Magnus-Valdemar Saar
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Meie 28.04.2022 nr 12.2-1/3741-1
[email protected]
Märgukiri riigihangete
raamlepingutest
Austatud härra Saar
Riigihangete registris avaldatud andmete kohaselt kasutab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
(edaspidi ka: hankija) aktiivselt raamlepinguid, olles alates 2019. aastast registris avaldanud
ligi 400 riigihanget, mille eesmärgiks on raamlepingu sõlmimine. Sealjuures on paljud
riigihanked jaotatud osadeks ja nimetatud perioodil alustatud riigihankemenetluste
tulemusena on käesoleval ajal täitmisel seisundis ca 600 riigihanget või hanke osa, neist
omakorda ligikaudu poolte riigihangete (või hanke osade) eeldatavat maksumust ei ole
riigihangete registris hanke üldandmetes hankija avaldanud.
Rahandusministeeriumi tähelepanu on juhitud asjaolule, et näiteks riigihankes
„Konteinerlahenduste ostmine, konteinerlahenduste ümberehitus ja strateegilise sidevõrgu
arendus ja installatsioonitööd“ (viitenumber 226607) ei ole hanketeates avaldatud riigihanke
eeldatavat maksumust ning Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole hanke alustamisel
avaldatud riigihanke alusdokumentides määratud ka hangitavate asjade kogust. Samas on
sõlmitud raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguga ületatud riigihanke eeldatavat
maksumust, mille hankija on riigihangete registrile esitanud, kuid jätnud hankes osalemisest
huvitatud isikutele avaldamata.
Rahandusministeerium peab eelnevalt nimetatud ajendil seoses raamlepingutega vajalikuks
juhtida Teie tähelepanu järgnevale.
1. Hanketeates avaldatav teave
Euroopa Kohtu 19.12.2018 otsuses C-216/17 Autorità Garante della Concorrenza e del
Mercato - Antitrust and Coopservice leidis kohus, et vaatamata direktiivis kasutatud
sõnastusele, mille kohaselt on raamlepingu eesmärgiks kehtestada teatava aja jooksul
sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajadusel ettenähtud koguse
osas, tuleb siiski mitmest direktiivi sättest hankija kohustus raamlepingu maht kindlaks
määrata.1
1 Nimetatud Euroopa Kohtu otsus on tehtud tänaseks kehtetu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Sama lahendi punktis 61 leidis kohus, et ühe täitjaga raamlepingute puhul võetakse sellel
põhinevate lepingute sõlmimise aluseks raamlepingus sätestatud tingimused, mis tähendab, et
hankija saab võtta kohustusi üksnes teatava mahu piires ja kui see maht on saavutatud, on see
leping oma kehtivuse kaotanud.
Kuigi nimetatud kaasuse puhul oli tegemist ühe pakkujaga raamlepinguga, viitas kohus
mitmele sättele, mis kehtivad kõikide raamlepingute, sh mitme pakkujaga raamlepingute
puhul, mille alusel sõlmitakse hankelepingud minikonkursi tulemusena. Sellest tulenevalt on
eelviidatud kohtu seisukoht kohaldatav kõikidele raamlepingutele.
Eeltoodud seisukohti on Euroopa Kohus täpsustanud kohtuasjas C-23/20 Simonsen & Weel
A/S 17.06.2021 tehtud otsuses. Viimati nimetatud kohtuasjas asus kohus seisukohale, et
raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke hanketeates tuleb märkida raamlepingu
alusel ostetavate asjade eeldatav kogus ja/või maksumus ning maksimaalne kogus ja/või
maksumus. Sealjuures täpsustas kohus, et raamlepingu alusel ostetavate asjade maksimaalne
kogus või maksumus võib olla ära näidatud kas hanketeates või riigihanke alusdokumentides.
Viimastele peab hankija võimaldama elektrooniliste vahendite abil piiramatut ja täielikku
tasuta juurdepääsu alates hanketeate avaldamise kuupäevast. Kohus märkis, et hankija poolt
raamlepingu alusel ostetavate asjade eeldatava koguse ja/või maksumuse ning maksimaalse
koguse ja/või maksumuse esitamine on pakkuja jaoks olulise tähtsusega, kuna just selle
hinnangu põhjal saab ta hinnata oma suutlikkust täita raamlepingust tulenevaid kohustusi.
Kohus asus seisukohale, et kui hanketeates märgitud ülemmäär on saavutatud, siis kaotab
raamleping oma kehtivuse. Ka Eestis on leitud, et hangetes osalevate ettevõtjate seisukohast
on kindlasti oluline, et hanketeates ja dokumentides kajastuks ka raamlepingu sõlmimise
puhul võimalikult palju informatsiooni.2
Eelnevalt välja toodud seisukohad on Euroopa Kohus kujundanud n-ö klassikalise sektori
riigihangete direktiivi 2014/24/EL3 alusel, kuid sarnased nõuded riigihanke alustamisel
avaldatavata hanketeate sisule ja raamlepingute ning nende alusel hankelepingute sõlmimisele
on kehtestatud ka kaitse- ja julgeoleku valdkonna riigihangete direktiivis4.
Võib isegi järeldada, et kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete puhul on hanketeates
kohustuslikuna avaldatava raamlepingu maksumuse info osas nõuded veelgi rangemad, kuna
selle direktiivi IV lisa (Hanketeated, p 6) nõuab sõltuvalt lepingu liigist järgmist:
Ehitustööde riigihanked: raamlepingute puhul märkida ka raamlepingu kavandatav kestus,
ehitustööde eeldatav kogumaksumus kogu raamlepingu kehtivusajal ning võimaluse korral
sõlmitavate riigihankelepingute maksumus ja sagedus.
Asjade riigihanked: raamlepingute puhul märkida ka raamlepingu kavandatav kestus, tarnete
eeldatav kogumaksumus kogu raamlepingu kehtivusajal ning võimaluse korral sõlmitavate
riigihankelepingute maksumus ja sagedus.
riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta pinnalt, kuid kehtivas direktiivis 2014/24/EL ei ole
need sätted muutunud.
2 K.Brinkman „Eksminister lobistas Linnamäe firmale miljoneid, mida puistab nüüd kui küllusesarvest,“
„Äripäev“ 17.02.2022
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014 , riigihangete kohta ja direktiivi
2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, 13. juuli 2009, millega kooskõlastatakse teatavate
kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste
riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ.
2
Teenuste riigihanked: Raamlepingute puhul märkida ka raamlepingu kavandatav kestus,
teenuste eeldatav kogumaksumus kogu raamlepingu kehtivusajal ning võimaluse korral
sõlmitavate riigihankelepingute maksumus ja sagedus.
2. Raamlepingu kehtivus
Kohtuasjas C-23/20 Simonsen & Weel A/S 17.06.2021 tehtud otsuses asus Euroopa Kohus
seisukohale, et kui hanketeates märgitud ülemmäär on saavutatud, siis kaotab raamleping oma
kehtivuse.
Selleks, et hankija ei satuks olukorda, kus raamleping on kaotanud oma kehtivuse või ei ole
võimalik üheselt määrata, kas raamleping on kehtiv, on eriti oluline, et hanketeates oleks
määratud raamlepingu eeldatav maksimaalne maksumus ja/või maht vastavalt asjakohases
direktiivis nõutule. Juhul kui raamleping on kaotanud kehtivuse, kuid hankija sõlmib
hankelepingu ilma riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud korras menetlust
korraldamata, on enamasti tegemist RHS § 213 kirjeldatud juhtumiga ehk hankeleping on
sõlmitud nõutud menetlust korraldamata. Nimetatud rikkumise eest näeb RHS ette, et isikut
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Samuti võib sõlmitud hankeleping osutuda tühiseks vastavalt RHS § 121 lg 1 p-s 1 sätestatule.
3. Raamlepingu muutmine
Raamlepingut on hankijal võimalik muuta üksnes RHS §-s 123 toodud alustel, kuid sealjuures
tuleb arvestada RHS § 30 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt raamlepingul põhinevate
hankelepingute sõlmimisel lähtutakse raamlepingu tingimustest ja RHS §-s 30 sätestatud
korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata.
Euroopa Kohus leidis kohtuasjas C-23/20 Simonsen & Weel A/S 17.06.2021 tehtud otsuses, et
lubatud on üksnes need raamlepingu muudatused, mis ei ole olulised. Kohus ei täpsustanud
sealjuures raamlepingu muutmisega seonduvat, kuid leiame, et hankijatel tuleks RHS § 123
lg-s 1 toodud muutmise aluste kohaldamisel alati jälgida, et raamlepingu muudatus ei oleks
oluline. Nii nõuab ka RHS § 30 lg 1 sätestatu, mis näeb ette, et raamlepingul põhinevate
hankelepingute sõlmimisel lähtutakse raamlepingu tingimustest ja samas paragrahvis
sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata.
Juhime tähelepanu, et kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete direktiivis on regulatsioon
raamlepingute muutmise piirangu osas sarnane, sest artikkel 32 sätestab, et raamlepingul
põhinevate riigihankelepingute sõlmimisel ei tohi osapooled ühelgi juhul asjaomases
raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, eriti lõikes 3 osutatud juhul ehk ühe
pakkujaga sõlmitud raamlepingu korral.
Kokkuvõtvalt, tuleb hankijal raamlepingute ja nende alusel hankelepingute sõlmimisel järgida
oma tegevuses järgmisi nõudeid:
1) Raamlepingu eeldatav maksumus tuleb avaldada hanketeates või riigihanke
alusdokumentides, mis on avaldatud koos hanketeatega ja tehtud tasuta, piiramatult ja
elektrooniliselt kättesaadavaks hankes osalemisest huvitatud isikutele. Kui tegemist ei ole
kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankega, siis võib hankija eeldatava maksimaalse
3
maksumuse asemel avaldada eeldatava maksimaalse mahu, kuid lisaks tuleb avaldada
eeldatav maksumus või kogus.
2) Hanketeates või mõnes muus riigihanke alusdokumendis teatavaks tehtud
raamlepingu eeldatavat maksimaalset maksumust (või kogust) ei tohi ühelgi juhul ületada.
Ülempiiri täitumisel kaotab raamleping kehtivuse.
3) Raamlepingus võib teha üksnes muudatusi, mis ei ole olulised, seepärast on
raamlepingute puhul välistatud sellised muudatused, millega muudetakse raamlepingu
maksimaalset maksumust.
Rahandusministeerium peab oluliseks, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kasutaks
eraldatud märkimisväärseid rahalisi vahendeid õiguspäraselt, sealhulgas järgiks oma
riigihangete korralduses kõiki seaduses kehtestatud nõudeid. Palume Teil ülaltoodud juhistega
arvestada riigihangete alases tegevuses ja viia hankepraktika ilma viivitusteta nende reeglitega
kooskõlla.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sven Kirsipuu
eelarvepoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes
Lisaadressaadid: Kaitseministeerium
Estella Põllu 611 3435
[email protected]
4