Nõuded importfailidele Käesolev dokument kirjeldab nõuded, mis kehtivad Planeeringute Andmekogusse esitatavatele kehtestatud kihtide importfailidele. Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Üldised nõuded PAGEREF _Toc93566985 \h 2 Formaadipõhised nõuded PAGEREF _Toc93566986 \h 3 AutoCAD dwg formaat PAGEREF _Toc93566987 \h 3 MicroStation dgn formaat PAGEREF _Toc93566988 \h 5 ESRI ArcGis shp formaat PAGEREF _Toc93566989 \h 7 MapInfo tab-formaat PAGEREF _Toc93566990 \h 9 GeoPackage gpkg-formaat PAGEREF _Toc93566991 \h 11 ESRI File geodatabase formaat PAGEREF _Toc93566992 \h 12 Tärkandmete xlsx formaat PAGEREF _Toc93566993 \h 14 Metaandmete xlsx formaat PAGEREF _Toc93566994 \h 15 Ruumiobjektide atribuudid PAGEREF _Toc93566995 \h 16 Andmetüübid PAGEREF _Toc93566996 \h 16 Plan_ala atribuudid PAGEREF _Toc93566997 \h 17 DP objektide atribuudid PAGEREF _Toc93566998 \h 18 KEP objektide atribuudid PAGEREF _Toc93566999 \h 23 YP objektide atribuudid PAGEREF _Toc93567000 \h 28 MP objektide atribuudid PAGEREF _Toc93567001 \h 31 REP objektide atribuudid PAGEREF _Toc93567002 \h 33 YRPMSP objektide atribuudid PAGEREF _Toc93567003 \h 39 Estonian_MSP objektide atribuudid PAGEREF _Toc93567004 \h 40 Üldised nõuded Kehtestatud kihtide andmed peavad olema vormistatud ühel viisil alljärgnevatest valikutest: ruumikujude AutoCAD dwg -fail + tärkatribuutide xlsx -fail + metaandmete xlsx -fail ruumikujude MicroStation dgn -fail + tärkatribuutide xlsx -fail + metaandmete xlsx -fail ruumikujude ja tärkatribuutide ArcGis shp -failikomplekt + metaandmete xlsx -fail ruumikujude ja tärkatribuutide MapInfo tab -failikomplekt + metaandmete xlsx -fail ruumikujude ja tärkatribuutide Geopackage gpkg -fail + metaandmete xlsx -fail Formaadipõhised nõuded on allpool eraldi välja toodud. Mistahes formaadis ruumiandmete puhul on kohustuslik kasutada L-Est97 koordinaatsüsteemi (EPSG:3301) . Erandiks on ainult ÜRP MSP rahvusvaheline kiht , mille koordinaatsüsteemiks on ETRS89. Ruumiobjektide tärkatribuutide struktuur ning nõuded nende täitmisele on ühesugused esitamise formaadist sõltumata. Täpsemalt on neid kirjeldatud siin: Ruumiobjektide atribuudid Formaadipõhised nõuded AutoCAD dwg formaat Dwg -formaadis joonisfailis sisalduvad kehtestatud kihtidel asuvate ruumiobjektide kujud. Tärkatribuudid esitatakse täiendavalt xlsx -formaadis tabelina. Imporditava cad -faili laiend peab olema dwg . Süsteem toetab järgmisi dwg -versioone Version Internal version AutoCAD versions DWG R12 AC1009 AutoCAD Release 12 DWG R1 3 AC1012 AutoCAD Release 13 DWG R1 4 AC1014 AutoCAD Release 14 DWG 2000 AC1015 AutoCAD 2000, AutoCAD 2000i, AutoCAD 2002 DWG 2004 AC1018 AutoCAD 2004, AutoCAD 2005, AutoCAD 2006 DWG 2007 AC1021 AutoCAD 2007, AutoCAD 2008, AutoCAD 2009 DWG 2010 AC1024 AutoCAD 2010, AutoCAD 2011, AutoCAD 2012 DWG 2013 AC1027 AutoCAD 2013, AutoCAD 2014, AutoCAD 2015, AutoCAD 2016, AutoCAD 2017 DWG 2018 AC1032 AutoCAD 2018, AutoCAD 2019, AutoCAD 2020, AutoCAD 2021 Toetatud elemenditüübid AutoCad element AC elemendi kirjeldus Internal Geomeetria tüüp baasis pärast importi Point Punkt AcDbPoint POINT Line Sirglõik AcDbLine LINESTRING Polyline ( LWPOLYLINE ) Murdjoon, uus formaat AcDbPolyline LINESTRING / POLYGON* 2dPolyline 2D murdjoon AcDb2dPolyline LINESTRING / POLYGON* 3dPolyline 3D murdjoon AcDb3dPolyline LINESTRING / POLYGON* Ellipse Ellips AcDbEllipse LINESTRING / POLYGON* Arc Kaar AcDbArc LINESTRING ** AttributeDefinition Atribuut, tag AcDbAttributeDefinition POINT Circle Ringjoon AcDbCircle LINESTRING ** / POLYGON* Spline Korrapäratu kaarjoon AcDbSpline LINESTRING ** / POLYGON* Hatch pind AcDbHatch POLYGON BlockReference viit toetatud elementidest koosnevale plokile AcDbBlockReference POINT bloki referentspunkti koordinaatidega (*) - suletud kontuuri korral võimalik POLYGON (**) - interpoleeritud. Punkt iga 4 kraadi järel, konfigureeritav Probleemsed elemendid importija jaoks: AlignedDimension , RotatedDimension jt tabelis mittemainitud elemendid . Neid süsteem ignoreerib ja andmebaasi objekte sellistest elementidest ei teki . Faili jäävad need elemendid alles muutumata kujul. Samuti ignoreerib süsteem Text ja MText tüüpi elemente, kuna eeldatakse, et joonise koostaja ei kasuta neid kunagi punkt-tüüpi objektide väljendamiseks. Kihid Kihtidele peab olema planeerija poolt omistatud nimi, mis on kooskõlas planeeringute andmekogus defineeritud lubatud kihtide nimetusega. Süsteem käsitleb kihi nimetust tõstutundetult (st suur- ja väiketähtedel vahet ei tehta). Kui fail sisaldab objekte sellisel kihil, mille nimetus ei ole vastavuses planeeringute andmekogu lubatud kihtide nimetusega, siis ilmub hoiatus iga sellise kihi kohta ning neil kihtidel asuvaid objekte süsteem ei töötle. Kui failis on defineeritud kiht, mille l ei asu mitte ühtegi objekti, siis süsteem ignoreeri b seda kihti. See tähendab, et süsteem ei kuva ka hoiatust, kui kihi nimi ei ole vastavuses lubatuga. Pindobjektide käsitlemine Kui kihi ärireeglites on kirjas, et sel kihil tohivad esineda ainult pindobjektid ja jooned ei ole lubatud , siis teisendab süsteem suletud murdjoone lihtsaks pindobjektiks. Murdjoon sulgub juhul, kui tema esimene ja viimane punkt ühtivad täpselt - joonisel kasutatud täpsusega ilma ümardamata. Kui kihi ärireeglites on kirjas, et sel kihil tohivad esineda lisaks pindadel e veel ka jooned, siis käsitleb süsteem suletud murdjooni joontena. Lahustükkidega (enam kui 1 välispiiriga pindobjekt) planeeringuala võib joonisel väljendada ka mitme suletud murdjoonega. Kuna sel kihil tohib esineda ainult 1 pindobjekt, siis moodustab süsteem suletud murdjoontest lihtsad polügonid ning ühendab need pindade kollektsiooniks. Teistel kihtidel, kus lubatud ainult pinnad (näit. krunt, hoonestusala), süsteem taolist ühendamist ei tee, vaid käsitleb iga geomeetriat eraldi objektina. Lahustükkidega hoonestusalad (jt kihtide objektid) tuleb joonisel väljendada Hatch elemendiga. Sisepiiriga pindobjekte (sh ka planeeringuala) tuleb joonisel alati väljendada Hatch elemendiga. Punktobjektide käsitlemine Kui planeerija kasutab joonisel punktobjektide väljendamiseks leppemärke, siis jõuavad need andmebaasi leppemärgi kujuliste pindadena. Punktobjektide väljendamiseks on soovitav kasutada BlockReference tüüpi elemente, sest need kanduvad andmebaasi üle punktobjektina referentspunkti koordinaatidega. Punktobjektide väljendamiseks ei tohi kasutada Text ja MText tüüpi elemente, süsteem ignoreerib neid. Objektide tähistamine Joonise objektid ei pea olema täiendavalt tähistatud, sest objekti sidumiseks tema tärkandmetega kasutatakse objekti entityhandle atribuuti. MicroStation dgn formaat Dgn -formaadis joonisfailis sisalduvad kehtestatud kihtidel asuvate ruumiobjektide kujud. Tärkatribuudid esitatakse täiendavalt xlsx -formaadis tabelina. Imporditava cad -faili laiend peab olema dgn . Toetatud DGN versioon: DGN V8 . Toetatud elemenditüübid MicroStation element Elemendi kirjeldus DGN el . type Geomeetria tüüp baasis pärast importi Line sirglõik 3 LINESTRING Line String murdjoon 4 LINESTRING / POLYGON* Complex String kaartega murdjoon 12 CIRCULARSTRING / LINESTRING Complex Shape kaartega pind 14 CURVEPOLYGON / POLYGON Curve kaar 11 LINESTRING** Ellipse ellips 15 LINESTRING** / POLYGON* Arc kaar 16 LINESTRING** Text tekst 17 POINT Text Node teksti elementide konteiner 7 GEOMETRYCOLLECTION? B- Spline Pole korrapäratu kaarjoon 21 LINESTRING** / POLYGON* Shape pind 6 POLYGON Cell Header aukudega pind 2 POLYGON Point String punktide klaster 22 MULTIPOINT Multi -Line kraega joon 36 LINESTRING ( keskjoon ) Shared cell reference viit 35 POINT (*) - suletud kontuuri korral võimalik POLYGON (**) - interpoleeritud. Punkt iga 4 kraadi järel, konfigureeritav Joonise andmemudel tohib sisaldada ainult toetatud tüüpi elemente. Süsteem ignoreerib Text ja Text Node (17 ja 7) tüüpi elemente, kuna eeldatakse, et joonise koostaja ei kasuta neid kunagi punkt-tüüpi objektide väljendamiseks. Kihid Kihtidele peab olema planeerija poolt omistatud nimi, mis on kooskõlas planeeringute andmekogus defineeritud lubatud kihtide nimetusega. Süsteem käsitleb kihi nimetust tõstutundetult (st suur- ja väiketähtedel vahet ei tehta). Kui fail sisaldab objekte sellisel kihil, mille nimetus ei ole vastavuses planeeringute andmekogu lubatud kihtide nimetusega, siis ilmub hoiatus iga sellise kihi kohta ning neil kihtidel asuvaid objekte süsteem ei töötle. Kui failis on defineeritud kiht, millel ei asu mitte ühtegi objekti, siis süsteem ignoreerib seda kihti. See tähendab, et süsteem ei kuva ka hoiatust, kui kihi nimi ei ole vastavuses lubatuga. Pindobjektide käsitlemine Kui kihi ärireeglites on kirjas, et sel kihil tohivad esineda ainult pindobjektid ja jooned ei ole lubatud, siis teisendab süsteem suletud murdjoone lihtsaks pindobjektiks. Murdjoon sulgub juhul, kui tema esimene ja viimane punkt ühtivad täpselt - joonisel kasutatud täpsusega ilma ümardamata. Kui kihi ärireeglites on kirjas, et sel kihil tohivad esineda lisaks pindadele veel ka jooned, siis käsitleb süsteem suletud murdjooni joontena. Lahustükkidega (enam kui 1 välispiiriga pindobjekt) planeeringuala võib joonisel väljendada ka mitme suletud murdjoonega. Kuna sel kihil tohib esineda ainult 1 pindobjekt, siis moodustab süsteem suletud murdjoontest lihtsad polügonid ning ühendab need pindade kollektsiooniks. Teistel kihtidel, kus lubatud ainult pinnad (näit. krunt, hoonestusala), süsteem taolist ühendamist ei tee, vaid käsitleb iga geomeetriat eraldi objektina. Lahustükkidega hoonestusalad (jt kihtide objektid) tuleb joonisel väljendada Shape elemendiga. Sisepiiriga pindobjekte (sh ka planeeringuala) tuleb joonisel alati väljendada Shape elemendiga. Punktobjektide käsitlemine Kui planeerija kasutab joonisel punktobjektide väljendamiseks leppemärke, siis jõuavad need andmebaasi leppemärgi kujuliste pindadena. Punktobjektide väljendamiseks on soovitav kasutada Shared cell reference tüüpi elemente, sest need kanduvad andmebaasi üle punktobjektina. Punktobjektide väljendamiseks ei tohi kasutada Text ja Text Node (17 ja 7) tüüpi elemente, süsteem ignoreerib neid. Objektide tähistamine Joonise objektid ei pea olema täiendavalt tähistatud, sest objekti sidumiseks tema tärkandmetega kasutatakse objekti element_id atribuuti. ESRI ArcGis shp formaat Shapefail on tegelikult failide komplekt, millel on täpselt ühesugune nimi ja erinev laiend. Ühesugune nimi tähendab ühte andmekihti. Iga andmekiht esitatakse eraldi komplektina ja seetõttu shape formaadi puhul esitavate failide arv = esitatavate andmekihtide arv * komplekti moodustavate laiendite arv. Süsteem eeldab minimaalselt järgmiste laienditega failide sisaldumist ühes komplektis: shp – see võib puududa, kui andmekihi objektidel ei ole ruumikuju (näiteks krundi sihtotstarbed) shx – see võib puududa, kui andmekihi objektidel ei ole ruumikuju (näiteks krundi sihtotstarbed) dbf – see võib puududa, kui andmekihi objektidel ei ole tärkatribuute, aga kõigil esitatavatel kihtidel on tärkatribuudid olemas Komplekt võib sisaldada ka täiendavate laienditega faile ning võimaluse korral neid ka arvestatakse ( cpg , prj , sbx , sbn ...) Shp -formaadis failikomplektid esitatakse ühe zip_arhiivina . Zip -arhiivi vormistamise nõuded: ZIP-arhiiv peab sisaldama shapefailide komplekte. Teisi faile ignoreeritakse , kui neid on . Soovitavalt ei tohiks teisi faile olla selles arhiivis. ZIP-failis peavad shp -failid olema kas lahtiselt (otse juurkataloogis) või tohib zip-is olla täpselt 1 kataloog, mille sees on kõik failid. Kui zip -fail ei ole selliselt formeeritud, siis tekib esitamisel viga ja süsteem seda zip -i ei töötle . Zip -arhiivis sisalduva kataloogi ja failide nimedes tohib kasutada ainult järgmisi sümboleid: suured ja väikesed ladina tähed A-Z numbrid allkriips punkt Sidekriips, täpitähed ja tühikud nii kataloogide kui failide nimedes on ebasoovitavad. Shapefaili (ühe andmekomplekti) nõuded: Shapefaili nimi peab algama tüvikihi nimega, järgnev nimeosa on vaba. Kui ühel tüvikihil on erineva geomeetria tüübiga objekte, siis on paratamatult vajalik mitme erineva failikomplekti moodustamine sama tüvikihi kohta. Tuleb jälgida, et objectId väärtus oleks tüvikihi piires unikaalne. Shapefailis k asutatav kooditabel peab o lema standardselt defineeritud cpg -laiendiga failis. UTF-8 kodeering on soovitav . Kooditabeli definitsiooni puudumisel rakendatakse MS-ANSI kooditabelit (Windows-1252, konfigureeritav). Shapefaili nime ja struktuuri käsitleb süsteem tõstutundetult (st suur- ja väiketähtedel vahet ei tehta). Shapefaili struktuuris peavad esinema kokkulepitud andmeväljad kokkulepitud tüübiga . Täpsemalt: Ruumiobjektide atribuudid Toetatud atribuutide andmetüübid: String, Integer , Integer64, Double , Real, Date . Toetatud geomeetria tüübid: POINT, POINTZ, ARC, ARCZ, POLYGON, POLYGONZ, MULTIPOINT, MULTIPOINTZ Shapefaili st loeb süsteem ainult tuntud atribuudid, kõik tuntud atribuudid ei pea esinema . Shapefail võib sisaldada ka muid atribuute, neid ignoreeritakse. Atribuutide väärtused võivad puududa, kui need pole asjakohased antud planeeringus. Soovitav on kasutada klassifitseeritud jaotuskihi koodi objektide täpsustamiseks. Klassifikaator on kättesaadav andmekogu kasutajaliidesest. Selle asemel või sellele lisaks on võimalik kirjeldada objekt vaba tekstiga ka nimetuse atribuudis. Mõne kihi puhul ei ole jaotuskiht lubatud, näiteks: plan_ala , dp_krunt , yp_dpkoko vms. Kihtidel olevate objektide võimalikud tärkatribuudid on toodud peatükis REF _Ref69248860 \h Ruumiobjektide atribuudid MapInfo tab -formaat MapInfo fail on tegelikult failide komplekt, millel on täpselt ühesugune nimi ja erinev laiend. Ühesugune nimi tähendab ühte andmekihti. Iga andmekiht esitatakse eraldi komplektina ja seetõttu MapInfo formaadi puhul esitavate failide arv = esitatavate andmekihtide arv * komplekti moodustavate laiendite arv. Süsteem eeldab järgmiste laienditega failide sisaldumist ühes komplektis: TAB MAP ID DAT Kokkuleppeliselt nimetatakse MapInfo formaadiks TAB faili. Tegelikult on TAB fail ainult üks neljast komplekti kuuluvast failist. TAB failikomplektid esitatakse ühe zip - arhiivina. Zip -arhiivi vormistamise nõuded: ZIP-arhiiv peab sisaldama TAB failide komplekte. Teisi faile ignoreeritakse , kui neid on . Soovitavalt ei tohiks teisi faile olla selles arhiivis. ZIP-failis peavad TAB failid olema kas lahtiselt (otse juurkataloogis) või tohib zip-is olla täpselt 1 kataloog, mille sees on kõik failid. Kui zip -fail ei ole selliselt formeeritud, siis tekib esitamisel viga ja süsteem seda zip -i ei töötle . Zip -arhiivis sisalduva kataloogi ja failide nimedes tohib kasutada ainult järgmisi sümboleid: suured ja väikesed ladina tähed A-Z numbrid allkriips punkt Sidekriips, täpitähed ja tühikud nii kataloogide kui failide nimedes on ebasoovitavad. TAB failide nõuded: TAB faili nimi peab algama tüvikihi nimega, järgnev nimeosa on vaba. TAB faili kodeeringud: WindowsBalticRim (Windows-1257) võetakse kasutusele automaatselt MapInfo p oolt, kui faili looja tööjaam kasutab eesti kooditabelit TAB-faili kodeering on määramata, siis eeldab süsteem vaikimisi seda WindowsLatin1 (Windows-1252) MapInfo vaikimisi kooditabel Charset Neutral tõlgendatakse impordil kui WindowsBalticRim TAB faili nime ja struktuuri käsitleb süsteem tõstutundetult (st suur- ja väiketähtedel vahet ei tehta). TAB faili struktuuris peavad esinema kokkulepitud andmeväljad kokkulepitud tüübiga. Täpsemalt: Ruumiobjektide atribuudid T oetatud TAB väljade andmetüübid: CHAR, INTEGER, SMALLINT, DECIMAL, FLOAT, DATE, DATETIME, LOGICAL . Toetatud geomeetria tüübid: Point , FontPoint , CustomPoint , Polyline , Region , Rectangle , Ellipse , Arc , Text , MultiPoint Geomeetria puudumisel imporditakse atribuudid null-geomeetriaga, kehtivad need samad reeglid. TAB faili st loeb süsteem ainult tuntud atribuudid, kõik tuntud atribuudid ei pea esinema . TAB fail võib sisaldada ka muid atribuute, neid ignoreeritakse. Atribuutide väärtused võivad puududa, kui need pole asjakohased antud planeeringus. Soovitav on kasutada klassifitseeritud jaotuskihi koodi objektide täpsustamiseks. Klassifikaator on kättesaadav andmekogu kasutajaliidesest. Selle asemel või sellele lisaks on võimalik kirjeldada objekt vaba tekstiga ka nimetuse atribuudis. Mõne kihi puhul ei ole jaotuskiht lubatud, näiteks: plan_ala , dp_krunt , yp_dpkoko vms. Kihtidel olevate objektide võimalikud tärkatribuudid on toodud peatükis REF _Ref69248860 \h Ruumiobjektide atribuudid GeoPackage gpkg -formaat GeoPackage on avatud standarditel põhinev, platvormist sõltumatu, kompaktne andmevahetusformaat ruumiandmete edastamiseks. GeoPackage on SQLite'i konteiner . Imporditava faili laiend peab olema gpkg . TAB failide nõuded: Konteineris sisalduvate tabelite nimed peavad algama tüvikihi nimega, järgnev nimeosa on vaba. Tabelite nime ja struktuuri käsitleb süsteem tõstutundetult (st suur- ja väiketähtedel vahet ei tehta). Tabelite struktuuris peavad esinema kokkulepitud andmeväljad kokkulepitud tüübiga. Täpsemalt: Ruumiobjektide atribuudid Süsteem loeb tabelitest ainult tuntud atribuudid, kõik tuntud atribuudid ei pea esinema . Tabelid võivad sisaldada ka muid atribuute, neid ignoreeritakse. Andmed peavad olema UTF-8 kodeeringus. T oetatud andmetüübid: INTEGER, MEDIUMINT, SMALLINT, TINYINT, BOOLEAN, DOUBLE, FLOAT, REAL, TEXT, DATETIME, DATE . Toetatud geomeetria tüübid: (3D) Point , (3D) LineString , (3D) Polygon , (3D) MultiPoint , (3D) MultiLineString , (3D) MultiPolygon , (3D) CIRCULARSTRING, (3D) COMPOUNDCURVE, (3D) CURVEPOLYGON, (3D) MULTICURVE, (3D) MULTISURFACE Geomeetria puudumisel imporditakse atribuudid null-geomeetria ga. Atribuutide väärtused võivad puududa, kui need pole asjakohased antud planeeringus. Soovitav on kasutada klassifitseeritud jaotuskihi koodi objektide täpsustamiseks. Klassifikaator on kättesaadav andmekogu kasutajaliidesest. Selle asemel või sellele lisaks on võimalik kirjeldada objekt vaba tekstiga ka nimetuse atribuudis. Mõne kihi puhul ei ole jaotuskiht lubatud, näiteks: plan_ala , dp_krunt , yp_dpkoko vms. Kihtidel olevate objektide võimalikud tärkatribuudid on toodud peatükis REF _Ref69248860 \h Ruumiobjektide atribuudid ESRI File geodatabase formaat Tegemist on ESRI ArcGis tarkvara poolt toodetava spetsiifilise formaadiga. Süsteem toetab gdb versioone 9.x 10.x Andmete esitamiseks tuleb kasutada ZIP-arhiivi faili, mille nime laiendiks on .gdb.zip. Näiteks: misiganesnimi .gdb.zip Selle arhiivi sees asub kataloog nimega misiganesnimi .gdb Selle kataloogi sees asuvad kõik andmebaasi tehnilised failid. Taolise failikomplekti toodab ArcGis tarkvara ja kasutaja ei pea midagi spetsiifilist tegema selle jaoks. Zip -arhiivis sisalduva kataloogi ja failide nimedes tohib kasutada ainult järgmisi sümboleid: suured ja väikesed ladina tähed A-Z numbrid allkriips punkt Sidekriips, täpitähed ja tühikud nii kataloogide kui failide nimedes on ebasoovitavad. Käesoleva FileGdb formaadi puhul kasutaja ise failide nimetamist juhtida ei saa, kuid ESRI ArcGis tarkvara kasutab ainult lubatud sümboleid faili nimedes. Kasutaja saab ja peab tagama kataloogi nime korrektsuse. Andmebaasi tabeliste nõuded on sarnased ülejäänud formaatide nõuetega: Tabeli nimi peab algama tüvikihi nimega, järgnev nimeosa on vaba. Kui ühel tüvikihil on erineva geomeetria tüübiga objekte, siis on paratamatult vajalik mitme tabeli moodustamine sama tüvikihi kohta. OBJECTID on selle formaadi puhul tabelite sisemine tehniline identifikaator, mille imporditeenus loeb välja, kuid mille väärtust kasutaja kuidagi juhtida ei saa. Süsteem käsitleb seda kui atribuuti ObjectID : Integer . Andmebaas peab olema UTF-8 kodeeringus. Tabelite nime ja struktuuri käsitleb süsteem tõstutundetult (st suur- ja väiketähtedel vahet ei tehta). Tabelite struktuuris peavad esinema kokkulepitud andmeväljad kokkulepitud tüübiga. Täpsemalt: Ruumiobjektide atribuudid Toetatud atribuutide andmetüübid: INT*, FLOAT*, STRING, DATETIME, OBJECTID Toetatud geomeetria tüübid: (3D) Point , (3D) MultiPoint , (3D) Line , (3D) PolyLine , (3D) Polygon Tabelitest loeb süsteem ainult tuntud atribuudid, kõik tuntud atribuudid ei pea esinema . Tabel võib sisaldada ka muid atribuute, neid ignoreeritakse. Atribuutide väärtused võivad puududa, kui need pole asjakohased antud planeeringus. Soovitav on kasutada klassifitseeritud jaotuskihi koodi objektide täpsustamiseks. Klassifikaator on kättesaadav andmekogu kasutajaliidesest. Selle asemel või sellele lisaks on võimalik kirjeldada objekt vaba tekstiga ka nimetuse atribuudis. Mõne kihi puhul ei ole jaotuskiht lubatud, näiteks: plan_ala , dp_krunt , yp_dpkoko vms. Kihtidel olevate objektide võimalikud tärkatribuudid on toodud peatükis REF _Ref69248860 \h Ruumiobjektide atribuudid Tärkandmete xlsx formaat Xlsx -formaadis Exceli tabelis sisalduvad kehtestatud kihtidel asuvate ruumiobjektide tärkatribuudid, kui ruumikujud esitatakse mõnes cad -formaadis. Töölehed (kihid) Objektide tärkatribuudid esitatakse exceli tabelis objekti tüvikihi nimega töölehel ( worksheet ). Kui objekt paikneb joonisfailis jaotuskihil, siis selle kihi nimetus kandub andmebaasi ja ei vaja tärkandmete lisamist. Süsteem töötleb kõiki tuntud nimega töölehti. Tundmatu nimega töölehti süsteem ei töötle, kuid väljastab nende kohta hoiatuse. Veerud töölehel (atribuudid) Iga töölehe rida nr 1 sisaldab kihi atribuutide nimetusi ehk veergude nimetusi ning andmed algavad reast nr 2. Rida sisaldab andmeid, kui selle rea lahtrites esineb mistahes sümboleid, va tühikud. Kui lahter sisaldab ainult tühikuid, siis loeb süsteem selle lahtri tühjaks. Veergude järjekord töölehel ei ole oluline, kuid veerud peavad moodustama tabeli, st tühje veerge ei tohi vahel olla. Süsteem töötleb ainult tuntud nimetusega veerge. Iga tüvikihi puhul on süsteemis kindlaks määratud hulk tuntud veerge (vt loetelu allpool). Veeru nime käsitleb süsteem tõstutundetult. Kui töölehel sisaldub tundmatu nimega veerg, siis väljastab süsteem selle kohta hoiatuse ja veerus sisalduvaid andmeid ei töötle. Objektide seostamine tärkandmetega Objekti tähis on tärkandmetes kohustuslik ning esitatakse objectID nimelises veerus. See peab sisaldama dwg -joonisel oleva objekti handle atribuudi väärtust või dgn -joonisel oleva objekti element id atribuudi väärtust. Planeeringuala tähistamine ei ole kohustuslik ega vajalik. Töölehel plan_ala ei esine veergu objectID ja sellel lehel tohib esineda ainult 1 rida andmeid. Kui rida sisaldab andmeid, kuid ei sisalda objectID väärtust, siis väljastab süsteem hoiatuse ja seda rida ei töötle (va plan_ala töölehel). Kui joonisel leidus objekt, mille kohta failis tärkandmed puuduvad, siis süsteem viga ega hoiatust ei väljasta (va juhul, kui tärkandmed on kohustuslikud) . Kui failis leidub objectID väärtusega andmerida, mida ei õnnestu seostada mitte ühegi joonisel oleva objektiga, siis väljastab süsteem vea. Kihtide atribuudid Kihtidel olevate objektide võimalikud tärkatribuudid on toodud peatükis REF _Ref69248860 \h Ruumiobjektide atribuudid Nii töölehtede kui veergude nimetused on tõstutundetud . Metaandmete xlsx formaat Planeeringu metaandmed esitatakse eraldi xlsx -formaadis Exceli failis. Metaandmeid ei saa esitada koos kihtide tärkatribuutidega, sest tärkatribuutide faili ei esine igas formaadis kehtestatud kihtide esitamisel. Tööleht Süsteem otsib failist töölehte nimega „metaandmed“. Kui failis sellise nimega tööleht ei sisaldu, siis tekib viga esitamisel. Kui failis sisaldub veel mingeid töölehti teiste nimedega, siis süsteem ignoreerib neid ja ei väljasta ka hoiatust mitte. Töölehe nime käsitleb süsteem tõstutundetult. Atribuudid töölehel T öölehe rida nr 1 sisaldab metaandmete atribuutide nimetusi Töölehe rida nr 2 sisaldab vastavate atribuutide väärtuseid. Rida sisaldab andmeid, kui selle rea lahtrites esineb mistahes sümboleid, va tühikud. Kui lahter sisaldab ainult tühikuid, siis loeb süsteem selle lahtri tühjaks. Metaatribuutide nimed, mida süsteem aktsepteerib, defineerib süsteemi peakasutaja ja need on kättesaadavad Planeeringute Andmekogu kasutajaliidesest. Atribuudi nime käsitleb süsteem tõstutundetult. Kui töölehel esineb tundmatu nimega atribuut, siis väljastab süsteem selle kohta hoiatuse ja vastavat väärtust ei töötle. Töölehel tuleb esitada ainult need atribuudid, mis omavad väärtuseid. Kui esitatavas planeeringus mõni metaatribuut ei ole asjakohane, siis seda ka ei esitata. Esitada tuleb kindlasti kõik kohustuslikud metaatribuudid . Atribuutide järjekord töölehel ei ole oluline, kuid veerud peavad moodustama tabeli, st tühje veerge ei tohi vahel olla. Iga atribuudi puhul on andmekogus ette defineeritud andmetüüp. Süsteem kontrollib andmetüüpe failist lugemisel järgmiselt: tekst – süsteem ei kontrolli lahtris olevat väärtust number – lahtrisse sisestatud väärtus peab teisenduma numbriks, lubatud on nii täis- kui murdarvud. kuupäev – lahtrisse sisestatud väärtus peab teisenduma kuupäevaks. Eeldatav kuupäeva formaat on PP.KK.AAAA loetelu – loetelu väärtust käsitleb süsteem alati tekstina, isegi kui see on olemuselt number või kuupäev. Loetelu tähendab, et peakasutaja on defineerinud lubatud väärtuste hulga, mis selle atribuudi puhul on võimalik esitada. S üsteem kontrollib , et esitatud väärtus sisalduks lubatud hulgas. Kui ei sisaldu, siis väljastab süsteem selle kohta vea ja vastavat atribuuti ei töötle. Loetelu väärtused on alati esitatavad teksti kujul. Loetelu elemente kontrollitakse tõstutundlikult (st suur- ja väiketähtede kasutus on oluline). Ruumiobjektide atribuudid Andmetüübid Näiteid andmetüüpide tõlgendamisest erinevate impordiformaatide korral ArcGis shp MapInfo TAB GPKG FileGDB Imporditeenuse konfiguratsioon Loogiline andmetüüp integer integer64 double (täpsusega 0) integer smallint int * integer mediumint smallint tinyint boolean int * Integer Täisarv double real decimal float double float real float * Real Murdarv string char logical text string String Tekst date date datetime date datetime datetime Date Kuupäev P lan_ala atribuudid Tabelis loetletud atribuudid loeb süsteem välja importfailist. Lisaks importfailile sisetab kasutaja esitamise ajal või edastab teenuse kaudu planeeringu kohta järgmised atribuudid planeeringu seisund – esitatavast andmeseisust tulenev planeeringu seisund kehtestamise kuupäev – olenevalt esitatavast versioonist kas esmase kehtestamise või muudatuse kehtima hakkamise kuupäev . Kehtetuks muutmise esitamise korral kehtetuks muutmise kuupäev kehtestamise või muudatuse õigusliku aluse andmed Atribuut (veeru nimi) Andmetüüp veerus Selgitus Reeglid impordil sys ID täisarv Number andmekogus Esitatakse ainult juhul, kui number on ette broneeritud või kui esitatakse muudatust plan ID täisarv Maa-ameti id Esitatakse ainult juhul kui Maa-amet on planeeringule numbri omistanud kov ID tekst Korraldaja ID või tunnus plan N im tekst Planeeringu nimetus Kohustuslik plan L iik täisarv |tekst Planeeringu liik Kohustuslik . Lubatud väärtuste hulk: 40 / 47 / 10 / 20 / 27 / 30 / 401 / 402 / 101 / 102 / 103 / 201 / 202 / 203 plan KSH tekst Keskkonnamõju strateegiline hindamine Kohustuslik Lubatud väärtuste hulk : jah / ei plan E esm tekst Eesmärk Kohustuslik plan V iide tekst Veebiviide planeeringule korraldaja juures muutev tekst Üldisemat planeeringut muutev Kohustuslik Lubatud väärtuste hulk : jah / ei algat KP kuupäev Algatamise kuupäev Kas esmase algatamise või muudatuse algatamise kuupäev vastuv KP kuupäev Vastuvõtmise kuupäev Kas esmase vastuvõtmise või muudatuse vastuvõtmise kuupäev DP objektide atribuudid Kihi nimi (tööleht) Atribuut (veeru nimi) Andmetüüp veerus Selgitus Reeglid dp_krunt objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik , unikaalne vähemalt tüvikihi piires nimetus tekst Krundi aadress või krundi nimetus Kohustuslik tingimus tekst Täiendavad märked ja tingimused pind täisarv Informatiivne planeeritud krundi pindala ruutmeetrites dp_krundisihtotstarve kruntOID täisarv|tekst DP_krunt objektID Kohustuslik sihtots tekst Detailplaneeringus määratud krundi kasutamise sihtotstarve Kohustuslik maxSOosak täisarv V ajadusel suurim lubatud osakaal minSOosak täisarv Vajadusel väikseim lubatud osakaal t ahis tekst K asutamise sihtotstarve lühend tapsustus tekst sihtotstarbe täpsustus, kasutusotstarve dp_hoonestus objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks kruntOID täisarv|tekst DP_krunt objekt ID Kohustuslik ehTyyp täisarv Ehitusõiguse tüüp Kohustuslik Lubatud väärtuste hulk: 10 / 20 / 30 / 40 ehTing tekst Täpsemalt kogutud andmed: krundi hoonestusala peamisi tingimusi kirjeldav informatsioon on kohustuslik, kui ühe krundi piires on erinevate ehitusõigustega krundi hoonestusalasid arv täisarv Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv Kohustuslik arvAbi täisarv Abihoonete suurim lubatud arv, kui neid on vajalik eristada kõigist hoonestusalale lubatud hoonetest pind täisarv Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ruutmeetrites Kohustuslik pindPealne täisarv Maapealsete hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ruutmeetrites pindAlune täisarv Maa-aluste hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ruutmeetrites korgus täisarv| murdarv Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast meetrites, kohustuslik juhul, kui absoluutkõrgus pole määratud Kohustuslik kas korgus või korgusAbs korgusAbs täisarv|murdarv Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne absoluutkõrgus meetrites, kohustuslik juhul, kui kõrgus maapinnast pole määratud Kohustuslik kas korgus või korgusAbs sygavus täisarv|murdarv Märgitakse juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus meetrites on asjakohane tihedus täisarv|murdarv Hoonestustihedus protsent täisarv|murdarv Täisehituse protsent SBP täisarv K avandatud suletud brutopind kokku SBPPealne täisarv K avandatud maapealne suletud brutopind kokku SBPAlune täisarv K avandatud maa -alune suletud brutopind kokku k uja Ting tekst Kuja tingimused, näiteks vahekaugus meetrites tingimus tekst Täiendavad märked ja tingimused dp_transp objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Kui tee ja tänava elemendid esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik märkida, millise objektiga on tegemist Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst Tingimuste kirjeldus voond täisarv| murdarv Kaitsevööndi ulatus k uja Ting tekst Kuja tingimused, näiteks vahekaugus meetrites dp_tehno object ID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Objekti nimetus Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst Tingimuste kirjeldus voond täisarv| murdarv Kaitsevööndi ulatus korgus täisarv| murdarv Suhteline kõrgus maapinnast maxK orgus täisarv| murdarv Suurim lubatud suhteline kõrgus maapinnast minK orgus täisarv| murdarv Väikseim lubatud suhteline kõrgus maapinnast korgusAbs täisarv| murdarv Absoluutne kõrgus maxKorg Abs täisarv| murdarv Suurim lubatud absoluutne kõrgus minKorg Abs täisarv| murdarv Väikseim lubatud absoluutne kõrgus sygavus täisarv| murdarv Märgitakse juhul kui sügavus meetrites on asjakohane maxSygavus täisarv| murdarv Märgitakse juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus meetrites on asjakohane minSygavus täisarv| murdarv Märgitakse juhul väikseim lubatud sügavus meetrites on asjakohane k uja Ting tekst Kuja tingimused, näiteks vahekaugus meetrites dp_haljastus object ID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Objekti nimetus Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst Tingimuste kirjeldus k uja Ting tekst Kuja tingimused, näiteks vahekaugus meetrites DP_kuja DP_juurdep DP_kkTingimus DP_maapar DP_KOVloodus DP_vaartloodus DP_vaartmiljoo DP_arhVoistlus DP_servituut DP_avalik DP_sund DP_tingimus object ID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Objekti nimetus Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst Tingimuste kirjeldus dp _vaartpollum object ID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks tingimus tekst Tingimuste kirjeldus kõik ülejäänud DP tüvikihid objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Objekti nimetus Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst Tingimuste kirjeldus voond täisarv| murdarv Kaitsevööndi ulatus k uja Ting tekst Kuja tingimused, näiteks vahekaugus meetrites KE P objektide atribuudid Kihi nimi (tööleht) Atribuut (veeru nimi) Andmetüüp veerus Selgitus Reeglid kep _krunt objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires nimetus tekst Krundi aadress või krundi nimetus Kohustuslik tingimus tekst Täiendavad märked ja tingimused pind täisarv Informatiivne planeeritud krundi pindala ruutmeetrites kep _krundisihtotstarve kruntOID täisarv|tekst KE P_krunt objektID Kohustuslik sihtots tekst Detailplaneeringus määratud krundi kasutamise sihtotstarve Kohustuslik maxSOosak täisarv V ajadusel suurim lubatud osakaal minSOosak täisarv Vajadusel väikseim lubatud osakaal t ahis tekst K asutamise sihtotstarve lühend tapsustus tekst sihtotstarbe täpsustus, kasutusotstarve kep _hoonestus objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks kruntOID tekst KE P_krunt objekt ID Kohustuslik ehTyyp täisarv Ehitusõiguse tüüp Kohustuslik Lubatud väärtuste hulk: 10 / 20 / 30 / 40 ehTing tekst Täpsemalt kogutud andmed: krundi hoonestusala peamisi tingimusi kirjeldav informatsioon on kohustuslik, kui ühe krundi piires on erinevate ehitusõigustega krundi hoonestusalasid arv täisarv Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv Kohustuslik arvAbi täisarv Abihoonete suurim lubatud arv, kui neid on vajalik eristada kõigist hoonestusalale lubatud hoonetest pind täisarv Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ruutmeetrites Kohustuslik pindPealne täisarv Maapealsete hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ruutmeetrites pindAlune täisarv Maa-aluste hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ruutmeetrites korgus täisarv|murdarv Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast meetrites, kohustuslik juhul, kui absoluutkõrgus pole määratud Kohustuslik kas korgus või korgusAbs korgusAbs täisarv|murdarv Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne absoluutkõrgus meetrites, kohustuslik juhul, kui kõrgus maapinnast pole määratud Kohustuslik kas korgus või korgusAbs sygavus täisarv|murdarv Märgitakse juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus meetrites on asjakohane tihedus täisarv|murdarv Hoonestustihedus protsent täisarv|murdarv Täisehituse protsent SBP täisarv K avandatud suletud brutopind kokku SBPPealne täisarv K avandatud maapealne suletud brutopind kokku SBPAlune täisarv K avandatud maa -alune suletud brutopind kokku k uja Ting tekst Kuja tingimused, näiteks vahekaugus meetrites tingimus tekst Täiendavad märked ja tingimused kep_ transp objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Kui tee ja tänava elemendid esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik märkida, millise objektiga on tegemist Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst Tingimuste kirjeldus voond täisarv| murdarv Kaitsevööndi ulatus k uja Ting tekst Kuja tingimused, näiteks vahekaugus meetrites kep_ tehno object ID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Objekti nimetus Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst Tingimuste kirjeldus voond täisarv| murdarv Kaitsevööndi ulatus korgus täisarv| murdarv Suhteline kõrgus maapinnast maxK orgus täisarv| murdarv Suurim lubatud suhteline kõrgus maapinnast minK orgus täisarv| murdarv Väikseim lubatud suhteline kõrgus maapinnast korgusAbs täisarv| murdarv Absoluutne kõrgus maxKorg Abs täisarv| murdarv Suurim lubatud absoluutne kõrgus minKorg Abs täisarv| murdarv Väikseim lubatud absoluutne kõrgus sygavus täisarv| murdarv Märgitakse juhul kui sügavus meetrites on asjakohane maxSygavus täisarv| murdarv Märgitakse juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus meetrites on asjakohane minSygavus täisarv| murdarv Märgitakse juhul väikseim lubatud sügavus meetrites on asjakohane k uja Ting tekst Kuja tingimused, näiteks vahekaugus meetrites kep_ haljastus object ID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Objekti nimetus Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst Tingimuste kirjeldus k uja Ting tekst Kuja tingimused, näiteks vahekaugus meetrites KEP_ kuja KEP_ juurdep KEP_ kkTingimus KEP_ maapar KEP_ KOVloodus KEP_ vaartloodus KEP_ vaartmiljoo KEP_ arhVoistlus KEP_ servituut KEP_ avalik KEP_ sund KEP_ tingimus object ID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Objekti nimetus Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst Tingimuste kirjeldus kep_ vaartpollum object ID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks tingimus tekst Tingimuste kirjeldus kõik ülejäänud KEP tüvikihid objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Objekti nimetus Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst Tingimuste kirjeldus voond täisarv| murdarv Kaitsevööndi ulatus k uja Ting tekst Kuja tingimused, näiteks vahekaugus meetrites YP objektide atribuudid Kihi nimi (tööleht) Atribuut (veeru nimi) Andmetüüp veerus Selgitus Reeglid yp _maakas objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks tingimus tekst tahis tekst juhtots tekst yp _tiheas objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks tingimus tekst tiheasust tekst kohanimi tekst yp _ dp koko objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires kohanimi tekst dpKokoJuht tekst YP_transp YP_tehno YP_KOVloodus YP_KOVkultparand YP_veehaare ja kõik ülejäänud YP kihid objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Objekti nimetus Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst voond täisarv| murdarv Kaitsevööndi ulatus YP_jaade YP_orme YP_kaldaehitis YP_rand YP_yleujutus YP_rohev YP_juurdep YP_ekv YP_vaartpollum YP_vaartrohe YP_vaartmaastik YP_vaartvaade YP_vaartmiljoo YP_puhke YP_maavara YP_maapar YP_sund YP_kkTingimus YP_arhVoistlus YP_tingimus objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Objekti nimetus Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst MP objektide atribuudid Kihi nimi (tööleht) Atribuut (veeru nimi) Andmetüüp veerus Selgitus Reeglid mp_keskus objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks tingimus tekst kohanimi tekst keskuse kohanimi tase tekst Keskuse tasand (maakondlik, piirkondlik, kohalik, lähi) koostoime tekst Kohanime märge, millised keskused koos toimivad toime tekst Toimepiirkond, kus keskus asub, kui see on märgitud suunis tekst mp _toimepk objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst suunis tekst keskus tekst tasand tekst mp _linnaline objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Asustusüksuse nimi, millega linnalise asustusega ala on seotud Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst suunis tekst tihedus täisarv| murdarv Arvväärtus, mitu elanikku ruutkilomeetri kohta mp_transp mp_tehno mp_kultparand objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Kui elemendil on eraldi nimi, on kohustuslik märkida, millise objektiga on tegemist Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst voond täisarv| murdarv suunis tekst mp_rohev objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Millise elemendiga on tegemist Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst tahis tekst Kui planeeringu joonisel on rohevõrgustik tähistatud, on kohustuslik märkida, milline tähis/taseme number/klassifikatsioon on suunis tekst mp_msp objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik kasutus tekst sygavus täisarv| murdarv kõik ülejäänud MP tüvikihid objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst suunis tekst REP objektide atribuudid Kihi nimi (tööleht) Atribuut (veeru nimi) Andmetüüp veerus Selgitus Reeglid rep_krunt objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires nimetus tekst Krundi aadress või krundi nimetus Kohustuslik tingimus tekst Täiendavad märked ja tingimused pind täisarv Informatiivne planeeritud krundi pindala ruutmeetrites rep_ krundisihtotstarve kruntOID täisarv|tekst REP_ krunt objektID Kohustuslik sihtots tekst Detailplaneeringus määratud krundi kasutamise sihtotstarve Kohustuslik maxSOosak täisarv V ajadusel suurim lubatud osakaal minSOosak täisarv Vajadusel väikseim lubatud osakaal t ahis tekst K asutamise sihtotstarve lühend tapsustus tekst sihtotstarbe täpsustus, kasutusotstarve rep_hoonestus objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks kruntOID tekst REP_ krunt objekt ID Kohustuslik ehTyyp täisarv Ehitusõiguse tüüp Kohustuslik Lubatud väärtuste hulk: 10 / 20 / 30 / 40 ehTing tekst Täpsemalt kogutud andmed: krundi hoonestusala peamisi tingimusi kirjeldav informatsioon on kohustuslik, kui ühe krundi piires on erinevate ehitusõigustega krundi hoonestusalasid arv täisarv Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv Kohustuslik arvAbi täisarv Abihoonete suurim lubatud arv, kui neid on vajalik eristada kõigist hoonestusalale lubatud hoonetest pind täisarv Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ruutmeetrites Kohustuslik pindPealne täisarv Maapealsete hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ruutmeetrites pindAlune täisarv Maa-aluste hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ruutmeetrites korgus täisarv|murdarv Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast meetrites, kohustuslik juhul, kui absoluutkõrgus pole määratud Kohustuslik kas korgus või korgusAbs korgusAbs täisarv|murdarv Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne absoluutkõrgus meetrites, kohustuslik juhul, kui kõrgus maapinnast pole määratud Kohustuslik kas korgus või korgusAbs sygavus täisarv|murdarv Märgitakse juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus meetrites on asjakohane tihedus täisarv|murdarv Hoonestustihedus protsent täisarv|murdarv Täisehituse protsent SBP täisarv K avandatud suletud brutopind kokku SBPPealne täisarv K avandatud maapealne suletud brutopind kokku SBPAlune täisarv K avandatud maa -alune suletud brutopind kokku k uja Ting tekst Kuja tingimused, näiteks vahekaugus meetrites tingimus tekst Täiendavad märked ja tingimused rep_ transp objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Kui tee ja tänava elemendid esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik märkida, millise objektiga on tegemist Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst Tingimuste kirjeldus voond täisarv| murdarv Kaitsevööndi ulatus k uja Ting tekst Kuja tingimused, näiteks vahekaugus meetrites rep_ tehno object ID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Objekti nimetus Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst Tingimuste kirjeldus voond täisarv| murdarv Kaitsevööndi ulatus korgus täisarv| murdarv Suhteline kõrgus maapinnast maxK orgus täisarv| murdarv Suurim lubatud suhteline kõrgus maapinnast minK orgus täisarv| murdarv Väikseim lubatud suhteline kõrgus maapinnast korgusAbs täisarv| murdarv Absoluutne kõrgus maxKorg Abs täisarv| murdarv Suurim lubatud absoluutne kõrgus minKorg Abs täisarv| murdarv Väikseim lubatud absoluutne kõrgus sygavus täisarv| murdarv Märgitakse juhul kui sügavus meetrites on asjakohane maxSygavus täisarv| murdarv Märgitakse juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus meetrites on asjakohane minSygavus täisarv| murdarv Märgitakse juhul väikseim lubatud sügavus meetrites on asjakohane k uja Ting tekst Kuja tingimused, näiteks vahekaugus meetrites rep_ haljastus object ID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Objekti nimetus Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst Tingimuste kirjeldus k uja Ting tekst Kuja tingimused, näiteks vahekaugus meetrites REP_ kuja REP_ juurdep REP_ kkTingimus REP_ maapar REP_ KOVloodus REP_ vaartloodus REP_ vaartmiljoo REP_ arhVoistlus REP_ servituut REP_ avalik REP_ sund REP_ tingimus object ID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Objekti nimetus Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst Tingimuste kirjeldus rep_ vaartpollum object ID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks tingimus tekst Tingimuste kirjeldus kõik ülejäänud REP tüvikihid objectID tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Objekti nimetus Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik tingimus tekst Tingimuste kirjeldus voond täisarv| murdarv Kaitsevööndi ulatus k uja Ting tekst Kuja tingimused, näiteks vahekaugus meetrites YRPMSP objektide atribuudid Kihi nimi (tööleht) Atribuut (veeru nimi) Andmetüüp veerus Selgitus Reeglid yrpmsp_ehitis yrpmsp_kaitse yrpmsp_kalandus yrpmsp_maavara yrpmsp_muinsusk yrpmsp_muu yrpmsp_puhke yrpmsp_riigikaitse yrpmsp_sadam yrpmsp_tehno yrpmsp_tingimus yrpmsp_veeliiklus objectID täisarv|tekst Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne vähemalt tüvikihi piires jaotuskiht tekst gis -formaatide korral klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks nimetus tekst Kui jaotuskihte pole kasutatud, siis on kohustuslik Estonian_MSP objektide atribuudid Rahvusvaheline kiht mereala planeeringute puhul. Seda esitatakse alati shp-formadis ja ETRS89 koordinaatsüsteemis . Kihi nimi (tööleht) Atribuut (veeru nimi) Andmetüüp veerus Selgitus Reeglid Estonian_MSP objectID integer Objekti identifikaator Kohustuslik, unikaalne planeeringu piires priority tekst kui täidetud, siis peab sisaldama fikseeritud väärtuseid reserved tekst kui täidetud, siis peab sisaldama fikseeritud väärtuseid allowed tekst kui täidetud, siis peab sisaldama fikseeritud väärtuseid restricted tekst kui täidetud, siis peab sisaldama fikseeritud väärtuseid forbidden tekst kui täidetud, siis peab sisaldama fikseeritud väärtuseid useDesc tekst Atribuutide lubatud väärtused sisalduvad spetsifikatsioonis https://vasab.org/wp-content/uploads/2019/04/Guidelines-on-transboundary-MSP-output-data-structure-ADOPTEDbyVASAB__HELCOM.pdf Annex 2. The code list values for the possible sea uses .
Planeeringute andmekogu põhimäärus e e e lnõu EELNÕU R iigihalduse ministri määrus Tallinn 2022 nr P laneeringute andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 4 1 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted Andmekogu nimetus Andmekogu ametlik nimetus on planeeringute andmekogu , inglise keeles database of spatial plans . Andmekogu lühinimi on "PLANK". Andmekogu eesmärk Planeeringute andmekogu eesmärk on planeeringute , nende juurde kuuluvate lisade ning planeeringu tega seotud haldusotsuste kohta andmete kogumine, säilitamine , teabe andmine ja avalikustamine. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja Andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium Andmekogu volitatud töötleja on Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Andmete tähendus Andmekokku kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, välja arvatud seaduses sätestatud juhul. Andmekogu ülesehitus ja andmete kaitse Andmekogu pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust. Andmekogu peetakse digitaalse andmekoguna. Andmekogus säilitatakse planeeringute andmeid seal hulgas planeeringute dokumente elektroonsel andmekandjal (edaspidi andmed) . Andmekokku kantud andmete käideldavuse (K), terviklikkuse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Andmekogu andmete turvaklass on K1T2S1. Registri turbeaste on keskmine (M). 2. peatükk Andmete koosseis Planeeringu üldandmed Planeeringute üldandmed on: Planeeringu identifitseerimise number andmekogus Planeeringu identifitseerimise number Maa-ametis Planeeringu identifitseerimise number planeerimisalase korraldaja juures Planeeringu nimetus Planeeringu liik Planeeringu seisund Planeeringu eesmärk Planeering muudab üldisemat planeeringut Planeeringu koostamisel viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine Planeeringuala ruumiandmed Veebiviide planeeringu failidele planeerimisalase tegevuse korraldaja juures Algatamise kuupäev Vastuvõtmise kuupäev Kehtetuks muutumise kuupäev Esitatud andmete selgitus Seosed teiste planeeringutega Metaandmed Planeeringuga seotud märkused Detailplaneeringu, kohaliku omavalituse eriplaneeringu ja riigi eriplaneeringu andmed Krundi andmed Objekti identifikaator Tüvikihi koodnimetus Jaotuskihi koodnimetus Krundi nimetus K rundi pindala Tingimus Ruumiandmed Krundi kasutamise sihtotstarve andmed Krundi identifikaator Krundi kasutamise sihtotstarve Suurim lubatud osakaal Väikseim lubatud osakaal Kasutamise sihtotstarve lühend Sihtotstarbe täpsustus, kasutusotstarve Krundi hoonestusala andmed Objekti identifikaator Tüvikihi koodnimetus Jaotuskihi koodnimetus Krundi identifikaator Ehitusõiguse tüüp Ehitusõiguse tingimus Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv Abihoonete suurim lubatud arv Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ruutmeetrites Maapealsete hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind Maa-aluste hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne absoluutkõrgus Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus Hoonestustihedus Täisehituse protsent Kavandatud suletud brutopind kokku Kavandatud maapealne suletud brutopind kokku Kavandatud maa-alune suletud brutopind kokku Kuja tingimus Tingimus Ruumiandmed Tehnorajatise andmed Objekti identifikaator Tüvikihi koodnimetus Jaotuskihi koodnimetus Objekti nimetus Tingimus Kaitsevööndi ulatus Suhteline kõrgus maapinnast Suurim lubatud suhteline kõrgus maapinnast Väikseim lubatud suhteline kõrgus maapinnast Absoluutne kõrgus Suurim lubatud absoluutne kõrgus Väikseim lubatud absoluutne kõrgus Sügavus Suurim lubatud sügavus Väikseim lubatud sügavus Kuja tingimus Ruumiandmed Kehtestatud objektide andmed Objekti identifikaator Tüvikihi koodnimetus Jaotuskihi koodnimetus Objekti nimetus Tingimuste kirjeldus Kaitsevööndi ulatus Suhteline kõrgus maapinnast Absoluutne kõrgus Kuja tingimus Ruumiandmed Üldplaneeringu andmed maakasutuse juhtotstarve Objekti identifikaator Tüvikihi koodnimetus Jaotuskihi koodnimetus Tingimus Maakasutuse juhtotstarbe tähis Maakasutuse juhtotstarve Ruumiandmed detailplaneeringu koostamise kohustusega ala Objekti identifikaator Tüvikihi koodnimetus Jaotuskihi koodnimetus Detailplaneeringu koostamise kohustusega ala kohanimi Tingimus Ruumiandmed tiheasustusega ala Objekti identifikaator Tüvikihi koodnimetus Jaotuskihi koodnimetus Tingimus Tiheasutuse mõiste Tiheasustusala kohanimi Ruumiandmed Kehtestatud objektide andmed Objekti identifikaator Tüvikihi koodnimetus Jaotuskihi koodnimetus Objekti nimetus Tingimus Kaitsevööndi ulatus Ruumiandmed Maakonnaplaneeringu andmed keskuste võrgustik Objekti identifikaator Tüvikihi koodnimetus Jaotuskihi koodnimetus Keskuse kohanimi Keskuse tasand Koos toimivate keskuste n imi Tingimus Toimepiirkond Suunis Ruumiandmed linnalise asustusega ala Objekti identifikaator Tüvikihi koodnimetus Jaotuskihi koodnimetus Asustusüksuse nimi Rahvastikutihedus Suunis Tingimus Ruumiandmed rohevõrgustiku ala Objekti identifikaator Tüvikihi koodnimetus Jaotuskihi koodnimetus Objekti nimetus Tähis Suunis Tingimus Ruumiandmed Toimepiirkonna andmed Objekti identifikaator Tüvikihi koodnimetus Jaotuskihi koodnimetus keskuse nimetus Tasand Toimepiirkonna nimetus Suunis Tingimus Ruumiandmed Maakonna mere ala teema planeeringu andmed Objekti identifikaator Tüvikihi koodnimetus Jaotuskihi koodnimetus Objekti nimetus Kasutusfunktsioon Sügavus Ruumiandmed Kehtestatud objektide andmed Objekti identifikaator Tüvikihi koodnimetus Jaotuskihi koodnimetus Objekti nimetus Kaitsevööndi ulatus Suunis Tingimus Ruumiandmed Üleriigilise mereala planeeringu andmed Kehtestatud objektide andmed Objekti identifikaator Tüvikihi koodnimetus Jaotuskihi koodnimetus Objekti nimetus Tingimus Ruumiandmed P laneeringutega seotud isikute andmed Planeeringu koostaja ees- ja perekonnanimi, isikukood Planeeringu esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood 3. peatükk Andmete üleandmine ja kandmine registrisse Registrisse kannavad andmeid: Andmekogusse kantakse andmed üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu , riigi eriplaneeringu, maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu kohta: 1. Planeeringu jooniste digitaalsed kihid; 2. Planeeringu jooniste esituskujud; 3. Planeeringu seletuskiri; 4. Planeeringu juurde kuuluvad lisad, seal hulgas: 4.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne juhul, kui planeeringule teostati keskkonnamõju strateegiline hindamine 4.2 Planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste koond (planeeringu tegevuskava) juhul, kui see on koostatud; 4.3 P laneerimismenetluses sõlmit ud p lan eerimisseaduse kohane leping; 4.4 Muud planeeringu juurde kuuluvad lisad. 5. Planeeringumenetluse käigus tehtud planeeringutega seotud haldusotsused: 5.1 Planeeringu algatamise otsus; 4.2 Planeeringu vastuvõtmise otsus; 5.3 Planeeringu kehtestamise otsus. Ebaõigete andmete parandamine Ebaõigete või puudulike a ndmete korral esitab andmeandja andmekokku õiged andmed. Andmete parandamisel märgitakse paranduskande teinud isiku nimi, paranduse tegemise aeg ja paranduse tegemise põhjus. Volitatud töötlejal on õigus teostada andmete kontrolle eesmärgiga tuvastada ebaõiged või puudulikud andmed. Andmete andmekogusse vastuvõtmisest keeldumine Andmete andmekokku vastuvõtmisest keeldutakse, kui esitatud andmed ei vasta nendele andmetele kehtestatud nõuetele. Teade andmete vastuvõtmisest keeldumise kohta edastatakse dokumendi esitanud isikule viivituseta. 4 . peatükk Juurdepääs andmekogu andmetele, andmete säilitamine ja arhiveerimine Andmetele juurdepääsu õigus Andmekogu on avalik, välja arvatud andmed, millele avaliku teabe seaduse alusel on seatud juurdepääsupiirang. Andmetele tagatakse ööpäevaringne juurdepääs andmekogu veebilehel, välja arvatud õigusaktidest tulenevatel juhtudel. Andmekogu avalikud andmed (sealhulgas ruumiandmed) on kättesaadavad masinloetaval kujul. Andmekogu andmetele on juurdepääs ja neid väljastatakse kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega. Andmete andmekokku kandmine , sealhulgas andmete muutmine ja muud kasutaja poolt tehtud tegevused , sealhulgas failide allalaadimine , logitakse . Logis säilitatakse kande või päringu sisu , kuupäev ja kellaaeg ning autenditud kasutaja poolt tehtud kande või päringu tegija . Logifaile säilitatakse seitse aasta t . Andmete säilitamine ja arhiveerimine Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse alaliselt. Isikuandmete osas lähtutakse isikuandmete seaduses toodud nõuetest. 5 . peatükk Andmekogu likvideerimine Andmekogu likvideerimine Andmekogu likvideerimisel otsustatakse andmete teise andmekogusse või riiklikku arhiivi üleandmine või nende hävitamine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg. Andmekogu likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse nõuetega.
Riigihalduse ministri määruse „ Planeeringute andmekogu põhimäärus “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Planeeringute andmekogu moodustamise eesmärk on luua ühtne planeeringute andmekogu kehtivate planeeringute haldamiseks ja säilitamiseks. Andmekogu võimaldab tagada Eestis kehtivate ajakohaste planeeringute andmete digitaalsel kujul kättesaadavuse ja teabe taaskasutatavuse suurendades nii avalike teenuste ja teabe kättesaadavust ning lihtsustades protsesse . Planeeringute andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium ning volitatud töötleja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus . Eelnõuga asutatakse andmekogu „ Planeeringute andmekogu “, sätestatakse infosüsteemi eesmärk ja sisu, reguleeritakse selle pidamise korda, infosüsteemi kantavad andmed ja andmetöötlus ning nähakse ette juurdepääsuõiguste andmise kord. Määrus jõustumise ajaks on kavandatud 20 22 . aasta 1. november , kuna p aneerimisseaduse (edaspidi Plan S) 15. detsembril vastu võetud muudatuste kohaselt tuleb 20 22 . aasta 1. novembrist planeeringu koostamise korraldajal sh kohaliku omavalitsuse üksustel ministeeriumitel esitada k ehtestatud planeeringu andmed juba planeeringute andmekogusse. ………………. Määruse eelnõu ja seletuskirj a on koostanud Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Taavi Pipar (tel 611 3223.
[email protected] ), planeeringute osakonnajuhata asetäitja Triin Lepland (tel 452 0521,
[email protected] ) , planeeringute osakonna nõunik Külli Siim (tel 611 3129 ,
[email protected] ), planeeringute osakonna nõunik Kermo Mägi( 611 3144 ,
[email protected] ), r egionaalhalduse osakon na nõunik Merje Muiso ( 611 3126
[email protected] ), ja r egionaalhalduse osakon na nõunik Anne Karjus ( 715 5895
[email protected] ) . Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp (tel 611 3097,
[email protected] ) ning personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549,
[email protected] ). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638,
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast peatükist. 1. peatükk. Üldsätted 2. peatükk. Andmete koosseis 3. peatükk. Andmete üleandmine ja kandmine registrisse 4. peatükk. Juurdepääs andmekogu andmetele, andmete säilitamine ja arhiveerimine 5. peatükk. Andmekogu likvideerimine 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu § 1 näeb ette andmekogu põhimääruse kehtestamise Eelnõu §-s 2 sätestatakse infosüsteemi pidamise eesmärk, mis tuleneb PlanS §4 1 lõikest 1. Andmekogu eesmärgiks on kõigi kehtivad planeeringu te kogumine ja säilitamine ühtses andmekogus ning nende edastamine kõigile planeeringu te ga seotud osapooltele . Kohaliku omavalitsuse üksused ja planeeringuid koostavad ministeeriumid kasutavad hetkel planeeringute andmete kogumiseks ja haldamiseks erinevaid infosüsteeme või puudub neil selleks infosüsteem. Selle tõttu on planeeringute leidmine ja kättesaadavus väga ebaühtlane . Eelnõu § 3 sätestab, et infosüsteemi vastutav töötleja on Rahandusministeerium ning volitatud töötleja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus , mis tuleneb ka PlanS § 4 1 lõikest 4. Eelnõu §-s 4 sätestatakse, et andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Eelnõu §-s 5 sätestatakse meetmed andmekogu andmete kaitseks ja määratakse infosüsteemi ISKE turvaklassiks K1T2S1 . Kaitstakse infosüsteemi andmete käideldavust, terviklust ja konfidentsiaalsust 2. peatükk . Andmete koosseis Eelnõu §-s 6 sätestatakse andmekogu sse kantavad põhiandmed. Infosüsteemi põhiandmeteks on andmed , mis käivad kogu planeeringu kohta ning iseloomustavad planeeringut , selle menetlust või planeeringuga seotud ots us eid. Eelnõu §-s 7 sätestatakse andmekogu sse kantavad d etailplaneeringu, kohaliku omavalituse eriplaneeringu ja riigi eriplaneeringu andmed . Eelnõu §-s 8 sätestatakse andmekogu sse kantavad üldplaneeringu andmed . Eelnõu §-s 9 sätestatakse andmekogu sse kantavad m aakonnaplaneeringu andmed . Eelnõu §-s 10 sätestatakse andmekogu sse kantavad ü leriigilise mereala planeeringu andmed . Eelnõu §-s 1 1 sätestatakse andmekogu sse kantavad p laneeringutega seotud isikute andmed . 3. peatükk . Andmete üleandmine ja kandmine registrisse Eelnõu §-s 1 2 sätestatakse registrisse kannavad andmeid. Infosüsteemi kogutakse kehtestatud planeeringu andmed seletuskirja, jooniste esituskujude, jooniste digitaalsed kih t ide , haldusotsuste ja planeeringu lisade kohta. Eelnõu §-s 1 3 sätestatakse e baõigete andmete parandamine . Eelnõu §-s 14 sätestatakse a ndmete andmekogusse vastuvõtmisest keeldumine 4. peatükk . Juurdepääs andmekogu andmetele, andmete säilitamine ja arhiveerimine Eelnõu §-s 15 sätestatakse a ndmetele juurdepääsu õigus . Eelnõu §-s 16 sätestatakse a ndmete säilitamine ja arhiveerimine 5. peatükk . Andmekogu likvideerimine Eelnõu §-s 17 sätestatakse infosüsteemi likvideerimise tingimused. …………………. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Sihtrühm Määruse loomine mõjutab enim planeeringute koostamise korraldajaid sh kohalike omavalitsusi ja ministeeriume, kel l el tekib kohustus vastavlt PlanS muudatustele eitada andmed Planeeringute andmekogusse. Samuti mõjutab Andmekogu loomine riigi ja erasektorit, kes planeeringu andmeid kasutavad. Mõju ulatus on väike. Hetkel on kohustus vormistusjärgsed planeeringud esitada maakatastri pidaja le . Alastes 1. novembrist 2022 on PlanS jõustunud muudatuste kohaselt kohustus esitada andmed planeeringute andmekogusse. Protsessiline Andmekogu loomisega paraneb planeeringuandmete, seeläbi ka avalike teenuste ja teabe kättesaadavus elanike ja ettevõtjate jaoks. Tagatud andmete õiguskindlus, väheneb risk mittekehtiva planeeringu versiooni kasutamiseks ning sellest tulenevate vastuolude tekkimiseks maakasutuse kavandamises. Andmekogu mitte loomine oleks kaasa toonud teenuste dubleerimise ja eeldatavalt suuremad arendus ja halduskulud. Andmekogu arendati parimatest praktikatest lähtuvalt pakkudes kasutajatele intuitiivset ja tänapäevast lahendust. Olemasolevad andmevahetusega seotud protsessid lihtsustuvad kasutajate jaoks, kaasneb ajaline kokkuhoid. Minimaalseks muutub ooteperiood päringu esitamise ja vastuse saamise vahel. Tänu sellele lühenevad seotud tegevuste protsessid (nt ehituslubade taotlemine, uute planeeringute koostamine), millega kaasneb oluline sotsiaalmajanduslik kasutegur, mille täpset ajalist võitu ei ole senistes analüüsides olnud võimalik mõõta teenuste ja süsteemide killustatuse tõttu. Oodatav ajaline kokkuhoid: Andmete otsimise (u 10 000 teenusjuhtu/a) ajakulu - hetkel 60 min, tulevikus 10 min planeeringu kohta (10 000 tundi/a vs 1 667 tundi/a kokku) Päringute arvu vähenemine kuni 70% ( hetkel u 2900 teenusjuhtu/a) Päringutele vastamise ajakulu - hetkel 853 tundi/a, tulevikus 256 tundi/a projekteerijate ja planeeringu koostajate ajakulu vähenemine aja võrra, mis eelnevalt kulus nö planeeringu digiteerimisele pdf või paberversioonist projekteerimiseks või planeeringu koostamiseks sobivasse vormi . Andmekogu arendamise ja tööle rakendamise järgselt liigub planeeringuandmete digitaalne haldamine ja andmevahetus tehnoloogiliselt täiesti uuele tasemele. Tekib võimekus andmevahetuseks ja andmete ristkasutuseks teiste süsteemidega. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna negatiivset mõju andmete esitamisega planeeringute andmekogusse ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Rakendamisega seotud tegevused on seotus määrusejärgse andmekogu tutvustamise, koolitamise ja laialdase kasutusele võtu ga, mis viiakse läbi peamiselt 2022 aasta jooksul. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. novembril 2022. Jõustumise aeg on seotud PlanS-s andmekoguga seotud muudatuste jõustumisega, mis samuti jõustuvad 1. novembril 2022. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi kaudu ministeeriumitele ning arvamuse andmiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade Liidule ning Maa-ametile . ……………..
SUBJECT \* MERGEFORMAT Riigi ja KOV planeeringute andmekogu Detailanalüüs v 0.9 Tellija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Registrikood: 7000 9244 Lõõtsa tn 8 a, 1 1415 TALLINN Täitja: AS Datel Registrikood: 10324057 Endla 4, 10142 TALLINN Telefon 677 9870 Faks 677 9871
[email protected] Versioonid Dok ID Kuupäev Koostaja Selgitus v 0.1 15.01.2021 Kadri Ollo Üldine kontsptsioon ja andmemudeli lisad v 0.2 05.03.2021 Kadri Ollo Üldise kontseptsiooni täiendused ja kasutuslood REF _Ref65828027 \r \h \* MERGEFORMAT 3.1 ja REF _Ref65161365 \r \h \* MERGEFORMAT 3.2 v 0.3 29.04.2021 Kadri Ollo Rohelise värviga on tähistatud tellija poolt kinnitatud peatükid , kollasega kinnitamist ootavad peatükid v 0.4 17.06.2021 Kadri Ollo 4. etapi tulemid on tähistatud sinise värviga; 3. etapi kinnitamist ootavad tulemid kollase värviga; rohelise värviga on kinnitatud peatükid v 0.5 28.09.2021 Kadri Ollo Kliendi tagasisidest tulnud täpsustused ja muudatused on sisse viidud. Värvide tähendus sama. v 0.6 28.10.2021 Kadri Ollo Muudetud peatükid on värvitud kollaseks, nende sees muudetud koht samuti kollasel taustal. Uued peatükid on tähistatud sinise värviga. v 0.7 17.11.2921 Oliver Stimmer Lisandunud on visioonid liidestuste täiendamiseks EHR süsteemiga. Lisatud peatükid on tähistatud lilla värviga. v 0.8 07.12.20 2 1 Kelly Reinmaa, Kadri Ollo Lisandunud on hankelepingu 8. etapi tulemid. Lisatud peatükid on tähistatud kollase värviga. v 0.9 30.12.2021 Kadri Ollo Lisandunud on 9. etapis realiseeritud kasutuslood ning 7. etapi tagasisidest laekunud kommentaarid Jätkuvalt on kollasega tähistatud ka 8. etapi tulemid, mille kohta pole saanud tagasisidet Sisukord TOC \o "1-4" \h \z \u 1 Sissejuhatus PAGEREF _Toc91772570 \h 6 1.1 Dokumendi otstarve PAGEREF _Toc91772571 \h 6 1.2 Määratlused ja lühendid PAGEREF _Toc91772572 \h 6 1.3 Viited PAGEREF _Toc91772573 \h 6 1.4 Esitusviis PAGEREF _Toc91772574 \h 6 1.5 Lähteolukord PAGEREF _Toc91772575 \h 6 1.6 Andmekogu eesmärk ja ulatus PAGEREF _Toc91772576 \h 7 2 Üldine kontseptsioon PAGEREF _Toc91772577 \h 8 2.1 Planeeringute liigid PAGEREF _Toc91772578 \h 8 2.2 Planeeringute koostamise korraldajad PAGEREF _Toc91772579 \h 8 2.2.1 Planeeringu seos koostamise korraldajaga PAGEREF _Toc91772580 \h 9 2.2.2 Ühisplaneeringud PAGEREF _Toc91772581 \h 9 2.3 Kasutajad ja rollid PAGEREF _Toc91772582 \h 9 2.4 Planeeringu andmekoosseis PAGEREF _Toc91772583 \h 11 2.4.1 Planeeringu üldandmed PAGEREF _Toc91772584 \h 11 2.4.2 Planeeringu seisundid PAGEREF _Toc91772585 \h 11 2.4.3 Planeeringu failid PAGEREF _Toc91772586 \h 12 2.4.4 Planeeringu versioonid PAGEREF _Toc91772587 \h 13 2.4.5 Planeeringu metaandmed PAGEREF _Toc91772588 \h 14 2.4.6 Planeeringulahenduse kehtestatud kihid PAGEREF _Toc91772589 \h 14 2.4.7 Märkused PAGEREF _Toc91772590 \h 16 2.5 Planeeringu esitamine andmekogusse PAGEREF _Toc91772591 \h 16 2.5.1 Ruumiobjektide esitamine PAGEREF _Toc91772592 \h 16 2.5.2 Failide esitamine PAGEREF _Toc91772593 \h 17 2.5.3 Esitatavate failide kodeerimine PAGEREF _Toc91772594 \h 17 2.5.4 Vead ja hoiatused PAGEREF _Toc91772595 \h 17 2.5.5 Vanade planeeringute esitamine PAGEREF _Toc91772596 \h 19 2.6 Planeeringute vahelised seosed PAGEREF _Toc91772597 \h 19 2.7 Planeeringute osalise kehtestamise, muutmise ja muutumise üldine loogika PAGEREF _Toc91772598 \h 20 2.7.1 Planeeringu kehtestamine mitmes järgus PAGEREF _Toc91772599 \h 20 2.7.1.1 Osaline kehtestamine maa-alaliselt PAGEREF _Toc91772600 \h 20 2.7.1.2 Osaline kehtestamine teemade kaupa PAGEREF _Toc91772601 \h 21 2.7.2 Planeeringu kehtestamine eraldiseisvate osadena PAGEREF _Toc91772602 \h 21 2.7.2.1 Kokkukuuluvad planeeringud PAGEREF _Toc91772603 \h 22 2.7.2.2 Ühisplaneeringud PAGEREF _Toc91772604 \h 22 2.7.3 Varemregistreeritud planeeringute muutumine esitatava planeeringu mõjul PAGEREF _Toc91772605 \h 23 2.7.4 Liigilt üldisema planeeringu muutumine esitatava planeeringu mõjul PAGEREF _Toc91772606 \h 24 2.7.5 Planeeringute muutumine kohtuotsuse mõjul PAGEREF _Toc91772607 \h 25 2.8 Mereala planeeringud PAGEREF _Toc91772608 \h 26 2.8.1 Rahvusvahelise kihi andmestruktuur ja reeglid PAGEREF _Toc91772609 \h 26 3 Kasutuslood PAGEREF _Toc91772610 \h 27 3.1 Planeeringute otsing PAGEREF _Toc91772611 \h 27 3.1.1 Otsingutingimuste sisestamine PAGEREF _Toc91772612 \h 27 3.1.2 Detailotsingu filtrid PAGEREF _Toc91772613 \h 28 3.1.3 Planeeringute nimekirja sirvimine PAGEREF _Toc91772614 \h 28 3.1.4 Planeeringute eksport PAGEREF _Toc91772615 \h 29 3.2 Planeeringu andmetega tutvumine PAGEREF _Toc91772616 \h 30 3.2.1 Päis PAGEREF _Toc91772617 \h 31 3.2.2 Üldinfo PAGEREF _Toc91772618 \h 31 3.2.3 Failid PAGEREF _Toc91772619 \h 32 3.2.3.1 Failide allalaadimine PAGEREF _Toc91772620 \h 32 3.2.4 Kehtestatud kihid PAGEREF _Toc91772621 \h 33 3.2.5 Planeering kaardil PAGEREF _Toc91772622 \h 33 3.2.6 Versioonid PAGEREF _Toc91772623 \h 33 3.2.7 Märkuste haldamine PAGEREF _Toc91772624 \h 34 3.3 Kasutaja sisselogimine rakendusse PAGEREF _Toc91772625 \h 34 3.4 Kasutaja tegevused töölaual PAGEREF _Toc91772626 \h 35 3.5 Planeeringu esitamise töövood PAGEREF _Toc91772627 \h 36 3.5.1 Planeeringu esmane esitamine PAGEREF _Toc91772628 \h 36 3.5.2 Planeeringu esitamine broneeritud numbriga PAGEREF _Toc91772629 \h 37 3.5.3 Aktuaalse planeeringu andmete muutmine PAGEREF _Toc91772630 \h 38 3.6 Planeeringu esitamise kasutuslood PAGEREF _Toc91772631 \h 38 3.6.1 Samm 1. Õigusliku aluse laadimine PAGEREF _Toc91772632 \h 38 3.6.2 Samm 2. Planeeringu failide laadimine PAGEREF _Toc91772633 \h 39 3.6.2.1 Digiallkirjastatud planeeringu laadimine PAGEREF _Toc91772634 \h 39 3.6.2.2 Täiendavate failide laadimine PAGEREF _Toc91772635 \h 39 3.6.3 Samm 3. Ülevaatamine ja täiendamine ehk planeeringu järelkontroll PAGEREF _Toc91772636 \h 40 3.6.3.1 Vigade ja hoiatustega tutvumine PAGEREF _Toc91772637 \h 40 3.6.3.2 Dokumentide märkimine ametkondlikuks kasutuseks PAGEREF _Toc91772638 \h 41 3.6.3.3 Esitatava versiooni põhjenduse lisamine ja õigusliku aluse asendamine PAGEREF _Toc91772639 \h 41 3.6.3.4 Seotud planeeringute lisamine PAGEREF _Toc91772640 \h 41 3.6.3.5 Seotud planeeringute haldamine PAGEREF _Toc91772641 \h 42 3.6.3.6 Lisade haldamine PAGEREF _Toc91772642 \h 42 3.6.3.7 Andmete uus laadimine PAGEREF _Toc91772643 \h 43 3.6.4 Samm 4. Planeeringu esitamise lõplik kinnitamine PAGEREF _Toc91772644 \h 43 3.7 Planeeringu importfailide kontroll avalikule kasutajale PAGEREF _Toc91772645 \h 44 3.8 Planeeringu numbri broneerimine PAGEREF _Toc91772646 \h 45 3.9 Loendite haldus PAGEREF _Toc91772647 \h 46 3.9.1 Metaandmete nimekiri PAGEREF _Toc91772648 \h 46 3.9.2 Kihtide nimekiri PAGEREF _Toc91772649 \h 47 3.9.2.1 Kihi muutmine PAGEREF _Toc91772650 \h 48 3.9.2.2 Jaotuskihi lisamine PAGEREF _Toc91772651 \h 49 3.9.2.3 Tüvikihi lisamine PAGEREF _Toc91772652 \h 49 3.9.3 Veateadete nimekiri PAGEREF _Toc91772653 \h 50 3.9.4 Teavituse liigid PAGEREF _Toc91772654 \h 52 3.10 Organisatsioonide ja kasutajate administreerimine PAGEREF _Toc91772655 \h 55 3.10.1 Planeeringute koostamise korraldajad PAGEREF _Toc91772656 \h 56 3.10.1.1 Planeeringute ülekandmine uuele organisatsioonile PAGEREF _Toc91772657 \h 57 3.10.2 Kasutajate haldus PAGEREF _Toc91772658 \h 58 3.11 Teavituste tellimine PAGEREF _Toc91772659 \h 59 4 Taustprotsessid PAGEREF _Toc91772660 \h 60 4.1 Andmete kontrollimise ja esitamise protsess PAGEREF _Toc91772661 \h 60 4.1.1 Andmete kontrollimise ärireeglid PAGEREF _Toc91772662 \h 61 4.1.1.1 Importfailide olemasolu kontrollid PAGEREF _Toc91772663 \h 61 4.1.1.2 Importfaili formaadi põhised kontrollid PAGEREF _Toc91772664 \h 62 4.1.1.3 Tärkandmete XLSX formaat PAGEREF _Toc91772665 \h 63 4.1.1.4 Metaandmete XLSX formaat PAGEREF _Toc91772666 \h 64 4.1.1.5 Formaadist sõltumatud geomeetriate kontrollid PAGEREF _Toc91772667 \h 65 4.1.1.6 Tärkatribuutide ja kihtide olemasolu, piisavuse ja korrektsuse kontrollid PAGEREF _Toc91772668 \h 65 4.1.1.7 Planeeringu objektide omavahelised kontrollid PAGEREF _Toc91772669 \h 67 4.1.1.8 Planeeringu objektide kontroll vastu väliseid objekte PAGEREF _Toc91772670 \h 67 4.1.1.9 Planeeringu kontroll vastu teisi planeeringuid PAGEREF _Toc91772671 \h 68 4.1.1.10 Planeeringu failide kontrollid PAGEREF _Toc91772672 \h 68 4.1.1.11 Õiguste kontrollid PAGEREF _Toc91772673 \h 70 4.1.1.12 Täiendavad kontrollid planeeringu muudatuse esitamisel PAGEREF _Toc91772674 \h 70 4.2 Teavituste tootmine PAGEREF _Toc91772675 \h 70 4.2.1 Ühekordsed teavitused PAGEREF _Toc91772676 \h 70 4.2.2 Korduvad teavitused PAGEREF _Toc91772677 \h 72 5 Teenused PAGEREF _Toc91772678 \h 74 5.1 Planeeringu esitamise teenus PAGEREF _Toc91772679 \h 74 5.2 Planeeringu numbri broneerimise teenus PAGEREF _Toc91772680 \h 74 5.3 Planeeringute päringu teenus PAGEREF _Toc91772681 \h 74 5.4 Planeeringu failide allalaadimise teenus PAGEREF _Toc91772682 \h 75 5.5 Planeeringute kaarditeenused PAGEREF _Toc91772683 \h 75 6 Täiendavad arendusvajadused PAGEREF _Toc91772684 \h 76 6.1 Planeeringute ülekandmine teisele organisatsioonile PAGEREF _Toc91772685 \h 76 6.2 Info kuvamine liidestatud registritest PAGEREF _Toc91772686 \h 77 6.3 Veateadete koodi kuvamine automaatkontrolli teadete nimekirjas PAGEREF _Toc91772687 \h 77 Sissejuhatus Dokumendi otstarve Käesolev dokument on koostatud hankelepingu REF _Ref74507456 \r \h \* MERGEFORMAT [1] raames ning keskendub Riigi ja KOV kehtestatud planeeringute andmekogu (lühendatult PLANK , edaspidi mainitud lihtsalt kui Süsteem) äriliste nõuete ja nende funktsionaalse lahenduse kirjeldamisele. Käesolevat dokumenti täiendavad viidetes mainitud lisad : REF _Ref59199524 \r \h \* MERGEFORMAT [4] , REF _Ref61422553 \r \h \* MERGEFORMAT [5] , REF _Ref61422569 \r \h \* MERGEFORMAT [6] . Määratlused ja lühendid Mõiste, lühend Selgitus PLANK Riigi ja KOV planeeringute andmekogu KOV Kohalik omavalitsus EHAK Eesti haldus ja asustusüksuste klassifikaator DP Detailplaneering ÜP Üldplaneering MP Maakonnaplaneering KEP Kohaliku omavalitsuse eriplaneering REP Riigi eriplaneering ÜRP Üleriigiline planeering MSP Mereala planeering ( maritime spatial planning ) TP Teemaplaneering OP Osaplaneering AK Ametkondlikuks kasutamiseks KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine WMS ( Web Map Service ) kaardipildi veebipõhise edastamise standardprotokoll WFS ( Web Feature Service ) platvormist sõltumatu päringuteenuse standard geograafiliste andmete edastamiseks HELCOM The Baltic Marine Environment Protection Commission (Helsinki Commission ) Viited Raamlepingu nr 2.1-4/00081 alusel sõlmitud hankeleping 08.01.2021 Planeerimisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ https://www.riigiteataja.ee/akt/122102019001 Detailanalüüsi lisa 1. PLANK_klassifikaatorid.xlsx Detailanalüüsi lisa 2. PLANK_andmemudel.eapx Detailanalüüsi lisa 3. PLANK_andmemudeli kirjeldus.docx Detailanalüüsi lisa 4. Nõuded importfailidele.docx Detailanalüüsi lisa 5. PLANK_Xtee.docx Detailanalüüsi lisa 6. PLANK_kaarditeenused.docx Detailanalüüsi lisa 7. Planeeringu-detailandmed-api.pdf Esitusviis ( P / L ) – viide käesoleva dokumendi alajaotusele P leheküljel L , nt ( REF _Ref489161970 \r \h \* MERGEFORMAT 0 / PAGEREF _Ref489161972 \h 5 ); [ D ] – viide dokumendile, kus D on dokumendi jrk loetelus , nt REF _Ref11728913 \r \h \* MERGEFORMAT [1] ; ([ D ] P ) – viide dokumendi D pealkirjale või alajaotusele P , nt ( REF _Ref533480853 \r \h \* MERGEFORMAT 0 Ülevaade) või ( REF _Ref11728913 \r \h \* MERGEFORMAT [1] 2.7); >P – viide jooksva alajaotuse punktile P , nt >12.2.3. Lähteolukord Ruumilise planeerimise põhiülesanne on maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes kokkuleppimine. Eesti planeerimissüsteem on hierarhiline, kus ruumilised planeeringud jagunevad neljaks põhiliigiks. Nendeks on üleriigiline ja maakonnaplaneering riigi tasandil ning üldplaneering ja detailplaneering kohaliku omavalitsuse tasandil. Nelja põhiliigi kõrval on Eestis võimalik koostada ka eriplaneeringuid. Valdava osa koostatavatest ja menetletavatest planeeringutest moodustavad just kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) tasandi planeeringud. KOV-idel on ulatuslik planeerimisautonoomia koostada oma territooriumi või selle osa kohta üld - ja detailplaneeringuid. Ruumiliseks arenguks vajalike planeeringute koostamine on samas ka kohustus ja avalik teenus. Planeeringute koostamine on üks haldusmenetlusi, mida kohalik omavalitsus viib läbi selleks, et anda kõigile huvitatutele võimalus reeglite seadmisel kaasa rääkida. Läbi avaliku menetluse algatamisest kehtestamiseni saab planeering avalikkusega kokku lepitud reegliks, mida tuleb järgida. Andmekogu loomise vajadus on tekkinud olukorrast, kus riigis puudub keskne võimekus õiguskindlalt planeeringute andmete kogumiseks ja säilitamiseks ning seeläbi ülevaade ning ligipääs kõigile kehtivatele planeeringutele. Ühtse andmekogu puudumise tõttu on planeeringute andmed (sh omandikitsendusi sisaldavad ruumiandmed) killustatult ja eritaoliselt hajali omavalitsustes ning sidumata muu ruumilise ja geograafilise infoga. Planeeringuid säilitatakse tüübiti ja kohalike omavalitsuste kaupa erinevalt – on omavalitsusi, kellel on infosüsteem, mis sisaldab osaliselt detailplaneeringuid elektroonselt; on omavalitsusi, kus detailplaneeringud on kättesaadavad valdavas osas vaid paberkandjal. Samuti ka riigi tasandil puudub ühtne süsteem, kus planeeringute andmed oleks avalikkusele kättesaadavad. Andmete kättesaamiseks ja taaskasutatavale kujule viimiseks kulub nii andmevajajatel (kodanikud, ettevõtjad) kui päringutele vastajatel (KOV töötajad) ebamõistlikult palju aega, mis aeglustab kehtivate planeeringute alusel toimuvaid protsesse (näiteks uute planeeringute koostamine, erasektori protsessid nagu investeerimisotsused või ostu-müügiotsused, ehituslubade väljastamine). A ndmekogu e esmärk ja ulatus Projekti eesmärk on luua ühtne planeeringute andmekogu kehtivate planeeringute haldamiseks ja säilitamiseks. Andmekogu võimaldab tagada Eestis kehtivate ajakohaste planeeringute andmete digitaalsel kujul kättesaadavuse ja teabe taaskasutatavuse suurendades nii avalike teenuste ja teabe kättesaadavust ning lihtsustades protsesse. Projekti tulemuseks on planeerimisseaduse REF _Ref59196351 \r \h \* MERGEFORMAT [2] kohane üleriigiline andmebaas vormistusnõuete määrusele REF _Ref59196365 \r \h \* MERGEFORMAT [3] vastavatest kontrollitud planeeringuandmetest, mis võimaldab andmeid koguda, säilitada, eksportida ja teistes süsteemides ja kaardirakendustes taaskasutada . Üldine kontseptsioon Planeeringute liigid Vastavalt planeerimisseadusele REF _Ref59196351 \r \h \* MERGEFORMAT [2] jaotuvad planeeringud 6 põhiliiki. Osa põhiliikide puhul võib tekkida vajadus täpsustava alaliigi määratlemiseks. Kood Nimetus Lühend Tasand Põhiliik, mille alla kuulub 40 Üleriigiline planeering YRP riik 401 Üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneering YRPMSP riik 40 - Üleriigiline planeering 402 Üleriigilise planeeringu osaplaneering YRPOP riik 40 - Üleriigiline planeering 47 Riigi eriplaneering REP riik 10 Maakonnaplaneering MP riik 101 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering MPTP riik 10 - Maakonnaplaneering 102 Maakonnaplaneeringu osaplaneering MPOP riik 10 - Maakonnaplaneering 103 Maakonnaplaneeringu osateemaplaneering MPOTP riik 10 - Maakonnaplaneering 20 Üldplaneering YP kov 201 Üldplaneeringu teemaplaneering YPTP kov 20 - Üldplaneering 202 Üldplaneeringu osaplaneering YPOP kov 20 - Üldplaneering 203 Üldplaneeringu osateemaplaneering YPOTP kov 20 - Üldplaneering 27 Kohaliku omavalitsuse eriplaneering KEP kov 30 Detailplaneering DP kov Alaliiki omavate planeeringute andmekoosseis on sama nagu ainult põhiliiki omavate planeeringute puhul, kuid alaliikidele kehtivad põhiliigist eristuvad nõuded ja kontrollireeglid. Planeeringute koostamise korraldajad Planeeringu omanik, andmekogusse esitaja ja koostamise korraldaja on üks ja seesama isik (organisatsioon). Andmekogus nimetame neid organisatsioone planeeringu koostamise korraldajateks . KOV tasandi puhul käsitleme korraldajana mitte kohalikku omavalitsust (nt Viimsi vald, Tartu linn), vaid kohalikku omavalitsust juhtivat asutust (nt Viimsi Vallavalitsus, Tartu Linnavalitsus). Talli nna puhul tegelevad planeeringute koostamise korraldamisega 2 asutust: Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Strateegiakeskus. Süsteemis käsitleme neid ühe Tallinna linna esinava organisatsioonina. Riigi tasandi puhul käsitleme planeeringu koostamise korraldajatena ministeeriume. Iga korraldaja puhul saab häälestada, milliseid planeeringuliike ta l esitada on võimalik . Vaikimisi tohib esitada kõiki organisatsiooni tasandi alla kuuluvaid liike. Liikide hulka on võimalik piirata. Täielik loetelu koostamise korraldajatest on klassifikaatorite tabelis ( REF _Ref59199524 \r \h \* MERGEFORMAT [4] / Korraldajad ). Planeeringu seos koostamise korraldajaga Iga planeering on üheselt seotud koostamist korraldava organisatsiooniga. See seos tekib planeeringu esmakordsel esitamisel süsteemi. Edaspidi on ainult sama organisatsiooni kasutajatel võimalik planeeringu kohta muudatusi esitada. Andmete vaatamine piiratud ei ole. Kuna kõik planeeringud on avalikud, siis peab juurdepääs olema tagatud mitte ainult teise le organisatsiooni le , vaid ka avalikele kasutajatele. Erandiks on ametkondlikuks kasutamiseks märgitud failid, mida näevad ainult koostamist korraldava organisatsiooni poolt määratud kasutajad , kellele on omistatud vastav roll . Kui korraldav organisatsioon lõpetab oma tegevuse ja lakkab eksisteerimast (näiteks KOV-de ühinemise puhul), siis on süsteemi peakasutajal õigus ja kohustus kanda kehtivad planeeringud üle õigusjärgsele organisatsioonile. See tähendab, et planeeringust moodustub uus versioon, mis seotakse uue koostamise korraldajaga . Vanad versioonid jäävad seotuks vana korraldajaga . Vanad versioonid jäävad nähtavaks ja kättesaadavaks planeeringu ajaloos. Ühisplaneeringud KOV ühisplaneeringuid käsitletakse süsteemis üldjoontes samamoodi nagu tavalisi osade kaupa kehtestatavaid planeeringuid (vt pt REF _Ref69813398 \r \h \* MERGEFORMAT 2.7.2 ). Iga ühisplaneeringu korraldaja esitab oma territooriumile jääva osa planeeringualast ning selle sees asuvad kehtestatud kihid. Iga taoline osa saab andmekogus eraldi numbri ( sysid ). Iga taolise osa seisund registris on „kehtiv“ (mitte osaliselt kehtiv , nagu tavalisel juhul ). Iga taolise osa kehtestamise õiguslik alus on vastava korraldaja poolt välja antud õigusakt. Need planeeringud seostakse omavahel seose tüübiga „ühisplaneering“. (Seoste kohta vt pt REF _Ref69813597 \r \h \* MERGEFORMAT 2.6 ) Kasutajad ja rollid Registreeritud kasutajad Süsteemi s registreeritud kasutajateks on planeeringute koostamist korraldavate organisatsioonide esindajad . Süsteemis on vaja end identifitseerida ainult selleks, et lisada, muuta või korrastada süsteemi andmeid pääseda ligi oma organisatsiooni planeeringute ametkondlikele failidele Registreeritud kasutajate isikuandmetest hoitakse süsteemis ainult nimi ja isikukood. Eeldame, et kõik registreeritud kasutajad omavad eesti isikukoodi. Avalikud kasutajad Kõik ülejäänud isikud end süsteemis autentima ei pea ning neid loetakse avalikeks kasutajateks. Avalikud kasutajad on ametkonnad, kes ei tegele planeeringute esitamisega planeeringukonsultandid ja projekteerijad ettevõtjad/kinnisvara omanikud isikud, kellel on huvi planeeringuid vaadata Avalikud kasutajad saavad tutvuda andmekogu s säilitatavate planeeringutega kasutajaliidese vahendusel teha väljavõtteid, eksporte, päringuid kasutajaliidesest kasutada andmete kuvamise- ja eksporditeenuseid ( Märkus. Teenuste kasutamiseks võib olla vajalik juurdepääsu taotlemine tehnilisel tasandil, kuid andmekogu kasutajaks registreeruma ei pea. ) Õigused ja rollid Andmekogus registreeritud kasutaja võib olla seotud mitme planeeringute koostamist korraldava organisatsiooniga. Igale kasutajale tekib automaatselt õigus esitada planeeringuid nendes organisatsioonides, kellega ta on seotud. Esitatavad planeeringuliigid tulenevad organisatsioonist ning kasutajaõiguste tasandil rolle erinevate liikide esitamiseks välja ei arendata. Registreeritud kasutaja saab 1 rolli süsteemi kontekstis ning 1 rolli iga seotud organisatsiooni juures. Iga järgmine sama konteksti roll täiendab eelmist ning tõstab kasutaja õiguste taset. Roll Tasand Õigused Esitaja Organisatsioon i tasand 1 Roll lisandub automaatselt organisatsiooniga sidumisel. Õigused esitada uusi planeeringuid oma organisatsiooni nimel muuta oma organisatsioonile kuuluvaid planeeringuid Esitaja AK Organisatsiooni tasand 2 Roll omistatakse kasutajale vajaduse korral. Roll lisab kasutajale organisatsiooni kontekstis järgmised õigused: lisada planeeringutele ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud faile näha ja allalaadida oma organisatsiooni ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud faile Organisatsiooni peakasutaja Organisatsiooni tasand 3 Roll omistatakse kasutajale vajaduse korral. Roll lisab kasutajale organisatsiooni kontekstis järgmised õigused: registreerida oma organisatsiooni alla uusi kasutajaid muuta aegunud kasutajakontosid kehtetuks häälestada oma organisatsiooni kasutajate õiguseid ( va iseennast ) Süsteemi kasutaja Süsteemi tasand 1 Roll lisandub kasutajakontole automaatselt. Õigused kasutada süsteemi avaliku kasutajaga võrdsetes õigustes Süsteemi peakasutaja Süsteem i tasand 2 Roll omistatakse kasutajale vajaduse korral . Esimene süsteemi peakasutaja tekib juurutamise käigus. Roll lisab kasutajale süsteemi kontekstis järgmised õigused: äriliste klassifikaatorite haldamine registreerida süsteemis uusi organisatsioone muuta tegevuse lõpetanud organisatsioone süsteemis kehtetuks registreerida uusi kasutajaid mistahes kehtiva organisatsiooni alla häälestada kõigi kasutajate õiguseid (va iseennast) tõsta kehtivaid planeeringuid ühest organisatsioonist teise Planeeringu andmekoosseis Planeeringu üld andmed Planeeringu üld andmeid hoitakse süsteemis planeeringu objekti atribuutidena. Atribuudid on järgmised: sysID – planeeringule süsteemi poolt omistatav ID. Moodustatakse järgmiselt: planeeringu põhiliigi kood + 6-kohaline number järjendist. (Näiteks DP puhul: 30123456, kus 30 on dp liigi kood ja 123456 on number järjendist) planID – Maa-ameti poolt planeeringule omistatud number . Eksisteerib neil planeeringutel, mis on algselt esitatud Maa-ametile. kovID - koostamise korraldaja poolt planeeringule omistatud number. Unikaalne ühe korraldaja piires. Võib puududa. planeeringu nimetus planeeringu liik – (vt pt REF _Ref61031390 \r \h \* MERGEFORMAT 2.1 ) koostamise korraldaja - viit organisatsioonile (vt pt REF _Ref61031441 \r \h \* MERGEFORMAT 2.2 ) seisund – planeeringu kui terviku seisund (vt pt REF _Ref64902656 \r \h \* MERGEFORMAT 2.4.2 ) keskkonnamõju strateegiline hindamine – tunnus, kas see on läbi viidud või ei ole (jah/ei) planeeringu eesmärk – eesmärgi kirjeldus lühidalt sõnastatuna viide – veebiaadress, millelt avaneb konkreetne planeering omavalitsuse veebis/andmekogus. Võib puududa, kui korraldajal ei ole vastavat andmekogu muutev – tunnus, kas planeering muudab liigilt üldisemat planeeringut (jah/ei) algatamise kuupäev vastuvõtmise kuupäev kehtestamise kuupäev tühistamise kuupäev – planeeringu kehtetuks muutmise kuupäev kehtetu planeeringu korral Kuna need andmed või vähemalt osa neist võivad planeeringu eluea jooksul muutuda, siis tekitab süsteem neist andmetest uue versiooni iga kord, kui esitatakse planeeringu sisuline muudatus. Planeeringu seisundid Seisund iseloomustab planeeringu kui terviku staatust andmekogus. Seisund andmekogus võib, kuid alati ei pruugi ühtida planeeringu seisundiga juriidilises mõttes. Broneeritud. Planeeringu koostamise korraldaja on reserveerinud uuele planeeringule süsteemse numbri. Planeeringu andmete sisestamine on pooleli. Planeering on nähtav ainult koostamise korraldajaga seotud kasutajatele. Tegemist on ainult andmekogus kasutusel oleva seisundiga, millele juriidilist vastet ei leidu. Kehtiv. Planeering on tervikuna kehtestatud. Kõik muudatused ja parandused on planeeringusse sisse viidud ja andmekogusse esitatud vastavalt planeerimisseaduse nõuetele . Planeeringu ruumiobjektide aktuaalne seis andmekogus on kooskõlas juriidiliselt kehtiva seisuga. Osaliselt kehtiv. Planeering on kehtestatud ainult osaliselt või on kehtestatud planeeringust osa kehtetuks muutunud / tunnistatud. Planeeringu ruumiobjektide aktuaalne seis andmekogus vajab ülevaatamist ja kooskõlla viimist juriidiliselt kehtiva seisuga. Kehtetu. Planeering tervikuna on kehtetuks tunnistatud. Planeeringu ruumiobjektid ei ole andmekogus aktuaalsed. Süsteemis ei ole otseselt välistatud ka kehtetu planeeringu taastamine. See võib toimuda näiteks kohtuotsuse mõjul. Sel juhul tuleb koostamise korraldajal esitada kehtetu planeeringu kohta uus andmekomplekt ning planeeringu elutsükkel läheb nö uuele ringile. Planeeringu failid Planeeringu tegelik sisu ja tulemid on kirjeldatud planeeringu failides . Failid jaotuvad järgmistesse põhikategooriatesse: Seletuskiri Joonise esituskujud Digitalsed kihid Digiallkirjastatud planeering Õiguslik alus Lisad Seletuskiri on planeeringus alati ühene fail . See peab olema esitatud tekstitöötlust võimaldaval kujul (näiteks pdf , docx , rtf , odt vms). Joonise esituskujud on planeeringu ruumilahendust kajastavad joonised, mida on soovi korral võimalik välja trükkida. Esituskujude kategoorias on defineeritud täpsustatud alaliigid erinevate jooniste jaoks. Digitaalsed kihid on planeeringulahenduse kihte sisaldavad raster- või vektorfailid. Üks digitaalsete kihtide fail peab sisaldama kehtestatud kihtide ruumiobjek te ning peab olema vormistatud selliselt, et süsteem suudaks sellest automaatselt välja lugeda nii planeeringu üldandmed kui ka kehtestatud kihtide ruumiobjektid. Selles kategooras defineeritakse alaliik iga formaadi kohta, milles importi on võimalik teha. Digiallkirjastatud planeering kategoorias esitatakse planeeringu koostaja poolt digiallkirjastatud konteiner. See konteiner on oluline planeeringu koostaja allkirja säilitamiseks süsteemis. Konteiner sisaldab kõiki planeeringu faile va. õiguslik alus, mida koostaja välja ei anna ja ei saa ka allkirjastada, ning mittekehtestatavad lisad. Kehtib reegel, et konteineris sisalduvaid faile ei pea ja ei tohigi planeeringu esitamisel täiendavalt üles laadida. Süsteem avab digiallkirjastatud planeeringu konteineri, loeb välja kõik selles sisalduvad failid ning salvestab planeeringu juurde lahtiselt. Sellise tehnikaga tagab süsteem, et allkirjastatud failid säilitatakse süsteemis autentsel kujul. Õiguslik alus on fail , mis kajastab planeeringu või selle muudatuse kehtestamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikku alust. Igal planeeringu versioonil saab olla täpselt 1 õiguslik alus. Kui planeeringust tekib uus versioon, siis muutub eelmise versiooni õiguslik alus automaatselt mittekehtivaks. Kui juriidilises mõttes on planeeringul mitu õiguslikku alust, siis tuleb need koondada 1 zip -arhiivi või moodustada ühtne pdf kõigist õigusaktidest . Lisad on selline kategooria, mille all on faili liigid defineeritud 2-astmeliselt. Süsteemi käitluse ajal on võimalik liike juurde defineerida mõlemasse astmesse ning samuti ka kehtetuks muuta ebavajalikuks muutunud liike. Lisadena saab esitada kõiki planeeringus asjakohaseid faile , mis ei klassifitseeru teistesse kategooriatesse. Näiteks: menetlusdokumendid, kooskõlastused, lepingud, aruanded aga ka täiendavad joonised, multimeedia failid jms. Planeeringu versioonid Planeeringu esimene versioon tekib esimesel esitamisel ja järgmised tekivad iga kord kui esitatakse planeeringu muudatus. Versioone tekitavaid muu datusi on 2 tüüpi. Esimest tüüpi muudatus on selline, kus planeeringus on muutunud vähemalt 1 fail kategooriatest Seletuskiri Joonise esituskujud Digitaalsed kihid Digiallkirjastatud planeering Lisaks muutub kindlasti ka õiguslik alus. Teist tüüpi muudatus on selline, kus tekib õiguslik alus planeeringu muutmise vajadusele, kuid muudatust ennast pole veel planeeringusse sisse viidud. Kõige tüüpilisem näide on kohtuotsuse jõustumine. Kohtuotsuse tõttu tuleb planeeringusse sisse viia muudatused, kuid see võtab aega. Seniks muudetakse registris planeeringu seisund „osaliselt kehtiv“ ja muudatuse õiguslikuks aluseks on kohtuotsus. Teiseks tüüpjuhuks on näiteks ka planeeringu kehtetuks tunnistamine, kus k orraldaja laeb üles ainult kehtetuks tunnistamise otsuse õigusliku alusena ning muudab planeeringu seisundi kehtetuks. Kolmandat tüüpi muudatus on selline, k ui muutuvad või täie nevad ainult planeeringu lisad. N ende muutmiseks planeeringust uut versiooni ei tehta. Lisasid saab korraldaja organisatsiooni esindaja lisada planeeringu aktuaalsele versioonile ning samuti lisasid kehtetuks muuta. Planeeringu versiooni atribuudid on järgmised: seisund – planeeringu kui terviku seisund versiooni kehtestamise hetkel versiooni kehtestamise kuupäev versiooni kehtetuks muutumise kuupäev – olemuselt järgmise versiooni kehtestamise kuupäev versiooni õiguslik alus – viit õigusliku aluse failile põhjendus – korraldaja poolt versioonile lisatud selgitav tekst versiooni olek süsteemis Versiooni olekud Planeeringu versioonidel on omakorda olekud, mis iseloomustavad selle versiooni aktuaalsust planeeringus. Need on järgmised: uus – planeeringu versiooni andmete sisestamine on pooleli. Saab esineda ainult 1 selline versioon korraga. aktuaalne – planeeringu versioon on aktuaalne. Selliseid versioone saab planeeringus olla ainult 1. vananenud – tegemist on ajaloolise versiooniga, mis on tekkinud planeeringu muudatuse registreerimise tulemusena. Selliseid versioone saab planeeringus olla mitmeid. mitteaktuaalne – kehtetuks muudetud planeeringu viimane versioon Neid oleku väärtuseid kasutajatele otseselt välja ei kuvata. Planeeringu metaandmed Metaandmed on planeeringu koostamise kohta, aega, viisi ja teostajat iseloomustavad andmed. Süsteemi peakasutaja häälestab, milliseid metaatribuute planeeringute kohta kogutakse. See atribuutide hulk võib süsteemi käitluse ajal täieneda vastavalt vajadusele. Metaatribuutide hulk ei ole seotud planeeringu liikidega, st kõigil planeeringuliikidel on ühesugused metaatribuudid . Peakasutaja saab häälestada, kas metaatribuut on planeeringu esitamisel kohustuslik või mitte. Metaandmed esitab planeeringu koostaja struktureeritud kujul failina. Täpsemad nõuded faili moodustamisele on toodud käesoleva dokumendi lisas ( REF _Ref65230267 \r \h \* MERGEFORMAT [7] REF _Ref65230267 \h \* MERGEFORMAT Detailanalüüsi lisa 4. Nõuded importfailidele.docx ). Planeeringu lahenduse kehtestatud kihid Planeeringulahenduse kehtestatud kihtidena mõistetakse spetsiaalse tarkvaraga loodud planeeringulisi ruumiandmeid, mis koosnevad ruumikujudest ja neile lisatud tärkandmetest. Süsteem loeb need andmed alati kehtestatud kihte sisaldavast digitaalsete kihtide importfailist planeeringu esmase esitamise või muudatuse esitamise käigus. Süsteemi sees neid ruumiobjekte, samuti ka mitte planeeringu üldandmeid (mis olemuselt on samuti 1 kehtestatud kiht), käsitsi redigeerida ei saa. Kihtide vormistamise nõuded Planeeringulahenduse kihid jagatakse andmegruppideks vastavalt nende sisule. Andmegrupp on ühel planeeringulahenduse kehtestatud kihil asuvad ruumiandmed: spetsiaalse tarkvaraga loodud ja sisu põhjal grupeeritud ruumikujud koos tärkandmetega. Kihid on süsteemis klassifitseeritud ning see klassifikaator on mitmeastmeline . Kõige esimene aste on tüvikiht. Iga planeeringus kehtestatud ruumiobjekt kuulub mingisse tüvikihti. Edasi on objekti võimalik täpsustada 2 viisil: tärkatribuutide kaudu teemade kaupa jaotuskihidele jagamise teel Mõned ruumiobjektid (näiteks krunt või hoonestusala detailplaneeringus) tuleb kindlasti esitada koos struktureeritud tärkandmetega, sest nad on sisendiks nii mõnelegi teisele infosüsteemile ja struktureeritud kujul on kõige hõlpsam nende objektide infot edasi töödelda. Mõne objekti puhul aga piisab ka ainult täpsemast klassifkatsioonist . Planeeringu tekstilises dokumentatsioonis, näiteks seletuskirjas, kirjeldatakse muuhulgas ära ka nende ruumiobjektidega kaasnevad tingimused ja mõju ümbrusele. Iga tüvikihi alla on võimalik kirjeldada kuni 4-tasemeline jaotuskihtide klassifikaator. Süsteemi käitluse ajal on süsteemi peakasutajal võimalik klassifikaatorisse liike juurde defineerida ning olemasolevaid kehtetuks muuta. Süsteemi juurutamise hetkel rakenduv kihtide klassifikaator on toodud klassifikaatorite tabelis ( REF _Ref59199524 \r \h \* MERGEFORMAT [4] / Kihid). Tüvikiht määrab ära oma objektide võimalikud tärkatribuudid, lubatud ruumikuju liigid (punkt, joon, pind) ning ärireeglid objektide paiknemisele . Üldjuhul kehtestab iga planeering ainult oma liigile vastavaid kihte. Erandiks on üldplaneeringut muutev detailplaneering, mis võib sisaldada ka üldplaneeringu kihte , või maakonnaplaneeringut muutev üldplaneering, mis võib sisaldada maakonnaplaneeringu kihte . Täpsemad nõuded importfailide moodustamise kohta on toodud käesoleva dokumendi lisas ( REF _Ref65230267 \r \h \* MERGEFORMAT [7] REF _Ref65230267 \h \* MERGEFORMAT Detailanalüüsi lisa 4. Nõuded importfailidele.docx ). Kihtide nimetamine Iga kihi nimi algab selle planeeringu põhiliigi lühend iga, mille juurde kiht kuulub. Erandiks on kiht „ plan_ala “, mis ku ulub kõigi planeeringute juurde . Teiseks erandiks on üleriigiline planeering, kus kihte polegi, aga kihid on üleriigilisel mereala teemaplaneeringul. Seetõttu algavad üleriigiliste teema- ja osaplaneeringute kihid prefiksiga „ yrpmsp _...“. Lühendile järgneb tüvikihi nimi, mis eraldatakse lühendist alakriipsuga. Nimetus ise alakriipsu sisaldada ei tohi. (Tüvikihi näide „ dp_tehno “) Esimese astme jaotuskihi nimi algab tüvikihi nimega. Sellele järgneb alakriipsuga eraldatult järel-liidend, mis ise alakriipsu sisaldada ei tohi. (Näide esimese astme jaotuskihist „ dp_tehno_vk “). Teise, kolmanda ja neljanda astme jaotuskihtide nimed algavad ülemkihi nimega. Sellele järgneb alakriipsuga eraldatult järel-liidend . Teise ja kolmanda astme järel-liidend alakriipsu sisaldada ei tohi, kuid neljanda astme nimi võib. Neljas aste on viimane ja sealt edasi süsteem astmeid ei erista. (Näide neljanda astme jaotuskihist „ dp_tehno_vk_yhis_kanal_trass “). Süsteemi juurutamise ajal ei ole kasutuses sellist kihti, kus neljandal astmel tuleks kasutada alakriipsu. See võimalus on reserveeritud tuleviku tarbeks. Kihtide nimeloogikat kasutab süsteem ülemastmete ja tüve automaatseks tuvastamiseks. Andmete esitamisel piisab, kui esitatakse kõige täpsem kihi nimi. Kihi nime käsitleb süsteem tõstutundetult. See tähendab, et andmete esitamisel võib kasutada segamini suur- ja väiketähti, süsteem teisendab kihi nime tervikuna alati väiketähtedeks. Kihi nime tervikpikkus ei tohi ületada 250 tähemärki, üksikute nimeosade pikkus ei ole piiratud. Tühikud ei tohi kihi nimes sisalduda, numbrid võivad. Erisümbolid, sh ka eesti tähestiku täpitähed, ei ole soovitavad. Kihi nimetus on ruumiobjekti esitamisel kohustuslik, st süsteem võtab vastu ainult klassifikaatoris loetletud kihtidel asuvaid ruumiobjekte. Märk used Märkuseid saab planeeringu koostamise korraldaja lisada planeeringule versioonidest sõltumatult. Märk used on klassifitseeritud selgitused , mi da kasutatakse peamiselt viitamiseks teistesse infosüsteemidesse, veebilehtedele või andmekogudesse, kus leidub käesolevat planeeringut puudutavat lisainfot. Märkuste lisamine ei too kaasa automaatset planeeringu muutmist. Märkuse omistab planeeringule koostamise korraldaja, kui selleks tekib vajadus. Samuti on korraldajal võimalik märkusi muuta ja kustutada. Märkuse atribuudid süsteemis on järgmised: märkuse tüüp märkuse tekst veebilink Märkuste tüübid on järgmised: kohtuotsus arhitektuurivõistlus märkus Märkuste tüüpide klassifikaator võib süsteemi käitluse ajal täieneda. Planeeringu esitamine andmekogusse Planeeringu andmete esitamine tähendab sisuliselt kehtestatud planeeringu failide üleslaadimist süsteemi. Süsteem kontrollib esitatud failid e vastavust süsteemis kehtestatud nõuetele ja ärireeglitele. (vt REF _Ref65230267 \r \h \* MERGEFORMAT [7] REF _Ref65230267 \h \* MERGEFORMAT Detailanalüüsi lisa 4. Nõuded importfailidele.docx ) Lõviosa reegleid on seotud kehtestatud kihtide importfailidega, millest süsteem loeb välja ruumiobjektide andmed ning salvestab need struktureeritud kujul andmebaasi. Süsteem kuvab kõik kontrollimisel leitud vead ja hoiatused kasutajale välja. Kasutaja on kohustatud vead parandama algsetes failides ning need siis uuesti üles laadima. Kasutaja kordab tegevusi niikaua, kuni süsteem enam vigu ei leia. Siis saab kasutaja esitamise lõpetada ning kehtestatud planeering muutub andmekogus avalikkusele nähtavaks. Hoiatused planeeringu esitamise lõpetamist ei takista. Täpsemalt on vigadest ja hoiatustest juttu pt REF _Ref74382689 \r \h \* MERGEFORMAT 2.5.4 Ruumiobjektide esitamine Planeeringu kehtestatud kihtide ruumiobjektid seotakse süsteemis planeeringu versiooniga. Esimene versioon tekib esmasel esitamisel. Iga kord, kui planeeringus tehakse muudatusi, mis muudavad kehtestatud kihte, planeeringu esitluskuju või seletuskirja, esitatakse andmekogusse uus versioon digitaalselt allkirjastatud planeeringust ning see peab sisaldama kõiki vajalikke faile. R uumiobjektid tuleb esitada sellisel kujul nagu nad muudatuse tulemusena kehtima jäävad. Eelmise versiooniga seotud ruumiobjektid muutuvad süsteemis automaatselt mittekehtivaks. Näiteks, kui planeeringu s on 50 ruumiobjekti ja muudatus seiseb selles, et 2 neist muudetakse mittekehtivaks, siis tuleb planeeringu kehtestatud kihtide importfailis esitada 48 kehtima jääva t objekti , mitte 2 kehtetuks muudetud objekti . Tehniliselt on soovitav planeeringusse muudatusi sisse viia selliselt, et laadida alla kõik planeeringu failid , seejärel teha vajalikud muudatused kehtestatud kihte sisaldavas importfailis (näiteks kustutada ära 2 kehtetuks muudetud objekti), viia sisse muudatused seletuskirja ja esituskujudesse, digiallkirjastada kogu komplekt uuesti ning esitada muudatus andmekogusse. Süsteem nõuab taolisel juhul alati uue õigusliku aluse esitamist, kuid kasutaja saab vajadusel üles laadida sama faili. Failide esitamine Kasutajaliidese kaudu failide esitamisel kuvab süsteem kasutajale alati aktuaalse seisu planeeringu failidest. Esmasel esitamisel aktuaalsed failid planeeringus puuduvad. Muutmise käigus osutab kasutaja, millised ta eemaldab, millised lisab ning seejärel käivitab uuesti andmete kontrollimise ning andmekogusse laadimise protsessi. Muudatuse tulemusena tekkiva uue aktuaalse versiooniga jäävad seotuks kõik failid, mida kasutaja ei eemaldanud ja mida ta juurde lisas. Eelmise versiooniga seotud failide hulk muudatuse käigus ei muutu. Teenuse kaudu failide esitamisel edastatakse alati kõik planeeringu failid uuesti. Esitatavate failide kodeerimine Süsteemi jaoks on oluline, et kõik planeeringuga seotud failid saaks klassifitseeritud vastavalt süsteemis loodud faili liikide klassifikaatorile. Kui planeeringu esitamine toimub kasutajaliidese vahendusel, siis on võimalik, et kasutaja laeb failid üles ning seejärel omistab igale failile liigi tunnuse. Kui see tegevus tundub kasutajale tülikas, siis on võimalik kirjutada faili liigi kood faili nime algusesse. Näiteks: „SK100_misiganesnimetus.pdf“ puhul saab süsteem automaatselt aru, et tegemist on seletuskirjaga, sest SK100 on seletuskirja liigi kood. Faili nimeks ei pea tingimata panema faili liigi nimetust, kuigi arusaadavuse tõstmiseks oleks see igati soovitav. Teenuse kaudu andmete esitamisel tuleb liigi kood alati kaasa anda kas faili nimes või siis koostada eraldi tabel, kus iga faili nime juures toodud ka liigi kood. Unustada ei tohi, et kodeerimist vajavad ka digikonteineris sisalduvad failid. Vead ja hoiatused Planeeringu esitamisel kontrollib süsteem andmete vastavust süsteemis kehtestatud reeglite ja ärinõuetega. Täpsemalt on need reeglid loetletud pt REF _Ref74598807 \r \h \* MERGEFORMAT 4.1.1 . Uute ärireeglite lisamist ei ole võimalik teostada kasutajaliidese kaudu. Siiski on kontrollide moodul disainitud nii, et arendajal oleks lihtne lisada täiendavaid kontrolle. Kontrollimise käigus tuvastatavad vead jaotuvad järgmistesse kategooriatesse. Ebaõnnestumine tekib siis, kui andmetes on selline viga, mis takistab planeeringu sisseviimist andmekokku. Tehniliselt on planeeringu andmekokku kirjutamiseks tarvis teada, mis liiki planeering on, kes on selle koostamise korraldaja, milline on tema seisund ja kehtestamise aeg. Kui midagi neist andmetest puudub, siis ei ole tehniliselt võimalik esitamist teostada. Kohe, kui süsteem tuvastab andmetes sellise vea, mis takistab planeeringu andmekokku viimist, väljastab süsteem ebaõnnestumise kategooria veateate ja kontrollimine ei jätku. Üldjuhul ei ole ka tehniliselt võimalik kontrollimist jätkata, sest kui pole teada, mis liiki planeeringut esitatakse, siis pole ka võimalik tema andmete vastavust täpsemalt kontrollida. Äriloogiliselt on tellija poolt kehtestatud veel selliseid reegleid, millega vastuolu korral sisulist kontrollimist ei toimu ja tekib ebaõnnestumise teade. Näiteks käsitletakse ebaõnnestumisena sellist olukorda, kui koostamise korraldajal ei ole õigust vastavat liiki planeeringut esitada või kui planeeringus puudub metaandmete fail. Ülejäänud reeglitele mittevastavuse korral planeering siiski kirjutatakse andmekokku, kuid tema andmed ei pruugi olla täiesti korras. Seetõttu nimetame kõiki teisi vastuolusid õnnestumise teadeteks. Õnnestumise puhul jaotuvad teated 3 kategooriasse: viga (kasutajaliideses tähistatud punase ikooniga) hoiatus (kasutajaliideses tähistatud kollase ikooniga) info (kasutajaliideses tähistatud sinise ikooniga) E nne 2022 aasta vormistusnõuete määrust kehtestatud planeeringute puhul tekib juurde veel üks kategooria: vana planeeringu esitamist mittetakistav viga ehk mööndustega viga (kasutajaliideses tähistatud lilla ikooniga) Õnnestumise teated on peakasutaja poolt häälestatavad süsteemi klassifikaatoris. Peakasutaja saab muuta teadete sõnastust ning muuta nende kategooriat. Peakasutaja ei saa muuta õnnestumise teadet ebaõnnestumiseks ja vastupidi. Samuti ei saa peakasutaja teateid klassifikaatorisse juurde lisada. Õnnestumise teadete esinemisel jätkab süsteem andmete kontrollimist ning leiab kõik teated, mida tuvastada võimalik on. Vigade esinemisel ei ole võimalik planeeringu esitamist lõpule viia ja planeeringut andmekogus avalikuks muuta. Esitaja on kohustatud vead kõrvaldama planeeringu failides ja need uuesti esitama. Märkus. Kui on tegemist e nne 2022 aasta vormistusnõuete määrust kehtestatud planeeringuga ja viga on märgitud vana planeeringu esitamist mittetakistavaks, siis on võimalik esitamist lõpetada. Täpsemalt vt pt REF _Ref74762994 \r \h \* MERGEFORMAT 2.5.5 Hoiatuste esinemisel peab kasutaja põhjendama, mis põhjusel ta seda hoiatust eirab ja planeeringu ikkagi andmekogus avalikustab. Selleks peab esitaja lisama kommentaari igale hoiatusele. Ilma kommentaarita hoiatus takistab samuti planeeringu esitamise lõpuleviimist. Loomulikult võib kasutaja planeeringu failid ka selliselt korrigeerida, et hoiatust enam ei esineks. Info teadete esinemisel ei pea kasutaja nende teadetega midagi tegema. Informatiivsed teated on mõeldud kasutaja teavitamiseks kujunevast olukorrast. Kui kasutaja info teadete alusel ise avastab ebakorrektsuse, siis on tal võimalik selle ka reageerida andmete korrastamisega. Kommentaare on võimalik lisada kõigile teadetele – nii vigadele, hoiatustele kui ka info teadetele. Vanade planeeringute esitamine „Vanade“ planeeringute mõiste on suhteline. Alati on vaja täpsustada, mille suhtes on planeering vana või uus. Andmekogu parameetritesse salvestatakse kuupäev, mis väljendab käesoleva andmekogu ja selles arendatud reeglistiku jõustumise kuupäeva. See kuupäev on seotud mitmete õigusaktide kehtestamise ja jõustumisega. Vastav parameeter on häälestatav süsteemi käitluse ajal . Süsteem loeb kõik planeeringud, mille kehtestamise kuupäev on sellest lävendist varasem , vanadeks planeeringuteks ja alates lävendist, uuteks planeeringuteks. Planeeringu esitamisel rakenduvad kõik kontrollid võrdselt nii vanadele kui uutele planeeringutele. Vahe seisneb ainult selles , et vana planeeringu puhul kõik vead ei takista planeeringu esitamise l õpule viimist ja planeeringu andmekogus avalikuks muutmist , mõned takistavad . Vigade klassifikaatoris on häälestatav, kas viga takistab või ei takista vana planeeringu esitamist. Hoiatusi peab kasutaja kommenteerima ka vanade planeeringute puhul. On tungivalt soovitav, et kasutaja teeks seda ka esitamist mittetakistavate vigade ehk mööndustega vigade puhul, kuid süsteem seda otseselt ei nõua. Vande planeeringute puhul on leebemad nõuded planeeringu failide esitamise viisile : õ iguslik alus ei ole kohustuslik esitamiseks, planeeringu failid ei pea olema koondatud digikonteinerisse. Käesolevas dokumendis kasutame edaspidi mõiste „vana“ planeering asemel mõistet „enne 2022 aasta vormistusnõuete määrust kehtestatud“ planeering ning mõiste „uus“ planeering asemel mõistet „pärast 2022 aasta vormistusnõuete määrust kehtestatud“ planeering. Planeeringute vahelised seosed Planeeringuid on andmekogus võimalik omavahel seostada. Seose tüüpe on erinevaid. Seostamine võib toimuda nii planeeringu esitamise käigus kui ka hiljem, kui planeering on juba andmekogusse kantud. Kui planeering muutub teise planeeringu esitamise tõttu, siis loob süsteem nende vahele seose automaatselt. Peale selle võimaldab süsteem planeeringuid siduda ka kasutaja initsiatiivil. Sidumisi ja lahti sidumisi saab teha tavakasutaja õigustega koostamise korraldaja esindaja. Analüüsi käigus on tuvastatud vajadus järgmiste seosetüüpide järele: Seose tüüp Seose nimetus planeering A poolt vaadates Seose nimetus planeering B poolt vaadates Täpsustused 10 kokkukuuluvad planeeringud kokkukuuluvad planeeringud vt pt REF _Ref74347389 \r \h \* MERGEFORMAT 2.7.2.1 20 ühisplaneering ühisplaneering vt pt REF _Ref74347400 \r \h \* MERGEFORMAT 2.7.2.2 30 muudab osaliselt on muudetud osaliselt vt pt REF _Ref69832333 \r \h \* MERGEFORMAT 2.7.3 40 muudab täielikult on muudetud täielikult vt pt REF _Ref69832333 \r \h \* MERGEFORMAT 2.7.3 50 muudab üldisemat on muudetud detailsema poolt vt pt REF _Ref69832351 \r \h \* MERGEFORMAT 2.7.4 Planeering A on see, mille juures seos loodi. Planeering B on see, millega A seoti. Seose tüüpide sõnastus on muudetav süsteemi käitluse ajal, kuid seose tüüpide lisamine ning süsteemi käitumi se muudatused erinevat tüüpi seotud p l aneeringutega nõuab lisaarendust. Seoste info kasutajaliideses Otsingutulemustes näidatakse nimekirja real seotud planeeringute arvu, kui neid leidub. (Puudumisel 0 ei näidata) Ühtlasi on see seoste arv link, mis kuvab seotud planeeringute nimekirja. Nimekirjalt on võimalik edasi liikuda seotud planeeringu detailandmete vormile. Planeeringu detailandmete vormis näidatakse seotud planeeringuid nii nimekirjana üldinfo lehel kui ka kaardil grupeerituna seose tüüpide kaupa koos võimalusega nende vormile pöörduda. Muutvate seoste puhul on tüübi nimetus erinev sõltuvalt sellest kumba planeeringu poolt seost vaadeldakse. Kui planeering A muutis planeeringu B, siis planeeringu A juures näidatakse B planeeringut seose nimega „muudab“, aga planeeringu B juures näidatakse A planeeringut seose nimega „on muudetud“. Planeeringute osalise kehtestamise, muutmise ja muutumise üldine loogika Planeeringu kehtestamine mitmes järgus Äriline vajadus tekib olukorras, kus koostamise korraldaja võtab vastu otsuse kehtestada mingi osa planeeringust varem kui kogu tervik. Osaline kehtestamine võib toimuda nii maa-alaliselt kui teemade kaupa. Osaline kehtestamine maa-alaliselt Joonis 1 . Planeeringu kehtestamine maa-alaliselt osaliselt ja tervikuna Antud näite puhul algatati planeering rohelise punktiiriga määratud ala kohta. Menetluse käigus võttis koostamise korraldaja vastu otsuse kehtestada planeering osaliselt musta joonega märgitud ala kohta. Sellisel juhul valmistab koostaja ette materjalid musta ala kohta: ala ise, tema sees asuvad ruumiobjektid kehtestatud kihtidel, seletuskiri, esituskujud ja kõik vajalikud lisad. Õiguslikuks aluseks on kehtestamise otsus. Planeering kantakse andmekogusse ja tema seisundiks saab „ osaliselt kehtestatud “ . Planeeringu menetlus jätkub. Lõpuks jõutakse tulemini, et planeeringu saab kehtestada kogu sinise piirjoonega ala kohta. Nüüd vormistab koostaja olemasoleva planeeringu muudatuse: sinine planeeringuala ning kõik tema sees asuvad ruumiobjektid kehtestatud kihtudel , sh ka musta ala sisse jäävad objektid, seletuskiri, esituskujud ja kõik vajalikud lisad. Õiguslikuks aluseks on sinise ala kehtestamise otsus. Muudatuse esitamisel tekib andmekogus olevast planeeringust uus versioon. Planeeringu kui terviku seisundiks saab kehtiv. Vana versiooniga seotud ruumiobjektid muutuvad ajaloolisteks . Aktuaalsetesse andmetesse jääb ainult sinine ala ning temaga seotud ruumiobjektid. Osaline kehtestamine teemade kaupa Selle näite puhul kehtestab koostamise korraldaja planeeringu kogu maa-alal, mille kohta planeering algatati, kuid mitte kõik sellel alal paiknevad ruumiobjektid. Näiteks võib korraldaja kehtestada 7 kihist ainult 5. Õiguslikuks aluseks on kehtestamise otsus. Planeering kantakse andmekogusse ja tema seisundiks saab osaliselt kehtiv . Planeeringu menetlus jätkub. Lõpuks jõutakse tulemini, et planeeringu saab kehtestada tervikuna. Nüüd vormistab koostaja olemasoleva planeeringu muudatuse: sama planeeringuala ning kõik 7 kihti selle sees (nii 5 varem kehtestatud kui ka 2 hiljem kehtestatud kihti koos). Kui nüüd korraldaja annab õigusliku alusena välja kehtestamise otsuse ainult 2 täiendava kihi kohta , mitte kõigi 7 kihi kohta, siis tuleb muudatuse andmekogusse esitamisel moodustada 1 zip -arhiiv, milles sisalduksid nii eelmine kui ka uus õiguslik alus. Zip -arhiivi asemel võib kasutada ka digikonteinerit failide ühendamiseks või moodustada ühine pdf . Muudatuse esitamisel tekib andmekogus olevast planeeringust uus versioon. Planeeringu kui terviku seisundiks saab kehtiv. Vana versiooniga seotud ruumiobjektid muutuvad ajaloolisteks. Aktuaalsetesse andmetesse jääb planeeringuala, ruumiobjektid 7 kehtestatud kihil, ühendatud õiguslikud alused jt failid. Avalikkusele on oluline üheselt teada, millised õiguslikud alused on planeeringus ajakohased ja millised mitte. Planeeringu kehtestamine eraldiseisvate osadena Kui planeering kehtestatakse mitmes osas selliselt, et igal osal on oma ala, siis registreeritakse iga osa andmekogus eraldi planeeringuna. Vajadus tekib sel juhul, kui üks osa algatatud planeeringust valmib oluliselt varem kui teine. Joonis 2 . Osaline kehtestamine eraldi aladena Iga taoline osa saab andmekogus eraldi numbri ( sysid ). Kummalgi osal on oma õiguslik alus. Antud näite puhul kehtesta takse kõigepe alt must ja seejäral punane ala, kuid mõlemad kokku moodustavad 1 terviku (sinine ala) . Must ja punane on kas kokkukuuluvad planeeringud (vt REF _Ref74347389 \r \h \* MERGEFORMAT 2.7.2.1 ) või ühisplaneeringud (vt REF _Ref74347400 \r \h \* MERGEFORMAT 2.7.2.2 ). Kokkukuuluvad planeeringud Kui mõlemad osad on andmekogus registreeritud erinevate sysid numbriga, aga kuuluvad ühele ja samale koostamise korraldajale ning moodustavad juriidilises mõttes terviku, siis on mõlemal planeeringul ühesugune korraldaja poolt omistatud identifikaator. See on üks tunnus, mis neid planeeringuid seob. Teiseks on korraldajal võimalus siduda need 2 planeeringut omavahel kokku seose tüübiga „ kokkukuuluvad planeeringud“. Seostamine on võimalik pärast teise (osa) planeeringu kandmist andmekokku või ka sel juhul, kui tulevase osa sysid number on süsteemis eelnevalt broneeritud. Korraldaja otsustab, kas ta omistab kummagi osa seisundiks „osaliselt kehtiv“ või „kehtiv“. Kui korraldaja ei kavatse neid osi kunagi üheks tervikuks muuta, siis oleks õigem registreerida osad seisundiga „kehtiv“ . Kui korraldaja siiski kavatseb kunagi ka terviku moodustada , siis võib seisundiks olla ka „osaliselt kehtiv“. Kok k ukuuluvate planeeringute puhul peab süsteem pakkuma kasutajale allalaadimiseks korraga kõigi seotud planeeringute faile , sest need moodustavad ühtse terviku. Kokkukuuluvate planeeringute alad ei tohi omavahel kattuda. Ärireeglid on samad nagu seost mitteomavate planeeringute korral (vt pt REF _Ref74347844 \r \h \* MERGEFORMAT 2.7.3 ) . Kui korraldaja soovib 2 kokkukuuluvat planeeringut muuta üheks tervikuks, siis valmistab ta ette tervikala (ülal joonisel tähistatud sinise piirjoonega) , selle sees kõik ruumiobjektid (nii musta kui punase ala objektid) ning koostab ühtse seletuskirja ja esituskujud. Terviku õiguslikuks aluseks on mõlema osa kehtestamise otsused, mis on kas zip -arhiivis või digikonteineris kokku liidetud. Välistatud pole ka ühendatud pdf -i moodustamine. Selle sinise ala registreerib korraldaja kas musta ala muudusena või punase ala muudatusena või täiesti eraldiseisva planeeringuna, mis saab uue sysid . Viimasel juhul tuleks selguse huvides siduda sinine planeering musta ja punasega kokku seose tüübiga „ kokkukuuluvad planeeringud“. Sinise ala registreerimisel rakendub ka varemregistreeritud planeeringu automaatne muutmine, millest on juttu pt REF _Ref74347844 \r \h \* MERGEFORMAT 2.7.3 . Ühisplaneeringud Tüüpiline näide osade kaupa kehtestamise kohta on ühisplaneeringute korral. Sellisel juhul kuulub üks osa ühele korraldajale ja teine osa teisele korraldajale. Ühisplaneeringuid andmekogus kunagi üheks tervikuks ei tehta. Need osad jäävad alati eraldi, kusjuures kumbki korraldaja vastutab oma poole eest. Mõlema osa seisund on „kehtiv“. Ühisplaneeringu puhul seotakse osad kokku seose tüübiga „ühisplaneering“. Sidumist saab teha ükskõik kumba osa poolt. Kui kokkukuuluvad planeeringud pidid kuuluma samale korraldajale, siis ühisplaneeringu seosega saab ühendada erinevate korraldajate planeeringuid. Ühisplaneeringute puhul peab süsteem pakkuma kasutajale allalaadimiseks korraga kõigi seotud planeeringute faile , sest need moodustavad ühtse terviku. Ühisplaneeringute alad ei tohi omavahel kattuda. Ärireeglid on samad nagu seost mitteomavate planeeringute korral (vt pt REF _Ref74347844 \r \h \* MERGEFORMAT 2.7.3 ). Varemregistreeritud planeeringute muut u mine esitatava planeeringu mõjul Kui andmekogusse esitatakse uus planeering, siis see võib mõjutada varem andmekogusse esitatud planeeringute seisundit . Iga planeeringuliigi korral kehtib teatud hulk teisi liike, mida see mõjutada saab. Esitatav planeeringuliik Milliste planeeringute seisundit mõjutab DP DP KEP DP, KEP, YP YP YP MP MP REP DP, KEP, YP, MP, REP, YRPMSP YRPMSP YRPMSP Neid mõjutusi loetakse sama taseme planeeringu poolt põhjustatud muudatusteks. Tuleb tähele panna, et eriplaneeringud (KEP ja REP) mõjutavad ka teisi liike, mitte ainult sama taseme liiki . Sellegipoolest on mõju sama. Alaliike selle mõjutuse juures ei eristata, st kõik osa- ja teemaplaneeringud käituvad samaväärselt põhiliigi reeglitega. Reeglid on järgmised: Kui esitatav planeeringuala kattub osaliselt (vt allpool ala kattuvuse reeglid p.2 ) mõne „kehtiv“ seisundis sama taseme planeeringualaga, siis süsteem muudab varemregistreeritud planeeringu seisundi „osaliselt kehtiv“ seostab esitatava planeeringu varemregistreeritud planeeringuga seose tüübiga „muudab osaliselt “ Kui esitatav planeeringuala kattub täielikult (vt allpool ala kattuvuse reeglid p.2 ) mõne „kehtiv“ või „osaliselt kehtiv“ seisundis sama taseme planeeringualaga, siis süsteem muudab varemregistreeritud planeeringu seisundi „ kehtetu “ seostab esitatava planeeringu varemregistreeritud planeeringuga seose tüübiga „muudab täielikult “ Kui esitatav planeeringuala kattub osaliselt (vt allpool ala kattuvuse reeglid p.2 ) mõne „osaliselt kehtiv“ seisundis sama taseme planeeringualaga, siis süsteem seostab esitatava planeeringu varemregistreeritud planeeringuga seose tüübiga „muudab osaliselt “ Seisundi muudatused teeb süsteem sel hetkel kui planeeringu esitamine kasutaja poolt kinnitatakse. Seisundi muudatus tingib varemregistreeritud planeeringul uue versiooni tekkimise, kusjuures selle versiooni õiguslikuks aluseks on esitatava planeeringu õiguslik alus ning versiooni kehtivuse alguseks sama kuupäev, mis esitataval planeeringul. Esitaja peab kõik süsteemi poolt tuvastatud seosed üle vaatama ning otsustama, kas antud seos on asjakohane või on tingitud topoloogilisest ebakorrektsusest. Ebavajalikud seosed ja sellest tulenevad muudatused saab kasutaja mitteasjakohaseks märkida. Mitteasjakohaseks märkimine tähendab seose kustutatuks märkimist. Kasutajatele ei kuvata kustutatuks märgitud seoseid. Automaatse seose taasloomiseks peab kasutaja andmed uuesti esitama. Ala kattuvuse tuvastamise reeglid Süsteem loeb esitatava planeeringuala kattuvaks varemregistreeritud alaga juhul, kui nende kahe planeeringuala ühisosa pindala >= 5 m 2 või ühisosa moodustab >= 0,1% esitatava planeeringu pinnast . Kui ühisosa moodustab >= 90% esitatava planeeringu pinnast, siis loeb süsteem selle seose täielikuks kattuvuseks (muudab täielikult) , kui vähem, siis osaliseks kattuvuseks (muudab osaliselt) Kasutaja peab saama seose tüüpi käsitsi muuta kasutajaliideses (kas osaline või täielik) Kui ühisosa moodustab >= 10% esitatava planeeringu pinnast, siis ei saa kasutaja seda seost mitteasjakohaseks märkida teema- ja osateemaplaneeringute puhul peab kasutaja saama seost mitteasjakohaseks märkida sõltumata alade kattuvuse ulatusest Iga tuvastatud seos põhjustab lisaks ka hoiatuse tekkimise esitatavle planeeringule. Nende hoiatuste juures kommentaari lisamisega aktsepteerib esitaja seost või siis põhjendab ebavajalikkust. Reaalse d muudatuse d / parandused / täiendused peab varemregistreeritud planeeringu andmetesse sisse viima kasutaja esitades selle planeeringu andmed uuesti. Liigilt üldisema planeeringu muut u mine esitatava planeeringu mõjul Teatud liiki planeeringute korral on võimalik, et nad muudavad ka liigilt üldisemat planeeringut. Esitatav planeeringuliik Milliseid üldisemaid liike võib muuta DP YP YP MP Kui esitatav planeering muudab liigilt üldisemat, siis peab tal olema määratud vastav atribuut „liigilt üldisemat muutev“ = „jah“. Kui see atribuut on määratud tunnusega „ei“ või on määramata, siis ei toimu liigilt üldisema muutmist. Kui esitatav planeering muudab liigilt üldisemat, siis otsib süsteem üldisemat liiki planeeringud, mis on „kehtiv“ või „osaliselt kehtiv“ seisundis ning mille ala kattub osaliselt või täielikult esitatava planeeringu alaga. Üldisemat planeeringut muutva DP puhul leiab süsteem kõik üldplaneeringud (sh. osa- ja teemaplaneeringud), millel leidub ühisosa esitatava planeeringuga ning mis kuuluvad samale organisatsioonile (koostamise korraldajale). Süsteem registreerib seose esitatava DP ja leitud YP vahel, kui ühisosa pindala >= 5m2 või kui see moodustab >=0,1% esitatava DP pinnast. Registreeritud seosed vaatab kasutaja enne esitamise lõplikku kinnitamist üle ning märgib mitteasjakohaseks need, mis sisulist tähtsust ei oma. Kasutaja ei saa märkida mitteasjakohaseks seoseid YP põhiliiki planeeringutega ega YP osaplaneeringutega, saab ainult teemaplaneeringutega. Süsteem lisab informatiivse staatusega veateate iga leitud seose kohta. Üldisemat planeeringut muutva YP puhul leiab süsteem kõik maakonnaplaneeringud (sh. osa- ja teemaplaneeringud), millel leidub ühisosa esitatava planeeringuga. Süsteem registreerib seose esitatava YP ja leitud MP vahel, kui ühisosa pindala >= 1000m2 või kui see moodustab >=0,1% esitatava YP pinnast. Registreeritud seoseid ei saa esitav kasutaja mitteasjakohaseks märkida, sest asjakohasust otsustab MP koostamise korraldaja. Seotud MP-de koostamise korraldaja saab teavituse, kui YP esitamine lõpetatakse ning tal on võimalik seoseid mitteasjakohaseks märkida MP poolelt. Süsteem lisab informatiivse staatusega veateate iga leitud seose kohta. Seose tüüp esitatava planeeringu ja üldisema vahel on „muudab üldisemat“. Üldisema planeeringu seisund ei muutu. Reaalse muudatuse peab üldisema planeeringu andmetesse sisse viima kasutaja (koostamist korraldava organisatsiooni esindaja) esitades üldisema planeeringu andmed uuesti. Planeeringute muutumine kohtuotsuse mõjul Kohtuotsus muudab kehtiva või osaliselt kehtiva planeeringu mingis osas või teemas kehtetuks. Kehtetuks muutuv osa on kohtuotsuses kirjeldatud ainult tekstiliselt , ruumiobjektide kaudu see kuidagi ei väljendu. Kui kohtuotsus jõustub, siis peab korraldaja esindaja muutma planeeringu õiguslikku alust. Planeeringust tekib uus versioon, mille ruumiobjektid on identsed eelmisega. Uueks õiguslikuks aluseks on kohtuotsus. Ühtlasi muudab esitaja planeeringu seisundiks „osaliselt kehtiv“, kui planeering seda veel ei ole. Koostamise korraldaja on kohustatud kohtuotsusega tehtud muudatused planeeringusse sisse viima. Korraldaja laeb alla planeeringu aktuaalsed failid, viib neisse sisse muudatused: muudab kohtuotsusest mõjutatud ruumiobjektid, joonised, seletuskirja. Peale selle võib korraldaja lisada planeeringusse joonise, millel kujutatakse ainult muudetud objekte – see ei vabasta teda planeeringu kui terviku uuest esitamisest andmekogusse. Õigusliku alusena annab korraldaja välja kehtestamise otsuse ainult muudetud ala või teema osas. Seega, planeeringu kui terviku õiguslikuks aluseks on eelmine ja uus kehtestamise otsus koos , mis on kas zip -arhiivis või digikonteineris kokku liidetud. Ei ole välistatud ka, et korraldaja annab välja uue kehtestamise otsuse kogu planeeringu kohta, kui muudatused olid suured. Kõik kohtuotsused jäävad planeeringus nähtavaks ajaloo kaudu. Kohtuotsus saab kehtetuks muutuda ainult uue kohtuotsuse mõjul, aga see realiseerub andmekogus ainult semantiliselt (tutvudes kohtuotsuse sisuga on võimalik aru saada, mida see muudab). Kui paralleelseid kohtuotsuseid oli mitu ja korraldaja ei suuda kõiki muudatusi korraga planeeringusse sisse viia, siis jääb planeeringu seisund andmekogus senikaua „osaliselt kehtiv“ kuni kõik muudatused on sisse viidud . Mere ala planeeringud Mereala planeeringutena käsitletakse lisaks üleriigilisele mereala teemaplaneeringule veel ka maakonnaplaneeringuid (näiteks Pärnu ja Hiiu), mis on koostatud mereala kohta. Mereala kohta käivad planeeringud hakkavad sisaldama rahvusvahelist lisakiht i , mis ei ole olemuselt kehtestatud kih t . Sellele lisakihile hakkavad kehtima eraldi reeglid. Lisakihi andmeid peab olema võimalik uuendada planeeringu esitamise käigus. Sellel kihil olevate objektide ajalugu andmekogu ei talleta. Igal uuel esitamisel kirjutab süsteem eelmise seisu üle. Lisakihi andmestikku hakkab süsteem välja pakkuma spetsiaalse rahvusvaheliseks tarbimiseks mõeldud teenuse kaudu. Täpsustus. Selgus, et HELCOM soovib rahvusvahelise kihi andmete edastamist failiga ja ei taha wfs teenust selle jaoks. Seega ei arendata sellist teenust välja. Mere ala planeeringute kehtestatud kihid hakkavad alluma üldistele planeeringu kontrolli reeglitele ning hakkavad olema L-Est koordinaatsüsteemis. Rahvusvahelise kihi andmestruktuur ja reeglid Pla neeringuala kihti rahvusvahelise teenus e kaudu ei edastata. See edastatakse vajadusel süsteemiväliselt. Mere ala planeeringu rahvusvaheline kiht on täpselt 1 kiht konstantse struktuuriga ja süsteem hakkab seda struktuuri esitamisel kontrollima. Atrubuutide nimedesse suhtub süsteem tõstutundetult. objectid : integer priority : String reserved : String allowed : String restricted : String forbidden : String useDsc : String Mere ala planeeringu rahvusvaheline kiht esitatakse alati shp-formadis ja ETRS89 koordinaatsüsteemis. Kuna sellel kihil võivad esineda lisaks pindadele ka jooned ja punktid, siis võib olla vajalik vormistada rohkem kui 1 shp -fail. Kõik ühte planeeringusse kuuluvad selle kihi objektid edastatakse alati korraga ja niimoodi ka muudatuste korral. Mere ala planeeringu rahvusvahelise kihi puhul shp -faili nimi peab algama Estonian_MSP . Näiteks: Estonian_MSP_sea_uses.shp Failide klassifikaatoris on spetsiaalne liik DK500 "MSP rahvusvahelised kihid", mis kuulub digitaalsete kihtide kategooriasse. Seda liiki failiga hakataksegi edastama rahvusvahelist kihti või kihte sisaldav shp -failide komplekt zip -arhiivina. Dokument DK500 on kohustuslik YRPMSP liiki paneeringute esitamisel, on vabatahtlik MP (ja selle alaliikide) liiki planeeringu esitamisel ja on keelatud kõigi ülejäänud planeeringuliikide korral. Süsteem loeb andmed failist ja salvestab baasi. Atribuutide sisu süsteem ei kontrolli. Kasutuslood Käesolevas peatükis kirjeldatud kasutuslood puudutavad kõik süsteemi kasutajaliidest. Need kasutuslood, mis kajastaksid planeeringute andmete tarbimist teenuste vahendusel teistes andmekogudes ja/või kasutajaliidestes, käesolevas dokumendis ei sisaldu. Planeeringute otsing Planeeringute otsingu funktsionaalsus avaldub ühtemoodi nii avalikule kui ka autenditud kasutajale. Otsing koosneb otsingutingimuste sisestamisest ning tulemuste nimekirja kuvast. Otsingutingimuste sisestamine Vormi avamisel on kasutajale nähtavad tavaotsingu andmeväljad. Eraldi nupuvajutusega saab otsingutingimusi laiendada. Detailotsingu filtritingimused on kirjeldatud pt REF _Ref86261181 \r \h \* MERGEFORMAT 3.1.2 . Kõik kasutaja poolt valitud või sisestatud otsingutingimused mõjuvad korraga, st süsteem tagastab tulemuste nimekirjas need planeeringud, mis rahuldavad kõiki kasutaja poolt sisestatud tingimusi. Need otsingutingimused, mida kasutaja ei vali ega väärtusta ning millel ka vaikimisi väärtused puuduvad, tulemuste leidmist ei mõjuta. Vormil vaikimisi k uvatavad otsinguparameetrid on järgmised : Planeering (abitekst: Planeeringu nimetus / SysId / PlanId / KovId ) – tekstiline otsingulahter, kuhu kasutaja saab sisestada tekstikatkeid. Tühikuga eraldatud sõnu käsitleb süsteem erinevate tekstikatketena. Süsteem otsib planeeringuid tekstikatkete sisaldumise alusel planeeringu nimetuses või loetletud tunnustes. Teksti käsitleb süsteem tõstutundetult, st suur- ja väiketähti ei eristata. Süsteem tagastab need pl aneeringud, mille puhul on esindatud kõik kasutaja poolt sisestatud tekstikatked. N äide. Kasutaja sisestab „pihl 30“. Süsteem tagastab planeeringu, mille nimetus on Pihl aka tee detailplaneering ning mille SysId väärtus on 30 1000123. Asukoht (abitekst: Omavalitsus / Aadress / Katastritunnus) – interaktiivne aadressi otsingulahter, mis kasutab Maa-ameti poolt pakutavat In-Ads teenust. Teenuse sisendiks on kasutaja poolt sisestatud tekstikatked ning teenus pakub kasutajale valikusse sisendile vastavaid aadressiobjekte. Kui kasutaja valib ühe pakutud aadressiobjekti, siis otsib süsteem planeeringuid, mille ala kattub kasvõi osaliselt valitud aadressiobjektiga. Kui kasutaja ei vali ühtegi aadressiobjekti, siis see parameeter ei rakendu. In-Ads teenus on häälestatud selliselt, et ta tagastab haldus- ja asustusüksustele ja katastriüksustele kuuluvaid aadresse. Nimetatud aadressiobjektid ona alati pindobjektid ning süsteem saab kasutada nende alasid planeeringualade leidmiseks. Süsteem kasutab In-Ads Gazetteer -teenuse URL päringut, mis tagastab tulemused JSON või XML kujul. Selle teenuse kaardikomponenti ei kasutata. Teenuse kasutusjuhend asub https://inaadress.maaamet.ee/inaadress/pdf/et/in_aadress_manual.pdf ning aadresside otsimine on kirjeldatud selles juhendis pt . 4.2. Planeeringu liik – mitmene valik planeeringu põhi liikide hulgast. Süsteem tagastab need planeeringud , mille põhi liik kuulub kasutaja poolt valitud hulka. Planeeringu liigid vt REF _Ref61031390 \r \h \* MERGEFORMAT 2.1 . Koostamise korraldaja – mitmene valik koostamist korraldavate organisatsioonide hulgast. Süsteem tagastab planeeringud, mis hetkel kuuluvad ühele valitud organisatsioonidest. Kehtetuks muudetud organisatsioonid valikusse ei ilmu, sest neile ei kuulu enam ühtegi planeeringut. Seisund – mitmene valik planeeringu seisundite hulgast. Vaikimisi valitud seisundid on „ kehtiv “ ja „ osaliselt kehtiv “ . Planeeringu seisundid vt REF _Ref64902656 \r \h \* MERGEFORMAT 2.4.2 . Kehtestamise ajavahemik – kuupäevade vahemiku sisestamise võimalus. Süsteem tagastab planeeringud, mille kehtestamise kuupäev jääb sisestatud ajavahemikku. Otsingu sooritamiseks vajutab kasutaja nuppu „Otsi“. Otsing toimib ka enter klahvi vajutamisel. Süsteem kuvab tingimustele vastavate planeeringute nimekirja. Uue otsingu sooritamiseks on kasutajal võimalik otsingutingimuste komponendis vajutada nuppu „Tühjenda väljad“. See puhastab kõik tingimuste andmeväljad ja tühistab loendite valikud. Soovi korral on kasutajal on võimalik tingimusi ka ükshaaval muuta või eemaldada. Detailotsingu filtrid Nupuga „Detailotsing“ saab kasutaja filtritingimuste hulka laiendada. Kuvatakse järgmised otsinguparameetrid: Eesmärk – tekstiline otsingulahter, kuhu kasutaja saab sisestada tekstikatkeid. Tühikuga eraldatud sõnu käsitleb süsteem erinevate tekstikatketena. Teksti käsitleb süsteem tõstutundetult, st suur- ja väiketähti ei eristata . Süsteem tagastab need planeeringud, mille eesmärk sisaldab kõik kasutaja poolt sisestatud tekstikatked. Algatamise ajavahemik – kuupäevade vahemiku sisestamise võimalus. Süsteem tagastab planeeringud, mille algatamise kuupäev jääb sisestatud ajavahemikku. Kuna see andmeväli ei ole süsteemis kohustuslik, siis see otsingutingumus toimib ainult selliste planeeringute korral, mil see andmeväli on olemas. Keskkonnamõju strateegiline hindamine – märkeruut : märgistatud – süsteem tagastab planeeringud, kus KSH tunnus = jah märgistamata – süsteem otsib planeeringuid sellest tingimusest sõltumatult. Kehtestatud kiht – mitmene valik kõigi süsteemis registreeritud tüvi- ja jaotuskihtide hulgast. Valida saab ka kehtetuks muudetud väärtusi. Kehtetuks muudetud kihtide nimetuse lõpus on sulgudes sõna (kehtetu). Süsteem tagastab planeeringud, mille kehtestatud kihtide hulgas sisaldub vähemalt 1 kasutaja poolt valitud kiht. Faili liik - mitmene valik kõigi süsteemis registreeritud faili liikide hulgast. Valida saab ka kehtetuks muudetud väärtusi. Kehtetuks muudetud kihtide nimetuse lõpus on sulgudes sõna (kehtetu). Süsteem tagastab planeeringud, mille failide hulgas sisaldub vähemalt 1 kasutaja poolt valitud liiki fail. Kasutajal on võimalik detailotsing u andmevälja d uuesti peita. Peidetud andmeväljadesse sisestatud või valitud väärtused otsingutulemust ei mõjuta. Planeeringute nimekirja sirvimine Planeeringute nimekiri kuvatakse otsingutingimuste all samal lehel. Planeeringute nimekiri kuvatakse tabeli kujul. Tabeli veergude maksimaalne arv ja järjekord on süsteemselt paigas ja on järgmine: Liik – planeeringu liigi lühend Nr – SysId ehk planeeringu number andmekogus Nimetus – planeeringu nimetus Korraldaja – planeeringu koostamise korraldaja organisatsioon Kehtestamise kp – planeeringu kehtestamise kuupäev Seisund – planeeringu seisund andmekogus Kui kasutaja muudab otsingutingimusi, aga uut otsingut pole veel käivitanud, siis nimekirja tabel ei muutu, automaatselt ei tühjendu . Nimekirja tabel on jagatud lehekülgedeks. Korraga ühel lehel kuvatavate otsingutulemuste arv tabelis on määratav kasutaja poolt . Tabeli jaluses on selgesti näha: mitu kirjet otsinguga leiti mitu lehekülge tabelile tekkis mitmendal lehel kasutaja parajasti viibib Kasutajal on võimalik navigeerida otsingutulemuste lehekülgede vahel. Süsteem kuvab planeeringute nimekirja vaikimisi kehtestamise aja kahanevas järjestuses. Kasutaja saab tabeli ridu sorteerida veeru päisele klõpsates vastava veeru alusel kasvavalt/ kahanevalt. Tabeli ümbersorteerimisel satub kasutaja uuesti nimekirja esimesele lehele. Nimekirja tabeli real klõpsamine avab vastava planeeringu detailandmete vormi selle planeeringuga tutvumiseks. (vt REF _Ref65161365 \r \h \* MERGEFORMAT 3.2 ) Kui on tegemist broneeritud numbriga , siis selle planeeringu detailandme d andmekogus veel avalikustatud ei ole. Sel juhul detailandmete vorm ei avane. Koostamise korraldajat esindav kasutaja saab broneeritud numbri puhul otsingu nimekirjast alustada planeeringu esitamist analoogselt, nagu ta saab seda alustada töölaualt (vt REF _Ref86262685 \r \h \* MERGEFORMAT 3.5.2 ). Kui esitamist on juba alustatud teise kasutaja poolt, kuid planeering u esitamine pole veel lõpetatud , siis saab kasutaja vastava sisuga veateate. Planeeringute eksport Otsinguga leitud planeeringuid on võimalik eksportida 2 moel: nimekirjana koos ruumiandmetega. Süsteem kuvab nimekirja kohal ekspordi nupu, mille vajutamisel ilmub loetelu konkreetsetest ekspordivõimalustest koos formaatidega. Täiendavat märkimisvõimalust otsingutulemuste nimekirjas, et valida konkreetseid planeeringuid ekspordiks , ei ole vaja. Nimekirjana ekspordib süsteem kõigi leitud planeeringute üldandmed ja iga planeeringu juures lingi failide allalaadimise teenusele (vt REF _Ref86351232 \r \h \* MERGEFORMAT 5.4 ) . Eksport tehakse xlsx -formaadis. Eksportfaili struktuur on järgmine: sysid Maa-ameti ID Liigi kood Liigi lühend KOV ID Nimetus Korraldaja Seisundi kood Seisundi nimi KSH Üldisemat muutev Eesmärk Korraldaja viide Algatamise kp Vastuvõtmise kp Kehtestamise kp Kehtetuks muutmise kp Failid Broneeritud numbrid eksporditakse nimekirjas samuti, kui nad sisalduvad otsingutulemustes, kuid nende puhul ei teki linki f ailide allalaadimiseks, kuna broneeritud numbri korral pole andmekogus faile. Koos ruumiandmetega eksport toimub shp -formaadis. Tulevikus on võimalik teisi gis - ekspordiformaate lisada. Süsteem ekspordib leitud planeeringute alad ja kehtestatud kihtidel paiknevad ruumiobjektid. Kihtide nimed ja andmestruktuur on samad nagu WFS teenuses (vt REF _Ref86315138 \r \h \* MERGEFORMAT [9] ). Ekspordifaili tekivad ainult need kihid, millel leidub objekte otsinguga leitud planeeringute puhul. Kui otsinguga on leitud enam kui 200 kirjet, siis esitab süsteem vaheküsimuse: „Otsingu tingimustele vastab liiga palju planeeringuid. Kas soovite eksportida esimesed 200? Suuremate päringute jaoks kasutage WFS teenust.“ Nupud Katkestan ja Kinnitan. Kui kasutaja oma soovi kinnitab, siis ekspordib süsteem 200 esimest planeeringut leitud hulgast. Planeeringu andmetega tutvumine Süsteem kuvab planeeringu andmed ekraani v ormis, millel on päis ja järgmised leheküljed: Üldinfo Failid K ehtestatud k ihid Planeering kaardil Versioonid Kuna kehtestatud planeeringute andmed on avalikud, siis on planeeringu vaade ühesugune nii avalikule kui ka autenditud kasutajale. Koostamise korraldaja esindajale võivad planeeringu andmete detailvormis olla teatud erisused, mis on kirjeldatud allpool (vt failidega tutvumine REF _Ref91531207 \r \h \* MERGEFORMAT 3.2.3 , märkuste haldamine REF _Ref91531146 \r \h \* MERGEFORMAT 3.2.7 ) . Päis Päises kuvab süsteem planeeringut identifitseerivad üldandmed. Päis jääb mistahes lehe kuvamisel alati samaks, et kasutajal säiliks pidevalt ülevaade, millist planeeringut ta parajasti vaatleb. Päises kuvatakse järgmised andmed: planeeringu liik, nimetus, planeeringu seisund, koostamise korraldaja. Üldinfo Üldinfo lehel kuvatakse järgmised sektsioonid. Üldinfo Eesmärk Korraldaja viide Keskkonnamõju strateegiline hindamine Liigilt üldisemat planeeringut muutev Täpsustused vt pt REF _Ref65180996 \r \h \* MERGEFORMAT 2.4.1 Menetlusinfo Algatamise kuupäev Vastuvõtmise kuupäev Kehtestamise kuupäev – kuupäevale lisandub link esimese versiooni õiguslikule alusele Viimase muudatuse kuupäev - kuupäevale lisandub link viimase versiooni õiguslikule alusele. Kui planeeringus ongi ainult 1 versioon, siis on nii kuupäev kui õiguslik alus identsed eelmise reaga. Kehtetuks muutmise kuupäev – kuupäev esineb ainult kehtetul planeeringul. Kuupäevale lisandub link viimase versiooni õiguslikule alusele. Identifikaatorid Andmekogu nr Korraldaja ID Maa-ameti ID Täpsustused vt pt REF _Ref65180996 \r \h \* MERGEFORMAT 2.4.1 Seotud planeeringud Sektsioon kuvatakse vaid sel juhul, kui planeeringul leidub seoseid. Täpsustused vt pt REF _Ref69813597 \r \h \* MERGEFORMAT 2.6 Metaandmed Täpsustused vt pt REF _Ref65181009 \r \h \* MERGEFORMAT 2.4.5 Märkused Planeeringule lisatud märkused kuvatakse kõigile, sh ka avalikule kasutajale. Sektsioon kuvatakse vaid sel juhul, kui planeeringul leidub märkuseid. Märkused kuvatakse tabelina, millel on järgmised veerud: Märkuse tüüp Selgitus Veebiviide Viimase muutmise aeg Märkused kuvatakse nende lisamise järjekorras. Kasutajal puudub vajadus ja võimalus tabelit sorteerida. Kui planeeringu andmeid vaatab koostamise korraldaja esindaja, siis on tal võimalik märkuiseid ka hallata. Täpsemalt vt REF _Ref91531146 \r \h \* MERGEFORMAT 3.2.7 . Automaatkontrolli tulemused Automaatkontrollimisel tuvastatud vead, hoiatused jt teated kuvatakse kõigile, sh ka avalikule kasutajale. Mööndusteg v igu saab esineda ainult enne 2022 aasta vormistusnõuete määrust kehtestatud planeeringute puhul, kus vead esitamist ei takista. Kasutajaliideses kuvatakse need teated vormi esimese lehe Üldinfo allservas oleval akordion-paneelil, mis on vaikimisi suletud. Kasutaja saab seda paneeli avada ja paneelil on teadete tabel. Teadete kommentaarid kuvab süsteem tabelis lahtise tekstina, st ei ole peidetud kommentaari ikooni taha. Kommentaaride redigeerimisvõimalus puudub. Muus osas on tabel analoogne esitamise vormis oleva tabeliga. Paneeli päises on pealkiri "Automaatkontrolli tulemused" ning selle järel kuvab süsteem vastavad vea, hoiatuse, info iko onid ( 4 võimalikku varianti vt pt REF _Ref74382689 \r \h \* MERGEFORMAT 2.5.4 ) olenevalt sellest, milliseid teateid planeeringus on. Iga ikooni juures kuvab süsteem numbri, kuimitu vastavat teadet planeeringul on. Kasutajal on võimalik need teated allalaadida xlsx -formaadis tabeli kujul. Failid Lehel kuvatakse planeeringu failide nimekiri. Failid on grupeeritud liigi kategooriate kaupa. Nii kategooriate järjekord ekraanil kui ka liikide järjekord kategooriate sees sõltub klassifikaatoris määratud sorteerimisjärjestusest. Kasutajal ei ole ekraanivormis võimalik järjekorda muuta. Süsteem kuvab kõik aktuaalse versiooniga seotud failid. Iga faili puhul kuvab süsteem: faili liigi nimetuse ; AK (ametkondlikuks kasutuseks) tunnuse, kui failile on see tunnus omistatud; faili nime . Kui planeeringule on lisatud AK tunnusega faile, siis nende failide nime näeb ja saab neid ka allalaadida ainult selline korraldaja organisatsiooni kasutaja, kellel on olemas asjakohane roll (vt REF _Ref65227089 \r \h \* MERGEFORMAT 2.3 ). Kui planeeringut vaatab kas avalik kasutaja või mõne teise korraldaja organisatsiooni kasutaja või korraldaja organisatsiooni kasutaja, kel puudub asjakohane roll, siis kuvab süsteem loetelus faili liigi, AK tunnuse ja teksti „Failile on juurdepääs piiratud“. Failide allalaadimine Kasutajal on võimalik ükshaaval vaadata ja / või allalaadida iga faili , mida tal on õigus näha . Selleks klõpsab ta faili nime l. Pdf -failide puhul avaneb eelvaade modaalses aknas. Kasutaja saab faili sisuga tutvuda veebikeskkonnas. Eelvaate juurest on tal võimalik fail ka allalaadida . Veebilingina salvestatud õiguslike aluste kuvab süsteem faili nime asukohas veebilingi teksti ning klõpsamisel avaneb selle sisu veebilehitseja uuel lehel. Ülejäänud failide puhul toimub faili nimele klõpsamisel selle allalaadimine. Kasutajal on võimalik allalaadida kõik planeeringu kehtivad failid korraga . Selleks klõpsab kasutaja failide lehel olevat nuppu „ Laen alla kõik failid “. Sel juhul moodustab süsteem allalaetavatest failidest zip -arhiivi. Zip -arhiivis sisaldu vad AK tunnusega failid ainult siis, kui kasutajal on õigus neid näha. Sel juhul sisaldub arhiivi nimes AK tunnus. Digiallkirjastatud konteinerist lahtipakitud failid ei sisaldu selles zip -arhiivis, sest need lisanduvad zip -arhiivi digikonteineri sees. Kui vaadeldava planeeringu juurde kuulub ka teisi planeeringuid seosega ühisplaneering või kokkukuuluv planeering, siis esitab süsteem kõigi failide allalaadimisel vaheküsimuse: "Käesoleva planeeringu juurde kuuluvad ka planeeringud: [loetelu sysid ja nimetuse andmetega]. Kas soovid lisaks ka seotud planeeringute failid allalaadida ?" Nupud: Jah / Ei / Katkestan. Jah puhul sisaldab zip -arhiiv iga kokkukuuluva planeeringu kohta eraldi kataloogi ning selles vastava planeeringu failid. Ei puhul pannakse zip -arhiiv i ainult vaadeldava planeeringu kõik failid. Katkestan katkestab tegevuse. Kasutajal on võimalik faile allalaadida ka valikuliselt. Selleks on vormi ülaservas nupp „ Valin failid “. Süsteem kuvab kõigi failide ees, mida kasutajal on õigus näha, märkeruudu. Kui mõnes kategoorias on rohkem kui 1 fail, siis kuvab süsteem kategooria päises märkeruudu, mis märgistab kõik selle kategooria failid. Kategooriate kohal kuvab süsteem märkeruudu tekstiga „Valin kõik failid“. Selle ab il on võimalik märgistad a kõik failid korraga. Kui märgistatud on kasvõi 1 fail, siis saab kasutaja vajutada nuppu „Laen alla valitud failid“. Süsteem moodustab märgitud failidest zip -arhiivi. See zip -arhiiv sisaldab ka AK tunnusega faile, kui kasutajal on õigus neid näha ja kui ta on need märkinud. Sel juhul sisaldub arhiivi nimes AK tunnus . Digikonteinerist lahtipakitud failid pannakse samuti zip -arhiivi ja lisaks ka digikonteiner ise, kui kasutaja on nii märkinud. Pärast märgitud failide allalaadimist märkeruudud kaovad. Kehtestatud kihid Lehel kuvatakse planeeringu kehtestatud kihtidel asuvate ruumiobjektide info. Ruumiobjektid kuvatakse tüvikihtide kaupa grupeeritult. Iga objekti puhul on võimalik avada tema tärkatribuudid. Planeering kaardil Lehel avaneb kaardikomponent, milles on esile toodud vaadeldava planeeringu kehtestatud kihid . Versioonid Lehel kuvatakse planeeringu ajalugu. Ajalugu väljendub nimekirjana planeeringu versioonidest nende tekkimise järjekorras. Iga versiooni kohta kuvab süsteem järgmised andmed: versiooni kehtestamise kuupäev versiooni kehtivuse lõpu kuupäev versiooni olek viide versiooni õiguslikule alusele korraldaja põhjendus versioonile versiooni esitaja nimi ja esitamise aeg Hetkel vaadeldav versioon on tabelis esile toodud rasvases kirjas. Kasutajal on võimalik tutvuda eelmiste versioonide andmetega. Selleks klõpsab ta vastava versiooni real. Süsteem esitab kinnitust nõudva küsimuse: „Kinnitan, et soovin versiooni vahetada.“ Kui kasutaja oma soovi kinnitab, siis kuvab süsteem samas ekraanivormis osutatud versiooni andmed. Ekraanivormi päisesse ilmub punane kiri: „See on planeeringu ajalooline versioon“ ning link „vaata viimast versiooni“. Sellele lingile klõpsates saab kasutaja tagasi pöörduda viimase (aktuaalse või mitteaktuaalse) versiooni juurde. Märkuste haldamine Märkuste haldamiseks peab kasutaja olema end süsteemis autentinud ja autoriseerinud. Kui sisseloginud kasutaja on planeeringu koostamist korraldava organisatsiooni esindaja, siis on tal võimalik lisada, muuta ja kustutada planeeringu märkuseid. Kasutaja avab planeeringu detailandmete ekraanivormi. Süsteem kuvab nupu „Lisan märkuse“ märkuste tabeli kohal üldinfo lehel . Kui planeeringus puuduvad märkused, siis kuvab süsteem ainult sektsiooni pealkirja ja lisamise nupu. Kui kasutaja vajutab märkuse lisamise nuppu, siis kuvab süsteem modaalses aknas sisestusvormi, kus kasutaja sisestab uue märkuse andmed: kasutaja valib ripploendist märkuse tüübi, sisestab selgitava teksti ning soovi korral viitab lingiga seotud andmekogusse või veebilehele. Seejärel salvestab kasutaja uue märkuse. Süsteem kuvab lisatud märkuse planeeringu detailandmete vormis. Märkuse muutmiseks vajutab kasutaja ikooninuppu märkuse real. Süsteem kuvab taas märkuse sisestusvormi. Kasutajal on võimalik muuta ja parandada märkuse andmeid. Muudatuste salvestamisel sulgeb süsteem sisestusvormi ning uuendab märkuse andmed. Märkuse kustutamiseks vajutab kasutaja kustutamise ikooninuppu märkuse real. Süsteem küsib kinnitust, kas kasutaja soovib kindlasti märkuse kustutada. Kinnitamisel kustutab süsteem märkuse jäädavalt. Kasutaja sisselogimine rakendusse Süsteemi kasutajaliideses autentimine ja autoriseerimine ehk sisselogimine on vajalik ainult planeeringute esitamiseks, asutusesiseseks kasutuseks mõeldud failidega tutvumiseks oma organisatsioonis ning süsteemi peakasutajal ka igasuguste haldustoimingute tegemiseks (vt REF _Ref91535298 \r \h 3.9 ja REF _Ref91535311 \r \h 3.10 ) . Planeeringutega tutvumiseks rakendusse sisselogimine vajalik ei ole. Sisselogimise õnnestumiseks peab isik olema eelnevalt registreeritud süsteemi kasutajaks ning tal peab olema roll süsteemis tegutsemiseks. Süsteem kuvab ekraani paremas ülanurgas nu p pu Sisenen. Nupu juures on info-ikoon , mis selgitab kasutajale, et sisselogimine on vajalik vaid andmete esitamiseks. Sisenen nupule vajutamisel suunab süsteem kasutaja TARA teenusesse, kus toimub autentimine. Autentimise õnnestumisel suunab süsteem kasutaja seotud organisatsiooni valikuvormile . Kui kasutajaga on süsteemis seotud ainult 1 organisatsioon, siis on see kohe valitud ning valikuvormi kuva jääb vahele. Mitme organisatsiooni puhul peab kasutaja osutama, kelle nimel ta süsteemis tegutseda soovib. Vaikimisi on valitud esimene organisatsioon loetelus. Pärast organisatsiooni valikut suunab süsteem kasutaja tema töölauale (jätkub kasutuslugu REF _Ref69838064 \r \h \* MERGEFORMAT 3.4 ). Kasutajal on võimalik sisselogimise protsess igas sammus katkestada. Sel juhul suunab süsteem kasutaja anonüümse kasutaja avalehele, milleks on planeeringute otsinguvorm. Kasutaja poolt sisselogimisega alustatud sessiooni pikkus on häälestatav süsteemiadministraatori poolt. Kui kasutaja ei ole selle häälestatud aja jooksul rakendust aktiivselt kasutanud, siis logib süsteem ta automaatselt välja. 3 minutit enne selle aja täitumist kuvab süsteem kasutajale hoiatuse, et sessioon hakkab aeguma. Kasutajal on võimalik sessiooni pikendada või see koheselt lõpetada. Kui kasutaja kumbagi ei tee, siis logib süsteem ta automaatselt välja 3 minuti möödudes ning suunab anonüümse kasutaja avalehele . Sisseloginud kasutajal on igal ajal võimalik oma sessioon lõpetada vajutades ekraani paremas ülanurgas nuppu Väljun. Kasutaja tegevused töölaual Töölaud kuvatakse ainult sisseloginud kasutajatele. Vastav menüüpunkt lisandub sisselogimisel rakenduse peamenüüsse. Töölauale on koondatud kasutaja esmast tähelepanu nõudvad teemad eraldi rubriikidesse. Rubriik " Pooleliolevad esitamised " on alati nähtav ja avatud. Kui rubriigis ei ole andmeid, siis on seal tekst "Pooleliolevad esitamised puuduvad" . Kui on andmeid, siis kuvab süsteem need tabelina. Tabel on alati maksimaalses ulatuses nähtav , see ei ole lehekülgedeks jagatud ega sorteeritav . Reaalses elus hakkab seal olema 1-3 kirjet, ideaalsel juhul 0-1 kirjet. Tabelis kuvab süsteem kõik sisseloginud kasutaja poolt alustatud esitamised ja kõik teised esitamised samas organisatsioonis, mis on jõudnud ülevaatamise ja täiendamise faasi. Samuti kuvab süsteem kõik poolelioleva muutmisega planeeringud. Loetelu kuvatakse alustamise aja kahanevas järjestuses (uuemad ees) . Tabelis on järgmised veerud: Alustatud – esitamise alustamise kuupäev ja kellaaeg Kasutaja – kasutaja nimi, kes esitamist alustas Planeeringu number – andmekogu poolt omistatud identifikaator N imetus – kui esitamine on jõudnud juba ülevaatamise ja täiendamise faasi , siis loetakse planeeringu nimetus välja tärkandmetest Andmete kohal on nupp "Alusta n uue planeeringu esitamist", see nupp on alati nähtav. Nupu vajutamisel jätkub kasutuslugu REF _Ref69838623 \r \h \* MERGEFORMAT 3.5.1 . Tabeli real klikkimine avab poolelioleva esitamise pooleli jäänud faasis. (Jätkub kasutuslugu REF _Ref69839891 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.3 ) Teine rubriik töölaual on „ Broneeritud numbrid “. Pealkiri on alati nähtav, kuid vaikimisi on rubriik kokkuklapitud . Pealkirja järel kuvab süsteem numbri, kui mitu broneeritud numbrit selles organisatsioonis on. Andmed kuvatakse tabelina, mis on vajadusel lehekülgedeks jaotatud. Tabelis kuvab süsteem kõik selle organisatsiooni poolt broneeritud numbrid ( sysid ) koos planeeringu liigi ja esmase nimetusega, mille jaoks broneering on tehtud , ning broneeringu tegemise kuupäeva . Süsteem kuvab kirjed numbrite järjestuses, vajadusel on kasutajal võimalik sorteeringut muuta veeru päisele klõpsates. Andmete kohal on nupp „Broneeri uus number“. Nupu vajutamisel jätkub kasutuslugu REF _Ref79262503 \r \h \* MERGEFORMAT 3.8 . Kolmas rubriik töölaual on " Osaliselt kehtivad planeeringud ". Pealkiri on alati nähtav, kuid vaikimisi on rubriik kokkuklapitud . Pealkirja järel kuvab süsteem numbri, kuimitu osaliselt kehtivat planeeringut selles organisatsioonis on. Andmed kuvatakse tabelina, mis on vajadusel lehekülgedeks jaotatud. Tabeli struktuur ja funktsionalsus sarnaneb otsingutulemuste nimekirja struktuuriga ning on kirjeldatud kasutusloos REF _Ref69840717 \r \h \* MERGEFORMAT 3.1.2 . Planeeringu esitamise töövood Planeeringu esitamiseks on süsteemi kasutajaliideses 3 võimalikku töövoogu: planeeringu esmane esitamine (vt REF _Ref69838623 \r \h \* MERGEFORMAT 3.5.1 ) planeeringu esitamine broneeritud numbriga aktuaalse planeeringu andmete muutmine Lisaks on veel võimalik planeeringu esitamine teenuse kaudu. Planeeringu esmane esitamine Planeeringu esmase esitamise töövoog on kujutatud alloleval joonisel. Kasutaja on töölaual vajutanud nuppu „Alusta n uue planeeringu esitamist“. Süsteem registreerib uue impordisessiooni ning salvestab sellesse kes, millal ja millise organisatsiooni nimel importi alustas. Sellele järgneb planeeringu failide üleslaadimine, mis kasutajaliidese s on jaotatud 3 faasi : õigusliku aluse laadimine ( REF _Ref69976000 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.1 ) digiallkirjastatud planeeringu laadimine ( REF _Ref69976011 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.2.1 ) lisade laadimine ( REF _Ref69976026 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.2.2 ) Kui kõik vajalikud failid on üles laetud, siis edasiliikumisel käivitab süsteem taustal andmete kontrollimise ja esitamise protsessi ( REF _Ref69976057 \r \h \* MERGEFORMAT 4.1 ) . Kui see protsess lõpetab edukalt, siis on planeering andmekogusse sisseviidud , kuid seal mitte veel avalikult nähtav. Järgneb planeeringu järelkontroll kasutaja poolt ( REF _Ref69976091 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.3 ) . Kui see protsess lõpetab ebaedukalt, siis kuvab süsteem kasutajale veateate, mis põhjusel protsess ebaõnnestus. Kasutaja jääb failide laadimise lehele, saab muuta üleslaetavat failikomplekti ning seejärel katsetada uuesti. Kui kasutaja on planeeringu andmekogus üle vaadanud ja kõik sobib, siis kinnitab kasutaja esitamise lõplikult ( REF _Ref69976109 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.4 ) . Pärast seda on planeering andmekogus avalikult nähtav. Planeeringu esitamine broneeritud numbriga Planeeringule numbri broneerimise funktsionaalsus on kirjeldatud kasutusloos REF _Ref79262503 \r \h \* MERGEFORMAT 3.8 . Kui kasutaja on andmekogus eelnevalt broneerinud numbri koostatavale planeeringule ning soovib alustada selle planeeringu esitamist, siis klõpsab ta oma töölaual broneeritud numbrite tabelis vastaval real. Süsteem esitab kontrollküsimuse: „Kas olete kindel, et soovite planeeringut esitada?“ Kui kasutaja kinnitab oma soovi, siis registreerib süsteem uue impordisessiooni ning salvestab sellesse nii broneeritud numbri kui ka kes, millal ja millise organisatsiooni nimel importi alustas. Edasine töövoog on identne planeeringu esmase esitamise töövooga, mis on kirjeldatud pt REF _Ref69838623 \r \h \* MERGEFORMAT 3.5.1 Aktuaalse planeeringu andmete muutmine Planeeringu andmete muutmist alustab kasutaja planeeringu aktuaals e te andmete vormi pealt. Eeldus on, et kasutaja on süsteemi sisseloginud ja tegutseb planeeringu koostamist korraldava organisatsiooni nimel. Süsteem kuvab vormi peal nupu „Täienda n planeeringut“ Selle nupu vajutamisel moodustab süsteem planeeringust uue ( avalikustamata ) versiooni ning samuti ka uue impordisessiooni. Edasine töövoog jätkub planeeringu ülevaatamise ja täiendamisega ehk planeeringu järelkontrolliga. Jätkub kasutuslugu REF _Ref79263643 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.3 . Planeeringu täiendamise alustamine ebaõnnestub, kui planeering sisaldab AK-tunnusega faile, aga kasutajal puudub nende failide nägemise õigus. Planeeringu esitamise kasutuslood Planeeringu esitamine on kasutajaliideses visuaalselt jagatud 4 sammuks. Samm 1. Õigusliku aluse laadimine Süsteem kuvab kasutaj ale 2 võimalust õiguslikule alusele viitamiseks. Kasutaja saab laadida õigusliku aluse üles failina. Kasutaja saab sisestada õigusliku aluse veebilingi Süsteem tagab, et kasutajal õnnestuks ainult ühel mainitud viisidest õiguslikule alusele viidata , et vältida võimalikku vastuolu . Õigusliku aluse faili liik on kasutaja poolt valitav. Valida on võimalik liikide klassifikaatoris kategoorias 70 (õiguslik alus) häälestatud liikide hulgast. Vaikimisi pakub süsteem alati liigiks „Kehtestamise otsus“ Kasutaja sisestab õigusliku aluse jõustumise kuupäeva. Kasutaja valib loendist, millise seisundi saab planeering selle esitamisega. Esmase esitamise puhul pakub süsteem vaikimisi seisundiks „kehtiv“, muudatuste esitamise puhul seda seisundit, mis planeeringul on aktuaalsetes and metes. Kasutajal on võimalus, kuid mitte kohustus sisestada tekstiline põhjendus, selgitus või täpsustus selle esitamise kohta. Süsteem lubab kasutajal edasi liikuda järgmisesse sammu , kui kasutaja on kõik kohustuslikud sisestused teinud. Kohustuslikud andmed on õigusliku aluse faili liik, õiguslik alus (kas failina või veebilingina), õigusliku aluse jõustumise kuupäev ja planeeringu seisund. Enne 2022 vormistusnõuete määruse jõustumist kehtestatud planeeringute korral ei ole kohustuslik õigusliku aluse laadimine failina ega veebilingina, kuid õigusliku aluse liik ja jõustumise aeg on ikkagi kohustuslik märkida. Samm 2. Planeeringu failide laadimine Digiallkirjastatud planeeringu laadimine Süsteem kuvab faili üleslaadimise komponendi. Kasutaja laeb sellesse 1 või mitu digikonteineri faili laiendiga * . asice . Süsteem töötleb iga üleslaetud digikonteinerit eraldi. Süsteem salvestab digikonteineri faili impordi lähteandmetesse liigiga DD100 „Digiallkirjastatud planeering“ . Süsteem avab digikonteineri. Kui avamise käigus tekib viga, sest digikonteineri fail on rikutud või ei ole vastavuses faili laiendiga ( asice ) , siis eemaldab süsteem selle faili impordi lähteandmetest ja kuvab kasutajale veateate. Süsteem loeb digikonteinerist välja kõik selles sisalduvad failid ning salvestab need impordi lähteandmete juurde eraldi failidena . Digikonteineris võivad sisalduda mistahes liiki failid, sh ka lisad. Kui digikonteineris sisaldub veel mõni digikonteineri fail, siis neid süsteem lahti ei paki. Kui faili nimi alga b faili liigi koodiga, siis tuvastab süsteem selle liigi automaatselt . Kui faili nimi ei a lga faili liigi koodiga, siis peab kasutaja selle määrama käsitsi . Süsteem kuvab kasutajale nii digikonteineri kui ka kõik temas sisalduvad failid. Kasutajal on võimalik digikonteiner impordist eemaldada. Sel juhul eemaldab süsteem ka kõik selles sisalduvad failid impordist. Kui tegemist on e nne 2022 vormistusnõuete määruse jõustumist kehtestatud planeeringuga (vt REF _Ref74762994 \r \h \* MERGEFORMAT 2.5.5 ) , siis ei ole digikonteineri olemasolu kohustuslik . Uue seaduse alusel planeeringu puhul peavad kõik planeeringu failid, va lisad, olema digikonteineris. Täiendavate failide laadimine Süsteem kuvab faili üleslaadimise komponendi. Kasutaja laeb sellesse 1 või mitu lisa faili. Süsteem töötleb iga üleslaetud faili eraldi ja salvestab need impordi lähteandmetesse. Kui faili nimi algas faili liigi koodiga, siis tuvastab süsteem selle liigi automaatselt. Kui faili liik ei olnud süsteemi poolt automaatselt tuvastatav, siis jääb liik määramata. Määramata liigid peab kasutaja omistama käsitsi. Kasutaja saab valida liike kategooriatest 10 (Seletuskiri), 20 (Jooniste esituskujud), 30 (Digitaalsed kihid), 50 (Lisad). Kasutaja ei saa täiendava failina üles laadida õiguslikke aluseid kategooriast 70 ega digiallkirjastatud planeeringut kategooriast 60. Õigusliku aluse laadimiseks oli esitamise esimene samm (vt REF _Ref69976000 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.1 ) ning digiallkirjastatud planeeringu jaoks eraldi komponent (vt REF _Ref69976011 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.2.1 ). Süsteem kuvab kasutajale kõik üleslaetud täiendavad failid . Kasutajal on võimalik faile impordi lähteandmetest ükshaaval eemaldada. Kasutajal on võimalik lisade faile impordi lähteandmetesse juurde lisada. Kui faili liik on määratud kategooriast 50 (Lisad) ja kasutaja roll võimaldab tegevust, siis on võimalik failile omistada AK tunnust (vt REF _Ref69991887 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.3.2 ). AK tunnusega failide liik enam muudetav ei ole. Faili liigi muutmiseks tuleb eemaldada AK tunnus. Edasiliikumiseks peavad kõik üleslaetud failid olema täpsustatud faililiigi määranguga. Samm 3. Ülevaatamine ja täiendamine ehk p laneeringu järelkontrol l Planeeringu järelkontroll toimub kasutajaliidese kaudu esitamise 3. sammus. Kui andmete kontrollimise ja esitamise protsess ei t u vastanud ühtegi sellist probleemi, mis oleks tehniliselt takistuseks planeeringu andmekogusse salvestamisel, siis on planeering andmekogusse üles laetud, kuid mitte veel avalikult nähtav. Esitamisel oleva planeeringu andmetega tutvumiseks ning järelkontrolli teostamiseks kuvab süsteem ekraanivormi, mis ülesehituselt sarnaneb aktuaalse versiooni vormiga (vormi kirjeldus vt REF _Ref65161365 \r \h \* MERGEFORMAT 3.2 ). Poolelioleva esitamise korral on kasutajal siiski võimalik teha täiendusi, mida aktuaalsete andmetega tutvumise vormis teha ei saa. Kõige olulisem on tutvuda süsteemi poolt tuvastatud vigade ja hoiatustega, kui neid esineb, ning reageerida neile vastavalt vajadusele (täpsemalt REF _Ref69991189 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.3.1 ) . Lisasid on võimalik juurde laadida sama vormi failide lehel ( vt REF _Ref83729163 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.3.6 ). Teiste failide lisamiseks või asendamiseks tuleb andmed uuesti laadida (vt REF _Ref83729144 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.3.7 ) Veel on võimalik märkida dokumente ametkondlikuks vastava rolli olemasolul ( REF _Ref69991887 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.3.2 ), lis a da ja hallata seoseid teiste planeeringutega ( REF _Ref69991925 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.3.4 ja REF _Ref79440804 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.3.5 ), parandada õigusliku aluse jõustumise kuupäeva, kui see on ekslikult sisestatud, ja lisada esitatavale versioonile põhjendust ( REF _Ref69992035 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.3.3 ). Kui kasutaja on veendunud, et esitava planeeringu kõik andmed on korrektselt andmekogusse kantud, siis kinnitab ta esitamise lõplikult ( REF _Ref69976109 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.4 ). Vigade ja hoiatustega tutvumine Poolelioleva esitamise vorm on avatav ainult koostamist korraldava organisatsiooni esindaja poolt ja seetõttu poolelioleva esitamise vigu avalikkus ei näe. Planeeringu järelkontrollimise faasis kuvab süsteem kõik teated külgpaneelil, mis on avatav vormi igal lehel. Paneelil olevas tabelis kuvab süsteem järgmised andmed: teate kategooria ikoon (4 võimalikku varianti vt pt REF _Ref74382689 \r \h \* MERGEFORMAT 2.5.4 ) kommentaari olemasolu ikoon teate tekst kiht, mille kohta teade käib (kui teade käib planeeringu kehtestatud kihil asuva ruumiobjekti kohta) objekti id, mille kohta teade käib (kui teade käib planeeringu kehtestatud kihil asuva ruumiobjekti kohta ja id on olemas) Pikk tabel on vajadusel lehekülgedeks jaotatud. Kasutajal on võimalik teateid sorteerida veeru päisele klõpsates. Kasutajal on võimalik lisada teatele kommentaar, vaadata või redigeerida olemasolevat. Selleks klõpsab kasutaja hiirega teate real ning avanevas modaalis kuvab süsteem kommentaari koos redigeerimisvõimalusega. Kasutajal on kohustus kommenteerida kõik hoiatuse liiki teated. Vigade tabeli juures on allalaadimise nupp, millele vajutamisel salvestab süsteem veateated xlsx faili ning pakub selle kasutajale allalaadimiseks. Dokumentide märkimine ametkondlikuks kasutuseks Ametkondlikuks kasutuseks saab märkida ainult planeeringu lisa sid ja ainult selliseid lisasid , mis ei asu digiallkirjastatud konteineri sees (ei sisaldu DD100 liiki failis) . Kasutajal peab olema koostamist korraldavas organisatsioonis vastav roll (vt pt REF _Ref65227089 \r \h \* MERGEFORMAT 2.3 ), et ta saaks faili märkida ametkondlikuks. Vaikimisi käsitleb süsteem kõiki faile kui avalikke. Kui kasutaja laeb planeeringusse üles sellise lisa, mis on mõeldud ainult ametkondlikuks kasutamiseks, siis on tal võimalik ja ka vajalik omistada failile AK tunnus. Samamoodi on kasutajal võimalik see tunnus uuesti eemaldada , kui selgub, et faili on siiski avalik või kui kasutaja ekslikult lisas tunnuse valele failile . Kui planeering sisaldab AK tunnusega faile, siis ei ole võimalik seda planeeringut esitada (esitamist lõpule viia) kasutajal, kel puudub vastav roll. Kui kasutaja on alustanud aktuaalse planeeringu täiendamist ning omistab AK tunnuse mõnele failile, mis on seotud ka aktuaalse versiooniga (fail on juba avalik), siis mõjub see tunnus ka aktuaalse versiooni juures. Samuti mõjub kõigi varasemate versioonide juures, millega see fail on seotud. Esitatava v ersiooni põhjenduse lisamine ja õigusliku aluse asendamine Esitatavale planeeringu versioonile tekstilise põhjenduse lisamine ja/või muutmine toimub koos õigusliku alusega. Kasutaja vajutab planeeringu järelkontrolli vormis lehel Failid sektsioonis Õiguslik alus nuppu „Halda n “ . Süsteem kuvab modaalses aknas õigusliku aluse komponendi ( REF _Ref69976000 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.1 ) , kus on võimalik muuhulgas korrigeerida ka versiooni teisi andmeid, sh põhjendust. Koos põhjendusega saab kasutaja korrigeerida versiooni õiguslikku alust, versiooni jõustumise kuupäeva ja planeeringu seisundit versiooni jõustumisel. Õiguslik alus vaikimisi redigeeritav ei ole, kasutaja peab vajutama kustutamise ikooninuppu et süsteem eemaldaks olemasoleva õigusliku aluse ja asendaks selle uuega. Seotud planeeringute lisamine Planeeringu järelkontrolli teostaval kasutajal on võimalik lisada planeeringule seoseid teiste, varemregistreeritud planeeringutega seose tüüpidega „ kokkukuuluvad planeeringud“ ja „ühisplaneering“ ( loe pt REF _Ref69813597 \r \h \* MERGEFORMAT 2.6 ) . Selleks vajutab kasutaja Üldinfo lehel nuppu „Lisa seos“. Süsteem kuvab modaalse akna, kus kasutaja valib käsitsi lisatava seose tüübi nin g otsib seostatava planeeringu. Seostatavat planeeringut saab otsida andmekogu numbri ja nimetuse alusel. Seostatav planeering peab olema seisundis kehtiv, osaliselt kehtiv või broneeritud. Seostatav planeering peab omama sama põhiliiki, mis esitatav planeering. Otsinguga on leitavad ka teiste korraldajate planeeringud (sh broneeritud numbrid), et oleks võimalik käsitsi lisada ühisplaneeringu seoseid. Seose lisamiseks vajutab kasutaja nuppu Salvesta. Süsteem kontrollib, et planeeringus juba ei esineks selline seos. Kui planeeringus on juba varasemalt registreeritud sama tüüpi seos sama planeeringuga, siis tekib seose lisamisel viga ja tegevus ei õnnestu. Veel kontrollib süsteem, et kui kasutaja valitud seose tüüp on „ kokkukuuluvad planeeringud“, siis peab teine planeering kuuluma esitatava planeeringuga samale organisatsioonile, aga seose tüübi „ühisplaneering“ puhul teisele organisatsioonile. Lisamise õnnestumisel sulgeb süsteem modaalse akna ja kuvab seose planeeringu järelkontrolli vormi Üldinfo lehel. Seotud planeeringute haldamine Planeeringu järelkontrolli teostaval kasutajal on võimalik hallata esitatava planeeringu kõiki seoseid teiste planeeringutega. Süsteem kuvab visuaalselt eristatavana need seosed, mis on planeeringule lisatud käesoleva esitamise käigus nendest seostest, mis on planeeringul aktuaalsetes andmetes. Planeeringu esmasel esitamisel aktuaalsed seosed puuduvad. Kui on tegemist käesoleva esitamise käigus lisandunud seosega, mille tüüp on kas „muudab osaliselt“ või „muudab täielikult“, siis kuvab süsteem seose juures tüübi muutmise nuppu. Nupule vajutamisel küsib süsteem kasutajalt kinnitust, kas ta on kindel, et soovib muuta seose tüüpi ning samas on välja toodud nii vana kui ka uus tüüp. Kinnitamisel muudab süsteem seose tüübi ära, kui pindala ülekatte reegel seda lubab (vt pt REF _Ref74347844 \r \h \* MERGEFORMAT 2.7.3 ). Kasutajal on võimalik kustutada kõiki seoseid. Kustutamisel märgib süsteem selle seose kustunuks ning kasutajaliideses ega teenustes seda seost enam ei kuvata. Andmebaasi jääb see seos alles. Enne kustutamist küsib süsteem kasutajalt tegevusele kinnitust. Kinnituse tekst sõltub sellest, mis liiki seost kasutaja parajasti kustutada soovib. Aktuaalse muutmisseose kustutamisel hoiatab süsteem, et tegemist on aktuaalse seosega ja seda ei pruugi õnnestuda taastada , kui andmed uuesti esitatakse . Käesoleva esitamise käigus lisandunud muutmisseose kustutamisel teavitab süsteem, et seose taastamiseks tuleb andmed uuesti esitada. Käsitsi lisatud seoste kustutamisel on hoiatus kõige leebem, sest neid seoseid saab kasutaja alati taastada seost uuesti lisades. Lisade haldamine Kasutaja vajutab planeeringu järelkontrolli vormis lehel Failid sektsioonis Lisad nuppu „Haldan lisasid “. Süsteem kuvab modaalses aknas komponendi, mis visuaalselt sarnaneb täiendavate failide laadimise komponendiga (vt REF _Ref69976026 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.2.2 ). Funktsionaalsus erineb sellepoolest, et süsteem kuvab haldamiseks nimekirja ainult kategooria 50 (Lisad) failidest. Kasutajal on võimalik faile lisada. Faili liik tuleb omistada kategooriast 50 (Lisad). Kasutajal on võimalik faile kustutada. Selleks kuva b süsteem kustutamise ikooninupu faili järel. Kui lisafail sisaldub digikonteineris (DD100 liiki failist süsteemi poolt lahtipakitud ), siis ei saa seda kustutada ja kustutamise ikooninupu asemel kuvab süsteem digidoc -i ikooni. Vastavate õiguste olemasolul on kasutajal võimalik faile määrata ametkondlikuks kasutuseks (vt REF _Ref69991887 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.3.2 ) Andmete uus laadimine Kui vigade ja hoiatustega tutvumisel selgus, et esitatava planeeringu andmed ei ole andmekogu reeglitega kooskõlas, siis on vaja need kooskõlla viia. Koostamist korraldava organisatsiooni esindaja korraldab parandamist vajavate probleemide likvideerimise planeeringu failidest. Vanade planeeringute puhul tuleb koostamise korraldajal samuti parandused failidesse teha . Vanad planeeringud ei pea olema koostaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Kui soovitud parandused on failidesse sisse viidud, siis vajutab andmeid esitav kasutaja planeeringu järelkontrolli vormis nuppu „Lae n failid uuesti“. Süsteem küsib sellele tegevusele kinnitust ning seejärel kustutab andmekogust uue (poolelioleva) planeeringu versiooni. Poolelioleva versiooniga seotud failid jäävad impordisessiooni sisse alles. Planeeringu esmasel esitamisel jääb number broneerituks ja uuel esitamisel saab planeering sama numbri. Aktuaalse planeeringu muudatuse esitamisel jääb seni aktuaalne versioon planeeringust andmekogusse alles ilma mingite muudatusteta. Kasutaja suunatakse uuesti esitamise tegevuse algusesse ja jätkub kasutuslugu REF _Ref69976000 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.1 Samm 4. Planeeringu esitamise lõplik kinnitamine Kui kasutaja on planeeringu järelkontrolli lõpetanud ning veendunud, et esitatavad andmed on korrektsed, andmekogu jaoks piisavad ning täiesti kooskõlas juriidiliselt kehtiva seisuga, siis liigub ta esitamise vormil 4. sammu Lõplik kinnitamine. Selle lehel kuvab süsteem esitatava planeeringu kokkuvõtte. Kokkuvõte koosneb järgmistest rubriikidest: Rubriik „Esitatava planeeringu põhiandmed pärast kinnitamist“ . Selles kuvab süsteem planeeringu nimetuse, koostamise korraldaja, seisundi ning muudatuse õigusliku aluse jõustumise kuupäeva uue versiooni andmetest. Ekraanivormi päises kuvab süsteem planeeringu aktuaalse versiooni andmed, esmasel esitamisel broneeritud numbriga seotud andmed. Kui esitamise käigus on näiteks planeeringu nimetus muutunud, siis tuleb see muudatus kokkuvõtte lehel selgesti esile. Rubriik „ Teistes planeeringutes kaasnevad muudatused “ Süsteem kuvab loetelu nendest planeeringutest, mille seisund saab mõjutatud käesoleva planeeringu esitamise tõttu (vt pt REF _Ref74347844 \r \h \* MERGEFORMAT 2.7.3 ja REF _Ref79419349 \r \h \* MERGEFORMAT 2.7.4 ). Kui esitatav planeeringuala kattus osaliselt mõne sama taseme planeeringualaga, mille seisund oli juba osaliselt kehtiv, siis see planeering mõjutatud ei saa, kuigi seos nende vahele tekkis. Käesolevas rubriigis kuvab süsteem ainult need planeeringud, mille seisund muutub esitamise kinnitamisel, ning kuvab igaühe juures ka uue seisundi väärtuse. Rubriik „Eemaldatud ja lisatud dokumendid“ Süsteem loetleb kõik dokumendid, mis on seotud planeeringu aktuaalse versiooniga ning mis ei esine esitataval versioonil. Samuti loetleb esitatavale versioonile lisatud dokumendid, mis ei esine aktuaalsel versioonil. Tuleb silmas pidada, et süsteem ei tuvasta faili samasust mitte faili nime alusel, vaid selle alusel, kas see fail on uuesti laetud planeeringu juurde. Näiteks, kui planeeringus esines fail „seletuskiri.pdf“, see eemaldati ning laeti uuesti üles samanimeline fail, siis süsteem kuvab selle faili nii eemaldatud kui ka lisatud dokumentide loendis. Planeeringu esmasel esitamisel, kui aktuaalne versioon andmekogus puudub, siis kuvatakse loetelus kõik lisatud dokumendid ning eemaldatud dokumentide loetelu puudub. Rubriik „ Automaatkontrolli tulemused “ Selles rubriigis kuvab süsteem andmekontrollide tulemused täpselt samal kujul nagu planeeringu järelkontrolli vormi peal (vt pt REF _Ref69991189 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.3.1 ). Süsteem kuvab kasutajale kõik eelloetletud rubriikides olevad andmed selleks, et kasutaja saaks veenduda esitatava planeeringu andmete korrektsuses. Kasutaja vajutab nupule „Lõpeta n esitamis e“. Süsteem esitab kinnitust nõudva küsimuse, et kasutaja oleks kõik vajalikud failid planeeringusse üles laadinud. Kinnitamisel muutub esitatud planeering andmekogus avalikuks. Muudatuse esitamisel otsustab süsteem, kas planeeringule muudatuse alustamisel loodud uus versioon on vajalik või ei. Kui on vajalik, siis muutub aktuaalseks uus versioon. Kui ei ole vajalik, siis viib süsteem kasutaja tehtud täpsustused sisse aktuaalsesse versiooni ja kustutab uue versiooni. Uut versiooni ei teki, kui muutunud on ainult planeeringu lisad seotud planeeringud esitamise põhjendus Ülejäänud juhtudel tekib alati uus versioon. Uue versiooni vajalikkuse põhimõtted on kirjeldatud pt REF _Ref83731271 \r \h \* MERGEFORMAT 2.4.4 . Esitamise lõpetamine ebaõnnestub, kui planeeringus esineb vigu või kommenteerimata hoiatusi. planeeringu poolt muudetava (teise) planeeringu seisundit ei saa automaatselt muuta, sest see teine planeering on samuti muutmisel. esitatav planeering sisaldab AK tunnusega faile ja kasutajal puudub nende failide nägemise õigus. Planeeringu importfailide kontrol l avalikule kasutajale Planeeringu importfailide kontrolli funktsionaalsus on mõeldud eelkõige planeeringu koostajatele, et neil oleks võimalik kontrollida esitatava andmekoosseisu vastavust andmekogus kehtestatud nõuetega. Kontrollimise funktsionaalsus on kasutajaliideses kättesaadav ilma sisselogimiseta ehk kõigile avalikele kasutajatele. Kontrollimise töövoogu kirjeldab allolev joonis. Kasutaja avab rakenduse pea menüüst lehe Kontroll . Sellel lehel on selgitav tekst, mis tutvustab kontrollimise funktsionaalsust nin g samuti on seal lingid juhenditele ning vajalikele klassifikaatoritele. Alustamiseks vajutab kasutaja nuppu „Alusta n kontrollimist“. Avaneval lehel valib kasutaja loendist planeeringu koostamise korraldaja . See on vajalik asukohapõhiste kontrollide teostamiseks. Seejärel laeb üles kõik asjakohased failid digikonteineris. Konteiner ei pea olema digitaalselt allkirjastatud. Süsteem avab konteinetri ning loeb sellest välja kõik failid. Funktsionaalsus on täpselt sama nagu planeeringu esitamisel (vt pt REF _Ref69976011 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.2.1 ). Kasutaja alustab kontrolli vastava nupuvajutusega. Süsteem käivitab andmete kontrollimise ja esitamise protsessi ( REF _Ref69976057 \r \h \* MERGEFORMAT 4.1 ). Kui protsess lõpetas ebaõnnestumisega, siis kuvab süsteem ebaõnnestumise põhjuse kasutajale ekraanil välja. Reeglid, sh ebaõnnestumise põhjused, on loetletud pt REF _Ref74598807 \r \h \* MERGEFORMAT 4.1.1 all olevates alampeatükkides. Kui protsess õnnestus, siis kuvab süsteem automaatkontrolli tulemused kasutajale ekraanil välja. Kasutajal on võimalik automaatkontrolli teadete loend failina oma arvutisse salvestada. Kui protsess õnnestus ja s üsteem automaat kontrollimisel ühtegi viga, hoiatust ega informatiivset teadet ei t u vastanud, siis kuvab ta ekraanil vastavasisulise teate. Kasutaja poolt kontrollimseks üleslaetud faile ega nendest väljaloetud andmeid süsteem ei säilita, vaid kustutab need koheselt kontrollimise protsessi lõppemisel sõltumata kontrolli tulemustest. Planeeringu numbri broneerimine Numbri broneerimine süsteemis ei ole planeeringu koostamise korraldajale mitte kohustus, vaid võimalus. Planeeringu koostaja võib dokumentatsiooni koostamisel viidata planeeringule koos selle numbriga, kuid reaalselt pole võimalik planeeringut andmekogusse sisse kanda enne kehtestamist. Uuele planeeringule numbri broneerimiseks vajutab kasutaja töölaual nuppu „Broneeri n numbri “. Süsteem kuvab modaalse akna, kus kasutaja valib planeeringu põhiliigi ning sisestab esmase nimetuse, et edaspidi oleks arusaadav, millisele planeeringule see number on mõeldud. Kasutaja saab valida ainult nende planeeringuliikide hulgast, mis tema organisatsioonile lubatud on. Seejärel vajutab kasutaja nuppu Broneeri n . Süsteem salvestab sisestatud andmed ning genereerib uuele planeeringule numbri. Süsteem kuvab lisatud numbri koos nimetusega kasutaja töölaual broneeritud numbrite tabelis. Lisaks on võimalik broneeritud numbreid otsida avalikust otsingust. Kasutajal on võim a lik broneerimise tegevusest loobuda nupu Katkesta n vajutamisega. Loendi te haldus Menüüpunkt Loendid on nähtav süsteemi peakasutajale. Süsteem avab vormi, kus iga loendi haldamiseks on eraldi vaheleht. Metaandmete nimekiri Planeeringu metaatribuutidega tutvumiseks avab kasutaja ’Loendid’ menüüpunkti alt vahelehe nimega ’Metaandmed’. Süsteem kuvab olemasolevad metaandmed tabeli kujul ning tabelis on nähtavad järgmised andmed: atribuut, andmetüüp, kohustuslik (jah/ei). V aikimisi kuvatakse ainult kehtivad kirjed. Kui kasutaja linnutab nimekirja vasakus ülaservas asuva märkeruudu ’Näita ka kehtetuid’, siis värskendatakse tabel ning nähtavale ilmuvad ka kehtetud kirjed. Neid kuvatakse teistest eristuvalt – kehtetud kirjed on hallil taustal. Uue klassifikaatori lisamiseks klikkab kasutaja tabeli paremas ülaservas nupul ’Lisan’, mispeale avaneb klassifikaatori vorm lisamise režiimis. Välja ’Atribuut’ täitmine on kohustuslik ning selle täitmata jätmisel ei ole võimalik klassifikaatorit salvestada. Välja ’Andmetüüp’ väärtust on võimalik valida avanevast listist. Võimalikud andmetüübid: tekst, number, kuupäev, loend. Kui kasutaja on valinud andmetüübiks ’Loend’, siis kuvatakse ka väljad loendi väärtuste sisestamiseks. Välju on võimalik juurde lisada ning kustutada. Kui loendile ei ole lisatud ühtegi elementi, siis ei ole klassifikaatori salvestamine võimalik. Kõikide andmetüüpide korral on kasutajal võimalus märkida klassifikaator kohustuslikuks, linnutades märkeruudu ’Kohustuslik’. Nupu ’Salvesta’ vajutamisel kontrollib süsteem, et sisestatud väärtus oleks unikaalne tõstutundetult. Kui väärtus ei ole unikaalne, kuvatakse kasutajale sellekohane viga ning salvestamist ei toimu. Kui kontrollimisel viga ei esine, lisatakse uus kirje andmebaasi. Kui kasutaja klikkab metaandmete nimekirjas kehtiva klassifikaatori real, avatakse klassifikaatori vorm muutmisrežiimis. Võimalik on muuta klassifikaatori andmetüüpi, kohustuslikkust ning samuti on võimalik muuta klassifikaator kehtetuks. Atribuudi nimi ei ole muudetav. Muutmisvormil kuvatakse info ka viimaste muudatuste kohta: muutmise kuupäev, kellaaeg ning muudatuse teinud kasutaja. Kui kasutaja vajutab nuppu ’Salvestan’, teostab süsteem loetelu andmetüübi korral kontrolli – loetellu peab olema sisestatud vähemalt üks element. K ehtetuks muutmiseks on muutmisvormil nupp ’Muudan kehtetuks’, millel vajutades omistab süsteem antud klassifikaatorile kehtetuks muutmise kuupäeva ning see kuvatakse kasutajale klassifikaatori taastamise režiimis . Kui kasutaja klikkab metaandmete nimekirjas kehtetu klassifikaatori real, avatakse talle taastamise režiim. Andmete muutmine ei ole võimalik ning ainukeseks tegevuseks on andmete taastamine, mida on võimalik teostada vajutades nupule ’Taastan’. Taastamise korral muudetakse klassifikaator uuesti kehtivaks ning see ilmub metaandmete nimekirjas kehtiva reana. Kihtide nimekiri Planeeringu kehtestatavate kihtide klassifikaatoriga tutvumiseks avab kasutaja ’Loendid’ menüüpunkti alt vahelehe nimega ’ Kihid’. Süsteem kuvab olemasolevad kihid tabelina, mis on pagineeritav , sorteeritav ja filtreeritav . Sorteerimine t o imub veeru päisele klõpsates. Nimekirjas kuvatakse veerud Tüvikiht, Jaotuskiht 1, Jaotuskiht 2, Jaotuskiht 3, Jaotuskiht 4, Nimetus, Punkt/ Joon/ Pind Sorteerimisjärjekord. Jaotuskihid võivad paikneda kuni 4 tasemel ning süsteem kuvab jaotuskihi nime vastavalt tema tasemele. Sellisel moel tekib visuaalselt trepitud vaade ja olemasolevatest väärtustest on parem ülevaadet saada. Tüvikihi nimi kuvatakse alati esimeses veerus ja seda ka jaotuskihtide puhul. Vaikimisi kuvatakse nimekiri kihi koodnimede tähestikulises järjestuses. Veeru päistele klõpsides toimub sorteerimine vastava veeru alusel, kusjuures tühjad väärtused jäävad alati lõppu. Vaikimisi kuvatakse tabelis kehtivad kirjed. Kasutajal on võimalik tabelisse juurde tellida ka kehtetud kirjed linutades märkeruudu ’Näita ka kehtetuid’. Need kuvatakse teistest eristuvalt hallil taustal. Kihtide vormi ülaosas asuvad filtriväljad, mille alusel on kasutajal võimalik teostada otsing. Filtriväljad on järgmised: Planeeringu liik – kuvatakse nimekiri võimalikest valikutest ning kasutajal on võimalik märkeruute linutades valida mitu planeeringu liiki. Koodnimi/ nimetus – tegu on tekstiväljaga ning filteri rakendab välja taga asuv otsingunupp. Näita ka kehtetuid – märkeruudu märgistamisel kuvatakse nii kehtivad, kui ka kehtetud kirjed. Vaikimisi märgistamata. Näita ainult tüvikihid – märkeruudu märgistamisel kuvatakse otsingutulemustes ainult tüvikihid. Vaikimisi on märkeruut märgistamata. Kihi muutmine Kui kasutaja klikkab nimekirjas kehtiva klassifikaatori real, avatakse kihi detailvorm muutmise režiimis. Kui klikati tüvikihi real, kuvatakse avanenud vormi pealkirjaks ’Tüvikiht’ ning kui klikati jaotuskihi real, on pealkirjaks ’Jaotuskiht’. Muutmisrežiimis kuvatakse järgnevad andmed: Planeeringu liik – väli on mittemuudetav. Ülemkiht – kuvatakse kõik ülemkihid hierarhilises järjestuses, kui avatud on jaotuskihi vorm. Koodnimi – andmeväli ei ole muudetav. Kuvatakse ka nupp jaotuskihi lisamiseks juhul, kui vaadeldava kihi tase on väiksem kui 4. Nimetus – kuvatakse kihile omistatud nimetus. Kihi nimetus on muudetav ning tegu on kohustusliku andmeväljaga. Sorteerimisjärjekord – muudetav väli numbri sisestamiseks . Ei ole kohustuslik. Lubatud geomeetria liigid – kuvatakse kolm märkeruutu : punkt, joon ja pind. Valik on muudetav. Viimati muudetud – kuvatakse viimase muudatuse kuupäev ning kellaaeg minuti täpsusega. Samuti kuvatakse ka muudatuse teinud kasutaja nimi. Muudatuse salvestamiseks vajutab kasutaja nuppu ’Salvestan , mispeale süsteem teostab lubatud geomeetria liikide kontrolli. Muudetaval kihil tohivad olla lubatud ainult need geomeetria liigid, mis on lubatud ka ülemkihil. Lubatud on selline stsenaarium, kus mõni ülemkihi lubatud geomeetria liikidest keelatakse muudetava kihi juures. Kui muudetava kihi geomeetria liigid ei ole kooskõlas ülemkihi lubatud geomeetria liikidega, kuvab süsteem salvestamisel vastavasisulise veateate ning salvestamine ei õnnestu. Kui kasutaja soovib mõne kihi kehtetuks muuta, avab ta kihi muutmisvormi ning vajutab nuppu ’Muudan kehtetuks’. Seepeale teostab süsteem kontrolli, et antud kihil ei eksisteeriks ühtegi kehtivat alamkihti. Kui kehtivaid alamkihte eksisteerib, kuvab süsteem vastavasisulise veateate ning kihi kehtetuks muutmine ebaõnnestub. Tegevuse õnnestumise korral omistatakse muudetavale kihile kehtetuks muutmise kuupäev, muutmisvorm suletakse ning kasutaja suunatakse tagasi nimekirja. Kui kasutaja soovib kehtetut kihti taas kehtivaks muuta, klikkab ta nimekirjas kehtetu kihi real. Avaneb kihi taastamise vorm, kus kuvatakse kihi andmed mittemuudetavalt. Kihi taastamiseks vajutab kasutaja nuppu ’Taastan’, mispeale süsteem kontrollib, et antud kihi ülemkiht oleks kehtiv. Kui ei ole, siis kuvatakse vastavasisuline veateade ning kihi kehtivaks muutmine ebaõnnestub. Kui kontrolli teostamisel vastuolusid ei esine, siis muudetakse kiht taas kehtivaks ja kasutaja suunatakse tagasi nimekirja. Jaotuskihi lisamine U ue jaotuskihi lisamiseks avab kasutaja detailandmete vormi kihil, mille tase on väiksem kui 4. Avaneval vormil kuvatakse nupp ’Lisan jaotuskihi’. Nupule vajutamine avab vaadeldava ülemkihi alla uue jaotuskihi lisamise vormi. Vormile antakse eelväärtustatuna kaasa ülemkihi andmed: Planeeringu liik – tuleneb ülemkihist, muuta ei saa Ülemkiht – kõik ülemkihid hierarhilises järjestuses, muuta ei saa Koodnimi – uue jaotuskihi kood, mille algus on jäigalt paigas ülemkihi koodi väärtusega ja kasutaja sisestab lõpuosa. Lõpuosa tohib koosneda ainult ladina tähestiku tähtedest a-z või numbritest, kõik muud sümbolid on keelatud. Suurtähed teisendab süsteem automaatselt väiketähtedeks. 4. taseme jaotuskihi koodi puhul võib lõpuosas kasutada ka alakriipse. Tegu on kohustusliku väljaga ning kui väärtust ei ole sisestatud, siis salvestamist ei toimu. Lisaks peab sisestatud koodnimi olema kogu nimekirja piires unikaalne. Lisaks kuvatakse vormil tekstiväli kihi nimetuse lisamiseks. Tegu on kohustusliku väljaga ning väärtustamata jätmisel salvestamist ei ole võimalik teostada. Kuvatakse ka vaadeldava kihi lubatud geomeetria liigid , mida on võimalik kasutajal muuta. Jaotuskihi salvestamiseks vajutab kasutaja nuppu ’Salvestan’ , mispeale süsteem kontrollib, et kohustuslikud andmeväljad oleksid täidetud. Juhul, kui ei ole, siis salvestamist ei toimu. Kui andmeväljad on täidetud, kontrollib süsteem, et kasutaja sisestatud koodnimi koos eesliitega oleks unikaalne. Juhul, kui selline koodnimi juba eksisteerib, kuvatakse vastavasisuline veateade. Salvestamise hetkel kontrollib süsteem ka lubatud geomeetria häälestuse sobivust ülemkihiga. Lisataval kihil tohivad olla lubatud vaid need geomeetria liigid, mis on lubatud ka selle ülemkihil. Kui lisataval kihil ei ole lubatud geomeetria liigid kooskõlas ülemkihi lubatud geomeetria liikidega, siis kuvab süsteem salvestamise tegevuse peale vastavasisulise veateate ning salvestamine ebaõnnestub.Kasutaja võib lisataval jaotuskihil keelata mõne geomeetria liigi, mis ülemkihil on lubatud – selline stsenaarium viga ei põhjusta. Kui kontrollide teostamisel vastuolusid ei esine, salvestatakse lisatud jaotuskiht andmebaasi. Sisestatud koodnimi teisendatakse väiketähtedeks. Pärast salvestamise õnnestumist suletakse kihi lisamise vorm ning kasutaja suunatakse tagasi nimekirja. Tüvikihi lisamine Uue tüvikihi lisamiseks klikkab kasutaja kihtide nimekirja kohal nupul ’Lisan’. Nupu vajutamisel avaneb tüvikihi lisamise vorm, kus sisestatakse järgnevad andmed: Planeeringu liik – loetelu , kust kasutajal on võimalik valida soovitud planeeringu liik. Tegu on kohustusliku väljaga. Koodnimi – tekstiväli, mille ees kuvatakse mittemuudet avana kasutaja poolt valitud planee ringu liigi lühendit ja alakriipsu. Tekstiväljale tohib sises tada ainult ladina tähestiku tähti ja numbreid. Tühikud, alakriipsud ega muud sümbolid ei ole lubatud. Tegu on kohustusliku väljaga. Nimetus – kohustuslik tekstiväli. Sorteerimisjärjekord – tekstiväli, kuhu on lubatud sisestada ainult täisarvu . Tegemist ei ole kohustusliku väljaga. Lubatud geomeetria liigid – kuvatakse kolm märkeruutu: punkt, joon ja pind. Algseisus on need märgistamata. Tüvikihi salvestamiseks vajutab kasutaja vormil nuppu ’Salvestan’, mispeale süsteem kontrollib, et kasutaja sisestatud koodnimi koos eesliitega oleks unikaalne. Juhul, kui sisestatud koodnimi on juba olemas, kuvatakse kasutajale vastavasisuline veateade. Kui sisestatud koodnimi on unikaalne, siis salvestatakse uus tüvikiht andmebaasi. Pärast salvestamise õnnestumist suletakse tüvikihi lisamise vorm ning kasutaja suunatakse tagasi nimekirja. Veateadete nimekiri Planeeringu kontrollimisel tuvastatavate veateadetega tutvumiseks avab kasutaja ’Loendid’ menüüpunkti alt vahelehe nimega ’Veateated’. Olemasolevate veateadete nimekiri kuvatakse tabeli kujul, kus näidatakse veateate koodi, teate sisu, teate taset ning kas tegu on vana seaduse veaga või mitte. Tabel on sorteeritav ja pagineeritav . Olemasolevad veateated: Kood Teade Tase Vana seaduse viga 101 Metaandmete tabelis on tundmatu atribuut: {1} 2 - hoiatus jah 102 Metaandmete atribuudil puudub väärtus: {1} 2 - hoiatus jah 103 Metaandmete atribuudi väärtus ei vasta nõutud andmetüübile: {1} 1 - viga jah 104 Metaandmete tabelis puudub kohustuslik atribuut: {1} 1 - viga jah 105 Metaandmete atribuudi väärtus ei sisaldu lubatud väärtuste hulgas: {1} 1 - viga jah 201 Objektil puudub ruumikuju. 1 - viga ei 202 Objekti ruumikuju ei ole valiidne : {1} 1 - viga jah 203 Objekti ruumikuju tüüp ei ole vastavuses tüvikihile häälestatud geomeetria tüübiga: {1} 1 - viga ei 204 Objekti ruumikuju ei tohi olla pindade kollektsioon. 1 - viga jah 205 Viga kehtestatud kihi importimisel: {1} 1 - viga jah 206 DWG failis on tundmatu nimega kiht: {1} 3 - info jah 207 Objekti ruumikuju jääb väljapoole L-Est koordinaatsüsteemi lubatud ulatust. 1 - viga jah 208 Objekti ruumikuju ei asu üleni planeeringuala sees. 1 - viga ei 209 Hoonestusala ei asu üleni krundi sees. 1 - viga ei 210 Planeeringuala ei asu täielikult koostamist korraldava omavalitsuse territooriumil. 2 - hoiatus jah 211 Planeeringuala ei asu koostamist korraldava omavalitsuse territooriumil. 1 - viga ei 212 Planeeringuala on seotud katastriüksusega: {1} 3 - info jah 213 Planeering kattub üldisema planeeringuga: {1} 3 - info jah 214 Planeering kattub sama taseme planeeringuga: {1} 2 - hoiatus jah 215 Kruntide alad kattuvad: {1} 1 - viga jah 216 Ehitisealune pind ei saa olla suurem kui hoonestusala. 1 - viga ei 217 Planeeringualal puudub ruumikuju. 1 - viga jah 218 DGN failis on tundmatu nimega kiht: {1} 3 - info jah 301 Objektil on tundmatu atribuut: {1} 2 - hoiatus jah 302 Objekti kohustuslik tärkatribuut on määramata: {1} 1 - viga ei 303 Objekti atribuudi väärtus ei vasta nõutud andmetüübile: {1} 1 - viga jah 304 Planeeringul puudub nimetus. 1 - viga jah 305 Tärkandmete tabelis on tundmatu nimega tööleht: {1} 3 - info jah 306 Tärkandmete tabelis töölehel puuduvad andmed: {1} 2 - hoiatus jah 307 Viidatud krunt puudub planeeringust: {1} 1 - viga jah 308 Krundil puudub sihtotstarve. 1 – viga ei 309 Detailplaneeringus puudub krunt. 1 – viga ei 310 Detailplaneeringus puudub hoonestusala. 2 - hoiatus ei 311 Tundmatu ehTyyp väärtus: {1} 1 – viga jah 312 Tundmatu jaotuskiht: {1} 1 – viga ei 401 Esitatud faili laiend ei ole sobiv: {1} 1 – viga ei 402 Planeeringus puudub seletuskiri. 1 – viga ei 403 Planeeringus on mitu seletuskirja. 1 – viga ei 404 Planeeringus puuduvad jooniste esituskujud. 1 – viga ei 405 Puudub planeeringu metaandmeid sisaldav dokument. 1 – viga jah 406 Esitatud on mitu planeeringu metaandmeid sisaldavat dokumenti. 1 – viga jah 407 Puudub planeeringu kehtestatud kihte sisaldav dokument. 1 – viga jah 408 Esitatud on mitu kehtestatud kihte sisaldavat dokumenti. 1 – viga jah 409 Puudub kehtestatud kihtide tärkandmete tabel. 1 – viga jah 410 Esitatud on mitu kehtestatud kihtide tärkandmete tabelit. 1 – viga jah 411 Puudub digitaalallkirjastatud planeering. 1 – viga ei 412 Versioonil puudub õiguslik alus. 1 – viga ei 413 Versioonil on mitu õiguslikku alust. 1 – viga jah 414 Planeeringus puudub mõju hindamise dokument. 1 – viga ei 415 Planeeringus puudub dokument MSP rahvusvahelised kihid. 1 – viga jah 416 Esitatud on mitu dokumenti MSP rahvusvahelised kihid. 2 - hoiatus jah 417 MSP rahvusvahelised kihid dokumendi esitamine ei ole selles planeeringus lubatud. 1 – viga jah Kui kasutaja soovib avada veateate muutmisvormi, klikkab ta nimekirjas soovitud veateate real. Avanenud vormil on võimalik muuta järgmiseid andmeid: Teade – tekstiväli, kus on võimal ik muuta veateate teksti . Märkus. Kui teatele võib lisanduda süsteemi poolt omistatav täiend, siis sisaldub teate tekstis lünk tähistusega {1}. See lünk oleks soovitav teate teksti sisse alles jätta, vastasel korral ei lisandu täiend ja teate sõnum võib jääda lõppkasutajale arusaamatuks. Tase – ripploend , kus on võimalik valida kolme tasandi vahel: viga, hoiatus, info. Vana seaduse viga – märkeruut, mille märgistamisel muutub valitud veateade esitamist takistavaks veaks ka vana seaduse alusel planeeringu korral. Kehtetu – märkeruut. Veateate koodi kasutajal muuta ei ole võimalik. Tehtud muudatuste salvestamiseks vajutab kasutaja nuppu ’Salvestan’. Muudatused salvestatakse andmebaasi ning kasuta ja suunatakse tagasi nimekirja. Kui kasutaja muutis mõne veateate kehtetuks ja ta läheb esitama planeeringut, kus see veateade tavaolukorras esineks, siis nüüd antud veateadet ’Vead ja hoiatused’ paneelil ei kuvata. Teavituse liigid Teavituse liikide nägemiseks avab kasutaja ’Loendid’ menüüpunkti all vahelehe ’Teavituse liigid’. Võimalike teavituse liikide nimekiri kuvatakse tabeli kujul. Võimalikud teavitussündmused: Teavituse kood Teavitus Emaili sisu Teavituse trigger Autenditud kasutaja Ajavahemik 11 Esitatakse üldplaneeringut muutev detailplaneering. Austatud {MUUT_U_KORRALDAJA}. Käesolevaga anname teada, et planeeringute andmekogusse esitati detailplaneering {ESIT_PLANNIM} kehtestamise kuupäev {ESIT_KEHTESTKP} number andmekogus {ESIT_SYSID} link andmekogusse: {ESIT_LINK}. See planeering muudab planeeringut {MUUT_U_PLANNIM} number andmekogus {MUUT_U_SYSID} liik {MUUT_U_PLANLIIK_NIMI} link andmekogusse: {MUUT_U_LINK}. Palume vajalikud muudatused sisse vi ia vastavalt juhendile (link). Kõike head, Rahandusministeerium Lõpetatakse DP esitamine, mille käigus on lisandunud seos "muudab üldisemat", kus muudetavaks on YP. Teavituse saavad YP korraldava organisatsiooni kasutajad . Märkus. Korraldaja teavitab iseennast, sest DP ja YP kuuluvad samale korraldajale. 1 kord DP esitamise lõpetamisel . 12 Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu esitamisest möödub X päeva, ÜP ei ole muudetud. Austatud {MUUT_U_KORRALDAJA}. Tuletame meelde, et planeeringute andmekogusse esitati {ESIT_KEHTESTKP} kehtestatud {ESIT_PLANNIM} number andmekogus {ESIT_SYSID} link andmekogusse: {ESIT_LINK}. See planeering muudab liigilt üldisemat. Palume korrastada planeeringu andmed: {MUUT_U_PLANNIM} number andmekogus {MUUT_U_SYSID} liik {MUUT_U_PLANLIIK_NIMI} link andmekogusse: {MUUT_U_LINK}. Palume vajalikud muudatused sisse v iia vastavalt juhendile (link). Lugupidamisega Rahandusministeerium Automaatprotsess tuvastab YP, millel leidub kehtiv seos "on muudetud detailsema poolt", mille viimase muutmise kuupäev on hilisem kui YP viimase versiooni esitamise kuupäev. Seose viimase muutmise ajast on möödunud X päeva. Teavituse saavad YP korraldava organisatsiooni kasutajad. Kordub iga X päeva tagant ehk X = n * 7 . Number on häälestatav peakasutaja poolt 13 Esitatakse maakonnaplaneeringut muutev üldplaneering. Austatud {MUUT_U_KORRALDAJA}. Käesolevaga anname teada, et planeeringute andmekogusse esitati üldplaneering {ESIT_PLANNIM} kehtestamise kuupäev {ESIT_KEHTESTKP} number andmekogus {ESIT_SYSID} link andmekogusse: {ESIT_LINK}. See planeering muudab planeeringut {MUUT_U_PLANNIM} number andmekogus {MUUT_U_SYSID} liik {MUUT_U_PLANLIIK_NIMI} link andmekogusse: {MUUT_U_LINK}. Palume vajalikud muudatused sisse v iia vastavalt juhendile (link). Lugupidamisega Rahandusministeerium Lõpetatakse YP esitamine, mille käigus on lisandunud seos "muudab üldisemat", kus muudetavaks on MP. Teavituse saavad MP korraldava organisatsiooni kasutajad. 1 kord YP esitamise lõpetamisel 14 Maakonnaplaneeringut muutva üldplaneeringu esitamisest möödub X päeva, MP ei ole muudetud. Austatud {MUUT_U_KORRALDAJA}. Tuletame meelde, et planeeringute andmekogusse esitati {ESIT_KEHTESTKP} kehtestatud {ESIT_PLANNIM} number andmekogus {ESIT_SYSID} link andmekogusse: {ESIT_LINK}. See planeering muudab liigilt üldisemat. Palume korrastada planeeringu andmed: {MUUT_U_PLANNIM} number andmekogus {MUUT_U_SYSID} liik {MUUT_U_PLANLIIK_NIMI} link andmekogusse: {MUUT_U_LINK}. Palume vajalikud muudatused sisse v iia vastavalt juhendile (link). Lugupidamisega Rahandusministeerium Automaatprotsess tuvastab MP, millel leidub kehtiv seos "on muudetud detailsema poolt", mille viimase muutmise kuupäev on hilisem kui MP viimase versiooni esitamise kuupäev. Seose viimase muutmise ajast on möödunud X päeva. Teavituse saavad MP korraldava organisatsiooni kasutajad. Kordub iga X päeva tagant ehk X = n * 7. Number on häälestatav peakasutaja poolt. 15 Esitatakse KEP, mis kattub teiste kehtivate või osaliselt kehtivate planeeringutega. Austatud {MUUT_U_KORRALDAJA}. Käesolevaga anname teada, et planeeringute andmekogusse esitati KOV eriplaneering {ESIT_PLANNIM} kehtestamise kuupäev {ESIT_KEHTESTKP} number andmekogus {ESIT_SYSID} link andmekogusse: {ESIT_LINK}. See planeering muudab planeeringut {MUUT_U_PLANNIM} number andmekogus {MUUT_U_SYSID} liik {MUUT_U_PLANLIIK_NIMI} link andmekogusse: {MUUT_U_LINK}. Palume vajalikud muudatused sisse v iia vastavalt juhendile (link). Lugupidamisega Rahandusministeerium Lõpetatakse KEP esitamine, mille käigus on lisandunud seos "muudab osaliselt" või "muudab täielikult". Teavituse saavad muudetud planeeringu korraldava organisatsiooni kasutajad. 1 kord KEP esitamise lõpetamisel. 16 Esitatakse REP, mis kattub teiste kehtivate või osaliselt kehtivate planeeringutega. Austatud {MUUT_U_KORRALDAJA}. Käesolevaga anname teada, et planeeringute andmekogusse esitati riigi eriplaneering {ESIT_PLANNIM} kehtestamise kuupäev {ESIT_KEHTESTKP} number andmekogus {ESIT_SYSID} link andmekogusse: {ESIT_LINK}. See planeering muudab planeeringut {MUUT_U_PLANNIM} number andmekogus {MUUT_U_SYSID} liik {MUUT_U_PLANLIIK_NIMI} link andmekogusse: {MUUT_U_LINK}. Palume vajalikud muudatused sisse v iia vastavalt juhendile (link). Lugupidamisega Rahandusministeerium Lõpetatakse REP esitamine, mille käigus on lisandunud seos "muudab osaliselt" või "muudab täielikult". Teavituse saavad muudetud planeeringu korraldava organisatsiooni kasutajad. 1 kord REP esitamise lõpetamisel. Uusi teavitussündmusi lisada ei ole võimalik, küll aga on kasutajal võ imalus olemasolevaid teavitusi muuta ning häälestada. Kui kasutaja soovib avada teavituse muutmisvormi, klikkab ta teavituste nimekirjas soovitud teavituse real. Avaneval vormil on võimalik muuta teavituse nimetust, teemat, teate sisu ning selgitust. Kui kasutaja soovib teavituse muuta automaatseks, märgistab ta märkeruudu ’automaatne’. Automaatne teavitus saadetakse muutuva planeeringu organisatsioonile juhul, kui organisatsiooni e-posti aadress on olemas. Samuti on kasutajal võimalus märkida teavitus kehtetuks, selleks märgistab ta märkeruudu ’Kehtetu’. Kehtetuid teavitusi välja ei saadeta. Kui tegu on korduva teavitusega, siis on süsteemi peakasutajal võimalus ka teavituse saatmise intervalli häälestada. Selleks sisestab kasutaja lahtrisse ’Korduv’ enda soovitud päevade arvu. Tehtud muudatuste salvestamiseks vajutab kasutaja nuppu ’Salvestan’. Süsteem salvestab tehtud muudatused andmebaasi. Seejärel suunatakse kasutaja tagasi nimekirja. Teavituse muutmisvormil tegevuse katkestamiseks vajutab kasutaja nuppu ’Katkestan’. Tehtud muudatusi ei salvestata ning kasutaja suunatakse tagasi nimekirja. Organisatsioonide ja kasutajate administreerimine Menüüpunkt Admin on nähtav süsteemi peakasutajale ning organisatsiooni peakasutajale. Planeeringute koostamise korraldajad Süsteemi peakasutajale kuvatakse tabelina registreeritud organisatsioonide nimekiri. Vaikimisi kuvatakse kehtivad kirjed. Kui kasutaja soovib näha ka kehtetuid organisatsioone, märgistab ta tabeli kohal märkeruudu ’Näita ka kehtetuid’. Kehtetud kirjed kuvatakse teistest eristuvalt – hallil taustal. Tabelis kuvatakse organisatsioonide kohta järgnevad andmed: Registrikood, Nimi, Tasand, KOV kood. Lisaks nupp kasutajate nimekirja avamiseks . Jätkub kasutuslugu Kasutajate haldus (vt pt REF _Ref91766808 \r \h 3.10.2 ) . Kui sisseloginud kasutaja ei ole süsteemi peakasutaja , kuid tal on aktiivselt valitud organisatsioonis peakasutaja roll , siis kuvatakse talle tabelis ainult selle organisatsiooni andmed, mis tal parajasti valitud on. Kui kasutaja soovib vaadata registreeritud organisatsiooni andmeid, klikkab ta tabelis soovitud organisatsiooni real. Avaneb organisatsiooni detailandmete vorm. Kui valitud on kehtiv organisatsioon ja tegu on süsteemi peakasutajaga, siis avaneb vorm täismuutmise režiimis. Võimalik on muuta järgnevaid andmeid: Registrikood – tekstiväli, kuhu on võimalik sisestada kuni 10 numbrit. Nimi – tegu on tekstiväljaga. Tasand – lahtril klikates avaneb ripploend , kust on kasutajal võimalus valida kahe väärtuse vahel: riik ja KOV . KOV kood – tekstiväli, kuhu on võimalik sisestada kuni kolm numbrit. Kui tasandiks on valitud KOV, siis on tegu kohustusliku väljaga. Lubatud planeeringute liigid – lahtril klikates kuvatakse väärtuste loend, mis sisaldab võimalike planeeringu liikide nimetusi. Kasutajal on võimalik valida mitu planeeringu liiki ning tehtud valik kuvatakse lahtri all. Kui kasutaja soovib mõne tehtud valikutest eemaldada, klikkab ta vastava planeerinu juures X nupul. Teavituste e-post – tekstiväli, kuhu on võimalik sisestada üks või mitu e-posti aadressi. Kui tegu on organisatsiooni peakasutajaga, avaneb tabelis organisatsioon real klikates detailandmete vorm osalises muutmise režiimis. Võimalik on muuta järgnevaid andmeid: Nimi KOV kood Teavi tuste e-post Ülejäänud andmed kuvatakse mittemuudetavana. Kui kasutaja soovib tehtud muudatused salvestada, vajutab ta nuppu ’Salvestan’. Süsteem kontrollib, et sisestatud registrikood oleks unikaalne. Juhul, kui tegu ei ole unikaalse registrikoodiga, kuvatakse kasutajale vastavasisuline veateade ning salvestamine ei õnnestu. Samuti kontrollib süsteem, et lubatud planeeringuliikide loetelus ei oleks korduvaid elemente. Lisaks kontrollitakse registrikoodi ja KOV koodi puhul sisestatud numbrite arvu ning kui see ületab lubatut, kuvatakse kasutajale vastava lahtri juures sellekohane teade. Kui kontrollide käigus vastuolusid ei esine, salvestatakse tehtud muudatused andmebaasi. Kehtetuks muutmine Organisatsiooni andmete muutmise vormil on süsteemi peakasutajal võimalik muuta organisatsioon kehtetuks. Kui kasutaja soovib seda teha, vajutab ta nuppu ’Muudan kehtetuks’, mispeale süsteem kontrollib, et organisatsioonil ei leiduks kehtivaid planeeringuid , kehtetuid planeeringuid ega broneeritud numbreid. Kui leidub, siis kuvatakse vahevorm ja kasutaja peab planeeringud ülekandma teisele organisatsioonile (vt pt REF _Ref91766662 \r \h 3.10.1.1 ). Kui planeeringud on üle kantud või neid polnudki, siis muudab süsteem valitud organisatsiooni kehtetuks. Ühtlasi muudab süsteem kehtetuks selle organisatsiooni seosed kasutajatega. Taastamine Kui kasutaja klikkab organisatsioonide nimekirjas mõne kehtetu organisatsiooni real, avaneb talle detailandmete vorm taastamise režiimis. Andmed ei ole muudetavad ning ainsaks võimalikuks tegevuseks on organisatsiooni taastamine. Selleks vajutab kasutaja nuppu ’Taastan’, mis peale muudab süsteem valitud organisatsiooni uuesti kehtivaks. Organisatsiooni seoseid kasutajatega süsteem automaatselt ei taasta, need tuleb taastada käsitsi vastavalt vajadusele või luua uued seosed. Kasutaja suunatakse tagasi nimekirja kuvale. Taastatud organisatsioon on nüüd tabelis nähtav kehtivana. Lisamine Uue organisatsiooni lisamiseks vajutab kasutaja nimekirja kohal nuppu ’Lisan’. Nupp on nähtav ainult süsteemi peakasutajale. Nupul vajutamine avab organisatsiooni lisamise vormi. Andmeväljad on samad nagu olid ka täismuutmise režiimis. Kui kasutaja on andmed sisestanud ning soovib uue organisatsiooni nimekirja lisada, vajutab ta nuppu ’Salvestan’. Süsteem teostab samad kontrollid nagu ka andmete muutmise korral. Kui vastuolusid ei esine, lisatakse uus organisatsioon andmebaasi ning kasutaja suunatakse tagasi nimekirja, kus tal on võimalik näha enda lisatud organisatsiooni kehtivate kirjete all. Planeeringute ülekandmine uuele organisatsioonile Kui kasutaja on alustanud organisatsiooni kehtetuks muutmist, kuid selle organisatsiooniga on seotud planeeringuid või broneeritud numbreid, siis kuvab süsteem vahevormi, kus on selgesti välja toodud , kuimitu kehtivat planeeringut, kehtetut planeeringut ja broneeritud numbrit sellel organisatsioonil on. Kasutaja peab vahevormil valima teise kehtiva organisatsiooni, kellele ta soovib planeeringud üle kanda. Seejärel vajutab kasutaja nuppu „Kannan üle ja muudan kehtetuks“. Vahevorm on kujundatud selliselt, et kasutajal on arusaadav, mida kantakse, kellele ja kes muudetakse kehtetuks. Süsteem kontrollib planeeringute ülekandmise võimalikkust. Ülekanne on võimalik järgmistel tingimustel: Uus organisatsioon peab olema kehtiv Uus organisatsioon peab korraldama kõiki neid planeeringuliike, mis kuuluvad vanale (kehtetuks muudetavale) organisatsioonile Mitte ühegi ülekantava planeeringu esitamine ei tohi olla pooleli Ülekanne toimub kõik-või-mitte-midagi printsiibil . See tähendab, et kui kõiki planeeringuid ei õnnestu üle kanda, siis ei kanta mitte ühtegi. Kui ülekanne ei olnud võimalik, siis väljastab süsteem selle kohta veateate. Kui ülekanne oli võimalik, siis teeb süsteem selle ära. Igast ülekantavast planeeringust teeb süsteem uue versiooni. Selle uue versiooni ning ka kogu planeeringu korraldajaks saab uus organisatsioon. Teiste (vananenud) versioonide juures korraldaja ei muutu. Uue versiooni õiguslik alus jääb samaks. Versiooni põhjenduseks omistab süsteem teksti: „Planeeringu suunamine teisele korraldajale“. Kõik ülejäänud andmed (failid, kehtestatud kihid, üldandmed, automaatkontrolli teated, seosed teiste planeeringutega) jäävad uuel versioonil samaks eelmisega. Pärast ülekandmiste lõppu jätkab süsteem kohe organisatsiooni kehtetuks muutmisega ning seejärel suunab kasutaja tagasi organisatsioonide nimekirja. Kasutajate haldus Kasutajate halduse vorm avaneb süsteemi peakasutajale ning kasutajale, kellel on aktiivselt valitud organisatsioonis peakasutaja roll. Vormi avamiseks klikkab kasutaja organisatsioonide nimekirjas ’Kasutajad’ veerus asuval nupul. Avanenud vormil kuvatakse nimekiri organisatsiooni kasutajatest ning vaikimisi näidatakse kehtivaid kirjeid. Kui kasutaja soovib näha ka kehtetuid kirjeid, märgistab ta tabeli kohal asuva märkeruudu ’Näita ka kehtetuid’, mispeale ilmuvad tabelisse ka kehtetud kirjed. Neid kuvatakse teistest eristuvalt – hallil taustal. Kui kasutaja soovib avada mõne kasutaja detailandmete vormi, klikkab ta nimekirjas soovitud kasutaja real. Avanenud vormil on võimalik muuta järgnevaid andmeid: Eesnimi – kuvatakse muudetavana süsteemi peakasutajale ja organisatsiooni peakasutajale. Tegu on kohustusliku väljaga. Perenimi – kuvatakse muudetavana süsteemi peakasutajale ja organisatsiooni peakasutajale. Tegu on kohustusliku väljaga. Roll süsteemis – ripploend , mille väärtust on võimalik muuta ainult süsteemi peakasutajal. Tühja väärtust valida ei ole võimalik. Roll organisatsioonis - ripploend , mille väärtust on võimalik muuta süsteemi peakasutajal ja organisatsiooni peakasutajal. Tühja väärtust valida ei ole võimalik. Teavituste e-post – tekstiväli, mis on muudetav kõigile. Kui kasutaja soovib tehtud muudatused salvestada, vajutab ta nuppu ’Salvestan’. Süsteem muudab andmebaasis vastavad kirjed ning kasutaja detailandmete vorm suletakse. Uue kasutaja lisamiseks on nimekirja tabeli kohal nupp ’Lisan’, millel klikkamine avab kasutaja lisamise vormi. Kõigepealt avaneb modaalaken, kus kuvatakse sisestuslahter isikukoodi sisestamiseks. Kasutaja vajutab peale isikukoodi sisestamist nuppu ’Lisan’. Süsteem kontrollib, kas andmebaasis juba leidub sellise väärtusega kirje. Kui leidub, siis kuvab süsteem selle isikukoodiga kasutaja detailandmete vormi. Kui ei leidu, siis avatakse detailandmete vorm uue kasutaja lisamiseks. Kasutaja lisamise vormil kuvatakse samad andmeväljad, nagu muutmisrežiimis. Peale andmete sisestamist vajutab kasutaja nuppu ’Salvestan’, mispeale lisab süsteem uue kirje andmebaasi. Kui see sama äsja lisatud kasutaja soovitakse seostada mõne teise organisatsiooniga, siis tuleb planeeringu koostajate nimekirjast otsida soovitud organisatsioon ning vajutada nuppu ’Kasutajad’. Kasutajate vormil klikatakse nuppu ’Lisan’ ning sisestatakse soovitud kasutaja isikukood. ’Lisan’ nupule vajutades leiab süsteem selle kasutaja andmed ja avab kasutaja detailandmete vormi. Andmete salvestamisel seostatakse kasutaja valitud organisatsiooniga. Kui soovitakse mõni kasutaja kehtetuks muuta, siis on selle tarbeks kasutaja muutmisvormil nupp ’Muudan kehtetuks’. Teavituste tellimine Teavituste tellimise menüüpunkt on nähtav kõigile autenditud kasutajatele. Kasutaja vajutab menüüpunktil ’Teavitused’. A vaneb vorm teavituste te llimiseks. Vormi ülaosas kuvatakse sisseloginud kasutaja aktiivne organisatsioon ning kasutaja andmed – eesnimi, perenimi, isikukood ning e-posti aadress. Viimast on võimalik kasutajal muuta. Selleks sisestab ta e-posti tekstiväljale uue aadressi ning vajutab nuppu ’Muudan’. Teavituste tellimiseks kuvatakse kasutajale tabel võimalikest teavitussündmustest. Tabelis näidatakse teavituse nimetust, selgitust ning kuvatakse märkeruudud teavituse tellimiseks. Kui kasutaja soovib mõne teavituse endale tellida, märgistab ta soovitud teavituse juures märkeruudu. Märgistuse lisamisel salvestatakse koheselt uus kirje andmebaasi. Süsteem kuvab informatiivse teate tegevuse õnnestumise kohta. Kui kasutaja ei soovi enam mõne sündmuse kohta teavitust saada, eemaldab ta linnukese veerust ’Tellin’. Märgistuse eemaldamisel kustutatakse kasutaja teavituse kirje andmebaasist koheselt. Süsteem kuvab informatiivse teate tegevuse õnnestumise kohta. T austprotsessid Andmete kontrollimise ja esitamise protsess Planeeringu andmete kontrollimise ja esitamise protsessi üldskeem on kujutatud alloleval joonisel. Protsessi saab käivitada 2 režiimis: kas ainult kontrollimiseks või koos esitamisega. Ainult kontrollimiseks kasutatakse seda kasutajaliidese kaudu failide kontrollimisel ja teenuse kaudu, kui esitamist ei soovitudki. Koos esitamise sooviga kannab protsess planeeringu andmekogusse sisse. Sissekandmine ei tähenda veel, et planeering on andmekogus avalik. Planeeringu andmekogus avalikuks muutmine on eraldi protsess, mida saab käivitada teatud tingimustel kasutajaliideses või ka teenuse kaudu esitamisel. Andmete kontrollimise protsessi eeldused on järgmised: Süsteemis on registreeritud impordisessioon, kus on kirjas kes, millal ja kelle nimel importi või kontrollimist teeb. Kontrollitavad (ja esitatavad) dokumendid on süsteemi üleslaetud ning iga dokumendi puhul on täpselt teada tema liik. Protsessi sammud on järgmised : Metaandmete faili töötlemine. Kui see fail oli impordis üheselt olemas ja nõuetekohaselt vormistatud, siis samm on edukas. Süsteem loeb metaandmed failist ja salvestab vahebaasi. D igitaalsete kihti de hulgast kehtestatud kihtide import . Protsess loeb impordis sisalduvate dokumentide hulgast kehtestatud kihte sisaldava importfaili . Tohib esineda ainult 1 selline. Protsess töötleb faili sõltuvalt selle liigist. Kui see fail oli impordis üheselt olemas ja nõuetekohaselt vormistatud, siis samm on edukas. Süsteem loeb ruumikujud failist ja salvestab vahebaasi. Tärkandmete tabeli töötlemine. See samm on vajalik ainult sel juhul, kui digitaalsed kihid esitati cad -joonisel. Gis -formaatide korral sisalduvad tärkatribuudid juba koos ruumikujudega ja sel juhul jääb see samm vahele. Samm õnnestub, kui tärkandmete fail, oli impordis üheselt olemas ja nõuetekohaselt vormistatud. Süsteem loeb tärkatribuudid failist, salvestab vahebaasi ja ühendab need eelmises sammus loetud ruumikujudega. Mereala planeeringute puhul rahvusvahelise lisakihi töötlemine . See samm toimub ainult siis, kui vastav fail planeeringus esineb. Süsteem kontrollib kihi andmete vastavust nõuetega ja salvestab objektid andmebaasi. YRPMSP liiki planeeringute puhul esitamine ebaõnnestub, kui lisakihi fail planeeringus puudub. Andmete kontroll. Süsteem kontrollib vahebaasi salvestatud andmete vastavust ärireeglitega. Leitud vead ja hoiatused salvestab süsteem planeeringu juurde. Planeeringu kirjutamine andmekogusse. Kui protsess käivitati ainult kontrolliks, siis jääb see samm ära . Kui ka esitamiseks, siis kirj utab süsteem planeeringu andmed vahebaasist põhisüsteemi ümber , kui ei esinenud ebaõnnestumist põhjustavaid vigu . Andmete kontrollimise ärireeglid Planeeringu andmete automaatkontrollimise ärireeglid on loetletud käesoleva peatüki alampeatükkides. Üldine põhimõte reeglite rakendamisel on selline, et kui reeglile mittevastamisel ei ole võimalik planeeringut andmekogusse salvestada, siis lõpeb protsess ebaõnnestumisega. Ebaõnnestumine tekib esimese taolise mittevastavuse tuvastamisel. Sellisel juhul süsteem planeeringut edasi ei kontrolli ja kasutaja saab tagasidena teada ühe (esimese) ebaõnnestumise põhjuse. Kui ühtegi ebaõnnestumist põhjustavat vastuolu ei olnud, siis on automaatkontrolli protsess tervikuna küll õnnestunud ja planeeringut saab andmekogusse salvestada. Kasutaja saab tagasisidena teada loetelu kontrollimisel tuvastatud vigadest, mööndusega vigadest, hoiatustest ja informatiivsetest teadetest. Täpsemalt on kontrolli tulemeid kirjeldatud pt REF _Ref74382689 \r \h \* MERGEFORMAT 2.5.4 . Alljärgnevalt on iga reegli juures kirjas, milline on sellele reeglile mittevastamise mõju esitamisele. Reeglid rakenduvad sellises järjekorras, et kõigepealt kontrollib süsteem, kas planeeringus esinevad need failid, millest süsteem peab andmed välja lugema ( REF _Ref83736243 \r \h \* MERGEFORMAT 4.1.1.1 ). Kui need olid olemas, siis töötleb süsteem iga sellist faili ning igale failile rakenduvad formaadipõhised kontrollid ( REF _Ref83736330 \r \h \* MERGEFORMAT 4.1.1.2 , REF _Ref83736334 \r \h \* MERGEFORMAT 4.1.1.3 , REF _Ref83736343 \r \h \* MERGEFORMAT 4.1.1.4 ). Kuna planeeringut on võimalik esitada mitmes erinevas formaadis, millest korraga peab olema esitamiseks valitud täpselt 1, siis käsitlekse formaadipõhiselt ainult selliseid reegleid, mis on vajalikud andmete korrektseks väljalugemiseks vastavat formaati failist. Väljaloetud andmed salvestatakse vahetabelitesse, mitte veel andmekogusse. Seejärel rakendab süsteem formaadist sõltumatud kontrollid ( REF _Ref83736612 \r \h \* MERGEFORMAT 4.1.1.5 - REF _Ref83736625 \r \h \* MERGEFORMAT 4.1.1.12 ). Importfailide olemasolu kontrollid Reegel Vastuolu Veateade Vea kate - gooria Takistab vana planee - ringu esitamist Esitatud peab olema täpselt 1 metaandmete fail Pole ühtegi faili liigiga DK402 Puudub planeeringu metaandmeid sisaldav dokument Eba - õnnestumine Jah On mitu faili liigiga DK402 Esitatud on mitu planeeringu metaandmeid sisaldavat dokumenti Eba-õnnestumine Jah Esitatud peab olema täpselt 1 kehtestatud kihtide importfail ehk teisisõnu, täpselt 1 fail, mille liik kuulub hulka {DK101, DK102, DK201, DK202} Pole ühtegi faili, mille liik kuulub hulka {DK101, DK102, DK201, DK202} Puudub planeeringu kehtestatud kihte sisaldav dokument Eba-õnnestumine Jah On mitu faili, mille liik kuulub hulka {DK101, DK102, DK201, DK202} Esitatud on mitu kehtestatud kihte sisaldavat dokumenti Eba-õnnestumine Jah Kui toimub dwg või dgn import (esinevad failid DK201, DK202), siis peab olema ka tärkandmete tabel ehk fail, mill liik on DK401 Pole ühtegi faili liigiga DK401 Puudub kehtestatud kihtide tärkandmete tabel Eba-õnnestumine Jah On mitu faili liigiga DK401 Esitatud on mitu kehtestatud kihtide tärkandmete tabelit Eba-õnnestumine Jah Importfaili formaadi põhised kontrollid Reegel Vastuolu Veateade Vea kategooria Takistab vana planee-ringu esitamist SHP ja TAB formaatide korral peab zip -arhiiv vastama nõuetele . Nõuded on kirjeldatud käesoleva analüüsi lisas REF _Ref65230267 \r \h \* MERGEFORMAT [7] Teenus tagastab veakoodi 472 Kehtestatud kihtide ZIP-arhiivi struktuur ei vasta nõuetele Eba-õnnestumine Jah Teenus peab suutma faili avada ja töödelda Teenus tagastab veakoodi 464 Kehtestatud kihtide importfaili edastamine imporditeenusle ebaõnnestus Eba-õnnestumine Jah Teenus tagastab veakoodi 470 Kehtestatud kihtide importfail on rikutud või tundmatus formaadis Eba-õnnestumine Jah Teenus tagastab veakoodi 454 Kehtestatud kihtide impordi teenuse poole pöördumine ebaõnnestus Eba-õnnestumine Jah Teenus tagastab veakoodi 460 Kehtestatud kihtide impordi teenuse konfiguratsioon on vigane Eba-õnnestumine Jah Töödeldava faili tegelik formaat peab olema kooskõlas faili laiendiga Teenus tagastab veakoodi 474 Kehtestatud kihtide importfail ei ole DWG-formaadis Kehtestatud kihtide importfail ei ole SHP-formaadis Kehtestatud kihtide importfail ei ole DGNV8-formaadis Kehtestatud kihtide importfail ei ole MapInfo TAB-formaadis Eba-õnnestumine Jah Teenus peab failist loetud objektid kirjutama andmebaasi Teenus tagastab veakoodi 480 Kehtestatud kihtide import andmebaasi ebaõnnestus. Eba-õnnestumine Jah Importfailis peab leiduma kehtestatavaid kihte Teenus tagastab veakoodi 490 Importfailis puuduvad kehtestatud kihid Eba-õnnestumine Jah Kihtidele peab olema planeerija poolt omistatud nimi, mis on kooskõlas planeeringute andmekogus defineeritud lubatud kihtide nimetusega. (DWG ja DGN formaatide puhul) Kihi nimi ei ole vastavuses klassifikaatoris defineeritud nimega DWG failis on tundmatu nimega kiht: <kihi nimi> Õnnestumine hoiatusega Jah Kihtide andmestruktuur peab olema nõutele vastav (SHP ja TAB formaatide puhul) Tuntud nimega kihi tuntud nimega atribuudi andmetüüp on vale. Viga kehtestatud kihi importimisel: <täpsustus> Õnnestumine veaga Jah Tärkandmete XLSX formaat Reegel Vastuolu Veateade Vea kategooria Takistab vana planee-ringu esitamist Tärkandmete fail võib olla esitatud xlsx , xls või ods formaadis Dokumendi faili laiend on midagi muud Tärkandmete tabel ei ole sobivas formaadis Eba-õnnestumine Jah Kui faili laiend on xls , siis konverdib teenus selle xlsx formaati. Konverteerimisel tekib viga Viga tärkandmete tabeli konverteerimisel. Eba-õnnestumine Jah Kui faili laiend on ods , siis konverdib teenus selle xlsx formaati. Konverteerimisel tekib viga Viga tärkandmete tabeli konverteerimisel. Eba-õnnestumine Jah Kui faili laiend on xlsx , siis avab süsteem selle faili töötlemiseks Faili avamisel tekib viga Viga tärkandmete tabeli xslx faili avamisel. Eba-õnnestumine Jah Planeeringu üldandmed esitatakse töölehel nimega plan_ala Failis puudub tööleht nimega plan_ala Tärkandmete tabelis puuduvad planeeringuala andmed Eba-õnnestumine Jah Töölehel plan_ala puuduvad andmed (lahter A1 on tühi) Tärkandmete tabelis puuduvad planeeringuala andmed Eba-õnnestumine Jah Töölehe esimeses reas on andmeid, kuid seal ei leidu mitte ühtegi tuntud nimega atribuuti Tärkandmete tabelis on ebakorrektsed planeeringuala andmed Eba-õnnestumine Jah Töölehe plan_ala teises reas ei leidu andmeid Tärkandmete tabelis puuduvad planeeringuala andmed Eba-õnnestumine Jah Töölehe plan_ala kolmandas reas leidub andmeid Tärkandmete tabelis on rohkem kui 1 planeeringuala Eba-õnnestumine Jah Objektide tärkatribuudid esitatakse exceli tabelis objekti tüvikihi nimega töölehel ( worksheet ). Exceli failis leidub tundmatu nimega tööleht Tärkandmete tabelis on tundmatu nimega tööleht: <töölehe nimi> Õnnestumine hoiatusega Jah Failis on tuntud nimega tööleht, kuid sellel puuduvad andmed (lahter A1 on tühi) Töölehel puuduvad andmed: <töölehe nimi> Lisandub: <kihi nimi> Õnnestumine hoiatusega Jah Atribuut objectID on kohustuslik kõigil kihtidel v.a plan_ala Töölehel (v.a plan_ala ) ei leidu atribuuti objectID . Seda atribuuti otsib süsteem lahtrist A1. Tärkandmete tabelis puudub veerg objectID Lisandub: <kihi nimi> Õnnestumine veaga Jah Atribuudi väärtus peab olema vastavuses nõutud andmetüübiga Kuupäev ei teisendu kuupäevaks või number ei teisendu numbriks Tärkatribuudi väärtus ei vasta nõutud andmetüübile: <atribuudi nimi> Lisandub: <kihi nimi>, < objectId > Õnnestumine veaga Jah Metaandmete XLSX formaat Reegel Vastuolu Veateade Vea kategooria Takistab vana planee-ringu esitamist Metaandmete fail võib olla esitatud xlsx , xls või ods formaadis Dokumendi faili laiend on midagi muud Metaandmete tabel ei ole sobivas formaadis Eba-õnnestumine Jah Kui faili laiend on xls , siis konverdib teenus selle xlsx formaati. Konverteerimisel tekib viga Viga metaandmete tabeli konverteerimisel. Eba-õnnestumine Jah Kui faili laiend on ods , siis konverdib teenus selle xlsx formaati. Konverteerimisel tekib viga Viga metaandmete tabeli konverteerimisel. Eba-õnnestumine Jah Kui faili laiend on xlsx , siis avab süsteem selle faili töötlemiseks Faili avamisel tekib viga Viga metaandmete tabeli xslx faili avamisel. Eba-õnnestumine Jah Süsteem loeb failist töölehe nimega metaandmed Sellist lehte ei leidu Viga metaandmete lugemisel: puudub leht metaandmed Eba-õnnestumine Jah Lehel ei leidu andmeid (lahter A1 on tühi) Viga metaandmete lugemisel: andmed puuduvad Eba-õnnestumine Jah Failis tohivad esineda ainult süsteemis defineeritud atribuudid Failis leidub atribuut, mis pole klassifikaatoris Metaandmete tabelis on tundmatu atribuut: <atribuudi nimi> Õnnestumine hoiatusega Jah Atribuutidel peab esinema ka väärtus Väärtuse lahter on tühi Metaandmete atribuudil puudub väärtus: <atribuudi nimi> Õnnestumine hoiatusega Jah Kui väärtus on olemas, siis peab see vastama administraatori poolt defineeritud metaandmete atribuudi andmetüübile Ei vasta Metaandmete atribuudi väärtus ei vasta nõutud andmetüübile: <atribuudi nimi> Õnnestumine veaga Jah Kõik kohustuslikud metaatribuudid tuleb esitada koos väärtustega Leidub klassifikaatoris kohustuslik atribuut, mida failis ei ole või millel failis puudub väärtus Metaandmete tabelis puudub kohustuslik atribuut: <atribuudi nimi> Õnnestumine veaga Jah Loendi tüüpi atribuudi väärtus peab sisalduma administraatori poolt defineeritud hulgas. Atribuudi väärtus ei sisaldu selles hulgas. Metaandmete atribuudi väärtus ei sisaldu lubatud väärtuste hulgas: <atribuudi nimi> Õnnestumine veaga Jah Formaadist sõltumatud geomeetriate kontrollid Reegel Vastuolu Veateade Vea kategooria Takistab vana planee-ringu esitamist Planeeringualal peab olema geomeetria plan_ala geomeetria puudub Planeeringualal puudub ruumikuju Õnnestumine veaga Jah Igal objektil peab olema geomeetria (va krundi sihtotstarbed) Objektil puudub geomeetria (joonisel ei leidu tärktabelis viidatud objectId ) Objektil puudub ruumikuju Lisandub: <kihi nimi>, < objectId > Õnnestumine veaga Ei Geomeetria peab olema valiidne Postgis funktsioon ST_IsValid tagastab false Objekti ruumikuju ei ole valiidne : <põhjus> Lisandub: <kihi nimi>, < objectId > Õnnestumine veaga Jah Geomeetrial leidub koordinaat, mille väärtus ei jää L-Est koordinaatsüsteemi eeldatavasse vahemikku: X: 300 000 - 800 000 Y: 6 300 000 - 6 700 000 Objekti ruumikuju jääb väljapoole L-Est koordinaatsüsteemi lubatud ulatust. Lisandub: <kihi nimi>, < objectId > Õnnestumine veaga Jah Iga objekti geomeetria tüüp peab olema vastavuses tüvikihile häälestatud geomeetria tüübiga. Vaikimisi on lubatud ka nende tüüpide kollektsioonid. Geomeetria tüüp ei vasta lubatule Objekti ruumikuju tüüp ei ole vastavuses tüvikihile häälestatud geomeetria tüübiga: <süsteemi poolt tuvastatud tüüp> Lisandub: <kihi nimi>, < objectId > Õnnestumine veaga Ei Kihtide dp_krunt , kep_krunt , rep_krunt puhul ei ole kollektsioon lubatud Süsteem tuvastab, et objekti geomeetria tüüp on MULTIPOLYGON Objekti ruumikuju ei tohi olla pindade kollektsioon Lisandub: <kihi nimi>, < objectId > Õnnestumine veaga Jah Tärkatribuutide ja kihtide olemasolu, piisavuse ja korrektsuse kontrollid Reegel Vastuolu Veateade Vea kategooria Takistab vana planee- ringu esitamist Planeeringu üldandmed peavad olema üheselt määratud Süsteem ei tuvasta mitte ühtegi plan_ala kirjet Planeeringuala pole imporditud Eba-õnnestumine jah Süsteem tuvastab mitu plan_ala kirjet Imporditud on mitu planeeringuala Eba-õnnestumine jah Planeeringu määratlemiseks on vaja teada planeeringu liiki Atribuut " planLiik " puudub importfailis või see on määramata Planeeringul puudub liik Eba-õnnestumine jah Atribuudi " planLiik " väärtus ei ole vastavuses klassifikaatori väärtusega Planeeringul on tundmatu liik Eba-õnnestumine jah Organisatsioonil peab olema õigus planeeringut esitada Esitatud liik ei ole organisatsioonile lubatud Kasutaja organisatsioonil puudub õigus planeeringut esitada Eba-õnnestumine jah Planeeringu seisund on esitamisel kohustuslik (kontrollimisel anonüümse kasutaja poolt ei ole kohustuslik) Esitamise sisendis puudub planeeringu seisund Planeeringul puudub seisund Eba-õnnestumine jah Esitamise sisendis olev seisundi väärtus ei ole vastavuses klassifikaatori väärtusega Planeeringul on tundmatu seisund Eba-õnnestumine jah Esitatud objektidel peavad kohustuslikud tärkatribuudid olema määratud. Tärkatribuutide kohustuslikkus on kirjeldatud dokumendis Nõuded impordifailidele. Mingi objekti kohustuslik tärkatribuut on tühi Objekti kohustuslik tärkatribuut on määramata: <atribuudi nimi> Lisandub: <kihi nimi>, < objectId > Õnnestumine veaga ei Hoonestusala juures ja sihtotstarbe juures märgitud kruntOID peab ühtima samas planeeringus oleva krundi objectID väärtusega kruntOID väärtusega krunti ei leidu samas planeeringus Viidatud krunt puudub planeeringust: < kruntOID > Lisandub: <kihi nimi>, < objectId > Õnnestumine veaga ei Krundil peab olema vähemalt 1 sihtotstarve Krundil puudub sihtotstarve Krundil puudub sihtotstarve Lisandub: <kihi nimi>, < objectId > Õnnestumine veaga ei DP puhul on kohustuslik vähemalt 1 krunt Tüvikihil dp_krunt puudub objekt Detailplaneeringus puudub krunt Õnnestumine veaga ei DP planeeringus peab esinema vähemalt 1 hoonestusala Tüvikihil dp_hoonestusala puudub objekt Detailplaneeringus puudub hoonestusala Õnnestumine veaga ei Kruntide alad ei tohi kattuda Kruntide alad kattuvad Kruntide alad kattuvad Lisandub: <kihi nimi>, < objectId > Õnnestumine veaga ei Ehitisealune pind ei saa olla suurem kui hoonestusala Tärkatribuut dp_hoonestus.pind on suurem kui geomeetria pindala Ehitisealune pind ei saa olla suurem kui hoonestusala Lisandub: <kihi nimi>, < objectId > Õnnestumine veaga ei Planeeringu objektide omavahelised kontrollid Reegel Vastuolu Veateade Vea kategooria Takistab vana planee-ringu esitamist Kõik objektid peavad asuma planeeringuala sees Süsteem suurendab planeeringuala kontrollimise käigus ajutiselt teatud ulatusega puhvri võrra. See puhvri ulatus sõltub planeeringuliigist (põhiliigist). Leidub objekt, mille ruumikuju ei asu üleni planeeringuala puhvri sees Objekti ruumikuju ei asu üleni planeeringuala sees Lisandub: <kihi nimi>, < objectId > Õnnestumine veaga ei Hoonestusala peab asuma krundi sees Süsteem suurendab krunti kontrollimise käigus ajutiselt teatud ulatusega puhvri võrra. Hoonestusala ei asu kruntOid väärtusega krundi sees Hoonestusala ei asu üleni krundi sees Lisandub: <kihi nimi>, < objectId > Õnnestumine veaga ei Planeeringu objektide kontroll vastu väliseid objekte Reegel Vastuolu Veateade Vea kategooria Takistab vana planee-ringu esitamist Planeeringuala kontroll vastu haldusüksuseid toimub KOV tasandi planeeringute korral (YP, KEP, DP). Planeeringuala peab asuma selle KOVi territooriumil, kes andmeid esitab (on koostamise korraldaja). Esitatav planeeringuala on vähem kui 100% ja rohkem kui 0% selle KOVi territooriumil Planeeringuala ei asu täielikult koostamist korraldava omavalitsuse territooriumil Õnnestumine hoiatusega jah Esitatav planeeringuala ei asu üldse selle KOVi territooriumil Planeeringuala ei asu koostamist korraldava omavalitsuse territooriumil Õnnestumine veaga ei Planeeringuala kontroll vastu katastriüksuseid toimub liikide DP, KEP ja REP korral. Süsteem leiab katastriüksuse, millel leidub ühisosa planeeringualaga ja selle ühisosa pindala >= 5m2 või ühisosa moodustab KÜ pinnast vähemalt 0,1% või rohkem Planeeringuala on seotud katastriüksusega: <katastritunnus> ühisosa pind <m2> moodustab <%> kü pinnast Õnnestumine infoga jah Planeeringu kontroll vastu teisi planeeringuid Reegel Vastuolu Veateade Vea kategooria Takistab vana planee-ringu esitamist Üldisemat planeeringut muutva DP puhul leiab süsteem kõik üldplaneeringud (sh. osa- ja teemaplaneeringud), millel leidub ühisosa esitatava planeeringuga ning mis kuuluvad samale organisatsioonile (koostamise korraldajale). Süsteem registreerib seose esitatava DP ja leitud YP vahel, kui ühisosa pindala >= 5m2 või kui see moodustab >=0,1% esitatava DP pinnast. Planeering kattub üldisema planeeringuga : <YP sysid > ülekate X% Õnnestumine infoga jah Üldisemat planeeringut muutva YP puhul leiab süsteem kõik maakonnaplaneeringud (sh. osa- ja teemaplaneeringud), millel leidub ühisosa esitatava planeeringuga. Süsteem registreerib seose esitatava YP ja leitud MP vahel, kui ühisosa pindala >= 1000m2 või kui see moodustab >=0,1% esitatava YP pinnast. Planeering kattub üldisema planeeringuga: <MP sysid > ülekate X% Õnnestumine infoga jah Süsteem leiab kõik sama taseme planeeringud (liikide vastavuse tabel detailanalüüsis), mis on kehtivas või osaliselt kehtivas seisus ja mille alla kattub esitatava planeeringualaga Süsteem registreerib seose esitatava planeeringu ja leitud planeeringu vahel, kui ühisosa pindala >= 1m2 Planeering kattub sama taseme planeeringuga : <liik ja sysid > ülekate X% Õnnestumine hoiatusega jah Planeeringu failide kontrollid Reegel Vastuolu Veateade Vea kategooria Takistab vana planee-ringu esitamist Dokumendi faili liik peab olema vastavuses klassifikaatoris häälestatud faili laiendite loeteluga. Kui klassifikaatoris ei ole faili liigid piiratud, siis on lubatud mistahes fail. Esitatud faili laiend ei sisaldu klassifikaatoris sellele liigile häälestatud laiendite hulgas Esitatud faili laiend ei ole sobiv: <dokumendi liik ja faili nimi koos laiendiga> Õnnestumine veaga ei Seletuskiri on kohustuslik Planeeringus puudub fail liigiga SK100 Planeeringus puudub seletuskiri Õnnestumine veaga ei Planeeringus on mitu faili liigiga SK100 Planeeringus on mitu seletuskirja Õnnestumine veaga ei Jooniste esituskujud on kohustuslikud , va YRPMSP puhul Planeeringus ei ole mitte ühtegi faili kategooriast 20 ja planeeringu liik ei ole 401 Planeeringus puuduvad jooniste esituskujud Õnnestumine veaga ei Esitatud peab olema täpselt 1 metaandmete fail Pole ühtegi faili liigiga DK402 Puudub planeeringu metaandmeid sisaldav dokument Õnnestumine veaga jah On mitu faili liigiga DK402 Esitatud on mitu planeeringu metaandmeid sisaldavat dokumenti Õnnestumine veaga jah Esitatud peab olema täpselt 1 kehtestatud kihtide importfail ehk teisisõnu, täpselt 1 fail, mille liik kuulub hulka {DK101, DK102, DK201, DK202} Pole ühtegi faili, mille liik kuulub hulka {DK101, DK102, DK201, DK202} Puudub planeeringu kehtestatud kihte sisaldav dokument Õnnestumine veaga jah On mitu faili, mille liik kuulub hulka {DK101, DK102, DK201, DK202} Esitatud on mitu kehtestatud kihte sisaldavat dokumenti Õnnestumine veaga jah Kui toimub dwg või dgn import (esinevad failid DK201, DK202), siis peab olema ka tärkandmete tabel ehk fail, mill liik on DK401 Pole ühtegi faili liigiga DK401 Puudub kehtestatud kihtide tärkandmete tabel Õnnestumine veaga jah On mitu faili liigiga DK401 Esitatud on mitu kehtestatud kihtide tärkandmete tabelit Õnnestumine veaga jah Vähemalt 1 digitaalselt allkirjastatud konteiner peab planeeringus olema Pole ühtegi faili liigiga DD100 Puudub digitaalallkirjastatud planeering Õnnestumine veaga ei Õiguslik alus on kohustuslik Pole ühtegi faili kategoorast 70 Versioonil puudub õiguslik alus Õnnestumine veaga ei Korraga saab ühel versioonil olla ainult 1 õiguslik alus On mitu faili kategooriast 70 Versioonil on mitu õiguslikku alust Õnnestumine veaga jah Kui planeeringus on tehtud KSH, siis on kohustuslik vähemalt 1 dokument grupist Mõjude hindamise dokumendid Pole ühtegi faili, mille liik või ülemliik oleks MH100 Planeeringus puudub mõju hindamise dokument Õnnestumine veaga ei Fail DK500 on kohustuslik YRPMSP liiki paneeringute esitamisel, on vabatahtlik MP (ja selle alaliikide) liiki planeeringu esitamisel ja on keelatud kõigi ülejäänud planeeringuliikide korral. Planeeringu põhiliik on 40 ja puudub fail DK500 Planeeringus puudub dokument MSP rahvusvahelised kihid Õnnestumine veaga jah Planeeringu põhiliik on 40 ja esineb mitu faili DK500 Esitatud on mitu dokumenti MSP rahvusvahelised kihid Õnnestumine veaga jah Planeeringu põhiliik on 10 ja esineb mitu faili DK500 Esitatud on mitu dokumenti MSP rahvusvahelised kihid Õnnestumine veaga jah Planeeringu põhiliik ei ole 10 ega 40 ja esineb fail DK500 MSP rahvusvahelised kihid dokumendi esitamine ei ole selles planeeringus lubatud Õnnestumine veaga jah Õiguste kontrollid Reegel Vastuolu Veateade Vea kategooria Takistab vana planee-ringu esitamist Kasutaja tohib esitada ainult selle taseme planeeringuid, mida tema organisatsioon võimaldab Planeeringu liik ei sisaldu organisatsioonile lubatud liikide hulgas Kasutaja organisatsioonil puudub õigus planeeringut esitada Eba-õnnestumine jah Täiendavad kontrollid planeeringu muudatuse esitamisel Reegel Vastuolu Veateade Vea kategooria Takistab vana planee-ringu esitamist Olemasolevate planeeringute muutmist saab alustada ainult planeeringu aktuaalsete andmete vormi pealt ning importfailis ei tohi esineda teistsugune sysid . Imporditavas failis on sysid , mis kuulub juba mõnele olemasolevale planeeringule, siis tekib viga. Imporditava planeeringu sysid ei ühti muudetava planeeringuga: < sysid failis> Eba-õnnestumine Jah Muudatuse esitamisel tohib planeeringuliik muutuda ainult sama ülemliigi ulatuses Importfailis on teistsugune liik kui muudetaval planeeringul Imporditava planeeringu liik ei ühti muudetava planeeringuga: <liik failis> Eba-õnnestumine Jah Teavituste tootmine Ühekordsed teavitused Süsteem teostab teavituse vajaduse kontrolli, mille sisendiks on esitatava planeeringu number ning versiooni number. Need andmed loeb süsteem logitabelist. Kontrolli aluseks on sisendis oleva planeeringu liik. Süsteem leiab andmebaasist seosed, mille korral on tarvis teavitus välja saata. Sisendis planeeringu liik Päring Teavituse kood Teavituse nimetus Detailplaneering Süsteem otsib andmebaasist kehtivaid seoseid, mille seose liik on ’muudab üldisemat’. 11 Esitati üldplaneeringut muutev DP Üldplaneering Süsteem otsib andmebaasist kehtivaid seoseid, mille seose liigiks on ’muudab üldisemat’. 13 Esitati maakonnaplaneeringut muutev ÜP Kohaliku omavalitsuse eriplaneering Süsteem otsib andmebaasist kehtivaid seoseid, mille seose liigiks on ’muudab osaliselt’ või ’muudab täielikult’. 15 Esitati planeeringut muutev KEP Riigi eriplaneering Süsteem otsib andmebaasist kehtivaid seoseid, mille seose liigiks on ’muudab osaliselt’ või ’muudab täielikult’. 16 Esitati planeeringut muutev REP Kui leiti esitatava planeeringu poolt muudetavaid planeeringuid, siis need vajavad teavitust. Kui muutuvaid planeeringui d ei leitud, siis sisendis olev planeering ei põhjusta teavituse vajadust. Teavituse e-postide ja andmete lugemiseks kasutatakse sisendina teavituse koodi, esitatava planeeringu numbrit, esitatava planeeringu versiooni, muutuva planeeringu numbrit, muutuva planeeringu uut versiooni ning lisaks muutuva planeeringu vana versiooni. Juhul, kui vana versiooni ei eksisteeri, siis võrd s u s tatakse vana ja uus versioon. Kõigepealt kontrollitakse, et teavitus oleks kehtiv. Kui teavitus on kehtetu, siis teavituse saatmist ei toimu. Seejärel kontrollitakse, kas on tellitud automaatne teavitus. Kui on, siis leitakse organisatsiooni e-posti aadress. Juhul, kui see e-posti aadress on tühi, siis teavitamist ei toimu. Logisse tekib kirje, et teavitust ei ole võimalik välja saata. Kui organisatsiooni e-posti aadress on olemas, siis saadetakse sellele aadressile sisendis olev teavitus. Kui automaatset teavitust ei ole tellitud, siis organisa tsioonile teavitust ei saadeta. Edasi kontrollitakse, kas mõni selle organisatsiooni kasutaja on endale teavituse tellinud. Kui on ning kasutajal on e-posti aadress sisestatud, siis temale saadetakse teavitus. Kui kasutaja e-posti aadress puudub, siis teavitust ei saadeta ning sellekohane info lisatakse ka logitabelisse. Kui süsteem leiab e-posti aadressi, millele teavitus saata, siis loetakse andmed teavituse tootmiseks. Teostatakse päring andmebaasi ning päringu tulemis on planeeringu liik ja planeeringu seis koodidega, aga teavituse tekstis kasutatakse nimetusi. Kasutatavad TAG-id esitatava planeeringu versiooni alusel: TAG Nimetus ESIT_KORRALDAJA Korraldaja nimi ESIT_KEHTESTKP Kehtestamise kuupäev ESIT_ESITATUD Esitamise kuupäev ESIT_PLANNIM Planeeringu nimetus ESIT_PLANLIIK_NIMI Planeeringu liigi pikk nimi ESIT_SYSID Sysid ESIT_LINK Link planeeringu detailvormile rakenduses ESIT_PLANSEIS_NIMI Planeeringu staatuse nimetus ESIT_HO_DOKLIIK_NIMI Õigusliku aluse dokumendi liigi nimi Kasutatavad TAG-id muutuva planeeringu uue versiooni alusel: TAG Nimetus MUUT_U_KORRALDAJA Korraldaja nimi MUUT_U_KEHTESTKP Kehtestamise kuupäev MUUT_U_ESITATUD Esitamise kuupäev MUUT_U_PLANNIM Planeeringu nimetus MUUT_U_PLANLIIK_NIMI Planeeringu liigi pikk nimi MUUT_U_SYSID Sysid MUUT_U_LINK Link planeeringu detailvormile rakenduses MUUT_U_PLANSEIS_NIMI Planeeringu staatuse nimetus MUUT_U_HO_DOKLIIK_NIMI Õigusliku aluse dokumendi liigi nimi Kasutatavad TAG-id muutuva planeeringu vana versiooni alusel: TAG Nimetus MUUT_V_KORRALDAJA Korraldaja nimi MUUT_V_KEHTESTKP Kehtestamise kuupäev MUUT_V_ESITATUD Esitamise kuupäev MUUT_V_PLANNIM Planeeringu nimetus MUUT_V_PLANLIIK_NIMI Planeeringu liigi pikk nimi MUUT_V_SYSID Sysid MUUT_V_LINK Link planeeringu detailvormile rakenduses MUUT_V_PLANSEIS_NIMI Planeeringu staatuse nimetus MUUT_V_HO_DOKLIIK_NIMI Õigusliku aluse dokumendi liigi nimi TAG-id asendatakse andmetega ning kutsutakse välja teavituse lisamise meetod. Teavituse lisamisel kasutatakse sisendina teavituse koodi, organisatsiooni numbrit, kasutaja id-d (automaatse teavituse korral jääb tühjaks), e-posti aadressi, teemat (tekst, kus TAG-id on juba asendatud) ning teemat (samuti tekst, kus TAG-id on juba asendatud). Teavituse kohta lisatakse kirje andmebaasi ning e-kiri saadetakse välja. Kui saatmine õnnestus, siis täidetakse andmebaasis andmeväli ’saadetud’. Kui saatmisel tekkis viga, siis salvestatakse ka sellekohane märge andmebaasi. Korduvat saatmist ebaõnnestumisel ei toimu. Korduvad teavitused Korduvate teavituste tootmine toimub automaatprotsessi poolt, mis käivitub üks kord ööpäevas. Teavituse saatmise intervalli on võimalik süsteemi peakasutajal ise häälestada. Korduvaid teavitusi on kahte liiki: Teavituse kood Teavituse nimetus 12 Üldplaneering vajab muutmist 14 Maakonnaplaneering vajab muutmist Süsteem loeb andmebaasist antud teavituse liikide häälestuse. Kui teavitus on märgitud kehtetuks, siis teavitamist ei toimu. Kui automaatset teavitust ei ole tellitud, siis organisatsioonile teavitust ei saadeta, küll aga saadetakse see teavituse tellinud kasutajale. Samuti leitakse teavituse saatmise intervall andmebaasist. Süsteem leiab seotud planeeringute tabelist need planeeringud, mille vahel on seose tüüp „muudab üldisemat“. Süsteem kontrollib, et muutva planeeringu esitamisest on möödunud n * X päeva (kus X on teavituse saatmise intervall) ja et muudetud planeeringust ei ole tekkinud uut versiooni. Selliste veel mitte muudetud, kuid muutmise põhjust omavate planeeringute kohta saadab süsteem teavitused. Teenused Planeeringu esitamise teenus Planeeringu esitamiseks luuakse X-tee teenus, mille kaudu saavad kohalikud omavalitsused edastada andmekogusse kehtestatud planeeringu failid. Nende failide töötlemine ning andmete kontroll ja andmekogusse kirjutamine toimub perioodiliselt käivituva automaatse protsessi poolt. Kui süsteem planeeringu kontrollimisel jõustamist takistavaid vigu ega kommenteerimist vajavaid hoiatusi ei leidnud, siis püüab automaatprotsess esitamist ka jõustada. Kui see õnnestub, siis on esitatud planeering andmekogus avalik. Kui süsteem leiab planeeringu kontrollimisel vigu või hoiatusi , siis jääb planeeringu esitamine andmekogus pooleli ja see tuleb lõpetada või katkestada kasutajaliidese kaudu. Kui esitatud failide töötlemisel tekib viga , mis takistab planeeringu andmete väljalugemist, siis lõpeb töötlus ebaõnnestumisega ja planeeringut andmekogusse ei teki. Planeeringu esitaja saab teise X-tee teenuse kaudu pärida esitamise staatust. Teenuste täpsem kirjeldus on toodud käesoleva analüüsi lisas REF _Ref86260466 \r \h \* MERGEFORMAT [8] . Planeeringu numbri broneerimise teenus Uuele planeeringule numbri ehk sysid broneerimiseks luuakse samuti X-tee teenus. Broneeritud numbrit saab koostamise korraldaja kasutada juba planeeringu menetlemise käigus. Broneerimise funktsionaalsus on kirjeldatud pt REF _Ref79262503 \r \h \* MERGEFORMAT 3.8 . Teenuse täpsem kirjeldus on toodud käesoleva analüüsi lisas REF _Ref86260466 \r \h \* MERGEFORMAT [8] . Planeeringute päringu teenus Planeeringute andmeid saab pärida avalikust veebiteenusest, mille väljund on xml / json formaadis. Teenuse sisendiks on 1 või mitu sysid väärtust. Teenus tagastab planeeringu aktuaalsed andmed järgmises koosseisus: üldandmed metaandmed seosed teiste planeeringutega kehtestatud kihtidel olevad objektid koos tärkandmetega ja ilma ruumikujuta failid – iga faili kohta tagastatakse tema liik ja avalik url , mille abil saab faili alla laadida versioonid koos õiguslike alustega Teenuse täpsem kirjeldus on toodud käesoleva analüüsi lisas REF _Ref86350897 \r \h \* MERGEFORMAT [10] . Planeeringu failide allalaadimise teenus Avalikuks pöördumiseks avatud teenus, mille sisendiks on planeeringu sysid ja mis tagastab planeeringuga aktuaalselt seotud failid zip -arhiivis . Arhiiv ei sisalda AK tunnusega faile. Digiallkirjastatud konteinerist lahtipakitud failid ei sisaldu samuti selles zip -arhiivis, sest need lisanduvad zip -arhiivi digikonteineri sees. Planeeringute kaarditeenused Planeeringute ruumiandmete väljastamiseks on loodud WMS ja WFS teenused. Nende teenuste struktuur ja täpsem kirjeldus on toodud käesoleva analüüsi lisas REF _Ref86315138 \r \h \* MERGEFORMAT [9] . Täiendavad arendusvajadused Detailanalüüsi käigus tuvastati funktsionaalseid vajadusi, mille kohta puudusid selged nõuded hanke lähteülesandes. Need vajadused ning süsteemis realiseerimata kasutuslood on loetletud käesolevas peatükis. Planeeringute ülekandmine teisele organisatsioonile Kui üks planeeringuid korraldav organisatsioon muudetakse kehtetuks, siis tuleb tema planeeringud üle kanda õigusjärglasele. Süsteemis on see funktsionaalsus realiseeritud olukorras , kus organisatsiooni õigusjärglasi on täpselt 1. Reaalses elus võib juhtuda, et neid on mitu. Sellisel juhul on vaja valida, millised planeeringud millisele organisatsioonile üle kanda. Kasutusl ugude eskiisid selle vajaduse rahuldamiseks on järgmised. Variant A. Organisatsiooni vormil on nupp „Planeeringute ülekandmine“ või „Planeeringute nimekiri“ vms . See nupp kuvatakse nii süsteemi peakasutajale kui ka organisatsiooni peakasutajale. Teised kasutajad ei saa seda vormi avada ja ei näe ka seda nuppu. Kui kasutaja vajutab sellele nupule, sii s kuvab süsteem organisatsioonile kuuluvate planeeringute nimekirja. Nimekirjas on nii kehtivad kui kehtetud planeeringud ja broneeritud numbrid. Kasutajal on võimalik märkida nimekirjas planeeringuid ning seejärel valida ripploendist kehtiv organisatsioon, kellele need kanda. Pärast nende valikute tegemist vajutab kasutaja tegevuse käivitamiseks nuppu „Alustan ülekandmist“ vms. Süsteem esitab kinnitust nõudva küsimuse ja kinnituse saamisel kannab planeeringud üle. Kasutaja kordab eespool kirjeldatud tegevusi seni, kuni vaadeldaval organisatsioonil enam ühtegi planeeringut ei ole. Seejärel on tal võimalik organisatsioon kehtetuks muuta. Variant B. Planeeringu andmete vormis on nupp „Vahetan korraldaja“ vms. See kuvatakse kas ainult planeeringut korraldava organisatsiooni peakasutajale või siis kõigile selle organisatsiooni kasutajatele , olenevalt kuidas soovitakse seda ülekandmise õigust jagada . Selle nupu võib kuvada ka süsteemi peakasutajale, kes muidu planeeringut esitada ei saa. Kui kasutaja vajutab sellele nupule, siis kuvab süsteem kehtivate organisatsioonide loetelu, mille hulgast kasutaja valib ühe. Tegevuse käivitamiseks vajutab kasutaja nuppu Alustan ülekandmist“ vms. Süsteem esitab kinnitust nõudva küsimuse ja kinnituse saamisel kannab selle planeeringu uuele organisatsioonile üle. V ariandi B puhul jäävad ülekandmata broneeritud numbrid, sest neil pole aktuaalsete andmete vormi. Broneeritud numbrite ülekandmiseks võib siis jääda juba realiseeritud lahendus, kus organisatsiooni kehtetuks muutmisel kantakse kõik üle ühele konkreetsele järglasele. Vajaduse rahuldamiseks võib realiseerida ka mõlemad variandid, nii A kui B. Info kuvamine liidestatud registritest Planeeringute andmekogu on tulevikus võimalik liidestada teiste infosüsteemidega eeldusel, et liidestatavates süsteemides on olemas veebipõhine teenus, mille kaudu saab edastada lisainformatsiooni vaadeldava planeeringu kohta. Eelkõige peetakse võimaliku liidestujana silmas Ehitisregistrit, kuid samal viisil võib liidestus toimuda ükskõik millise teise infosüsteemiga. Alljärgnevalt on kirjeldatud liidestumise kasutuslugu projekteerimistingimuste taotlemise näitel. EHR süsteemis: EHR kasutaja taotleb projekteerimistingimusi. Selle käigus teeb ta kaardil kliki selles asukohas, kus ta tingimusi taotleb. EHR süsteem teeb päringu PLANK WFS teenusesse ning saab teada selles ruumipunktis olelevad kehtivad planeeringud. Kui neid on rohkem kui 1, siis kasutaja valib, millise planeeringu alusel ta projekteerimistingimusi taotleb. EHR süsteem salvestab projekteerimistingimuste taotluse juurde planeeringu sysid , mille luges PLANK WFS teenusest. PLANK süsteemis: PLANK kasutaja avab planeeringu andmed PLANK süsteem teeb päringu EHR registrisse planeeringu sysid alusel ning saab teada, millised projekteerimistingimused on selle planeeringu alusel välja antud. EHR päring võib olla realiseeritud rest teenusena xml / json formaadis. Planeeringu ekraanivormi üldandmete lehele lisandub tabel, mille sisu kajastab teenusest loetud informatsiooni. Projekteerimistingimuste korral võiks see olla umbes taoline: Veateadete koodi kuvamine automaatkontrolli teadete nimekirjas Automaatkontrolli teadete nimekirjas võib olla vajalik ka veateate koodi kuvamine kasutajale. Selle koodi alusel on kasutajal võimalik sarnaseid teateid grupeerida koodi aluse järjestamise kaudu kasutajaliideses. Samuti võiks kood lisanduda teadete allalaadimisel moodustatavase xlsx -faili. Kood võimaldaks teadete paremat töötlemist jolukorras , kus neid on palju.
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 25.04.2022 nr 15-6/3644-1
Planeerimisseaduse kohase
planeeringute vormistusnõuete
määruse muutmise ja
planeeringute andmekogu PLANK
põhimääruse eelnõu
Lugupeetud koostööpartnerid – kohalikud omavalitsused, planeerijad, planeeringute
koostajad ja planeeringute kasutajad!
Saadame teile tutvumiseks ja arvamuste andmiseks järgmised dokumendid:
- dokumentatsioon Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu
vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ muudatuste kohta;
-planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) 01.11.2022 jõustuva muudatuste § 41 lõige 3 alusel
koostatud planeeringute andmekogu põhimääruse eelnõu koos seletuskirjade ja asjakohaste
lisadega.
PlanS § 41 alusel loodi 13.01.2022 muudatusega õiguslik alus planeeringute kesksele
andmekogule PLANK, mille arendus on kestnud alates 2021 aastast ning on jõudmas
lõppjärku.
Vormistamist reguleeriva määruse muudatuste eesmärk on täiendada ja täpsustada
planeeringute vormistamise nõudeid ning viia sisse muudatused andmete kandmiseks loodud
planeeringute andmekogusse sobival kujul.. Määruse reguleerimisalaks on jätkuvalt ainult
kehtestatavatele planeeringu dokumentidele esitatavad nõuded.
Planeeringute andmekogu põhimääruse eesmärk on luua alused ühtses planeeringute
andmekogus kehtivate planeeringute haldamiseks ja säilitamiseks. Esitatud põhimääruse
eelnõuga reguleeritakse infosüsteemi põhieesmärki ja sisu, selle pidamise korda, infosüsteemi
kantavaid andmeid ja andmetöötluse osa ning nähakse ette juurdepääsuõiguste andmise kord.
Määruste jõustumise ajaks on kooskõlas PlanS § 41 kavandatud 2022. aasta 1. november.
PlanS muudatuste kohaselt tuleb 2022. aasta 1. novembrist kohaliku omavalitsuse üksustel
esitada kehtestatud planeeringu andmed kooskõlas määrusega juba kesksesse planeeringute
andmekogusse.
Lühidalt mõnedest olulisematest vormistamist reguleeriva määruse muudatustest.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
- Määruse eelnõus on tehtud ettepanekud kehtestatuks tunnistada või muuta lõiked, mis pole
enam asjakohased või vajavad muutmist seoses PlanS-i muudatustega
- Määruse eelnõus on tehtud ettepanekud täpsustamaks kehtestatud kihi mõistet.
- Lisa 1 on lihtsustatud ja viidud tabelisse
- Lisa 2-8 on täpsustatud kihtide nõudeid, lisatud võimalikke tärkandmeid, muudetud andmete
esitamise struktuuri ning lisatud ruumiandmeid kehtestavad planeeringuliigid. Varasem lisa 2
on laiali jagatud mitme lisa vahel vastavalt planeeringu liigile.
- Juhime siinkohal tähelepanu ka sellele, et määruse rakendamiseks ei nähta ette
üleminekuaega. Määrused ei muuda oluliselt planeeringute vormistamist võrreldes kehtiva
määrusega. Samuti on oluline, et määruse muudatused jõustuksid koos PlanS muudatustega
ehk andmekogu kohustuslikuks muutumise hetkest.
Määrustele ja seletuskirjadele on juurde lisatud nõuded planeeringu andmete esitamiseks
andmekogusse, mis on valminud planeeringute andmekogu arenduse käigus.
Nõuded importfailidele – Nõuded planeeringu andmekogusse edastatavatele failidele
Klassifikaatorid – Planeeringu andmekogus kasutatavad klassifikaatorid
Detailanalüüs – Planeeringute andmekogu detailanalüüs
Peale saadud tagasiside tutvume esitatud ettepanekutega, kaalume neid ning võimalusel viime
sisse täiendused. Kõigis määrusega seotud küsimustes palun võtke ühendust
Rahandusministeeriumi nõunik Taavi Pipariga planeeringute osakonnast (
[email protected]).
Sellele järgneb ametlik eelnõude kooskõlastusring ja määruste kinnitamine riigihalduse
ministri poolt.
Manuses on määruste eelnõud, selgitavad seletuskirjad ning vajalikud tehniliste lisade
tööversioonid. Ootame igakülgset tagasisidet hiljemalt 9.05.2022 meilile
[email protected]. Vajadusel saame läbi viia operatiivselt ka temaatilisi koosolekuid, et
tagada eelnõude sujuv menetlus.
Tagasiside eest ette tänades
(allkirjastatud digitaalselt)
Katri-Liis Ennok
planeeringute osakonna juhataja
Lisaadressaadid:
Keskkonnaministeerium
Kaitseministeerium
MKM Ehitus- ja elamuosakond
Maa-amet
Transpordiamet
Tallinna Linnavalitsus
Tartu Linnavalitsus
Pärnu Linnavalitsus
Saaremaa Vallavalitsus
Harku Vallavalitsus
Kose Vallavalitsus
Maardu Linnavalitsus
2
Tartu Vallavalitsus
MTÜ Eesti Planeerijate Ühing
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Taavi Pipar 611 3223
[email protected]
3
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ Lisa 1 PLANEERINGU META ANDMED Planeeringu metaandmed on: Planeerija nimi A ndmemudeli versioon
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ Lisa 2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE TEHNILINE KIRJELDUS Planeeringu kehtestamise järel tuleb planeeringulahenduse kehtestatud kihid vormistada vastavalt Nõuete tabelile (lisa 3 ) ja Tärkandmete tabelile (lisa 4 kuni 9) juhul, kui vastav planeeringu ülesanne lahendatakse konkreetses planeeringus. Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide erineva sisuga ruumiobjektid peavad olema eri s tatud teema de lõikes erinevatele kihtide le jagamise kaudu . Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide ruumiobjektid peavad asuma ainult planeeringulahendusega hõlmatud alal ehk planeeringuala sees. Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimedena kasutada Nõuete tabelis toodud kihi nimetusi. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja riigi eriplaneeringu kehtestatud kihtide vormistamisel ja tehnilisel kirjeldamisel lähtutakse detailplaneeringu liigi digitaalsetele kihtidele esitatud nõuetest. Kihtidele lisatakse tärkandmed vastavalt iga kihi Tärkandmete tabelile. Kasutatavate tärkandmete väljatüübid ja nende selgitused: Väl ja tüüp Selgitus tekst Tekstiväli, mis lubab sisestada nii tähe- kui numbrimärke. Maksimaalne pikkus sõltu b failiformaadist Täisarv Lubab sisestada ainult t äisarve Murdarv Lubab sisestada ainult murdarv kuupäev Väli, kuhu tuleb sisestada ainult kuupäevi formaadis PP.KK.AAAA Tärkandmed on märgitud kas kohustuslikuna, tingimuslikult kohustuslikuna või ei ole kohustuslikkuse märget antud. CA D formaatide puhul võib esitada joonobjekti closed polyline funktsionaalsust kasutades , kui tüvikihil on lubatud vaid ala ning juhul, kui objekt pole liitobjekt ega auguga ala . Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide loomise nõuded: 1. Planeeringuala Kohustuslik kiht kõikide planeeringute puhul, sest selle kihiga seotakse teised planeeringu andmed. Nõue Selgitus Tärkandmed Kohustuslikud Geomeetria liik Ala; closed polyline lubatud joonestusprogrammis juhul, kui pole liitobjekt ega auguga ala Ulatus Ainult planeeringulahendusega hõlmatud ala, piiri hulka ei loeta kontaktvööndit Objektide arv Iga planeeringu kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjekt ja auguga ala Kihi nimetus Plan_ala Välja nimi Välja tüüp Kohustuslikkus Kohustuslikkuse tingimus Välja täitmis e reeglid Selgitus sysID täisarv Tingimuslikult kohustuslik Kohustuslik kui number on ette broneeritud või kui esitatakse muudatust. Teistel juhtudel välja ei täideta Planeeringu identifitseerimis number andmekogus planID tekst Tingimuslikult kohustuslik K ohustuslik k ui maakatastripidaja on väljastanud planeeringu identifitseerimise numbri Maakatastri pidaja p laneeringu identifitseerimise number kovID tekst Tingimuslikult kohustuslik Kohustuslik kui planeeringu kehtestaja on väljastanud planeeringu identifitseerimise numbri Planeeringu kehtestaja ID või tunnus planNim tekst Kohustuslik Kehtestamise otsuses toodud planeeringu nimetus planLiik t ekst või täisarv Kohustuslik Lubatud väärtuste hulk planeeringu liigi klassifikaatorist , mille aluse annab planeeringute andmekogu põhimäärus Numbriline kood, mille väärtused toodud allpool tabelina. Näitab ära, millise planeeringu liigiga on tegemist. planKSH tekst K ohustuslik Lubatud väärtuste hulk : Jah ei Keskkonnamõju strateegiline hindamine on läbi viidud. planEesm tekst Kohustuslik Planeeringu peamise eesmärgi lühikirjeldus, mille võib kirja panna näiteks sarnaselt kehtestamise otuses väljatoodule planViide tekst Tingimuslikult kohustuslik Kui on võimalik jagada avalikku veebiviidet, millelt avaneb konkreetne planeering kehtestaja veebis/andmekogus, on lingi lisamine kohustuslik Veebiviide planeeringule planeerimisalase tegevuse korraldaja juures muutev tekst Kohustuslik Lubatud väärtuste hulk: Jah ei Üldisemat planeeringut muutev algatKp kuupäev Planeeringu algatamise kuupäev vastuvKp kuupäev Planeeringu vastuvõtmise kuupäev “ planLiik ” klassifikaator Kood N imetus L ühend T asand Põ hiliik 40 Üleriigiline planeering YRP riik 40 401 Üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneering YRPMSP riik 40 402 Üleriigilise planeeringu osaplaneering YRPOP riik 40 47 Riigi eriplaneering REP riik 47 10 Maakonnaplaneering MP riik 10 101 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering MPTP riik 10 102 Maakonnaplaneeringu osaplaneering MPOP riik 10 103 Maakonnaplaneeringu osateemaplaneering MPOTP riik 10 20 Üldplaneering YP kov 20 201 Üldplaneeringu teemaplaneering YPTP kov 20 202 Üldplaneeringu osaplaneering YPOP kov 20 203 Üldplaneeringu osateemaplaneering YPOTP kov 20 27 Kohaliku omavalitsuse eriplaneering KEP kov 27 30 Detailplaneering DP kov 30 “ planSeis ” väärtused Kood Selgitus 10 Planeering on kehtiv 15 Planeering on osaliselt kehtiv või osa planeeringust on kehtetuks tunnistatud; osaliselt kehtiva planeeringu staatus on ajutine: eksisteerib seni, kuni osaliselt kehtiva või osaliselt kehtetuks tunnistatud planeeringuala tärkandmed on korrastatud 20 Planeering või selle osa on kehtetuks tunnistatud; osaliselt kehtetuks tunnistatud planeeringu puhul eksisteerib see staatus kehtetuks tunnistatud osa kohta „ ehTyyp “ väärtused Kood Selgitus 10 maapealne - ehitusõigus antakse maa peale 20 maa-alune - ehitusõigus antakse maa alla 30 vaba - pole määratud kas on maapealne või maa-alune 40 määratud nii maapealne kui maa-alune
Riigihalduse ministri määruse „Riigihalduse ministri määruse „Planeeringute vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Riigihalduse ministri määruse „Planeeringute vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõu ded“ muutmine“ peamiseks eesmärgiks on viia kehtivasse määrusess s isse muudatused, mis on valdavalt seotud p laneeringute andmekogu loomise ja kasutusele võtmisega. 1 5 . detsembril 2021 võeti Riigikogu poolt vastu planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis lõi alusel planeeringute andmekogule ja selle toimimisele. Planeeringute andmekogu loomise eesmärk on aja kokkuhoid andmete hankimisel ja planeeringuandmete ristkasutuse edendamine ning andmekogu hakkab sisaldama kõiki Eesti kehtivaid planeeringuid. PlanS-s p laneeringute andmekogu puudutavad muudatused jõustuvad 1. novembril 2022. ………………. Määruse eelnõu ja seletuskirja , samuti lisad, on koostanud Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Taavi Pipar (tel 611 3223.
[email protected] ), planeeringute osakonnajuhata asetäitja Triin Lepland (tel 452 0521,
[email protected] ) , planeeringute osakonna nõunik Külli Siim ( tel 611 3129 ,
[email protected] ) , planeeringute osakonna nõunik Kermo Mägi ( 611 3144 ,
[email protected] ) , r egionaalhalduse osakon na nõunik Merje Muiso ( 611 3126
[email protected] ) , ja r egionaalhalduse osakon na nõunik Anne Karjus ( 715 5895
[email protected] ) . Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp (tel 611 3097,
[email protected]) ning personali- ja õigusosakonna ) õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549,
[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638,
[email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga kavandatakse järgmised muudatused. Eelnõu p aragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse paragrahvi 2 lõike 4 sõnastu st . Lisatakse juurde paragrahvi 1 punktiga 2 lõige 5 nõuded, sest vaid p laneeringu seletuskiri, jooniste esituskujud ja planeeringu juurde kuuluvad lisa sid vormistatakse välja trük kimiseks loetavas mõõtkavas ja kujunduses . Lisatakse nõue, et vormistatud p laneeringu seletuskiri, jooniste esituskujud ja planeeringu juurde kuuluvad lisa sid oleks võimalik avada veebilehitsejaga . See tagab, et planeeringu väljatükiks vormistatud osad on avatavad ja loetavad kõigile internetikasutajatele. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 2 tunnistatakse määruse paragrahvi 2 lõige 5 kehtetuks. paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse kehtetuks , sest vajalikud nõuded kajastatakse paragrahvi 2 lõikes 4. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 3 jäetakse välja määruse paragrahvi 2 lõikest 8 teine ja kolmas lause; Laused ei ole vajalikud peale 1. novembril 2022 jõustuvaid p laneerimisseaduse muudatusi . Välja jäetud laused kirjeldasid, et juhul, kui planeeringut säilitatakse riigi infosüsteemi haldussüsteemi registreeritud andmekogus, siis ei ole allkirjastamine vajalik. Muul juhul oli allkirjastamine vajalik. Planeeringute andmekogu on registreeritud riigi infosüsteemi haldussüsteemi. Seega planeeringute andmekogusse kehtiva planeeringu laadimisel planeeringu koostamise korraldaja veendub andmete õigsuses ja eraldi allkirjaga tõendamine ei ole vajalik. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 4 tunnistatakse paragrahvi 2 lõige 9 kehtetuks; Samasisuline nõu on viidud planeerimisseadusesse , mis kohustab teavitama maakatastri pidajat. Planeerimisseaduse muudatuse jõustumist alates 1. novembrist 2022 kohustatakse planeeringu kehtestajat esitama planeeringut p laneeringute andmekogusse . Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse paragrahvi 5 lõige 1 sõnast ust. Muudatuse eesmärgiks on tagada , et planeeringu digitaalsed kihid vormistatakse samas tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja kõrgussüsteemis kui on kehtestatud geodeetiline süsteem, mis on teabevaldajale andmekogu pidamisel ja ruumiandmeteenuse osutamisel kohustuslik . Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse määruse paragrahvi 5 lõige 3 sõnast ust . Lõikes selgitatakse lahti kehtestatud kihi mõist e. Kehtestud kihtide all mõeldakse andmeid sealhulgas ruumiandmeid, mille ga on planeeringulahenduse s määratavaid maakasutus- ja ehitustingimus i. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse määruse paragrahvi 5 lõige 4 sõnast ust. Määruse muudatusega lisanduvad määrusele lisad , mi da korrigeeritakse antud l õi gus . Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 8 tunnistatakse määruse paragrahvi 5 lõige 5 kehtetuks . Planeerimisseaduse muudatuse jõustumisel alates 1. novembrist 2022 on lõige vastuolus eesmärgiga koguda planeeringuid ühtses andmekogus. Kohustus esi tada ja teavitada tuleneb planeerimisseadusest. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse määruse paragrahvi 6 lõike 2 sõnastust. Peale planeerimisseaduse ja antud määruse muutmist on vajalik esitada ka muudatused planeeringute andmekogusse, et tagada ajakohased andmed planeeringute andmekogus. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 10 muudetakse määruse paragrahvi 7 täiendatakse lõike 4 sõnastust . Planeerimisseaduse ja antud määruse muudatuse jõustumist alates 1. novembrist 2022 tuleb tagada, et ka juba menetluses olevad planeeringud v ormistatakse peale kehtestamist määr us e muudatuste kohaselt, et tagada andmekogu andmete laialdane ja kiire kasutuselevõtt. Määruse muudatustega lähevad vormistamise nõuded kokkuvõttes selgemaks ja lihtsamaks, kui seni kehtinud määruses. Lisaks alustatakse kihtide vormistamist määrusele vastavaks üldjuhul vahetult enne planeeringu kehtestamist, mistõttu ei tekita muudatuste järgmine planeeringu koostajatele olulist täiendavat lisakoormust. Seega muudatuste jõustumine samal ajal andmekogu jõustumisega on andmete ristkasutuse ja ülemineku sujuva korraldamise eesmärgil väga oluline. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse lisa 1 ja 2 Määruse lisad vormistatakse ümber, et erinevate planeeringuliikide nõuded oleks kergemini jälgitavad ja vastavalt määruse muudatusele koostatud planeeringud oleks võimalik üles laadida planeeringute andmekogusse sujuvamalt. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 1 2 Lisatakse määrusele lisad 3, 4, 5, 6, 7 , 8 ja 9 . Antud määruse lisad vormistaks ümber, et iga planeeringu liigile on olemas vastav lisa , kus on välja toodud nõuded selle planeeringu liigi vormistamiseks. Nõuete tabel viiakse üle vastava planeeringu andmete kohta lisa 3 alla. Jne, kõik määruse eelnõuga tehtavad muudatused tuleb sama moodi, st punkti haaval, ära selgitada. …………………. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused toovad kaasa selgema ja püsivama andmete vormistamise nõuded, vähendades seega planeeringu v ormistamisele kuluvat aega. Kohalikud omavalitused pe a vad järgima alates määruse jõustumisest , et kehtestatavad planeeringud vastaksid määruse muudatustele. Juba menetluses olevad planeeringud võivad olla vormistatud vastavalt hetkel kehtivale määrusele kui d ei pea. Kohustus planeeringud vormistada määruse nõuetele vastavaks tekib vahetult enne planeeringu kehtestamist ka peale määruse muudatuste jõustumist ning seega ei teki enamustel planeeringutel lisa töökulu määruse muudatuste jõustumisest. Samuti väheneb määruse muudatus te ga enamuse l planeeringutel vormistamiseks kuluv aeg . Planeeringu koostaja tel võimaldab määruse muudatused vormistuslikud muudatused sisse viia juba koostamise l ning esitamisel ei ole vaja luua planeeringu kehtestamiseks eraldi faili, see vähendab koostajate ajakulu ja võimalikke tekkivaid vigu. Määruse muudatuste ettevalmistamisel on kaasatud riigiasutusi ja kohalike omavalitusi planeeringu andmete töörühma aruteludesse , kus vaadati läbi kohaliku omavalitsuse kehtestatavate planeeringu liikide nõuded vormistusele ja ülesehitusele . M ääruse muudatused on valideerinud ja tagasisidet on andnud mitu planeeringu konsultanti , kes on vormistanud planeeringuid vastavalt määruse muudatusele . Määruse muudatuse va j adused on koondatud jooksvalt vastavalt laekunud tagasisidele planeerimisega seotud isikutelt ja organisatsioonidelt. Määruse eelnõu saadeti mitteametlikule kooskõlastusringile, et teha koostööd võimalikult varakult ning selgitada muudatuste vajadust ja saada osapooltelt sellega seotud tagasisidet. Lähtuvalt eelmainutud koos tööst ei mõjuta määruse muudatused planeeringu vormistamist negatiivselt, vastupidi vormistamise nõuded lähevad selgemaks ja lihtsamaks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud . Määruse rakendamiseks tuleb Rahandusministeeriumil üle vaadata ja muuta olemasolev aid planeeringu vormistamise juhendid , selgitused ja näidisfailid . Koostada mallifailid, õppematerjalid ja läbi viia koolitused . M ääruse muudatustega ei kaasne planeeringutega koostajatele otseseid kulutusi seal hulgas pooleliolevate planeeringute vastavusse viimisel määrus muudatustega. Samuti ei kaasne määruse muudatuste rakendamisegarahalisi kulusid küll aga kaasnevad tulu kokku hoitud ajas , mis kulub planeeringute vormistamisele ja vajalike andmete kasutamisele tulevikus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. novembril 2022. Jõustumise aeg on seotud PlanS-s andmekoguga seotud muudatuste jõustumisega, mis samuti jõustuvad 1. novembril 2022. ……………..
MÄÄRUS EELNÕU 25 .04.2022 Riigihalduse ministri määruse „Planeeringute vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ muutmine Määrus on kehtestata tud planeerimisseaduse § 3 lõike 6 punktide 3 ja 4 alusel. § 1. Riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määruses nr 50 „Planeeringute vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Planeeringu seletuskiri, jooniste esituskujud ja planeeringu juurde kuuluvad lisad peavad olema sellises mõõtkavas ja kujunduses, et neid on võimalik loetaval kujul välja trükkida ning avada vabavaralise tarkvara ja veebilehitseja abil .“; 2) paragrahvi 2 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) p aragrahvi 2 lõikest 8 jäetakse välja teine ja kolmas lause; 4) paragrahvi 2 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Planeeringu jooniste digitaalsed kihid koostatakse Geodeetiline süsteemi määruses kehtestatud tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja kõrgussüsteemis .“; 6 ) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „( 3 ) Kehtestatud kiht on andmed, millega seatakse kindlaks määratud asukohas planeeringulised tingimused.“; 7 ) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „( 4 ) Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide vormistamisel ja tehnilisel kirjeldamisel lähtutakse käesoleva määruse lisadest 2 kuni 8.“; 8 ) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 9 ) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „maakatastri pidajale“ sõnadega „planeeringute andmekogusse“. 1 0 ) par agrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Enne 1. novembrit 2022 algatatud planeering peab selle kehtestamisel vastama käesoleva määruse 1. novembril 2022 jõustu va redaktsiooni le.“. 1 1 ) L isa 1 ja 2 sisu muudetakse. 1 2 ) Määrust täiendatakse lisadega 3 kuni 9 . § 2 . Määrus jõustub 2022 aasta 1. novembril.