Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 100 mahasõidu projekt

Saatja: "Merike Joonsaar" <[email protected]> Saaja: "MNT Teed" <[email protected]> Teema: FW: 11251 km 6,04 Rohuneeme tee 100, Viimsi mahasõidu projekt Kuupäev: 2026-04-28 06:26 Tere. Palun mulle, korduv. Tervitades Merike From: Esti Meier-Ahli <[email protected]> Sent: Tuesday, April 28, 2026 9:23 AM To: Merike Joonsaar <[email protected]> Subject: Re: 11251 km 6,04 Rohuneeme tee 100, Viimsi mahasõidu projekt Tere Konsultant ja mina jääme eriarvamusele Teie juhataja arvamusega. Pigem oleme meie arvamusel (mina tuginedes 15a kogemusele Kaitseväe raskeliikluse betoonteede remondile ka asfaldiga ja Ain Kendra enda ekspertiisile ja aastatepikkusele kogemusele), et see killustiku kiht on just halvem seal ning soodustab asfalti nihkumist. Betooni peale on võimalik nakkega tagada parem kinnitatavus ning plaadi ja asfalti ühtne toimimine. Mis puudutab aga pöörderaadiusi, siis kogu tänaval on sarnased väiksed raadiused ning prügiauto ei sõida ühelegi krundile sisse. Kogu prügimajandus on lahendatud selliselt, et prügikastid tõstetakse tee äärde ning prügiauto peatub riigiteel. Antud mahasõidu sõidab 1 sõiduato päevas ja mitte rohkem, seega ka liikluskoormus on olematu. Kas jääte siiski enda pakutud lahenduse juurde? Võin selle ka ära muuta aga lahenduse töötamises ei saa sellisel juhul kindel olla. Lisan allkirjastatud ekspertarvamuse. Lugupidamisega, Esti Meier-Ahli On Tue, Mar 31, 2026 at 1:02 PM Merike Joonsaar <[email protected] <mailto:[email protected]> > wrote: Tere. Peale konsulteerimist TRAM teehoiuteenistuse põhja osakonna ehituse üksus juhatajaga jäid üles seisukohad (kursiivis): „Kui betoonplaat jätta otse asfaltkatte alla, siis aja jooksul hakkab ta läbi peegeldama. Antud momendil on plaat joonistatud täpselt katte äärde, kuhu jääb vuuk (ilma ülekatteta), mille tulemusel tekib sinna pragu ja kate hakkab lagunema. Lisaks ei ole teada, kuidas tagatakse nake betoonplaadi ja asfaltkatte vahel. Mõistlik oleks kas: 1. Sidekaabel alla lasta 2. Sidekaabel kaitsta poolitatava toruga 3. Betoonplaat viia võimalikult vastu sidekaablit (näiteks 5cm vms) ja plaadi peale näha ette killustikalus (näiteks 4/32, 0/32) Juhin ka tähelepanu, et mahasõidu raadiused on 1,5m, millest tulenevalt ei pruugi isegi prügiauto välja pöörata.“ Paraku puudub ekspertarvamuses hinnang punktis 4 toodud küsimusele, kas ja kuidas on tagatud asfaldikihi püsimine betoonplaadi peal. Täiendatud ekspertarvamus palun digiallkirjastada. Lugupidamisega Merike Joonsaar Peaspetsialist Planeerimise osakond kooskõlastuste üksus 5862 7078 From: Esti Meier-Ahli <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, March 17, 2026 11:39 AM To: Merike Joonsaar <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Re: FW: FW: Rohuneeme tee 100, Viimsi mahasõidu projekt Tere Lisasin oma märkused ja täpsustused allpool rohelisega. Lisaks panen kaasa hr Ain Kendra ekspertarvamuse. Parandatud projekt asub siin - https://www.dropbox.com/scl/fo/z1n61jgs8cfwuorigg3sb/AHIyRMeIxRTz8fHHNiCYAVE?rlkey=1dsrmbi98thmjgvxunsjfvlfk <https://www.dropbox.com/scl/fo/z1n61jgs8cfwuorigg3sb/AHIyRMeIxRTz8fHHNiCYAVE?rlkey=1dsrmbi98thmjgvxunsjfvlfk&dl=0> &dl=0 Lugupidamisega, Esti Meier-Ahli On Mon, Feb 23, 2026 at 11:04 AM Merike Joonsaar <[email protected] <mailto:[email protected]> > wrote: Tere. 1. Vertikaalplaneering vajab korrigeerimist. Kuidas saab riigitee servas kõrgusarvude 2.29 ja 2.38 vahel olla kahte kohta projekteeritud kõrgusarv 2.30? Mille vahel veel omakorda kõrgem koht? Riigitee olevat vertikaalplaneeringut ei tohi muuta. Muudetud mahasõidu vertikaalplaneeringut. 2. Vertikaalplaneering näitab, et hoovis on projekteeritud restkaevu kõrvale kaks madalamat kohta, kuhu vesi kogunema hakkab? Muudetud mahasõidu vertikaalplaneeringut, et vesi jõuaks kaevu. 3. Nüüd kui joonis on selgem ja loetavam ei selgu, millega seoses mahasõidu rajamisel kaasneb riigiteel katendi taastamine? Riigitee olevat vertikaalplaneeringut muuta ei tohi ja mahasõit tuleb rajada ilma riigitee katendit kahjustamata. Eemaldatud riigitee katte taastamine ja lisatud kiri, et teostada mahasõidu ehitus ilma riigitee katet kahjustamata. Märkused lisatud asendiplaani joonisele. . 4. Asfaltbetoonkatend on elastne katend, plaat on jäik element, mistõttu tekivad deformatsioonid betoonplaadi ümber. Kuidas on tagatud asfaldikihi püsimine betoonplaadi peal? Ei saa nõustuda betoonplaadi lisamisega (eriti vastu riigitee serva) mahasõidu konstruktsiooni, asfaltkatte alla. Lisatud Ain Kendra ekspertarvamus. Kui vaja saan lasta selle ka digiaalselt allkirjastada. Lugupidamisega Merike Joonsaar Peaspetsialist Planeerimise osakond kooskõlastuste üksus 5862 7078 From: Esti Meier-Ahli <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, February 4, 2026 12:44 PM To: Merike Joonsaar <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Re: FW: Rohuneeme tee 100, Viimsi mahasõidu projekt Tere Suur tänu märkuste eest. Lisan kommentaarid. 1. Elastsesse katendikonstruktsiooni jäiga betoonelemendi lisamine ei ole sobiv lahendus. Betoonelement tuleb katendikonstruktsioonist välja viia või leida tehnovõrgu kaitsmiseks muu lahendus. Seletuskirjas puudub kaitsmine betoonplaadiga. - Teliaga oleme vaielnud juba 3 kuud ja kuna tegemist pidi olema vanade trassidega, siis neid langetada ei saa ja Telia ei aktsepteeri ühtegi teist lahendust kui ainult betoonplaadiga kaitsmine. Suurendasin betoonplaadi mahtu riigitee servani. Eelduste kohaselt ei tohiks tekkida väga suuri vajumeid kuna riigiteel on kõik vajumid ära toimunud ja kui riigitee katendit ei puudutata, siis uut vajumist ei tohiks tekkida. Kahjuks ei ole võimalik ja ka mõistlik betoonplaati riigitee alla panna kuna siis oleksid vajumid veel erinevad. Kas selline lahendus on aktsepteeritav? Seletuskirjas on betoonplaadile viidatud peatükkides 2,5 konstruktsioonid ja 2.7 tehnovõrgud, kuna Telia on just see kes oma tingimustega selle nõude on seadnud. 2. Asfaltbetoonkatte ja betoonikivikatte ühenduskohal äärekivi kõrgusega 2 cm on takistuseks sademevetele. Põhjendus puudub. - Tegemist on kirjaveaga, tegemist peab olema 0 cm kõrguse äärekiviga, et sajuvesi ära saaks juhitud. Ristlõikelt on eemaldatud vahemik ja jäetud ainult 0 cm.. 3. Ristlõigete numbrid vahetusse läinud - Parandatud. 4. Ristlõikel puudub riigiteel ülekate. Lisada ülekatte sh laius. Vuugikoht ei tohi sattuda rattajälge - Lisatud ülekatte ulatus ristlõikele. Ulatus on keskteljeni näidatud ja siis ei satu see ratta telge. 5. Vähemalt vertikaalplaneeringu joonisel peab geodeetiline alusplaan olema loetav ja Maa-ameti kaart alt eemaldatud loetavuse huvides - Eemaldatud maa-ameti kaart. 6. Lähtuda vertikaalplaneeringu koostamisel geoalusel toodud kõrgusarvudest. Riigiteele koostatud vertikaallahendus ei arvesta tegelike kõrgusarvudega. Riigiteel on näidatud olemasolev eeldatav vertikaal kuna geoalust ei ole väga palju. Samas riigitee kõrgusei ei muudeta ja mahasõidu vesi juhitakse krundile restkaevu. 7. Ristmiku vertikaalplaneeringul ja ristlõikel toodud kalded on omavahel põhimõttelises vastuolus - Ristlõige parandatud. 8. Joonisel puudub riigitee serva katte märgistuse taastamine (vajalik juhul, kui nähakse ette riigiteele ülekate). - Lisatud riigitee märgistuse taastamine joonisele ja seletuskirja peatükki 2.4. Uuendatud projekt asub siin - https://www.dropbox.com/scl/fo/z1n61jgs8cfwuorigg3sb/AHIyRMeIxRTz8fHHNiCYAVE?rlkey=1dsrmbi98thmjgvxunsjfvlfk <https://www.dropbox.com/scl/fo/z1n61jgs8cfwuorigg3sb/AHIyRMeIxRTz8fHHNiCYAVE?rlkey=1dsrmbi98thmjgvxunsjfvlfk&dl=0> &dl=0 Lugupidamisega, Esti Meier-Ahli On Mon, Feb 2, 2026 at 1:32 PM Merike Joonsaar <[email protected] <mailto:[email protected]> > wrote: Tere. Tänan projekti eest. Tähelepanekud projekti korrigeerimiseks: 1. Elastsesse katendikonstruktsiooni jäiga betoonelemendi lisamine ei ole sobiv lahendus. Betoonelement tuleb katendikonstruktsioonist välja viia või leida tehnovõrgu kaitsmiseks muu lahendus. Seletuskirjas puudub kaitsmine betoonplaadiga. 2. Asfaltbetoonkatte ja betoonikivikatte ühenduskohal äärekivi kõrgusega 2 cm on takistuseks sademevetele. Põhjendus puudub. 3. Ristlõigete numbrid vahetusse läinud. 4. Ristlõikel puudub riigiteel ülekate. Lisada ülekatte sh laius. Vuugikoht ei tohi sattuda rattajälge. 5. Vähemalt vertikaalplaneeringu joonisel peab geodeetiline alusplaan olema loetav ja Maa-ameti kaart alt eemaldatud loetavuse huvides. 6. Lähtuda vertikaalplaneeringu koostamisel geoalusel toodud kõrgusarvudest. Riigiteele koostatud vertikaallahendus ei arvesta tegelike kõrgusarvudega. 7. Ristmiku vertikaalplaneeringul ja ristlõikel toodud kalded on omavahel põhimõttelises vastuolus. 8. Joonisel puudub riigitee serva katte märgistuse taastamine (vajalik juhul, kui nähakse ette riigiteele ülekate). Lugupidamisega Merike Joonsaar Peaspetsialist Planeerimise osakond kooskõlastuste üksus 5862 7078 From: Esti Meier-Ahli <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, January 22, 2026 8:35 PM To: [email protected] <mailto:[email protected]> Subject: Rohuneeme tee 100, Viimsi mahasõidu projekt Tere Edastan Transpordiametile kooskõlastamiseks Rohuneeme tee 100 mahasõidu projekti. Transpordiamet on seadnud tingimused projektile, mis asuvad tehniliste tingimuste kaustas. Projekt asub siin - https://www.dropbox.com/scl/fo/z1n61jgs8cfwuorigg3sb/AHIyRMeIxRTz8fHHNiCYAVE?rlkey=1dsrmbi98thmjgvxunsjfvlfk <https://www.dropbox.com/scl/fo/z1n61jgs8cfwuorigg3sb/AHIyRMeIxRTz8fHHNiCYAVE?rlkey=1dsrmbi98thmjgvxunsjfvlfk&dl=0> &dl=0 Palun kooskõlastada Rohuneeme tee 100 mahasõidu projekt. Lugupidamisega, Esti Meier-Ahli Teedeinsener Meire OÜ 5157484 Rohuneeme 100 eksperthinnang Maantee sõiduraja äärest krundi piirini on Maa- ja Ruumiameti kaardi alusel 2,80 meetrit . Riigitee laiused teeregistri andmetel (km 1,16-6,085) : k atte laius 8 ,0; sõidutee laius 7 ,0 ; vasak peenar 1,0 ; parem peenar 1 ,0 ; mulde laius 10,0 Projekteeritud ristlõiked : 1-1 risti riigiteega ja piki mahasõitu ; 2-2 mahasõidu ristlõige Maa- ja ruumiameti andmetel ( mullastiku kaart ) on tegemist ( nõrgalt veeriseliste ) liivadega , mis on külmakindlad . Siit tulenevalt puudub piirkonnas külmakerke risk ka juhul , kui tegemist on suhteliselt madalate absoluutkõrgustega (tee telg 2,5 m merepinnast ) . Joonisel ( profiil 1-1) tuleb täpselt ära näidata olemasoleva maantee ristlõike-elementide asukoht (tee telgjoon , sõiduraja ääremarkeering ning olemasoleva asfaltkatte serv). Seega , KUI betoonplaadi asukoht ei ulatu sõidurajale vaid kuni kattemarkeeringuni , puudub märkimisväärne risk kõrguslike erisuste tekkeks ekspluatatsiooni käigus . Betoonpla a t ja asfaltkate Projekteerija poolt on esitatud kaalutlused, kas paigutada betoonplaat sügavamale, selle peale killustikalus ja asfaltkate, või betoonplaadile otse asfalt. Tänaste teadmiste valguses põhjendan oma seisukohta, miks tuleb eelistada asfaldi paigaldust betoonplaadile ilma killustikukihti vahele paigutamata. Tehnoloogiliselt, enne asfaldi paigaldamist betoonplaat puhastatakse tolmust (näiteks, survepesu), seejärel kantakse betoonile bituumenemulsiooni kiht analoogselt varem paigaldatud asfaldikihile asfaldi ülakihi paigaldamisega. Seejärel paigaldatakse asfalt. Sellise lahenduse tüüpseks näiteks on betoonkate Õismäel. Mis on betooni ja asfaldi erinevate soojuspaisumistegurite tasakaalustamiseks vajalik – betooni ja asfaldi vahekohas peab kasutama mastiksit. See tagab nakke betooni ja asfaldi vahel. Betoonkatendi puhul toimub liikumine kahe betoonplaadi vahel (betooni enda soojuspaisumise muutused) ja selle liikumise kontrolliks on plaatide vahel elastne vuuk. Kuid üle vuukide paigaldatakse ühtne asfaldipaan. Tõsi on, et betooni paisumise erisuste tõttu aja jooks ul tekib asfaldisse pragu ning sel juhul tuleb ühenduskoht asfaldi osas lahti lõigata ja täita mastiksiga. Seda juhul, kui vuugimaterjalid on terved ja korras. Õismäe näitel pole 10 aastaga veel olnud sügavat vajadust vuuke remontida. Kuid tuleks eristada Õismäe juhtumit, kus kahe ca 5 meetrise betoonplaadi liikumine põhjustab prao tekke, olukorrast, kus betoonplaadi laius on ca 2 meetrit, olukorrast, ku s dimensiooni muutus (pikenemine või lühenemine) tekib ca viiemeetrises betoonis . Analoogselt on näiteks tsementstabiliseeritud alusel, Stora Enso Imavere tehases, suurel raskeliikluse (tõstukid) platsil kasutatud ühekihilist asfaltkatet vahetult tsementstabialusel – see lahendus on raske liikluse all toiminud juba 11 aastat. Võime võrdluseks tuua ka silladeki konstruktsiooni, kus samuti betoonist silladekile ei tehta uut killustikalust ning ei ole veel kuulnud probleemidest, mis võiksid tuleneda nakke puudumisest betooni ja asfaldi vahel (tõsi, siin kasutatakse tihti väga peeneteralist dreenasfalti). Miks ma ei eelistaks täiendava killustikust vahekihi paigaldust – antud juhul on selle mahasõidu suurimaks koormuseks juhuslik prügiauto ning tavakoormuseks on üks sõiduauto . K illustikaluse ja betooni vahel ei teki naket, siin eksisteerib võimalus, et horisontaalsed jõud (pidurdamine, kiirendamine, äkilised manöövrid) võivad asfaltkatte vuugi lõhkuda sest killustikalus betoonil ei võta vastu nihkepingeid. Ka on risk, et asümmeetrilise koormuse korral võib õhuke killustikukiht asfaldi ja betooni vahel puruneda. Lisaks, antud juhul on probleemiks see, et kaabli omanik keelab kaablit ringi paigutada, kuid kaabli tegelik paigaldussügavus ei ole täpselt teada. Seega, on suur risk et soovitud konstruktsiooni paigutamise tagajärjel tuleks hakata ka kogu tee kõrguslikku plaani muutma. Ain Kendra, volitatud teedeinsener (tase 8)