiseks; Tartu Ülikool, 2018 30 Uus põlevkivi kerogeeni väärindamise tehnoloogiline platvorm: osaline oksüdatsioon dikarboksüülhapeteks ja edasine muundamine väärtuslikeks dikarboksüülhapete derivaatideks; TalTech, 2019 25 31 Riiklike laborite tegevuse optimeerimise analüüsi tellimine Rahandusministeeriumile; Civitta, 2018. 32 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas; EGT, 2018. https://fond.egt.ee/fond/egf/8994 33 Graptoliitargilliidi uurituse ülevaade maagiotsingute potentsiaali hindamise seisukohalt; EGT, 2018. https://fond.egt.ee/fond/egf/8995 34 Loode-Eesti Tremadoci graptoliitargilliidi geokeemiline iseloomustus; EGT, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9330 35 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas; EGT, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9333 36 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas; EGT, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9334 37 Eesti fosforiidi väärindamistehnoloogiad - aruanne hetkeolukorra kohta; EGT, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9366 38 Soolhappelise tehnoloogia rakendused Eesti fosforiidi töötlemiseks; EGT, 2021. https://fond.egt.ee/fond/egf/9453 39 Fosforiidi uuendatud geotehniline mudel Toolse ja Rakvere testaladel; EGT, 2021. https://fond.egt.ee/fond/egf/9530 40 Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk-Eesti; EGT, 2021. https://fond.egt.ee/fond/egf/9549 41 Review of the extraction of key metallic values from black shales in relation to their geological and mineralogical properties; EGT, 2021. 42 Ülevaade meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide planeerimiseks; EGT 2021. https://fond.egt.ee/fond/egf/9465 43 Lõuna-Pärnumaa seismomeetriline uuring Häädemeeste vallas; Tartu Ülikool, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9470 44 Eesti geoloogilise baaskaardi Hiiumaa kaardilehtede komplekt; EGT 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9434 45 Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000; EGT 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9350 46 Eesti geoloogilise baaskaardi Pärnu-Jaagupi (5334), Pärnu (5332), Häädemeeste (5314) ja Ikla (5312) kaardilehtede komplekt; EGT 2021. https://fond.egt.ee/fond/egf/9536 47 Graptoliitargilliidi käitlemise juhend; EGT, 2021. https://egt.ee/media/158/download 48 Maavaravarude koondbilansid, Maa-amet; https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised- andmed/Maardlad/Maavaravarude-koondbilansid-p193.html 49 Põhjaveevarude koondbilanss, KAUR: https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri- tegevusvaldkonnad/vesi/pohjavesi#phjaveevarud-ja-bi 50 Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ja Ruhnu vallas, EGT 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9367 51 TalTech ja TalTech geoloogia instituudi EIT Raw Materials võrgustiku projektid (https://taltech.ee/en/rawmaterials-projects) 52 Merepõhja geoloogia: geofüüsikalised kaugseire meetodid ja setteuuringud. Taltech, 2021 https://sisu.ut.ee/sites/default/files/mererita/files/2_3_2_seabed_geological_inventorie s_acoustic_profiling_and_sediment_survey.pdf 26 53 Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega. TÜ, 2018 https://sisu.ut.ee/virumudel/projekt 27 Ministeeriumid 28.04.2022 nr 14-6/22/1996 Ülevaade "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" elluviimisest Esitame kooskõlastamiseks ja vajadusel täiendamiseks „Ülevaade „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest“. 6. juunil 2017 võttis Riigikogu riigieelarve seaduse § 20 lõike 1 alusel vastu „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ ning otsustas maapõuevaldkonna poliitika pikaajalise visiooni, selle arendamise põhimõtted ja aruandluse. Sellest tulenevalt otsustati, et Vabariigi Valitsus esitab alates 2021. aastast mitte harvem kui iga nelja aasta järel Riigikogule ülevaate maapõuepoliitika põhialuste elluviimise kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisa: Ülevaade maapõuepoliitikad aastani 2050 elluviimisest Reeli Sildnik, 626 0758 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231