Alfacad OÜ
Reg nr 12701966
MTR registreeringu nr EEP003034
Tel: 5332 4897
Töö nr A-20-2026
Võru maakond, Võru vald, Vastseliina alevik, Võru 4
EELPROJEKT
AUTOPESULA PÜSTITAMINE
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA
Tellija: Tarmo Linnu
tel: 5343 7992
e-post:
[email protected]
Kinnistu omanikud: Tarmo Linnu, Maarja Leies
Projekti autor: Ragnar Palm
tel: 5332 4897
e-post:
[email protected]
Võru
Aprill 2026
VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt
PROJEKTI KOOSSEIS:
I: SELETUSKIRI
II: GRAAFILINE OSA
1. Situatsiooniskeem M 1:2000 joonis AS-1
2. Asendiplaan M 1:500 joonis AS-2
3. Korruse plaan M 1:50 joonis AR-1
4. Lõige 1-1 M 1:50 joonis AR-2
5. Vaated M 1:100 joonis AR-3
Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026
Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 2 / 10
VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt
I. SELETUSKIRI
1.1 ÜLDOSA
1.1.1 Üldandmed
Töö nimetus – Autopesula püstitamine
Ehitusprojekti tellija – Tarmo Linnu.
Kinnistu omanikud – Tarmo Linnu, Maarja Leies.
Projekteerija – Alfacad OÜ, vastutav spetsialist Ragnar Palm.
Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed – ehitugeodeetiliste uurimistööde puudumise tõttu antud alal on
käesoleva projekti koostamisel kasutatud väljavõtet Maa-ameti geoportaali kaardiserverist.
Detailplaneeringu andmed – antud alal puudub kehtestatud detailplaneering.
1.1.2 Sissejuhatus
Käesoleva projektiga on kavandatud Tarmo Linnu tellimisel Võru tn 4 kinnistul, Vastseliina alevikus, Võru
vallas, Võru maakonnas autopesula hoone püstitamine eelprojekt. Antud ehitusprojekti raames püstitatakse
autopesula olemasoleva elamu kõrvale. Käesoleva eelprojekti koostamise eesmärk on ehitusteatise
taotlemine Võru Vallavalitsusele ning ehitusmahtude hindamine.
● hoone nimetus: Autopesula;
● kinnistu andmed: Võru maakond, Võru vald, Vastseliina alevik, Võru 4 1168 m2 (Riigikaitsemaa
100%, katastritunnus 87403:001:0700).
Hoone arvestatav tööiga on 50 aastat.
Projekteerimisel on lähtutud Tellija soovidest, Eesti ehituses kehtivate õigusaktide ja normdokumentide
loetelust (ET-2 0199-0357) ning heast ehitustavast (ET-1 0207-0068).
Aluseks on võetud järgmised olulised õigusaktid ja normdokumendid:
● Ehitusseadustik;
● EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”;
● EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“;
● Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile“;
● Siseministri määrus 07.04.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026
Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 3 / 10
VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt
1.2 ASENDIPLAAN
1.2.1 Vastavus lähteandmetele
Käesolev projekt vastab kehtivale õigusaktidele ja tellija soovidele.
1.2.2 Olemasolev olukord
1.2.2.1 Paiknemine
Võru tn 4 kinnistu asub Võru maakonnas, Võru vallas, Vastseliina alevikus.
1.2.2.2 Olemasolev hoonestus
Kinnistul asub olemasolev elamu ja olemasolev abihoone.
1.2.2.3 Olemasolev reljeef
Kinnistu reljeef on kallakuga edela suunas, keskmise kõrgusega 140 m merepinnast.
1.2.2.4 Olemasolev haljastus
Kinnistu on enamuselt kaetud madalhaljastusega (muru).
1.2.2.5 Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud.
Kinnistule juurdepääs on edelast 25132 Rõuge-Vastseliina teelt.
1.2.3 Plaanilahendus
1.2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus
Projekteeritav hoone asub kinnistu loodeservas esifassaadiga suunatud edelasse.
1.2.4 Vertikaalplaneering
1.2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused
Antud projekti raames kinnistu üldist vertikaalplaneeringut ei muudeta. Tuleb jälgida, et vesi valguks hoonest
eemale ning tehakse vastavad korrektuurid ehitamise käigus. Sadeveed juhitakse haljasaladele ja
immutatakse pinnasesse. Sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool
põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
1.2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus
Projekteeritava pesula ±0,000=+140,0. Hoone kõrgus on 4 m.
1.2.4.3 Sademevee käitlemine
Sademevesi immutatakse maapinda oma kinnistu piires.
Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026
Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 4 / 10
VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt
1.2.5 Teed ja platsid
1.2.5.1 Juurdesõidutee
Kinnistule juurdepääs on edelast 25132 Rõuge-Vastseliina teelt.
1.2.5.2 Krundisisesed teed ja platsid
Käesoleva projektiga rajatakse püstitatava pesulahoone edelaküljele betoonist tänavakivisillutisega plats.
1.2.6 Haljastus ja heakorrastus
1.2.6.1 Olemasolev, säilitatav haljastus
Olemasolevat haljastust käesoleva projektiga ei muudeta.
1.2.6.2 Ehitusprojektiga ettenähtud kõrghaljastus
Käesoleva ehitusprojektiga kõrghaljastust ei rajata.
1.2.6.3 Piire
Kinnistu piirdega ääristatud ei ole ning käesoleva projektiga piiret ei rajata.
1.2.6.4 Väravad
Kinnistul väravaid ei ole paigaldatud ning käesoleva projektiga väravaid ei paigaldata.
1.2.6.5 Prügikonteinerid
Prügikonteineri asukohta antud projekti raames ei muudeta.
1.2.7 Kinnistusisene liikluskorraldus ja parkimine
1.2.7.1 Liiklusskeem
Kinnistule on olemasolev juurdepääs edelast 25132 Rõuge-Vastseliina teelt.
1.2.7.2 Parkimise korraldamine
Parkimine on lahendatud oma kinnistul.
Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026
Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 5 / 10
VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt
1.3. ARHITEKTUUR
1.3.1 Ehitise üldandmed
Projekteeritava hoone funktsioon: Sõidukite teeninduse hoone (12332). Hoone mõõdud on (P x L x K): 8,1 x
6,1 x 4 m.
1.3.2 Ehitise tehnilised näitajad
ehitisealune pind 48,8 m2
maapealse osa alune pind 48,8 m2
maapealsete korruste arv 1
maa-aluste korruste arv 0
absoluutne kõrgus 144 m
kõrgus 4m
pikkus 8,1 m
laius 6,1 m
sügavus 0m
suletud netopind 42 m2
köetav pind 42 m2
maapealse osa maht 195 m³
maht 195 m³
üldkasutatav pind 0,0 m2
tehnopind 0,0 m2
vundamendi liik madalvundament
kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik metall, väikeplokk, monoliitne raudbetoon
välisseina välisviimistluse materjali liik krohv, profiilplekk
välisseina liik väikeplokk, vahetäitega sõrestik
katuste ja katuslagede kandva osa materjali liik metall
vahelagede kandva osa materjali liik puudub
katusekatte materjal profiilplekk
elektrisüsteemi liik võrk
veevarustuse liik võrk
kanalisatsiooni liik võrk
võrgu- ja mahutigaas olemasolu puudub
soojusallika liik õhk-vesi soojuspump
energiaallika liik elekter
ventilatsioonisüsteemi liik sundväljatõmme
jahutussüsteemi liik puudub
1.3.3 Arhitektuurne üldlahendus
1.3.3.1 Asendiplaaniline idee, planeeringu piirangud
Projekteeritud hoone asub kinnistu loodeservas esifassaadiga edelasse.
1.3.3.1 Hoone arhitektuurne üldkonseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus
Hoone on projekteeritud 1- korruseline, lamekatusega, kasuliku pinnaga 42 m².
Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026
Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 6 / 10
VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt
1.3.4 Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele. Pinnakatted
1.3.4.1 Välisviimistlus
Välisviimistluseks on krohv ja profiilplekk, katusekatteks on profiilplekk.
1. Seinad, krohv, toon tumepruun;
2. Seinad, profiilplekk, toon helebeež;
3. Ülestõstetav garaažiuks, plekk, toon tumepruun;
4. Aknaraamid, PVC, toon valge.
Välisviimistluse detailne kirjeldus on esitatud vaadetel.
1.4 KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS
1.4.1 Vundamendid
Hoone vundament on lahendatud pinnasele toetuva monoliitse raudbetoonist põrandaplaadina. Enne
kandvate konstruktsioonide rajamist valmistatakse ette aluspinnas, mis süvendatakse ja tasandatakse
vajalikule kõrgusele. Aluspinnale rajatakse 200 mm paksune tihendatud liivakiht, millele paigaldatakse
geotekstiil. Geotekstiili peale rajatakse 200 mm paksune killustikukiht, mis tihendatakse ühtlaseks ja
kandevõimeliseks aluseks järgmistele konstruktsioonikihtidele. Killustikukihile paigaldatakse 200 mm paksune
EPS100 vahtpolüstüreenist soojusisolatsioon. Soojustuskihi peale laotatakse vähemalt 0,2 mm paksune
polüetüleenkile, mis toimib eraldus- ja niiskustõkkekihina betoonivalu all.
Eelkirjeldatud kihtidele valatakse 200 mm paksune monoliitne raudbetoonist põrandaplaat betoonist
tugevusklassiga C35/45, arvestades keskkonnaklasse XD3, XC4 ja XF3. Põrandaplaadi sisse paigaldatakse
vesipõrandaküttetorustik. Välisseinte all on põrandaplaat lahendatud paksendusega, et tagada
välisperimeetris piisav kandevõime ja konstruktiivne jäikus. Seinte aluses tsoonis on vundamendi kogupaksus
400 mm ning paksenduse laius 400 mm.
Vundamendi välisperimeetrile paigaldatakse 50 mm paksune XPS-soojustus.. Sama soojustuskiht jätkub
mööda kergplokist välisseina ülespoole vastavalt välisseina konstruktsioonilahendusele. Hoone perimeetrile
paigaldatakse maapinda ka horisontaalne vahtpolüstüreensoojustus EPS100 ulatudes vähemalt 600 mm
hoonest eemale.
Vundamendi ja põrandaplaadi täpne armeerimine, deformatsioonivuukide vajadus, samuti kõik läbiviigud ja
sõlmlahendused täpsustatakse ehituskonstruktsioonide tööprojektis.
1.4.2 Põrandad
Hoone põranda moodustab raudbetoonist plaatvundamendi pealmine pind, mis rajatakse kulumis- ja
niiskuskindla tööpinnana ning kalletega restkanali suunas
1.4.3 Vaheseinad
Hoonesse vaheseinu ei rajata.
1.4.4 Välisseinad
Välisseinte alumine osa rajatakse vundamendile laotud 200 mm paksustest Fibo 5 kergbetoonplokkidest.
Enne esimese plokirea ladumist paigaldatakse vundamendi ja plokkseina vahele horisontaalne niiskustõke, et
takistada kapillaarniiskuse tõusu seinakonstruktsiooni. Kergplokkidest välissein laotakse kuni 1,6 meetri
kõrguseni. Plokkseina välisküljele paigaldatakse 50 mm paksune XPS-soojustusplaat. Soojustusplaadi peale
Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026
Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 7 / 10
VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt
kantakse armeerimissegu ning sellesse uputatakse armeerimisvõrk. Armeeritud aluspinna kuivamise järel
viimistletakse välispind krohviga vastavalt tootja süsteemsele lahendusele. Plokkseina sisekülg tasandatakse
ning kaetakse hüdroisolatsiooniga, et kaitsta konstruktsiooni pesularuumis tekkiva niiskuse ja veepritsmete
eest. Hüdroisolatsiooni peale rajatakse sisepinnale vastupidav ja pestav viimistlus, milleks on keraamiline
plaat või epoksükate.
Kergplokkidest seina ülemisele osale rajatakse 100 x 100 mm karprauast karkass, mis moodustab ülemise
seinavöö ja katuse kandekonstruktsiooni. Teraskarkassi vahele ehitatakse 50 x 100 mm puitkarkassist
sõrestik sammuga 600 mm. Puitkarkassi postide vahele paigaldatakse 100 mm paksune mineraalvillast
soojusisolatsioon. Seina välisküljele paigaldatakse tuuletõkkekangas, mis kinnitatakse tuulutusliistudega.
Tuulutusliistude peale kinnitatakse välisviimistlusena profiilplekk. Seina siseküljele paigaldatakse aurutõke,
mille liitekohad, läbiviigud ja ühendused teiste konstruktsioonidega tuleb teha õhutihedalt ja niiskustehniliselt
toimivalt. Aurutõkke siseküljele kinnitatakse sisepinna viimistlusena profiilplekk.
Erinevatest materjalidest seinakonstruktsioonide liitekohtades tuleb tagada konstruktsioonide omavaheline
jäikus, õhu- ja veetihedus ning niiskustehniline toimivus. Kõik ühenduskohad, läbiviigud ja kinnitused tuleb
lahendada selliselt, et oleks välditud vee sattumine konstruktsiooni ning tagatud välisseina pikaajaline
kestvus autopesula niisketes kasutustingimustes.
1.4.5 Vahelagi
Hoonesse vahelage ei rajata.
1.4.6 Katus
Hoone katuse kandevkonstruktsioon on 100 x 100 mm karprauast karkass. Teraskarkassi vahele ehitatakse
50 x 100 mm puitkarkassist sõrestik sammuga 600 mm. Puitkarkassi vahele paigaldatakse 100 mm paksune
mineraalvillast soojusisolatsioon. Katuse välisküljele paigaldatakse tuuletõkkekangas, mis kinnitatakse
tuulutusliistudega. Tuulutusliistude peale kinnitatakse katusekatteks profiilplekk. Katuslae siseküljele
paigaldatakse aurutõke, mille liitekohad, läbiviigud ja ühendused teiste konstruktsioonidega tuleb teha
õhutihedalt ja niiskustehniliselt toimivalt. Aurutõkke siseküljele kinnitatakse sisepinna viimistlusena
profiilplekk.
1.4.7 Avatäited
Hoone loodeseinale paigaldatakse neli valget tooni PVC-raamidega akent. Hoone edelaküljele paigaldatakse
tumepruuni tooni metallist tõstuks, mille sees on ka jalgvärav ning klaasitud valgusavad.
1.5 INSENERIVARUSTUS
1.5.1 Ventilatsioon ja küte
Ventilatsiooni- ja küttesüsteemide osa projekteerimise aluseks on normid ja standardid:
● LVI- RYL 2002, Küttesüsteemide ehitustööde üldised kvaliteedinõudmised (lühend LVI- RYL 2002).
● EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine
● EVS 812-3:2013+A1:2015 Ehitiste tuleohutus osa 3: Küttesüsteemid
● CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon – Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja
dimensioneerimine
● Sotsiaalministri määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.“
● Eesti Standard EVS 812-2: 2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
● Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1”
Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026
Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 8 / 10
VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt
Ventilatsioon ja küte lahendada eraldi projektiga.
Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumbaga, mille välisagregaat paigaldatakse hoone kirdeseinale.
Soojusjaotus toimub hoones vesipõrandakütte abil. Sooja vee tootmine toimub soojuspumba baasil.
Ventilatsioon on lahendatud sundväljatõmbe kaudu.
1.5.2 Elekter ja nõrkvool
Elektrivarustuse projekteerimise aluseks on normid ja standardid:
● EVS-HD 60364-5-51:2009. Elektriseadmete valik ja paigaldamine.
● EVS-EN 61140;2006 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele,
● EVS-HD 60364-5-54:2011. Madalpingelised elektripaigaldised, osa 5-54. Elektriseadmete valik ja
paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid.
● EVS-HD 60364-4-41:2007 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse
elektrilöögi eest
● EVS-IEC 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime
eest.
● EVS-IEC 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse.
● EVS-EN 50110-1:2005 Elektripaigaldiste käit
● EVS-EN 60529:2001 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-koodid) Seadme ohutuse seadus
Hoonesse rajatakse elektrivarustus olemasolevast elamust. Kogu elektripaigaldis on süvistatud. Pesuboksi
paigaldatavad valgustid peavad olema vähemalt kaitseastmega IP66; otsese survepesu ja tugeva veejoa
mõjualas kasutada valgusteid kaitseastmega IP66/IP69K. Valgustid peavad olema korrosioonikindlad ja
sobivad niiske ning keemiliselt koormatud keskkonna jaoks.
1.6.3 Veevarustus ja kanalisatsioon
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa projekteerimise aluseks on normid ja standardid:
● EVS 835:2014 Hoone veevärk
● EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
● EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk
● EVS 921:2014 veevarustuse välisvõrk
● Plasttorude paigaldusjuhend RIL 77-2002
Rajatava pesula veevarustus tagatakse olemasolevast elamust.
Reovee kogumiseks on pesula keskel kanal, mis toimib esmase liivaeraldajana. Seejärel läbib reovesi
vajalikud puhastusetapid ning liidetakse olemasoleva kanalisatsioonitorustikuga rajatava pesula ja
olemasoleva kanalisatsiooni liitumiskaevu vahelisel alal.
1.7 ENERGIATÕHUSUS
Kuna püstitatava hoone suletud netopind on väiksem kui 50 m2, siis vastavalt Ehitusseadustiku § 62 lõike 2
punktile 5 ole antud juhul energiamärgise väljastamine kohustuslik.
Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026
Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 9 / 10
VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt
1.8 TULEOHUTUS
Kasutatud normdokumentide loetelu:
● Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“
● Siseministri 30.08.2010. a määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende
valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“
● Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised,
kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse"
● EVS 812-3:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
● EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
● EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
Hoones on kütteseadmetest õhk-vesi soojuspump.
Arvestuslik inimeste arv hoones ja tõenäoliselt võimalik maksimaalne hoones viibivate inimeste arv: ≤10
Hoone kasutusviis: VI
Hoone tulepüsivuseklass: TP 3
Kandekonstruktsioonide tulepüsivused: ei normeerita
Korruste arv: 1
Põrandate klass: ei normeerita
Katusekate klass: BROOF(t2)
Hoone jaotus tuletõkke sektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass: Hoones
tuletõkkesektsioone ei ole.
Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus: Evakuatsiooniks on välisuksed. Kõik uksed evakuatsiooni teel
avatakse väljapoole. Evakuatsioonitee hoonest ei ületa 45 m.
Suitsuärastus, paiskpinnad: Suitsuärastus toimub avatava ukse kaudu.
Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril: Tuletõrjehüdrant asub püstitatavast hoonest 12 m kaugusel
läänesuunal. Hüdrandi asukoht ning andmed on näidatud joonisel AS-2.
Tuleohutuse paigaldis ja nende paigaldusviisi lühikirjeldus: Paigaldada hoonesse vähemalt üks ABC-tüüpi
külmumiskindel 6 kg pulberkustuti. Tulekustuti paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri
määrusega nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele,
tähistamisele ja korrashoiule“.
Ehitise vahelised tuleohutuskujad: Projekteeritava autopesula vähim kaugus olemasolevast üksikelamust on
0,30 m. Olemasoleva üksikelamu suletud netopind on 236,4 m² ning projekteeritava pesula suletud netopind
on 42,0 m², mistõttu hoonete suletud netopind kokku on 278,4 m². Mõlemad hooned paiknevad samal
kinnistul ning kuuluvad samasse tuleohutusklassi. Vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele võib ühe kinnistu
piires lugeda samast tuleohutusklassist hooned üheks hoonetekompleksiks; TP3-klassi hoonete korral on see
lubatud juhul, kui nende kogupindala ei ületa 400 m². Käesoleval juhul jääb hoonete kogupindala alla
nimetatud piirväärtuse, mistõttu võib hoonetevaheline kuja olla väiksem kui 8 m ilma täiendavate ehituslike
abinõudeta. Kinnistul paikneb ka Ehitisregistrisse kandmata puukuur. Antud puukuuri umbkaudne
ehitisealune pindala on 51 m² ning hoone on ühekorruseline. Seega võib järeldada, et kui lisada ka antud
puukuuri suletud netopind hoonete netopinna arvestusse, siis jääb nende kogupindala ikkagi alla 400 m².
Tuletõrjepääsud: Kinnistule – edelast, hoonesse – läbi välisukse, katusele – teisaldatava katuseredeli kaudu.
Kütteseadmed: Hoonesse paigaldatakse õhk-vesi soojuspump.
Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026
Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 10 / 10
Kinnistu veevarustuse liitumispunkt
Maakraan DN25
Spindlipikenduse ja kapega
60
80
43
29
6
40
12
60
Kinnistu kanalisatsiooni liitumispunkt
60
Vahekaev D200/160
30
0
TINGMÄRGID: HOONETE EKSPLIKATSIOON:
KINNISTU PIIR
1. Laiendatav hoone (EHR koodiga 113024864)
PROJEKTEERITAV AUTOPESULA 2. Olemasolev kõrvalhoone
PROJEKTEERITAV TÄNAVAKIVISILLUTISEGA PLATS
KINNISTU TEHNILISED ANDMED:
OLEMSAOLEV HOONE
PÄÄS HOONESSE
Katastritunnus 87403:001:0700
Kinnistu pindala 1168 m²
PÄÄS KINNISTULE Sihtotstarve Riigikaitsemaa 100%
TULETÕRJEHÜDRANDI ASUKOHT (hüdrandi nr. 5; ID 14137; tüüp Euro; läbimõõt 100)
MÄRKUSED:
OLEMASOLEV VEETRASS 1. Joonise alusplaanina on kasutatud väljavõtet Maa-ameti kaardiserverist.
OLEMASOLEV KANALISATSIOONITRASS Töö nimetus: Mõõt:
AUTOPESULA PÜSTITAMINE
PROJEKTEERITAV KANALISATSIOONITRASS ALFACAD OÜ 1:500
1
eelprojekt
PROJEKTEERITAV KANALISATSIOONI VAHEKAEV
Projekti autor: Ragnar Palm 08.04.2026 Objekti asukoht:
Võru 4, Vastseliina alevik, Võru vald, Võru maakond
08.04.2026
Joonise nimetus: ASENDIPLAAN
Joonis: Töö number:
AS-2 A-20-2026
GSPublisherVersion 2220.61.95.100
Võru Vallavalitsus Teie 21.04.2026
[email protected]
Võrumõisa tee 4a Meie 30.04.2026 nr 7.1-2/26/6774-2
65605, Võru, Võru maakond
Võru tn 4 kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamata jätmine
Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Võru maakonna Võru valla Vastseliina aleviku Võru tn 4
kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 545100, EHR kood nr 121454437).
Kinnistu (katastritunnus 87403:001:0700) asub riigitee nr 25132 Rõuge-Vastseliina tee (edaspidi
riigitee) km 23,22-23,27 kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse autopesula ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Alfacad OÜ, töö nr A-20-2026
„Autopesula püstitamine. Eelprojekt.“
Meie käest ei ole taotletud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust.
Oleme tutvunud ehitusloa aluseks oleva projektiga ning palume seda täiendada järgmiselt.
1. Kanda projekti asendiplaanile ning seletuskirjas tuua välja ehitusseadustiku (EhS) § 71
kohane tee kaitsevöönd.
2. Kanda asendiplaanile kavandatava hoone kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest
servast.
3. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimine ning manööverdamine ei ole
lubatud. Näidata asendiplaanil parkimiskohad.
4. Kavandada Võru tn 4 ning Kalmistu kinnistu (katastritunnus 87403:001:0074) kinnistu
piirile piire, mis välistaks ristliikluse Kalmistu kinnistu parkla ning Võru tn 4 kinnistu vahel
(st Võru tn 4 kinnistult ei saa sõita parklasse ning vastupidi, vt Joonis 1). Piirde
kavandamisel pidada silmas, et see ei tohi takistada parklast sademevee liikumist restkaevu
(Joonis 2).
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Joonis 1. Kavandatava piirde asukoht, väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaalist
Joonis 2. Sademevee restkaevu asukoht (sinise ringi sees) ning piirde orienteeruv asukoht (punase
joonisega), tänavavaade juuni 2024
5. Projekti seletuskirja p 1.2.4 „Vertikaalplaneering“ on kirjas: Antud projekti raames kinnistu
üldist vertikaalplaneeringut ei muudeta. Tuleb jälgida, et vesi valguks hoonest eemale ning
tehakse vastavad korrektuurid ehitamise käigus. Sadeveed juhitakse haljasaladele ja
immutatakse pinnasesse. /.../ Sademevesi immutatakse maapinda oma kinnistu piires.
Juhime tähelepanu, et vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis
2 (3)
keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja
selle korrakohast kasutamist. Sademevett ei ole lubatud juhtida riigitee alusele
maaüksusele.
Ehitusloa aluseks oleva projekti koosseisus ei ole ette nähtud vertikaalplaneeirngu
muutmist, kuid projektiga nähakse ette kavandatava autopesula hoone ning riigitee
vahelisele maa-alale ca 130 m2 suuruse tänavakivisillutisega platsi rajamine. Kui
sademevett ei ole lubatud juhtida riigitee alusele maaüksusele ning projektiga nähakse ette
sademevee immutamine oma kinnistu piires pinnasesse (haljasalale), mis asub
projekteeritava hoone loode- ja kirdeküljel, on vajalik projekti koosseisus lahendada
vertikaalplaneerimine nii, et sademevee ärajuhtimise osas on täidetud mõlemad eelpool
kirjeldatud tingimused.
Vertikaalplaneeringu joonise koostamise eelduseks on geodeetilise alusplaani
mõõdistamine, mis peaks hõlmama ka Kalmistu kinnistul asuva parkla kaguserva,
selgitamaks välja, kuhu on suunatud parkla sademeveed (vt ka p 4).
6. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis
võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga
kavandatu (sademeveesüsteemid) peab jääma mõõdistatud alusele.
Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ning
lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame
ehitusloa kooskõlastamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Tsahkna
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. A20_EP_AR-3-01_SELETUSKIRI
2. A20_EP_AS-4-02_ASENDIPLAAN
Tuuli Tsahkna
58073001,
[email protected]
3 (3)