Detailplaneeringu algatamise teade (Valga)

Lisa 1 Valga Vallavalitsuse 11.04.2022 korraldusele nr 113 DETAILPLANEERINGUALA PIIR JA LÄHTESEISUKOHAD Valga valla Valga linna Jaama pst 21 krundi ja selle lähiala detailplaneeringu koostamiseks 1. Planeeringuala ja planeeringuala piir Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 7800 m2. Planeeringuala piir on näidatud skeemil 1. Skeem 1. Planeeringuala piir (Aluskaart: Maa-amet 2022) Detailplaneeringuala koosseisu on arvatud järgmised katastriüksused: ­ Terviklikult Vabaduse tn 38 (tunnus 85401:006:1080, katastriüksuse sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 3 236 m2), ­ Terviklikult Võru tn 1 (tunnus 85401:006:1070, katastriüksuse sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 3 837 m2), ­ Osaliselt Jaama puiestee (tunnus 85401:007:0026, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 15 542 m2), ­ Osaliselt Vabaduse tänav (tunnus 85401:005:0029, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 9 697 m2), ­ Osaliselt Võru tänav T1 (tunnus 85401:005:0026, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 2 342 m2). 2. Linnaruumi analüüs planeeringu koostamiseks 1 Ruumimuudatusi kavandades on otstarbekas korrastada ka koha-aadressid vastavaks ruumiandmete seaduse1 üldnõuetega. Koha-aadress peab tagama objekti leidmise geograafilises ruumis, olema minimaalselt vajaliku pikkusega, vastama kultuurivaadetele ja keelenõuetele ning olema kooskõlas aadressiandmete süsteemiga. Liikluspinna järgi määratavates lähiaadressides kasutatavad aadressinumbrid määratakse viisil, mille kohaselt ühel pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paaritud numbrid ja teisel pool liikluspinda asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paarisnumbrid. Arvestades kavandatava linnaehitusliku muutusega ja eeldusega, et uushoonestuse peamine juurdepääs saab olema Jaama puiestee kaudu ja planeeringuala hoonestatavad maaüksused liidetakse üheks, siis on nõuetele vastav lähiaadress Jaama pst 2. Aadressiandmete muutmise menetlus korraldatakse maakorralduslike tööde käigus peale planeeringu kehtestamist.  2 Planeeringuala asub Valga kesklinnas (Kesklinna asum), olles kontaktis linna peamise arenguteljega Valga raudteejaam (Jaama puiestee) - Vabaduse tänav (peamine äritänav) - Kesk tänav - Valga keskväljak - Valga-Valka piiriala. Arengutelg ja selle kontaktalad on Valga linna arengu kavandamisel prioriteetsed. Linnaruumi arengu suunamisel on võetud eesmärk avalikult kasutatava linnaruumi kvaliteeti tõstmine ja hoonestuse tihendamise kaudu parandada kesklinna atraktiivsust ning muuta elukeskkonna kaasaegsetele tingimustele vastavaks. Nimetatud strateegiale tuginedes on ellu viidud viimaste aastate investeeringud ning samas sihis kavandatakse uusi arendusi. Skeem 1. Valga linna arengutelg ja seos Valka linnaga (Läti) (Aluskaart: ESRI 2021) Planeeringuala on üks osa suure potentsiaaliga arengualast (planeeringuala ja selle kontaktala), mille peamine funktsioon on pakkuda elanikele igapäevaseks eluks vajalikke teenuseid (kauplused, turg jms). Juba ajalooliselt on Vabaduse tänava otsa tuntud kui inimeste kogunemise ja kauplemise kohana, kuhu koliti 1907. a linna turuplats. 1990. aastatel kujundati planeeringuala lähistele Valga linna avaturg (Vabaduse tn 39) ümber kaarhallidega turuks ning hilisemalt avati hoonetes toidu- ja esmatarbekaupade ketipoed. Teisel pool Jaama puiesteed alustati arendustegevustega 2000. aastatel. 2005. a kehtestati detailplaneering endise jõusöödatehase territooriumile, mille osa on ka käesolev planeeringuala. Planeeringuga määrati ehitusõigus ärilisel eesmärgil kasutatavate hoonete püstitamiseks ning lahendati hoonete vaheline ruum ning liikluskorraldus. Nimetatud planeeringut muudeti Jaama pst 2b arenduseks kohandatud detailplaneeringuga, mis andis õiguse püstitada krundile kuni 3300 m 2 ehitusaluse pinnaga kaubandushoone. Analüüsides kehtivaid detailplaneeringuid ning arvestades ajas muutunud nõudmistega linnaruumi kvaliteedile ja avalikkusele suunatud hoonete funktsionaalsusele, on asjakohane uue detailplaneeringu koostamine.  3 Skeem 2. Valga linnaruumi analüüs (Aluskaart: Maa-amet 2021) Koostatava detailplaneeringu planeerimisettepanekuga tuleb anda eeldused atraktiivseks linnaruumi ehitamiseks ja kujundamiseks, sealjuures arvestades ümbritseva linnaruumi omapära. Linnaehituslikult on olulise tähtsusega Vabaduse ja Võru tänavate nurgal asuva hoone mahu säilitamine. Kahekümnenda sajandi algusaastetest pärit hoone visuaalselt sulgeb Vabaduse tänava sihti ja markeerib Jaama ja Võru tänavate nurka. Hoone mahu ja tänava fassaadide säilitamisega markeeritakse Vabaduse tänavalt avanev vaade ja välditakse järske üleminekuid uushoonestusele. Planeerimisettepanekuga tuleb sobitada uushoonestus kõrvuti ajaloolise hoonega. Tänavajoone järgimise kohustus on Võru tänava ääres. Planeeringuga määratakse tänavajoon Jaama puisetee poolsele küljele. Hoone peamine sissepääs hoonesse tuleb kavandada Jaama puisetee suunalt. Kuna uushoonestus on Valga linnakeskuses ja piirneb linnakeskuse taaselustamise arenguteljega, siis on oluline kavandada uushoonestus kvaliteetse arhitektuurse lahendusega. Inimeste, kergliiklejate ja mootorsõidukite liikumissuundi analüüsides on vajalik säilitada kõnniteed Jaama puiesteel ja Võru tänaval. Liikluskorralduslikult on põhjendatud mootorsõidukite juurdepääsu lahendamine Jaama puiesteelt ning Võru tänavalt.  4 Foto 1. Vaade Vabaduse tn 38 hoonele 21.06.1929 Postimehes avaldatud fotolt (Allikas: EAA.2111.1.13400.1 (AIS)) 3. Planeeringu eesmärk, ülesanded ja koostamise vajadus Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Valga linna Kesklinna asumisse Jaama pst 2 krundile kaasaegne kaubandus- ja teenindushoone, mis tihendab kesklinna hoonestust ja tõstab piirkonna elukeskkonna kvaliteeti. Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna soovitakse muuta kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõigust ja püstitada ehitusloakohustuslikku hoonet/hooneid. Kaubandus- ja teenindushoonete kompleksi eeldatav ruumiline mõju on ulatuslikum kui maaüksus, millel tegevusi kavandatakse, siis sellest tulenevalt on eeldada ka suurema avaliku huvi esinemist. Detailplaneeringu menetluse kaudu on kõige paremini tagatud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte, huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. Detailplaneering koostatakse Valga Linnavolikogu 25.05.2007 määrusega nr 6 kehtestatud Valga linna üldplaneeringu alusel. Detailplaneeringu kontseptsiooni välja töötades tuleb arvestada kvaliteetse ruumi loomise aluspõhimõtetega. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele: ­ Detailplaneeringu lahendus peab olema kaasaegse elukeskkonna nõudmistele vastav ja sobima lähiaastate ehitutegevuse aluseks. ­ Detailplaneeringu lahendus käsitleb kaubandus- ja teenindushoonete kompleksi planeerides krunti kui avalikku ala omandist sõltumata, sest kavandatavad tegevused on suunatud avalikkusele. ­ Detailplaneeringu lahendusega määratud ehitusõigus peab olema mahus, mis sobib ümbritsevasse keskkonda ja võimaldab seatud eesmärgi elluviimist. Hoonetele määratav maksimaalne kõrgus ei tohi oluliselt ületada ümbruskonna hoonete kõrgusi. ­ Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused peavad olema piisava detailsusega, et tagada kvaliteetse, kaasaegse ja tervikliku arhitektuurse lahendusega planeeringuala kujunemine. Detailplaneeringuga määratud arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused peavad andma aluse arhitektuurselt kvaliteetsete hoonete projekteerimiseks. Planeeritud hoone peab olema igast küljest esinduslik. ­ Koostav detailplaneering peab andma lahenduse olemasolevale Vabaduse tn 38/1 hoonele. Hoone võib säilitada, osaliselt lammutada või taas ehitada nii et selle ajalooline või olemasolev linnaruumis tajutav maht ja kuju (sh katuse kuju) säilib. Hoone võib säilitada eraldiseisvana, osana uuest hoonestusest või rajatisena. Vabaduse tänava ja vähemalt kolmneljandiku ulatuses Jaama puiestee ja Võru tänava fassaadide mahust ja väljanägemisest peab säilima kas olemasoleval või ehitusjärgsel kujul. ­ Hoone peamine sissepääs tuleb kavandada Jaama puiestee ja/või Võru tänava poolt. Hoone Jaama puiestee ja vähemalt osaliselt Võru tänava poolne tänavakorrus peab olema tänavaruumiga suhtlev, ei tohi olla tumm. ­ Detailplaneeringuga kavandatud hooned peavad olema kõigile ühiskonnaliikmetele kättesaadavad ja kasutatavad, st ruumilahendus peab tagama head võimalused ligipääsuks erineval viisil ja vanuses liiklejatele. Samuti peab olema loogiline ja turvaline liikumine planeeringualal ning ühendused kontaktalaga. ­ Detailplaneeringuga säilitatakse/kavandatakse Jaama puiesteele ja Võru tänavale planeeritava krundiga külgnevale alale jalakäijate teed. Valga Vallavalitsus sõlmib hiljemalt detailplaneeringu vastuvõtmise hetkeks detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga planeerimisseaduse § 131 kohase halduslepingu. Halduslepinguga antakse huvitatud isikule üle detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste välja ehitamise kohustus või kohustus kanda väljaehitamisega seotud kulud täielikult või osaliselt.  5 ­ Detailplaneeringu lahendus peab tooma piirkonda ka Valga linnale omast rohelist ilmet. Valga linna üldplaneeringu järgi tuleb planeeritava krundi pindalast haljastada vähemalt 20%, millest 60% arvestatakse kõrghaljastusena. Keskkonnaprobleemidega paremaks toimetulemiseks on asjakohane lahendute väljatöötamisel eelistada looduspõhiseid lahendusi insenertehnilistele lahendustele. Eesmärgi saavutamiseks lahendatakse detailplaneeringuga planeerimisseaduse § 126 ülesanded, mis on asjakohased ja vajalikud kavandatud eesmärgi täitmiseks. Detailplaneeringu eelnõu koostamise ajal viiakse läbi vähemalt kolme kutsutud osalejaga planeeringuvõistlus. Võistlus peab olema läbiviinud Eesti arhitektide liidu poolt 2013. aastal koostatud Arhitektuurivõistluse juhendi järgi. Võistluse eesmärk on linnaruumi mõjutavate oluliste ruumiliste lahenduste põhjalik läbikaalumine ning uuenduslike ja värskete ideede kasutamine kvaliteetse ruumi loomiseks. Lisaks antakse arhitektuurne lahendus Vabaduse tn 38/1 hoonele ning uuele kaubandus- ja teeninduskeskusele. Võistlusülesande koostamisel arvestatakse kolme peamise tingimusega: ­ Kolme tänava (Vabaduse tänav, Jaama puiestee ja Võru tänav) ristumise kohas tuleb säilitada Vabaduse tn 38/1 hoone fassaadid 1929. aastal jäädvustatud või olemasoleva linnaruumis tajutava mahu ja arhitektuurse väljanägemise (sh katuse kuju) abil. Selleks võib ette näha hoone säilitamise, osalise lammutamise või taas ehitamise. Hoone võib säilitada eraldiseisvana, osana uuest hoonestusest või rajatisena. Vabaduse tänava ja vähemalt kolmneljandiku ulatuses Jaama puiestee ja Võru tänava fassaadide mahust ja väljanägemisest peab säilima. Tuleb leida lahendus hoone mahu markeerimisele või kujundada selleks skulptuurne ruumielement. Eesmärk on hoida Vabaduse tänavalt avanev vaade suletuna, mis tagab Valga linnatuumiku muinsuskaitseala toetava keskkonna. ­ Tänavajoone järgimise kohustus on Võru tänava ääres. Planeeringuga määratakse hoonestusele tänavajoon Jaama puiestee poolsele küljele. Uue hoone peamine sissepääs hoonesse tuleb kavandada Jaama puiestee ja/või Võru tänava suunalt. Hoone Jaama puiestee poolne ja vähemalt osaliselt Võru tänava poolne tänavakorrus peab olema tänavaruumiga suhtlev, ei tohi olla tumm. Uue hoone fassaadide liigendamisel tuleb arvestada kaubandushoone vajadustega. ­ Lahendus peab arvestama jalgsi või jalgrattaga tulevate klientide vajadustega. Jalakäijate peamine ja lühim juurdepääs uuele hoonele ei tohi toimuda läbi parkla. Lahendatav avalik ruumi peab arvestama universaalse disaini põhimõtetega. Võistlusülesanne koostatakse koostöös huvitatud isikuga. Võitnud võistlustöö põhjal koostatakse detailplaneering. 4. Planeerimismeeskonna moodustamine Planeerimismeeskond peab koosnema erinevate erialade spetsialistidest, kes lahendavad planeeringualal oma pädevusest lähtuvalt planeeringu osasid. Planeeringu koostamise meeskonna moodustab planeerija2. Planeerija ja muu planeeringu koostamises osalev erialateadmistega isik peab lähtuma planeerimisseaduse § 4 lõikes 6 sätestatust. Valga Vallavalitsuse poolt vaatab detailplaneeringu lahenduse läbi ja hindab selle asja- ja ajakohasust ning vastavust Valga valla ruumise arengu eesmärkidele Valga valla planeeringu- ja keskkonnakomisjon. 5. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja teised strateegilised arengudokumendid ning standardid 2 Planeerimisseaduse § 6 punkti 10 tähenduses  6 Detailplaneeringu lahendust koostades tuleb arvestada mh järgmiste planeeringute, strateegiliste arengudokumentide ja standarditega: Valga linna üldplaneering – Üldplaneeringuga on kavandatud planeeringuala piirkonda ärimaa maakasutuse juhtotstarve, mille juurde on lubatud 25% ulatuses elamumaa või tootmismaa kõrvalfunktsioon. Ärimaa juhtotstarve on kontorite, äride ja teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja nende teenindusmaa. Nimetatud juhtfunktsiooniga piirkonda võib planeerida antud piirkonnateenindamiseks vajalikke rajatisi, näiteks parklad, alajaamad, siderajatised jms. Tingimuseks on seatud, et parkimisvajadus tuleb lahendada tegevustega samal krundil. Ärikeskuste parkimisaladel tuleb kasutada kõrghaljastust (krundi pindalast haljastada vähemalt 20%, millest 60% arvestatakse kõrghaljastusena). Planeeringuala asub kaugküttepiirkonnas. Planeeritavad hooned tuleb liita Valga linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrguga. Kehtivad detailplaneeringud – Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste planeeringuala naabruskonnas kehtivate detailplaneeringutega: ­ DP2005-002 (kehtiv osaliselt), Valga linna kvartali nr 20 (endine TERKO territoorium) detailplaneering, kehtestatud Valga Linnavolikogu 16.06.2005 otsusega nr 28 (käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega muutub osa planeeringust kehtetuks), ­ DP2007-006, Jaama pst 2b ja selle lähiümbruse detailplaneering, kehtestatud Valga Linnavalitsuse 19.12.2007 korraldusega nr 569, ­ DP2004-002, Vabaduse 39 ja selle lähiümbruse detailplaneering, kehtestatud Valga Linnavolikogu 10.06.2004 otsusega nr 19, ­ DP1996-003 (kehtiv osaliselt), Vabaduse 39 ja selle lähiümbruse detailplaneering, kehtestatud Valga Linnavolikogu 27.11.1997 otsusega nr 63. Valga valla arengukava 2021–2035 – Detailplaneeringuga kavandatud tegevused aitavad ellu viia arengukavaga võetud eesmärke. ­ Valga ajaloolise kesklinna taaselustamine. ­ Erivajadustega inimeste liikumisvõimaluste parandamine, avalikele hoonetele juurdepääsu parandamine arvestades universaalse disaini põhimõtteid. ­ Heakorra tagamiseks koostöö arendamine elanike ja huvirühmadega. ­ Pere, elulaadi ja kultuuriruumiga sobiva ettevõtluse väärtustamine. Linnatänavad. EVS 843:2016 – Standardit kasutada eelkõige planeeritava krundi liikluskorralduse ja parkimise kavandamisel. 6. Planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud Topo-geodeetiline uuring – tööde kogumik, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal. Koostatav uuring on vajalik ka kavandatava ehitise ehitusprojekti koostamiseks. Valga Vallavalitsus väljastab uuringu teostajale arhiveeritud varasemad, samale maa-alale koostatud topo-geodeetilised uuringud või teostusmõõdistamised ning väljavõtte Valga linna digitaalkaardist andmete kontrollimiseks. Topo- geodeetiline uuring viiakse läbi majandus- ja taristuministri 14. aprill 2016. a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ alusel. Detailplaneeringu eritingimused – Lähtudes kultuuriministri 24. aprilli 2019 määruse nr 15 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“ § 2 lõikest 3, ei pea Muinsuskaitseamet vajalikuks nimetatud detailplaneeringule muinsuskaitse eritingimuste koostamist, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda ega mõjuta Valga linnatuumiku muinsuskaitseala säilimist ega vaadeldavust. Planeerimisseaduse  7 § 133 lõike 1 alusel tuleb detailplaneering esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks. (Muinsuskaitseameti 11.02.2022 kiri 9-1.3/907-1) 7. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava Etapp Aeg Täitja DP lähteseisukohtade koostamine ja algatamine jaanuar–aprill Valga Vallavalitsus 2022 Planeerimisvõistluse võistlusülesande aprill 2022 Valga Vallavalitsus koostamine Huvitatud isik Planeerimisvõistluse läbiviimine mai–juuli 2022 Huvitatud isik Planeerimisvõistluse žürii töö juuli 2022 Valga Vallavalitsus Huvitatud isik DP eelnõu koostamine ja koostöö Valga august–oktoober Planeeringu koostaja Vallavalitsusega 2022 DP eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks nõutud november 2023 Valga Vallavalitsus asutustele ja arvamuse avaldamiseks kaasatud isikutele (kestvus 30 päeva) DP vastuvõtmine detsember 2023 Valga Vallavalitsus DP avalik väljapaneku korraldamine (avaliku detsember 2022 Valga Vallavalitsuse väljapaneku kestvus 14 päeva, mille algusest – veebruar 2023 ehitus- ja teavitatakse 14 päeva ette) ja vajadusel avaliku planeerimisteenistus arutelu korraldamine DP kehtestamine märts 2023 Valga Vallavalitsus Planeeringu koostamise eeldatav ajakava võib oluliselt pikeneda, kui detailplaneeringu avalikustamise ajal esitatakse planeeringu kohta arvamusi või ilmneb põhjendatud vajadus menetlustähtaegade pikendamiseks (haldusmenetluse seadus § 41), samuti kui peetakse vajalikuks detailplaneeringu eelnõu avalikustamist. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 järgi tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. 8. Planeeringu koostamisse kaasatavad ametiasutused ja isikud Asutus /isik Kaasamise põhjendus Kontaktandmed Asutused Päästeamet (Lõuna päästekeskus) Detailplaneeringus kajastatakse ehitiste tuleohutusnõudeid ja ehitisevälise tuletõrje veevarustuse lahendust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Planeeringuala asub raudtee kaitsevööndis Muinsuskaitseamet Planeeringuala kattub vähesel määral Valga linnatuumiku muinsuskaitseala kaitsevööndiga Kaitseministeerium Planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Taristu valdajad Elektrilevi OÜ Elektripaigaldised planeeringualal AS Valga Vesi Valga linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ala, tänavavalgustus ja sademeveelahendus AS Utilitas Eesti Kaugküttepiirkond Telia Eesti AS Sideehitised planeeringualal Planeeringuala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikud ning isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisse  8 Jaama pst 2b Naaberkinnisasi Võru tn 1a Naaberkinnisasi Võru tn 1b Naaberkinnisasi Jaama pst 18 // Valga raudteejaam Naaberkinnisasi Võru tn 8 Naaberkinnisasi Võru tn 6 Naaberkinnisasi Võru tn 4 Naaberkinnisasi Vabaduse tn 39 Naaberkinnisasi Vabaduse tn 41 Naaberkinnisasi Jaama pst 1a Naaberkinnisasi Kaasatud isikute ring võib laieneda detailplaneeringu koostamise käigus, kuna planeeringu menetlus on avalik ja igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. 9. Nõuded detailplaneeringu vormistamisele Planeering vormistatakse planeeringu kaustana ja planeeringu lisade kaustana. Planeeringu kausta koostab planeerija. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu lisade kausta, mis sisaldab menetlusega seotud dokumente, komplekteerib Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistus. Planeerija koostab detailplaneeringu lisad, mis on vajalikud detailplaneeringu lahenduse põhjendamiseks. Planeering koostatakse menetluse läbiviimiseks digitaalselt (seletuskiri doc või rtf formaadis, joonised dgn või dwg, võimaluse korral mxp, shp või gdb formaadis). Planeeringu vormistamisel lähtutakse riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Kõik vormistatud dokumendid viiakse ka pdf kujule. Lisaks allkirjastab planeerija detailplaneeringu digitaalselt ühe digikonteinerina, millesse kuuluvad järgmised dokumendid: ­ Seletuskiri (1 pdf fail), ­ Joonised (iga joonis eraldi pdf fail), ­ Jooniste fail või failid CAD või GIS failina. Kui detailplaneeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu eesmärgi saavutamist oluliselt ja Valga Vallavalitsuse planeeringu- ja keskkonnakomisjon on muudatused heaks kiitnud, siis ei kuulu detailplaneeringu algatamise korralduse lisa 1 muutmisele Valga Vallavalitsuse poolt. Lisa 2 Valga Vallavalitsuse 11.04.2022 korraldusele nr 113 Eelhinnang Valga valla Valga linna Jaama pst 2 krundi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajalikkuse kohta Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõjude strateegiline eelhinnang Valga valla, Valga linna, Jaama pst 21 krundi ja selle lähiala detailplaneeringu kohta. Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on kavandada Jaama pst 2 krundile kaasaegne kaubandus- ja teenindushoone (Vabaduse tn 38 ja Võru tn 1 maaüksuste liitmisel muudetakse krundi lähiaadressiks Jaama pst 2). Eelhinnangu tegemise aluseks on algatatava detailplaneeringu lähteseisukohad ning avalikud teabeallikad ning arendaja plaanid seoses planeeringualaga. Antud tegevusele vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 1 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 13 punktis 2 kirjeldatut tegevust. KeHJS § 34 lõike 2 alusel algatab või jätab algatamata keskkonnamõjude strateegilise hindamise planeerimisdokumendi koostamise algataja. Järgnevalt antakse eelhinnang Valga valla, Valga linna, Võru tn 1 krundi ja selle lähiala detailplaneeringuga kavandatavate tegevustega kaasnevatele võimalikele keskkonnamõjudele. 1. Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom ja sisu (eesmärk, planeeringuala ja kavandatud tegevus) Planeeringuala suurus on ligikaudu 7 800 m2. Planeeringuala asub Valga maakonnas, Valga vallas, Valga linnas Kesklinna asumis. Detailplaneeringuala koosseisu on arvatud järgmised katastriüksused: - Terviklikult Vabaduse tn 38 (tunnus 85401:006:1080, katastriüksuse sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 3 236 m2), - Terviklikult Võru tn 1 (tunnus 85401:006:1070, katastriüksuse sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 3 837 m2), - Osaliselt Jaama puiestee (tunnus 85401:007:0026, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 15 542 m2), - Osaliselt Vabaduse tänav (tunnus 85401:005:0029, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 9 697 m2), - Osaliselt Võru tänav T1 (tunnus 85401:005:0026, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa 100%, 1 Ruumimuudatusi kavandades on otstarbekas korrastada ka koha-aadressid vastavaks ruumiandmete seaduse1 üldnõuetega. Koha-aadress peab tagama objekti leidmise geograafilises ruumis, olema minimaalselt vajaliku pikkusega, vastama kultuurivaadetele ja keelenõuetele ning olema kooskõlas aadressiandmete süsteemiga. Liikluspinna järgi määratavates lähiaadressides kasutatavad aadressinumbrid määratakse viisil, mille kohaselt ühel pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paaritud numbrid ja teisel pool liikluspinda asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paarisnumbrid. Arvestades kavandatava linnaehitusliku muutusega ja eeldusega, et uushoonestuse peamine juurdepääs saab olema Jaama puiestee kaudu ja planeeringuala hoonestatavad maaüksused liidetakse üheks, siis on nõuetele vastav lähiaadress Jaama pst 2. Aadressiandmete muutmise menetlus korraldatakse maakorralduslike tööde käigus peale planeeringu kehtestamist. 1  pindala 2 342 m2). Planeeringuala asub Valga linna peamise arengutelje ääres. Krundi naabruses asuvad valdavalt ärimaa ning transpordimaa katastrisihtotstarbega maaüksused. Vahetus läheduses asuvad ka elamumaa sihtotstarbega maaüksused. Kavandatava detailplaneeringu eesmärgiks on kavandada Valga linna Kesklinna asumisse Jaama pst 1 krundile kaasaegne kaubandus- ja teenindushoone, mis tihendab kesklinna hoonestust ja tõstab piirkonna elukeskkonna kvaliteeti. Detailplaneeringu lahendusega antakse eeldused atraktiivse linnaruumi ehitamiseks ja kujundamiseks, arvestades ümbritsevat linnaruumi. Joonis 1. Planeeringuala, mis on tähistatud punase pidevjoonega (Allikas: Maa-amet 2021) 2. Seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Valga linna üldplaneeringuga on planeeringualal määratud maakasutuse juhtotstarbeks ärimaa, mis on kooskõlas detailplaneeringu eesmärgiga. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse planeeringuala naabruskonnas kehtivate detailplaneeringutega: DP2005-002 (kehtiv osaliselt), DP2007-006, DP2004-002, DP1996-003 (kehtiv osaliselt). Rohkem infot detailplaneeringute kohta saab koostatava detailplaneeringu lähteseisukohtades. Kavandatav tegevus on kooskõlas Valga valla arengukavaga 2021-2035. Kavandatav tegevus aitab ellu viia arengukavas sätestatud eesmärke aidates kaasa Valga ajaloolise kesklinna taaselustamisele ning arendada ettevõtlust. 2  3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Planeeringuala asub Valga linnas Kesklinna asumis, olles ümbritsetud erinevatest ärimaadest ning piirnedes transpordimaaga st linnatänavatega ning raudteega. Piirkond on igapäevaselt aktiivses kasutuses Valga valla elanike ja külastajate seas. Planeeringuala on osaliselt hoonestatud Võru tänavaga piirnevas osas, kus paiknevad erinevad ettevõtted, ning osaliselt hoonestamata, pakkudes osaliselt parkimisvõimalusi ümbruskonnas asuvate kaupluse ja teenindushoonete külastajatele (vt joonis 1-4). Alal puudub kõrghaljastus ning seal ei asu looduskaitselisi objekte. Samuti ei ole planeeringualal tegemist loodusliku pinnasega, varasema ehitustööde käigus on looduslikku pinnast muudetud. Planeeringuala jääb Valgamaa maleva staabi- ja tagalakeskuse piiranguvööndisse täies ulatuses, samuti on planeeringualal kitsendused tulenevalt tehnorajatiste olemasolust alal. Alale jääb elektripaigaldise kaitsevöönd, sideehitise kaitsevöönd ning geodeetiline märk koos kaitsevööndiga. Planeeringuala piirneb vähesel määral muinsuskaitseala kaitsevööndiga (vööndi nimi: Elamu Valgas Sõpruse tn 2 tänavapoolsed fassaadid). Vabaduse ja Võru tn ringristmiku ääres asuv hoone (vt joonis 5-6) Vabaduse tn 38/1 on linnaehituslikult olulise kohaliku tähtsusega, ning oluline oleks selle hoone säilitamine kujundamaks atraktiivset linnaruumi, mis väärtustab ka ajaloolist hoonestust. Joonis 1. Vaade planeeringualale Jaama pst-lt 3 Joonis 2. Vaade planeeringualale Joonis 3. Vaade planeeringuala hoonestama osale Joonis 4. Vaade planeeringuala hoonestamata osale 4 Joonis 5. Planeeringualal asuv hoonestus koosneb kolmest eraldi hoonest, mis on kõik omavahel ühenduses. Joonis 6. Vabaduse ja Võru tn ringristmiku ääres paiknev ajalooline hoone, mis väärib säilitamist 5  4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Mõju pinnasele ja maakasutusele Kavandatav tegevus toob kaasa muutused maakasutuses, kuid muutused ei ole oluliselt negatiivse mõjuga. Kavandatava tegevusega kaasnevad planeeringualal ühekordsed pinnasetööd, kuid ehitustegevuse juures on see tavapärane tegevus. Ehitusaegne mõju pinnasele on seotud peamiselt ehituskaevikute, kaubandus- ja teenindushoone vundamendi ning parkla rajamisega. Ehitusperioodil võib esineda negatiivset mõju seoses ehitustegevusega, kuid see on ajutine. Kavandatava tegevuse käigus ei kaasne oluliselt suuremat pinnase saastatust, kui tegevuse käigus järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid. Võrreldes praeguse maaüksuse hoonestusega muudab kavandatav detailplaneering piirkonda atraktiivsemaks, kuna suurem osa olemasolevast hoonestusest ei ole arenevasse linnaruumi sobilik. Planeeritava hoone visuaalne mõju sõltub lõplikust arhitektuursest lahendusest, mis kõigi eelduste kohaselt peaks tagama positiivse tulemuse (võrreldes olemasoleva olukorraga). Mõju veestikule Planeeringualal, ega vahetus läheduses ei ole veekogusid. Seega puudub ka oluline mõju veekogudele. Planeeringuala veevarustus kui ka reoveekäitlus lahendatakse tsentraalselt. Veevarustuse ja nõuetekohase reoveekäitluslahenduse korral ei ole oodata detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju pinnasele või põhjaveele. Kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju pinna- ja põhjaveele, kui kinni pidada veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest põhjavee kaitseks ning järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid. Mõju taimestikule Kavandatava tegevuse käigus mõjutatakse taimestikku otseselt nii palju, kui on vajalik ehitus- ning arendustööde käigus eemaldada. Detailplaneeringu lähteseisukohtade alusel peab planeeringulahendus tooma piirkonda ka Valga linnale omast rohelist ilmet. Valga linna üldplaneeringu järgi tuleb planeeritava krundi pindalast haljastada vähemalt 20%, millest 60% arvestatakse kõrghaljastusena. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kuna planeeritav piirkond on juba aktiivne ning funktsionaalne, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna looduskeskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Planeeringualal ei asu maavarasid, looduskaitse aluseid objekte ega Natura 2000 alasid, ega muid kaitsealasid. Seetõttu ei saa kavandatav tegevus neile ka negatiivset mõju avaldada. Mõju õhukvaliteedile ja häiringud Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju õhukvaliteedile ega häiringuid. Suuremad negatiivsed mõjud võivad esineda eelkõige lammutus- ja ehitusetapis, mil võib prognoosida mõningast õhukvaliteedi langust. Selles osas on tegemist pigem lokaalse mõjuga, mis on seotud ehitusobjekti ja vahetu ümbrusega. Tavapärastel tingimustel ei kaasne olulist negatiivset mõju õhukvaliteedile. 6 Ehitustegevuse käigus võib müra ja vibratsioon olla kohati tugevam, tulenevalt tegevuse iseloomust. Peamiselt on see tingitud rakendatavatest töövõtetest ning erineva ehitustehnika/masinate kasutamisest. Kasutusaegse müra ning sellest tingitud häiringu vähendamiseks (mida võivad kaubandushoonele paigaldatavad tehnoseadmed põhjustada), tuleb kasutada kaasaegseid ning nõuetele vastavaid seadmeid. Müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ välja toodud müra normtasemeid. Mõju liiklusele Kuna tegemist on Valga linna mõistes suuremahulise objektiga, siis kavandatava tegevuse elluviimisel, võib suureneda piirkonna liikluskoormus ümbritsevalt tänavavõrgul, eelkõige Jaama pst-l ja Võru tänaval. Samas on linna lõikes mitmeid teisi toidupoode ning ühe kaubandushoone lisandumine ei too kaasa märkimisväärset liikluskoormuse kasvu ümbritsevatel tänavatel ning võib eeldada, et lisanduva koormusega kaasnev müratase jääb linnalisele keskkonnale ümbritsevale tänavavõrgustikule omasele tasemele. Lisanduva liikluskoormuse poolt tekitatavat müra, on võimalik oluliselt leevendada läbimõeldud liikluslahendusega. See tuleb planeeringu koostamise käigus välja töötada koostöös kohaliku omavalitsusega. Jäätmeteke Piirkonnas on jäätmevedu tagatud. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Valga valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitustegevusega kaasneb paratamatult ehitusjäätmete teke, kuid antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket olulises mahus. Jäätmevaldaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi jäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Valga valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Töö tegemisega ei kaasne olulist soojus, kiirgus ja lõhna mõju. Võttes arvesse eeltoodut ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Avariiolukordade esinemise võimalikkus Avariiolukordade esinemine on võimalik nii ehitus- kui kasutusetapil. Avarii olukordade esinemise riski minimaliseerimiseks ehitusperioodil oh ehitaja kohustatud järgima ohutuseeskirju ning välistama kõikvõimalikud riskid. Võimalus avariiolukordade tekkeks on minimaalne. Ehitusperioodil vastutab ehitaja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja ümbritseval alal vastavalt kehtivatele seadustele, nõuetele ja juhistele. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab välistama avariiolukorrad. Mõju ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega alale Kavandatav tegevus ei jää ajaloolise, kultuurilise ega arheoloogilise väärtusega alale, seega puudub ka negatiivne mõju. Samas piirneb planeeringuala vähesel määral muinsuskaitseala piiranguvööndiga ning uushoonestus tuleks võimaluse korral sobitada ajaloolise hoonega Vabaduse 38/1. 7 Mõju inimesele ja varale Kavandatava tegevuse käigus ei ilmne inimese tervisele või keskkonnale kui jälgitakse tööohutuse norme. Tegevusega ei kaasne ka negatiivseid sotsiaalseid muutusi. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha olulist mõju varale. Detailplaneeringuga kavandatav hoone saab olema ligipääsetav ja kasutatav kõikidele erinevas vanuses ning erineval viisil liikuvatele ühiskonnaliikmetele. Seega on mõju inimestele positiivne. Kavandatava tegevuse puhul võib kesklinna visuaalselt ja funktsionaalselt sobiva arhitektuurilise lahenduse leidmise puhul avalduda oluline positiivne mõju piirkonna atraktiivsuse tõstmise näol, mis mõjutab kaudselt ka inimesi positiivselt. Kasutusaegne mõju on positiivne, kuna maaüksus saab korrastatud, samuti luuakse kavandatava tegevuse elluviimisel piirkonda uusi töökohti ning lisanduvad täiendavad võimaluselt varustada end esmatarbekaupadega. Kumulatiivne ja piiriülene mõju Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist, mis tooks kaasa olulise negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust ja vastupanuvõimet ületaval määral. Asjaomaste asutuste seisukohad KeHJS § 33 lõike 6 alusel esitati keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamisel käesoleva korralduse eelnõu seisukoha saamiseks Keskkonnaametile. Keskkonnaamet esitas oma seisukoha 01.03.2022 kirjaga nr 6-5/22/3050-2 Keskkonnaamet on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole vajalik. Kokkuvõte Detailplaneeringu algatamiseks, avalike teabeallikate ning arendaja poolt esitatud teabe põhjal saab väita, et tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud ei ole laiaulatuslikud, kestvad ega märkimisväärsed. Kaubandus- ja teenindushoone on Vabaduse tn 38 ning Võru tn 1 maaüksustele sobiv ja harmoneerub lähiümbruse ruumi ning ruumikasutusega. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Mõjud, mis kaasnevad piirduvad peamiselt vaid planeeringualaga. Planeerimisdokumendi elluviimisega setud tegevustega. kaasnevad negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse lõppemist. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal. Võttes kasutusele vastavaid meetmeid ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja minimaliseerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju. Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei ole vajalik algatada. Detailplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Koostas: Anni Teetsmann Valga Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist 8 VALGA VALLAVALITSUS KORRALDUS Valga 11. aprill 2022 nr 113 Valga linna Jaama pst 2 krundi detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Valga linna Vabaduse tn 38 ja Võru tn 1 kinnisasja omanik on esitanud Valga Vallavalitsusele 19. jaanuaril 2022 ettepaneku algatada Vabaduse tn 38 (katastriüksuse tunnus 85401:006:1080) ja Võru tn 1 (katastriüksuse tunnus 85401:006:1070) maaüksustele detailplaneeringu koostamine, et saada ehitusõigus kaubandus- ja teenindushoone ning parkla rajamiseks, tehnovõrkudega ühendamiseks ning liikluskorralduse, haljastuse ja heakorra lahendamiseks. Vabaduse tn 38 maaüksuse suurus on 3236 m2 ja sellel asub kolm hoonet. Hooned on kasutusel ja maaüksuse hoonestamata osa kasutatakse mootorsõidukite parkimiseks. Võru tn 1 maaüksuse suurus on 3837 m2 ja sellel asub osaliselt üks hoone. Maaüksust kasutatakse eelkõige mootorsõidukite parkimiseks. Mõlemad maaüksused asuvad Valga linna aktiivse ja mitmekesise kasutusega linnaruumis – kesklinnas. Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna soovitakse muuta kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõigust ja püstitada ehitusloakohustuslikku hoonet/hooneid. Kaubandus- ja teenindushoonete kompleksi eeldatav ruumiline mõju on ulatuslikum kui maaüksus, millel tegevusi kavandatakse, siis sellest tulenevalt võib eeldada ka suuremat avalikku huvi. Detailplaneeringu menetluse kaudu on kõige paremini tagatud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte, huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. Algatatava detailplaneeringu eesmärk on kavandada Valga linna Kesklinna asumisse Jaama pst 2 krundile kaasaegne kaubandus- ja teenindushoone, mis tihendab kesklinna hoonestust ja tõstab piirkonna elukeskkonna kvaliteeti. Planeeringuala suurus on ligikaudu 7800 m2. Planeeringuala asub Valga kesklinnas (Kesklinna asum), olles kontaktis linna peamise arenguteljega Valga raudteejaam (Jaama puiestee) – Vabaduse tänav (peamine äritänav) – Kesk tänav – Valga keskväljak – Valga-Valka piiriala. Arengutelg ja selle kontaktalad on Valga linna arengu kavandamisel prioriteetsed. Linnaruumi arengu suunamisel on võetud eesmärk avalikult kasutatava linnaruumi kvaliteedi tõstmine ja hoonestuse tihendamise kaudu parandada kesklinna atraktiivsust ning muuta elukeskkond kaasaegsetele tingimustele vastavaks. Sellest tulenevalt tuleb koostatava detailplaneeringu planeerimisettepanekuga anda eeldused atraktiivseks linnaruumi ehitamiseks ja kujundamiseks, sealjuures arvestades ümbritseva linnaruumi omapära. Kahekümnenda sajandi algusaastatest pärit hoone sulgeb visuaalselt Vabaduse tänava sihti ja markeerib Jaama ja Võru tänavate nurka. Hoone mahu ja tänava fassaadide säilitamisega markeeritakse Vabaduse tänavalt avanev vaade  2 ja välditakse järske üleminekuid uushoonestusele. Planeerimisettepanekuga tuleb sobitada uushoonestus kõrvuti ajaloolise hoonega. Tänavajoone järgimise kohustus on Võru tänava ääres. Planeeringuga määratakse tänavajoon Jaama puisetee poolsele küljele. Hoone peamine sissepääs hoonesse tuleb kavandada Jaama puiestee suunalt. Kuna uushoonestus on Valga linnakeskuses ja piirneb linnakeskuse taaselustamise arenguteljega, siis on oluline kavandada uushoonestus kvaliteetse arhitektuurse lahendusega. Inimeste, kergliiklejate ja mootorsõidukite liikumissuundi analüüsides on vajalik säilitada kõnniteed Jaama puiesteel ja Võru tänaval. Liikluskorralduslikult on põhjendatud mootorsõidukite juurdepääsu lahendamine Jaama puiesteelt ning Võru tänavalt. Detailplaneeringu koostamise ajal viiakse läbi planeerimisvõistlus, mille eesmärk on linnaruumi mõjutavate oluliste ruumiliste lahenduste põhjalik läbikaalumine ning uuenduslike ja värskete ideede kasutamine kvaliteetse ruumi loomiseks. Lisaks antakse arhitektuurne lahendus Vabaduse tn 38/1 hoonele ning uuele kaubandus- ja teeninduskeskusele. Antud tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Kavandatav tegevus liigitub Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 13 lõike 2 alla. Koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. Mõjud, mis kaasnevad, piirduvad peamiselt vaid planeeringualaga. Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse lõppemist. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal. Võttes kasutusele vastavaid meetmeid ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja minimaliseerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju. Detailplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole vajalik algatada. Detailplaneeringu algataja, kehtestaja ja koostamise korraldaja on Valga Vallavalitsus (Puiestee tn 8, Valga linn, Valga vald, 68203 Valga maakond). Detailplaneeringu koostaja on Kobras OÜ. Algatatav detailplaneering koostatakse Valga linna üldplaneeringu alusel. Valga Vallavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine on võimalik, kui lähtutakse Valga linna üldplaneeringust, Valga linna ruumilise arengu eesmärkidest ja korralduse lisas 1 toodud lähteseisukohtadest. Eesmärgipärase planeeringu kehtestamisega viiakse ellu Valga linna üldplaneeringut ja toetatakse Valga valla ruumilise terviklahenduse loomist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punkti 1, § 128 lõigete 1, 5, 6 ja 7, § 130 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 § 35 lõigete 1 ja 5, Valga Linnavolikogu 4. märtsi 2016. a määruse nr 41 „Ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“ § 1 lõike 2 alusel, arvestades Valga Linnavolikogu 25. mai 2007. a määrusega nr 6 kehtestatud Valga linna üldplaneeringut, annab Valga Vallavalitsus korralduse 1. Algatada Valga linna Jaama pst 2 krundi detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kavandada Valga linna Kesklinna asumisse Jaama pst 2 krundile kaasaegne kaubandus- ja teenindushoone, mis tihendab kesklinna hoonestust ja tõstab piirkonna elukeskkonna kvaliteeti.  3 2. Kinnitada planeeringuala piir ja lähteseisukohad vastavalt lisale 1. 3. Mitte algatada Valga linna Jaama pst 2 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. 4. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule antakse halduslepinguga üle planeeringu koostamise tellimine. 5. Ehitus- ja planeerimisteenistusel korraldada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teate avalikustamine. 6. Korraldus jõustub 11. aprillil 2022. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Rogenbaum vallavanem Diana Asi vallasekretär 2472690 top 0 0 VALGA VALLAVALITSUS Päästeamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Muinsuskaitseamet Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-1.3/ 2122 Kaitseministeerium Detailplaneeringu algatamise teade Austatud asutuse juht Valga Vallavalitsus teatab, et on algatanud 11.04.2022 korraldusega nr 113 Valga linna Jaama pst 2 krundi detailplaneeringu koostamise. Sama korraldusega kinnitati lähteseisukohad ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringu koostamine on algatatud eesmärgiga on kavandada Valga linna Kesklinna asumisse Jaama pst 2 krundile kaasaegne kaubandus- ja teenindushoone, mis tihendab kesklinna hoonestust ja tõstab piirkonna elukeskkonna kvaliteeti. Planeeringuala suurus on ligikaudu 7800 m2. Planeeringuala asub Valga kesklinnas (Kesklinna asum), olles kontaktis linna peamise arenguteljega Valga raudteejaam (Jaama puiestee) –Vabaduse tänav (peamine äritänav) – Kesk tänav – Valga keskväljak – Valga-Valka piiriala. Planeeringualasse on hõlmatud Terviklikult Vabaduse tn 38 ja Võru tn 1 maaüksus ning osaliselt Jaama puiestee, Vabaduse tänava ja Võru tänav T1 maaüksused. Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna soovitakse muuta kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõigust ja püstitada ehitusloakohustuslikku hoonet/hooneid. Kaubandus- ja teenindus hoonete kompleksi eeldatav ruumiline mõju on ulatuslikum kui maaüksus, millel tegevusi kavandatakse, siis sellest tulenevalt on eeldada ka suurema avaliku huvi esinemist. Detailplaneeringu menetluse kaudu on kõige paremini tagatud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte, huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. Algatatud detailplaneeringule on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. E elhinnangu kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. Mõjud, mis kaasnevad piirduvad peamiselt vaid planeeringualaga. Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse lõppemist. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal. Võttes kasutusele vastavaid meetmeid ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja minimaliseerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju. Detailplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole vajalik algatada. Oleme otsustanud Teid kaasata detailplaneeringu menetlusse, kuna koostatava detailplaneeringuga lahendatakse eeldatavalt Teie tegevusvaldkonda kuuluvaid järgmiseid küsimusi (Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused): Planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis (Võru tn 12), Planeeringuala riivab Valga linnatuumiku muinsuskaitseala kaitsevööndit, Planeeringuala on raudtee kaitsevööndis, Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Rogenbaum vallavanem 59055 8670925 Lenna Hingla 5860 1234, [email protected] 0 0 Lenna Hingla 5860 1234, [email protected] Lisa: Valga Vallavalitsuse 11.04.2022 korraldus nr 113.