Pimeaia tänav
51101:002:0085
7486 m²
Transpordimaa 100%
22
22
N
.6
.5
22.
8
6
32
41
m
24
23.
22.33
k
23.
23.
ki
Kraavi tn 14a
l
16
l
m
51101:002:0087
A
k
22
vi
2192 m²
.5
ki
1
bet.
DN110 PE
Elamumaa 100%
22.60
7852
52
22.30
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle
23.62
59
60
.
23.61
23.52
52
69
22
22
23.
23.
23.
.49
23.
23.
23.80 mk
S 24.26
L
48
49
62 l
il Kaitsealune park
23.60
22. k
lähiala detailplaneering
.
62
23.
22
03
1
24.0 Narva Pimeaed
tk
.iv24.
i
55
23. be 22.49
24.03
34
64
.10
8
32
24.
23.
24.32
52
24.
24
kill
4
22.
.7
lill
Põhijoonis
2
A
4
24.39 3
.0
2
uni
1
b
08
1 e
2173
.
A
.8
ki
t.
L
.
3
k
24
vi
iv
2
i
23.80
2
24.27 4
.11
24.55
03
24.23
23.94
24.48
24.
92
Leppemärgid
.11
3
24.01
24.45
23.89
.8
23.
3
24
H 42,2 m
2
24.46
uni
Planeeringuala piir
kivi
A
Katastriüksuse piir
uni
.38
23 24 L
24.00
Kraavi tn 14 31
24.
16
.
ki
01
.
vi
51101:002:0086 Olemasolev hoone väljaspool planeeringuala
24
24
.66
4271 m² 79
24. 24.
71
24.19
Elamumaa 100% Olemasolev sõidutee
L
20
24.77 Olemasolev kõnnitee
24.
Kraavi tn 12 Olemasolev puu
51101:002:0033 25.02 24.21
25.02
2139 m² 15 Olemasolev muru kõlvik
Elamumaa 100% 24.91 25.32 24.91
Kraavi tn 10 b.
vi
Olemasolev heinamaa kõlvik
ki
51101:002:0007 Kraavi tn 16
25.
bet.
uni
uni
1667 m² 25.29 51101:002:0051
54
Olemasolev võsa kõlvik
ki
ki
uni
25.95 Pimeaia tn 12 24.72
vi
Elamumaa 100%
vi
25.45 96 m²
b.
ki
b. 51101:001:1505
Tootmismaa 100%
vi
Suur tänav L2 12 25.40 25.16
3382 m²
Haljasala (olemasolev ja planeeritud)
26.
29
i
25
kiv
26.
i
.26
un tn 14b
10
24.07
Kraavi
24.25
51101:002:0090
24.
24.10
24.
A 25.20 Sihtotstarbeta maa 100%
24.
Ajalooline 1927. a krundi piir
11
24
3577 m² 51101:001:1751
26.14
24.31
Transpordimaa 100% 55 m² 24.98 24.48 Pimeaia tn 3 // 5 // Pimeaed
12
AJ
27.33 .
26 26 51101:002:0071 Planeeritud krundi piir
27.08
. 2
Sihtotstarbeta
.38 maa 100% 26.29
15 1
26. 26 26.59 31 309 m²
47 A 26.55
1
29.
29. 26.00
30.
b.
Planeeritud krundi number
DN110 PE
.02 26.34
Üldkasutatav maa 100%
27
98
02
30.
05
27.
30.
L 87 51
29. .39
29. 63
30.
27. 26.52 27 25.38
95 26.12
A
26.
05
Planeeritud hoonestusala
A
18
25.12
A
09
b.
26.
27.09
30.
27 82 25.74
28.
30.
27.
30.
42
29. kl
il
36 17
26.
29
26.68
02
12
30. A
27
. 27.56 26.22 Planeeritud hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinna illustreeriv lahendus ja selle kõrguslik liigendatus (vt märkus 3)
26.64
16
35
27.30
34
92 L
33
26
28.
27.15
a
jal
ool
ineVahet
äna
24.33 24.22
51
29. 29.
v
A
27.55
28.
24.81
H 42,2 m Planeeritud hoone põhimõtteline harjajoone suund ja suurim lubatud abs. kõrgus (vt märkus 4)
16
29.
30.53 78
29. 28.22 Strix aluco
27.58
4 4.7
40
25.34 Planeeritud jäätmete kogumise koha (rajatis) illusteeriv paiknemine (vt märkus 5)
30.
(kodukakk)
A
27.99
30.50
24.11
30.12
27.29 7.1
24.12
30.15 29.73 26.51
9m
9m
46
23.81
b.
30.07
23.92
30.30
3 Planeeritud jalakäija eelistusega rahustatud liiklusega tänav
H 43,
30.15
H 43,
30.23
26.97
24.25
23.87
26.06
26.49
17
29.57 25.00
Suur tn 17 27.73
H42,
2m Planeeritud ruumivajadusega sõiduk (pikkusega u 8,2 m) pöördekoridori joontega
24.
5m
51101:002:0038
b.
7 27.32
,
23.95
ori
änav
ori
H 42
27.77
8 26.86 Pimeaia tänav T3 Planeeritud sõidukite juurdepääs krundile, illustreeriv lahendus
A
1832 m² 27.41
ent
30.24
13 14
ent
18
4m
51101:001:1829
30.68
Elamumaa 100%
5
,
A
29.
27.83 86 m² Planeeritud sõidusuunad
H 39
30.22
27.11
30.38
neSuurt
30.40 27.70 26.82
60
ore
int Transpordimaa 100%
30.65
28.
29.28
änav
27.24 Planeeritud ülekäigurada, illustreeriv lahendus
A
24.48
nav
24.24
51
30.58
28.08 27.27
30.70
27.45
Suurt
Planeeritud kergliiklejate liiklusala/kõnnitee
4m
m
30.41
27.86
30.28
2
4
H 37,
it
H 44,
hutä
30.22 25.07
26.
25.40
Pi
27.34
6 Planeeritud kergliiklejate liikumissuunad
26.
25.95
nePagar
27
i
77
ool
m eai
b.
23.75
23.79
DN110 PE
änav
68
30.77
27.42
P7
- Planeeritud parkimiseala parkimiskohtade arvuga, illustreeriv lahendus
23.
neRa
23.59
. 28.27
24.05
b
76
24.14
al
29.78 28.73 28.41
23.
H 46,
30.14
B Planeeritud markeeritav ajalooline tänav
30.
aj
at
30.91
30.46
30.34
23.69
30.90 bet.
24.00
23.59
25.66
88
P-
7 27.40
i
24.52
Planeeritud juurdepääsuservituut (vt märkus 6)
5m
i
27.55
ool
änav
30.28
DN63 PE
30.
ool
29.59
Rüütli tn 8 27.22
27.16
30.38
28.30 27.53
30.50
26.18
vi
5m
48
Suur tn 12 51101:002:0001 Kehtiva detailplaneeringuga planeeritud krundi piir
7m
23.66
26.
12
ki
0m
al
,
al
30.30
bet.
H 41,
8m
51101:002:0008 27.69 5104 m² 25.08
H 40
28.
H 38,
92
ki
ore
int 30.25
aj
,
27.77 Kehtiva detailplaneeringuga planeeritud hoonestusala
aj
vi
1686 m² Ärimaa 100% 11
30.
30.
30.
H 39
Pesukuivati
91
28.36 27.67 27.48 Suur tn 10c
30.
Rüütli tn 2
30.
Elamumaa 100% B
81
49
71
30.28 51101:001:0919
A
A
36
51101:002:0037 X = 6589900 Kehtiva detailaplneeringuga planeeritud hoonestusalast tulenev tuleohutuskuja
50
30.17
7977 m²
1120 m² 30.80 27.84
27.95
Y = 738650
Ühiskondlike ehitiste maa 100%
Elamumaa 100% Liivavalli bastioni oletatav asukoht (tegu on mälestise Narva linnakindlustused, 14. saj.- 1863 (reg. nr. 13999) ühe osaga)
27.58
63
Suur
28.45
29.
A
28.93
76
80
Narva jõe kalda piiranguvöönd, 100 m veekogu veepiirist
23.21
26.
27.41
23.32
b.
27.09
25.88
23.
23.
27.62
23.28
23.37
A
30.06 29.99
A
5m
32
24.94
30.
30.
28.85
Narva jõe kalda ehituskeeluvöönd, 50 m veekogu veepiirist
30.
H 41,
30.
b.
tn
28.42
60
30.12
23.2323.25
49
23.25
i
Orent 23.88
40
27.57
86
49
30.55
28.58 27.87 5 27.46
30.
30.
27.55
26.
51
27.68 Kaitsealune park Narva pimeaed
30.
29.51
l
26.
l
ki
70
68
03 46
28. 24.46
29.
49
28.12 DN50 PE 27.67 26.93
27.23 24.80
62
08
30.
A
23.72
III kategooria kaitsealune liik Strix aluco (kodukakk)
30.
30.
23.70
28.19 L
26.54
30.
38
30. 27.45 25.68
5m
27.94 25.33 24.41
Bet pl
26.31
50
Rüütli tänav 28.36 27.56 23.70 Rüütli tn 8
41
7m
,
5m
A
28.76 27.93 24.05
25.42
H 42
28.89B
30.
51101:002:0096 30.03 26.06 24.37
37,
51101:002:0001
,
30.
27.52 kl
il kl
il 23.91
H 36
27.88 25.98 25.49
Olemasoleva katastriüksuse andmed
7m
L
27
3469 m² 5104 m²
4
37
27.57 26.
74 k
29.77 k kl
il 63
27. l
il 23.92
R
H 37,
i
ll 29.38
B
28.59 kl
il
/
24.30
1928.03
25.25
Transpordimaa 100% 30.10 Ärimaa 100%
24.37
DN110 PE
H4 25.57
17m
7
ori
,17m/
R3
29.57 26.69 23.98
30.35 7
,7m 23.78
28.74
ent
nfo
29.71
1
,
H 47
i
26.07 24.25
30.43 29.98 27.92 H44, 27.81
6m/
R3
ori
30.28
29.73 H3
9,5m/
5,9m Olemasolevad tehnovõrgud
R33
,8m 27.99
24.19
ent
28.46 24.41
H47
,1 25.58
93
7m/
89
30.42 28.10 5.7 R3
26.50
6,4m 10
22.
22.
30.51 23.73
Veetoru
26.37 23.81
22.33
26.01
27.77
9
49
25.07 Reoveekanalisatsioonitoru
22.
30.
30.
29.91 28.11 28.04
30.27 28.23
27.60
26.73
7.8
A
26.67
17
27
30.44 H3 24.36
Sademeveekanalisatsioonitoru
Bet pl
2
l
,
2m/
l
ki
R3
A
0 , H4
22.64
5m
a
ja 2,
2m /
25.
l
oo R3
24.
l
ine 7,0m 31 Sidekanalisatsioon
28.40
25. 22.50
R
91
29.37
30.37
üüt
49
lit
ä
74
22.
Kivi
30.
n
30.
30.
a
v 23.50
A
27.97 H4
30.
30.
0
30.
,
4m / Kaugküttetoru
23.12
16
22.60
32
R3
24
23
6,
l
0m
l
vi
ki
09
20
20
.90
ki
bet.
Raekoja plats 30.01 02
23.
Kaugkütte- või jahutustoru
28.13 20 25.67
.88
51101:002:0077
71
27.93
23.75
Gaasitoru
23.39
24.
1441 m² 29.77
23
23.37
23.11
23.25
Transpordimaa 100% .44
22 Keskpingekaabel
22.92
22.79
Suur tn 10 Suur tn 10b 26.49
26.55
23.28
23.18
27.50
28.01 51101:001:0831
26.
51101:002:0050
67
23.98
25.59
Madalpingekaabel
.
1199 m² 27.707443 m²
75
23
22.35
Ärimaa 100% Üldkasutatav maa 100%
DN110 PE
22.82
23.23
Madalpinge õhuliin
26.01 24.92 1 23.37
24.
.5
4
2
25.45 Sideõhuliin
66
Koidula tn 10 23.36 23.42
26.30
26.66
51101:002:0104
923 m²
Kaitsetoru
25.66
A
Ühiskondlike ehitiste maa 100%
Mittetöötav tehnovõrk
25.48
24.
24.57
80
Koidula tänav
23.67
23.23
51101:001:0042
23.30
23.39
35
23.58
23.34
22.
23.59 5268 m²
23.58
23.46
Transpordimaa 100% Märkused:
kivi
1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
bet.
2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Geoalus OÜ poolt 23.05.2023 mõõdistatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 23-G146).
Alusplaani mõõtkava on 1:500, koordinaadid on L-EST 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste andmed on seisuga 05.2023.
Planeeritud ehitusõigus 3. Heledam toon tähistab madalamaid hooneid, tumedam toon kõrgemaid hooneid (mida tumedam, seda kõrgem hoone). Hoonete
suurim lubatud absoluutkõrgus on antud ehitusõiguse tabelis (vt ka märkus 8).
Krundi number Suur tn 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 Pimeaia tänav 4. Joonisel on kujutatud harjajoone põhimõtteline suund, mis Rüütli tänava äärsetel kruntidel, kruntidel nr 3 ja 7 ning Suur tn 12
kinnistu uushoonestusel järgivad ajaloolist harjajoonte paiknemist.
Krundi pindala 1 686 m ² 1 104 m² 475 m² 346 m² 913 m² 1 835 m² 476 m² 442 m² 673 m² 1 016 m² 1 099 m² 888 m² 579 m² 562 m² 664 m² 2 156 m² 355 m² 373 m² 589 m² 370 m² 1 694 m² 7399 m ² 5. Suur tn 12 korterelamu jäätmete kogumise koha (rajatis) illustreeriv paiknemine kuni kinnistu uushoonestuse (nt korterelamu
lammutamise järgselt) ehitusõiguse elluviimiseni. Olemasolevate (tehnovõrkude kaitsevööndid) ja planeeritud kitsenduste
EK: 70-100%; EK, ÄK, ÄV, EK, ÄK, ÄV, EK, ÄK, ÄV, EK, ÄK, ÄV, EK, ÄK, ÄV, EK, ÄK, ÄV, EK, ÄK, ÄV, EK, ÄK, ÄV, EK, ÄK, ÄV, EK, ÄK, ÄV, EK, ÄK, ÄV, EK, ÄK, ÄV, EK, ÄK, ÄV, EK, ÄK, ÄV, EK, ÄK, ÄV,
(planeeritud naaberkrundi hoonestusala, tehnovõrkude kaitsevööndid) tõttu tuleb täpsem lahendus leida koostöös Narva
Krundi kasutamise ÄK, ÄV, ÄB, ÄB, ÄM, ÜH, ÄB, ÄM, ÜH, ÄB, ÄM, ÜH, ÄB, ÄM, ÜH, ÄB, ÄM, ÜH, ÄB, ÄM, ÜH, ÄB, ÄM, ÜH, ÄB, ÄM, ÜH, ÄB, ÄM, ÜH, ÄB, ÄM, ÜH, ÄB, ÄM, ÜH, ÄB, ÄM, ÜH, ÄB, ÄM, ÜH, ÄB, ÄM, ÜH, ÄB, ÄM, ÜH, LT LT LT LT LT
LT 100 %
ÄM, ÜH, ÜL, ÜL, ÜK, ÜL, ÜK, ÜL, ÜK, ÜL, ÜK, ÜL, ÜK, ÜL, ÜK, ÜL, ÜK, ÜL, ÜK, ÜL, ÜK, ÜL, ÜK, ÜL, ÜK, ÜL, ÜK, ÜL, ÜK, ÜL, ÜK, ÜL, ÜK, 100% 100% 100% 100% 100% Linnavalitsuse, Päästeameti ja võrguvaldajatega.
sihtotstarve*
ÜK, ÜT: 0-30% ÜT: 0-100% ÜT: 0-100% ÜT: 0-100% ÜT: 0-100% ÜT: 0-100% ÜT: 0-100% ÜT: 0-100% ÜT: 0-100% ÜT: 0-100% ÜT: 0-100% ÜT: 0-100% ÜT: 0-100% ÜT: 0-100% ÜT: 0-100% ÜT: 0-100% 6. Ajaloolise Vahe tänava asukohale on planeeritud juurdepääsuservituut Kraavi tn 14 detailplaneeringuga (kehtestatud Narva
Linnavolikogu 30.01.2002 otsusega nr 409/53) ja Kraavi tn 14 maa-ala detailplaneeringuga (kehtestatud Narva Linnavolikogu
Hoonete suurim lubatud
2 3 1 2 2 3 1 1 2 2 2 2 2 2 2 2 - - 24.08.2006 otsusega nr 136).
arv krundil
7. Tabelis on esitatud krundi tänavajoonel paikneva(te) hoone(te) suurim lubatud kõrgus, mida on täpsustatud hoone kõrgusliku
Hoonete suurim lubatud liigendatuse osas joonisel. Rüütli tänava äärsetele hoonetele on määratud lisaks räästa absoluutkõrgus. H= harjajoon, R= räästajoon.
545 m ² 911 m² 262 m² 346 m² 913 m² 1 835 m² 476 m² 442 m² 673 m² 1 016 m² 1 099 m² 888 m² 579 m² 562 m² 664 m² 999 m² - 20 m ²
ehitisealune pind 7.1. Planeeritud kvartalite (krundid nr 4-8 ja 9-14) sisehoovide hoonestamisel võib sisehoovi hoonemahu maksimaalne
Hoonete suurim lubatud 46,5 m (ol.ol absoluutkõrgus olla kuni kvartalis lubatud kõrgeima hoone absoluutkõrguseni.
hoone) krundi nr 10 juures 40,4 m
7.2. Hoone(te) suurimat lubatud absoluutkõrgust on lubatud täpsustada arheoloogiliste uuringute alusel selgunud ajaloolise tänava
absoluutkõrgus 47,14 m 37,4 m 43,9 m 44,6 m 47,17 m 44,4 m 43,9 m 42,5 m 42,2 m 40,4 m 41,7 m 40,0 m 39,4 m 42,2 m 39,2 m - krundi nr 14 juures 42,2 m
47,17 m (vt märkus 7.3) kõrguse ning ajaloolise hoone täpsustunud või hinnangulise kõrguse alusel.
(vt märkus 7) (uushoonestus)
7.3. Pimeaia tänavale määratud ehitusõigus on seotud kruntide nr 10 ja 14 ehitusõigusega, mille aluseks on ajalooliselt tänavamaal
*Krundi kasutamise sihtotstarbed: paiknenud hoone osad. Pimeaia tänavale planeeritud hoone osa suurim lubatud kõrgus on seotud vastava krundi suurima lubatud
EK - korterelamu maa kõrgusega.
ÄK - kaubandus-, toidlustus- ja teenindushooned 7.4. Hoone suurima lubatud kõrguse sisse ei arvestata katuseharjast kõrgemale ulatuvaid katuseviilusid (nt astmikviil hoonete otstes
ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja tulemüürina hoonete vahel).
ÄB - kontori- ja büroohoone maa
ÄM - majutushoone maa
ÜH - teadus- ja kõrgharidusasutuse maa
ÜL - haridus- ja lasteasutuse maa
ÜK - kultuuri- ja spordiasutuse maa Asukoht
Narva linn Rüütli tänava ajaloolise
ÜT - tervishoiuasutuse maa
kvartali ja selle lähiala
LT - tee ja tänava maa Planeeringu koostamise korraldaja
DETAILPLANEERING
Narva Linnavalitsus
OÜ HENDRIKSON & KO Planeeringu koostamisest huvitatud isik Joonise nimetus
Narva Linnavalitsus Põhijoonis
Raekoja plats 9 Tartu 51004
+372 7409 800
[email protected] Planeerimisspetsialist / projektijuht Mõõtkava Kuupäev
www.dge.ee Liisi Ventsel 1:500 29.01.2026
Koostaja Töö nr Joonis nr
Registrikood 10269950 KMKR EE100039285 Eeva-Anette Värk 23004671 4
Töö nr 23004671 | 20.03.2026
Rüütli tänava ajaloolise
kvartali ja selle lähiala
detailplaneering
Seotud kultuurimälestised:
Asulakoht (arheoloogiamälestis reg nr 27276)
Narva Linnakindlustused, 14.saj.-1863 (ehitismälestis reg nr 13999)
Seletuskiri ja joonised
Tartu 2026
Liisi Ventsel | projektijuht – planeerija (alates 02.2024)
ruumilise keskkonna planeerija (kutsetunnistus nr 176298)
Eeva-Anette Värk | planeerija-joonestaja, alates 10.2024
Liina Ollema | projektijuht-planeerija (kuni 01.2024),
Jaanus Aavik | koordinaator (kuni 01.2024)
Narva Linnavalitsus | planeeringu koostamisest huvitatud isik
Narva Linnavalitsus | planeeringu koostamise korraldaja
Sisukord
A - SELETUSKIRI ...............................................................................................................................................5
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ..............................................................................5
2. PLANEERINGU- JA MÕJUALA ÜLEVAADE, ANALÜÜS NING JÄRELDUSED ........................................ 6
2.1. Olemasolev olukord planeeringualal.................................................................................................. 6
2.2. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja linnaehituslike ning muinsuskaitseliste seoste
analüüs ......................................................................................................................................................... 8
2.3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ..................................................................... 12
2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid
...................................................................................................................................................................... 13
3. PLANEERINGULAHENDUS ....................................................................................................................... 14
3.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ja valiku põhjendused .................................................................. 14
3.2. Planeeringuala kruntideks jaotamine ............................................................................................... 15
3.3. Kruntide hoonestusalad ..................................................................................................................... 15
3.4. Kruntide ehitusõigus .......................................................................................................................... 16
3.5. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ................................................... 17
3.6. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused .................................... 18
3.7. Haljastus ja vertikaalplaneerimine .................................................................................................... 19
3.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .............................................................................................. 20
3.8.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................. 21
3.8.2. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................................22
3.8.3. Soojusvarustus ...........................................................................................................................23
3.8.4. Telekommunikatsioonivarustus ..............................................................................................23
3.8.5. Gaasivarustus ............................................................................................................................ 24
3.9. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus................................................................................................. 24
3.10. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ..................................................................................25
3.11. Keskkonnatingimuste seadmine ......................................................................................................25
3.12. Muinsuskaitseliste tingimuste seadmine .......................................................................................27
3.13. Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................... 28
3.14. Planeeringu elluviimine ................................................................................................................... 29
3.14.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine............................ 29
3.14.2. Planeeringu elluviimise võimalused ..................................................................................... 30
B – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ..................................................33
C – JOONISED .................................................................................................................................................35
(Joonised esitatud digitaalselt eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000
2. Mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1 : 3 000
3. Olemasolev olukord M 1 : 500
4. Põhijoonis M 1 : 500
5. Tehnovõrkude joonis M 1 : 500
6. Kruntimise skeem M 1 : 1000
7. Ruumilised illustratsioonid -
8. Ajalooline alusinfo M 1 : 500
9. Ajalooline fotomaterjal -
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering 5
A - Seletuskiri
1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk
Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Narva Linnavolikogu 26.05.2022 otsus nr 25 „Rüütli
tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“ ja Narva
Linnavolikogu 22.09.2022 otsus nr 52 „Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.
Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualal ajaloolisest tänavavõrgust ja
hoonestuse mahtudest lähtuvalt kvartalite loomiseks, ajalooliste tänavate taastamiseks ja
ehitusõiguse määramiseks taastatavate kvartalite hoonestamiseks, olemasolevate suurte kinnistute
kruntimiseks ning maakasutuse sihtotstarvete määramiseks, tehnovõrkudega varustamiseks,
liikluskorralduse, arhitektuur-ehituslike, muinsus- ja keskkonnakaitse ning heakorrastuse
põhimõtete määramiseks, servituutide seadmise võimaluste määramiseks.
Detailplaneering on kooskõlas Narva linna üldplaneeringuga.
Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohases osas kasutatud:
▪ Ida-Viru maakonnaplaneeringut, kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-
1/2016/278, mida on täiendatud Ida-Viru maavanema 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25;
▪ Narva linna üldplaneeringut, kehtestatud Narva Linnavolikogu 29.01.2026 otsusega nr 18;
▪ Raamatukogu ja selle lähiala detailplaneeringut, kehtestatud Narva Linnavolikogu 20.09.2018
otsusega nr 53;
▪ Kraavi tn 14 detailplaneeringut, kehtestatud Narva Linnavolikogu 30.01.2002 otsusega nr 409/53;
▪ Kraavi tn 14 maa-ala detailplaneeringut, kehtestatud Narva Linnavolikogu 24.08.2006 otsusega
nr 136;
▪ Rüütli tn 8, Pimeaia tn 12, 3//5, Suur tn 10c, Suur tn 12 puude dendroloogilist hinnangut,
Viridarium OÜ, töö nr 4/23;
▪ Muinsuskaitse eritingimusi Rüütli tänava ajaloolise kvartali detailplaneeringule, OÜ Kivisilla, töö
nr 23-23;
▪ Narva raamatukogu ja selle lähiala detailplaneeringu arheoloogilisi eeluuringuid, 2014,
OÜ Zoroaster, töö nr 29092014/AE;
▪ Arheoloogilisi eeluuringuid Narvas aadressil Suur 10c endiste Rüütli ja Rahu tänavate joone
täpsustamiseks, 2024, OÜ Tõrvajõe, töö nr 26102023;
▪ Raekoja ümbruse regenereerimise ettepanek, Riiklik Uurimis- ja Projekteerimisinstituut „Eesti
Ehitusmälestised“, töö nr 91177, 1992. a.
▪ Ajaloolist fotomaterjali erinevatest allikatest;
▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule
kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringuala kinnistud Suur tn 12, 10c, Rüütli tn 8 ja Pimeaia tn 12 asuvad täielikult või osaliselt
Raamatukogu ja selle lähiala detailplaneeringu ning Kraavi tn 14 detailplaneeringu (kehtestatud
2002.a.) alal. Nimetatud planeeringud muutuvad planeerimisseaduse § 140 lg 8 alusel käesoleva
detailplaneeringu kehtestamisega planeeringuala ulatuses kehtetuks.
Käesoleva detailplaneeringu alale ulatub osa Koidula tn 10 kinnisasjast, kus kehtib Raamatukogu ja
selle lähiala detailplaneeringuga määratud ehitusõigus. Koidula tn 10 kinnisasja osas käesolev
detailplaneering uut lahendust ei määra ning kinnisasja arendamisel tuleb edaspidi arvestada
Raamatukogu ja selle lähiala detailplaneeringuga.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Geoalus OÜ poolt 02.05.2023 koostatud maa-ala
topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 23-G146). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-EST97
süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500.
6 Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad
üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud
menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
2. Planeeringu- ja mõjuala ülevaade, analüüs ning järeldused
2.1. Olemasolev olukord planeeringualal
Planeeringuala olemasolev olukord on kujutatud joonisel nr 3 Olemasolev olukord.
Planeeringuala hõlmab Narva vanalinnas Suure ja Pimeaia tänavate vahelisel alal asuvaid kinnistuid.
Planeeringuala pindala on u 2,2 ha. Planeeringualal asuvate kinnistute katastriandmed on esitatud
tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringualal asuvate kinnistute katastriandmed
Katastriüksus Katastritunnu Katastriüksuse
Pindala Omandivorm
e lähiaadress s sihtotstarve
Suur tn 12 51101:002:0008 1 686 m2 elamumaa 100% segaomand
Rüütli tn 8 51101:002:0001 5 104 m2 ärimaa 100 % munitsipaalomand
Suur tn 10c 51101:001:0919 7 977 m2 ühiskondlike ehitiste maa munitsipaalomand
100 %
Pimeaia tn 12 51101:001:1505 3 382 m2 sihtotstarbeta maa 100 % eraomand
Koidula tn 10 51101:002:0104 923 m2, sh ühiskondlike ehitiste maa munitsipaalomand
planeeringualas 100 %
u 38 m2
Suur tn L2 51101:002:0090 3 577 m2, sh transpordimaa 100 % munitsipaalomand
planeeringualas
u 1 189 m2
Rüütli tänav 51101:002:0096 3 469 m2, sh transpordimaa 100 % munitsipaalomand
planeeringualas
u 112 m2
Pimeaia tänav 51101:001:1829 86 m2 transpordimaa 100 % munitsipaalomand
T3
Pimeaia tänav 51101:002:0085 7 486 m2, sh transpordimaa 100 % munitsipaalomand
planeeringualas
u 2130 m2
Pimeaia tn 3 // 5 51101:002:0071 31 309 m2, sh üldkasutatav maa 100 % munitsipaalomand
// Pimeaed planeeringualas
u 249 m2
Hoonestus ja haljastus
Planeeringuala on valdavalt hoonestamata ning kasutusel pargina. Hoonestatud on Suur tn 12
kinnistu, kus asub 444 m2 ehitisealuse pinnaga 4-korruseline korterelamu (EHR kood 118000278).
Rüütli tn 8 kinnisasjal asunud hooned ja rajatised on lammutatud 2022. aastal, alale on lammutamise
käigus jäänud ehitusjäätmeid (betoonpostid, betoontükid, metalltraat, metallvõrk jne).
Pargina kasutusel olevad alad on murukattega. Puittaimestik paikneb valdavalt Rüütli tn 8 kinnisasja
piiride, Pimeaia tänava ja planeeringuala ida-lääne-suunaliselt läbiva jalgtee läheduses.
Dendroloogilise hinnangu1 alusel on inventeeritud puittaimestiku üldseisund rahuldav. Enamus
puittaimestikust kuulub III väärtusklassi (64,7%), II väärtusklassi jääb 22,5% inventeeritud
puittaimestikust. Planeeringualal võib esile tuua kolm alleed: vahtraallee Pimeaia tänaval sõidutee
1
Rüütli tn 8, Pimeaia tn 12, 3//5, Suur tn 10c, Suur tn 12 puude dendroloogiline hinnang, Viridarium OÜ, töö nr 4/23.
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering 7
äärtes, kaherealine kaseallee Pimeaia tn 12 ja Suur tn 10c idaservas ning ala läbiva kõnnitee ääres.
Alleede puudel ei ole piisavalt ruumi ning valgust kasvamiseks, puud konkureerivad omavahel,
mistõttu on ligi pool (49%) allee puude tüvedest kõverdunud ning osad (22%) tüved kaldunud.
Pimeaia tn 12 kinnisasja haljasalal on pinnase varingud.
Reljeef
Maapind planeeringualal langeb läänest Raekoja platsi suunalt idasse Pimeaia tänava ja Narva jõe
suunas. Suure ning Pimeaia tänavate kõrguste vahe on u 7 m. Suur tn 10c kinnisasja lõunapoolse osa
reljeef on Suure ja Pimeaia tänavate vahelisel alal kujundatud kolme sileda platoona/tasapinnana, mis
langeb samuti läänest idasuunas. Tasapindade servades on paekivist müürid, jalgtee laskub
tasapindadelt treppide abil.
Juurdepääsud
Planeeringuala läbib läänest Suur tänav ja idast Pimeaia tänav, millelt on tagatud sõidukitega
juurdepääs planeeringualale. Mõlemad tänavad on planeeringualaga piirnevas lõigus kahesuunalise
liiklusega, mõlemal pool sõiduteed on olemas kõnniteed. Suure tänava idapoolset sõidurada
kasutatakse ka parkimiseks. Planeeringuala loodenurgast on juurdepääs kitsale (u 3 m laiune
lagunenud asfaltkattega tee) Heinaturu tänavale, mis kulgeb mööda eraomandis olevaid kinnistuid ja
mida kasutatakse ühe juurdepääsuteena Kraavi tn 12 korterelamuni. Planeeringualal asuvale Rüütli tn
8 kinnisasjale on sõidukitega juurdepääs läbi Suur tn 12 kinnistu mööda 1,5 m laiust asfaltkattega rada.
Juurdepääsuservituuti Rüütli tn 8 kasuks seatud ei ole.
Jalakäijad kasutavad Suure ja Pimeaia tänavate vahel liikumiseks Suur tn 10c kinnistu põhjapiiriga
paralleelselt kulgevat jalgteed (pinnastee). Platoosid ühendavate treppide tõttu ei taga jalgtee
ligipääsetavust kõigile ühiskonnagruppidele.
Tehnovõrgud
Planeeringualal paiknevad mitmed tehnovõrgud: elektrikaablid ja -õhuliinid,
tänavavalgustuskaablid, reoveekanalisatsioonitorud, veetorud, soojustorud, gaasitorud. Leidub ka
mittetöötavaid tehnovõrke. Suur tn 12 korterelamul on olemas elektri-, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi-
ja soojusvarustus.
Lähimad tuletõrjehüdrandid paiknevad planeeringualal Suur tn 12 korterelamu ees tänaval (hüdrant
nr 280) ja Pimeaia tänaval (hüdrant nr 52).
Muinsuskaitsealane ja ajalooline teave
Planeeringuala asub tervikuna arheoloogiamälestise „Asulakoht“ (reg nr 27276) ja osaliselt
ehitismälestise „Narva linnakindlustused, 14. saj-1863“ (reg nr 13999) territooriumil. Planeeritaval
alal ajalooline (enne 1944. a) säilinud maapealne hoonestus puudub.
Tulenevalt detailplaneeringu koostamise eesmärgist taastada planeeringualal ajalooline (1944. a
sõjaeelne) tänavavõrk ning sellest lähtuv hoonestus, on detailplaneeringuga kavandatud kruntide (sh
ajalooliste tänavate taastamise) moodustamise aluseks 1927. a linnaplaanidel (planžettidel) olevad
kruntide koordinaadid. Planeeringualal on läbi viidud mitmeid arheoloogilisi eeluuringuid234, mille
eesmärk on olnud tuvastada ajalooliste tänavate asukohti. Pimeaia tn 12 lõunaosas ja Suur tn 10c
põhjaosas, ajalooliste Rahu ja Vahe tänavate ristmikust kagus, asus linnakalmistu5, mida kasutati veel
18. sajandil.
Pimeaia tn 12 kinnisasja keskosas, ajaloolisest Vahe tänavast põhjasuunas, paikneb keskaegne
linnamüür ja Liivavalli bastion. Pimeaia tn 12 põhjapoolsel alal on kunagistest maapealsetest
2
Raamatukogu ja selle lähiala detailplaneeringu maa-ala arheoloogilised eeluuringud, OÜ Zoroaster, töö nr 29092014/AE;
3
Arheoloogilised eeluuringud Narvas aadressil Suur 10c endiste Rüütli ja Rahu tänavate joone täpsustamiseks, OÜ Tõrvajõe, töö nr 26102023
4
Rüütli 8 arheoloogiline eeluuring, Gradiens OÜ, 2014 (töö täpse nimetuse info ja vektorformaadis šurfide asukohad puuduvad)
5
Muinsuskaitse eritingimused Rüütli tänava ajaloolise kvartali detailplaneeringule, OÜ Kivisilla, töö nr 2-23. Asukoht ajaloolise lähteinfo joonisel on
võetud Narva linna üldplaneeringust.
8 Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering
mälestistest säilinud ainult Liivavalli bastion. Tegu on mälestise Narva linnakindlustused, 14. saj.-
1863 (reg. nr. 13999) ühe osaga ning tänaseks on selle säilinud osa selle ees olnud vallikraavi ja bastioni
peale ala hilisema pinnasega täitmise tõttu jäänud suuresti maa sisse.
Teadaolev ajalooline info on kantud joonisele nr 8 Ajalooline alusinfo.
Looduskaitse ja muud kitsendused
Planeeringuala jääb terves ulatuses mitmete II kaitsekategooria kaitsealuste nahkhiireliikide elupaiga
alale6. Planeeringuala kirdenurk ulatub vähesel määral Narva Pimeaia kaitsealale (registrikood
KLO1200459) ja idaserv vähesel määral III kategooriasse kuuluva kaitsealuse kodukaku (Strix aluco)
elupaiga alale (registrikood KLO9124032).
Planeeringuala idaosale ulatub vähesel määral Narva jõe kalda 100 m laiune piiranguvöönd.
Tulenevalt kaldaastangu puudumisest (Pimeaia tänavast idas paikneb põhikaardile kantud
tehissein7) on kalda ehituskeelu- ja piiranguvööndi lähtejooneks põhikaardile kantud veepiir. Narva
jõe kalda 50 m laiune ehituskeeluvöönd planeeringualale ei ulatu.
Põhjavee kaitstuse hinnangu alusel asub planeeringuala nõrgalt kaitstud alal8.
Eesti pinnase radooniriski kaardi9 alusel (andmed seisuga 2023.a) asub Narva linn kõrge või väga
kõrge radooniriskiga alal.
Planeeringuala jääb täielikult riigipiiri piirivööndisse, kus liikumisel ja viibimisel tuleb arvestada
riigipiiri seaduses § 96 seatud piirangutega.
2.2. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja linnaehituslike ning
muinsuskaitseliste seoste analüüs
Planeeringuala asukoht on kujutatud joonisel nr 1 Situatsiooniskeem. Planeeringuala mõjuala
funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on esitatud joonisel nr 2 Mõjuala funktsionaalsed ja
linnaehituslikud seosed.
Planeeringuala asub Narva vanalinnas Suure ja Pimeaia tänavate vahelisel alal, raekoja vahetus
läheduses, hõlmates ajalooliste Rüütli, Rahu, Pagari, Suur ja Vahe tänavate vahelisi kvartaleid.
Planeeringuala piirneb põhjasuunast elamumaa sihtotstarbega kinnistutega (Kraavi tn 10, 12 ja 14),
kus paiknevad 4-5-korruselised korterelamud, Kraavi tn 14a elamumaa sihtotstarbega kinnisasi on
hoonestamata ning kasutusel haljasalana. Planeeringualast idas asub Pimeaia park, mis paikneb
ajaloolistel Victoria ja Pax bastionitel ning bastionite vahelisel alal. Pimeaia park on vanalinna ainus
tihedama puistuga park ning olulisim roheala10. Lõunasuunast piirneb planeeringuala ärimaa (Suur
tn 10), üldkasutatava maa (Suur tn 10b) ja ühiskondlike ehitiste maa (Koidula tn 10) sihtotstarbega
kinnisasjadega, mis on hoonestamata ning kasutusel haljasalana. Planeeringualast edelasse jääb
Raekoja plats seda ääristavate raekoja ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoonetega. Läänesuunas
piirneb planeeringuala 4-korruseliste korterelamutega hoonestatud kinnistutega (Rüütli tn 2, Suur tn
17).
Planeeringuala kontaktvöönd (siin ja edaspidi kasutatud paralleelselt mõistega mõjuala) asub
Vanalinna linnaosa keskmes, mille tänane linnaehituslik struktuur (sh tänavate paiknemine) on
kujunenud valdavalt II maailmasõja (6. märtsi 1944. a pommirünnaku) purustuste järgselt. Sõja
purustuste ja hiljem varemete lammutamise tõttu on vanalinna hoonestus tänaseks küllaltki hõre,
uushoonestus on muutnud linnaosa ilme eklektiliseks, tänavavõrk erineb oluliselt ennesõjaaegsest
6
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud,
mistõttu ei ole planeeringu joonistel II kategooria elupaiga täpset ala näidatud.
7
Keskkonnaameti 19.02.2025 kiri nr 7-13/24/17744-9 „Ehituskeeluvööndi vähendamise osaline nõusolek vastuvõetud Narva linna üldplaneeringu
alusel“.
8
Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi kaardirakenduse alusel.
9
Eesti Geoloogiateenistuse “Eesti pinnase radooniriski kaart”,
https://gis.egt.ee/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e.
10
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, Narva Linnavalitsuse
Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet, juuli 2022.
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering 9
tänavavõrgust, mistõttu puudub seos ajaloolise hoonestuse ja sõjajärgsete hoonete mahtude ja
kõrgusega11. Ennesõjaaegne tihe hoonestus on asendunud mitmete haljasaladega, tekitades
vanalinnas „rohelist“ ja avarat ruumi, mistõttu on vähenenud vanalinna linlik tunnetus ja
avalikkusele suunatud funktsiooniga hoonete vähesuse tõttu linnaosa kasutusaktiivsus. Vanalinna
ajaloolist tihedust ilmestavad skeemil 1 esitatud ajaloolised aerofotod enne ja pärast 1944 .a.
purustusi, millelt on näha katusepinna rohkus (sh katusekallete varieeruvus), haljastuse vähesus ning
hoonete (sh müüride) tihe paiknemine.
Aerofoto 1941. aastast. Aerofoto 1944. aastast
Skeem 1. Vanalinna ja planeeringuala ajaloolist tihedust iseloomustavad aerofotod, planeeringuala piiritletud
punase joonega (Maa- ja Ruumiameti fotoarhiiv).
Ka muinsuskaitse eritingimused (MKET)12 toovad välja, et ajalooliselt oli Rüütli tänava kvartali
hoonestus vanalinnale iseloomulikult tihe. Tänavate poolt olid krundid piiratud täismahus
hoonestusega või siis kõrge müüritisega ning kvartalite keskele jäid väikesed sisehoovid. Tiheda
hoonestuse tõttu avanesid kõik vaated piki tänavaid. Olulised vaated olid Rüütli tänava otsast raekoja,
börsihoone (tänane Raekoja plats 2) ja nende ees olevale väljakule. Oluliseks vaatesuunaks võib
pidada ka maapinna reljeefi tõttu vaatesuundi Rüütli ja Vahe tänavatelt Pimeaia tänava suunas. Kuigi
Rüütli tänavast põhja pool, kunagiste Rahu, Vahe ja nüüdse Pimeaia tänava vahelises kvartalis asunud
linnakalmistu ala hoonestati üle, jäid Pimeaia tänava äärsed kvartalid üsna hõredalt hoonestatuks.
Seetõttu võib arvata, et suur osa kalmistust on endiselt maa sees säilinud.
Ajalooliste hoonetena on kontaktvööndis säilinud ja ehitismälestisena registreeritud Narva raekoda
(reg nr 14004) ning Narva gümnaasiumi hoone (reg nr 14006).
Kontaktvööndi hoonestuses domineerivad tüüpprojekti alusel 1960-70ndatel ehitatud 3-4-
korruselised korterelamud Viru, Vestervalli, Kraavi ja Suure tänavate ääres. Tänavad on ääristatud
pärna- ja vahtraalleedega. Avalikku funktsiooni täidavad kontaktvööndis Raekoja platsi ääres asuvad
Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja Narva raekoja hoone ning Hariduse ja Kraavi tänavatel asuvad
haridusasutused (lasteaed, põhikool ja gümnaasium nö hariduslinnakuna). Planeeringuala
kontaktvööndit illustreerib skeem 2.
11
Narva Vanalinna linnaosa üldplaneering, seletuskirja lk 17.
12
Siin ja edaspidi Muinsuskaitse eritingimused Rüütli tänava ajaloolise kvartali detailplaneeringule, OÜ Kivisilla, töö nr 23-23
10 Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering
Pimeaia park
Hariduslinnak Raekoja plats
Skeem 2. Vaade planeeringualale edelast. Planeeringuala on märgitud punase joonega, kontaktvöönd sinise
joonega. Foto: Maa- ja Ruumiameti kaldaerofoto, pildistatud 13.05.2023.
Planeeringualal on läbi kontaktalal kulgevate tänavate head ühendused Narva linna teiste
piirkondadega nii sõidukitega kui jalgsi. Planeeringualal ida-lääne-suunaliselt kulgev jalgtee on
oluliseks jalakäijate ühendusteeks Raekoja platsi ja planeeringuala vahetusse lähedusse jääva Narva
jõe kaldapromenaadi vahel. Lähimad ühistranspordipeatused asuvad planeeringualast u 300-450 m
kaugusel põhja- ja läänesuunas Vestervalli ja Hariduse tänavatel.
Planeeringualast lõuna- ja edelakaarde jäävatel Stockholmi platsi, Raekoja platsi ja Raekoja pargi
(Suur tn 10, 10A ja 10b) aladel viidi 2017. a läbi Narva vanalinna südame arhitektuurivõistlus, mille
eesmärk oli nimetatud alad lahendada terviklikult ning siduda vanalinna keskseks ruumiteljeks,
sidumaks olemasolevaid ja planeeritavaid hooneid kui ka jõeäärset promenaadi. Arhitektuurivõistluse
võitis KOKO arhitektid OÜ ideekavand „Narvainen“ (vt skeem 3). Ideekavand näeb ette nimetatud
Raekoja park
Skeem 3. Ideekavandi „Narvainen“ asendiplaan. Planeeringuala nurk on tähistatud punase joonega.
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering 11
aladele modernse urbaanse linnakeskkonna loomist, kus on meeldiv vaba aega veeta. Raekoja pargi
lahenduses on erinevate materjalidega rõhutatud ajaloolise hoonestuse negatiivpildina hoonete
vahelist ruumi.
Planeeringualal ja mõjualas kehtestatud detailplaneeringud
Planeeringualal ja mõjualas on kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid, mis on valdavalt ellu
viimata.
Planeeringualale ulatub osaliselt kaks kehtivat detailplaneeringut: Kraavi tn 14 detailplaneering
(kehtestatud 2002.a.) ja Raamatukogu ja selle lähiala detailplaneering. Kehtiv detailplaneering
puudub suuremal osal Suur tn 12 ja Rüütli tn 8 kinnistust. Nimetatud kinnistute põhjapiirile on Kraavi
tn 14 detailplaneeringuga ette nähtud servituudiala ajaloolise Vahe tänava taastamiseks ning
juurdepääsuks Rüütli tn 8 kinnisasjale. Kraavi tn 14 detailplaneering kehtib veel Pimeaia tn 12
kinnisasjal ajaloolise Vahe tänava koridorile planeeritud servituudi alast põhjapoole jäävas osas, kuhu
on täna teadaoleva Liivavalli bastioni asukohale määratud ehitusõigus 4-korruselise büroo- ja
korterelamu ehitamiseks u 745 m2 suurusele hoonestusalale ning kinnisasja põhjaserv on planeeritud
haljasalaks. Planeeringuga on Vahe tänava servituudiala põhjaserva planeeritud uus krunt
rekonstrueeritavale AJ-61 alajaamale. Kraavi tn 14 detailplaneeringuga määratud ehitusõigust ei ole
käesolevale planeeringualale ulatuvas osas ellu viidud, samuti ei ole moodustatud alajaamale uut
kinnistut ega alajaama uude asukohta rajatud.
Raamatukogu ja selle lähiala detailplaneeringuga on käesoleva planeeringuala ulatuses kavandatud
ajalooliste Rüütli, Vahe, Rahu ja Pagari tänavate taastamiseks tee ja tänava maa krundid. Tänavate
vahele jäävatesse kvartalitesse planeeritud kruntidele on määratud ehitusõigus ühiskondlike hoonete
ehitamiseks. Rüütli tänava äärde on ette nähtud kuni 4-korruselised hooned (suurim lubatud abs.
kõrgus vahemikus 46-42,00 m, suhteline kõrgus 16 m, langevalt Pimeaia suunal), Vahe tänava suunda
jäävatel kruntidel kuni 3-korruselised hooned (abs. kõrgus kuni 38,00 m, suhteline kõrgus 12 m).
Kruntide lubatud täisehitus on 70-100%. Lubatud on üle 30 kraadised katusekalded.
Käesolevale planeeringualale jääb ajaloolise Rüütli tänava Pimeaia poolses otsas osaliselt
Koidula tn 10 kinnisasi, millele on Raamatukogu ja selle lähiala detailplaneeringuga määratud
taastatava ajaloolise hoone hoonestusala ajaloolise Peeter I maja endises asukohas ja mahus.
Ajalooliste fotode ja plaanimaterjali alusel ulatus Rüütli tänavale nimetatud hoone trepistik. Koidula
tn 10 kinnisasja osas käesolev detailplaneering uut lahendust ei määra ning kinnisasja arendamisel
tuleb edaspidi arvestada Raamatukogu ja selle lähiala detailplaneeringuga.
Käesolev detailplaneering muudab osaliselt planeeringualal kehtivaid detailplaneeringuid.
Detailplaneeringute kehtima jääva osa elluviidavuse tagamine on kirjeldatud täpsemalt ptk-s 3.1.
Planeeringu mõjualas kehtestatud detailplaneeringutega on määratud valdavalt ehitusõigused
korterelamute13 ja ühiskondlike ehitiste14 (haridusasutused) ehitamiseks, avaliku ruumi loomiseks
ning planeeritud selleks vajalikud krundid. Mitmetes detailplaneeringutes, kus asjakohane, on
määratud tingimused ajalooliste tänavate markeerimiseks või taastamiseks ning hoonete kõrguste
määramisel on arvestatud raekoja räästa ja harja kõrgusest tuleneva kõrguspiiranguga.
Planeeringualast põhjas, Kraavi tn 14 ja 14a kinnistutel, kehtib osaliselt lisaks 2002.a kehtestatud
Kraavi tn 14 detailplaneeringule veel 2006.a kehtestatud Kraavi tn 14 maa-ala detailplaneering.
Käesolev detailplaneering arvestab nimetatud detailplaneeringus kavandatud tehnovõrkude
varustatuse vajadusega ning Kraavi tn 14a kinnistule planeeritud hoonestusalast tuleneva
tuleohutuskujaga (vt ptk 3.4).
13
Kraavi tn 2, 7; Mängu 1 detailplaneering, kehtestatud Narva Linnavolikogu 27.11.2003 otsusega nr 151/24;
Kraavi tn 14 maa-ala detailplaneering, kehtestatud Narva Linnavolikogu 24.08.2006 otsusega nr 136;
Koidula tn 8 maa-ala detailplaneering, kehtestatud Narva Linnavolikogu 18.12.2014 otsusega nr 142.
14
Endise börsihoone maa-ala detailplaneering, kehtestatud Narva Linnavolikogu 28.04.2005 otsusega nr 72/54;
Raekoja ja selle lähiala detailplaneeringu osaline kehtestamine Pos 4, Pos 7-8, Raekoja platsi, Rüütli tänava ja Suure tänava osas, kehtestatud Narva
Linnavolikogu 25.01.2018 otsusega nr 5;
Raekoja ja selle lähiala detailplaneeringu osaline kehtestamine Pos 1-3, Pos 5-6, Pos 9-10 osas, kehtestatud Narva Linnavolikogu 24.04.2025 otsusega
nr 35.
Kraavi tn 1 maa-ala detailplaneering, kehtestatud Narva Linnavalitsuse 17.03.2020 korraldusega nr 209-k.
12 Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering
Mõjualas kehtestatud Raekoja ja selle lähiala detailplaneeringutega14 (kehtestatud 2018. a ja 2025. a)
on ette nähtud Rüütli, Suure ja Vestervalli tänavate vahelise ala koos olemasoleva raekoja ning Tartu
Ülikooli Narva Kolledži hoonega muutmine ülelinnalise tähtsusega Vanalinna linnaosa
administratiiv- ja hariduskeskuseks.
2.3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Planeeringualal kavandatava tegevusega seotud asjakohased kehtivad strateegilised
planeerimisdokumendid on Ida-Viru maakonnaplaneering ja Narva linna üldplaneering.
Ida-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt on Narva linn määratud maakondlikuks keskuseks, kuhu
koonduvad töökohad ja haridusasutused, regionaalsed avaliku sektori pakutavad teenused ja
mitmekülgsed erasektori teenused. Narva linn on määratud ka kui linnalise asustusega ala, mille
eesmärk on luua kompaktsed linnalised alad, kuhu ka jätkuvalt ja suhteliselt kiirelt kahaneva
rahvaarvu tingimustes koonduvad töö- ning elukohad. Olemasolevate linnaliste keskuste tiheduse ja
kompaktsuse tõstmine suurendab piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust, soodustab
mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist ja tekkimist ning hoiab uue tehnilise ja sotsiaalse
taristu rajamisega kaasnevad kulutused võimalikult madalal tasemel. Linnalise asustusega alade
ruumilise arengu põhimõtetest võib välja tuua järgnevat:
▪ Linnalise asustuse ala on maakonnaplaneeringu mõistes eelisarendatav ala, mis jääb nii elanike,
töökohtade kui ka teenuste peamise koondumise kohtadeks ka kahaneva rahvaarvu korral.
▪ Asustuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, eelistatakse tühjade maa-
alade ja tühjalt seisvate hoonete kasutusele võtmist.
▪ Eelisarendatakse keskkonnasäästlike ja tervislikke liikumisviise nagu jalgsi- ja jalgrattaga
liiklemine. Liikuvuse parendamiseks ühendatakse kergliiklusteed ühistranspordisõlmede ja –
terminalidega.
▪ Linnalise asustuse alade arendamisel tuleb tähelepanu pöörata kaitstavate loodusobjektide
kaitseväärtuste säilimisele.
Maakonnaplaneering käsitleb ka elukeskkonna väärtusi. Planeeringu koostamise eesmärki silmas
pidades tuleb siinkohal järgida vastavust linnakeskkonna väärtuste loomisel. Linnakeskkonna
arendamise eesmärgiks on polüfunktsionaalse linnaruumi tekkimine, kus erinevate funktsioonide
koondamise kõrval tähtsustatakse ka linnaruumi kvaliteeti, harmoonilisust ja inimmõõtmelisust.
Linnakeskkonna arendamisel soodustatakse erinevaid liikumisvõimalusi, pööratakse tähelepanu
tänavate võrgu kujundamisele, hoonestusele ja haljastusele. Linnaruumi turvalisuse tagavad
läbimõeldud ruumilahendused ja tänavavalgustus.
Planeeringulahendus arvestab eelpool loetletud põhimõtetega ning käesolev detailplaneeringu
lahendus on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega.
Narva linna üldplaneeringu (kehtestatud 29.01.2026) kohaselt asub planeeringuala valdavalt
segahoonestusega maa-ala juhtotstarbega alal (vt skeem 4), mis on korterelamu-, äri-, ühiskondlike
hoonete ning neid teenindavate rajatiste maa-ala. Erinevad funktsioonid võivad olla ühes või
erinevates hoonetes, oluline on funktsioonide omavaheline sünergia. Pimeaia tn 12 kinnisasja keskosa
Liivavalli bastioni asukohas on määratud puhke- ja virgestuse maa-ala ning Suur tn 12 kinnistu
korterelamu maa-ala juhtotstarbega. Üldplaneeringu kohaselt peab vähemalt 70% maa-alast või
krundist vastama üldplaneeringus määratud juhtotstarbele. Üldplaneering näeb ette ajaloolise
tänavavõrgu taastamist või markeerimist. Määratud on keskusala arendamise põhimõtted
vanalinnas, muuhulgas on ajaloolise Rüütli tänava planeerimisel vaja arvestada väärtusliku vaate
koridoriga endise Peeter I maja juurest (Koidula tänavalt, Koidula tn 10) Raekojale . Rüütli tänav on
kavandatud täies ulatuses jalakäijate tänavaks. Ajaloolise vanalinna osas võib hoonete maksimaalne
kõrgus olla kuni Narva raekoja karniisi absoluutkõrguseni 47,2 m (EH2000).
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering 13
Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Narva linna üldplaneeringuga.
Skeem 4. Väljavõte Narva linna üldplaneeringu kaardirakendusest
2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise
arengu eesmärgid
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs (ptk 2.1 ja 2.2) koosmõjus arvestamisele kuuluvate
planeerimisdokumentidega (ptk 2.3) toob selgelt välja vajaduse vanalinna ajalooliste tänavate
taastamiseks, hoonestuse tihendamiseks keskusalal ning uusehitiste püstitamisel lähtuda ajalooliselt
vanalinnale omasest linnaruumist, võimaldamaks taaselustada ja tunnustada vanalinna Narva
ajaloolise keskusena. Kirjeldatud keskkonna kavandamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel
võtta arvesse ajaloolisi ja muinsuskaitselisi aspekte mitte niivõrd olemasolevat ehitatud keskkonda.
Planeeringualal, olles seni valdavalt kasutusel haljasalana, muutub planeeringu elluviimisel senine
maakasutus ja ala vaadeldavus. Suureneb piirkonna kasutatavus ja külastatavus sõltuvalt planeeritud
hoonete kasutusotstarbest (elanikud, töökohad, teenuste kasutajad) kui ka piirkonna atraktiivsuse
kasvades nii kergliiklejate kui mõningal määral autoliikluse poolt (üldplaneeringu kohaselt
kujundatakse vanalinnast piiratud autoliiklusega ala, kus suures osas on eelistatud jalakäijad).
Arvestades planeeringu koostamise eesmärki ja selle kooskõla Narva linna üldplaneeringuga ning
ajalooliste ja muinsuskaitseliste tingimustega, on planeeritavate tiheda hoonestusega kvartalite
loomine vajalik ja sobilik antud asukohas.
Ruumilise arengu eesmärgid
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad eelnevates peatükkides toodud analüüsile,
analüüsil põhinevatele järeldustele ning strateegilistele planeerimisdokumentidele. Planeeringuala
ruumilise arengu eesmärgid on:
▪ planeeringualal ajaloolise tänavavõrgu taastamine ja ajalooliste tänavate markeerimine kohas,
kus taastamine ei ole võimalik;
▪ tihendada vanalinna hoonestust ja võimaldada atraktiivse uushoonestusega piirkonna
kujunemist;
▪ taasluua piirkonna ajalooline miljöö;
▪ kavandada Rüütli tänav ja osaliselt Vahe tänav kergliiklejate tänavaks;
▪ siduda planeeritav tänavavõrk olemasoleva linnakeskkonnaga, eelkõige kergliiklejaid eelistades;
▪ luua võimalused vanalinna taaselustamiseks ja ajaloolise keskuse rolli olulisuse tõstmiseks.
14 Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering
3. Planeeringulahendus
3.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ja valiku põhjendused
Planeeringuga kavandatud lahenduse elluviimisel saavad täidetud planeeringualale seatud ruumilise
arengu eesmärgid (vt ptk 2.4).
Planeeringulahenduse kujunemise aluseks on ajalooline teave ning planeeringualal varem teostatud
arheoloogilised eeluuringud. Samuti on arvestatud üldplaneeringu tingimustega, mis seavad
oluliseks vanalinna ajalooliste tänavate taastamise ning uusehitiste püstitamisel lähtuda ajalooliselt
vanalinnale omasest linnaruumist, võimaldamaks taaselustada ja tunnustada vanalinna Narva
ajaloolise keskusena. Planeeringulahendust on püütud jätta võimalikult paindlikuks: võimaldatud on
hoonete funktsioonide mitmekesisust ja kombineerimise võimalust, lubatud on kruntide liitmine ja
mitme krundi peale ühiste alade/rajatiste/hoone osade kasutamine (vt ptk 3.3, 3.4, 3.5).
Planeeringualale kavandatud lahenduse selgrooks on uue tänavavõrgu loomine ja uushoonestuse
kavandamine lähtudes ajaloolisest (enne 1944. a) tänavavõrgust ning hoonestusmahtudest.
Planeeritud ehitusõigus lubab uushoonestust kavandada nii osalise äriotstarbega korterelamute,
ärilise otstarbega ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks rakendades neid üksikult või kombineerides.
Liikluskorralduslikult on ajaloolised Rüütli tänav ja osaliselt Vahe tänav planeeritud jalakäijate
tänavaks. Teised ajaloolised tänavad on kavandatud sõidukitele - jalakäijate eelistusega, jagatud
liiklusruumi põhimõttel.
Ajaloolise keskkonna ja miljöö taasloomise eesmärgil ning tagamaks arheoloogiapärandi säilimist on
planeeringuga seatud mitmeid arhitektuurilisi, kujunduslikke ja ehituslikke tingimusi (vt ptk 3.7).
Oluliseks on seatud ajaloolise Rüütli tänava äärde hoonestuse fassaadifrondi taasloomine ning
ajaloolise hoonestuse räästa- ja katuseharja joone järgimine. Teistel tänavatel tuleb hoonemahtude
lahendamisel lähtuda ajaloolisest kontekstist ning miljöö taasloomise põhimõttest (mahuline
liigendatus, mänglev katusemaastik, varieeruvad katusekalded, jmt). Kõik hooned peavad paiknema
tänavajoonel, planeeritud kvartalite sisehoovid on lubatud täis ehitada. Kõigi hoonete ehitusprojekti
koostamise eelselt tuleb läbi viia arhitektuurivõistlus. Arhitektuurivõistluse võib läbi viia hõlmates
kogu planeeringuala, planeeritud kvartalit või üksikut krunti.
Muinsuskaitselisest aspektist on ajaloolise tänavastruktuuri edasiandmiseks määratud tingimus
markeerida ajaloolised tänavad kohas, kus neid ei saa taastada (nt Suur tn 12 korterelamu esisel alal ja
Pimeaia tänavaga lõikuv ajalooline hoonestusjoon). Arheoloogiapärandi väärtustamiseks ja
säilitamiseks on planeeringuga seatud mitmeid muinsuskaitselisi tingimusi (ptk 3.13). Ajaloolise
Liivavalli asukohas (krunt nr 15) ei ole hoonestusala kavandatud. Enne hoone(te) projekteerimist
tuleb projekteeritaval alal läbi viia arheoloogilised uuringud. Täiemahulised arheoloogilised uuringud
tuleb läbi viia tööprojekti koostamise käigus ja enne ehitustööde algust.
Planeeringulahendus arvestab maksimaalselt olemasoleva looduskeskkonnaga ning seab vajalikud
leevendusmeetmed (vt ptk 3.12).
Arvestamine kehtivate detailplaneeringutega ja nende elluviidavuse tagamine
Planeeringualale jäävad osaliselt kaks kehtivat detailplaneeringut: Kraavi tn 14 detailplaneering ja
Raamatukogu ja selle lähiala detailplaneering, mis muutuvad planeerimisseaduse § 140 lg 8 alusel
käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega planeeringuala ulatuses kehtetuks. Käesolev
planeeringulahendus tagab juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustatuse ning planeeritud
ehitusõiguse kehtivate detailplaneeringute kehtima jäävas osas ning seeläbi kehtivate
detailplaneeringute elluviidavuse.
Kraavi tn 14 detailplaneeringu lahendust arvestades on Suur tn 12 kinnistule planeeritud
juurdepääsuservituudi vajadus ajaloolise Vahe tänava alal, et tagada ajalooliste tänavate sidusus ning
Kraavi tn 14 detailplaneeringuga kavandatud lahenduse elluviidavus – juurdepääs Kraavi tn 10
korterelamu parklasse ajaloolise Vahe tänava suunalt. Lisaks on tehnovõrkude kavandamisel
arvestatud Vahe tänava põhjaküljele planeeritud uue alajaamaga.
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering 15
Planeeringualale osaliselt ulatuva Koidula tn 10 osas käesoleva detailplaneeringuga lahendust ei
määrata ning Koidula tn 10 kinnisasja arendamisel tuleb edaspidi arvestada Raamatukogu ja selle
lähiala detailplaneeringuga. Nimetatud detailplaneeringuga on Suur tn 10b kinnistust
moodustatavatele kruntidele ette nähtud tehnovõrkudega varustatus, kuid arhitektuurivõistluse
ideekavandi „Narvainen“ kohaselt planeeritud kruntidele (Raekoja pargi alal) hoonestus ei kavandata,
mistõttu puudub vajadus tagada kehtiva detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrkudega
varustatust kavandatud kruntidele. Seetõttu ei ole käesoleva detailplaneeringuga kavandatud
tehnovõrkude ühendusi (v.a elekter ja/või side, mille trassid kulgevad käesoleva detailplaneeringu
lõunapiiril) kehtiva detailplaneeringuga planeeritud kruntidele. Koidula tn 10 tehnovõrkudega
varustatus tuleb tagada Pimeaia tänavale planeeritud tehnovõrkudest.
3.2. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Kruntide moodustamine on kujutatud Põhijoonisel (joonis 4). Kruntide moodustamise kohta annab
ülevaate Kruntimise skeem (joonis 6). Planeeritud kruntide pindalad täpsustatakse
katastrimõõdistamise käigus.
Planeeritud kruntide moodustamise aluseks on ajaloolised (1927. a linnaplaani kohased) krundi piirid,
mis valdavalt paiknesid hoone fassaadiga samal joonel.
Detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud planeeringualal Suur tn 10c, Rüütli tn 8 ja Pimeaia tn 12
kinnisasjade jagamine 20 krundiks: krundid nr 1-15 korterelamu/äri/ühiskondlike otstarbega hoonete
ehitamiseks, krundid nr 16-20 tee ja tänava rajamiseks. Planeeritud krunte 1-14 on lubatud külgneva
krundiga liita (v.a tee ja tänava maa kruntidega).
Planeeringualasse täielikult ja osaliselt jäävate Suur tn 12, Suur tn L2, Rüütli tänav, Pimeaia tänav T3
ja Pimeaia tänav kinnistute piire ei muudeta. Pimeaia tänava kinnistust eraldatakse osaliselt kinnistu
osa ajaloolisi krundi piirde järgides kruntidele nr 10, 11, 14 ja 20.
Detailplaneeringu eesmärki – taastada ajaloolised tänavad ja arvestada ajalooliste krundi piiridega –
silmas pidades on ilma detailplaneeringut koostamata lubatud planeeritud krundi piire
täpsustada/korrigeerida, kui arheoloogiliste uuringute käigus selguvad hoonete müüride ja tänavate
täpsed asukohad.
3.3. Kruntide hoonestusalad
Planeeritud hoonestusalad on kujutatud Põhijoonisel.
Planeeringuga on määratud maapealne ja maa-alune hoonestusala, mille piires on lubatud rajada
ehitusõigusega määratud hooneid ja rajatisi. Hoonete projekteerimine ja ehitamine väljaspool
hoonestusala ei ole lubatud.
Planeeritud hoonestusalad on seotud krundi piiridega, st kui arheoloogilistest uuringutest tulenevalt
on vajalik täpsustada/muuta krundi piire, muutub ka hoonestusala paiknemine.
Kruntide 3-14 hoonestusala on määratud kogu krundi ulatuses, 100 %. Kruntide nr 1 ja 2 hoonestusala
piiritlemisel on arvestatud Suur tn 12 korterelamust idasuunas valgustingimuste ja avarama vaate
tagamisega ning hoonestusala kauguseks Pagari tänava poolsest krundi piirist on määratud 14 m.
Külgnevate kruntide liitmisel liituvad hoonestusalad.
Suur tn 12 kinnistule määratud hoonestusala arvestab olemasoleva korterelamu ja selle renoveerimise
vajadusega. Pimeaia tänavale on määratud hoonestusala ajalooliselt kruntidel nr 10 ja 14 asunud
hoonete tänavale ulatunud hoone osade ulatuses.
Krundi nr 15 hoonestusalal ehitamisel tuleb arvestada krundi lõunaosas paikneva Liivavalli bastioni
alaga, mille täpne asukoht tuleb selgitada arheoloogiliste uuringutega. Kui arheoloogiliste uuringute
käigus selgub, et Liivavalli bastion ulatub planeeritud hoonestusalale, tuleb hoonestusalal
ehitusõiguse elluviimisel arvestada arheoloogilistest uuringutest tulenevate tingimustega (nt
väheneb hoonestatav ala ja ehitusõigus). Krundi nr 15 hoonestusala põhjaküljele ulatub Kraavi tn 14a
16 Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering
kinnistul kehtiva detailplaneeringuga15 planeeritud hoonestusalast tulenev 8 m tuleohutuskuja,
mistõttu tekib krundi nr 15 hoonestusalale osa, kuhu ehitamisel tuleb arvestada kehtivate
tuleohutusnõuetega.
3.4. Kruntide ehitusõigus
Kruntide ehitusõigus on esitatud Põhijoonisel tabelina.
Kruntidele nr 1-15 on määratud ehitusõigus osalise äriotstarbega korterelamute, ärilise otstarbega ja
ühiskondlike hoonete ehitamiseks. Kruntide kasutamise sihtotstarvet võib rakendada üksikult või
kombineerituna teiste krundile määratud kasutamise sihtotstarvetega.
Korterelamute esimesel korrusel on osaliselt kohustuslik kavandada piirkonda teenindava ärilise või
ühiskondliku funktsiooniga ruume (v.a Suur tn 12 olemasolev korterelamu). Korterite suurused
peavad varieeruma.
Kõigile ehitusõigusega kruntidele (v.a Suur tn 12) on määratud kohustuslikuks ehitusjooneks
tänavapoolne krundi piir, mis järgib ajaloolist krundi piiri ja tänavajoont. Kohustuslikul ehitusjoonel
ei tohi asuda tänavamiljöösse mittesulanduvaid ehitisi. Kohustuslikust ehitusjoonest tänava suunas
on lubatud rajada kehtivas seadusandluses16 nimetatud hoone osasid ning hoone osasid, mille
olemasolu on ajaloolise info ja arheoloogiliste uuringute põhjal tuvastatav, nt trepid, astmed ja
sambad, tänava kohale ulatuvad räästad, ärklid (nt krundil nr 1 asunud ajaloolisel Fonne majal).
Pimeaia tänavale on määratud ehitusõigus krundil nr 10 paiknenud ajaloolise Lavretsovi maja
tänavale ulatuva hoone osa ning krundi nr 14 ajalooliselt tänavale ulatunud hoone osa ulatuses.
Vajadusel seada servituudid (nt isiklik kasutusõigus).
Suur tn 12 kinnistul paiknev korterelamu säilib ning seda võib renoveerida ja rekonstrueerida vastavalt
määratud ehitusõigusele.
Ajalooliste tänavate sihtidele (st väljapoole planeeritud hoonestusala) ei ole uushoonestust
planeeritud, v.a eelmises lõigus nimetatud erandite puhul.
Planeeritud kruntidele nr 1-15 on hoonestusala piires lubatud rajatiste (nt rattahoidla, jäätmemaja,
varjualune vms) ehitamine, kui rajatise tehnilised omadused (nt materjal, rajatise avatus, jms) on
vastavuses tuleohutusnõuetega ning nõuetekohased kujad hoonetest täidetud. Suur tn 12 kinnistul
võib väljapoole hoonestusala rajada jäätmete kogumise koha (nt jäätmemaja, paigaldada maapealsed
või maa-alused jäätmemahutid). Suur tn 12 kinnistule kavandatavate rajatiste (nt jäätmete kogumise
koha) kavandamisel tuleb teha koostööd Narva Linnavalitsuse, Päästeameti ja võrguvaldajatega.
Kirjeldatud rajatiste ehitusõigus ei kajastu ehitusõiguse tabelis. Rajatisi võib ehitada krundi põhiselt
või ühiselt mitme krundi peale, vajadusel seada servituudid. Abiruumid (sh panipaigad, kinnised
jalgrattahoidlad) tuleb lahendada hoonesiseselt või sisehoovis.
Maa-alused hoonestusalad on lubatud nö keldrikorrusena kasutusele võtta ulatuses, mida
võimaldavad ajaloolised (st sõja-eelsed) konstruktsioonid (müürid, võlvlaed, vundamendid, jm).
Maa-aluse parkimiskorruse rajamine on keelatud. Maa-aluste ruumide kasutusele võtmise võimalus
ja ulatus tuleb välja selgitada arheoloogiliste uuringute käigus.
Külgnevate kruntide liitmisel summeeritakse liidetavate kruntide ehitusõigus (suurim lubatud
ehitisealune pind), v.a korruselisus.
Planeeringu Põhijoonisel on kujutatud hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinna illustreeriv
lahendus. Täpsem lahendus tuleb leida läbi arhitektuurivõistluse ja projekteerimise.
Kõik ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
15
Kraavi tn 14 maa-ala detailplaneering, kehtestatud Narva Linnavolikogu 24.08.2006 otsusega nr 136
16
Planeeringu koostamise hetkel kehtiva majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
§ 19 lg 6 nimetatud hoone osad.
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering 17
3.5. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus
Planeeringualale on kavandatud ajaloolisest tänavavõrgust lähtuv uus tänavavõrk, kust on tagatud
juurdepääsud planeeritud kruntidele. Ajaloolises asukohas on planeeritud ida-lääne suunaliselt
Rüütli tänav (krunt nr 20) ja Vahe tänav (krundid nr 16 ja 17), mis ühendavad tänaseid Suur ja Pimeaia
tänavaid. Vahe tänava sidusus Suure tänavaga on väljaspool planeeringuala jäävas osas tagatud
kehtivate detailplaneeringutega17 määratud juurdepääsuservituutidega. Rüütli ja Vahe tänavatega
ristuvalt on ajaloolises asukohas planeeritud Pagari (krunt nr 19) ja Rahu (krunt nr 17) tänavad.
Planeeringuga on jalakäijate tänavaks (vaid kergliiklusele kasutatav) kavandatud Rüütli tänav ning
Vahe tänav Suure ja Pagari tänavate lõigus. Pagari ja Rahu tänavad ning Vahe tänav Pagari ja Pimeaia
tänava lõigus on kavandatud sõidukite juurdepääsuks planeeritud kruntidele, kergliiklejate
eesõigusega, jagatud liiklusruumi põhimõttel, kahesuunalise liiklusega. Autoliiklusele kavandatud
tänavatel tuleb tagada päästetehnikale vastav kandevõime. Pagari ja Rahu tänavad on Rüütli tänava
suunal tupiktänavad.
Pimeaia tänaval tuleb kruntide nr 10, 11 ja 14 hoonestusalal kõnniteede sidususe tagamiseks lahendada
kõnnitee planeeritud hoonestuse mahus, nt sammaskäiguna, (vähesel määral tajutavalt) konsoolsena
või muul viisil selliselt, et oleks tajutav ajalooline hoonestusjoon. Võimalusel on lubatud kõnnitee
rajamine Pimeaia tänavale kruntide nr 10, 11 ja 14 hoonestuse äärde, kui on tagatud piisav sõidukite
liiklusruum Pimeaia tänaval.
Planeeritud Rüütli, Vahe, Pagari ja Rahu tänavate ning markeeritava Suure tänava katendina ei ole
lubatud kasutada asfalti ja betooni. Katendina on lubatud kasutada sillutiskive ja -plaate, vm
ajaloolisse miljöösse sobivat materjali. Ajalooline tänavajoon tuleb markeerida olemasolevatel
tänavatel (ajaloolisest Vahe tänavast põhjasuunas Pimeaia tänaval ning Suure ja Rüütli tänava
ristmikul), tänava või trasside ehitustööde käigus. Ajalooliste tänavate rekonstrueerimisel ja
markeerimisel tuleb erineva katendi materjaliga ja/või tooniga eristada ajaloolised kõnniteed,
sõiduteed ja/või tänavajoon.
Ajalooliste tänavate taastamise ja kasutuselevõtu täpsemad tingimused tuleb lahendada koosmõjus
arheoloogiliste uuringute ja arhitektuurivõistluse tulemustega projekteerimise käigus. Lubatud on
tänava taastamine ja kasutuselevõtt ajaloolisel kõrgusel (ajalooline tänava pind kaevatakse välja,
sillutuskivide augud lapitakse) kui ka ajaloolise tänava konserveerimine (ajaloolise tänavakatte
säilitamiseks rajatakse selle peale kaitsekiht ehk nn padi, mis toimib eralduskihina ning takistab
kahjustuste tekkimist all asuvale konstruktsioonile) ning uue tänavapinna rajamine ajaloolisest
tänavast kõrgemal. Mõlemal juhul tuleb tagada tänava ligipääsetavus ja kasutusmugavus kõigile
ühiskonna gruppidele (erinevalt ajaloolisest, kus kõnniteed olid kitsad ja asusid sõidutee sillutisest
kõrgemal).
Põhijoonisel kujutatud juurdepääsude asukohad kruntidele on illustreerivad, mis tuleb täpsustada
hoone projekti käigus. Lubatud on kavandada mitme krundi peale ühiseid juurdepääse, juurdepääsud
sisehoovi võivad olla läbi kangialuse.
Alarmsõidukite kandevõimele peavad vastama Vahe, Pagari ja Rahu tänavad. Rüütli tänava
kandevõimet alarmsõidukitele vastavaks ei kavandata, et tagada tingimused ajaloolise tänava
säilitamiseks või konserveerimiseks. Päästetehnika juurdepääs Rüütli tänava äärsetele hoonetele
tagatud teistelt tänavatel ning raskete päästesõidukite liikumise tõenäosus tänaval on väike.
Parkimine
Suurele tänavale planeeritud parkimiskohad on ette nähtud avaliku kasutusega.
Planeeritud uutel tänavatel (krundid nr 16 - 20) on parkimine keelatud. Parkimine on lubatud
lahendada krundisiseselt hoone mahus või sisehoovis (avatud sisehoov või maapealse
parkimiskorrusena). Maa-aluse parkimiskorruse rajamine on ajalooliste keldrite ja vundamentide
säilitamise eesmärgil keelatud. Parkimisalasid võib kavandada väljapoole hoonestusala kruntidel 1 ja
17
Kraavi tn 14 detailplaneering, kehtestatud Narva Linnavolikogu 30.01.2002 otsusega nr 409/53 ja Kraavi tn maa-ala detailplaneering, kehtestatud
Narva Linnavolikogu 24.08.2006 otsusega nr 136
18 Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering
2. Parklates peab iga 50 sõiduauto parkimiskoha kohta olema üks koht liikumispuudega inimese
sõidukile. Liikumispuudega inimeste autodele tuleb reserveerida parkimiskohad võimalikult
liikumise sihtpunkti, ukse või lifti, lähedal.
Parkimiskohtade projekteerimisel tuleb arvestada ka nõuetekohase elektriautode, jm elektrisõidukite
laadimistaristu kavandamisega.
Narva linna üldplaneering seab eesmärgiks vähendada vanalinna liiklust ning muuta see
jalutajakesksemaks, mistõttu on asukohast ja üldplaneeringu eesmärgist tulenevalt lubatud
kavandada normist vähem parkimiskohti. Parkimiskohtade täpne arv ja paigutus tuleb leida hoone
projekti käigus vastavalt hoone kasutusotstarbele arvestades üldplaneeringu eesmärki.
Parkimiskohtade (nt sisehoovis avatud alana) katend tuleb lahendada sillutiskiviga vmt sademevee
käitlemist võimaldaval viisil. Kogu alal katendi valikul näha ette võimalusi sademevee vooluhulga
piiramiseks ja ühtlustamiseks kasutades võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid.
Jalgrataste parkimiskohad tuleb üldjuhul lahendada krundisiseselt hoone mahus või sisehoovis,
lubatud on ka lahendused mitme krundi peale. Hoone mahust väljapoole kavandatud jalgrattakohad
näha võimalusel/vajadusel ette varjualusega. Vahe, Pagari ja Rahu tänavatele ei ole ajalooliselt
kitsaste tänavate ja operatiivsõidukite ruumivajaduse tõttu üldjuhul jalgrataste parkimiskohti ette
nähtud. Nimetatud tänavatele võib jalgrataste parkimiskohti rajada, kui lahendus ei kitsenda
sõidukitega tänaval liiklemist. Avalikult kasutatavaid jalgrataste parkimiskohti on lubatud rajada
planeeritud Rüütli tänavale ja krundile nr 17. Jalgrattahoidjate lahendus peab sobituma loodava
miljööga ning arvestama arheoloogiliste tingimustega. Jalgrataste parkimiskohtade arv, paigutus
tuleb leida hoone projekti käigus ja/või tänavate projekteerimisel.
Jalgrataste, lapsevankrite, jm kergliiklejate liikumisvahendite parkimine ja hoiustamine tuleb
lahendada hoone mahus või sisehoovides, soovitatavalt varjualusega.
3.6. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused
Detailplaneeringu arhitektuuriline lahendus ja tingimused on koostatud koostöös Kalle Rannulaga
(volitatud arhitekt 7), KPME OÜ-st.
Detailplaneeringuga määratud arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused
lähtuvad eesmärgist taastada ajalooline tänavavõrk, vanalinnale omane hoonestuslaad ja
ehitusmahud, samas kaitstes, säilitades ja eksponeerides ajaloolist kihistust. Arvestatud on
üldplaneeringu tingimustega ning muinsuskaitse eritingimustega asjakohases osas.
Täpsemad arhitektuurilised tingimused krundi kaupa (nt hoonete abs. kõrgused) on toodud
Põhijoonisel esitatud tabelis. Põhijoonisel on kujutatud ajaloolistest hoonete mahtudest lähtuv
illustreeriv hoonestuse kõrguslik liigendatus tänavafrondis.
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on:
▪ Tagada tuleb planeeringuala arhitektuurne ja visuaalne terviklikkus, arhitektuur peab olema
ajaloolist miljööd ja kohatunnetust taastav ning väärtustav, kõrgetasemeline ja ümbritseva
keskkonna kvaliteeti parandav.
▪ Kõigi hoonete ehitusprojekti koostamise eelselt tuleb läbi viia arhitektuurivõistlus.
Arhitektuurivõistluse võib läbi viia hõlmates kogu planeeringuala, planeeritud kvartalit või
üksikut krunti. Arhitektuurivõistluse võistlustingimused tuleb kooskõlastada Narva
Linnavalitsusega. Võistlustingimustega on lubatud täpsustada detailplaneeringuga määratud
arhitektuurilisi, kujunduslikke ja ehituslikke tingimusi.
▪ Hoonete maksimaalne kõrgus võib olla kuni Narva raekoja karniisi absoluutkõrguseni, mis on
47,17 m (vt täpsemalt ptk 2.3 eelviimane lõik).
▪ Uushoonestus peab paiknema ajaloolisel tänavajoonel. Tänavajoonel paiknevad hooned tuleb
mahuliselt liigendada lähtudes ajaloolistest ehitusmahtudest.
▪ Juurdepääsude kavandamisel sisehoovidesse kasutada võimalusel kaare motiivi (tagada sõidukite
juurdepääsuks vajalikud gabariidid).
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering 19
▪ Sisehoovide hoonestamisel võib sisehoovi hoonemahu maksimaalne absoluutkõrgus olla kuni
kvartalis lubatud kõrgeima hoone absoluutkõrguseni. Sisehoovi hoonemaht peab arhitektuurselt
selgelt eristuma ning esile tooma tänavajoonel paikneva hoonestuse räästa- ja harjajoone silueti.
▪ Rüütli tänava fassaadifront peab olema originaalilähedane, järgides räästa- ja katuseharja joont,
avade rütme ja portaale, jm kujunduslikke elemente. Teistel tänavatel võib fassaadi lahendus (nt
avade rütm, avade ja seinapinna suhe) erineda ajaloolisest hoonestusest, kuid peab olema
vanalinna miljööd taasloov ning lähtuma ajalooliselt tõendatud infost (nt ajaloolised fotod).
▪ Tänavate ristmikel peab hoonestus rõhutama ajaloolist arhitektuuri.
▪ Planeeringuga ei määrata kohustuslikku katusekalde vahemikku, kuna katusekallete vahemikud
on ajalooliselt väga varieeruvad. Katusekallete ja harjajoone suuna valikul (v.a sisehoovi mahus)
tuleb taasluua mänglev katusemaastik – erinevad katuskalded ja -viilud (viil ja astmikviil),
harjajoone kõrgused ja suunad, katusetüübid (kald- ja kelpkatused), vältida monomassiivseid
katusemassiive. Sisehoovi hooned võivad olla ka lamekatusega. Akende ja seinapinna suhe ning
akende ja avade rütm peab arvestama ajaloolise hoonestuse ilmega.
▪ Rüütli tänavalt peab säilima vaatekoridor Pimeaia/Koidula tänavalt (endise Peeter I maja juurest,
tänane Koidula tn 10) raekojale.
▪ Välisviimistluses tuleb kasutada ajaloolist miljööd toetavaid kvaliteetseid materjale. Keelatud on
kasutada imiteerivaid materjale.
▪ Tehnoseadmed (nt alajaamad, liitumiskilbid), jäätmete kogumise kohad, jmt tuleb sulandada
ajaloolisse miljöösse, soovitatavalt lahendada hoonesiseselt, sisehoovis või integreerituna hoone
fassaadis (nt elektrikilbid).
▪ Välisvalgustus lahendada üle tänava rippuvalt (mis on ajalooliselt piirkonnas enimkasutatud
valgustuslahendus) või hoonete seintel. Pimeaia, Rüütli ja Vahe tänavatel võib kasutada
valgustusposte.
▪ Liivavalli bastioni asukoht krundil nr 15 tuleb markeerida või muul viisil maastikus esile tuua ja
eksponeerida.
▪ Markeerida ajalooline Suur tänav Suure ja Rüütli tänava ristmikul ning Suur tn 12 kinnistul.
Tänava markeerimisel tagada tänava vaadeldavus ning vältida lõikuvaid markeeringuid (nt mitte
kavandada parkimiskohti ajaloolisele tänavajoonele).
▪ Planeeritud tänavatele on lubatud paigaldada miljöösse sobivaid teisaldatavaid hooajalisi
väliterrasse ja päikesevarjusid. Väliterrasside ja päikesevarjude kinnitamine
maapinda/tänavakatte vahele ei ole lubatud.
▪ Piirdeaedu, hekke ja müüre on lubatud rajada arvestades taastatava ajaloolise miljööga. Täpne
piirde lahendus tuleb lahendada ehitusprojektiga.
▪ Reklaamide kujundus ja paigutamine kooskõlastada Narva Linnavalitsusega.
Ehitiste ehituslikud tingimused on:
▪ hoonetele on lubatud paigaldada päikesepaneele ja päikesekatuseid või kasutada teisi kaasaegseid
taastuvenergia lahendusi, mis sobituvad ajaloolisesse miljöösse;
▪ uute hoonete vundamendid tuleb rajada viisil, mis ei põhjusta kahjustusi ajaloolistele
vundamentidele ega nende säilinud osadele. Uute konstruktsioonide toestamiseks tuleb kasutada
ehitusmeetodeid, mis võimaldavad koormuse ülekandmist sügavamatesse kandvatesse
kihtidesse (nt mikrovaiad, vundamenditalad, sillakonstruktsioon vms), vältides otsest koormust
ajaloolistele struktuuridele. Seejuures peab tagama, et hoonete fassaadid peavad paiknema
kohustuslikul ehitusjoonel, tagades ajaloolise tänavaruumi ja hoonestusstruktuuri järjepidevuse.
▪ Enne ehitustegevuse algust tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud, mille üheks eesmärgiks on
hinnata ajalooliste vundamentide säilivust ja võimalikku kasutatavust uute hoonete rajamisel.
Juhul kui ajaloolisi vundamente ei ole võimalik konstruktiivsetel või tehnilistel põhjustel
kasutada, tuleb rakendada sobivaid ehitustehnilisi lahendusi, mis tagavad nii uue hoone
stabiilsuse kui ka kultuuripärandi säilimise.
3.7. Haljastus ja vertikaalplaneerimine
Planeeringulahendusega ei määrata ajaloolisest taustsüsteemist tulenevalt kohustuslikku haljastuse
rajamise nõuet. Planeeritud ehitistele, liiklusaladele ja arheoloogilistele uuringutele ette jäävad puud
20 Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering
on lubatud likvideerida. Siiski tuleb arvestada, et hoonestamata alad oleksid maksimaalselt
haljastatud, et vähendada kliimamuutustest tulenevaid mõjusid. Planeeringuala haljastuses on
lubatud konteinerhaljastuse kasutamine.
Kuni puude likvideerimiseni tuleb planeeringualal asuvate puudega seotud tegevuste (nt hooldus,
raie, istutamine, kändude freesimine või juurimine, kaitsmine ehitustööde ajal) korral lähtuda
dendroloogilises hinnangus18 toodud soovitustest ning käesoleva detailplaneeringuga määratud
liigikaitse leevendusmeetmetest (vt ptk 3.12). Kõik puudega seotud tegevused on vaja kooskõlastada
Narva Linnavalitsuse, Muinsuskaitse ja Keskkonnaametiga ning krundi omanikuga.
Planeeringuala ulatub kaitsealusele Pimeaia pargi (registrikood KLO1200459) alale vähesel määral
planeeringuala kirdetipus, kuhu käesoleva detailplaneeringuga tegevusi või haljastusega seotud
tingimusi ei määra. Pimeaia pargis tuleb tegevuste kavandamisel arvestada looduskaitseseaduse ja
Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute
kaitse-eeskiri“.
Ajalooliste tänavate markeerimisel ja tehnovõrkude rajamisel tuleb võimalusel olemasolevad puud
(sh Suurel ja Pimeaia tänaval) säilitada.
Kruntide vertikaalplaneerimisel lähtuda ajalooliste tänavate kõrgustest. Vertikaalplaneerimisel
arvestada, et sademevesi ei valguks naaberkruntidele. Suur tn 12 kinnistu idapiiril paikneb u 0,7-1,1 m
kõrgune nõlv, mis langeb planeeritud kruntide nr 1, 2 ja 3 ning ajaloolise Vahe tänava suunas.
Kirjeldatud nõlva ja sealt kruntide suunas voolava sademeveega tuleb arvestada edasisel
projekteerimisel, nõlva on lubatud ümber kujundada. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada
projekteerimise käigus tulenevalt hoonestuse asukohast.
3.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Tehnovõrkudega varustatus on lahendatud võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimuste
alusel. Planeeritud lahendus on illustreeriv (sh Pimeaia tänavale projekteeritud liiva-õlipüüduri ja
sademevee kanalisatsioonitoru uue asukoha osas), mida tuleb täpsustada projekteerimise käigus
arvestades olemasolevaid säilivaid, ümberehitamist vajavaid tehnovõrke, projekteeritavaid ehitisi,
hoonete asendiplaani ja ruumiprogrammi, tänavamaa elemente, haljastust ning arheoloogiliste
uuringute tulemusel selgunud asjaolusid. Pimeaia tänaval tuleb tehnovõrkude edasisel
projekteerimisel arvestada projekteeritud ja hiljemalt 2026. a välja ehitatava
sademeveekanalisatsioon lahendusega (K-Projekt OÜ töö nr 22149). Kui projekteeritud ja välja
ehitatud sademeveekanalisatsiooniga ei ole kruntidele vajalike tehnovõrkudega varustatuse tagamise
tõttu võimalik arvestada, tuleb arvestada sademeveekanalisatsiooni ümberprojekteerimise ja -
ehitamisega.
Ehitustegevusele (sh pinnasetööd) või haljastuse rajamisele ette jäävad ning tööst väljas ja kasutusele
mitte jäävad tehnovõrgud tuleb likvideerida – töö käigus pinnasest eemaldada. Lubatud on tööst
väljas ja kasutusele mitte jäävaid tehnovõrke läbi lõigata ning pinnasesse jätta, kui need ei tule välja
ehitustegevuse või haljastuse rajamise käigus ning ei kujuta keskkonnale ohtu (nt tööst väljas soojus-
, kanalisatsiooni- ja veetorud võimalike lekete allikana). Tehnovõrgud, mille toimimine peab olema
tagatud, tuleb vajadusel ja/või tehnovõrguvaldaja nõudel ümber ehitada. Kõik tehnovõrkude torud ja
kaablid on planeeritud maa-alustena.
Tehnovõrgud ehitatakse välja igakordse krundi valdaja või omaniku poolt koostöös tehnovõrke
valdava ettevõttega (vt ka ptk 3.15.2).
Ajaloolisele Rüütli tänavale ei ole üldjuhul tehnovõrkude projekteerimine lubatud, et säilitada
ajaloolise tänava katend ja kultuuri-/arheoloogiline kihistus. Rüütli tänava ristumistel Pagari ja Rahu
tänavatega on lubatud rajada elektri ja telekommunikatsiooni reservtorusid.
18
Rüütli tn 8, Pimeaia tn 12, 3//5, Suur tn 10c, Suur tn 12 puude dendroloogiline hinnang, Viridarium OÜ, töö nr 4/23
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering 21
Krundi nr 15 varustatust tehnovõrkudega on lubatud lahendada läbi Liivavalli bastioni ala, kus
ajalooliselt paiknes ka hoonestus. Juhul, kui arheoloogilistest tingimustest tulenevalt ei ole see
võimalik, tuleb krundile nr 15 vajalikud tehnovõrgud rajada Pimeaia tänava suunalt.
Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kujutatud joonisel nr 5 Tehnovõrgud.
3.8.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Vee- ja reoveekanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Narva Vesi 29.01.2025 väljastatud
tehnilistele tingimustele nr TTN-038.
Veevarustus
Planeeritud krundid tuleb liita ühisveevärgiga. Kruntide veevarustus on kavandatud Suure ja Pimeaia
tänavatel asuvatest De 110 mm plastveetorustikest. Pimeaia tänaval tuleb teiste tehnovõrkude
rajamise vajaduse tõttu arvestada olemasoleva veetoru ümberehitamisega.
Iga kinnistu piirile tuleb projekteerida ja paigaldada maakraan. Iga hoone sisendile tuleb ette näha
veemõõdusõlm.
Reoveekanalisatsioon
Planeeritud krundid tuleb liita ühiskanalisatsioonivõrguga. Kruntide reoveekanalisatsioonitorustik
tuleb juhtida Pimeaia tänaval asuvasse Ø 300 mm isevoolsesse reoveekanalisatsioonitorustikku.
Pimeaia tänaval tuleb teiste tehnovõrkude rajamise vajaduse tõttu arvestada olemasoleva
kanalisatsioonitoru ümberehitamisega.
Iga kinnistu piirile projekteerida ja paigaldada reoveekanalisatsioonikaev.
Planeeritud hoonestusaladele (kruntidel nr 9, 10 ja 11) jääv, Suur tn 10c kinnistul paiknev olemasolev
kanalisatsioonikollektor tuleb ümber ehitada kuni Pimeaia tänaval asuva kanalisatsioonikaevuni
7b5K0-6. Kuna planeeritud Rüütli tänavale (krunt nr 20) tehnovõrke üldjuhul ei planeerita, tuleb
kanalisatsioonikollektorile leida uus asukoht väljaspool planeeringuala. Detailplaneeringuga on
kanalisatsioonikollektori kulgemine planeeritud Suur tn 10c kinnistu piiri lähedalt ja läbi Koidula tn 8
kinnistu põhjaosa. Täpsem lahendus tuleb leida eraldi projektiga.
Sademevee ja drenaaživee ärajuhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.
Sademevesi
Planeeringuala sademeveed (tänavatelt ja katustelt) tuleb isevoolselt juhtida lahkvoolsesse
sademeveekanalisatsiooni, mille eesvooluks on Pimeaia tänavale projekteeritud De 400 mm
sademeveekanalisatsiooni toru (tööprojekt „Narvas Vanalinna sademeveesüsteemi projekteerimine,
K-Projekt AS, töö nr 22149). Nimetatud projektiga on Pimeaia tänavale projekteeritud õli-liivapüüdur,
millele tuleb edasisel projekteerimisel leida uus asukoht arvestades ajalooliste hoonete (krundil nr 10
ja Koidula tn 10 taastatav Peeter I maja) ulatumist Pimeaia tänavale. Arvestades Pimeaia tänavale
planeeritud tehnovõrkude vajadust, tuleb edasiste projektidega vajadusel ümber projekteerida
projektikohane sademevee lahendus.
Iga kinnistu piirile projekteerida ja paigaldada kanalisatsioonikaev. Iga kinnistu liitumiskaevu
ühendatava kinnistusisese isevoolse sademeveetoru läbimõõt valida maksimaalselt DN/OD 110 ja
läbilaskevõime peab toru täite h/d = 0,95 korral olema maksimaalselt 10 l/s.
Planeeringuala sademevee ärajuhtimiseks on sademeveetoru planeeritud ajaloolisele Vahe tänavale
(krundid nr 16 ja 17) ning Rahu tänavale (krunt nr 18). Pagari tänava (krunt nr 19) laiust ja tänavale
planeeritud teiste tehnovõrkude vajadust arvestades ei mahu Pagari tänavale
sademeveekanalisatsiooni toru ära, mistõttu tuleb tänava ning külgnevate hoonete katuste
sademeveed juhtida Vahe tänava suunas pinnapealselt tänava vertikaalplaneerimise abil.
Pinnapealselt tuleb Pimeaia suunas juhtida ka Rüütli tänava (krunt nr 20) sademeveed.
Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sademeveesüsteemis on soovitatav
tänavatorustikku juhitava sademevee vooluhulka piirata, rajades reguleerivad mahud (mahutid,
torud, vms) ning kasutada võimalikul määral vähese äravooluteguriga pinnakatteid. Soovitatav on
22 Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering
rakendada looduslähedasi sademeveesüsteeme19 – katustelt tuleva sademevee kogumine ja
taaskasutamine, sademevee juhtimine võimalikele haljasaladele, rajada kasvukaste ja vihmapeenraid
hoonestusest vabadele aladele.
3.8.2. Elektrivarustus ja välisvalgustus
Elektrivarustus
Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Viru Elektrivõrgud OÜ 13.03.2025 väljastatud tehnilistele
tingimustele nr VEV.07-7/42.
Planeeringuala kruntide elektrivarustus on kavandatud kahest olemasolevast alajaamast – AJ-61 ja
AJ- 62. Mõlemad alajaamad paiknevad väljaspool planeeringuala ning on perspektiivis
rekonstrueeritavad. AJ-61 alajaamale on uus asukoht ette nähtud kehtiva Kraavi tn 14
detailplaneeringuga20 Vahe tänava põhjaserva, käesoleva detailplaneeringu põhjapiirile. Nimetatud
alajaamast on planeeritud kruntide nr 4-15 elektrivarustus. AJ-62 alajaam paikneb käesolevalt Viru tn
11a kinnisasjal ning on perspektiivis likvideeritav ja asendatav vastavalt Raekoja ja selle lähiala
detailplaneeringule. Planeeritud krundid nr 1-3 ja Suur tn 12 kinnistu on planeeritud alajaama AJ-62
toitele.
Juhul, kui planeeritud hoonestuse elektrivõimsuse vajadus on suurem kui piirkonnas olemasolevad ja
planeeritud alajaamad võimaldavad, tuleb täiendavalt rajada teinegi alajaam, mille asukoht tuleb
leida edasisel projekteerimisel (nt Rahu ja Pimeaia tänavate vahelises kvartalis või väljaspool
planeeringuala). Alajaam peab paiknema võimalikult koormuskeskmes ning olemasolevate ja
planeeritud tänavate (v.a Pagari ja Rüütli tänavad) ääres. Alajaam tuleb kavandada hoone mahus,
integreerida fassaadi või sulandada hoonega külgneva rajatisena tänavafronti. Alajaama
teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs.
Planeeritud kruntide elektrivarustus on kavandatud alajaamadest 0,4 kV maakaabelliinidega.
Liitumiskilbid (võimalusel mitmekohalised) tuleb paigaldada krundi piiridele ning integreerida
fassaadi. Liitumiskilpide paiknemine eraldiseisvalt tänavamaal ei ole lubatud. Liitumiskilbid peavad
olema ööpäevaringselt vabalt teenindatavad. Arvestada tuleb, et alajaamade teenindamiseks
kasutatakse rasketehnikat.
Alajaama ja liitumiskilpide tänavapoolse fassaadi lahendamisel tuleb arvestada ehitistele määratud
arhitektuuritingimustega (vt täpsemalt ptk 3.7).
Elektrivarustuse ringtoite ja optimaalsete trassikoridoride võimaldamiseks tuleb Rüütli tänava
rekonstrueerimisel/taastamisel rajada elektrikaabli(te) reservtoru(d) Pagari ja Rahu tänavatega
ristumistel. Reservtoru illustreeriv lahendus on kujutatud Tehnovõrkude joonisel.
Alajaamade toiteks tuleb rajada uued keskpinge magistraalliinid alates sõlmalajaamadest
asukohtadega P. Kerese tn 11 ja Kangelaste pr 35.
Elektrivarustuse projekteerimisel tuleb arvestada elektrisõidukite laadimistaristu vajadusega
vastavalt kehtivale seadusandlusele ja normidele.
Planeeringualale on kavandatud ka päikesepaneelide rajamise võimalus. Päikesepaneelid tuleb
sulandada arhitektuursesse terviklahendusse (vt ptk 3.7).
Elektrivarustuse realiseerimiseks on vajalik esitada vastavasisuline liitumistaotlus võrguvaldajale.
Projekteerimise käigus tuleb täpsustada elektrirajatiste ja maakaablite asukohad ning servituudialad.
Planeeringuga on lubatud planeeringualal elektrivõrguvaldajale kuuluvate elektriliinide ja -kaablite
ümberehitamine, kui need jäävad ette detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse elluviimisele.
Võrgu ümberehituseks tuleb võrguvaldajalt taotleda tehnilised tingimused.
19
„Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivate säästvate sademeveelahenduste käsiraamat”, 2023, G.Mandre, V.Kuusemets,
M.Kuris
20
Kehtestatud Narva Linnavolikogu 30.01.2002 otsusega nr 409/53
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering 23
Pärast detailplaneeringu kehtestamist tuleb kõik uue võrguühenduse väljaehitamise ja/või
olemasolevate elektrivõrkude ümberehitamisega (likvideerimine, ümbertõstmine, ehitusalast
väljaviimine jms) seotud tööd teostada võrguettevõtjaga sõlmitava lepingu alusel.
Välisvalgustus
Planeeritud tänavavalgustus tuleb lahendada olemasolevate või planeeritud alajaamade toitel või
olemasolevate tänavavalgustuskaablite pikendamisel (nt planeeritud Rüütli tänava lõunapiirile).
Pagari ja Rahu tänavatel on soovitatav lahendada tänavavalgustus hoonete seintel või tänava kohal
rippuvalt (vajalik koostöö Päästeametiga, vt ptk 3.10). Rüütli tänava lõunaserva ja Vahe tänavale on
lubatud rajada tänavavalgustust ka postidel või hoone seintel. Tänavavalgustuse ja krundisisese (sh
hoonete fassaadide valgustuse) täpsem lahendus tuleb leida arhitektuurivõistluse ja/või
projekteerimise käigus.
Välisvalgustuse kavandamisel tuleb arvestada II kaitsekategooria kaitsealuste nahkhiireliikide
elupaiga ja isendi kaitse reeglitega (vt ptk 3.12). Valgustuslahenduse kavandamisel vältida alade öist
liigvalgustamist ja valgustuse kavandamist võimalike või tuvastatud kolooniate sissepääsuavade,
parkides asuvate varjepuude lähedale. Tänavavalgustuses kasutada madalama asetusega nõrku
lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste liikumisteid, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid
põõsaid.
3.8.3. Soojusvarustus
Soojusvarustus on lahendatud vastavalt Narva Soojusvõrk AS 24.01.2025 väljastatud tehnilistele
tingimustele nr 04-25.
Planeeritud hoonete soojusvarustus on ette nähtud tagada kaugküttevõrgust. Planeeritud krundid
tuleb liita kaugküttevõrguga.
Planeeritud soojustorustiku ühenduskoht on Kraavi tn 10 ja 12 piiril paiknev maa-alune soojuskamber
SK-22-13-1. Tänavatele planeeritud soojustorustikust on kavandatud soojusvarustuse ühendused
planeeritud kruntidele.
Krundil nr 1 ja Suur tn 12 kinnistu lõunaosas paiknevad tööst väljas soojustorud ja soojuskamber, mille
likvideerimine või krundi nr 1 hoonestamise ette jääva toru ümberehitamise vajadus tuleb täpsustada
koostöös võrguvaldajaga edasisel projekteerimisel.
Kui liidetav koormus on üle 2,5 MW, tuleb olemasolev kambrite SK- 22- 12 ja SK-22-13-1 vaheline
soojustrass üle viia suurema läbimõõduga torustiku vastu. Tellija kompenseerib AS Narva
Soojusvõrgule soojustrassi vahetamise kulud.
3.8.4. Telekommunikatsioonivarustus
Planeeringuala telekommunikatsioonivarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 03.02.2025
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 39441232.
Planeeritud hoonete telekommunikatsioonivarustus on kavandatud Rüütli ja Suure tänava ristmiku
läheduses asuvast sidekaevust PEL231, kust tuleb paigaldada 48 kiuline SM optiline magistraalkaabel
planeeringuala keskele ja sealt hoonetesse.
Krundi nr 1 ja Rüütli tänava taastamisele ette jääv sidetrass on planeeritud ümber ehitada.
Hoonete sisevõrgud tuleb projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest. Hoonetesse tuleb paigaldada
vajalikmahulised andmesidejaotlad. Sisevõrk tuleb rajada jaotlast iga korterini/äripinnani SM tüüpi
optilise kaablitega vastavalt ITU-T G.657 standardile. Optilised kaablid otsastada SC/APC
adapteritega. Korterite/äripindade sisevõrk lahendada cat5/cat6 sidekaablitega. Korterite/äripindade
sidejaotlas peab olema paigaldatud elektritoide seadmete ühendamiseks 230V elektrivõrguga.
Lähtuda Telia dokumendist “Valguskaabli sisevõrkude ehitamine korter-ja ärimajades“. Tööprojekti
koostamiseks tuleb taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
24 Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering
3.8.5. Gaasivarustus
Planeeringuala gaasivarustus on lahendatud vastavalt AS Gaasivõrk 03.02.2025 väljastatud
tehnilistele tingimustele nr 3-6/30-25.
Planeeritud hoonetele on kavandatud gaasivarustuse võimalus. Gaasivarustuse ühenduskohaks on
Suurel tänaval paiknev A kategooria gaasitorustik ST 168,3x4. Pagari tänava laiuse ja teiste
planeeritud tehnovõrkude tõttu ei ole gaasitoru ette nähtud Pagari tänavale, mistõttu tuleb kruntide
nr 1, 2, 4 ja 6 gaasivarustus lahendada vajadusel läbi teiste kruntide ja seada vajalikud servituudid.
Gaasivarustus on kavandatud pigem tehnoloogiliseks tarbeks (nt gaasipliidid ja -boilerid), mitte
hoonete kütmiseks.
Suur tn 12 korterelamu gaasiühendus säilib.
Krundi nr 1 ehitusõigusele ja Rüütli tänava taastamisele ette jääv gaasitoru tuleb ümber ehitada.
3.9. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17 Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded, mille § 7 lg 3 p 3 kohaselt on planeeritud hoonete eripõlemiskoormus
vastavalt hoonete kasutusotstarvetele alla 600 megadžauli ruutmeetri (MJ/m2) kohta (nt eluhoone,
büroohoone, restoran, majutusruum) ja 600-1200 megadžauli ruutmeetri (MJ/m2) kohta (nt
kauplustel). Vastavalt hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest peab hoone
kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas21 olema 10 l/s (alla 600 MJ/m2 tulesektsioonide
puhul) ja 20 l/s (600-1200 MJ/m2 tuletõkkesektsioonide puhul). Veevooluhulk peab olema tagatud 3
tunni jooksul. Hoonete tuletõkkesektsioonide eripõlemiskoormus ja sellest tulenev normikohane
vooluhulk tuleb täpsustada hoonete projekteerimisel.
AS Narva Vesi tagab ühisveevärgist hüdrantide vooluhulga 10 l/s. Kui projekteerimisel selgub, et
vajalik on tagada vooluhulk 20 l/s, tuleb puuduoleva vooluhulga tagamiseks rakendada vajalikke
tehnilisi lahendusi (nt rajada maa-alused tuletõrjevee mahutid).
Veevõtukoha kaugus peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna
toitesisenditest kuni 200 m kaugusel19, kaugust mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
Lähimad tuletõrje veevõtukohad asuvad: Suur tn 12 korterelamu esisel alal (hüdrant nr 280), Pimeaia
tänaval (hüdrandid nr 52 ja 42), Kraavi tänaval (hüdrant nr 137), Kraavi tn 14 kinnistul (hüdrant 136),
Suure ja Kraavi tänava ristmikul (hüdrant nr 138). Planeeringulahendusega on ette nähtud hüdrantide
nr 280 ja 52 ümberehitamine olemasolevaga lähedasse kohta. Täpne asukoht tuleb leida
projekteerimisel. Nimetatud hüdrantidest on tagatud nõuetekohane kaugus (200 m) planeeritud
ehitisteni. Lubatud on rajada täiendavaid hüdrante planeeringualale, kui see peaks projekteerimisel
vajalikuks osutuma.
Planeeritud hooned on tuleohutuse järgi liigitatud I (eluhooned), II (majutushooned), IV
(kogunemishooned), V (kontorid) ja VII (maapealsed garaažid) kasutusviisiga hooneteks. Planeeritud
hoonete minimaalne tulepüsivusklass on minimaalselt TP2. Ehitiste täpne tulepüsivusklass ja tule
levikut takistavad ehituslikud abinõud tuleb määrata projekteerimise käigus.
Ehitiste vaheline minimaalne kuja peab olema 8 m. Juhul, kui kuja on väiksem kui 8 m, tuleb tule
leviku piiramine tagada ehituslike abinõudega (nt vastava tulepüsivusega välisseinad, avatäited).
Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Hoonete vahelist kuja
mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid
põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Tulenevalt taastatavate ajalooliste
tänavate laiusest ei ole võimalik tagada hoonete vahelist kuja Pagari tänaval üle tänava vastakuti
paiknevate hoonete vahel. Samuti krundi nr 10 planeeritud hoonestusala ja Koidula tn 10 taastatava
ajaloolise Peeter I maja (tänavale ulatuv varikatusega trepistik) vahel. Nimetatud kohtades tuleb tule
levikut piirata ehituslike abinõudega.
21
Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused
ning kord”
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering 25
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada standardi EVS 812-7:2018 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded nõuetega. Planeeritud hoonetele tuleb päästetööde tegemiseks tagada juurdepääs
redelautoga kõikidele päästetöödeks vajalikele hooneosadele. Juurdepääsu projekteerimisel tuleb
arvestada päästetehnikast tuleneva koormusega teekonstruktsioonile (sh hoonete vaheline õueala,
puude rea vahelt võimalik juurdepääs) ja ruumivajadusega. Ehitise juures olev tee peab olema
vähemalt 4,5 m laiune, juurdepääs peab olema tagatud hoone kõikidele hädaväljapääsudele, kui
hädaväljapääs asub kõrgemal kui 8 m. Hoone ja päästetöödeks kavandatud tee vahele ei tohi
paigutada elektriõhuliini ja kõrghaljastus ega muid takistusi, mis võiksid takistada tuletõrjevahendite
tööd. Planeeringulahendus lubab tänavavalgustust lahendada tänava kohal rippuvalt, mistõttu on
lubatud valguslahenduse valiku korral vajalik teha koostööd Päästeametiga täpsustamaks
valgustuskaabli paiknemise tingimusi (nt üle tänava paikneva kaabli suurem samm) või leida
võimalusel erilahendusi.
Hoonete tuleohutuse täpsed lahendused tuleb leida edasisel projekteerimisel arvestades ajaloolise
miljöö taasloomise tingimusega.
3.10. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002 põhimõtetega.
Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste
planeerimis- ja linnakujunduse strateegiatega:
▪ Piirkonna elavuse suurendamine ja sotsiaalse kontrolli tagamine – hoonete funktsioonide
kombineerimine ja atraktiivse keskkonna loomine;
▪ Asustustiheduse suurendamine – kujundab naabrus- ja omanikutunnet, ei teki tühermaid ega
mahajäetud alasid;
▪ Oluline on hea nähtavus – territooriumi erinevate osade valgustatus;
▪ Territoriaalsus – avalike ja eraalade selge eristamine.
Hoone ja tänavate projekteerimisel ja hilisemal rajamisel tuleb arvestada kuriteohirmu
vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:
▪ Konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed – eristada markeerides või
erinevaid pinnakatte materjale kasutades sõidukite liikumisteed ning jalakäijate liikumisteed ning
sissepääsud hoonetesse ja sisehoovidesse;
▪ Vajadusel paigaldada videovalve;
▪ Vajalike territooriumi osade valgustatus;
▪ Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente, maastikukujundust ja tänavamööblit;
▪ Hoida ala korras;
▪ Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, väravad).
3.11. Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringu algatamise järgselt tehtud keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmise otsuse22 lisaks on keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang. Eelhinnangus
jõuti järeldusele, et detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole vaja algatada.
Eelhinnang toob välja mitmeid leevendavad meetmeid, millega on detailplaneeringu koostamisel
arvestatud. Planeeringu elluviimisel tuleb järgida kehtivaid ehitus- ja keskkonnanõudeid, arvestada
kehtiva seadusandlusega ning detailplaneeringuga seatud leevendusmeetmega. Tegevusega
kaasnevad võimalikud mõjud on peamiselt ehitustegevuse ajal ja nende ulatus piirneb valdavalt
planeeringu- ning selle mõjualaga.
Planeeringuala jääb osaliselt (krundid nr 10, 11, 14, 20 ja Pimeaia tänav) Narva jõe kalda
piiranguvööndisse, kus mh on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid.
Sõidukitega liiklemiseks piiranguvööndis on kavandatud selleks ette nähtud avalikuks kasutamiseks
22
Narva Linnavolikogu 22.09.2022 otsus nr 52 “Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine”.
26 Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering
mõeldud alana olemasolev Pimeaia tänav. Väljaspool teid pole mootorsõidukiga liiklemist ette
nähtud.
Planeeringuala jääb terves ulatuses mitmete II kaitsekategooria kaitsealuste nahkhiireliikide
elupaiga alale. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 6 alusel on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja
tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Tulenevalt
nahkhiireliikide kaitse vajadusest, tuleb planeeringu elluviimisel arvestada järgmiste tingimustega23:
▪ Planeeringualal kasvavad puud on nahkhiirte varjepaigad, mistõttu ei ole lubatud puude raie ja
hooldus nahkhiirte paljunemise ja poegade kasvatamise ajal, mis kestab umbes maist kuni
augustini. Puid ja hooneid kasutatakse varjepaikadena ka peale poegimisperioodi lõppu, mistõttu
tuleb enne puudega seotud tegevusi veenduda, et puu ei oleks kasutusel varjepaigana.
▪ Puude raie ja hooldus on lubatud nahkhiirte talvitusperioodil, mis algab Eestis oktoobrist-
novembrist ja lõppeb märtsi lõpus või aprillis, sõltuvalt välistemperatuurist.
▪ Haljasalade hooldamisel ja kujundamisel tuleb võimaluse korral säilitada vanu ning õõnsaid puid.
▪ Suviste varjepaikadena kasutatavate hoonete väliskonstruktsioonide ja fassaadide
rekonstrueerimistöid mitte alustada ajavahemikul 01. maist 15. augustini (perioodil mil
poegimiskolooniad on ohustatud). Peale 15. augustit tuleb hoonete renoveerimisel veenduda, et
hoones nahkhiiri ei oleks.
▪ Planeeringualal arheoloogiliste uuringute teostamisel (vt ptk 3.13) tuleb arvestada nahkhiirte
maa-aluste talvitumiskohtadega keldrites või Liivavalli bastionis.
▪ Välisvalgustuse kavandamisel arvestada nahkhiireliikidele sobivate valgustingimuste tagamisega
(vt ptk 3.9.2).
Planeeringuala ulatub vähesel määral Pimeaia pargi alal III kaitsekategooriasse kuuluva kodukaku
elupaigale, kus ei tohi puid raiuda alates 1. märtsist ning mujal (st väljaspool elupaika) alates
15. märtsist kuni 30. septembrini.
Planeeringuala paikneb terves ulatuses nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, mistõttu tuleb planeeringu
elluviimisel pöörata tähelepanu veereostuse ohu vältimisele. Põhja- ja pinnavee reostuse vältimiseks
peab ehitustegevuse ajal ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale
ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning
tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju
ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke. Kuna
mõjualas on müratundlikud alad, tuleb ehitusprojektis näha ette ehitusmüra vähendavad meetmed
(nt mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal; masinate ja seadmete tankimis- ja
ladustamisplatsid ei tohi paikneda majapidamiste lähedal). Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et
lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine.
Suur tn 12 hoonele paigaldada ehitusaegseks konstruktiivseks seireks markereid.
Ehitustegevuse ajal on soovitatav rasketehnika liikumisteedele paigaldada mulla kaitseks (vältimaks
mullakihtide kokku pressimist ning vee läbilaskevõime vähenemist) pinnase kaitsematte ja/või katta
liikumisteed nt killustikupadjaga.
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja
peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja
keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
Jäätmete käitlemise korraldamisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest24 ja kohaliku omavalitsuse poolt
kehtestatud nõuetest. Planeeringu elluviimisel võivad tekkida ehitusjäätmed, mida tuleb võimalikult
23
Nahkhiirte kaitsega seotud tingimuste aluseks on KSH eelhinnangus toodu ja Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150
kinnitatud “Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava”.
24
Jäätmeseadus1, vastu võetud Riigikogu poolt 28.01.2004.
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering 27
taaskasutada või liigiti sorteerida ja utiliseerida vastavalt Narva linna jäätmehoolduseeskirjale25.
Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle
anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele
ettevõtetele. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb hoone projektis ette näha suletavad
kogumiskonteinerid erinevatele jäätmeliikidele. Jäätmete kogumise kohad tuleb lahendada
ehitusprojekti käigus. Lubatud on ühe jäätmete kogumise koha rajamine mitme krundi peale.
Vähendamaks kliimamuutustest tulenevate sademete hulga suurenemisest tingitud mõjusid, on
soovitav kogu planeeringualal rakendada looduslähedasi sademeveesüsteeme (vt ptk 3.9.1).
Ulatuslikult planeeritud katuse- ja tänavapinna rajamisel tuleb materjalide valikul võimalusel lähtuda
soojussaare efekti leevendamise põhimõtetest, kasutades materjale, mis vähendavad soojuse
akumuleerimist, võimalusel istutada sisehoovidesse puid.
Eesti Geoloogiakeskuse Eesti pinnase radooniriski kaardi26 kohaselt on Narva linna radooniriski klass
kõrge. Planeeritud hoonetesse ruumide (vm ruumid, kus inimene viibib pikaajaliselt) rajamisel tuleb
enne hoonete projekteerimist läbi viia radooniuuring ning vajadusel rakendada radoonitõkke
meetmeid vastavalt EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes toodule.
3.12. Muinsuskaitseliste tingimuste seadmine
Tulenevalt planeeringuala paiknemisest arheoloogiamälestisel Asulakoht, reg nr 27276 ja
ehitismälestisel Narva Linnakindlustused, 14.saj.-1863, reg nr 13999, on detailplaneeringuga
määratud muinsuskaitselised tingimused, mille aluseks on Muinsuskaitse eritingimused Rüütli
tänava ajaloolise kvartali detailplaneeringule (OÜ Kivisilla, töö nr 23-23).
Planeeringulahenduse elluviimisel tuleb arvestada järgmiste muinsuskaitseliste tingimustega:
▪ Planeeringualal tegevuste teostamisel tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest (MuKS § 3 lg 4).
▪ Eritingimustega käsitletavatel kinnistutel (st planeeringualal) on kaevetööd lubatud teha vaid
arheoloogiliste meetoditega Muinsuskaitseameti poolt heaks kiidetud tegevuskava ja välja antud
loa alusel.
▪ Enne projekteerimist tuleb teostada täiendavad arheoloogilised eeluuringud ning nende ja
varasemate uuringute käigus saadud info baasil kõnealusel alal kaardistada sellel paiknev
arheoloogiapärand ning teostada alale riskianalüüs, mis hindaks arheoloogiapärandi säilimisele
mõjuvaid tegureid. Täiemahulised arheoloogilised uuringud tuleb läbi viia tööprojekti koostamise
käigus ja enne ehitustööde algust, et vältida pärandi kahjustumist nt. ilmastiku negatiivse mõju
tõttu.
▪ Leevendamaks II kaitsekategooria nahkhiirte levikualal olemasoleva keskkonna muudatustest
tekkivaid mõjusid, võib planeeringualal arheoloogilisi uuringuid läbi viia väljaspool nahkhiirte
talvitumisperioodi, s.o märtsi lõpust kuni oktoobri-novembrini. Enne arheoloogiliste uuringutega
alustamist tuleb tagada, et uuringuga hõlmataval alal ei asu talvituvaid nahkhiiri.
▪ Lahti kaevatud ja läbi uuritud pärand tuleb pärast uuringuid kuni ehitustööde alguseni
konserveerida vältimaks selle mistahes viisil kahjustumist.
▪ Säilinud maa-alused hoonete uuringute käigus paljandunud konstruktsioonid tuleb säilitada in
situ ja võimalusel eksponeerida või markeerida. Juhul kui tekib vajadus müüre või hooneosi
lammutada, tuleb see kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
▪ Uute hoonete vundamendid tuleb rajada viisil, mis ei põhjusta kahjustusi ajaloolistele
vundamentidele ega nende säilinud osadele (vt ptk 3.7 toodud ehitise ehituslikke tingimusi).
▪ Ehitustegevuse kavandamisel arvestada ja ehitamisel tagada, et ehitusmasinad ei kahjustaks
ajaloolist kihistust. Selleks rakendada vajalikke ehitustehnilisi võtteid.
▪ Ajaloolise (ennesõjaaegse) tänavavõrgustiku taastamisel eksponeerida või markeerida nende
asukohad võimalikult suures mahus.
▪ Ajaloolisi tänavaid on lubatud taastada ajaloolisel kõrgusel kui ka uuel kõrgusel (vt ptk 3.6).
25
Narva linna jäätmehoolduseeskiri, vastu võetud 15.06.2023 Narva Linnavolikogu määrusega nr 16.
26
https://gis.egt.ee/home/index.html
28 Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering
▪ Arheoloogiliste uuringute käigus välja selgitatud tänavajoonte täpne paiknemine on aluseks
planeeritud krundi piiride ja hoonestusalade täpsustamiseks.
▪ Eksponeerida erinevatest ajaloolistest etappidest (14. sajandist tänapäevani) säilinud
ehitised/rajatised (nt Liivavalli bastion ja selle keldrid ja kaitsekäigud). Pimeaia tn 12 kinnistul
(planeeritud krundil nr 15) markeerida ajaloolise linnamüüri asukoht. Säilinud rajatiste
eksponeerimisel tagada võimalusel soodsad talvitumistingimused nahkhiirtele.
▪ Liivavalli bastioni asukohale uushoonestust rajada ei ole lubatud. Enne hoonestuse kavandamist
krundile nr 15 tuleb Liivavalli bastioni välisperimeetri täpse asukoha kindlaks tegemiseks teostada
arheoloogilised uuringud. Liivavalli bastion tuleb restaureerida ja eksponeerida ka Liivavalli
säilinud kehandit ja ruume, vajadusel süvendades välisperimeetril kunagise vallikraavi asukohta.
Liivavalli bastioni konserveerimiseks ja restaureerimiseks tuleb taotleda eraldi muinsuskaitse
eritingimused ning koostada konserveerimise või restaureerimise projekt.
3.13. Servituudi seadmise vajadus
Tee ja tänava maa krunt nr 17 ja Suur tn 12 põhjapoolne osa on planeeritud avalikku kasutusse
ajaloolise Vahe tänava alal.
Detailplaneeringuga on määratud servituutide seadmise vajadus vastavalt tabelis 2 toodule. Seatavad
servituudialad täpsustatakse hoonete ja tehnovõrkude projekteerimise käigus või servituudi
kokkuleppe seadmisel. Servituudid, mille vajadus selgub täiendavalt planeeringu elluviimisel tuleb
eraldi kokku leppida.
Planeeritud tehnovõrkudele tuleb seada isiklikud kasutusõigused või sundvaldus võrguvaldajate
kasuks tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Servituudialad
täpsustatakse tehnovõrkude projekteerimise käigus või servituudi kokkuleppe seadmisel.
Tabel 2. Servituudi seadmise vajadus
Valitsev kinnisasi/
Teeniv kinnisasi Servituut Servituudi sisu
isik
Krundid 1, 2 ja/või 3 Krundid 1, 2 ja/või 3
Krundid 4, 5, 6, 7 Krundid 4, 5, 6, 7 ja/või Juurdepääsuservituut annab õiguse
Juurdepääsu-
ja/või 8 8 sõita, parkida, käia ja teenindada
servituut
Krundid nr 9, 10, 11, 12, Krundid nr 9, 10, 11, 12, läbi teeniva kinnisasja.
13 ja/või 14 13 ja/või 14
Suur tn 12 Avalik kasutus ajaloolisel Vahe
Narva linn Avalik kasutus
(51101:002:0008) tänava alal.
Planeeritud kõnnitee
Krundid nr 10, 11 ja 14 Narva linn Avalik kasutus
sihtotstarbeline kasutus.
Krundid 1, 2 ja/või 3 Krundid 1, 2 ja/või 3 Isiklik kasutusõigus annab
Krundid 4, 5, 6, 7 Krundid 4, 5, 6, 7 ja/või valitsevale kinnisasjale õiguse
ja/või 8 8 kasutada teenivale kinnisasjale
Isiklik
ühiseks kasutuseks ehitatud rajatist
kasutusõigus
Krundid nr 9, 10, 11, 12, Krundid nr 9, 10, 11, 12, (nt jäätmemaja, vm jäätmete
13 ja/või 14 13 ja/või 14 kogumise koht, rattahoidla, vms )
või hoone osa.
Üle naaberkinnisasja ehitamise
Pimeaia tänav Kinnisasja servituut lubab valitseval kinnisasjal
(51101:002:0085), piiriülese ehitada hoonet teenivale
Krundid nr 10 ja 14
krunt nr 17 (Vahe ehitamise kinnisasjale asukohas, mahus ja
tänav) servituut ulatuses, mis on ajalooliselt
tõendatav.
Isiklik kasutusõigus annab
Isiklik
elektrivõrgu valdajale õiguse ehitada
Krundid nr 7 või 8. Elektrivõrgu valdaja kasutusõigus
ja hooldada kinnisasjal asuvat
(alajaam)
alajaama, elektrikaableid ja -kappe.
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering 29
Alajaama täpne asukoht selgub
projekteerimisel (vt ptk.3.9.2).
Suur tn 12
(51101:002:0008),
Kraavi tn 10
(51101:002:0007),
Kraavi tn 14
Tehnovõrgu valdajad Isiklik kasutusõigus annab
(51101:002:0086),
(elektri-, tehnovõrgu valdajale õiguse ehitada
Kraavi tn 14a Isiklik
telekommunikatsiooni- ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid
(51101:002:0087), kasutusõigus
, vee-, gaasi- ja/või ja kinnisasjal asuvaid tehnovõrke ja -
Viru tn 11
soojusvarustus) rajatisi.
(51101:002:0035)
Viru tn 11a
(51101:002:0061)
Raekoja plats 2
(51101:002:0081)
Isiklik kasutusõigus annab
Suur tn 10b kanalisatsioonivõrgu valdajale
(51101:001:0831), Kanalisatsioonivõrgu Isiklik õiguse ehitada ja hooldada läbi
Koidula tn 8 valdaja kasutusõigus kinnisasja kulgevaid ja kinnisasjal
(51101:002:0054) asuvat kanalisatsioonitoru ja -
rajatisi.
3.14. Planeeringu elluviimine
3.14.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
Planeeringu koostamise käigus tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning vajadusel
määrata seiremeetmed27. Asjakohasus tähistab seotust konkreetse planeeringu eesmärgi ja alaga.
Asjakohased mõjud on planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud, mis tulenevad otseselt
planeeringulahendusest ja mida tuleb teadvustada ning millega on vaja arvestada.28
Esmane majanduslik mõju on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isikute
finantsiliste võimalustega. Majanduslik mõju avaldub eelkõige uute investeeringute soodustamise,
ettevõtluse elavdamise ning töökohtade loomise kaudu, mis mõjub eeldatavalt positiivselt ka
olemasoleva kinnisvara väärtusele. Planeering võimaldab rajada segakasutusega hooneid, milles on
kavandatud nii elu- kui ka äripinnad, sh teenindusettevõtted, toitlustus- ja kaubandusasutused, mis
elavdavad piirkonna majandust ja loovad uusi töökohti. Atraktiivse ajaloolise miljööga keskkond
suurendab piirkonna külastatavust, mis avaldab positiivset majanduslikku mõju Vanalinna linnaosale
ning Narva linnale tervikuna.
Kultuuriline mõju avaldub tugevalt läbi ajaloolise linnaruumi taastamise. Planeering arvestab
muinsuskaitseliste eritingimustega ning taastab ajaloolise tänavavõrgu ja hoonestusstruktuuri.
Muinsuspärandi eksponeerimine (nt Liivavalli bastion ja ajaloolised tänavajooned) väärtustab
kultuurikihti ning tugevdab Narva vanalinna identiteeti ja turismipotentsiaali.
Sotsiaalne mõju on samuti valdavalt positiivne. Planeering soodustab uute elukohtade rajamist,
teenuste lisandumist ning parandab kvaliteetsete avalike ruumide kättesaadavust. Piirkonna
aktiivsem kasutus erinevatel kellaaegadel tugevdab kogukondlikku turvatunnet ja suurendab
sotsiaalset kontrolli. Lisaks toetab elukeskkonna paranemine inimeste heaolu ja piirkonna
atraktiivsust elukohana. Planeeritud tänavad soodustavad linnaosa erinevate osade sidustust ja
ligipääsetavust kõigile ühiskonnagruppidele. Planeeringulahenduse tõttu muutub piirkonna
identiteet – senine rahulik elamupiirkond ja haljasalade rohke ala muutub tihedamaks ja elavamaks.
Läbi kvaliteetse ja läbimõeldud ruumiloome võib hinnata, et piirkonna muutuv identiteet on
27
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded § 3 lg 2
28
https://planeerimine.ee/dp/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/asjakohased-mojud/
30 Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering
positiivse mõjuga linnaosa elanikele ja külastajatele. Planeeringu elluviimisel on oodata vanalinna
linnaosas mõningal määral sõidukite liiklussageduse suurenemist. Narva linna üldplaneeringuga on
seatud eesmärk vähendada vanalinna liiklust ning muuta see jalutajakesksemaks, mistõttu on
planeeringuga lubatud kavandada normist vähem parkimiskohti, et täita üldplaneeringuga seatud
vanalinna liikluse vähendamise tingimust.
Looduskeskkonnale avalduv mõju on hinnatud keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnangus, mille kohaselt olulist negatiivset mõju ei ole eeldada. Ala paikneb nõrgalt kaitstud
põhjavee alal, mistõttu tuleb ehitustööde ajal välistada veereostuse risk. Loodusväärtuste kaitseks
rakendatakse mitmeid meetmeid, sealhulgas tegevuste ajastamine kaitsealuste liikide (nt nahkhiired
ja kodukakk) elutsüklit arvestades, säästev haljastus ja looduslähedaste sademeveesüsteemide
kasutamine.
Negatiivsed mõjud on hinnanguliselt ajutised ja seotud eelkõige ehitusperioodiga – näiteks müra,
vibratsioon, tolm ja suurenenud liiklus. Nende leevendamiseks tuleb ehitusprojektis rakendada
vastavaid meetmeid.
Järgides planeeringu elluviimisel planeeringuga seatud tingimusi, on planeeringu elluviimisega
kaasnevad mõjud majanduslikule, kultuurilisele, sotsiaalsele kui ka looduskeskkonnale positiivsed.
Võimalikke negatiivseid mõjusid on planeeringulahendusega leevendatud.
3.14.2. Planeeringu elluviimise võimalused
Planeeritud lahenduse elluviimisel (projektlahenduste koostamisel) tuleb välistada negatiivsed
mõjud looduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada
lahendused, mis ei põhjusta kolmandatele osapooltele kahjusid. Selleks tuleb projektlahendustega
tagada, et püstitatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnisasjade kasutamise võimalusi ei ehitamise
ega kasutamise käigus. Tekitatud kahjud hüvitab isik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de) koostamisel ja maakorralduslike
toimingute teostamisel. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava,
energiatõhususe ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi ning vastama Eesti Vabariigis
kehtivatele projekteerimisnormidele.
Kõik planeeringualal kavandatavad ehitus- ja haljastustegevused tuleb kooskõlastada Narva
Linnavalitsuse, Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaametiga.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused:
▪ Planeeritud kruntidest moodustada katastriüksused.
▪ Suur tn 12 kinnistule seada juurdepääsuservituut ajaloolisel Vahe tänaval.
▪ Planeeringukohaste kruntide moodustamine peab olema lõpetatud ja planeeringukohased
servituudid seatud enne kruntide võõrandamist ja planeeringualale mistahes ehitusloa
taotlemist.
▪ Eraomandis oleva krundi nr 17 (Vahe tänav) omandab linna tasuta . Pimeaia tn 12 kinnisasjast
moodustatavate kruntide nr 13 ja 14 jaoks munitsipaalomandis olevate kinnisasjade arvelt
suurenevad osad omandab tasuta Pimeaia tn 12 igakordne omanik.
▪ Kõigi hoonete ehitusprojekti koostamise eelselt tuleb läbi viia arhitektuurivõistlus.
Arhitektuurivõistluse võib läbi viia hõlmates kogu planeeringuala, planeeritud kvartalit või
üksikut krunti. Arhitektuurivõistluse võistlustingimused tuleb kooskõlastada Narva
Linnavalitsusega.
▪ Enne projekteerimist tuleb teostada täiendavad arheoloogilised eeluuringud ning nende ja
varasemate uuringute käigus saadud info baasil kõnealusel alal kaardistada sellel paiknev
arheoloogiapärand ning teostada alale riskianalüüs, mis hindaks arheoloogiapärandi säilimisele
mõjuvaid tegureid. Täiemahulised arheoloogilised uuringud tuleb läbi viia tööprojekti koostamise
käigus ja enne ehitustööde algust.
▪ Krundi ehitusõigus realiseeritakse igakordse krundi valdaja või omaniku poolt. Krundi igakordne
omanik kohustub ehitise(d) välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos krundi haljastuse
ja krundisisese parkimisalaga . Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku kulul.
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering 31
▪ Tehnovõrgud ehitatakse välja igakordse krundi valdaja või omaniku poolt koostöös tehnovõrke
valdava ettevõttega.
▪ Planeeritud alajaama (krundile nr 7 või 8) ehitab välja Narva linn koostöös elektrivõrgu valdajaga.
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering 33
B – Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused
Detailplaneeringu koostamise käigus on tehtud koostööd tehnovõrgu valdajate ning asutustega. Koostööd tõendavad dokumendid asuvad planeeringu
lisade kaustas. Allolevas tabelis on toodud koostöö kokkuvõte.
Asutus/isik, Koostöö
Jrk koostööd teinud isiku kuupäev ja Koostöö tingimus / tulemus Märkused tingimuste täitmise kohta
nimi ja ametinimi number
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneering 35
C – Joonised
Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- Teie 07.04.2026 nr 4.2-17/7556-15
ja Linnaplaneerimise Amet
[email protected] Meie 27.04.2026 nr 7.2-2/26/2206-5
Peetri plats 5
20308, Narva, Ida-Viru maakond
Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle
lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala
detailplaneeringule (katastritunnused 51101:001:0919, 51101:001:1505, 51101:002:0001 ja
51101:002:0008 edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused Rüütli tänava
ajaloolise kvartali taastamiseks ja hoonestamiseks.
Planeeringualaga piirnevas lõigus ei kuulu teed Transpordiameti haldusalasse ning me ei
tuvastanud piiranguid lennuliiklusele. Planeeringuala ulatub vähesel määral Narva jõe
piiranguvööndisse, aga kaldal navigatsioonimärke ei ole ning planeeringuala ei ulatu jõeni.
Linnakeskuse tihendamine ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt ka olemasolevate liiklussõlmede
toimivust.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.
Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi Narva jõe piiranguvööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Kuuse
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lisad:
1. Ruutli_kvartali_DP_seletuskiri_20260320
2. Ruutli_kvartali_DP_4_pohijoonis_20260129
Kristi Kuuse
58603278,
[email protected]
2 (2)