Kinnistu ehitusloa eelnõu

Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Sisukord 0 ÜLDOSA.....................................................................................................................4 0.2 Üldandmed..........................................................................................................4 0.2.1 Ehitise asukoht..............................................................................................4 0.2.2 Ehitise lühikirjeldus........................................................................................4 0.2.3 Projekteerija..................................................................................................5 0.3 Alusdokumendid...................................................................................................6 0.3.1 Lähteandmed................................................................................................6 0.3.1.2 Eskiis, eelprojekt või varasemad ehitusprojektid..........................................6 0.3.2 Ehitusuuringud..............................................................................................6 0.3.3 Normdokumendid...........................................................................................6 1 ASENDIPLAAN.............................................................................................................7 1.1 Üldandmed..........................................................................................................7 1.1.1 Projekteerimistöö piiritlus................................................................................7 1.2 Olemasolev olukord...............................................................................................8 1.2.1 Paiknemine...................................................................................................8 1.2.2 Olemasolevad hoone ja rajatised......................................................................8 1.2.3 Olemasolev reljeef.........................................................................................8 1.2.4 Olemasolev kõrghaljastus................................................................................8 1.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed.........................................8 1.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised..........................................................8 1.3 Asendiplaani lahendus...........................................................................................8 1.4 Vertikaalplaneering...............................................................................................8 1.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed...................................................8 1.4.2 Hoone paiknemiskõrgus..................................................................................8 1.4.3 Sadevee käitlemine........................................................................................8 1.5 Tehnovõrgud........................................................................................................8 1.5.1 Olemasolevad tehnovõrgud.............................................................................8 1.5.2 Tehnovõrkude kaitsevööndid............................................................................9 1.5.3 Tehnovõrkude kaitsevööndis tegutsemine..........................................................9 1.6 Liikluskorraldus ja parkimine................................................................................10 1.7 Teed ja platsid....................................................................................................10 1.7.2 Krundisisesed teed ja platsid..........................................................................10 1.7.3 Katendid.....................................................................................................10 1.8 Haljastus ja heakorrastus.....................................................................................10 1.8.1 Olemasolev, säilitatav haljastus......................................................................10 1.8.2 Projekteeritud haljastus................................................................................10 1.8.3 Väikeehitised ja -vormid................................................................................10 1.8.5 Jäätmekäitlus...............................................................................................10 1.9 Välisvalgustus.....................................................................................................10 1.10 Maa-ala tehnilised andmed.................................................................................11 2 ARHITEKTUUR...........................................................................................................11 2.1 Üldandmed.........................................................................................................11 2.2 Olemasolev olukord.............................................................................................11 2.3 Arhitektuuri üldlahendus......................................................................................11 2.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted..................................................................11 2.5 Hoonete tehnilised andmed .................................................................................11 3 SISEARHITEKTUUR....................................................................................................12 K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 1(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 4 AKUSTIKA.................................................................................................................14 4.1 Üldandmed.........................................................................................................14 4.2 Keskkonnamüra- ja vibratsioonitasemed................................................................14 4.3 Välispiirete ja ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded............................................14 4.6 Tehnoseadmete müratasemed ruumides ja territooriumil..........................................15 5 KONSTRUKTSIOONID.................................................................................................15 5.1 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele...........................................15 5.1.1 Projekteeritud kasutusiga..............................................................................15 5.1.2 Tagajärgede ja töökindlusklass.......................................................................15 5.1.3 Järelevalvetase............................................................................................15 5.1.4 Koormused..................................................................................................15 5.1.5 Konstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid..............................................16 5.1.6 Välispiirete soojapidavus...............................................................................16 5.2 Hoone konstruktsioonid.......................................................................................16 5.2.1 Vundament..................................................................................................16 5.2.2 Põrand pinnasel............................................................................................17 5.2.5 Vahelaed.....................................................................................................18 5.2.6 Katus, katuslagi...........................................................................................19 5.2.7 Välisseinad..................................................................................................20 5.2.9 Avatäited.....................................................................................................23 5.2.10 Varikatused, välistrepid, rõdud ja muud väliskonstruktsioonid..........................24 5.4 Maa-alused konstruktsioonid................................................................................25 5.4.1 Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused...........................................25 5.4.2 Pinnasevesi.................................................................................................25 5.6 Lisanõuded.........................................................................................................25 5.6.1 Paigalvalatavad betoonkonstruktsioonid..........................................................25 5.6.2 Betoonvalmistooted......................................................................................25 5.6.3 Teras- ja metallkonstruktsioonid.....................................................................26 5.6.4 Puitkonstruktsioonid.....................................................................................27 7 TULEOHUTUS............................................................................................................28 8 KÜTE JA VENTILATSIOON...........................................................................................33 8.1 Üldosa...............................................................................................................33 8.1.1 Ehitusprojekti eesmärgid...............................................................................33 8.1.2 Lähteandmed...............................................................................................33 8.1.3 Piiritlus eri ehitusprojekti osade vahel ............................................................33 8.1.4 Normatiivne baas.........................................................................................34 8.2 Soojusvarustus...................................................................................................34 8.2.1 Installeeritav soojusvõimsus..........................................................................34 8.2.2 Soojusallikas................................................................................................35 8.2.2.1 Soojusallika lähteandmed, soojuskandja parameetrid.................................35 8.2.2.2 Soojusallika tehniline kirjeldus.................................................................35 8.2.2.4 Kaod küttesüsteemis, täite- ja lisaveed, ettevalmistamine..........................37 8.3 Küte..................................................................................................................37 8.3.1 Torustikud ja reguleerseadmed, isolatsioon......................................................38 8.3.2 Keskkonnaklassid.........................................................................................40 8.4 Ventilatsioon.......................................................................................................41 8.4.1 Ventilatsiooni süsteemid................................................................................41 8.4.2 Põhiseadmed...............................................................................................41 8.4.3 Õhu töötlemine............................................................................................42 8.4.4 Torustikud...................................................................................................42 8.4.5 Lõppseadmed ja reguleeringud.......................................................................44 8.4.6 Õhuhaarete ja väljavisete teostus ..................................................................44 8.4.7 Heitõhu puhastamine....................................................................................44 K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 2(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 8.4.8 Ventilatsiooni survekatsetused, reguleerimine ja mõõtmine...............................44 8.4.9 Hooldamise vajadus ....................................................................................45 8.4.10 Tuleohutusmeetmed ja hooldamine...............................................................45 8.4.11 Keskkonnaklassid.......................................................................................45 8.5 Keskonnakaitsemeetmed......................................................................................45 8.6 Lisad.................................................................................................................46 9 VESIVARUSTUS JA KANALISATSIOON ..........................................................................46 9.1 Üldosa...............................................................................................................46 9.1.1 Ehitusprojekti eesmärgid...............................................................................46 9,1.2 Lähteandmed...............................................................................................46 9.1.3 Süsteemide kirjeldus....................................................................................46 9.1.4 Kasutatavad normid......................................................................................46 9.2 Majandus-joogivee süsteem.................................................................................46 9.2.1 Veevarustuse vooluhulgad.............................................................................47 9.2.2 Veevarustuse allikas.....................................................................................47 9.2.3 Veemõõdusõlm............................................................................................47 9.2.4 Torustikud ja armatuur..................................................................................47 9.2.6 Välisvõrgud.................................................................................................47 9.3 Tuletõrjeveevarustus...........................................................................................47 9.3.1 Paikne tulekustutussüsteem...........................................................................47 9.3.2 Välistulekustutus..........................................................................................47 9.4 Olmereovee kanalisatsioon...................................................................................47 9.4.1 Reoveekanalisatsiooni vooluhulgad.................................................................47 9.4.2 Reoveekanalisatsiooni seadmed.....................................................................48 9.5 Keskkonnaklassid................................................................................................48 10 HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS...............................................................................48 10.18 Lisad..............................................................................................................48 10.18.1 Päikesepaneelid........................................................................................48 12 ENERGIATÕHUSUS...................................................................................................49 13 KESKKONNAKAITSE, LAMMUTUSTÖÖD.......................................................................50 K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 3(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Seletuskiri 0 ÜLDOSA 0.2 Üldandmed 0.2.1 Ehitise asukoht Rekonstrueeritav korterelamu asub Raplamaal Rapla vallas Rapla linnas Lepiku tn 10, katastriüksus 67001:008:1040, 100% elamumaa, hoone ehitisregistrikood 109016949. 0.2.2 Ehitise lühikirjeldus Hoone on ehitatud 1965. aastal. Hoones on 12 korterit. Hoone on kolmekorruseline, koos täis keldrikorrusega. Hoonel on trapetsprofiilplekiga kaetud viilkatus. Hoonel on kaks trepikoda. Hoone välisseinad on mitmekihilistest raudbetoonseinapaneelidest (3-kihilised, paksus ca 300 mm) ja punastest tellistest. Akende alused ja -pealsed osad raudbetoonpaneelidest, akende vahepostid, otsaseinad ja tuulekodade seinad tellistest. Hoonel on betoonplokkidest lintvundament. Laed on raudbetoonpaneelidest, pööningulael on ehitusaegne soojustus ja puistevill. Enamus korteritel on ehitusaegsed puitaknad välja vahetatud PVC akende vastu. Hoonel on metallist ja puidust välisuksed. Hoone on ühendatud kaugküttega. Hoonel on tellistest ventilatsioonilõõrid. Töövõttu kuulub: •haljastuse ja katendite taastamine seoses soojustustööde, kanalisatsioonitorustike vahetusega kuni esimese hoone välise kaevuni, sadeveerennide pikendamine, •sissepääsude raudbetoonist varikatuste mahalõikamine fassaadi tasapinnalt, •sanruumide korstende lammutus pööningu vahelae tasapinnalt, kasutusest välja jäävate avade sulgemine katusel, pööningul ja korrustel. Köökide tellistest ventilatsioonikorstnad jäävad olemasolevad, kasutatakse köögikubude jaoks, •keldris lammutada saunakompleks, kamin, tsiviilkaitse WC, eemaldada laest laudis ja soojustus, •soojussõlme (endine kaminaruum) ja endiste saunaruumide põrandate lammutus (proj. vent.ruum), •keldris lõigata keldritiibade ühendamiseks ja evakuatsiooni tagamiseks ukseava, paigaldada sillus, kasutute uste eemaldamine, avapalede viimistlemine, •uue keldripõranda ehitus soojussõlmele ja vent.ruumile, •paigaldada uus kanalisatsioonitorustik põranda sisse, sellega seoses põrandate lammutus ja parandusvalu, •keldris osade aknaavade väiksemaks müürimine, osade aknaavade kinnimüürimine, •uute avatavate keldriakende paigaldus, •keldrilae soojustamine villaplaatidega, sellega seoses bokside laekinnituste ringi ehitamine, •sokli soojustamine ja viimistlemine. Soklikate tsementkiudplaadid, soojustusmaterjaliks EPS 120 Perimeeter, •tuulekoja keldripoolsete ukseavade kinnimüürimine, trepikoja ukseava vähendamine, trepikoja alumise aknaava kinnimüürimine, kasutada kergplokke, •raudbetoonist seinapaneelide lisaankurdus, •ventilatsioonitorustiku paigaldamine olemasolevale välisseinale, K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 4(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT •fassaadide soojustamine ja viimistlemine. Fassaadikatteks krohv, soojustusmaterjaliks krohvialused villaplaadid, •kõikide akende vahetamine uute energiatõhusate PVC – akende vastu, aknad paigaldada soojustuse tasapinda, •trepikoja ülemistele akendele elektriliste avamismehhanismide paigaldus, juhtnupp sissepääsu juures, •uute soojapidavate välisuste paigaldamine, uute tuletõkkeuste paigaldus (tuulekojad, vent.ruum), uute siseuste paigaldus (soojussõlm, kilbiruumid), •katusele lisavarustuse paigaldus: lumetõkked, katuse turvavarustus, •uue räästalaudise paigaldus, •katusele PV paneelide paigaldus, •uue vihmaveesüsteemi paigaldus, •tulepüsivusega EI60 pööninguluugi paigaldus, uue metallredeli paigaldus, •uued varikatused sissepääsude juurde, •viimistluse taastamine (akna- ja uksepaled) seoses avatäidete vahetamisega, •viimistluse taastamine seoses torustike (vesi, kanal) vahetusega, torustike varjamiseks karbiku ehitus sanruumides, trepikoja kõrval olevad šahtid lõigata lahti trepikoja poolt, peale torustike paigaldamist sulgeda šaht tagades EI60 tulepüsivus ja viimistleda, •viimistluse taastamine seoses küttesüsteemi rekonstrueerimisega, •viimistluse taastamine seoses ventilatsioonisüsteemi ehitusega, •trepikodade/tuulekodade sanitaarremont, uued postkastid, •keldri tehnoruumide kerge remont, seinad puhastada ja värvida, •keldris tuletõkkesektsioonidest läbiviikudele paigaldada tuletõkkeklapid, -mansetid ja avad kinni ehitada tagades sektsioonipiir, •küttesüsteemi rekonstrueerimine, •soojusvahetiga ventilatsioonisüsteemi ehitus, •veevarustus ja kanalisatsioonitorude vahetus, vt täpsemalt KVVK osast, •soojavee süsteemi ehitus, vt täpsemalt KVVK osast, •avade puurimine ja avade ümbruste viimistlemine seoses kütte- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega ja vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisega, •nähakse ette uute tehnosüsteemide toited, ventilatsiooniseadme väljalülitamine trepikojast, •elektrisüsteemi rekonstrueerimine, •asendatakse kogu üldkasutatavates ruumides olev valgustus: trepikojad, tuulekojad, kelder. •sissepääsude valgustus, •evakuatsioonivalgustus trepikodades, •trepikoja suitsueemaldusakende elektriline avamine, •PV paneelide paigaldus katusele, •fonolukusüsteem, Töö on koostatud eelprojekti staadiumis vastavalt standardile EVS 932:2017 "Ehitusprojekt". Seletuskirja liigendusest on välja jäetud kõik need peatükid, mida projekt ei käsitle. 0.2.3 Projekteerija Projekteerimise peatöövõtja. Asendiplaan. Arhitektuurne ja konstruktiivne osa, vesi-kanalisatsioon, ventilatsioon, küte, energiatõhusus, tuleohutus, lammutus •OÜ K & M Projektbüroo •Viljandi tn. 2, Tõrva linn, 68604 •Äriregistri kood 10171174 K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 5(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT •MTR reg nr Ehitusuuringud EG10171174-0001 Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid EK10171174-0001 Projekteerimine EP10171174-0001 Vastutavad spetsialistid: projektijuht Tiiu Loorman tel 763 3301, 517 9597 e-post [email protected], insener Priit Lepik tel 533 11063 e-post [email protected] insener Eero Sepp tel 792 0410, 515 3714 e-post [email protected] 0.3 Alusdokumendid 0.3.1 Lähteandmed •Tellija lähteülesanne 0.3.1.2 Eskiis, eelprojekt või varasemad ehitusprojektid Eraldi eskiisprojekti ei koostata. Olemasoleva hoone varasema ehitusprojekti ja ümberehituste tööjooniste andmed – mõõdistusprojekt, objektil teostatud väline mõõdistus. 0.3.2 Ehitusuuringud Hoone rekonstrueeritavate konstruktsioonide visuaalne hindamine teostati käesoleva tööga. Konstruktsioonide kirjeldused vastavates alapunktides. 0.3.3 Normdokumendid Ehitusseadustik •Rapla valla jäätmehoolduseeskiri Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Majandus- ja taristuministri määrus nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile Majandus- ja taristuministri määrus nr 85 Eluruumile esitatavad nõuded SotsM. määrus nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 24 Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord VV. määrus nr 224. Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded EVS 932:2017 Ehitusprojekt K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 6(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ EVS 812-2:2014 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EN 1990-1999 Eurokoodeksi kõik osad koos rahvuslike lisadega. EVS 842:2003. Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest EVS 843:2016 Linnatänavad; EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused EVS-EN ISO 6946:2017 Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja soojusläbivus. Arvutusmeetodid EVS 908-1 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutusjuhend. Osa 1: Välisõhuga kontaktis olev läbipaistmatu piire EVS 920-1:2013 Katuseehitusreeglid Osa 1 EVS 920-2:2013/AC:2019 Katuseehitusreeglid. Osa 2: Metallkatused EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus. EVS-EN 1991-1-4:2005 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus EVS-EN 1992-1-1:2005 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele EVS-EN 1993-1-1:2005+A1:2014+NA:2015 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. Tarindi RYL 2010, Sisetööde RYL 2013, Maalritööde RYL 2012, Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. ET-1 0207-0068 Hea ehitustava Eesti Ehitusteave poolt välja antud juhendmaterjal "Soojusisolatsiooni liitsüsteemid ET-2 0404-1010" 1 ASENDIPLAAN 1.1 Üldandmed 1.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Antud töö käigus vahetatakse hoonesisene kanalisatsioonitorustik kuni esimese hoone välise kaevuni. Juhitakse katuse sadevesi betoonrennidega hoonest eemale. Taastatakse haljastus ja teede katendid seoses eelpool mainitud töödega. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 7(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 1.2 Olemasolev olukord 1.2.1 Paiknemine Rekonstrueeritav hoone asub Rapla linnas. 1.2.2 Olemasolevad hoone ja rajatised Olemasoleval kinnistul pole muid hooneid. 1.2.3 Olemasolev reljeef Olemasolev reljeef on kinnistu piires küllaltki tasapinnaline. Kõrgusmärgid kõiguvad kinnistul vahemikus 62,5-63,8 m. 1.2.4 Olemasolev kõrghaljastus Kinnistul on puud, mida antud töö käigus ei muudeta. 1.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Kinnistule pääseb Lepiku tänavalt. 1.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised Kinnistul puuduvad kaitsealused objektid ja kinnismälestised. 1.3 Asendiplaani lahendus Vt punkti 1.1.1. 1.4 Vertikaalplaneering 1.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed Vertikaalplaneeringut üldiselt ei muudeta (kalded on üldiselt hoonest eemale), kujundatakse üks väike lohk sadevee immutamiseks telgede A ja 2 ristumise juures, vt asendiplaani. 1.4.2 Hoone paiknemiskõrgus Hoone paiknemiskõrgus on olemasolev. 1.4.3 Sadevee käitlemine Katuse sadevesi juhitakse ümberkaudsetele platsidele. Immutatakse oma kinnistul. 1.5 Tehnovõrgud 1.5.1 Olemasolevad tehnovõrgud Hoonel on olemasolevad ühendused kõigi vajalike kommunikatsioonidega. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 8(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Antud töö käigus paigaldatakse uus kanalisatsioonitorustik kuni esimene hoonevälise kaevuni Projekteeritavate kanalisatsioonitorude ristumised: 1. Elektri maakaabliga, 1 ristumine (3 kaablit) 2. Veetorustikuga, 3 ristumist Enne kaevetööde alustamist tuleb töövõtjal kutsuda kohale trassivaldajad ja selgitada täpsed trasside paiknemised ja sügavused, et vältida rajatise lõhkumisevõimalus. Kommunikatsioonide läheduses teha kaevetöid ülima ettevaatlikkusega ja käsitsi. Eriline tähelepanu pöörata erinevate kaablite asukohtades. Kaablite ja torustike läheduses kaevates tuleb arvestada vastava tehnorajatise kaitsevööndis tegutsemise nõuetega (vt seletuskirja punkt 1.5.3). 1.5.2 Tehnovõrkude kaitsevööndid Olemasolevatel tehnorajatistel tuleb arvestada kõiki Eesti Vabariigi õigusaktidega kehtestatud kaitsevööndeid. Tehnovõrkudel arvestada järgmiste kaitsevöönditega: Vee- ja kanalisatsioonitorustiku, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, kaitsevööndi ulatus on torustiku telgjoonest mõlemale poole 2 meetrit Sideehitise kaitsevöönd on 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni Elektripaigaldiste maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku on A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral torustiku välimisest mõõtmest 1 meetrit Maa-aluste soojustorustike kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool torustikke äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast alla 200 mm läbimõõduga torustiku korral 2 m ja 200 mm ja suurema läbimõõduga torustiku korral 3 m. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndi ulatus tuleneb Keskkonnaministri määrusest nr 76 16.12.2005 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus (§2 lg 2 p 1). Sideehitise ja soojustorustike kaitsevööndite ulatus on kehtestatud Majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistuse esitatavad nõuded. 1.5.3 Tehnovõrkude kaitsevööndis tegutsemine Tehnovõrkude kaitsevööndites tuleb tööd teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Samuti vastavalt võrguvaldajate eeskirjadele. Üldiselt on keelatud raskete ja vibratsiooni tekitavate masinatega tööd tehnovõrkude kaitsevööndis. Torustike ja kaablite läheduses tuleb kaevetööd teha käsitsi. Tagasitäide teha kihiti ja tihendamine veega. Vajadusel võtta kasutusele muud ehitustehnilised võtted tehnovõrkude kaitsmiseks. Arvestada tuleb, et vanemate tehnovõrkude peale pole paigaldatud märkelinte. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 9(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. 1.6 Liikluskorraldus ja parkimine Antud töös ei muudeta. 1.7 Teed ja platsid 1.7.2 Krundisisesed teed ja platsid Seoses torustike paigaldamisega tuleb osaliselt taastada asfaltkatet. Asfaltkate AC 8 Surf 60 mm. Projekteeritava asfaltkatte alla paigaldada tihendatud killustikalus (E>170 MPa) paksusega 250-300 mm ja keskliivast dreenikiht Kf≥1,0 m/ööp (k=0,98) paksusega 200-250 mm. 1.7.3 Katendid Vana asfalt koorida ja võimalusel koguda taaskasutuseks. Aluskihid koorida ja täita mahus, mis võimaldab püsivale aluskihile paigaldada koormusnõuetele vastava asfaltkatte. Aluskihid tihendada kihiti kuni 10 cm paksuse kihi kaupa. Tehnovõrkude kaitsevööndites tihendada aluskihid vastavalt kaitsevööndis tegutsemise korrale ja tehnovõrgu valdaja eeskirjadele. 1.8 Haljastus ja heakorrastus 1.8.1 Olemasolev, säilitatav haljastus Kinnistul säilitatakse üldjuhul olemasolev haljastus: muru, puud. Hoone kõrval soojustustöid takistav haljastus likvideeritakse. 1.8.2 Projekteeritud haljastus Muru asendatakse seoses torustike kaevetöödega ja kui ehituse käigus kahjustatakse muru hoone ümber. 1.8.3 Väikeehitised ja -vormid Projektiga ei nähta ette väikeehitisi ja -vorme. 1.8.5 Jäätmekäitlus Olemasolevad konteinerid paiknevad hoone juures. 1.9 Välisvalgustus Välisuste juures valgustite paigaldamine. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 10(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 1.10 Maa-ala tehnilised andmed Krundi pindala- 3175 m2 Katastritunnus- 67001:008:1040 Sihtotstarve- elamumaa 100% Ehitisealune pindala- 323,2 m2 Hoone tuleohutusklass- TP-1 2 ARHITEKTUUR 2.1 Üldandmed Korterelamu on ehitatud tüüpprojekti järgi. Hoone on kolmekorruseline, kahe trepikojaga, täiskeldriga, viilkatusega, igal korteril on rõdu. Hoone otsaseinad ja akende alused/pealsed paneelid on krohvitud, akende vahepostid ja tuulekodade seinad on tellistest puhasvuukmüüritis, katusekatteks trapetsprofiilplekk. 2.2 Olemasolev olukord Hoone seinad on soojustamata. Hoone pööningulaele on ehitusaegsele soojustuse lisatud puistevill paksusega kuni 600 mm. Räästa juures nii palju kui võimalik, pööning on väga madal. 2.3 Arhitektuuri üldlahendus Planeeritud on hoone fassaadide soojustamine ja katmine krohviga, akende vahetus, välisuste vahetus, sokli soojustamine ja katmine tsementkiudplaatidega, uued varikatused. Fassaadi värvilahenduses on kasutatud tellija hallikaid toone. 2.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted Projekti dubleerimise vältimiseks on konstruktsioonitüübid kirjeldatud konstruktsioonide alapunktis. 2.5 Hoonete tehnilised andmed Ehitise liik – Hoone Ehitise nimetus – 12-krt. elamu Ehitisregistrikood – 109016949 Esmase kasutusele võtmise aeg – 1965 Peamine kasutamise otstarve – 11222 Muu kolme või enama korteriga elamu Kasutusviis – I Ehitise koha-aadress – Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Lepiku tn 10 Ehitisealune pind – 323,2 m² (pindala suureneb soojustuse ja varikatuste tõttu) K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 11(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Maapealse osa korruste arv – 3 Maaaluste korruste arv - -1 Absoluutne kõrgus – 73,7 m Kõrgus – 10,6 m Pikkus – 34,1 m Laius – 10,5 m Sügavus - -1,3 m Suletud netopind – 859,6 m² (EHR) Köetav pind – 682,2 m² Maht –3479 m³ (EHR-s vale maht, arvestuspõhimõtted on muutunud) Maapealse osa maht – 3127 m³ Üldkasutatav pind – 172,6 m² (EHR-s vale pindala, tehnopind oli üldpinna sees) Tehnopind – 75,8 m² Eluruumide pind - 610,8 m² (EHR) Kokku eluruume – 12 Konstruktsioonid ja materjalid Vundamendi liik – madalvundament Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal –monteeritav raudbetoon, tellis Välisseina välisviimistluse materjali liik – krohv Välisseina liik – mitmekihiline raudbetoonpaneel, tellis Katuste ja katuslagede kandva osa materjal – monteeritav raudbetoon, puit Vahelagede kandva osa materjali liik – monteeritav raudbetoon Katusekatte materjal – plekk 3 SISEARHITEKTUUR Korterites sees tehtavad üldehitus- ja viimistlustööd:  Radiaatorite tagused – seinad tasandatakse/vajadusel krohvitakse, pahteldatakse ja värvitakse valgeks akna laiuses osas põrandast aknalauani.  Küttetorustike avad – täidetakse vahelagedes tuldtõkestava vahu/mastiksiga ning kaetakse plastist rosettidega (värvus valge)  Aknad – paigaldatakse uued aknalauad (plastist valge värv), aknapaled kaetakse niiskuskindlama kipsplaadiga, mis pahteldatakse ja värvitakse valgeks. Aknaga seina pinnast viimistletakse samamoodi ka ca 100 mm laiune riba ehk kipsplaadi ja vana seina vahe.  Vee-ja kanalisatsiooni püstikud – sanruumides avatakse püstikute kanalid, olemasolevasse püstikusse ei mahu ära isoleeritud torustik, seega tuleb rajada torustike varjamiseks uued karbikud kasutades metallkarkass 45 mm ja niiskuskindlamaid kipsplaate. Paigaldatakse vajalikud torustikud, teostatakse tuletõkketööd vahelagedes, betoneeritakse avad laes, paigaldatakse veemõõtjad, isoleeritakse torustikud ning suletakse kanalid niiskuskindama kipsplaadiga, mis pahteldatakse ja krunditakse. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 12(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Lisatakse kanali seina vaatlusluugid. Lõppviimistlus jääb korteriomaniku kanda. Trepikoja püstikud avada trepikoja poolt, vajadusel püstikut suurendada. Paigaldatakse vajalikud torustikud, teostatakse tuletõkketööd vahelagedes, paigaldatakse veemõõtjad, isoleeritakse torustikud ning suletakse kanalid korteripoolt niiskuskindama kipsplaadiga, mis pahteldatakse ja krunditakse. Trepikoja poolt suletakse tulepüsiva seinaga. Lisatakse korterisse püstiku seina vaatlusluugid. Lõppviimistlus jääb korteriomaniku kanda.  Ventilatsioon – paigaldatakse ventilatsiooni plafoonid. Plafoonide ümbrus viimistletakse või kaetakse metallist kraega. Tihendatakse läbiviigud.  Kui korteriomanik on teostanud ümberehitustöid (näiteks kaetud seinad kipsplaadiga), siis lepitakse tööde teostamise lahendus korteriomanikuga eraldi kokku. Kui kütte ja muud torustikud asuvad hiljem paigaldatud kipsplaadi taga, siis seinte avamine ja taastamine ei ole ehitushanke hindades kajastatud ning nende avamine ja taastamine jäävad korteriomaniku kanda. Samuti ei ole ehitushankes näiteks vajadusel mööbli, kardinapuude demontaaž jne.  Korterite siseustele paigaldada siirdeõhurestid või eemaldada lävepakud (kuulub ventilatsioonisüsteemi ehitaja töövõttu). Kelder Kasutu kaabeldus eemaldada. Vajalik korrastada. Kasutud uksed eemaldada, paled viimistleda. Evakuatsiooni tagamiseks ühendada keldritiivad. Keldris on betoonpõrandad pinnasel. Paigaldada kanalisatsioonitorustik põrandasse. Teha parandusvalu. Lammutada keldris osaliselt põrandaid, vt keldriplaani. Valada antud ruumidel uued betoonpõrandad, vt põrandate alapunkti. Betoonpõrandate tasasusklass C, kulumiskindlus 4, muud kvaliteeditegurid 30. (vastavalt BY45). Tehnoruumide seinad puhastada ja värvida 2x. Soojussõlme ja ventilatsiooniruumi betoonpõrand katta betoonivärviga ehk teha tolmuvabaks. Sektsioonidest läbiviigud viia vastavusse tuleohutuse nõuetega. Seoses keldrisse ventilatsioonitorustike paigaldamisega tuleb kohati keldris riiuleid jne ringi tõsta/ehitada. Trepikojad/tuulekojad •Trepikodade juures olevad tehnošahtid lõigata lahti trepikoja poolt, paigaldada torustik jne. Peale tehnosüsteemide paigaldust sulgeda šaht trepikoja poolt kasutades kipsplaatide metallkarkassi ja 2x 15 mm paksused tulekindlaid kipsplaate tagades šahti tulepüsivuse EI60. Kipsplaatide asemel võib kasutada ka kergplokke paksusega 100 mm, paigaldada tsemendibaasil mördiga. Šaht viimistleda. •Tuulekoja ja trepikoja ukse kohale ehitada kergkarkassiga tuletõkkesein: 100x50 puitkarkass, mis katta mõlemalt poolt tuletõkkekipsplaatidega, plaadi paksus min 15 mm. •Kasutu kaabeldus eemaldada, vajalik korrastada. •Trepikoja esimese marsi ja keldri vaheline vahe kinnibetoneerida. •Kaablid (nõrk- ja tugevvool) paigaldada karbikutesse. Karbikute tüüp kooskõlastada tellijaga. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 13(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT •Seinte pinnad puhastada ja eemaldada lahtine krohv. Teha krohviparandused ja värvida 2x, värvitoon kooskõlastada tellijaga. Roostevabad nurgaliistud trepikoja seinade välisnurkadele. •Laed puhastada ja värvida 2x. Toon valge. •Treppide alumised pinnad puhastada ja värvida 2x. Toon tsemendihall. •Tuulekoja põrandatelt ja trepimademetelt eemaldada metlahhplaadid. •Põrandate tasandamine peale metlahhplaatide eemaldamist, •Trepimademete, trepimarsside ja tuulekodade põrandate pinnad katta libisemiskindlama ja kulumiskindlama EPO kattega, toon kooskõlastada tellijaga. Libisemiskindlus R11, kasutusklass 23/33, tuleklass min A2FL •Trepi käsipuude puitosa asendada (lakitud puit), profiil kooskõlastada tellijaga. Teraskarkass puhastada ja viimistleda. I korrusele ja keldrisse minekule paigaldada käsipuud seintele, •Seoses avatäidete paigaldamisega tuleb viimistleda paled. •Uued postkastid. Tüüp kooskõlastada tellijaga. •Märkida korterite numbrid, sissepääs numbrivahemikuga, plastist plaadid, Viimistlus teostada vastavalt Sisetööde RYL 2013 ja Maalritööde RYL 2012 II kvaliteediklassi järgi. Tehnoruumides võib olla ka III kvaliteediklassi järgi. Seinavärv peab olema vastupidav ja kergesti puhastatav. Põrandakatete, sh. plaatide valikul kogu hoones tuleb silmas pidada, et katete hõõrdetegur µ peab olema vähemalt: •sissepääsudel ja fuajeedes ning muudel pindadel, kus käiakse välisjalatsitega – suurem kui 0,55 •märgadel sise- ja väliskaldpindadel, välistreppidel, duširuumis, suure koormusega pindadel – suurem kui 0,74. 4 AKUSTIKA 4.1 Üldandmed Projekteerimise aluseks on: •Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid Kinnitatud sotsiaalministri 11.02.2017. a määrusega nr 42 EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest 4.2 Keskkonnamüra- ja vibratsioonitasemed Välismüra taotlustase on vastavalt III kategooria nõuetele liiklusmüra osas päeval LpA,eq,T=60 dB ja öösel 50 dB, (tegemist on olemasoleva alaga). Andmed tegeliku mürataseme kohta puuduvad. 4.3 Välispiirete ja ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded Ehitus- ja viimistlustöödel kasutatavad materjalid peavad olema tervisele ohutud. Ehitaja peab hankima ja lisama ehitustööde dokumentatsioonile nõuetele vastavuse sertifikaadid. Uued aknad paigaldatakse kolme klaasilised ja helipidavusega min R'w=40 dB. Välispiirete õhumüra isolatsiooni indeks ei peaks antud tingimustes olema väiksem kui R'tr,s,w=35 dB. Välisseinte tegelik õhumüra isolatsiooni indeks on vähemalt R'tr,s,w>35 dB. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 14(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Müra normtase hoones on päeval LpA,eq,T=35 dB, öösel LpA,eq,T=30 dB Õhumüra isolatsiooni indeks korterite ja müratekitavate ruumide vahel Rw>= 60 dB. Antud nõuet on projekteerimisel arvestatud. 4.6 Tehnoseadmete müratasemed ruumides ja territooriumil Tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra piirtasemed on päeval LpA,eq,T=25 dB,öösel LpA,,eq,T=25 dB, LpC,eq,T=50 dB, LpA,max=32 dB, Antud nõudeid on arvestatud ventilatsiooni projekteerimisel. 5 KONSTRUKTSIOONID 5.1 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele 5.1.1 Projekteeritud kasutusiga Projekteeritud ehitiste ja nende osade vähimad kasutusead EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi: hooned ja muud sarnased kandekonstruktsioonid - klass 4 (50 aastat) asendatavad konstruktsiooniosad - klass 2 (10-25 aastat) 5.1.2 Tagajärgede ja töökindlusklass Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt töökindluse eristamise eesmärgil on kandekonstruktsioonid määratletud tagajärgede klassiks CC2 Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on tagajärgede klassi CC2 korral töökindlusklassiks RC2. 5.1.3 Järelevalvetase Projekteerimise järelevalve klass Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on projekteerimise järelevalve tase DSL2 Ehitusaegse järelevalve tase Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on järelevalve tase IL2 5.1.4 Koormused Hoonele mõjuvaid koormusi ja nendele rakendatavaid tegureid on arvutustes käsitletud vastava EVS-i juhistele. Normatiivne lumekoormus maapinnal sk=1,5 kN/m². Katuse kujutegur 0,8. Normatiivne tuulekoormus: maastikutüüp III, tuule tippkiirusrõhk qp(10,6m)=0,5 kN/m2. Päikesepaneelide omakaal gk=0,2 kN/m² K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 15(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 5.1.5 Konstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid Tolerantsid ja ehitustööde kvaliteet vastavalt konstruktsiooniosa vastavatele projekteerimisnormidele: •Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS 13670:2010, 1. tolerantsiklass ja TarindiRYL 2010 •Teraskonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS 1090-2:2008+A1:2011, 1. tolerantsiklass ja TarindiRYL 2010 •Kivikonstruktsioonis osade ehitusel peavad valmis müüritise tolerantsid rahuldama 2.tolerantsiklassi tingimusi (TarindiRYL 2010). •Puitkonstruktsioonide valmistamisel, paigaldamisel, materjali valikul ja järelevalvel lähtutakse Ehitustööde üldisest kvaliteedinõudest (TarindiRYL 2010) •Saetud puitmaterjalide tolerantside arvväärtused vastavad klassi 1 nõuetele. (TarindiRYL 2010) •Puitmaterjali kvaliteediklassid vastavalt RT 21-10750-et Viimistlus teostada vastavalt Sisetööde RYL 2013 ja Maalritööde RYL 2012 II kvaliteediklassi järgi. Tehnoruumides võib olla ka III kvaliteediklassi järgi. Värvkatte koormusklassid: korterite kuivad ruumid klass 2, märjad ruumid klass 4, trepikoda klass 3 5.1.6 Välispiirete soojapidavus Kõik hoone välispiirded vastavad järgnevatele soojuslikele näitajatele: sokkel (150 mm isolatsiooni) - 0,26 W/m²K välisseinad (200 mm isolatsiooni) - 0,16 W/m²K keldrilagi (100 mm isolatsiooni) - 0,20 W/m²K uued PVC aknad - 0,8 W/m²K uued PVC aknad (sanruumid) - 1,1 W/m²K uued välisuksed - 1,6 W/m²K soojustatud pööningulagi - 0,1 W/m²K 5.2 Hoone konstruktsioonid 5.2.1 Vundament Olemasolev olukord Hoonel on betoonplokkidest lintvundament. Hoonel on betoonist sillutisribad, mis on tehniliselt heas seisukorras. On olemas pinnasel betoonist sadeveerennid. Sissepääsude ees on betoonist sillutis. Keldriaknad on enamuses PVC aknad, kohati on ehitusaegseid klaasplokke. Vundament on tehniliselt heas seisukorras, vajumeid pole märgata. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 16(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Eeltööd Seoses torustike paigaldamisega tuleb osaliselt sillutisriba lammutada ja hiljem taastada. Valada tihendatud killustikalusele (E>140 MPa) betoonist sillutisriba, paksus 100 mm. Betoon C30/37 XC-4, XF-4. Sadevee äravoolude juurde kohati pikendada betoonrenne (madalad moodulid 200x50x60 mm). Kasutada nt Kiili Betooni poolt pakutavad tooteid või analooge. Kalle min 1 cm /jm. Paigaldada segupeenrale. Keldriakende avade suurust vähendada ja osaliselt aknaid kinnimüürida. Kasutada kergplokke, nt fibo 5 plokke. Plokkide olulised tehnilised parameetrid: survetugevus 5 MPa, mahukaal 890 kg/m3, tuletundlikkus A1, paksus 200 mm, kõrgus 200 mm. Müüritise vuukides kasutada tsemendibaasil mörti, nt Nt Vetonit M100/600 või analoogset. Ladumisel on soovitav kasutada kuivi plokke. Plokkide read laduda ülekattega, minimaalne ülekate 1/4 ploki pikkusest. Paigaldada vundamendi välistasapinda uued avatavad PVC aknad. Paigaldada ventilatsioonitorustik. Võimaluse korral tuua torustik keldrisse läbi kinnimüüritavate aknaavade. Lisasoojustus Välisperimeetril olev sokkel soojustada 150 mm paksuse EPS 120 Perimeetriga kuni olemasoleva sillutisribani, jätta ca 30 mm vahe, et niiskus saaks vundamendist väljakuivada. Majanduslikult pole otstarbekas kütteta keldris sügavamale soojustada. Kasutada sulundiga Perimeeter plaate Soojustus katta maapinnal kivipuruga kaetud tsementkiudplaatidega paksusega 10 mm (alusplaadi paksus). Plaatide mahukaal min 1550 kg/m3, tulekindlus A2-s1,d0. Paigaldada immutatud puitkarkassi külge. Plaatide paigaldamisel, kinnitamisel ja töötlemisel järgida tootja juhiseid. Roovituse peale paigaldada EPDM teip. Täpsem kirjeldus põhiprojekti detailjoonisel. Kasutatava vahtpolüstüreeni λd≤0.035 W/(m*K). Sellisel viisil soojustatud sokli soojajuhtivusarv U on ca 0,26 W/(m²K). 5.2.2 Põrand pinnasel Keldris on betoonpõrandad pinnasel. Paigaldada põrandasse kanalisatsioonitorustik. Teha parandusvalu. Täpsemalt vt KVVK osa. Soojussõlme ruumi ja ventilatsiooniruumi põrandad lammutada. Soojussõlme ruumis on betoonpõranda peal lisaks puitpõrand. Valada uued raudbetoonpõrandad, koos kallete ja trapiga/restkaevuga (vt KVVK osa). Tuulekodade ja trepikodade põrandad tasandada. Betoonpõranda konstruktsioon(ülevalt allapoole): •Betoonplaat 80 mm, betoon C25/30 XC-2, armatuurvõrk A400 6/6/150/150 (või kiudbetoon, kiu kogus min 20 kg/m3), tasasusklass C, kulumiskindlus III •PVC kile 0,2 mm •Tasandusliiv vajadusel •Tihendatud olemasolev pinnas, k=0,95. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 17(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 5.2.5 Vahelaed Olemasolev olukord Hoonel on raudbetoonpaneelidest pööningu vahelagi. Pööning on väga madal ja on põhimõtteliselt täismahus soojustatud puistevillaga. Pööningulael on soojustuseks paigaldatud kuni 600 mm puistevilla (harja juures, räästa juures vähem). On tuulesuunajad, harjatuulutus. Kanalisatsioonituulutus on katusest välja viidud. Pööningul on tellistest ventilatsioonikorstnad. Pööningule pääsemiseks on trepikojas luuk. Luugi puhasava 700x700 mm. Kohe pööninguluugi kohal on katuseluuk Lammutus- ja ehitustööd: •Lammutada pööningulae tasapinnast alates sanruumide ventilatsioonikorstnad, kasutusest välja jäävad avad sulgeda nii korrustel kui pööningul. Köökide korstnad jäävad olemasolevad. •Sulgeda laes olevad avad tulekindlalt kasutades tsementkiudplaate paksusega 12 mm, kahes kihis. Plaatide mahukaal min 1550 kg/m3, tulekindlus A2-s1,d0 •Paigaldada uus tulepüsivusega EI60 pööninguluuk. Puhasava peab olema minimaalselt 600x800 mm. Ava lõigata pikipaneeli suuremaks. Pööninguluuk peab olema varustatud nii, et oleks võimalik avatud olek fikseerida. Trepikotta paigaldada metallredel. Pulkade vahe max 300 mm, redeli min laius 400 mm, pulkade min pikkus 350 mm. •Isoleerida müürilatt ja nivendisein 50 mm paksuste mineraalvillaplaatidega. Keldrilagi Keldris on õõnespaneelidest lagi. Kasutu kaabeldus eemaldada. Vajalik korrastada. Eemaldada keldrilaest õhuke EPS soojustus, eemaldada keldrilaest laudis koos karkassi ja klaasvatt soojustusega, vt keldriplaani. Keldrilagi soojustada villaplaatidega paksusega 100 mm, λd≤0.037 W/(m*K), mis tagab koos soklisoojustamisega keldrilae soojajuhtivuse U<0,20 W/m²K. Lae enda konstruktsiooni U<0,29 W/m²K. Kasutada spetsiaalselt keldrilae soojustamiseks arendatud kivivillast villaplaate, nt Rockwool Stroprock G. Plaadid liimida laepaneeli külge. Paigaldamisel ja kinnitamisel järgida tootja juhiseid. Lagi eelnevalt puhastada ja kruntida. Või kasutada pinnakattega A-klassi villast pinnakattega tuuletõkkeplaate, nt Rockwool Ventirock F Plus. Plaadid kinnitada lakke tüüblitega. Villaplaatidele esitavad nõuded: keldrilae soojustamiseks mõeldud spetsiaalsed plaadid või pinnakattega tuuletõkkeplaadid, Toodete tuletundlikkuse klass A1 Soojusjuhtivustegur λD = 0,037 W/m·K Pikaajaline veeimavus ≤ 3,0 kg/m2 Lühiajaline veeimavus ≤ 1,0 kg/m2 Veeauru läbilaskvus μ=1 K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 18(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Survetugevus ≥ 20 kPa Seoses keldrilae soojustamisega tuleb ringi ehitada keldribokside laekinnitused. 5.2.6 Katus, katuslagi Olemasolev olukord Hoonel on trapetsprofiilplekiga kaetud viilkatus. Katuse kandeskelett on materjali tugevuse seisukohalt küllaltki heas seisukorras (nii palju kui oli võimalik pööninguluugi juures hinnata). Kandekonstruktsioonidel on piisav tugevusvaru päikesepaneelide paigaldamiseks (juhul kui on olemas vahetoolvärk, polnud võimalik kohapeal hinnata, tõenäoliselt on olemas). Katuse kalle ca 9-10 kraadi. Katusel on olemas vihmaveesüsteem. On olemas katuseluuk. Katusel on lumetõke peafassaadipoolsel katusetahul. Katusel on uued tellistest ventilatsioonikorstnad, on kanalisatsioonituulutid. On olemas katusesild. Lammutus- ja ehitustööd Eemaldada olemasolev vihmaveesüsteem ja räästalaudis. Lammutatavate sanruumide ventilatsioonikorstende avad sulgeda analoogse trapetsprofiilplekiga, mis on mujal katusekatteks. Pleki paksus min 0,6 mm. Tsingikihi mass mitte vähem kui 275 g/m2, värvkatte all, Pural pinnakate. Paigaldada roovitus ja aluskate. Olemasoleva katuse konstruktsioon: •Trapetsprofiilplekk •Roovitus •Distantsliistud •Aluskate, hari tuulduv, aluskate mittehingav •Sarikad 150x50 samm ca 1000 mm Katusele paigaldada PV paneelid. Katusesilla kinnitusi kontrollida, vajadusel tugevdada kinnitusi sarikate külge, katusesilla külge paigaldada sertifitseeritud turvasiin koos kinnititega. PV paneelide ja turvasüsteemi paigaldamisel järgida tootja paigaldusjuhiseid. Katusesillale paigaldada pikendus, et oleks sild kogu PV paneelide ala pikkuses. Paigaldada tagafassaadipoolsele katusetahule kahetoruga lumetõkked. Räästakastid ehitada peensaetud ja eelnevalt värvitud laudadest jättes katusealuse tuulutamiseks tuulutusvahed ca 10 mm. Peitsitud/krunditud B-s1,d0. Laudise alla paigaldada putukavõrk. Paigaldada kogu katusele uus ümarakujuline vihmavee äravoolusüsteem: -rennid D150 ja – torud D100. Terase nimipaksus peab olema 0,55-0,6 mm. Tsingikihi mass mitte vähem kui 275 g/m2 värvkatte all. Vihmaveesüsteemi tooraine peab vastama keskkonnaklassile C4. Rennikinnituste materjali paksus peab olema vähemalt 3 mm. Pural pinnakate. Kõik väliskeskkonda paigaldatavad met.konstruktsioonis tarvikud peavad vastama keskkonnaklassile C3. Kõik puitdetailid ja konstruktsioonid isoleerida betoonist ja kivist bituumenrullmaterjaliga. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 19(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 5.2.7 Välisseinad Olemasolev olukord Hoone välisseinad on mitmekihilistest raudbetoonseinapaneelidest (3-kihilised, paksus ca 300 mm) ja punastest tellistest. Akende alused ja -pealsed osad raudbetoonpaneelidest, akende vahepostid, otsaseinad ja tuulekodade seinad tellistest. Kolmanda korruse akende kohal silikaattellistest müüritis. Raudbetoonpaneeli konstruktsioon: välimine raudbetoonplaat, soojusisolatsioonimaterjal (klaasvill, vahtpolüstüreen, fenoolplast- või fibroliitplaat) ning sisemine kandev raudbetoonplaat. Paneeli kihtide paksused peaksid olema 70 mm, 125 mm ja kandev osa 105 mm. Täpseid paksuseid pole aga teada, kuna pole teostatud objektil seinte puurimisi ja paneelide ehitustäpsused võivad kõikuda suures mastaabis. Vt TTÜ uuringuraporti „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamuteehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga“. Seinte üldine tehniline olukord on rahuldav: pole märgata erilisi vajumisi. Pole märgata konstruktiivselt olulisi mõrasid. Kohati on krohv lahtine ja kohati on maha tulnud. Kohati on vuugid tühjad. Eeltööd Kinnimüürida tuulekodade keldripoolsed ukseavad, vähendada trepikoja uste ava, müürida kinni trepikodade alumised aknaavad. Kasutada kergplokke. Kasutatavate plokkide olulised tehnilised parameetrid: survetugevus 3 N/mm2, mahukaal 740 kg/m3, tuletundlikkus A1, paksus 200 mm. Müüritise vuukides kasutada tsemendibaasil mörti, nt Nt Vetonit M100/600 või analoogset. Ladumisel on soovitav kasutada kuivi plokke. Plokkide read laduda ülekattega, minimaalne ülekate 1/4 ploki pikkusest. Puhastada seinapind, eemaldada lahtine krohv, vajadusel siluda, teha krohviparandused, täita vuuke elastse vuugimastiksiga. Eemaldada kõik fassaadile kinnituvad elemendid, aknaplekid, kaablid, ronitaimed, antennid jne. Valmistada ette kinnitused fassaadidetailidele. Paigaldada kõikide akende alustele paneelidele keemilised ankrud M12 (1 tk akna kohta, suurematele akendele A-5 2 tk), mille abil ankurdada välimine betoonkiht sisemise kandva kihiga. Ankurduse sügavus min 50 mm. Ankrud paigaldada kuna fassaadi välisele paneelile tuleb lisakoormus akende ja fassaadisüsteemi tõttu. Paigaldada fassaadile ventilatsioonitorud. Sissepuhked viia korteritesse olemasolevate värskeõhurestide avade kaudu, läbiviigud tihendada. Müürida kinni kasutusest välja jäävad ventilatsioonirestide avad. Fassaadi soojustus ja viimistlus Fassaadilahendus Hoone välisviimistluseks on planeeritud toonitud mustust hülgav ja isepuhastuv silikoonkrohv (silikoonvärv). Fassaadile on projekteeritud krohvialustest villaplaatidest soojustus paksusega 200 mm. Soojustus pealt katta nt NQG (nanokvarts osakestega) toonitud silikoonkrohviga/silikoonvärviga (Caparol ThermoSan Fassadenputz NQG). K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 20(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Fassaadisüsteem teostada nt CAPAROLi materjalidega või analoogsete omadustega süsteem. Soojustuse tüübeldus teha 0-joonsoojusjuhtivusega tüüblitega. Tuleb kasutada ühe tootja süsteemi, nt Caparol Capatect CARBON või analoogsete omadustega süsteem. Mustust hülgav ja isepuhastuv silikoonkrohv. Kasutatava villa λd≤0.037 W/(m*K). Survetugevus 30 kPa. Toodeteks näiteks Paroc Linio 15, Rockwool Frontrock S. SILSile esitatavad nõuded: •krohvikihi minimaalne paksus (armeering + viimistluskrohv) 4 mm (ET kaardi järgi), antud objektil kasutada paksemaid armeerimiskihte: kahekordse armeeringu korral min 7 mm, ühekordse armeeringu korral min 5 mm, pluss viimistluskrohv min 2 mm. 2 •klaaskiudkangast sisenurgaprofiilid erikaaluga ≥280 g/m ja rebimistugevusega 2,3 kN / 5 cm; 2 •armeeringvõrk min 160 g/m . Kuni 2m kõrguseni maapinnast on ettenähtud tugevdatud krohv ehk topeltarmeering. Sellisel viisil soojustatud seina soojusjuhtivusarv on: •200 mm paksuse villsoojustuse korral 0,16 W/(m2K) Õhekrohvi liitsüsteemi teostamisel kasutada ühe tootja koostatud seinasoojustuse süsteemi. Soojustussüsteemile peab olema väljastatud EAD 004 (European Assessment Dokument- Euroopa hindamisdokument) alusel ETA (European Technical Assessment- Euroopa tehniline hinnang). Arvestada lisatud tehnoloogiaga. Õhekrohvfassaadi tehnoloogia Üldist Tööde teostamise aluseks võtta ET juhendkaardis Eesti Ehitusteave poolt välja antud juhendmaterjalis “Soojusisolatsiooni liitsüsteemid ET-2 0404-1010" toodud nõuded. Hoone fassaadikatte-soojustussüsteemina kasutatakse mittetuulutatavat soojustussüsteemi. Fassaadisüsteemi tööiga peab olema võrdne hoone elueaga (50 aastat). Kandvaks aluspinnaks betoon ja tellis. Kasutada liim-tüübel kinnitusi. Kasutada tüübleid, mis kinnituvad vastavasse alusmaterjali. Kinnitusmaterjalid Liimimiseks kasutatakse ainult selleks otstarbeks väljatöötatud mineraalseid või polümeerseid liime. Liimi nake aluspinna ja soojustusmaterjaliga peab olema vähemalt 0,08 N/mm2. Mida pehmem on aluspind, seda pikem tüübel tuleb paigaldada. Kõik tüüblid peavad olema sertifitseeritud: neil peab olema piisav nake aluspinnas ja tüübel peab olema leelis- ning korrosioonikindel. Villaplaadid: •tüüblite kasutamisel peab tüübli nakkepikkus olema min 50 mm, taldriku diameeter d=60 mm, nakketugevus min 0,25 kN/tüübel. Lamellvilla puhul taldiku d=140 mm K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 21(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Tüüblite arv 5 tk/m2 pinnal, 10 tk/m2 hoone nurkades. Nurgatsoon kuni 2 m hoone nurkadest. Järgida kohalike tuulekoormusi. Ehitaja töövõttu kuulub tüüblite tõmbekatsed objektil, mille järgi määrata täpne tüüblite arv. Kasutada 0 joonsoojusjuhtivusega tüübleid või kasutada süvistatavaid tüübleid koos soojustuse tabletiga, tableti paksus min 20 mm, villast. Armeeringu materjalid Armeeringkihi tegemiseks kasutatakse testitud mineraalseid või polümeerseid armeerimispahtleid. Saksakeelne märge soojustussüsteemi jaoks mõeldud pahtli pakenditel on WDVS. Klaaskiudvõrk peab olema nihke- ja leeliskindel, vastavad näitajad kontrollitud. Klaaskiudvõrgu tõmbetugevus peab olema 1,75 kN, pärast leeliskindlustesti ei tohi tema tõmbetugevus olla väiksem kui 0,75 kN. Võrk peaks olema värviline ning immutatud. Viimistluskate Fassaadile ei soovitata alla 2 mm teraga krohvi. Mineraalsetest krohvidest sobivad kõrgendatud hüdrofoobsuse (veetõrje) ja elastsust tõstvaid lisandeid sisaldavad segud, pakendil tähised WDVS (saksa) või CTI (ingl). Veehülgavuse ja auruläbilaskvuse seisukohalt ühildab mineraal- ja polümeerkrohvi parimad omadused silikoonkrohv. Antud objektil kasutada silikoonkrohvi. Teras suurus min 2 mm. Tera-tera muster. Fassaadikate peab kaitsma seinakonstruktsiooni väliste kahjulike mõjude, eelkõige niiskuse eest. Samal ajal ei tohi fassaadikate moodustada seinakonstruktsiooni välispinnale aurutõket, mis takistaks niiskuse väljatungimist. Nõuded lisadetalidele ja paigaldusele Sokliliidetes kasutada alumiiniumist või plastist sokliprofiili. Alumiiniumist profiil laius vastavalt soojustuse paksusele, paksus 2 mm, pikkus 2000 mm. Kõik läbiviigud soojustussüsteemist peavad olema tehtud enne soojustussüsteemi paigaldamist ja vajalikud kronsteinid kinnitatud. Valmisehitatud süsteemi avade lõikamine on ebasoovitatav, sest nende tihendamine on raske. Läbiviigud on kas aluspinnale, vahetükile või viimistluskihi külge (kõige ebasoovitavam) kinnituvad ja mitte mingil juhul sissepoole kaldega, mille tagajärjel võib vesi süsteemi tungida. Läbiviikude tihendamiseks tuleb kasutada bituumen-polüuretaantihendit või tihendusmansetti. Hoonete alumisel kahel meetril ja sissekäikude juures nurkades esineb sageli mehhaanilisi vigastusi. Juhusliku mehhaanilise vigastuse eest kaitseb fassaadi alumisse ossa soojustussüsteemi paigaldatud lisatugevdusvõrk. Soojustusplaatide paigaldamisel peab jälgima, et ristvuuke ei tekiks seina pinnal, avade nurkades ega materjalimuutuste kohtades. Soojustussüsteemi kõik välis- ja sisenurgad on vajalik tugevdada nurgaprofiilidega. Täiendavalt on vaja armeerida leeliskindla klaaskiudvõrguga (mõõtmed ca 20x30 cm) kõik akna-, ukse- ja läbiviikude nurgad. Samuti on vaja täiendavalt armeerida niššide jm. nurki tekitavate elementide pingeohu kohad. Tellingute paigaldamisel tuleb järgida, et tellingu kaugus seinast võimaldaks pinna ühtlast käsitlemist. Kasutada sertifitseeritud süsteemi, mis tagab hea hingavuse ja puhastuvuse. Arvestada lisatud tehnoloogiaga. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 22(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 5.2.9 Avatäited Aknad Väljavahetada kõik aknad energiatõhusate PVC akende vastu. Uuteks akendeks on kolmekordse klaaspaketiga sissepoole avatavad pakettaknad, uute akende summaarne soojajuhtivus ei tohi ületada 0,8 W/m²K, sanruumidel 1,1 W/m²K, Helipidavusega min R'w=40 dB. Keldriakendel muud nõuded. Täpsemalt vt avatäidete spetsifikatsioonist. Trepikoja ülemised aknad avatavad elektrilise ajamiga ja sulusemootoritega. Juhtnupp tuulekojas. Akende avamiseks kasutada maksimaalselt pikkasid kettajameid/spindelajameid, et aken avaneks maksimaalselt. Kõik PVC aknad/rõduuksed paigaldada soojustuse tasapinda kasutades spetsiaalseid metallist kandureid, nt SFS JB-D süsteeme. Seinast eemale paigaldus 80 mm (aknaprofiili välimine pind olemasoleva kiviseina välimisest pinnast). Allservas nt JB-DK konsoolid, ankrute max vahekaugus 700 mm, ühe konsooli kandevõime min 100 kg, kõikide kinnituste paigaldamisel järgida süsteemi tootja juhiseid, peab kasutama ühte kindlat süsteemi. Kuna aknad paigaldatakse soojustuse tasapinda ja akna raam isoleeritakse villaplaatidega on akna ja seina liitekoha joonkülmasilla soojusjuhtivus alla Ψ=0,05 W/(m·K). Kredexi nõuetes on kirjas, et joonkülmasilla soojusjuhtivus tohib olla maksimaalselt Ψ=0,05 W/(m·K). Akende paigaldamisel kasutada seespool aurutihedaid mastikseid, nt Soudal Soudatight LQ, tehnilised parameetrid: kiududega tugevdatud sünteetiline dispersioon, nake kõikide poorsete ehitusmaterjalidega, ülekrohvitav/värvitav, tihedus min 1,15 g/ml, venivus katkemiseni (DIN 53504) >350 %, vastupidavus temperatuuride vahemikule-20 ° C kuni +80 ° C . Või kasutada akende paigaldusteipe, elastne auru mitteläbilaskev kile, väga hea nakkega enamusele ehitusmaterjalidest, s.h. ka akrüülile ja polükarbonaadile, nt Soudal Folienband Inside. Tehnilised parameetrid: alusmaterjal kõrgekvaliteetne auru mitteläbilaskev kile, paksus min 0,7 mm, tihedus min 260 g/m2 , auru läbilaskvus Sd ≥ 55 m, vastupidavus venitamisele > 9 МPа (EN ISO 527-1:1998), venivus purunemiseni > 70 % (EN ISO 527-1:1998), elastsusmoodul > 140 МPа, termiline vastupidavus –40 °C kuni + 100 °C . Väljaspool kasutada isepaisuvaid tihendeid nt Penosil Premium Expanding Tape. Tehnilised parameetrid: püsivalt elastne, standardi DIN 18542 kohaselt klassifitseeritud kui BG1 tihend, tuletundlikkusklass B1 –raskesti süttiv materjal, UV-kindel, vastupidav kaldvihmale kuni 600Pa, õhu-ja tolmukindel, kuid veeauru läbilaskev, enamike ehitusmaterjalidega kokkusobiv, sobib väliskeskkonda. Lisaks kasutada väljaspool tuuletõkketeipe: elastne auru läbilaskev kile, väga hea nakkega enamusele ehitusmaterjalidest, s.h. ka akrüülile ja polükarbonaadile, nt Soudal Folienband Outside. Tehnilised parameetrid: Alusmaterjal kõrgekvaliteetne auru läbilaskev kile, paksus min 0,7 mm, tihedus min 260 g/m2, auru läbilaskvus Sd ≤ 0,05 m, vastupidavus venitamisele > 10 МPа (EN ISO 527-1:1998), venivus purunemiseni > 35 % (EN ISO 527-1:1998), elastsusmoodul > 90 МPа (EN ISO 527-1:1998), termiline vastupidavus –40 °C kuni + 100 °C Võib kasutada analoogsete tehniliste omadustega tooteid. Et teipide nake oleks parem, tuleb kasutada spetsiaalseid krunte, millega pinnad eelnevalt katta. Akende paigaldamisel kasutada montaaživahtu, nt Makroflex WhiteTeq, tehnilised parameetrid: vahu tihedus 20-22 kg/m3, nihketugevus min 50 kPa, survetugevus 10% kokkusurumise min 15 kPa, veetihedus ei leki 1200 Pa juures, õhu läbilaskvus (PN-EN 1026:2001) 0,02 m³/(h·m·daPa²/³) katsetingimused: 1020 Pa, tahkunud vahu soojusjuhtivus (DIN EN 12667:2001) ≥0,0303 W/mK, katsetemperatuur: +10 °C, tahkunud vahu temperatuurikindlus-40 °C...+80 °C lühiajaliselt kuni +100 °C K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 23(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Kõik avad enne avatäidete tellimist üle mõõta. Akende ja fassaadiliites kasutada 3D liiteprofiile. Kõikidele akendele paigaldada uued aknaplekid. Aknaplekkide minimaalne paksus 0,6 mm. Pural pinnakate. Väljaulatus fassaadist minimaalselt 30 mm. Külje ülespööre min 20 mm. Aknaplekkide paigaldamisel välisfassaadile aknapale vahele jälgida, et pale ja pleki otsa ülespöörde vahe oleks vastavuses ET-2 0404-1010 lk.14 oleva tabeli nõuetele ehk min 6 mm. Aknaplekkide alla paigaldada mineraalne hüdroisolatsioon. Tehnilised parameetrid: veekindel, külmakindel, elastne, suurimad tõmbepinged:≥0,6 MPa, nakkuvus:≥ 0,8 MPa, pragude täituvus: umbes 1 mm, materjali suhteline paisumine:≥ 18%. Kihi paksus selline, et tagatud veetõke. Akendele paigaldada standardsed nn „ninaga“ PVC aknalauad, paksus 20 mm. Toon valge. Maksimaalne sisseulatus tuppa 50 mm. Aknalauad tuleb paigaldada nii, et laudade oleks võimalik koormust avaldada. See tähendab, et ainult vahuga paigaldamisest ei piisa, tuleb paigaldada lisatoestus: plastik kiilud, sammuga max 300 mm. Avatäidete paigaldamisega kaasnevad avaümbruste sisemise viimistluse tööd. Põsed seestpoolt katta niiskuskindlamate kipsplaatidega, pahteldada ja värvida. Viimistluse kvaliteediklassid on punktis 5.1.5. Uksed Sissepääsudele paigaldada uued soojapidavad välisuksed. Paigaldatavate terasprofiilidega välisuste summaarne soojajuhtivuse nõue 1,6 W/m²K. Välisustel roostevaba lävepakk ja alaosa nii ukselehe sise kui välisküljel. Paigaldada fonolukusüsteem. Uste lukustus, lukusüsteemid ja muud lisad tuleb ehitajal tellijaga kooskõlastada. Välisuste, tehniliste ruumide uste (soojussõlm, kilbiruumid, ventkamber), tuulekoja uste, pööninguluugi tabalukk sarjastada, et KÜ juhatus saaks kasutada ühte võtit. Täpne lahendus kooskõlastada hanke ajal tellijaga. Uued paigaldatavad uksed on joonistel tähistatud VU-14 (välisuksed), TU-10, TU-14 (tuletõkkeuksed), SU-10 (siseuksed). Allesjäävatel ustel puudub tähistus. Täpsemalt vt plaanidelt ja avatäidete spetsifikatsioonist. Evakuatsiooniteele avanevad uksed lisaks s200. Evakuatsiooniteel olevate uste varustus ja sarjastus peavad vastama standardile EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine. Tuletõkkeustel sulgurid. Korterite siseustele paigaldada siirdeõhurestid või eemaldada lävepakud (kuulub ventilatsioonisüsteemi ehitaja töövõttu). Avatäidete paigaldamisega kaasnevad avaümbruste sisemise viimistluse tööd. Põsed seestpoolt katta niiskuskindlamate kipsplaatidega, pahteldada ja värvida. Viimistluse kvaliteediklassid on punktis 5.1.5. 5.2.10 Varikatused, välistrepid, rõdud ja muud väliskonstruktsioonid Varikatused Sissepääsude raudbetoonist varikatuse paneelid lõigata maha tuulekoja tellisfassaadi tasapinnalt. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 24(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Ehitada sissepääsude kohale ehitada uued teras- ja puitkonstruktsioonidega varikatused. Teras s355, tsingitud ja värvitud. Tsingikihi mass mitte vähem kui 350 g/m2. Katusekatteks Classic profiilplekk, 0,6 mm, Pural pinnakate. Teras- ja puitkarkass kaetakse alt roovituse ja tsementkiudplaatidega. Plaatide mahukaal min 1550 kg/m3, tulekindlus A2-s1,d0. Varikatustele paigaldada ümarakujuline vihmavee äravoolusüsteem: -rennid D125 ja –torud D89. Terase nimipaksus peab olema 0,55-0,6 mm. Värvikihi all olev tsingikihi mass mitte vähem kui 275 g/m2. Vihmaveesüsteemi tooraine peab vastama keskkonnaklassile C4. Rennikinnituste materjali paksus peab olema vähemalt 3 mm. Pural pinnakate. Täpsem kirjeldus põhiprojekti detailjoonisel. Välistrepid, -platvormid Olemasolevad betoonist sillutised. Ei muudeta. 5.4 Maa-alused konstruktsioonid 5.4.1 Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused Info puudub. 5.4.2 Pinnasevesi Info puudub 5.6 Lisanõuded 5.6.1 Paigalvalatavad betoonkonstruktsioonid Projektis kasutatavad betooniklassid: •Sillutisriba parandus C30/37 (XC4+XF4) •Keldri põrandate valu, C25/30 XC-2 Monoliitsetele raudbetoonkonstruktsioonidele esitatavad nõuded: •Konstruktsioone tuleb ehitada vastavuses projektis olevate joonistega ja seal esitatud nõuetele. •Kasutatavad materjalid ja nende omadused peavad olema tõestatud pädevate dokumentidega, mis kuuluvad säilitamisele. •Betoonitööde teostamine temperatuuril alla -15 C on keelatud, sest ei ole võimalik garanteerida ehitustoote vajalikke omadusi ja kvaliteeti. •Ehitustööde teostamiseks talvel tuleb koostada eraldi ehitustööde teostamise projekt ja see kooskõlastada projekteerijaga. •Muudatused, mis tulenevad töövõtja tehnoloogiast või materjalide hanke tingimustest kooskõlastatakse projekteerijaga eraldi. 5.6.2 Betoonvalmistooted Projektis kasutatavad betoonvalmistooted •Lehtrid, rennid C30/37 K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 25(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 5.6.3 Teras- ja metallkonstruktsioonid Projektis kasutatavad teras- ja metallkonstruktsioonid: •Kinnituselemendid •Katuse turvavarustus •Lumetõkked •Katusekate •Varikatuste karkass •Redelid •Armatuur •Veeplekid, vihmaveesüsteem jne Korrosioonikaitse •Hoone sees paiknevad terasdetailid kuuluvad vastavalt EVS EN ISO12944-2:2000-le keskkonnaklassi C1. Välisõhus paiknevad teraselemendid kuuluvad klassi C3. •Teraselementide korrosioonitõrje tuleb teha vastavalt EVS EN ISO 12944-le. Kõik teras puhastatakse eelnevalt kaitsekihist, õlidest jm koos järgneva pritspuhastusega astmega Sa 2½ vastavalt EVS EN 12944-4:1999 le. •Kõik terasest montaažielemendid (poldid, mutrid, seibid jms) peavad olema kuumtsingitud. •Kõik hoone sees paiknevad teraselemendid viimistleda vastavalt keskkonnaklassile C1 ja kõik välisõhus, soojustuskihis paiknevad elemendid vastavalt keskkonnaklassile C3. 2. •Katmata tsingitud detailidel peab tsingikihi mass olema mitte vähem kui 350 g/m •Keevitamisega või paigaldamisega rikutud värvkate peab olema taastatud ehitusplatsil põhivärvkatte värviga nõutava paksuseni. Värvitavad pinnad eelnevalt puhastada. •Korrosioonitõrjevärvi kestvus vastavalt standardile ISO 12944-1 klass H •Keevised •Keevisõmblused peavad olema teostatud vastavalt EVS-EN 1090-1:2003 nõuetele. •Keevisõmbluste teostajal peab olema vastav kvalifikatsioon. Keevisõmblused teostatakse elektrikaarkeevitusega kas automaat, poolautomaat või käsitsi meetodil. Keevisõmbluste teostamisel kasutatavad elektroodid peavad vastama EVS-EN 1090-1:2003 nõuetele. Elektroodis kasutatava materjali voolavuspiir peab ületama keevitatava materjali voolavuspiiri vähemalt 5% võrra. •Kõrvalekaldumatult tuleb kinni pidada projektis ettenähtud keevisõmbluste tugevusest. Kui keevisõmbluse pikkust ei ole joonisel eraldi näidatud, tuleb keevisõmblus teostada kogu liite perimeetri või pikkuse ulatuses. •Montaažikeevisõmbluste teostamisel peab tööpaik olema kaitstud tuule ja niiskuse eest. Keevisõmblusi ei tohi teostada nii madalal temperatuuril, et keevisõmbluse kvaliteet saaks kahjustatud. •Suuremõõtmeliste profiilide ühendamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata keevisõmbluste teostamise õigele järjekorrale. •Kõikidele keevisliidetele tehakse visuaalne vaatlus. Lisaks visuaalsele vaatlusele tehakse ultrahelikontroll juhul kui see on nõutud projektis või kui visuaalsel vaatlusel tekib kahtlusi keevisõmbluse kvaliteedi kohta. Röntgenvaatlus teostatakse vaid erandjuhul ja selle kohta sõlmitakse lisaleping. Kõik ebakvaliteetseks tunnistatud keevisõmblused eemaldatakse ja tehakse uuesti. Iga lõpuni sooritatud keevisühenduse juures peab olema näha keevisühendust teostanud keevitaja isiklik märk. • Poltliited •Poltliited, juhul kui nende otstarve ei ole projektis määratud teisiti on lõike- ja tõmbejõule töötavad vastavalt siis A (lõike) või D (tõmbe) klassi liited. •Kõik poldid peavad vastama tugevusklassile 4.6. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 26(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Mutrid peavad vastama tugevusklassile 4.6. Materjalid Kõik konstruktsioonid teha ehitusterasest S355, kui projektis ei ole märgitud teisiti. Kruvid/kinnitusvahendid Kõik kasutatavad kruvid/kinnitusvahendid peavad olema vastavuses materjaliga, mida kinnitatakse ja vastama keskkonnaklassile, kus kasutatakse. Sisekeskkonnas C1, väliskeskkonnas kaasaarvatud soojustuse sees C3. Kinnituste pikkus täistellisesse või betooni min 50 mm, fibosse min 90 mm, puitu min 50 mm, gaasbetooni 120 mm. 5.6.4 Puitkonstruktsioonid Puitkonstruktsioonide kasutus: •Sokliplaatide roovitus •Roovitused •Räästalaudis •Pööninguluukide karkass •Varikatuste karkass Kasutada kuivatatud saematerjali, kuivatatud vähemalt 16-18 %-ni. Karkassipuidu klass B, välisvoodri tuulutuskarkass võib olla ka C klassist. Välisvooder AB klassist. Puitdetailide liited teha sama ristlõikega puitprusse ja poltliiteid kasutades. Puitkarkassid omavahel ühendada kasutades tugevdatud terasnurgikuid ja puidukruvisid. Immutatud puit peab kuuluma immutusklassi AB. Puitdetailid isoleerida betoon ja kivikonstuktsioonidest rullmaterjali (nt bituumenrullmaterjali) või õhkvahe abil. Õhkvahe täita montaaživahuga. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 27(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 7 TULEOHUTUS •Normdokumendid: •Tuleohutuse seadus •Majandus- ja taristuministri määrus 97 Nõuded ehitusprojektile; •Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ •EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ •EVS 812-2:2014/AC 2018 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid •EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid •EVS 919:2020 Suitsutõrje •EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid •EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine. •EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus •Eesti Ehitusteave poolt välja antud juhendmaterjal "Soojusisolatsiooni liitsüsteemid ET-2 0404-1010" •Inimeste arv – --- •Hoone kasutusviis – I •Hoone kasutusotstarve – Muu kolme või enama korteriga elamu •Hoone tulepüsivusklass (tuleohutusklass) – TP-1 •Eripõlemiskoormus hoones – üldiselt alla 600 MJ/m², keldris on palju tühje ruume seetõttu tuleb põlemiskoormus väiksem. • •(lisamärkus: määruses toodud põlemiskoormuse nõue elamute keldrite kohta 600-1200 MJ/m2 pole nn Vene ajal ehitatud korterelamute puhul pädev, kuna suurel enamusel sel ajal ehitatud korterelamute keldrilagede tulepüsivus on ca REI60 (õõnespaneelid, ribipaneelid) mitte põlemiskoormusele 600-1200 MJ/m2 vastav REI90. Kui esitada selline nõue suurele osale elamufondile, mis eeldab ehituslikke lisatöid lagede tulepüsivuse suurendamisele, tuleb riiklikel institutsioonidel mõelda ka selle kinnimaksmisele) •Eripõlemiskoormuse arvutus: keldripindala ca 213 m², sellest bokside osa ca 70 m², tühi osa ja bokside vahelised käiguteed 143 m². Käiguteedel ja tühjas keldri osas ei tohi ladustada põlevmaterjale. •Bokside 1 m²-l tohib ladustada kokku sellise koguse materjali: •1. Puitu 20 kg •2. Polüstüreenplastikut 10 kg •3. PVC plastikud 20 kg •4. Määrdeõli 15 kg •Eripõlemiskoormus keldripõranda pinna kohta sellisel juhul: •(20x17 + 10x42 +20x18 + 15x44)x 70/ 213 = 585 MJ/m² •arvutuses on lisaks arvestamata, et boksides sees on ka tühja pinda, tegelikkuses keldri põranda pinna kohta nii suure koormuse saamine pole realistlik. •Kandekonstruktsioonide tulepüsivused – olemasolevad R60 •Korruste arv – 3 K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 28(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT •Hoone kõrgus – 10,6 m •Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass - Hoone projekteerimisel on lähtutud järgmistest tuletõkkesektsioonidest: •korterid •trepikojad •tuulekojad •kelder •pööning •ventilatsioonikorstende lõõrid (tähistatud plaanidel tingmärkides), köögikubude jaoks, •ventilatsiooniruum keldris •Peakaitsme summarne nimivool on 100A, seega pole kilbiruume vaja sektsioneerida. •Sektsioonide tulepüsivused on pealmaakorrustel EI60, keldris EI60 (kuna keldris on palju tühje ruume on põlemiskoormus alla 600 MJ/m2 ja olemasolevate laepaneelide tulepüsivus on ca REI60), pööningul EI60. •Avatäited EI30, läbiviigud EI30. Pööninguluuk EI60. Evakuatsiooniteele avanevad uksed lisaks s200. Tuletõkkeustel sulgurid. • 2 •Pööningu sektsiooni pindala alla 800 m (ca 263 m2). 2 2 •Keldri sektsiooni pindala alla 800 m (ca 213 m ). •Sektsioonide piirpindalad pole ületatud. Antud projektiga ei lahendata hoonesisest sektsioneerimist, antud tulepüsivused on eelduslikud. See tähendab, et antud töö käigus ei vahetata korterite uksi. Paigaldatakse ventilatsiooniruumile uks EI30. •Paigaldatakse tuulekojale uksed EI30 s200. •Paigaldatakse pööninguluuk EI60. Perspektiivis tuleb paigaldada korteritele uksed EI30 s200. Nõuded ehitise ja selle osa tuletundlikkusele •Seinad ja lagi – D-s2,d2 •Seinad ja lagi (kelder) – C-s2,d1 •Seinad ja lagi (tehnilised ruumid, sh panipaikade, hoiuruumide seinad)– B-s1,d0 •Seinad ja lagi (evakutsioonitee) – A2-s1,d0 •Põrandad (kelder) – DFL-s1 •Põrandad (tehnilised ruumid) – DFL-s1 •Põrandad (evakuatsioonitee) – DFL-s1 •Põrandad (evakuatsioonitee trepikäigud ja marsid) – A2FL •Mittekasutatava pööningu vahelae pealispind - B-s1,d0 •Soojustussüsteem – B,d0, välisseinad soojustatakse A -klassi villaga •Välisseinte pinnakihi tuletundlikkuse klass – B-d0, •Välisseinte õhutuspilu välispinnakihi tuletundlikkuse klass – B-d0, •Välisseinte õhutuspilu sisepinnakihi tuletundlikkuse klass – B-s1,d0, Torupaigaldiste tuletundlikkus. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 29(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT •Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab isolatsioon vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele. •Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele tuletundlikkustele: 1) BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0; 2) CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1; 3) DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2. Kaabli tuletundlikkus •Hoones kasutatavale kaablile esitatakse järgmised tuletundlikkuse nõuded: I−V kasutusviisiga hoones, mille kõrgus on kuni 28 meetrit, peab kaabli tuletundlikkus olema vähemalt Dca-s2,d2,a2, evakuatsiooniteel Cca-s1,d1,a2 •Pööningu tuleohutus Kuna pööningu pindala on väiksem kui 800 m2 (ca 263 m2 ), siis ei pea pööningul eraldi lisaks sektsioneerimist tegema. Pööningulagi on soojustatud puistevillaga. Puistevilla pinnatundlikkus B-s1,d0. Pööningule pääsemiseks paigaldatakse pööninguluuk, puhasava min 600x800 mm, varustatakse kohtkindla metallredeliga. Pulkade vahe max 300 mm, redeli min laius 400 mm, pulkade min pikkus 350 mm. •Katuse tuleohutus •Katusele pääsemiseks on olemasolev luuk. Paigaldatakse uus redel. •Kuna katusele paigaldatakse PV paneelid, siis PV paneelide teenindamiseks paigaldatakse katusesilla külge sertifitseeritud turvasiin koos kinnititega. •Katusekatte klass – Broof(t -t ). Olemasolev trapetsprofiilplekk. 2 4 •Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus Hoonel on kaks trepikoda. Igast korterist pääseb trepikotta. Trepikoja astmed, mademed raudbetoonist, seinad müüritised, lagi raudbetoonist. Trepimarsi laius 1050 mm. Välja pääsemiseks on igas trepikojas üks välisuks laiusega 1400 mm. Keldrist on võimalik evakueeruda läbi tulekindla tuulekoja välja. Keldritiivad on omavahel ühendatud, on tagatud kaks pääsu. Kõik evakuatsiooniteedel olevad uksed peavad olema seestpoolt võtmeta avatavad. Uksed varustada ukselingiga evakuatsioonisulustega. Ukselingiga avatavad evakuatsioonisulused peavad vastama harmoneeritud tootestandardi EVS-EN 179 nõuetele ja omama vastavussertifikaati. Evakuatsiooniteed on lühemad kui lubatud 30 m. • •Evakuatsioonivalgustus Trepikodades peab peab olema evakuatsioonivalgustus (väljapääsutee valgustus) toimimisajaga vähemalt 1 tund. Antud töö käigus tuleb paigaldada valgustus. •Suitsueemaldus Korterites on avatavad aknad. •Igas trepikojas on kolmanda korruse tasapinnas avatavad aknad, efektiivse pindalaga ca 0,8 m2, juhul kui avanevad 90 kraadi. Puhasava ca 1,6 m2. Ehitusaegses mõõdus aknad. Avamiseks paigaldatakse elektrilised ajamid, maksimaalselt pika kettajamiga/spindelajamiga, et avanemisnurk oleks maksimaalne. Juhtnupud paigaldatakse K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 30(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT välisuste juurde, vt plaani. Lahendusviis 2. Käivitustase tase 2. Süsteemi toimimisaeg 60 min (TP-1 hoone, põlemiskoormus alla 600 MJ/ m²). • Keldriakende toimuvusraadius on kuni 10 m, seega vajalik efektiivne suitsueemalduspindala on 0,5% põrandapindalast. Keldripindala 213 m2, seega vajalik efektiivne suitsueemalduspindala 0,5% 479-st on 1,1 m2, keldris on 8 akent puhasavaga 0,4 m2 , voolavustegur 0,4 (kaldavatavad aknad, millel on võimalik kaldpiiraja vajadusel eemaldada või purustada), ehk 8*0,4*0,4=1,3 m2. On tagatud nõuetele vastav suitsueemaldus. •Pääsud pööningule, katusele, keldrisse Pööningule pääseb trepikoja laes olevate luugi kaudu (puhasava suurem kui 600x800 mm) kaudu, tulepüsivus EI60. Katusele pääseb olemasoleva luugi kaudu. Luukide juures on kohtkindlad redelid. •Keldrisse pääseb läbi tulekindla tuulekoja. •Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest Läbiminekul ühest tulekaitsesektsioonist teise paigaldada tulekaitseklapid, samasse ette näha puhastusluugi paigaldus tuletõkesti teenindamiseks (kontroll, klapi avamine juhusliku kinnilangemise korral). Torustike (nii veetorud kui küttetorud) läbiviimisel sektsioonipiiridest peab sektsioonipiiril olevad avad sulgema sertifitseeritud tuletõkke süsteemiga (nt spetsiaalsete tuletõkkevillakoorikutega koos tuletõkkemastiksite/hermeetikutega), mis tagab vähemalt 50% sektsiooni tulepüsivusest. Torustikud paigaldatatakse senise torustiku asemele, mahajäetavad kasutuseta torustiku avad ehitada kinni tulekindlalt tagades piirde tulepüsivuse. Torustike isolatsiooni tuletundlikkuse klass A2-s1,d0. Kanalisatsioonipüstakute torude vahelaest läbiminekule ja keldris sektsiooonidest läbiminekutele paigaldada tuletõkkemansetid. •Tuletõrjeveevarustus Väline tuletõrjevesi võetakse läheduses olevast tuletõrje veevõtukohast XY 6540169.78, 546080.15, VID: 15999. Kaugus hooneni ca 35 m. Vajalik normvooluhulk 10 l/s, arvestuslik tulekahju kestvus 3h. •Hoonete vahelised tuleohutuskujad •Naaberhooned on kaugemal kui 8m, ohutuskuja on tagatud. •Tuleohutuspaigaldised Igas korteris peab olema autonoomne tulekahjuandur (vingu- ja suitsuandur). •Kortermajas tähistatakse korter nähtava numbriga, sissepääs numbrivahemikuga. •Piksekaitse •Hoone on madalam kui 15 m ümbritsevatest hoonetest, piksekaitse ei ole vajalik. •Küttesüsteem •Kaugküte K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 31(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Ventilatsioonisüsteem •Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitus. •Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskestisüttivatest materjalidest. Ventilatsioonisüsteemi rajamisel kasutatakse materjale, mis vastavad vähemalt A2-s1,d0 tuletundlikkusele. Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. •Hoonesse rajatavate tuletõkketsoonide piirid on näidatud projekti arhitektuurses osas. •Hoonet varustav ventilatsiooniseade paigaldatakse keldrisse ventilatsiooniruumi. Väljatõmbeks ja sissepuhkeks paigaldatakse fassaadile ventilatsioonitorud. •Ventilatsioonisüsteem varustatakse tuletõkkeklappidega korterites/korteripiiril, trepikojas/trepikoja piiril. •Köögikubud juhitakse olemasolevatesse tellislõõridest ventilatsioonikorstnasse. Tellislõõri tulepüsivus EI60. Igal korteril eraldi lõõr. Lõõri ühenduse juures tuletõkkeklapp. •Torustike läbiminekul ventilatsiooniruumi seintest/sektsioonipiiridest paigaldatakse tuletõkkeklapid. •Ventilatsiooniseadme kontrollerid lülitatakse tulekahju korral peakilbist välja. Lisaks paigaldatakse trepikotta juhtnupp seadme väljalülitamiseks. •PV paneelid katusel (väljavõte PV paneelide põhiprojektist) •Vastavalt kehtivale määrusele nr 17, peatükk 7 §52 peab päästetööde ja päästemeeskonna ohutuse tagamiseks olema võimalus päikesepaneelide pingevabaks muutmiseks. •Süsteemi rajamisel järgida standardis EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ toodud nõudeid. •Katusele moodustatakse üks tsooni. On tagatud käiguteed. •Hooned, millel on päikesepaneelid, peavad olema märgistatud vastavalt antud standardi lisale D. Märgistus paigaldada päästemeeskonna sisenemistee uksele või selle kõrvale maksimaalselt 1 m kaugusele. Lisas D kajastatud märgi lubatud minimaalne suurus on 10 x 15 sentimeetrit ning välisõhus paiknev märk peab olema UV-kiirguse kindel. •Antud SolarEdge inverterit kasutades on päästemeeskonnale ohutus tagatud, kuna võrgupinge puudumisel on kõikides DC ahelates ohutu pinge ≤ 50V ja eraldi seadmeid päikesepaneelide pingevabaks muutmiseks ei ole vaja paigaldada. •Inverter omab kehtivat Saksa ohutuse sertifikaati, mis on lisatud projekti koosseisu. •Valitud optimeeriatega inverter tagab: • -päikesejaama ohutuse, sest võrgupinge puudumisel on kõikides DC ahelates ohutu pinge ≤ 50V; • -päikesejaama maksimaalse võimsuse, sest iga kahe paneeli kohta on eraldi MPPT kontroller; • -minimaalse paneelide erinevusest tuleneva võimsuskao; • -minimaalse varjudest tuleneva võimsuskao; • -minimaalse paneelide mustusest tuleneva võimsuskao; • -minimaalse paneelide vananemise erinevusest tuleneva võimsuskao; • -minimaalse paneelide erinevast temperatuurist tuleneva võimsuskao; • -tõhusa kaitse tuleohu eest alalisvoolupoolel isolatsioonirikete tekkimise korral, kuna •omab sisseehitatud isolatsiooniseireseadet. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 32(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 8 KÜTE JA VENTILATSIOON 8.1 Üldosa Rekonstrueeritav korterelamu asub Rapla maakonnas Rapla vallas Rapla linnas Lepiku tn 10, katastriüksus 67001:008:2350, 100% elamumaa, hoone ehitisregistrikood 109016949. Hoone on korterelamu(kokku 12 korterit). Töö tegemise aluseks on hoone soojustamise konstruktiivsed põhiplaanid ning hoone energiaaudit. Olemas oleva situatsiooni üldine kirjeldus: 1. Hoone küttesüsteem on olemasolev malmribiradiaatoritega 2 toru küttesüsteem, mis on amortiseerunud. 2. Sooja tarbevett valmistatakse praegu korterites elektriliste boilerite abil. 3. Hoone ventilatsioonisüsteem on loomuliku väljatõmbega ventilatsioonikorstnatega süsteem. Sisekliima olukorda on halvendanud hoone õhupidavuse tõstmine plastakende paigalduse teel. Ventilatsooni parandamise seadmed (ventilaatorid, tõmbevarjed) on paigaldatud juhuslikult. 8.1.1 Ehitusprojekti eesmärgid Elamu on rekonstrueeritav, rajatakse altjaotusega 2-toru küttesüsteem. Küttekehad varustada vajalike 18...23°C reguleerimispiiranguga temperatuuriregulaatoritega. Hoonele rajatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Ehitusprojekti eesmärgiks on pakkumiseks vajalike andmete esitus põhiprojekti tasemel. Ehitustööd tuleb teha konkreetsete valitud seadmete jaoks koostatud tööjooniste alusel 8.1.2 Lähteandmed Aluseks on elamu põhiplaanid, lõiked ja vaated, asendiplaan, samuti on aluseks tellijapoolne lähteülesanne. 8.1.3 Piiritlus eri ehitusprojekti osade vahel Enne soojussõlme paigaldust tuleb koostada soojussõlme tööprojekt, mis tuleb kooskõlastada soojusvõrgu valdaja(te)ga. Töövõtu piirid - KV elektri ja automaatika osa vahel KV automaatika töövõttu kuulub kõikide juhtimisseadmete tarne ja ühendus(vajadusel teostab vastavalt põhiprojekti lähteülesandele KV töövõtja automaatika tööprojekti), elektri töövõtt on jõukilbi tarne ja ühendus. - üldehituse ja KV osa vahel KV töövõtt on torustike kinnitused ja avade tegemine seintesse (v.a suured sildamist vajavad avad), tuletõkketööd, üldehituse töövõtt on avade tagamine vahelagedes, šahtide ehitus ja torukatete viimistlus. Nõuded ehitusettevõtjale. - -töövõtu hulka kuuluvad seletuskirjas mainitud kohustused, tööd ja seadmed. Seadmete elektrivarustus- ja automaatikseadmed alates jõukilbist kuuluvad K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 33(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT töövõtu sisse. Seadmete juhtimisautomaatika ja –seadmed kuuluvad töövõtu sisse(eelistada tuleb tehases paigaldatud ja häälestatud seadmete automaatikat). Seadmete nõuetekohane transport ja ladustamine kuulub töövõttu. 8.1.4 Normatiivne baas •Projekteerimisel lähtutakse alljärgnevaist EV kehtivatest määrustest, standarditest ja juhistest: •Määrus 24 Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord •Määrus 63 Energiatõhususe miinimumnõuded •EVS 812-2:2014 - Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid •EVS 812-3:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid •EVS-EN 16798:2019/NA:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6 •EVS 844:2022 - Hoonete kütte projekteerimine •EVS-EN 12599:2012 „Ventilation for buildings. Test procedures and measuring methods for handling over installed ventilation and air conditioning systems.“ •EVS 906:2018 - Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimis-süsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3:2017 •CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine. •Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte ühing „Soojussõlmed. Juhised ja eeskirjad“ Välja antud 2019.a •Ehitustöövõtu sooritamise kvaliteet peab vastama „Hoone tehnosüsteemide RYL 2002; ehitustööde üldised kvaliteedinõuded“ esitatud nõuetele. •Hooneautomaatika tasemed: küte-C, ventilatsioon C, keskne kontrollsüsteem-B. Sisekliima tase (sh. õhuvooluhulgad ja soojuslik mugavus) tuleb tagada vastavalt määrusele nr 24. • Õhu liikumise soovituslikud piirkiirused on talvel 0,18 , suvel 0,22m/s •Tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra piirtasemed on LpA,eq,T=30(25)dB, LpC,eq,T=50(45)dB, LpA,max=35(32)dB, välisterritooriumil päeval LpA,eq,T=50 dB, öösel LpC,eq,T= 40 dB, öösel LpA,max=45dB (EVS 916-2012 lisa B). •Ehitustöövõtu sooritamise kvaliteet peab vastama „Hoone tehnosüsteemide RYL 2002; ehitustööde üldised kvaliteedinõuded“ esitatud nõuetele. •Hooneautomaatika tasemed -küte-C, ventilatsioon C. Talvine välisõhu arvutuslik temperatuur on -23°C 8.2 Soojusvarustus 8.2.1 Installeeritav soojusvõimsus Vajalik maksimaalne soojusvajadus kütteks kokku on 17kW, ventilatsiooniõhu eelsoojendamiseks kaugkütte baasil (soojuskandja 30% vesi-etanooli lahus vms) kokku 12kW. Soojusvajadus soojale tarbeveele on min 105kW, sooja tarbevett valmistatakse kaugkütte baasil soojussõlme projekteeritud soojusvahetis. Küttekehade soojuskandja temperatuuriks on valitud max 55°C, külmumatu soojuskandja temperatuur ei ületa 60°C. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 34(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 8.2.2 Soojusallikas Soojusallikakas on olemas olev kaugkütte torustik (teenuse osutajaks on AS Utilitas Eesti). Soojussõlme ruum on olemas olev ja kuulub korrastamisele. Soojussõlmele on vajalik vajalik elektritoite (kuni 2 pumpa a´200W 1f ja 1 pump ´a 400W 1f) ja sidekaabli olemasolu (sooja tarbevee soojus- ja veearvestite kauglugemise võimaldamiseks). Paigaldada tuleb tehases valmistatud ja tesitud-passistatud soojusvahetitega ja sagedusmuunduriga ringluspumpadega soojussõlm. 8.2.2.1 Soojusallika lähteandmed, soojuskandja parameetrid Talvine välisõhu arvutuslik temperatuur on -23°C (Rapla piirkond) Kõik hoone välispiirded vastavad järgnevatele soojuslikele näitajatele: •sokkel (150 mm isolatsiooni) - 0,26 W/m²K •välisseinad (200 mm isolatsiooni) - 0,16 W/m²K •uued PVC aknad - 0,8 W/m²K •uued vannitubade PVC aknad -1,1 W/m²K •uued välisuksed - 1,6 W/m²K •soojustatud pööningulagi - 0,1 W/m²K •külmasild (välissein-välissein) -0,10 W/m K •külmasild (pööninguga vahelagi-välisssein) -0,20 W/m K •külmasild (põrand kütmata soklikorrruse kohal-välissein) -0,20 W/m K •külmasild(aken-välissein) -0,05 W/m K •külmasild(välisuks-välissein) -0,10 W/m K •külmasild(rõdu põrand-välissein) -0,10 W/m K Õhulekke-arv q50, -2,5m3/(h*m2) Uus soojussõlme seadmestik paigaldada uute rajatavasse tehnilisse ruumi(soojussõlm). Küttekehade soojuskandja temperatuuriks on valitud max 55°C,külmumatu soojuskandja temperatuur ei ületa 60°C. 8.2.2.2 Soojusallika tehniline kirjeldus Hoone küttesüsteemi väljastatud kauglugemisvõimalusega soojusarvesti paigaldada projekteeritud hoone küttetorustiku tagasivoolutorule. Paigaldada mudapüünis pealevoolutorule sulgarmatuuride vahele. Soojusarvesti kuluandur paigaldada vastavalt tehase ettekirjutustele ettenähtud pikkusega äärikutega sirgele torulõigule. Hoone soojusssõlme tuleb paigaldada soojusvahetid hoone radiaatorküttele ventilatsiooni soojenduseks(sõltuvalt ventilatsiooniseadmete soojusvahetite sulatamise aegsete toimingute tõttu -seadme järel võimalik kuni -0,8°C- vajalik glükooli või etanooli lahuse lisamine) sooja tarbevee valmistamiseks. Soojusvahetite soojusväljastuse reguleerimiseks paigaldada reguleerimisseadmed kaugküttevõrgu torustikule. Küttevee ja ventilatsiooni küttevee ringluseks paigaldada sagedusmuunduriga ringluspumbad. Pumpade kaitseks paigaldada mudapüünised, rõhuvahede määramiseks K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 35(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT paigaldada näitav manomeeter kaaskaadasetuses-erinevate mõõtepunktide näidutorustikel on kuulkraanid, manomeeter paigaldada mõõtepunktide näidutorude ühisele torule. Radiaatorküttele antakse temperatuurigraafikus 55°/40°C, ventilatsiooni kalorifeeri soojenduseks aga temperatuurigraafikus 60°/40°C. Paigaldada tuleb tehases valmistatud ja komplekteeritud soojussõlm. Kõik Euroopa turul alates 2017. aasta jaanuarist peavad kõik elektrimootorid alates 0,75 kW vastama IE3 (International Efficiency) standardi tasemele või IE2 standardi tasemele koos sagedusmuunduriga. Suvises olukorras tuleb pumbad seadistada ummistuste vältimiseks treeningolukorda (1x ööpäeva jooksul töö ca 15 min). Kõik regulaatorsõlmed pakkuda (M-Bus, KVK süsteem)perspektiivselt üle interneti jälgimise võimalusega. Ülerõhu vastu paigaldada kaitseklapid. Torustikud varustatakse sulgearmatuuri ja tühjendustega, samasse paigaldada termomeetrid ning manomeetrid. Torustiku rajamiseks kasutada terastoru (maanduste ja potentsiaaliühtlustamiseks). Soojussõlme seadmestiku paigaldaja teeb koostööd AE-, VK-, EL- ning NV-osa paigaldajatega. Töövõtja laseb paigaldada kõik vajalikud ühendused pumpade, reguleerimisseadmete ajamite ja juhtseadmete vahel enda vastavat pädevust omaval elektritööde tegijal või teeb üldelektri töövõtjaga koostööd. Automaatikaseadmete ning nende töösse rakendamine -häälestus on soojussõlme töövõtja hange. Tuleb rakendada võimalike rikete ja häirete Wifi- või SMS põhist edastussüsteemi kas hooldusfirmale või tellija poolt kokkulepitavatesse kohta või telefoni(de)le. Kogu tehnilise ruumi ning kütte magistraali torustik tuleb isoleerida plastikkattega klaasvill- või kivivillkoorikutega vastavalt joonistele. Torustiku kõrgematesse punktidesse paigaldada õhutusventiil või õhueraldi, madalamasse tühjendusventiil. Torustiku rajamiseks kasutada terastoru (maanduste ja potentsiaaliühtlustamiseks), seina soojustuse sisse paigaldada võimalusel ilma liitmikühenduskohtadeta toru (näiteks Wirsbo PEX torud) või kasutada lekkekindlat torupaigaldusmeetodit (Uponor Q&E), kus hülsstoru moodustab soojustuses toru ümber lekkekindla süsteemi, kust tuleb kindlustada äravool kanalisatsiooni. Alljärgnevalt põhinõuded Sulge-, liini-, õhuärastus –ja tühjendusventiilid Sulgventiilid peavad olema kuulventiilid. Tühjenduseks kasutada keermestatud korgiga kuulventiile. Kuulventiili läbimõõt peab olema ühendatava toru läbimõõduga võrdne. Õhuärastus- ja tühjendusventiilid paigutada nii, et süsteemi oleks võimalik kõikidest osadest õhutada ning süsteemi tühjendada. Reguleerventiilid Reguleerventiili korpusel peavad olema järgmised andmed: valmistaja, mudel (tüüp), kvs- arv, nimiläbimõõt (DN, mm), rõhuklass (PN, bar). Filtrid K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 36(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Filtri sõela ava mõõde võib olla maksimaalselt 1,0 mm, sõela materjal peab olema vähemalt roostevaba teras (näiteks AISI 304). Filtri nimiläbimõõt peab olema vähemalt võrdne torustiku nimiläbimõõduga. Filter peab olema kergesti puhastatav. Termomeetrid Kontrollitud termomeetrid, mõõtepiirkond on 0...100 °C. Manomeetrid Manomeetrite mõõtepiirkonna mõõtühikud peavad olema, kas bar, kPa või Mpa. Mõõteskaala läbimõõt peab olema vähemalt 100 mm. Primaarpoolel kasutatavate manomeetrite skaala jaotise väärtus on 0,05 Mpa ja mõõtepiirkond 0…1,6 Mpa. Manomeetrid peavad vastama 2,5 täpsusklassile. Manomeeter peab olema varustatud sulgarmatuuriga. Ringluspumbad Kasutada muutuvrõhulisi pumpasid,pöörlemiskiirus valitakse vastavalt nõutavale survele. Pumba sildil peab olema: valmistaja, mudel, tööratta läbimõõt, pöörlemiskiirus (p/min), tootlikus (m³/s, l/s), pumba rõhk (kPa), mootori võimsus kW ja nimivool (A), suurim lubatud rõhk (MPa või bar), suurim lubatud temperatuur (°C). 8.2.2.4 Kaod küttesüsteemis, täite- ja lisaveed, ettevalmistamine Kaod küttesüsteemis on minimaalsed -seadmestiku käivitamisel õhutamiste käigus. Süsteemi täiteveed võetakse kaugküttesüsteemist läbi veearvesti. Külmumatu soojuskandja ettevalmistamiseks kasutada glükooli või etanooli- süsteemides peab olema kuni 30% glükoolil või etanooliahus. Küttesüsteemi soojuskandja soojusliku paisumise vastuvõtmiseks tuleb paigaldada või kasutada olemasolevat küttesüsteemi paisupaaki eelrõhuga min 1,4 bar, ventilatsiooni küttesüsteemis kasutada eelrõhku 1,6bar. 8.3 Küte Ruumide kütteks paigaldada uued terasplekkradiaatorid (näiteseade Purmo) projektis etenähtud kohta. Radiaatorite arvestuslikuks küttevee temperatuuriks on võetud 55°/40°C. Radiaatorid tuleb varustada dünaamiliste termostaatventiilidega 10...150L/h (KV-töövõtja hange). Termostaatventiilid häälestatakse küttekehade jaoks vajaliku soojushulga järgi välja ning varustatakse alumise reguleerimispiiranguga 18°C ja ülemise reguleerimispiiranguga 23° termostaatidega (KV-töövõtja hange). Korteri omanik võib paigaldada omal soovil nn nädalaprogrammkellaga termostaadi. Trepikoja ja koridoride radiaatori termostaatventiilile paigaldada eelhäälestuse järel kattekork. Ülemise korruse radiaatorid varustada sulgkraaniga automaatsete õhueralditega. Radiaatorküttetorustiku põhiharudesse ja püstakutele paigaldada kuulventiilid nii eel- kui ka tagasivoolutorule. Liiniseadeventiile püstakutele käesolev projekteeritud küttesüsteem uuel kujul ei vaja, piisab ainult kõige ebasoodsama asukohaga (kaugeim punkt soojussõlme suhtes) püstaku tagasivoolutorustikule kulumõõteotsikute paigaldamisest. Pumpade veekulu mõõdistamiseks tuleb paigaldada liiniseadeventiil, mis mõõdistatakse ja kirjutatakse tegelik kütteveekulu küttesüsteemi passi. Vajalik on tagada min. 10kPa vabarõhk dünamilise termostaatventiilile ja max dp ventiilile ei tohi olla üle 60kPa. Mõõdistamise protokoll tehakse nn. kriitiliste ventiilide kohta, mõõtes ära K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 37(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT vabarõhu olemasolu ventiilil. Kriitiliseks ventiiliks loetakse pumba suhtes kõige kaugemat (antud juhul IV k viimast) radiaatori ventiili ning sama püstaku I k radiaatori ventiili. Need toimingud saab teostada ka puhaste ruumide tingimustes 8.3.1 Torustikud ja reguleerseadmed, isolatsioon Torustike tingläbimõõt on maksimaalselt DN 32 ja väiksem. Torustike kalle on minimaalselt 0,002...0,003 tõusuga õhutusseadmestike suunas. Torustikud varustatakse sulgearmatuuri ja tühjendustega. Korterites kasutada püstakutorude vahetusel ja ühetorusüsteemist kahetorusüsteemseks kujundamisel tuleohtu vähendavaid tehnoloogiaid (pressliitmike või keermestatud terastorusid max rõhuklassiga 6bar), magistraal teostada täielikult terastorudest. Hoone soojustuse sees paigaldada torustik nn lekkekindlasse hülsstorru(Uponor), kus hülsstorru moodustab koos põhitoruga lekkekindla süsteemi, kust juhitakse võimalik lekke vesi kanalisatsiooni (võimalik leke peab olema jälgitav -haisuluku kohal lehter vms) Järgnevalt terastorude välisläbimõõdud ja seinapaksused: DN 15 - 21,3-2,0mm DN 20 – 26,3-2,3mm DN 25 - 33,7-2,6mm DN 32 – 42,4- 2,6mm Korterites kasutatavate tuleohutu tehnoloogia abil (pressliitmik vms) paigaldatavate terastorustike (VSH) välisläbimõõdud ja seinapaksused: DN 10 – 15-1,2mm DN 15 – 18-1,2mm DN 20 - 22-1,5mm DN 25 – 28-1,5mm Külmumatu vedeliku torustikena (soojussiirdetorud) kasutada eelistatult PE torusid või analoogilisi täisseinalisi plasttorusid. Torustike kinnitused peavad olema tsingitud terasest. Vask- ja plasttorude puhul peab terase ja toru vahel olema kummitihend. Torustike seinapealsel paigaldusel võib kasutada ka kõvaplastist kinniteid. Kinnitusvahemik (cm) Toru Horisontaalne toru Vertikaalne toru Ø Al- Al- (mm) Fe CU PEX PP Fe CU PEX PP PEX PEX 10-16 250 60 30 65 120 250 60 30 110 120 20 250 125 30 65 130 250 125 30 110 130 25 250 250 40 75 130 250 250 40 130 130 32 250 250 40 85 140 250 250 40 145 140 40 250 250 50 95 140 250 250 50 160 140 50 300 250 50 105 150 300 250 50 180 150 63 - 250 60 120 150 - 250 60 200 150 75, 400 - 60 130 150 400 - 60 200 150 65 K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 38(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 90, 400 300 70 150 240 400 300 70 230 240 80 110, 500 300 70 170 240 500 300 70 240 240 110 Märkused:  tabelis toodud torupikkused kehtivad ka isoleeritud torustikele.  vasktorude seinapealsel paigaldusel kinnitusvahemik 0,6 m.  Alu-PEX torude seinapealsel paigaldusel kinnitusvahemik 0,5 m (D16) ja 0,8 m (D20).  PEX-plasttorud paigaldatakse ehituskonstruktsioonidesse hülsstorus.  Alu-PEX paigaldatakse ehituskonstruktsioonidesse analoogselt PEX-torudega kas hülsstorus või isoleeritakse suletud pooridega koorikisolatsiooniga d 9 mm.  Õhukeseseinaliste presssterastorustike kinnitamisel jälgida tootja poolseid soovitusi- (VSH tootejuhend) maksimaalne vahekaugus sõltuvalt toru läbimõõdust 1...2,25m Piiretest läbiminekul tuleb teha nii, et ei oleks takistatud torude vaba liikumine piirdes. Betoonpiirdest läbiminekul tuleb küttetoru paigaldada kaitsehülsi või koorikisolatsiooni sisse. Piirde sisse jäävas osas ei tohi olla liitmikke. Läbiminekul tuletõkkeseinast toru hülss täita tuletõkkemastiksiga. Torud ühendatakse toru tootja poolt ette nähtud viisil. Magistraaltorustik ja ruume läbiv harutorustik tuleb isoleerida mineraalvillkoorikutega, mille paksus määratakse vastavalt EVS-EN ISO 12241, LVI 50-10344 ja LVI 50-10345 ning need on ära toodud projektis (joonisel tähis -SI ... mm). Nähtavale jääv isolatsioon tuleb ruumides katta PVC-kattega. Isoleeritud küttetorustik tuleb kavandada nii, et see ei asuks inimeste viibimise tsoonis (oleks kas karbikutes või ripplae tagune). Püstakutorusid ja köetavates ruumides väiksema läbimõõduga kui DN 25 torusid üldjuhul ei isoleerita. Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb vahe. Isolatsiooni- ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Isolatsioonimaterjalidena kasutada klaasvilla- või kivivilla valmiselemente vastavalt torude ja kanalite isolatsioonitootja soovitustele. Isolatsiooni paksused vastavalt LVI RYL 2002 (LVI 50-10345) järgi: Seeria 21 Seeria 22 Seeria 23 Seeria 24 Seeria 25 Seeria 26 Toru s a b s a b s a b s a b s a b s a b diameeter du mm mm mm mm mm mm mm mm mm mm mm mm mm mm mm mm mm mm mm 10…49 20 90 60 30 110 70 40 130 80 50 150 90 60 170 100 80 210 120 50…89 30 110 70 40 130 80 50 150 90 60 170 100 80 210 120 100 260 140 90…169 40 130 80 50 150 90 60 170 100 80 210 120 100 260 140 120 300 170 170…324 50 150 90 60 170 100 80 210 120 100 260 140 120 300 170 140 340 190 325…714 60 170 100 80 210 120 100 260 140 120 300 170 140 340 190 160 380 210 s= isolatsiooni paksus; a= isoleeritavate torude vahekaugus; b= isoleeritava toru kaugus tarindist Järgnevat ei isoleerita: kaitseventiili väljalöögitorud; tühjendus-, õhutus-, manomeetrite ühendustorud ning paisumispaagi torud; reservuaaride ja seadmete tehnilist informatsiooni sisaldavad sildid; pumbad. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 39(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT küttekehadega (radiaatorid) samas ruumis olevad ühendustorustikud Plasttoru vahelaest läbiviigule paigaldada tulekindlast materjalist hülss, toru ja hülsi vahe täita tuletõkkemastiksiga või paigaldada tuletõkkemansett. Toruhülsi otsale paigaldada toru ilukate. Isoleeritud toru läbiminekul konstruktsioonidest viiakse isolatsioon katkestamata ka läbiviigukohal. Kui seinte järelpaigaldus tehakse enne torude isoleerimistood, tuleb läbiviigukohad eraldi isoleerida. Torude läbiminekul sektsiooni seinast voi vahelaest tuleb põlev isolatsioon asendada mittepõleva isolatsiooniga. Kasutatakse tehases krunditud terastorusid, nende mittekasutamisel torustik tuleb puhastada ja värvida väljastpoolt vähemalt kaks korda korrosioonivastase värviga. Siseruumides paikneva torustiku värvikihi paksus on minimaalselt 80 μm. Torustike minimaalne eluiga peab olema pärast kasutuselevõttu 50 a. Reguleerimistööd alustada pärast montaaži, läbipesu ja õhu eemaldamist: Radiaatoriventiilidest eemaldada termostaatosad ja need seadistada vastavusse näitudele; Liiniseade ventiilid seadistada projektikohastele näitudele(v.a rõhust sõltumatud); Mõõta võrgu kõikide oluliste liiniseade ventiilide vooluhulgad ja märkida need mõõtmisprotokolli. Seadearve ei muudeta; Mõõtmistulemuste alusel seadistada pumba rõhk nii et oleks kindlustatud olulistes punktides vajalik veekulu. Neid toiminguid korrata kuni saavutatakse projektis esitatud vooluhulgad. Reguleerimise ja mõõtmistulemused protokollida tabeli vormis. Protokoll peab sisaldama: mõõtmise teostamise aeg, töövõtja, mõõtmise teostaja, kasutatud mõõteriist ja mõõtmismeetod, reguleerimise ja mõõtmise seadme kood, mõõteriista näidud, projektile vastavad ja mõõdetud näidud, välistemperatuur, ruumide temperatuurid, radiaatoriventiilide mudel, mõõdud ja eelreguleerimise näidud. Kõigile küttesüsteemi osadele teostada hüdrauliline surveproov kestvusega 2 tundi (1,5 kordne töörõhk - max 6 bar). Lekkekindluse kohta koostada akt. Koostada ka teostusjoonised. Küttesüsteemi häälestus- ning mõõdistamistööd tuleb tellida vastavalt akrediteeritud sõltumatult mõõdistamisfirmalt. Mõõdistustööde kohta teostada küttesüsteemi pass, kuhu kantakse kõikide rõhust sõltuvate liiniseade- ning termostaatventiilide mõõdistatud -häälestatud küttevee kulud. Selle järgi on võimalik tellijal alati taastada küttesüsteemi seadistused, mis kindlustavad etteantud küttesüsteemi parameetrid. Rõhust sõltumatutel liiniseadeventiilidel häälestustöid vaja teostada ei ole, nad häälestuvad ise vastavalt muutuvatele rõhuolukordadele. Kui töövõtja on üle andnud ülaltoodud reguleerimise- ja mõõtmisprotokollid, teostada valikuliselt kontrollmõõtmised. Mõõtmised teostab töövõtja oma mõõteriistaga tellija juuresolekul. Soovi korral võib tellija kasutada oma mõõteriistu. 8.3.2 Keskkonnaklassid Seadmestik siseruumides peab vastama keskkonnaklassile C1, niisketes ruumides C3. Seadmestik katusel peab vastama keskkonnaklassile C3. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 40(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Tööd tuleb eluruumides teostada vastavalt I kvaliteediklassile, tehnilistes abiruumides vastavalt II kvaliteediklassile. Eluruumideks loetakse-kõik eluruumid, köögid, tualetid. 8.4 Ventilatsioon 8.4.1 Ventilatsiooni süsteemid Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi osadeks on • sissepuhke-väljatõmbesüsteem S/V-1 • korterites rasvafiltritega köögi tõmbevarjed (12tk) Korterite eluruumide värskeõhuga varustamiseks kasutatakse uusi paigaldatavaid torusid ja seadmeid-lõppseadmeid. Senine loomuliku väljatõmbesüsteem köökides (korterelamu lõõrid) puhastatakse ning kasutatakse edasi tõmbevarjete heitõhu jaoks. I...IIIk sissepuhke- ning väljatõmbe torustikud max mõõduga 100mm või lapikud plasttorud paigaldada välisseina lisasoojustuse sisse ümbritsetuna tulekindlast soojustusest (kivivill vms). Selle süsteemi põhimagistraalid paigaldatakse keldri lae alla. Tualettruumide, köögi, eluruumide ja WC-uksed tuleb teha mitteõhupidavaks - kas paigaldada siirdeõhurest või olemasolev uks varustada avadega. Köökide puhul on nõutav pestava rasvapüüduriga varustatud tõmbevarjete kasutamine. 8.4.2 Põhiseadmed Madala pööningu tõttu tuleb kasutada ventilatsiooni seadme paigalduseks keldrit. Seadme SPF 1,57kW/ m³/s. Korterelamu ruumide õhuvahetuse korraldamiseks on ettenähtud 1 soojusvahetiga varustatud kortereelamu ventilatsiooniseade (S/V-1 1505 m³/h 0,5+0,5kW , max 2x2,3A 1f). Seade varustatakse seadmega kaasas oleva filtriga sissepuhkel EU-7 väljatõmbel EU-5. Seadmel on omaette automaatika ja elektrikilp. Seade tuleb varustada soojusvaheti sulatamisaegseks sissepuhkeõhu temperaturi tõstmiseks külmumatul vedeliksoojuskandjal (max temp 60°C) järelsoojenduskalorifeeriga. Soojuskandevedeliku ringluseks paigaldada soojussõlme ruumi torustikule ringluspump. Ventilatsiooniagregaadi automaatika abil juhitakse 0...10V signaaliga kaugkütte temperatuuriregulaatorit. Kõik regulaatorsõlmed pakkuda vastavalt tellija soovile kas M-Bus, KVK süsteemil üle interneti (Wifi-põhine) jälgimise lisavõimalustega või SMS häireedastusvõimalusega hooldusfirmasse vms tellija poolt kindlaksmääratud kohta ning viisil. Ventseade peab rangelt takistama halbade lõhnade levikut seadmesiseselt sissepuhkeõhu sektsiooni, peab olema min 80% kasuteguriga -seega saab kasutada ainult kõrge kasuteguriga vastuvoolu soojusvahetit. Soojusvaheti külmumise korral kasutada sektsioonsulatuse meetodit (min sissepuhkeõhu temperatuur kõige madalamal temperatuuril peale soojusutilisaatorit ja enne järelküttekalorifeeri on kuni -0,8 °C). Seade paigaldada keldrisse eraldi rajatavasse ruumi. (vt AE-osa). Seade peab olema keldrisse sisseviimise hõlbustamiseks lahtivõetav ja keldris kokkupandav. Ventilaatorite mootorid peavad kõikides seadmetes olema EC -mootorid. Seadmed peavad omama Eurovent või Passiivmajade seadmete sertifikaati. Seade peab vastama Ecodesign direktiivile. Ventseadmel peab olema saadaval kodumaine hooldusteenus, min 20 a tagavaraosade ning kulumaterjalde kättesaadavus. Seade peab olema varustatud tehases paigaldatud automaatikaga, mis kohaldatakse tööks vastavalt kohalikele vajadustele ja oludele. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 41(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Ventseadme müra summutamiseks seadme tarbijate poolsel torustikul (1 tk sissepuhketorustikul ja väljatõmbetorustikul) on kummalgi 3 sektsioonilist isoleeritud mürasummutit (mürasummutava materjali paksus min 100mm). Kasutatakse mitme mürasummutava sektsiooniga mürasummuteid. Näiteseadmena on kasutusel Trox firma (maaletooja LCC Produkt) mürasummutid. Ventilatsiooniseadmel tuleb kindlustada kondensaadi äravool lähimasse kanalisatsioonitrappi (soojussõlmes). 8.4.3 Õhu töötlemine Ventseadmes S/V-1 toimub värske õhu sissevõtt läbi otsaseinale paigaldatava sademete sissetungi välistava õhuvõturesti. Seadmes puhastatakse sissevõetav õhk filtris EU-7, edasi antakse utilisaatorseadmes väljatõmmatava õhu soojus sissepuheõhule, misjärel vajadusel möödaviiguklapi, soojusutilisaatori ning järelsoojenduskalorifeeri koostoimel juhitakse seadme tööd nii, et seadmest väljumisel oleks sissepuhkeõhutemperatuur min 20°C. Sektsioonsulatusel suletakse osa soojusvaheti sektsioone nii et üldine õhuvahetuse tasakaal säilub. Väljatõmbeõhku ruumidest siis samal ajal puhastatakse seadmestiku töökindluse tagamiseks filtris EU-5, seejärel läbib väljatõmbeõhk utilisaatorseadet, andes oma soojusenergia sissepuhkeõhule ning väljub ventilaatori vahendusel väljaviske heitõhuhajuti (otsaseinal) kaudu. Seade töötab 24/7 100% tootlikkusega, suvel palaval ajal ventileeritakse öise jahedama õhuga ruume. Seadme seisuaeg on praktiliselt olematu, seisatakse seade ainult rikke korral või hoolduse teostamiseks. 8.4.4 Torustikud Ehitatakse keldri lae alla uus väljatõmbe- ja sissepuhketorustik ja torustiku ühendused korterite välissoojustuse sisse rajatavate torudega. I...IIIk sissepuhke- ja väljatõmbetorustikud max mõõduga 100mm või lapikud paigaldada välisseina lisasoojustuse sisse ümbritsetuna tulekindlast soojustusest (kivivill vms). Pakkuja peab arvestama olemasoleva mööbli ajutise mahavõtmise kuludega, kui muud moodi osutub torustiku ehitus võimatuks. Hoone keldri lae alla rajada korterite jaoks uus sissepuhketorustik soovitavalt ümmargustest ventilatsioonitorudest Suurim kasutatav toru on läbimõõduga 400 mm. Sissepuhketorustik viia I kuni III korruse tubadeni uue paigaldatava soojustuse sees. Keldris paigaldada torustikule puhastusluuk ja seadeventiil, kõik keldris paiknevad õhutorustikud soojustada võrgul kivivillmatiga (tuletundlikkuse klass A2-s1,d0). Ventilatsioonitorustik tuleb teha tsinkplekist spiraalvaltsiga ümartorudest või lapikutest plasttorudest . Vajadusel kasutatakse kandilise ristlõikega torustikku. Kasutatavate torude materjali valik, ehitus ja seinapaksused peavad vastama EVS 812-2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.” nõuetele. Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B. Kui paigalduse käigus esineb tehnilise puudujääke, peab läbi viima ventilatsioonikanalite survekatsetused vastavalt standardile SFS 4699. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad, oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning oleks tagatud tuleohutus. Nähtavates kohtades tuleb isolatsiooniks kasutada fooliumkattega mineraalvilltooteid. Soojustuse sees tuleb torustikule paigaldada soojusisolatsioon. Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EVS-EN 12236 „Hoonete ventilatsioon. Ventilatsioonikanalite riputid ja toed. Nõuded tugevusele.” ja LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine” nõuetele. Kinnituste dimensioneerimisel tuleb lisaks torustiku kaalule arvesse võtta ka muud koormused nagu torustiku või konstruktsioonide vibratsioon ning torustiku puhastamisest tulenev koormus. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 42(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Suuremõõtmeliste torustike ja kambrite puhul lisandub ka seal puhastustöid teostava inimese kaal. Ventilatsioonitorustiku kinnituste tulepüsivusaeg peab olema vähemalt sama pikk kui on torustiku tulepüsivusaeg. Soojustuse alla paigaldada torud vastu seina kergbetooniankrute ja klambrite abil., vajadusel süvistada klamber nii. et ei jääks seina ja toru vahele vahet. Montaažilindiga paigalduse korral tuleb kasutada iga toru kinnituse puhul kahte kergbetooniankrut. Kanali Ø (mm) Kinnituste ja Minimaalne ava Ø Minimaalne neetide toestuste maks. (mm) arv kanali ja vahe kanaliosade kinnitamisel (tk) (m) 100 3,0 125 3 125 3,0 160 3 160 3,0 200 3 200 3,0 250 3 250 3,0 315 3 315 3,0 400 4 Ehituse ajal tuleb ventilatsioonitorustik hoida suletuna vältimaks ehitustolmu jms. sattumist torustikku. Enne objekti üleandmist tellijale, on töövõtjal kohustus ventilatsioonitorustikud puhastada ja esitada tellijale torustike ülevaatuse videoraport, tellija poolt ettenäidatud kohtadest. Torustike puhastusaste peab vastama Soome standardile Suomen Sisäilmayhdistys „Sisäilmastoluokitus 2008” visuaalsele puhtusklassile P1_0,7g/m². Tuletõkestitena tuleb üldjuhul kasutada EI tüübikinnitust omavaid tuletõkesteid, mille tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. Juhul, kui ventilatsioonitoru läbimõõt on 200 mm või väiksem võib kasutada ka E tüübikinnitusega tuletõkesteid, kuid sellisel juhul tuleb ventilatsioonitorustik vastavalt EVS 812-2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“ tabel 3 isoleerida. Kanali tuletõkke isolatsiooni pikkus, kui tuletõkesti ei täida isoleerimisnõuet, on EI 60 tulepüsivusnõude korral väiksemate torude kui nimisuurus 300mm-1m,suuremate torude kui 300 mm -2m (EI 90 nõude puhul on vastavad arvud 2m ja 4m). Kanali nimisuurus on ümara kanali sisemõõt või kandilise kanali pikema külje sisemõõt. Sissepuhketorustikul paigaldada sissepuhkeplafooni alla kanalisisene tuletõkesti (näiteseade PKI-C). Väljatõmbeks kasutada tuletõkkeplafoone. Puhastusluugid tuleb paigaldada nii sissepuhke- kui ka väljatõmbetorustikele: • tuletõkestite juurde • armatuuri ja seadmete juurde (kui armatuur või seade ei ole kergelt eemaldatav või selle konstruktsioon ei võimalda torustiku puhastamist läbi selle) • üle 45° põlvede juurde • püstikute ülemistesse ja alumistesse otstesse • väljatõmbetorustikul sirgetele torulõikudele, kui puhastusluukide või muude puhastamist võimaldavate seadmete vahekaugus on üle 8 m. Vahekaugus võib olla pikem, kui vahepeal puuduvad puhastamist takistavad asjaolud. Sissepuhketorustikel võib puhastusluukide vaheline kaugus olla kuni 15 m. Torustikud paigaldada põhiosas keldri lae alla, kõik puhastusluukide ja tuletõkestite asukohad tähistada. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 43(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 8.4.5 Lõppseadmed ja reguleeringud Hoones on väljatõmbeks põhiliselt ümmargused väljatõmbeplafoonid (läbi korteri piiril oleva tuletõkketsooni KSO-100+tuletõkesti, mujal KSO, Balance vms). Plafoonid paigaldatakse ja häälestatakse sisekliima tabelis näidatud min väljatõmbeõhuhulga järgi. Sisseppuhkeks paigaldada selleks otstarbeks mõeldud joonistel näidatud suurusega sissepuhkeplafoonid ( BOS vms)koos tuletõkestiga. Kasutada tuleb ainult testitud (reguleerimis- ja mürakarakteristikutega) klappe. Reeglina kasutatakse mõõtotsikutega klappe, mille paigaldus peab võimaldama sealt õhuhulga mõõtmise. Ümarad reguleerklapid paigaldada sellised, mis ei ole torude puhastamisel takistuseks. Tuleb paigaldada siirdeõhu liikumist tagavad restid või võimalusel eemaldada tualettruumide ja köökide ustel lävepakud. 8.4.6 Õhuhaarete ja väljavisete teostus Väljaviskeõhk korterite seadmest juhitakse hoonest välja väljaviske heitõhuhajuti kaudu. Seadmete õhuhaardeseade on kavandatud otsaseinale. Senised läbi katuse korstnad kuuluvad korrastmissele-pliitide tõmbevarjete väljavise (vt AE -osa). 8.4.7 Heitõhu puhastamine Heitõhu puhastamiseks paigaldatakse seadmetesse filtrid EU -5. Filtri nominaaltakistuseks tuleb arvestada 140Pa. Värske õhu puhastamiseks paigaldatakse seadmetesse filtrid EU -7. Filtri nominaal- takistuseks tuleb arvestada 160Pa. Madala elektrienergiatarbe saavutamine on seotud ka filtrite korrapärase hooldusega (pidev puhastamine või väljavahetamine vajadusel) 8.4.8 Ventilatsiooni survekatsetused, reguleerimine ja mõõtmine Kõik need tööd tuleb teostada vastavalt SRMK osale D2, standard SFS 4699.Torustike ja seadmete lekkeõhuvool ei tohi ekspluatatsiooni olukorras ületada 6% seadmestiku kogu õhuvoolust. Reguleerimine ja mõõdistamine peab toimuma puhastatud ruumide ning õhutorude olukorras, reguleeritakse seadeventiilide õhuhulgad põhiharudes ning mõõdistatakse õhuhulgad ventilatsiooniplafoonides. Pärast seadistustöid reguleerklappide ja plafoonide asendid fikseeritakse. Ruumide õhuhulkade maksimaalne seadistamisviga võib olla ±15% ning kogu süsteemi seadeviga ±10%. Vastavalt kredexi tingimustele on lubatud juhul kui lõõride olukord ei luba saavutada korteris ettenähtud õhuvahetuse taset,sel juhul peab saavutama min 0,5 kordsuse taseme. Kui töövõtja on üle andnud ülaltoodud reguleerimise- ja mõõtmisprotokollid, teostada valikuliselt kontrollmõõtmised. Mõõtmised teostab töövõtja oma mõõteriistaga tellija juuresolekul. Soovi korral võib tellija kasutada oma mõõteriistu. Mõõdistamise kohta koostada akt. Samuti koostada teostusjoonised, tellijale üle anda seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid, teostada vajadusel seadmete teenindava personali väljaõpe. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 44(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 8.4.9 Hooldamise vajadus Ventilatsiooniseadmel tuleb iga poole aasta tagant kontrollida filtrite korrasolekut, vajadusel puhastada või vahetada. Kontrollida vähemalt kord aastas ventilaatorite korrasolekut. Soojussõlmes tuleb iga poole aasta tagant kontrollida mudapüüniste korrasolekut, vajadusel puhastada filtrielement. Kontrollida tuleb piisava eelrõhu olemasolu membraanpaisupaakides. Kontrollida vähemalt kord aastas soojussõlmeseadmete ning pumpade korrasolekut, vajadusel võtta ette vajalikud toimingud, mis kindlustavad seadmete pikaealise töö. 8.4.10 Tuleohutusmeetmed ja hooldamine Edaspidi kuuluvad torustikud puhastamisele minimaalselt 1 kord 2 aasta tagant. Selle toimingu teostamiseks paigaldada kõikidele lõõride torudele puhastusluuk. Ventilatsioonisüsteemid tuleb varustada vajalikes kohtades tuletõkkeklappidega (näiteks ETPR-E või PKI-C) või , mis vastavad läbitava seina või lae tulekaitseastmele (sulavkaitsmete nimivabastustemperatuur on +700C). Tuletõkkeklapi puudumisel kaetakse õhutoru teise tuletõkketsooni läbimisel antud tuletõkkesektsioonile vastava tuletõkkeisolatsiooniga (EI60). Tuletõkestitena tuleb kasutada EI tüübikinnitust omavaid tuletõkesteid, mille tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. Juhul, kui ventilatsioonitoru on 200 mm või väiksem, võib kasutada ka E tüübikinnitusega tuletõkesteid, kuid sellisel juhul tuleb ventilatsioonitorustik vastavalt isoleerida. Puhastusluugid (joonistel näitamata) õhutorustike puhastamiseks tuleb paigaldada tuletõkkeklappide juurde, kanalite üle 45º põlvede lähedale, hargnemiskohtadele, kui neist lähtuvaid kanaleid ei saa puhastada nt plafoonide kaudu, horisontaalkanalitesse max 8 m vahemaaga nii, et oleks võimalik torustikke kontrollida ja puhastada, reguleerimisklapi mõlemale poole, kui seadet ei ole võimalik puhastamiseks maha võtta. Magistraaltorustikele tuleb paigaldada luugid ligipääsetavate torude otstesse. Puhastusluugi ülesannet võib täita ka plafoon, mille kaudu saab õhukanalis oleva mustuse eemaldada. Puhastusluukide tulepüsivusklass peab vastama õhukanali tulepüsivusklassile. Puhastusluuk suletakse nii, et teda ei saaks avada ilma töövahendita. Kui puhastusluugid, tulekaitse- või reguleerimisklapid kaetakse ripplaega, siis peab Töövõtja need kohad märkima ja Tellijaga kooskõlastama. Keldris asuva ventilatsiooniseadme väljalülimiseks tuleohu korral on kaks võimalust1) seadme küljes olevast turvalülitist 2) trepikodesse projekteeritud lülitist. Ventilatsioonisüsteemide tuleohutuse eest hoolitseb hoone omanik või haldaja. 8.4.11 Keskkonnaklassid Seadmestik siseruumides peab vastama keskkonnaklassile C1, niisketes ruumides C3. Seadmestik katusel peab vastama keskkonnaklassile C3. Tööd tuleb esindusruumides teostada vastavalt I kvaliteediklassile, tehnilistes abiruumides vastavalt II kvaliteediklassile. 8.5 Keskonnakaitsemeetmed Ehitises kasutatakse keskkonnasõbralikke ehitusmaterjale, tekkivad heitjäätmed (torustikud, radiaatorid, isolatsioon) ladustatakse vastavalt sorteerituna konteineritesse ning need käideldakse vastavalt kohaliku omavalitsuse kehtestatud heakorra eeskirjale (torustikud, radiaatorid viia utiili, isolatsioon ohtlike jäätmete kogumispunkti). K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 45(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 8.6 Lisad Lisadeks on: 1) Õhuhulkade tabel; 2) Näiteseadmete pakkumislehed 9 VESIVARUSTUS JA KANALISATSIOON 9.1 Üldosa 9.1.1 Ehitusprojekti eesmärgid Hoone on rekonstrueeritav, hoone liitumispunktid asula võrkudega on juba olemas. Eelprojekti staadiumis antakse algandmed vee ja kanalisatsiooni vajaduste kohta, nendest tulenevalt antakse teiste projektiosade projekteerijatele algandmed vee ja kanalisatsioonitorustike suuruse kohta, samuti nende asetuste kohta. Määratakse kindlaks võimalikud saastetekoormused. 9,1.2 Lähteandmed Aluseks on projekteeritava hoone joonised - põhiplaanid, lõiked ja vaated, asendiplaan. 9.1.3 Süsteemide kirjeldus Hoones kasutatakse puhast joogivett, mis saadakse varemrajatud asulavõrkudest liitumispunkti kaudu, samuti on olemas olev vananenud kanalisatsioonisüsteem. Torustikud (veetorustikud, kanalisatsiooni torustikud) tuleb välja vahetada. Rajada sooja tarbevee- ja selle ringlustorustik. Senised alles jäänud sooja vee valmistamise seadmed (elektriboilerid, vanniahjud)tööde käigus likvideeritakse. Tuleb vahetada kanalisatsioonitorustik keldri põrandas kuni esimese kaevuni, samuti viia kanalisatsiooni tuulutused katusest välja. Samuti on vajalik rajatava ventilatsiooniseadme kambri ja soojussõlme kanalisatsiooni (trapp vms ) paigaldus. Tellija sooviks on olemas olevate veearvestite vahetus kaugloetavate taadeldud veearvestite vastu endises asukohas ja nende andmeedastussüsteemi (läbi ruuteri) rajamine. 9.1.4 Kasutatavad normid Projektlahendus on koostatud järgmistest Eesti Vabariigis kehtivatest normdokumentidest juhindudes:  EVS 835:2021 Hoone veevärk  EVS 846:2021 Kinnistu kanalisatsioon  RYL2000 Ehitustööde üldistest kvaliteedinõuetest  Hoone tehnosüsteemide RYL 2002  Seadmevalmistajate juhised ja eeskirjad 9.2 Majandus-joogivee süsteem Hoones on veevõtuseadmeteks arvestatud järgmised seadmed Valamud 12 tk K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 46(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT Köögivalamud 12 tk Dušid või vannid 12 tk WC-d 12 tk Pesumasin 12 tk Nõudepesumasin 12 tk 9.2.1 Veevarustuse vooluhulgad Hoone veeseadmete normvooluhulkade kogusumma on 18 L/s. Arvutuslik vooluhulk on 1,18 L/s. Sooja veeseadmete normvooluhulkade kogusumma on 6L/s. Arvutuslik vooluhulk on 0,7 L/s Voolukiirus magistraalliinides jääb alla väärtusele 1,8...2 m/s (lubatud voolukiirus) 9.2.2 Veevarustuse allikas Veevarustuse allikaks on linnavõrgu liitumispunkt, tarbeveetrass hoonesse on olemasolev. 9.2.3 Veemõõdusõlm Veemõõdusõlm hoones on olemas olev. 9.2.4 Torustikud ja armatuur Rekonstrueeritavas hoones paigaldada uued taadeldud kauglugemist võimaldavad külma ja soojavee arvestid korterites endises asukohas. Arvestid varustada akudega min elueaga kuni 10 aastat, mille järel vahetatakse kogu komplekt välja (taadelda pole vanu arvesteid mõtet kõrgete taatlemishindade tõttu). 9.2.6 Välisvõrgud Vee välisvõrk jääb olemas olev. 9.3 Tuletõrjeveevarustus 9.3.1 Paikne tulekustutussüsteem Hoonesse on ette nähtud pulbertulekustutite paigaldus ventilatsioonikambrisse seadmete lähedusse ning keldrisse sissepääsu lähedusse (keldris tehniline ruum). 9.3.2 Välistulekustutus Välise tulekustutusvee allikas on läheduses paiknev hüdrant. 9.4 Olmereovee kanalisatsioon 9.4.1 Reoveekanalisatsiooni vooluhulgad Hoone sanitaarseadmete kanalisatsiooni normvooluhulkade kogusumma on 55,8 L/s. Arvutuslik vooluhulk on k=0,7 5,2 L/s. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 47(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 9.4.2 Reoveekanalisatsiooni seadmed Hoone sanitaarseadmete kanalisatsiooni seadmed on Valamud 12 tk Köögivalamud 12 tk Dušialused või vannid 12 tk Tehnilise ruumi põrandatrapp 1 tk Ventilatsiooniruumi põrandatrapp 1 tk WC-d 12 tk Pesumasin 12 tk Nõudepesumasin 12 tk Kõik kanalisatsiooniseadmed varustuda haisulukuga veesamba min kõrgusega min 50 mm. Tuulutused viia katusest välja. Torustike rajamisel kasutada PP torusid, läbiviikudel tuletõkkeseintest kasutada tuletõkkemansette, võimaliku müra vähendamiseks torustik isoleerida või kasutada torustikke märgisega dB(A) ja katta torukatenditega. Torustike puhastamiseks paigaldada torustikule vastavad puhastusluugid, torukatendites jätta puhastusluukide kohale hooldusluugid. Torustik vahetada kuni esimese kaevuni keldri põrandas. 9.5 Keskkonnaklassid Seadmestik siseruumides peab vastama keskkonnaklassile C1, niisketes ruumides C3. Seadmestik katusel peab vastama keskkonnaklassile C3. 10 HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS Põhiprojekti koosseisus lahendatakse järgnevad elektritööd: •nähakse ette uute tehnosüsteemide toited, ventilatsiooniseadme väljalülitamine trepikojast, •elektrisüsteemi rekonstrueerimine, •asendatakse kogu üldkasutatavates ruumides olev valgustus: trepikojad, tuulekojad, kelder. •sissepääsude valgustus, •evakuatsioonivalgustus trepikodades, •trepikoja suitsueemaldusakende elektriline avamine, •PV paneelide paigaldus katusele, •fonolukusüsteem, 10.18 Lisad 10.18.1 Päikesepaneelid Hoone katusele paigaldatakse PV paneelid. Paneelid paiknevad viilkatusel suunaga kagusse 9° kaldega. Päikesejaama tehnilised põhiandmed: •Juhistikusüsteem: TN-S (L1L2L3 N PE) •Liitumispunkti peakaitse 3x100 A •Inverterite maksimaalne vool (IAC ): 3*15 A K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 48(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT •Maksimaalne genereeriv nimivõimsus (P): 12,9 kW •Mikrotootmisjaama tüüp: võrguühendusega (On-Gird) •Genereeriva seadme tüüp: fotoelektrilised (PV) päikesepaneelid •Inverterite arv: 1 •Inverteri nimivõimsus (PAC): 10 kW (cos φ =1) •Päikesepaneelide arv: 28 paneeli a`460 W Orienteeruv aastane tootlus: 10 MW Päikseelektrijaama ehitus ja sidumine hoone elektripaigaldisega lahendatakse eraldi projektiga (Tavako Elekter OÜ 12 ENERGIATÕHUSUS Õiguslikud alused energiamärgise koostamiseks: MTM määrus 63 "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded". MTM määrus 58 "Hoone energitõhususe arvutamise metoodika" Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus 24 "Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord" Energiaarvutused on tehtud kütteperioodil ruumide sisetemperatuuri 21°C juures. Suvine siseõhu temperatuur hoitakse passiivsete meetmetega. Kõik eluruumide aknad on avatavad tuulutusasendisse. Tegemist on tõhusa kaugküttega ühendatud kortermajaga. Vastavalt määrusele "Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord", vastu võetud 04.04.2019 nr 24 tuleb rekonstrueerimistööde elluviimisel saavutada § 13 lõikes 1 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile C, seega ETA < 150 kWh/m²aastas Antud rekonstrueeritava hoone energiamärgis on vastavalt arvutustele 110 kWh/m²aastas, mis vastab energiatõhususarvu klassile B. Energiatõhususe parendamiseks paigaldatakse katusele 12,9 kW võimsusega päikesejaam. Ilma päikesejaama arvestamata on energiatõhususarv B 126 kWh/m²aastas. Külmasillad on määratud programmiga Therm 7.8 Välispiirete soojapidavusnäitajad on loetletud peatükis 5.1.6 Ventilatsiooniõhu soojendamise arvutustes on arvestatud ventileerimisega 100% 8760 tundi aastas 0,5 L/s kogu köetava pinna kohta. Ventilatsiooniõhu soojatagastus korraldatakse plaatsoojusvahetiga ventilatsiooniseadme abil, mis paigaldatakse keldrisse. Järelküttekalorifeerid töötavad vedeliku baasil. Sooja tarbevee energiakulu on arvestatud vastavalt määrusele 30 kWh/m²a. Katlamaja pakub soojust aastaringi. Sooja tarbeveesüsteem saab toite katlamajast. Energiaarvutused ja suvise ruumiõhu temperatuurikontroll on tehtud programmiga IDA-ICE. Arvestatud on võimalusega ülekuumenemise ohu korral avada aknaid. Energiamärgise suvise temperatuuri graafik on simuleeritud akende avamisega 2%. Maja asub Rapla linnas Lepiku tänava ääres. Tegemist ei ole tiheda liiklusega piirkonnaga. K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 49(50) Lepiku tn 10, Rapla linn, 22004 Lepiku tn 10 korterelamu Rapla vald, Rapla maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine EELPROJEKT 13 KESKKONNAKAITSE, LAMMUTUSTÖÖD Lammutustööd teostada vastavalt projektile. Lammutusplats peab olema kaitstud kõrvaliste isikute juurdepääsu eest ööpäevaringselt kuni tööde lõpuni (plats peab olema selgelt eristatava tähistuse või piiretega piiratud ja valvatud). Lammutamise käigus sorteeritakse, kogutakse, töödeldakse ja utiliseeritakse ehitusjäätmed (metall, betoon, ruberoid, tellis, PVC, puit, klaas jm) eraldi vastavalt EV ja kohaliku omavalitsuse määruste järgi. Järgida Rapla valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid. Jäätmeteks olevad kivikonstruktsioonid võib purustada killustikuks. Puitu võib kasutada põletamiseks mõnes katlamajas. Muud jäätmed viia sorteerituna prügi kogumise kohta. Olmeprügi ja ehitusjäätmed hoitakse õuel asuvas prügikonteineris. Prügi äraveoks ehitusperioodiks sõlmitakse leping ehitaja ja jäätmekäitlusfirma vahel. Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Ehitustööde lõpetamisel tuleb kõik ehitaja poolt rajatud ajutised ehitised likvideerida. Tekkiv ehituspraht anda üle jäätmekäitlusfirmale. Koostasid: Projektijuht. Energiatõhusus: Tiiu Loorman /digitaalselt allkirjastatud/ Asendiplaan. Arhitektuurne osa. Akustika. Konstruktsioonid. Tuleohutus. Keskkonnakaitse. Priit Lepik /digitaalselt allkirjastatud/ KVVK osa: Eero Sepp / digitaalselt allkirjastatud/ K & M Projektbüroo OÜ 21.04.2022 50(50) Ehitusluba nr 2212271/12630 (eelnõu) Kuupäev 26.04.2022 Ehitustegevuse liik Ümberehitamine,Hoone,Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone,Jah,Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2,Fassaadi rekonstrueerimine koos soojustamisega,Välimiste avatäidete asendamine,Muu rekonstrueerimine,Ventilatsioonisüsteemi muutmine või terviklik asendamine,Küttesüsteemi muutmine või terviklik asendamine,Tarbeveesüsteemi muutmine või terviklik asendamine,Kanalisatsioonisüsteemi muutmine või terviklik asendamine,Elektrisüsteemi muutmine või terviklik asendamine,Nõrkvoolusüsteemi muutminevõi terviklik asendamine Ehitusloa väljastaja Rapla Vallavalitsus 77000312 Rapla vald, Rapla linn, Viljandi mnt 17, 79511 Telefon 5919 7970 , e-post [email protected] LEHO VÜRST ehitusspetsialist Seotud dokumendi andmed Liik Ehitusteatis Number 2211201/13002 Kuupäev 21.04.2022 Ehitise andmed Ehitisregistri kood 109016949 Ehitise nimetus 12-krt. elamu Ehitise asukoht Ehitise koha-aadress Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Lepiku tn 10 Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress 67001:008:1040 Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Lepiku tn 10 Ehitise koordinaadid X Y X Y X Y 1. 6540154.17 546048.28 2. 6540159.83 546040.07 3. 6540131.60 546020.63 4. 6540125.96 546028.83 5. 6540154.17 546048.28 Ehitise tehnilised andmed Ehitisealune pind (m²) 323,2 Maapealsete korruste arv 3 Maa-aluste korruste arv 1 Absoluutne kõrgus (m) 73,7 Kõrgus (m) 10,6 Pikkus (m) 34,1 Laius (m) 10,5 1/5 Allkiri ____________________  Ehitusluba nr 2212271/12630 (eelnõu), 26.04.2022 Sügavus (m) 1,3 Suletud netopind (m²) 859,6 Köetav pind (m²) 682,2 Maht (m³) 3 479 Maapealse osa maht (m³) 3127 Üldkasutatav pind (m²) 172,6 Tehnopind (m²) 75.8 Kasutamise otstarve ja pinnad Kood Kasutamise otstarve Eluruumide pind Mitteeluruumide (m²) pind (m²) 11222 Muu kolme või enama korteriga elamu 610.8 KOKKU (m²) 610.8 Elektrisüsteemi liik võrk, lokaalne: päikeseenergial põhinev Veevarustuse liik võrk Kanalisatsiooni liik võrk Soojusvarustuse liik kaugküte Ventilatsiooni liik soojustagastusega ventilatsioon Jahutussüsteemi liik puudub Võrgu- või mahutigaasi olemasolu olemas Täiendavad andmed Liftide arv 0 Konstruktsioonid ja materjalid Vundamendi liik madalvundament Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal tellis, monteeritav raudbetoon Välisseina välisviimistluse materjal krohv Välisseina liik tellis, mitmekihiline raudbetoonpaneel Katuste ja katuselagede kandva osa materjal monteeritav raudbetoon, puit Vahelagede kandva osa materjal monteeritav raudbetoon Katusekatte materjal plekk 2/5 Allkiri ____________________  Ehitusluba nr 2212271/12630 (eelnõu), 26.04.2022 Eluruumi andmed Eluruumi Eluruumi Eluruumi rõdude Elu- Eluruumi Eluruumi sisse- Eluruumi Eluruumi avatud ja lodžade pind ruumi köetav pind köökide arv pääsu tubade arv pind (m²) köökide arv (m²) nr (m²) korrus Gaasi- Soojus- Pesemis- Soojus- Energia- paigaldise Tualett varustuse Aadress võimalus allikas allikas olemasolu liik 1 1 2 42.1 0 1 vann/dušš vesiklosett kaugküte katel vedelkütus Lepiku tn 10 2 1 3 49.2 49.2 1 vann/dušš vesiklosett kaugküte katel vedelkütus Lepiku tn 10 3 2 2 41.9 0 1 vann/dušš vesiklosett kaugküte katel vedelkütus Lepiku tn 10 4 2 3 49.2 0 1 vann/dušš vesiklosett kaugküte katel vedelkütus Lepiku tn 10 5 3 2 42.4 0 1 vann/dušš vesiklosett kaugküte katel vedelkütus Lepiku tn 10 6 3 3 49.3 0 1 vann/dušš vesiklosett kaugküte katel vedelkütus Lepiku tn 10 7 1 3 49.3 0 1 vann/dušš vesiklosett kaugküte katel vedelkütus Lepiku tn 10 8 1 4 62.8 0 1 vann/dušš vesiklosett kaugküte katel vedelkütus Lepiku tn 10 9 2 3 49.5 0 1 vann/dušš vesiklosett kaugküte katel vedelkütus Lepiku tn 10 10 2 4 63 0 1 vann/dušš vesiklosett kaugküte katel vedelkütus Lepiku tn 10 11 3 3 49.1 0 1 vann/dušš vesiklosett kaugküte katel vedelkütus Lepiku tn 10 12 3 4 63 0 1 vann/dušš vesiklosett kaugküte katel vedelkütus Lepiku tn 10 Kokku eluruumide pind (m²) 610.8 Kokku eluruume 12 3/5 Allkiri ____________________  Ehitusluba nr 2212271/12630 (eelnõu), 26.04.2022 Esitatavad dokumendid Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus Energiaarvutuse l_põhinev_energ iamärgise_teatis Energiaarvutuse _Nr_2211566/00 l põhinev 350_Koondvaad energiamärgise e.asice teatis 2211566/00350 21.04.2022 Ehitusteatis_Nr_ 2211201/13002 _Koondvaade.p df Ehitusteatis 2211201/13002 21.04.2022 22004_EP_Lepi K&M Eelprojekt ku10.asice Ehitusprojekt 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_Lepi K&M ku10.zip Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AA_t K&M ekst Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AA- K&M 0-01_tiitel.pdf Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AA- 0- K&M 02_sisukord.pdf Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AA- 0- K&M 03_koostajad.pd Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AA- 1-01_TT- ASUtilitasEesti.p K&M df Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AA- 1- K&M 02_Elektrilevi.pd Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AA- 3- K&M 01_seletuskiri.p Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_KV- 9- K&M 01_Sisekliima.p Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_KV- 9- K&M 02_Seadmed.pd Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AS_ K&M AR_joonised Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 4/5 Allkiri ____________________  Ehitusluba nr 2212271/12630 (eelnõu), 26.04.2022 Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus 22004_EP_AR- K&M 5-01_1-kor.pdf Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AR- K&M 5-02_2-kor.pdf Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AR- K&M 5-03_3-kor.pdf Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AR- K&M 5-04_kelder.pdf Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AR- K&M 5-05_katus.pdf Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AR- 6-01_NW- K&M vaade.pdf Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AR- 6-02_SE- K&M vaade.pdf Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AR- 6-03_NE-ja-SW- K&M vaade.pdf Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AR- K&M 6-04_loige.pdf Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AR- 8- K&M 01_avataited.pdf Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AS- 4- K&M 01_geoalus.dwg Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 22004_EP_AS- 4- 02_asendiplaan- K&M valisvorgud.pdf Fail konteinerist 22004 21.04.2022 Projektbüroo OÜ 5/5 Allkiri ____________________ LEPPEMÄRGID Rekonstrueeritav hoone REOVEEKAEV MAAPIND 62.75 KAAS 62.75 160 met PÕHI 61.21 Ol.ol. katastripiir RAKE 200/160 PE Ol.ol. veetorustik 1) 61.21 de 160 PVC 2) 61.21 de 160 PVC Ol.ol. kanalisatsioonitorustik Ol.ol. sidemaakaabel REOVEEKAEV Ol.ol. elektri maakaabel MAAPIND 63.05 KAAS 63.05 315 met Ol.ol. sideõhuliin PÕHI 61.31 Ol.ol. küttetrass RAKE 400/315 PE 1) 61.31 de 160 PVC Proj. kanalisatsioonitorustik 2) 61.46 de 110 PVC(uus KM) 3) 61.31 de 160 PVC Ol.ol. asfaltkate Ol.ol. muruplatsid ristumine Ol.ol. kõrghaljastus maakaablitega REOVEEKAEV A Proj. taastatav asfaltkate MAAPIND 63.08 KAAS 63.08 315 met ristumine A 1 PÕHI 61.41 veetorustikuga RAKE 400/315 PE 1) 61.41 de 160 PVC A 2) 61.46 de 110 PVC (uus KM) B 3) 61.46 de 110 PVC (uus KM) 1 ristumised veetorustikuga A A proj. betoonrennid proj. betoonrennide sadevee juhtimiseks 2 pikendused 63 ,55 proj. lohk/nõva 63 ,55 2 sadeveeimmutuseks A Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Lepiku tn 10 energiatõhusaks rekonstrueerimine Lepiku tn 10 korterelamu eelprojekt _EP Rapla linn, Lepiku tn 10 KÜ, reg 80317461 K &M PROJEKTBÜROO Asendiplaan. Välisvõrgud M 1:500 22004 AS 4 02 v01