Detailplaneeringu kooskõlastamine

delKÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI ........................................................................................ 3 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................. 3 2 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................. 3 3 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .... 4 4 PLANEERINGUS KAVANDATU ............................................................. 5 5 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ......... 10 6 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ..................................... 17 7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ......... 18  8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ..................................... 22 9 PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA PLANEERINGU REALISEERIMISKAVA....................................................................... 23 II JOONISED 1. Asukohaskeem DP-1 2. Põhijoonis DP-2 3. Tehnovõrkude koondplaan DP-3 4. Tugiplaan DP-4 5. Ruumilise keskkonna analüüs DP-5 6. Lõige DP-6 7. Keskpinge kaabelliini ja sidekanalisatsiooni asendiplaan ELV-ENV-4-01 III LISAD K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 2 / 24 25.03.2026  I SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1 Kehtivad õigusaktid • Planeerimisseadus; • Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; • Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; • Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; • Saku Vallavalitsuse 14.11.2023 korraldus nr 763 „Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. 2 Arengukavad ja -strateegiad • Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24). • Saku valla kliima- ja energiakava 2030 3 Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud • Juula-Liia detailplaneering; Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamine, Akukon Eesti OÜ, 2025; 4 Eesti standardid • EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“; • EVS 843:2016 „Linnatänavad”; • EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“; • EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“; • EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”; • EVS 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”; • EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. 2 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeritud maa-ala asub Saku vallas, Saku alevikus, Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja Eha tee vahelisel alal. Planeeringualast itta jääb Vääna jõgi, lõunasse olemasolev Eha ja Paju tee vaheline elamukvartal ning Augusti kinnistu. Lääne poole jääb Tähevälja kinnistu. Piirkond on aktiivsest kasutusest väljas olev rohumaa. Ümbritsev piirkond tervikuna on arenemas tiheasustusega alaks. Saku aleviku keskus jääb planeeringualast u 1,5 km kaugusele. Ala on ühtlase reljeefiga, seda läbib lõuna-põhjasuunaline kraav. Juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud põhja poolt Tähevälja planeeringualale kavandatava tee pikendusena. Tähevälja planeeringualale on peamine juurdepääs Saku-Laagri tee ringristmikult ja väiksematele sõidukitele mõeldud juurdepääs Paju ja Eha tee ristmikult. Planeeringuala suurus on 11,8 ha. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 3 / 24 25.03.2026  Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad Kinnistu on hoonestamata. Liikluskorraldus Planeeritud ala paikneb Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja Eha tee vahelisel alal. Juurdepääs kinnistule on Saku-Laagri tee ringristmikult läbi Tähevälja kinnistu. Vertikaalplaneerimine Maapind on tasane. Maapinna absoluutkõrgus on ca 36,0-37,0 m. Haljastus Ala on üldiselt kõrghaljastuseta rohumaa. Ala läbib kraav, mille servas leidub põõsaid ja madalamaid puid. Müra Peamiseks müraallikaks piirkonnas on autoliiklus Tallinna ringteelt. Muud olulised müraallikad puuduvad. Mürahinnangu koostas 2025. aastal Akukon Eesti OÜ. Mürahinnangu modelleerimise tulemusena selgus, et kavandatavad hooned toimivad müratõkkena ning vähendavad teeliikluse mürataset. Avaliku ruumi kvaliteet Planeeritav ala asub tiheda liiklusega magistraaltee ääres ja on hästi ühendatud Tallinna ja Saku aleviku keskusega. Avalikult kasutatavat ruumi planeeringualal hetkel sisuliselt ei ole – alal on üksikud läbivad jalgrajad. Tehnovarustus Planeeritud maa-alal tehnovõrgud puuduvad, kuid ühendused on vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele võimalik tagada. 3 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Ruumilise keskkonna analüüs Ruumilise keskkonna analüüsi alusmaterjaliks on Saku valla üldplaneering (kehtestatud 20.04.2023 otsusega nr 24) ja kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud. Vastavalt üldplaneeringule asuvad Juula, Liia ja osa Augusti kinnistu põhjapoolsest osast äri- ja tootmisettevõtte maa-alal. Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Maa-alale võib kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Hoonete kõrguseks on äri- ja tootmisettevõtte maa-alal lubatud 14 meetrit, erandjuhtudel kuni 18 m tulenevalt tehnoloogilistest vajadustest ja põhjendustest. Kõrgemad hooneosad võivad paikneda hoonete põhjapoolses osas. Hoonete kavandamisel tuleb arvestada kehtivaid kitsendusi – maantee kaitsevööndit ja Vääna jõest tulenevaid kitsendusi. Vastavalt üldplaneeringule võib ehitisealune pind olla 40% krundi pindalast, erandjuhtudel K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 4 / 24 25.03.2026  kuni 50% krundi pindalast. Haljastatav/looduslikuna säiliv osa on minimaalselt 10% kruntide pindalast. Lähipiirkonnas asuvad nii elamu- kui ka ärimaad. Tallinna ringtee äärde kavandatakse ärifunktsiooniga hooneid nii Saku vallas kui ka naabervaldades, mida ringtee läbib. Läbiva maanteena on äride jaoks tegu logistiliselt hea asukohaga. Planeeritava ala kontaktvööndisse jäävad elamualad. Kavandatavad elamualad jäävad planeeringust lõuna poole ning eraldatakse kaitsehaljastusega võimalike häiringute leevendamiseks. Planeeringus kavandatav hoonestus mõjub elamumaadele müratõkkena ning vähendab Tallinna ringteelt ja Saku-Laagri teelt tulenevat liiklusmüra nii lõunasse jääval kavandataval elamupiirkonnal kui ka olemasolevatel elamutel Eha ja Paju tee vahele jääval alal. Ruumilise keskkonna analüüsi joonis on toodud DP-5. Ruumilise keskkonna analüüsi järeldused Planeeringuala kontaktvööndis toimub arendustegevus, mille käigus kavandatakse piirkonda uusi ärihooneid ning elamukvartaleid. Kavandatavate kvartalitega muutub piirkond elavamaks ning täienevad piirkonna elanike rekreatsioonivõimalused. Ärifunktsiooniga planeeringualad pakuvad kodulähedasi teenuseid ning planeeringu realiseerumisel heakorrastatakse kasutuseta ala ning teedevõrk muutub sidusamaks. Planeeringuala lähistel asuvad elamukvartalid ning neid kavandatakse ka juurde. Äri- ja elamufunktsioone eraldab kaitsehaljastus ning kavandatavad ärihooned kaitsevad elamualasid Tallinna ringteelt leviva liiklusmüra eest. Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärgid on: • kavandada äri- ja tootmishooneid või logistikahooneid, mis elavdavad piirkonda, pakkudes kodulähedasi töökohti ja toimivad lähedalasuvatele elamutele müra tõkestava meetodina; • rajada juurdepääsud Saku-Laagri teelt (kõrvalmaantee nr 11420) Tähevälja planeeringuala pikendusena, vältides läbisõiduteeks muutumist; • kavandada äri- ja tootmismaa kruntide ja elamute vahele roheline puhverala, mis oleks loogiliseks jätkuks naaberplaneeringutes kavandatavale kaitsehaljastusele. 4 PLANEERINGUS KAVANDATU Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Juula ja Liia kinnistute ning Augusti kinnistu osa jagamine viieks äri- ja tootmismaa krundiks, üheks transpordimaa krundiks ja üheks üldmaa krundiks. Planeeringualasse jääb Augusti kinnistu põhjapoolne osa. Äri- ja tootmismaa kruntidele määratakse ehitusõigus kuni kolme hoone püstitamiseks. Loodavate kruntide täisehituse protsent on Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20. aprilli 2023 otsusega nr 24) kuni 40%, igakordse kaalumise alusel kuni 50%. Suuremad hoonestusalad võimaldavad optimaalsemat ruumikasutust, võimaldades hooneid paindlikumalt, sh liigendatumalt kavandada, mis omakorda on abiks ka müra leviku tõkestamisel elamupiirkondadesse. Maaomand Planeeritud alal asuvad katastriüksused: Nr Aadress Pindala Registri- Katastritunnus Sihtotstarve Omanik ha osa nr K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 5 / 24 25.03.2026  Maatulundus- 1 Juula 6,27 5721702 71801:005:0105 Eraomand maa 100% Maatulundus- 2 Liia 3,82 6837502 71801:005:0348 Eraomand maa 100% Transpordi- 3 Eha tee L1 0,2 9914102 71801:005:0351 Eraomand maa 100% Maatulundus- 4 Augusti 8,46 6837602 71801:005:0213 Eraomand maa 100% Augusti kinnistu on kavandatud jagada. Planeeritud maa-ala krundijaotus Detailplaneeringus kavandatakse Juula, Liia ja Augusti kinnistu põhjapoolse osa ning Eha tee L1 kinnistute ümberkruntimine. Ümberkruntimise tulemusena moodustatakse seitse krunti. Planeering võimaldab kõrvutiasuvaid hoonestatavaid krunte liita (st pos 1, pos 2, pos 3, pos 4 ja pos 5). Säilitatakse ka võimalus krundi pos 1 ja kõrvalasuva Tähevälja kinnistu kruntide liitmine. Kruntide liitmisel liitub ka kruntidele määratud ehitusõigus üldplaneeringus lubatu piires. Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Saku valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala põhimahus äri- ja tootmisettevõtete maa-alal, kuhu võib kavandada kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahooneid, tootmis- ja tööstushooneid ning laohooneid, sh hulgikaubandushooneid ja neid teenindavaid rajatisi. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda tuleb suurest jäätmetöötlusest, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Hoonete paigutus kruntidel peab arvestama naaberkruntidega, et vältida ühtlast tumma seina Tallinna ringteel. Planeeringuala lõunapoolsele küljele nähakse ette kõrghaljastusega puhverala, et vähendada hoonete visuaalset mõju elamualale. Kavandatav puhverala asub osaliselt üldplaneeringu järgsel äri- ja tootmisettevõtete maa-alal. Hoonestusele taotletakse suuremat kõrgust ja hoonestusala tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt, ehk et hoonete kõrguseks kavandatakse põhimahus 14 meetrit kuid näiteks logistikas kasutatava laotehnika mahutamiseks võib osa hoonest olla kõrgem, kuid mitte rohkem, kui 18 m – kõrgemad hooneosad võivad paikneda hoonete põhjapoolsemas osas, Tallinna ringtee pool. Hoonestus aitab kaasa piirkonnas linnalisema keskkonna tekkele ning on tiheasustusalale sobilik. Tallinna ringtee poole suuremate hoonete ehitamine aitab kaasa müra leevendamisele elamute piirkonnas. Lisaks vähendab see suurtel avatud aladel tekkivaid tuuli. Hoonestusele pos 1-5 taotletakse suuremat hoonete kõrgust ja hoonestusala tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt, et võimaldada hoonete optimaalne kasutus ning kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine. Suurendatud ehitisealune pind aitab vähendada liiklusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju planeeritavale ja ka olemasolevale elamuarendusele, vähendades Tallinna ringteelt levivat müra ning puhverdades heitgaase – koostatud mürahinnangu üks järeldusi oli, et ärimaale kavandatavad potentsiaalsed hooned hakkavad varjestama Tallinna ringteelt lähtuvat liiklusmüra kavandatava elamuala suhtes. Kuivõrd Saku aleviku territoorium on laienenud Tallinna ringteeni ning alevikus on soodustatud pigem tiheda hoonestuse kavandamine, siis on ka suuremate hoonete kavandamine põhjendatud. Ka äri- ja tootmistegevust on mõistlik arendada logistiliselt K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 6 / 24 25.03.2026  juurdepääsetavamates kohtades, mida Tallinna ringtee äärne kindlasti on. Head ühendused on nii Paldiski kui Maardu suunal ning suuremate linnade ja sadamatega muudavad piirkonna atraktiivseks näiteks nii logistika- kui tootmisettevõtetele. Arvestatud on ka võimalusega hoonestatavaid krunte liita. Hoonestatavaid krunte on lubatud omavahel liita üheks või mitmeks suuremaks krundiks. Kruntide liitmisel liituvad liidetavate kruntide ehitusõigused. Pos 1 krundi hoonestusõigus võib liituda sellest lääne poole jääva Tähevälja katastriüksusele jääva planeeringu hoonestusõigusega. Detailplaneeringus kavandatavad hoonestusalad järgivad kruntide struktuuri ning võimaldavad hooneid optimaalselt paigutada nii krundi ulatuses kui ka krunte liites. Lisaks on hoonestusalade kavandamisel arvesse võetud üldplaneeringu kohase kaitsehaljastuse ulatust. Kavandatud hoonestusalad võimaldavad rajada nõuetekohast kaitsehaljastust. Kavandatud hoonestustihedus krunditud alal (pos 1 – pos 7, kokku 118 437 m2) on 0,9. Kruntide täisehituse protsendi suurendamine on põhjendatud seoses vallale loovutatavate kruntidega – ennekõike pos 7, kus tagatakse 30 m puhverala hoonestatava krundi ja olemasoleva Eha tee vahele – varasemalt on üldplaneeringu kohaselt äri- ja tootmismaa olnud ka pos 7 alale ulatuvana. Kavandatava puhverala suurendamiseks loovutatakse oluline osa üldplaneeringu järgset äri- ja tootmisettevõtete maa-ala. Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad Pos 1 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 14 055 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7377 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14-18 m* Täisehituse protsent: 42%** Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. Lisaks on krunti määratud läbima avalikku kasutusse antav põhja-lõunasuunaline kergliiklustee, mille asukoht täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel, kui hoonete asukoht on selgunud. * Vastavalt üldplaneeringule võib kinnistu ehitusalusest pinnast võib osa olla kõrgem, kuid mitte rohkem, kui 18 m (põhjapoolsemas osas). ** Kruntide täisehituse protsendi arvutus põhineb tehtel, kus on kavandatavad täisehituse protsendid jagatud olemasolevate Juula, Liia ja osa Augusti kinnistutele üldplaneeringu järgi määratud ÄT (äri- ja tootmismaa) maa-alale. Pos 2 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 14 986 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7897 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14-18 m* K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 7 / 24 25.03.2026  Täisehituse protsent: 42%** Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. * Vastavalt üldplaneeringule võib kinnistu ehitusalusest pinnast võib osa olla kõrgem, kuid mitte rohkem, kui 18 m (põhjapoolsemas osas). ** Kruntide täisehituse protsendi arvutus põhineb tehtel, kus on kavandatavad täisehituse protsendid jagatud olemasolevate Juula, Liia ja osa Augusti kinnistutele üldplaneeringu järgi määratud ÄT (äri- ja tootmismaa) maa-alale. Pos 3 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 14 642 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7888 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14-18 m* Täisehituse protsent: 42% Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapeale korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. * Vastavalt üldplaneeringule võib kinnistu ehitusalusest pinnast võib osa olla kõrgem, kuid mitte rohkem, kui 18 m (põhjapoolsemas osas). ** Kruntide täisehituse protsendi arvutus põhineb tehtel, kus on kavandatavad täisehituse protsendid jagatud olemasolevate Juula, Liia ja osa Augusti kinnistutele üldplaneeringu järgi määratud ÄT (äri- ja tootmismaa) maa-alale. Pos 4 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 14 832 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7929 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14-18 m* Täisehituse protsent: 42%** Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. * Vastavalt üldplaneeringule võib kinnistu ehitusalusest pinnast võib osa olla kõrgem, kuid mitte rohkem, kui 18 m (põhjapoolsemas osas). ** Kruntide täisehituse protsendi arvutus põhineb tehtel, kus on kavandatavad täisehituse protsendid jagatud olemasolevate Juula, Liia ja osa Augusti kinnistutele üldplaneeringu järgi määratud ÄT (äri- ja tootmismaa) maa-alale. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 8 / 24 25.03.2026  Pos 5 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 8499 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 5293 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14-18 m* Täisehituse protsent: 42%** Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. * Vastavalt üldplaneeringule võib kinnistu ehitusalusest pinnast võib osa olla kõrgem, kuid mitte rohkem, kui 18 m (põhjapoolsemas osas). ** Kruntide täisehituse protsendi arvutus põhineb tehtel, kus on kavandatavad täisehituse protsendid jagatud olemasolevate Juula, Liia ja osa Augusti kinnistutele üldplaneeringu järgi määratud ÄT (äri- ja tootmismaa) maa-alale. Pos 6 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krundi kavandatud suurus: 13 552 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: - Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: - Hoonete suurim lubatud kõrgus: - Krundi eesmärk on tagada juurdepääsud kruntidele 1-5 alates Tähevälja kinnistust. Pos 7 Krundi kasutamise sihtotstarve: üldmaa Krundi kavandatud suurus: 37 871 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: - Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: - Hoonete suurim lubatud kõrgus: - Krunt on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja antakse vallale üle. Krundile kavandatakse kõrghaljastust ja maastikuarhitektuurseid elemente (sh kaaluda kohalikke sademeveelahendusi, viibetiike ja -kraave ning immutusalasid, vajadusel suunata puhastatud sademevesi Vääna jõkke). Vertikaalplaneerimise põhimõtted Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonetest eemale. Eesvoolu on kavandatud suunata piiratud sademevee vooluhulk. Vajadusel on kruntidele katusevee jaoks ette nähtud akumuleerivad torud-mahutid, mille täpne lahendus antakse ehitusprojektis. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 9 / 24 25.03.2026  Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett naaberkinnistule, v.a. läbivale haljasvööndile. Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutatakse osaliselt pinnasesse. Pos 7 rajatakse kohalike sademeveelahenduste süsteem (viibetiigid, kraavid). Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi restkaevudesse ja juhitakse pärast puhastamist haljastatud krundiosadele. Vee kogumisel tuleb kaaluda ka võimalust kasutada sademevett kastmisel või platside pesul. Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. Haljastuse kavandamise põhimõtted Detailplaneeringus tuuakse juurde mitmerindelist haljastust äri- ja tootmismaa ja elamualade vahele jäävale puhveralale ning kruntidele vastavalt ehitusprojektile. Haljastuspõhimõtete määramisel on oluline tagada ka ärifunktsiooniga hoonetele vajalik nähtavus. Seetõttu nähakse Tallinna ringtee poolsele küljele ette pigem madalamat haljastust. Mitmerindeline haljastus ja kõrghaljastus nähakse ette kaitsehaljastusena äri- ja elamufunktsiooni vahelisele 30 meetri laiusele puhveralale (pos 7). Puhveralale rajatakse ka jalgratta- ja jalgtee ning vaba aja veetmise võimalused ning võimalusel ka sademeveelahendusi nagu viibetiigid või kraavid. Muuhulgas lahendatakse puhveralal planeeringuala läbiva põhja-lõunasuunalise kraavi ümbersuunamine, et tagada terviklik sademevee ärajuhtimise lahendus viibetiikide ja -kraavidega, pidades silmas Vääna jõe vahetut lähedust. Täpsed lahendused antakse ehitusprojektide koostamise käigus. Ehitusprojekti koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekt tase 7. Planeeritav võimalik jalgratta- ja jalgtee jääb osaliselt ka kalda ehituskeeluvööndisse. Põhijoonisel on näidatud tee orienteeruv asukoht ning selle täpne asukoht ja parameetrid selguvad edasise projekteerimise käigus. Vastavalt Saku valla üldplaneeringule on haljastatav või looduslikuna säiliv osa minimaalselt 10% iga krundi pindalast. Jäätmehoolduse põhimõtted Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saku valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks peab omama jäätmeluba või tuleb sõlmida prügiveo leping vastavat litsentsi omava firmaga. Planeeritud ärihoone jäätmehoidlate asukoht projekteerida hoonesse. Hoonetest väljapoole jäävatele mahutitele võib projekteerida eraldiseisva jäätmemaja, katusealuse või aediku. Sorteeritud jäätmete kogumise koht on kavandatud kinnistu sissepääsutee kõrvale laiendatud alale. Jäätmemahutite asukohad ja arv täpsustatakse ehitusprojektiga. 5 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 10 / 24 25.03.2026  Detailplaneeringus on kavandatud ehitusõigus uute äri-/tootmishoonete ehitamiseks, mis on planeeringuala asukohta ja Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) äärseid trende arvestades sobilik areng. Tekkivale tänavaruumile lisatakse haljastust (mururibad, põõsad), juurde- ja läbipääsude tagamiseks rajatakse kergliiklusteed. Visuaalse häiringu vähendamiseks rajatakse hoonestuse lõunaküljele (pos 7) mitmerindelise (sh kõrg-) haljastusega puhverala, mis varjab planeeringualale jäävaid hooneid elamupiirkondade poolt. Planeeringulahenduse väljaehitamine parandab ka liikumis- ja rekreatsioonivõimalusi olemasoleva elamupiirkonna elanikele Paju ja Eha tee ümbruses ning kavandatava Tähesära kinnistu elanikele. Kavandatava puhverala väljaehitamine võimaldab terviklikku ja katkestusteta kulgevat rekreatsiooniala, mis ühendab omavahel aleviku erinevaid osasid ning funktsioone. Võimalikud läbipääsud täpsustatakse projekteerimise käigus – avalikult kasutatavad kergliiklusteed on pos 1-5 läbivad kergliiklusteed. Avalikuks kasutuseks on mõeldud ka puhveralale kavandatavad jalgratta- ja jalgteed. Kergliiklusteede täpsed asukohad ja parameetrid täpsustatakse edasisel projekteerimisel. Lähtuvalt Akukon Eesti OÜ koostatud mürahinnangust, tuleb ruumi kavandamisel pidada silmas ka äritegevusest põhjustatud müratasemeid: Kuna täpsemalt ei ole teada, millised bürood/kaubanduspinnad hoonesse tulevad, siis alljärgnevalt on välja toodud üldised soovitused, et mitte tõsta piirkonna mürataset: • mürahäiringute vähendamise peamine meede on ennetamine, st müraga peab arvestama projekteerimisel; • lähtudes keskkonnamüra normtasemetest ja võimalikust häiritusest, on oluline mitte alustada kauba- ja prügiveoga enne kella 7:00 või mitte planeerida eluhoonete poole kauba-, prügiveoala; • jälgida tehnoseadmete paigaldamise põhimõtteid ja rakendada vajadusel leevendusmeetmeid. Vastavalt Transpordiameti lähteseisukohtadele on planeeringu koostamisel arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Planeeringuala asub Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja Eha tee vahelisel alal, edelanurgas ulatub planeeringuala Eha ja Paju tee ristmikuni. Jalakäijate ja jalgratturite juurdepääs planeeringualale on kavandatud ennekõike lõuna poolt – elamupiirkondadest pääseb moodustatavate kinnistuteni jalgratta- ja jalgteede kaudu (nt pos 5 idaserv), mille paiknemine ja katendi tüüp täpsustatakse projekteerimise käigus. Hoonete põhjapoolses küljes on kergliiklusteed ettenähtud asfalteeritavana, teede laius on 3,0 m. Kaitsehaljastuse alale (pos 7) ettenähtud jalgratta- ja jalgtee katendid ja laiused täpsustatakse projekteerimise käigus. Põhijoonisel näidatud kergliiklusteede asukohad on põhimõttelised, kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda Saku üldplaneeringust ning kujunevast hoonestusest. Autodega juurdepääs kinnistutele on kavandatud Saku-Laagri teelt ringristmikult läbi naaberplaneeringus kavandatava kogujatee. Teede täpsemad parameetrid (sh kraavide ja lumekoristuse osas) täpsustatakse edasisel projekteerimisel, põhimõttelised lahendused on näidatud lõikel 1-1 (vt põhijoonist). Juurdepääsutee ühendamine riigitee ristmikuga tuleb rajada ja Transpordiametile üle anda enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 11 / 24 25.03.2026  Ringristmiku läbilaskevõimet on hinnatud eraldi uuringuga Tähevälja, Juula ja Liia DP liiklusuuring (2025), milles ühe järeldusena on toodud, et pealkirjas toodud detailplaneeringud ei põhjusta ringristmikule liikluskoormust, mis eeldaks ristmiku ümberehitust, samuti ei nähtud vajadust rajada ülekäigukoht. Parkimine lahendatakse oma kruntidel. Lähimad ühistranspordipeatused on planeeringualast lõuna poole jääva Nurme tänava ääres Paju tee ja Männituka tee peatused. Saku aleviku keskus on ca 1,5 km kaugusel, seal asuvad lähimad kauplused ja avalikud teenused. Viru väljak Tallinnas jääb planeeringualast ca 20 km kaugusele. Parkimiskohtade vajadus on leitud koostöös huvitatud isikuga ning lähtutud on ettenähtavatest hoonete kasutustest. Täpne parkimiskohtade arv täpsustatakse edasiste projektide koostamise käigus. Parkimiskohtade mõõdud ja paigutused peavad olemas vastavuses standardiga EVS 843 Linnatänavad. Parkimiskohtade arv kruntide kaupa: Pos 1: 60 kohta Pos 2: 72 kohta Pos 3: 66 kohta Pos 4: 73 kohta Pos 5: 23 kohta Kokku: 294 kohta Parklate edasisel kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel parklaid võimalusel liigendada varju pakkuvate rohealadega, et vältida kuumasaarte teket. Vältida tuleb ulatuslike kõvakattega alade rajamist, samas peavad olema tagatud piisavad manööverdusalad. Kergliiklusteede kavandamisel seotakse võrgustik tervikuks olemasolevate teedega, tagada tuleb jätkuvus väljaspool planeeringuala. Ristmike nähtavuskolmnurgad Nähtavuskolmnurgad on kavandatud vastavalt määruse nr 71 § 12 nõuetele, tagades kõrvalteelt põhiteele väljasõidul vajaliku nähtavuse. Antud lahenduses on nähtavuskolmnurga mõõtmed 7 m × 105 m (Tabel 10, Teede projekteerimise juhend) – kus 7 m on kõrvaltee teljest) mõõdetud kaugus peatunud sõiduki asukohast ja 105 m on nähtavuskaugus mööda põhitee telge mõlemas suunas. Selline lahendus vastab nõutud minimaalsetele nähtavuskriteeriumitele, tagades sõidukijuhile piisava aja ja ruumi ohutuks manöövriks ning võimaldades põhiteel liiklejatel aegsasti reageerida. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Veevarustus ja kanalisatsioon Detailplaneeringu vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Aktsiaselts Saku Maja poolt 02.02.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr ET- 10902. Normdokumendid: • Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; • Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; • Eesti standard EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 12 / 24 25.03.2026  Veevarustus Planeeringualal moodustatavate kruntide ühendamine ühisveevärgiga on vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele (vt tehniliste tingimuste LISA 1) võimalik Eha teel asuvalt peamagistraalilt. Maakraanid MK-1, MK-2, MK-3 ja MK-4 on koos ühendustorustikega peamagistraalilt määratud likvideeritavateks. Detailplaneeringu ala veevarustusallikana nähakse ette Kuu tee 2, Saku alevik (KÜ 71901:001:0777) rajatavat veetöötlusjaama. Veetöötlusjaam rajatakse OÜ Saku Arendus tellimusel Osaühing Miridon projekti nr 222515 „Tariku ja Tarikupõllu planeeringuala veepuhastusjaama rajamine“ alusel. Arvutuslikud vooluhulgad: Planeeringuala majandus-joogivee ööpäevane maksimaalne kogus kokku: Q=18 m3/d, Q=3,75 m3/h, q=1 l/s. Kavandatud kruntide veekogused selguvad ja täpsustuvad projekteerimise staadiumis. Igale krundile on liitumiseks ühisveevärgiga kavandatud liitumispunkt (kummikiilsiiber) krundi piirist 1 m kaugusele avalikult kasutatavale tee maa-alale. Planeeritud liitumispunkti läbimõõt on min De63, mis tagab tuletõrje mahutite täitmise veevajadused. Liitumispunktide läbimõõt täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Planeeritud veetorud paigaldatakse survetorudest PE PN10 ning paigaldussügavusega 1,8 m maapinnast. Plasttorud peavad vastama standardile EVS-EN12201. Tuletõrjeveevarustus Veevajadus ehitiste väliseks tulekustutuseks on kuni 30 l/s 3 tunni jooksul. Projekteerimise etapis tuleb täpsustada välistuletõrjevee vooluhulk ning hoonete sisetuletõrjevee ja sprinklerite vajadus. Väline tuletõrjeveevarustus on lahendatud planeeritud ringistatud De110 veevarustuse ühisvõrgu baasil (planeeritud hüdrandid HD-01 ja HD-02), kus võrguvaldaja poolt on garanteeritud vooluhulk 10 l/s tuletõrjevee tarbeks. Kui vajalik vooluhulk planeeritud veevarustuse ühisvõrgust ei ole tagatud, tuleb vastavalt vajadusele igale krundile lisada täiendav tuletõrjeveemahuti või rajada kruntide siseselt piirkonna tuletõrjemahutid vajadusel koos kuivhüdrantide süsteemiga või tuletõrje pumplaga. Tulekahju puhkemisel mistahes hoone osas peab päästemeeskonna sisenemistee olema lähimast hüdrandist ja/või tuletõrjeveemahutist maksimaalselt 100 m kaugusel. Hüdrandid on ettenähtud põhjapoolse kogujatee lähedusse, mahutite ja hüdrantide asukoht täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Kanalisatsioon Reoveekanalisatsioon Piirkonna kanalisatsioonisüsteem töötab lahkvoolsena. Planeeringualal moodustatavate kruntide ühendamine ühisreoveesüsteemiga on vastavalt Aktsiaselts Saku Maja väljastatud tehnilistele tingimustele (vt tehniliste tingimuste LISA 1) võimalik Eha tee piirkonnas. Detailplaneeringu ala reoveed kogutakse kokku ja suunatakse planeeritud isevoolsete torustike kaudu olemasolevatesse reoveekaevudesse KK-36, KK-45, KIL-24, K1-26. Perspektiivsed liitujad planeeritud reoveesüsteemiga puuduvad. Arvutuslikud vooluhulgad: K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 13 / 24 25.03.2026  Planeeringuala arvutuslik kanaliseeritav reovee vooluhulk kokku: Q=18 m3/d, Q=3,75 m3/h, q=3 l/s. Kavandatud kruntide reoveekogused selguvad ja täpsustuvad projekteerimise staadiumis. Igale hoonestatavale krundile on liitumiseks ühiskanalisatsiooniga kavandatud liitumispunkt krundi piirist 1 m kaugusele avalikult kasutatavale tee maa-alale, või liitumine asub reovee peamagistraalil. Sademeveekanalisatsioon DP ala sademeveelahendus on ettenähtud lahendada DP alal vastavalt Saku Vallavalituse nõuetele. Aktsiaseltsile Saku Maja kuuluvad sademeveesüsteemid DP ala lähipiirkonnas puuduvad. Sademevee lahenduse eesvooluks on Vääna jõgi. Planeeringuala läbiv põhja-lõunasuunaline olemasolev kraav on ettenähtud likvideerida ning siduda pos 7 kavandatavasse sademevee süsteemi, kus viibekraavide ja -tiikide abil kogutakse vesi kokku. Sademeveesüsteemiga liitub ka osa Tähevälja detailplaneeringus kavandatud kruntidest ning see pakub täiendavaid võimalusi tervikliku maastikuarhitektuurse kontseptsiooni väljatöötamiseks. Täpsed lahendused antakse koos maastikuarhitektuurse lahendusega järgmistes projekteerimise etappides. Kraavi likvideerimisel tuleb tagada sademevee äravool. Põhijoonisel on näidatud põhimõtteline tiikide ja kraavide süsteemi olemasolu, selle täpsemad parameetrid – mahud, pumpamisvajadus jm leitakse edasisel projekteerimisel. Tiikide ja kraavide mahud sõltuvad hoonete ja kõvakattega pindade suurustest ning nende paigutus peab olema kooskõlas maastikuarhitektuurse lahendusega. See tähendab, et arvestatud oleks nii teede kui kõrghaljastuse paiknemisega ning kraavide ja tiikide optimaalse asukohaga, et tagada süsteemi toimivus. Sademevee süsteem peab vastu võtma ka naaberplaneeringu osalise sademevee, mille maht selgub samuti edasisel projekteerimisel. Vajadusel nähakse kruntidele ette katusevee jaoks ka akumuleerivad torud ja mahutid, mille täpne lahendus antakse ehitusprojektis. Sõltuvalt hoone kasutusviisist peab kaaluma ka sademevee taaskasutamist (nt kastmisel või loputusveena). Sademevee vooluhulgad tuleb täpsustada projekteerimise etapis ning vajadusel piirata sademevee vooluhulk täiendavalt. Enne eesvoolu juhtimist puhastatakse kõvakattega platsidel kogutav sademevesi liiva- ja I klassi õlipüüdjates. Õli- ja liivapüüdurite arv ja asukohad täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel. • Krundid pos 1, pos 2, pos 3, pos 4, pos 5, pos 6: Haljasaladel immutatakse sademeveed kohapeal ning enne eesvoolu suunamist sademeveed vajadusel osaliselt akumuleeritakse. Eesvoolu (sademevee süsteem) on planeeritud suunata osaliselt piiratud vooluhulk, vajadusel nähakse ette tiigid ja kraavid kavandataval kaitsehaljastuse krundil (pos 7). Sademeevee kogused, piiratud sademevee ärajuhtimise vajadus ning sademevee transiitvooluhulgad täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Perspektiivselt liituvad planeeritud reoveesüsteemiga ja ühisveevärgiga Tallinna ringteest põhja poole jääva Tammepargi ja Toomiku DP tarbijad (toodud joonisel DP-3), võimaliku trassi asukoht täpsustatakse ehitusprojektide koostamise käigus. Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht • Ühisveevarustus: 715 m • Reoveekanalisatsioon: 500 m K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 14 / 24 25.03.2026  • Sademeveekanalisatsioon: täpsustatakse hoonestuse edasisel projekteerimisel. Elektrivarustus Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 17.02.2026 välja antud tehnilised tingimused nr 510189. Elektrikoormuste tabel Arvutuslik elektrikoormus Pa/Ia (kW/A) Pos Planeeritud Planeeritud Planeeritud Planeeritud Nimetus nr trafoalajaama trafoalajaama trafoalajaama liitumine nr 1 baasil nr 2 baasil nr 3 baasil 1 Ärihoone 800 /1400 2 Ärihoone 750 /1300 Alajaama 3 Ärihoone 750 /1300 0.4kV seade 4 Ärihoone 750 /1300 5 Ärihoone 750 /1300 Planeeritud ala tarbijad kokku 800 /1400 1350 /2100 1350 /2100 alajaamade kaupa (koos eriaegsusega) Planeeritud ala tarbijad kokku (koos 3200 /5000 eriaegsusega) Detailplaneeringu ala tarbijate elektrivarustus on ette nähtud kolme planeeritud 10/0.4kV komplektalajaama baasil. Alajaamade 10kV elektrivarustus on ette nähtud maakaabelliiniga sisselõikega keskpinge kaablisse nr 25803 ja teine ühendus Anu:(Saue) mastalajaama juurest. Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Planeeritud alajaamani peab olema tagatud vaba juurdepääs, sh ka raske veo- ja tõstetehnikaga tagamaks võimalust teostada alajaama seadmete hooldustöid ning vajadusel ka seadmete vahetust. Alternatiivina on tarbijal võimalik keskpingel elektriliitumine Elektrilevi OÜ võrguga. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritud hoonete sisestuskilpide asukohad täpsustatakse ehitusprojektide mahus (arvestades objekti arhitektuuriga). Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine (ka alajaamade projekteerimine) toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Tänavavalgustus Tänavalõikude valgustuseks on ettenähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema min. 5000 K . Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 15 / 24 25.03.2026  Elektrivarustus on ettenähtud Tähevälja ala planeeritud tänavavalgustuse toitevõrgu baasil. Välisvalgustuse puhul tuleb arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida valgushäiringuid ringteel liiklejatele. Vajadusel tuleb kavandada leevendavaid meetmeid. Sidevarustus Objekti sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 40122404, 17.02.2026. Planeeritud hoonete sidevarustus on ettenähtud lähtuvana Laane tänava ääres paiknevast sidekanalisatsioonist. Uus sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest 100 mm läbimõõduga, igale kinnistule on ettenähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse KKS tüüpi r/b sidekaevusid. Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m, väljaspool sõiduteed 0,7 m maapinnast. Sidekaablite maht ja olemasoleva sidevõrgu ümbertõstmine ning sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest: • Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“; • Telia dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“; • Telia dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.“; • Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“. Telia siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja Telia poolt väljastatud tööloa alusel. Gaasivarustus Gaasivõrguga tegutseb gaasivõrguettevõtjana antud piirkonnas Adven Eesti AS. Kruntide gaasivarustuse lahenduse aluseks on Adven Eesti AS poolt 25.04.2024 väljastatud tehnilised tingimused. Adven Eesti AS-ile kuuluv olemasolev B-kategooria maa-alune gaasitorustik paikneb 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71901:001:0350) transpordimaa kinnistul Nurme tänava ja Saku- Laagri tee (11420) ristumiskoha läheduses. Alates olemasolevast gaasitorustikust kuni Juula-Liia ja osa Augusti kinnistu detailplaneeringu ala piirini on planeeritud gaasitorustik Tähevälja kinnistu detailplaneeringus (K-Projekt AS töö nr. 21071). Tähevälja kinnistu detailplaneeringus lõpeb gaasitorustik Juula kinnistu läänepiiril. Moodustavate kinnistute jaoks planeeritakse B-kategooria gaasitorustik alates Tähevälja detailplaneeringus kavandatud gaasitorustikust. Moodustatavate kruntide jaoks on ettenähtud planeeritavast gaasitorustikust harud ja liitumispunktidena maakraanid kruntide piiridel. Planeeritud torustiku koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustada ehitusprojektis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt vajalikule tarbimismahule. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 16 / 24 25.03.2026  6 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED Kehtivad kitsendused Muud kehtivad kitsendused Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute kasutamine on kitsendatud järgmiselt: • kinnistutel asub maaparandussüsteemi maa-ala; • kinnistuid läbiva maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kaitsevöönd 12 meetrit; • kinnistuid läbiva kraavi kalda kaitsevöönd 1 meeter süvendi servast; • planeeringuala põhjaservas Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) äärmise sõiduraja välimisest servast maantee kaitsevöönd 50 meetrit; • planeeringuala idaservas Vääna jõe lõheliste kudemis- ja elupaigad; • planeeringuala idaservas on Vääna jõgi avalikult kasutatav ning sellel on kallasrada 4 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe kalda veekaitsevöönd 10 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe ehituskeeluvöönd 50 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe piiranguvöönd 100 m; • reoveepumpla kaitsevöönd 20 m. Planeeritud kitsendused Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude rajamiseks ning kasutamiseks; täiendavalt avalikuks kasutamiseks mõeldud kergliiklusteedel. Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks Planeeringualal asub planeeritud tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid. Detailplaneeringu põhijoonisel (DP-2) on kujutatud servituutide ja kitsenduste vajadusi. Täiendavalt on kitsendused ja piirangud kirjeldatud kruntide kasutamise tingimuste tabelis. Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks, mis on vaja seada tehnovõrkude kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja kasutamise tagamiseks. Servituutide ulatus täpsustatakse ehitusprojektis. Kehtivad detailplaneeringud Planeeritava ala kohta on osaliselt varem kehtestatud Liia detailplaneering (Saku Vallavolikogu otsus nr 113, 11.11.2004), mis on osaliseks kehtetuks tunnistatud. Planeeritava ala kohta on algatatud Liia, Juula, Augusti maaüksuste detailplaneering (Saku vallavalitsuse korraldus nr 332, 25.06.2019). K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 17 / 24 25.03.2026  7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded Hoone fassaadilahendus kujundada piirkonna miljöösse sobiv, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks. Hoonestusviis on lahtine ning hoonete paigutus kruntidel peab arvestama naaberkruntide hoonestust, et vältida tumma seina teket. Igale krundile võib rajada kuni kolm hoonet. Hoonete projekteerimisel paigutatakse müraallikad müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Hoonete paigutusel kruntidele tuleb võimalusel arvestada naaberhoonete projekte ja kruntide paigutust, et vähendada müra levikut maanteelt olemasolevate ja kavandatavate elamuteni. Hoonete kavandamisel tuleb silmas pidada, et krunte on lubatud omavahel liita üheks või mitmeks suuremaks krundiks, mille ehitusõigused liituvad. Vajadusel rajatakse piirdeid, mille kõrgus on kuni 2,0 m, materjalid täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel, et tagada arhitektuurne ühtlus. Piirete asukohad täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada müra takistamise ja valgusreostuse piiramise eesmärgil – näiteks manööverdavate sõidukite tuled. Piirdeaedadesse võib ette näha ka jalgväravaid ja tuleb arvestada vajadusega pääseda planeeringuala lõunapoolsest osast põhjapoolse kergliiklusteeni. Selle läbipääsu asukoht selgub hoonete ja piirete edasisel projekteerimisel. Jalgrataste parkimiskohad näha ette tänavatasandile või teise mugavalt ligipääsetavasse asukohta. Hoonete projekteerimise käigus tuleb kaaluda võimalust rajada hoonete personalile rattaruumid hoonete sisse. Väljaspool hooneid rajatavad jalgrattaparklad tuleks võimalusel rajada katusega, et jalgrataste kasutamine oleks mugavam ka märja ilma või lumega. Hoonete kõrgus põhimahul on 14 m ning tehnoloogilisest vajadusest kuni 18 m kuni 10% ehitusalusest pinnast. Kõrgemad hooneosad võivad paikneda hoonete põhjapoolses osas, kaugemal üldplaneeringu järgsetest haljasala ja parkmetsa ning pere- ja ridaelamu maa- aladest. Kui hoonete katustele haljastust ei kavandata, siis tuleb kaaluda võimalust kasutada katustel päikesepaneele, et vähendada ilma kasutuseta kuumust akumuleerivate pindade osakaalusid. Haljastuse projekteerimise nõuded Arvestades, et äri- ja tootmishoonete häiring tänaseks väljakujunenud elurajoonile on suur, kasutada haljastuses rohkelt standardis EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded tänavapuu nõuetele vastavaid suurekasvuliste puude istikuid ning rohkelt kõrgemakasvulisi põõsaistikuid. Äri- ja tootmismaade ning elamumaade vahelise kaitsehaljastuse maad, üldplaneeringu kohaselt puhke- ja virgestuse maa-ala ning haljasala ja parkmetsa maa-ala tuleb käsitleda kui vertikaalparki. • Maapinnaga ühendatud haljastust projekteerida vähemalt 10% ulatuses kruntide pinnast. Kaaluda katusehaljastuse ja vertikaalhaljastuse rajamist. Kaalutlused täpsustatakse ehitusprojekti koosseisus. • Ehitusprojekti koosseisus koostada terviklik väliruumi lahendus (sh uushaljastuse lahendus). K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 18 / 24 25.03.2026  • Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus, olemasoleva haljastuse likvideerimisel näha ette asendusistutus. Tänavaruumi lisada võimalusel haljastust. • Projekti koostamisel kaasatakse maastikuarhitekt tase 7. • Kaitsehaljastuse rajamisel lähtuda Saku valla üldplaneeringu peatükis 2.2 väljatoodud punktidest. Väliruumi kujundamise aluseks on inimmõõtmelisus. Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Keskkonnaalased nõuded Keskkonnamüra hinnangust tulenevad meetmed, sh Terviseameti nõuded: Akukon Eesti OÜ teostas planeeringumaterjalide põhjal jaanuaris 2024 (uuendatud november 2025) keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamise, mille käigus uuriti müra levikut ning toodi soovitusi müra vähendamiseks. Tehnoseadmete asukohti detailplaneeringu faasis veel paika ei panda, seda teemat käsitletakse edaspidise projekteerimise faasis. Määruse mõistes on tehnoseadmeteks hoonete tehnokommunikatsioonid (vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, liftid) ning müratekitavad seadmed sama hoone või läheduses asuvate hoonete tootmis- ja teenindusruumides, kaubandus- ja tööstusettevõtetes. Eesti siseriiklikud normväärtused väliskeskkonnas on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 lisas 1, mille järgi tehnoseadmete müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust. Tööstusmüra sihtväärtus II kategooria aladel on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Tehnosüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada, et ventilatsiooni- ja jahutusseadmete välisosasid ei suunata eluhoonete poole ja/või need tuleb varustada mürasummutitega. Samuti tuleb arvestada, et trafod, alajaamad ja õhksoojuspumbad, mis on paigutatud müratundliku hoone lähedusse võivad põhjustada mürahäiringuid. Kirjeldatud erinevate nõuete täitmiseks tuleb planeeritava hoone tehnokommunikatsioonide välisosad projekteerida hoone sellistesse osadesse, kus nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja lähimatele müratundlikele hoonetele oleks minimaalne. Kusjuures tuleb valida seadmed, mille mürakarakteristikud tagavad vastavate nõuete täitmise või kasutada müra levikut piiravaid konstruktsioone (nt mürakaitseekraane seadmete vahetus läheduses) või tehnilisi lahendusi (nt mürasummutid). Tõhusaim viis müra leviku tõkestamiseks on paigutada tõke võimalikult müraallika või kaitstava objekti lähedale. Et müratõkke toimimine oleks tõhus peab see olema piisava heliisolatsiooniga (vajadusel katta helineeldematerjaliga). Müratõkke kasulikkus sõltub esmalt selle kõrgusest, lisaks peab tõke olema piisavalt heliisoleeriv ja enamikul juhtudel ka helineelav. Ekraani efektiivsus on kõrge kui tõke katkestab otsese silmkontakti müra tekkekohaga kogu ettenähtud teekonna või ala ulatuses. Suuremate kauguste puhul tõkke kasu enamasti väheneb. Tehnoseadmete mõju vähendamise võimalused: • mürarikaste tehnoseadmete puhul kasutada helisummuteid; • seadmetest tuleneva müra summutamisel kasutada müratõkkeid, bokse, kaitseid või kiirgust vähendavat vooderdust; • kiirgavate pindade vähendamine; • heli suunamiseks kasutada müratõket, millega saab muuta müra suunda; • vajadusel kasutada spetsiaalset müra jaoks konstrueeritud kabiini või hoonet; K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 19 / 24 25.03.2026  • tugevdada heliisolatsiooni hoone välisvooderduses, akendes, ustes, ventilatsiooniseadmetes või teistes väljaviivates avades; • valida vaiksem tehnika/seade või tootmisviis; • tegevuse ajaline või mahu piirang Terviseameti nõuded: • Tööstusmüra, tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid. • Naaberaladeni leviv vibratsioon ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud normtasemeid. • Detailplaneeringu elluviimisel ning tegevuse alustamisel tuleb hinnata kujunenud olukorda ning kaaluda vajadusel täiendavaid leevendusmeetmeid (müratõkete rajamist). Amet soovitab hoonete täpsemal planeerimisel eelistada lahendust, mis mõjuks müratundlikele aladele kõige enam müra tõkestavana. Transpordiameti nõue liiklusmüra leevendamisel • Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Naaberhoonete insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded: • Hooned projekteerida nii, et naaberhoonetes oleks tagatud normikohane insolatsioonikestus vastavalt Eesti standardile Eesti standardile EVS 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. Nõuded vertikaalplaneerimiseks: • Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett naaberkinnistutele (v.a. sademeveesüsteemidesse). • Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutada osaliselt pinnasesse. • Kõvakattega krundiosal koguda sademevesi restkaevudesse. • Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada ehitusprojektis. Üldised nõuded ehitustööde korraldamiseks: Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike teede ja tehnovõrkude (sh ümbertõstetavad tehnorajatised) ehitusloa/ehitusteatised peavad olema välja antud enne või K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 20 / 24 25.03.2026  samaaegselt detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega. Hoone ehitustöödega saab alustada peale ehitusalast ümber tõstetavate tehnovõrkude ümber ehitamist. Ehituse ajal on soovitatav elamualade läheduses rakendada järgmisi müravastaseid meetmeid: • tööde ajastamine ja planeerimine - väga mürarikkaid töid mitte planeerida õhtusele ja öisele ajavahemikule ning puhkepäevadele; • kohalike elanike teavitamine mürarikastest töödest; • vajadusel teostada müra monitooring; • ehitustegevusel kasutada vaiksemaid masinaid; • müravastasteks meetmeteks on veel hoolikas töö ja avalikkuse/kohalikke elanike teavitamine; • vajaduse korral kasutada müra vähendavaid tehnoloogiaid, näiteks ajutised ja teisaldatavad ekraanid, summutid, korpused (nt seadmete ümber kummimati paigaldamine vms); • ehitustegevusel kasutavate seadmete ja masinate regulaarne korrashoid ja hooldus; • vältida tarbetut masinate töötamist, lülitada seadmed välja, kui nende kasutamine pole vajalik; • võimalusel kasutada elamualade läheduses tagurdussignaalide puhul alternatiivseid variante, mis ei tõstaks müratasemete häiringuid, nt muutuva helitugevusega signaalid või häired - neid tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi ning tuleb arvestada võimalike ohutusprobleemidega. Samas tuleb arvestada, et osade tööde või asukohtade puhul on müra kontroll ning vähendamine väga keeruline. Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. • Tule leviku takistamiseks projekteerida uued hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavalt. • Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. • Hoonetes kasutada tulekahjusignalisatsioonisüsteemi. • Tagada tuleohutuskujad. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. • Vastavalt standardi EVS 812:7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ punktile 14.1.7 on üldjuhul vajalik VI ja VII kasutusviisiga ehitiste puhul tagada tõstuk- või redelautode juurdepääs ehitiste kõikidele külgedele, et oleks tagatud tõhus kustutus- ja päästetööde läbiviimine. Edasise projekteerimise käigus hoonete kasutusviis täpsustatakse ning vajadusel tuleb tagada ka tõstuk- või redelautode juurdepääs. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti Standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi: • kavandatud linnaehituslikud muudatused säilitavad lähiala sotsiaalse keskkonna ja võrgustiku; • planeeringus käsitletud hoonestus ei muuda piirkonna üldist funktsionaalset tasakaalu. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 21 / 24 25.03.2026  Edasiseks projekteerimiseks tuleb taotleda võrguvaldajatelt tehnilised tingimused. Veevarustus ja kanalisatsioon: • Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee- ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud, torustike kõrgusmärgid ühendus- ja ümberühendussõlmedes, liitumispunktide asukohad) tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamisel. Elektrivarustus: • Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga. • Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks. Sidevarustus: • Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. • Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. • Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Gaasivarustus: • Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga. • Ehitusprojektid kooskõlastada võrguvaldajaga Adven Eesti AS. Transpordiameti lähteseisukohtadest tulenevad nõuded Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Juurdepääsutee ühendamine riigitee ristmikuga tuleb rajada ja Transpordiametile üle anda enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. 8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele • Rajada juurdepääsud Saku-Laagri tee poolt (kõrvalmaantee nr 11420) ja elamupiirkondade poolt, vältides samas läbisõiduteeks muutumist; • Kavandada äri- ja tootmismaa kruntide ja elamute vahele roheline puhverala, mis oleks loogiliseks jätkuks naaberplaneeringutest tulevatele rohekoridoridele. Vastavus algatamise korraldusele Kuivõrd detailplaneering on algatatud suurema ala peale (Liia, Juula, Augusti maaüksuste detailplaneering) ning algatamisest on möödunud rohkem kui 5 aastat ja vahepeal on K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 22 / 24 25.03.2026  kehtestatud uus üldplaneering, siis ei ole uus lahendus algatamise korraldusega punkthaaval seostatav. Kavandatu mõju lähipiirkonna keskkonnale ja selle arenguvõimalustele, avalikele huvidele ja väärtustele • Äri- ja tootmishooned ning logistikahooned elavdavad piirkonda ning loovad uusi töökohtasid; • Lähtuvalt mürahinnangust toimivad hooned müratõkkena ringteelt levivale liiklusmürale; • Luuakse juurdepääsud Saku-Laagri teelt (kõrvalmaantee nr 11420) ja jalakäijatele elamupiirkondade poolt; • Äri- ja tootmismaa kruntide ja elamute vahele kavandatav roheline puhverala on loogiliseks jätkuks naaberplaneeringutes kavandatavale kaitsehaljastusele ning moodustab tervikliku rekreatsiooniala kohalikele elanikele. Vastavus Saku valla üldplaneeringule Saku valla üldplaneeringuga (kehtestatud 20.04.2023 otsusega nr 24) pannakse paika valla territooriumi arengupõhimõtted, ehitustingimused, teede ja tänavate asukohad. Vastavalt üldplaneeringule asub Tähevälja kinnistu äri- ja tootmisettevõtte maa-alal. Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Maa-alale võib kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Detailplaneering vastab Saku valla üldplaneeringule. 9 PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA PLANEERINGU REALISEERIMISKAVA Detailplaneeringus on määratud planeeringuala edaspidine maakasutus ja kehtestatud planeering on aluseks planeeringualale rajatavate hoonete ja rajatiste ehitusprojektide koostamiseks. Arendaja sõlmib Saku vallavalitsusega kokkulepped planeeringus kavandatu väljaehitamiseks. Enne hoonete ehituslubade väljastamist peavad olema väljastatud pos 6 tee ja tehnovõrkude kasutusload. Planeeringu realiseerimise eelduseks on Tähevälja kinnistu detailplaneeringus kavandatud ringristmiku ja ühenduse väljaehitamine. Detailplaneeringu elluviimise etapid: • tehnovõrkude rajatiste ja teede tehniliste tingimuste taotlemine, projektide koostamine, vajadusel lisauuringute teostamine; • detailplaneeringus ettenähtud kruntide moodustamine; K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 23 / 24 25.03.2026  • ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste, teede ehitamiseks sh halduslepinguga võetud kohustuste realiseerimine; • sademevee eesvoolu ehitamine enne hoonetele ehituslubade väljastamist; • arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist; • ehituslubade väljastamine hoonete ehitamiseks; • detailplaneeringus toodud servituutide seadmine, muuhulgas uute planeeritud tehnovõrkude, teede ja hoonete ehitamise lõpetamine, kaitsehaljastuse rajamine ja kasutuslubade väljastamine; pos 6 ja 7 kohalikule omavalitsusele üleandmine. Projektijuht Eerik Kask K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 24 / 24 25.03.2026  TINGMÄRGID Planeeritud ala piir Katastriüksuse piir Moodustatava krundi piir Naaberplaneeringus moodustatud krundi piir Tehnovõrguservituudi vajadusega alad võrgu valdajate kasuks: Olemasolev autoliikluse ala · Eha põik // Eha tee // Kuu tee // Paju põik // Paju tee // Tähe tee kinnistule planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välisseinast mõlemale poole, Planeeritud autoliikluse ala planeeritud veetorustikule koridori laiusega 4 m, planeeritud sademeveekanalisatsiooni Planeeritud teepeenar torustikule koridori laiusega 5 m; · Eha põik // Eha tee // Kuu tee // Paju põik // Paju tee // Tähe tee, Taevakaare tänava ja Planeeritud kergliikluse ala Augusti kinnistule planeeritud sidekanalisatsiooni ja keskpingekaabli ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välisseinast mõlemale poole. Planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk (7x105m) Planeeritud võimalik jalgratta- ja jalgtee * arvutatuna olemasolevatele kruntidele üldplaneeringu järgi määratud äri- ja tootmismaa maa-alast 5 Veekogu Haljasala Ä 0-100 ja/või Th 0-100 14-18 5293 kuni 3 Saku valla üldplaneeringu järgne 4 3 _ kaitsehaljastusega ala äri- ja tootmismaade 6 3 8499 m² - 23 ning elamumaade vahel Ä 0-100 ja/või Th 0-100 N Planeeritud maapealne hoonestusala Juuliku-Tabasalu tee 71801:003:1026 2 _ L _ _ Ä 0-100 ja/või Th 0-100 14-18 7888 kuni 3 14-18 7929 kuni 3 3 _ Võimalik hoonestusala kruntide liitmisel _ _ _ - W E Ä 0-100 ja/või Th 0-100 3 14832 m² Planeeritud hoone / hooneosa võimalik - 14642 m² - 78 1-3K asukoht ja korruselisus 14-18 7897 kuni 3 13552 m² - 72 S _ 1 3 14986 m² - 79 1 Krundi positsiooni number Ä 0-100 ja/või Th 0-100 llin n a rin gtee 11 Ta SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 14-18 7377 kuni 3 KÕRGUS MEETRITES EHITISEALUNE PIND MAAPEAL HOONETE 7,0 _ ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus 3 SUURIM EHITISEALUNE KORRUSELISUS PIND MAA-ALL - 14055 m² 6 KRUNDI SUURUS P - krundil 6,6 67 P-23 1 Ä Bürood ja kaubanduspinnad P-57 Th Tootmishooned 7,0 Vä 7,0 L Tee, tänav än a Üm Üldkasutatav maa jõg P-50 47,4 7,3 Autode võimalik juurdepääs krundile i P-56 Jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse P-0 Parkimiskohtade arv Tulemüüri vajadus 7,9 P-44 P-21 1 5 ,0 Madalhaljastuse võimalik asukoht Kõrghaljastuse võimalik asukoht 50 75,0 4,5 4,5 4 3K Perspektiivse Planeeritud kraav settetiigi võimalik 3K asukoht Planeeritud truubi võimalik asukoht 3 P-22 Planeeritud trafoalajaam 1 P-46 P-23 17,5 Planeeritud immutustiik (orienteeruv asukoht) 4,5 4,5 2 3K 50 ,0 Planeeritud immutuskraav (orienteeruv asukoht) Eesti põhikaardile kantud veekogu piir P-23 3K Vääna jõe kalda piiranguvööndi piir 100 m Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndi piir 50 m 3K Vääna jõe veekaitsevööndi piir 10 m Kallasrada 4 m 75,0 Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m 3K Varem planeeritud objektid 7 L1 Eha tee05:0351 Avalikuks kasutamiseks määratud ala 71801:0 Tehnovõrguservituudi vajadusega ala R2 0,0 e tee tee // Täh Alajaama kaitsevöönd 2 m õik // Paju e // Paju p Taevak Eha tee 26 // K uu te 71801:005:0381 // Eha tee Eha tee 24 Eha põik5:0448 71801:005:0379 Juurde- või läbipääsuservituudi vajadusega ala 71801:00 Eha tee 22 30,0 71801:005:0378 Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m Eha tee 20 7 Eha tee 16 Eha tee 18 71801:005:0376 71801:005:0377 Naaberplaneeringus planeeritud objektid (Juuliku maaüksuse detailplaneering, töö nr 21071) 71801:005:0199 Kuu tee aare Eha tee Naaberplaneeringus planeeritud objektid Eha tee 14 Üm 71801:005:0198 _ _ _ (Tähesära maaüksuse ja lähiala, töö nr 21071b) Augusti Eha põik 1 // Eha tee 12 _ _ Taevakaare tn 20 71801:005:0375 71801:005:0213 Likvideeritav objekt 71801:005:0197 - Eha tee 10 Märkused: 71801:005:0196 37871 m² - 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. Eha tee 8 Pumpla võimalik 71801:005:0195 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. Eha tee 6 Taevakaare tn 9 Taevakaare tn 18 asukoht (vajadusel) 71801:005:0194 Kuu tee 37 71801:005:0367 71801:005:0374 3. Sorteeritud jäätmete kogumise koht projekteerida hoonesse. Koht hoones täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. 71801:005:0210 Kuu tee 40 LÕIGE 1-1 Eha tee 4 71801:005:0352 4. Krunte võib omavahel liita, kruntide liitmisel summeerub ka kruntidele määratud ehitusõigus, v.a. hoonete kõrgus. Juhul kui krunte 71801:005:0193 ei liideta, tagada naaberkruntidel paiknevate hoonete vahel normikohane tuleohutuskuja. Eha tee 2 71801:005:0192 Parkla 5. Katastriüksused piirid Maa-ametist 11.12.2023. a seisuga. 17.00 Tugipeenar 0.50 Sõidutee 7.00 Tugipeenar Haljasala kraaviga 0.50 3.00 Parkimiskoht 5.00 Parkla sõidutee 7.00 Parkimiskoht 5.00 Kõnnitee 3.00 Geoalus: Koostaja: Geoalus OÜ Töö nr: 22-G061 Mõõdistatud: 10.2022 Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 Eha põik 3 Eha põik 7 Taevakaare tn 7 DP kinnistu piir Paju tee 71801:005:0339 71801:005:0341 71801:005:0365 Taevakaare tn 16 71801:005:0373 Eha põik 4 Kuu tee 38 71801:005:0337 Kuu tee 35 71801:005:0353 71801:005:0209 K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Paju põik 3 Paju põik 5 Eha põik 8 Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa 71901:001:0434 71801:005:0338 1: 2 1: 2 1: 2 2 tel +372 626 4100 71901:001:0435 1: [email protected] detailplaneering (ID 80096) Paju põik 1 reg kood 12203754 71801:005:0200 Perspektiivne gaasitoru Planeeritud 10kV el. kaablikoridor Planeeritud sidekaabel Planeeritud tänavavalgustuse kaabel Juhataja R. Annusver Objekti asukoht: Planeeritud veetoru Taevakaare tn 5 71801:005:0363 Projektijuht E. Kask Saku vald, Saku alevik Taevakaare tn 14 Paju põik Taevakaare tänav 71801:005:0372 Joonise nimi: 71901:001:04 33 Eha põik 9 Kuu tee 36 71801:005:0357 Konsultant Ü. Kadak Eha põik 5 71801:005:0334 71801:005:0354 Planeerija K. Salumäe Põhijoonis Paju põik 71801:005:0333 Kuu tee 33 Faili nimi: Koostatud: 23.03.2026 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 71801:005:0208 23101_DP.dwg 23101 DP-2 DP 1:1000  Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m Tehnovõrguservituudi vajadusega ala TINGMÄRGID Planeeritud ala piir Alajaama kaitsevöönd 2 m Katastriüksuse piir Juurde- või läbipääsuservituudi vajadusega ala Moodustatava krundi piir Naaberplaneeringus planeeritud objektid (Tammepargi, Toomiku ja lähiala detailplaneering) Naaberplaneeringus moodustatud krundi piir Naaberplaneeringus planeeritud objektid (Juuliku maaüksuse detailplaneering, töö nr 21071) Planeeritud autoliikluse ala Planeeritud trafoalajaam nr 3 (HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod Naaberplaneeringus planeeritud objektid Planeeritud teepeenar kuni 2X1600 kVA) (Tähesära maaüksuse ja lähiala, töö nr 21071b) Pos. 5 planeeritud Planeeritud kergliikluse ala Juuliku-Tabasalu tee Pos. 4 ja 5 kinnistute elektriliitumine side liitumispunkt N alajaama 0.4kV seadmes 71801:003:1026 Planeeritud võimalik jalgratta- ja jalgtee W E Planeeritud Veekogu trafoalajaam nr 2 (HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod Pos. 4 planeeritud kuni 2X1600 kVA) Pos 5 S Haljasala 27,6 side liitumispunkt Pos. 2 ja 3 kinnistute elektriliitumine LPG3 Pos 4 Saku valla üldplaneeringu järgne alajaama 0.4kV seadmes LPG3 50,0 kaitsehaljastusega ala äri- ja tootmismaade n a r i n g t ee Pos. 3 planeeritud ning elamumaade vahel 11 Talli n side liitumispunkt Planeeritud maapealne hoonestusala 7,0 Pos. 2 planeeritud Pos 3 G side liitumispunkt LPG3 Võimalik hoonestusala kruntide liitmisel 26,8 G 7.00 6 6,6 Pos 2 Planeeritud P-23 1 2.70 trafoalajaam nr 1 Krundi positsiooni number 5.00 LPG3 (HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod kuni 2X1600 kVA) Pos. 1 kinnistu elektriliitumine P-57 Tulemüüri vajadus 7,0 alajaama 0.4kV seadmes Pos 1 0,7 0,9 Vä 10 L=352.5 7,0 G De1 LPG3 än Pa=750kW Kõrghaljastuse võimalik asukoht 6,5 7,0 Pa=750kW R= a 150 24,8 50,0 G 1,1 3,0 m jõg Madalhaljastuse võimalik asukoht P-50 47,4 7,3 5,0 i Eesti põhikaardile kantud veekogu piir P-56 7.00 2,7 G Vääna jõe kalda piiranguvööndi piir 100 m 5,0 3,0 Pa=750kW Pa=750kW Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndi piir 50 m 7,9 P-44 P-21 Vääna jõe veekaitsevööndi piir 10 m 7,0 2,7 5 Kallasrada 4 m 5,0 R= 0 P-47 0, 3,0 150 4,5 4,5 4 3K 5 Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja De110 L=1 m Pa=800kW Perspektiivse välimisest servast 50 m 75,0 58.4 settetiigi võimalik Pos. 1 planeeritud side liitumispunkt 3K asukoht 3K Varem planeeritud objektid 3 P-22 K1 liitumispunkt Olemasolev veetoru 1 P-46 P-23 17,5 V1 liitumispunkt Olemasolev reovee kanalisatsioonitoru 4,5 4,5 2 3K K liitumispunkt V1 liitumispunkt 50 ,0 Olemasolev dreenitoru Olemasolev madalpinge kaabel P-23 3K K liitumispunkt V1 perspektiivne ringistus, Olemasolev sidekaabel V1 liitumispunkt täpsusta De110 L=1 Planeeritud veetoru 3K 67.4 De63 L= Planeeritud kinnistusisene 31.9 reoveekanalisatsioonitoru V1 liitumispunkt Planeeritud veevõtukoht (hüdrant) 75,0 De63 L= 30.9 K liitumispunkt De63 L= Planeeritud immutustiik (orienteeruv asukoht) 7.1 De63 L= K liitumispunkt Planeeritud immutuskraav (orienteeruv 31.9 asukoht) De63 L= V1 liitumispunkt 7 9.0 L1 Planeeritud kraav Eha tee05:0351 71801:0 R2 Planeeritud truubi võimalik asukoht De63 0,0 L= 7.6 De63 L= e Paju tee // Tähe te aju põik // Planeeritud trafoalajaam 40. Eha tee 26 Taevak // P 2 // Kuu tee 71801:005:0381 // Eha tee Eha tee 24 Eha põik5:0448 71801:005:0379 Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor 71801:00 Eha tee 22 De63 L= 30,0 71801:005:0378 Planeeritud keskpinge kaablikoridor 39.5 Eha tee 20 71801:005:0377 Eha tee 18 Planeeritud sidekanalisatsioon Eha tee 16 71801:005:0376 Kuu tee 71801:005:0199 aare Planeeritud tarbija madalpinge kaablikoridor 2 1 2 3 1 Eha tee Eha tee 14 71801:005:0198 Taevakaare tn 20 Augusti Planeeritud tarbija sisestuskilp Eha põik 1 // Eha tee 12 71801:005:0213 71801:005:0197 71801:005:0375 Perspektiivne gaasitoru 13 Eha tee 10 2 71801:005:0196 L= L De e11=0 0.0 Perspektiivne gaasikape 1 D .6 i .3 G 3 =3 20 Eha tee 8 0 Pumpla võimalik 71801:005:0195 05 ANU 10/ 0.4kV Eha tee 6 Taevakaare tn 9 Taevakaare tn 18 mastalajaam asukoht (vajadusel) 71801:005:0194 Kuu tee 37 71801:005:0367 71801:005:0374 Avalikuks kasutamiseks määratud ala 71801:005:0210 Kuu tee 40 Eha tee 4 71801:005:0352 Märkused: 71801:005:0193 1. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. G Eha tee 2 71801:005:0192 2. Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteline ning täpsustatakse järgmistes projekteerimise staadiumites. Geoalus: Koostaja: Geoalus OÜ Töö nr: 22-G061 Mõõdistatud: 10.2022 Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 Eha põik 3 Eha põik 7 Taevakaare tn 7 Paju tee 71801:005:0341 71801:005:0365 Taevakaare tn 16 De200 L=7 71801:005:0339 71801:005:0373 2.2 Eha põik 4 Kuu tee 38 i=0.005 71801:005:0337 Kuu tee 35 71801:005:0353 71801:005:0209 K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Paju põik 5 Eha põik 8 Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa Paju põik 3 71801:005:0338 tel +372 626 4100 71901:001:0435 71901:001:0434 [email protected] detailplaneering (ID 80096) Paju põik 1 reg kood 12203754 71801:005:0200 Objekti asukoht: Taevakaare tn 5 Projektijuht E. Kask 71801:005:0363 Projekteerija A. Koppel Saku vald, Saku alevik Taevakaare tn 14 Paju põik Taevakaare tänav 71801:005:0372 Joonise nimi: 71901:001:04 33 Eha põik 9 Kuu tee 36 71801:005:0357 Projekteerija L. Tiiter 3 1 Eha põik 5 71801:005:0334 71801:005:0354 Projekteerija I. Svedova Tehnovõrgud Paju põik 2 71801:005:0333 Kuu tee 33 09.8 i=0.008 Faili nimi: Koostatud: 25.03.2026 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 71801:005:0208 G De160 L=1 Edasi vt joonist ELV-ENV-4-01 1:1000 23101_DP.dwg 23101 DP-3 DP  Saku Vallavalitsus Teie 31.03.2026 nr 7-1/17-9 [email protected] Juubelitammede tee 15 Meie 24.04.2026 nr 7.2-2/26/11122-8 Saku alevik, Saku vald, 75501, Harju maakond Saku vald, Saku alevik, Juula ja Liia maaüksuse ning Augusti maaüksuse osa ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonnas Saku vallas Saku alevikus Juula (katastritunnus 71801:005:0105) ja Liia (katastritunnus 71801:005:0348) maaüksuse ning Augusti (katastritunnus 71801:005:0213) maaüksuse osa ja lähiala detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused äri- ja tootmishoonete või logistikahoonete rajamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame AS K-Projekt töö nr 23101 “Saku vald, Saku alevik, Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering“. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. - Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul ja tehnovõrkude kavandamiseks riigitee alusele maale tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded vastavate projekti koostamiseks. - Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisad: Seletuskiri, põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisa: [kui on lisasid, kirjutada lisade pealkirjad, muidu kustutada] Krista Einama 58627026, [email protected] 2 (2)