dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. november 2024
Viit
5-4/297-1
Registreeritud
4. november 2024
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
5 Finantsarvestus, -juhtimine ja riigivara haldamine ja riigihangete korraldamine
Sari
5-4 Lepingud juriidiliste isikutega
Toimik
5-4/2024
Vastutaja
Marina Borodina (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

Failid

  • 📎5-4297-1 04.11.2024 Leping (1).asice959 KB

Sisu (failidest)

Lisa 3 Riigihanke “Uuringu ja analüüsi teostamine reaalajamajanduse teadlikkuse osas Eesti ettevõtjate seas” hindamismetoodika kirjeldus 1. Hindamiskriteeriumid 1.1. Pakkumuse kogumaksumus (osakaal 40%) Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” ÷ „hinnatava pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” × 40. Saadud tulemus ümardatakse kuni teise komakohani. 1.2. Töö teostamise plaan ja ajakava (osakaal 60%) Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama eesmärgist, projektiplaani ja ajakava vastavust tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, projekti juhtimist, meeskonna tööjaotust, projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja riskide maandamist vastavalt järgmisele skaalale: 1.2.1. Hindamiskomisjon annab maksimaalselt 60 hindamispunkti – 60 punkti, kui: A - Töövõtja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud hankelepingu objekti olemuse ja ülesandepüstituse. B - Projektiplaan ja ajakava vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega osadeks (nädalate lõikes), mille mahuhinnangud on realistlikud, arvestades planeeritud tulemite mahtu. Tegevuste lõikes on kirjeldatud ka Töövõtja ja Tellija rolli ning toodud välja töömaht tundides. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani kirjeldusega töö teostamiseks vajalike tööde kaupa, mis võimaldab realiseerida hankelepingu objekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. C - Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult uuringu läbiviimist sh koostööd Töövõtja ja Tellija vahel ning omavahelist kommunikatsiooni, mis võimaldab uuringu lõpptähtajaks kvaliteetselt valmis saada. D - Ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest nähtub selgelt, kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse analüüsi eesmärgi saavutamiseks. Töövõtja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). E - Pakkumuses on selgelt kirjeldatud uuringu projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning kuidas neid rakendatakse projekti jooksul, samuti on põhjendatud nende mõju eesmärkide saavutamisel. F - Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks. 1.2.2. Hindamiskomisjon annab 40 hindamispunkti – 40 punkti antakse, kui Töövõtja on aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatu on realistlik ning vastab hanke eesmärkidele ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused on suures osas kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega ning ajakavaga. Projektiplaan on detailne, arusaadav ja omavahel loogilises seoses ning on vaid üksikuid väheolulisi puudusi mõnes järgnevalt nimetatud vaates: tööde loogiline põhjendatud seostamine, ajakava sobivus ja arusaadavus, kirjeldatud projektimeeskonna sobivus ülesande täitmiseks ja ülesannete jaotus, vajaliku kommunikatsiooni kirjeldus nii projektimeeskonna kui ka Tellijaga, projektiplaani ja ajakava detailsus, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmete kirjeldus. 1.2.3. Hindamiskomisjon annab 30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui Töövõtja on aru saanud hanke ülesandepüstituse põhiosast, kuid projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja töömahu etappideks jaotamise põhjendatus) on vaid osaliselt kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. Projektiplaanis esineb kas mitmeid väikseid puudujääke või mõni suur sisuline vastuolu: tööde loogiline põhjendatud seostamine, ajakava sobivus ja arusaadavus, kirjeldatud projektimeeskonna sobivus ülesande täitmiseks ja ülesannete jaotus, vajaliku kommunikatsiooni kirjeldus nii projektimeeskonna kui ka Tellijaga, projektiplaani ja ajakava detailsus, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmete kirjeldus. 1.2.4. Hindamiskomisjon annab 5 hindamispunkti – 5 punkti antakse, kui 6 või enam komponenti 60 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Pakkumus on vaid aimatavas seoses hanke alusdokumendi kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke. 2. Eduka pakkuja valik 2.1. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 2.2. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim ning hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on punkti 1.2.4 alusel saanud hindamisel 5 punkti. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 2.3. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Töö teostamise projektiplaan ja ajakava“ eest (vt p 1.2). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele riigihangete registris. Riigihanke „Uuringu ja analüüsi teostamine reaalajamajanduse teadlikkuse osas Eesti ettevõtjate seas“ alusdokumendid Sisukord 1. HANKIJA ........................................................................................................................................... 3 2. RIIGIHANKE OBJEKT ................................................................................................................... 3 3. ETTEPANEK PAKKUMUSE ESITAMISEKS ............................................................................. 3 4. RIIGIHANKE KIRJELDUS ............................................................................................................ 3 5. HANKELEPINGU SÕLMIMISE TINGIMUSED ......................................................................... 3 6. PAKKUMUSE KOOSTAMINE JA ESITAMINE ......................................................................... 4 7. PAKKUMUSTE AVAMINE ............................................................................................................ 4 8. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE .................................................................... 5 9. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE ................................................................... 5 10. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA EDUKA PAKKUMUSE VALIK ......................................... 6 11. PAKKUMUSTE VASTAVUSTINGIMUSED JA PAKKUMUSE SISU ..................................... 6 12. PAKKUMUSE ESITAMISE TÄHTPÄEV ..................................................................................... 8 13. EELDATAV MAKSUMUS .............................................................................................................. 8 14. TÄIENDAVATE TÖÖDE TELLIMISE VÕIMALUS .................................................................. 8 15. ALUSDOKUMENDID ...................................................................................................................... 8 2 1. HANKIJA Hankija: käesoleva riigihanke lepingu eseme hankijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM ja ka hankija). Vastutavaks isikuks on MKM-i digimajanduse osakonna projekti koordinaator Artam Kivisild. 2. RIIGIHANKE OBJEKT 2.1. Riigihange viiakse läbi e-posti teel. 2.2. Riigihanke nimetus: Uuringu ja analüüsi teostamine reaalajamajanduse teadlikkuse osas Eesti ettevõtjate seas. 2.3. Riigihanke eesmärk: hankelepingu sõlmimiseks. 2.4. Hankelepingu liik: teenused. 2.5. Hankemenetluse liik: hange alla väikehanke piirmäära. 2.6. Rahastamisallikas: TA rahastus. 2.7. Käesolevale menetlusele kohaldatakse MKM hankekorda, menetluse tingimused on hankija seatud käesolevas riigihanke alusdokumendis (edaspidi ka RHAD). 2.8. Iga viidet, mille hankija teeb RHAD-s ja selle lisades mõnele RHS § 88 lõigetes 2 ja 6 nimetatud alusele, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne“. 3. ETTEPANEK PAKKUMUSE ESITAMISEKS Hankija teeb ettepaneku esitada pakkumus vastavalt riigihanke „Uuringu ja analüüsi teostamine reaalajamajanduse teadlikkuse osas Eesti ettevõtjate seas“ RHAD-s sisalduvatele tingimustele. 4. RIIGIHANKE KIRJELDUS 4.1. Riigihanke tehniline kirjeldus on toodud RHAD lisas 1. 4.2. Riigihanke eesmärgiks on uuringu ja analüüsi teostamine reaalajamajanduse teadlikkuse osas Eesti ettevõtjate seas vastavalt riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 5. HANKELEPINGU SÕLMIMISE TINGIMUSED 5.1. Hankelepingu projekt on toodud RHAD lisas 2. 5.2. Hankelepingu periood: hankeleping sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkujaga pärast edukaks tunnistamise otsuse tegemist ja leping kehtib kuni kõigi lepingust tulenevate nõuete täitmiseni. Kõik lepinguga seotud tööd peavad olema tehtud 2 kuu möödumisel arvates lepingu sõlmimisest. 5.3. Tasumise tingimused on toodud hankelepingu projektis. 3 6. PAKKUMUSE KOOSTAMINE JA ESITAMINE 6.1. Pakkumuse koostamisel tuleb lähtuda RHAD-dest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 6.2. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad, sh alltöövõtjad, kelle elu- või asukoht on riigihangete seaduse § 3 p 2 nimetatud riigis Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik). 6.3. Pakkumus tuleb koostada eesti keeles. 6.4. Alternatiivsed pakkumused ei ole lubatud. 6.5. Pakkujal ei ole lubatud esitada tingimuslikku pakkumust ega esitada muid tingimusi, mis ei tulene RHAD-st. 6.6. Igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel võimalus menetluses osaleda, on õigus saada hankijalt selgitusi või täiendavat teavet riigihanke ja RHAD kohta. Pakkumuste esitamise tähtaja jooksul palume hankijat viivitamatult informeerida igast RHAD-des avastatud ebatäpsusest, ebaselgusest või vastuolust. Pärast pakkumuse esitamist ei rahulda hankija ühtegi pakkuja (ka eduka pakkumuse esitanud pakkuja pretensiooni või lisanõuet lepingu täitmise käigus) ettenägematutele asjaoludele, mitteinformeeritusele, teisiti tõlgendamisele või muule ettekäändele tuginevat pretensiooni või lisanõuet. 6.7. RHAD-e sisu kohta saab selgitusi hankijalt e- posti teel RHAD punktis 12.2 toodud meiliaadressile. Hankija annab selgitused 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgituse saamise taotlusest arvates, saates esitatud küsimuse ning vastused kõigile osalejatele, kellele hankija on saatnud pakkumuse kutse. 6.8. Pakkumus esitatakse e-kirja teel. Pakkumus on pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni RHAD-s määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. 6.9. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et pakkumus on jõus vähemalt 90 päeva. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõikide RHAD-s sätestatud tingimuste ülevõtmist. 6.10. Pakkuja võib pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega omal algatusel või hankija esitatud ettepaneku alusel. Hankija esitab vastava ettepaneku pakkujale e-kirja teel vähemalt 10 päeva enne pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist. Pakkuja teavitab hankijat pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisest või sellest keeldumisest 5 tööpäeva jooksul arvates vastava ettepaneku saamisest. 7. PAKKUMUSTE AVAMINE 7.1. Pakkumused avab hankija mõistliku aja jooksul pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist. 7.2. Pakkumuse avamine ei ole avalik, hankija ei koosta pakkumuste avamise protokolli. Andmed edukat pakkumust iseloomustavate näitajate kohta esitatakse koos edukaks tunnistamise otsusega. 4 8. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE 8.1. Hankijal on õigus tagasi lükata kõik riigihankele esitatud pakkumused igal ajal enne hankelepingu sõlmimist. 8.2. Hankijal on õigus kõik pakkumused tagasi lükata, juhul kui: 8.2.1. kõik esitatud või kõik vastavaks tunnistatud pakkumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust ja on hankija reaalsetest võimalustest nii palju suuremad, et hange ei ole hankijale sellise maksumusega vastuvõetav; 8.2.2. hankemenetluse käigus muutuvad hanke väljakuulutamise eeldused, mis muudavad hanke realiseerimise võimatuks (hankija eelarveliste vahendite kärpimine, vms); 8.2.3. hankelepingu sõlmimine on muutunud võimatuks või ebaotstarbekaks hankijast sõltumatutel põhjustel; 8.2.4. kui pakkujaid on vähem kui kaks. 9. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE 9.1. Hankija kontrollib esitatud pakkumuste vastavust RHAD-s esitatud tingimustele. 9.2. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide RHAD-s esitatud tingimustega. 9.3. Hankija võib nõuda pakkujalt põhjendatud ja asjassepuutuvaid kirjalikke selgitusi pakkumuses esinevate ebatäpsuste ja ebaselguste kohta. Pakkuja on kohustatud selgitused hankijale esitama 3 (kolme) tööpäeva jooksul. 9.4. Vajadusel peab hankija pakkuja(te)ga läbirääkimisi pakkumuse sisu osas, läbirääkimiste käigus antakse pakkujale võimalus täpsustada ja vajadusel täiendada oma pakkumust. 9.5. Läbirääkimistel peavad osalema vähemalt pakkuja nimetatud kontaktisik ja pakkujat põhikirja või volituse alusel esindav isik. 9.6. Läbirääkimised toimuvad hankija juures aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn ja/või elektroonselt (e-post, Teams jms). 9.7. Läbirääkimisi juhib hankija. Läbirääkimiste ajal esitab hankija pakkujatele mõistliku aja jooksul pakkumuse täpsustamise ettepaneku, mis on pakkujatele aluseks kohandatud pakkumuse koostamiseks. Kohandatud pakkumus tuleb esitada hankija poolt määratud tähtpäevaks. Läbirääkimiste lõppedes vormistab hankija läbirääkimiste kohta protokolli, mis sisaldab läbirääkimiste sisu ning kokkulepitud tingimusi. 9.8. Hankija ei avalda läbirääkimiste käigus saadud informatsiooni teistele pakkujatele. 9.9. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5 ja § 461 lg 1, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas vastavalt § 461 lg-le 2. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 9.10. Kui pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatava maksumuse või hankija 5 majanduslikud võimalused on hankijal õigus pidada läbirääkimisi pakkumuse maksumuse alandamiseks ning paluda pakkuja(te)l esitada uus, madalama maksumusega pakkumus. 9.11. Hankija lükkab pakkumuse või kohandatud pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHAD- des esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust RHAD- des esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-s nimetatud tingimustest. 9.12. Pakkuja (ühispakkujad), kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 10. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA EDUKA PAKKUMUSE VALIK 10.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi lähtuvalt RHAD-des esitatud hindamiskriteeriumitest ja arvestades RHAD-e lisas 3 kirjeldatud hindamismetoodikast. 10.2. Edukaks tunnistatakse vastavaks tunnistatud pakkumus, mis saab hindamisel kõige rohkem väärtuspunkte vastavalt RHAD-e lisas 3 kirjeldatud hindamismetoodikale. 11. PAKKUMUSTE VASTAVUSTINGIMUSED JA PAKKUMUSE SISU 11.1. Pakkuja moodustab hankelepingu täitmiseks kahest liikmest koosneva meeskonda, mille koosseisu kuuluvad võtmerollides: projektijuht, analüütik. Nimetatud rolle saab täita sama isik. 11.2. Meeskonna liikmete tööülesanded ja nõuded kogemusele: 11.2.1. Projektijuht - Projektijuht koostab ja jälgib projektiplaani ja ajakava (sh riskid), juhib projektimeeskonna igapäevatööd, planeerib ja korraldab tööde üleandmise tellijale ja arveldamise, ning veendub enne üleandmist nende vastavuses tellija soovidele, samuti koostab ja esitab tellijale töö RHAD väljatoodud aruandluse ning korraldab infovahetuse ja osaleb projektimeeskonna koosolekutel. - Projektijuhil peab olema vähemalt bakalaureuse kraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni andmeanalüüsi, infotehnoloogia või mõnes muus valdkonnas, mis tõendab aruandluste loogikate ja andmete liikuvuse (masinloetavuse) tundmist ja ta peab olema hanke algamisele (RHAD edastamine pakkujatele) eelneva viimase 60 kuu jooksul osalenud projektijuhi rollis vähemalt 2 hankeeseme projektiga sarnases projektis, mille üheks esemeks on uuringute korraldamine äriühingute seas; 11.2.2. Analüütik - Analüütik koostab ja levitab uuringu küsimustikku. Analüüsib saadud vastuseid ning võrdleb eelnevate aastate tulemustega. Koostab aruande ja esitluse saadud tulemuste kohta. - Peab olema hanke algamisele eelneva viimase 60 kuu jooksul osalenud analüütiku rollis vähemalt 2 hankeeseme projektiga sarnases projektis, millest vähemalt üks peab olema pakkumuse esitamise hetkeks lõppenud. 6 11.3. Lisaks eelnevalt nimetatud rollidele on pakkujal õigus meeskonda kaasata täiendavates rollides isikuid (nt assistent vms), kuid nende isikute töö eest vastutavad võtmerollides välja toodud isikud ja pakkuja. Nende meeskonna liikmete osas nõuetele vastavust ei kontrollita. 11.4. Pakkuja peab esitama pakkumuse koosseisus järgmised dokumendid: 11.4.1. pakkumuse maksumus eurodes, käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga juhul kui pakkuja on käibemaksukohuslane, ning täpsusega kuni kaks kohta pärast koma. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üleandmiseks vajalikke kulusid, makse ja maksusid. Lepingu täitmise käigus Tellija täiendavaid makseid töövõtjale ei tee. 11.4.2. meeskonnaliikmete töökogemuste kokkuvõtted (CVd) ja projektijuhi haridust tõendava dokumendi koopia, mille alusel on võimalik veenduda meeskonna liikmete vastavuses hankes kehtestatud tingimustele; 11.4.3. Töö teostamise detailne plaan ja ajakava, näiteks Gantti diagrammina või muu samaväärse vahendiga näitlikustatult loogilise ülesehitusega, mis sisaldab muuhulgas tööde teostamist tutvustavat ülevaadet ning riskide haldamise meetmeid, mille koostamisel tuleb lähtuda allpool toodud tingimustest ja tehnilisest kirjeldusest. Töö teostamise detailne plaan ja ajakava peab vastama järgmistele tingimustele: a. Pakkuja esitab teostatava töö kirjelduse ning selgitab arusaama hanke eesmärgist. Kajastab põhjalikult, selgelt ja struktureeritult seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi ning pakkuja visiooni koostööst hankijaga. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt töö edukat teostamist toetavaid tegevusi. Tegevuste lõikes tuleb kirjeldada pakkuja ja hankija rolli ning tegevuste lõikes tuleb välja tuua ka töömaht tundides. b. Pakkuja kirjeldab hankele pakutava projektimeeskonda. Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektiplaani elluviimiseks vajalikke tegevusi läbi rollide ja isikulise vastutuse. c. Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peavad olema realistlikud ning sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Töö ajakavas on arvestatud teostatud töö Hankijale esitamise lõpptähtajaga ning töö teostamiseks vajalikud tegevused on planeeritud tuginedes hetkel parimale teadmisele. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. d. Pakkuja kirjeldab projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud peavad olema esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Esitatud töö teostamise projektiplaan ja ajakava on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt hindamismetoodika kirjeldusele. 11.4.4. Teave ärisaladuse kohta koos ärisaladuseks määramise põhjendustega. 7 12. PAKKUMUSE ESITAMISE TÄHTPÄEV 12.1. Esitamise tähtpäev: 19.09.2024 meiliaadressile [email protected]. 12.2. Küsimuste ja täiendava informatsiooni soovi korral palume need esitada kirjalikult meiliaadressil [email protected]. 12.3. Pakkumuste avamine ei ole avalik. Hankija ei koosta pakkumuste avamise protokolli. 13. EELDATAV MAKSUMUS Eeldatav maksumus (kõik töövõtja poolt teostatavad tööd) on 14 900 eurot ilma käibemaksuta. 14. TÄIENDAVATE TÖÖDE TELLIMISE VÕIMALUS 14.1. Hankijal on vajaduse korral õigus tellida ja pakkujal on kohustus teostada lepingu esemega seotud täiendavaid töid (lepingu esemega seotud tööde täiendamine/asendamine, mahu suurendamine või hankelepingu mahtu esialgselt mitte kuulunud tööd) kuni 20% ulatuses riigihankele esitatud tööde kogumaksumusest. 14.2. Hankija maksab täiendavate tööde eest vastavalt täiendavate tööde tellimise ajal pakkuja kehtivale hinnakirjale. 14.3. Hankija teavitab pakkujat täiendavate tööde tellimisest ette vähemalt 3 tööpäeva. Pakkuja peab esitama oma kehtiva hinnakirja ning hankija esitab seejärel tellimuse täiendavate tööde tellimiseks või loobub sellest. Poolte lepingus määratud volitatud esindajad vormistavad täiendavate tööde tellimuse e-kirja teel. 15. ALUSDOKUMENDID 15.1 RHAD koosnevad käesolevast põhitekstist, järgmistest lisadest: LISA 1 - Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus LISA 2 - Hankelepingu projekt (töövõtulepingu eritingimused) LISA 3 - Hindamismetoodika kirjeldus 15.2. RHAD osad täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse pakkumuse koostamiseks. Ükskõik millises dokumendis märgitud nõue on pakkujale siduv. 8 Lisa 1 Riigihanke “Uuringu ja analüüsi teostamine reaalajamajanduse teadlikkuse osas Eesti ettevõtjate seas” tehniline kirjeldus 1.1 Taust Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul. Eesti ettevõtjate ja riigi poolt viljeletava reaalajamajanduse (ingl.k. real-time economy ehk RTE) eesmärk on näidata, et tänapäeva ettevõtja, riik ja kodanik saavad säästa aega ning raha paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamisega automaatse andmevahetusega, kui need toimuvad järgmistel põhimõtetel: • turvaliselt • standardiseeritult • digitaalselt • automaatselt • masinloetavalt • reaalajas või minimaalse viitega RTE sisuliseks eesmärgiks on viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuks taustal toimivateks tegevusteks, vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust. 1.2 Probleemi kirjeldus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on alates 2019. aastat läbi viinud iga aastast uuringut reaalajamajandusest teadlikkuse kohta Eesti ettevõtjate seas. Küsimustiku küsimused on jäänud valdavalt sarnaseks läbi aastate. Soovime tellida 2024. aasta kohta uuringu, et jätkata seiret reaalajamajanduse teadlikkuse kohta Eesti ettevõtjate seas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovib teada, mida Eesti ettevõtjad arvavad automatiseeritud ja kiirest (võimalusel reaalaegsest) suhtlusest riigiga ja oma partneritega erasektoris ehk ettevõtte reaalajas majandamise võimalustest. Reaalajamajanduse lahendused (e-arved, e- kviitungid, e-aruandlus, e-statistika, e-tehingud) aitavad keskenduda rohkem põhitegevusele, vähendades ajakulu bürokraatiaga tegelemisel. Käesolev uuring on teadusarendus tegevust toetav tegevus, mis on oluline reaalajamajanduse lahenduste (põhitegevuse) mõju ja teadlikkuse kasvu mõõtmiseks. 1 1.3 Töö raames käsitletavad teemad ja küsimused 2023. aasta küsimused koos vastusevariantidega on välja toodud peatükis 1.6. Küsimusi võib kohandada vastavalt vajadusele, aga muudatused tuleb kooskõlastada tellijaga. Küsimuste vastustele soovime analüüsi järgevate kriteeriumite alusel: 1) teadlikkust ja arusaamist reaalajamajandusest ettevõtte tegevusala ja suuruse põhiselt; 2) ettevõtluskeskkonna valmisolekut (nt tehnilist, organisatsioonilist, finantsilist) uudsete lahenduste kasutuselevõtuks; 3) ettevõtjate meelestatust reaalajamajanduse lahenduste kohta; 4) ettevõtjate hinnangul reaalajamajanduse mõju ja kasu/kahju ettevõtlusele. 1.4 Töö tulemite esitamine Töö tulemused tuleb koondada kirjalikku aruandesse, mis sisaldab töö tegemise metoodikat ja tulemuste analüüsi. Tulemuste analüüs peab sisaldama tehnilise kirjelduse punktis 1.3 toodud andmeid. Aruanne tuleb esitada hiljemalt 2 kuu möödumisel lepingu sõlmimisest arvates. Töö tulemused tuleb esitada PDF-formaadis või mõnes muus sobilikus formaadis. Pakkuja teeb töö lõpus ettekande valminud tulemitest. Töö loetakse tehtuks, kui tellija on lõpparuande vastu võtnud ja töövõtja on teinud ettekande. 1.5 Töö tegemist täpsustavad tingimused • Küsimustik peab olema vastamiseks avatud vähemalt 14 päeva. • Pakkuja peab uuringusse kaasama äriühingud, kes tegutsevad IT-, finants ja raamatupidamise valdkonnas. Vajadusel saab pakkuja kaasata kokkuleppel hankijaga ka teistes valdkondades tegutsevaid äriühinguid nagu nt keskkond, põllumajandus, kuid mitte rohkem kui 20 % ulatuses eeldatavast kaasatavate äriühingute arvust. • Soovime vastuseid küsimustikule vähemalt 300lt ettevõttelt. • Töö tehakse ühes etapis. • Analüüs peab võrdlema käesoleva aasta tulemusi eelnevate aastate tulemustega. • Küsimusi võib kohandada vastavalt vajadusele, aga muudatused tuleb kooskõlastada tellijaga. • Töö teostajal on võimalik jagada küsimustikku lisaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel ja sotsiaalmeedia kanalites. • Eelnevate aastate tulemused on leitavad reaalajamajandus.ee kodulehelt. Ning tellija jagab eelnevate aastate tulemusi töötlemata kujul. • Lisaks soovime tellitava uuringu töötlemata andmeid, see tähendab, et pakkuja edastab hankijale täidetud küsimustiku vastused nii nagu ettevõtja neid täitis. • Küsimustik peab olema anonüümne 2 1.6 Küsimustik 2023 1. Ettevõtte tegevusala: Põllumajandus, metsandus, kalandus Tööstus Transport Info ja side Pangandus Kindlustus Kaubandus Ehitus Raamatupidamisteenuse osutamine Ministeerium Muu (Palun täpsustage) 2. Ettevõtte töötajate arv: 0-2 3-9 10-49 50-249 Üle 250 3. Vastaja: Tegevjuht Finantsjuht Raamatupidaja Osanik Raamatupidamisteenust mitmele ettevõttele osutav isik Muu (Palun täpsustage) 4. Kas olete varem kuulnud reaalajamajandusest (real-time economy RTE) Reaalajamajanduse all mõistetakse majandustehingutega seotud andmete liikumist reaalajas otse erinevate organisatsioonide ja infosüsteemide vahel digitaalses, struktureeritud ja standardiseeritud vormis Jah, tean ja olen kursis Olen kuulnud, aga täpsemalt ei ole kursis Ei tea 5. Märkige palun need mõisted, mis on Teie arvates reaalajamajanduse osad: E-arved E-kviitung E-hanked 3 E-saatelehed Välkmaksed Mobiil-ID, smart-ID XBRL GL standard (ühtne finantsinfo edastamise standard) Aruandlus 3.0. (Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ja Eesti Panga ühisprojekt, mis loob võimalused riigi toimimiseks olulise väärtusega personali-ja majandusarvestuse andmete automaatseks liikumiseks, lähtudes minimaalsusest ja lihtsusest) Ettevõtluskonto e-ID Automatiseeritud aruandlus Reaalajas maksuprognoos Reaalajas maksustamine Majandustehingute automaatne kajastamine ettevõtte raamatupidamissüsteemis Muu (Palun täpsustage) 6. Kas pooldate seisukohta, et ostu tõendav dokument ehk kviitung oleks tulevikus tarbijale kättesaadav vajaduspõhiselt ja ainult elektroonilisel kujul ehk e-kviitungina (digitaalne ostutšekk, mis on arhiveeritud ja kättesaadav masinloetaval kujul ning tarbijale kuvatav pilvepõhises keskkonnas)? Jah Jah, aga tulevikus Ei Muu (Palun täpsustage) 7. Märkige palun kuni viis kõige olulisemat kasu, mis on seotud andmete reaalajas liikumisega (suhtluses riigi ja erasektori partnerite infosüsteemidega): Aja ja raha kokkuhoid seni käsitsi tehtud haldus- ja tugitegevuste automatiseerimisest Tööjõu liikumine tugitegevustelt tootlikumale Võimalus keskenduda maksimaalselt kasumi kasvatamisele, sh uute toodete ja teenuste arendamisele Kulutõhusus Reaalajas info omamine ettevõtte paremaks riskijuhtimiseks ja prognoosideks Aruandluskohustuse täitmine muutub lihtsamaks Äritegevuse jälgimise/seiramise võimaluste avardumine Ettevõtte konkurentsivõime kasv Tarneahela tugevnemine Ettevõtte protsesside digitaliseerituse kasv Muu (Palun täpsustage) 8. Märkige palun, mis on Teie hinnangul suurimateks takistusteks reaalajamajandusele üleminekul: Võimalikud andmelekked, sh turvalisus Vähene usaldus ettevõtte andmete kasutajate osas, st andmete privaatsus ja nõusolekuteenus Ettevõtete vähene digivalmidus ja digivõimekus Liiga suured kaasnevad investeeringukulud ja/või vähene toetus riigi poolt 4 Vähene arusaam reaalajamajandusest, lahendustest ja nende kasudest ettevõttele Süsteemi tehniline toimimine (andmete kadumine, tehnilised probleemid, lahenduste keerukus) Muu (Palun täpsustage) 9. Kas Teie ettevõtte infosüsteemid on valmis masintöödeldavate algdokumentide vastuvõtmiseks ja/või edastamiseks? Masintöödeldav algdokument on (XML faili kodeeringus) majandustehingut kirjendav andmevoog, mille loomisel on kasutatud ühtlustatud andmekirjeldust, nii et selleks loodud infotehnoloogilised rakendused suudavad üheselt tuvastada andmevoo sisemise struktuuri ja üksikud faktiväited. Näiteks on masintöödeldav algdokument e-arve või e-kviitung. PDF-failid ei ole masintöödeldavad algdokumendid. Jah, vastuvõtmiseks Jah, edastamiseks Jah, mõlemat Ei 10. Milliseid riske näete ettevõtetele kaasnevat reaalajamajanduse lahendustele üleminekul? Reaalajajamajanduse lahendused on nt e-arved, e-kviitungid, e-veoselehed, andmepõhine automatiseeritud aruandlus riigiga jm lahendused, mis paber- ja PDF dokumentide asemel võimaldavad automaatset ja standardiseeritud andmevahetust. /Vaba tekstiväli/ 11. Kas pooldate seisukohta, et e-arved peaksid olema Eesti ettevõtete vahelises suhtluses kohustuslikud? Jah Jah, aga tulevikus Ei Muu (Palun täpsustage) 12. Kui suur osa Teie ettevõtte tööajast kulub Teie hinnangul käsitsi tehtavatele tugitegevustele (pdf- arvete menetlemine, andmete käsitsi sisestamine ja ümbertrükkimine, aruannete koostamine käsitsi jms)? Väga väike Väike Mõõdukas Suur Väga suur 13. Kas Teie ettevõte kasutab e-arveid (standardne masinloetav arve, mis saadetakse ühest tarkvarasüsteemist teise, et vältida arve maksmiseks andmete käsitsi sisestamist, pdf-arve ei ole e-arve)? Jah Jah, osaliselt (nt suhtluses riigiga, aga mitte erasektoriga) Ei ole 14. Juhul, kui vastasite eelmisele küsimusele (13) "Jah, osaliselt", siis palun põhjendage mis takistab täies mahus e-arvete kasutusele võtmist. 15. Millist kasu näete e-arvete kasutamisest oma ettevõttele? Aja kokkuhoid Inimressursi kokkuhoid 5 Rahaline kokkuhoid Mugavam Ei näe mingit kasu Muu (Palun täpsustage) 16. Kas soovite tulevikus majandusaasta aruande koostamist automaatselt ja reaalajas? Jah Ei 17. Kui vastasite eelmisele küsimusele (16) "Ei", siis palun täpsustage miks. /Vaba tekstiväli/ 18. Kas Teie ettevõtte andmed võiksid tulevikus liikuda automaatselt ja reaalajas otse Teie ettevõtte raamatupidamistarkvarast Maksu- ja Tolliametile koos Teie eelneva nõusolekuga? Jah Ei 19. Kui vastasite eelmisele küsimusele (18) "Ei", siis palun täpsustage miks. /Vaba tekstiväli/ 20. Kas Teie ettevõtte andmed võiksid tulevikus liikuda automaatselt ja reaalajas otse Teie ettevõtte raamatupidamistarkvarast Statistikaametile koos Teie eelneva nõusolekuga? Jah Ei Ei oska öelda 21. Kui vastasite eelmisele küsimusele (20) "Ei", siis palun täpsustage miks. /Vaba tekstiväli/ 22. Kas Teile on oluline, et pärast igat majandustehingut oleks see kohe Teie ettevõtte raamatupidamises automaatselt kajastatud (nt pangakaardiga tehtud ostutehingud ja sellega seotud andmed)? Skaalaga vastus 23. Kas Teile on oluline, et teate igal ajahetkel, milline on Teie ettevõtte finantsseisund/rahavood ja kasum? Skaalaga vastus 24. Kas Teile on oluline, et teie ettevõtte majandustehingutega seotud alg- ja muud dokumendid on alati digitaalselt kättesaadavad konkreetse majandustehingu lisainfona? Skaalaga vastus 25. Missugust tuge vajab Teie ettevõte reaalajamajanduse lahendustele üleminekuks (näiteks koolitused, infopäevad, toetused vms)? Koolitus Infopäev Toetus Muu (Palun täpsustage) 26. Kas on valdkondi või lahendusi millega reaalajamajandus hetkel ei tegele, aga peaks sellega tegelema? /Vaba tekstiväli/ 6 27. Kui Teil tekkis seoses reaalajamajandusega mõtteid või kommentaare, siis need on meile väga olulised. Palun lisage need siia: /Vaba tekstiväli/ 28. Soovin edaspidi olla kursis reaalajamajanduse arengutega. Palun lisage e-mail, kuhu saame infot saata: /Vaba tekstiväli/ 7 TÖ ÖVÕTULEPING nr DOCPROPERTY delta_regNumber \* MERGEFORMAT {viit} ERITINGIMUSTE PROJEKT (sõlmitud digitaalse allkirjastamise kuupäeval) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158 , asukoht Suur-Ameerika 1 , Tallinn 10 12 2, mida esindab põhimääruse alusel kantsler A hti Kuningas (edaspidi t ellija ), ja /………../ , registrikood /………../, a sukoht /………../ , mida esindab /juhatuse liige /………../, keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka p ooled ja eraldi p ool , sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi l eping ) alljärgnevas: Üldsätted Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi . Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu ese , alus ja tähtaeg Lepingu esemeks on Eesti ettevõtjate seas uuringu läbiviimine ja analüüsi teostamine reaalajamajandusest teadlikkuse kohta (edaspidi töö ) , mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele . Töö täpne kirjeldus on toodud lisas 1 „ Riigihanke alusdokumen did “. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke tulemusena , vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. Töövõtja teostab punktis 2 .1 nimetatud töö 2 (kahe) kuu möödumisel arvates lepingu sõlmimisest . Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord T ellija tasu b töövõtjale lepingus sätestatud nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest tasu ühes etapis /………../ eurot km-ta /summa sõnadega/ , millele lisandub käibemaks ; Poolte v olitatud esindajad Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on /………../ , telefon /………../ , e-post /………../ . Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on /………../ , telefon /………../ , e-post /………../ . Lepingu lisad Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: Lisa 1. Riigihanke alusdokumen did Lisa 2. Töövõtja pakkumus Muud sätted Töövõtja kinnitab, et on töövõtulepingu üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated Töövõtja on teadlik, et leping on ava lik . Juhul, kui leping sisaldab ärisaladusega kaetud osasid või lisasid (nt pakkumus), siis lisandub järgmine lauseosa: „välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.“ Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/ TÖÖVÕTULEPING RTE TEADUSLIKKUSE UURINGU LÄBIVIIMISEKS nr 5-4/297-1 ERITINGIMUSED (sõlmitud digitaalse allkirjastamise kuupäeval) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab digimajanduse osakonna juhataja Sirli Heinsoo (edaspidi tellija), ja aktsiaselts Emor, registrikood 10076576, asukoht Maakri tn 21, 10145 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Karin Niinas (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on Eesti ettevõtjate seas uuringu läbiviimine ja analüüsi teostamine reaalajamajandusest teadlikkuse kohta (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö täpne kirjeldus on toodud lisas 1 „Riigihanke alusdokumendid“. Leping sõlmitakse tellija korraldatud alla väikehanke piirmäära1 riigihanke tulemusena, vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.2. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö 2 (kahe) kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest tasu ühes etapis 10 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Artam Kivisild, telefon 5347 9811, e-post [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Kertti Elery Kaljuste, telefon 6268407, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid 1 MKM hankekord § 9, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi dokumendihaldussüsteemis) 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on töövõtulepingu üldtingimustega tutvunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS- st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel