Harjumaa Jõelähtme küla Kassiallika ja Koila küla Kassisaba maaüksustel detailplaneeringu algatamise ettepanekule seisukoha küsimine

Jõelähtme Vallavalitsuse 12.03.2015 määruse nr 9 “Jõelähtme valla ehitusmääruses sätestatud taotluste vormide kinnitamine” LISA 1 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS PLANEERINGU ALGATAMISE ETTEPANEK ÜLDPLANEERINGU ALGATAMISE ETTEPANEK (VALIKUKS MÄRGISTADA LAHTER ) DETAILPLANEERINGU ✔ ALGATAMISE ETTEPANEK (VALIKUKS MÄRGISTADA LAHTER ) PLANEERINGU ETTEPANEK REGISTREERITUD: “.......…”................................ 20.....a (TÄIDAB JÕELÄHTME VALLAVALITSUSE ESINDAJA) 1. ÜLDANDMED (PALUME TÄITA TRÜKITÄHTEDEGA) 1.1. ETTEPANEKU TEGIJA ANDMED NIBLICK OÜ NIMI__________________________________________________________________________________ 16958610 ISIKU-/VÕI REGISTRIKOOD______________________________________________________________ Jõelähtme vald, Manniva küla, Kivikirve tee 4 ELU- VÕI ASUKOHT (postiaadress)_________________________________________________________ 5048133 [email protected] TELEFONINUMBER____________________E-POSTI AADRESS________________________________ 1.2. ETTEPANEKU TEGIJA ESINDAJA ANDMED Plannum OÜ NIMI_______________________________________________________________________________________ 16875924 ISIKU-/VÕI REGISTRIKOOD_____________________________________________________________ Tartu mnt 84a, Tallinn 10112 ELU- VÕI ASUKOHT____________________________________________________________________ 53316603 [email protected] TELEFONINUMBER___________________E-POSTI AADRESS_________________________________ 2. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE (PALUME NIMI TÄITA TRÜKITÄHTEDEGA) 2.1.NÕUSTUN, ET MINU KUI ALGATAMISETTEPANEKU TEGIJA, ISIKUANDMEID TÖÖDELDAKSE VALLA VÕI VALLA POOLT MÄÄRATLETUD ISIKU POOLT PEETAVAS REGISTRIS: Mait Schmidt allkirjastatud digitaalselt __________________________________ ____________________________________ (NIMI) ALLKIRI) 2.2.NÕUSTUN, ET MINU KUI ALGATAMISETTEPANEKU TEGIJA ESINDAJA, ISIKUANDMEID TÖÖDELDAKSE JÕELÄHTME VALLA VÕI VALLA POOLT MÄÄRATUD ISIKU POOLT PEETAVAS REGISTRIS Liina Ollema allkirjastatud digitaalselt __________________________________ ____________________________________ (NIMI) ALLKIRI)  PLANEERITAVAD MAAÜKSUSED KÜLA/ALEVIK MAAÜKSUSE KATASTRITUNNUS SIHTOTSTARVE PINDALA NIMI Jõelähtme küla Kassiallika 24504:008:0383 Maatulundusmaa 100% 166706.0 m² Koila küla Kassisaba 24504:008:0385 Maatulundusmaa 100% 402945.0 m² - - - - - 4. PLANEERINGUGA TAOTLEN ✔ / EI TAOTLE ÜLDPLANEERINGU PÕHILAHENDUSE MUUTMIST. ÜLDPLANEERINGU PÕHILAHENDUSE MUUTMISE VAJADUST PÕHJENDAN: Käesolev detailplaneering sisaldab ettepanekut Jõelähtme valla kehtiva üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks, kuna planeeritava ala paikneb kehtiva üldplaneeringu kohaselt hajaasustusalal, kus ei ole ette nähtud ulatusliku ja funktsionaalselt mitmekesise puhke- ja teenuskeskuse rajamist. Kavandatav arendus hõlmab ligikaudu 58 hektari suurust maa-ala ning sisaldab omavahel seotud funktsioone, sh tervise- ja taastusteenused, sportimisvõimalused (mh polo-, kriketi- ja lennundusega seotud tegevused), puhkealad ning veekoguga seotud rekreatsiooni võimalused. Arvestades kavandatava arenduse mahtu, funktsionaalset mitmekesisust ja vajadust tervikliku ruumilise lahenduse järele, ei ole selle realiseerimine võimalik kehtiva üldplaneeringu raamistikus. Üldplaneeringu muutmine on vajalik, et võimaldada ruumiliselt ühtse ja toimiva mitmeotstarbelise puhke- ja teenuskeskuse rajamist väljaspool olemasolevaid tiheasustusalasid. Tegemist on piirkondliku tähtsusega arendusega, mille ruumiline ulatus ja mõju ületavad tavapärase hajaasustuse arengu ulatuse. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on põhjendatud avaliku huviga, kuna kavandatav arendus toetab otseselt Jõelähtme valla arengukavas 2025–2035 seatud strateegilisi eesmärke. Arengukava kohaselt on valla üheks keskseks eesmärgiks looduslähedase elukeskkonna säilitamine ning elanike heaolu ja tervise edendamine, samuti looduslähedase ettevõtluse ja turismi arendamine. Kavandatav, olemasolevasse looduskeskkonda sobituv, tervise- ja taastusküla loob mitmekesised võimalused liikumiseks, sportimiseks ja taastumiseks, panustades seeläbi elanike füüsilise ja vaimse heaolu parandamisse. Planeeringuga kavandatakse puhke- ja liikumisalad, mis laiendavad piirkonna avaliku ruumi kasutusvõimalusi ning suurendavad kvaliteetse rekreatsiooni kättesaadavust nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele. Lisaks toetab arendus valla eesmärki kujundada piirkonnast atraktiivne turismi sihtkoht ning mitmekesistada kohalikku ettevõtluskeskkonda. Kavandatav keskus loob eeldused uute töökohtade tekkeks ning suurendab piirkonna majanduslikku aktiivsust. Avalik huvi tuleneb ka demograafilistest arengutest – valla rahvaarvu kasv toob kaasa suureneva vajaduse puhke-, spordi- ja terviseteenuste järele. Planeering vastab sellele vajadusele, pakkudes uusi kvaliteetseid ja mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks ja tervise hoidmiseks. Kavandatav lahendus on kooskõlas Jõelähtme valla ruumilise arengu põhimõtetega, mille kohaselt on valla arengueelduseks atraktiivse elu-, puhke- ja töökeskkonna kujundamine Tallinna mõjualas. Planeeringulahendus arvestab piirkonna keskkonna- ja kultuuriväärtustega ning lähtub väärtuspõhisest ruumilise arengu põhimõttest, mille kohaselt tuleb tagada olemasoleva keskkonna säilimine ja samal ajal võimaldada vastutustundlikku arendamist. Planeeringuala paikneb osaliselt Rebala muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis. Muinsuskaitseameti komisjon on kavandatavat lahendust käsitlenud ning leidnud, et piirkonda on võimalik kavandada uusi funktsioone, sh puhke- ja turismitegevusi, tingimusel et need toetavad muinsuskaitseala väärtusi ning on maastikku sobitatud. Muinsuskaitseameti hinnangul on turismi ja külastatavust soodustavad tegevused piirkonnas üldjoontes sobivad, kuid oluline on tagada, et uus arendus toetaks kultuurmaastiku säilimist ning ei kahjustaks selle vaadeldavust ega struktuuri. Muinsuskaitseameti komisjoni seisukoht oli, et visuaalseid mõjusid on võimalik 5. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK: Luua terviklik tervise-, taastuse- ja puhkevaldkonna keskus _______________________________________________________________________________________ _ 6. ANDMED PLANEERINGU KOOSTAMISEKS 6.1. Maa-ala kruntimine ja/või vajadus muuta krundi piire: _________________________________ jah ________________________________________________________________________________ 6.2. Olemasolevad ja säilitatavad hooned: ______________________________________________ Maa- ja Ruumiameti andmetel on Kassiallika katastriüksusel kõrval- või tootmishoone ETAK ID 568033 ________________________________________________________________________________ 6.3. Lammutatavad hooned ja rajatised: ________________________________________________ olemasolevaid hooneid ei lammutata ________________________________________________________________________________ 6.4 Olemasolevate hoonete rekonstrueerimine või laiendamine: _____________________________ puudub ________________________________________________________________________________ 6.5. Taotletavad ehitiste ja kruntide kasutamise otstarbed: ____________________________________ tee ja tänavamaa, lennuvälja maa, puhke- ja spordirajatise maa, sotsiaalhoolekandeasutuse maa/eriotstarbeline tervishoiu- ja sotsiaalasutuse maa, tehisveekogu, majutushoone maa, kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, kultuuri- ja spordiasutuse maa, looduslik maa, metsamaa/muu lo _______________________________________________________________________________ 23 3/-2 14 m (täpsustub) 6.6. Uute ehitiste arv ________ hoonete korruselisus_____________ kõrgus__________________ 23 põhihoonet, kõrvalhoonete/abihoonete vajadus täpsustub planeeringu koostamise käigus jaotus põhi- ja kõrvalhooneteks:_____________________________________________________ 53000m2 6.7. Olemasolevate ja uute hoonete ligikaudne brutopindala ____________ ja hoonete ehitusalused 23000m2 pindalad:________________________________________________________________________ 5 0 6.8. Soovitud eluasemekohtade arv ____________ ja olemasolev _____________ ning planeeritav täpsustub planeeringu koostamise käigus parkimiskohtade arv:______________________________________________________________ 6.9. Võimalikku keskkonnaohtu põhjustavad ehitised või kavandatud tegevus:_________________ ei ole ________________________________________________________________________________ 6.10. Olemasolev või planeeritav tehnovõrkudega varustatus:______________________________ Tehnovõrkude ühendused nähakse ette detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. ________________________________________________________________________________ 6.11. Servituutide olemasolu või vajadus (juurdepääsuga kaasneva teeservituudi, üle- ja allaehitus- servituutide olemasolu või vajadus): Selgub detailplaneeringu koostamise käigus. ________________________________________________________________________________ 6.12. Puude likvideerimise või ulatuslike pinnasetööde vajadus: Puude likvideerimine ja ulatuslike pinnasetööde vajadus on olemas, maht täpsustub detailplaneeringu koostamise käigus. ________________________________________________________________________________ 6.13. Muud teadaolevad andmed:_____________________________________________________ Geodeetiline alusplaan on olemas ________________________________________________________________________________  7. NÕUSTUN ✔ / EI NÕUSTU DETAILPLANEERINGU KOOSTAMIST FINANTSEERIMA JA SELLEKS JÕELÄHTME VALLAVALITSUSEGA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE TELLIMISE JA RAHASTAMISE LEPINGUT SÕLMIMA. SOOVIN / EI SOOVI ✔ , ET MINU ALGATAMISETTEPANEKU ALUSEL ALGATATAVAT DETAILPLANEERINGUT KOOSTATAKS JÕELÄHTME VALLA KULUL 8. NÕUSTUN ✔ / EI NÕUSTU SÕLMIMA JÕELÄHTME VALLAVALITSUSEGA DETAILPLANEERINGUKOHASTE AVALIKULT KASUTATAVATE TEEDE JA TEHNOVÕRKUDE MINU KULUL VÄLJAEHITAMISE LEPINGUT VASTUTAN ESITATUD ANDMETE ÕIGSUSE EEST Mait Schmidt _____________________________ allkirjastatud digitaalselt __________________________ (ETTEPANEKU TEGIJA NIMI) (ETTEPANEKU TEGIJA ALLKIRI) „_____“_________________________20___a.  Manniva detailplaneeringu eskiis Projekti tunnus: MDP / töö nr: 362 Kassiallija ja Kassisaba, Manniva küla, Jõelähtme vald Projekteerija: Kolm Pluss Üks OÜ Staadium: DP ESKIIS Vastutav spetsialist: Ilmar Valdur Muudatuse kuupäev / versioon: Projekti kuupäev: 04.11.2025 Manniva uue tervise- ja taastusküla detailplaneeringu arhitektuuri eskiisi seletuskiri Sissejuhatus Asukohast Planeeringu eskiis hõlmab Kassiallika (24504:008:0383) ja Kassisaba (24504:008:0385) kinnistuid Manniva külas. Manniva küla asub Eesti põhjarannikul Jõelähtme vallas. Manniva külas asub praegu elamuala ning Estonian Golf & Country Club (edaspidi EGCC) gol radade ja klubihoonega. Manniva on pealinnale lähedal, Tallinnast ja lennujaamast vaid 25 kilomeetri ja 25-30 minuti kaugusel. Hoolimata pealinna lähedusest on tegu vaikse looduskauni kohaga, kus on lähedal nii meri, jõgi kui ka mets. Asukoht on kaitsealuse rohekoridori ja muinsuskaitseala vahel, nii on garanteeritud, et ümbritsev loodus jääb alati puutumatuks. Seetõttu on asukoha potentsiaal tervise- ja heaoluteenuste pakkumiseks hea. Planeeringu arhitektuuri kontseptsioon Selles asukohas on väga suur väärtus maastikul ja arhitektuursed sekkumised peaksid olema samuti maja ja maastiku tugev sümbioos ning käsitlema nende omavaheli seoseid. Asukohas on väga erineva iseloomuga maastikumotiive. Reljee dest leiab mängulisemaid pehmed liivaluited ja kujundatud gol maastiku. Suuremas osas on looduslik reljeef pigem konkreetne - rahulik lauge paepealne ja astmeline klint. Kui mõelda maastiku üleminekutele, servadele, võiksid majad justkui peituda maastiku alla, maja kui maastiku jätk ja astme avanemine Teine motiiv ka peituv, aga maja justkui tuleb maastikust välja, maastik lõikab maja. Maja ise võib olla ortogonaalne, aga lõikumine maastikuga toob iseloomu ja mängulisuse Kui mõleda suurematele hoonetele, ei tohiks need keskkonnas mõjuda kohatult järsult. Suuremad hooned võiksid seetõttu ise kas tervikuna või osaliselt maastikuliselt mõjuda. Need motiivid saab jaotada teemadesse ja skaaladesse. Väikesed abihooned peituvad. Keskmised saavad karakteri maastikuga lõikumisest ja suured hooned loovad ise maastiku. Planeering Planeeringu ala jaguneb suures plaanis kolmeks tsooniks. Pikkade vaadetega maastiku ala, metsa ala ning nende vaheline ülemineku ala, kuhu ongi planeeritud tervise- ja taastusküla põhiline hoonetemaht. Maastikuala Planeeringuala kõrval on sarnasel maastikualal juba rajamisel uued EGCC Annika gol rajad. Planeeringuala sisesele muinsuskaitsealusele maastikualale planeeritakse samuti meelelahutuslikke vabaõhutegevusi abihoonetega. Abihooned koonduvad olemasoleva tee MDP_ES_AR-3-001_seletus 1 fi fi fi fi  Manniva detailplaneeringu eskiis Projekti tunnus: MDP / töö nr: 362 Kassiallija ja Kassisaba, Manniva küla, Jõelähtme vald Projekteerija: Kolm Pluss Üks OÜ Staadium: DP ESKIIS Vastutav spetsialist: Ilmar Valdur Muudatuse kuupäev / versioon: Projekti kuupäev: 04.11.2025 vahetusse lähedasse ning rajatakse vastavalt planeeringu kontseptsioonile pooleldi maastikku peituvatena ning maastikuliselt. Mikrolennuklite klubi Välja kõige kaugemasse tsooni jääb mikrolennukile lennundusklubi. Rajatakse murukattega lennurada koos abihoonega. Polo klubi Rajatakse polo klubi harjutusväljaku ja täismõõtmetes põhiväljakuga. Vahetusse lähedusse jäävad tall ning klubihoone. Polo klubi juurde kuuluvad ka tenniseväljakud. Kriketiklubi Maastikualale planeeritakse ka kahe väljakuga kriketiklubi, mida teenindab klubihoone. Hooldushoone Uutele gol väljakutele rajatav hooldushoone hakkab teenindama ka polo ja kriketiklubii. Tehisjärv Maastikualale rajatakse tehisjärv, kuhu ümber luuakse erineva iseloomuga vabaaja tegevuste ning puhkealad. Tehisjärv on üleminek tervise- ja taastuskülale. Planeeringuala sees endine Koila tee ja muinsuskaitseala piir kattuvad. Suurem hoonestus jääb Rebala muinsuskaitsealast välja, välja ja metsa piirile. Praegune Koila tee lahutaks planeeritava hoonestuse puhkealast. Kuna tee vajab niikuinii uuendust ja soov on külale luua puhkealaga parem sidusus on Koila tee viidud planeeringu lõigus elektriliinide tühjale sihile. Loodus-SPA Hotell Tehisjärve kaldale rajatakse umbes 150 toaga spa-hotell. Külale lähenedes on SPA just see, mis üle järve esimesena paistma hakkab, tähelepanu köidab ja külale näo loob. Hoonel on maa-alune korrus ning maa peale planeeritakse 3-korruseline maht. Ehitusmahu visuaalseks vähendamiseks jagatakse hoone omavahel ühendatud mahtudeks. SPA osana rajatakse tehisjärve sisse aastaringselt kasutatav välibassein. Sündmusruum ja vabaõhulava Järve kaldale on planeeritud sündmusruum 500 külalisega sündmusteks. See maastikuline hoone koondaks kokku nii järvevaatega peoruumi kui vabaõhulava. Terviseküla Teenuste ala rahulikumasse tsooni, luidete, metsa ja välja piirile jääb uue kontseptsiooniga eakatekodu. Eesmärk on toetada aktiivset vananemist ning iseseisvana hakkamasaamist. Suure haigla tüpoloogiat meenutava keskuse asemel rajatakse erinevat kodust gruppides elamise tüpoloogiat, eakohased iseseisvust ja aktiivsust toetavad elamise võimalused. Rajatakse erinevat tüüpi elamist, erineva totatusvajaduse astetega ning kogukonnakeskus vajalike tugiteenustega. Ennetus- ja taastuskeskus Pritvaatsemasse alasse metsa sisse on planeeritud ennetus- ja taastuskeskus, mujal maailmas tuntud kui burnout centre. Tänapäeva kiires maailmas järjest suurem probleem stess, depressioon ja läbipõlemine. Keskus tegeleb nende ennetamise ja tagajärgedega, taastumisega. Loodus ja loodusvaated toetavad füüsilist ja vaimset taastumist. On teaduslikult tõestatud, et looduses viibimine ja loodusvaated vähendavad stressi, parandavad tuju, parandavad tervisenäitajaid ja vähendavad ravimivajadust ja viivad kiirema taastumiseni. Mis tähendab, et see asukoht on sellise keskuse jaoks ideaalne. MDP_ES_AR-3-001_seletus 2 fi  Manniva detailplaneeringu eskiis Projekti tunnus: MDP / töö nr: 362 Kassiallija ja Kassisaba, Manniva küla, Jõelähtme vald Projekteerija: Kolm Pluss Üks OÜ Staadium: DP ESKIIS Vastutav spetsialist: Ilmar Valdur Muudatuse kuupäev / versioon: Projekti kuupäev: 04.11.2025 Keskus on jagatud väiksemateks mahtudeks, et paremini keskkonda sobituda ja koha võlu paremini ära kasutada. Erinevateks hooneteks jagamine võimaldab luua ka suuremat privaatsust, erinevaid eralduse astmeid, paremat keskkonda. Rajatakse keskusehoone teenusteks ja stuudiotubade ehk hotellitubade tüüpi majutus koondub keskuse ümber. Väike osa keskusest jääb rohekoridori tsooni äärealale, kuhu rajatakse rendimajad suuremat privaatsust soovivatele klientidele. Küla alale, aga taastuskeskusest natuke eemale, rohekoridori äärealale olemasolevate elamute juurde rajatakse töötajate majutusala. Loodusrada Ennetus- ja taastuskeskust ning terviseküla täiendab loodusrada. Tee jalutajale, jooksjale. Vaheldusrikas ring, mis seob kokku kõik ülbritsevad ilusad alad - olemasoleva elurajooni ja gol rajad, klubihoone, klindinõlva, rajatava järve ja puhkealad, terviseküla, metsa, Jägala jõe, metsakraavid ning rahnud. MDP_ES_AR-3-001_seletus 3 fi  LAHENDUSSKEEM N rohekoridor MU SU S IN REB KAIT ALA SEA MU LA INS KAIT USK 501,68 SEV AIT SEA ÖÖ ND LA Olemasolevad väikeelamud TINGMÄRGID Planeeritava ala piir Kontaktvööndi piir Katastriüksuse piir Olemasolev hoone Olemasolev autoliikluse ala aadress maakasut. sihtotstarve pindala Kinnistu andmed katastritunnus Kinnismälestise kaitsevöönd Rebala muinsuskaitseala piir Maaparandussüsteem Männisalu, kuivendussüsteemi reguleeriv võrk tööt kinnismälestise maju ajate 91 ÜP-järgne rohevõrgustik kaitsevöönd tush Teekaitsevöönd oon ed 83 8 Olemasoleva elektriõhuliini kaitsevöönd Olemasolevad hooldushoone 0 = abs +32.00 Planeeritav autoliikluse ala MU korruselisus -1 kuni 3k 80 INS Planeeritav kergliikluse ala US RE golfiväljakud h=12m KA BA ITS LA sündmusruum EA Veekogu MU LA INS ennetus- ja taastuskeskus KA MA nnis US Mä ITS AP alu KA EV AR , k ITS ÖÖ AN uive EA DU nd Planeeritav hoone võimalik asukoht ND LA SS uss ÜS üs 0 = abs +33.00 TE tee EM mi 66 KO Illustratiivne haljastus korruselisus -1 kuni 2k reg I LA ule eriv h=9m võ TE rk E 0 = abs +30.00 Muinsuskaitseameti arvamus (Reg.nr: korruselisus -1 kuni 3k 5-14/2942-2): Rebala h=14m muinsuskaitsealale planeeritavad spordiväljakud ning minimaalsel 0 = abs +32.00 AK määral ja mahuga osaliselt korruselisus -2 kuni 3k LJ maa-alused hooned selliselt, et säilib Krundi kasutamise sihtotstarbed (vastavalt „Ruumilise planeerimise leppemärgid“ Siseministeerium 2013): h=14m VÄ maastiku avatus ja vaated ning uued 0 = abs +30.00 Tee ja tänavamaa (LT), lennuvälja maa (LL), kuni -1k h=6m I rajatised sulanduvad ET puhke- ja spordirajatise maa (PS), maastikku, on põhimõtteliselt lubatud. IK sotsiaalhoolekandeasutuse maa (ÜP)/eriotstarbeline tervishoiu- ja sotsiaalasutuse maa (ÜE), kriketiklubi KR kultuuri- ja spordiasutuse maa (ÜK), loodusspaa-hotell E majutushoone maa (ÄM), TE (abs +30.00) kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK), E KR AH looduslik maa (HL), I V KE metsamaa (MM)/muu looduslik maa (ML) ND tehisveekogu (VT), LA TI EL tehisjärv VÄ L 0 = abs +32.00 JA (abs +30.00) korruselisus -1 kuni 3k K h=14m Kassiallika Maatulundusmaa 166706 m² 24504:008:0383 terviseküla 0 = abs +29.00 kuni -1k h=5m MU INS USK AIT SEA REB LA ALA KAIT MU SEV INS ÖÖ USK ND AIT SEA LA Hein poloklubi AK LJ VÄ (abs +30.00) PO LO 0 = abs +29.00 kuni -1k h=4m rekreatsiooniala mikrolennundusklubi LE NN UK I MA A ND (abs +30.00) UM IS Kassisaba RA LE DA NN UK IM AA ND UM IS RA Maatulundusmaa 402945 m² LE DA NN UK IM AA ND UM IS RA 24504:008:0385 AD MÄRKUSED: n Alusena on kasutatud HADES GEODEESIA OÜ poolt koostatud Kassiallika ja Kassisaba maa-ala plaani tehnovõrkudega, töö nr HG-4343. Litsentsid: 546 MA-k, 411 MA. n Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused Euroopa kõrgussüsteemis EH2000, mõõdistamise aeg märts 2025, töö valmimise aeg aprill 2025. Piirid saadud Maa- ja Ruumiameti registri kaardilt seisuga 26.03.2025. n Lahenduse on koostanud KOLM PLUSS ÜKS OÜ arhitektid. Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu lahendusskeem' M 1:2000  MANNIVA DETAILPLANEERINGU ESKIIS - TAASTUSKESKUS 12. Detsember 2025  MANNIVA 25 KM 30 MIN TALLINN ASUKOHT ROHEKORIDOR 1 2 3 5 Y Z: 0,0 K LJA VÄ TI IKE KR KR IKE TI VÄ LJA K Hein AK LJ VÄ LO PO LEN NU KI MA AN DU MIS RA LEN DA NU KI MA AN DU MIS RA DA REBALA MUINSUSKAITSEALA PLANEERING  Plaanitud pinnad (m2) Loodus SPA hotell kokku 17100 (bruto) -1 korrus 5850 1 korrus 5850 2 korrus 3150 3 korrus 2250 ______________________ Terviseküla kokku 11 700 Maja 1 5300 Maja 2 2000 Maja 3 2000 Maja 4 1200 Maja 5 1200 ______________________ Ennetus- ja taastuskeskus kokku 15700 TÖÖTAJATE MAJUTUS Maja 1 6300 Maja 2 2000 Maja 3 2000 Maja 4 2000 1 2 SÜNDMUSRUUM ENNETUS- JA TAASTUSKESKUS Maja 5 2000 Maja 6 200 3 5 Y Z: 0,0 Maja 7 200 LOODUS SPA Maja 8 200 Maja 9 400 K LJA HOTELL VÄ TI IKE KR Maja 10 400 KR IKE TI VÄ LJA K ______________________ Sündmusruum TERVISEKÜLA sum 1500 1 korrus 1500 Hein ______________________ AK LJ VÄ LO PO Töötajate majutus Rekreatsiooniala kokku 4800 Kokku 1800 Maja 1 1200 Mikrolennunduse abihoone 300 LEN NU KI MA AN DU MIS RA LEN DA NU KI MA AN DU MIS RA DA Maja 2 1200 Polo klubihoone. 450 Maja 3 1200 Tall-abihoone 600 Maja 4 1200 Kriketi klubihoone 450 MOTIIVID VÄIKE KESKMINE SUUR MUINSUSKAITSEALALE PEITUVAD HOONED VAHEVÖÖNDI HOONED - SPA / HOTELL / TERVISEKÜLA / TAASTUSKESKUS HOONED MAASTIKUS  Liina Ollema From: [email protected] Sent: kolmapäev, 4. veebruar 2026 15:40 To: 'Liina Ollema' Subject: FW: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Jõelähtme külas Kassiallika ja Kassisaba kinnistute kohta Flag Status: Flagged Parimaga Jaanus Aavik planeeringute ja projektide koordinaator [email protected] +372 503 5046 Plannum OÜ Tartu mnt 84a, 10112 Tallinn From: Muinsuskaitseamet <[email protected]> Sent: Thursday, January 22, 2026 9:55 AM To: [email protected] Subject: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Jõelähtme külas Kassiallika ja Kassisaba kinnistute kohta Reg.nr: 5-14/2942-2 Sisu: Lp Jaanus Aavik [email protected] Muinsuskaitseamet vaatas läbi esitatud Manniva detailplaneeringu eskiisi – Kavandatu asub Rebala muinsuskaitsealal (reg-nr 27015) ja kaitsevööndis, arheoloogiamälestise Kivikalme (reg-nr 17586) kaitsevööndis, Kassiallika (24504:008:0383) ja Kassisaba (24504:008:0385) kinnistutel. Estonian Golf & Country Club soovib rajada Kassiallika (24504:008:0383) ja Kassisaba (24504:008:0385) kinnistutele taastuskeskuse: rekreatsiooniala (poloväljak koos klubihoone ja tall-abihoonega, kriketiväljak ja klubihoone, mikrolennunduse abihoone), tehisjärv, terviseküla (5 hoonet), ennetus- ja taastuskeskus (10 hoonet), sündmusruum, töötajate majutus (4 hoonet). Rebala muinsuskaitsealale planeeritakse neist tehisjärve ning 3 hoonet, hooned kavandatakse põhimahus maa-alustena – hooned paikneksid kolmest küljest pinnases, esikülg ulatuks u 1,5 meetrit üle maapinna, hoonetele rajatakse haljaskatused. Ülejäänud hooned on planeeritud muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Kõige domineerivam oleks spaahotell, mis kavandatakse kolmekorruselise hoonena. Asjaolud/Alused Vastavalt Rebala muinsuskaitseala põhimõtetele kavandatakse uusi hooneid üldjuhul ainult ajalooliste 1 hoonete asukohtadesse, et hoida maastikule iseloomulikku ilmet ja ajaloolise hoonestuse struktuuri (Rebala muinsuskaitseala kaitsekord, p 8.12 ja p 23). Rebala muinsuskaitseala eesmärgiks on tagada looduse ja inimtegevuse koosmõjul kujunenud ainulaadse, riiklikult olulise kultuuri-, loodus- ja teadusväärtust omava kultuurmaastiku ja seda kujundavate kohataju loovate väärtuste hoidmine, esiletoomine ning säästev areng (p 4). Kavandatavad tegevused peavad arvestama väärtuste säilitamise põhimõtetega, mh tuleb säilitada muinsuskaitseala vaadeldavus, tagades kaitsevööndis ehitusmahtudes ja hoonestustiheduses ning looduslikus keskkonnas sujuva ülemineku tänapäevaselt linnalähedaselt asustusstruktuurilt muinsuskaitseala avatud maastikele (p 8.13). Kaitsevööndi eesmärk on tagada Rebala muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas vältides järske kontraste hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses, ning muinsuskaitseala vaadeldavus, kaitsevööndis ei püstitata välismõõtmetelt või hoonestustiheduselt muinsuskaitseala hoonestus- ja külastruktuuri sobimatuid ning vaadeldavust häirivaid või varjavaid ehitisi (p 26–27). Põhjendused Rebala muinsuskaitsealale planeeritavad spordiväljakud ning minimaalsel määral ja mahuga osaliselt maa-alused hooned selliselt, et säilib maastiku avatus ja vaated ning uued rajatised sulanduvad maastikku, on põhimõtteliselt lubatud. Kaitsevööndisse võib hoonestust kavandada, kuid hoonestuse tihedus ning mahud peavad lähtuma kaitsevööndi eesmärkidest. Kaitsevööndisse rajatav hoonestus planeerida hajusamalt ning mahuliselt varieeruv. Kavandatav vajab terviklikku muinsuskaitselist analüüsi ning erinevate variantide kaalumist detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste raames. Lähtuda Rebala muinsuskaitseala kaitsekorrast ning kehtivast Jõelähtme valla üldplaneeringust. Planeeringualale ulatub arheoloogiamälestise Kivikalme (reg-nr 17586) kaitsevöönd, kus pinnase- ja kaevetööde puhul tuleb teostada arheoloogiline uuring. Kassisaba ja Kassiallika katastriüksustel on klindiserva peal säilinud looduslikku maapinnareljeefi, mis on maaparandusest kas puutumata või vähesel määral puudutatud. Rebala maastikukaitseala üks eesmärkidest on sellist maastikku kaitsta. Seal ei ole varem tehtud arheoloogilisi uuringuid ning põhja pool klindiserval paiknev kalmete rida võib jätkuda ka Kassisaba ja Kassiallika katastriüksustel. Rebala muinsuskaitseala kaitsekorras on määratud arheoloogiatundlikud alad, kuid aja jooksul on infot juurde tulnud ning kogu muinsuskaitseala alal on võimalik, et ka osaliselt kuivendatud maastikel on segatuna säilinud kunagiste objektide (näiteks kalmete) kultuurkihti. Kavandatava realiseerimisel muudetakse olemasolevat maastikku, muutes tööde käigus pinnasekihtide asukohta. Kui ehituse käigus tuleb välja arheoloogilisi leide või in situ kultuurkiht, siis peab ehitaja tööd seisma panema ning edasise tegevuse otsustab Muinsuskaitseamet. See võib põhjustada tarbetut viivitust ning kulude ootamatut suurenemist ehitustegevuses, mistõttu oleks mõistlik otstarbekas/põhjendatud tellida kogu ala eeluuring, et leida üles potentsiaalsed arheoloogilise kultuurkihi või leidudega kohad ning lähtuda hoonestuse ja muude rajatiste asukohtade planeerimisel arheoloogilise eeluuringu tulemustest. Eeluuring antud kontekstis tähendab detektoriuuringut koos arheoloogi poolt valitud kohtadesse šurfide kaevamisega. Tõenäoliselt ei ole tegu kuigi mahuka uuringuga, kuigi ala on suur. Alal on siiski ka kohti, kus ilmselt ongi maastik nii suures osas muutunud, et uuringuvajadus puudub. Selle valiku teeb arheoloog tellitud uuringu raames vastavalt oma pädevusele. tellitud uuringu raames Seisukoht 1. Koostada detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. 2. Arheoloogiamälestise Kivikalme (reg-nr 17586) kaitsevööndis teostatavate pinnase- ja kaevetööde puhul tuleb tellida arheoloogiline eeluuring, et teha kindlaks, kas teisel pool teed asuv kivikalme jätkub ka sellel teepoolel ning kas sellest võib olla midagi siloaugu rajamisega säilinud. Uuring tuleb läbi viia enne ehitustööde algust. 3. Muinsuskaitseamet soovitab tellida arheoloogilise eeluuringu kogu planeerimisalal (Kassiallika ja Kassisaba KÜ), mille tulemusena saab hinnata, kas ja millises ulatuses on planeeringualal säilinud arheoloogiline kultuurkiht. See aitab vältida ootamatuid seisakuid ehitustööde käigus, sest juhul kui 2 arheoloogilised leiud või kultuurkiht ilmnevad pinnasetööde käigus ootamatult, siis tuleb Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kaevetöödel aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline kultuurkiht, tuleb tellida arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ kultuurkihi ilmnemisel arheoloogiline kaevamine). Eeluuring koosneb arhiivi- ja kaardimaterjali põhjal potentsiaalsete kohtade väljavalimisest maastikus ning järgmises etapis nendel kohtadel detektoriuuringu koos prooviaukude kaevamisega läbiviimisest. 4. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“. 5. Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja ja tingimuste (nt külmunud maa ja miinuskraadidega ei ole arheoloogilise uuringu tegemine tehniliselt piisavalt heal tasemel teostatav) kokkuleppimisega tuleb alustada aegsasti, kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates uuringuteatise esitamisest. 6. Juhul kui tellida kivikalme kaitsevööndis määratud ja kogu planeeringualal soovitatud uuringud ühe uuringuna, siis on uuringukulud hüvitatavad 50% ulatuses (1500 euro piires). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/uuringute- huvitamine). Lugupidamisega Ly Renter Muinsuskaitseamet 3  Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2026 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Nimetus: Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Plannum OÜ Reg nr 16875924 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 84a, 10112 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153) Töös osales: Heli Aun Töö versioon: 16.04.2026 2 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5 2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 8 2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ .............................................................................. 8 2.2 Jõelähtme valla üldplaneering .................................................................................. 12 2.3 Koostatav Jõelähtme valla üldplaneering ................................................................. 13 3 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 17 4 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 21 4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 21 4.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ..................................................... 21 4.1.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura alale ................................ 23 4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ............................................................................................ 28 4.3 Mõju rohevõrgustikule .............................................................................................. 30 4.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 31 4.5 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 32 4.5.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ................................................................................. 32 4.5.2 Jääkreostus......................................................................................................... 37 4.5.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................... 37 4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 38 4.7 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 39 4.8 Mõju kliimale ja kliimakindlus ................................................................................... 41 4.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 42 4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................. 42 4.11 Muud aspektid ....................................................................................................... 42 5 Järeldused ........................................................................................................................ 43 Kasutatud materjalid................................................................................................................ 45 3 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673). Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu (edaspidi ka DP) lisana. Hinnatavaks DPks on Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu eskiis (12.12.2025), mis hõlmab Kassiallika katastriüksust Jõelähtme külas ja Kassisaba katastriüksust Koila külas. KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid juhendmaterjale. Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta. KSH eelhinnangu andmise vajaduse aluseks on KeHJS § 6 lg 2 p 12 ja p 19. Vastavalt KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 14 p-de 2, 3 ja 4 alusel tuleb anda tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: p 2) väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine; p 3) lõbustus-, vee- või teemapargi rajamine. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei pruugi kuuluda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla (vt ka ptk 4.5.1). PlanS § 142 lg 6 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Detailplaneeringu algatamise ettepanekus on ette nähtud tervise- ja taastusküla koos erinevate puhke- ja sportimisvõimalustega. Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu maakasutus seda ette ei näe, mistõttu on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Käesoleva DP KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Jõelähtme Vallavalitsus). 4 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus Detailplaneeringuga kavandatakse tegevust Harju maakonda Jõelähtme valda Jõelähtme külasse Kassiallika katastriüksusele (kü 24504:008:0383, maatulundusmaa 100%) ja Koila külasse Kassisaba katastriüksusele (kü 24504:008:0385, maatulundusmaa 100%). (Joonis 1) Joonis 1. Kavandatava tegevuse ala Maa- ja Ruumiameti halltoonides kaardil. Kavandatavaks tegevuseks on luua terviklik tervise-, taastuse- ja puhkevaldkonna keskus (Joonis 2). Planeeringualale on kavandatud mitmekesine spordi- ja vabaajakeskkond – polo-, kriketi- ja mikrolennukiklubi, samuti tehisjärv ja sellega seotud puhkealad – need kõik toovad juurde aktiivse puhkuse võimalusi piirkonnas ja täiendavad juba olemasolevat golfikeskust. Seeläbi tõuseb piirkonna atraktiivsus ja pakutavate teenuste hulk. Olemasolev Koila tee koridor muudetakse planeeritava ala ulatuses ja viiakse elektriliinide tühjale sihile - see loob parema sidususe küla ja puhkeala vahel, samuti võimaldab tee uuendamist. Lahendus on piirkonda sobiv - ruumiline kontseptsioon toetub maastiku eripäradele ja hoonestuse maastikku siduvale lahendusele. Lahendus võtab arvesse nii rohekoridori kui ka muinsuskaitseala ja sobitub keskkonda nii, et ümbritsev loodus ja kaunid vaated säilivad. Suurem osa hoonestusest on kavandatud muinsuskaitsealast välja. Planeeringuga kavandatakse uusi ehitisi (põhihooneid) 23 hoonet korruselisusega 3/–2 ning kõrgusega 14 m (täpsustub). Kõrvalhoonete/abihoonete vajadus täpsustub. Olemasolevate ja uute hoonete ligikaudne brutopindala on 52 600 m2. Hoonete ehitusalused pindalad on 22 650 m2. 5 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Planeeritav parkimiskohtade arv täpsustub planeerimisprotsessis. Tehnovõrkude ühendused nähakse ette detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. 6  Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Joonis 2. Jõelähtme vallas Kassasaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu eskiislahenduse lahendusskeem. M 1:2000. 7 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+1 Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. DP ala jääb maakonnaplaneeringu kohasele väärtuslikule maastikule Rebala ja rohevõrgustiku alale (Joonis 3). Joonis 3. DP ala kattuvus Harju maakonnaplaneering 2030+ kavandatuga. Maakonnaplaneeringu kaardikihtide andmete allikaks on planeeringute andmekogu1. Väärtuslike maastike puhul eristatakse väärtuslikke loodus- ja puhkemaastikke (MR, M) ning algupäraseid ajastumaastikke (M, K).2 Väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud kannavad endas oma kindlat ökoloogilist identiteeti rohelises võrgustikus või omavad unikaalseid loodusobjekte, moodustades terviklikke puhkeväärtusega loodusmaastikke, mille piiritlemisel teiste hulgas on arvestatud loodukaitsealade ja asustusstruktuuri paiknemisega. Algupärased ajastumaastikud on traditsioonilised kultuurmaastikud, kus on säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline maastikumuster, mille kaitsmine aitab säilitada erinevate piirkondade kohalikku eripära. 1 Harju maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://planeeringud.ee/plank- web/#/planning/detail/10100016 2 MR – maakondliku või/ja rahvusliku (riikliku) väärtusega; M – maakondliku tähtsusega; K- kohaliku tähtsusega. 8 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Rebala väärtuslik maastik on maakonnaplaneeringuga määratud loodus- ja puhkemaastikuks. Maakonnaplaneering seab järgmised üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks: 1. Väärtuslikule maastikule on soovitav koostada maastikuhoolduskava, mille põhjal koostatakse väärtuslike maastike säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused. 2. Väärtuslike maastike piire saab täpsustada ja muuta, sh moodustada uusi alasid hoolduskavadega või üldplaneeringuga. 3. Juhul kui väärtusliku maastiku alal on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, siis tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikule maastikule ning väärtusliku maastiku olemasoluga tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb kaevandamisloale lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. 4. Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Väljaspool külasüdamikke hajaasustuses eelistada ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele alusmüüridele). 5. Ehituskeeluvööndi laiuse määratlemisel rannikupiirkonnas tuleb lisaks õigusaktides sätestatud nõuetele arvestada muuhulgas väärtusliku maastiku eripära ja vaatelisuse säilitamise vajadusega. Väärtuslike maastike määratlemise kriteeriumid ja neile seatavad tingimused on leitavad lisast 4 („Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“). 6. Tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide ja muude kõrgrajatiste kavandamine väärtuslikele maastikele ei ole üldjuhul lubatud. Objektide asukoha valikul on soovitav igal konkreetsel juhul lähtuda ekspertide maastikuanalüüsist. Väärtusliku maastiku omapärast tulenevalt on väärtuslikele maastikele seatud teatud eritingimusi, mis kehtivad üksnes antud ala piires. Väärtuslike loodus- ja puhkemaastike ning algupäraste ajastumaastike puhul on oluline nende jätkusuutlik, eripära arvestav ruumiline areng. Rebala väärtuslikku maastikku on hinnatud maakondlikku, võimalikku üleriigilise tähtsusklassi kuuluvaks. See on piirkond, kuhu on kontsentreerunud paljud arheoloogia- ja arhitektuurimälestised. Põline asustusala, kus leidub arvukalt kivikalmeid, kultusekive, muinaspõldusid, arhailist külaarhitektuuri ja -struktuuri, lisaks kihelkonnakeskusele osundav Jõelähtme kirik, ajalooline postijaam, kivisild jt. objektid. Kogu ala paikneb tasasel loopealsel, mis on maastikutüübina suhteliselt vähelevinud ja mis kipub tänapäeval kaduma (karjatamise lakkamise tagajärg). Jõelähtme jõe keskjooksul esineb ilmekas Kostivere karstiala, kus jõgi voolab ligi 2,5 km pikkuselt maa alla ja kus jõesängi kohale on kujunenud arvukalt lõhesid, karstilehtreid ja langatusalasid. Rebala on muinsuskaitseala nimiküla ja kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 1241. a, mil küla kasutada oli 8 adramaad. Enam-vähem sellises suuruses on küla püsinud läbi aegade. 1889. a plaanil on küla maad aetud kruntidesse nii, et talu õued jäid enamasti endisele kohale. Eeskätt tänu sellisele kruntimisele ongi Rebala küla säilitanud oma põlise asupaiga ja keskväljakult hargnevate teedega arhailise sumbküla välimuse meie päevini. Tänaseni on säilinud mõned rehielamud. Selline elamukuivati 9 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 hoonetüüp kujunes põhjamaises maaviljeluses välja I aastatuhande lõpul ja valitses Eesti talurahva kultuuris kuni 20. saj alguseni. Taastatud on külavahelised kiviaiad. Rebala küla on teadlaste arvates andnud nime nii muinasmaakonnale kui Tallinna linnale, mille vanem saksapärane nimekuju oli Reval. Piirkond on erinevate režiimide kaudu kaitse all aastast 1985. Ohud: võsastumine, avatud maastikupildi kadumine, ehitiste püstitamine lagedatele aladele, maade ümberkruntimine. Maakonnaplaneeringu kohaseid väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimusi on võimalik planeeringu koostamisel arvestada ja olulisi vastuolusid kavandatud planeeringulahenduse puhul nendega ei tuvastatud. Maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku lähtealused tuginevad 2003. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Maakonnaplaneeringuga täpsustati rohelise võrgustiku määramise metoodikat, piire ja tingimusi, lähtudes nii maakonna arengusuundumustest kui rohelise võrgustiku sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest. Täpsustamisel on lähtutud valdavalt kehtestatud üldplaneeringute lahendustest. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise: 1. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima. 2. Maakonna tasandil on vajalik säilitada/parandada rohelise võrgustiku funktsioneerimist ja sidusust. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Eriti kriitiline on Tallinna lähiala rohelise võrgustiku sidususe säilitamine ja parandamine. 3. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%. 4. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist. 5. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. 6. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa- alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud. 7. Tiheasustusalade kujundamine on rohelise võrgustiku alal keelatud. Uued asustusalad tuleb kavandada väljapoole tuumalasid, asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Uute asustusalade moodustamisel on vaja hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele, kaaluda tuleb detailplaneeringu koostamise vajadust. 8. Rohelise võrgustiku rohekoridorides ei tohi aiaga piiratava õueala suurus ületada 0,4 ha, säilitamaks hajaasustusele omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist. 9. Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta. 10. Tuumaladele ja koridoridele on üldjuhul vastunäidustatud teatud taristute (kiirteed, prügilad, jäätmehoidlad ja teised kõrge keskkonnariskiga objektid) rajamine. Juhul, kui 10 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 uute taristute rajamine on vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning läbi viia keskkonnamõju hindamine ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid (nt ökoduktid). 11. Kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette näha meetmed negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ning kompenseerimiseks. 12. Rohelisse võrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jne) on majandustegevus seadusega keelatud või piiratud. 13. Kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori kattuvusel arvestab loaandja loamenetluses vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajadusel välja leevendavad meetme. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. 14. Tuumaladel ja koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Majanduspiirangutega metsa (nt kaitstavatel aladel) kasutamise piirangud tulenevad õigusaktidest. 15. Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on hoida ja suurendada metsi või teisi metsaalasid ja tõsta metsaressursside tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa majandamine on säästev, kui on tagatud elustiku mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus. 16. Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb üldplaneeringu koostamise käigus kaaluda metsale majanduspiirangute rakendamist – seda eeskätt Tallinna lähiala rohelise võrgustiku piirkonnas. 17. Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb võimalusel vältida lageraiet. 18. Rohelise võrgustiku tuumaladel ei ole soovitav puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Soovitav on seada täiendavad nõuded raie aja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. 19. Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis. 20. Kaitsmata põhjaveega aladel ei tohi tegevusega kaasneda põhjavee reostusohtu. 21. Vajadusel tuleb üldplaneeringutega käsitleda tuumaalade äärealade säilitamise vajadust, lähtudes selle ulatuse määramisel täpsemalt rohevõrgustikuga piirneva maakasutuse funktsioonist. 22. Tallinna lähiala valdade üldplaneeringutes tuleb enam tähelepanu pöörata rohelise võrgustiku erinevatele elementidele ja konfliktidele ning võimalusel ka kaardistada neid, lähtudes siis konkreetsemalt ka rohetaristu kontseptsioonist. 23. Rohelise võrgustiku sidususe parandamine on eriti oluline Tallinna lähiala rohelises võrgustikus, kus tuumalasid ja koridore ei ole piisavalt. 24. Rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatakse omavalitsuste üldplaneeringutes. Oluline on jälgida, et täpsustatavad rohevõrgu struktuurid oleksid sidusad piirnevate omavalituste territooriumil kehtiva rohevõrguga. Maakonnaplaneeringu kohaseid rohelise võrgustiku kaitse- ja kasutustingimusi on võimalik planeeringu koostamisel arvestada ja olulisi vastuolusid kavandatud planeeringulahenduse puhul nendega ei tuvastatud. 11 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 2.2 Jõelähtme valla üldplaneering3 Jõelähtme valla üldplaneering on kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003. a otsusega nr 40. Jõelähtme kehtivas üldplaneeringus on tegemist hajaasustuses oleva alaga. Planeeringu kohaselt jääb kavandatava tegevuse ala osaliselt drenaažkuivendusega kuivendatud maale, väikeelamu maa-alale, kaitsemetsa alale ja puhkemajanduspiirkonna ettepanekuga alale. Ala kattub ka Rebala muinsuskaitsealaga. (Joonis 4) Joonis 4. Väljavõte kehtivast Jõelähtme valla üldplaneeringust. Jõelähtme valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on puhkemajandustsoon maa-ala, mis on mõeldud nii lühi- kui pikaajaliseks, põhiliselt aktiivseks puhkuseks, s.o. värskes õhus viibimiseks, väljasõitudeks, jalutuskäikudeks, sportimiseks ja muuks vaba aja veetmiseks. Puhkevõimaluste hindamisel on oluline mitmekesise maastiku, veekogude, puhkemetsade, vahelduva reljeefi, loodus- ja kultuurimälestiste, samuti vaatamisväärsuste olemasolu. Turismi arendamine võimaldab majanduslikult soikunud piirkondi elustada, annab kohalikele inimestele tööd. 3 Jõelähtme valla üldplaneering. Kättesaadav: https://joelahtme.ee/uldplaneering-kehtiv- 12 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Piiratud kasutusega jääb Manniva puhkekoht, kuhu on plaanitud golfiväljakute rajamine koos sinna juurde kuuluvaga. Maa on eraomandis. Detailplaneeringu algatamise ettepanekus on ette nähtud tervise- ja taastusküla koos erinevate puhke- ja sportimisvõimalustega. Kehtiva üldplaneeringu maakasutus seda ette ei näe, mistõttu on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. 2.3 Koostatav Jõelähtme valla üldplaneering4 Jõelähtme Vallavolikogu 30.05.2012. a otsusega nr 294 algatati Jõelähtme üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Jõelähtme Vallavolikogu 16.10.2025 otsusega nr 273 võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Jõelähtme valla üldplaneeringu ja Jõelähtme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Avalik väljapanek toimus 20.11.2025– 31.01.2026. Koostatava Jõelähtme valla üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt kattub planeeringuala kirde nurk rohevõrgustiku tugialaga ja planeeringuala põhja nurk rohevõrgustiku koridoriga. Samuti kattub planeeringuala väärusliku maastikuga, Rebala muinsuskaitsealaga, Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndiga ja väärtusliku põllumajandusmaaga. (Joonis 5) 4 Koostatav Jõelähtme valla üldplaneering. Kättesaadav: https://maja.joelahtme.ee/?dir=Yldplaneeringu+materjalid 13 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Joonis 5. Väljavõte koostatava Jõelähtme valla üldplaneeringu maakasutusplaanist. Koostatava Jõelähtme valla üldplaneeringu seletuskiri toob välja järgmised tingimused rohelise võrgustiku toimimiseks ning tugialade ja koridoride säilimiseks: 1. rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima; 2. lubatud on üldilmelt piirkonda sobiva üksiku majapidamise (hoonestatud õueala, mis koosneb põhihoonest ja mille juurde võivad kuuluda ka abihooned) ja väike- ja tootmisüksuse, ühiskondliku ja puhkeotstarbelise hoone rajamine tingimusel, et tagatud on juurdepääs olemasoleva teedevõrgu kaudu. Vahekaugus rohevõrgus paikneva olemasoleva ja rajatava elamu vahel peab olema vähemalt 200 m ja katastriüksuse suurus 2 ha, et tagada looduslike alade olemasolu ja võimaldada ulukite vaba liikumine. Säilima peab rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine, asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore; 3. sidususe tagamiseks peab koridoride aladel ehitades koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks; 4. täiendavate tiheasustusalade kujundamine on rohelise võrgustiku alal keelatud; 5. rohelise võrgustiku koridorides ei tohi aiaga piiratava õuemaa suurus ületada 0,4 ha, et säilitada hajaasustusele omane avatud ruum ja võimaldada ulukite vaba liikumine; 14 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 6. tugialadele ja koridoridele on üldjuhul vastunäidustatud teatud taristute (nt kiirteed, prügilad, jäätmehoidlad ja teised kõrge keskkonnariskiga objektid) rajamine. Juhul, kui uute taristute rajamine on vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning läbi viia keskkonnamõju hindamine ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid (nt ulukiläbipääsud); 7. elamu maa-ala arendamisel Loo aleviku ja Liivamäe küla vahelise koridoriga kattuval alal tuleb koridori ökoloogilise funktsiooni säilitamise ja külgnevatel tiheasustusaladel kvaliteetse elu- ja puhkekeskkonna loomise eesmärgil koridori tugevdada toetava haljastuse loomisega – ala planeerimisel tuleb ette näha rajatava madal- ja kõrghaljastusega vähemalt minimaalne elustiku jätkusuutlik liikumisvõimalus; 8. rohelise võrgustiku alal kaevandamisel tuleb vajadusel kasutusele võtta meetmed rohelise võrgustiku toimimiseks. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine; 9. metsaressursse tuleb kasutada säästlikult ja majandamisel lähtuda seadusandlusest; 10. rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad metsamaana, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis; 11. oluline on teadvustada tugialade äärealade säilitamise vajadust – need on loodusliku või poolloodusliku maakasutusega alad, mis jäävad tugialast välja, kuid on nende moodustamise aluseks. Äärealade maakasutuse muutmisel, eelkõige looduslikkuse vähendamisel, väheneb koheselt ka tugiala; Väärtuslikest maastikest on Rebala hinnatud maakondlikku, võimalikku üleriigilisse tähtsusklassi kuuluvaks. Rebala on piirkond, kuhu on kontsentreerunud palju arheoloogia- ja arhitektuurimälestisi. Põline asustusala, kus leidub arvukalt kivikalmeid (sh Eesti vanim), kultusekive, muinaspõldusid, arhailist külaarhitektuuri ja -struktuuri, lisaks kihelkonnakeskusele osundav Jõelähtme kirik, ajalooline postijaam, kivisild jt. Üldplaneeringuga täpsustatakse väärtusliku maastiku piiri Rebala muinsuskaitseala piirist lähtuvalt, hõlmates väärtusliku maastiku koosseisu Rebala, Jõelähtme, Vandjala, Loo, Saha, Parasmäe ja Võerdla küla vanemad osad. Need on külad/küla osad, kus on hästi säilinud külade ajalooline struktuur ja maastiku avatud iseloom, esineb rohkelt hästisäilinud, 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul ehitatud, paekivihooneid. Üldplaneeringus on kirjeldatud maa-alade kasutus- ja ehitustingimused Rebala muinsuskaitsealal, millega tagatakse seniste väärtuste säilimine, sh maastiku vaadeldavus ja avatud vaated. Tuleb aga arvestada, et alates 2025 aastast reguleerib Rebala muinsuskaitseala kaitset vastav kaitsekord5. Väärtuslik põllumajandusmaa on põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatav või selleks sobiv maatulundusmaa sihtotstarbega maa. Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa ja looduslik rohumaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on võrdne või suurem Harju maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest reaalboniteedist. Harju maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 39. Väärtuslikuks põllumajandusmaaks on määratud väljaspool tiheasustusala ja juhtotstarbega maa-ala paiknev maatulundusmaa sihtotstarbega haritav maa ja looduslik rohumaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on võrdne või suurem Harju maakonna 5 https://www.muinsuskaitseamet.ee/rebala-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine 15 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 põllumajandusmaa kaalutud keskmisest reaalboniteedist ning põllumassiivi suurus on vähemalt 2 ha. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Sellest tulenevalt väärtuslikule põllumajandusmaale üldjuhul ei ehitata. Ehitamisel tuleb vältida põllumassiivi tükeldamist, hooned ja rajatised paigutada põllumassiivi äärealale, arvestades üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.1 määratud tingimusi. Eelpooltoodust tulenevalt on planeeritav eskiislahendus vastuolus koostatava Jõelähtme üldplaneeringu rohelise võrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaa kasutustingimustega. 16 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 3 Mõjutatav keskkond Käesoleva DP KSH eelhinnangu objektiks on Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneering, mis hõlmab Kassisaba (kü 24504:008:0385, maatulundusmaa 100%) ja Kassiallika (kü 24504:008:0383, maatulundusmaa 100%) katastriüksuseid. DP ala on valdavalt lage ning vähesel määral kaetud ka kõrghaljastusega (puude ja põõsastega). Maa- ja Ruumiameti Eesti Topograafilise Andmekogu (ETAK) andmete kohaselt jääb katastriüksuse Kassiallika põhja serva üks kõrval- või tootmishoone. Samuti jääb Kassisaba katastriüksusele kolm vundamenti (Joonis 6) Joonis 6. Detailplaneeringu ala asukoht Maa- ja Ruumiameti ortofotol. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 13.03.2026. a andmetel puuduvad alast 500 m raadiuses kaitsealad, Natura 2000 linnualad, kohalikud objektid, projekteeritavad alad, püsielupaigad, vääriselupaigad, pärandkultuuriobjektid, I ja II kategooria kaitsealused taimeliigid, I, II ja III kategooria kaitsealused seened ja samblikud ning I kategooria kaitsealused looma- sh linnuliigid. (Joonis 7) DP alale ei jää Natura 2000 loodusalasid. Alast 500 m raadiusesse jääb üks Natura 2000 loodusala – Jägala loodusala (RAH0000040), mis on ühtlasi ka Jägala jõe hoiuala (KLO2000001). (Joonis 7) DP alale ega sellest 500 m raadiusesse ei jää puurkaevusid. (Joonis 7) DP alale ega sellest 500 m raadiusesse ei jää põhjaveehaardeid. (Joonis 7) DP keskosa läbib Männimäe peakraav (VEE1088900, ei ole avalik ega avalikult kasutatav), millele ei ole seatud veekogu kalda ehituskeeluvööndit. (Joonis 7) 17 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Vastavalt Maa- ja Ruumiameti geoportaali üleujutusalade kaardirakendusele ei jää DP ala üleujutusalade riskipiirkonda. DP ala kattub osaliselt järgmiste maaparandussüsteemi maa-aladega: Männisalu (maaparandussüsteemi kood: 4108350010020), Männimäe peakraavi (VEE1088900) Männisalu avatud eesvooluga valgalaga kuni 10 km2 (eesvoolu osa ID: 41083500100200011) ja MÄNNIMÄE KOGUJAKRAAVID Männisalu (eesvoolu osa ID: 41083500100200012). (Joonis 7) DP ala kattub kirde nurgas loodusdirektiivi elupaigatüübi puisniidud (6530*) eraldisega. Samuti jäävad DP alast 500 m raadiusesse järgmised loodusdirektiivi elupaigatüübid: lood (alvarid) (6280*) ning jõed ja ojad (3260). (Joonis 7) DP alale ei jää looduslikke üksikobjekte. DP alast 500 m raadiusesse jäävad järgmised looduslikud üksikobjektid (Joonis 7): − Laulimäe kivi; (Laulumäe kivi) (KLO4000455); − Ellandvahe kivi (KLO4000456); − Kuke-Miku kivi (KLO4000454). DP ala kattub põhja servas võõrliigi Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi, VLL1003594, VLL1002397) kasvukohaga (Joonis 7). DP ala ei kattu II kategooria kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadega. DP alast 500 m raadiusesse u 0,3 km kaugusele jääb II kategooria kaitsealuse taimeliikigi aasnelk (Dianthus superbus, KLO9345356) kasvukoht. DP ala ei kattu II kategooria kaitsealuste loomaliikide elupaikadega. DP alast 500 m raadiusesse jäävad järgmised II kategooria kaitsealuste loomaliikide elupaigad: − kanakull (Accipiter gentilis, KLO9131443); − paksukojaline jõekarp (Unio crassus, KLO9200165); − veelendlane (Myotis daubentonii, KLO9123775); − pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii, KLO9123776); − põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, KLO9123778); − kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus, KLO9123777). DP ala ei kattu III kategooria kaitsealuste loomaliikide elupaikadega. DP alast 500 m raadiusesse jääb III kategooria kaitsealuse loomaliigi võldas (Cottus gobio, KLO9102640) elupaik. (Joonis 7) DP ala ei kattu EELIS andmebaasi kohaste kaitsealuseta liikide elupaikadega. DP alast 500 m raadiusesse jäävad järgmised kaitsealuseta liikide elupaigad: − ojasilm (Lampetra planeri); − lõhe (Salmo salar); − jõesilm (Lampetra fluviatilis). DP ala ei kattu ja sellest 500 m raadiusesse ei jää jääkreostusobjekte. DP ala kattub jahipiirkonnaga Ida-Harju (JAH1000297). 18 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Kultuurimälestiste riikliku registri6 järgi kattub DP ala (Joonis 7): − Rebala muinsuskaitsealaga (mälestise registri number 27015); − Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndiga (id 12290371); − arheoloogiamälestisega Kivikalme (mälestise registri number 17587) ja selle kaitsevööndiga; − arheoloogiamälestisele Kivikalme (mälestise registri number 17586) seatud kaitsevööndiga. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub planeeringuala nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alade hulka (Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 geoloogiline kaart). Alal levivad lõheliste ja karstunud kivimite ning poorsete kivimite põhjaveekihid. Alal esineb ka maapinnalt esimene aluspõhjaline veepide. Planeeringuala ei jää nitraaditundlikule alale. 6 https://register.muinas.ee 19 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Joonis 7. Detailplaneeringust 500 m raadiusesse jäävad kitsendused (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 13.03.2026. 20 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 4 Võimalikud keskkonnamõjud 4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura 2000 hindamisel lähtutakse asjakohastest juhenditest7, 8. Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine. Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. Detailplaneeringuga kavandatakse detailplaneeringu alale tervise- ja taastusküla koos erinevate puhke- ja sportimisvõimalustega. Kavandatav tegevus ei ole Natura ala kaitsekorraldusega seotud või selleks vajalik. Natura hindamise vajadust tuleb kaaluda kõigil juhtudel, v.a juhul, kui kava või projekt on otseselt seotud või vajalik Natura ala kaitse korraldamiseks. Mõjuala ulatuse määratlemine. Kavandatava tegevuse käigus tuleb heitvesi eelduste kohaselt läbi kraavi Jägala jõkke (mis on ühtlasi Jägala loodusala) suunata. 4.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KSH eelhinnangu peatükis 1. 7 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 8 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 21 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Kavandatava tegevuse ala jääb Jägala loodusalast (RAH0000040) u 0,5 km kaugusele (Joonis 8). Kavandatava tegevuse käigus tuleb heitvesi eelduste kohaselt suunata läbi Männimäe peakraavi Jägala jõkke. Joonis 8. Paiknemine Natura 2000 loodusala ja kaitstavate liikide suhtes. Natura ala on kirjeldatud Tabel 1-s. Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse- eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab KeA. Tabel 1. Natura ala kirjeldus. Natura ala nr Kaitse-eesmärk Kirjeldus EELIS Ohutegurid EELIS Pindala, ha ja nimi EELIS andmetel andmetel andmetel EE0010150 I lisas nimetatud Jägala loodusala Jägala 29,4 kaitstav asub Harjumaal Reostusoht loodusala elupaigatüüp on pindalaga 29,4 ha. 22 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Natura ala nr Kaitse-eesmärk Kirjeldus EELIS Ohutegurid EELIS Pindala, ha ja nimi EELIS andmetel andmetel andmetel jõed ja ojad (3260). Siia kuulub Jägala II lisas nimetatud jõgi koos Jägala liigid, mille isendite joaga (alamjooks elupaiku kaitstakse, Põhja-Eesti on saarmas (Lutra lavamaal). Jägala joa lutra), paksukojaline kõrgus on 7,8 kuni jõekarp (Unio 8,1 meetrit ja laius crassus), harilik üle 50 meetri. võldas (Cottus Tegemist on kõige gobio), jõesilm võimsama (Lampetra loodusliku joaga fluviatilis) ja lõhe Eestis. Veekardin on (Salmo salar). tekitanud joa alla kuni 7 meetri sügavuse hiiukirnu. 4.1.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura alale Jägala loodusalal esinev elupaik jõed ja ojad (3260) on elupaigaks mitmetele kaitsealustele veeliikidele nagu saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). EELIS andmete järgi on kavandatud tegevuse piirkonnas loodusala kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest registreeritud harilik võldas (Cottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), lõhe (Salmo salar) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis). Alljärgnevalt on antud vastavalt Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavale 2022–20269 liikide väärtused ja kaitse-eesmärgid. Lõhe elupaikade inventeerimine Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel näitas, et jõelistes osades on lõhele sobilikke sigimis- ja noorjärkude kasvualasid kokku u 2,2 ha. Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks sellele veel 5 ha hea kvaliteediga sigimis- ja kasvuala. Lõhe kaitseseisund Jägala jões on praegu väga ebasoodne. Linnamäe paisust allavoolu asuva 0,3 ha suuruse jõe osa kvaliteet on hinnatud lõhe sigimis- ja noorkalade kasvualana kasinaks. Lõhe Linnamäe paisu all küll sigib, kuid looduslik taastootmine piirdub üksikute isenditega (0–50 laskujat aastas). Paisust allavoolu olevat koelmuala on pidevalt rikutud. 2002. a hüdroelektrijaama põhjalasu taastamise käigus maeti kogu Linnamäe paisu alune lõhe paljunemiseks veidigi sobiv ala muda alla. 2011. a avati Linnamäe hüdroelektrijaama põhjalask ja paisust allavoolu asunud koelmud kattusid 20‒40 cm paksuse setete kihi alla ning ühtegi lõhe tähnikut ei tabatud Linnamäe HEJ taastamise ajal 2002.–2003. a püüti allapoole paisu rajada kalakoelmut, kuid rahuldavat tulemust ei saavutatud. Kalakoelmu rajamise võimaluse selgitamiseks tehti aastatel 2012–2013 jõesängi mõõdistamine, eelprojekt ning keskkonnamõju eelhinnang. Järeldus oli, et lõhe ja meriforelli jaoks toimiva kude- ja elupaiga loomine on teostamatu, kuna 9 Keskkonnaamet. 2022. Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2022–2026. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2022- 02/J%C3%A4gala_j%C3%B5e_HA_KKK_2022_2026.pdf 23 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 merevee tase ujutab kärestiku perioodiliselt üle. Kalapääsu rajamine Linnamäe paisu juurde ei taga elujõulise lõheasurkonna taastumist Jägala jõe alamjooksul. Liigi loodusliku populatsiooni soodsa kaitseseisundi saavutamine ei ole ilma sigimis- ja noorjärkude kasvualadele ligipääsu tagamise ja paisutuse likvideerimiseta võimalik. Seeläbi võiks lõhe looduslik sigimine tõusta hinnanguliselt kuni 8500–12 600 laskujani aastas ning Jägala jõe hoiuala võiks muutuda lõhe seisukohalt ülikõrge väärtusega kaitstavaks alaks. Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: eelduste loomine, et lõhele sobivad sigimis- ja noorjärkude kasvualad on Jägala jõe hoiualal lõhele ligipääsetavad. Eelduste loomine loodusliku elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks. Mõjutegurid ja meetmed: − elupaikade killustumine; − juurdepääsu tõkestamine Linnamäe paisuga lõhe sigimis- ja noorjärkude kasvualadele; − noorjärkude hukkumine turbiinides; − äravoolu reguleerimine Linnamäe hüdroelektrijaamas ja sellest tulenevad veetaseme muutused paisust allavoolu jäävatel kärestikel; − settereostuse oht. Meetmed: lõhe kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud kalade rändeteede avamist ja paisutuse likvideerimist. Administratiivsed meetmed: kaitseväärtusi mõjutada võivate otsuste tegemisel lähtutakse kaitsekorralduskavas ja asjakohases administratiivmenetluses kogutud teabest (sealhulgas keskkonnamõju hindamise tulemustest, muinsuskaitse nõuetest jms) ja tehakse otsus tuginedes asjakohase menetluse ja haldusmenetluse nõuetele. Kalade rändeteede avamist ja paisutuse likvideerimist käsitletakse võimaliku meetmena, kui kogutud teabe kohaselt kaalub kaitse-eesmärkide saavutamine üle muud huvid ning kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole võimalik muude lahendustega. Kultuuriväärtuslike objektide olemasolu korral arvestatakse Muinsuskaitseameti seisukohtadega. Võldas esineb arvukalt Jägala joa alustel kärestikel. Linnamäe paisust allavoolu on võldas tavaline, kuid mitte eriti arvukas liik. Seirepüükidel registreeriti kokku 148 isendit. Liigi arvukust mõjutab negatiivselt Linnamäe hüdroelektrijaama tsükliline veekasutus ning sellest tulenev veetaseme sage kõikumine paisu aluses jõeosas. Seetõttu peab suur osa isendeist pidevalt elupaika vahetama. Võldas on aga väga paigatruu ning võimalusel ei vaheta kunagi elupaika. Eriti ohustatud on veetaseme kõikumisest noorjärgud, kuna nende elupaigaks on kaldavöönd, mis vee kõikumise korral kuivaks jääb. Linnamäe paisjärv võldasele elupaigaks ei sobi. Võldase asurkonna suuruseks Jägala jõe hoiualal võib praegu hinnata 3000–14000 isendit. Ebasoodsatel aastatel on asurkonna suurus väiksem, soodsatel aastatel suurem (madala veega aastad mõjuvad liigile ebasoodsalt, kõrge veega aastad soodsalt). Paisutuse likvideerimine ja sobivate elupaikade lisandumine parandaks võldase kaitseseisundit, asurkonna arvukus suureneks seeläbi eeldatavasti 2–3 korda. Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: võldas asustab sobivaid elupaiku kogu Jägala jõe hoiuala ulatuses. Mõjutegurid ja meetmed: 24 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 − võldas esineb arvukalt Jägala joa alustel kärestikel; − elupaikade killustumine; − Linnamäe hüdroelektrijaama tsükliline veekasutus ja sellest tulenev veetaseme kõikumine paisust allavoolu jäävas jõeosas; − elupaikade üleujutamine Linnamäe paisjärvega. Meetmed: võldase kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist. Administratiivsed meetmed: kaitseväärtusi mõjutada võivate otsuste tegemisel lähtutakse kaitsekorralduskavas ja asjakohases administratiivmenetluses kogutud teabest (sealhulgas keskkonnamõju hindamise tulemustest, muinsuskaitse nõuetest jms) ja tehakse otsus tuginedes asjakohase menetluse ja haldusmenetluse nõuetele. Paisutuse likvideerimist käsitletakse võimaliku meetmena, kui kogutud teabe kohaselt kaalub kaitse-eesmärkide saavutamine üle muud huvid ning kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole võimalik muude lahendustega. Kultuuriväärtuslike objektide olemasolu korral arvestatakse Muinsuskaitseameti seisukohtadega. Jõesilm koeb kevadel arvukalt Linnamäe paisust allavoolu jäävatel kärestikel, merevee madala taseme korral ka 250–400 m allpool paisu asuvate saarte juures kiirevoolulistes kohtades. Osa silmudest püüab otsida rändetee jätku ülesvoolu ja koguneb paisu alla. Vaatamata arvukale jõkke kudema tõusule ei saa jõesilmu kaitseseisundit Jägala jões pidada praegu soodsaks. 2014. a tehtud katsepüügid näitasid, et silmuvastsetele sobivad elupaigad Linnamäe paisu aluses jõeosas on olemas ja soodsate veeolude korral võib merre jõuda võrdlemisi arvukas järelkasv. Praegu võib merre tagasipöörduvate laskujate arvuks hinnata 2000 kuni 20 000 isendit aastas. Negatiivseks mõjuteguriks on Linnamäe hüdroelektrijaama tsükliline töö, mis muudab jõe voolurežiimi paisust allavoolu jäävas jõeosas ebastabiilseks. Jõesilmu vastsed peavad elama jões vähemalt 3–4 aastat, sageli on elupaigad kalda äärtes. Veetaseme järsul ja kiirel langemisel võib suur osa kalda ääres elunevatest vastsetest hukkuda. Linnamäe paisu aluses jõelõigus aitab jõesilmu seisundit parandada stabiilse äravoolu-režiimi tagamine. Jõesilmu kaitseseisundit parandaks sobilikele elupaikadele ligipääsu tagamine ja paisutuse likvideerimine. Seeläbi lisanduks jõesilmule nii sobivaid sigimispaiku kui ka vastsetele sobivaid elupaiku. Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: eelduste loomine, et jõesilmule sobivad sigimis- ja vastsete elupaigad on Jägala jõe hoiualal jõesilmule ligipääsetavad. Mõjutegurid ja meetmed: − kudemine Linnamäe paisu alusel kärestikul; − juurdepääsu tõkestamine Linnamäe paisuga jõesilmu sigimis- ja vastsete elupaikadele; − Linnamäe hüdroelektrijaama tsükliline veekasutus ja sellest tulenev veetaseme kõikumine paisust allavoolu jäävas jõeosas. Meetmed: jõesilmu kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud kalade rändeteede avamist ja paisutuse likvideerimist. Administratiivsed meetmed: kaitseväärtusi mõjutada võivate otsuste tegemisel lähtutakse kaitsekorralduskavas ja asjakohases administratiivmenetluses kogutud teabest (sealhulgas 25 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 keskkonnamõju hindamise tulemustest, muinsuskaitse nõuetest jms) ja tehakse otsus tuginedes asjakohase menetluse ja haldusmenetluse nõuetele. Kalade rändeteede avamist ja paisutuse likvideerimist käsitletakse võimaliku meetmena, kui kogutud teabe kohaselt kaalub kaitse-eesmärkide saavutamine üle muud huvid ning kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole võimalik muude lahendustega. Kultuuriväärtuslike objektide olemasolu korral arvestatakse Muinsuskaitseameti seisukohtadega. Paksukojalise jõekarbi esinemisaladeks on kiirevoolulised voolusängi kohad Linnamäe paisust allavoolu ja paisjärvest ülesvoolu. Liiki leiti 2011. aastal paisust allavoolu jääval Jägala jõe lõigul, Linnamäe paisjärves liiki ei esinenud. Vee-elustiku uuringutel 2013. aastal leiti Jägala jõe hoiualalt paksukojalise jõekarbi tühje kodasid, elusaid isendeid ei leitud. Paksukojalisele jõekarbile on Jägala jõe alamjooks praegu elupaigaks ebasobiv. Elusate karpide arv hoiualal on kas väga väike või puuduvad elusad isendid täiesti. Tõenäoliselt satuvad elusad isendid alale aeg-ajalt ülalt laskuvate kaladega (vastsed parasiteerivad kaladel), püsiv paikne asurkond aga Jägala jõe hoiualal puudub. Sobilik arvukuse hinnang võiks olla kuni 100 isendit. 2013.–2014. a läbi viidud vee-elustiku uuringute kohasel leidub Linnamäe paisjärve alla jäänud jõeosades karbile sobivaid elupaiku. Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: eelduste loomine paksukojalise jõekarbi elujõulise asurkonna säilimiseks Jägala jõe hoiualal. Mõjutegurid ja meetmed: − elupaikade killustumine; − elupaikade üleujutamine Linnamäe paisjärvega. Meetmed: paksukojalise jõekarbi kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist. Administratiivsed meetmed: kaitseväärtusi mõjutada võivate otsuste tegemisel lähtutakse kaitsekorralduskavas ja asjakohases administratiivmenetluses kogutud teabest (sealhulgas keskkonnamõju hindamise tulemustest, muinsuskaitse nõuetest jms) ja tehakse otsus tuginedes asjakohase menetluse ja haldusmenetluse nõuetele. Paisutuse likvideerimist käsitletakse võimaliku meetmena, kui kogutud teabe kohaselt kaalub kaitse-eesmärkide saavutamine üle muud huvid ning kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole võimalik muude lahendustega. Kultuuriväärtuslike objektide olemasolu korral arvestatakse Muinsuskaitseameti seisukohtadega. Elupaigatüübiks jõed ja ojad (3260) on määratud Jägala jõgi lõigus Jägala joast allavoolu kuni suudmeni (u 4,5 km => Jägala joast kuni Linnamäe paisjärve alguseni u 1,2 km; Linnamäe paisjärve alune jõe osa u 1,9 km; Jägala jõgi paisust (elupaigatüübi pindala hulka ei ole arvatud muinsuskaitse all olevat ehitismälestist mälestise registri numbriga 30418) allavoolu kuni suudmeni u 1,4 km) ja Jõelähtme jõe alamjooks lõigus suudmest kuni Lundi paisuni (u 0,6 km). Vastavalt Natura standardandmebaasile on elupaigatüübi pindala 27 ha, esinduslikkus B (hea) ja üldine looduskaitseline hinnang B (kõrge väärtus). Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: eelduste loomine elupaigatüübi jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning 26 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 kudealade taastumiseks. Elupaigatüübi esinemine 11 ha suurusel alal esinduslikkusega A (väga hea) ja 5 ha suurusel alal esinduslikkusega C (arvestatav). Mõjutegurid ja meetmed: − kõrge väärtusega Jägala juga koos joa aluste kärestikega; − vee kasutus ülevalpool Jägala juga; − siirdekalade rändeteede ja teiste kalade vaba liikumise tõkestamine Linnamäe paisuga; − jõesängi üleujutamine Linnamäe paisjärvega; − Linnamäe hüdroelektrijaama tsükliline veekasutus; − settereostuse oht. Meetmed: elupaigatüübi jõed ja ojad kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist ja Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa taastamist looduslähedasel kujul. Administratiivsed meetmed: kaitseväärtusi mõjutada võivate otsuste tegemisel lähtutakse kaitsekorralduskavas ja asjakohases administratiivmenetluses kogutud teabest (sealhulgas keskkonnamõju hindamise tulemustest, muinsuskaitse nõuetest jms) ja tehakse otsus tuginedes asjakohase menetluse ja haldusmenetluse nõuetele. Paisutuse likvideerimist ja Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa taastamist looduslähedasel kujul käsitletakse võimaliku meetmena, kui kogutud teabe kohaselt kaalub kaitse-eesmärkide saavutamine üle muud huvid ning kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole võimalik muude lahendustega. Kultuuriväärtuslike objektide olemasolu korral arvestatakse Muinsuskaitseameti seisukohtadega. Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine viiakse läbi 2026. aastal. Tulemuslikkuse hindamisest lähtuvalt seatakse järgmise kaitsekorraldusperioodi eesmärgid (Tabel 2). Tabel 2. Tulemuslikkuse hindamine. Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Eelduste loomine, et lõhele sobivad sigimis- Lõhele sobivatele ja noorjärkude sigimis- ja noorjärkude kasvualad on Jägala kasvualadele Sigimis- ja noorjärkude jõe hoiualal lõhele ligipääsuks ja Lõhe (Salmo salar) kasvualade seisund ligipääsetavad. loodusliku elujõulise Eelduste loomine lõhepopulatsiooni loodusliku elujõulise taastamiseks on lõhepopulatsiooni eeldused loodud. taastamiseks. Võldas asustab Võldas asustab kogu Harilik võldas (Cottus sobivaid elupaiku kogu Jägala jõe hoiuala Liigi elupaiga seisund cobio) Jägala jõe hoiuala ulatuses sobivaid ulatuses. elupaiku. Eelduste loomine, et Jõesilmule sobivatele Jõesilm (Lampetra Sigimis- ning vastsete jõesilmule sobivad sigimis- ja vastsete fluviatilis) elupaikade seisund sigimis- ja vastsete elupaikadele elupaigad on Jägala jõe 27 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus hoiualal jõesilmule ligipääsuks on ligipääsetavad. eeldused loodud. Eelduste loomine Paksukojalise jõekarbi Paksukojaline jõekarp paksukojalise jõekarbi elujõulise asurkonna Liigi elupaiga seisund (Unio crassus) elujõulise asurkonna säilimiseks on säilimiseks. eeldused loodud. Eelduste loomine Elupaigatüübi elupaigatüübi looduslähedase looduslähedase seisundi taastumiseks seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas aluses jõesängi osas ning kudealade ning kudealade taastumiseks on taastumiseks. Jõed ja ojad (3260) Elupaigatüübi seisund eeldused loodud. Elupaigatüübi Elupaigatüüp esineb esinemine 11 ha 11 ha suurusel ala suurusel alal esinduslikkusega A esinduslikkusega A (väga hea) ja 5 ha (väga hea) ja 5 ha suurusel alal suurusel alal esinduslikkusega C esinduslikkusega C (arvestatav). (arvestatav). Kavandatava tegevuse ja Jägala loodusala vahel puudub otsene ruumiline kattuvus ning Natura alale võimalik mõju saab avalduda üksnes kaudselt, peamiselt Männimäe peakraavi kaudu ära juhitava heitvee vahendusel. Eelhinnangu kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega Natura ala kaitse-eesmärkide seisukohalt selliseid mõjureid nagu elupaikade otsene hävimine, kaitsealuse jõe-elupaiga muutmine, voolurežiimi muutmine, rändetõkete rajamine või muu otsene sekkumine Jägala loodusala kaitseväärtustesse. Võimalik mõju on seotud üksnes vee kvaliteediga. Juhul kui planeeringu edasisel koostamisel ja projekteerimisel tagatakse nõuetekohane reoveepuhastus ning suublasse juhitav heitvesi vastab kehtivatele nõuetele, ei ole põhjust eeldada sellist saaste- või settkoormuse lisandumist, mis võiks halvendada Natura ala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisundit või avaldada ebasoodsat mõju kaitse-eesmärgiks olevate liikide, sh lõhe, jõesilmu, võldase ja paksukojalise jõekarbi asurkondadele. Arvestades ka seda, et heitvesi läbib enne Jägala jõkke jõudmist täiendava lahjenemisega seotud vahemaa, võib järeldada, et kavandatava tegevusega ei ole Natura 2000 loodusala kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju oodata. 4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele Planeeringualal ega selle kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi 13.03.2026. a järgi kaitstavaid alasid või üksikobjekte. 28 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Joonis 9. Detailplaneeringu alal paiknevad võõrliigi leiukohad ja loodusdirektiivi elupaigatüübi paiknemine. Planeeringualale jäävad võõrliigi Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi, VLL1003594, VLL1002397) kasvukohad ning loodusdirektiivi elupaigatüüp puisniidud (6530*) (Joonis 9). Planeeringuga ei kavandata võõrliigi Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi, VLL1003594, VLL1002397) kasvukohtadele hooneid ega muid alasid. On võimalik, et Sosnovski karuputke on alal veel. Seega tuleb ehitustegevusel sellele leiukohale tähelepanu pöörata ja vältima liigi levitamist. Planeeringuga kavandatavate ehitusalade piirkonnas puuduvad teadaolevalt võõrliigi Sosnovski karuputke kolooniad ja puudub eeldatav oht, et ehitustegevuse käigus soodustakse karuputke levikut. Samas tuleb iga ehitustegevuse käigus hoolikalt jälgida registreerimata võõrliikide võimalikku esinemist ning vajadusel rakendada meetmeid karuputke leviku takistamiseks. Ehitamisel tuleb silmas pidada, et kui ehitustöid viiakse läbi kohas, kus on Sosnovski karuputk, tohib ehitustöid läbi viia nii, et teisaldatav pinnas laotakse pärast tagasi samale kohale, kus kaevetöid läbi viidi. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb teisaldatav pinnas transportida lähimasse tõrjes olevasse kolooniasse, mis asub riigi maal. Autode rattad ja kast tuleb seejärel põhjalikult puhastada samas kohas, kuhu materjal veeti. Tuginedes Joonis 9-le kattuvad kaks kavandatavat hoonet loodusdirektiivi elupaigatüübi puisniidud (6530*) eraldisega. Antud niidukoosluse inventeerimisandmed on vanad (pärinevad aastast 2000). Asjakohane oleks planeeringu koostamise raames täpsustada niidukoosluse seisundit ja määrangut. Juhul kui tegu on heas seisus loodusdirektiivi elupaigatüübi tunnustele vastava niidukooslusega, siis tuleks see elustiku mitmekesisuse säilitamiseks säilitada hoonestuse vabana. Kuna tegu on ühtlasi rohevõrgustiku alaga, siis väärtuslike taimekoosluste vähenemist võib pidada ebasoovitavaks keskkonnamõjuks. 29 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad teised kõrge ökoloogilise väärtusega elupaigad (nagu metsa vääriselupaigad või märgalad) ja kaitsealuste liikide registreeritud elupaigad. Seega olulist ebasoodsat mõju tegevusega kaasnevana kaitsealadele või kaitstavatele liikidele oodata ei ole. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale juhul kui loodusdirektiivi elupaigale hoonestust ei kavandata (või alal läbiviidava inventuuri alusel selgub, et elupaigatüübi eraldist antud asukohas ei esine). 4.3 Mõju rohevõrgustikule Kassiallika katastriüksuse põhja osa ja Kassisaba katastriüksuse kirde osa kattuvad Harju maakonnaplaneering 2030+ määratud rohevõrgustikuga (Joonis 10), sh ka koostatava Jõelähtme üldplaneeringu kohase rohevõrgustikuga. Joonis 10. Maakonnaplaneeringu kohase rohevõrgustiku kattumine detailplaneeringualaga. Detailplaneeringus kavandatuga kattuvad maakonnaplaneeringu kohase rohevõrgustikuga viis planeeritavat hoonet. Rohelise võrgustiku peamised eesmärgid on10: - elurikkuse kaitse ja säilitamine; - kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine; - rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine. Rohevõrgustik koosneb elementidena tugialadest ja ribastruktuuridest ehk rohekoridoridest. 10 OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 30 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Rohekoridor on oma olemuselt tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis võimaldavad liikuda erinevatel liikidel ühelt alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku sidususe. Detailplaneeringu elluviimisel on tagatud, et rohevõrgustikus looduslike alade osatähtsus ei lange alla 90%. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste kavandamisel on tagatud, et säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. ELME2 projekti raames loodud maismaaökosüsteemide seisundi kaardi11 kohaselt on DP ala puhul tegemist peamiselt viletsas seisundis ökosüsteemi alaga. ELME2 projekti raames loodud maismaaökosüsteemide seisundi kaardi11 kohaselt on DP ala puhul tegemist peamiselt viletsas seisundis ökosüsteemi alaga. ELME2 projekti raames loodud loodusmaastiku sidusus arvutatuna 1 km12 raadiusega jääb sidususe indeks DP alal vahemikku 4–37%. 1 km raadiuses arvutatud sidusust saab elupaigahüve kontekstis tõlgendada nii, et väärtused >75…100% näitavad kõrget, väärtused >50…75% keskmist ning väärtused 0…50% madalat sidusust. Seega on antud ala puhul tegu madala ökosüsteemide väärtuse ja sidususega alaga ning oodata ei ole rohevõrgustiku toimimises olulist rolli mängiva alaga. Lisaks elurikkuse säilitamise eesmärgile on rohevõrgustikul ka puhkemajanduslik funktsioon. Planeeringu puhul on puhkemajanduslik kasutus olemas. Alale planeeritakse tehisjärv koos kergliiklusteedega, kriketi väljak ja poloklubi, mis viitavad ala kasutusele võtmist nii kohaliku elanikkonna kui ka turistide poolt. Kliimamõjude vaatest ei ole tegu märgala või turvastunud muldadel paikneva metsamaaga, mille puhul esineks oluline süsiniku sidumise funktsioon. Ala mulla orgaanilise süsiniku varu jääb alla keskmise13 ja puitse biomassi süsiniku varu on väga väike14. Planeeritud tegevused ei lõika läbi rohevõrgustikku ega halvenda olulisel määral selle toimimist, kuid järgida tuleb maakonnaplaneeringus seatud 500 m vahemaa tingimust hoonete vahel. Juhul kui koostatava üldplaneeringuga hoonetevahelise kauguse tingimust täpsustatakse, siis tuleb järgida uue üldplaneeringu rohevõrgustiku tingimusi. 4.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Kavandatava tegevuse elluviimisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Planeeringu elluviimisega kaasnevaks tarbitavaks looduressurssiks on eeskätt maa, sest toimub maakasutuse muutus. Praegune valdav põllumajandusmaa asendub tervise- ja taastusküla koos erinevate puhke- ja sportimisvõimalustega. Kõrge boniteediga metsamaa alal puudub, alal seega kõrge metsamajanduslik väärtus puudub. Maa- ja Ruumiameti geoportaali Pria andmetel on osa alast kasutusel põllukultuuride kasvatamisel (põllukultuurid, põllumassiivi nr 56459174574), osa alast kasutusel põllukultuuride kasvatamisel (liblikõieliste ja kõrreliste segu (30–80% liblikõielisi), põllumassiivi nr 56459191670), osa alast kasutusel püsirohumaana (rohttaimed, põllumassiivi nr 56459180570) ja osa alast kasutusel 11 https://www.arcgis.com/home/item.html?id=d27e61af588749c18b9c5e446a61fdbe 12 https://www.arcgis.com/home/item.html?id=2ca607e4831b4e95a638edd2784f9d8c 13 https://kaur.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=74033c990dbd412ebacf9438e28ecbed 14 https://kaur.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=8cf214152806454eb270447901a50f41 31 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 püsirohumaana (põllumassiivi nr 56459170703). Tegu ei ole turvastunud alaga, millel esineks kõrge väärtus süsiniku sidujana. Olulist mõju seega maakasutuse muutusega kaasnevana maale kui loodusvarale ei avaldata. Mingil määral määral läheb kasutusest välja praegune püsirohumaa ja põllukultuuride kasvatus. Vastavalt koostatavate Jõelähtme üldplaneeringule kattub ala ka väärtusliku põllumajandusmaaga (Joonis 5). Hinnanguliselt läheb kavandatava tegevuse ellu viimisel kasutusest välja u 9,8 ha väärtuslikku põllumajandusmaad. Maa- ja Ruumiameti geoportaali PRIA andmetel käsitletaval väärtusliku põllumajandusmaal põllumassiive registreeritud ei ole. Arvestades koostatava Jõelähtme valla üldplaneeringu maakasutusplaanil esitatuga, siis on vallas rohkesti väärtuslikku põllumajandusmaad, mistõttu ei oleks DP alal paikneva väärtusliku põllumajandusmaa kadumise puhul olulist vähenemist kogu vallal esinevast väärtuslikust põllumajandusmaast. Edasisel planeerimislahenduse koostamisel tuleb täpsustada planeeringualal väärtusliku põllumajandusmaa esinemist. Selle esinemisel tuleb minimeerida väärtusliku põllumajandusmaa vähenemist ja tagada ehitusaladele jääva mulla maksimaalne taaskasutus. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja15 nõuetest. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirjale, siis ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. 4.5 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 4.5.1 Mõju pinna- ja põhjaveele Detailplaneeringu ala läbib Männimäe peakraav (VEE1088900, ei ole avalik ega avalikult kasutatav). Detailplaneeringus kavandatu puhul kattub kraaviga kavandatav tehisjärv. Muud kavandatavad hooned ja platsid Männimäe peakraaviga ei kattu. (Joonis 11) Olemasolevale kraavile rajatakse kavandatava tegevuse käigus järv, kas paisutamise või süvendamise teel. Vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p 17 on olulise keskkonnamõjuga tegevuseks veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit. Kavandatava tehisjärve pindala on u 4,11 ha ning järve sügavuseks planeeritakse u 3 m, mis tähendab, et veekogu rajamiseks on vaja süvendada pinnast 41 100×3=123 300 m3. Seega juhul kui järv soovitakse rajada kraavile selle süvendamise teel, siis tuleb arvestada, et tegu on olulise keskkonnamõjuga tegevusega, millele on vajalik Keskkonnamõju hindamise läbiviimine. Juhul kui planeering kavandab sellist tehisjärve, siis tuleb arvestada, et planeeringule KSH algatamine on kohustuslik. Juhul kui järv rajatakse kraavi kõrvale (sissevooluga järve), siis ei toimu veekogu süvendamist ning ka keskkonnamõju hindamine ei ole otseselt kohustuslik. 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/423022022020 32 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Männimäe peakraav on tugevalt inimmõjuline ja seega ei ole tegu olulise ökoloogilise väärtusega veekoguga. Kraavi paisutamise või süvendamise läbi järve rajamisel seega vee elustikule olulist negatiivset mõju ei kaasne. Pigem võib järv olla just elurikkust soodustav. Joonis 11. Detailplaneeringuga kavandatu Männimäe peakraavi suhtes. Sademevee saab suunata vertikaalplaneeringuga kavandatavasse tehisjärve. Ehitusprojektiga tuleb ette näha naaberkatastriüksuse kuivendusdrenaaži toimimise tagamine. Kui ehitustööde käigus vigastatakse või lõhutakse olemasolevat kuivendusdrenaaži, tuleb see taastada või projekteerida ja rajada uus kuivendusdrenaaž. Täpsem hoonete katustelt ja kõvakattega aladelt sademevee ära juhtimiseks kavandatav drenaažisüsteem ja selle paiknemine lahendatakse ehitusprojektiga. Maaparandussüsteemi maa-alale ehitise kavandamisel, tuleb nii projekteerimisel, ehitamisel kui ka kasutamisel arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega (maaparandusseadus (edaspidi MaaParS) § 47 lg 11). Maaparandussüsteemi maa-alale ehitamisel ei tohi kavandatav ehitis takistada ega kahjustada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist lisaks oma kinnisasjale ka naaberkinnisasjadel (MaaParS § 44 lg 2 ja 3). Kui olemasoleva drenaaži tööd pole võimalik tagada, siis projekteeritakse ja ehitatakse alale välja uus kuivendusdrenaaž. Uus drenaaž peab tagama naaberkatastriüksusel olnud kuivenduse töö vähemalt eelmisel, st olemas olnud tasemel. Projekteerimisel maaparandussüsteemi maa-alale tuleb arvestada, et andmed maaparandussüsteemi rajatiste asukoha kohta on ligikaudsed. Enne drenaažkuivendusega alale projekteerimist tuleb teha uurimistööd dreenide ja kollektorite täpse paigutuse ja sügavuse määramiseks. Näha ette lahendused dreenide ja kollektorite taastamiseks kaablite ja torustike ristumiskohtades. Dreeni või kollektori juhuslikul vigastamisel taastada kahjustatud torustikud samade 33 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 lahenduste alusel (MaaParS § 44 lg 3, § 48 lg 7). Kaabli ristumisel dreeni või kollektoriga projekteerida kaabel 0,5 m allapoole dreeni või kollektorit. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada maaparandusehitise ja projekteeritava ala ühisosa ehitusprojektid PTA-le kooskõlastamiseks. Drenaaži täpsem lahendus antakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi projektiga enne hoone(te) ehitusõiguse saamist. Maaparandusseaduse § 51 lg (4) on: kui kinnisasjal paikneb reguleeriv võrk ja kinnisasja sihtotstarvet muudetakse selliselt, et maa ei ole enam maatulundusmaa, loetakse maaparandussüsteemi kasutusotstarve sellel kinnisasjal lõppenuks ning maaparandussüsteemide registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse asjakohane muudatus. Maaparandusseaduse § 51 lg (5): kui kinnisasjal, mille sihtotstarvet kavatsetakse muuta, asuva reguleeriva võrgu osa moodustab maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga ühise reguleeriva võrgu, kooskõlastab pädev ametkond kinnisasja omaniku taotluse sihtotstarbe muutmist arvestades tingimusel, et: 1) maatulundusmaa sihtotstarbega maal paiknev reguleeriva võrgu osa rekonstrueeritakse iseseisvalt toimivaks ning maaparandussüsteemide registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse asjakohane muudatus või 2) muudetava sihtotstarbega kinnisasjal paiknev reguleeriva võrgu osa jäetakse toimima koos maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga. Muudetud sihtotstarbega kinnisasja omanikul on maaparandusseadusest tulenev maaparandushoiu kohustus. Maaparandusseaduse § 51 lg (7) kohaselt pädev ametkond kooskõlastab kinnisasja sihtotstarbe muutmise või kinnisasjal maakorraldustoimingu tegemise taotluse või annab loa kasutusotstarbe muutmiseks, kui sellega ei takistata maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Vajaduse korral määrab pädev ametkond kooskõlastuse või loa kõrvaltingimused, mis tagavad kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimise, sealhulgas kohustuse maaparandussüsteem rekonstrueerida ja rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäeva DP ala kattub osaliselt järgmiste maaparandussüsteemi maa-aladega: Männisalu (maaparandussüsteemi kood: 4108350010020), Männimäe peakraavi (VEE1088900) Männisalu avatud eesvooluga valgalaga kuni 10 km2 (eesvoolu osa ID: 41083500100200011) ja MÄNNIMÄE KOGUJAKRAAVID Männisalu (eesvoolu osa ID: 41083500100200012). Maaparandusseaduse § 48 kohaselt peab hoiduma eesvoolu kaitsevööndis tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. Vastavalt Maaeluministri 10.12.2018 määrusele nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 3 kohaselt on hajaasustusega alal maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kaitsevööndi ulatus mõlemal kaldal 12 m kaugusele. Detailplaneeringus on osad hooned määratud maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi sisse (Joonis 12). Tagamaks eesvoolu nõuetekohase toimimise, oleks vajalik edasisel planeerimisel nihutada hooned nii, et need ei jääks maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi sisse. Või alternatiivina näha ette maaparandussüsteemi ümberprojekteerimine. 34 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Joonis 12. Detailplaneeringuga kavandatavate hoonete kattumine maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndiga. Vastavalt veeseaduse § 118 Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd lg 1 kohaselt on veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks veekogu kaldal veekaitsevöönd. Vee-seaduse (§ 118 lg 2 p 3) kohaselt on veekaitsevöönd peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – 1 meeter. Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir. Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv. Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu realiseerimisel ja edasisel maa kasutamisel tuleb arvestada veeseaduse § 119 Tegevuse piiramine veekaitsevööndis nõuetega. DP KSH eelhinnangu koostamise hetkel ei ole teada kas alale soovitakse rajada ka puurkaevu. See on tõenäoline, sest alternatiivsed veevarustuse allikad puuduvad. Puurkaevu(de) rajamisel peavad olema tagatud kaevu(de) hooldusalale kehtestatud nõuded. Puurkaevu soovi korral tuleb koostada puurkaevu ehitusprojekt. Puukaevu rajamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikuga ja keskkonnaministri määrusega 09.07.2015. a nr 43 "Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või 35 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid" kehtestatud nõuetest. Puurkaevu hooldusalal tuleb tagada hooldusalale kehtestatud nõuded ja ei ole lubatud tegevused (sh ehitustegevused), mille tulemusena võib kaasneda oht põhjaveele. Kavandatava tehisjärve kaldale on kavandatud u 150 toaga spa-hotell, mistõttu on käesolevas DP KSH eelhinnangus vajalik käsitleda veekasutust ja heidet. Kuna planeeringu koostamine on alles algatamise staadiumis, siis reovee ja veevarustuse osas on infot vähe. Väikepuhastite nõutavad kujad sõltuvalt reovee puhastamiseks kasutatavast tehnoloogiast ja reoveesette töötlemise viisist ning reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest. Väikepuhasti ehitamisel ja kasutamisel ning kuja määramisel tuleb lähtuda Keskkonnaministri 31.07.2019. s määruse nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus” nõuetest, mille kohaselt väikepuhasti (reostuskoormusega 50–299 ie) rajamisel peab arvestama, et kuja meetrites on: − avatud mahutid ning hoonevälised reovee puhastusseadmed 50 m; − maa-alused või pealt kinnised mahutid ning kinnises hoones paiknevad reovee puhastusseadmed 25 m; − maa-alused või pealt kinnised mahutid ning kinnises hoones paiknevad reovee puhastusseadmed, kus kogu ventilatsiooniõhk puhastatakse atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustele vastavaks 20 m; − kinnises mahutis või hoones toimuv settekäitlus 25 m; − reoveepuhasti juures või eraldi paiknevad reoveesettebasseinid või reoveesette tahendus- või kompostimisväljakud 50 m; − kinnises mahutis või hoones toimuv settekäitlus, kus kogu ventilatsiooniõhk puhastatakse atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustele vastavaks ning sette laadimine ja juurde- ja äravedu toimub kinniselt 20 m; − pinnasfiltersüsteemid 25 m; − põhipuhastina kasutatavad biotiigid, tehis- ja avaveelised märgalad, taimestikpuhastid 50 m. Heitvee suublaks on eeldatavasti Männimäe peakraav, mis suubub Jägala jõkke, mis on ühtlasi ka Natura 2000 loodusala (täpsem mõju hinnang Natura 2000 alale ptk 4.1). Reovee käitlemise lahenduste planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada, et hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on detailplaneeringu alal põhjavesi nõrgalt kaitstud ja kaitsmata. Heitvee suublasse (sh pinnasesse) juhtimisel peab see vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” kehtestatud nõuetele Jõelähtme valla territooriumil on põhjaveevarud kinnitatud keskkonnaministri 25.04.2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/379 „Harjumaa Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihtide Harku, Jõelähtme, Viimsi, Saku valdade ning Tallinna (välja arvatud Nõmme ja 36 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Lasnamäe linnaosa) ja Maardu linna põhjaveevarude tarbevaru kinnitamine“ järgmiselt (Tabel 3). Tabel 3. Jõelähtme põhjaveemaardla kinnitatud põhjaveevaru. Põhjavee Põhjaveevaru Põhjavee- Põhjavee- Veekiht, geoloogiline Põhjaveemaardla tarbevaru, kategooria ja varu maardla indeks arvestuspiirkond m3/ööp otstarve kasutusaeg Jõelähtme vald (38) 1500 P joogivesi 31.12.2042 Jõelähtme Kambriumi-Vendi (C-V) Loo (39) 1500 T1 joogivesi 31.12.2042 Tuginedes põhjaveebilansi 2024. a andmetele 16 , siis oli Jõelähtme põhjaveemaardla Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi veevõtt 529 m3 ööpäevas (Jõelähtme valla alal 290 m3 ja Loo alal 367 m3) ning aasta lõpul oli kasutamises olev vaba põhjaveekogus Jõelähtme valla alal 1210 m3 ja Loo alal 1261 m3. Detailplaneeringu staadiumis ei ole teada kui suurt põhjaveetarvet kavandatakse. Eeldatavasti jääb see alla 500 m3/ööp. Ligikaudselt võib hinnata, et suurima veetarbega on kavandatav 150 kohaline SPA hotell, mille veetarve on kuni 90 m3/ööp (EVS 835 kohaselt hotelli veetarve voodikoha kohta 300-600 l/ööp) Arvestades piirkonna põhjavee tarbimist ja põhjaveemaardla koguselise seisundi hinnangut, siis ei ole oodata põhjavee koguselisi probleeme. Detailplaneeringuga kavandatuga ei ole oodata koguselise tarbe olulist suurenemist. Kavandatava tegevuse iseloomu arvestades puudub oht põhjaveele. DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. 4.5.2 Jääkreostus Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Lähim jääkreostusobjekt jääb alast u 3,0 km kaugusele lääne suunda (Vandjala sideväeosa, JRA0000137). Hoonete ning rajatiste ehitustööde käigus tuleb siiski jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas, siis tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Lubatud pinnase saasteainete sisalduse piirmäärad on kehtestatud keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. 4.5.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. 16 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pohjavesi#pohjaveevaru-ja-bilanss 37 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Planeeringuala külgneb põhja suunas transpordimaaga, elamumaaga ja maatulundusmaaga, ida suunas maatulundusmaaga, lõuna suunas maatulundusmaaga ning lääne suunas maatulundusmaaga ja transpordimaaga. Lähim elamu (Talismaa, kü 24501:001:1090) külgneb DP alaga põhja servas. DP koostamisel tuleb arvestada elamumaade paiknemisega ning vältida olukorda, kus elamumaadel võiks hakata esinema ülenormatiivne ehitusmüra tase. KOTKAS heiteallikate registri17 andmetel on planeeringualale lähialal heiteallikad puuduvad. Lähimad heiteallikad jäävad u 1,2 km kaugusele lõuna suunda (aktsiaselts Olerex heiteallikad). Kavandatava tegevuse endaga seoses uusi olulisi heiteallikad piirkonda ei lisandu. DP koostamise käigus lahendatakse teed, parkimine jms, mistõttu KSH eelhinnangu koostamise hetkel ei ole andmeid lisanduva liikluskoormuse osas. Planeeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata liiklusohutusele ja -skeemile. Tänavavalgustust planeeringualale ette ei nähta. Planeeringuala välisvalgustus lahendatakse lokaalselt krundi siseselt krundi omaniku poolt kasutades valgustust välisukse, värava või sissesõidutee juures. Täpne valgustuse lahendus antakse koos hoonete projektidega. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine ehitusperioodil. DP ala valgustuse planeerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi (mis vähendaks navigatsioonimärkide eristatavust) ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulise vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust. Samuti ei paikne planeeringuala lähialal vibratsiooni ja lõhnatundlikke objekte. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist. 4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Detailplaneeringu lahendus näeb ette tervise- ja taastusküla koos erinevate puhke- ja sportimisvõimalustega ehitust alale, mis külgneb juba elamualaga. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha. Eesti pinnase radooniriski kaardi18 kohaselt paikneb kavandatava tegevuse ala piirkonnas, kus KOV Rn-riski klass on „kõrge või väga kõrge“. Asjaoluga tuleb arvestada hoonete edasisel projekteerimisel. Asjakohaste radoonikaitsemeetmete rakendamisel ei ole oodata olulist tervisemõju. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale. 17 https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id= 18 https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e 38 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 4.7 Mõju kultuuriväärtustele Kultuurimälestiste riikliku registri19 järgi kattub DP ala (Joonis 7): − Rebala muinsuskaitsealaga (mälestise registri number 27015); − Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndiga (id 12290371); − arheoloogiamälestisega Kivikalme (mälestise registri number 17587) ja selle kaitsevööndiga; − arheoloogiamälestisele Kivikalme (mälestise registri number 17586) seatud kaitsevööndiga. Detailplaneeringu eskiis on vaadatud läbi Muinsuskaitseameti poolt, kes on nentinud, et DP alale planeeritakse rekreatsiooniala (poloväljak koos klubihoone ja tall-abihoonega, kriketiväljak ja klubihoone, mikrolennunduse abihoone), tehisjärv, terviseküla (5 hoonet), ennetus- ja taastuskeskus (10 hoonet), sündmusruum, töötajate majutus (4 hoonet). Rebala muinsuskaitsealale planeeritakse neist tehisjärve ning 3 hoonet, hooned kavandatakse põhimahus maa-alustena – hooned paikneksid kolmest küljest pinnases, esikülg ulatuks u 1,5 meetrit üle maapinna, hoonetele rajatakse haljaskatused. Ülejäänud hooned on planeeritud muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Kõige domineerivam oleks spaahotell, mis kavandatakse kolmekorruselise hoonena. Vastavalt Rebala muinsuskaitseala põhimõtetele kavandatakse uusi hooneid üldjuhul ainult ajalooliste hoonete asukohtadesse, et hoida maastikule iseloomulikku ilmet ja ajaloolise hoonestuse struktuuri (Rebala muinsuskaitseala kaitsekord, p 8.12 ja p 23). Rebala muinsuskaitseala eesmärgiks on tagada looduse ja inimtegevuse koosmõjul kujunenud ainulaadse, riiklikult olulise kultuuri-, loodus- ja teadusväärtust omava kultuurmaastiku ja seda kujundavate kohataju loovate väärtuste hoidmine, esiletoomine ning säästev areng (p 4). Kavandatavad tegevused peavad arvestama väärtuste säilitamise põhimõtetega, mh tuleb säilitada muinsuskaitseala vaadeldavus, tagades kaitsevööndis ehitusmahtudes ja hoonestustiheduses ning looduslikus keskkonnas sujuva ülemineku tänapäevaselt linnalähedaselt asustusstruktuurilt muinsuskaitseala avatud maastikele (p 8.13). Kaitsevööndi eesmärk on tagada Rebala muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas vältides järske kontraste hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses, ning muinsuskaitseala vaadeldavus, kaitsevööndis ei püstitata välismõõtmetelt või hoonestustiheduselt muinsuskaitseala hoonestus- ja külastruktuuri sobimatuid ning vaadeldavust häirivaid või varjavaid ehitisi (p 26–27). Rebala muinsuskaitsealale planeeritavad spordiväljakud ning minimaalsel määral ja mahuga osaliselt maa-alused hooned selliselt, et säilib maastiku avatus ja vaated ning uued rajatised sulanduvad maastikku, on põhimõtteliselt lubatud. Kaitsevööndisse võib hoonestust kavandada, kuid hoonestuse tihedus ning mahud peavad lähtuma kaitsevööndi eesmärkidest. Kaitsevööndisse rajatav hoonestus planeerida hajusamalt ning mahuliselt varieeruv. Kavandatav vajab terviklikku muinsuskaitselist analüüsi ning erinevate variantide kaalumist detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste raames. Lähtuda Rebala muinsuskaitseala kaitsekorrast ning kehtivast Jõelähtme valla üldplaneeringust. Planeeringualale ulatub arheoloogiamälestise Kivikalme (reg-nr 17586) kaitsevöönd, kus pinnase- ja kaevetööde puhul tuleb teostada arheoloogiline uuring. 19 https://register.muinas.ee 39 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Kassisaba ja Kassiallika katastriüksustel on klindiserva peal säilinud looduslikku maapinnareljeefi, mis on maaparandusest kas puutumata või vähesel määral puudutatud. Rebala maastikukaitseala üks eesmärkidest on sellist maastikku kaitsta. Seal ei ole varem tehtud arheoloogilisi uuringuid ning põhja pool klindiserval paiknev kalmete rida võib jätkuda ka Kassisaba ja Kassiallika katastriüksustel. Rebala muinsuskaitseala kaitsekorras on määratud arheoloogiatundlikud alad, kuid aja jooksul on infot juurde tulnud ning kogu muinsuskaitseala alal on võimalik, et ka osaliselt kuivendatud maastikel on segatuna säilinud kunagiste objektide (näiteks kalmete) kultuurkihti. Kavandatava realiseerimisel muudetakse olemasolevat maastikku, muutes tööde käigus pinnasekihtide asukohta. Kui ehituse käigus tuleb välja arheoloogilisi leide või in situ kultuurkiht, siis peab ehitaja tööd seisma panema ning edasise tegevuse otsustab Muinsuskaitseamet. See võib põhjustada tarbetut viivitust ning kulude ootamatut suurenemist ehitustegevuses, mistõttu oleks mõistlik otstarbekas/põhjendatud tellida kogu ala eeluuring, et leida üles potentsiaalsed arheoloogilise kultuurkihi või leidudega kohad ning lähtuda hoonestuse ja muude rajatiste asukohtade planeerimisel arheoloogilise eeluuringu tulemustest. Eeluuring antud kontekstis tähendab detektoriuuringut koos arheoloogi poolt valitud kohtadesse šurfide kaevamisega. Tõenäoliselt ei ole tegu kuigi mahuka uuringuga, kuigi ala on suur. Alal on siiski ka kohti, kus ilmselt ongi maastik nii suures osas muutunud, et uuringuvajadus puudub. Selle valiku teeb arheoloog tellitud uuringu raames vastavalt oma pädevusele tellitud uuringu raames. Muinsuskaitseameti seisukoht antud DP KSH aluseks olevale detailplaneeringule on järgmine: 1. Koostada detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. 2. Arheoloogiamälestise Kivikalme (reg-nr 17586) kaitsevööndis teostatavate pinnase- ja kaevetööde puhul tuleb tellida arheoloogiline eeluuring, et teha kindlaks, kas teisel pool teed asuv kivikalme jätkub ka sellel teepoolel ning kas sellest võib olla midagi siloaugu rajamisega säilinud. Uuring tuleb läbi viia enne ehitustööde algust. 3. Muinsuskaitseamet soovitab tellida arheoloogilise eeluuringu kogu planeerimisalal (Kassiallika ja Kassisaba KÜ), mille tulemusena saab hinnata, kas ja millises ulatuses on planeeringualal säilinud arheoloogiline kultuurkiht. See aitab vältida ootamatuid seisakuid ehitustööde käigus, sest juhul kui arheoloogilised leiud või kultuurkiht ilmnevad pinnasetööde käigus ootamatult, siis tuleb Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kaevetöödel aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline kultuurkiht, tuleb tellida arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ kultuurkihi ilmnemisel arheoloogiline kaevamine). Eeluuring koosneb arhiivi- ja kaardimaterjali põhjal potentsiaalsete kohtade väljavalimisest maastikus ning järgmises etapis nendel kohtadel detektoriuuringu koos prooviaukude kaevamisega läbiviimisest. 4. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ →„Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“. 5. Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja ja tingimuste (nt külmunud maa ja miinuskraadidega ei ole arheoloogilise uuringu tegemine tehniliselt piisavalt heal tasemel teostatav) kokkuleppimisega tuleb alustada aegsasti, kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et 40 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 seadusest tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates uuringuteatise esitamisest. 6. Juhul kui tellida kivikalme kaitsevööndis määratud ja kogu planeeringualal soovitatud uuringud ühe uuringuna, siis on uuringukulud hüvitatavad 50% ulatuses (1500 euro piires). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/uuringutehuvitamine). Seega tuleb edasisel planeerimisel tellida kogu ala eeluuring, et leida üles potentsiaalsed arheoloogilise kultuurkihi või leidudega kohad, et välistada mõju kultuuriväärtustele. 4.8 Mõju kliimale ja kliimakindlus Detailplaneeringuga on kavandatud rekreatsiooniala (poloväljak koos klubihoone ja tall- abihoonega, kriketiväljak ja klubihoone, mikrolennunduse abihoone), tehisjärv, terviseküla (5 hoonet), ennetus- ja taastuskeskus (10 hoonet), sündmusruum, töötajate majutus (4 hoonet). DP KSH eelhinnangu koostamisel ei ole teada kuidas lahendatakse soojusvarustus. Kütteallikana võib kasutada kõiki kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Kliimamõjude vaatest oleks soovitatav soojuspumpadel põhinevad küttelahendused eeldades, et laiemalt suudetakse Eestis saavutada eesmärk elektrienergia pärinemisest taastuvenergiast. Jõelähtme vald on välja töötamas valdkondade ülest kliimapoliitilist strateegiadokumenti – Jõelähtme valla kliima- ja energiakava, mille eesmärk on määratleda valla peamised sihid ja tegevused kliimamuutuste leevendamiseks ning energiatõhususe parandamiseks. Kava käsitleb meetmeid, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, suurendada taastuvenergia kasutust ning edendada energiasäästu nii avalikus kui ka erasektoris. Selle rakendamine toetab keskkonnasõbralikuma ja jätkusuutlikuma elukeskkonna kujunemist Jõelähtme vallas. Käesoleva DP KSH koostamise hetkel on käimas Jõelähtme valla kliima- ja energiakava avalikustamine, millele küsitakse ettepanekuid ja märkuseid kuni 22.04.2026. a. Koostatava Jõelähtme valla kliima- ja energiakava20 kohaselt on peamised tulevikukliimaga seotud muutused, millega on vajalik Jõelähtme vallas arvestada: − aasta keskmise õhutemperatuuri tõus; − muutused kuumalainete ning põuaperioodide sageduses ja kestuses; − nullilähedane temperatuur talvekuudel, sulailma ja külmaperioodide vaheldumine; − jäitepäevade arvu suurenemine; − intensiivsete vihmasadude sagenemine; − tuule kiiruse kasv; − lumikatte kestuse vähenemine; − püsib tugeva lumesaju risk. 20 Koostatav Jõelähtme valla kliima- ja energiakava. Kättesaadav: https://joelahtme.ee/documents/381171/44389901/J%C3%B5el%C3%A4htme+valla+kliima- +ja+energiakava.pdf/256d6832-3c02-4596-8a22-9366825284d9?version=1.0 41 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Planeeringu koostamisel ja hoonete rajamisel tuleb arvestada kliimamuutustega kaasnevate kliimariskidega. Planeeringuala puhul kõrgendatud asukohast tulenevad riskid (nagu üleujutuste kõrgendatud võimalus21) puuduvad. 4.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. 4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine Alal ei ole kehtestatud teisi detailplaneeringuid. Lähipiirkonda lääne suunda üle Ellandvahe kõrvalmaantee nr 11258 jääb kehtiv Manniva külas asuva AS EGCC maa-ala ja Jõelähtme küla Allikamäe ning Ellandvahe maaüksuste detailplaneering (PlanID 4562). Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva maatulundusmaa kinnistute sihtotstarbe muutmise ja jagamise väljaselgitamine ning määramine. Golfiväljakute laiendamine. Planeering kehtestati 31.03.2014. a. Planeeringu edasises protsessis tuleb arvestada naabruses oleva detailplaneeringuga. Kuivõrd naaberalal on eesmärgiks golfiväljakute rajamine, siis on tegu ühtse puhkekeskuse kavandamisega ning antud planeering täiendab eelnevalt kavandatud golfikeskust mitmekesisemaks teenuste pakkuimiste osas. 4.11 Muud aspektid Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava DPga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu puhkeküla kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on puhkeküla kavandatava DPga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. 21 Piirimäe, K., Raidla, M., Uuemaa, E., Peetersoo, A., Kiiker, K., & Reitalu, T. (2021). Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid: Aruanne [Uurimisaruanne, riigihange nr 223733]. 42 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 5 Järeldused KSH eelhinnangu andmise vajadus tuleneb käesoleval juhul nii kavandatava tegevuse iseloomust kui ka planeeringu liigist. Ühelt poolt tuleneb eelhinnangu andmise vajadus KeHJS § 6 lg 2 p-dest 12 ja 19 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 14 p-dest 2 ja 3, kuna detailplaneeringuga kavandatakse väljaspool tiheasustusala puhke- ja virgestusotstarbelist arendust koos majutus-, puhke- ja spordifunktsioonidega. Teisalt on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning PlanS § 142 lg 6 kohaselt tuleb sellisel juhul anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust, lähtudes KeHJS § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu põhjal võib järeldada, et detailplaneeringu elluviimisega ei ole alust eeldada olulist keskkonnamõju, mis tingiks KSH algatamise vajaduse, kui planeeringu edasisel koostamisel arvestatakse eelhinnangus toodud tingimuste, piirangute ja leevendusmeetmetega ning kui tehisjärve rajamist ei kavandata Männimäe peakraavi süvendamise teel. Juhul kui tehisjärv kavandatakse rajada Männimäe peakraavi süvendamise teel, on tegemist KeHJS § 6 lg 1 p 17 tähenduses olulise keskkonnamõjuga tegevusega, mille puhul on keskkonnamõju hindamine kohustuslik. Sellisel juhul tuleb detailplaneeringu puhul algatada ka KSH. Kui järv rajatakse kraavi kõrvale sissevooluga tehisjärvena ilma peakraavi süvendamata, ei tulene sellest asjaolust iseenesest KSH kohustust. Männimäe peakraavi süvendusmahu jäämisel alla 500 m3 on KSH algatamata jätmine põhjendatav järgmistel asjaoludel: 1. nõuetekohase reoveepuhastuse ja nõuetele vastava heitvee juhtimise korral on mõju Jägala jõele ning Natura 2000 võrgustiku Jägala loodusala kaitse-eesmärkidele välistatud; 2. planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale juhul, kui loodusdirektiivi elupaigatüübile puisniidud (6530*) hoonestust ei kavandata või kui planeeringu koostamise käigus täpsustatakse elupaiga tegelik seisund ning lahendust muudetakse inventeerimise tulemuste alusel; 3. alal võib esineda Sosnovski karuputke, kuid olemasoleva teabe põhjal ei ole alust eeldada, et sellest tuleneks detailplaneeringu elluviimisel oluline negatiivne keskkonnamõju, kuna kavandatavate ehitusalade piirkonnas puuduvad teadaolevalt võõrliigi kolooniad ja eeldatav oluline levikurisk puudub. Samas tuleb ehitustegevuse käigus arvestada võimalike registreerimata leiukohtadega ning vältida võõrliigi leviku soodustamist pinnase teisaldamise või muude tööde käigus; 4. planeeritud tegevused ei lõika rohevõrgustikku läbi ega välista selle toimimist, kuid edasisel planeerimisel tuleb kavandatavate hoonete paiknemine rohevõrgustiku alal üle vaadata ning lahendust vajaduse korral täpsustada või muuta kooskõlas kehtivate ja koostatava üldplaneeringu tingimustega; 5. edasisel planeerimisel tuleb üle vaadata ka kavandatavate hoonete paiknemine väärtuslikul põllumajandusmaal ning vajaduse korral lahendust täpsustada või muuta, et minimeerida väärtusliku põllumajandusmaa kasutusest väljalangemist; 43 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 6. detailplaneeringu realiseerumisel ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ega põhjaveele juhul, kui tagatakse maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine, vajaduse korral nihutatakse hooned maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndist välja või nähakse ette maaparandussüsteemi ümberprojekteerimine, ning veevarustus- ja reoveelahendused vastavad õigusaktide nõuetele; 7. arvestades tarbimist ja põhjaveemaardla koguselise seisundi hinnangut, ei ole oodata põhjavee koguselisi probleeme. Detailplaneeringuga kavandatav veetarbimine ei ole eeldatavalt sellises mahus, mis mõjutaks põhjaveeressursi kättesaadavust; 8. kavandatava tegevusega ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, vibratsiooni, lõhna, soojuse ega kiirguse teket; 9. samuti ei ole ette näha olulist negatiivset mõju inimese tervisele, sotsiaal- majanduslikule keskkonnale ega varale, kui projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse tavapäraste keskkonna- ja tervisekaitsenõuetega, sealhulgas radooniriskiga; 10. välistamaks mõju kultuuriväärtustele, on planeerimisprotsessis vajalik terviklik muinsuskaitseline analüüs, detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine ning vajalike arheoloogiliste uuringute läbiviimine. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada asjaomaste asutuste märkuste ja ettepanekutega. Seega on käesoleva eelhinnangu alusel põhjendatud järeldus, et KSH algatamine ei ole vajalik üksnes juhul, kui planeeringu edasisel koostamisel arvestatakse kõigi eelhinnangus esitatud tingimuste, uuringuvajaduste, asutuste seisukohtade ja võimalike leevendusmeetmetega ning tehisjärve ei rajata Männimäe peakraavi süvendamise teel. Juhul kui planeeringulahendus näeb ette tehisjärve rajamise peakraavi süvendamise kaudu, tuleb detailplaneeringule algatada KSH. KSH algatamise või algatamata jätmise üle otsustab lõplikult kohalik omavalitsus. Üldplaneeringut muutva DP menetluses tuleb kavandatava tegevuse poolt- ja vastuargumente hoolikalt kaaluda ning lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele arvestada ka muid asjakohaseid mõjusid PlanS § 4 lg 2 tähenduses. 44 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Kasutatud materjalid Allikmaterjalid: Harju maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://planeeringud.ee/plank- web/#/planning/detail/10100016 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu algatamise ettepanek ja lahendusskeem. Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/423022022020 Jõelähtme valla üldplaneering. Kättesaadav: https://joelahtme.ee/uldplaneering-kehtiv- Koostatav Jõelähtme valla kliima- ja energiakava. Kättesaadav: https://joelahtme.ee/documents/381171/44389901/J%C3%B5el%C3%A4htme+valla+kliima- +ja+energiakava.pdf/256d6832-3c02-4596-8a22-9366825284d9?version=1.0 Koostatav Jõelähtme valla üldplaneering. Kättesaadav: https://maja.joelahtme.ee/?dir=Yldplaneeringu+materjalid Koostamisel olev Rebala muinsuskaitseala kaitsekord. Kättesaadav: https://www.muinsuskaitseamet.ee/rebala-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Piirimäe, K., Raidla, M., Uuemaa, E., Peetersoo, A., Kiiker, K., & Reitalu, T. (2021). Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid: Aruanne [Uurimisaruanne, riigihange nr 223733]. Seadused, määrused: Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv Andmebaasid: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek ELME2 loodusmaastike sidusus (1 km raadius). Kättesaadav: https://www.arcgis.com/home/item.html?id=2ca607e4831b4e95a638edd2784f9d8c ELME2 üldistatud seisundikaart. Kättesaadav: https://www.arcgis.com/home/item.html?id=d27e61af588749c18b9c5e446a61fdbe 45 Jõelähtme vallas Kassisaba ja Kassiallika katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 16.04.2026 Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0445 8dc875375e KOTKAS Heitallikate register. Kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id= Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/ Maa- ja Ruumiameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-andmekogu/Laadi- ETAK-andmed-alla-p609.html Maa- ja Ruumiameti geoportaal: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused- p2.html Metsa puitsesse biomassi seotud süsiniku varu. Kättesaadav: https://kaur.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=8cf214152806454eb2704 47901a50f41 Mulla orgaaniline süsiniku varu. Kättesaadav: https://kaur.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=74033c990dbd412ebacf9 438e28ecbed Põhjaveevaru ja -bilanss. Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pohjavesi#pohjaveevaru-ja-bilanss 46 center 0 0 0 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Muinsuskaitseamet Transpordiamet Keskkonnaamet Maa- ja Ruumiamet 29.04.2026 nr 6-4/ 2313 Jõelähtme küla Kassiallika ja Koila küla Kassisaba maaüksustel detailplaneeringu algatamise ettepanekule seisukoha küsimine Jõelähtme Vallavalitsusele on laekunud detailplaneeringu algatamise ettepanek Jõelähtme küla Kassiallika ( 24504:008:0383 , maatulundusmaa 100%, pindala 166706 m² ) ja Koila küla Kassisaba ( 24504:008:038 5 , maatulundusmaa 100%, pindala 402945 m² ) maaüksuste planeerimiseks. Taotletakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmist eesmärgiga luua terviklik tervise-, taastuse- ja puhkevaldkonna keskus . P laneeritava ala paikneb kehtiva üldplaneeringu kohaselt hajaasustusalal , kus ei ole ette nähtud ulatusliku ja funktsionaalselt mitmekesise puhke- ja teenuskeskuse rajamist . Kavandatav arendus hõlmab ligikaudu 58 hektari suurust maa-ala ning sisaldab omavahel seotud funktsioone, sh tervise- ja taastusteenused, sportimisvõimalused (mh polo-, kriketi- ja lennundusega seotud tegevused), puhkealad ning veekoguga seotud rekreatsiooni võimalused. Kavandatava tegevuse maht on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Üldplaneeringu muutmine on vajalik, et võimaldada ruumiliselt ühtse ja toimiva mitmeotstarbelise puhke- ja teenuskeskuse rajamist väljaspool olemasolevaid tiheasustusalasid. A renduse ruumiline ulatus ja mõju ületavad tavapärase hajusalt asustatud ala arengu ulatuse. Planeeringuga kavandatakse puhke- ja liikumisalad, mis laiendavad piirkonna avaliku ruumi kasutusvõimalusi ning suurendavad kvaliteetse rekreatsiooni kättesaadavust nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele. Planeeringu koostamisel kavatsetakse alad otstarbekalt aktiivsesse kasutusse võtta arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Palume seisukohta detailplaneeringu algatamise ettepanekule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Umboja vallavanem Lisa : taotlus koos täiendavate materjalidega Andri Alliksoo andri.alliksoo@ joelahtme.ee