Arvamuse küsimine Sargvere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta

Koeru tee 2 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee L1 Alliksoone tee 13 Sepa 1 17 Farmi 56701:001:0749 56701:001:0748 56504:002:0195 Sepa 56504:002:0097 56504:002:0120 56504:002:0069 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee Alliksoone tee 11 Mäe 2 18 5650264 Valgma- 56701:001:0349 56504:002:0194 56504:002:0402 Tera Oru Sargvere tee 5650413 Aasa tee Alliksoone tee 10 Uuringuruumi teenindusala 56504:002:03222 19 56504:002:0216 56504:002:0117 56504:001:0321 56504:002:0197 piiripunktide koordinaadid Vilja 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee L2 Alliksoone tee 8 3 4 20 56701:001:0160 56701:001:0754 56504:002:0203 Mamre 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee L3 Alliksoone tee 9 Nr X Y 56504:002:0056 5 21 31 56701:001:0755 56504:002:0193 1 6 528 425,28 598 052,70 Allikmaa 32 Mäeküla alajaam Alliksoone tee 12 Põllu tn 10 6 22 2 6 528 429,41 598 108,50 56504:002:0721 56504:001:0920 56504:002:0198 56504:002:0179 5650226 Puki tee Alliksoone tee 6 3 6 528 450,87 598 155,18 27 7 23 30 56504:001:0238 56504:002:0202 4 6 528 429,98 598 241,76 Koidu 28 5650226 Puki tee Alliksoone tee 7 Lepiku 56504:002:0082 15 25 8 24 5 6 528 376,30 598 322,24 29 56504:001:0235 56504:002:0192 56504:002:0096 6 6 528 255,80 598 263,08 14 26 25 Mäeküla-Koeru-Kapu tee L1 Alliksoone tee 2 22 9 25 56701:001:0733 56504:002:0199 7 6 528 228,03 598 283,42 Möldri 23 24 19 25 Mäeküla-Koeru-Kapu tee Alliksoone tee 4 8 6 528 186,40 598 242,43 56701:001:0855 10 26 Kase 20 56701:001:0348 56504:002:0201 9 6 528 146,19 598 190,85 56504:002:0044 16 25 Mäeküla-Koeru-Kapu tee L2 Alliksoone tee 1 21 11 27 10 6 528 267,98 598 058,06 56701:001:0726 56504:002:0188 17 Mäeküla-Sargvere kergliiklustee L3 Alliksoone tee 3 12 28 18 56701:001:0320 56504:002:0189 Pindala 5,48 ha Tatra Mäeküla-Sargvere kergliiklustee L4 Alliksoone tee 5 Santeri 56504:002:0152 13 29 N 13 56701:001:0318 56504:002:0190 56701:001:0725 Möldri Mäeküla-Sargvere kergliiklustee L1 Alliksoone tee 56701:001:0317 14 30 56701:001:0305 56504:002:0187 Veskiotsa Alliksoone Alliksoone haljasala Soone 2 3 56504:002:0017 15 56701:001:0304 31 56701:001:0323 56504:001:0196 4 PRK0022683 Tiiu Alliksoone tee 15 5650349 Alliksoone tee Lepikupõllu 16 32 56701:001:0856 56504:002:0196 56501:001:0242 56504:001:0133 PRK0051731 Kartulihoidla Lepikupõllu Puki 1 5 56504:001:0195 56504:001:0075 56504:001:0197 Veski Iva 56504:002:0450 Kaardileht nr 6324 (Paide) Väetiselao 56504:001:0239 56504:001:0194 Iva Metsatuka 5650040 Lennuvälja tee 56504:001:0237 56701:001:0658 12 56504:002:0135 Märkused: 7 6 10 1 1.Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 11 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja Mäe 8 Santeri Elektripaigaldise piiripunkti number 2.Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 56504:001:0009 Soone 56701:001:0319 kaitsevöönd 56701:001:0732 7 Metsatuka 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Ärinurga PRK0022685 2 Tallinn-Tartu- Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 23.03.2022); 56504:001:0310 8 56701:001:0658 Võru-Luhamaa tee Teekaitsevöönd 10 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (must-valge põhikaart, kitsenduste andmed, 56504:001:0640 Soone Kavandatav uuringupunkt 9 56504:001:0236 9 Mürgilao seisuga 23.03.2022). 56504:002:0023 4. Kogu uuringuruum kattub Kogu uuringuruumi teenindusala kattub Nitraaditundliku alaga Maanteeääre Liblikamäe Aasa 25 Mäeküla-Koeru- 56504:001:0400 Maaparandushoiuala Liinirajatise kaitsevöönd 56504:001:0024 (tunnus LTA1000001) ja riigikaitselise ehitise Nurmsi õppevälja piiranguvööndiga (tunnus 75) 1 56504:001:0209 Kapu tee Mäeküla-Sargvere Plekimehe 56504:001:0017 kergliiklustee L2 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 56701:001:0747 Mäe põld Arengupõllu 56701:001:0316 56701:001:0392 n/ta 56504:001:0208 PRK0021832 Eesvoolu kaitsevöönd Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu PRK0018741 Kaupluse 2 3 Arengu Sargvere uuringuruum Uuringuruumi teenindusala 56504:001:0037 56701:001:0753 Mäeküla-Sargvere 4 kergliiklustee L5 Soone Vene plaan 56701:001:0315 Veehaarde sanitaarkaitseala Paide linn, Järva maakond Rammuli 56701:001:0355 56504:001:0013 56501:001:0356 Kõrre 5 Kivistiku Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1/1 56504:001:0144 56504:002:0480 Tallinn, Kesklinna linnaosa, Harju maakond, Nõopõllu Rammuli põld 6 Tartu mnt 83-806, 10115 Caspar Rüütel 56701:001:0354 56501:001:0357 [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5000 Nurga 56504:001:0520 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Annika Vohta Kuupäev 14.04.2022 /Allkirjastatud digitaalselt/ 0 250 500 m Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Helis Vahtra Töö nr 22/3902 /Allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Inseneribüroo STEIGER Marina Minerals OÜ Sargvere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus Töö nr 22/3902 Tallinn 2022 Sargvere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk. Marina Minerals OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba liiva ja kruusa uuringuks Sargvere uuringuruumis 5,48 ha pindalal. Taotletav uuringuruum asub Järva maakonnas Paide linnas Sargvere külas riigimaal Metsatuka (56701:001:0658), mille valitseja on Keskkonna- ministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Marina Minerals OÜ on kaevandamisettevõte, mis arendab välja ja võtab kasutusse perspek- tiivseid ehitusmaavarade leiukohti. Ettevõtte eesmärgiks on võtta kasutusse perspektiivseid maavara leiukohti, mis toetaksid suuremate linnade arengut ning ehitustegevust ja/või suurobjektide täitematerjalidega varustatust. Sargvere uuringuruumi geoloogilise uuringu eesmärgiks on Tallinn - Tartu maantee ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring ning sobivusel selle arvele võtmine maavara aktiivse tarbevaruna. Kvaliteetse maavara esinemise korral on arendajal soov taotleda keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Taotletava Sargvere uuringuruumi ja Metsatuka maaüksuse puhul on tegu endise lõpuni ammendamata ja korrastamata karjääriga, mida täna soovitakse täiendavalt uurida ning võimalusel lõpuni ekspluateerida (vt joonis 1). Joonis 1. Metsatuka maaüksuse reljeefikaart Maa-ameti kaardirakendusest X-GIS Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee (nr 2) ehituse ja renoveerimise tõttu on piirkonna nõudlus ehitusmaavarade järele olulisel määral suurenenud. Riigi eelarvestrateegia 2021 - 2024 ning 2021. a riigieelarve seaduse eelnõu kohaselt kehtestatud Riigiteede teehoiukava 2021- 2030 üheks eesmärgiks põhimaanteede (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu) neljarealiseks väljaehitamine. Nii on ka taotletava objekti asukoha valikul silmas peetud just selle lähedust Tallinn - Tartu maanteele ning Riigiteede teehoiukava 2021–2030 Lisa 41, mille kohaselt soovitakse Tartu maanteel alates 2025. aastast alustada Mäeküla möödasõidu ehitustöödega. Maavara kaevandamise eesmärgil taotletav Sargvere uuringruum on kavandatud justnimelt 1 Ehitusobjektid TEN-T teedel ja teiste olulise mõjuga teelõikudel aastatel 2025-2030, sh Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019-2023 eesmärgiks seatud Tartu, Pärnu ja Narva suunaliste põhimaanteede neljarealiseks ehitamise indikatiivne ehitamise kava. seda objekti silmas pidades, mis tähendab, et maavara olemasolul ja selle võimalikul kasutamisel eeldatakse leiukohale kiiret ekspluatatsiooni ning ammendunud ala korrastamist. Taotletava uuringuruumi piiri määramisel on arvestatud muuhulgas maakasustuse, kitsenduste ja geoloogiliste eeldustega ning hilisema kaevandamistegevusel mäenduslike, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimustega. Antud eeldusi silmas pidades, on uuringuloa taotleja Tallinn - Tartu maantee Mäo liiklussõlmest Tartu suunal välja valinud Sargvere uuringuruumi, mille piires tehakse esmalt kindlaks maavara olemasolu ning seejärel uuringutulemustest lähtuvalt tehakse kindlaks selle kasutamisvõimalused. Taotletavas uuringuruumis leiduvat materjali on eelduslikult võimalik kasutada tee katendi või muldkeha ehituses. Sargvere uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega alustatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus. 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus. Taotletav uuringuruum teenindusala pindalaga 5,48 ha asub Järva maakonnas Paide linnas Sargvere külas riigimaal Metsatuka (56701:001:0658), mille valitseja on Keskkonna- ministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Uuringuruum külgneb lääneosas Iva (56504:001:0239), edela- ja lõunaosas Soone (56504:001:0196). Lõunas jätkub ka Metsatuka (56701:001:0658) kinnistu. Idas ja põhjas külgneb Santeri (56701:001:0725) kinnistuga. Ligikaudu 30 m kaugusel idas ja kirdes külgneb uuringuruumiga paralleelselt tugimaantee Mäeküla - Koeru - Kapu (nr 25). Uuringuruum ei kattu selle kaitsevööndiga. Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa põhimaantee (nr 2) asub uuringuruumist ligikaudu 570 m kaugusel lääne ja edela suunas. Taotletav uuringuruumi läbib ida ja kaguosas alla 1 kV elektriõhuliin BIO (tunnus M6057590) ja esineb elektriõhuliini tugi (109148628). Taotletav uuringuruumist põhja, lääne ja lõunasuunas ~50 - 200 m kaugusele jääb maa- parandussüsteemi maa-alaga SARGVERE (tunnus 6112410010070002). Kogu uuringuruumi teenindusala kattub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik alaga (tunnus LTA1000001) ja riigikaitselise ehitise Nurmsi õppevälja piiranguvööndiga (tunnus 75). Uuringuruumist vahetult loode jääb veehaarde puurkaev nr PRK0022683, mille kaitse- vööndiga kattuvus puudub ning lõunas veehaarde puurkaev nr PRK0022685, mille kaitse- vööndiga on kattuvus ~34 m. Piirkond on kaitsmata põhjaveega ala. Kaitsevööndi piires uuringupunkte ei rajata. Kui tekib siiski vajadus selleks, siis enne kooskõlastatakse tegevus. Lähim looduslik veekogu on Esna jõgi (VEE1124100A), mis jääb taotletava uuringuruumi teenindusalast ~1,7 km kaugusele loodesse. Suurematest keskustest jääb Paide linn 6,5 km kaugusele läände, Sargvere küla ligikaudu 400 m kaugusel kirdesse. Vahetult lõunas asub paralleelselt uuringuruumiga avalik Puki tee (nr 5650226 ja). Lähimad elumajad asuvad vahetult uuringuruumi piirist lõunas Mäeküla (56701:001:0732) kinnistul, läänes ~30 m kaugusel Puki (56504:001:0197), ~50 m kaugusel kirdes Tiiu (56701:001:0856), ~80 m kaugusel kirdes Iva (56504:001:0237) ja ~145 m kaugusel kagus Liblikamäe (56504:001:0400) katastriüksustel. Taotletava uuringuruumi ala on valdavalt metsamaa. Uuringuruumi teenindusala on ligikaudu 2 - 3 m sügavune vana karjäärisüvend, absoluutkõrgustel 65,2 - 70,0 m. Taotletava Sargvere uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Taotletava uuringuruumi teenindusalale lähim maardla on ligikaudu 2,8 m kaugusel idas asuv Kareda dolokivimaardla (registrikaart 793). Maardlas kaevandab OÜ Väo Paas kaevandamise loa nr L.MK/300504 alusel Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldisel. Lähimad kvaternaari- setetega seotud ehitusmaterjalide maardlad on ligikaudu 17 km kaugusel läänes asuv Aasuvälja liivamaardla (registrikaart 967), kus kaevandab AS Tariston Aasuvälja liivakarjääri mäeeraldisel (luba nr Jarm-054) ja Liivamäe liivamaardla (registrikaart 549), kus kaevandab AS Tariston Liivamäe II ja Liivamäe III liivakarjäärides (luba nr JARM-024 ja KL-508239). Ligikaudu 20 km kaugusel ida suunas asub Hällimäe kruusamaardla (registrikaart 179), kus kaevandab OÜ Revelstok kaevandamise loa nr L.MK/317719 alusel. 2. Uuringuruumi varasem uuritus. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihining katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu. Maa-ameti kaardirakenduses oleva mullastiku kaardi alusel on taotletava uuringuruumi piires kattepinnaseks valdavas osas kahkjas leetunud mullad, kus lõimiseks on peenliivast saviliivani, sh 1 - 3 cm paksune kasvukiht. Võivad esineda veerised läbimõõduga 1 - 10 cm. Põhja- ja loodeosas esinevad 0,25 m paksuse huumushorisondiga leostunud gleimullad, kus lõimiseks on liivsavi ja 0,3 - 0,35 m paksusega õhukesed madalsoomullad, kus lõimiseks turvas, liivsavi ja tolmjas liivsavi. Edelanurgas leetjas leetjad saviliiv- ja liivsavimullad. Geoloogilise kaardi mõõdus 1 : 400 000 andmeil esinevad taotletavas uuringuruumis glatsiofluviaalsed setted (veeristik, kruus, liiv). Geoloogilise kaardi mõõdus 1 : 50 000 andmeil esineb taotletava uuringuruumis valdavas osas Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (eriteraline liiv, Q1jrVr_fg). Vastavalt pinnakatte andmepunktidele on kvaternaarisetete paksus 3 - 5 m. Ala lähiümbruses on tehtud Geoloogia Valitsuse poolt 1973. aastal geofüüsikalised uurimis- tööd (Luht, I., 1973; EGF 3241). Vastavalt aruandele on aluspõhjakivimit katva kvaternaar- setete paksus 0,5 - 3,0 m. Eesti Geoloogiakeskuse 2014. aasta Kareda dolokivimaardla varu ümberhindamise aruande (Tuuling, T. 2014; EGF 8383) põhjal on kvaternaarisetete paksus 0,8 - 4,8 m (sh mullakihi paksus 0,2 - 0,4 m), mis on esindatud veeriseid ja munakaid sisaldava pruunikashalli liivsavimoreeniga ja ka rähkse lokaalmoreeniga. Põlva rajooni klaasidolomiitide uuringu käigus teostati uuringutööd taotletava Sargvere uuringuruumist ~6 km põhjas Esna objektil ja 0,9 km kaugusel lõunas Koigi II objektil (Lodjak, T., 1981; EGF 3878). Esna objektil puuriti 13 puurauku, mille andmetel on kvaternaarisetete paksus 5 - 12 m. Setted on esindatud pruunikas- hallide savikas-karbo- naatsete moreenidega, millel lasub õhuke (0,3 - 0,4 m) kasvukiht. Veetase oli maapinnast 0,6 - 2,3 m sügavusel. Koigi objektil puuriti 7 puurauku, kus kvaternaarisetete paksus ulatub 2,0 - 2,5 meetrini. Setted on esindatud pruunikashallide moreenidega ja kasvukihist (0,3 - 0,4 m). Veetase oli maapinnast 1,4 - 9,6 m sügavusel. Uuringuruumi lamamiks on Ülem-Raikküla alamkihistu lubja- ja dolokivi (S1rk2). Ülem- Devoni karbonaatsete kivimite veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid. Taotletava Sargvere uuringuruumi teenindusala on põhjavee looduslikult nõrgalt kaitstud piirkonnas. Taotletava uuringuruumi teenindusala on vana karjäärisüvend, millest on kunagi liiva kaevandatud, kuid puuduvad andmed, et antud alal oleks varem maavara geoloogilisi uuringuid tehtud ja maavara kaevandamiseks mäeeraldist vormistatud. Ehitusgeoloogilisi uuringuid on tehtud taotletavast uuringualast ligikaudu 400 m edela suunda jääval katastriüksusel (56701:001:0753). Uuringu (Parbo, A., 2006; nr 30434) andmetel on kvaternaarisetete paksus 0,9 - 2,7 m (sh kasvukiht 0,3 - 0,6 m), mis on esindatud saviliiva ja aleuriidiga. Vett puurimistööde ajal ei ilmunud. Uuringuruumist ~860 m kaugusel põhjas teostatud uuringute (Miidel, M., 1972; nr 6291 ja Miidel, M., 1971; nr 5238) põhjal esineb kvaternaarisetete kiht kuni 3,6 meetrini (sh kasvukiht 0,2 - 0,6 m), mis on esindatud tolmliiva, saviliivmoreeni ja lubisetetena. Olemasoleva informatsiooni põhjal võib hinnata kvaternaarisetete paksuseks 3 - 5 meetrit. Geoloogilise uuringuga on võimalik kindlaks teha, kas ja kui paksult esineb liiva/kruusa levik süvendis ja äärealadel. Kruusa- ja liivakihte/läätsi võib esineda ka saviliiva ja moreenikihi sees/all. Eeldades, et maavaraks sobilikke setteid leidub uuringuruumis ligikaudu 6 ha pindalal ning kasuliku kihi paksuseks on keskmiselt 4 m, on maavara hinnanguliseks mahuks 240 tuh m3. Taotletava Sargvere uuringuruumis lasuva maavara kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist. Ehitusliiva- ja kruusa nõuetele vastavat materjali saab kasutada teedeehituses ja üldehitustöödel, madalakvaliteedilist täiteliiva ja -kruusa saab kasutada teede mullete ehitamiseks ja täitematerjalina. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Geoloogiline uuring peab välja selgitama kaevandamisväärse maavara olemasolu uuringu- ruumis ja piiritlema selle leviku, tegema kindlaks maavaralasundi peamised lasumis- tingimused, sh kasuliku kihi ja katendi paksuse ning selle koostise, hüdrogeoloogilised ja keskkonnakaitselised ning samuti mäetehnilised tingimused. Arvestades piirkonna geo- loogilist ehitust, kus ala lõuna- ja kaguosas on maapinna muutlikkus suur, rajatakse uuringupunktid ekskavaatoriga. Uuritava kihi paksuseks on eeldatud maksimaalselt kuni 5 m. Kuid selleks, et oleks tagatud kasuliku kihi lamamini uurimine, on uurimissügavuseks määratud varuga kuni 10 m. Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringuaukude vahekaugus üle 200 m. Kuna taotletava ala maapind on rel1jeefne, siis rajatakse uuringupunktid tihedamalt. Graafilisele lisale on kantud uuringuvõrk tihedusega ligikaudu 70 x 70 m, mis eeldaks 15 kaeveõõne rajamist. Kasuliku kihi lasundi välja kontuurimiseks võib osutuda vajalikuks uuringupunktide rajamine väikeste vahemaade tagant. Seepärast on loa taotlusesse märgitud varuga kuni 30 kaevandi rajamine. Juhul kui kaevanditega ei õnnestu kasuliku kihi lamamit avada, planeeritakse kaevandeid dubleerivate puuraukude rajamine (maksimaalselt 30 puurauku). Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid laboratoorseteks määranguteks. Proovid võetakse litoloogiliste erimite kaupa, millest tehakse katsed ja analüüsid vastavalt määruses nr 52 ettenähtud nõuetele (terastikulise koostise määramine, vajadusel purunemiskindluse määrang killustikust fr 10 - 14 mm standardi EVS-EN 1097-2 järgi, lisaks ka setete filtratsiooni omadused). Laboratoorsete tööde maht kujuneb välja uuringu käigus. Laborikatsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks mõõdetakse puuraukudes/kaevandites põhjavee tasemed. Rajatud puuraukude/kaevandite suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000. Geoloogilise uuringu käigus uuringupunkte elektripaigaldise kaitsevööndisse ja puurkaevude sanitaarkaitsevööndisse ei rajata. Maavaravaru kinnitamine kooskõlastatakse vastavate asutustega. Kameraaltöödest tehakse andmetöötlus ja koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed. Kavandatavaks tegevuseks on Järva maakonnas Paide linnas Sargvere külas Sargvere uuringuruumi geoloogilise uuringu läbiviimine 5,48 hektaril. Paide linna valla üldplaneeringu kohaselt ei ole taotletava uuringuruumi teenindusalal kavandatud muid tegevusi ega piiranguid. Looduskaitse- ja Natura 2000 alasid ega kaitsealuste liikide leiukohti taotletava uuringuruumi teenindusalale ei jää. Samuti puuduvad seal muinsuskaitselised piirangud. Lähimad elumajad asuvad vahetult uuringuruumi piirist lõunas Mäeküla (56701:001:0732) kinnistul, läänes ~30 m kaugusel Puki (56504:001:0197), ~50 m kaugusel kirdes Tiiu (56701:001:0856), ~80 m kaugusel kirdes Iva (56504:001:0237) ja ~145 m kaugusel kagus Liblikamäe (56504:001:0400) katastriüksustel. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt (maksimaalselt 2 - 3 päeva) päevasel ajal tööpäevadel. Mõju ei ulatu väljapoole uuringuruumi teenindusala. Planeeritavate tööde aeg on võimalik kooskõlastada kõrval elavate kohalike elanikega. Kavandatav tegevus hõlmab endas ekskavaatoriga kuni 30 kaevandi rajamist, mille sügavus ei ületa 10 meetrit. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt (2 - 3 päeva) päevasel ajal. Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Kavandatav uuring viiakse läbi masinatega, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuse- energiat. Uuringupunktide rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Puuraugud ja kaevandid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljavõetud materjaliga ning likvideerimise kohta koostatakse vastava- sisuline likvideerimise akt. Veeproove ei võeta. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Muid jäätmeid uuringu käigus ei tekitata. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis- jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus. Uuringuruumi teenindusala korrastamiseks rajatud puuraugud/kaevandid likvideeritakse vastavalt nõuetele pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjelda- mine, proovide võtmine, veetaseme fikseerimine jne) on tehtud. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Uuringuaukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb geoloogilise uuringu loa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uurimistöö käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamis- jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringupunktidesse rajatakse puuraugud/kaevandid ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Terastikulise koostise määramiseks vajaminev proovikogus liiva puhul on ~5 kg, filtratsioonimooduli määramiseks vajaminev proovikogus on ~20 kg. 6. Töö ajakava. - Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal; - Välitööd (kaevandite/puuraukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) – 2 nädalat; - Välimaterjalide ettevalmistamine – 1 nädal; - Laboratoorsed tööd – 1 kuu; - Kameraaltööd ja uuringuaruande koostamine – 2 kuud; - Uuringu aruande kinnitamine – 2 kuud; KOKKU – 6 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul. Seletuskiri koostatud 14.04.2022. a. Taotleja: Marina Minerals OÜ Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt / juhatuse liige Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Annika Vohta / allkirjastatud digitaalselt / Mäeinsener 1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Caspar Rüütel Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/5, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Sargvere Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala 5.48 pindala, ha Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0567 Paide linn Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik Liiv, ehitusliiv teede- ja üldehitus, täitepinnas 240 tuh m³ Liiv, teede- ja üldehitus, täitepinnas 240 tuh m³ täitepinnas Kruus, teede- ja üldehitus, täitepinnas 240 tuh m³ ehituskruus Kruus, teede- ja üldehitus, täitepinnas 240 tuh m³ täitepinnas Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 10 Puuraukude arv 30 Uuringukaeveõõnte arv 30 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, kruusa purunemiskindluse määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Sargvere_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Sargvere_.asice Muud lisad Lisa 3: Sargvere_uuringuruumi_piir.dgn Kaitseministeerium [email protected] 27.04.2022 nr DM-119904-6 Arvamuse küsimine Sargvere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta Keskkonnaamet on võtnud menetlusse Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 83-806, 10115) Sargvere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse. Nõuetele vastav taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 19.04.2022 nr DM-119904-1 all. Sargvere uuringuruumi geoloogilise uuringu luba taotletakse Järva maakonnas Paide linnas Sargvere külas katastriüksusel Metsatuka (katastritunnus 56701:001:0658). Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Maa- amet. Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 5,48 ha. Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Nurmsi õppevälja piiranguvööndiga. Maapõueseaduse § 27 lg 5 sätestab, et kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab loa andja uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks Kaitseministeeriumile, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Lähtuvalt ülaltoodust palub Keskkonnaamet Kaitseministeeriumil esitada 30 päeva jooksul arvamus käesolevale kirjale lisatud geoloogilise uuringu loa taotluse osas. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Taotlus 19.04.2022.bdoc Viktoria Burtin 5688 5603 [email protected] 2(2)