Kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu

Projekteerimistingimused nr 2211802/03210 (eelnõu) Kuupäev 26.04.2022 Projekteerimistingimuste andja Saku Vallavalitsus 75019738 TEADUSE 1, SAKU ALEVIK, HARJU MAAKOND, 75501 Telefon 671 2431 , e-post [email protected] LEHO VILU VALLA ARHITEKT Seotud dokumendi andmed Liik Projekteerimistingimuste taotlus Number 2211002/04832 Kuupäev 12.04.2022 Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused 1/4 Allkiri ____________________  Projekteerimistingimused nr 2211802/03210 (eelnõu), 26.04.2022 1.Üldist 1.1.Projekti koostamisel lähtuda kehtivatest normidest (EPN), standarditest (EVS) ja Eesti Vabariigi õigusaktidest. 1.2.Vana-Karu kinnistu asub Saku valla üldplaneeringu järgselt hajaasustusega alal, avatud loodusmaastiku alal ja Saku soo maa-alal, mis on aastaringselt liigniiske ja ehitustegevuse kavandamisel tähelepanu nõudev ala, kuhu on erandina lubatud Saku Vallavalitsuse igakordse otsuse alusel ehitada keskkonda vähemõjutavaid rajatisi. 1.3.Kinnistul kitsendavad ehitusõigusi: -Vääna jõe kalda ehituskeeluvöönd (50 m vee piirist); -maaparandushoiuala /SAKU SOO/; -Saku turbamaardla /M513/; -riigikaitselise ehitise piiranguvöönd /51/. 1.4.Saku Vallavalitsuse otsusel tuleb juurdepääsuks Vana-Karu kinnistule Rabaääre teelt üle riigi omandis olevate Viimsi metskond 19 (katastritunnus 71801:001:0133) ja Vesinurme (katastritunnus 71801:001:1286) kinnistute, kavandada tee ümberehitamine ja välja ehitada tee, koos eesvoolukraavi (Saku soo) ületamise truubiga, mis tagab tee piisava kandevõime ja laiuse suuregabariidiliste veoste toimetamiseks Vana-Karu kinnistule enne akupanga rajamisele ehitusloa andmist. 1.5.Vastavalt esitatud ja teadaolevale informatsioonile ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 1 ega ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹” loendisse. Seega ei ole antud juhul KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole eelnevale tuginedes vajalik eelhinnangukoostamine ning KMH vajalikkuse kaalumine. 2.Tehnilised tingimused juurdepääsutee rajamiseks 2.1.Tee näha ette 4,5 m laiune kahekordse pindamisega pinnatud kattega. 2.2.Tee projekteerida 36 t raskusega veokite liikumiseks. 2.3.Muldkeha remontida ulatuses, mis on vajalik antud kandevõime saavutamiseks. 2.4.Pindamine teostada stabiliseeritud freespurukattega. 2.5.Puhastada kraavid puistust, kuid mitte juurida. Kännud peavad jääma maapinnaga tasa, et oleks võimalik hilisem kraavikallaste niitmine. 2.6.Olemasolev, amortiseerunud ja kandevõime kaotanud truup asendada. Truubi sisediameeter ja vahetusega seotud tehnilised tingimused kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. 2.7.Tee ehitusprojekti koosseisus koostada ka valgustuse projekt. 2.8.Rajada valgustus. 3.Ehituslikud nõuded akupanga rajamiseks 3.1.Projekteeritavad akupanga moodulkonteinerid paigutada lisatud skeemil näidatud lubatavale ehitusalale, suurusega ~12 000 m². Ehitusala kaugus juudepääsuteest 5 m. 3.2.Komplektalajaama, teenindusmooduli ja kontrollhoone on soovitatav rajada samuti konteiner tüüpi ehitistena või statsionaarsete kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ehitistena. 3.3.Ehitiste suurim lubatud ehitisealune pind alal on 480 m². 3.4.Ehitiste suurim lubatud kõrgus maapinnast kuni 3 m. 3.5.Piirdeaedade rajamisel kanda asendiplaanile piirdeaia ja väravate asukoht. Piirdeaed peab olema läbipaistev, lubatud kõrgusega kuni 2,0 m. Projekti koosseisus esitada piirdeaia ja väravate joonis. Rohevõrgustiku alale piirdeaedu rajada ei ole lubatud. 3.6.Asendiplaanil näidata kommunikatsioonide liitumispunktide asukohad. Tehnovõrkude valdajatelt võtta vajadusel täiendavad tehnilised tingimused. 3.7.Asendiplaanil esitada kavandatavate katendite, haljastuse ja vertikaalplaneeringuline lahendus. Lahendada krundisisene liikluskorraldus ja parkimine teenindavale transpordile omal kinnistul ja jäätmekäitlus. 4.Projekti koosseis ja vormistamine 4.1.Ehitusprojekt koostada või kontrollida vastavat, kehtivat kutsepädevust omava juriidilise või füüsilise isiku poolt. 4.2.Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile¹“. 4.3.Ehitusprojekti vormistamisel juhinduda standardist EVS 932:2017 Ehitusprojekt. 4.4.Asendiplaan vormistada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil mõõdus M 1:500, mis kajastab naabruskonna ehitisi ja rajatisi vähemalt 15 m ulatuses väljaspool planeeritava ala piire. 2/4 Allkiri ____________________  Projekteerimistingimused nr 2211802/03210 (eelnõu), 26.04.2022 4.5.Ehitusprojekti kausta lisada situatsiooniskeem M 1:10000, projekteerimistingimused, tähistatud rajatise alaga katastriüksuse plaan ja kooskõlastatud eskiislahendus. 5.Kooskõlastused 5.1.Eskiislahendus geodeetilisel alusplaanil kooskõlastada Saku Vallavalitsusega enne ehitusprojekti koostamist, isikliku kasutusõiguse või servituudilepingu sõlmimist. 5.2.Ehitusprojekt kooskõlastada tehnilised tingimused väljastanud asutuste ja ettevõtetega. 5.3.Kooskõlastused ja seisukohad projekti kohta esitada ehitusprojekti koosseisus. 5.4.Ehitusprojekt kooskõlastatakse ehitusloa menetuse käigus vajadusel: 5.4.1.Riigimetsa Majandamise Keskusega; 5.4.2.Maa-ametiga; 5.4.3.Põllumajandus- ja Toiduametiga; 5.4.4.Kaitseministeeriumiga; 5.4.5.Päästeametiga; 5.4.6.puudutatud tehnovarustuse trasside valdajatega; 5.4.7.Saku Vallavalitsuse spetsialistidega; 5.4.8.puudutatud naaberkinnistute omanikega. 6.Ehitusloa taotlemine ja ehitusteatise menetlemine 6.1.Ehitusloa saamiseks ja/või ehitusteatise menetlemiseks esitada ehitusprojekt ja dokumentatsioon komplekteeritult vastavalt ehitisregistri juhendile digitaalselt ehitisregistri kaudu Saku Vallavalitsusele läbivaatamiseks koos ehitusloa taotluse- ja/või ehitusteatisega. 6.2.Ehitusprojekti kausta/konteinerisse lisada või saata elektronpostiga aadressil [email protected] digitaalne asendiplaan (dwg-failina). Märkus Projekteerimistingimused antakse akupanga ehitusprojekti koostamiseks. Ehitise andmed Ehitise nimetus Vana-Karu akupank Ehitise liik rajatis Ehitustegevus Ehitise püstitamine või rajamine Ehitise asukoht Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress 71901:001:0400 Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Vana-Karu Märkus Saku Vallavalitsuse otsusel tuleb juurdepääsuks Vana-Karu kinnistule Rabaääre teelt üle riigi omandis olevate Viimsi metskond 19 (katastritunnus 71801:001:0133) ja Vesinurme (katastritunnus 71801:001:1286) kinnistute, kavandada tee ümberehitamine ja välja ehitada tee, koos eesvoolukraavi (Saku soo) ületamise truubiga, mis tagab tee piisava kandevõime ja laiuse suuregabariidiliste veoste toimetamiseks Vana-Karu kinnistule enne akupanga rajamisele ehitusloa andmist. Esitatavad dokumendid Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus Projekteerimistin gimuste_taotlus _Nr_2211002/04 Projekteerimistin 832_Koondvaad gimuste taotlus 2211002/04832 e.pdf 12.04.2022 3/4 Allkiri ____________________  Projekteerimistingimused nr 2211802/03210 (eelnõu), 26.04.2022 Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus Vana- Karu_Akupanga Vana-Karu _asendiplaan.pd akupank f Asendiskeem 088 12.04.2022 Terranaut OÜ Akupanga Akupanga_toote tooteleht joonis.jpeg Muu lisa 1 01.01.2022 Evecon OÜ Akupanga lisa 1 TALTECH_Akud _V.pdf Muu lisa 2 01.01.2022 Taltech eelnou_Ap_Kaja Projekteerimistig maa_Vana- imuste Karu.pdf Muu lisa 26.04.2022 Saku VV 4/4 Allkiri ____________________ AKUPANKADE KESKKOND, TAASKÄITLEMINE NING TULEOHUTUS Lühiülevaade 3 Detsember 2021 Töö tellija nimi Evecon OÜ Töö autorid  Karl Kull, doktorant-nooremteadus, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut Tallinna Tehnikaülikool Telefon: 620 2002 E-post: [email protected] Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn 4 SISUKORD 1. KESKKOND ....................................................................................................... 6 1.1. Akude taaskäitlemine ................................................................................... 6 1.2. Surve akude ümbertöötlemisele ..................................................................... 7 2. AKUDE TAASKÄITLEMISEKS KASUTATAVAD LAHENDUSED ..................................... 8 2.1. Mürataseme alghinnang ................................................................................ 8 3. TULEOHUTUS .................................................................................................. 10 3.1. Riskide vähendamine.................................................................................. 10 5 1. KESKKOND Akud on oma omaduselt ühest või mitmest elemendist koosnev taaslaetav vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Lahendustes kasutatavad komponendid on kas toodetud Euroopas või omavad Euroopa liidus kasutamiseks vajalikke keskkonnasertifikaate ning tehnilisi tüübikinnitusi. Kuna tegemist on akudega, siis nende utiliseerimisel jälgitakse Eesti Vabariigi Jäätmeseaduses sätestatud punkte akude ning nendega kaasnevate keskkonnamõjude osas. Kavandatav rajatis ei mõjuta ühtegi olulist maastikku ega avatud ala mis muudaks antud piirkonna iseloomu. Akupanga paigaldamine päikesepaneeli pakutud päikesepargi kõrvale ei mõjuta kohalikku taimestikku ega ala bioloogilist mitmekesisust ning mõjuta negatiivselt piirnevate põllumajanduslike maade võimalusi ega väärtusi kohalikus piirkonnas. Kuna tehniline lahendus toimib autonoomselt ning mehitamata, siis liikluse seisukohalt lisanduvaid koormusi teedele ei tekitata. Kuna varasemalt pole Eestisse suuremahulisi akupankasid paigaldatud, siis jääb teadmata Keskkonnaministeeriumi või ameti positsioon või juhend akupankade keskkonna osas. Sellegi poolest on keskkonnaministeeriumi kodulehel on välja toodud 2015 aasta septembris ÜRO Peaassambleel vastu võetud ülemaailmne säästva arengu tegevuskava aastani 2030 – „Muudame maailma“. Antud tegevuskavas seondub energiaga eesmärk number 7: Tagada taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõigile. Lisaks on eesmärkidena välja toodud taastuvenergia osakaalu suurendamine, energiatõhususe määra kahekordistamine ja näiteks toetada investeeringuid energiataristusse ja puhta energia tehnoloogiasse. Võib järeldada, et Keskkonnaministeeriumil on selge huvi akupankade integreerimise vastu. 1.1. AKUDE TAASKÄITLEMINE Patarei- ja akujäätmed loetakse ringlussevõetuks siis, kui need on üle antud patarei- ja akujäätmete reaalsele ringlussevõtjale ning patarei-ja akujäätmed on ka reaalselt taaskasutatud. See tähendab, et kui Eestis patarei- ja akujäätmeid ainult pärast kogumist sorditakse ja heal juhul tehakse veel mõni lihtne ettevalmistustoiming, kuid reaalselt ringlusse ei võeta, vaid saadetakse Eestist välja (kantavate patarei- ja akujäätmete korral) teise liikmesriiki, siis need patarei- ja akujäätmed loetakse ringlusse võetuks alles nende üleandmisel sellele välismaal (näiteks Soomes) asuvale jäätmekäitlejale (st patarei- ja akujäätmed peab olema füüsiliselt üle antud sellele lõppkäitlejale). 6 Kui lõppkäitleja asub väljaspool Eestit, peab tootja esitama probleemtooteregistrile viimase nõudmisel lõppkäitlejale üleandmist tõendavad dokumendid nagu näiteks rahvusvahelise jäätmeveo luba või teatis või muu dokument, mis tõendab, et need jäätmed on üle antud lõppkäitlejale. Kui lõppkäitleja asub Eestis (näiteks Ecometall AS), peab tootja esitama probleemtooteregistrile viimase nõudmisel sellised dokumendid nagu ohtlike jäätmete saatekirjad või muud dokumendid, mis tõendavad, et need jäätmed on üle antud lõppkäitlejale. 1.2. SURVE AKUDE ÜMBERTÖÖTLEMISELE Liitium on suhteliselt haruldane element. Kuigi seda leidub paljudes kivimites ja soolvees, siis on selle kontsentratsiooni tase enamasti madal. Ehkki liitiumi mineraal- kui ka soolvee ladestusi esineb looduses üsna palju, siis vaid suhteliselt vähesed neist on tegelikkult majanduslikult tasuv kasutada -paljude kohtade liitumi üldmaht on liialt väikese või on mineraalid liiga madala kvaliteediga Autode elektrifitseerimine ning üleüldine akude vajaduse kasv on tõstnud ka nõudlust liitiumi toodangu järele (Joonis 1.) . Võttes arvesse asjaolu, et liitiumi kaevandamine on muutumas aina kulukamaks, siis akude ümbertöötlemine on majanduslik tasuv ning nõuab akude ringmajanduse olemasolu. m [t/a] 120000 100000 80000 60000 40000 20000 0 Joonis 1 Liitiumi nõudlus tonnides 7 2. AKUDE TAASKÄITLEMISEKS KASUTATAVAD LAHENDUSED Tänapäeval on akusid võimalik taaskäidelda kolmel erineval viisil: - Pürolüütiline meetod - Hüdrometallurgiliselt - Otsekäitlus Pürometallurgia on metallurgia haru, mis hõlmab mineraalide ja metallurgiliste maakide ja kontsentraatide termilist töötlemist, et viia materjalides läbi füüsikalis- keemilised muundumised, mis võimaldavad kätte saada väärtuslikke metalle erinevatest naturaalsetest maakidest või tehnilistest komposiitidest. Pürometallurgiline töötlemise saadusteks on puhtad metallid või vaheühendid või sulamid, mis sobivad edasiseks töötlemiseks vastavatest tööstustes. Pürometallurgiliste protsessidega ekstraheeritud elementide näited hõlmavad vähemreaktiivsete elementide, nagu raud, vask, tsink, kroom, tina, mangaan ja erinevad oksiidid. Hüdrometallurgia põhineb maakide ja komposiitide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. Sellest jätkub maa elektroonikatööstuse vajadusteks. Vase puhastusjääkidest toodetakse ka praktiliselt kogu germaanium, mis on samuti elektroonikale oluline element. Selle tegevusala ja masinaehituse üleminekupiirid on ebaselged ja sageli paiknevad metallimahukad tööstusettevõtted geograafiliselt lähestikku, et transpordikulusid minimeerida. Akupanga amortiseerimisel ning demonteerimisel valitakse vastavalt tehnoloogiliselt ning majanduslikult kõige konkurentsivõimelisem käitlemise metoodika. Pargi amortisatsiooni saabudes teisaldatakse konteinerid vastavatesse ettevõtetesse, kes tegelevad elektroenergeetika lahenduste demonteerimise ja realiseerimisega. 2.1. MÜRATASEME ALGHINNANG Antud projekti puhul on müratseme hindamistel lähtutud teiste analoogset ning suuremahuliste BESS (ing battery energy storage system) parkide helitasemete uuringutest. Vastavalt analoogsete tehniliste lahenduste raportitele jääb kahe aasta taguste lahenduste müratase vahetus läheduses 50-54 db piiresse. Tänu tehnoloogia arenguga on antud lahendused muutunud 2020-2021 perioodil oluliselt vaiksemateks. 8 Tabel 1 Müratasemed 2019-2021 Aasta Projekti nimetus Käitatavate seadmete Allikas müratasemeed [db] 2019 AES Battery Energy Storage 50-54 Allikas 1 System MPA-18-010 2019 Le Conte Battery Storage 59,4 Allikas 2 110769 2020 Orange Community Renewable 30-35 Allikas 3 Energy Park 2021 Latrobe Valley Battery Energy 32 Allikas 4 Storage System Võrdlusena võib elektroenergeetikas tuua suured kõrgepingealajaamad, kus näiteks töös oleva 330 kV kõrgepingealajaama müra jääb 60-70 db vahemikku. Nagu ka eelnevalt mainitud, siis Eveconi BESS pargis kasutataks Soome päritolu invertereid, mis vastavad Põhjamaade standarditele ning jääksid planeeringu järgse piirkonna mürataseme lubatud piiridesse. Väljatoodud väärtused vastavad ka Rahvatervise seaduses käsitletud müra normtasemete piirmääradele III ja IV kategoorias. 9 3. TULEOHUTUS Liitiumioon akude keskkonnamõju oht kätkeb akude liigse paisumise tagajärjel tulenevast süttimisest. Sellise situatsiooni võib liitiiumioon akude puhul tekitada akude keskkonna liialt kõrge või madal temperatuur. Käesolevas projektis ei kasutata juhtimatuid lahendusi ning konteinerites asuvad kontrolljaamad koos jahutus ning soojendussüsteemidega reguleerivad akude töökeskkonda selliselt, et alati oleks tagatud nominaale töötemperatuur või toimub automaatika poolt piirmääradele lähenemisel süsteemi välja lülimine, mis peatab probleemi eskaleerimise. 3.1. RISKIDE VÄHENDAMINE Riskide vähendamiseks on jaama võrguga ühendamiseks on antud projekteerimisetapis välja valitud põhjamaise disainiga stringinverter. Ampner on Soome tootja kelle sobivad hästi Põhjamaade võrguspetsifikatsioonide ja keskkonnanõuetega. Aku energiasalvestussüsteemiga on kaasas integreeritud jahutus- ja tulekahjutuvastussüsteem, mida jälgib ja juhib akuklastri kontroller (BCC). BCC saab reaalaajas akupargi andurite andmeid akuhaldussüsteemidest, inverteritest, kliimaseadmetest, temperatuurianduritest ja muudest seadmetest ning käivitab vajadusel asjakohased toimingud. Konteinerisse on paigaldatud tuleohutuse seisukohast kuiv tõusutoru. Uste avamiseks peab olema tagatud pöörderaadius 1,7 m mõlemale küljele ja 1,5 m avaneva otspinnani. Selle tulemuseks on konteineri ruumivajadus kokku 7600 mm x 5900 mm (Joonis 2.) Joonis 2 10 Kasutades veebipõhist akuklastri kontrollerit, saab jälgida kõigi seadmete ja tulekahjuandurite temperatuure. Häiresignaal käivitatakse automaatselt, kui mõni väärtus ületab kriitilise läve väärtuse (Joonis 3.) Joonis 3 11 KA TM Värav KH Truup Truup Truup Truup Moodulaed Kahepoolne tiibvärav 2506x1930 4000x1930 2,00 4,17 2,51 Teekonstruktsioon 3,00 1,94 2,00 Komplektalajaam ja kontrollhoone Tingmärgid Kaabelliini kaitsevöönd Rajatav juurdepääsutee +3.00 2,44 Akupanga moodul Ehituskeeluvöönd 4m kinnistu piirist Kinnistu piir 2,44 Aed Rihitud monteeritavad vundamendikannud Akupanga moodul +0.00 Trafoalajaam, kontrollhoone Pealtvaade Eestvaade 0,18 0,12 12,19 2,44 Joonise kasutamine Terranaut OÜ loata keelatud. Tellija: Mõõt: 2,59 2,35 TERRANAUT OÜ Evecon OÜ M1/750 Reg no. 12745490 M1/100 Kadakpõõsa tee 4 / Vääna-Jõesuu Objekt: M1/50 Harku vald / Harjumaa / Estonia Vana-Karu (71901:001:0400) Kajamaa küla, Saku vald, Harjumaa Projekteeris: Joonise nimetus: V. Viiklepp +372 56 152 225 Kinnitas: Asendiplaan V. Viiklepp 0,12 Külgvaade Tagantvaade Kuupäev: Joonis nr: Töö nr. Leht: 12.04.22 E88-001 E88 Eelprojekt 1