Kiri

ETTEVÕTLUSE JA INNOVATSIOONI SIHTASUTUS Otsuse registreerimisnumber DHSis: 11-3/23/1910 Kuupäev ja allkirjastaja Kehtib alates: 01.01.2022 digiallkirjas Korra omanik/vastutaja: Anneli Lepp, valdkonnajuht, Versioon nr 2 turismiosakond Nutikas andmepõhine turundusprogramm SISUKORD 1. Üldpõhimõtted .....................................................................................................1 2. Tegevuste kirjeldus ...............................................................................................2 3. Sihtgrupp ............................................................................................................4 4. Väljundi- ja tulemusnäitajad ...................................................................................4 5. Abikõlblikud kulud.................................................................................................4 6. Menetlusprotsess ..................................................................................................6 1. Üldpõhimõtted 1.1. Nutikas andmepõhine turismiturunduse programm (edaspidi programm) reguleerib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi sihtasutus) poolt elluviidava programmi „Nutikas andmepõhine turismiturundus“ rakendamise põhimõtteid ja määratleb, mis on programmi eesmärk, milliseid tegevusi finantseeritakse ning millised on tegevuste raames abikõlblikud kulud. 1.2. Programmi viiakse ellu perioodil 2022-2025. Programmi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. 1.3. Programmi elluviimisel lähtub sihtasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja sihtasutuse vahel sõlmitud riigieelarvelise sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingust, millega on MKM eraldanud sihtasutusele vahendid programmi tegevuste elluviimiseks. 1.4. Programmi eesmärgid tulenevad ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 63 kinnitatud Turismistrateegiast 2022-2025. Programmi eesmärgiks on suurendada Eesti külastatavust ja turismiteenuste eksporti. Programmi peamisteks tegevussuundadeks on: 1.4.1.Suhtekorraldus ja kommunikatsioon; 1.4.2.Lõpptarbijatele suunatud turundustegevused sihtturgudel ; 1.4.3.Sündmusturundus; 1.4.4.Müügiedendustegevused sihtturgudel; 1.4.5.Äriturismi tegevused. 1.5. Turismiturunduse tegevused on suunatud vastavalt turismistrateegiale Eesti lähiriikidele ja Euroopa mõjukamatele turgudele ning sihtturgudele, kust on kõige mugavam Eestisse pääseda – maismaad mööda, otselennu sihtkohad, laevaühendusega sihtkohad. Jaapani ja Hiina sihtturgudel jätkatakse tegevusi eesmärgiga mitte kaotada varasemate aastate turundustegevusega saavutatud positsiooni. Kaugturgudel tehakse võimalikult palju koostööd naaberriikidega (Soome, Läti, Leedu). Siseturismi võimaluste turundamine aitab kaasa turismi hooajal isuse vähendamisele ja toetab turismi kasvu regionaalselt, väljaspool pealinna. 1.6. Tegevuse elluviimiseks kasusaajale antav abi võib olla käsitletav vähese tähtsusega abina (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 1.7. Sihtasutus hindab, kas tegemist on riigiabiga, kontrollib kasusaaja vastavust VTA määruse tingimustele ning teavitab kui antav abi on VTA ja antava abi summast. 2. Tegevuste kirjeldus 2.1. Suhtekorraldus ja kommunikatsioon Tegevustes eesmärgiks on suurendada Eesti nähtavust kvaliteetsetes rahvusvahelistes meediaväljaannetes, ennekõike reisimeedias ning seeläbi levitada positiivseid sõnumeid Eesti turismis aktuaalsetest teemadest, mis motiveerivad Eestit külastama. Suhtekorraldustegevuste fookuses on proaktiivne kommunikatsioon koostöös hankepartneritega sihtriikides tutvustamaks Eestit kui sihtkohta, mis pakub mitmekesist ja vaheldusrikast reisielamust väikesel pinnal ja võimaldades lühikese ajaga kogeda paljut, läbi järjepideva kommunikatsioonitegevuste, pressireiside ning ürituste. Peamiselt keskendutakse põhiteemadele - loodus, kultuur, toit, kuid teemadeks on ka linnapuhkus, perepuhkus, heaolu- ja tervisepuhkus. 2.2. Lõpptarbijatele suunatud turundustegevused sihtturgudel Turundustegevustes on fookuses teadlik külastaja, kes huvitub Eestist rohkem kui vaid üheks reisiks, soovib jääda kauemaks ning on valmis mitmekesisemalt teenuseid tarbima ja rohkem kulutama. Turunduses rõhutatakse teemasid, mis on reisihuvilistele olulised, nagu näiteks turvaline sihtkoht, jätkusuutlik ja roheline mõtlemine, vastutustundlik ühiskond ja kogukonna kaasatus. Üheks tegevussuunaks on rahvusvaheliste toidukvaliteedimärgiste (nt. MICHELIN) Eestis hoidmine ning info igakülgne levitamine läbi proaktiivse kommunikatsiooni ja turundustegevuste. 2.3. Sündmusturundus 2  Tegevuste eesmärgiks on suurendada Visit Estonia väljapaistvust Eestis toimuvatel rahvusvahelise huviga suursündmustel, et jõuda muu hulgas teleülekannete ja kajastustega sadade miljonite inimesteni üle maailma ning aidata kaasa rahvusvahelise huviga sündmuste nähtavuse tagamisel prioriteetsetel sihtturgudel. Tehakse koostööd rahvusvaheliselt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste, temaatiliste võistluste ning suurkontsertidega, et kutsuda väliskülastajaid Eestit külastama. 2.4. Müügiedendustegevused sihtturgudel Tegevuste eesmärgiks on, et Eesti turismitooted oleksid atraktiivselt esindatud välisriikide reisikorraldajate, -agentide ja hulgimüüjate tootevalikus ning et pikendada Eesti turistidele müüdavate pakettide ööbimiste kestvust. Eesmärkide täitmiseks korraldatakse Eestit kui reisisihti tutvustavaid esitlusi, kontaktüritusi, tootetutvustusreise Eesti erinevatesse turismipiirkondadesse, osaletakse rahvusvahelisel turismimessidel, arendatakse sihtturgudel e-õppe keskkondade kaudu reisikorraldajate ja - agentide teadlikkust Eestist kui reisisihist jms. 2.5. Äriturismi tegevused Äriturismi kõige olulisemad tegevussuunad on Eesti kui konverentside ja korporatiivürituste ning motivatsioonireiside sihtkoha maine kujundamine ja tuntuse tõstmine välisturgudel, sealhulgas kommunikatsiooni ja turundustegevuste korraldamine ning arendustegevused. Tegevuste tulemuseks on Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside ja nendel välisosalejate arvu kasv ja korporatiivürituste turuosa suurenemine. Tegevuste fookuses on ka kaugtöötajad, diginomaadid ja e- residendid kui potentsiaalsed kaugtöötajad. 2.6. Programmi raames on punktis 2.1.-2.5. kirjeldatud tegevussuundade raames peamised turundus- ja kommunikatsioonitegevused: 2.6.1.infopäevade, esitluste, messide, müügivisiitide korraldamine; 2.6.2.tootetutvustusreiside korraldamine; 2.6.3.pressireiside korraldamine sihtturgude ajakirjanikele; 2.6.4.turundusmaterjalide koostamine, valmistamine ja levitamine; 2.6.5.suhtekorraldus ja kommunikatsioon, pressireiside ja - ürituste korraldamine; 2.6.6.turundusürituste- ja kampaaniate korraldamine; 2.6.7.meedianähtavuse suurendamine; 2.6.8.digiturunduse, sh sotsiaalmeedia turunduse, sisuturunduse ja veebilehe optimeerimise, virtuaal- ja liitreaalsuse ning metamaailmaga seotud turundustegevused; 2.6.9.koostöö arendamine strateegiliste partnerite ja organisatsioonidega; 2.6.10. töötajate tööalaste kompetentsidele tõstmisele suunatud tegevused. 3 3. Sihtgrupp Sihtasutuse poolt programmi alusel elluviidavate tegevuste otsesteks ja kaudseteks kasusaajateks on turismiettevõtjad, sündmuste korraldajad, turismisihtkohtade arendusorganisatsioonid ja koostöövõrgustikud, MKM, turismi erialaliidud, partnerorganisatsioonid, turismiatraktsioonide haldajad/valdajad jm turismiga seotud organisatsioonid ning muud turismivaldkonnaga seotud huvirühmad. 4. Väljundi- ja tulemusnäitajad Näitaja nimetus Selgitav Sihtväärtus teave 2025 Väljundnäitaja Sihtasutuse Hinnang 5- Vähemalt 4 turismiosakonna palli poolt korraldatud süsteemis ürituste tagasiside Väliskliendi üldine Hinnang 5- Vähemalt 4 rahulolu palli kommunikatsiooni ja süsteemis koostööga (erialaliidud, sihtkohad, rahastaja) Tulemusnäitajad Kõrge Portfell 1,25x lisandväärtusega moodustub turismiettevõ klientide osakaal eraettevõtet tete portfellis est, kes on valdkondade osalenud keskmine turundustege vustes 5. Abikõlblikud kulud 5.1. Programmi raames on abikõlblikud kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud peatükis 1 eesmärkide saavutamiseks ja peatükis 2 toodud tegevuste elluviimiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega: 5.1.1.personalikulu ja sellega seotud maksud; 5.1.2.projektijuhtimisega seotud kulud (sh esindusfunktsiooni katmisega seotud administratiiv- ja majanduskulud nt toitlustus, transport, parkimine jne põhjendatud juhtudel); 5.1.3.abikõlblike kulude puhul tekkivad erisoodustusena ja vastuvõtukuluna käsitletavad kulud ja kaasnevad maksud; 4 5.1.4.reklaami-, meedia-, disaini-, kommunikatsiooni-, suhtekorralduse-, digiturunduse-, tõlke-, projektijuhtimise- ja muude turundustegevusi toetavate teenustega seotud kulud; 5.1.5.teavituskampaaniate, sh meediakampaaniate ja muude teadlikkuse tõstmisele suunatud sündmustega seotud kulud, sh ettevalmistamine ja korraldamine, neil osalemine ning teabevahetuse edendamine, tulemuste analüüs ja levitamine; 5.1.6.väljapanekute, esitluste, kontaktürituste, seminaride, messide, näituste korraldamise ja nendel osalemise kulud; 5.1.7.turundussündmuste ja müügiedenduse tegevuste ettevalmistamise ja läbiviimise ning analüüsi kulud; 5.1.8.ajakirjanikele ja reisiettevõtjatele ning teistele olulistele huvigruppidele Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks korraldatavate tutvustusreiside ja sündmustel osalemisega seotud kulud; 5.1.9.infokandjate (sh fotod, videod, juhendmaterjalid jms.) ja jaotusmaterjalide (sh publikatsioonide, trükiste, meenete jms.) koostamisega, tootmisega, hoiustamisega ja levitamisega seotud kulud; 5.1.10. tele- ja raadiosaadete, internetis, ühismeedias levitatavate saadete ja materjalide kulud, sh tootmine ja edastamine; 5.1.11. uuringute, sh turu-uuringute, kaardistuste, seire, analüüside ja ekspertiiside teostamise ja tellimise ning tulemuste avaldamise ga seotud kulud; 5.1.12. andmete, turuinfo kogumise, töötlemise ning avaldamise kulud; 5.1.13. turunduskontseptsioonide ja ideelahenduste väljatöötamisega seotud kulud, sh uute kontseptsioonide väljatöötamise ja arendamisega seotud kulud; 5.1.14. veebiarenduse ja digitaalsete töölaudade loomise, arendamise ja ekspertide kaasamise ning haldamise kulud; 5.1.15. seminaride, töötubade, ümarlaudade, konverentside ja õppereiside korraldamise ja nendel osalemisega seotud kulud (sh koolitajate, ekspertide ja mentorite tasu, tõlkekulud, ruumide ja inventari rent, virtuaalkeskkonna kasutamise, toitlustuse ning lähetusega seotud kulud vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses jm); 5.1.16. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, organisatsioonide jm koostöövormidega seotud kulud, sh algatamine, osalemine ja liikmemaksud; 5.1.17. litsentsitasud (fotod, videod, sisutekstid jm autoriõigustega seotud kulud); 5.1.18. programmi elluviijate valdkonnaspetsiifilise oskusteabe hankimisega seotud kulud (sh rahvusvahelised koolitused, konverentsid, seminarid, turismimessid ja nendel osalemisega seotud lähetuste kulud); 5.1.19. liiklusvahendi lühiajalise kasutusrendi ja kütuse kulu programmi tegevuste raames planeeritud tegevuste korraldamise jaoks; 5.1.20. isikliku auto kasutamise kulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ sätestatud maksuvaba piirmäära ulatuses või muu transpordikulu rakendusskeemi tegevuste raames planeeritud tegevuste korraldamise jaoks; 5.1.21. muud tegevuste elluviimisega otseselt seotud ja põhjendatud kulud. 5 6. Menetlusprotsess 6.1. Sihtasutus koostab programmi iga-aastase indikatiivse tegevuskava ja prognoositava eelarve ning kooskõlastab selle MKM turismivaldkonnaga. 6.2. Sihtasutus esitab MKM turismivaldkonnale iga-aastase aruande, mis sisaldab programmi tulemuste ja eelarve täitmise ülevaadet. 6.3. Lepingute allkirjastamisel ja abikõlblike kulude tegemisel lähtutakse sihtasutuse tehingute tegemise ja dokumentide viseerimise korrast. 6.4. Sihtasutuse kulude üle teostab järelevalvet sihtasutuse järelevalve - ja vastavusosakond. 6  ETTEVÕTLUSE JA INNOVATSIOONI SIHTASUTUS Otsuse registreerimisnumber DHSis: 11-3/23/1909 Kuupäev ja allkirjastaja Kehtib alates: 01.01.2022 digiallkirjas Korra omanik/vastutaja: Anneli Haabu, valdkonnajuht, Versioon nr 2 turismiosakond TURISMITOODETE- JA SIHTKOHTADE ARENDUSE PROGRAMM SISUKORD 1. Üldpõhimõtted ............................................................................................................................. 1 2. Tegevuste kirjeldus ...................................................................................................................... 2 3. Sihtgrupp ...................................................................................................................................... 3 4. Väljundi- ja tulemusnäitajad ........................................................................................................ 3 5. Abikõlblikud kulud ...................................................................................................................... 4 6. Menetlusprotsess .......................................................................................................................... 5 1. Üldpõhimõtted 1.1. Turismitoodete- ja sihtkohaarenduse programm (edaspidi programm) reguleerib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi sihtasutus) poolt elluviidava programmi „Turismitoote- ja sihtkohaarendus“ rakendamise põhimõtteid ja määratleb, mis on programmi eesmärk, millis e id tegevusi finantseeritakse ning millised on tegevuste raames abikõlblikud kulud. 1.2. Programmi viiakse ellu perioodil 2022-2025. Programmi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2022 1.3. Programmi elluviimisel lähtub sihtasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeer iumi (MKM) ja sihtasutuse vahel sõlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingust, millega on MKM eraldanud sihtasutusele vahendid programmi tegevuste elluviimiseks. 1.4. Programmi eesmärgid tulenevad ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 63 kinnitatud Turismistrateegiast 2022-2025. Programmi eesmärgiks on arendada Eestis nutikaid ja rohelisi sihtkohti, mis pakuvad terviklikku külastajateekonda ja kestlikku turismitoodet. 1.5. Programmi peamisteks tegevussuundadeks on:  uuenduslike turismitoodete arendamine;  sihtkohtade arendamine;  teadmiste ning oskuste arendamine;  innovatsiooni-, rohe- ja digipööre;  tervikliku külastajateekonna arendus sh online-kättesaadavuse parandamine;  turismi rahvusvaheliste organisatsioonides osalemine. 1.6. Tegevuse elluviimiseks kasusaajale antav abi võib olla käsitletav vähese tähtsusega abina (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 1  352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 1.7. Sihtasutus hindab, kas tegemist on riigiabiga, kontrollib kasusaaja vastavust VTA määruse tingimustele ning teavitab kui antav abi on VTA ja antava abi summast. 2. Tegevuste kirjeldus 2.1. Uuenduslike turismitoodete arendamine Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest turismiteenustest, mida külastaja reisil tarbib. Tegevused on suunatud eelkõige Eesti turismile kõige iseloomulikuma te põhiteemade, milleks on kultuuri-, toidu-, loodus- ja äriturism koostöövõrgustike arendamise le. Lisaks on sihtasutuse poolt planeeritud ka tegevused teiste teemavaldkondade, näiteks mereturismi, terviseturismi, perepuhkuse, aktiivse puhkuse jt arendamiseks. Turismitoode te arendamiseks korraldatakse mentorlust, arenguprogramme, meistriklasse, praktilisi koolitus i, õppereise, seminare jms. Panustatakse koostöö tugevdamisse erialaliitude ja partnerorganisatsioonidega, kelleks on näiteks: Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Konverentsibüroo, Eesti Spaaliit, MTÜ Maaturism jt. 2.2. Sihtkohtade arendamine Sihtkohtade arendamise tegevused on suunatud sihtkohtade kolmeetapilise arengupla a ni elluviimise ja sihtkohtade arendustegevuste koordineerimiseks sihtasutuse turismiosakonnas. Tegevused hõlmavad külalislahkuse arenguprogrammi tegevusi koostöös sihtkohadega, turismi külastuskoormuse hajutamise tegevusi, tervikliku klienditeekonna arendamist ning sihtkohtade koostöökontseptsioonide koostamise toetamist. 2.3. Teadmiste ja oskuste arendamine Tegevusteks on rahvusvahelise oskusteabe Eestisse toomine ja levitamine, samuti Eestis pakutavate turismitoodete välisturuvõimekuse hindamine ning kompetentside kasvatamine turismisektoris. Turismivaldkonna teadmiste arendamise tegevused on ka sihtasutuse turismiosakonna töötajate ja partnerite kompetentside tõstmine ja koolitamine, kui need mõjutavad otseselt töötaja sooritust ametikohal. Oluliseks tegevussuunaks on sihtkohtade ja ettevõtete arendustegevuste planeerimiseks vajalike ja asjakohaste turismiandmete ja turuinfo koondamine ja analüüsimine ning analüüsitulemuste avaldamine online kanalites. 2.4. Innovatsiooni-, rohe- ja digipööre Tegevuste tulemusena kasvavad turismiettevõtjate teadmised ja oskused rohe- ja digipöördest, turismitoodete- ja teenuste disainist, innovatsioonist ning ärimudelite kaasajastamise võimalustest. Teadmiste ja teadlikkuse kasvatamiseks soodustatakse koostööd, kommunikatsiooni ja kogemuste vahetamist nii Eestis kui välisriikides, sektori sees ja sektorite vahel. Kolmikpöörde valdkonna oskuste kasvatamiseks viiakse läbi mentorlust, meistrikla sse, praktilisi koolitusi, õppereise ja seminare, tunnustatakse ettevõtjaid jms. 2.5. Tervikliku külastajateekonna arendus sh online-kättesaadavuse parandamine Tegevussuuna eesmärgiks on tagada turismiinfo kiire ja mugav kättesaadavus külastajate le kogu külastajateekonna ulatuses ja teenuste ligipääsetavuse tagamine nii füüsilises keskkonnas 2  kui ka digitaalselt. Olulisemateks tegevusteks on sihtasutuse turismiinfosüsteemi Visit Estonia (puhkaeestis.ee/visitestonia.com) arendamine ja kvaliteedi tagamine, Visit Estonia veebilehe le inspireeriva sisu loomine ja turismiinfo levitamine erinevates kanalites, transpordiinfo ja turismiteenuste broneerimise ja makselahenduste ning diginähtavuse parandamine erinevates kanalites. 2.6. Turismi rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemine Turismisektori arendamiseks on vajalik koondada ja vahetada turismivaldkonna oskusteavet ning andmeid rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega - The World Tourism Organization (UNWTO), Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD), European Travel Commission (ETC) jt. Koostöö ja andmete vahetamine tagab turismiosakonnale ja turismisektoris tegutsevatele ettevõtjatele ajakohase info sihttur gude turutrendide kohta. Turismiosakonna töötajad osalevad rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja vajadusel tasutakse liikmemaksud või tegevuste osalustasud. Turismiosakond osaleb vastavalt vajadusele ETC, UNWTO, OECD Turismikomitee, Digital Tourism Think Tank (DTTT), Global Sustainable Tourism Council (GSTC), Green Destinations, Euroopa Komisjoni Ettevõtluse ja Tööstuse direktoraadi ja vajadusel teiste rahvusvahelis te organisatsioonide turismivaldkonna algatustes ja tegevustes (konverentsid, seminar id, turismisektori andmete ja ülevaadete koostamine ning edastamine jms). Turismiosako nd korraldab regulaarseid töökoosolekuid lähiriikide riiklike turismiorganisatsioo nide esindajatega ühistegevuskava arutamiseks ja kokkuleppimiseks. Sihtasutuse turismiosakond ja sihtasutuse välisesindajad osalevad Association of National Tourist Offices and Representatives (ANTOR) tegevustes. 3. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel on otsesteks ja kaudseteks kasusaajateks turismiettevõtjad, sihtkohtade turismiorganisatsioonid ja koostöövõrgustikud, MKM, erialaliidud, partnerorganisatsioonid, turismiatraktsioonide haldajad/valdajad jm turismiga seotud organisatsioonid, turismierialasid õpetavad koolid ning muud turismivaldkonna ga seotud huvirühmad. 4. Väljundi- ja tulemusnäitajad Näitaja nimetus Selgitav teave Sihtväärtus 2025 Väljundnäitaja Sihtasutuse turismiosakonna Hinnang 5- Vähemalt 4 poolt korraldatud ürituste palli süsteemis tagasiside Tulemusnäitajad Roheliste sihtkohtade 6 Eesti sihtkohta võrgustiku Green Destinations omab tunnustust Awardi tunnustus ReviewPro andmebaasis online 2019. aastal oli Külastajate kanalitest koondatud GRI 88,6 ja tagasiside külastajate tagasiside eesmärgiks koondhinne GRI koondhinne rahulolu tõus 89,2 3  vähemalt 0,1% aastas Toimivad sihtkoha 5-8 turismiorganisatsioonid (DMO) 5. Abikõlblikud kulud 5.1. Programmi raames on abikõlblikud kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud peatükis 1 eesmärkide saavutamiseks ja peatükis 2 toodud tegevuste elluviimiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega: 5.1.1. personalikulu ja sellega seotud maksud; 5.1.2. projektijuhtimisega seotud kulud (sh esindusfunktsiooni katmisega seotud administratiiv- ja majanduskulud nt toitlustus, transport, parkimine jne põhjendatud juhtudel); 5.1.3. abikõlblike kulude puhul tekkivad erisoodustusena ja vastuvõtukuluna käsitletavad kulud ja kaasnevad maksud; 5.1.4. uuringute, sh turu-uuringute, kaardistuste, seire, analüüside ja ekspertiiside teostamise ja tellimise ning tulemuste avaldamisega seotud kulud; 5.1.5. statistika ja andmete, turuinfo kogumise, töötlemise ning avaldamise kulud (sh mobiilpositsioneerimise andmed); 5.1.6. kontseptsioonide väljatöötamisega seotud kulud sh uute kontseptsioonide arendamisega seotud kulud; 5.1.7. teavituse, meedia, reklaami ja kommunikatsiooni, suhtekorraldusega ning tunnustamisega seotud kulud (sh auhinnafond); 5.1.8. veebiarenduse, samuti õppekeskkondade ja digitaalsete töölaudade loomise, arendamise ning haldamise kulud; 5.1.9. koolituste, seminaride, töötubade, ümarlaudade, konverentside ja õppereiside korraldamise ja nendel osalemisega seotud kulud (sh koolitajate, ekspertide ja mentorite tasu, tõlkekulud, ruumide ja inventari rent, virtuaalkeskkonna kasutamise, toitlustuse ning lähetusega seotud kulud vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses jm); 5.1.10. koolitus- ja juhendmaterjalide, käsiraamatute ja tänukirjade koostamise ja levitamise kulud; 5.1.11. koolitajate ja ekspertide vastuvõtuga seotud kulud (sh reisiteenused, toitlustus jm); 5.1.12. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade jm koostöövormidega seotud kulud, sh algatamine ja osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamine; 5.1.13. ekspertiiside, testkülastuste ja välishindamise läbiviimisega seotud kulutused; 5.1.14. litsentsitasud (fotod, videod, sisutekstid jm autoriõigustega seotud kulud); 5.1.15. turismiinfosüsteemi andmekogu arendamisega seotud kulud (sh nõustamine, analüüs, tugisüsteemide arendus ja integreerimine ning teiste andmekogudega liidestamine); 5.1.16. teenustasu veebilahenduste, sisuhalduse ja geoinfosüsteemi rakenduse teostamise eest; 5.1.17. turismiinfosüsteemi arendamist nõustava ja järelevalveteenust osutava ettevõtja teenustasud; 5.1.18. tegevustega otseselt seotud IT riist- ja tarkvara soetamise ja rendikulu, IT tugi-, hooldus- ja majutusteenuste tasud; 5.1.19. juriidilised teenused, kindlustusmaksed; 5.1.20. programmi elluviijate valdkonnaspetsiifilise oskusteabe hankimisega seotud kulud (sh rahvusvahelised koolitused, konverentsid, seminarid, turismimessid ja nendel osalemisega seotud lähetuste kulud); 5.1.21. turismiinfo administreerimise ning kvaliteedi kontrolli kulud; 5.1.22. rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud; 4 5.1.23. liiklusvahendi lühiajalise kasutusrendi ja kütuse kulu rakendusskeemi tegevuste raames planeeritud tegevuste korraldamise jaoks; 5.1.24. Isikliku auto kasutamise kulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ sätestatud maksuvaba piirmäära ulatuses või muu transpordikulu rakendusskeemi tegevuste raames planeeritud tegevuste korraldamise jaoks; 5.1.25. muud tegevuste elluviimisega otseselt seotud ja põhjendatud kulud. 6. Menetlusprotsess 6.1. Lepingute allkirjastamisel ja abikõlblike kulude tegemisel lähtutakse sihtasutuse tehingute tegemise ja dokumentide viseerimise korrast. 6.2. Sihtasutuse kulude üle teostab järelevalvet sihtasutuse järelevalve- ja vastavusosakond. 5  ETTEVÕTLUSE JA INNOVATSIOONI SIHTASUTUS Otsuse registreerimisnumber DHSis: 11-3/22/2724 Kehtib alates: 17.10.2022 Korra omanik/vastutaja: Kristiina Jors, sihtkohtade Versioon nr 1 arendusjuht, turismiosakond Turismisihtkohtade juhtimisorganisatsioonide sihtfinantseerimise programm 1. Üldsätted 1.1. Turismisihtkohtade juhtimisorganisatsioonide sihtfinantseerimise programm (edaspidi programm) reguleerib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi sihtasutus) turismisihtkohtade arendusorganisatsioonide (Destination Management Organization ehk DMO, edaspidi ainsuses DMO või mitmuses DMOd) riikliku sihtfinantseerimise põhimõtteid ja määratleb, milliseid DMOde tegevusi sihtfinantseeritakse ning millised on finantseeritavate tegevuste raames abikõlblikud kulutused. 1.2. Sihtfinantseerimine toimub aastatel 2022-2025 vastavalt sihtasutuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) vahel sõlmitud iga-aastasele riigieelarvelise sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingus määratud programmi mahule. 2. Mõisted 2.1. DMO (Destination Management Organization ehk Turismisihtkohtade arendusorganisatsioon) - sihtkohtade strateegiliseks juhtimiseks, arendamiseks ja turundamiseks loodud organisatsioon või koostöömudel, mis koostöös teiste piirkonna turismisektori osapooltega planeerib, koordineerib ja viib ellu sihtkoha arendus- ja turundustegevusi ning panustab toetava keskkonna loomisse. DMO koostöömudeli toimimine põhineb avaliku ja erasektori koostööl ning DMO ühistegevuste planeerimisse ja elluviimisse on kaasatud avaliku ja erasektori esindajad. 2.2. DMO juhtpartner – kohalik omavalitsus või selle allasutus, sihtasutus või mittetulundusühing, kes esindab DMOd ja esitab DMO nimel sihtfinantseerimistaotluse ning kellega sõlmitakse sihtfinantseerimise leping, kellel on aruandluskohustus sihtasutuse ees ning kes vastutab sihtfinantseerimistaotluses märgitud tegevuste teostamise ja tulemuste saavutamise eest. 2.3. DMO põhipartner - juriidiline isik või asutus, kes on DMO partner ja panustab igapäevaselt DMO ühistegevustesse ning kes kasutab DMO ühistegevuste elluviimiseks sihtfinantseeringut ja kellel on aruandluskohustus juhtpartneri ees. DMO põhipartner vastutab enda sihtfinantseeringu kasutamise ja tulemuste saavutamise eest. 2.4. DMO kaaspartner - juriidiline isik või asutus, kes on DMO partner ja panustab igapäevaselt DMO ühistegevuste elluviimisse ning kes ei kasuta DMO ühistegevuste elluviimiseks sihtfinantseeringut. 2.5. Ühistegevus – DMO piirkonna kui terviku arendamiseks ja turundamiseks planeeritud tegevused, mis viiakse ellu koostöös DMO partneritega. 2.6. Omapanus – partnerite rahaline panus DMO ühistegevustesse, mida ei rahastata sihtfinantseeringu vahenditest. 2.7. Turismitoode - terviklik külastuselamus, mis koosneb turismiteenustest, mida külastaja reisil tarbib. 2.8. Kestlik turismitoode - terviklik külastuselamus, mis väärtustab kohalikku kultuuri, keskkonda ja kogukonda ning loob majandusliku kasu ettevõttele ja sihtkohale. 2.9. Välisturul eristuv turismitoode - Eesti kultuuril, loodusel, identiteedil või pärandil põhinev terviklik külastuselamus, mis eristub teistes riikides pakutavatest turismitoodetest sisu,  teeninduskontseptsiooni, asukoha (s.t et samas piirkonnas ei ole sarnaseid turismitooteid ), aja (s.h hooaega pikendavad või hooajavälised turismitooted), sihtrühma või turundussõnumi poolest. 2.10. MARO - maakonna arengut kavandav ja suunav maakondlikud arendusorganisatsioonid (MARO). Maakonna arengu kavandamise peamiseks dokumendiks on maakondlik arengustrateegia, mille koostamist ja elluviimist MAROd koordineerivad. Maakondlike arendusorganisatsioonide ülesandeid täitvate MAROde nimekiri on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel (Regionaalpoliitika kujundamine | Rahandusministeerium (fin.ee). 3. Eesmärk 3.1. Programmi eesmärk tuleneb ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 63 kinnitatud „Turismistrateegiast 2022-2025“, mille üheks tegevussuunaks on toote- ja sihtkohaarendus. 3.2. Programmi üldeesmärgiks on strateegiliselt juhitud Eesti turismisihtkohtade arendusorganisatsioonid ning toimiv sisuline koostöö Eesti turismisektori osapoolte vahel. 3.3. Alameesmärgid: 3.3.1. Külastajad hindavad Eesti külalislahkust kõrgelt ja tunnevad, et neist hoolitakse; 3.3.2. Sihtkohtade strateegiline juhtimismudel on toimiv ja tõhus. 4. Sihtfinantseeringu saajad 4.1. Programmi kohaselt on sihtfinantseeringu saajateks punktis 2.1 nimetatud DMOd, kes vastavad programmi tingimustele, panustavad programmi eesmärkide ja tulemuste saavutamisse kõikide punktis 5 nimetatud tegevuste elluviimisega. 4.2. Igast koostööpiirkonnast nimetavad DMO juhtpartneri ja määravad DMO geograafilised piirid valla täpsusega vastavate maakondade MAROd (va arvatud Tallinna linn). DMO juhtpartnerid ja geograafilised piirid valla täpsusega nimetatakse aastateks 2023 – 2026. Tallinna linna DMO juhtpartneri nimetab Tallinna Strateegiakeskus. 4.3. DMO koostöömudelis (juht ja põhipartnerid) peab olema maakonnapiire ületav koostöö (va Pärnu maakond ja Tallinna linn). 4.4. Programmi alusel sihtfinantseerib sihtasutus DMOd eeldusel, et täistööajale taandatud turismivaldkonna töötajate arv organisatsioonis või koostöömudelis on viis. 4.5. DMO mõjupiirkonda jääb vähemalt 350 turismiettevõtet (www.puhkaeestis.ee andmebaasi andmete kohaselt). 4.6. DMO strateegilisse planeerimisse ja tegevuste elluviimisesse on kaasatud sihtkohtade olulisemad turismiteemalised võrgustikud ja huvirühmad (näiteks ettevõtete liidud, LEADER tegevusgrupid, turismihariduskoolid jne.). 4.7. Kaudsed kasusaajad on piirkonna turismiga seotud teenusepakkujad. 4.8. DMO juhtpartneril ja põhipartneritel ei tohi olla taotluse esitamise hetkel maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui need on ajatatud. 4.9. Juhul kui DMO juhtpartner ja põhipartnerid) on varem saanud riiklikest või struktuuritoetuse vahenditest abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud nõutud summas. 4.10. DMO ühistegevuste kogueelarvest peab omapanus moodustama: 4.10.1. esimesel sihtfinantseerimise aastal vähemalt 30%; 4.10.2. teisel sihtfinantseerimise aastal vähemalt 40%; 4.10.3. kolmandal sihtfinantseerimise aastal vähemalt 50%; 4.10.4. neljandal sihtfinantseerimise aastal vähemalt 50%. 4.11. Sihtfinantseering makstakse sihtasutuse poolt välja peale lepingu sõlmimist ettemaksuna vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. 4.12. Juhul kui osa sihtfinantseeringust jääb lepingu perioodil kasutamata, kohustub sihtfinantsee- ringu saaja kandma kasutamata jäänud sihtotstarbelise eraldise tagasi sihtasutuse poolt nimetatud kontole kümne (10) tööpäeva jooksul pärast sihtfinantseeringu aruande kinnitamist. 4.13. Kui sihtfinantseeringu saaja ei täida lepingus kokkulepitud tingimusi vastavalt sihtfinantsee- rimise eesmärkidele, on sihtasutusel õigus lõpetada sihtfinantseerimine ja/või nõuda juba antud sihtfinantseering osaliselt või täielikult tagasi võttes arvesse rikkumise ulatust ja asjaolusid.  4.14. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla käsitletav vähese tähtsusega abina (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 4.15. Sihtasutus hindab enne lepingu sõlmimist, kas sihtfinantseeringu andmisel juhtpartnerile ja kaasatud põhipartnerite puhul on tegemist riigiabiga, kontrollib sihtfinantseeringu saaja vastavust VTA määruse tingimustele enne sihtfinantseeringu andmist ning on kohustatud teavitama sihtfinantseeringu saajat, kui antav abi on VTA ja antava abi summast. 5. Tegevuste kirjeldus 5.1. Programmi alusel rahastatakse piirkonna turismitoote pakkumisega seotud järgmiseid arendustegevusi: 5.1.1. Külalislahke ja turvalise turismiteenuse arendustegevused, sh ka teeninduskvaliteet ettevõtetes; 5.1.2. Kestliku turismi arendustegevused (kestliku arengu põhimõtete rakendamine ettevõtetes ja sihtkohtades, nt kvaliteedimärgised nagu Green Destination Award, Green Key või muude kestliku arengu põhimõtete rakendamine); 5.1.3. Teemavaldkondade arendus, s.t temaatiliste (toit, loodus, kultuur) koostöövõrgustike ja piirkonnaspetsiifiliste toodete arendus vastavalt kohalikule eripärale; 5.1.4. Piirkonna teenusepakkujate kompetentside arendamine, sealhulgas innovatsiooni, digi- ja rohepöörde teemadel; 5.1.5. Külastajateekonna ja ligipääsetavuse arendustegevused; 5.1.6. Digitaalse turismiinfo haldus - turismiteenuste ja objektide diginähtavuse suurendamine; 5.1.7. Piirkonna turismiandmete ja statistika koondamine, analüüsimine ja jagamine erinevatele osapooltele. 5.2. Programmi alusel rahastatakse DMO arendustegevusi: 5.2.1. DMO kui organisatsiooni arendustegevused (protsessid, digitaliseerimine jne.) ja kommunikatsioon; 5.2.2. DMO teenuste välja arendamine piirkonna turismiteenuste pakkujatele; 5.2.3. DMO töötajate kompetentside arendus. 6. Väljund- ja tulemusnäitajad Näitaja nimetus Selgitav teave Üle-eestiline sihtväärtus 2025. aastaks (lõpp seisuga) Väljundnäitajad Toimivate sihtkoha 5-8 arendusorganisatsioonide või koostöömudelite (DMO) arv Kestlikult tegutsevate Eestis kokku 150 ettevõtet 150 turismiettevõtjate võrgustikus pakuvad kestlikule osaleb vähemalt 150 Eesti sõnumistrateegiale kestliku turismi vastavaid tooteid välisturule sõnumistrateegiale vastavaid tooteid pakkuvat ettevõtet  Roheliste sihtkohtade Eestis kokku 6 võrgustiku Green Destinations Awardi omab vähemalt kuus Eesti sihtkohta. Võrgustikul põhinevate Eestis kokku 21 kohalikul eripäral ja Eesti brändi turismivaldkonna sõnumitele vastavate välisturule suunatud turismitoodete arv. Tulemusnäitajad Külastajate rahulolu Eesti % GRI (Global Review 89,2 % turismiteenuste kvaliteediga Indeks) Külastajate rahulolu Eesti turismiettevõtjate kvaliteediga Algtase 2019 on 88,6% DMO põhiselt kasv vähemalt 0,1 %-punkti aastas. Külastajate rahulolu hinnang Sihtasutus mõõdab Vähemalt 4,0 info kättesaadavusele visitestonia.com veebis Skaalal 1-5 Piirkonna turismi Sihtfinantseeringu saaja Vähemalt 4,0 koostöövõrgustiku rahulolu mõõdab sihtasutuse poolt DMO toimimismudelile antud metoodika järgi Skaalal 1-5 DMO poolt korraldatud Sihtfinantseeringu saaja Vähemalt 4,0 arendustegevuste kasulikkus mõõdab sihtasutuse poolt piirkonna teenusepakkujatele antud metoodika järgi Skaalal 1-5 Sihtasutuse turismiosakonna Sihtasutus mõõdab Vähemalt 4,0 rahulolu DMO koostööga Skaalal 1-5 7. Abikõlblikud kulud 7.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse kogu DMO, st vastava organisatsiooni või koostöömudelisse kaasatud juhtpartneri ja tema põhipartnerite punktis 7.3 sätestatud kulusid, mis on otseselt vajalikud programmi tegevuste elluviimiseks ning programmi tulemuste ja eesmärkide saavutamiseks. 7.2. Sihtasutus sihtfinantseerib programmi alusel DMO punktis 5 nimetatud tegevuste elluviimisega kaasnevaid vajalikke ja põhjendatud, punktis 7.3 sätestatud kulusid, mis on tehtud abikõlblikkuse perioodil ning eeldusel, et Eesti riigi poolt on sihtasutusele summad sihtotstarbeliselt eraldatud. 7.3. Punktis 5 nimetatud tegevustes on abikõlblikud kulud: 7.3.1. Punktides 5.1. ja 5.2. arendustegevustega otseselt seotud kulud; 7.3.2. Personalikulud:  7.3.2.1. töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed; 7.3.2.2. tegevuste elluviimisega otseselt seotud töötajate koolituskulud; 7.3.2.3. tegevuste elluviimisega otseselt seotud töötajate lähetuskulud, sh lähetusega seotud transpordi- ja majutuskulu ning päevaraha. 7.3.3. Kaudsed kulud ühtse määra alusel, 15% arvutatuna otsestest personalikuludest, mis on nimetatud punktides 7.3.2.1. 7.3.4. Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et abikõlbliku kulu teinud isikul ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigust tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning talle ei hüvitata käibemaksu muul moel. 7.4. Sihtfinantseeringu raames ei finantseerita järgmisi tegevusi/kulutusi (mitteabikõlblikud kulud): 7.4.1. piirkonna kui reisisihi turundustegevustega seotud kulud, va turundustöötaja(te) personalikulu; 7.4.2. inventari ja tehnika soetamine; 7.4.3. teiste riiklike ja Euroopa Liidu toetusvahendite abil rahastatavate projektide omafinantseeringu katmine. 8. Sihtfinantseerimise menetlemise kord 8.1. Lepingute ettevalmistamisel ja allkirjastamisel lähtub sihtasutus tehingute tegemise ja dokumentide viseerimise korrast. 8.2. Menetlusprotsess: 8.2.1. Sihtkohtade arendusjuht teeb vastutavale juhatuse liikmele ettepaneku kinnitada eelarve jaotus kalendriaasta kohta DMOde lõikes. Vastutav juhatuse liige kinnitab selle otsusega. 8.2.2. Sihtkohtade arendusjuht teavitab DMOde juhtpartnereid eelarve jaotusest kalend- riaasta kohta DMOde lõikes ja annab tähtaja DMOde juhtpartneritele sihtfinantseerimistaotluse (edaspidi taotlus) esitamiseks. 8.2.3. DMO juhtpartner esitab taotluse e - toetuse keskkonnas sihtasutuse vormil (Lisa 1). 8.2.4. Finantskoordinaator koostöös sihtkohtade arendusjuhiga kontrollib taotlust; finants- koordinaator kontrollib taotluse tehnilist korrektsust ning sihtfinantseeringuga toetatavate te- gevuste abikõlblikkust ja sihtkohtade arendusjuht kontrollib taotluse vastavust programmi eesmärkidele, kaasates turismiosakonna valdkondlike spetsialiste. 8.2.5. Sihtasutuse turismiosakonna juht sõlmib sihtasutuse juhatuse otsuse ja sihtasutuse poolt kinnitatud DMO taotluse alusel DMO juhtpartneriga sihtfinantseerimislepingu sihtasutuse nimel. 8.2.6. Allkirjastatud sihtfinantseeringulepingute alusel esitab DMO juhtpartner sihtasutusele väljamaksetaotluse. 8.2.7. Poolte õigused ja kohustused, sihtfinantseeringu maksetingimused ja aruandlus ning muud olulised põhimõtted sihtfinantseeringuga seoses fikseeritakse lepingus ja selle lisades. 8.3. Sihtasutuse kulude üle teostab järelevalvet sihtasutuse järelevalve- ja vastavusosakond.  KÄSKKIRI 23.04.2024 nr 30 Narva tööstusinkubaatori rajamine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise 21.6.1.41 „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi; Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise, toetuse tagasinõudmise ning elluviija kohustuste suhtes kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 1.3. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandlusvormid ja -juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaale Narva tööstusinkubaatori rajamise kaudu luua eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, täiendavate nõustamisteenuste rakendamiseks, uute ettevõtjate tekkimiseks, kaasaegsete toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks, uute töökohtade tekkimiseks ning uuenduslike toodete ja teenuste väljaarendamiseks Ida-Virumaal.  2 2.2. Toetuse andmise tulemusel on Narvas loodud uus tööstusinkubaator uutele ja tegutsevatele ettevõtjatele, välja arendatud kaasaegsed uuenduslikud teenused ning maakonna majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks. 3. Seosed strateegiadokumentidega 3.1. Käskkirja alusel antav toetus panustab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse. 3.2. Käskkirja koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega, ning toetus aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel. 3.3. Käskkiri panustab „Eesti 2035“ järgmiste sihtide saavutamisse: „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. Käskkiri panustab ka Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse. 4. Toetatavad tegevused 4.1. Toetatakse Narva tööstusinkubaatori rajamist ja sisustamist. 4.2. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 nimetatud tegevusi. 4.3. Punktis 4.1. nimetatud tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 4.4. Punktis 4.1 nimetatud Narva tööstusinkubaatori rajamisel on tagatud kliimakindlus lähtuvalt Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.11.2021, lk 1–92).  3 5. Toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega: Näitaja nimetus ja Sihttase Selgitav teave mõõtühik Meetmete nimekirja näitajad Väljundnäitaja Loodud ettevõtlus- 15 (2026) Loodava inkubaatori maksimaalne inkubatsiooni võime mahutavus (kui paljudele ettevõtjatele Mõõtühik: on inkubaatoris võimalik korraga Ettevõtjad inkubatsiooniteenust pakkuda). Näitaja täitmist raporteeritakse pärast inkubaatori valmimist, hiljemalt lõpparuandega. Tulemusnäitaja VKEd, kes kasutavad 4 (2027) Toetuse abil rajatud inkubaatori ettevõtlus- inkubantide arv (unikaalsed VKE-d), inkubaatori kes kasutavad inkubaatori teenuseid ühe teenuseid pärast aasta jooksul inkubaatori valmimisest. inkubaatori asutamist Mõõtühik: ettevõtjat Näitaja täitmist raporteeritakse üks kord aastas abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva aasta lõpus järelaruandega. Projektispetsiifilised näitajad Valminud 1 (2026) Näitaja täitmist raporteeritakse pärast inkubaatorid inkubaatori valmimist, hiljemalt Mõõtühik: arv lõpparuandega. 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus 6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 7. Elluviija Toetatavate tegevuste elluviija on sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi elluviija). 8. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud äriühingud. 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.  4 10. Tegevuste eelarve Toetatavate tegevuste eelarve on 8 463 725 eurot, mis eraldatakse 100 protsendi ulatuses Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest. 11. Kulude abikõlblikkus 11.1. Abikõlblikud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud: 11.1.1. ehitusliku projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi kulud; 11.1.2. sisekujundusprojektide koostamise kulud; 11.1.3. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud; 11.1.4. muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud; 11.1.5. hoone välise füüsilise taristu ehitamise kulud; 11.1.6. hoone ehitamise kulud; 11.1.7. seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli kulu. 11.2. Abikõlbmatud on järgmised kulud: 11.2.1. riiklikud maksud, sealhulgas käibemaks; 11.2.2. tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu. 12. Riigiabi 12.1. Toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. 12.2. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija peavad säilitama riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates käesoleva käskkirja allkirjastamisest. 12.3. Toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. 12.4. Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel ja ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. 13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusega kuludokumendid ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning hankelepingu. Rakendusüksuse nõudmisel esitab elluviija riigihanke alusdokumendid. 13.3. Elluviija esitab maksetaotluse mitte tihedamini kui kord kuus.  5 14. Elluviija õigused ja kohustused Elluviija peab täitma lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi: 14.1. tagab taristule juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel ning taristu kasutamise tasu vastavuse turuhinnale; 14.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 14.3. vastutab punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse ning näitajate sihttasemete saavutamise eest ja tagab panustamise punktis 3.2. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse; 14.4. tagab punktis 10. esitatud eelarvest kinnipidamise; 14.5. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõuete järgimise; 14.6. tagab hoonete ja taristu projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustikus toodud nõuete täitmise; 14.7. tagab taristu kliimakindluse, võttes arvesse kliimakindluse hindamise tulemusi; 14.8. järgib tegevuste elluviimisel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet ja hindamise tulemustes toodud leevendusmeetmeid; 14.9. tagab taristu eesmärgipärase kasutamise ja varade säilimise viia aasta jooksul lõppmakse saamisest arvates; 14.10. tagab, et rentnik ei tegele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 nimetatud tegevustega. 15. Aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 30. jaanuariks. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning järelaruande aasta pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist. 15.2. Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid tegevuste edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil ning ülevaadet väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete kohta. 15.3. Lõpparuanne peab sisaldama kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta ja näitajate saavutustasemeid. Lõpparuandes esitatakse panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse ning horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse ning teave kliimakindluse tagamiseks kasutusele võetud lahenduste kohta. 15.4. Järelaruanne sisaldab informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta. 15.5. Rakendusüksus kinnitab vahe-, lõpp- ja järelaruande või tagastab selle täiendamiseks 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28– 30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. 16.2. Finantskorrektsiooni otsuses mitteabikõlblikuks loetud kulude võrra vähendatakse käskkirja  6 punktis 10 esitatud eelarvet. Mitteabikõlblikuks loetud kulud jäävad elluviija tasuda. 17. Vaiete lahendamine 17.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31 ja § 32 lõikele 3. 17.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31 ja § 32 lõikele 2. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister  1 Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ eelnõu seletuskiri Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Viide Märkus/ettepanek Kommentaar Nõustumine või ei Rahandusministeerium Eelnõu (edaspidi EN) punkt 5: esitatud tabelis tuleb täiendada väljundnäitaja „Loodud Punkt on läbi vaadatud ja uuendatud Arvestatud ettevõtlusinkubatsiooni võime“ ja projekti spetsiifilise näitaja „Valminud inkubaatorid“ selgitavat teavet järgmiselt: „Näitaja täitmist raporteeritakse pärast inkubaatori valmimist hiljemalt lõpparuandega.“ Kuna mõlemad näitajad tuleb saavutada aastaks 2025, aga projekti abikõlblikkus lõppeb 31.08.2026, siis võib tekkida võimalus nimetatud näitajate täitmist raporteerida juba 30.01.2026 esitatava vahearuandega. Täiendused tuleb teha ka seletuskirja näitajate tabelisse. EN punkt 12. Riigiabi: lisada tuleks eraldi punktina, et toetust ei anta üldise Punkt 12.4. on lisatud Arvestatud grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 sätestatud juhtudel ja ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. EN punkt 12.2 tuleks lisada üldise grupierandi määruse artikli 6 Alternatiivina on viidatud vaid üldise Arvestatud lõikele 2 lisaks ka viide lõikele 3. Alternatiiv on viidata grupierandi määruse artiklile 6. Punkt vaid üldise grupierandi määruse artiklile 6. Artikkel 6 on üle viidud seletuskirja vastavalt lõige 3 lisatingimused taotlusele kehtivad, kui riigiabi RAMi soovitustele antakse suurettevõtjale sihtotstarbelise üksikabina (i.k ad hoc aid). Käesoleval juhul on IVIA näol tegemist suurettevõtjaga vastavalt Euroopa Komisjoni VKEde määratlust käsitlevale teatisele „Ettevõtet ei saa määratluse kohaselt käsitada VKEna, kui 25 % või  2 enam tema kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme riikliku asutuse ainu- või ühiskontrolli all.“ Kuna käskkirja alusel saab toetust vaid elluviija ehk IVIA, siis on tegemist sihtotstarbelise üksikabiga. Seletuskirja (edaspidi SK) Palun lisada viide ÕÜF määrusele järgmiselt: Täiendatud lauseosaga Arvestatud sissejuhatav osa „Käesoleva eelnõuga ettenähtud tegevused on otseses „investeeringud uute ettevõtete kooskõlas tegevustega, mis on loetletud Euroopa loomisse, sealhulgas Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, ettevõtlusinkubaatorite ja millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond artikli 8 lõige konsultatsiooniteenuste kaudu, mis 2 osas b, nimelt: „investeeringud uute ettevõtete toovad kaasa töökohtade loomise“ loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu, mis toovad kaasa töökohtade loomise““ SK lk 6 Lauseosa "158,59 CO2eq aastas" – mis ühikutes: kas Tonn Arvestatud kg, t vms? Palun lisada mõõteühik SK osa 3 viimane lause On mainitud ka TAI raamistikku, kuid TAI raamistikule Kustutatud Arvestatud (komisjoni Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik) eelnõus ei viidata, mistõttu tuleks viide sellele raamistikule kustutada Riigi Tugiteenuste keskus SK: Palun eelnõu seletuskirjas Eraõigusliku juriidilise isiku elluviijaks määramisel on Oleme lähtunud asjaolust, et Selgitatud elluviija valikut täiendavalt TAT käskkirja seletuskirjas vaja välja tuua põhjused, ÜSS2021-2027 ja seletuskirja kohaselt põhjendada. Esitatud info ei ole miks olete asunud seisukohale, et elluviijale määratud ei ole kohustust teha avalikku piisav, et hinnata, et kas ja milliseid tegevused on avaliku halduse ülesanded konkurssi või riigihanget. seadusega või seaduse alusel antud (ministeeriumi kui toetuse saaja delegeeritud IVIA ehitab tööstusinkubaatori IVIA-le avalikke ülesandeid elluviija täidab. ülesanded), mitte majandustegevuse raames kuuluvale kinnistule. Juhul, kui elluviija ei täida avalikke osutatavad tegevused või teenused. Sellest johtuvalt TAT-s on elluviija valikut põhjendatud ülesandeid, siis tuleb selgitada, tuleb TAT seletuskirjas selgitada (ÜM § 43 lg 5) vastavalt ühendmääruse § 43 lõikele kuidas elluviija on leitud. elluviijaks (ja ka partneriks) määratud isikute valiku 5. põhjendusi.  3 Kui Ida-Viru Investeeringute Agentuurile on seadusega IVIAle ei ole seadusega või selle alusel või seaduse alusel antud avalikke ülesandeid, siis need antud avalikke ülesandeid. siin märkida. Kui ei ole, siis mismoodi on elluviija Üldise grupierandi määruse artikli 56 leitud läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt. Teisisõnu, lõige 4 reguleerib taristu käitamisest kas on pakutud võimalust kõigile võimalikele kontsessiooni alusel või muu volituse elluviijatele (nt konkursi korras). alusel kolmanda isiku poolt. Antud Arvestades riigiabi eeskirjade läbivat nõuet tagada juhul ei anta taristu käitamist avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv abi saaja kolmandale isikule. valik (nt art 56 lg 4) ja/või korraldada abi andmine IVIA juhindub taristu käitamisel artikli objektiivsetel, selgetel, läbipaistvatel ja 56 lõikest 3, st juurdepääs on avatud mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, siis ei saa kõigile sihtgruppi kuuluvatele piisavaks põhjenduseks lugeda asjaolu, et elluviija on soovijatele. olnud pikaajaline Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostööpartner või et tal on varasem kogemus selles valdkonnas. Juhime tähelepanu, et toetuse saajate (s.h elluviija) valik peab olema korraldatud läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt. SK: Punktis 4.4 on viidatud Palun sõnastada kohustus järgnevalt: „Punktis 4.1 Tekst on lisatud punkti 4 Arvestatud kliimakindluse juhendile, mida nimetatud Narva tööstusinkubaatori rajamisel normitehnilistest tingimustest tagatakse taristu kliimakindlus, mis projekti lähtuvalt enam ei saa teha. arendamisel võtab arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside jalajälge ning kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi.“. SK: Kuna riigiabi reeglite kohaselt ei Selliste andmete puudumisel on keeruline kinnitada Seletuskirjas on see küsimuse vastus Arvestatud tohi toetuse summa ületada kas p.12.4 nõue on täidetud või mitte. punktis 10 kirjeldatud. abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet, siis tuleb käskkirjas sätestada nõue elluviijale esitada Rakendusüksusele andmed, mille põhjal on toetuse summa arvutatud. Kui selline analüüs on esitatud rakendusasutusele, siis  4 selguse huvides soovitame selle lisada käskkirjale. SK: Seletuskirja punktis 4.4 tuleb Juhul kui elluviija on hankija, siis ta peab igal juhul Elluviija tagab tegusemise kooskõlas Arvestatud täpsemini lahti seletada järgmine järgima riigihangete seadust ning kui elluviija ei ole riigihangete seadusega ostes mõte: Riigihangete seadusega hankija, siis puudub tal ka kohustus järgida advokaadibüroolt vastavat teenust. kooskõla on tagatud, kuna IVIA on riigihangete seadust, st pole vaja ka kuidagi tagada riigihangete seaduse § 5 lõike 2 vastavust riigihangete seadusega. Küll aga tuleb punkti 4 kohane hankija. täpsemini avada seletuskirjas mõtet, et kuidas on elluviija puhul tagatud riigihangete seadusega kooskõlas tegutsemine, st et ei esine eksimusi riigihangete läbiviimisel. Näiteks, kas on tööle võetud eraldi hankespetsialist, kasutatakse keskse hankija teenust vms. Sama kommentaar on edastatud mitteametlikul kommenteerimisringil. Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutus Eelnõu punkt 5. Toetatavate Käskkirja eelnõu punkti 9 kohaselt on tegevuste Muudatused on käskkirja viidud Arvestatud tegevuste tulemus- ja elluviimise abikõlblik periood kuni 31.08.2026 (hoone väljundnäitajad. valmimise lõpptähtaeg) ning sellest tulenevalt juhime tähelepanu järgmistele aspektidele: a) Kuna tegevuste elluviimise tähtaeg on (hoone peab valmima) 2026. aastal, et saa käskkirjas eeldada, et väljundnäitajat on võimalik täita 2025. aastal. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku määrata sihttaseme saavutamiseks aasta 2026. Juhime tähelepanu, et alternatiivne võimalus väljundnäitaja sihttaseme saavutamiseks 2025. aasta lõpuks on muuta käskkirjas tegevuste elluviimise abikõlblikku perioodi, s.t tulemusnäitaja sihttaseme saavutamiseks aastal 2025 peab hoone ehitustegevus olema lõppenud hiljemalt 31.12.2025.  5 b) Tulemusnäitaja saavutamise mõõtmine on samuti sõltuvuses hoone valmimisest ning käskkirjas määratud abikõlblikkuse perioodist. Juhul kui tegevuste elluviimise abikõlblikkuse periood kestab kuni 31.08.2026, siis teeme ettepaneku mõõta selle näitaja sihttaseme saavutamist järelaruandega aastal 2027. c) Juhime tähelepanu, et käskkirja aluseks olev Narva tööstusinkubaatori tasuvus- ja teostatavusanalüüs (TTA) näeb ette hoone järk-järgulist täitumist (25%- 50%-75% stsenaarium), mistõttu ei ole realistlik, et üks aasta peale hoone valmimist on võimalik saavutada tulemusnäitaja sihttase väärusega 15 (hoone maksimaalne täituvus). Arvestades TTA-s toodud andmeid saab eeldada, et aastal 2027 on vastav sihttase maksimaalselt 4. Lisaks juhime tähelepanu, et TTA kohaselt on alles 2034. a lõpuks tänu Narva Tööstusinkubaatori tegevusele Ida-Virumaal asutatud 15 uut tootmisettevõtet. d) Juhime tähelepanu, et projekti spetsiifilised näitaja (Valminud inkubaatorid) sihttaseme mõõtmine peab samuti olema kooskõlas projekti abikõlblikkuse perioodiga. Eelnõu punkt 8. Sihtgrupp. Soovitame üle kontrollida, kas sellisel kujul sihtgrupi Võtame ettevõtja suuruse kohta Arvestatud Juhime tähelepanu, et selle sätte piiritlemine on mõislik ja asjakohane. käivad piirangud ära. alusel on kogu tööstusinkubaatoris asuvate ettevõtete sihtrühm piiratud, kuna see säte lubab inkubaatoris pinda rentida ainult väike- ja keskmine suurusega äriühingutele (s.h on välistatud kõik suurettevõtjad ja muud organisatsioonid).  6 Eelnõu punkt 11. Kulude Soovitame nimetatud punkti täiendada ja lisada viide Vastava viide ühendmäärusele on Arvestatud abikõlblikkus. ühendmääruse §-le 15 (kulu abikõlblikuks lugemise punktis 1.2 üldtingimused). Eelnõu punkt 11.1. Abikõlblikud on Soovitame nimetatud punkti täiendada ja lisada Lisatud Arvestatud järgnevad kulud: käskkirja grupierandi määruse artikkel 56 sõnastusest tulenevalt: „Abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud“. Eelnõu punkt 11.1.6. soovitame Muudetud Arvestatud selguse huvides kasutada mitmuse asemel ainsust ja sõnastada antud säte järgmiselt „hoone ehitamise kulud“. Eelnõu punktis 11.2.1. soovitame Muudetud Arvestatud selguse huvides kasutada mitmust ja sõnastada antud säte järgmiselt „riiklikud maksud sh käibemaks“. Eelnõu punkt 12.2. „Elluviija on Juhime tähelepanu, et rakendusüksusele ei ole Muudetud Arvestatud rakendusüksusele esitanud taotluse taotlust esitatud, taotlus on esitatud Majandus- ja vastavalt üldise grupierandi määruse Kommunikatsiooniministeeriumile. Rakendusüksus artikli 6 lõikele 2. Rakendusüksus on teostas taotluse vastavuskontrolli vastavalt Majandus- taotluse osas teostanud ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjalikele vastavuskontrolli.“ suunistele. Teeme ettepaneku selle punkti sõnatust täpsustada ning vastavuskontrolli teostamise taustainfo viia seletuskirja. Eelnõu punktis 13.2. „Elluviija esitab Juhime tähelepanu, et elluviija ei ole riigiasutus ning Muudetud Arvestatud rakendusüksusele maksetaotlusega seega tuleb elluviijal esitada igal-juhul kulude kuludokumendid ja rakendusüksuse maksmist tõendavad dokumendid. Palume täiendada nõudmisel nende tasumist punkti järgnevalt: „Elluviija esitab rakendusüksusele tõendavate dokumentide koopiad maksetaotlusega kuludokumendid ja kulude maksmist ning hankelepingu. Rakendusüksuse tõendavad dokumendid“. nõudmisel esitab elluviija riigihanke alusdokumendid.“  7 Eelnõu punktis 14.1.9. soovitame lisatud Arvestatud kasutada järgmist sõnastust: „tagab taristu eesmärgipärase kasutamise ja vara säilitamise viie aasta jooksul lõppmakse saamisest arvates.“ Eelnõu punkt 15. Aruandlus sihtväärtust täita projekti abikõlbliku Täiendatud Arvestatud perioodi jooksul, siis teeme ettepanku: a) Lisada käskkirja täiendavalt punkt järelaruande esitamise kohta: „Järelaruanne, millega esitatakse andme projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta“; b) Täiendada punkti 15.4 sõnatust järgmiselt: „Rakendusüksus kinnitab vahe-, lõpp- ja järelaruande või tagastab selle täiendamiseks 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates“. Eelnõu punkt 16. Juhime tähelepanu, et eelnõu punkti 16.2. tekst Täiendatud Arvestatud sisaldub juba punktis 16.1. seega piisab esimese lõike tekstist; kuna käskkirja jääb seejärel alles ainult üks punkt, siis soovitame teksti viia punkti 16 alla. Eelnõu punktis 16.3. on toodud, et Palun selgitada, mis põhjusel on vajalik käskkirjas Teadmiseks võetud Arvestatud finantskorrektsiooni otsuses eraldi välja mitteabikõlblikuks loetud kulude tuua, et mitteabikõlblikuks loetud kulud jäävad võrra vähendatakse käskkirja punktis elluviija tasuda, kuna tegemist on tavapärase 10. esitatud eelarvet. projektide elluviimise praktikaga. Mitteabikõlblikuks loetud kulud jäävad elluviija tasuda. Seletuskirja punkt 8. Sihtgrupp. Seletuskirjas on: „Käskkirjaga toetatavate tegevuste Sõnastus on viidud vastavusse Arvestatud Juhime tähelepanu, et seletuskirja sihtgrupp on tööstusinkubaatori rajamisel väike- ja käskkirjaga sõnastus ei vasta käskkirja keskmise suurusega ettevõtjad, kes soovivad alustada sõnastusele. ja rajada oma tootmist Ida-Virumaale.“  8 Käskkirjas on: „Toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes vastavad Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele.“ Palume seletuskirja sõnatuse antud punkti osas üle vaadata. Seletuskirja punkt 15. Aruandlus. Juhil kui käskkirja lisatakse järelaruande esitamise Seletuskiri on täiendatud Arvestatud kohtustus, siis palume ka seletuskirja täiendada.  Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ eelnõu seletuskirja lisa 2 Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/ https://eur-lex.europa.eu/legal- kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET täiendavad nõuded TATis Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste Põhiõiguste PIK Põhiküsimused Harta artikkel Põhiküsimused õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu harta jaotis artikkel hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. I jaotis - Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete Inimväärikus 1 16 "Väärikus" väärkohtlemise eest on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest (artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule. Õigus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus isikupuutumatusele isikupuutumatusele. Piinamise ning Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või ebainimliku või alandava PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või 4 15 inimväärikust alandava kohtlemise ja kohtlemise või väärikust alandavalt kohelda. karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Riive puudub isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja Orjapidamise ja Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja 5 16 arvatud kaitseväeteenistus või selle sunniviisilise töö keeld väärkohtlemise eest asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. II jaotis Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, Õigus vabadusele ja PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja „Vabadused” 6 16, 17 vägivalla ja väärkohtlemise eest turvalisusele isikupuutumatusele. (artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse Era- ja perekonnaelu PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu 7 22 Eraelu puutumatus austamine puutumatusele. 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190 Riive puudub 11 PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus abielluda ja luua 9 23 Kodu ja perekonna austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise ja perekond kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja Mõtte-, mõttevabadus. südametunnistuse- ja 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma usuvabadus arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs Sõna- ja teabevabadus 11 21 § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, informatsioonile arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis- ja § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata 12 ühinemisvabadus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused Kunsti ja Riive puudub on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses teaduse vabadus ettenähtud piires autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kutsevabadus ja õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 15 27 Töö ja tööhõive teha tööd tegevusala, elukutset ja töökohta. § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda Ettevõtlusvabadus 16 ettevõtlusega § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt Õigus omandile 17 kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise Õigus varjupaigale 18 seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele tagasisaatmise, § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist 19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus väljasaatmise või välja saata ega takistada Eestisse asumast. väljaandmise korral;  PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsus” usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid 20–26) Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210 11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega Riive puudub inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning puuetega Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana; Kultuuriline, usuline ja 22 (e) võrdsed võimalused; keeleline mitmekesisus Naiste ja meeste 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõiguslikkus Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; (h) austus puuetega laste arenevate võimete Eakate õigused 25 vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu Riive puudub, analüüs SK punktis 7. säilitada oma identiteet. Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Artikkel 4 - Üldkohustused Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Juurdepääsetavus Puuetega inimeste 26 30 Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda integreerimine kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku seadus Töötajate õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei ettevõttes informeeritud 27 aKehtiv), mis reguleerib töötajate Riive puudub ja ära kuulatud usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. PS § 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja Kollektiivläbirääkimiste tööandjate ühingud ja liidud võivad oma ja kollektiivse 28 õiguste ja seaduslike huvide eest seista Riive puudub tegutsemise õigus vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus kasutada § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 29 Riive puudub tööhõiveteenuseid tegevusala, elukutset ja töökohta. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Kaitse põhjendamatu 30 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub vallandamise korral seadus. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Head ja õiglased 31 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub töötingimused seadus. PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub töötajate kaitse tööl IV jaotis „Solidaarsus” (artiklid 27–38)  Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. töötajate kaitse tööl Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja- IV jaotis noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused) „Solidaarsus” (artiklid 27–38) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Perekonna- ja tööelu 33 § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Riive puudub tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkindlustus ja Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse Riive puudub sotsiaalabi hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub Võimalus kasutada üldist Ohuolukorrad ja humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - majandushuvi pakkuvaid 36 11 Riive puudub eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Info analüüsi ja maandamismeetmete kohta on kirjeldatud käskkirja punktis 4.4 ja 4.5., vastavate SK Keskkonnakaitse 37 DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 punktide juures ning eraldi on raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded analüüsitud ka DNSH-d ja TATis ja analüüs seletuskirjas. kliimakindlust. Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub Õigus hääletada ja Euroopa Parlamendi valmise seadus - kandideerida Euroopa 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Parlamendi valimistel PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab Õigus hääletada ja rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: kandideerida kohalikel 1) Riigikogu valimisega; 40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub valimistel kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja Riive puudub ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul V jaotis on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda „Kodanike tema kohta riigiasutustes ja kohalikes õigused” Õigustutvuda Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs omavalitsustes ning riigi ja kohalike 42 21 Riive puudub (artiklid 39–46) dokumentidega informatsioonile omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub ombudsmani poole PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- ja elukoha § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, 45 20 Isiklik liikumisvõime Riive puudub valiku vabadus on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka Riive puudub konsulaarkaitsele välisriikides. PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi  PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi Süütuse presumptsioon 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele olevana enne, kui tema kohta on jõustunud Riive puudub ja kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis „Õigusemõistmi PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes ne” (artiklid põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate 47–50) seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti Kuritegude ja karistuste õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi seaduslikkuse ja ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas 49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub proportsionaalsuse põhiseadusega. Need piirangud peavad olema põhimõte demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla Mitmekordse anda ega karistada teo eest, milles teda kohtumõistmise ja 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult karistamisekeeld süüdi või õigeks. [1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks. [2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X  19.04.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirja „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ET L 231/1, 30.06.2021, lk 1-22) artikli 8 lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega „investeeringud uute ettevõtete loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu, mis toovad kaasa töökohtade loomise". Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatavate toetatavate tegevustega panustatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“. Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti. Ida-Viru ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamise meetme kogumaht on kokku 25 miljonit eurot, millest 5 miljonit eurot on suunatud Ida-Virumaal inkubatsiooniteenuste pakkumisele rahastatavates inkubaatorites ning 201 miljonit eurot Narva ja Jõhvi inkubaatorite ehitamisele. Kogu programmi elluviimiseks kinnitatakse eraldi käskkirjad (kokku 4, sh 1 tugiteenustele ja 3 investeeringutele), kuna ehitatavate hoonete ettevalmistus on tehniliselt erinevates etappides, kuid käskkirja alusel antakse hoonete ehitamiseks riigiabi ning selle andmine eeldab ka eraldi teostatavus- ja tasuvusanalüüside koostamist igale investeeringule. Samuti eeldatakse, et inkubaatorite spetsialiseerumise valdkondades on kliendid unikaalsed ehk ei kattu teiste inkubaatorite klientidega. Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade loomisest ning teadmuste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru maakonnas. Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1 Rakenduskava ja ÕÜFi tegevuskava ülevaatamise käigus 2024. a suunatakse eeldatavalt veel 4 mln eurot inkubaatorite ehitamiseks. 1 (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid (vt seletuskirja lisa 2). Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on käskkirja rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (vt seletuskirja lisa 3). Käskkirja alusel toetatavad tegevused avaldavad positiivset mõju samuti:  tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisele.  Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisele. Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab Sihttase aastal Viimane teadaolev TAIE mõõdik 2035 tase ja aasta 1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 82,8% (2022) 2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 30,9 mld eurot (2022) 3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku 59% 60,7% (2021) kohta EL-27 keskmisest 4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 € 1650 1244 (2021) (kolme aasta keskmisena) Allikas: TAIE Eelnõu punktis 2 toodud teenuste osutamisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid eesmärke. Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning elluviija ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) õigused ning kohustused. Eelnõu eelarve on ÕÜFist 8 463 725 eurot, millega toetatakse Narva tööstusinkubaatori rajamist. Toetust antakse programmi elluviijana sihtasutusele Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi IVIA). Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i majandusarengu osakonna ekspert Kaarel Lehtsalu (e- post: [email protected], telefon: 715 3414), EIS-i toetuste keskuse ettevõtluskonsultant Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627 9704). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostasid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected], telefon 639 7652) ning EIS-i jurist Age Rebane (e-post: 2 [email protected], telefon: 6279 401). Õiguslikke ettepanekuid tegi MKM-i strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected], telefon: 631 3609). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb 17 punktist, mis selguse mõttes on liigendatud alapunktideks. Punkt 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi (edaspidi sekkumine) rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda tööstusinkubaatori rajamiseks Narva”. Punktis 2 on kirjeldatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust. Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes (mis ei suuda oma tegevust ümber kujundada). Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on saanud toetuda põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020. a läbi viidud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“ viidatakse viimaste aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu vähenemine põlevkivisektoris. Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele, kuhu laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid, samuti füüsilise isiku tulumaksu. Toetuse andmise eesmärk on luua ettevõtlusinkubaatorite rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal. Narva tööstusinkubaator on mõeldud nii kodu- kui välismaiste tööstusinvesteeringute kaasamiseks maakonda. Investorite soov on osta maad ja ehitada oma tootmishoone. Samas ei võimalda pangad seda tüüpi arenduse finantseerimist, sest sihtgrupis oleval uuel ettevõtjal puudub tavaliselt varasem majandustegevus ja ka tegutseval ettevõttel alustades uut investeeringut vajalik rahavoog Eestis ning konkreetsemalt Ida-Virumaal. Seetõttu ehitatakse sekkumise raames moodsate tootmis- ning haldus- ja abiruumidega hoone tootmisettevõtetele rendile andmiseks. Rentnik ehk antud kontekstis inkubant ei tohi tegeleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 nimetatud tegevustega. Ettevõtjatel on võimalik inkubatsiooniperioodi jooksul käivitada tootmine, mehitada meeskonnad, kohaneda Eesti 3 majanduskeskkonnaga ja käivitada tegevus. Hoone üldpind on ca 7000 m², mahutades korraga kuni 10 tootmisüksust ja kuni 5 äriteenindusettevõtet. Hoone struktuur võimaldab sisemisi vaheseinu teisaldada tootmiste vahel, muutes nende konfiguratsiooni vastavalt konkreetse rentniku vajadustele. Samuti on investori toodangu kasvu korral võimalik rendipinda laiendada. Kontseptsioon näeb ette ettevõtete ajutist tegevust rendipindadel (mitte rohkem kui viis aastat), mida reguleerib vastav hinnapoliitika. Viies aasta on ettevõtte jaoks oma tootmisüksuse rajamise ja inkubaatorist väljumise aasta. Sellel perioodil pakub IVIA ettevõtte inkubatsiooniteenuseid, st nn pehme maandumise (inglise keeles soft-landing) tugiteenuseid turutingimustel kiiremaks integreerumiseks majanduskeskkonda ja tegevuse alustamiseks. Nii rajatav taristu kui ka lisanduvad inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku, toetades majandusstruktuuri muutmist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimist Ida-Virumaal. Punktis 3 on kirjeldatud seosed strateegiadokumentidega. Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisega. Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab. Programmi mõõdikud 2022* 2024 2025 2026 2027 (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Eesti positsioon Doing 18. N/A** N/A** N/A* N/A** Business indeksis (koht (2020) edetabelis) Allikas: Maailmapank Kaupade ja teenuste 30,9 30 31 32 33 eksport (mlrd eurot) Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad 60,7 62,05 62,5 62,95 63,4 loodud SKP elaniku kohta (2021) EL-27 keskmisest (%) Allikas: Eurostat * Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta ** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks. *** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate väärtustega tulenevalt mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti tõetamme metoodikaga. Samuti arvestavad toetatavad tegevused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse. 4 Tegevustega näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja punktides 5, 6 ja 7. Punkt 4. Toetatavad tegevused Käskkirja punktis 4 on välja toodud toetatavad tegevused, milleks on Narva tööstusinkubaatori rajamine ja sisustamine. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada käskkirja punktis 2 toodud eesmärgid ning tulemused. Ettevõtlusinkubaatori rajamine aitab kaasa ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamisele vajalikul, sobival ja tõhusal moel. Käskkirjas kavandatud tegevus loob uutele ja tegutsevatele ettevõtetele keskkonna uute tootmisüksuste loomiseks ja toomiseks Ida-Virumaale. Toetuse andmise tulemusel on Ida-Virumaale loodud uus tööstusinkubaator Narvas uutele ja tegutsevatele ettevõtjatele, välja arendatud tänapäeva nõuetele vastavad uuenduslikud teenused ning maakonna majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks. Inkubatsiooniteenuse selline arendamine loob täiesti uued tingimused ettevõtlusega alustamiseks. Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena viis Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis läbi uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“2. Uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi 16 000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv oluliselt vähenenud ning 2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese. Põlevkivisektorit iseloomustab maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk (1700 eurot). Töötajaskonnast 80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja käsitöölise või masinaoperaatorina./…/“ Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“ Punktis 4.2. loetletud eraldi välistustega seotud tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad ei saa kasutada tööstusinkubaatorit. Punktis 4.1 nimetatud Narva tööstusinkubaatori rajamisel tagatakse taristu kliimakindlus, mis projekti arendamisel võtab arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside jalajälge ning kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi. IVIA on koostanud analüüsi taristu kliimakindluse tagamiseks ning „ei kahjusta oluliselt” põhimõtete analüüsi. Mõlemad analüüsid on valdkondlike ekspertide poolt teostatud 2 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 5 ekspertiisid, mille kohaselt vastab kliimakindluse analüüs Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ esitatud nõuetele. „Ei kahjusta oluliselt“ analüüs on kooskõlas rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendiga, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30). Analüüsid on toodud käskkirja koos teostatavus- ja tasuvusanalüüsi ja finantsanalüüsidega. „Ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tulemusena tõid eksperdid Narva tööstusinkubaatori puhul välja, et üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ suuniste alusel nõutud. Eksperdid järeldasid, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav. Samuti ei kahjusta projekti tegevused veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit ja kokkuvõttes projekt ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju ning projekti tegevused ei suurenda kokkuvõttes märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Eksperdid leidsid, et projekti tegevus (ettevõtte tegevuse absoluutset mõju silmas pidades) ei kahjusta märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Narva tööstusinkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt moodustab kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja elektrienergia tootmisega, 158,59 t CO2ekv/aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks.“ 6 Punkt 5. Tulemus- ja väljundnäitajad Käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale Narva ettevõtluse toetamiseks tööstusinkubaator, mis pakub teenuseid ja inkubatsiooniprogrammi uutele ja juba tegutsevatele ettevõtetele. Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega: Näitaja nimetus Sihttase Selgitav teave ja mõõtühik Meetmete nimekirja näitajad Väljund- Loodud 15 (2026) Loodava inkubaatori maksimaalne näitaja ettevõtlus- mahutavus (kui paljudele ettevõtjatele inkubatsiooni on inkubaatoris võimalik korraga võime inkubatsiooniteenust pakkuda). Mõõtühik: Ettevõtjad Näitaja täitmist raporteeritakse pärast inkubaatori valmimist, hiljemalt lõpparuandega. Tulemus- VKEd, kes 4 (2027) Toetuse abil rajatud inkubaatori näitaja kasutavad inkubantide arv (unikaalsed VKE-d), ettevõtlus- kes kasutavad inkubaatori teenuseid ühe inkubaatori aasta jooksul inkubaatori valmimisest. teenuseid pärast inkubaatori Näitaja täitmist raporteeritakse üks kord asutamist abikõlblikkuse perioodi lõppemisele Mõõtühik: järgneva aasta lõpus järelaruandega. ettevõtjat aastas Projekti spetsiifilised näitajad Valminud 1 (2026) Näitaja täitmist raporteeritakse pärast inkubaatorid inkubaatori valmimist, hiljemalt Mõõtühik: arv lõpparuandega. Meetmete nimekirja väljundnäitaja on „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“. Väljundnäitaja sihttase „15“ 2026. aastal kajastab inkubaatori mahutavust, s.t kui paljudele ettevõtjatele on inkubaatoris võimalik korraga inkubatsiooniteenust pakkuda. Meetmete nimekirja tulemusnäitaja on „VKEd, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“. Toetuse tulemusel kasutavad vähemalt 4 ettevõtjat ettevõtlusinkubaatori teenuseid inkubaatori valmimisele järgneva aasta jooksul. Arvestatakse vastava lepingu sõlminud ja kliendihaldussüsteemi kantud ettevõtjaid. Nimetatud andmete kogumise eest vastutab IVIA. Kogu meetme rakendamisel kogutakse tulemusnäitaja „VKEd, kes kasutavad ettevõtlus-inkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ andmeid unikaalsete ettevõtjate kohta. Eeldus on, et ettevõtjad erinevates toetuse abil rajatavates inkubaatorites ei kattu. Kui sama ettevõtja peaks siiski panustama näitajasse eri inkubaatorite tegevuses osalemise kaudu, siis esitatakse näitajasse panustavate ettevõtjate andmed SFOSi sündmuste infosüsteemis (SIS). 7 Projektispetsiifiline näitaja on „Valminud inkubaatorite arv“, mille sihttase „1“ saavutatakse aastal 2026. Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Punkt 7. Elluviija ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 kohaselt määrab elluviija minister käskkirjaga. Nimetatud seaduse seletuskirja kohaselt võib eraõigusliku isiku määrata elluviijaks vastavalt halduskoostöö seaduse § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise volitus olla ka seaduse alusel antud haldusaktis. Seletuskirja kohaselt võib elluviija määramisele eelnevalt korraldada avaliku konkursi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse alusel. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur. IVIA on 2009. aastal asutatud avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Eesti Vabariik (asutajaõigusi teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ning Lüganuse vald, Kohtla- Järve linn, Jõhvi vald ja Narva linn. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida-Viru maakonnas, mille alameesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis- ja logistikasektori välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara – tööstusparke, pakkudes tegevuse mugavaks käivitamiseks nn pehme maandumise tugiteenust turutingimustel. Elluviija roll on tööstusinkubaatori ehitamine Narvas, selleks ehitustegevuse korraldamine ning loodud rajatise haldamine tulevikus. IVIA põhikirja järgi on IVIA põhieesmärk ettevõtluskeskkonna arendamine ja majanduskeskkonna mitmekesistamine Ida-Virumaal; (välis-) otseinvesteeringute toomine Ida- Virumaale ja selleks Ida-Viru maakonnas arendusprojektide ehk tööstusalade aktiivne väljaarendamine. IVIA on avaliku sektori hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 5 lõike 2 punkti 4 tähenduses. Elluviija tagab tegutsemise kooskõlas riigihangete seadusega, ostes teenust. Ühendmääruse § 43 lõike 5 kohaselt võib elluviidava tegevuse volitada eraõiguslikule juriidilisele isikule, kellel on nende teostamiseks ja tulemi saavutamiseks vastav suutlikkus, mida hinnatakse järgmiste asjaolude põhjal: 1) eraõiguslikul juriidilisel isikul on koostatud ülesannete täitmiseks tööprotseduurid ja - reeglid: 2) tal on võimalik kasutada ülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad, sealhulgas riigiabi ning riigihangete küsimustes, ning ta täidab ülesande täitmiseks vajalikud muud eeldused: 3) IVIA suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 4) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada IVIA püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise; 5) IVIA kohta puuduvad andmed karistusregistris; 8  6) IVIA ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud lepinguid; 7) IVIA-l puudub maksuvõlg, samuti lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevus. Rakendusasutus on veendunud, et IVIA suudab väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks toetatavad tegevused ellu viia. Elluviija valikut toetab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, IVIA ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll3 , milles lepitakse kokku Ida-Virumaa ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste arendamise tööjaotus. IVIAl on pikaajaline kogemus tööstusalade väljaarendamisel ning investeeringute (sh välisinvesteeringud) kaasamisel, samuti välja arendatud objektide haldamisel. 2021. aasta seisuga on IVIA poolt välja arendatud ca 250 ha tootmis- ja ärimaad (koostatud detailplaneeringud, projekteeritud taristu, infrastruktuur välja ehitatud). 250 hektarist maast (134 kinnistut) on 80 hektarit (58 kinnistut) võõrandatud investeerimiskohustusega erasektori tootmis- ja logistikaettevõtetele. Kokku on sõlmitud lepingud 40 ettevõtjaga. Elluviija valikul lähtuti varasemast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel, olemasolevatest kompetentsidest ning toimivast koostöövõrgustikust. IVIA on olnud pikaajaliseks koostööpartneriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mistõttu on loodud eeldused tegevuste kiireks ning sujuvaks käivitamiseks ning tulemuste saavutamiseks. Punkt 8. Sihtgrupp Käskkirjaga toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud äriühingud, kes soovivad alustada ja rajada oma tootmist Ida-Virumaale. Sellega tekib võimalus kasutada inkubaatori teenuseid kõigil äriühingutel nende suurusest sõltumata, kuid tulemusnäitaja täitumisel võetakse arvesse vaid väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Punkt 9. Tegevuse abikõlblikkuse periood Abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026. Punkt 10. Tegevuse eelarve Tegevuste elluviimise ÕÜFist rahastatav eelarve on 8 463 725 eurot ning toetuse määr on 100%. Toetuse summa ja toetuse määr on välja arvutatud vastavalt riigiabi reeglitele. Antud projektile kohaldatakse riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikkel 56 alusel, mille kohaselt abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. IVIA on koostanud ja esitanud rakendusüksusele Narva töötusinkubaatori teostatavus- ja tasuvusanalüüsi. 3 https://ivol.ee/documents/9867329/19704180/Kavatsuste+protokoll+arendustegevuste+ellu+viimiseks_0.pdf/730 5d58c-12e1-4f68-8b63-006267016269 9 Tegemist on eelnevalt hinnatavate tuludega ning abi summa väljaarutamiseks on kasutatud diskonteeritud puhastulu arvutamise meetodit. Selle tulemusel on finantseerimisvajaku arvutuskäik ja vähendatud abikõlblike kulude leidmine järgmine: Reaalne diskontomäär 4% Prognoosiperioodi algusaasta 2023 Prognoosiperioodi lõppaasta 2037 Perioodi pikkus 15 aastat Diskonteerimata Diskonteeritud Nr Näitaja väärtus (eur) väärtus (eur) 1 Projekti elluviimise kulud 8 463 725 € 7 825 190 € 2 Projekti vara jääkväärtus 0€ 0€ 3 Projekti tegevustulud 2 591 426 € 4 Projekti tegevuskulud 2 932 323 € 5 Projekti puhastulu 0€ 6 Finantseerimisvajak 7 825 190 € 7 Finantseerimisvajaku määr 100,0% Abikõlblikud projekti 8 8 463 725 € elluviimise kulud Käskkirjas määratletud projekti 9 abikõlblikud kulud, nn vähendatud 8 463 725 € abikõlblikud kulud 10 Toetuse määr 100% 11 Toetuse suurus 8 463 725,00 € Punkt 11. Kulude abikõlblikkus Käskkirja punktis 4.1 tegevuste toetamisel on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikele 5 ja ühendmääruse paragrahv 15 toodud tingimustele. Sealhulgas toetatakse ehitustegevusega traditsiooniliselt seotud valdkondade, nt ehitusliku projekteerimise, sisekujundusprojektide koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja - geodeetiliste uurimistööde ja ehitusloa väljastamisega seotud kulud koos selleks vajalike uuringute läbiviimisega ning muid projekti ettevalmistustöödega, ehitamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Samuti 10 toetatakse hoone ja selle välise füüsilise taristu ehitamise ning seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli soetamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Tulenevalt Keskkonnaministri 29.06.2021 määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ tuleb mööbli hankimisega seotud hangete läbiviimisel arvestada riigihangete reeglitega. Abikõlbmatud on riiklikud maksud, sh käibemaks ning tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud. Punkt 12. Riigiabi Käskkirja punkt 12 sätestab eelnõus kasutatavad abiliigid. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi. Käskkirja punktis 4.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks IVIAle antav toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Tulenevalt üldisest grupirandi määrusest ja konkurentsiseadusest on rakendusüksusel kohustus muu hulgas esitada Euroopa Komisjonile grupierandi teatis käskkirja jõustumisest 20 tööpäeva jooksul, samuti on kohustus esitada antud riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Elluviija on õiglase ülemineku kava ja meetmete nimekirja alusel rakendusasutusele esitanud taotluse vastavalt grupierandi määruse artikli 6 nõuetele ja rakendusüksus on taotluse osas teostanud vastavalt rakendusasutuse kirjalikele suunistele vastavuskontrolli. Samuti määratakse rakendusasutuse ja elluviija kohustus abi andmist käsitlevate andmete säilitamise kohta kümme aastat alates käskkirja (nn kava) allkirjastamisest ning toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Täiendavalt märgitakse ära, toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 sätestatud juhtudel ja ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. Punkt 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. Punkt 14. Elluviija õigused ja kohustused Elluviijale kohalduvad ÜSS2021_2027 § 2 punktis 4 ja ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja § 11 lõigetes 1-3 toetuse saajale sätestatud kohustused. Lisaks eespool toodule on elluviija tulenevalt riigiabi nõuetest kohustatud tagama huvitatud kasutajatele juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Samuti peab jälgima, et mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja 11 mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Toetuse saaja peab nimetatud põhimõtet arvestama ja analüüsima vastavas puhastulu analüüsis. Elluviija kohustub tagama, et käskkirja alusel tehtavaid abikõlblikke kulusid ei hüvitata samaaegselt muudest meetmetest ega riigi toetustest. Punkt 15. Aruandlus Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe-, lõpp- ja järelaruande vormi. Toetuse saaja esitab 30. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil, samuti infot väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete kohta. Projekti viimase kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, esitatakse projekti lõpparuandes. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta. Elluviija esitab järelaruande aasta pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist, mis sisaldab informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta. Kui elluviija teeb hoonele vabatahtlikus korras ligipääsetavuse auditi, siis võiks see olla lisatud lõpparuandele. Punkt 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse § 34–38 sätestatule. Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad mitteabikõlblikud kulud elluviija tasuda, peab elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra väheneb käesoleva käskkirjaga kinnitatud eelarve vastavalt ühendmääruse § 37 lõikes 5 sätestatule. Punkt 17. Vaiete lahendamine Punktis määratletakse vaiete esitamise viis ja vaiete läbivaatajad. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid ning komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 12 Eelnõu arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond. Täiendavalt on eelnõu kooskõlas üldise grupierandi määrusega. 4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele järgmiselt. 4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele: Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 6 “Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos käskkirja eesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava TAIE-ga. Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse. 4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega. MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt 3,6% ehk umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes, sh mäetööstus ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid) on Ida-Virumaa hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem tagasihoidlik. Siit ka oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute tegevusalade ja ettevõtetega. Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad. Statistikaameti prognoosi4 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv 10 aastaga (2019–2029) 17% ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–2019 keskmist tööjõus osalemise määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga viiendiku ehk ligi 13 000 võrra5. Kuna töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr suurenemist, siis on võimalik teatud määral 4 RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI (ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019] 5 Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete põhjal koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused. 13 ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul kui tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti keskmisele tasemele, väheneks tööturul aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam kui 6000 inimese võrra. Arvestades neid prognoos võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse vahel Ida-Virumaa majanduses. Eelnõu panustab siin uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse kasutades selleks ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamiseks inkubatsiooniteenuse väljaarendamist tööstuse abil. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja elulisuse tõstmiseks arendatakse välja ja rakendatakse vastav inkubatsiooniprogramm. Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi rakenduskava ja riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud käskkirja punktis 5 ja seletuskirja punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret. Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 4.3 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 ellu viidud sarnaste sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2027 rakenduskava koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud eesmärke. Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku fondi ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades ligikaudset teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas. Samuti on läbi viidud eraldi tasuvus- ja teostatavusanalüüs. Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi sarnaste meetmete rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel). 14 4.4 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 7. Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks IVIA, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna IVIA on riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. IVIA puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud sihtasutusega. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 12 ning punkti selgituses seletuskirja punktis 10. 4.5 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega (vt ka seletuskirja punkti 7). Tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Narva tööstusinkubaatori vastavuskontrolli on EIS teostanud, sh on läbi viidud eraldi „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse analüüsid. 5. Eelnõu mõjud Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset mõju eeskätt järgneva osas: a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne; b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu toetamine – eelnõu sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks tööstusele ka teisi valdkondi) ning selliste eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust, tekitades selleks uut tootmist eri tegevusvaldkondade üleselt ning soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist. c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine - investeeringute elluviimise toetamine võimaldab luua piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed nii tänastele (eeskätt) Ida-Viru maakonna töötutele kui piirkonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele mittetöötutele. Mõjusid on täiendavalt analüüsitud punktis 7. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste konventsiooni arvestamise kontroll-leht on lisas 2 ning riske on hinnatud lisas 3. 15 6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu sätestab käskkirja tegevuste seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva käskkirja tegevustele või millesse tegevused panustavad. Seosed sama erieesmärgi teiste toetuse andmise tingimusi reguleerivate õigusaktidega:  meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist, aidates kaasa Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käesoleva käskkirja tegevused aitavad luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja koostöövõimalusi turismisektori ettevõtjatele uute inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi viia teavitus- ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja Eesti maine tõstmiseks ning mis on omakorda oluline ka turisminõudluse suurendamiseks.  seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“. Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine täiendab käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi võimalusi, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks.  Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmega, kuid kõige otsesem seos on sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida-Viru maakond on rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. Käskkiri panustab samasse eesmärki, luues ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal. Seos valdkondlike arengukavadega: 16   „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 – 2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: loob ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal  „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe strateegiat, edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi.  Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele. 7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele Toetuse andmise tingimuste, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs: „Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine). Praxise uuringu kohaselt on põlevkivisektori kiire kahanemise korral ohustatud ametikohtadel töötavatest inimestest 40% ehk 1130 üle 50- aastaseid ning 1730 inimest alla 50-aastaseid ehk osalevad potentsiaalselt tööturul ka 2035 aastal. Põlevkivisektori kahanemine võib tuua väljarände täiendava suurenemise, kusjuures väljarändajateks on eeskätt nooremas eas inimesed. Kõrge lisandväärtusega tooteid ja/või teenuseid pakkuvate ettevõtete ja kõrgepalgaliste töökohtade tekkimine loovad eeldused noorte jäämisele Ida-Virumaale ja avaldavad kaudset positiivset mõju noorte tööhõive kasvule Ida-Virumaal. Eesti majandus on uuendusmeelne ja Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik teaduspõhine Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus. Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosi kohaselt on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Statistikaameti andmetel on Ida-Virumaal maakondade lõikes kõige madalam naiste ja meeste tööhõive määr (55%). Lisaks väheneb elanike arv väljarände tõttu, kusjuures rändavad välja pigem naised ja noored. Samuti iseloomustab Ida-Virumaad suur sooline palgalõhe, sh põlevkivisektoris. Rajatav taristu ja lisanduvad inkubatsiooniteenused loovad eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks. 17 Uute kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine nii meestele kui naistele avaldab eeldatavalt kaudset positiivset mõju ka naiste ja meeste tööhõive kasvule Ida-Virumaal ja soolise palgalõhe vähenemisele. Üüripindade rajamisel pööratakse tähelepanu, et tootmis- ja bürootaristu (sh riietusruumid, tualetid, personaliruumid jms) oleksid kujundatud nii naiste kui meeste vajadustele vastavaks. Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks Ligipääsetavus Hooneid rajades arvestatakse Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruses 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" toodud nõuetega ning tagatakse ligipääsetavus kõikides projektiga seonduvates tegevusest. Sealhulgas on ligipääsetavad sihtrühmadele mõeldud üüripinnad, arvestades, et sihtrühma võivad kuuluda ka erivajadusega inimesed. Meetmel on seos ligipääsetavuse teemadega. Meetme tasemel ei ole võimalik antud teemat analüüsida, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist. Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Regionaalne tasakaalustus Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused. Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal võimaldab meetme puhul täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka Eesti ja välismaiste ettevõtete võimalustesse tegutseda ja areneda maakonnas ning inimestele tekkivatesse täiendavatesse võimalustesse saada tasuvat tööd luues endale ettevõtte või arendades olemasolevat või uut. Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna inkubatsiooniprogrammi läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi on ettevõtjatel võimalik oma äritegevuses ära kasutada. Sekkumisvõimaluste analüüs: 1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud meetme eelarves ei ole ette nähtud täiendavaid vahendeid 18  lisaks toetusele. Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid nõustada. 2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi meede planeeritud, kuid ka tugiteenuste meetme eelarves on sellisteks tegevusteks inkubatsiooniprogrammis oma koht. 3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – tugiteenuste meede rakendubki vaid ühe maakonna piires, Ida- Virumaal. 5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on universaalne, kuid siiski tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – tugiteenuste meede toetab eriprojekte vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste meede on mõnes mõttes ka piloot, mis rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 9) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida- Virumaal. 10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida- Virumaal . 11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja on pigem suunatud ühe piirkonna kesksete ettevõtlusetugiteenuste arendamisele, siis pole täiendavaid sekkumisvõimalusi vaja ette näha. Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses. Keskkond/Kliima Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Narva tööstusinkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. 19  Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus antud taristuprojekti juures kliimariskide edasiseks hindamiseks Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus. 8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises. 9. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Õiglase ülemineku juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Kooskõlastamisel esitatud arvamuste arvestamise kohta leiab infot seletuskirja lisast 1. Lisad: Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel; Lisa 2 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht; Lisa 3 Riskihindamise tabel. 20  Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. Kontrollikoht RISKIVALDKOND Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse osas on võimalik infot küsida elluviijalt. Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda Korruptsioon ja huvide konflikt hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar. Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole tugineti. Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või grupierandiga hõlmatud riigiabiga. Riigiabi ja/või vähese tähtusega Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda abi esineminise kohaldumine hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar  Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest finantsallikast. Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ- Pettuserisk - Topeltfinantserimine le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid maandamismeetmeid. Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada, kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste rahastajatega regulaarselt….(kuidas) Toetuse kasutamine ei ole Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima läbipaistev ja/või ei toimu riigihankeid. konkurentsi ära kasutades. Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid) Keskkonnamõjudega ei ole arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning arvestatud kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue kliimakindluse tagamiseks. Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti  HINNANG 0 1 Risk puudub Madal risk Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu Toetuse saajal on dokument), kuid see pole efektiivne - strateegia/tegevuskava (või muu toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised dokument), kus on põhimõtted kirjas ja koolitused, kuid need pole regulaarsed. mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi TATis (või TAT seletuskirjas) on koostaja/ toetuse saaja viib läbi viidatud korruptsiooniseadusele või regulaarselt selleteemalisi koolitusi. muude tingimustega on risk maandatud. Võib esineda grupierandiga hõlmatud Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA- esitamisega seonduvad l on olemas analüüs. protseduurireegleid, mis on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 34².  Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke Hinnatavale meetmele sarnase sisuga toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja/või raamatupidamine toimub ei rakendata. tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on avalik- riigiasutused/riigi hallatavad asutused õiguslikud juriidilised isikud, kelle ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid hangete läbiviimise eest vastutab vastav või riigiasutus (allasutus), kellele on riigiasutus, kellel on antud ülesanne antud vastav ülesanne. riigihangete läbiviimiseks Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et eelduslikult oluline negatiivne Meetme DNSH analüüsis on keskkonnamõju puudub, kuid on toodud tuvastatud, et oluline negatiivne välja soovitused keskkonnamõjude keskkonnamõju puudub (meede ei ennetamiseks, mis on nõudena mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme kehtestatud käskkirjas/määruses, meede). Projekti tasandil ei ole vaja välistamaks toetavate projektide vastuolu DNSH hindamist läbi viia. Pole DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole tegemist taristuinvesteeringuga. projekti põhiselt DNSH hindamise läbi viimine. Pole tegemist taristuinvesteeringuga. KOONDHINNANG 7  Majandus- ja infot „Narva tööstusinku Lisa HINNANG 2 3 Max. Keskmine risk Kõrge risk SKOOR Selliseid põhimõtteid strateegias (või muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või Mitteametlikud põhimõtted TAT koostajal puudub sellekohane info. eksisteerivad, aga need ei ole kirjas TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole asutusesisestes dokumentides või 3 viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole teadaolevalt on esinenud juhtumeid selgelt välja toodud tingimusi, millega viimase 2 aasta jooksul. saab vältida huvide konflikti ja korruptsiooni. Võib esineda riigiabi või VTA või grupierandina antav abi, kuid määruses Võib esineda riigiabi või VTA ja või seletuskirjas puuduvad juhised nende määruses (seletuskirjas) on selged hindamiseks (puudub analüüs või 3 juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse puuduvad selged viited esinemise kohta) ning on hinnatud ergutava mõju aspekti. ning puuduvad hinnangud ergutava mõju aspekti osas  Rakendatakse hinnatavale meetmele Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse infosüsteemi ja rahastust on lihtne kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse 3 kontrollida esiatatud kuludokumendi infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik loetelu alusel (ei kasutata kontrollida dokumendipõhiselt kindlasummalist makset ega (kasutatakse kindlasummalist makset või ühikuhindasid). ühikuhindasid) Elluviijad/toetuse saajad on avalik- õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt. Või Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised Juriidilised isikud, kellel puudub isikud, kellel puudub riigihanke 3 riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on läbiviimise kohustus õigusaktiga kehtestatud kohustus ostu/teenuse riigihangete registris avaldamine Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, esinevad olulised keskkonnariskid, mille et esinevad keskkonnariskid, mille maandamiseks on ette nähtud maandamiseks või ennetamiseks on ette leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on tegevused on erinevad ning on risk, et on läbi viia projekti tasandil hindamine. meetme hinnang ei ole piisavalt detailne 3 Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või välistamaks DNSH põhimõtetega samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole vastuolu. Vajalik on projekti tasandil taristuinvesteeringuga, mille puhul on DNSH hindamine. Tegemist on nõutav kliimakindluse tagamise taristuinvesteeringuga, mille puhul on hindamine. nõutav kliimakindluse tagamise hindamine. Kokku skoor 15 keskmine risk  Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ seletuskiri Lisa 3 TAT Riskihindamise tabel Selgitus riski hindamisel. Hinnatud Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, SKOOR mis riskiskoori mõjutavad. Käskkirjas toodud tegevuste elluviija on avaliku sektori arendusorganisatsioon IVIA. Avaliku sektori ja riigi asutajatele kuuluvatena on sellised sihtasutused igaastaselt 1 auditikohustuslikud. IVIA raamatupidamine on iseseisev, esitatakse majandusaasta aruendeid ning järgitakse põhikirjas pandud seonduvaid ülesandeid ja nõudeid. Käskkirja ja seletuskirja koostamisel teostatud riigiabi analüüsi tulemusena on tuvastatud riigiabi kasutamine. Vastavauskontroll 1 on teostatud EISi poolt, mille kohta selgitus ja juhised seletuskirjas. MKMi ministri käskkirjaga rahastatakse IVIAt Narva tööstusinkubaatori rajamiseks. 1 Sarnase sisuga meedet ei rakendata muudest allikatest. Tegevuste elluviija on avaliku sektori ja riigi asutatud arendusorganisatsioon. IVIA on kohustatud läbi viima 1 riigihankeid ja järgima riigihangete seadust; viide riigihangetele on nii seletuskirjas kui käskkirjas. Toetuse andmise tingimuste käskkirjas ja ka seleturskirjas on viited nii kliimakindluse analüüsi kui ei kahjusta oluliselt 3 põhimõtte järgimise hinnangu kohta vastava Narva tööstusinkubaatori rajamiseks. Vastavad dokumendid on läbinud vastavuskontrolli EISi poolt. 7 Ettepanekud riski maandamiseks ja kontrollifookuse suunamisel (täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)  KÄSKKIRI 10.10.2024 nr 71 Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi; Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Käskkirjas ette nähtud toetuse andmisele ja kasutamisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käskkirjas toodud erisustega. 1.3. Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse ning finantskorrektsiooni otsus toimetatakse kätte ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui selles keskkonnas ei nähta ette vastava dokumendiliigi esitamist, esitatakse dokument digitaalselt allkirjastatuna. 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaale Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine, mis võimaldab Ida-Virumaal luua eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtjate ja uute töökohtade tekkimiseks ning uuenduslike toodete ja teenuste väljaarendamiseks. 2.2. Toetuse andmise tulemusel saab Jõhvis olema loometööstuse inkubaator uutele ja juba tegutsevatele ettevõtjatele.  2 3. Seosed teiste dokumentidega 3.1. Toetusega panustatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 16 „Programmi „Ettevõtluskeskkonna programm 2024–2027“ kinnitamine“ kinnitatud teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse programmi „Ettevõtluskeskkonna programm 2024–2027“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse. 3.2. Toetus aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel. Sihi saavutamist mõõdetakse näitajatega, milleks on „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. 3.3. Toetuse andmine panustab ka Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse ja Vabariigi Valitsuse 18. novembri 2021. a istungil heaks kiidetud „Kultuuri arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi „Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“ saavutamisse. 4. Toetatavad tegevused 4.1. Toetatakse Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamist ja sisustamist. 4.2. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20) artiklis 9 nimetatud tegevusi. 4.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L198, 22.06.2020, lk13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 4.4. Toetatavate tegevuste elluviimisel tagatakse taristu kliimakindlus, mille saavutamiseks võetakse projekti arendamisel arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside jalajälge ning kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi. 5. Toetatavate tegevuste tulemus-ja väljundnäitajad Toetatavaid Näitaja nimetus ja Sihttase Selgitav teave tegevusi mõõtühik mõõdetakse järgmiste näitajatega: Meetmete nimekirja näitajad Väljundnäitaja Loodud 44 (2026) Loodava inkubaatori ettevõtlusinkubatsiooni maksimaalne mahutavus (kui võime paljudele ettevõtjatele on Mõõtühik: inkubaatoris võimalik  3 Ettevõtjad korraga inkubatsiooniteenust pakkuda). Näitaja täitmist raporteeritakse pärast inkubaatori valmimist, hiljemalt lõpparuandega. Tulemusnäitaja VKEd, kes kasutavad 11 (2027) Toetuse abil rajatud ettevõtlusinkubaatori inkubaatori inkubantide arv teenuseid pärast (unikaalsed VKE-d), kes inkubaatori asutamist kasutavad inkubaatori Mõõtühik: ettevõtjat teenuseid ühe aasta jooksul aastas inkubaatori valmimisest. Näitaja täitmist raporteeritakse üks kord abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva aasta lõpus järelaruandega. Projektispetsiifilised näitajad Valminud inkubaatorid 1 (2026) Näitaja täitmist Mõõtühik: arv raporteeritakse pärast inkubaatori valmimist, hiljemalt lõpparuandega. 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus 6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 7. Elluviija Toetatavate tegevuste elluviija on sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi elluviija). 8. Sihtgrupp 8.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel loodud Jõhvi loometööstuse inkubaatori osutatava inkubatsiooni teenuse sihtgrupp on: 8.1.1. Eestis registreeritud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingute artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) I lisa artikli 2 tähenduses; 8.1.2. Eestis registreeritud sihtasutused ja mittetulundusühingud. 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026. 10. Tegevuste eelarve Toetatavate tegevuste eelarve on 10 990 000 eurot, mis eraldatakse elluviijale 100 protsendi ulatuses Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest.  4 11. Kulude abikõlblikkus 11.1. Abikõlblikud on järgmised kulud: 11.1.1. ehitusliku projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi kulud; 11.1.2. sisekujundusprojektide koostamise kulud; 11.1.3. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud; 11.1.4. muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud; 11.1.5. hoone välise füüsilise taristu ehitamise kulud; 11.1.6. hoone ehitamise kulud; 11.1.7. seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli kulu. 12. Riigiabi 12.1. Toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 12.2. Rakendusasutus ja elluviija peavad säilitama riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates käesoleva käskkirja jõustumisest. 12.3. Toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. 12.4. Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel ja ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetust makstakse elluviijale ühendmääruse § 27 lõike 1 punktide 1 või 2 alusel lähtuvalt elluviija esitatud maksetaotlusest. 13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusega kulu tekkimist ja tasumist tõendavad dokumendid ning hankelepingud. Rakendusüksuse nõudmisel esitab elluviija ka riigihanke alusdokumendid. 13.3. Elluviija esitab maksetaotluse mitte tihedamini kui kord kuus. 14. Elluviija õigused ja kohustused 14.1. Elluviija peab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele täitma ka järgmisi kohustusi: 14.1.1. tagama taristule juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel ning taristu kasutamise tasu vastavuse turuhinnale; 14.1.2. tagama punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse ning punktis 5 esitatud näitajate sihttasemete saavutamise; 14.1.3. tagama punktis 10 esitatud eelarvest kinnipidamise; 14.1.4. tagama hoonete ja taristu projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustikus toodud nõuete täitmise; 14.1.5. tagama taristu kliimakindluse, võttes arvesse kliimakindluse hindamise tulemusi;  5 14.1.6. järgima tegevuste elluviimisel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet ja hindamise tulemustes toodud leevendusmeetmeid; 14.1.7. tagama taristu eesmärgipärase kasutamise ja varade säilimise viie aasta jooksul viimase makse saamisest arvates; 14.1.8. tagama, et loometööstuse inkubaatori rentnik ei tegele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 nimetatud tegevustega. 15. Aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 30. jaanuariks. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning järelaruande aasta pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist. 15.2. Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid tegevuste edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil ning ülevaadet väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete kohta. 15.3. Lõpparuanne peab sisaldama kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta ja näitajate saavutustasemeid. Lõpparuandes esitatakse panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse ning horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse ning teave kliimakindluse tagamiseks kasutusele võetud lahenduste kohta. 15.4. Järelaruanne sisaldab informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta. 15.5. Rakendusüksus kinnitab vahe-, lõpp- ja järelaruande või tagastab selle täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28– 30 ning ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. 16.2. Finantskorrektsiooni otsuses abikõlbmatuteks loetud kulude võrra vähendatakse käskkirja punktis 10 esitatud eelarvet. Abikõlbmatud kulud jäävad elluviija tasuda. 17. Vaidemenetlus 17.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse vaidlustamisel tuleb esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 32 lõikele 3. 17.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse vaidlustamisel tuleb esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 32 lõikele 2. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister  25.09.2024 Majandus- ja tööstusministri käskkirja „Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkiri „Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine“ kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ET L 231, 30.06.2021, lk 1-20) artikli 8 lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega „investeeringud uute ettevõtete loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu, mis toovad kaasa töökohtade loomise". Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatavate toetatavate tegevustega panustatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“. Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti. Ida-Viru ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamise meetme kogumaht on kokku 29 miljonit eurot, millest 5 miljonit eurot on suunatud Ida-Virumaal inkubatsiooniteenuste pakkumisele (edaspidi tugiteenused) ning 24 miljonit eurot Narva ja Jõhvi inkubaatorite rajamisele ja sisustamisele ning Jõhvi äripargi teise etapi tehnilise taristu rajamisele. Kogu programmi elluviimiseks kehtestatakse rajatavate inkubaatorite kohta eraldi käskkirjad (kokku viis käskkirja, millest üks on tugiteenuste osutamiseks, 3inkubaatorite rajamiseks ja sisustamiseks ning üks tööstuspargi tehnilise taristu rajamiseks). Majandus- ja infotehnoloogiaminister on kehtestanud 28.01.2024 käskkirja nr 13 “Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine” (tugiteenused), 23.04.2024 käskkirja nr 30 „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ ning majandus- ja tööstusministri 27.08.2024 käskkirja nr 67 „Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamine“. Lisaks käesolevale käskkirjale valmistatakse veel ette toetuse andmise tingimusi Jõhvi äripargi teise etapi taristu rajamiseks. Inkubaatorite spetsialiseerumise valdkondades on kliendid unikaalsed ehk ei kattu teiste inkubaatorite klientidega. Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade loomisest ning teadmus- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru maakonnas. 1 Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid (vt seletuskirja lisa 1). Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on käskkirja rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (vt seletuskirja lisa 2). Käskkirja alusel toetatavad tegevused avaldavad positiivset mõju samuti: • tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisele; • Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisele. Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse käskkirjaalusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab TAIE mõõdik Sihttase aastal 2035 Viimane teadaolev tase ja aasta 1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 77,5% (2023) 2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 29,5 mld eurot (2023) 3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP 59% 62,4% (2022) elaniku kohta EL-27 keskmisest 4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete 1650 1244 (2021) arv, mille käive on suurem kui 200 000 € (kolme aasta keskmisena) Allikas: TAIE Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid eesmärke. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning elluviija ning rakendusüksuseks oleva Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi ka EIS) õigused ning kohustused. Käskkirja eelarve on ÕÜFist 10 990 000 eurot, millega toetatakse Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamist. Toetust antakse programmi elluviijale, sihtasutusele Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi ka IVIA). 2 Käskkirja ja seletuskirja koostasid MKM-i majandusarengu osakonna ekspert Kaarel Lehtsalu (e-post: [email protected], telefon: 715 3414), EIS-i toetuste keskuse ettevõtluskonsultant Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627 9704). Käskkirja juriidilise ekspertiisi teostasid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e- post: [email protected], telefon 639 7652) ning EIS-i jurist Age Rebane (e-post: [email protected], telefon: 627 9401). Õiguslikke ettepanekuid tegi MKM-i strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected], telefon: 631 3609). 2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb 17 punktist, mis selguse mõttes on liigendatud alapunktideks. Punkt 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi; Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ (edaspidi sekkumine) rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamiseks ja sisustamiseks. Punkt. 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse andmise eesmärk on Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamise ja sisustamise kaudu luua eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtjate tekkimiseks, uuenduslike toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal. Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes (mis ei suuda oma tegevust ümber kujundada). Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on saanud toetuda põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020. a läbi viidud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“ viidatakse viimaste aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu vähenemine põlevkivisektoris. Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele, kuhu laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid, samuti füüsilise isiku tulumaksu. Üheks perspektiiviks on ergutada Ida-Virumaal süsinikuheitmete neutraalse loomemajanduse arengut, pakkudes avaliku sektori poolt rajatavat ettevõtlustaristut, mis stimuleeriks loomemajanduse ettevõtete teket ja kasvu regioonis. Kaasaegsete ladude ja töökodade pakkumist üüripinnana üheskoos loomemajanduse inkubatsiooniprogrammiga regioonis siiani 3 veel pole. Loomeettevõtete arengule ja kasvule aitab olulisel määral kaasa inkubaatori osana rajatav stuudiokompleks läbi filmi- ja muu audiovisuaaltööstuse produktsioonide teenindamise. Stuudiote rajamisega tehakse võimalikuks ja toetatakse kohalike valdkondlike ettevõtete arengut ja rahvusvahelist võrgustumist. Selleks ehitatakse hiljemalt 2026. aastaks Jõhvi Äripargi territooriumile kaasaegne loometööstuse taristu koos audiovisuaalse tööstuse vajadustele vastava stuudiote kompleksiga. Loometööstuse inkubaatoris tegutsevad üüripindadel valdkonna loomeettevõtted, kellel on võimalus läbida loomemajanduse inkubatsiooniprogramm ettevõtte ja kompetentside arendamiseks, lisaks luuakse üüripinnad filmi- ja muu audiovisuaaltööstusele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele, moodustades üheskoos ja kaasates partnervõrgustikku uusi huvi- ja tugigruppe ning arendades kasvava potentsiaaliga filmitööstuse ökosüsteemi. Arvestades rahvusvahelist filmi- ja virtuaaltootmise mahu kasvu, on tegemist ühe potentsiaalse tegevusalaga, millel on suur perspektiiv regiooni ettevõtluse mitmekesistamiseks. Asjast huvitatud kasutajatel on pakutavaid bürooruume võimalik üürida peale avanenud võimalustest teavitamist keskuse operaatori poolt avalikult. Üürihinnad on viidud vastavusse turuhindadega. Rentnik ehk antud kontekstis inkubant ei tohi tegeleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 nimetatud tegevustega. Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata: a) tuumajaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist; b) tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ega turustamist; c) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid ettevõtjaid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid investeeringuid; d) investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega. Nii rajatav taristu kui seal pakutavad inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku, toetades majandusstruktuuri muutmist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimist Ida-Virumaal. Punkt. 3. Seosed teiste dokumentidega. Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisega ja programmi tegevuse 1.1. „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ elluviimisega. Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse käskkirja alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab. 4  2022* 2024 2025 2026 2027 (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Eesti positsioon Doing 18. N/A** N/A** N/A* N/A** Business indeksis (koht (2020) edetabelis) Allikas: Maailmapank Kaupade ja teenuste 30,9 30 31 32 33 eksport (mlrd eurot) Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad 62,4 62,05 62,5 62,95 63,4 loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest (%) Allikas: Eurostat * Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta ** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks. *** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate väärtustega tulenevalt mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti tõetamme metoodikaga. Samuti arvestavad toetatavad tegevused ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide ning „Kultuuri arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi „Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“ saavutamisse. saavutamisse. Tegevustega näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja punktides 5, 6 ja 7. Punkt 4. Toetatavad tegevused Käskkirja punktis 4 on välja toodud toetatavad tegevused, milleks on Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine ja sisustamine, st hoone ehitamine ja sisustamine võimaldamaks pakkuda selles nn inkubatsiooniteenuseid. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada käskkirja punktis 2 toodud eesmärgid ning tulemused. Loometööstusinkubaatori rajamine aitab kaasa ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamisele vajalikul, sobival ja tõhusal moel. Toetuse andmise tulemusel on loodud loometööstusinkubaatori näol Jõhvis eeldused loome- ja filmitööstuse ettevõtjatele, välja on arendatud tänapäeva nõuetele vastav taristu ja filmistuudiod ning uued teenused. Ida-Virumaa majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks. 5 Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena viis Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis läbi uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“1. Uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi 16 000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv oluliselt vähenenud ning 2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese. Põlevkivisektorit iseloomustab maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk (1700 eurot). Töötajaskonnast 80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja käsitöölise või masinaoperaatorina./…/“ Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“ . Sellesse kategooriasse on sobilik lisada ka filmitööstus, mille arengule Eestis käesolev projekt annab olulise sisendi. Punktis 4.2. loetletud eraldi välistustega seotud tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad ei saa kasutada loometööstuse inkubaatori teenuseid ega seal ruume rentida. Ruumide rentimine ei kohusta rentnikku inkubatsiooniteenuseid kasutama. Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamisel tagatakse taristu kliimakindlus, mis projekti arendamisel võtab arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside jalajälge ning kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi. Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur on tellinud analüüsi taristu kliimakindluse tagamiseks ning „ei kahjusta oluliselt” põhimõtete analüüsi. Mõlemad analüüsid on koostanud valdkondlikud eksperdid ning analüüside kohaselt vastab kliimakindluse analüüs Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ esitatud nõuetele. „Ei kahjusta oluliselt“ analüüs on kooskõlas rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendiga, mis põhineb Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused" lisal 2. Analüüside tulemusi on arvestatud käskkirja tingimuste ja seletuskirja kujundamisel. „Ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tulemusena tõid eksperdid Jõhvi loometööstuse inkubaatori puhul välja, et üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ suuniste alusel nõutud. Eksperdid järeldasid, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav. 1 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 6 Samuti ei kahjusta projekti tegevused veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit ja kokkuvõttes projekt ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju ning projekti tegevused ei suurenda kokkuvõttes märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Eksperdid leidsid, et projekti tegevus (ettevõtte tegevuse absoluutset mõju silmas pidades) ei kahjusta märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi loometööstuse inkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt moodustab kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja elektrienergia tootmisega, 414,4 t CO2ekv/aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks.“ Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamisel toimub kasvuhoonegaaside heide selleks kasutatavate masinate kütuste põletamisest. Ehitustöid teostab riigihankega leitud ettevõtja, seega ei ole heide otseselt projekti elluviija kontrolli all. Võttes arvesse ehituse kestvust ning, et taristute eluiga on pikem kui 50 aastat, siis ei peeta ehitusaegset kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärseks. Taristu kasutusaegne heide on eelkõige seotud hoonete kompleksi energiatarbega. Rajatava loometööstuse inkubaatori kompleksi kuuluvad rajatised on planeeritud liginullenergiahoonena (A-energiaklass). Elektri tarbimine toimub võrgust ning hoone osana rajatavast päikesepargist. Ühtlasi on Jõhvi äri- ja logistikapargi arendajal kavas rajada päikesepark, mis võimaldab äripargis tegutsevatele ettevõtjatele otseühendust taastuvenergia tootmisüksusega ning saavutada seeläbi veelgi kõrgema energiaklassi. Mõlemal juhul on vastavus kliimaeesmärkidega tagatud, kuna ka võrguelektri puhul on riiklikult seatud siht suurendada taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia osakaalu. Kavandatud taristuobjekti projekteerimisel on kavandatud rida meetmeid tegevusega kaasneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks. Projekteerimisel lähtutakse kaasaegsetest energiasäästu tehnoloogiatest. Hoone projekteerimise nõueteks on seatud kõrge energiatõhusus, roheenergiavarustuse tehnoloogiate rakendamine, kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automatiseerimine ja nutikas reguleerimine. Taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (eelkõige filmitööstus), kelle tegevus on väikese süsinikujalajäljega. Tuleviku vaates otsitakse täiendavalt võimalusi taastuvenergia kasutuse suurendamiseks. Selleks loovad võimalusi Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja poolt kavandatud päikesepargid. 7 Tulevikus on võimalik kaaluda täiendavate energia tootmis- ja salvestusüksuste rajamisest. Kuna taristuobjekt hakkab asuma areneval tööstusalal, siis loob see eelduse koostööks (sh taastuvenergia tootmiseks) kõrvalasuvate ettevõtjatega. Soojusvajaduse katmiseks liitub kompleks kohaliku keskküttevõrguga. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et tegevusega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet ning projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. Hoones toimuva tegevuse kohta on toodud suunised, mis puudutavad näiteks prügisorteerimist, taaskasutuse propageerimist (võimalusel taaskasutatavate materjalide kasutamine töökodade tööprotsessides, ringmajanduse põhimõtted) ning kogu filmitootmisprotsessi ahelas osalejate koondumist taristule või selle vahetusse lähedusse (kogu väärtusahela roheline suund). Roheline ning keskkonnasäästlik filmitootmine on üks väga oluline aspekt, mida rakendatakse nii arenduses kui ka edasises toimimises. Tänapäeval on need filmide tootmisel väga olulised valikukriteeriumid, sest kestlikult toodetud filmidele saab taotleda toetuseid. DNSH analüüsis on leitud, et taristu kasutusega ei kaasne jäätmete tekke suurenemist. Taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (filmi- ja videotööstus). Seega kaasneb taristu kasutusega põhiliselt segaolmejäätmete, paberi, papi, biolagunevate jäätmete ja pakendi jäätmeliikide teke. Taristu kasutusajal tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning antakse üle selleks luba omavale jäätmekäitlusettevõtjale, lähtudes kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrast Punkt 5. Toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad Käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale Jõhvi ettevõtluse toetamiseks loometööstuse inkubaator, mis pakub teenuseid ja inkubatsiooniprogrammi nii inkubatsiooni teenuse toel kasvada kavatsevatele mikro-, väike- ja keskmise suurusega alustavatele ettevõtjatele kui ka Ida-Virumaal enda arengut nägevatele äriühingutele, kodanikeühendustele ja sihtasutustele. Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega: Näitaja nimetus Sihttase Selgitav teave ja mõõtühik Meetmete nimekirja näitajad Väljund- Loodud ettevõtlus-inkubatsiooni 44 (2026) Loodava inkubaatori näitaja võime maksimaalne mahutavus (kui Mõõtühik: paljudele ettevõtjatele on Ettevõtjad inkubaatoris võimalik korraga inkubatsiooniteenust pakkuda). Näitaja täitmist raporteeritakse pärast inkubaatori valmimist, hiljemalt lõpparuandega. 8 Tulemus- VKEd, kes kasutavad ettevõtlus- 11 (2027) Toetuse abil rajatud näitaja inkubaatori inkubaatori inkubantide arv teenuseid pärast inkubaatori (unikaalsed VKE-d), kes asutamist kasutavad inkubaatori Mõõtühik: ettevõtjat aastas teenuseid ühe aasta jooksul inkubaatori valmimisest. Näitaja täitmist raporteeritakse üks kord abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva aasta lõpus järelaruandega. Projekti spetsiifilised näitajad Valminud 1 (2026) Näitaja täitmist inkubaatorid raporteeritakse pärast Mõõtühik: arv inkubaatori valmimist, hiljemalt lõpparuandega. Meetmete nimekirja väljundnäitaja on „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“. Väljundnäitaja sihttase „44“ 2026. aastal kajastab inkubaatori mahutavust, st kui paljudele ettevõtjatele on inkubaatoris võimalik korraga inkubatsiooniteenust pakkuda. Meetmete nimekirja tulemusnäitaja on „VKEd, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“. Toetuse tulemusel kasutavad vähemalt 11 ettevõtjat inkubaatori teenuseid inkubaatori valmimisele järgneva aasta jooksul. Arvestatakse vastava lepingu sõlminud ja kliendihaldussüsteemi kantud ettevõtjaid. Nimetatud andmete kogumise eest vastutab IVIA. Kogu meetme rakendamisel kogutakse tulemusnäitaja „VKEd, kes kasutavad inkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ andmeid unikaalsete ettevõtjate kohta. Eeldus on, et ettevõtjad erinevates toetuse abil rajatavates inkubaatorites ei kattu. Kui sama ettevõtja peaks siiski panustama näitajasse eri inkubaatorite tegevuses osalemise kaudu, siis esitatakse näitajasse panustavate ettevõtjate andmed SFOSi sündmuste infosüsteemis (SIS). Projektispetsiifiline näitaja on „Valminud inkubaatorite arv“, mille sihttase „1“ saavutatakse aastal 2026. Meetmete nimekirjas puuduvad mõõdikud, mis sobiks otseselt filmistuudiote tulemuste mõõtmiseks. Stuudiod loovad eeldused selleks, et kõrvale saaksid tekkida muud loometööstuse väikeettevõtted (st stuudiote kliendid on hiljem teenuseid pakkuvate VKE-de kliendid). Lisaks stuudiotele paiknevad loometööstuse inkubaatoris ka muud tüüpi ruumid ja teenused, mis panustavad meetmete nimekirjas olevate mõõdikute sihtaseme saavutamisse. Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Punkt 7. Elluviija ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 kohaselt määrab elluviija minister käskkirjaga. Nimetatud seaduse seletuskirja kohaselt võib eraõigusliku isiku määrata elluviijaks vastavalt halduskoostöö seaduse § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise 9 volitus olla ka seaduse alusel antud haldusaktis. Seletuskirja kohaselt võib elluviija määramisele eelnevalt korraldada avaliku konkursi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse alusel. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur. IVIA on 2009. aastal asutatud avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Eesti Vabariik (asutajaõigusi teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ning Lüganuse vald, Kohtla- Järve linn, Jõhvi vald ja Narva linn. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida-Viru maakonnas, mille alameesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis- ja logistikasektori välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara – tööstusparke, pakkudes tegevuse mugavaks käivitamiseks nn pehme maandumise tugiteenust turutingimustel. Elluviija roll on loometööstuse inkubaatori ehitamine ja sisustamine Jõhvis, selleks vajalike riigihangete läbiviimine. IVIA hakkab valminud hoonet haldama ning sõlmib hoone kasutajatega rendilepingud. IVIA põhikirja järgi on IVIA põhieesmärk ettevõtluskeskkonna arendamine ja majanduskeskkonna mitmekesistamine Ida-Virumaal; (välis-) otseinvesteeringute toomine Ida- Virumaale ja selleks Ida-Viru maakonnas arendusprojektide ehk tööstusalade aktiivne väljaarendamine. IVIA on avaliku sektori hankija riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 tähenduses. Elluviija tagab asju ostes või teenuseid või ehitustöid tellides kooskõla riigihangete seadusega. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 (edaspidi ühendmäärus) § 43 lõike 5 kohaselt võib elluviidava tegevuse volitada eraõiguslikule juriidilisele isikule, kellel on nende teostamiseks ja tulemi saavutamiseks vastav suutlikkus, mida hinnatakse järgmiste asjaolude põhjal: 1) eraõiguslikul juriidilisel isikul on koostatud ülesannete täitmiseks tööprotseduurid ja - reeglid: 2) tal on võimalik kasutada ülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad, sealhulgas riigiabi ning riigihangete küsimustes, ning ta täidab ülesande täitmiseks vajalikud muud eeldused: 3) ta suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 4) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise; 5) ta kohta puuduvad andmed karistusregistris; 6) ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud lepinguid; 7) tal puudub maksuvõlg, samuti lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevus. Rakendusasutus on veendunud, et IVIA suudab väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks toetatavad tegevused ellu viia. Elluviija valikut toetab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, IVIA ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll2 , milles lepitakse kokku Ida-Virumaa 2 https://ivol.ee/documents/9867329/19704180/Kavatsuste+protokoll+arendustegevuste+ellu+viimiseks_0.pdf/7305d58c-12e1-4f68-8b63- 006267016269 10 ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste arendamise tööjaotus. IVIA-l on pikaajaline kogemus tööstusalade väljaarendamisel ning investeeringute (sh välisinvesteeringud) kaasamisel, samuti välja arendatud objektide haldamisel. 2021. aasta seisuga on IVIA poolt välja arendatud ca 250 ha tootmis- ja ärimaad (koostatud detailplaneeringud, projekteeritud taristu, infrastruktuur välja ehitatud). 250 hektarist maast (134 kinnistut) on 80 hektarit (58 kinnistut) võõrandatud investeerimiskohustusega erasektori tootmis- ja logistikaettevõtjatele. Kokku on sõlmitud lepingud 40 ettevõtjaga. Elluviija valikul lähtuti varasemast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel, olemasolevatest kompetentsidest ning toimivast koostöövõrgustikust. IVIA on olnud pikaajaliseks koostööpartneriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mistõttu on loodud eeldused tegevuste kiireks ning sujuvaks käivitamiseks ning tulemuste saavutamiseks. Punkt 8. Sihtgrupp Käskkirjaga toetatavate tegevuste sihtgrupp on ühelt poolt inkubatsiooni teenuse toel kasvavad mikro-, väike- ja keskmise suurusega alustavad ettevõtjad ning teiselt poolt selles asukohas enda arengut nägevad äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, s.h on sihtgrupiks ka rahvusvahelised filmitööstusega tegelevad ettevõtted. Sellega tekib võimalus kasutada inkubaatori teenuseid lisaks äriühingutele ka sihtasutustel ja mittetulundusühingutel, kuid tulemusnäitaja täitumisel võetakse arvesse vaid väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Punkt 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood Abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026. Punkt 10. Tegevuste eelarve Tegevuste elluviimise ÕÜFist rahastatav eelarve on 10 990 000 eurot ning toetuse määr on 100%. Toetuse summa ja toetuse määr on välja arvutatud vastavalt riigiabi reeglitele. Antud projektile kohaldatakse riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). Nimetatud määruse artikli 56 kohaselt abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. IVIA on koostanud ja esitanud rakendusasutusele Jõhvi loometööstuse inkubaatori teostatavus- ja tasuvusanalüüsi. Tegemist on eelnevalt hinnatavate tuludega ning abi summa väljaarvutamiseks on kasutatud diskonteeritud puhastulu arvutamise meetodit. Selle tulemusel on finantseerimisvajaku arvutuskäik ja vähendatud abikõlblike kulude leidmine järgmine: Reaalne diskontomäär 4% Prognoosiperioodi algusaasta 2024 Prognoosiperioodi lõppaasta 2038 Perioodi pikkus 15 aastat 11  Diskonteerimata Diskonteeritud Nr Näitaja väärtus (eur) väärtus (eur) 1 Projekti elluviimise kulud 10 990 000 € 10 162 651 € 2 Projekti vara jääkväärtus 0€ 0€ 3 Projekti tegevustulud 3 294 941 € 4 Projekti tegevuskulud 3 423 107 € 5 Projekti puhastulu 0€ 6 Finantseerimisvajak 10 162 651 € 7 Finantseerimisvajaku määr 100,0% Abikõlblikud projekti elluviimise 8 10 990 000 € kulud Toetustaotluse rahuldamise otsuses või programmis määratletud projekti 9 10 990 000 € abikõlblikud kulud, nn vähendatud abikõlblikud kulud 10 Toetuse määr 100% 11 Toetuse suurus 10 990 000,00 € Punkt 11. Kulude abikõlblikkus Käskkirja punktis 4.1 tegevuste toetamisel on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud kulud, mis vastavad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 56 lõikele 5 ja ühendmääruse paragrahvis 15 toodud tingimustele. Sealhulgas toetatakse ehitustegevusega traditsiooniliselt seotud valdkondade, nt ehitusliku projekteerimise, sisekujundusprojektide koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde ja ehitusloa väljastamisega seotud kulud koos selleks vajalike uuringute läbiviimisega ning muid projekti ettevalmistustöödega, ehitamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Samuti toetatakse hoone ja selle välise füüsilise taristu ehitamise ning seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli soetamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Mööbli hankimisel tuleb riigihankes ette näha keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid vastavalt keskkonnaministri 29.06.2021 määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ (vt § 3). 12 Abikõlbmatud on teavituskohustusega seotud kulud ning elluviija kannab need ise. Teavituskohustusega seonduv on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ja sisaldab kohustusi, sh korraldab § 2 lõigete 3 ja 4 kohase teavitamisürituse. Elluviija täidab antud määruse nõuded oma vahenditest. Punkt 12. Riigiabi Käskkirja punkt 12 sätestab käskkirjas kasutatavad abiliigid. Käskkirja alusel antav toetus on riigiabi. Käskkirja punktis 4.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks IVIAle antav toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. Tulenevalt üldisest grupirandi määrusest ja konkurentsiseadusest on rakendusüksusel kohustus muu hulgas esitada Euroopa Komisjonile grupierandi teatis käskkirja jõustumisest 20 tööpäeva jooksul, samuti on kohustus esitada antud riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Elluviija on õiglase ülemineku kava ja meetmete nimekirja alusel rakendusasutusele esitanud taotluse koos teostatavus- ja tasuvusanalüüsiga (puhastuluanalüüs) vastavalt grupierandi määruse artikli 6 nõuetele ja rakendusüksus on taotluse osas teostanud vastavalt rakendusasutuse kirjalikele suunistele vastavuskontrolli. Samuti määratakse rakendusasutuse ja elluviija kohustus abi andmist käsitlevate andmete säilitamise kohta kümme aastat alates käskkirja allkirjastamisest ning toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Täiendavalt märgitakse ära, toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 sätestatud juhtudel ja ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. Punkt 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 ja 2 alusel. Punkt 14. Elluviija õigused ja kohustused Elluviijale kohalduvad ühendmääruse § 10 ja 11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Lisaks käskkirjas sätestatud toetatavate tegevuste elluviimisel, hakkab IVIA rajatavas loometööstuse inkubaatoris käskkirjas nimetatud sihtgrupile ruume välja rentima. Lisaks eespool toodule on elluviija tulenevalt riigiabi nõuetest kohustatud tagama huvitatud kasutajatele juurdepääsu taristule avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Samuti peab jälgima, et mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Toetuse 13 saaja on nimetatud põhimõtet arvestanud ja analüüsinud teostatavus- ja tasuvusanalüüsi koostamisel. Elluviija kohustub tagama, et käskkirja alusel tehtavaid abikõlblikke kulusid ei hüvitata samaaegselt muudest meetmetest ega riigi toetustest. Elluviija täidab avalikkuse teavitamise kohustusi ning korraldab teavitamisürituse. Punkt 15. Aruandlus Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe-, lõpp- ja järelaruande vormi. Toetuse saaja esitab 30. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil., samuti infot väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete kohta. Projekti viimase kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, esitatakse projekti lõpparuandes. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta, informatsiooni väljundnäitaja saavutustasemekohta. Lisaks eelnevale kirjeldatakse lõpparuandes projekti panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse. Elluviija esitab järelaruande aasta pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist, mis sisaldab informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta. Kui elluviija teeb hoonele vabatahtlikus korras ligipääsetavuse auditi, siis lisatakse see lõpparuandele. Punkt 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad mitteabikõlblikud kulud elluviija tasuda, peab elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra väheneb käesoleva käskkirjaga kinnitatud eelarve vastavalt ühendmääruse § 37 lõikes 5 sätestatule. Punkt 17. Vaidemenetlus Punktis määratletakse vaiete esitamise viis ja vaideorganid. 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on kooskõlas ühissätete määrusega ning komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 14 Käskkiri arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond. 4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele ja - metoodikale. 4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele: Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 6 “Käskkirja seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos käskkirja eesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava TAIE-ga. Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse. 4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega. MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt 3,6% ehk umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes, sh mäetööstus ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid) on Ida-Virumaa hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem tagasihoidlik. Siit ka oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute tegevusalade ja ettevõtetega. Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad. Statistikaameti prognoosi3 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv 10 aastaga (2019–2029) 17% ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–2019 keskmist tööjõus osalemise määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga viiendiku ehk ligi 13 000 võrra4. Kuna töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr suurenemist, siis on võimalik teatud määral ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul kui 3 RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI (ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019] 4 Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete põhjal koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused. 15 tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti keskmisele tasemele, väheneks tööturul aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam kui 6000 inimese võrra. Arvestades neid prognoose, võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse vahel Ida-Virumaa majanduses. Käskkiri panustab siin uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse kasutades selleks ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamiseks inkubatsiooniteenuse väljaarendamist tööstuse abil. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja elulisuse tõstmiseks arendatakse välja ja rakendatakse vastav inkubatsiooniprogramm. Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi rakenduskava ja riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud käskkirja punktis 5 ja seletuskirja punktis 2 koos käskkirja punkti 5 selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret. Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 4.3 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 ellu viidud sarnaste sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2027 rakenduskava koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud eesmärke. Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud, toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku Fondi ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades ligikaudset teenuste maksumust (nt ehitustööde kalkulatsioonid), mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas. Samuti on läbi viidud eraldi tasuvus- ja teostatavusanalüüs. Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi sarnaste meetmete rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel). 4.4 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia 16 Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 2 käskkirja punkti 7 selgituses. Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 12 ning punkti selgituses seletuskirja punktis 12. 4.5 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega (vt ka seletuskirja punkti 7). Tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad ühissätete määruse artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Jõhvi loometööstuse inkubaatori vastavuskontrolli on EIS teostanud, sh on läbi viidud eraldi „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse analüüsid. 5. Käskkirja mõjud Käskkiri on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset mõju eeskätt järgneva osas: a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega, mistõttu on käskkirja rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne; b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu toetamine – käskkirja sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks VKEdele ka alustavaid ettevõtjaid) ning selliste eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust, tekitades eeldused uute audiovisuaalse tehnoloogia valdkonna iduettevõtete loomise filmitööstuse tegevusvaldkondade üleselt ning soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist; c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine – uute kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete loomise toetamine võimaldab asutada piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed (eeskätt) Ida-Viru maakonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele töötutele ja mittetöötutele. Mõjusid on täiendavalt analüüsitud seletuskirja punktis 7. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste konventsiooni arvestamise kontroll-leht on lisas 2 ning riske on hinnatud lisas 3. 6. Käskkirja seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Käskkiri sätestab käskkirja tegevuste seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva käskkirja tegevustele või millesse tegevused panustavad. 17 Seosed sama erieesmärgi teiste toetuse andmise tingimusi reguleerivate õigusaktidega:  meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist, aidates kaasa Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käskkirja tegevused aitavad luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja koostöövõimalusi turismisektori ettevõtjatele uute inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi viia teavitus- ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja Eesti maine tõstmiseks ning mis on omakorda oluline ka turisminõudluse suurendamiseks.  seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“. Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine täiendab käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi võimalusi, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks.  Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmetega, kuid kõige otsesem seos on sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida- Viru maakond on rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. Käskkirjaga antav toetus panustab samasse eesmärki, luues ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal.  Seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti” erieesmärgi (a) (iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu” meetmega 21.1.3.2 „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine” (loomemajanduse arendamise meede). Käesolev sekkumine toetab otseselt loomemajanduse arendamise meetme kõikide tegevuste rakendamist ja elluviimist, luues Ida-Virumaal keskkonna ja potentsiaalse 18  partnervõrgustiku loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamiseks ning teadmiste ja oskuste arendamiseks, ambitsioonikate ja ekspordipotentsiaaliga loomeettevõtjate tekkeks ning arenguks, kultuuri- ja loomesektori arengut toetavate tugiteenuste (inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused) tõhusamaks pakkumiseks. Lisaks aitab käesolev sekkumine täita loomemajanduse arendamise meetme tasakaalustatud regionaalse arenguga seotud eesmärke. Seos valdkondlike arengukavadega:  „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 – 2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: loob ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal.  „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe strateegiat, edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi.  Käskkiri panustab ka „Kultuuri arengukava 2021-2030“ alaeesmärgi „Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“ eesmärkide saavutamisse ning toetab ka tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ programmi „Kultuuriprogramm“ meetme „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ tegevuse „Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine“ elluviimist.  Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele. 7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele Toetuse andmise tingimuste, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs. Eesti 2035 siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Praxise uuringu kohaselt on põlevkivisektori kiire kahanemise korral ohustatud ametikohtadel töötavatest inimestest 40% ehk 1130 üle 50- aastaseid ning 1730 inimest alla 50-aastaseid ehk osalevad potentsiaalselt tööturul ka 2035 aastal. Eesti majandus Põlevkivisektori kahanemine võib tuua väljarände täiendava suurenemise, on kusjuures väljarändajateks on eeskätt nooremas eas inimesed. Kõrge uuendusmeelne lisandväärtusega tooteid ja/või teenuseid pakkuvate ettevõtete ja kõrgepalgaliste ja teaduspõhine töökohtade tekkimine loovad eeldused noorte jäämisele Ida-Virumaale ja avaldavad kaudset positiivset mõju noorte tööhõive kasvule Ida-Virumaal. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik. 19 Sooline võrdõiguslikkus Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosi kohaselt on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Statistikaameti andmetel on Ida-Virumaal maakondade lõikes kõige madalam naiste ja meeste tööhõive määr (55%). Lisaks väheneb elanike arv väljarände tõttu, kusjuures rändavad välja pigem naised ja noored. Samuti iseloomustab Ida- Virumaad suur sooline palgalõhe, sh põlevkivisektoris. Rajatav taristu ja lisanduvad inkubatsiooniteenused loovad eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks. Uute kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine nii meestele kui naistele avaldab eeldatavalt kaudset positiivset mõju ka naiste ja meeste tööhõive kasvule Ida-Virumaal ja soolise palgalõhe vähenemisele, loomemajanduse olulisele kohale naiste tööhõive kasvatamisel. Üüripindade rajamisel pööratakse tähelepanu, et tootmis- ja bürootaristu (sh riietusruumid, tualetid, personaliruumid, laste mängutuba koos arvutitöökohaga, jms) oleksid kujundatud nii naiste kui meeste vajadustele vastavaks. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks. Ligipääsetavus Ligipääsetavus tähendab, et teenused ja keskkonnad on loodud kasutamiseks kõikidele inimestele, hoolimata nende erivajadusest. Ligipääsetavus on lisaks erivajadusega inimestele oluline ka eakatele, lastele, väikelaste vanematele ning ajutiste tervislike põhjustega inimestele. Hooneid rajades arvestatakse Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruses 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" toodud nõuetega ning tagatakse ligipääsetavus kõikides projektiga seonduvates tegevusest. Sealhulgas on ligipääsetavad sihtrühmadele mõeldud üüripinnad, arvestades, et sihtrühma võivad kuuluda ka erivajadusega inimesed. Näiteks ruumid, mida kasutatakse avalikeks üritusteks (kontserdid, konverentsid), peavad olema nii füüsiliselt kui ka digitaalsete lahenduste puhul digitaalselt ligipääsetavad. Meetmel on seos ligipääsetavuse teemadega. Meetme tasemel ei ole võimalik antud teemat analüüsida, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Regionaalne tasakaalustus Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) 20 põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused. Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal võimaldab meetme puhul täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka Eesti ja välismaiste ettevõtete võimalustesse tegutseda ja areneda maakonnas ning inimestele tekkivatesse täiendavatesse võimalustesse saada tasuvat tööd luues endale ettevõtte või arendades olemasolevat või uut. Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna inkubatsiooniprogrammi läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi on ettevõtjatel võimalik oma äritegevuses ära kasutada. Sekkumisvõimaluste analüüs: 1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud meetme eelarves ei ole ette nähtud täiendavaid vahendeid lisaks toetusele. Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid nõustada. 2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi meede planeeritud, kuid ka tugiteenuste meetme eelarves on sellisteks tegevusteks inkubatsiooniprogrammis oma koht. 3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – tugiteenuste meede rakendubki vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on universaalne, kuid siiski tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – tugiteenuste meede toetab eriprojekte vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste meede on mõnes mõttes ka piloot, mis rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 9) Teatud piirkondadele reserveeritud toetusvahendid – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal . 11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja on pigem suunatud ühe piirkonna kesksete ettevõtluse tugiteenuste arendamisele, siis pole täiendavaid sekkumisvõimalusi vaja ette näha. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses. Keskkond/Kliima 21  Meetmel on neutraalne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi loometööstuse inkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus antud taristuprojekti juures kliimariskide edasiseks hindamiseks Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ressursitootlikkus. 8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises. 9. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. 10. Käskkirja kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Käskkiri esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Õiglase ülemineku juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Ministeeriumid ja teised avalikus konsultatsioonis osalejad kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Lisad: Lisa 1. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht; Lisa 2. Riskihindamise tabel. 22  KÄSKKIRI 01.11.2024 nr 79 Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise 21.6.1.41 „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi; Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Käskkirjas sätestatud toetuse andmisele ja kasutamisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käskkirjas sätestatud erisustega. 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaale Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamine, et võimaldada Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatoris ning loometööstuse inkubaatoris osutatavate teenuste täiemahuline toimimine, mis omakorda loob eeldused piirkonna majandusstruktuuri muutumiseks. 2.2. Toetuse andmise tulemusel rajatakse Jõhvi Äripargi teise etapi arendamiseks vajalik tehniline taristu. 3. Seosed Euroopa Liidu õigusaktide ja strateegiadokumentidega 3.1. Käskkirja alusel antava toetusega panustatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel majandus- ja infotehnoloogiaministri 31.01.2024 käskkirjaga nr 16 „Programmi „Ettevõtluskeskkonna programm 2024–2027“ kinnitamine“ kinnitatud programmi  2 „Ettevõtluskeskkonna programm 2024–2027“ meetme 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning programmi tegevuse 1.2. „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse. 3.2 Toetus aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna-ja kliimaeesmärke toetaval moel. 3.3. Toetus panustab „Eesti 2035“ mõõdikute „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ saavutamisse ning Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse. 4. Toetatav tegevus 4.1. Toetatakse Jõhvi Äripargi teise etapi tehnilise taristu ehitamist. 4.2. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 nimetatud tegevusi. 4.3. Punktis 4.1. nimetatud tegevus on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L198, 22.06.2020, lk13–43), artiklis17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 4.4. Punktis 4.1. nimetatud taristu rajamisel on tagatud kliimakindlus lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punktist j. 5. Toetatava tegevuse näitaja Näitaja nimetus Sihttase Selgitav teave ja mõõtühik Meetmete nimekirja näitaja Väljund- Inkubaatorite rajamist toetavad 1 (2026) Valminud on äripargi taristu, näitaja äripargid mis hakkab teenima kinnistule ehitatud inkubaatoreid. Mõõtühik: äripark Näitaja täitmist võib raporteerida pärast äripargi valmimist lõpparuandega.  3 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus 6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 7. Elluviija Toetatavate tegevuste elluviija on sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi elluviija). 8. Sihtgrupp Punktis 2.1. nimetatud inkubaatorite teenuste kasutajad. 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026. 10. Tegevuste eelarve Toetatavate tegevuste eelarve on 1 272 522 eurot, mis eraldatakse 100 protsendi ulatuses Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest. 11. Kulude abikõlblikkus 11.1. Abikõlblikud on punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud: 11.1.1. ehitusliku projekteerimise ja ehitusprojekti ekspertiisi kulud; 11.1.2. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud; 11.1.3. muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud; 11.1.4. taristu ehitamise kulud, mille hulka kuulub ka avalik teedevõrgustik koos sadeveekraavidega, tänavavalgustus, vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrassid. 12. Riigiabi Toetus ei ole riigiabi. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetus makstakse elluviijale ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. 13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusega kulu tekkimist ja tasumist tõendavad dokumendid ning hankelepingud. Rakendusüksuse nõudmisel esitab elluviija riigihanke alusdokumendid. 13.3. Elluviija esitab maksetaotluse maksimaalselt kord kuus.  4 14. Elluviija õigused ja kohustused Elluviija peab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele täitma ka järgmisi kohustusi: 14.1. tagama taristule juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival moel ning taristu kasutamise tasu vastavuse turuhinnale; 14.2. vastutama punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse ning näitaja sihttaseme saavutamise eest; 14.3. tagama taristu projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustikus toodud nõuete täitmise; 14.4. tagama taristu kliimakindluse, võttes arvesse kliimakindluse hindamise tulemusi; 14.5. järgima tegevuste elluviimisel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet ja hindamise tulemustes toodud leevendusmeetmeid; 14.6. tagama taristu eesmärgipärase kasutamise ja varade säilimise viie aasta jooksul lõppmakse saamisest arvates. 15. Teabevahetus ja aruandlus 15.1. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse ning aruandlusvormid ja -juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud toetuse haldamise registri e-toetuse keskkonna kaudu. Kui nimetatud keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonilises vormis rakendusüksusele. 15.2. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 30. jaanuariks. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande kahe kuu jooksul tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Aruanded esitatakse rakendusüksuse kehtestatud vormil. 15.3. Vahearuanne sisaldab tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid tegevuste edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil. 15.4. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta ja väljundnäitaja saavutustaset. Lõpparuandes esitatakse panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse ning horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse ning teave kliimakindluse tagamiseks kasutusele võetud lahenduste kohta. 15.5. Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28– 30 ning ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. 16.2. Finantskorrektsiooni otsuses mitteabikõlblikuks loetud kulude võrra vähendatakse käskkirja punktis 10 esitatud eelarvet. Mitteabikõlblikuks loetud kulud jäävad elluviija tasuda.  5 17. Vaidemenetlus 17.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse vaidlustamisel esitatakse vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 32 lõikele 3. 17.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse vaidlustamisel esitatakse vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 32 lõikele 2. 18. Käskkirja rakendamine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister  28.10.2024 Majandus- ja tööstusministri käskkirja „Jõhvi Äripargi taristu rajamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkiri „Jõhvi Äripargi taristu rajamine“ kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ET L 231/1, 30.06.2021, lk 1-22) artikli 8 lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega „investeeringud uute ettevõtete loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu, mis toovad kaasa töökohtade loomise". Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ka ÕÜF) rahastatavate toetatavate tegevustega panustatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“. Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti. Ida-Viru ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamise meetme kogumaht on kokku 29 miljonit eurot, millest 5 miljonit eurot on suunatud Ida-Virumaal inkubatsiooniteenuste pakkumisele (edaspidi tugiteenused) rahastatavates inkubaatorites ning 24 miljonit eurot Narva ja Jõhvi inkubaatorite ehitamisele. Kogu meetme elluviimiseks kinnitatakse toetuse tingimused käskkirjadega (kokku 5, sh 1 tugiteenustele ja 4 investeeringutele). Kehtestatud on järgmised käskkirjad: 28.01.2024 käskkiri nr 13 “Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine” (tugiteenused), 23.04.2024 käskkiri nr 30 „Narva tööstusinkubaatori rajamine“, 27.08.2024 käskkiri nr 67 „Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamine“ ja 10.10.2024 käskkiri nr 71 „Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine“. Inkubaatorite spetsialiseerumise valdkondades on kliendid unikaalsed ehk ei kattu teiste inkubaatorite klientidega. Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade loomisest ning teadmus- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru maakonnas. Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne 1 ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid (vt seletuskirja lisa 1). Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on käskkirja rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (vt seletuskirja lisa 2). Käskkirja alusel toetatavad tegevused avaldavad positiivset mõju samuti:  tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisele;  Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisele. Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse käskkirja alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab TAIE mõõdik Sihttase aastal 2035 Viimane teadaolev tase ja aasta 1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 77,5% (2023) 2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 29,5 mld eurot (2023) 3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP 59% 62,4% (2022) elaniku kohta EL-27 keskmisest 4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete 1650 1244 (2021) arv, mille käive on suurem kui 200 000 € (kolme aasta keskmisena) Allikas: TAIE Käskkirja punktis 2 toodud teenuste osutamisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid eesmärke. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused ja menetlusnormid ning elluviija ning rakendusüksuseks oleva Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) õigused ning kohustused. Toetatavate tegevuste eelarve on 1 272 522 eurot, millega toetatakse Jõhvi Äripargi teise etapi tehnilise taristu rajamist. Toetust antakse programmi elluviijana sihtasutusele Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi IVIA). Käskkirja ja seletuskirja koostasid MKM-i majandusarengu osakonna ekspert Kaarel Lehtsalu (e-post: [email protected], telefon: 715 3414), EIS-i toetuste keskuse 2 ettevõtluskonsultant Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627 9704). Käskkirja juriidilise ekspertiisi teostas EIS-i jurist Age Rebane (e-post: [email protected], telefon: 627 9401). Õiguslikke ettepanekuid tegi MKM-i strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected], telefon: 631 3609). 2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb 18 punktist. Punkt 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi; Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. Punktis 2 on kirjeldatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust. Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes (mis ei suuda oma tegevust ümber kujundada). Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on saanud toetuda põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020. a läbi viidud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“ viidatakse viimaste aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu vähenemine põlevkivisektoris. Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele, kuhu laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid, samuti füüsilise isiku tulumaksu. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaale Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamise kaudu luua eeldused piirkonna majandusstruktuuri muutumiseks. Jõhvi Äripargi teise etapi tehnilise taristu rajamine on Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ning Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamise eelduseks. Jõhvi Äripargi teise etapi ala on välja ehitamata ja käesoleva projekti rahastamine on otseselt seotud nende kahe projekti elluviimisega. Kõiki kolme projekti, sh ehitustegevust, viiakse ellu paralleelselt. Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamisega luuakse täiendavalt eeldused kuni 9 erasektori investeeringu ellukutsumiseks kokku suurusjärgus 40 miljonit eurot. Investeeringute tulemusena valmivad kuni üheksa tootmisüksust loovad Ida-Virumaal järgneva 15 aasta jooksul 200–250 uut töökohta. Jõhvi Äripargi teise etapi taristu ja inkubaatorite rajamise peamiseks ajendiks on viimaste aastate põlevkivisektorist väljumise ning õiglase ülemineku fondi rakendamise tulemusel kiire areng Ida-Virumaal. Inkubaatorite rajamine äripargi alale loob soodsa pinnase iduettevõtluse 3 hüppeliseks arenguks Ida-Virumaal tervikuna ning saavutab sünergia nii piirkonna teiste ettevõtetega (eelkõige läbi brändingu, tootedisaini, e-platvormide jms lisandväärtuse pakkumise) kui ka Ida-Virumaal tegutsevate kõrg- ja kutseharidust pakkuvate asutuste (näiteks kolledžid, kõrgkoolide filiaalid ja kutsehariduskeskus) ning ka eraalgatustega (näiteks kood/Jõhvi). Äripargi rentnik (sh inkubaatorid, aga ka kõik teised äripargi teise etapi potentsiaalsed kasutajad) ei tohi tegeleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 sätestatud toetuse kohaldamisalast väljajäetud tegevustega. Rajatav äripargi taristu ja seal paiknevad inkubaatorid kokku moodustavad terviku, toetades majandusstruktuuri muutmist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimist Ida- Virumaal. Punktis 3 on kirjeldatud seosed strateegiadokumentidega. Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisega. Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse käskkirja alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab. Programmi mõõdikud 2022* 2024 2025 2026 2027 (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Eesti positsioon Doing 18. N/A** N/A** N/A* N/A** Business indeksis (koht (2020) edetabelis) Allikas: Maailmapank Kaupade ja teenuste 30,9 30 31 32 33 eksport (mlrd eurot) Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad 62,4 62,05 62,5 62,95 63,4 loodud SKP elaniku kohta (2022) EL-27 keskmisest (%) Allikas: Eurostat * Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta ** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks. *** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate väärtustega tulenevalt mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti tõetamme metoodikaga. Samuti arvestavad toetatavad tegevused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse. 4 Tegevustega panustatakse näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja punktides 5, 6 ja 7. Punkt 4. Toetatav tegevus Käskkirja punkti 4 kohaselt on toetatav tegevus Jõhvi Äripargi teise etapi taristu ehitamine. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada käskkirja punktis 2 toodud eesmärke ning tulemust. Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena viis Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis läbi uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“1. Uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi 16 000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv oluliselt vähenenud ning 2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese. Põlevkivisektorit iseloomustab maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk (1700 eurot). Töötajaskonnast 80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja käsitöölise või masinaoperaatorina./…/“ Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“ Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artikli 9 punkti d kohaselt ei toetata Õiglase Ülemineku Fondist fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega seotud investeeringuid, on varasemalt kirjeldatud maagaasil töötavad individuaalsed küttelahendused on asendatud liitumisega keskkütte teenusega. Punktis 4.1. nimetatud taristu rajamisel tagatakse taristu kliimakindlus, mis projekti arendamisel võtab arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside jalajälge ning kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi. IVIA on koostanud analüüsi taristu kliimakindluse tagamiseks ning „ei kahjusta oluliselt” põhimõtete analüüsi. Mõlemad analüüsid on olemuselt valdkondlike ekspertide poolt teostatud ekspertiisid, mille kohaselt vastab kliimakindluse analüüs Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ esitatud nõuetele. „Ei kahjusta oluliselt“ analüüs on kooskõlas rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendiga, mis põhineb Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused" lisale 2. 1 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 5 „Ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tulemusena tõid eksperdid Jõhvi Äripargi teise etapi taristu puhul välja, et üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ suuniste alusel nõutud. Eksperdid järeldasid, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav. Samuti ei kahjusta projekti tegevused veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit ja kokkuvõttes projekt ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju ning projekti tegevused ei suurenda kokkuvõttes märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Eksperdid leidsid, et projekti tegevus (ettevõtte tegevuse absoluutset mõju silmas pidades) ei kahjusta märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamine ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks.“ Punkt 5. Näitaja Käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale ettevõtluse toetamiseks Jõhvi Äripargi teise etapi tehniline taristu, mis võimaldab rajada ja teenindada inkubaatoreid ning seeläbi saab pakkuda teenuseid inkubantidele. Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmise näitajaga: Näitaja nimetus Sihttase Selgitav teave ja mõõtühik Meetmete nimekirja näitaja Inkubaatorite rajamist toetavad 1 (2026) Valminud on äripargi taristu, äripargid mis hakkab teenima kinnistule Väljund- ehitatud inkubaatoreid. näitaja Näitaja täitmist võib Mõõtühik: äripark raporteerida pärast äripargi valmimist lõpparuandega. Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus 6 Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Punkt 7. Elluviija ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 kohaselt määrab elluviija minister käskkirjaga. Nimetatud seaduse seletuskirja kohaselt võib eraõigusliku isiku määrata elluviijaks vastavalt halduskoostöö seaduse § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise volitus olla ka seaduse alusel antud haldusaktis. Seletuskirja kohaselt võib elluviija määramisele eelnevalt korraldada avaliku konkursi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse alusel. Käesoleva käskkirja alusel toetatav Jõhvi Äripargi taristu rajamine toetab otseselt majandus ja tööstusministri 10.10.1024. aasta käskkirja „Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine“ ning majandus- ja tööstusministri 27.08.2024. aasta käskkirja „Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamine“ tegevusi, luues taristu rajatavate inkubaatorite toimimise tagamiseks. Rajatav äripargi taristu koos viidatud inkubaatoritega moodustavad terviku, toetades otseselt majandusstruktuuri muutumist Ida-Virumaal. Toetatavate tegevuste elluviija on IVIA. Kuna inkubaatorite rajamise osas on elluviijaks valitud IVIA, siis ka ümbritseva taristu puhul on elluviija valiku osas IVIA põhjendatud ja sisuliselt ainuvõimalik variant Jõhvi Äripargi omanikuna. IVIA on 2009. aastal asutatud sihtasutus, mille asutajad on Eesti Vabariik (asutajaõigusi teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ning Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, Jõhvi vald ja Narva linn. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida-Viru maakonnas, mille alameesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis- ja logistikasektori välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara – tööstusparke, pakkudes tegevuse mugavaks käivitamiseks nn pehme maandumise tugiteenust turutingimustel. Elluviija roll on Jõhvi Äripargi teise etapi taristu ehitamine, selleks ehitustegevuse korraldamine ning loodud rajatise haldamine tulevikus. IVIA põhikirja järgi on IVIA põhieesmärk ettevõtluskeskkonna arendamine ja majanduskeskkonna mitmekesistamine Ida-Virumaal; (välis-) otseinvesteeringute toomine Ida- Virumaale ja selleks Ida-Viru maakonnas arendusprojektide ehk tööstusalade aktiivne väljaarendamine. IVIA on avaliku sektori hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 5 lõike 2 punkti 4 tähenduses. Elluviija tagab projekteerimise ja ehitamise teenust ostes kooskõla riigihangete seadusega. Ühendmääruse § 43 lõike 5 kohaselt võib elluviidava tegevuse volitada eraõiguslikule juriidilisele isikule, kellel on nende teostamiseks ja tulemi saavutamiseks vastav suutlikkus, mida hinnatakse järgmiste asjaolude põhjal: 1) eraõiguslikul juriidilisel isikul on koostatud ülesannete täitmiseks tööprotseduurid ja - reeglid: 2) tal on võimalik kasutada ülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad, sealhulgas riigiabi ning riigihangete küsimustes, ning ta täidab ülesande täitmiseks vajalikud muud eeldused: 3) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 7 4) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise; 5) tema kohta puuduvad andmed karistusregistris; 6) ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud lepinguid; 7) tal puudub maksuvõlg, samuti lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevus. IVIA vastab kõigile välja toodud seitsmele punktile. Rakendusasutus on veendunud, et IVIA suudab väljundnäitaja saavutamiseks toetatava tegevuse ellu viia. Elluviija valikut toetab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, IVIA ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll2 , milles lepiti kokku Ida-Virumaa ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste arendamise tööjaotus. IVIAl on pikaajaline kogemus tööstusalade väljaarendamisel ning investeeringute (sh välisinvesteeringud) kaasamisel, samuti välja arendatud objektide haldamisel. 2021. aasta seisuga on IVIA poolt välja arendatud ca 250 hektarit tootmis- ja ärimaad (koostatud detailplaneeringud, projekteeritud taristu, infrastruktuur välja ehitatud). 250 hektarist maast (134 kinnistut) on 80 hektarit (58 kinnistut) võõrandatud investeerimiskohustusega erasektori tootmis- ja logistikaettevõtetele. Kokku on sõlmitud lepingud 40 ettevõtjaga. Elluviija valikul lähtuti varasemast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel, olemasolevatest kompetentsidest ning toimivast koostöövõrgustikust. IVIA on olnud pikaajaliseks koostööpartneriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mistõttu on loodud eeldused tegevuste kiireks ning sujuvaks käivitamiseks ning tulemuste saavutamiseks. Punkt 8. Sihtgrupp Käskkirjaga toetatavate tegevuste sihtgrupp on Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ning Jõhvi loometööstusinkubaatori teenuste kasutajad. Punkt 9. Tegevuse abikõlblikkuse periood Abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026. Punkt 10. Tegevuse eelarve Tegevuste elluviimise ÕÜFist rahastatav eelarve on 1 272 522 eurot ning toetuse määr on 100%. Tegelik taristu maksumus selgub pärast riigihanke läbiviimist ja hanke võitnud pakkumise selgumist. Vastavalt sellele korrigeeritakse tegevuste eelarvet. Punkt 11. Kulude abikõlblikkus Punktis on loetletud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud toetusest makstavad kulud. Abikõlblikud on kulud, mis täidavad käskkirja eesmärki ja oodatavat tulemust. Abikõlblikud on: 2 https://ivol.ee/documents/9867329/19704180/Kavatsuste+protokoll+arendustegevuste+ellu+viimiseks_0.pdf/730 5d58c-12e1-4f68-8b63-006267016269 8   ehitusliku projekteerimise ja ehitusprojekti ekspertiisi kulud;  ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud;  muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud;  taristu ehitamise kulud, mille hulka kuulub ka avalik teedevõrgustik koos sadeveekraavidega, tänavavalgustus, vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrassid. Abikõlbmatud on riiklikud maksud, samuti käibemaks. Punkt 12. Riigiabi Käskkirja alusel antav toetus ei ole riigiabi. Alljärgnev analüüs on koostatud hindamaks, kas käskkirja alusel antav toetus on käsitletav riigiabina ning kas toetuste andmine on siseturuga kokkusobiv. Analüüs põhineb projekti materjalidel, teostatavus- ja tasuvusanalüüsil ning on koostatud lähtuvalt kohalduvast EL õigusest, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu praktikast. Kohalduv õigus Euroopa Liidu Toimimise Leping3 (edaspidi ELTL), Euroopa Komisjoni 17.06.2014 määrus nr 651/20144 (edaspidi üldise grupierandi määrus), Euroopa Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01)5. Õiguslik analüüs Riigiabi mõiste ELTL art 107 lg 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Tulenevalt ELTL art 107 lg-st 1 on riigiabiga tegemist juhul, kui riigipoolne toetuse andmine vastab järgnevale neljale eeldusele: 1. toetust makstakse riigi vahenditest või riigi poolt, 2. toetus tekitab eelise toetuse saajast ettevõtjale, 3. toetus soosib kindlaid ettevõtjaid ja teatud majandustegevust (abi valikulisuse kriteerium) ning 4. toetus mõjutab tõenäoliselt liikmesriikide vahelist kaubandust ja kahjustab konkurentsi. Selleks, et abi kvalifitseeruks riigiabiks, peavad kumulatiivselt olema täidetud kõik neli eeltoodud tingimust. Riigiabiks loetakse ka kaudset riigiabi, mis antakse riigi vahendeid vahetult saavatest ettevõtjatest erinevatele ettevõtjatele,6 kui abi andmine vastab eeltoodud neljale tingimusele. Euroopa Komisjoni riigiabi teatise punkti 116 kohaselt tuleb kaudse riigiabi andmise puhul uurida meetme ettenähtavaid mõjusid ex ante vaatepunktist. Kaudne eelis on 3 ELT C 326, 26.10.2012, lk 47–390. 4 ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78. 5 ELT C 262, 19.07.2016, lk 1–50. 6 Nt otsus kohtuasjas C-156/98 Saksamaa vs Komisjon [2000], EKL I-6857, p-d 26 ja 27. 9 olemas siis, kui meede on kujundatud nii, et teisesed mõjud suunatakse tuvastatavatele ettevõtjatele või ettevõtjate gruppidele.7 Seega on kaudsete eeliste puhul tegemist objektiivselt ettenähtavate eeliste andmisega ettevõtjatele. Antud käskkirja raames tuleb aga kaudse riigiabi andmist eitada, kuna elluviija rendib enda poolt arendatavate arendusalade krunte kõikidele soovijatele turuhinnaga ning meetme raames eeliseid ettevõtjatele kaudse riigiabina ei anta. Seetõttu kaudse riigiabi andmist antud analüüsis ei käsitleta. Toetust makstakse riigi vahenditest Esimese tingimuse täitmiseks peab abi olema antud riigi ressurssidest. Struktuuritoetused loetakse kehtiva praktika kohaselt riigi ressursiks niipea, kui liikmesriik on need saanud enda kontrolli alla8. Seega on antud juhul tegemist riigi ressurssidest antud abiga ja esimene kriteerium on täidetud. Toetus annab eelise toetuse saajast ettevõtjale Selleks et antud abi oleks käsitletav riigiabina, peab see andma abisaajast ettevõtjale majandusliku eelise, mida ettevõtja poleks oma igapäevases majandustegevuses ilma abita saanud ehk abi kahjustab või potentsiaalselt võib kahjustada konkurentsi.9 Eelis on seejuures antud iga kord, kui ettevõtja finantsseisund on riigi sekkumise tagajärjel paranenud10 ning eelise andmine hõlmab kõiki olukordi, kus ettevõtjad vabastatakse oma majandustegevusega vahetult seotud kuludest.11 Lisaks, eelise all peetakse silmas majanduslikku eelist, mida abisaaja ei saaks tavapärastel turutingimustel.12 Võtmekriteeriumiks antud tingimuse kontekstis on seega nn „erainvestori printsiip“ (ingl k the market economy investor principle (MEIP)). Selle printsiibi kohaldamise kontekstis tuleb küsida, kas toetuse andja käitub toetust andes erainvestorina, kes teeks ratsionaalselt käitudes samasuguse investeeringu normaalsetes turutingimustes. Kui vastus on jaatav, ei saa abisaajat käsitleda eelise saajana ning abi andmise näol pole seega tegemist riigiabiga. Elluviijale toetuste andmise puhul tuleb aga esmalt antud kriteeriumi hindamisel vastata sellele, kas elluviija on käsitletav ettevõtjana. Euroopa Kohus on määratlenud ettevõtjaid majandustegevusega tegelevate üksustena, sõltumata nende õiguslikust seisundist või nende rahastamise viisist.13 Seega juhul, kui elluviija konkreetseid tegevusi saaks pidada majandustegevuseks, mis konkureerivad turul teiste ettevõtjate tegevustega, tuleb elluviijat pidada ettevõtjaks. Oluline on antud kriteeriumi puhul tuvastada, kas elluviija tegevus on käsitletav majandustegevusena ehk kas turul pakutakse kaupu või teenuseid.14 7 Ibid, p 116. 8 Vt Euroopa Komisjoni 22.11.2006 otsus N157/2006, p 29. 9 Kohtuasjas C-730/79 Philip Morris Holland BV v Euroopa Komisjon [1980], EKL 1980 02671, p 11. 10 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta, p 67. 11 Kohtuasjas C-126/01 GEMO SA [2003], EKL I-13769, p-d 28-31. 12 Kohtuasjas C-280/00 Altmark Trans GmbH and Regierungspräsidium Magdeburg v Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH [2003], EKL I-7747, p 84. 13 Liidetud kohtuasjades C-180/98 kuni C-184/98 Pavlov jt [2000], EKL I-6451, p 74. 14 Kohtuasjas C-118/85 Komisjon vs Itaalia [1987], EKL 2599, p 7. 10 Elluviija on asutatud riigi ja Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste üksuste poolt sihtasutusena täitmaks avalikke ülesandeid, mis on mittemajandusliku iseloomuga ehk elluviija tegeleb tasuta avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja tehnovõrkude rajamisega avaliku sektori omandis olevatel maatükkidel, moodustades tööstus- ja ettevõtlusalasid. Elluviija ei ole käsitletav ettevõtjana riigiabi mõistes, sest ta on loodud avaliku sektori poolt eesmärgiga taaselustada avalikule sektorile kuuluvad maatükid ja arendada sotsiaalmajanduslikku keskkonda Ida- Virumaal, mis on Eesti ühe suurima tööpuudusega piirkondi15 ja Õiglase Ülemineku Fondi vahendite rakendamise sihtpiirkond Eestis. Avalikule sektorile kuuluva maa arendamine ja taaselustamine avaliku sektori poolt ei ole majandustegevus, vaid avaliku ülesande täitmine16,17. Õiglase ülemineku fondi eesmärgist lähtuvalt teenib loodav taristu kogukonna huve, kuna luuakse uusi töökohti Ida-Virumaale, mis aitavad kaasa majanduse mitmekesistamisele. Käesoleva käskkirja alusel antav toetus on suunatud regionaalse arengu ning sotsiaalse ja territoriaalse sidususe edendamisele. Toetatavaks tegevuseks on avalikult kasutatava tehnilisetaristu loomine olemasolevate või uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde, mida saavad kasutada inkubatsiooniteenuste kasutajad ja nende kliendid, aga ka teised kasutajad. Abikõlblikuks kuluks on avalikult kasutatavate teede, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide, elektrivõrkude ning sidevõrkude rajamise ja rekonstrueerimise kulu. Toetus ei ole riigiabi ka tööstusala kruntide rentnikele, kuna elluviija müüb/rendib/seab hoonestusõiguse tööstusalade krunte vaid eelnevalt maade hindamisaktides kindlaks tehtud turuhinnaga. Iga müügitehingu puhul võetakse maa müügi-/hoonestusõiguse-/rendihinna kindlaksmääramiseks kinnisvara turuväärtuse eksperthinnang vastavat kompetentsi omavalt kinnisvarabüroolt. Seega saab elluviija toetust avalike ülesannete täitmiseks, st tegemist ei ole ettevõtjaga EL konkurentsiõiguse tähenduses, mistõttu on täitmata riigiabi teine kumulatiivne kriteerium ning toetust ei saa lugeda riigiabiks. Punkt 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Punkt 14. Elluviija õigused ja kohustused Elluviijale kohalduvad ÜSS2021_2027 § 2 punktis 4 ja ühendmääruse § 10 ja 11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Lisaks eespool toodule on elluviija tulenevalt riigiabi nõuetest kohustatud tagama huvitatud kasutajatele juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Samuti peab jälgima, et mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Toetuse saaja on nimetatud põhimõtet arvestanud ja analüüsinud puhastulu analüüsis. Elluviija kohustub tagama, et käskkirja alusel tehtavaid abikõlblikke kulusid ei hüvitata samaaegselt muudest meetmetest ega riigi toetustest. 15 Ida-Virumaal oli 2011. aastal tööga hõivatud vaid ligikaudu 50% tööealisest elanikkonnast 16 Euroopa Komisjoni otsus asjas SA.36346, p 34 17 Euroopa Komisjoni otsus asjas SA.36147, p 147 11 Punkt 15. Aruandlus Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe- ja lõpparuande vormi. Toetuse saaja esitab 30. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil. Projekti viimase kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, esitatakse projekti lõpparuandes. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta. Kui elluviija teeb vabatahtlikus korras ligipääsetavuse auditi, siis lisatakse audit lõpparuandele. Punkt 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad mitteabikõlblikud kulud elluviija tasuda, peab elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra väheneb käesoleva käskkirjaga kinnitatud eelarve vastavalt ühendmääruse § 37 lõikes 5 sätestatule. Punkt 17. Vaiete lahendamine Punktis määratletakse vaiete esitamise viis ja vaiete läbivaatajad. 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid ning komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. Käskkiri arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond. 4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele. 12 4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele: Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 6 “Käskkirja seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos käskkirja eesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava TAIE-ga. Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse. 4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega. MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt 3,6% ehk umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes, sh mäetööstus ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid) on Ida-Virumaa hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem tagasihoidlik. Siit ka oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute tegevusalade ja ettevõtetega. Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad. Statistikaameti prognoosi18 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv 10 aastaga (2019–2029) 17% ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–2019 keskmist tööjõus osalemise määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga viiendiku ehk ligi 13 000 võrra19. Kuna töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr suurenemist, siis on võimalik teatud määral ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul, kui tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti keskmisele tasemele, väheneks tööturul aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam kui 6000 inimese võrra. Arvestades neid prognoose võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse vahel Ida-Virumaa majanduses. Käskkiri panustab uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse, kasutades selleks ettevõtluse tugiteenuste pakkumise mitmekesistamise tagamiseks Jõhvi äripagi teise osa taristu välja ehitamisega loodavat kaasaegset keskkonda digi- ja multimeedia ning loometööstuse inkubaatori rajamiseks. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja elulisuse tõstmiseks hakkab taristu ja inkubaatorite valmimise järel inkubatsiooniprogrammi kahe valdkonna tegevus toimuma nendes inkubaatorites. Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi rakenduskava ja riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 18 RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI (ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019] 19 Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete põhjal koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused. 13 rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning nii teadmismahukate kui ka loome- ja filmitööstuse ettevõtete loomisele ja kasvule, sh suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud käskkirja punktis 5 ja seletuskirja punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret. Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitaja saavutamine käskkirjaga hõlmatud alategevuste abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh alategevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 4.3 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega Käskkirjaga ettenähtud tegevus on kuluefektiivne viis planeeritud väljundi ja tulemuse saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 ellu viidud sarnaste sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2027 rakenduskava koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud eesmärke. Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud, toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku fondi ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuse eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning tasuvus- ja teostatavusanalüüsile. Täpsem näitaja arvestuskäik on toodud rakenduskava näitajate metoodikas. Tegevuse kujundamisel, sh alategevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja elluviijal on põhjalikud kogemused muu hulgas sarnaste meetmete rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel). 4.4 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 7. Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks IVIA, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna IVIA on riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohane hankija. Elluviija suutlikkust on vastavalt ühendmääruse § 43 lõikes 5 sätestatule hinnatud seletuskirjas, mis käsitleb käskkirja punkti 7. 4.5 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega (vt ka 14 seletuskirja punkti 7). Tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamise vastavuskontrolli on EIS teostanud, sh on läbi viidud eraldi „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse analüüsid. 5. Käskkirja mõjud Käskkiri on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset mõju eeskätt järgneva osas: a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega, mistõttu on käskkirja rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne; b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu toetamine – käskkirja sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks VKEdele ka alustavaid ettevõtjaid) ning selliste eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust, tekitades eeldused uute audiovisuaalse tehnoloogia valdkonna iduettevõtete loomise filmitööstuse tegevusvaldkondade üleselt ning soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist; c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine – uute kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete loomise toetamine võimaldab asutada piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed (eeskätt) Ida-Viru maakonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele töötutele ja mittetöötutele. Mõjusid on täiendavalt analüüsitud punktis 7. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste konventsiooni arvestamise kontroll-leht on lisas 1 ning riske on hinnatud lisas 2. 6. Käskkirja seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Käskkiri sätestab käskkirja tegevuste seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva käskkirja tegevustele või millesse tegevused panustavad. Seosed sama erieesmärgi teiste toetuse andmise tingimusi reguleerivate õigusaktidega:  meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist, aidates kaasa Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käesoleva käskkirja tegevused aitavad luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja koostöövõimalusi turismisektori ettevõtjatele uute inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi viia teavitus- ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja Eesti maine tõstmiseks ning mis on omakorda oluline ka turisminõudluse suurendamiseks. 15   seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“. Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine täiendab käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi võimalusi, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks.  Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmega, kuid kõige otsesem seos on sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida-Viru maakond on rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. Käskkiri panustab samasse eesmärki, luues ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal. Seos valdkondlike arengukavadega:  „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 – 2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: loob ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal  „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe strateegiat, edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi.  Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele. 7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele Toetuse andmise tingimuste, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs. 16 „Eesti 2035“ siht : Eesti majandus on uuendusmeelne ja teaduspõhine Selleks rakendatavad horisontaalsed põhimõtted on järgmised Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine). Praxise uuringu kohaselt on põlevkivisektori kiire kahanemise korral ohustatud ametikohtadel töötavatest inimestest 40% ehk 1130 üle 50- aastaseid ning 1730 inimest alla 50-aastaseid ehk osalevad potentsiaalselt tööturul ka 2035 aastal. Põlevkivisektori kahanemine võib tuua väljarände täiendava suurenemise, kusjuures väljarändajateks on eeskätt nooremas eas inimesed. Kõrge lisandväärtusega tooteid ja/või teenuseid pakkuvate ettevõtete ja kõrgepalgaliste töökohtade tekkimine loovad eeldused noorte jäämisele Ida-Virumaale ja avaldavad kaudset positiivset mõju noorte tööhõive kasvule Ida-Virumaal. Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik. Sooline võrdõiguslikkus Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosi kohaselt on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19– 2028 maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Statistikaameti andmetel on Ida- Virumaal maakondade lõikes kõige madalam naiste ja meeste tööhõive määr (55%). Lisaks väheneb elanike arv väljarände tõttu, kusjuures rändavad välja pigem naised ja noored. Samuti iseloomustab Ida-Virumaad suur sooline palgalõhe, sh põlevkivisektoris. Rajatav taristu ja lisanduvad inkubatsiooniteenused loovad eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks. Uute kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine nii meestele kui naistele avaldab eeldatavalt kaudset positiivset mõju ka naiste ja meeste tööhõive kasvule Ida-Virumaal ja soolise palgalõhe vähenemisele. Üüripindade rajamisel pööratakse tähelepanu, et tootmis- ja bürootaristu (sh riietusruumid, tualetid, personaliruumid jms) oleksid kujundatud nii naiste kui meeste vajadustele vastavaks. Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks. Ligipääsetavus Hooneid rajades arvestatakse Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruses 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" toodud nõuetega ning tagatakse ligipääsetavus kõikides projektiga seonduvates tegevusest. Sealhulgas on ligipääsetavad sihtrühmadele mõeldud üüripinnad, arvestades, et sihtrühma võivad kuuluda ka erivajadusega inimesed. Meetmel on seos ligipääsetavuse teemadega. Meetme tasemel ei ole võimalik antud teemat analüüsida, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist. Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Regionaalne tasakaalustus 17 Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused. Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal võimaldab meetme puhul täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka Eesti ja välismaiste ettevõtete võimalustesse tegutseda ja areneda maakonnas ning inimestele tekkivatesse täiendavatesse võimalustesse saada tasuvat tööd luues endale ettevõtte või arendades olemasolevat või uut. Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna inkubatsiooniprogrammi läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi on ettevõtjatel võimalik oma äritegevuses ära kasutada. Sekkumisvõimaluste analüüs: 1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud meetme eelarves ei ole ette nähtud täiendavaid vahendeid lisaks toetusele. Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid nõustada. 2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi meede planeeritud, kuid ka tugiteenuste meetme eelarves on sellisteks tegevusteks inkubatsiooniprogrammis oma koht. 3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – tugiteenuste meede rakendubki vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on universaalne, kuid siiski tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – tugiteenuste meede toetab eriprojekte vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste meede on mõnes mõttes ka piloot, mis rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 9) Teatud piirkondadele reserveeritud toetusvahendid – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja on pigem suunatud ühe piirkonna kesksete ettevõtlusetugiteenuste arendamisele, siis pole täiendavaid sekkumisvõimalusi vaja ette näha. Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses. Keskkond/Kliima 18 Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamine ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus antud taristuprojekti juures kliimariskide edasiseks hindamiseks Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus. 8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Toetatavate tegevuste eelarve on 1 272 522 eurot, mis kaetakse täielikult Õiglase Ülemineku Fondist. Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises. 9. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras selle allkirjastamisest. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Õiglase ülemineku juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Ministeeriumid ja teised avalikus konsultatsioonis osalejad kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Lisad: Lisa 1 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht; Lisa 2 Riskihindamise tabel. 19  KÄSKKIRI 27.08.2024 nr 67 Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise 21.6.1.41 „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi; Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise, toetuse tagasinõudmise ning elluviija kohustuste suhtes kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 1.3. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandlusvormid ja -juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaale Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamise kaudu luua eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, vajalike nõustamisteenuste pakkumiseks, uute ettevõtjate tekkimiseks, kaasaegsete toodete ja teenuste väljaarendamiseks, uute töökohtade tekkimiseks ning uuenduslike toodete ja teenuste väljaarendamiseks Ida-Virumaal.  2 2.2. Toetuse andmise tulemusel on Jõhvis loodud digi- ja multimeediainkubaator ettevõtjatele, välja arendatud kaasaegsed uuenduslikud teenused ning maakonna majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks. 3. Seosed strateegiadokumentidega 3.1. Käskkirja alusel antav toetus panustab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse. 3.2. Käskkirja koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega, ning toetus aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel. 3.3. Käskkiri panustab „Eesti 2035“ sihtide „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ saavutamisse. Käskkiri panustab ka Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse. 4. Toetatavad tegevused 4.1. Toetatakse Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamist ja sisustamist. 4.2. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20) artiklis 9 nimetatud tegevusi. 4.3. Punktis 4.1. nimetatud tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 4.4. Punktis 4.1 nimetatud Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamisel on tagatud kliimakindlus lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 73 lõige 2 punkt j. 5. Toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad Toetatavaid Näitaja nimetus ja Sihttase Selgitav teave tegevusi mõõtühik mõõdetakse  3 järgmiste näitajatega: Meetmete nimekirja näitajad Väljundnäitaja Loodud ettevõtlus- 34 (2026) Loodava inkubaatori inkubatsiooni võime maksimaalne mahutavus (kui Mõõtühik: paljudele ettevõtjatele on Ettevõtjad inkubaatoris võimalik korraga inkubatsiooniteenust pakkuda). Näitaja täitmist raporteeritakse pärast inkubaatori valmimist, hiljemalt lõpparuandega. Tulemusnäitaja VKEd, kes kasutavad 25 (2027) Toetuse abil rajatud ettevõtlusinkubaatori inkubaatori inkubantide arv teenuseid pärast (unikaalsed väike- ja inkubaatori asutamist keskmise suurusega Mõõtühik: ettevõtjat ettevõtjad ehk VKE-d), kes aastas kasutavad inkubaatori teenuseid ühe aasta jooksul inkubaatori valmimisest. Näitaja täitmist raporteeritakse üks kord abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva aasta lõpus järelaruandega. Projektispetsiifilised näitajad Valminud inkubaatorid 1(2026) Näitaja täitmist Mõõtühik: arv raporteeritakse pärast inkubaatori valmimist, hiljemalt lõpparuandega. 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus 6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 7. Elluviija Toetatavate tegevuste elluviija on sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi elluviija). 8. Sihtgrupp 8.1. Toetatavate tegevuste elluviimise ja toetuse andmise tulemusel loodud Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori osutatava inkubatsiooni teenuse sihtgrupp on: 8.1.1. Eestis registreeritud äriühingud, kes võivad olla mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingute artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) I lisa artikli 2 tähenduses;  4 8.1.2. Eestis registreeritud sihtasutused ja mittetulundusühingud. 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026. 10. Tegevuste eelarve Toetatavate tegevuste eelarve on 3 272 000 eurot, mis eraldatakse 100 protsendi ulatuses Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest. 11. Kulude abikõlblikkus 11.1. Abikõlblikud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud: 11.1.1. ehitusliku projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi kulud; 11.1.2. sisekujundusprojektide koostamise kulud; 11.1.3. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud; 11.1.4. muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud; 11.1.5. hoone välise füüsilise taristu ehitamise kulud; 11.1.6. hoone ehitamise kulud; 11.1.7. seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli kulu. 11.2. Abikõlbmatud on riiklikud maksud, sealhulgas käibemaks. 12. Riigiabi 12.1. Toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 12.2. Rakendusasutus ja elluviija peavad säilitama riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates käesoleva käskkirja allkirjastamisest. 12.3. Toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. 12.4 Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel ja ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetust makstakse elluviijale ühendmääruse § 27 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel. 13.2. Toetuse maksmisel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel esitab elluviija maksetaotlusega kulu tekkimist ja tasumist tõendavad dokumendid ning hankelepingud. Toetuse maksmisel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 2 alusel esitab elluviija maksetaotlusega kulu tekkimist ja selle omafinantseeringu ulatuses tasumist tõendavad dokumendid ning hankelepingud. Rakendusüksuse nõudmisel esitab elluviija riigihanke alusdokumendid. 13.3. Elluviija esitab maksetaotluse mitte tihedamini kui kord kuus.  5 13.4. Toetus makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast maksetaotluse esitamist. 14. Elluviija õigused ja kohustused Elluviija peab täitma lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi: 14.1. tagab taristule juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel ning taristu kasutamise tasu vastavuse turuhinnale; 14.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 14.3. vastutab punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse ning näitajate sihttasemete saavutamise eest ja tagab panustamise punktis 3.2. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse; 14.4. tagab punktis 10. esitatud eelarvest kinnipidamise; 14.5. järgib riigihangete läbiviimisel riigihangete seadust; 14.6. tagab hoonete ja taristu projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustikus toodud nõuete täitmise; 14.7. tagab taristu kliimakindluse, võttes arvesse kliimakindluse hindamise tulemusi; 14.8. järgib tegevuste elluviimisel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet ja hindamise tulemustes toodud leevendusmeetmeid; 14.9. tagab taristu eesmärgipärase kasutamise ja varade säilimise viie aasta jooksul lõppmakse saamisest arvates; 14.10. tagab, et rentnik ei tegele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 nimetatud tegevustega. 15. Aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 30. jaanuariks. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning järelaruande aasta pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist. 15.2. Vahearuanne sisaldab tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid tegevuste edenemise kohta aruandlusperioodil ning ülevaadet väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete kohta. 15.3. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut abikõlblikkuse perioodil tulemuste saavutamise kohta, väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemeid, panust „Eesti 2035“ sihtide saavutamisse ning käskkirja punktis 3.2. esitatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse ning teave kliimakindluse tagamiseks kasutusele võetud lahenduste kohta. 15.4. Järelaruanne sisaldab informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta. 15.5. Rakendusüksus kinnitab vahe-, lõpp- ja järelaruande või tagastab selle täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28– 30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.  6 16.2. Finantskorrektsiooni otsuses mitteabikõlblikuks loetud kulude võrra vähendatakse käskkirja punktis 10. esitatud eelarvet. Mitteabikõlblikuks loetud kulud jäävad elluviija tasuda. 17. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31 ja § 32 lõikele 3. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister  1 Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamine“ eelnõu seletuskiri Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Viide Märkus/ettepanek Kommentaar Nõustumine või ei Rahandusministeerium kooskõlastab märkusteta Kliimaministeerium kooskõlastab märkusteta Riigi Tugiteenuste keskus SK: Ei ole arvestatud eelmises ringis Eraõigusliku juriidilise isiku elluviijaks määramisel on Oleme lähtunud asjaolust, et Selgitatud elluviija selgitust: Millisel õiguslikul TAT käskkirja seletuskirjas vaja välja tuua põhjused, ÜSS2021-2027 ja seletuskirja kohaselt alusel antud juhul elluviija on valitud? miks olete asunud seisukohale, et elluviijale määratud ei ole kohustust teha avalikku Kas olete teinud konkursi või tuleneb tegevused on avaliku halduse ülesanded konkurssi või riigihanget. see mingist õigusaktist, et just IVIA (ministeeriumi kui toetuse saaja delegeeritud IVIA ehitab tööstusinkubaatori IVIA-le peab neid tegevusi läbi viima? RA ei ülesanded), mitte majandustegevuse raames kuuluvale kinnistule. saa ilma õigusliku aluseta (st konkurssi osutatavad tegevused või teenused. Sellest johtuvalt TAT-s on elluviija valikut põhjendatud korraldamata või seadusest tuleneva tuleb TAT seletuskirjas selgitada (ÜM § 43 lg 5) vastavalt ühendmääruse § 43 lõikele aluseta) otse toetust määrata. Juhul, elluviijaks (ja ka partneriks) määratud isikute valiku 5. kui konkurssi korraldatud ei ole, tuleb põhjendusi. IVIAle ei ole seadusega või selle alusel eraõigusliku juriidilise isiku elluviijaks Kui Ida-Viru Investeeringute Agentuurile on seadusega antud avalikke ülesandeid. määramisel TAT käskkirja seletuskirjas või seaduse alusel antud avalikke ülesandeid, siis need Üldise grupierandi määruse artikli 56 vaja välja tuua põhjused, miks olete siin märkida. Kui ei ole, siis mismoodi on elluviija lõige 4 reguleerib taristu käitamisest asunud seisukohale, et elluviijale leitud läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt. Teisisõnu, kontsessiooni alusel või muu volituse määratud tegevused on avaliku kas on pakutud võimalust kõigile võimalikele alusel kolmanda isiku poolt. Antud halduse ülesanded (ministeeriumi kui elluviijatele (nt konkursi korras). juhul ei anta taristu käitamist toetuse saaja delegeeritud Arvestades riigiabi eeskirjade läbivat nõuet tagada kolmandale isikule. ülesanded), mitte majandustegevuse avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv abi saaja IVIA juhindub taristu käitamisel artikli raames osutatavad tegevused või valik (nt art 56 lg 4) ja/või korraldada abi andmine 56 lõikest 3, st juurdepääs on avatud teenused. Sellest lähtuvalt tuleb TAT objektiivsetel, selgetel, läbipaistvatel ja kõigile sihtgruppi kuuluvatele seletuskirjas selgitada (ÜM § 43 lg 5) mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, siis ei saa soovijatele. elluviijaks (ja ka partneriks) määratud piisavaks põhjenduseks lugeda asjaolu, et elluviija on isikute valiku põhjendusi. olnud pikaajaline Majandus- ja  2 Kommunikatsiooniministeeriumi koostööpartner või et tal on varasem kogemus selles valdkonnas. Juhime tähelepanu, et toetuse saajate (s.h elluviija) valik peab olema korraldatud läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt. Eelnõu punktis 4.4. teeme ettepaneku 4.4. Punktis 4.1 nimetatud Jõhvi digi ja Muudetud Arvestatud täpsustada sõnastust järgmiselt, jättes multimeediainkubaatori rajamisel on tagatud välja viite tehnilistele suunistele, mida kliimakindlus lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja normitehniliselt enam ei loeta nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 73 lõige 2 korrektseks: punkt j. Eelnõu punktis 13.1 on sõnastus: 13.2. Soovitan sõnastada: "... 1 ja 2 alusel." Kui siin on Muudetud Arvestatud Toetust makstakse elluviijale "või", siis punkt 2 alusel toetus maksmine välistaks ühendmääruse § 27 lõike 1 punktide 1 punkti 1 alusel toetuse maksmise, mis tekitaks või 2 alusel. rakendamisel probleeme. Kui RÜ ei pea võimalikuks arve tähtajaks makset menetleda, on vaja makse saata taga elluviijale korrigeerimiseks ja siis tehakse makse punkti 1 alusel. Sama tähelepanek on ka SK sama punkti selgituse kohta. Eelnõusse ei ole lisatud p 14.11 14.11 täidab teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Avalikku teavitamise kohustus on Selgitatud ettepanekut. Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi projektides toetusega alates 10 mln 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika eurot. Antud juhul on see poole fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ väiksem ja teavitamise kohustust me sätestatud nõuetele. pakutud kujul ei rakenda. Seletuskirja lk 8 kolmandas lõikes on Lause vajab korrigeerimist, samuti ei selgu, kuidas Elluviija teeb seda ise või ostab sisse Selgitatud lause "Elluviija tagab projekteerimise tagatakse, et riigihanked on tehtud kooskõlas vastava teenuse. Me ei pea vajalikuks ja ehitamise teenust ostes kooskõlas riigihangete seadusega. talle öelda kuidas ta seda peab riigihangete seadusega.“ tegema. Lk 11 p 11 abikõlblikkuse kohta - Kuna nimetatud punkt on eelnõust välja võetud, siis Lauseosa on seletuskirjast kustutatud. Arvestatud kirjutatakse, et abikõlbmatud on tuleb see ka segaduse vältimiseks seletuskirjast välja tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 võtta.  3 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud. Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutus Eelnõu punktis 8 on inkubaatori Soovitame sihtgrupi hulka lisada ka suurettevõtjad, Sõnastus on uuendatud Arvestatud sihtgrupp sõnastatud järgmiselt: kuna vastasel juhul ei ole suurettevõtjatel lubatud „Sihtgrupina on toodud Eestis üldse inkubaatori teenuseid kasutada. registreeritud äriühingud, kes võivad Täpsustame siinkohal, et suurettevõtjad ei lähe olla mikro-, väike- ja keskmise jätkuvalt arvesse projekti tulemusnäitaja sihttaseme suurusega ettevõtjad, Eestis saavutamisel ning elluviijal on jätkuvalt kohustus registreeritud sihtasutused ja pakkuda (eelkõige) teenuseid mikro-, väike- ja mittetulundusühingud.“ keskmise suurusega ettevõtjatele, kuid sellisel juhul ei pea elluviija hakkama edasises tegevus sihtgruppi rangelt piirama. Eelnõu punktis 12.2. on sõnastatud Juhime tähelepanu, et rakendusüksus ei ole riigiabi Sõnastus on uuendatud Arvestatud järgmiselt: „Rakendusasutus, andja, seega soovitame antud sätte sõnastusest rakendusüksus ja elluviija peavad rakendusüksuse välja jätta ning kasutada sõnatust: säilitama riigiabi andmist käsitlevaid „Rakendusasutus ja elluviija peavad säilitama riigiabi andmeid kümme aastat alates andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates käesoleva käskkirja allkirjastamisest.“ käesoleva käskkirja allkirjastamisest.“ Eelnõu seletuskirja punktis 2 on Kuna käskkirja kohaselt võivad rentnikud olla ka muud Sõnastust on täpsustatud Arvestatud kirjeldatud toetuse andmise eesmärki organisatsioonid, siis soovitame täiendada lauset ja tulemust ning muuhulgas on sealt alljärgnevalt: „Rentnikud (s.h inkubandid ja muud digi- toodud (lk 4), et „/…/ Rentnik ehk ja multimeedia inkubaatoris tegutsevad antud kontekstis inkubant ei tohi organisatsioonid) ei tohi tegeleda Euroopa Parlamendi tegeleda Euroopa Parlamendi ja ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 Toetuse nõukogu määruse (EL) 2021/1056 kohaldamisalast väljajätmine nimetatud tegevustega.“ artiklis 9 Toetuse kohaldamisalast väljajätmine nimetatud tegevustega.“ Eelnõu seletuskirja punktis 11. Kulude Kuna käskkirjas puudub viide tulumaksuseadusele, siis Sõnastus on muudetud Arvestatud abikõlblikkus on toodud muuhulgas soovitame selle lauseosa seletuskirjast kustutada. lause „Abikõlbmatud on riiklikud maksud, sh käibemaks ning  4 tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud.“  23.08.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirja „Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatorirajamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ET L 231/1, 30.06.2021, lk 1-22) artikli 8 lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega „investeeringud uute ettevõtete loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu, mis toovad kaasa töökohtade loomise". Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatavate toetatavate tegevustega panustatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021̶-2027 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“. Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti. Ida-Viru ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamise meetme kogumaht on kokku 29 miljonit eurot, millest 5 miljonit eurot on suunatud Ida-Virumaal inkubatsiooniteenuste pakkumisele (edaspidi tugiteenused) rahastatavates inkubaatorites ning 24 miljonit eurot Narva ja Jõhvi inkubaatorite ehitamisele. Kogu meetme elluviimiseks kinnitatakse toetuse tingimused käskkirjadega (kokku 5 käskkirja, millest 1 käskkiri keskendub tugiteenustele ja 4 investeeringutele). Majandus- ja kommunikatsiooniminister on kinnitanud 28.01.2024 käskkirja nr 13 “Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine” (tugiteenused) ning 23.04.2024 käskkiri nr 30 „Narva tööstusinkubaatori rajamine“. Lisaks käesolevale käskkirjale valmistatakse veel ette toetuse andmise tingimused Jõhvi loometööstuse inkubaatori ja eraldi uue aktina Jõhvi äripargi taristu tarvis. Inkubaatorite spetsialiseerumise valdkondades on kliendid unikaalsed ehk ei kattu teiste inkubaatorite klientidega. Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka olemasolevad, peamiselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade loomisest ning teadmuste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru maakonnas. Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid (vt seletuskirja lisa 2). Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on käskkirja rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (vt seletuskirja lisa 3). Käskkirja alusel toetatavad tegevused avaldavad positiivset mõju samuti: • tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisele. • Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisele. Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab TAIE mõõdik Sihttase aastal 2035 Viimane teadaolev tase ja aasta 1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 82,8% (2022) 2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 30,9 mld eurot (2022) 3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP 59% 60,7% (2021) elaniku kohta EL-27 keskmisest 4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete 1650 1244 (2021) arv, mille käive on suurem kui 200 000 € (kolme aasta keskmisena) Allikas: TAIE Eelnõu punktis 2 toodud teenuste osutamisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid eesmärke. Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning elluviija ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) õigused ning kohustused. Eelnõu eelarve on ÕÜFist 3 272 000 eurot, millega toetatakse Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamist. Toetust antakse programmi elluviijana sihtasutusele Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi IVIA). Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i ettevõtluse osakonna ekspert Kaarel Lehtsalu (e-post: [email protected], telefon: 715 3414), EIS-i toetuste keskuse ettevõtluskonsultant Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627 9704). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostasid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected], telefon 639 7652) ning EIS-i jurist Age Rebane (e-post: [email protected], telefon: 6279 401). Õiguslikke ettepanekuid tegi MKM-i strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected], telefon: 631 3609). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb 17 punktist. Punkt 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise 21.6.1.41 „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi“ (edaspidi sekkumine) rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda digi- ja multimeedia inkubaatori rajamiseks Jõhvi. Punktis 2 on kirjeldatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust. Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes (mis ei suuda oma tegevust ümber kujundada). Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on saanud toetuda põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020. a läbi viidud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“ viidatakse viimaste aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu vähenemine põlevkivisektoris. Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele, kuhu laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid, samuti füüsilise isiku tulumaksu. Toetuse andmise eesmärk on Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori loomise kaudu luua eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal. Jõhvi digi-ja multimeediainkubaatori rajamise peamiseks ajendiks on viimaste aastate põlevkivisektorist väljumise ning õiglase ülemineku fondi rakendamise tulemusel kiire areng Ida-Virumaal. Audiovisuaalvaldkond pakub otsitud lahendusi majandusstruktuuri muutusteks ettevõtjate sisenemisega süsinikuneutraalsetest sektoritesse. Inkubaator loob soodsa pinnase iduettevõtluse hüppeliseks arenguks Ida-Virumaal tervikuna ning saavutab sünergia nii piirkonna teiste ettevõtetega (eelkõige läbi brändingu, tootedisaini, e-platvormide jms lisandväärtuse pakkumise), kui ka Ida-Virumaal tegutsevate kõrg- ja kutseharidust pakkuvate asutuste (nt kolledžid, kõrgkoolide filiaalid ja kutsehariduskeskus) ning ka eraalgatustega (nt kood/Jõhvi). Ida-Virumaale luuakse ökosüsteem, kus kohtuvad regioonis olemasolevad teenused ja sektori arengut toetav (tugi)taristu ning arendatakse ja toetatakse audiovisuaalvaldkonna idufirmade kasvamist ja rahvusvahelist võrgustamist, moodustades klastri ettevõtetest, kes suudavad pakkuda lisaväärtust loovaid teenuseid ja tooteid konkurentsivõimeliselt nii rahvusvaheliselt kui riigis ja piirkonnas. Nendeks teenusteks ja toodeteks võivad olla näiteks muusika-, foto-, disaini-, video-, vektorgraafika-, 3D-, heli-, litsentsid, VFX, e-platvormid jms. IVIA rajab digi- ja multimeediainkubaatori Jõhvi Äripargi territooriumile. Rajatav inkubaator on projekteeritud universaalse bürootaristuna, kus nii ettevõtjad kui ettevõtlust toetavad tugistruktuurid saavad üürida kaasaegseid bürooruume koosloomekeskkonnana. Huvitatud kasutajatel on pakutavaid bürooruume võimalik üürida peale avanenud võimalustest teavitamist keskuse operaatori poolt avalikult. Üürihinnad on viidud vastavusse turuhindadega. Rentnikud (s.h inkubandid ja muud digi- ja multimeedia inkubaatoris tegutsevad organisatsioonid) ei tohi tegeleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 Toetuse kohaldamisalast väljajätmine nimetatud tegevustega. Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata: a) tuumajaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist; b) tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ega turustamist; c) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid ettevõtjaid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid investeeringuid; d) investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega. Nii rajatav taristu kui seal pakutavad inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku, toetades majandusstruktuuri muutmist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimist Ida-Virumaal. Punktis 3 on kirjeldatud seosed strateegiadokumentidega. Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisega. Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab. Programmi mõõdikud 2022* 2024 2025 2026 2027 (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Eesti positsioon Doing 18. N/A** N/A** N/A* N/A** Business indeksis (koht (2020) edetabelis) Allikas: Maailmapank Kaupade ja teenuste 30,9 30 31 32 33 eksport (mlrd eurot) Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad 60,7 62,05 62,5 62,95 63,4 loodud SKP elaniku kohta (2021) EL-27 keskmisest (%) Allikas: Eurostat * Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta ** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks. *** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate väärtustega tulenevalt mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti tõetamme metoodikaga. Samuti arvestavad toetatavad tegevused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse. Tegevustega näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja punktides 5, 6 ja 7. Punkt 4. Toetatavad tegevused Käskkirja punktis 4 on välja toodud toetatavad tegevused, milleks on Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamine ja sisustamine. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada käskkirja punktis 2 toodud eesmärgid ning tulemused. Digi- ja multimeediainkubaatori rajamine aitab kaasa ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamisele vajalikul, sobival ja tõhusal moel. Toetuse andmise tulemusel on looduddigi- ja multimeediainkubaatori näol Jõhvis eeldused tehnoloogia valdkonna iduettevõtluse arenguks ettevõtjatele, välja on arendatud tänapäeva nõuetele vastavad uuenduslikud teenused ning maakonna majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks. Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena viis Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis läbi uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“1. 1 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi 16 000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv oluliselt vähenenud ning 2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese. Põlevkivisektorit iseloomustab maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk (1700 eurot). Töötajaskonnast 80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja käsitöölise või masinaoperaatorina./…/“ Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“ Punktis 4.2. loetletud eraldi välistustega seotud tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad ei saa kasutada loodava inkubaatori teenuseid. Punktis 4.1 nimetatud Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamisel tagatakse taristu kliimakindlus, mis projekti arendamisel võtab arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside jalajälge ning kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi. IVIA on koostanud analüüsi taristu kliimakindluse tagamiseks (st kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida toetatud taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga) ning „ei kahjusta oluliselt” põhimõtete analüüsi. Mõlemad analüüsid on valdkondlike ekspertide poolt teostatud ekspertiisid, mille kohaselt vastab kliimakindluse analüüs Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ esitatud nõuetele. „Ei kahjusta oluliselt“ analüüs on kooskõlas rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendiga, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30). Analüüsid on toodud käskkirja koos teostatavus- ja tasuvusanalüüsi ja finantsanalüüsidega. „Ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tulemusena tõid eksperdid Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori puhul välja, et üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ suuniste alusel nõutud. Eksperdid järeldasid, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav. Samuti ei kahjusta projekti tegevused veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit ja kokkuvõttes projekt ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju ning projekti tegevused ei suurenda kokkuvõttes märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Eksperdid leidsid, et projekti tegevus (ettevõtte tegevuse absoluutset mõju silmas pidades) ei kahjusta märkimisväärselt ökosüsteemide head Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi digi- ja multimeediainkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt moodustab kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja elektrienergia tootmisega, 86,3 t CO2ekv/aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks.“ Punkt 5. Tulemus- ja väljundnäitajad Käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale Jõhvi ettevõtluse toetamiseks digi- ja multimeediainkubaator, mis pakub teenuseid ja inkubatsiooniprogrammi uutele mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega: Näitaja nimetus Sihttase Selgitav teave ja mõõtühik Meetmete nimekirja näitajad Väljund- Loodud ettevõtlus-inkubatsiooni 34 (2026) Loodava inkubaatori näitaja võime maksimaalne mahutavus (kui Mõõtühik: paljudele ettevõtjatele on Ettevõtjad inkubaatoris võimalik korraga inkubatsiooniteenust pakkuda). Näitaja täitmist raporteeritakse pärast inkubaatori valmimist, hiljemalt lõpparuandega. Tulemus- VKEd, kes kasutavad ettevõtlus- 25 (2027) Toetuse abil rajatud näitaja inkubaatori inkubaatori inkubantide arv teenuseid pärast inkubaatori (unikaalsed VKE-d), kes asutamist kasutavad inkubaatori Mõõtühik: ettevõtjat aastas teenuseid ühe aasta jooksul inkubaatori valmimisest. Näitaja täitmist raporteeritakse üks kord abikõlblikkuse perioodi  lõppemisele järgneva aasta lõpus järelaruandega. Projekti spetsiifilised näitajad Valminud 1 (2026) Näitaja täitmist raporteeritakse inkubaatorid pärast inkubaatori valmimist, Mõõtühik: arv hiljemalt lõpparuandega. Meetmete nimekirja väljundnäitaja on „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“. Väljundnäitaja sihttase „34“ 2026. aastal kajastab inkubaatori mahutavust, st kui paljudele ettevõtjatele on inkubaatoris võimalik korraga inkubatsiooniteenust pakkuda. Meetmete nimekirja tulemusnäitaja on „VKEd, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“. Toetuse tulemusel kasutavad vähemalt 25 ettevõtjat ettevõtlusinkubaatori teenuseid inkubaatori valmimisele järgneva aasta jooksul. Arvestatakse vastava lepingu sõlminud ja kliendihaldussüsteemi kantud ettevõtjaid. Nimetatud andmete kogumise eest vastutab IVIA. Kogu meetme rakendamisel kogutakse tulemusnäitaja „VKEd, kes kasutavad ettevõtlus-inkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ andmeid unikaalsete ettevõtjate kohta. Eeldus on, et ettevõtjad erinevates toetuse abil rajatavates inkubaatorites ei kattu. Kui sama ettevõtja peaks siiski panustama näitajasse eri inkubaatorite tegevuses osalemise kaudu, siis esitatakse näitajasse panustavate ettevõtjate andmed SFOSi sündmuste infosüsteemis (SIS). Projektispetsiifiline näitaja on „Valminud inkubaatorite arv“, mille sihttase „1“ saavutatakse aastal 2026. Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Punkt 7. Elluviija ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 kohaselt määrab elluviija minister käskkirjaga. Nimetatud seaduse seletuskirja kohaselt võib eraõigusliku isiku määrata elluviijaks vastavalt halduskoostöö seaduse § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise volitus olla ka seaduse alusel antud haldusaktis. Seletuskirja kohaselt võib elluviija määramisele eelnevalt korraldada avaliku konkursi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse alusel. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur. IVIA on 2009. aastal asutatud avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Eesti Vabariik (asutajaõigusi teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ning Lüganuse vald, Kohtla- Järve linn, Jõhvi vald ja Narva linn. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida-Viru maakonnas, mille alameesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis- ja logistikasektori välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara – tööstusparke, pakkudes tegevuse mugavaks käivitamiseks nn pehme maandumise tugiteenust turutingimustel. Elluviija roll on digi- ja multimeediainkubaatori ehitamine Jõhvis, selleks ehitustegevuse korraldamine, sisustamine. Loodu inkubaatorit hakkab haldama IVIA. IVIA põhikirja järgi on IVIA põhieesmärk ettevõtluskeskkonna arendamine ja majanduskeskkonna mitmekesistamine Ida-Virumaal; (välis-) otseinvesteeringute toomine Ida- Virumaale ja selleks Ida-Viru maakonnas arendusprojektide ehk tööstusalade aktiivne väljaarendamine. IVIA on avaliku sektori hankija riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 tähenduses. Elluviija tagab projekteerimise ja ehitamise teenust ostes kooskõla riigihangete seadusega. Ühendmääruse § 43 lõike 5 kohaselt võib elluviidava tegevuse volitada eraõiguslikule juriidilisele isikule, kellel on nende teostamiseks ja tulemi saavutamiseks vastav suutlikkus, mida hinnatakse järgmiste asjaolude põhjal: 1) eraõiguslikul juriidilisel isikul on koostatud ülesannete täitmiseks tööprotseduurid ja - reeglid: 2) tal on võimalik kasutada ülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad, sealhulgas riigiabi ning riigihangete küsimustes, ning ta täidab ülesande täitmiseks vajalikud muud eeldused; 3) IVIA suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 4) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada IVIA püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise; 5) IVIA kohta puuduvad andmed karistusregistris; 6) IVIA ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud lepinguid; 7) IVIA-l puudub maksuvõlg, samuti lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevus. IVIA vastab suurepäraselt kõigile välja toodud seitsmele punktile. Rakendusasutus on veendunud, et IVIA suudab väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks toetatavad tegevused ellu viia. Elluviija valikut toetab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, IVIA ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll2, milles lepitakse kokku Ida-Virumaa ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste arendamise tööjaotus. IVIA-l on pikaajaline kogemus tööstusalade väljaarendamisel ning investeeringute (sh välisinvesteeringud) kaasamisel, samuti välja arendatud objektide haldamisel. 2021. aasta seisuga on IVIA poolt välja arendatud ca 250 ha tootmis- ja ärimaad (koostatud detailplaneeringud, projekteeritud taristu, infrastruktuur välja ehitatud). 250 hektarist maast (134 kinnistut) on 80 hektarit (58 kinnistut) võõrandatud investeerimiskohustusega erasektori tootmis- ja logistikaettevõtetele. Kokku on sõlmitud lepingud 40 ettevõtjaga. Elluviija valikul lähtuti varasemast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel, olemasolevatest kompetentsidest ning toimivast koostöövõrgustikust. IVIA on olnud pikaajaliseks koostööpartneriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mistõttu on loodud eeldused tegevuste kiireks ning sujuvaks käivitamiseks ning tulemuste saavutamiseks. 2 https://ivol.ee/documents/9867329/19704180/Kavatsuste+protokoll+arendustegevuste+ellu+viimiseks_0.pdf/7305d58c-12e1-4f68-8b63- 006267016269 Punkt 8. Sihtgrupp Loodava inkubaatori pakutavate teenuste sihtgruppi kuuluvad Eesti äriregistris registreeritud Euroopa Komisjoni (EL) määruse nr 651/2014 (EL) aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) I lisa artikli 2 tähenduses mikro- , väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad. Samuti kuuluvad sihtgruppi Eestis registreeritud sihtasutused ja mittetulundusühingud. Seega on sihtgrupp ühelt poolt inkubatsiooni teenuse toel kasvavad mikro-, väike- ja keskmise suurusega äriühingud ning teiselt poolt Ida-Virumaal enda arengut nägevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Punkt 9. Tegevuse abikõlblikkuse periood Abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026. Punkt 10. Tegevuse eelarve Tegevuste elluviimise ÕÜFist rahastatav eelarve on 3 272 000 eurot ning toetuse määr on 100%. Toetuse summa ja toetuse määr on välja arvutatud vastavalt riigiabi reeglitele. Antud projektile kohaldatakse riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 56 alusel, mille kohaselt abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. IVIA on koostanud ja esitanud rakendusasutusele Jõhvi digi- ja meediainkubaatori teostatavus- ja tasuvusanalüüsi. Tegemist on eelnevalt hinnatavate tuludega ning abi summa väljaarutamiseks on kasutatud diskonteeritud puhastulu arvutamise meetodit. Selle tulemusel on finantseerimisvajaku arvutuskäik ja vähendatud abikõlblike kulude leidmine järgmine: Reaalne diskontomäär 4% Prognoosiperioodi algusaasta 2024 Prognoosiperioodi lõppaasta 2038 Perioodi pikkus 15 aastat Diskonteerimata Diskonteeritud Näitaja väärtus (eur) väärtus (eur) Projekti elluviimise kulud 3 272 000 € 3 022 659 € Projekti vara jääkväärtus 0€ 0€ Projekti tegevustulud 1 341 572 € Projekti tegevuskulud 1 357 920 € Projekti puhastulu 0€  Finantseerimisvajak 3 022 659 € Finantseerimisvajaku määr 100,0% Abikõlblikud projekti elluviimise 3 272 000 € kulud Toetustaotluse rahuldamise otsuses või käskkirjas määratletud projekti 3 272 000 € abikõlblikud kulud, nn vähendatud abikõlblikud kulud Toetuse määr 100% Toetuse suurus 3 272 000,00 € Punkt 11. Kulude abikõlblikkus Käskkirja punktis 4.1 tegevuste toetamisel on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikele 5 ja ühendmääruse paragrahv 15 toodud tingimustele. Sealhulgas toetatakse ehitustegevusega traditsiooniliselt seotud valdkondade, nt ehitusliku projekteerimise, sisekujundusprojektide koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja - geodeetiliste uurimistööde ja ehitusloa väljastamisega seotud kulud koos selleks vajalike uuringute läbiviimisega ning muid projekti ettevalmistustöödega, ehitamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Samuti toetatakse hoone ja selle välise füüsilise taristu ehitamise ning seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli soetamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Tulenevalt keskkonnaministri 29.06.2021 määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ tuleb mööbli hankimisega seotud riigihangete läbiviimisel kehtestada keskkonnahoidlikke kriteeriume. Abikõlbmatud on riiklikud maksud, sh käibemaks. Punkt 12. Riigiabi Käskkirja punkt 12 sätestab eelnõus kasutatava abi liigi. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi. Käskkirja punktis 4.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks IVIAle antav toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse üldise grupierandi määruse artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. Tulenevalt üldisest grupirandi määrusest ja konkurentsiseadusest on rakendusüksusel kohustus muu hulgas esitada Euroopa Komisjonile grupierandi teatis käskkirja jõustumisest 20 tööpäeva jooksul, samuti on kohustus kanda antud riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Elluviija on õiglase ülemineku kava ja meetmete nimekirja alusel rakendusasutusele esitanud taotluse koos teostatavus-ja tasuvusanalüüsiga (puhastuluanalüüs) vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 6 nõuetele ja rakendusüksus on taotluse osas teostanud vastavalt rakendusasutuse kirjalikele suunistele vastavuskontrolli. Samuti määratakse rakendusasutuse ja elluviija kohustus abi andmist käsitlevate andmete säilitamise kohta kümme aastat alates käskkirja (nn kava) allkirjastamisest ning toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 sätestatud juhtudel ja ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. Punkt 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 või 2. Toetus makstakse välja pärast maksetaotluse esitamist 30 tööpäeva jooksul ning maksetaotlust võib esitada kuni üks kord kuus. Punkt 14. Elluviija õigused ja kohustused Elluviijale kohalduvad ÜSS2021_2027 § 2 punktis 4 ja ühendmääruse § 10 ja 11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Lisaks eespool toodule on elluviija tulenevalt riigiabi nõuetest kohustatud tagama huvitatud kasutajatele juurdepääsu taristule avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Samuti peab jälgima, et mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Toetuse saaja on nimetatud põhimõtet arvestanud ja analüüsinud teostatavus- ja tasuvusanalüüsi koostamisel. Elluviija kohustub tagama, et käskkirja alusel tehtavaid abikõlblikke kulusid ei hüvitata samaaegselt muudest meetmetest ega riigi toetustest. Punkt 15. Aruandlus Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe-, lõpp- ja järelaruande vormi. Toetuse saaja esitab 30. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil. Projekti viimase kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, esitatakse projekti lõpparuandes. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta, informatsiooni väljundnäitaja saavutustasemekohta. Lisaks eelnevale kirjeldatakse lõpparuandes projekti panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse. Elluviija esitab järelaruande aasta pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist, mis sisaldab informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta. Kui elluviija teeb hoonele vabatahtlikus korras ligipääsetavuse auditi, siis võiks see olla lisatud lõpparuandele. Punkt 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse § 34–38 sätestatule. Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad mitteabikõlblikud kulud elluviija tasuda, peab elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra väheneb käesoleva käskkirjaga kinnitatud eelarve vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4. Punkt 17. Vaiete lahendamine Punktis määratletakse vaiete esitamise viis ja vaiete läbivaatajad. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid ning komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. Eelnõu arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond. Eelnõu on kooskõlas üldise grupierandi määrusega. 4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele ja - metoodikale. 4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele: Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 6 “Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos käskkirja eesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava TAIE-ga. Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse. 4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega. MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt 3,6% ehk umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes, sh mäetööstus ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid) on Ida-Virumaa hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem tagasihoidlik. Siit ka oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute tegevusalade ja ettevõtetega. Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad. Statistikaameti prognoosi3 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv 10 aastaga (2019–2029) 17% ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–2019 keskmist tööjõus osalemise määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga viiendiku ehk ligi 13 000 võrra4. Kuna töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr suurenemist, siis on võimalik teatud määral ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul kui tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti keskmisele tasemele, väheneks tööturul aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam kui 6000 inimese võrra. Arvestades neid prognoos võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse vahel Ida-Virumaa majanduses. Eelnõu panustab siin uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse kasutades selleks ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamiseks inkubatsiooniteenuse väljaarendamist tööstuse abil. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja elulisuse tõstmiseks arendatakse välja ja rakendatakse vastav inkubatsiooniprogramm. Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi rakenduskava ja riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks. 3 RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI (ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019] 4 Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete põhjal koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud käskkirja punktis 5 ja seletuskirja punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret. Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 4.3 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 ellu viidud sarnaste sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2027 rakenduskava koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud eesmärke. Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud, toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku Fondi ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades ligikaudset teenuste maksumust (nt ehitustööde kalkulatsioonid), mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas. Samuti on läbi viidud eraldi tasuvus- ja teostatavusanalüüs, mida säilitab rakendusasutus dokumendihaldussüsteemi asjatoimikus. Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi sarnaste meetmete rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel). 4.4 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 7. Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks IVIA, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna IVIA on riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohane hankija. IVIA puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud sihtasutusega. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 12 ning punkti selgituses seletuskirja punktis 10. 4.5 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega (vt ka seletuskirja punkti 7). Tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori vastavuskontrolli on EIS teostanud, sh on läbi viidud eraldi „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse analüüsid. 5. Eelnõu mõjud Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset mõju eeskätt järgneva osas: a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne; b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu toetamine – eelnõu sihtgrupp on piisavalt lai, hõlmates kõiki mittevälistatud VKEsid ning selliste eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust, tekitades eeldused uute audiovisuaalse tehnoloogia valdkonna iduettevõtete loomise filmitööstuse tegevusvaldkondade üleselt ning soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist. c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine – uute kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete loomise toetamine võimaldab asutada piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed (eeskätt) Ida-Viru maakonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele töötutele ja mittetöötutele. Mõjusid on täiendavalt analüüsitud punktis 7. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste konventsiooni arvestamise kontroll-leht on lisas 2 ning riske on hinnatud lisas 3. 6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu sätestab käskkirja tegevuste seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva käskkirja tegevustele või millesse tegevused panustavad. Seosed sama erieesmärgi teiste toetuse andmise tingimusi reguleerivate õigusaktidega:  meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist, aidates kaasa Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käskkirja tegevused aitavad luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja koostöövõimalusi turismisektori ettevõtjatele uute inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi viia teavitus- ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja Eesti maine tõstmiseks ning mis on omakorda oluline ka turisminõudluse suurendamiseks.   seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“. Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine täiendab käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi võimalusi, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks.  Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmega, kuid kõige otsesem seos on sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida-Viru maakond on rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. Käskkiri panustab samasse eesmärki, luues ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal. Seos valdkondlike arengukavadega:  „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 – 2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: loob ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal  „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe strateegiat, edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi.  Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele. 7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele Toetuse andmise tingimuste, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs. Eesti 2035 siht Horisontaalsed põhimõtted  Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine). Praxise uuringu kohaselt on põlevkivisektori kiire kahanemise korral ohustatud ametikohtadel töötavatest inimestest 40% ehk 1130 üle 50- aastaseid ning Eesti majandus 1730 inimest alla 50-aastaseid ehk osalevad potentsiaalselt tööturul ka on 2035 aastal. Põlevkivisektori kahanemine võib tuua väljarände täiendava uuendusmeelne suurenemise, kusjuures väljarändajateks on eeskätt nooremas eas ja teaduspõhine inimesed. Kõrge lisandväärtusega tooteid ja/või teenuseid pakkuvate ettevõtete ja kõrgepalgaliste töökohtade tekkimine loovad eeldused noorte jäämisele Ida-Virumaale ja avaldavad kaudset positiivset mõju noorte tööhõive kasvule Ida-Virumaal. Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus. Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosi kohaselt on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Statistikaameti andmetel on Ida- Virumaal maakondade lõikes kõige madalam naiste ja meeste tööhõive määr (55%). Lisaks väheneb elanike arv väljarände tõttu, kusjuures rändavad välja pigem naised ja noored. Samuti iseloomustab Ida- Virumaad suur sooline palgalõhe, sh põlevkivisektoris. Rajatav taristu ja lisanduvad inkubatsiooniteenused loovad eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks. Uute kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine nii meestele kui naistele avaldab eeldatavalt kaudset positiivset mõju ka naiste ja meeste tööhõive kasvule Ida-Virumaal ja soolise palgalõhe vähenemisele. Üüripindade rajamisel pööratakse tähelepanu, et tootmis- ja bürootaristu (sh riietusruumid, tualetid, personaliruumid jms) oleksid kujundatud nii naiste kui meeste vajadustele vastavaks. Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks Ligipääsetavus Hooneid rajades arvestatakse Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruses 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" toodud nõuetega ning tagatakse ligipääsetavus kõikides projektiga seonduvates tegevusest. Sealhulgas on ligipääsetavad sihtrühmadele mõeldud üüripinnad, arvestades, et sihtrühma võivad kuuluda ka erivajadusega inimesed. Meetmel on seos ligipääsetavuse teemadega. Meetme tasemel ei ole võimalik antud teemat analüüsida, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist. Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Regionaalne tasakaalustus Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused. Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal võimaldab meetme puhul täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka Eesti ja välismaiste ettevõtete võimalustesse tegutseda ja areneda maakonnas ning inimestele tekkivatesse täiendavatesse võimalustesse saada tasuvat tööd luues endale ettevõtte või arendades olemasolevat või uut. Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna inkubatsiooniprogrammi läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi on ettevõtjatel võimalik oma äritegevuses ära kasutada. Sekkumisvõimaluste analüüs: 1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud meetme eelarves ei ole ette nähtud täiendavaid vahendeid lisaks toetusele. Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid nõustada. 2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi meede planeeritud, kuid ka tugiteenuste meetme eelarves on sellisteks tegevusteks inkubatsiooniprogrammis oma koht. 3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – tugiteenuste meede rakendubki vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on universaalne, kuid siiski tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – tugiteenuste meede toetab eriprojekte vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste meede on mõnes mõttes ka piloot, mis rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida- Virumaal. 8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 9) Teatud piirkondadele reserveeritud toetusvahendid – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal . 11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.  Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja on pigem suunatud ühe piirkonna kesksete ettevõtlusetugiteenuste arendamisele, siis pole täiendavaid sekkumisvõimalusi vaja ette näha. Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses. Keskkond/Kliima Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi digi- ja multimeediainkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus antud taristuprojekti juures kliimariskide edasiseks hindamiseks Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus. 8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises. 9. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Õiglase ülemineku juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Märkused ja nendega arvestamine on lisatud Lisas 1. Lisad: Lisa 1. Märkustega arvestamise tabel (tabel lisandub pärast ametlikku kooskõlastamist); Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht; Lisa 3. Riskihindamise tabel.  KÄSKKIRI 28.01.2024 nr 13 Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1.Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise 21.6.1.41 „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi; Ida- Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise, toetuse tagasinõudmise ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 1.3. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandlusvormid ja -juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. 1.4. Käskkirja alusel ei anta toetust justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ avaldatud tegevusvaldkonnas hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920) tegutsevale ettevõtjale.  2 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on luua inkubatsiooniprogrammi ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtjate tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate uuenduslike teenuste ja toodete väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Viru maakonnas. 2.2. Toetuse andmise tulemusel on Ida-Viru maakonnas loodud uus inkubatsiooniprogramm uutele ja juba tegutsevatele ettevõtjatele, välja arendatud tänapäeva nõuetele vastavad uuenduslikud teenused ja tooted ning majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks. 3. Seosed strateegiadokumentidega 3.1. Käskkirja alusel antav toetus panustab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse. 3.2. Käskkiri arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ja aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel. Sihi saavutamist hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega, mis on „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. Käskkiri panustab Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse. 4. Toetatavad tegevused 4.1. Toetatakse nõustamisteenust ning inkubatsiooniteenuste programmi loomist, arendamist ja turundamist. Toetatavate tegevuste mõju peab avalduma Ida-Viru maakonnas. 4.2. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93) artiklis 9 nimetatud tegevusi. 4.3. Punktis 4.1. nimetatud tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.  3 5. Toetatavate tegevuste näitajad 5.1. Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega: 5.1.1. toetatavad ettevõtjad; 5.1.2. mitterahalist toetust saanud ettevõtjad. 5.2. Toetatavate tegevuste projekti spetsiifiline näitaja on tegevustes osalenute arv. 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus 6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 7. Elluviija Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus (edaspidi elluviija või IVEK). 8. Partnerid Elluviija partnerid on Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (edaspidi Tehnopol) ja Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi IVIA). 9. Sihtgrupp 9.1. Toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad ja potentsiaalsed ettevõtlusega alustavad füüsilised isikud. 9.2. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele. 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.04.2023 kuni 31.08.2029. 11. Tegevuste eelarve 11.1. Toetatavate tegevuste eelarve on viis miljonit eurot, mis eraldatakse Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest. IVEK-ile antav toetuse summa on 1 107 671 eurot, Tehnopolile antav toetuse summa on 2 632 929 eurot ja IVIA-le antav toetuse summa on 1 259 400 eurot. 11.2. IVEK koostab toetatavate tegevuste elluviimiseks igaks aastaks tegevuskava ja eelarve, millest nähtuvad tegevused ning eelarve jaotus elluviija ja partnerite lõikes. Tegevused ja eelarve jaotuse lepivad elluviija ja partnerid eelnevalt kokku. 11.3. IVEK esitab tegevuskava ja eelarve rakendusüksusele kontrollimiseks tegevuste elluviimisele eelneva aasta 1. detsembriks. Rakendusüksus kontrollib tegevuste vastavust käesolevale käskkirjale ning vajadusel saadab selle IVEK-le täiendamiseks. Rakendusüksus edastab tegevuskava ja eelarve rakendusasutusele kinnitamiseks ja Rahandusministeeriumile teadmiseks. Tegevuskava kinnitab rakendusasutuses valdkonna asekantsler.  4 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Abikõlblikud on personalikulud. 12.2. Abikõlblikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, hüvitatakse ühendmääruse § 22 kohaselt ühtse määra alusel 40 protsendi ulatuses otsestest personalikuludest. 13. Vähese tähtsusega abi 13.1. Toetatavate tegevuste elluviimiseks punktis 9. toodud sihtgruppi kuuluvale juriidilisele isikule osutatav teenus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 13.2. Elluviija hindab, kas sihtgrupi hulka kuuluv juriidiline isik on vähese tähtsusega abi saaja, arvutab abi suuruse ja kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse nõuetele. Elluviija peab teavitama abi saajat vähese tähtsusega abi andmisest, abi summa suurusest ning kandma antava abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. 13.3. VTA määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud vähese tähtsusega abi piirmäära. 13.4. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. 13.5. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 13.6. Rakendusüksus ja elluviija peavad säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates käesoleva käskkirja alusel viimase abi andmise päevast. 13.7. Käskkirja alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 13.8. Toetatavaid tegevusi ei osutata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1. Toetust makstakse punktis 12.1. nimetatud kulude hüvitamiseks vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ning punktis 12.2. nimetatud kulude hüvitamiseks vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 4. 14.2. Elluviija esitab rakendusüksusele kuludokumentide ja rakendusüksuse nõudmisel nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning hankemenetlusega seotud dokumendid, sealhulgas lepingud abikõlblikkuse kontrollimiseks. 14.3. Elluviija esitab maksetaotluseid mitte sagedamini kui korra kvartalis.  5 15. Elluviija õigused ja kohustused 15.1. Elluviija peab täitma lisaks eespool sätestatule järgmisi kohustusi: 15.1.1. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käesoleva käskkirja punktis 3.2. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse; 15.1.2. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 15.1.3. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate korrektsete andmete olemasolu Sündmuste Infosüsteemis (SIS) iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. 15.2. Elluviijal on õigus teha rakendusüksusele ettepanekuid käesoleva käskkirja, tegevuskava ja eelarvejaotuse muutmiseks. 16. Partneri õigused ja kohustused 16.1. Partner peab täitma järgmisi kohustusi: 16.1.1. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 16.1.2. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 16.1.3. esitab vähese tähtsusega abi saajate andmed ja toetatavates tegevustes osalenud ettevõtjate andmed elluviijale. 16.2. Partneril on õigus teha elluviijale ettepanekuid käskkirja ja eelarvejaotuse muutmiseks. 17. Aruandlus 17.1. Elluviija esitab rakendusüksusele eelneva kalendriaasta tegevuste kohta vahearuande 15. jaanuariks. 17.2. Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid tegevuste edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil ning ülevaadet näitajate saavutustasemete kohta. 17.3. Elluviija esitab lõpparuande kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut tulemuste saavutamise kohta. 17.4. Lõpparuandes esitatakse lisaks punktis 17.2. toodud andmetele panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse ning horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse. 17.5. Vahe- ja lõpparuanded kinnitab rakendusüksus. 17.6. Rakendusüksus kinnitab projekti aruande või, kui aruanne ei vasta nõuetele, lükkab selle tagasi 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. 18. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.  6 19. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister  25.01.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondid rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056 artikli 8 lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega. Toetatavaid tegevusi rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ka ÕÜF) ja nendega panustatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“. Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti. Kooskõlas eeltooduga toetatakse eelnõu alusel ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste arendamist, et seeläbi luua inkubatsioonikeskuste ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning seeläbi uute, võimalusel ka kõrgema lisandväärtusega, töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal. Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade loomisest ning teadmuste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru maakonnas. Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid, (vt käesoleva seletuskirja lisa nr 1). Eelnõu on kooskõlas:  tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisega; 1  Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse. Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab Sihttase aastal Viimane teadaolev TAIE mõõdik 2035 tase ja aasta 1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 82,8% (2022) 2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 30,9 mld eurot (2022) 3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku 59% 60,7% (2021) kohta EL-27 keskmisest 4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 € 1650 1244 (2021) (kolme aasta keskmisena) Allikas: TAIE Eelnõu punktis 4 toodud tegevuste elluviimisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid eesmärke. Ida-Virumaale luuakse inkubatsiooniteenuste programm, mille eelarve on 5 miljonit eurot. Toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalike Narva tööstusinkubaatori rajamine ja Jõhvi loomemajanduse inkubaatori etapi rajamine viiakse ellu eraldi käskkirja alusel. Toetust antakse tegevuste elluviijana sihtasutusele Ida-Viru Ettevõtluskeskus (edaspidi IVEK). Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna regionaalse arengu nõunik Kaarel Lehtsalu (e-post: [email protected], telefon: 715 3414), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste keskuse ettevõtluskonsultant Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627 9704). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected], telefon: 631 3609). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb 19 punktist, mis on liigendatud alapunktideks. Punkt 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava) prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ 2 meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumisse „Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ (edaspidi sekkumine) rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. Punktis 2 on kirjeldatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust. Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad neis põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes, mis ei suuda oma tegevust ümber kujundada. Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on saanud toetuda põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020. a Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena läbi viidud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“1 viidatakse viimaste aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu vähenemine põlevkivisektoris. Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele, kuhu laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid, samuti füüsilise isiku tulumaksu. Praxise viidatud uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi 16 000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv oluliselt vähenenud ning 2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese. Põlevkivisektorit iseloomustab maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk (1700 eurot). Töötajaskonnast 80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja käsitöölise või masinaoperaatorina./…/“ Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“ Toetuse andmise eesmärk on luua inkubatsiooniprogrammi ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal. Narva tööstusinkubaatoris viib inkubatsiooniprogrammi läbi sihtasutus Ida-Viru Investeeringute agentuur (edaspidi IVIA), kes kaasatakse IVEKi partnerina. Programm sisaldab investori nn pehme maandumise tugiteenust – tugiteenuste pakett alates ettevõtja registreerimisest, arvelduskonto avamisest, projekti finantseerimise lahenduste leidmisest ja lõpetades meeskonna loomise toetamise ning uue tehase rajamisega seotud asjaajamise korraldamise ja seadmete soetamise toetamisega. Jõhvi digi- ja meediainkubaatoris luuakse kaks inkubatsiooniprogrammi. 1 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Väljaandes sisalduva teabe kasutamisel palume viidata allikale: Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat- Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 3 SA Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) pakub oma teenuse raames inkubatsiooniteenuse programmi ning osaleb selle kaudu projektis partnerina. Tehnopoli kiirendi keskendub eelkõige multimeedia, virtuaalse ja täiendatud reaalsuse ning nendega kaasuvatele valdkondadele ning arendab sellele keskenduvaid iduettevõtteid. Tehnopoli tegevused viiakse ellu inkubaatori hoones. Samuti kaasatakse protsessi Jõhvis tegutsev Kood/Jõhvi kool ning maakonnas tegutsevad kõrgharidusasutused. IVEK vastutab filmitööstust teenindavatele tegevusaladele keskenduva loometööstuse suunalise inkubatsiooniprogrammi loomise ja elluviimise eest. Filmistuudiotesse kaasatavad produktsioonid vajavad traditsioonilistele erialadele alustavaid ettevõtteid, kes pakuvad filmitööstustele toetavaid teenuseid (nt elektritööd, valgustus, kostüümid, puusepatöö, grimm). Sellest inkubatsiooniprogrammist saavad kasu eelkõige need alustavad ettevõtjad, kes ühel või teisel moel saavad mõjutatud põlevkivisektori kokku tõmbumisest. Punktis 3 on kirjeldatud seosed strateegiadokumentidega. Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse. Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab. Programmi mõõdikud 2022* 2024 2025 2026 2027 (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Eesti positsioon Doing 18. N/A** N/A** N/A* N/A** Business indeksis (koht (2020) edetabelis) Allikas: Maailmapank Kaupade ja teenuste 30,9 30 31 32 33 eksport (mlrd eurot) Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad 60,7 62,05 62,5 62,95 63,4 loodud SKP elaniku kohta (2021) EL-27 keskmisest (%) Allikas: Eurostat * Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta ** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks. *** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate väärtustega tulenevalt mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti tõetamme metoodikaga. Meetme “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” eesmärk on Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Meetmesse koondatud tegevustega soodustakse ettevõtluse arendamist, sh ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna arendamist; ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edenemist, sh tööstus- ja turismisektori toetamist ning tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemist. 4 Toetuse andmise tingimuste kohaselt panustatakse programmi tegevuse: 1.1. Ettevõtluse arendamise soodustamine eesmärgi “Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne” realiseerimisse järgnevate tegevuste elluviimisega: - luuakse soodne kasvupinnas uute ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks kasvamiseks ning - soodustatakse ambitsioonikate äriideede juurdevoolu, ambitsioonikate ärimudelite loomist ja rakendamist; - /.../. 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine eesmärgi “Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt” realiseerimisse järgnevate tegevuste elluviimisega: - Soositakse kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele turgudele sisenemist /.../; - toetatakse Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates; - toetatakse parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist (tööstus)ettevõtetes ning soodustatakse nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu; /.../ - Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist. Samuti arvestavad toetatavad tegevused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse. Tegevustega näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL võrdluses“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja osas 5 ja 6. Punkt 4. Toetatavad tegevused Tugiteenuste programmist toetatakse nõustamisteenust ja inkubatsiooniteenuste programmi loomist, arendamist, turundamist ja elluviimisel toetatavate tegevuste mõju ja ulatus peab avalduma Ida-Viru maakonnas. Need tegevused aitavad kaasa ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamisele vajalikul, sobival ja tõhusal moel, aidates kaasa süsteemse lähenemisega uute iduettevõtete ja ettevõtjate tekkimisele ning vastavate väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisele. Inkubatsiooniteenus ehk inkubatsioon alustavatele ettevõtjatele tähendab nende võrgustamist, sealhulgas piirkondade ja valdkondade ülest koostööd soodustavate, sihtrühmade vajadustele ja eripäradele vastavate tugiteenuste, sealhulgas nõustamis-, koolitus- ja mentorteenuste, äriidee, meeskonna, ärimudeli, toote ja teenuse arendamine, rahastusvõimaluste ja investorite leidmise pakkumine, mis aitab alustavatel kasvupotentsiaaliga ettevõtjatel liikuda edasi järgmistesse arenguetappidesse. Inkubatsioon jaguneb eel- ja põhiinkubatsiooniks. Inkubatsiooniteenuseks loetakse ka iduettevõtetele suunatud ärikiirendite rakendamist. Inkubatsiooniteenuse arendamine loob täiesti uued võimalused ettevõtlusega alustamiseks piirkonnas. Seotus tööstusega, sh töötleva- ja filmitööstusega, digi- ja meediaettevõtlusega ja loomeettevõtlusega loob uued võimalused põlevkivisektori muutuvast tööjõuvajadusest 5 mõjutatud töötajatele ning teistele Ida-Virumaa tööturule sisenejatele. Sarnasel kujul teenuseid pole võrreldaval viisil ettevõtjatele Ida-Virumaal pakutud. Käskkirja punktis 4.1. on välja toodud toetatavad tegevused. Toetust antakse Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomiseks, arendamiseks ja elluviimiseks eeldusel, et tegevuste mõju avaldub Ida-Virumaal ning aitab saavutada punktis 5 toodud näitajad. Eesmärgipäraste tegevuste elluviimise raames toetatakse inkubatsiooniteenuste programmi loomist ja arendamist, turundamist, uute ettevõtete asutamist ja käivitamist toetavaid nõustamis- ja koolitusteenuseid, tegutsevate ettevõtete suutlikkuse kasvatamist, piirkondliku ettevõtluskeskkonna elavdamist, iduettevõtete ökosüsteemi arendamist ning loomevaldkonna tugiteenuste süsteemset väljaarendamist. Inkubatsiooniteenuste programmi tegevused kohandatakse iga loodava inkubaatori jaoks vastavalt selle spetsiifikale ja sihtgrupile. Nende loomine, arendamine ja turundamine algab kava kohaselt ettevalmistavatest tegevustest enne vastava inkubaatori valmimist. Tegevused on ellu viidavad paralleelselt taristu loomisega, nt õppetöö ettevalmistamine, mentorite valik ja osalejate kohordi loomine ja sõelumine. Punktis 4.2. viidatud tegevusaladel tegutsevad või tegevust plaanivad ettevõtjad ei saa osaleda toetatavates tegevustes. Punkti 4.3. kohaselt järgitakse tegevuste toetamisel kliima- ja keskkonnaalaseid eesmärke. Perioodi 2021-2027 Eesti ühtekuuluvuspoliitika fondide „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastamise analüüsis (https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z) ei tuvastatud toetaval meetmel olulist kahju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Sündmuste korraldamisel järgitakse keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendit, mis on leitav aadressilt https://brand.estonia.ee/eas/kestliku-urituse-juhend/. Punkt 5. Näitajad Toetatavate tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale inkubatsiooniprogramm uutele ja juba tegutsevatele ettevõtetele. Valitud väljundnäitajad tabelis 3 on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolte esitatud Rahandusministeeriumile kehtiva rakenduskava täienduseks. Tabel 3 Näitajate tabel Näitaja nimetus ja Algtase Vahesiht- Sihttase Selgitav teave mõõtühik tase 2024 2029 Meetmete nimekirja näitajad Väljundnäitaja Toetatavad ettevõtjad. 0 12 100 Unikaalsed Mõõtühik: ettevõtjad ettevõtjad. Mõõtmissagedus kord aastas Mitterahalist toetust 0 12 100 Unikaalsed saanud ettevõtjad. ettevõtjad. Mõõtühik: ettevõtjad 6  Mõõtmissagedus kord aastas Projektispetsiifiline näitaja Tegevustes osalenute 0 275 2500 Mõõtmissagedus arv. kord aastas Mõõtühik: Osalejate arv Näitajate täitmise seiret korraldatakse Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud näitajate metoodika kohaselt. Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) ühiste näitajate puhul kasutatakse EK poolt kirjeldatud metoodikat ja definitsioone. Toetatavate ettevõtjate osas peetakse eraldi arvestust mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate üle. Suurettevõtjate toetamist sekkumises ei ole kavandatud. Meetmete nimekirja väljundnäitajad on „toetatavad ettevõtjad“ ja „mitterahalist toetust saanud ettevõtjad“. Meetmete nimekirja väljundnäitaja „mitterahalist toetust saanud ettevõtjad“ (RCO04) hõlmab ettevõtteid, kui nad saavad struktureeritud moel mitterahalist toetust. Selleks võib olla näiteks inkubatsiooniteenuseid saav mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõte (edaspidi VKE). Antud toetus peab olema dokumenteeritud. Ühekordne suhtlus (näiteks telefonikõned teabepäringuteks) ei lähe arvesse. Mitterahalise toetuse näideteks on ka teenused, näiteks nõustamisteenuste (konsultatsioonide ja koolituste pakkumine, teadmiste ja kogemuste vahetamiseks jne) või tugiteenuste (andmebaaside, turu-uuringute, käsiraamatute, töö- ja mudeldokumentide, jms) pakkumine. Inkubatsiooniteenuse pakkumise sekkumises rahalist toetust ei anta, seetõttu arvestatakse väljundnäitajas "toetatavad ettevõtjad” vaid mitterahalist toetust saanud ettevõtjaid (RCO01 on võrdne RCO04ga). Sellesse näitajasse loetakse kokku Äriseadustiku tähenduses VKEd. Näitajasse loetakse ettevõtjad, kui nad saavad mitterahalist toetust struktureeritud viisil, näiteks nõustamisteenuseid saavad VKEd. Pakutav toetus tuleb dokumenteerida. Ühekordset suhtlemist (nt telefonikõned teabenõuete saamiseks) ei arvestata näitajasse. Väljundnäitaja raporteeritakse jooksvalt vahe- ja lõpparuannetega pärast tegevuse toimumist. Ettevõtjad registreeritakse projekti tasandil ja sisestatakse SFOSi andmekorje moodulisse Sündmuste Infosüsteem (SIS) vähemalt iga poolaasta seisuga. Näitaja täitmise andmed sisestab SFOS-i elluviija. Tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek” perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Näitajate passis on iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse panustab mitu eri sekkumist, on lisatud iga sekkumise kohta eraldi arvutuskäik. Projektispetsiifiline näitaja on „tegevustes osalenute arv“, kus loendatakse inkubatsiooniprogrammi erinevates tegevustes osalenute arvu ja mille sihtase 2500 osalejat saavutatakse 2029. aasta lõpuks. 7 Näitajad jagunevad partnerite vahel vastavalt elluviija ja partnerite vahelisele kokkuleppele, mis on partneritega sõlmitava lepingu osa. Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Punkt 7. Elluviija Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru ettevõtluskeskus (edaspidi IVEK). IVEK on asutatud 2003. aastal Kiviõli linna (nüüd Lüganuse vald), Jõhvi linna (nüüd Jõhvi vald) ja Kohtla-Järve linna poolt. IVEKi tegevuse eesmärgiks on toetada regiooni arengut, osutades ettevõtlust toetavaid teenuseid ning kaasates regiooni arenguks vajalikke vahendeid. IVEK kuulub maakondlike arenduskeskuste võrgustikku. 2022 aasta seisuga pakub IVEK järgmisi teenuseid: Ettevõtjate nõustamine ning koolituste/sündmuste/õppereiside korraldamine sh. alustavad, tegutsevad ja kogenud ettevõtjad ning noored; vabaühenduste nõustamine ning koolitsute/sündmuste korraldamine sh. alustavad ja tegutsevad vabaühendused ja korteriühistute Kredex meetme nõustamine; strateegianõustamine; Ida-Viru Haridusklastri (Hariduskopter) koordineerimine, s.h. Ettevõtliku kooli programmi rakendamine Ida-Virumaal ning äriõppe maakonna koolidesse sisseviimise tugi; Ida-Viru Turismiklastri koordineerimine; Viru Filmifondi koordineerimine; Ida-Viru Loomeklastri käivitamine; Europe Direct teabepunkti teenuste pakkumine vene keelsele elanikkonnale asukohaga Narva; Õiglase Ülemineku Ida-Viru meetmete ettevalmistustegevused. Elluviija valikul lähtuti varasemast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel, olemasolevatest kompetentsidest ning toimivast koostöövõrgustikust. IVEK on olnud pikaajaliseks koostööpartneriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mistõttu on loodud eeldused programmi kiireks ning sujuvaks käivitamiseks ning tulemuste saavutamiseks. ÜSM artikkel 8 lg 1 punkti (a) kohaselt on kehtestatud põhimõte, mille kohaselt korraldab ja rakendab riik partnerluslepingu ja iga programmi tarbeks kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga tervikliku partnerluse, võttes arvesse fondide iseärasusi. See partnerlus peab hõlmama ka partnereid piirkondlikud, kohalikud, linnade ja muud avaliku sektori asutuste tasemel. ÜSM artikkel 8 lõige 2 kohaselt peab partnerlus toimima kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõttega ja osutatud partnerid võib kaasata programmide ettevalmistamisse, rakendamisse ja hindamisse. KOKS § 61 lg 2 kohaselt on loodud KOV-le volitus, millisele koostööorganile on maakonna arengu kavandamise ülesanne võimalik täitmiseks anda. Ülesanne on võimalik täitmiseks anda kõigi maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste otsusega täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuste maakondlikule või piirkondlikule liidule, koostöökokkuleppe alusel ühele kohaliku omavalitsuse üksusele või mõnele teisele kohaliku omavalitsuse üksuste KOKS § 62 lõigetes 1 ja 2 nimetatud koostööorganile (ühisasutus või –amet) või halduskoostöö seaduses sätestatud korras mõnele eraõiguslikule juriidilisele isikule ehk nimetatud ülesande täitmisele suunatud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks asutatud sihtasutusele (nt MAK) või moodustatud mittetulundusühingule. Maakondlikud arenduskeskused (MAK) ja maakondlikud arendusorganisatsioonid (MARO) on seni kõigis maakondades paiknevad (varem ka riigi või) KOV asutatud sihtasutused, mis pakuvad tugitegevusi kodanikuühendustele ja –algatustele, nõustamisteenust alustavatele ja tegutsevatele ettevõtetele ning kohalikele omavalitsustele. 8 Käesoleval juhul on kohalikud omavalitsused, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn ja Lüganuse vald, kinnitanud Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskuse (IVEK) põhikirja, mille kohaselt on IVEK tegevuse eesmärgiks toetada Ida-Viru regiooni arengut osutades ettevõtlust toetavaid teenuseid ning kaasates regiooni arenguks vajalikke vahendeid. Põhikirja kohaselt korraldab IVEK vastavalt põhikirjale rahaliste vahendite kasutamise; kogub ja süstematiseerib ning levitab ettevõtlusega ja regionaalse arenguga seotud teavet; aitab asutajatel taotleda ja taotleb ise läbi erinevate arendusprojektide rahalisi vahendeid Eesti riigi ja rahvusvahelistest finantseerimisallikatest; osutab ettevõtluse tugisüsteemi teenuseid sihtgrupi ettevõtjatele; osutab nõustamis- ja konsultatsiooniteenuseid ettevõtjatele, avalikule sektorile ja kolmandale sektorile rahaliste vahendite taotlemiseks, projektide kirjutamiseks, nende elluviimiseks ja juhtimiseks Eesti riigi ning rahvusvahelistest finantseerimisallikatest. Elluviija valikut toetab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, IVEKi ja SA Ida-Viru Investeeringute Agetuur (edaspidi IVIA) sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli (https://ivol.ee/documents/9867329/19704180/Kavatsuste+protokoll+arendustegevuste+ellu+ viimiseks_0.pdf/7305d58c-12e1-4f68-8b63-006267016269), milles lepitakse kokku Ida- Virumaa ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste inkubatsiooniprogrammi tööjaotus. Elluviija roll antud meetme raames on järgmine: projektijuhtimine sh partnerite töö koordineerimine, Jõhvi loomemajanduse inkubatsiooniprogrammi käivitamine ja ellu viimine, Jõhvi filmistuudiote võrgustumise toetamine. Elluviija ja partner ei saa vähese tähtsusega abi, sest nad ei saa majanduslikku eelist ja tulu programmist pakutavate teenuste korraldamisel. Elluviidavatest tegevustest võib tegevuste raames ettevõtjatele antav eelis olla käsitletav vähese tähtsusega abina (edaspidi ka VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes. VTA saajateks on inkubatsiooniprogrammis tegevustes osalevad ja nendest tegevustest otsest kasu saavad ettevõtted ehk kasusaajad, kelle üle peab elluviija eraldi arvestust ning konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmine peab olema tagatud. Elluviija ja partnerid kohustuvad tagama, et selle käskkirja alusel tehtavaid abikõlblikke kulusid, sealhulgas ühtse määra alusel hüvitatavaid kulusid, ei hüvitata samaaegselt muudest meetmetest ega riigi toetustest. Näiteks muude lepingute või toetuse andmise otsuste alusel rahastatavad tegevused (starditoetusest nõustamised, PEEK meetmest abikõlblikud kulud, vms). Punkt 8. Partnerid Laiaulatusliku ja mitmekesise nõustamis- ja inkubatsiooni programmi läbi viimiseks on lisaks elluviijale vaja partnereid. Programmi ettevalmistamise käigus koguti perioodil 2020–2022 sisendit erinevate nõustamisteenuste ja inkubatsiooniprogrammide toimimise ja ülesehituse kohta nii Eestis kui ka välismaal. Võrdlusuuringu raames toimusid visiidid Soome Aalto Ülikooli (Start-up Centerin, Design Factory; MediaSpace jm.), Rootsi Stockholmi kasvukiirendisse (Epicenter), Göteborgi piirkonna avaliku ja erasektori pool käitavatesse filmistuudiotesse ja loomevaldkonna inkubaatoritesse (Trollhättan, Film i Väst, Gothengurg film studios), Islandi filmitööstuse objektidele (Islandi Filmi Instituut). 9 Eestis saadi sisend sarnast teenust osutavatelt asutustelt nagu Sihtasutusest Tallinna Teaduspark Tehnopolist, Tallinna Loomeinkubaatorist, Tartu Loomemajanduse Inkubaatorist, Viljandi Loomeinkubaatorist, Pärnumaa arendusvõrgustikust KOBAR. Võrdlusuuringu raames kaardistati Ida-Virumaal pakutavad piirkondliku ettevõtluse tugiteenused Ida-Viru Ettevõtluskeskusest, Ida-Viru Investeeringute Agentuurist, innovatsiooni ja loomekeskusest OBJEKT ning Põlevkivi Kompetentsikeskusest (keemiavaldkonna inkubaator). Võrdlusuuring tulemusel otsustati, et partnerid saavad olla asutused, kes vastavad järgmisetele kriteeriumitele: - partneri asutajate seas või asutaja peab olema avaliku sektor; - partneril peab olema võimekus (sh finantsressursid); - jätkusuutlikkus teenuseid osutada (sh kogemus ja kompetentsid); - regioonis tegutsemise kogemuses (sh toimiv võrgustik). Kriteeriumitele vastas kaks organisatsiooni. Ida-Viru investeeringute Agetuur (edaspidi IVIA) on asutatud 2009. aastal avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Vabariigi Valitsus ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida- Viru maakonnas, mille peamine eesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis- ja logistikasektori välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara – tööstusparke, pakkudes tegevuse mugavaks käivitamiseks nn pehme maandumise tugiteenust turutingimustel. IVIA eesmärgid on suures osas seotud toetuse eesmärkidega. Õiglase ülemineku ettevõtluse tugiteenuste meetme raames on ettevalmistamisel eelnõud, mille kohaselt IVIA vastutab inkubaatorite rajamise eest Narva ja Jõhvi. Antud meetme raames on IVIA roll pakkuda Narva tööstuspargis inkubatsiooni programmi ja investori nn pehme maandumise tugiteenust. Lisaks vastutab IVIA Jõhvi rajatavate filmistuudiote turundustegevuse ning filmitootjatele nn pehme maandumise tugiteenuse pakkumise eest. Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (edaspidi Tehnopol) Tehnopol Start-up Inkubaator on Balti piirkonna suurim kasvuprogramm varajases faasis iduettevõtetele, mis aitab neil jõuda oma toote ja teenusega turule ning kaasata investeeringut. Inkubaator võtab varajase faasi iduettevõtteid vastu kohordipõhiselt. 2021. aastal kandideeris nende programmi ca 300 iduettevõtet ning toetati 83 iduettevõtte turule tulekut. 2021. aastal toetas Tehnopol oma teenustega umbes 90 fookusvaldkonna kasvuettevõtte arengut, kasvatades nende käivet 10 miljoni euro ulatuses nii Eestis kui eksportturgudel, avas 15-le ettevõttele vähemalt ühe uue eksportturu, aitas tuua turule 10 uut toodet või teenust ning vahendas umbes 8 miljoni euro ulatuses era- ja avaliku kapitali investeeringuid. Start-up Inkubaator on esindatud Ida-Virumaal, pakkudes ja toetades alustavaid ettevõtteid Narvas. Tehnopoli roll sekkumise tegevuste elluviimises on iduettevõtete kiirendi programmide käitamine Ida-Virumaal meetme rahastust loodavas Jõhvi digi– ja loomeinkubaatoris fookusega audiovisuaalsele loomeettevõtlusele. Tehnopoli iduettevõtete kiirendi keskendub eelkõige multimeedia, virtuaalse ja täiendatud reaalsuse ning nendega kaasuvatele valdkondadele ning arendab sellele keskenduvaid iduettevõtteid. Tehnopoli tegevused viiakse ellu inkubaatori hoones. Samuti kaasatakse protsessi Jõhvis tegutsev Kood/Jõhvi kool ning maakonnas tegutsevad kõrgharidusasutused. 10 Vähese tähtsusega abi saavad programmides osalevad ettevõtjad ning seda antakse kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus). Vähese tähtsusega abi saajateks on inkubatsiooni programmi raames osalevad ja nendest tegevustest otsest kasu saavad ettevõtted ehk kasusaajad, kelle üle peab inkubatsiooniprogrammi elluviija eraldi arvestust ning konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmine peab olema tagatud. Punkt 9. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud VKE-d ja potentsiaalsed ettevõtlusega alustavad füüsilised isikud. Käskkiri ei piira tegevuste sihtgruppi ainult nende ettevõtjatega, kelle ettevõtte juriidiline aadress on registreeritud Ida-Viru maakonda. Kuid ettevõtja peab pärast programmis osalemist asuma tegutsema (nt tootmisüksus asub Ida-Virumaal või see tuuakse pärast programmis osalemist Ida-Virumaale) või teenuseid pakkuma Ida-Virumaal. Alustavate ettevõtjate puhul on eeldus, et tulevane tegevuskoht või teenuste pakkumise koht on Ida-Virumaa. Sellega tagatakse toetuse andmise eesmärgina loodud inkubatsiooniprogrammi ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu loodud eelduste realiseerumine – uuenduslike teenuste ja toodete väljaarendamine, välisinvesteeringute kaasamine ning uute töökohtade tekkimine Ida-Viru maakonnas. Toetuse andmise tulemusel on Ida-Virumaale loodud uus inkubatsiooniprogramm uutele ja juba tegutsevatele ettevõtjatele, välja arendatud tänapäeva nõuetele vastavad uuenduslikud teenused ja tooted ning majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks. Nende tegevuste tulemusi mõõdetakse toetatavate ettevõtjate, mitterahalist toetust saanud ettevõtjate ning tegevustes osalenute arvu abil. 11 Punkt 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste puhul on abikõlblikkuse periood 01.01.2023 kuni 31.08.2029. Punkt 11. Tegevuste eelarve Tegevuste elluviimise eelarve on 5 miljonit eurot Õiglase Ülemineku Fondist inkubatsiooniprogrammi loomiseks, arendamiseks, turundamiseks, käivitamiseks ja elluviimiseks. Toetuse määr on 100 protsenti. Seega osutatakse sihtgrupile teenuseid tasuta. Elluviijale antav toetuse summa on 1 107 671 eurot, Tehnopolile antava toetuse summa on 2 632 929 eurot ja IVIAle antav toetuse summa on 1 259 400 eurot. Tegevuste detailne eelarve kujuneb iga-aastase tegevuskava alusel. Tegevused ja eelarve lepitakse kokku elluviija ja partneri vahel. Tegevuskava eelnõu esitatakse rakendusüksusele e- toetuse vahendusel iga aasta 1. detsembriks. Rakendusüksus hindab tegevuste vastavust toetuse tingimustele ning vajadusel saadab selle täiendamiseks. Rakendusüksus edastab tegevuskava rakendusasutusele kinnitamiseks ja rahandusministeeriumile teadmiseks. Rakendusasutuse poolt kinnitab tegevuskava ministeeriumis toetuse eest vastutav töötaja. Punkt 12. Kulude abikõlblikkus Abikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 16 sätestatud personalikulud. Personalikulud saavad tekkida toetuse saajal või partneril töötajatele töö eest makstava tasu või füüsilise isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstava tasu alusel. Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt loetakse projekti otsesteks personalikuludeks toetatava tegevuse tegemise (näiteks inkubatsiooniprogrammi koostamine, läbiviimine, mentorite töö) ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud § 16 lõike 1 punktides 1–4 ja § 16 lõikes 4. Tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, hüvitatakse ühendmääruse § 22 kohaselt ühtse määra alusel 40 protsendi ulatuses otsestest personalikuludest. Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud. Punktis 12.3 nimetab abikõlbmatud kulud. Punkt 13. Vähese tähtsusega abi Eelnõu alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi. Vähese tähtsusega abi võivad saada ettevõtjad, kellele osutatakse toetatavaid teenuseid. Punkti 13.2. kohaselt hindab elluviija, kas ettevõtjad saavad vähese tähtsusega abi ja kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse nõuetele. 12 Sihtgruppi kuuluvale ettevõtjale määratava VTA summa arvutab elluviija programmi elluviimisega tekkinud reaalsete kulude alusel. Näiteks koolituste läbiviimise puhul leitakse abi summa ühele osalejale, jagades koolitusega seotud kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga. Punktis 13.3.–13.8. nimetatakse vähese tähtsusega abi piirmäärad, kumuleerimisreeglid, ettevõtjad, kellele ei ole nimetatud abi andmine lubatud ning sätestatakse elluviija ja rakendusüksuse kohustus vähese tähtsusega abi andmist käsitavate andmete säilitamiseks. Punkt 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord Abikõlblike personalikulude osas makstakse toetust vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. Tegevuste elluviimiseks vajalikud ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse § 28 lõike 4 alusel. Punkt 15. Elluviija õigused ja kohustused Tegevuse elluviijale kohalduvad ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja § 11 lõigetes 1–3 toetuse saajale sätestatud kohustused. Käskkirjas sätestatakse kohustused nimetatule lisaks. Tegevuskava elluviimise edenemise jälgimiseks toimuvad regulaarsed seirekoosolekud, milles osalevad elluviija, rakendusüksuse, rakendusasutuse ja rahandusministeeriumi esindajad. Punkt 16. Partneri õigused ja kohustused Tegevuse partnerile kohalduvad ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja § 11 lõigetes 1–3 toetuse saajale sätestatud kohustused. Käskkirjas sätestatakse kohustused nimetatule lisaks. Punkt 17. Aruandlus Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe- ja lõpparuande vormi. Toetuse saaja esitab 15. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil, samuti infot näitajate saavutustasemete kohta. Projekti viimase kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, esitatakse projekti lõpparuandes. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta. Punkt 18. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. 13 Punkt 19. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse otsusele või toimingule esitatakse vaie rakendusüksusele. 14 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva määrusega (EL) 2021/1058. Eelnõu arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond. Täiendavalt on eelnõu kooskõlas VTA määrusega. Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. 4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele järgmiselt. 4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 5 “Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos käskkirja erieesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava TAIE-ga. Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse. 4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega Taust käskkirja sekkumiste vajalikkuse kohta: MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt 3,6% ehk umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes, sh mäetööstus ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid) on Ida-Virumaa hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem tagasihoidlik. Siit ka oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute tegevusalade ja ettevõtetega. 15 Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad. Statistikaameti prognoosi2 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv 10 aastaga (2019–2029) 17% ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–2019 keskmist tööjõus osalemise määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga viiendiku ehk ligi 13 000 võrra3. Kuna töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr suurenemist, siis on võimalik teatud määral ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul kui tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti keskmisele tasemele, väheneks tööturul aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam kui 6000 inimese võrra. Arvestades neid prognoose, võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse vahel Ida-Virumaa majanduses. Eelnõu panustab siin uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse kasutades selleks ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamiseks inkubatsiooniteenuse väljaarendamist tööstuse ning digi-, meedia- ja loometööstusinkubaatori loomise ja rakendamise abil. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja elulisuse tõstmiseks arendatakse välja ja rakendatakse inkubatsiooniprogramm inkubaatorite eriomaseid tingimusi silmas pidades. Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi tegevuskava ja riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret. Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Tagamaks tegevuste ajakavalist teostatavust koostatakse iga-aastane detailsem tegevuskava. 4.3. Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014–2020 ellu viidud sarnaste sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021–2017 rakenduskava koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud eesmärke. Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud, toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku Fondi ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades ligikaudset teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete 2 RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI (ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019] 3 Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete põhjal koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused. 16 saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus tagatakse muutuvates majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava koostamise käigus, milles kujundatakse detailsem eelarve vastavalt detailsematele tegevustele. Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014–2020 finantsperioodi sarnaste meetmete rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel). Elluviijale ei teki toetusskeemi tulemusel rahastamist vajavaid püsikulusid abikõlblikkuse perioodi järel. 4.4. Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks IVEK, kes vastavad seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna IVEK on riigihangete seaduse § 5 lõike 1 punkti 4 kohane hankija. IVEKi puhul ei ole tegemist ettevõtjaga vaid kohalike omavalitsuste poolt asutatud sihtasutusega, mis täidab ministeeriumi poolseid ülesandeid. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 10 ning vastavas punktis käskkirja seletuskirjas. 4.5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos „Eesti 2035“-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega (vt ka lisa 1). Tegevuste elluviimise konkreetsed alategevused käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse iga-aastases tegevuskavas (edaspidi tegevuskava). Tegevuskava koostamisel tagatakse kooskõla 2021‒2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumitega. Kõik tegevuskavas olevad projektid peavad panustama käskkirjaga seotud Eesti 2035 sihtidesse ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 eesmärkidesse. Tegevuskava tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Tegevuskava moodustamisel arvestatakse: 1. Rahastatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse tegevuste panust meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast tegevuste lõppu. 2. Rahastatavate tegevuste põhjendatust. Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud; kas tegevuse sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; kas tegevused 17  võimaldavad saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Hinnatakse, kas seos eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad ning innovaatilisi lahendusi soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 3. Rahastatavate tegevuste kuluefektiivsust. Hinnatakse, kas tegevused/lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks, sealhulgas kas lõppsaaja poolne osalustasu on vajalik, ning kui jah, siis milline tasu on kuluefektiivne. Hinnatakse, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud. Tegevustega ei teki vajadust järgnevate püsikulude rahastamiseks. 4. Suutlikkust rahastatavaid tegevusi ellu viia. Hinnatakse, kas tegevuste tegijal on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikust tagades. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Tegevuskava koostamisel analüüsitakse, kuidas on võimalik parimal moel võtta arvesse ja aidata kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustada seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. 5. Eelnõu mõjud Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset mõju eeskätt järgneva osas: a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne; b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu toetamine – eelnõu sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks tööstusele ka teisi valdkondi) ning selliste eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust, tekitades selleks uut tootmist eri tegevusvaldkondade üleselt ning soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist. c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine – investeeringute elluviimise toetamine võimaldab luua piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed nii tänastele (eeskätt) Ida-Viru maakonna töötutele kui piirkonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele mittetöötutele. Mõjusid on täiendavalt analüüsitud seletuskirja lisas 1 ja 2. Riske on hinnatud lisas 3. 6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu sätestab käskkirja tegevuste seose prioriteedi teiste meetmete, meetme sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käskkirjas nimetatud toetatavatele tegevustele või millesse tegevused panustavad. Seos sama erieesmärgi teiste toetuse andmise tingimustega 18 Meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks. Käesolev käskkiri ja starditoetus täiendavad teineteist, kuna starditoetuse saamisele eelnevalt peab olema alustav ettevõtja maakondlikus arengukeskuses (MAKis) eelnõustamises käinud ning toetuse saamisele järgnevatel aastatel peab ettevõtja käima MAKis arengunõustamisel. Käskkiri täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist aidates kaasa Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käskkirja tegevused aitavad luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja koostöövõimalusi turismisektori ettevõtjatele uute inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi viia teavitus- ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja Eesti maine tõstmiseks ning mis on omakorda oluline ka turisminõudluse suurendamiseks. Seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumisega „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“. Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine täiendab käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi võimalusi, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks. Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmega, kuid kõige otsesem seos on sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida-Viru maakond on rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. Käskkiri panustab samasse eesmärki luues ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal. 19 Seos valdkondlike arengukavadega „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele – loob ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida- Virumaal. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe strateegiat, edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi. Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele. 8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Toetuse andmisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita. 9. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, ÕÜF juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks TAIE juhtkomisjonile ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Lisad: Lisa 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs. Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht. Lisa 3 Riskihindamise tabel Lisa 4. Märkustega arvestamise tabel 20 Lisa 1 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs. „Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Meetme tasemel otsene seos puudub. Meede toetab ühiskonna erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi ning parendab nende võimalusi tegeleda ettevõtlusega ning tööstusettevõtetel alustada oma tootmise ülesehitamist kontrollitud keskkonnas. Meetme inkubatsiooniprogrammi osa on eelkõige suunatud alustavatele ettevõtjatele, kes soovivad luua oma ettevõtte digi- ja meedia- ning filmitööstuse tugiteenuste valdkonnas ning neil puudub varasem kogemus ettevõtjana. Loodavad inkubaatorid ja inkubatsiooniprogramm võimaldab ettevõtjal saada esmaseid kogemusi ja vähendab ebaõnnestumisega seotud riske. Meetme tulemusena saab ettevõtja uue teadmise või arendada toote, mis aitab kasvatada ettevõtte konkurentsivõimet. Meetme tasemel on võimalik vaid tagada, et teavitustöö käigus kaasatakse kõiki huvigruppe ning kõiki taotlus koheldakse võrdselt. Meede panustab erinevate ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega. Eesti majandus on Panus „Eesti 2035“ näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik. uuendusmeelne ja Sooline võrdõiguslikkus teaduspõhine Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud ettevõtteid on vähem. Samuti tegutsevad naisettevõtjad pigem vähem tehnoloogiapõhistes valdkondades. Naisettevõtjatel on rohkem raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimisel ning kapitali kaasamisel. Samuti on naisettevõtjad vähem riskijulged. Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääs ettevõtlusvõrgustikele ja ettevõtluse arendamisega seotud infole. Käesolev inkubatsiooniprogramm võimaldab kõigil soovijatel alustada ettevõtjana sellise spetsiifilises valdkonnas nagu seda on filmitööstus või siseneda oma tööstusettevõtte arendamiseks tööstusinkubaatorisse Seega aitab antud meede lahendada mõnda eespool nimetatud väljakutset. Meede võimaldab pakkuda lahendusi eriti väljakutsele, kus Eestis on vähe naiste loodud ja juhitud ettevõtteid. Toetusmeetme teavitustegevuse abil on aga võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikust võimalikest toetusmeetmetest ning julgustada naisettevõtjad osalema inkubatsiooniprogrammis. Antud toetusmeetme eelarves pole täiendavaid vahendeid lisategevusteks, küll on võimalik seda teha rakendusasutuse muude tegevuste eelarvest. 21 Panus „Eesti 2035“ näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks. Ligipääsetavus Meetmel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike läbi toetuse abil loodavate erasektori teenuste ja toodetega. Meetme tasemel ei ole võimalik antud teemat analüüsida ega võimalikke lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist. Samas tuleb elluviijal ja partneritel teenuste pakkumisel arvestada, et teenused (nt koolitused) on kõikidele sihtrühmadele ligipääsetavad. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Regionaalne tasakaalustus Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused. Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal võimaldab meetme puhul täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka Eesti ja välismaiste ettevõtete võimalustesse tegutseda ja areneda maakonnas ning inimestele tekkivatesse täiendavatesse võimalustesse saada tasuvat tööd luues endale ettevõtte või arendades olemasolevat või uut. Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna inkubatsiooniprogrammi läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi on ettevõtjatel võimalik oma äritegevuses ära kasutada. Sekkumisvõimaluste analüüs: 1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud meetme eelarves ei ole ette nähtud täiendavaid vahendeid lisaks toetusele. Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid nõustada. 2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi meede planeeritud, kuid ka tugiteenuste meetme eelarves on sellisteks tegevusteks inkubatsiooniprogrammis oma koht. 3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – tugiteenuste meede rakendubki vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on universaalne, kuid siiski tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 22 6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – tugiteenuste meede toetab eriprojekte vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste meede on mõnes mõttes ka piloot, mis rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 9) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja on pigem suunatud ühe piirkonna kesksete ettevõtlusetugiteenuste arendamisele, siis pole täiendavaid sekkumisvõimalusi vaja ette näha. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses. Keskkond/Kliima Põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavust on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. Analüüsi käigus leiti, et meede soodustab majanduskasvu, mis on kaudselt seotud KHGde heitkogustega. Meetme üleüldine mõju nii kaudselt kui otseselt on kliimamuutuste leevendamisele eeldatavasti positiivne. Sekkumised hõlmavad nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadest digilahendusi igas eluvaldkonnas ja kohalike ressursside väärindamist ning see võib leevendada KHGde kasvu, maandada süsinikuemissioone keskkonnas ning suurendada tööviljakust. Meede ei põhjusta eeldatavalt kliimamuutustega kohanemisele otsest negatiivset mõju. Meetme eesmärgid on viidud vastavusse erinevate strateegiate ja eesmärkidega toetades tööjõul oskuste omandamist ja arengut (konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik, et liikuda hääbuvatest sektoritest kasvavatesse sektoritesse. Meetmega ei kaasne eeldatavalt negatiivset kaudset ega otsest mõju vee- ja mereressursside säästvale kasutamisele ja kaitsele. Meede ei põhjusta eeldatavalt otsest ega kaudset negatiivset mõju ringmajandusele, sh jäätmetekke vältimisele ja ringlussevõtule. Tegevused toetavad majandusliku heaolu kasvu ning seda eelkõige ettevõtete kestlike ärimudelite arendamist, digilahenduste kasutuselevõtu edendamist, ringmajanduse põhimõtete juurutamist ja rahvusvahelistumist. Tulemuseks on keskkonnasõbralikumad ettevõtted läbi tootmisprotsessis jms jääkide vähendamise. 23 Meetmel ei esine eeldatavalt otsest ega kaudset negatiivset mõju reostuse vältimisele ja kontrollile (õhk, vesi ja maapind). Meetmel puudub eeldatavalt otsene ja kaudne negatiivne mõju bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsele ning taastamisele. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ressursitootlikkus. 24  Lisa 4 Märkustega arvestamise tabel Viide Märkus/ettepanek Kommentaar Nõustumine või ei RAM eelnõu ja seletuskiri Palume kindlasti ülejäänud meetme eelarvet katvate toetuse andmise tingimuste õigusaktide valmimisel esitada need uuesti mitteametlikult kooskõlastamiseks (alasekkumine „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi“, eelarve 20 mln eur). Punktis 1.1 on sekkumise 21.6.1.41 Kuna meetmel on ainult üks sekkumine, siis olenemata Arvestatud nimetuseks „Ida-Virumaa sellest, et käesolev TAT ei sisalda inkubaatorite inkubatsiooniteenuste programmi rajamist, peab sekkumise nimetus punktis 1.1. loomine ja arendamine“. Meetmete vastama meetmete nimekirjas olevale sõnastusele. Kui nimekirjas on sekkumise nimetuseks vaja selgitada, siis seda saab teha täiendavalt „Inkubaatorite rajamine Narva ja seletuskirjas. Jõhvi; Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“. Punkt 4.1: kas saame õigesti aru, et Lisatud seletuskirja punt 11 juurde Jah, te olete meetme raames pakutavad vastav kommentaar. õigesti aru teenused on sihtgrupile tasuta? saanud Punkti 5 kohaselt kohalduvad TAT Palume analüüsida, kas näitajad „VKE-d, kes kasutavad 5.1 ja 5.2 on kustutatud, sest ei pole Arvestatud alusel ellu viidavale projektile kõik ettevõtlusinkubaatori teenuseid pärast inkubaatori seotud selle TATiga meetmete nimekirjas sekkumisele asutamist“ ning „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni 21.6.1.41 sätestatud ja täiendavalt võime“ on konkreetse TATi puhul asjakohased, kavandatud näitajad („Toetatavad arvestades et pakutakse vaid tugiteenuseid. Palume ettevõtjad“ ning „Mitterahalist täpsustada, kas inkubaatori asutamiseks loetakse toetust saanud ettevõtjad“). taristu valmimist või loetakse inkubaator asutatuks, kui eelnõust eemaldada. algab tugiteenuste osutamine. Kui inkubatsioonikeskuseid konkreetse TATi alusel ei looda, siis rahandusministeeriumi hinnangul näitajad „VKE-d, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ ning „Loodud  ettevõtlusinkubatsiooni võime“ ei kohaldu ning need tuleb Tugiteenustele, mis oma olemuselt Väljundnäitaja „Toetatud ettevõtjad“ nimetus tuleb Arvestatud seisnevad mitterahalise abi parandada, korrektne näitaja nimetus on „Toetatavad andmises, kohalduvad punktis 5.3 ettevõtjad“. sätestatud väljundnäitajad. Juhime tähelepanu, et Teadaolevalt on MKM esitamas ettepanekut Meetmete nimekiri on muutmisel, Arvestatud väljundnäitajaid „Toetatavad meetmete nimekirja täiendamiseks ning eelnõus MKMi ettepanekud on esitatud. ettevõtjad“ ja „Mitterahalist abi esitatud näitajate lisamiseks tagantjärgi. Palume lisada Täiendatud on seletuskirja punktis 5 saanud ettevõtjad“ ei sisaldu hetkel vastav info ka eelnõu seletuskirja ning jälgida, et olevad selgitused. kehtivas meetmete nimekirjas. ettepanek eelnõus esitatud väljundnäitajate lisamiseks saaks rahandusministeeriumile esitatud järgmise meetmete nimekirja muudatuse ajal. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 43 lg 1 ning § 41 lg 1 p 4 kohaselt peab toetuse andmise tingimustes sisalduma minimaalselt vähemalt üks meetmete nimekirjas sätestatud väljundnäitaja. TATis sihttasemete märkimisel MKMi tehtud ettepaneku kohaselt on perioodi 2021- Täpsustus on tehtud Arvestatud palume esitada vaid konkreetse TATi 2027 näitajate metoodikas mõlema näitaja puhul alusel prognoositav sihttase. Näiteks kavandatud 2024. a vahe-sihttase 12 unikaalset hetkel on näitajate „VKE-d, kes ettevõtjat ning 2029 sihttase 100 unikaalset ettevõtjat, kasutavad ettevõtlusinkubaatori kes on tegevustes osalenud. teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ ning „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“ puhul märgitud sihttasemeks meetmete nimekirjas sekkumisele tervikuna sätestatud sihttase. Näitajate „Toetatavad ettevõtjad“ ja Raporteerida tuleb unikaalseid ettevõtjaid erieesmärgi Lisatud on punkt 15.1.8 sõnastuses Arvestatud „Mitterahalist abi saanud tasandil, seega on vajalik elluviijal koguda andmeid ka “tagab korrektsete tegevustes ettevõtjad“ puhul on tegemist on ettevõtjate registrikoodide ja nende suuruse kohta. Et osalenud ettevõtjate andmete ERF/ÜF fondimääruse lisas I vastavad andmed oleksid struktuuritoetuse registrist olemasolu registris iga poolaasta lõpu sätestatud ühiste väljundnäitajatega, väljavõetavad, soovitame tegevustes osalevate seisuga hiljemalt poolaastale järgneva mille täitmist hakkab ettevõtjate andmed lisada Sündmuste Infosüsteemi teise nädala lõpuks.” rahandusministeerium raporteerima (SIS) ning elluviija kohustuste alla lisada järgmine Euroopa Komisjonile rakenduskava punkt „Elluviija tagab korrektsete tegevustes osalenud seire käigus kaks korda aastas (30.06 ettevõtjate andmete olemasolu registris iga poolaasta ja 31.12 seisuga). lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks“. Sama praktikat kasutatakse ka teistes sarnastes käskkirjades, mille elluviijaks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA. Punktis 5.4 kasutusel olev termin Arvestatud „projektispetsiifiline“ on ühendmääruses lahku kirjutatud ja peaks seega ka eelnõus olema sõnastatud „projekti spetsiifiline“. Punkt 9: meetme sihtpiirkond on Sellest tulenevalt tuleb täpselt sõnastada, kas Punkt 2 määrab eesmärgi ja Mitte arvestada Ida-Virumaa. sihtgruppi kuluvad kõik „tegevustest huvitatud piirkonna, st Ida-Viru maakonna. äriregistrisse kantud VKE-d“ või vaid need, kes on registreeritud Ida-Virumaale, või ettevõtted üle Eesti, kelle projektid (sh need, mille jaoks nad inkubeerimist soovivad) leiavad aset Ida-Virumaal vms. Meede peab panustama just Ida-Virumaa arengusse, hetkel on sihtgrupp liiga hägune. Antud punkti tuleb eelnõus täpsustada ning selgitada valikut seletuskirjas. Punktis 12.4 palume täiendavalt Arvestatud viidata ühendmääruse §-le 17 „Abikõlbmatud kulud“. Punktis 13.7 on viidatud ka üldisele Seega tuleks kõik viited üldise grupierandi määruse Arvestatud grupierandi määrusele, kuid eelnõu artiklitele välja jätta. kohaselt üldise grupierandi määruse alusel abi ei anta. Samuti ei ole vähese tähtsusega abi andmisel piirangut, et ettevõtja ei tohi olla raskustes ettevõtja. Punkt 15: palume vormistada Kui IVEK on elluviija, siis peaks IVEK vastutama Arvestatud selguse huvides antud punkt kaheks meetme tervikliku elluviimise sh mõõdikute eraldi punktiks, kus on kirjeldatud saavutamise eest, mis peab olema selgelt sõnastatud eraldi elluviija ning partnerite ka eelnõus; partnerid panustavad siis vaid õigused ja kohustused. Näiteks, kes sisutegevustesse. Palun käskkirja punkti 15 seda silmas täpselt kontrollib abisaajate pidades üle vaadata määrates selged vastutajad ja vastavust VTA määruse nõuetele või nende vastutusvaldkonnad. vastutab meetme eesmärkide saavutamise eest? Praeguse sõnastuse järgi teevad seda justkui elluviija ja partnerid koos, kuid siis ei ole selge, kes vastutab esitatavate andmete korrektsuse, meetme eesmärkide saavutamise jm aspektide eest. SK Eelnõu punkti 1 selgitav lõik: - Partnerina on määratud SA Tallinna Selgitus on lisatud Arvestatud Teaduspark Tehnopol, kuid ei ole põhjendatud, mis menetluse / metoodika / kriteeriumite alusel on partner Tehnopol. Teatavasti on Eestis mitu asutust, kes suudavad inkubatsiooniteenust pakkuda. Ka Ida- Viru arengustrateegia alaplaani „Plaan B“ tegevuskavas on tegevuste T1.2 ja T1.4 all kõrvuti välja toodud nii Tehnopol kui loomeinkubaator Objekt. Miks on neist kahest asutusest (mis on mõlemad SA-d) eelistatud ühte? Kas partner on valitud hankemenetluse raames või mingil muul moel? TATis tuleb selgelt põhjendada SA Tallinna Teaduspark Tehnopol määramist partnerina kirjeldades valikumetoodikat. Sama märkus kehtib ka seletuskirja  punkti 4.4 „Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia“ kohta. Korduvmärkus mitteametlikust kooskõlastusringist. - Kas n-ö „tavaliste“ ettevõtete (mis ei puutu IVEK tegeleb laiemalt kogu Ida- Arvestatud loome-, filmi-, multimeedia- või digivaldkonda, kuid Virumaa ettevõtjate nõustamisega. siiski vajavad nõustamist ja abi) muresid loodavas IVIA tegeleb Narva inkubaatoris üldse ei käsitleta või tegeleb nendega tööstusinkubaatoris IVEK oma tavapäraste tegevuste raames? Palume tööstusettevõtetega. selgitada. Kui n-ö „tavaliste“ ettevõtete muresid Jõhvi loometööstuse inkubaator käesoleva meetme raames ei käsitleta, tuleb tegeleb traditsioonilise tööstuse sõnastada ümber eelnõu punkt 2.1 „Toetuse andmise ettevõtjate arendamisega. eesmärk“ (hetkel on eesmärk ilmselgelt liiga lai). Korduvmärkus mitteametlikust kooskõlastusringist. Lk 2 tabelis 2 on kirjas „TAIE Need ei ole viimased tegelikud andmed, milledeks on Täpsustatud Arvestatud arengukava mõõdiku 2 (kaupade ja vastavalt 30,9 mld eurot ja 2022. a. Samuti on teenuste eksport) viimaseks mõõdiku „kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, teadaolevaks tasemeks ja aastaks 19 mille käive on suurem kui 200 000 €“ viimane tegelik mld eurot ja 2020. a“. väärtus aastal 2021. aastal 1244, sihtväärtus aastaks 2024 on 1400 ja aastaks 2027 on 1600. Eelnõu punkti 5 selgitav lõik: - Ei ole käsitletud tulemusnäitajat. TATi täpsustatud Arvestatud - Näitajate 2029. a sihttaseme saavutamine Selline kasv saavutatakse kolme Arvestatud eeldab väga kiiret kasvu. Teatavasti oli 2022. aasta inkubatsiooniprogram-mi koosmõjus, lõpu seisuga Ida-Virumaal 20 iduettevõtet. Tehnopoli kus igal on oma osa täita ja mille poolt Startup Estonia toel 2020. aastal lansseeritud käivitamisel aitavad kaasa rajatavad venekeelse inkubatsiooniprogramm sihtmärk oli 10 uued inkubaatorid. inkubeeritavat ettevõtet aastas. 2023. aasta märtsikuu seisuga on inkubaatoris 4 Ida-Viru ettevõtet ning kokku 3 aastaga saanud inkubatsiooniteenust 12 Ida- Virumaal registreeritud (idu)ettevõtet (ülejäänud valdavalt Tallinnast). Arvestades toodud konteksti, siis millega põhjendate seatud sihttaseme realistlikkust  ning kuidas plaanite seda saavutada? Korduvmärkus mitteametlikust kooskõlastusringist. - Lk 6 tabelis 3 „Näitajate tabel“ on märgitud Täpsustatud Arvestatud näitajate „Toetatavad ettevõtjad“ ja „Mitterahalist toetust saanud ettevõtjad“ ühikuks „ettevõtjaid aastas“. Näitaja metoodika kohaselt loetakse ettevõtjaid kumulatiivselt kogu perioodi peale kokku. Palume korrigeerida ühik või vajadusel sihttase. Samuti palume korrigeerida näitaja nimi „Toetatud ettevõtjad“. Kui ettevõtjate andmeid kogutakse SISi, siis mõõtmissagedus soovitavalt on 2 korda aastas. - Tabeli all on märgitud „Indikaatorid hõlmavad Täpsustatud Arvestatud ettevõtteid, kes saavad rahalist või selle laadset toetust Õiglase Ülemineku Fondist“. Lause on eksitav, kuna konkreetse TATi alusel osutatakse ettevõtjatele nõustamisteenust, mis oma olemuselt on mitterahaline abi. Teeme ettepaneku lause kustutada. - Seletuskirjas lk 6 esitatud mitterahalise abi Täpsustatud Arvestatud näidetena soovitame alles jätta vaid need teenused, mida konkreetse TATi alusel toetatakse. - Seletuskirja tuleb lisada viide perioodi 2021- Lisatud Arvestatud 2027 näitajate metoodikale, milles on esitatud kõigi meetmete nimekirja näitajate detailne definitsioon, sihttaseme kalkulatsioon ning raporteerimise reeglid. Eelnõu punkte 7 ja 8 selgitav lõik: Kumb variant on õige? Sama märkus kehtib ka Arvestatud seletuskirjas on elluviijaks nimetatud seletuskirja punkti 4.4 „Kooskõla elluviija suutlikkusega nii IVEK kui IVIA, eelnõus on tegevusi ellu viia“ kohta. elluviijaks määratud ainult IVEK. Eelnõu kohaselt on elluviija IVEK, Kui see on nii, siis tuleks seda seletuskirjas täpsemalt Tegemist ei ole finantsvahendajatega. Arvestatud partnerid võivad olla IVIA ja selgitada. Tehnopol. Seletuskirjas (lk 7) on Euroopa komisjoni VTA määruse preambula punktis 19 kirjas, et ei IVEK ega partner riigiabi on kirjas: „Kui vähese tähtsusega abi kava ega vähese tähtsusega abi (VTA) ei kohaldatakse finantsvahendajate kaudu, tuleks tagada, saa, kuid pole põhjendatud, miks. et kõnealused vahendajad ei saa riigiabi. Selleks tuleks Partneri kohta on kirjas, et partner näiteks nõuda riigitagatist saavatelt osutab teenuseid turuhinnaga. finantsvahendajatelt, et nad maksaksid Seega siit võib välja lugeda, et kui turutingimustele vastavat preemiat või annaksid partneri kulud kaetakse, siis tema eelised täielikult üle abi lõppsaajatele, või pidada kinni (või nende) poolt osutatavate vähese tähtsusega abi ülemmäärast ning muudest teenuste kaudu ettevõtjad VTAd ei käesoleva määruse tingimustest ka vahendajate saa, aga kui teenuseid osutab tasandil.“ elluviija IVEK, siis sellega antakse Kuigi eelnõus ei ole tegemist finantsvahendajaga, vaid VTAd ettevõtjatele. Lisaks - kui n-ö tavaliste toetuse vahendajatega, siis analoogia partner osutab teenuseid korras saaks vältida riigiabi/VTA andmist turuhinnaga, siis tekib kahtlus, et sel elluviija/partneri tasandil, kui oleks võimalik jõuda juhul oleks abi saaja partner. järeldusele, et elluviija/partnerid annavad saadud abi edasi lõppsaajatele (ettevõtjatele). Selleks peaks aga olema paigas mehhanism, mis tagab riikliku rahastuse täieliku üleandmise lõplikele abisaajatele, nt madalamate hindade kaudu. Kas saame õigesti aru, et kõik kolm Kui nii, siis kus toimub inkubatsiooniprogrammide Seletuskiri täiendatud Arvestatud inkubatsiooniprogrammi hakkavad pakkumine arvestades, et vajalikku taristut (Narva ja pihta samaaegselt? Jõhvi inkubaatoreid) programmi algamisel veel ei eksisteeri? Eelnõu punkti 11 selgitavas lõigus Lisatud Arvestatud (ning seletuskirja peatükis 4.3 „Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega“) sooviks näha täpsemat eelarve jaotust tegevuste lõikes ning elluviija ja partnerite vahel. Teiste käskkirjaliste eelnõude puhul (nt Sotsiaalministeeriumi ÕÜF meetmete TATid) on täpsustatud eelarve esitatud seletuskirja lisana; soovitav on vormistada eelarve jaotus samamoodi ka käesoleva meetme puhul. Peatükki 4.2 „Kooskõla tegevuste Rahandusministeerium on mitteametlikus Me toetame uute töökohtade Teadmiseks põhjendatusega“ tuleb lisada kooskõlastusringis soovitanud eraldi välja tuua loomist Ida-Virumaal. Sellest räägin võetud. selgitus, miks on põhjendatud filmi- sekkumise olulisuse nt Ida-Viru maakonna noorte ja pikemalt Praxise uuring, millel on ja multimeedia valdkonna naiste tööhõive jaoks (lähtuda võib nt ÕÜ kavast, viidatud Sk punktis 2 toetamine. Seosed rahvaarvu peatükkist 2.2, lk 10 - link). muutumise ja hõivatuse vahel ei selgita, miks keskendub meede valitud valdkondadele. Peatükk 10: ÕÜF juhtkomisjonis on Käesolevas punktis ÕÜF juhtkomisjoni mainitud ei ole. Arvestatud kokku lepitud, et kõik ametlikuks Kas saame õigesti aru, et eelnõud ÕÜF juhtkomisjonile kooskõlastamiseks esitatud eelnõud ei edastatud? Kui mitte, palun see viga parandada edastatakse arvamuse avaldamiseks ka ÕÜF juhtkomisjonile. Lisaks: Rahandusministeerium Palume vastavalt täiendada punkti 15 Pakume alternatiivse lahendusena, et Teadmiseks soovib olla sõnaõigusega kaasatud saadame selle RMi teadmiseks. võetud, osaliselt eelnõus mainitud iga-aastase arvestatud tegevuskava koostamise protsessi. RTK eelnõu ja seletuskiri Paraku ei ole toodud välja Seletuskirja lk 6 on viidatud ühiste kavatsuste Parandame lingi Arvestatud ammendavaid põhjendusi, miks protokollile, mille kohaselt on omavalitsused Ida-Viru valitakse elluviijaks just see isik (Ida- maakonnas kokku leppinud, et ühiselt täidetavate Viru Ettevõtluskeskus) ja ülesannete täitjaks on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. partneriteks just need isikud (SA Lingilt avaneb rahandusministri tegevustoetuse Tallinna Teaduspark Tehnopol ja käskkiri, mis ei ole asjakohane dokument. Valikul sihtasutus Ida-Viru Investeeringute argumenteeritakse veel kogemuse ja põhikirjaliste agentuur). eesmärkidega. Kuna tegemist on turul saadaoleva teenusega, siis elluviija ja partnerid peavad olema valitud läbipaistvalt. Eelnõus ja seletuskirjas on vastuolu: Parandame sõnastuse Arvestatud eelnõu p 7 järgi on elluviija Ida-Viru Ettevõtluskeskus, kuid seletuskirja p 4.4 ütleb, et elluviijad on Ida-Viru Investeeringute agentuur ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Eelnõu p 12.3 kirjeldatakse Sellest võib aru saada nagu oleks need kulud Teavitamise kulud on ühtse määrana Arvestatud abikõlblikena teavitamisnõuete abikõlblikud otsese kuluna lisaks personalikuludele. makstavatest kuludest. Teavitamise täitmisega seotud kulud. Soovitame lisada seletuskirja selgituse, et nõuete täitmine on nagunii teavituskulud kaetakse samuti eelnõu p 12.2 alusel kohustuslik. Punkt 12.3 on EN välja ühtse määrana makstavatest vahenditest. võetud, sest see eraldi ei ole siin põhjendatud Eelnõu p 12.4 soovitame sõnastada: „Lisaks Arvestatud Ühendmääruse § 17-s toodule on abikõlbmatu kulu riigilõiv“. Eelnõu punktis 13.7. on muuhulgas Kuna toetust võib anda ainult vähese tähtsusega RAM kommentaar on seda käsitlenud Arvestatud. sätestatud, et "Käskkirja alusel ei abina, siis teeme ettepaneku kustutada lauseosa ja viisin parandused EN sisse. Raskutes olemise anta toetust VTA määruse artikli 1 "üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 kontroll ei lõikes 1 ja üldise grupierandi sätestatud juhtudel", sest see on eksitav. Seletuskirjas nõuet ei sea raskustes kohaldu. määruse artikli 1 lõigetes 1–5 Teine küsimus tekkis nõude, et "käskkirja alusel ei anta olevate ettevõtja kohta. sätestatud juhtudel, raskustes oleva toetust .....raskustes oleva ettevõtja osas üldise ettevõtja osas üldise grupierandi grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses" VTA kulude märkus on õige. määruse artikli 2 punkti 18 osas. Kas elluviijal on pädevus selle nõude tähenduses ega kontrollimiseks? hasartmänguvaldkonnas tegutsevale Lisaks palun põhjendada seletuskirjas nõude seadmist, ettevõtjale." sest VTA määrus sellist nõuet ei sätesta. Seletuskirjas on öeldud, et "Sihtgruppi kuuluvale ettevõtjale määratava VTA summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud kulusid, vaid abi summa määratakse üksnes otseste kulude alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale, jagades koolitusega seotud otsesed  kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga.". Palun selgitage, miks on VTA-na käsitatavad ainult otsesed kulud või mille alusel asute seisukohale, et kaudsete kulude hüvitamiseks antav toetus ei ole VTA Palun ringi sõnastada 15.1.7: „täidab See on ümber sõnastatud uuel moel Arvestatud. teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele“. Eelnõu punkt 16: aruandluse punkt Kuna abikõlblikkuse periood lõpeb 31.12.2029 ja Arvestatud ei sisalda rakendusüksusele aruande järelaruande esitamise tähtaeg on kaks kuud pärast menetlemise tähtaega, palun lisada. seda, siis jääb rakendusüksusele eelnõu kohaselt aega . 1 kuu aruanne läbi vaadata ja teha lõppmakse, sest toetust makstakse kuni 31. märtsini 2030. a. Palume kaaluda, kas see aeg on piisav ja vajadusel kas lühendada lõpparuande esitamise aega või abikõlblikkuse perioodi Eelnõu sissejuhatavas punktis on Palun seletuskirjas siiski täpsemalt lahti seletada, Arvestatud märgitud, et "Eelnõu avaldab kuidas eelnõu nimetatud meetmeid ja eesmärke positiivset mõju samuti järgnevale: positiivselt mõjutab. tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisega; ja Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse." Eelnõu punktis 3 on toodud seosed Palun eelnõu seletuskirjas täpsemalt lahti seletada, Olemasolev selgitus on piisav Mitte arvestatud erinevate strateegiadokumentidega kuidas toetatavad tegevused rakenduskava ja valdkondlike arengukavade eesmärkide saavutmisele kaasa aitavad. Seletuskirja lk 4 on viidatud Palun vastuolu eemaldada. Arvestatud rajatavale taristule kui ka inkubatsiooniteenustele, eelnõus on vaid inkubatsiooniteenuste toetamine. Seletuskirja punktis 4.4. on toodud, Praeguse käskkirja toetatavaks tegevuseks on Arvestatud et ettevõtlusinkubaatorid asuvad nõustamistegevused ning nende puhul saab pigem "ei Ida-Viru Investeeringute agentuuri kahjusta oluliselt" põhimõtet rakendada selliselt, et Narva ja Jõhvi tööstuspargis ning inkubatsiooniprogramm arvestaks juba keskkonna- ja kasutavad neis olemasolevat taristut kliimaeesmärke, pakuks sellekohast nõu ja lahendusi ja taastuvenergeetika lahendusi ehk eesmärkidega arvestamisel ning välistaks, et need vastavad „ei kahjusta oluliselt“ kasusaajad oleksid seotud ÕÜF määruse artiklis 9 põhimõttele. nimetatud tegevustega. Seletuskirja kliima ja keskkonna mõjude hindamise Arvestatud juures on toodud, et meetme raames toetatakse tegevusi, mis vastavad nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast fookusvaldkonnast kolm panustavad kas otseselt või kaudselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Samas ei piiritle toetavaid tegevusi selliselt, et toetatakse just nutika spetsialiseerumise valdkonna tegevusi. Palume viia seletuskiri ja eelnõu vastavusse. Seletuskirja lk 8 ja lk 9: Palun eelnõu Arvestatud seletuskirjas asendada väljend "abikõlbulikkuse periood" mõistega "abikõlblikkuse periood" Lisada Seletuskirja lk 8 punkt 12 Praegu toodud ainult selgitus personalikulude Arvestatud juurde selgitus projekti ülejäänud abikõlblikkuse kohta. kulud hüvitatakse 40% ühtse määra alusel otsestest personalikuludest. Seletuskirja tegevuste põhjendatust Palun viide üle kontrollida, eelnõu kohaselt See on keeruline ristviitamine Arvestatud käsitlevas punktis on märgitud, et sätestatakse toetatavate tegevuste tulemus- ja tegevuste sidusust eesmärkidega väljundnäitajad käskkirja punktiga 5. mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret. Käskkirja seletuskirja punktis 4.1 "Kooskõla Viide on õige. Osas 4.1 on viidatud Mitte arvestatud valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava osale 5 “Eelnõu mõjud” erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele" on märgitud, et seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 5. Palun viide üle  kontrollida, sest käskkirja punktiga 5 sätestatakse toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad. Seletuskirja elluviija suutlikkust käsitleva Sama eelmisega Mitte arvestada valikukriteeriumi juures on märgitud, et elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 5. Palun viide üle kontrollida. KUM kooskõlastab märkustega Eelnõu punkti 4.1.1 kohaselt on Juhime tähelepanu, et grupierandi määruses hõlmab Sõnastus on muudetud Osaliselt toetatavaks tegevuseks väikese ja VKE määratlus ka mikroettevõtjaid, kuid viidatud kaks arvestatud keskmise suurusega punkti eelnõus ei ole omavahel seotud ning seetõttu ettevõtjate nõustamine. Punktis 4.2 on mikroettevõtjad toetatavast tegevusest välja defineeritakse VKE-d viitega jäänud. Palume siduda punkt 4.1.1 VKE definitsiooniga grupierandi määrusele. grupierandi määruses või lisada sinna mikroettevõtjad nõustamisteenuse saajatena. Eelnõus puudub mõistete peatükk, mis avaks selliste Ei pea olema, võtame teadmiseks. Mitte arvestatud terminite nagu inkubatsioon, inkubatsiooniteenus, inkubatsiooniprogramm, inkubaator, uus ettevõte, tegutsev ettevõte jne tähenduse eelnõu mõistes. Tegemist ei ole üldtuntud tähendust omavate terminitega või kui need on mõnes õigusaktis eelnõu konteksti sobivas tähenduses juba määratletud, siis tuleks korduse vältimiseks ja õigusselguse eesmärgil viidata sellele aktile, mille tähenduses terminit kasutatakse. Eelnõu punktis 4.5 antakse viide Viidatud säte reguleerib metoodika kohaldamist ainult Arvestatud ühendmääruse §-le 7, mis reguleerib määruse alusel toetuse andmisele ja seda mõtet projektide hindamist, toetab ka ühendmääruse seletuskiri. Seega viide mille rahastamine sõltub metoodika käskkirjaliste tegevuste puhul ühendmääruse §-le 7 ei alusel hindamise tulemusest. ole kohane. Eelnõu punktis 5 võiks selguse Samas juhime tähelepanu, et eelnõus ja seletuskirjas EK mõõdikud on täpsustatud Osaliselt mõttes olla toetatavate tegevuste kajastatud info (sh näitajate sihttasemed) ei ole arvestatud tulemus- ja omavahel kooskõlas. Lisaks ei ole eelnõus kajastatud väljundnäitajad esitatud tabelina nii TAIE mõõdikuid, millesse seletuskirja kohaselt eelnõu nagu seletuskirjas. alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab. Eelnõu punktides 5.1 ja 5.2 on nimetatud toetatavate Erisus on kirjeldatud seletuskirjas Tagasi lükatud tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad, kuid kirjeldatu kohaselt puudub neil sisuline erinevus, sest eelnõu alusel saavad rahalist toetust tehtud kulude katteks ainult elluviija ja partner. Sihtgrupiks olevad ettevõtjad saavad mitterahalist abi. Eelnõu punktis 7 on nimetatud Juhime tähelepanu, et seletuskiri ei ole kooskõlas Seletuskirja sõnastus on täiendatud Arvestatud elluviijana Sihtasutus Ida-Viru eelnõuga, sest seletuskiri räägib elluviijatest mitmuses, Ettevõtluskeskus (IVEK) ja kuid eelnõus on nimetatud üks elluviija. Seletuskirja punktis 8 partneritena Sihtasutus kohaselt on Ida-Viru maakonnas kohalikud Tallinna Teaduspark Tehnopol ja omavalitsused kokku leppinud, et ühiselt täidetavate Sihtasutus Ida-Virumaa ülesannete täitja on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. Investeeringute Agentuur (IVIA). Lisaks põhjendatakse seletuskirjas partnerite valikut vaid IVEK-i ja IVIA kohta, kuid SA Tallinna Teaduspargi valiku põhjendus ja tema roll toetatavate tegevuste elluviimisel on täpsustamata. Seletuskirjas on märge, et IVEK on punktis 4.1.4 toodud inkubatsiooniprogrammi elluviija, kuid selles punktis on sätestatud toetatava alategevusena turundustegevuste elluviimine. Palume lisada Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol valiku põhjendus ja tema roll ning korrigeerida viide tegevusele, mida viib ellu IVEK. Eelnõu punktis 9 on toetatavate Eelnõu sõnastuse kohaselt saaks toetatavates EN sõnatust täpsustatud, et tegemist Arvestatud. tegevuste sihtgrupina nimetatud tegevustes osaleda VKE, mis on kantud mistahes riigi peab olema Eestis registreeritud VKE- Täpsustatud EN tegevustest huvitatud äriregistrisse ja mis võib tegutseda mistahes riigis, ning ga ning seletuskirjas täiendavalt sõnatust ja äriregistrisse kantud VKE-d ja füüsilised isikud, kes soovivad alustada ettevõtlusega selgitatud sihtgrupiks sobivate täiendatud potentsiaalsed Ida-Virumaal Ida-Virumaal. ettevõtjate tausta. seletuskirja. ettevõtlusega alustavad füüsilised isikud. Seletuskirjas toodu Seletuskirjas tuuakse välja vaid inkubatsiooniteenuste kohaselt on toetatavate tegevuste sihtgrupp ning puudub viide Ida-Virumaale. Palume sihtgrupp täpsustada sihtgruppe toetatavate (ala)tegevuste inkubatsiooniteenuste pakkumise lõikes ning viia eelnõu ja seletuskiri kooskõlla. puhul potentsiaalsed ettevõtlusest huvitatud ja Lisaks peab sihtgrupi määratlus olema kooskõlas ettevõtlusega alustada soovivad toetuse andmise eesmärgi ning toetatavate tegevuste inimesed ning äriregistrisse kantud tulemus- ja väljundnäitajatega, mis on sätestatud VKE-d. eelnõu punktides 2 ja 5. Ei ole üheselt selge, miks eraldi rõhutatakse, et sihtgrupp peab olema tegevustest huvitatud. Tegevustesse saabki kaasata üksnes neid ettevõtjaid vabatahtlikkuse alusel, kes on tegevustes osalemisest huvitatud. Eelnõu punkti 10 kohaselt algab Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas toimub antava Sihtgrupile antav VTA abi algab Mitte arvestatud toetatavate tegevuste abikõlblikkuse abi arvestus tagasiulatuvalt. inkubatsiooni-programmi periood käivitumisega ja seda osa tagasiulatuvalt 01.01.2023 ning tagasiulatavalt ei käisteta. Elluviijal punkti 13.1 järgi on toetatavate saab olla kulusid programmi tegevuste elluviimiseks ettevalmistamiseks, mida on vaja punktis 9 toodud sihtgruppi tagasiulatuvalt tasuda. kuuluvale ettevõtjale antav toetus vähese tähtsusega abi. Eelnõu punktide 13.1 ja 13.2 Lisaks peaks sõnastusest ilmnema, et vähese Asendasin sõna ettevõtja sõnaga Arvestatud sõnastused vajavad täpsustamist, tähtsusega abi saamisel ei ole tegemist rahalise juriidiline isik (st VTA säte ei käi siis sest esimeses punktis öeldakse, et toetuse saamisega ja ka see, et sihtgrupiks olevad enam füüsiliste isikute kohta) sihtgruppi kuuluvale ettevõtjale füüsilised isikud vähese tähtsusega abi (ega riigiabi) antav toetus on vähese tähtsusega subjektiks ei ole. Praegu räägib punkt 13.2 kogu abi, kuid teise punkti sõnastuse sihtgrupist. kohaselt ei pruugi see nii olla. Eelnõu punktis 13.7 toodud nõue On parandatud Arvestatud raskustes olemise keelu kohta ja eelnõu punktis 13.8 toodud nõue ei ole VTA määruse kontekstis kohased. Selliseid piiranguid viidatud määrus ei sätesta. Eelnõu punkti 15.2 kohaselt on Kuna eelnõu punktis 11.1 on toetatavate tegevuste Punkti 11.2 sõnastus on täpsustatud Osaliselt elluviijal õigus teha eelarve välja toodud ühe summana ja eelnõu punkti arvestatud rakendusasutusele ettepanekuid 11.2 kohaselt kinnitab rakendusasutus toetatavate Partner teeb oma ettepanekud käskkirja ja eelarvejaotuse tegevuste iga-aastase tegevuskava ning eelarve elluviijale muutmiseks. alategevuste ja partnerite lõikes elluviija ettepanekul, mõeldakse eeldatavasti iga- aastast eelarvet. Palume seda täpsustada. Samas peaks olema elluviijal õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid ka tegevuskava muutmiseks. Lisaks palume täpsustada, kas vastavaid ettepanekuid saab teha ka partner. Eelnõu punktis 16.1 on sätestatud, Palume täpsustada, mis eesmärgil peab elluviija Piisab, kui vahearuanne esitatakse Arvestatud et elluviija esitab tegevuste esitama rakendusüksusele. Täpsustatud EN elluviimise kohta vahearuande ka rakendusüksusele ning kuidas sõnatust. vahearuande igal aastal 31. aruandeid esitatakse. detsembri seisuga järgmise aasta 15. Aruanded esitatakse E-toetuste kaudu jaanuariks nii vastavalt EN p 1.3. rakendusüksusele kui ka rakendusasutusele, kuid punkti 16.6 kohaselt on aruannete kinnitaja rakendusüksus. Eelnõu punktist 16.4 ei selgu, kellele ja kuidas peab elluviija esitama lõpparuande. Kliimaministeerium Kooskõlastavad märkusteta Palume lisada käskkirja või seletuskirja, et sündmuste Lisame seletuskirja viite Osaliselt korraldamisel järgitakse keskkonnahoidlike sündmuste https://brand.estonia.ee/eas/kestliku- arvestatud korraldamise juhendit, mis on leitav urituse-juhend/  kliimaministeeriumi veebilehel Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium Kui võimalik, palume täpsustada seletuskirjas, et ei Selgitusena mõeldud lause on eksitav, Osaliselt toetata taristuinvesteeringuid. Praegu on seletuskirja kustutasime lause arvestatud eelnõus eksitav lause: „Nii rajatav taristu kui inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku, toetades majandusstruktuuri muutumist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal“. Käskkirja eelnõu punkt 4.4 on Viide on parandatud Arvestatud sõnastatud järgmisel: Ilmselt on mõeldud punktis 4.1 nimetatud tegevusi? 4.4. Punktis 2.1. nimetatud tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Seletuskirjas on lause: Arvestatud „Punktis 4.3 viidatud tegevusaladel Õigem oleks öelda, et punktis 4.3 viidatud tegevustega tegutsevad ettevõtjad ei saa osaleda ei saa osaleda inkubatsiooniprogrammides. Nii oleks inkubatsiooniprogrammides“. seletuskirja lause kooskõlas käskkirja eelnõu punkti sõnastusega. Euroopa Liidu põhiõiguste harta Õige on 4.4 Arvestatud kontroll-lehel on keskkonnakaitse real: Punkti 2.3 pole käskkirja eelnõus ega seletuskirjas. „Info analüüsi ja Lisaks on lauses mitu kirjaviga. maandamismeetmete kohta on kirjeldtud käskkirja ja seletuskirjaunktis 2.3“ REM REGO Ametlikku vastuskirja ei esita, kuid palume tagasisidet järgmistele tähelepanekutele: Seletuskirja lk 5, lõik: Ettevõtlusinkubaatorid asuvad See on varem kommunikeeritud ja Tagasi lükatud IVIA Narva ja Jõhvi tööstuspargis ning kasutavad neis RAMiga läbiräägitud, et ÕÜFi olemasolevat taristut ja taastuvenergeetika lahendusi vahendeid me selleks ei kasuta ehk need vastavad „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Varasema info kohaselt oli Jõhvi Loomeinkubaatori taristu ühe osana meetme vahenditest kavas rekonstrueerida ka Jõhvi raudteejaama ajalooline hoone. Hetkel ei leidnud seletuskirjast ühtegi märget, kas meetme raames on plaanis arendada kasutada Jõhvi linnas asuvat raudteejaama taristut või mitte. Palume selgitust. Kk punkt 5 ja seletuskirja lk 6: Palun vaadake näitajate Arvestatud punkti sõnastused, näitajate sihttasemed ja selgitused üle. Eelnõud ja seletuskirja lugedes on praegusel kujul keeruline aru saada, millistesse väljundnäitajatesse toetusega panustatakse. Näiteks seletuskirja järgi on „meetmete nimekirja väljundnäitajad „toetatud ettevõtjad“ ja „mitterahalist toetust saanud ettevõtjad“. Samas 2021-2027 meetmete nimekirjas on meetme väljundnäitajaks märgitud „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“. Seletuskirja lk 6, lõik: „Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Loome uue viite Arvestatud IVEK ja Ida-Viru investeeringute Agetuur (edaspidi IVIA) sõlmisid ühiste kavatsuste protokolli (https://adr.rik.ee/ram/dokument/6985599), mis on Ida-Virumaa ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste inkubatsiooniprogrammi tööjaotuse määramise aluseks maakonnas.“ Viidatud aadressilt ei õnnestunud ühiste kavatsuste protokolli leida. Seletuskirja lk 7, lõik: „Punktis 4.1.4. toodud See täpsustus on sisse viidud Arvestatud inkubatsiooniprogrammi elluviija IVEK ega partner ei saa riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Partner osutab teenuseid turuhinnaga.“ Eeldan, et olete riigiabi teemad läbi analüüsinud, kas on kindel et partneri personalikulude katmisel ei teki ülefinantseerimise võimalust? Seletuskirja lk 7, lõik: „Vähese tähtsusega abi saajateks Sama Arvestatud on inkubatsiooni programmi raames osalevad ja nendest tegevustest otsest kasu saavad ettevõtted ehk kasusaajad, kelle üle peab inkubatsiooniprogrammi elluviija eraldi arvestust ning konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmine peab olema tagatud.“ Kui eelpool viidati, et teenuseid osutatakse ettevõtjatele turuhinnaga, siis mis tegevuste tulemusel tekib nende jaoks vähese tähtsusega abi? Seletuskirja lk 7, lõik „Käesolevas käskkirjas on Sama Arvestad elluviijate nimetamisel määravaks nimetatud kokkulepe ning asjaolu, et IVEK ja IVIA on Ida-Viru maakonnas organisatsioonid, mis on suutelised erinevaid arendustegevusi teostama ja korraldama, sh on neil varasem kogemus erinevate analoogsete projektide elluviimisel. Nende organisatsioonide elluviijaks nimetamisel kasutatakse ära kohapealset olemasolevat kontaktvõrgustikku ning varasemat valdkondlikku kogemust piirkonna arendusorganisatsioonidena.“ Seletuskirja lk 12 „Antud käskkirjas on elluviijaks IVIA ja IVEK, kes  vastavad seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta.“ Eelnõu järgi IVIA ei ole elluviija, vaid partner. Toetatavate tegevuste puhul on abikõlblikkuse periood Inkubatsiooniprogrammi loomise Arvestatud 01.01.2023 kuni 31.12.2029. Käskkirja rakendatakse ettevalmistused on lõppenud 2022 tegevuste elluviimisega seotud kuludele aasta lõpuga tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. Märgime, et IVEKle eraldati 2022. a märtsis Ida-Viru programmi vahenditest tegevustoetuse lepinguga (lisatud) vahendeid, mille üheks eesmärgiks oli ÕÜFi tugiteenuste meetmeks inkubatsiooniprogrammide koostamine. Seisuga 01.01.2023 ei olnud tegevustoetuse vahendite kasutamine veel lõppenud. Hetkel ei ole meieni jõudnud veel tegevustoetuse kasutamise lõpparuanne, et näha mis ulatuses vahendeid inkubatsiooniprogrammi ettevalmistamiseks käesoleval aastal veel kasutati. EIS eelnõu ja seletuskiri Arvamus on antud, soovitused sõnastuses Eelnõus on sätestatud: § 2.1. Ettepanek: Kuna määrusega soovitakse rakendada Arvestatud Toetuse andmise eesmärk on luua nõustamisteenuseid ja luua ning rakendada nõustamisteenuste rakendamise inkubatsiooniprogrammi, siis selguse mõttes kaudu eeldused /…/. soovitame eesmärgi juures mõlemad tegevused ära nimetada. Soovitame sõnastada järgmiselt: Toetuse andmise eesmärk on luua inkubatsiooniprogrammi ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused /…/. Eelnõus on sätestatud: § 4.1. Ida- Ettepanek: Selles sõnastuses on säte Arvestatud Virumaa inkubatsiooniteenuste inkubatsiooniprogrammi keskne ning programmi loomisel, arendamisel ja nõustamisteenused välja jäänud. elluviimisel toetatakse järgmisi Soovitame antud sätte selguse mõttes sõnastada toetuse andmise eesmärgi järgmiselt: Ida-Virumaa nõustamisteenuste saavutamiseks vajalikke tegevusi, rakendamise ja inkubatsiooniteenuste programmi mille mõju ja ulatus avaldub Ida- loomisel, arendamisel ja elluviimisel toetatakse Virumaal: /…/. järgmisi toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks  vajalikke tegevusi, mille mõju ja ulatus avaldub Ida- Virumaal: /…/. Eelnõus on sätestatud: § 4.1. /…/ Ettepanek: Soovitame selguse mõttes lisada loetellu ka Arvestatud toetatakse järgmisi toetuse andmise inkubatsiooniprogrammi loomise ja läbiviimise eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevused. tegevusi, mille mõju ja ulatus avaldub Ida-Virumaal: 4.1.1. väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjate nõustamine; 4.1.2. potentsiaalsete ettevõtlusega alustavate füüsiliste isikute nõustamine; 4.1.3. sündmuste korraldamine; 4.1.4. turundustegevuste elluviimine punktides 4.1.1. ja 4.1.2. nimetatud isikute kaasamiseks inkubatsiooniprogrammi ja neile inkubaatorite tutvustamiseks. Eelnõus on sätestatud: § 9 Sihtgrupp Soovitame sõnastada järgmiselt: Toetatavate Arvestatud Toetatavate tegevuste sihtgrupp on tegevuste sihtgrupp on äriregistrisse kantud VKE-d ja tegevustest huvitatud äriregistrisse potentsiaalsed ettevõtlusega Ida-Virumaal alustavad kantud VKE-d ja potentsiaalsed füüsilised isikud. ettevõtlusega Ida-Virumaal alustavad füüsilised isikud. Ettepanek: Sõnastus tekitab segadust, kuna viitab, et sihtgrupp on tegevustest huvitatud äriregistrisse kantud VKE-d. Ilmselt on mõeldud sihtgrupi all potentsiaalsed ettevõtlusest huvitatud ja ettevõtlusega alustada soovivad inimesed ning äriregistrisse kantud VKE-d. Eelnõus on sätestatud: § 12.4. Ettepanek: Kuna abikõlblikud on ainult personalikulud Arvestatud Abikõlbmatud kulud on riigilõiv. vastavalt ühendmäärusele § 16, siis jääb arusaamatuks, mis kulu juures saab üldse tekkida riigilõiv, mistõttu tundub ebaoluline eraldi välja tuua. Kuna ühendmääruse § 16 personalikulude loetelus on ka lähetuskulud, mis sisaldavad käibemaksu, siis tuleks abikõlbmatute kulude loetelus käibemaks eraldi välja tuua. Soovitame sõnastada: Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule järgmised kulud: käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; Eelnõus on sätestatud: § 13.1. Ettepanek: Soovitame sõnastada, et „… antav toetus Määruse muudatus hakkab kehtima Tagasi lükatud Toetatavate tegevuste elluviimiseks võib olla vähese tähtsusega abi…“ Praegune sõnatus 1.042024 punktis 9. toodud sihtgruppi „on“ on kindlas kõneviisis ja justkui kohustusena. kuuluvale ettevõtjale antav toetus Samas punkt 13.2 ikkagi ütleb, et tuleb hinnata, kas on on vähese tähtsusega abi Euroopa VTA. Samuti soovitame lisada VTA määruse viitele Komisjoni määruse (EL) nr järgnevalt „või seda asendava määruse“, mis välistaks 1407/2013 tähenduses, milles käskkirja muutmise vajaduse järgmise aasta alguses, käsitletakse Euroopa Liidu toimimise kui võetakse vastu uus VTA määrus. lepingu artiklite 107 ja 108 Soovitame sõnastada: „13.1. Toetatavate tegevuste kohaldamist vähese tähtsusega abi elluviimiseks punktis 9. toodud sihtgruppi kuuluvale suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1– ettevõtjale antav toetus võib olla vähese tähtsusega 8, edaspidi VTA määrus) tähenduses abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 ning sellele kohaldatakse nimetatud tähenduses, milles käsitletakse Euroopa Liidu määruses ja konkurentsiseaduse §-s toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist 33 sätestatut. vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava määruse (edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“ Eelnõus on sätestatud: § 13.3. VTA Ettepanek: Soovitame muuta punkti 13.3 sõnatust Määruse muudatus hakkab kehtima Tagasi lükatud määruse kohaselt ei tohi antud eesmärgiga vältida käskkirja muutmise vajadust VTA 1.042024 vähese tähtsusega abi koos määruse muutumisel: käesoleva käskkirja alusel antava Soovitame sõnastada: 13.3. VTA määruse kohaselt ei toetusega ja muude Euroopa tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva Komisjoni määruste kohaselt antud käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa vähese tähtsusega abiga jooksva Komisjoni määruste kohaselt majandusaasta ja kahe eelnenud antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta majandusaasta jooksul kokku ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot ning tasu eest ületada VTA määruses sätestatud piirmäära. kaupu vedavale maanteetranspordi ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi ei tohi ületada 100 000 eurot. Eelnõus on sätestatud: § 13.7. Ettepanek: Kuna toetust ei anta grupierandi alusel, siis Arvestatud Käskkirja alusel ei anta toetust VTA on viide grupierandi määrusele üleliigne. määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise Soovitame sõnastada: 13.7. Käskkirja alusel ei anta grupierandi määruse artikli 1 toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ega lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, hasartmänguvaldkonnas tegutsevale ettevõtjale. raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevale ettevõtjale. Samuti on ülemäärane rasksutes oleva ettevõtja toetamise välistamine, kuivõrd seda nõuet ei tulene VTA määrusest ega teistest toetuse alusaktidest. SK 1. Sissejuhatus Soovitame täiendada: Ida-Virumaal rakendatakse Arvestatud Eelviimane lõik: Ida-Virumaale nõustamisteenuseid ja luuakse inkubatsiooniteenuste luuakse inkubatsiooniteenuste programm /…/ programm, mille eelarve on 5 miljonit eurot./…/ SK 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seletuskirjas ei ole eelnevalt juttu taristust, mistõttu ei Arvestad Punkt 1. Reguleerimisala ole arusaadav, mis taristust käib jutt. Soovitame Teksti keskel on lõik, mis algab „Nii selgitada, et toetus on seotud eraldi käskkirjade alusel rajatav taristu kui rajatavate inkubatsioonikeskustega (taristu). inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku /…/“. SK Punkt 3 on kirjeldatud seosed Eelnõu punktides 5 ja 6 nendest juttu ei ole. Palume See seletud asub uue numeratsiooni Arvestatud strateegiadokumentidega. täpsustada, kas see lõik on seletuskirjas ekslikult; või järel lisas 1 Viimane lõik: „Tegevustega kui see lõik on asjakohane, siis tuleb käskkirja näitajatesse „Väljaspool Harjumaad täiendada ja lisada juurde 5 ja 6. loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja punktides 5 ja 6.“ SK Punkt 4. Toetatavad tegevused Soovitame täiendada: Toetust antakse Ida-Virumaa Arvestatud Kolmas lõik „Käskkirja punktis 4.1 on inkubatsiooniteenuste programmi loomiseks, välja toodud toetatavad tegevused. arendamiseks, elluviimiseks, nõustamiseks, sündmuste Toetust antakse Ida-Virumaa korraldamiseks ja turundamiseks eeldusel, et /…/. inkubatsiooniteenuste programmi loomiseks, arendamiseks ja elluviimiseks eeldusel /…/“ SK Punkt 5. Näitajad Palume selgitada, kas siin mõeldakse ainult Arvestatud Projektispetsiifiline näitaja on inkubatsiooniprogrammi erinevates tegevustes „tegevuses osalenute arv“, kus osalenuid või ka teistes tegevustes nt loendatakse turundusüritustel osalenuid. inkubatsiooniprogrammi erinevates tegevustes osalenute arvu ja mille sihtase 2500 osalejat saavutatakse 2029. aasta lõpuks. SK Punktid 7 ja 8. Elluviija ja partner Eelnõus on nimetatud partnerina ka Sihtasutus Arvestatud Tallinna Teaduspark Tehnopol, kelle valimist ja rolli partnerina ei ole selgitatud. SK Punkt 13. Vähese tähtsusega abi Kuna eelnõu § 8 nimetab partnerina ka Sihtasutus Arvestatud Tallinna Teaduspark Tehnopol, siis tuleks ka nende osa siin punktis lahti kirjutada. SK Punkt 15. Elluviijate ja partneri Selle lause mõte jääb arusaamatuks, palume Arvestatud õigused ja kohustused täpsustada Käskkirjas sätestatakse kohustused nimetatule lisaks. Vabaühenduste Liit, arvamus Vabaühenduste Liit on tutvunud Ida- Vabaühenduste Liidu hinnangul on oluline meeles Tugiteenuste prorammist ei Tagasi lükatud Viru inkubatsiooni teenuste pidada, et lisaks traditsioonilisele ettevõtlusele on ettevõtted toetust taotleda, vaid programmi Eestis tegutsevaid muid juriidilisi ühinguid, kes Eesti saavad osaleda erinevates teenustes. loomise eelnõuga. majandust elavdavad ja oma tegevusega erinevate Teenuste pakkumise eesmärk on piirkondade elu arendavad. Üheks selliseks vormiks on ettevõtluse arendamine (uute nt sotsiaalne ettevõte, kes üldjuhul toimetab MTÜ või töökohade teke Ida-Virumaal) , s.h on SA juriidilises vormis. Praeguse eelnõu alusel aga ei ole võimalik osaleda programmis ka uue kodanikeühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel loodava ettevõttena. võimalus taotlusvoorudest osa saada. Sellega ei saa Seega puudub sisuline vajadus aga Vabaühenduste Liit nõustuda, sest olukorras, kus sihtgrupi laiendamiseks ja MTÜ-d või SA-d suudavad täita kõik teised kodanikeühenduste lisamiseks kriteeriumid, ei ole õiglane, kui pelgalt teistsuguse sihtgrupp. juriidilise vormi ei ole võimalik toetusi taotleda. Eelnevaga seoses teeb Vabaühenduste Liit ettepaneku laiendada nende isikute hulka, kes saavad programmist raha taotleda, lisades olemasolevale ka MTÜ-d ja SA-d.  KÄSKKIRI 10.02.2023 nr 26 Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise nr 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ ja sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine)“ rakendamiseks ning erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ning sekkumise nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.1. Toetuse andmise eesmärk Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 eesmärkide saavutamisele. 1 https://taie.ee/  2 Käskkiri panustab Riigikogu 12.05.2021 otsusega heaks kiidetud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse ning kliima ja keskkonnahoiu, regionaalarengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalsesse põhimõttesse. Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, "Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.1.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuse eesmärk on tõsta ettevõtjate ja potentsiaalsete ettevõtjate teadlikkust ning kasvatada nende võimekust: 1.1.1.1. kasvatada ettevõttes lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust; 1.1.1.2. juurutada ettevõttes kasvu toetavaid juhtimispraktikad; 1.1.1.3. rakendada ettevõttes jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid; 1.1.1.4. rakendada digitaliseerimist, keskkonnahoidlikkust ja innovatsiooni toetavaid lahendusi ja ärimudeleid; 1.1.1.5. kasvatada teadlikkust ettevõtja omanike vahetuse juhtimiseks; 1.1.1.6. kasvatada ettevõtlusaktiivsust, ettevõtlikkust ja loovust ühiskonnas. 1.1.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.2.1. aidata ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti; 1.1.2.2. arendada ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (näiteks seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), arvestades e-kaubanduse võimalusi; 1.1.2.3. toetada ettevõtja kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste ja -toetuste ning finantsinstrumentide kaudu; 1.1.2.4. suurendada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu; 1.1.2.5. maandada järjepidevalt tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringutega seotud riske, kaasates välisspetsialiste; 1.1.2.6. suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet. 1.1.3 Punktis 2.3. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.3.1. arendada teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) vajalikkusest ja võimalustest jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlike eksperte ja koostöökogusid;  3 1.1.3.2. suurendada ettevõtjate TAI võimekust innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu; 1.1.3.3. arendada innovatsiooni (toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- ja personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundada ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelises koostöös ja programmides osalemiseks). 1.1.4. Punktis 2.4. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.4.1 suurendada avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana; 1.1.4.2. suurendada avaliku sektori nõudlust TAI järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks; 1.1.4.3. tugevdada avaliku ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemiseks. 2. Toetatavad tegevused Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. 2.1. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused 2.1.1. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadmiste ja kompetentside suurendamise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 2.1.1.1. ettevõtlusega alustamine; 2.1.1.2. tegutsevate ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, ambitsioonikate ning uuenduslike ärimudelite loomine, arendamine ja rakendamine ning uuenduste elluviimisele suunatud hoiaku kujundamine; 2.1.1.3. ettevõtja omaniku vahetuse soodustamine; 2.1.1.4. ettevõtlusega seotud erinevates tegevusvaldkondades, ettevõtjate omavahelise ja ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö ja kogemuste vahetamise soodustamine nii Eesti siseselt kui ka välisriikides; 2.1.1.5. info- ja nõustamisteenuste, koolituste, seminaride, konverentside, pikaajaliste koolitus- ja nõustamisprogrammide pakkumine;  4 2.1.1.6. ettevõtjate konkurentsivõimet tõstvate praktikumide elluviimine, juhtimise, ärimudeli, tooteinnovatsiooni, tootmisprotsesside, väärtusahela innovatsiooni valdkondades; 2.1.1.7. erinevates vormides praktikavõimaluste arendamine nii Eesti kui ka välisriikide ettevõtjates; 2.1.1.8. teadmuse kasvatamine ja koostöö eesmärgil toimuvate kontaktreiside korraldamine; 2.1.1.9. arenduskoostöö ja ühistegevuste edendamine. 2.1.2. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadlikkuse suurendamise toetavad tegevused on järgmised: 2.1.2.1. ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine, ettevõtliku ja uuendusmeelse hoiaku ja ettevõtlusega tegelemise populariseerimine ühiskonnas, ettevõtlussõbralike hoiakute kujundamine, huvi tekitamine ettevõtlusteadlikkuse vastu, digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmine; 2.1.2.2. lühi- ja pikaajaliste teadlikkuse tõstmise ürituste, kampaaniate, konkursside, koolituste, infoseminaride, konsultatsioonide, teavitus- ja turundustegevuste läbiviimine. 2.1.3. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist toetavad tegevused on järgmised: 2.1.3.1. koolituste läbiviimine, parimate juhtimisalaste, sealhulgas rahvusvaheliste praktikate vahendamine ja juurutamine, mentorluse ning juhtimisteadmuse pakkumine ning vastavasisuliste veebimaterjalide ja keskkondade loomine ja arendamine; 2.1.3.2. ettevõtja innovaatilisuse kasvatamisele suunatud tegevuste kavandamine ja elluviimine; 2.1.3.3. ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamine ja praktikate juurutamine; 2.1.3.4. digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde läbiviimiseks vajalike tegevuste kavandamine ja elluviimine. 2.2. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine), mille alategevustena osutatakse järgmisi teenuseid: 2.2.1. turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks olulisim teave ja kontaktid), mille raames toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas info kättesaadavaks tegemise, vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, rahvusvaheliste ekspertide kaasamise, messidel osalemise, nõustamise, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste (sealhulgas seminaride ja konverentside) ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu; 2.2.2. turuteadlikkus (sealhulgas kasvuprogrammid ehk kompleksteenused ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks), mille raames: 2.2.2.1. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid;  5 2.2.2.2. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, seminaride, koolituste, nõustamise, õppereiside, kasvu- ja arenguprogrammide ning muude ekspordile kaasa aitavate teenuste ja toetuste kaudu; 2.2.3. turu nähtavus (ühisstendid, Eestit või konkreetseid sektoreid tutvustavad stendid, kontaktreisid, visiidid, pressireisid, delegatsioonide vastuvõtmine, turundusmaterjali loomine ja levitamine, sektoripõhine turundustoetus ning muud tegevused), mille raames suurendatakse Eesti ettevõtjate ja nende esindajate, erinevate sektorite ning Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning sihipärase kommunikatsiooni, reklaami ja turunduse kaudu; 2.2.4. ettevõtjate nõustamine välistalentide kaasamisel, välistalentide Eestisse meelitamine, nende toetamine relokeerumisel ja kohanemisel; 2.2.5. kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute riiki meelitamine ning rahvusvahelise oskusteabe kaasamine välisspetsialistide kaudu. 2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.3.1. TAI rolli suurendamine ettevõtjate ärimudelites, muuhulgas innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtjate teadlikkust TAI eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused); 2.3.2. TAI alase suutlikkuse suurendamine ja töötajate toetamine ning (välis-) spetsialistide ligimeelitamine; 2.3.3. osalemise toetamine rahvusvahelistes TAI-s, toetusprogrammides, koostöövõrgustikes ja strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates, asjakohastes võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine ning tugevdamine Brüsselis. 2.4. Innovaatilised riigihanked, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.4.1. info- ja nõustamisteenused informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.2. juriidilise ja valdkondliku ekspertiisi pakkumine informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.3. rahvusvahelistes võrgustikes osalemine ja infovahetus; 2.4.4. turudialoogide korraldamine avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahenduste leidmiseks ja konsulteerimiseks. 3. Tulemused Toetatavate tegevuste elluviimise tulemused punktis 6. nimetatud sihtgruppides: 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus  6 Alategevus Indikaatori Indikaator Algtase Vahesihttase Sihttase tüüp 2023 2024 2029 21.1.3.15 Rakenduskava Toetatavad 0 200 700 Ettevõtlusteadl väljundnäitaja ettevõtjad ikkus, (millest: sealhulgas mikro-, juhtimiskvalite väikesed, et ja keskmise vastutustundlik suurusega ja ettevõtlus suured ettevõtjad) Rakenduskava Mitterahalist 0 200 700 väljundnäitaja toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava Toetatavad 0 850 5000 21.1.3.11 väljundnäitaja ettevõtjad Ettevõtjate (millest: rahvusvahelis mikro-, tumise väikesed, toetamine (sh keskmise välisesindajat suurusega ja e võrgustiku suured arendamine, ettevõtjad) ühisstendidel arv osalemise Rakenduskava Mitterahalist 0 850 5000 toetamine, väljundnäitaja toetust ekspordialaste saavad kompetentsid ettevõtjad e ja VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 3000 võimekuse Rakenduskava on suurem arendamine; tulemusnäitaja lisandväärtus välisinvesteer töötaja kohta ingute ja välisspetsialis tide kaasamise toetamine) 21.1.1.11 Rakenduskava Toetatavad 0 500 1580 Ettevõtjate väljundnäitaja ettevõtjad TAI (millest: teadlikkuse mikro-, kasvatamine (TAI väikesed, keskmise  7 võimalused) ja suurusega ja TAI suured võimekuse ettevõtjad) tõstmine Rakenduskava Mitterahalist 0 500 1580 väljundnäitaja toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 500 tulemusnäitaja on suurem lisandväärtus töötaja kohta 21.1.1.15. Meetmete Tegevustes 0 300 900 Innovaatilised nimekirja osalenute arv riigihanked väljundnäitaja Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 5. Elluviija ja partner 5.1. Punktis 2. nimetatud tegevuste elluviija on riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 5.2. Punktis 2. nimetatud tegevuse elluviimiseks võib elluviija kaasa partnereid. Partnereid valitakse läbi efektiivsuse analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab valitud partnerid rakendusasutusega. Partneritega sõlmib elluviija partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri ja elluviija õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis. 6. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupid on: 6.1. ettevõtlusest huvitatud või ettevõtlusega alustada soovivad inimesed; 6.2. ettevõtjad; 6.3. ettevõtjate juhid, töötajad või omanikud; 6.4. olemasolevad või potentsiaalsed investorid; 6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused; 6.6. avaliku sektori organisatsioonid või nende töötajad.  8 7. Lõppsaaja Lõppsaajad on Eestis tegutsevad ettevõtjad, potentsiaalsed Eestis tegutsevad ettevõtjad, ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused ja avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.01.2022 ja lõpeb 31.12.2029. 9. Tegevuste eelarve Toetavate tegevuste eelarve on 113 509 624,95 eurot, millest ELi toetus on 89 088 000 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 747 858 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 3 673 766,95 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel järgmiselt: Eelarve jaotus 2021-2027 Euroopa Riiklik Oma- KOKKU Liidu kaasfinantseerin finantseering (100%) osalus g 21.1.3.15 6 139 000 877 000 (12,5%) 0 (0%) 7 016 000 Ettevõtlusteadlikkus, (87,5%) sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.) 21.1.3.11 Ettevõtjate 60 637 000 9 164 572 (12,5%) 3 673 766,9 73 475 338, rahvusvahelistumise (82,5%) (5%) 95 toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.) 21.1.1.11 Ettevõtjate TAI 19 840 000 10 000 000 0 (0%) 29 840 000 teadlikkuse kasvatamine (TAI (66,5%) (33,5%) võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (käskkirja p. 2.3.) 21.1.1.15 Innovaatilised 2 472 000 706 286 (22,2%) 0 (0%) 3 178 286 riigihanked (77,8%) (käskkirja p 2.4.)  9 KOKKU 89 088 000 20 747 858 3 673 766,9 113 509 624 ,95 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikud on punktis 2. sätestatud toetavate tegevuste elluviimisega seotud järgnevad kulud: 10.1.1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud; 10.1.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 54 punktile b; 10.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad. Lähetuskulud, päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses; 10.1.4. toetat avate tegevuste turuvajaduste analüüsimise, ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamise, uuringute, analüüside ja ekspertiiside läbiviimise, st nende tellimise, teostamise ning tulemuste avalikustamise kulud; 10.1.5 uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, sealhulgas uute kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud; 10.1.6. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel üritustel osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulud; 10.1.7. ürituste korraldamise kulude raames kulud esinejatele, moderaatoritele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, ligipääsetavuse tagamisele ning toitlustusele; 10.1.8. meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, ettevõtluskonkursside kulude raames ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise ning teabevahetuse edendamine ja tulemuste levitamise kulud; 10.1.9. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide koostamise, tootmise ja levitamise kulud, veebilehtede loomise ja arendamisega seotud kulud; 10.1.10. ürituste, messide ja näituste korraldamise kulud, m i l l e r a a m e s kulud neil osalemiseks, vajaliku tehnika soetamiseks või rentimiseks, stendi kujundamiseks ja ehitamiseks, stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud, registreerimis- ja osalemistasud; 10.1.11. õppereiside, kontaktreiside ja turundusürituste kulud, m i l l e r a a m e s ettevalmistuse, läbiviimise, osalemise ning tulemuste levitamise kulud; 10.1.12. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormidega seotud kulud, mille raames nende algatamise osalemise ning tulemuste levitamise kulud;  10 10.1.13. teavituskeskkondade loomise ja arendamise kulud; 10.1.14. tele- ja raadiosaadete, internetis levitatavate saadete ja materjalide jm avaliku meediaallika tootmise ja edastamise kulud; 10.1.15. tõlkekulud; 10.1.16. reklaami-, turundus- ja meediakulud; 10.1.17. koolituse modereerimise, auditi, nõustamise, mentorluse, juhendamise ja ekspordi- ja investornõunike tegevusega seotud kulud ja ekspertiisi tasud; 10.1.18. valdkondliku arendustegevuse ja võimekuse tõstmisega seotud koolituskulud; 10.1.19. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muud transpordi kasutamise põhjendatud kulud; 10.1.20. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 10.1.21. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49 tähenduses; 10.1.22. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 10.1.23. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 sätestatud teavitamisnõuete täitmisega seotud kulud. 10.2. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule järgmised kulud: 10.2.1. finants- ja pangakulud, mille raames finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 10.2.2. liiklusvahendi soetamise ja muud transpordi kasutamise põhjendamatud kulud; 10.2.3. kinnisasja soetamise kulud; 10.2.4. tegevuste elluviimisega mitteseotud kulud. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse §-dele 24–28. Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Toetuse maksmise aluseks olevad kuludokumendid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. 11.2. Abikõlblike kulude ning lõppsaaja osalustasu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. 11.3. Toetuse maksmise eelduseks on abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. 11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide protseduuridele.  11 11.5. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse. 12. Elluviija õigused ja kohustused 12.1. Elluviija kohustused: 12.1.1. koostab toetudes TAIE arengukavale toetusskeemi iga-aastase tegevuskava, arvestades käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, eelarve kulukohtade lõikes ning kooskõlastab selle rakendusasutusega; 12.1.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 12.1.3. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning punktides 2.1. ja 2.3 nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel; 12.1.4. koostab ja esitab punktis 13. nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni; 12.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 12.1.6. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le; 12.1.7. annab audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik tegevuste elluviimisega seotud andmed ja dokumendid ÜSS2021_2027 §-dele 23–27 ja nimetatud seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras; 12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 12.1.9. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõuete järgimise; 12.1.10. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat; 12.1.11. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt õigusaktides sätestatule; 12.1.12. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu struktuuritoetuste registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. 12.2. Elluviija õigused: 12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid rakendusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks; 12.2.2. vajadusel kaasata eksperte. 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on väiksem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 13.3. Vahe- ja lõpparuanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.  12 13.4. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon: 13.5.1. tegevuste aruandlusperiood; 13.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete (sealhulgas panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, ning lõppsaajate piirkondlik jaotus) kohta; 13.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele; 13.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave; 13.5.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse § 34–37 sätestatust. 14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. 15. Riigiabi 15.1. Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib lõppsaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele. 15.2. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi lõppsaajale (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 15.3. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Artiklite 18 ja 19 alusel antakse abi ainult väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE). 15.4.Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel elluviija poolt esitab lõppsaaja abitaotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed. 15.5. Üldise grupierandi määruse alusel määratakse abisumma lõppsaajaga seotud otseste kulude alusel ning abi summa ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 1 toodud piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel on abi määr 50%.  13 15.6 Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3 sätestatud kuludele. 15.7. Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 15.8. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates kava alusel viimase abi andmise päevast. 15.9. Toetusskeemi ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 15.10. Toetusskeemi ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkiri „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ seletuskiri lisa 1 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht Puuetega inimeste õiguste Põhiõiguste harta Põhiseadus (PS) Kontroll/ konventsioon (PIK) https://eur- lex.europa.eu/legal- https://www.riigiteataja.ee/a https://www.riigiteataja.ee/akt/1 kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja content/ET/TXT/PDF/?uri=CEL kt/204042012006 15052015002?leiaKehtiv täiendavad nõuded TATis EX:12012P/TXT&from=ET Põhiõiguste harta ja puuetega Põhi- Harta inimeste õiguste konventsiooni õiguste Põhi- PIK artikke Põhiküsimused artiklid on kaetud muu hulgas harta küsimused artikkel l põhiseaduse ja all loetletud jaotis seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. Kaitse I jaotis - PS § 10 nimetatud inimväärikuse Inimväärik ekspluateerimise, "Väärik 1 16 põhimõtete on üks EV Põhiseaduse us vägivalla ja us" alusprintsiipidest väärkohtlemise eest Kontrollitud, planeeritud tegevused on (artiklid Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule. kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK 1-5) väärtustega, riive oht puudub  Õigus Vabadus- ja PS § 20 Igaühel on õigus isikupuutu 3 14 isikupuutumatus vabadusele ja isikupuutumatusele. matusele Piinamise ning ebainimlik Kaitse piinamise ja u või julma, ebainimliku PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, alandava 4 15 või inimväärikust julmalt või väärikust alandavalt kohtlemise alandava kohtlemise kohelda. või ja karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida Orjapidami tema vaba tahte vastaselt tööle ega Kaitse teenistusse, välja arvatud se ja ekspluateerimise, kaitseväeteenistus või selle sunniviisili 5 16 vägivalla ja asendusteenistus, tööd se töö väärkohtlemise eest nakkushaiguse leviku tõkestamisel, keeld loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Artikkel 16 – Kaitse II jaotis Õigus ekspluateerimise, „Vabad vabadusele vägivalla ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on used” PS § 20 Igaühel on õigus ja 6 16, 17 väärkohtlemise eest kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK vabadusele ja isikupuutumatusele. turvalisusel Artikkel 17 – väärtustega, riive oht puudub (artiklid e Isikupuutumatuse 6–19) kaitse Era- ja PS § 26 Igaühel on õigus perekonnae 7 22 Eraelu puutumatus perekonna- ja eraelu lu puutumatusele. austamine 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Isikuandme isikupuutumatusele. 8 22 Eraelu puutumatus te kaitse 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 04012019011 PS § 26 Igaühel on õigus Õigus perekonna- ja eraelu abielluda ja Kodu ja perekonna puutumatusele. 9 23 luua austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise perekond ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja Mõtte-, mõttevabadus. südametun 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda nistuse- ja truuks oma arvamustele ja usuvabadus veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks Sõna ja levitatavat informatsiooni. Sõna- ja arvamusvabadus § 45. Igaühel on õigus vabalt teabevabad 11 21 ning juurdepääs levitada ideid, arvamusi, us informatsioonile veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis § 47. Kõigil on õigus ilma - ja 12 eelneva loata rahumeelselt ühinemisva koguneda ja koosolekuid pidada. badus § 38. Teadus ja kunst ning nende Kunsti ja õpetused on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on teaduse seaduses ettenähtud piires vabadus autonoomsed. Õigus 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele haridusele Kutsevabad § 29. Eesti kodanikul on õigus us ja õigus 15 27 Töö ja tööhõive vabalt valida tegevusala, elukutset teha tööd ja töökohta. Ettevõtlusv § 31 Eesti kodanikel on õigus 16 abadus tegeleda ettevõtlusega Õigus § 32 Igaühe omand on puutumatu 17 omandile ja võrdselt kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise Õigus kaitse andmise seadus - varjupaigal 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/V e RKS Õigus kaitsele tagasisaatm § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei ise, Liikumisvabadus ja 19 18 tohi Eestist välja saata ega väljasaatmi kodakondsus takistada Eestisse asumast. se või väljaandmi se korral;  PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsu usutunnistuse, poliitiliste või s” muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid Kontrollitud, planeeritud tegevused on 20–26) kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK väärtustega, riive oht puudub Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 22102021011?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida Võrdne rahvuse, rassi, nahavärvuse, Võrdsus 20 12 tunnustamine usutunnistuse või veendumuste, seaduse ees seaduse ees vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis  Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning Võrdsus ja Diskrimine puuetega inimeste tunnustamine 21 5 mittediskrimineerim erimiskeeld inimeste mitmekesisuse ja ine inimkonna osana; Kultuurilin e, usuline ja keeleline 22 (e) võrdsed võimalused; mitmekesis Kontroll/kinnitus us Naiste ja Võrdsete võimaluste tagamine meeste täiendavalt analüüsitud seletuskirjas 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõigusli horisontaalsete põhimõtete peatükis kkus Lapse 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; õigused (h) austus puuetega laste arenevate Eakate võimete vastu ning austus 25 õigused puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.  Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Artikkel 4 - Üldkohustused Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Puuetega Juurdepääsetavus inimeste 26 30 Artikkel 19 – integreerim Iseseisev elu ja ine kogukonda kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate Töötajate usaldusisiku seadus IV jaotis õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 „Solidaa Kontrollitud, planeeritud tegevused on ettevõttes 771390?leiaKehtiv), mis rsus” 27 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK informeerit reguleerib töötajate usaldusisiku (artiklid väärtustega, riive oht puudub ud ja ära tegevust teda volitanud töötajate ja 27–38) kuulatud ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.  PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse Kollektiivl kuulumine on vaba. Töötajate ja äbirääkimis tööandjate ühingud ja liidud Kontrollitud, planeeritud tegevused on te ja 28 võivad oma õiguste ja seaduslike kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kollektiivse huvide eest seista vahenditega, väärtustega, riive oht puudub tegutsemise mida seadus ei keela. Streigiõiguse õigus kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on kasutada 29 vabalt valida tegevusala, elukutset kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK tööhõivetee ja töökohta. väärtustega, riive oht puudub nuseid Kaitse põhjendam § 29 Töötingimused on riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on atu 30 kontrolli all. Töövaidluste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK vallandami lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub se korral Head ja § 29 Töötingimused on riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on õiglased 31 kontrolli all. Töövaidluste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK töötingimu lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub sed Keeld PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii kasutada lapse kui ka täiskasvanu puhul. laste Last ei tohi töö tegemiseks ära Kontrollitud, planeeritud tegevused on tööjõudu ja 32 kasutada. Laps ei tohi teha tööd, kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK noorte mis on talle ohtlik, segab koolis väärtustega, riive oht puudub töötajate käimist või on kahjulik tema kaitse tööl tervisele ja arengule.  Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/la ste-ja-noorte-%C3%B5igused-ja- kohustused) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. § 29 Eesti kodanikul on õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on Perekonna- vabalt valida tegevusala, elukutset 33 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja tööelu ja töökohta. Kui seadus ei sätesta väärtustega, riive oht puudub teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkin Küllaldane Kontrollitud, planeeritud tegevused on Riik soodustab vabatahtlikku ja dlustus ja 34 28 elatustase ja kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK omavalitsuse hoolekannet. sotsiaalabi sotsiaalne kaitse väärtustega, riive oht puudub Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid  Kontrollitud, planeeritud tegevused on § 28 Igaühel on õigus tervise kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kaitsele. väärtustega, riive oht puudub Võimalus kasutada Majandustegevuse seadustiku üldist Ohuolukorrad ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on üldosa seadus - majandush 36 11 humanitaarsed kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK https://www.riigiteataja.ee/akt/106 uvi eriolukorrad väärtustega, riive oht puudub 042021005 pakkuvaid teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on DNSH ja kliimakindlus analüüsitud Keskkonna keskkonnale tekitanud. rakenduskava koostamise käigus. 37 kaitse Täpsemalt selgitus seletuskirja horisontaalsete põhimõtete peatükis Tarbijakaitseseadus - Kontrollitud, planeeritud tegevused on Tarbijakait 38 https://www.riigiteataja.ee/akt/T kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se KS väärtustega, riive oht puudub Õigus hääletada Euroopa Parlamendi valmise V jaotis ja Osalemine Kontrollitud, planeeritud tegevused on seadus - „Kodani kandideerid 39 29 poliitilises ja https://www.riigiteataja.ee/akt/E kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ke a Euroopa avalikus elus väärtustega, riive oht puudub PVS õigused Parlamendi ” valimistel (artiklid Õigus PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu Osalemine teostab rahvas hääleõiguslike Kontrollitud, planeeritud tegevused on 39–46) hääletada 40 29 poliitilises ja kodanike kaudu: kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja avalikus elus väärtustega, riive oht puudub kandideerid 1) Riigikogu valimisega; a kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kohalikel kodanik, kes on saanud valimistel kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus Osalemine Kontrollitud, planeeritud tegevused on kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi heale 41 29 poliitilises ja kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS § haldusele avalikus elus väärtustega, riive oht puudub 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja Õigustutvu Sõna ja kohalikes omavalitsustes ning riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on da arvamusvabadus 42 21 ja kohalike omavalitsuste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK dokumenti ning juurdepääs arhiivides hoitavate andmetega. väärtustega, riive oht puudub dega informatsioonile HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Kontrollitud, planeeritud tegevused on Juurdepääs Rahvusvaheliste lepingute alusel Euroopa 43 12 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK õigusemõistmisele otsekohalduv ombudsma väärtustega, riive oht puudub ni poole  PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega Õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on Juurdepääs riigiasutuste, kohalike esitada 44 12 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK õigusemõistmisele omavalitsuste ja nende petitsioone väärtustega, riive oht puudub ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- § 34. Igaühel, kes viibib Kontrollitud, planeeritud tegevused on ja elukoha Isiklik 45 20 seaduslikult Eestis, on õigus vabalt kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK valiku liikumisvõime liikuda ja elukohta valida. väärtustega, riive oht puudub vabadus Diplomaati § 13 - Igaühel on õigus riigi ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on lisele ja Juurdepääs 46 13 seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK konsulaark õigusemõistmisele oma kodanikku ka välisriikides. väärtustega, riive oht puudub aitsele PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks Õigus võib oma kohtuasja läbivaatamisel tõhusale nõuda mis tahes asjassepuutuva õiguskaitse seaduse, muu õigusakti või Kontrollitud, planeeritud tegevused on VI jaotis vahendile Juurdepääs 47 13 toimingu põhiseadusevastaseks kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK „Õiguse ja õiglasele õigusemõistmisele tunnistamist. § 20 Igaühel on õigus väärtustega, riive oht puudub mõistmi kohtulikule vabadusele ja isikupuutumatusele. ne” arutamisele § 22 Kedagi ei tohi käsitada (artiklid kuriteos süüdi olevana enne, kui 47–50) tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse § 22. Kedagi ei tohi käsitada Kontrollitud, planeeritud tegevused on presumptsi Juurdepääs kuriteos süüdi olevana enne, kui 48 13 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK oon ja õigusemõistmisele tema kohta on jõustunud väärtustega, riive oht puudub kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus.  PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja Kuritegude normid on Eesti õigussüsteemi ja lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja karistuste vabadusi tohib piirata ainult Kontrollitud, planeeritud tegevused on seaduslikku Juurdepääs 49 13 kooskõlas põhiseadusega. Need kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se ja õigusemõistmisele piirangud peavad olema väärtustega, riive oht puudub proportsion demokraatlikus ühiskonnas aalsuse vajalikud ega tohi moonutada põhimõte piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kontrollitud, planeeritud tegevused on Mitmekord PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se kohtu alla anda ega karistada teo väärtustega, riive oht puudub Juurdepääs kohtumõist 50 13 eest, milles teda vastavalt õigusemõistmisele mise ja seadusele on mõistetud lõplikult karistamise süüdi või õigeks. keeld  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirjaga (edaspidi ka toetusskeem) kehtestatakse toetuse andmise tingimused ettevõtlusteadlikkuse kasvatamiseks, ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamiseks, ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamiseks ja innovaatiliste riigihangete edendamiseks. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava) raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud sekkumised põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Käskkirjas toodud tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Põhiõiguste harta ja puuetega inimestega konventsiooni arvestamise kontroll-leht on leitav seletuskirja lisas 1. Riskihindamis tabel on esitatud lisas 2. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson (tel: 625 6350, e-post: [email protected]), sama osakonna nõunik Sven Valliste (tel: 639 7606, e-post: [email protected]), sama osakonna avaliku sektori innovatsiooni ekspert Kati-Liis Vaarma (tel: 625 6319, e-post: [email protected]) ja strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (tel: 715 5806, e-post: [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel: 639 7652, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb 15 punktist. Punkt 1. Reguleerimisala Käskkiri panustab läbivalt järgmiste Eesti 2035 eesmärkide täitmisesse:  Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades.  Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtjad teevad omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtjaid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.  Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega. Käskkiri panustab läbivalt järgnevate Eesti 2035 näitajate saavutamisse:  TA kulud erasektoris 2%  tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest 110%  kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides  soolise võrdõiguslikkuse indeks  hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik  ligipääsetavuse näitaja  väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest Toetusskeemi tegevused mõjutavad kõige enam „Eesti 2035“ majanduse strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ komponenti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, nii ettevõtjate innovatsioonivõimekuse ja -teadlikkuse suurendamine kui ka avaliku sektori innovatsioonihangete elluviimine kasvatab innovatsiooni nõudlust erasektoris. See suurendab erasektori võimekust uusi lahendusi luua, testida ja edasi müüa ning suurendab seeläbi ettevõtjate konkurentsivõimet. Innovatsiooniprojektide raames tehtav koostöö avaliku sektori, ettevõtjate, teadusasutuste või vabaühenduste vahel loob uusi võimalusi teadmussiirdeks ning uute koostöömudelite tekkeks. Erasektori innovaatilisus omakorda toetab indikaatorite tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest ja TA kulud erasektoris saavutamist. Eesti majandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Toetatakse Eesti ettevõtjaid välisturgudel, kavandatakse uute välisesinduste avamist ja uuendatakse välisinvesteeringute riiki meelitamise strateegiat, seades fookuse teadmusmahukamatele välisinvesteeringutele. Rahvusvahelistumise tegevused panustavad indikaatori tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest eesmärgi täitmisesse. Käskkirjaga hõlmatud sekkumiste nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ja nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ tegevused panustavad keskkonnahoidu ja kliimaeesmärkide täitmisesse, kuna ettevõtjate TAI mahukuse suurendamine toob kaasa tõenäoliselt teenuste, toodete, protsesside tõhustamise, mis aitab kaasa ka keskkonnale ebasoodsate mõjude vähenemisele ja viib meid lähemale kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Läbi ettevõtjate TAI-suunalise arengu ja avaliku sektori innovatsiooni tellimuse suurenemise on potentsiaali ka turule uute, paremate ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem panustavate tehnoloogiate tekkele. Toodud sekkumised peavad panustama ka nutika spetsialiseerumise valdkondadesse, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest. Nutika spetsialiseerumise valdkonnast mitu (nt nutikad ja kestlikud energialahendused, kohalike ressursside väärindamine, digilahendused igas eluvaldkonnas) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Lisaks panustab käskkirja sekkumine 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ oma tegevustega otseselt rohepöörde, sh ka keskkonna ja kliimaeesmärkide täitmisesse. Kõige otsesem mõju avaldub plaanitud tegevuste kaudu, mis hõlmavad ettevõtlusteadlikkuse suurendamist (sealhulgas ka digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks) ja ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist (ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamiseks ja praktikate juurutamiseks; digi- , rohe- ja innovatsioonipöörde läbi viimiseks vajalike tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks). Seeläbi panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“. Näitajasse väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest panustavad põhiliselt tegevused, mis tulenevad ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse sekkumisest (käskkirja tegevus 2.1). Regionaalarengu näitajasse panustab kaudselt ka ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise sekkumine (käskkirja tegevus 2.3). Nimetatud sekkumiste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevustes osaluses regionaalset tasakaalustamatust siis võtab elluviija selle leevendamiseks ette täiendavaid asjakohaseid tegevusi. Sekkumiste alt elluviidavates tegevustes jälgitakse, et info jõuaks kõikide oluliste regioonideni ning vajadusel suunatakse aktiivsem infojagamine regiooni, kus on teadaolevalt adresseeritava valdkonna ettevõtteid kuid mingil põhjusel ei ole pakutavate tegevuste info neile jõudnud (st. osalejaid regioonist vähe). Elluviija korraldab erinevaid infopäevi/koolitusi vastavalt sihtsektori paiknemisele, ehk arvestatakse sektori regionaalset paiknevust. Näitajasse „soolise võrdõiguslikkuse indeks“ panustatakse toetatavates tegevustes naiste ettevõtlikkuse ja ettevõtluses osalemise soodustamisega. Näitajasse „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ panustatakse tegevuste kavandamisel eri sotsiaalsete rühmade (nt vanemaealised) vajaduste arvestamisega. Ligipääsetavuse näitajasse panustatakse tegevuste elluviimisel ligipääsetavuse tagamisega nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, intellektipuue) inimestele. Toetusskeem toetab teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna programmi „Ettevõtluskeskkonna programm 2022–2025" meetme 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuste 1 „Ettevõtluse arendamise soodustamine“, 2 „Arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise soodustamine“ ja 3 „Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine“ eesmärkide saavutamist ja programmi „Teadmussiirde programm 2022–2025“ meetme 1 „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ tegevuse 1.1 „Ettevõtjate innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide saavutamist. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse suuna tegevused on otseselt ja konkreetselt seotud järgmiste „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (TAIE) välja toodud tegevustega: - soositakse uute ärimudelite, sealhulgas ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris teavitustöö, koolitustegevuse, auditite läbiviimise toetamise ja ning vastutustundliku ettevõtluse teekaardi koostamise kaudu; - tõstetakse ettevõtjate teadlikkust nn kaksikpöördest ning ettevõtjate üleminekust ning pakutakse tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist, parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist, juhtimiskvaliteedi tõusu ja põlvkondade vahetust. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamise (sealhulgas välisesindajate1 võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) suuna tegevused on seotud järgmiste TAIE tegevustega: - arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), sealhulgas arvestades e-kaubanduse võimalusi; - toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu; välisesindajate ülesandeks on pakkuda Eesti ettevõtjatele nõuande teenust: informeerida asukohariigi majandustingimustest, et suurendada Eesti kaupade ja teenuste eksporti ning arendada kaubandussidemeid Eesti ja asukohariigi vahel. välisesindajate tegevus on suunatud eelkõige ettevõtjatele, aidates luua Eesti ja välisriikide ettevõtjate otsekontakte. Nende tegevus toetab ka kõiki muid ekspordi tugiteenuseid, nagu esialgne mainekujundus sihtriigis, info kogumine ning ettevalmistuste tegemine kaubandusmissioonide ja messide jaoks. Sealjuures tehakse koostööd valitsusasutuste, vastavate sihtasutuste ning erialaliitude ja ekspordi arendamisega tegelevate organisatsioonidega. 1 Välisesindajate all peetakse silmas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse välisesindajaid - suurendatakse Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu; - soodustatakse Eestis juba väljaarendatud TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu ning luuakse eeldused uute toodete ja teenuste arendamiseks ja müügiks kõrgema lisandväärtusega valdkondades ja turgudel, toetatakse ettevõtjaid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimisel toetamisega, soodustatakse ettevõtjate vahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks. - Keskendutakse kahe turutõrke kõrvaldamisele: a) ebatäiuslik ja ebaühtlane teave, mis on tingitud turgudeüleselt kättesaadava teabe rohkusest ja keerukusest, ning b) koordineerimine ja võrgustiku puudulik sisenemine turgudele ühiselt, kulutõhusalt ja hästi ettevalmistatud pakkumisega. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise suuna tegevused on seotud järgmiste TAIE tegevustega: - arendatakse teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust TAI vajalikkusest ja võimalustest, sealhulgas jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlikke eksperte ja koostöökogusid; - suurendatakse ettevõtjate TAI võimekust, sealhulgas innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu; - arendatakse innovatsiooni (sealhulgas toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (mh kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelise koostöös ja programmides osalemiseks). Innovaatiliste riigihangete suuna tegevused on seotud järgmise TAIE tegevusega: - suurendatakse riigi, sealhulgas kohalike omavalitsuste pädevust ja rolli teadus- ja arendustööde tellija ning uuenduste eestvedajana, sealhulgas innovatiivsete riigihangete kaudu. Punkt 2. Toetatavad tegevused Kirjeldatakse toetusskeemi raames ellu viidavaid tegevusi. Tegevusi on võimalik ellu viia omategevustena või hankida tegevuste elluviimiseks vajalikke teenuseid. Toetusskeem sisaldab rakenduskava tegevusi koos käskkirjas nimetatud alategevustega. Konkreetsed tegevused nimetatud alategevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Punkt 2.1. sätestab tegevusena ettevõtlusteadlikkuse tõstmise. Loomaks eeldust uute ettevõtjate tekkele ning tõstmaks inimeste aktiivset eluhoiakut, viiakse selle alamtegevuse raames ellu erinevaid ettevõtlusteadlikkust tõstvaid tegevusi. Sellisteks tegevusteks võivad olla näiteks ettevõtluspäevad, Ettevõtlusnädal, Ettevõtluse tunnustamise üritused, meediakampaaniad erinevatel teemadel (nt tootearendus) ja paljud teised sarnase iseloomuga tegevused. Tegevuste raames kavandatakse ka erinevas vormis tegevusi ettevõtjate vastutustundlikkuse kasvatamiseks ja vastutustundliku ettevõtluse edendamiseks Eestis. Ettevõtlusteadlikkuse tõstmise alla kuuluvate tegevuste seas on muuhulgas ka ettevõtlikkusprojektide konkursid, mille raames elluviija hangib uudseid, innovaatilisi ning leidlikke projekte, et tõsta kodanike seas ettevõtlikkust ning ettevõtlusteadlikkust. Läbivalt keskendutakse kolmikpöördega seotud teadlikkuse kasvatamisele, mis tähendab innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna teadlikkuse alaste tegevuste läbiviimist. Samuti on üks fookusi ettevõtjate juhtimiskvaliteedi kasvatamisele suunatud tegevuste elluviimine. Lisaks kirjeldatakse punktis 2.1. ka teadmiste ja kompetentside tõstmiseks vajalike tegevuste iseloomu. Teadmiste ja kompetentside tõstmise tegevuse raames pakutakse ettevõtjatele erinevaid ettevõtja tegevusetappidega seotud spetsiifilisi koolitusi. Sellised koolitused võivad olla teemadel nagu juhtimine, tootearendus, tootmiskorraldus, turundus, müük, ekspordimüük ja teistel sarnastel teemadel. Sellised koolitused on vajalikud, et suurendada ettevõtjate tootlikkust ja kasvatada seeläbi tööhõivet, samuti suurendamaks ettevõtjate võimekust teenida kõrgemat tulu ja olla konkurentsivõimelisemad tänu paremini ja efektiivsemalt planeeritud toodete ja teenuste pakkumisele. Punkt 2.2. sätestab, et toetusskeemi raames viiakse ellu ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamise (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) suuna tegevusi. Ekspordi arendamise peamiseks eesmärgiks on aidata Eesti ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada seeläbi eksporti. Oluline on ka suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet. Seetõttu pakutakse käesolevast toetusskeemist ettevõtjate abistamiseks erinevaid teenuseid:  turuteabe edastamine, mis kätkeb endas ettevõtjate kasvu ja laienemise toetamist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmist läbi välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, konsultatsioonide, suunatud teenuste sihtturgudel ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu;   turuteadlikkuse tõstmine, mille abil suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid;  turu nähtavus, mida iseloomustavad ühisstendid, kontaktreisid, sektoripõhine turundustoetus, mille abil suurendatakse Eesti ettevõtjate, nende esindajate ja Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia, sihipärase kommunikatsiooni ning reklaami ja turunduse kaudu;  välisinvesteeringute Eestisse kaasamiseks tehtavad tegevused, mis aitavad luua võimalusi Eesti ettevõtjatele kaasamaks välisinvesteeringuid ning rahvusvahelist oskusteavet. Konkreetsed alamtegevused ülal nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi tegevuskavas, mis koostatakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ ning teiste tulevikus loodavate välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskavade alusel. Samuti arvestatakse tegevuste planeerimisel ka turuolukorda ning lähtutakse ettevõtjate vajadustest. Punkt 2.3. määratleb ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamise (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise alategevused. Kõik tegevused keskenduvad „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartidele. Nendeks valdkondadeks on: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused. Toetusskeemi raames pakutakse TAI teadlikkuse kasvatamise teenuseid. TAI teadlikkuse kasvatamise teenuste pakkumine ettevõtjatele on oluline, et tõuseks ettevõtjate teadlikkus innovatsiooni absorbeerimise võimalustest, allikatest ja uutest ärivõimalustest sektoris, milles ettevõtja tegutseb või soovib tegutsemist alustada. Teadlikkuse tõus on oluline eeldus vajaliku valdkondliku kompetentsi ja innovatsioonivõimekuse kasvuks. Toetusskeemi raames ellu viidavad tegevused võib jagada järgmistesse gruppidesse: teavitustegevused, mis sisaldavad üldisi tehnoloogia- ja teadmuspõhisele innovatsioonile suunatud tegevusi ning valdkondlikud tegevused, sealhulgas valdkondlikud ekspertiisid, koostöövõrgustike arendamine ja rahvusvaheliste programmide konsultatsiooniteenused. See hõlmab nii koostöövõrgustikes kui ka strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates osalemist. Teavitustegevuste raames tehakse nii üldisi kui ka valdkondlikult sihitud tegevusi, et tõsta ettevõtjate teadlikkust tehnoloogia- ja teadmusmahuka ettevõtluse võimalustest, samuti kajastatakse valdkondlike arengusuundi. Teavitustegevuste võimalikult efektiivse ja asjakohase teostamise huvides on oluline Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajate osalemine asjakohastes võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine. Ettevõtete rahvusvahelise koostöö edendamiseks on oluline luua kontakte ja vahendada koostöövõimalusi Euroopa Liidu juures. Brüsselis toimub palju asjakohaseid üritusi ja konverentse, seal kohtuvad innovatsioonialased võrgustikud ning oluline on seal esindatud olla. Toetusskeemi raames pakutakse ka TAI võimekuse tõstmise teenuseid, nt ekspertide, teadmiste ja oskuste vahendamist, et tugevdada ettevõtja teadus- ja arendustegevuse võimekust ning innovatsioonivõimet. Vajalike kompetentside ja teadmusressursi olemasolu ja vahetus on oluline eeldus ettevõtja TAI tegevusteks vajalike kompetentside võimekuse kasvuks. Selle tegevuse raames pakutakse ettevõtjatele arenduskoostöö teenuseid, ettevõtluspotentsiaali ja ettevõtja väärtuse hindamisega seotud tegevusi, innovatsioonidiagnostika teenuseid, intellektuaalomandi teenuseid, ettevõtjate arendusspetsialistide kompetentside kasvatamise programmi ning tippinnovaatorite arendusprogrammi. Punkt 2.4. sätestab, et Innovaatiliste riigihangete edendamiseks viiakse läbi info- ja nõustamisteenuseid ning pakutakse juriidilist ja valdkondlikku ekspertiisi seoses innovaatiliste riigihangetega, et suurendada informeeritud ja asjatundliku nõudlust. Lisaks osaletakse innovaatiliste riigihangete rahvusvahelistes võrgustikes ning viiakse läbi sellekohane infovahetus, et tuua rahvusvahelist teadmist ja parimaid praktikaid Eestisse. Lisaks korraldatakse ka turudialooge, eesmärgiga leida avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahendusi ning suurendada avaliku- ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste elluviimisel. Innovaatiliste riigihangete edendamiseks läbiviidavate tegevuste elluviimisel lähtutakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest. Punkt 3. Tulemused Punkt 3 määratleb toetusskeemi näitajad. Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajad ning meetmete nimekirjaga kehtestatud täiendav näitaja innovaatiliste riigihangete tegevuse tulemuslikkuse jälgimiseks. Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme nr 2.1.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ja meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI- mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ raames ette väljund- ja tulemusnäitajad, millesse käesolev toetusskeem panustab. Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud näitajate metoodikale. Punkt 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). Punkt 5. Elluviija ja partner(id) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus määratakse elluviijaks vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 4. Elluviija ja rakendusüksuse ülesannete täitmine on EISis lahutatud vastavalt kinnitatud tööprotseduuride kirjeldusele. EIS nimetati elluviijaks, sest ta on riigi sihtasutus, mille põhikirjalised tegevused seonduvad käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimisega. EISi eesmärgiks on põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3 Alategevus Indikaato Indikaator Alg- Vahe- Siht- Andmeallikad Mõõtmissagedus ri tüüp tase sihttase tase 2023 2024 2029 21.1.3.15 Rakendus Toetatavad 0 200 700 SFOS, Jooksvalt pärast Ettevõtluste kava ettevõtjad projektiaruanded esimest abi andmist adlikkus, väljundnäi (millest: (vahe- ja ettevõtjale (st sealhulgas taja mikro-, lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te juhtimiskva väikesed, enuses osalemise liteet ja keskmise toimumise järel) vastutustun suurusega ja dlik suured ettevõtlus ettevõtjad) Rakendus Mitterahalis 0 200 700 SFOS, Jooksvalt pärast kava t toetust projektiaruanded esimest abi andmist väljundnäi saavad (vahe- ja ettevõtjale (st taja ettevõtjad lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te enuses osalemise toimumise järel) Rakendus Toetatavad 0 850 5000 SFOS, Jooksvalt pärast 21.1.3.11 kava ettevõtjad projektiaruanded esimest abi andmist Ettevõtjate väljundnäi (millest: (vahe- ja ettevõtjale (st rahvusvahe taja mikro-, lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te listumise väikesed, enuses osalemise toetamine keskmise toimumise järel) (sh suurusega ja välisesinda suured jate ettevõtjad) võrgustiku arv arendamin Rakendus Mitterahalis 0 850 5000 SFOS, Jooksvalt pärast e, kava t toetust projektiaruanded esimest abi andmist ühisstendi väljundnäi saavad (vahe- jaettevõtjale (st del taja ettevõtjad lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te osalemise enuses osalemise toetamine, toimumise järel) ekspordial VKEd, 0 Ei 3000 Projektide Esimese aste Rakendus kellel on kohaldu järelaruanded majandusaasta kompetent kava suurem või Äriregistri andmete põhjal peale side ja tulemusnäi lisandväärtu andmed. väljundi saavutamist võimekuse taja s töötaja Andmeid on (ehk andmed saab arendamin kohta võimalik koguda teisel majandusaastal  e; kas toetuse peale väljundi Välisinvest saajate poolt saavutamist/projekti eeringute esitatavate lõppemist, kui ja järelaruannetega majandusaasta välisspetsi või RÜ poolt aruande esitamise alistide tehtava tähtaeg Äriregistrile kaasamise järeltegevusena. on saabunud). toetamine) Kuna vajalikud andmed on kättesaadavad ja põhinevad Äriregistris kättesaadavatel majandusaasta aruannetel, ei pea panema toetuse saajatele täiendavat halduskoormust sellise aruandluse esitamiseks, kui vastavas sekkumises ei ole vajalik koguda järelaruannetega lisaks muud sellist infot, mida ei ole võimalik avalikest allikatest saada. Sellisel juhul teeb väljavõtted peale majandusaasta aruannete esitamise tähtaja saabumist  rakendusüksus ja lisab andmed SFOSi projekti näitajatesse. Unikaalsete ettevõtjate arvu väljavõte tagatakse SFOS aruandlusega 21.1.1.11 Rakendus Toetatavad 0 500 1580 SFOS, Jooksvalt pärast Ettevõtjate kava ettevõtjad projektiaruande esimest abi andmist TAI väljundnäi (millest: d (vahe- ja ettevõtjale (st teadlikkuse taja mikro-, lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te kasvatamin e (TAI väikesed, enuses osalemise võimalused) keskmise toimumise järel) ja TAI suurusega ja võimekuse suured tõstmine ettevõtjad) Rakendus Mitterahalis 0 500 1580 SFOS, Jooksvalt pärast kava t toetust projektiaruande esimest abi andmist väljundnäi saavad d (vahe- ja ettevõtjale (st taja ettevõtjad lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te enuses osalemise toimumise järel) Rakendus VKEd, 0 Ei 500 Projektide Esimese kava kellel on kohaldu järelaruanded majandusaasta tulemusnäi suurem või Äriregistri andmete põhjal taja lisandväärtu andmed. peale väljundi s töötaja Andmeid on saavutamist (ehk kohta võimalik andmed saab teisel koguda kas majandusaastal toetuse saajate peale väljundi poolt esitatavate saavutamist/projekti järelaruannetega lõppemist, kui või RÜ poolt majandusaasta tehtava aruande esitamise järeltegevusena. tähtaeg Äriregistrile Kuna vajalikud on saabunud). andmed on kättesaadavad ja põhinevad Äriregistris kättesaadavatel majandusaasta aruannetel, ei pea panema toetuse saajatele täiendavat halduskoormust sellise aruandluse esitamiseks, kui vastavas sekkumises ei ole vajalik koguda järelaruannetega lisaks muud sellist infot, mida ei ole võimalik avalikest allikatest saada. Sellisel juhul teeb väljavõtted peale majandusaasta aruannete esitamise tähtaja saabumist rakendusüksus ja lisab andmed SFOSi projekti näitajatesse. Unikaalsete ettevõtjate arvu väljavõte tagatakse SFOS aruandlusega  21.1.1.15. Meetmete Tegevustes 0 300 900 SFOS, Jooksvalt pärast iga Innovaatilis nimekirja osalenute projektiaruande tegevuse/ürituse ed väljundnäi arv d (vahe- ja lõppemist. riigihanked taja lõpparuanded) kohaselt ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamine. Elluviijal on õigus kaasata partnereid erialaliitude, ettevõtluse tugiorganisatsioonide, teadusparkide ja ettevõtjate hulgast, viies läbi efektiivsus analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab partnerid rakendusasutusega. Kooskõlastatud partnerite nimekiri kehtestatakse käskkirja lisaga. Partnerid osalevad elluviijaga tegevuste teostamises, nad ei ole töövõtjad ega teenuseosutajad. Partnerina tegevustesse kaasatud osapooled ei teeni kasumit läbiviidavatest tegevustest. EIS oli ettevõtlusteadlikkuse tegevuste elluviija ka struktuurivahendite rahastusperioodil 2014–2020, mis tagab tegevuste jätkuvuse, jätkusuutlikkuse ja pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks vajaliku kompetentsi. Punkt 6. Sihtgrupp Toetusskeemi sihtgrupi moodustavad kõik ettevõtlusega seotud inimesed, sealhulgas nii inimesed, kes juba ettevõtlusega tegelevad, kui ka inimesed, kes veel ettevõtlusega ei tegele, kuid kes on ettevõtlusest huvitatud ning võivad omada potentsiaali tegutsemaks tulevikus ettevõtjana, sealhulgas erinevatesse gruppidesse kuuluvad inimesed. Kuigi rahvusvahelistumise tegevuste peamine suunitlus on VKE-dele, sihtrühma valikul ettevõtja suurust ei piirata, kuna suurettevõtjate osalemisel tegevustes võivad saada kasu VKE-d. Lisaks on sihtgrupiks ka avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad, kes on potentsiaalsed innovaatiliste riigihangete läbiviijad. Punkt 7. Lõppsaajad Vastavalt toetuse andmise tingimustele võivad lõppsaajaks kvalifitseeruda kõik Eestis tegutsevad ettevõtjad või ettevõtlusega alustada plaanivad inimesed. Lisaks ka ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused, kuna suureneb TAI nõudlus, millest tulenevalt suureneb ettevõtlusmaastiku teadmusmahukus. Lõppsaajateks on ka avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad, kes on potentsiaalsed innovaatiliste riigihangete läbiviijad. Lõppsaajatele ei anta edasi rahalist toetust. Punkt 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse perioodi algab 01.01.2022. a. ja tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31.12.2029. a. Punkt 9. Tegevuste eelarve Toetusskeemi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse rakendusasutusele iga- aastaselt jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol. Tegevuskava lähtub „TAIE arengukavast 2021 - 2035“ ning selle rakendusplaani prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse. Käesolevas käskkirjas kajastatud sekkumiste raames lisanduvaid käskkirju ei planeerita. Meetme 21.1.3.1 EL toetuse osa on 138 690 000 ning käesolev TAT moodustab sellest 66 776 000 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 71 914 000 eurot. Meetme 21.1.1.1 EL toetuse osa on 94 000 000 ning käesolev TAT moodustab sellest 22 312 000 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 71 688 000 eurot. Punkt 10. Kulude abikõlblikkus Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste elluviimiseks ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu on käskkirjas välja toodud. Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Kulude tekkimise aluseks olevad tegevused peavad toimuma abikõlblikkuse perioodil. Kulu tasumisele ei ole ajalisi piiranguid seatud, kulude tasumise aeg ei pea jääma projekti abikõlblikkuse perioodi ehk maksmine võib jääda hilisemaks, kuid kulu tasumine peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (kuni 31.12.2029. a). Abikõlbmatud kulud on lisaks toetusskeemis sätestatud kuludele ka ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning kulud, mis ei ole seotud ega kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega. Punkt 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24–28, millele vastavalt elluviijale toetust makstakse. Käskkiri sätestab, et abikõlblike kulude ning lõppsaaja omafinantseeringu tõendamisel (juhul kui omafinantseering rakendub), arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtumis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse. Punkt 12. Elluviija õigused ja kohustused Toetusskeemi elluviija koostab TAIE arengukava alusel ning arvesse võttes rakenduskava ja toetusskeemi eesmärke, toetusskeemi järgneva(te) aasta(te) tegevuskava eelnõu ja eelarve kulukohtade lõikes ning esitab selle rakendusasutusele kinnitamiseks. Toetusskeemitegevuskava sisaldab tegevuste ja alategevuste loetelu aastate lõikes, sihtgruppi ja tegevustele kuluvat aega ning eelarvet iga tegevuse kohta. Selleks, et tagada toetusskeemi otsene ja selge panustamine TAIE strateegiliste sihtide saavutamisse, näidatakse tegevuskavas seoseid TAIE arengukavaga. Lisaks on oluline, et elluviija toob tegevuskavas välja regionaalset tasakaalu suurendavad tegevused ning hindab hiljem aruandes nende asjakohasust ja piisavust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks. See tähendab, et tegevuskava koostades hindab elluviija, kas kavandatavatel tegevustel on potentsiaali mõjutada regionaalset arengut positiivselt sihtsektori tarbeks või mitte, asjakohasuse hindamisel kaalub elluviija läbi, kas tegevused on olnud piisavalt efektiivsed tagamaks soovitut tulemust. Näiteks kui elluviija korraldab teatud sektori ettevõtjatele koolitust, siis saab ta tegevuskava koostamisel analüüsida, kus Eestis sihtsektori esindajad paiknevad. Kui sihtsektori esindajad paiknevad üle Eesti, ning erisus puudub saab elluviija kaaluda ürituse läbiviimist mõnes ääremaa piirkonnas, et anda selle piirkonna ettevõtjatele osalemises eelis. Samas kui sihtsektori esindajad on koondunud kõik vaid ühte piirkonda, siis on ebamõistlik korraldada üritust teises regioonis kui sihtsektorite enda paiknemine. Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid teiste horisontaalsete põhimõtetega: sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus. Sealjuures võimalusel pööratakse tegevustes tähelepanu ettevõtluses alaesindatud rühmade (nt naised, vanemaealised) suuremale kaasamisele. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete suunas ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Riive puudumine tähendab, et tegevuskavasse arvestatud alamtegevustel ei tohi olla negatiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Tegevuskava koostamisel otsib koostaja võimalust, kuidas lisaks neutraalsele mõjule saab tegevus avaldada ka positiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Selleks indikeerib elluviija tegevuskavas ära tegevused, mis võiksid panustada mõnda horisontaalsesse teemasse, ning sellest tulenevalt disainib tegevuse selliselt, et tegevuse mõju oleks positiivne. Toetusskeemi elluviimisel tuleb elluviijal järgida riigihangete seadust; tagada toetusskeemi elluviimiseks vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse olemasolu; tagada kulu- ja maksedokumentide eristatus muudest kulu- ja maksedokumentidest; säilitada teostamise dokumentatsioonid, tagada programmi elluviimise käigus seotud vara säilimine ja sihtotstarbeline kasutammine vähemalt 5 aasta jooksul programmi abikõlbulikkuse perioodi lõppemisest; võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja kontrolli; osutada igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks ning esitada asjakohased dokumendid; maksta tagasinõutav toetus rakendusasutuse poolt märgitud summas ja tähtajaks tagasi ning oluline on silmas pidada, et elluviijal on kohustus täita ka teisi ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi. Näiteks on elluviija kohustatud määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 toodud nõuete kohaselt juhul kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava muutmiseks, sealhulgas õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ärajätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida tegevuskavasse tehtavate ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses veendumiseks. Punkt 13. Aruandlus Toetusskeemi elluviija on kohustatud koostama vahearuannet sagedusega üks kord aastas ning esitama selle rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks. Lõpparuanne esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega. Käskkiri toob välja ka vahe- ja lõpparuandes kajastatava minimaalselt nõutava informatsiooni. Muuhulgas on selliseks informatsiooniks ka muu toetuse elluviimisega seotud teave. Muu teabe alla kuulub näiteks esialgsed hinnangud tegevuskava eelarve täitmise kohta, ning võimalusel hinnang mis mahus ja millised tegevused olid teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused ja millised tegevused olid innovatsiooni toetavad tegevused. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruanded ettenähtud vormil ja tähtaegadel. Punkt 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus otsuse nõuda elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi. Finantskorrektsiooni otsuseid teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. Punkt 15. Riigiabi Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele. Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed kasusaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kaudsele kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud hüvitamisviise, vaid riigiabi summa määratakse üksnes otsesete kulude alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale jagades koolitusega seotud otsesed kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva määrusega (EL) 2021/1058. Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele järgmiselt:  Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele: o Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 5 “Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos käskkirja erieesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava TAIE-ga. o Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse. Lisaks on seletuskirja peatükis 4 toodud käskkirja mõjude kirjeldused.  Kooskõla tegevuste põhjendatusega. o Taust käskkirja sekkumiste vajalikkuse kohta: 2021.a oli Eesti tööviljakus 86,7% ELi keskmisest, 2020.a eesmärk (80%) täideti edukalt ning nüüd liigutakse 110% poole, mis on 2035. aasta eesmärgiks. 2021.a andmetel moodustab tööstussektor 20% töökohtadest ja 20% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 56% ELi keskmisest. See näitab madalat positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja sektori vähest teadmusmahukust. Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade arv ja investeeringute kaasamisvõime on suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on endiselt puudulik. Vaid väike osa ettevõtetest investeerib TA-sse (370 ettevõtet 2021.a), investeeritud summad ei ole suured – 2021. aastal kokku 314 mln eurot. Põhjused, miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri, on TA-sse investeerimise universaalsed turutõrked nagu pikad tasuvusperioodid, investeeringute tasuvuse risk ja sellega kaasnev riskikartlikkus. Eesti erasektori T&A kulud (2020.a 0,98% SKPst) jäävad ELi keskmisest maha. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega võrreldes väike (2020.a ELis 0,86% kogu tööjõust ja Eestis 0,41%). Teadussüsteem on tugevalt orienteeritud akadeemilistele tulemustele. T&A teenuste turg on väike ja killustunud. Kohalike ressursside väärindamine on piiratud, neid eksporditakse väikese lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui Eesti on digitaalsete avalike teenuste valdkonnas ELis juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia  integreerimine erasektorisse (20. koht ELis). Et soodustada erasektori TA mahtu ning edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtete võimekust arendada TA-le tuginevaid ärimudeleid ja toetada suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtjaid. Erasektori ja teadusasutuste koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte teadustöötajate ja ettevõtjate vahel. Kestliku (kliimaneutraalse) tarbija kuvandi loomiseks tuleks kujundada teadlikkust ja hoiakuid koolitus- ja teavitustegevuse kaudu. Analüüside kohaselt esineb puudusi TA ning innovatsiooni juhtimises, koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides, eriti arvestades missioonipõhise innovatsioonipoliitika rakendamist ja avaliku sektori aktiivsema rolli võtmist struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses. Tuleb kasvatada osapoolte koosloomevõimekust. Tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis osalejate võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste ringkondade koostöö tugevdamisele. Teadussüsteemi, ühiskonna ning majanduse arengu vajaduste vaheliste ebakõlade vähendamiseks on vaja süsteemseimaid muutusi, sh sektoritevahelist koostööd. o Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel, kuna sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile. Sekkumised aitavad kaasa nutika spetsialiseerumise valdkondadele. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud punktis 3, koos selgitusega kuidas teostatakse näitajate seiret. Käskkirja tegevuste mõjusust on hinnatud läbi käskkirja mõjude peatüki nr 4. o Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Tagamaks tegevuste ajakavalist teostatavust koostatakse iga- aastane detailsem tegevuskava.  Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega o Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidud sarnaste sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2017 rakenduskava koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud eesmärke. o Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud toetudes muu hulgas valdkondliku arengukava TAIE eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste eelarve maht on hinnatud toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades ligikaudset  teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus tagatakse muutuvates majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava koostamise käigus, milles kujundatakse detailsem eelarve vastavalt detailsematele tegevustele. Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi sarnaste meetmete rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel). o Elluviijale ei teki toetusskeemi tulemusel püsikulusid, mis vajaksid rahastamist abikõlbulikkuse perioodi järel.  Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia o Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 5. o Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks EIS, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna EIS on Riigihanke seaduse § 5 lõike2 punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. Elluviijal puudub vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS-i puhul ei ole tegemist ettevõtjaga vaid riigiasutatud sihtasutusega, mis täidab ministeeriumi poolseid ülesandeid. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 15 ning vastavas punktis käskkirja seletuskirjas.  Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega o Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja peatüki 2 punktis 2, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete näitajatesse. o Tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega on põhjalikumalt kirjeldatud seletuskirja peatükis 6. Tegevuste elluviimise konkreetsed alategevused käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse iga-aastases tegevuskavas (edaspidi tegevuskava). Tegevuskava koostamisel tagatakse kooskõla 2021‒2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumitega. Kõik tegevuskavas olevad projektid peavad panustama käskkirjaga seotud Eesti 2035 sihtidesse ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 eesmärkidesse. Tegevuskava tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Tegevuskava moodustamisel arvestatakse: 1. Rahastatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse tegevuste panust meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast tegevuste lõppu. Lisaks hinnatakse tegevuste panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse. 2. Rahastatavate tegevuste põhjendatust. Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud; kas tegevuse sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; kas tegevused võimaldavad saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Hinnatakse, kas seos eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad ning innovaatilisi lahendusi soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 3. Rahastatavate tegevuste kuluefektiivsust. Hinnatakse, kas tegevused/lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks, sealhulgas kas lõppsaaja poolne osalustasu on vajalik, ning kui jah, siis milline tasu on kuluefektiivne. Hinnatakse, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud. Tegevustega ei teki vajadust järgnevate püsikulude rahastamiseks. 4. Suutlikkust rahastatavaid tegevusi ellu viia. Hinnatakse, kas tegevuste tegijal on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikust tagades. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Tegevuskava koostamisel analüüsitakse, kuidas on võimalik parimal moel võtta arvesse ja aidata kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustada seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. 4. Käskkirja mõjud Toetusskeem juhindub rakenduskavast ning TAIE arengukavast. Tegevussuuna „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ raames ellu viidavate tegevuste tulemusel avaldub järgmine mõju:  Paraneb ettevõtjate juhtimiskvaliteet, mille tulemusel tehakse targemaid otsuseid ja kasvab ettevõtja loodav lisandväärtus, mis on ka TAIE arengukava peamine eesmärk;  Suureneb vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid järgivate ettevõtjate hulk ja süveneb vastutustundlikum toimimine;   Paranevad ettevõtjate temaatilised valdkondlikud kompetentsid, mis võimaldavad kasvatada ettevõtja konkurentsivõimet ning teadmus- ja tehnoloogiamahukust;  Suureneb ettevõtlusalane teadlikkus ja ettevõtlikkus ühiskonnas laiemalt. Toetusskeem avaldab ettevõtjate rahvusvahelistumisele alljärgnevat mõju:  soodustatakse Eestis juba väljaarendatud TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu ning luua eeldused uute toodete ja teenuste arendamiseks ja müügiks kõrgema lisandväärtusega valdkondades ja turgudel. Toetatakse ettevõtteid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimise toetamisega, et soodustada ettevõtjatevahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks;  arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), sealhulgas arvestades e-kaubanduse võimalusi;  toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmise, EIS välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu;  soodustatakse ettevõtjate investeeringuid uute geograafiliste ja tooteturgude hõivamiseks;  suurendatakse Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu;  tugevdatakse Eesti integreeritust EL-i ühtse turuga, vähendatakse kaubandustõkkeid ja liigset halduskoormust, et soodustada ekspordiambitsiooniga ettevõtjate piiriülest tegevust (sealhulgas avaliku halduse digiteerimine, parem teabevahetus ja nõustamine);  toetatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute kaasamist eelkõige TAIE fookusvaldkondades;  kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades, sealhulgas tagades sobivad finantseerimisvõimalused ning suunatakse rohkem ressurssi ja toetusi regioonidesse, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt. Ettevõtjate innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse suurendamise toetusskeemi jõustumine võimaldab Eesti ettevõtjatel saada teadmisi ja kasvatada võimekust teadmusel- ja tehnoloogial põhineva ettevõtluse alustamiseks, arendamiseks ja elluviimiseks. Teadmiste ja võimekuste kasvatamine on oluline, et tekiks rohkem ettevõtjaid, kes on suutelised looma teadmus- ja tehnoloogiapõhiseid tooteid ja teenuseid, mis annavad kõrgema lisandväärtuse ja toovad suuremat kasu nii ettevõtjale kui ka riigile. Elluviija poolt sekkumise raames pakutavad teenused võimaldavad ettevõtjal saada paremini kätte tema ettevõtlusega ja arenguvõimalustega haakuvat informatsiooni vajalikul kontsentreeritud kujul, et oleks võimalik kiiremini ja vähemate ettevõtja ressurssidega jõuda lühema aja jooksul kiirema arenguni. Toetusskeemi mõjul peaks suurenema ettevõtjate hulk, kelle teadmised ja huvi teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kohta suureneb, kes teavad, mis viisil ja millistes suundades on võimalik teadmus- ja tehnoloogiapõhist ettevõtlust arendada ning saada selle elluviimiseks vajalikke teadmisi ja kompetentse. Toetusskeemi tulemusel lisandub ettevõtjaid, kellel kompetentside tõusu ja inimressursi kättesaadavuse tõusu tõttu kasvab võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi. See on eelduseks järgmise põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti majanduses. Innovaatiliste riigihangete tegevuste elluviimine suurendab avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana. Igal aastal suunatakse riigihangete kaudu ettevõtlusse üle 3 miljardi euro, mis moodustab suurusjärgus 30% riigieelarve kulude mahust ja 12-13% Eesti SKP-st. Avalikul sektoril on seega turu mõjutamiseks arvestatav ostujõud, mille sihipärase haldamisega on võimalik ergutada turul innovatsiooni, suunata ettevõtjaid arendustegevustele ning saada vajadustele paremini vastavaid teenuseid ja tooteid. Olemasoleva potentsiaali realiseerimise ehk avaliku sektori hangete ostujõu efektiivsema kasutuse oluline võtmetegur on nn targa tellija olemasolu, kes oskab kirjeldada hankevajadusi probleemipõhiselt, on teadlik turul pakutavatest lahendustest ning turuosaliste arendusvõimekustest ning oskab täpsustada ja juhtida selliste lahenduste tellimiseks vajalikke protsesse läbi projekti kogu elutsükli. See tähendab, et avalik sektor, mis on hangete kaudu turul samuti klient, ostab nn nõudliku kliendina tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis eeldavad ettevõtjailt arendustegevusi. Sellise lähenemisega on avalik sektor uute või oluliselt uuendatud toodete, teenuste ja lahenduste esmane klient, andes ettevõtjatele referentsi hanke tulemusel valminud toote, teenuse või lahenduse edasi müümiseks. Seega mõjutab edukas nõudluspoole innovatsioonipoliitika ettevõtlust mitmeti, näiteks pakkudes arendustegevuse toetust, esmase kliendi ja tööde referentsi, mida kasutada turul edaspidi. Suurendades avaliku sektori nõudlust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni järele, luuakse turgu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks. Tugevdades avaliku ja erasektori koostööd innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtul, tuues kokku nii nõudluspoole kui ka võimalikud pakkujad, tagatakse, et ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemine oleks võimalikult efektiivne. 5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu sätestab toetusskeemi seose prioriteetse suuna teiste meetmete, meetme sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele või millesse tegevused panustavad. Seos sama erieesmärgi teiste toetusskeemidega: Meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks. Käesolev toetusskeem ja starditoetus täiendavad teineteist, kuna nimetatud starditoetuse saamisele eelnevalt peab olema alustav ettevõtja MAKs eelnõustamises käinud ning toetuse saamisele järgnevatel aastatel peab ettevõtja käima MAKs arengunõustamisel. Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist aidates kaasa Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käesoleva toetusskeemi raames tehakse erinevaid teavitus- ja turundustegevusi Eesti maine tõstmiseks, mis on oluline ka turisminõudluse valdkonnas. Seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“. Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine täiendab käesolevat ettevõtlusteadlikkuse sekkumist, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks. Seos sama erieesmärgi teiste meetmetega: Seos Riigikantselei poolt elluviidava meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ tegevusega „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“. Nõudluspoole innovatsioonipoliitika instrumendid panustavad samuti TAI teadlikkuse ja võimekuse suurendamisesse. Innovaatiliste riigihangete tegevustes tehakse tihedat koostööd Riigikantseleiga ning tegevused panustavad otseselt Riigikantselei meetme eesmärkide saavutamisse läbi info jagamise, teavitus- ja nõustamistegevuste pakkumise ning erasektori ja avaliku sektori vahelise dialoogi tekitamise. Seos valdkondlike arengukavadega: „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: tõstetakse ettevõtlusteadlikkust ja suurendatakse ettevõtjate võimekust oma toodangut eksportida. Lisaks aitab toetusskeem kaasa ettevõtjate teadmiste ja kompetentside arendamisele, et panustada senisest enam efektiivsuse kasvule ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele. Selleks panustatakse käesolevas toetusskeemis otseselt tootmisalase efektiivsuse arendamisse. Toetusskeem aitab kaasa teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kasvule ning suurema lisandväärtuse ja sellest tulenevalt kõrgemate sissetulekute ja heaolu taseme saavutamisele kõikjal Eestis. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035”– strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe strateegiat edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi. Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele. 6. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele Käskkirjas toodud tegevuste mõju horisontaalsetele põhimõtetele on valdavalt toetav. Horisontaalsed Mõju põhimõtted Tasakaalustatud Toetav mõju: Toetusskeemis tegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondade regionaalne areng vaheliste erisuste vähendamisega. Eesti ettevõtjate konkurentsivõime on piirkonniti erinev. Piirkondlikud erinevused on olemas ka lisandväärtuse, ekspordi, teadus- ja arendustegevuse rakendamise suutlikkuse ning ettevõtluse valdkonnas. Käskkirja panust regionaalsete erisuste vähendamisse mõõdetakse näitajaga "Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Lisaks jälgitakse käskkirja tegevuste elluviimisel ka näitajat „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, kuid antud mõõdik ei ole toodud horisontaalse teema mõõdikuna vaid otseselt seotud käskkirja põhilise arengukava TAIE eesmärkide täitmise jälgimisega. Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes 2020.a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk- Eesti piirkondades kõigest 51-56% vahele ning viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim Saaremaal 45%). Kõige kiiremas tempos on ELi keskmisele lähemale liikumas jätkuvalt Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3 piirkondade lähenemine on aastatel 2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja Viljandi maakond (2 aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%). Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538 euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida- Virumaa ettevõtete lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted. Kuigi viimastel aastatel vähenenud, on siiski endistviisi suured piirkondlikud erinevused ka ettevõtete ekspordi näitajates. Kui kaupade ja teenuste eksport ulatub 2021.a seisuga Ida-Virumaal ja Harjumaal umbes 300 tuhande euro kanti, siis Läänemaal vaid alla 90 tuhande eurot ettevõtte kohta. Vaatamata suurtele piirkondlike erisustele on käskkirja alusel elluviidavate tegevuste järgi vajadus üle-eestiliselt, kuna Eesti loodav lisandväärtus jääb endiselt alla Euroopa Liidu keskmist. Üle-eestiliste teenuste pakkumise kaudu tekitatakse ka võimalus ülekandeefekti tekkimiseks, kus juba koolitatud ettevõtjad inspireerivad ka teisi ettevõtjaid koolitustel osalema. Seda edendatakse läbi kommunikatiivsete alategevuste. Eelmise perioodi sarnaste sekkumiste puhul puudusid regionaalse tasakaalu edendamise põhimõtete juurutamine käskkirja tegevustes, ning lähtuti ainult sihtsektorite spetsiifikast. Sellest tulenevalt ei ole kogutud eraldi regionaalset jaotust käskkirja alategevustest tulenevate teenuste kasutajate regionaalse jaotumise kohta. Käskkirjaga hõlmatud sekkumiste seast võib eeldada, et kõige otsesem panus võib tuleneda ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse ja ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise sekkumiste alategevustest. Nende tegevuste osas oodatakse elluviijalt tegevuste kavandamist selliselt, et need aitaksid vähendada piirkondlikke erisusi tervikuna. Käskkirjaga toetatavad tegevused lähtuvad TAIE fookusvaldkondade vajadustest, ning käskkirjade tegevuste elluviimisel lähtutakse eelkõige sektori vajadustest. Teatud sektorid võivad olla esindatud vaid mõnes regioonis ning nende puhul ei jaotu kasusaajad ühtlaselt üle Eesti. Näiteks ei ole selline erisuste tegemine mõistlik sektorites, mis sõltuvad suuresti kohalikust toorainest, mis võib paikneda läbi Eesti regioonide ebaühtlaselt. Sellised sektorid on näiteks maavarasid toorainena kasutavad ettevõtjad või metsa- ja puidutööstus. Sellest tulenevalt hinnatakse iga alategevuse potentsiaali panustada eraldi ning kui panustamine on mõistlik ja asjakohane siis seda ka tehakse. Tänapäevasel infotehnoloogia ajastul võimaldatakse ka enamike pakutavate teenuste kättesaadavust veebilahenduste kaudu, millest tulenevalt on regionaalselt ääremaalised piirkonnad samuti hõlmatud  teenustega. Elluviija julgustab madalama osalusaktiivsusega piirkondade ettevõtjaid seda võimalust igakülgselt kasutama. Teadlikkuse alaste tegevuste elluviimisel tehakse vajadusel koostööd maakondlike arenduskeskustega, tagamaks paremat regionaalset katvust ning informeeritust ja ligipääsetavust teenustele igas regioonis. Vastutustundlikkuse kasv ettevõtluses on regionaalselt neutraalse mõjuga või kergelt positiivne, soodustades ettevõtjate panustamist kogukondadesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste konkreetsed alamtegevused koos oodatava panusega regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks, täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Elluviija toob tegevuskavas välja regionaalse tasakaalu suurendamisse panustavad tegevused ning hindab aruandluse käigus nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks, tuues välja ka kasusaajate piirkondliku jaotuse. Keskkond ja kliima Toetav mõju. Toetusskeemi raames elluviidavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestatakse keskkonnahoiu ja kliima temaatikaga, sealhulgas pakutakse messide valikul ettevõtjatele välja ka energiasäästu ning ressursside parema kasutuse temaatilisi messe. Lisaks kaasatakse üritusele ka selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid. Toetusskeemi tegevused seonduvad keskkonna- ja kliimapoliitikaga nutika spetsialiseerumise kasvuala – ressursside efektiivne kasutamine – kaudu. Lisaks võib uute innovaatiliste ettevõtjate ja teenuste/toodete turule toomise kaudu panustada nii kliimamuutuste leevendamissesse kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemisesse. Käskkirja alusel elluviidavad tegevused on ellu kutsutud mh otseselt kestlikkuse kasvatamiseks ning rohepöörde soodustamiseks, mistõttu läbiv keskkonnamõju on positiivne. Ühtlasi loob see uusi ja innovaatilisi ärimudeleid ja -võimalusi ning kasvatab seekaudu ettevõtjate konkurentsivõimet. TA ja innovatsiooni edendamine võib potentsiaalselt panustada nii vajalike kliimamuutuste leevendamise kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemise tehnoloogiate arengusse. Innovatsioonihangete edendamine annab avalikule sektorile rohkem tööriistu tegeleda muutuvas kliimas uute oludega, mille tarbeks on vaja leida uusi innovaatilisi lahendusi, mis täna veel turul ei pruugi kättesaadavad olla Vastutustundliku ettevõtluse oluline komponent on ka kestlikkus ja keskkonnahoidlikkus. Elluviidavad tegevused toetavad otseselt rohelisuse ja vastutustundlikkuse kasvu, muutes ettevõtjate toimimist ja juhtimist keskkonnahoidlikumaks. TAI teadlikkuse edendamine suurendab uute  tulevikutehnoloogiate turule tulekut, mis sõltuvalt valdkonnast võivad mängida rolli kliimaneutraalse energiatootmise suunas liikumisel. Läbi keskkonna- ja kliimateemadesse panustamise panustavad ka käskkirja tegevused Euroopa Liidu Rohelisse kokkuleppesse. Rohelises kokkuleppes kasutatakse järjepidevalt kõiki poliitilisi hoobasid: reguleerimine ja standardimine, investeeringud ja innovatsioon, riiklikud reformid, dialoog sotsiaalpartneritega ja rahvusvaheline koostöö. Uued tehnoloogiad, säästvad lahendused ja murranguline innovatsioon on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel määrava tähtsusega. Selleks et ELil oleks jätkuvalt konkurentsieelis keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas, peab ta märkimisväärselt suurendama uute tehnoloogiate ulatuslikku kasutuselevõttu ja tutvustamist kõigis sektorites ja kogu ühtsel turul, luues uusi uuenduslikke väärtusahelaid. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad nii kaudselt kui ka otseselt uute tehnoloogiate arengusse ning seeläbi ka Rohelise kokkuleppe eesmärkidesse. Seeläbi panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“. Sooline Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku võrdõiguslikkus, mõju soolisele võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning võrdsed võimalused, vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane. Käskkirjaga ligipääsetavus hõlmatud tegevuste konkreetsed alamtegevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Tegevuskava moodustamisel arvestatakse projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Tegevuskava tegevused peavad olema mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagama, et valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Elluviija peab tegevuskavas käsitlema ka seoseid horisontaalsete põhimõtetega: sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtetega ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Sooline võrdõiguslikkus. Toetav mõju. Toetatavad tegevused aitavad kaasa naiste osaluse suurendamisele ettevõtluses läbi nende ettevõtlusaktiivsuse ja -teadlikkuse suurendamise ning ettevõtluspotentsiaali realiseerimise. Uued tehnoloogiad ja ärimudelid ning sellega seotud teadlikkuse (sh innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna) ja kompetentside kasvatamine on üks sihtidest, mille osas positiivne muutus ellu kutsuda. Lahendus toetab naiste huvi tegutseda kõrgema kasvupotentsiaaliga innovaatilises ja kõrge lisandväärtusega ettevõtjates. Samuti aitavad tegevused kaasa naiste loodud  ettevõtjate konkurentsivõime kasvule. Kõikides tegevustes pööratakse läbivalt tähelepanu naiste, kes on ettevõtluses alaesindatud, suuremale kaasamisele. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele võrdsusele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane. Tegevuste panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jälgitakse EE2035 näitajaga „soolise võrdõiguslikkuse indeks“. Võrdsete võimaluste loomine vähemusrühmadele. Toetav mõju. Tegevuste eesmärk on infoühiskonnas toimetulekuks vajaliku teadlikkuse ja teadmiste omandamine ning täiendamiseks võimaluste loomine, et luua eeldused e-teenuste võimalikult turvaliseks ja laialdaseks kasutuselevõtuks kõigi sihtgruppide seas. Teavitustegevustes arvestatakse eri sihtrühmade eelistatumate ja enimkasutatavate infokanalitega. Samuti arvestatakse toetusskeemi raames korraldatud tegevuste puhul, et toetatavates tegevustes osalemine oleks võimaldatud kõigile, inimestele olenemata nende vanusest, rahvusest, puudest jt tunnustest. Käskkirja alusel elluviidavate tegevuste üks fookusi on vastutustundliku ettevõtluse edendamine erinevate selleks ellu kutsutavate tegevuste abil ja võimalusel vastavaid sotsiaalpartnereid võimestades. Ettevõtluse üldine vastutustundlikkuse kasv ja paranenud juhtimiskvaliteet adresseerib otseselt võrdsete võimaluste temaatika senisest paremat ja tõhusamat rakendamist ettevõtja igapäevases toimimises. Tegevuste panust võrdsete võimaluste edendamisse jälgitakse EE2035 näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“. Ligipääsetavus. Toetav mõju. Tegevused on ligipääsetavad ning läbivalt on rakendatud kaasava disaini põhimõtteid. Kõikide tegevuste rakendamisel järgitakse kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Üritustel ja koolitustel tagatakse ligipääsetavus füüsilisele keskkonnale, infole ja kommunikatsioonile nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Vastutustundlikkus on üks tegevuste suundasid ning läbivalt rakendatakse kaasava disaini põhimõtteid.“ DNSH ja DNSH ja kliimakindlus on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. kliimakindlus Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. 7. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises. 8. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. Käskkirjas toodud erieesmärgi nr 1 sekkumiste elluviimine jõustub kui 2021–2027 perioodi rakenduskava erieesmärgi temaatiline eeltingimus on täidetud. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Välisministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Riigikantseleile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tähtaegselt saabus Haridus- ja Teadusministeeriumi kooskõlastuskiri, Välisministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid vaikimisi. Pärast tähtaega saabusid Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kooskõlastuskirjad märkustega. Arvamuse avaldamiseks esitati eelnõu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale ja TAIE juhtkomisjonile. TAIE juhtkomisjonile arvamuse avaldamiseks saadeti dokumendid teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjoni liikmetele, kes täidavad TAIE juhtkomisjoni rolli. Kaubandus-Tööstuskoda teavitas, et kommentaarid puuduvad. Arvamuse avaldamisi ei laekunud. Eelnõude infosüsteemi kaudu esitati üks avalik kommentaar. Märkustega arvestamine Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud Haridus- ja Teadusministeerium Eelnõu punktis 3 on viidatud tulemuste loetelule, kuid loetelu Arvestatud. Vorminduslikult viidatud punktis puudub. Samuti puudub riskihindamise tabelis tulemuste loetelu õige punkti real 12 viidatud keskkonnamõjude hindamise selgitus. juurde tõstetud tagasi. Riskide hindamise tabeli viidet uuendatud. Eelnõu punkti 8 kohaselt on tegevuste abikõlblikkuse algus 1. Kuupäevad ühtlustatud. Kuna jaanuar 2022, kuid seletuskirjas on see 1. oktoober 2022. Kuna tagasiulatuva rakendamise seletuskirja peatüki 8 kohaselt jõustub käskkiri allkirjastamisest, kuupäev jääb abikõlblikkuse mis on hilisem kui tegevuste abikõlblikkuse algus, peaks eelnõu perioodi sisse, pole täiendavate punktiga 8 olema kehtestatud ka tegevuste tagasiulatuva tingimuste kehtestamine vajalik. rakendamise tingimused. Seletuskirja punkti 10 kohaselt võib kulusid lugeda abikõlblikuks, Arvestatud. Eemaldatud viide, et kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva kulu tekkimine võib juhtuda 45 45 kalendripäeva jooksul. Juhime tähelepanu, et abikõlbliku kulu päeva peale abikõlbulikkuse tekkimine abikõlblikkuse perioodile järgneva 45 päeva jooksul on perioodi. vastuolus ühendmääruse § 15 lõike 1 punktidega 2 ja 3, mille kohaselt kulu peab olema tekkinud ja tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil. Eelnõu punktis 11.1 kehtestatud toetuse maksmise alused viitavad Arvestatud. Käskkirja punkti 11.1 laiemale maksete võimalustele, kui eelnõu edasine loetelu ja loetletud maksmiste aluseid seletuskiri võimaldavad. Eelnõu punktis 12 elluviija õiguste ja korrigeeritud. kohustuste loetelus puuduvad vara säilitamise ja sihtotstarbelise Punktis 12 elluviija õiguste ja kasutamise nõuded pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu ning üle kohustuste loetelus puuduvad vara 10 miljoni euro suurusega projektide teavituskohustuse säilitamise ja sihtotstarbelise regulatsioon, mis on seletuskirjas kirjeldatud. kasutamise nõuded, kuna käskkirjaga elluviidavate tegevuste raames ei hangita pikaajaliselt kasutatavat vara. Seletuskirja täpsustatud. Elluviija õiguste ja kohustuste loetelus, ei dubleerita juba seadusega otsekohalduvaid kohustusi, nende kohustuste täitmise vajalikkusele tuuakse tähelepanu seletuskirjas, kus selgitataksegi, et on silmas pidada, et elluviijal on kohustus täita ka teisi „perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse” ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi. Näiteks on elluviija kohustatud määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse  teavitamine“ §-s 2 toodud nõuete kohaselt juhul kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Teadus- ja arendustegevusega seotud aruandluse huvides palume Arvestatud sisuliselt. Käskkirja täpsustada, milline osa toetuse andmise tingimuste eelarvest raames tehtavad tegevused on klassifitseerub teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni kuluna TAI-d toetavad kulud. Käskkirjaga teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduse mõistes. Samuti ei anta toetust TAI läbiviimiseks ei ole eelnõu punktis 2.3. enamik kuludest teadus- ja vaid tõstetakse ettevõtjate arendustegevuse kulud. võimekust seda teha. Seletuskirja lisatud selguse huvides selgitus, et elluviija aruandluses toob muu teabe all välja esialgsed hinnangud tegevuskava eelarve täitmise kohta, ning võimalusel hinnang mis mahus ja millised tegevused olid teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused ja millised tegevused olid innovatsiooni toetavad tegevused. Rahandusministeerium Eelnõus puudub ühendmääruse paragrahv 41 lõike 1 punkti 3 Arvestatud. Täiendatud käskkirja kohane kirjeldus, millised toetatavad tegevused panustavad punkti 1.1 vastavate näitajatega ja tasakaalustatud regionaalsesse arengusse. Seega tuleb otsene täiendatud seletuskirja peatükk 2 panus tuua välja vähemalt järgmiste tegevuste puhul: 2.1. punkti 1 Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused ja 2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine. Piisavalt selgelt ei ole välja toodud ka eelnõu koostaja ootuseid a) Arvestatud. Käskkirja punkti elluviijale seoses panustamisega tasakaalustatud regionaalsesse 1.1 täiendatud arengusse, lähtudes TAT koostamise käigus tehtud analüüsist. Kui vastutus regionaalse tasakaalustatuse põhimõtte järgmise eest on jäetud elluviijale, tuleb eelnõusse lisada elluviija kohustus arvestada tegevuskava koostamisel vähemalt tegevuste 2.1 ja 2.3 puhul tegevuste mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule ning tuua tegevuskavas välja konkreetsed b) Arvestatud. Käskkirja punkti tegevused/põhimõtted, kuidas regionaalset tasakaalu edendatakse. Seetõttu tuleb: 12.1.3 täiendatud a) eelnõu punktis 1.1. täiendada teise lause sõnastust järgnevalt: „Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris “ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ ,"Väljaspool Harjumaad loodud c) Arvestatud. Käskkirja punkti SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise 13.5.2 täiendatud võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. b) eelnõu punkti 12.1.3 täiendada alljärgnevalt: vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1 nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning punktides 2.1 ja 2.3 nimetatud d) Arvestatud. Käskkirja punkti tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi 13.5.3 täiendatud vähendaval moel. c) punkti 13.5.2. lisada viide, et elluviija poolt kajastatakse vahe- ja lõpparuandes, et milline oli toetatud ettevõtjate piirkondlik jaotuse. d) lisada punkti 13.5.3. viide, et elluviija lisab vahe – ja lõpparuandesse hinnangu tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele. Seletuskirjas puudub sisuline analüüs regionaalsete erinevuste a) Arvestatud. Käskkirjas toodud kohta eelnõu valdkonnas. Minimaalselt tuleb seletuskirja välja regionaalse tasakaalustatuse täiendada järgnevaga: arengu mõõdikuks näitaja a) Regionaalse tasakaalustatuse horisontaalse teemaga "Väljaspool Harjumaad loodud seotud mõõdikuna on käskkirjas välja toodud „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“. Vajalik on SKP elaniku kohta EL 27 põhjendada mõõdiku valikut, kuna see erineb keskmisest“, mis on meetme meetmete nimekirjas toodud näitajast. nimekirjas toodud vastav näitaja.. b) Analüüsida valdkonna piirkondlikke erisusi vähemalt Horisontaalsete põhimõtete punkti valitud „Eesti 2035“ mõõdiku lõikes, aga soovitavalt seletuskirjas lisatud selgitus, et ka meetmespetsiifilisemate näitajate lõikes ning käskkirja tegevuste elluviimisel varasemate sarnaste sekkumiste rakendamise info jälgitakse ka näitajat „Tööjõu alusel, sh tuua välja piirkondlike erisuste peamised põhjused. tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, kuid antud mõõdik ei  c) Analüüsida võimalusi kavandada meetme tegevuste ole toodud horisontaalse teema elluviimist selliselt, et need panustaksid valitud „Eesti mõõdikuna, vaid otseselt seotud 2035“ näitaja regionaalsete erinevuste vähendamisse käskkirja põhilise arengukava (vastavate regionaalarengu juurprobleemide TAIE eesmärkide täitmise lahendamisse), valida välja sobivaim sekkumine (vt regionaalse mõju juhend) ning näidata, kuidas see aitab jälgimisega. valitud „Eesti 2035“ mõõdiku regionaalset b) Arvestatud. Täiendatud tasakaalustatust suurendada. Kuna tegevused on seletuskirja peatükki 6 erinevad, tuleb seda teha tegevuste kaupa. Kui osa vastustust regionaalselt tasakaalustatud lähenemise c) Arvestatud. Täiendatud eest jääb elluviijale, tuleb see eelnõus püstitada seletuskirja peatükki 6. Käskkirjas konkreetse ülesandena, alused, millest lähtuda (nimetada eritähelepanu vajavad piirkonnad, tegevuste ja seletuskirjas täiendatud elluviija eri regioonidele suunamise põhimõtted jne), aga kohustusi. kirjeldada seletuskirjas. Kui mõnel käskkirjas välja toodud tegevusel puudub Arvestatud. Täiendatud regionaalarengu puutumus, tuleb seda põhjendada. seletuskirja peatükki 6 Käskkirja eelnõu punktis 1.1.9 (ja edaspidi) on tegevuse Arvestatud. Täiendatud eesmärgina mainitud muu hulgas „toetada ettevõtja kasvu ja seletuskirja peatükki 2 punkti 1 laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel selgitusega, kellega on tegu välisesindajate võrgustiku kaudu“. Pole selge, mida täpselt välisesindajate puhul. Tegu ei ole mõeldakse „välisesindajate võrgustiku“ all. Vastavalt riigiabi turustusvõrgu loomise ega reeglitele on keelatud toetada ettevõtja eksporditegevust. Nimelt toimimisega. on üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 1(2)(c) ja komisjoni vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 1(d) sätestatud, et ekspordiabiks loetakse muu hulgas ka abi, mis on seotud turustusvõrgu loomise ja toimimisega (i.k establishment and operation of distribution network). Euroopa Komisjoni mitteametlike selgituste kohaselt võib turustusvõrguna (jaotusvõrguna) mõista mis tahes tüüpi süsteemina, mida ettevõte kasutab oma teenuste osutamiseks, kaupade müümiseks jne (kas lõpptarbijale või vahepealsele tegevuse tasemele). Näiteks on Euroopa Komisjon teinud Saksamaa meetme kohta osaliselt negatiivse otsuse just seoses ekspordiabiga (sh turustusvõrguga). Eelnõu osas 15 on selgitatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi Arvestatud. Mõisteid ühtlustatud. andmist. Pole selge, keda mõeldakse „abisaajate“ (sihtgrupi) all – Läbivalt kasutusel lõppsaaja. kas nendeks on lõppsaajad (vt eelnõu osa 7) või võivad abisaajateks teatud juhul olla ka elluviija poolt valitud partnerid või sihtgrupile teenuste (nt koolitused vms) osutajad – juhul, kui teenuse osutajaid ei valita nt riigihankega. Kui riigiabi või vähese tähtsusega abi saajateks loetakse lõppsaajaid ehk ettevõtjaid, siis tuleb seda eelnõu punktides 15.2, 15.3 jne täpsustada, nt p 15.2 osas järgmises sõnastuses: „Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi lõppsaajale….“. Samuti pole selge, kas „abi andja“ (vt punktid 15.4, 15.7) all on mõeldud elluviijat. Kuna riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine peab olema Arvestatud. Mõisteid ühtlustatud. läbipaistev, sh kes on abisaajad ja kes on abi andja, siis tuleb osa 15 täpsustada. Eelnõu punktis 15.3 tuleb täpsustada, et nõustamiseks antavat abi Arvestatud. Täiendatud käskkirja üldise grupierandi määruse artikkel 18 ja messidel osalemiseks punkti 15. antavat abi artikkel 19 alusel saab anda vaid VKEdele. Eelnõu ossa 15 (või ossa 10) tuleb lisada ka säte riigiabi abikõlblike kulude kohta, nt järgmises sõnastuses: „Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3 sätestatud kuludele.“ Käskkirja eelnõu punktis 9 on välja toodud eelarved vastavalt Arvestatud. Käskkirja punkti 9 tegevustele, mis on kajastatud õigesti, kuid TATis ei ole mainitud täiendatud. kogu meetme eelarvet, EL toetuse osa ega ka nende jääki. Seega tuleb seletuskirjas punktis 9 täpsemalt välja tuua „EL toetuse osa“ meetmete kaupa, näiteks nii: Meetme 21.1.1.1 EL toetuse osa on 94 000 000 ning käesolev TAT moodustab sellest 22 312 000 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 71 688 000 eurot. Seletuskirja punktis 9 välja toodud lause „Käskkirjas kajastatud sekkumised on kajastatud vaid käesolevas käskkirjas ning lisanduvaid käskkirju nendele sekkumistele ei kehtestata.“ tuleb selgema aru saamise eesmärgil sõnastada järgnevalt: Käesolevas käskkirjas kajastatud sekkumiste raames lisanduvaid käskkirju ei planeerita. Seletuskirjas lk 9 algav indikaatorite tabel peab olema esitatud Arvestatud. Tegu oli seletuskirja peatükis 3 "Tulemused". Hetkel on tabel esitatus vormindusliku veaga. punktis 5 "Elluviija ja partner(id)", kus see ei ole asjakohane. Seletuskirjas kasutatavate mõistete puhul ei ole selgelt arusaadav, Arvestatud. Mõisteid ühtlustatud kas tegemist meetmega, sekkumisega, toetuskeemi, nii käskkirjas kui ka seletuskirjas. tegevuskavaga või tegevuste kogumiga ning milline on nende omavaheline seos. Terminit „meede“ (sh ka toetusmeede) on kasutatud erinevates tähendustes ning kontekstides. Seetõttu tuleb seletuskirjas termini „meetme(d)“ kasutus üle vaadata ning vajadusel täpsustada, mida all mõeldud on. Keskkonnaministeerium Arvestades toetuse andmise eesmärki ja poliitika arenguid Arvestatud sisuliselt. Seletuskirja Euroopa Liidus, ei ole käskkirjas piisavalt välja toodud horisontaalsete mõtete seoste roheleppest tulenevaid ambitsioone ja kohustusi. Seetõttu tuleks kirjelduses täiendatud selgitusi toetatavate tegevuste all detailsemalt välja tuua keskkonna- ja seostega Euroopa Liidu Rohelisele kliimaeesmärkidesse panustavate tegevuste toetamine ning Kokkuleppele. Horisontaalsete roheleppe seos. Samuti soovitame asendada sõna põhimõtetega arvestatakse iga- "keskkonnasõbralik" sõnaga "keskkonnahoidlik". aastase tegevuskava koostamisel ning käskkirja punkti 2 täiendatud: Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Lisaks täiendatud elluviija kohustust tegevuskava koostamisel. Iga-aastase alategevust tegevuskava koostamise eesmärk ongi jälgida nii turu kui ka poliitilist olukorda, millest lähtuvalt võimaldada käskkirja järgsete teenuste pakkumist võimalikult asjakohaselt vastavalt olukorrale, sh ka kliimaambitsioonikuse suurenemisele ajas. Keskkonnasõbralik asendatud keskkonnahoidlikuga. Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas tagatakse, et toetatavates Arvestatud. Täiendatud nii tegevustes osalevad ettevõtted on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ käskkirja punkti 2 kui ka vastavat põhimõttega. lõiku seletuskirjas. Riigi Tugiteenuste Keskus Käskkirja punkt 3 (tulemused) on puudulik ja viitab üksnes Arvestatud. sihtgrupile. Palun täiendada. Käskkirja punktis 7 on sätestatud isikud, kes võivad olla toetuse Arvestatud. Terminid ühtlustatud. lõppsaajateks. Punktis 15, mis käsitleb riigiabi ja VTA andmise tingimusi räägitakse abisaajatest ja seletuskirjas ka kasusaajatest. Parema arusaadavuse huvides palun kasutada punktis 15 sõnade "abisaaja" ja "kasusaaja" asemel terminit "lõppsaaja", mis on defineeritud ÜSS_2021-2027. Samuti soovitame seletuskirjas paari lausega põhjendada, miks elluviija ei ole riigiabi saaja. Käskkirja punktis 11 soovitame välja tuua, et toetuse maksmise Arvestatud. Punkti 11 täiendatud aluseks olevad kuludokumendid esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Käskkirja punkti 12 "Elluviija kohustused" juures soovitame Teadmiseks võetud. Selline viidata ka ühendmääruse § 10 ja 11. Oluline on tähele panna, et kohustus eksisteerib elluviijal ühendmääruse § 10 lg 1 punkti 16 kohaselt on elluviija kohustatud sõltumata käskkirjast, mistõttu rakendusüksusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu pole dubleerimine asjakohane. määruse (EL) 2021/1060 XVII lisa punktiga 25 esitama lõppsaaja Käskkirjaga hõlmatud tegevustes nime ja registrikoodi ning toetuse saaja ja lõppsaaja vahelise ei anta rahalist toetust edasi lepingu kuupäeva, numbri ja summa, kui toetust antakse edasi lõppsaajale. Arusaadavuse lõppsaajale. tagamiseks täiendatud seletuskirja punkti 7 Käskkirja punktis 12.1.13 viidatakse hindamiskomisjonide Arvestatud. Terminoloogiat koosseisudele, hindamiskriteeriumitele ja metoodikale. täpsustatud. Eemaldatud viide Eeldatavasti on need seotud lõppsaajatele toetuse andmisega, kuid hindamiskomisjonidele. käskkirja eelnõu teksti lugedes see ei selgu. Ühendmäärus § 43 lg Käskkirjaga hõlmatud tegevustes 1 punkti 3 kohaselt tuleb lõppsaajatele toetuse andmisel või ei anta rahalist toetust edasi tegevuste sihtrühmale teenuse osutamisel TAT käskkirjas lõppsaajale. Arusaadavuse sätestada ühendmääruse §-s 41 nimetatud asjakohased tagamiseks täiendatud seletuskirja tingimused, arvestades § 18 lõike 1 kohaseid nõudeid. Seega palun punkti 7 eelnõus täpsustada, kuidas lõppsaajate valimine korraldatakse ja millistele tegevustele toetust antakse. Vastav kohustus tuleneb ka seirekomisjoni kinnitatud projektide üldise valikumetoodika punktist 3.2, mille kohaselt juhul, kui käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks antakse toetust edasi lõppsaajatele, rakendatakse ühte punktis 1 kirjeldatud avatud taotlemise valikumetoodikatest. Eelnõu seletuskirja kohaselt lähtutakse käskkirjaga hõlmatud Arvestatud. Seletuskirja tegevuste elluviimisel rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud täiendatud. üldistest valikukriteeriumitest ja metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Seirekomisjoni kinnitatud projektide üldise valikumetoodika punkti 3.1 kohaselt tuleb käskkirja seletuskirjas kirjeldada, kuidas toetatavad tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Palume seletuskirja täiendada. Juhime tähelepanu sellele, et kuna käskkirjaga kinnitatavad Arvestatud. Seletuskirja peatükk 2 tingimused on vaadeldavad toetuse andmise tingimuste ja projekti punkti 5 täiendatud. sümbioosina, tuleb partnerite kaasamisel käskkirja muuta ja lisada Kooskõlastatud partnerite nimekiri nende nimed, tegevused ja eelarve. kehtestatakse käskkirja lisaga, partnerite valimise järgselt. Käskkirjas või selle seletuskirjas peab olema selgitatud, kuidas on Arvestatud. Selline kohustus tuleb tagatud elluviija ja rakendusüksuse funktsioonide osas kohususte Ettevõtluse ja Innovatsiooni lahusus. Sihtasutusel tagada. Juhime tähelepanu, et SFOSi üldisest meetmete, meetme Arvestatud. tegevuste seadistamise loogikast võib tuleneda see, et antud käskkiri tuleb SFOSi sisestada mitme projektina. Palun lisada seletuskirja eelnõu EL õiguse vastavuse juurde viide Arvestatud. Viide lisatud. Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevale määrusele (EL) 2021/1058. Avalik kommentaar - Marge Pihlapuu Seletuskirja kohaselt "soodustatakse Eestis juba väljaarendatud Ühendmääruse § 40 lg 2 ütleb, et TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu [...] ja toetuse andmise tingimuste aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade käskkiri koostatakse, kui tegevusi teeb ja tulemuste saavutamise eest hankimise toetamisega." Käskkirjas ei ole aga ettevõtete vastutab elluviija. Kui tegevusi sertifikaatide ja müügilubade toetamine nimetatud abikõlbliku teeks (sertifikaati taotleks) kuluna. Kas tohib selle kulu arvata "muude ekspordiks vajalike ettevõtja, siis tulemuse eest tegevuste" alla või ei ole see abikõlbulik? vastutaks ka ettevõtja. Käskkirjas (ja seletuskirjas) on mõeldud „Toetatakse ettevõtteid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimise toetamisega, et soodustada ettevõtjate vahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks“ lause all mitte riigilõivude või muude tasude maksmist, vaid elluviija poolset tuge, mis tähendaks juhendamist ja nõustamist, kuidas neid sertifikaate saada. Ka seletuskirja reguleerimisala punktis (lk 5) selgitatakse, et „ arendatakse innovatsiooni (sealhulgas toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (mh kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelise koostöös ja programmides osalemiseks).“. Vaadates käskkirja, seletuskirja, kulusid, tegevusi, siis on võimalik, et küsimus on tekkinud sellest, et aetakse sassi sõnad tugi ja toetus, st tugi ongi toetus, kuid mitte rahaline toetus, vaid tugi info mõttes. Selguse huvides on abikõlbulikud kulud selgelt välja toodud ja kulude nimekiri väga detailselt kirjutatud. Sertifikaate ja lube saab hankida vaid ettevõtja, mitte EIS ettevõtja asemel. Seega eeltoodust tulenevat ei ole ettevõtete sertifikaatide ja müügilubade toetamine rahaline vaid informatsiooni andmine ning sellised kulud (nt ettevõtete sertifikaatide ja müügilubade riigilõivud) ei ole abikõlbulikud kulud.  KÄSKKIRI 10.02.2023 nr 26 Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise nr 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ ja sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine)“ rakendamiseks ning erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ning sekkumise nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.1. Toetuse andmise eesmärk Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 eesmärkide saavutamisele. 1 https://taie.ee/  2 Käskkiri panustab Riigikogu 12.05.2021 otsusega heaks kiidetud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse ning kliima ja keskkonnahoiu, regionaalarengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalsesse põhimõttesse. Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, "Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.1.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuse eesmärk on tõsta ettevõtjate ja potentsiaalsete ettevõtjate teadlikkust ning kasvatada nende võimekust: 1.1.1.1. kasvatada ettevõttes lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust; 1.1.1.2. juurutada ettevõttes kasvu toetavaid juhtimispraktikad; 1.1.1.3. rakendada ettevõttes jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid; 1.1.1.4. rakendada digitaliseerimist, keskkonnahoidlikkust ja innovatsiooni toetavaid lahendusi ja ärimudeleid; 1.1.1.5. kasvatada teadlikkust ettevõtja omanike vahetuse juhtimiseks; 1.1.1.6. kasvatada ettevõtlusaktiivsust, ettevõtlikkust ja loovust ühiskonnas. 1.1.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.2.1. aidata ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti; 1.1.2.2. arendada ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (näiteks seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), arvestades e-kaubanduse võimalusi; 1.1.2.3. toetada ettevõtja kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste ja -toetuste ning finantsinstrumentide kaudu; 1.1.2.4. suurendada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu; 1.1.2.5. maandada järjepidevalt tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringutega seotud riske, kaasates välisspetsialiste; 1.1.2.6. suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet. 1.1.3 Punktis 2.3. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.3.1. arendada teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) vajalikkusest ja võimalustest jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlike eksperte ja koostöökogusid;  3 1.1.3.2. suurendada ettevõtjate TAI võimekust innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu; 1.1.3.3. arendada innovatsiooni (toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- ja personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundada ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelises koostöös ja programmides osalemiseks). 1.1.4. Punktis 2.4. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.4.1 suurendada avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana; 1.1.4.2. suurendada avaliku sektori nõudlust TAI järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks; 1.1.4.3. tugevdada avaliku ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemiseks. 2. Toetatavad tegevused Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. 2.1. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused 2.1.1. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadmiste ja kompetentside suurendamise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 2.1.1.1. ettevõtlusega alustamine; 2.1.1.2. tegutsevate ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, ambitsioonikate ning uuenduslike ärimudelite loomine, arendamine ja rakendamine ning uuenduste elluviimisele suunatud hoiaku kujundamine; 2.1.1.3. ettevõtja omaniku vahetuse soodustamine; 2.1.1.4. ettevõtlusega seotud erinevates tegevusvaldkondades, ettevõtjate omavahelise ja ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö ja kogemuste vahetamise soodustamine nii Eesti siseselt kui ka välisriikides; 2.1.1.5. info- ja nõustamisteenuste, koolituste, seminaride, konverentside, pikaajaliste koolitus- ja nõustamisprogrammide pakkumine;  4 2.1.1.6. ettevõtjate konkurentsivõimet tõstvate praktikumide elluviimine, juhtimise, ärimudeli, tooteinnovatsiooni, tootmisprotsesside, väärtusahela innovatsiooni valdkondades; 2.1.1.7. erinevates vormides praktikavõimaluste arendamine nii Eesti kui ka välisriikide ettevõtjates; 2.1.1.8. teadmuse kasvatamine ja koostöö eesmärgil toimuvate kontaktreiside korraldamine; 2.1.1.9. arenduskoostöö ja ühistegevuste edendamine. 2.1.2. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadlikkuse suurendamise toetavad tegevused on järgmised: 2.1.2.1. ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine, ettevõtliku ja uuendusmeelse hoiaku ja ettevõtlusega tegelemise populariseerimine ühiskonnas, ettevõtlussõbralike hoiakute kujundamine, huvi tekitamine ettevõtlusteadlikkuse vastu, digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmine; 2.1.2.2. lühi- ja pikaajaliste teadlikkuse tõstmise ürituste, kampaaniate, konkursside, koolituste, infoseminaride, konsultatsioonide, teavitus- ja turundustegevuste läbiviimine. 2.1.3. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist toetavad tegevused on järgmised: 2.1.3.1. koolituste läbiviimine, parimate juhtimisalaste, sealhulgas rahvusvaheliste praktikate vahendamine ja juurutamine, mentorluse ning juhtimisteadmuse pakkumine ning vastavasisuliste veebimaterjalide ja keskkondade loomine ja arendamine; 2.1.3.2. ettevõtja innovaatilisuse kasvatamisele suunatud tegevuste kavandamine ja elluviimine; 2.1.3.3. ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamine ja praktikate juurutamine; 2.1.3.4. digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde läbiviimiseks vajalike tegevuste kavandamine ja elluviimine. 2.2. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine), mille alategevustena osutatakse järgmisi teenuseid: 2.2.1. turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks olulisim teave ja kontaktid), mille raames toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas info kättesaadavaks tegemise, vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, rahvusvaheliste ekspertide kaasamise, messidel osalemise, nõustamise, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste (sealhulgas seminaride ja konverentside) ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu; 2.2.2. turuteadlikkus (sealhulgas kasvuprogrammid ehk kompleksteenused ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks), mille raames: 2.2.2.1. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid;  5 2.2.2.2. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, seminaride, koolituste, nõustamise, õppereiside, kasvu- ja arenguprogrammide ning muude ekspordile kaasa aitavate teenuste ja toetuste kaudu; 2.2.3. turu nähtavus (ühisstendid, Eestit või konkreetseid sektoreid tutvustavad stendid, kontaktreisid, visiidid, pressireisid, delegatsioonide vastuvõtmine, turundusmaterjali loomine ja levitamine, sektoripõhine turundustoetus ning muud tegevused), mille raames suurendatakse Eesti ettevõtjate ja nende esindajate, erinevate sektorite ning Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning sihipärase kommunikatsiooni, reklaami ja turunduse kaudu; 2.2.4. ettevõtjate nõustamine välistalentide kaasamisel, välistalentide Eestisse meelitamine, nende toetamine relokeerumisel ja kohanemisel; 2.2.5. kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute riiki meelitamine ning rahvusvahelise oskusteabe kaasamine välisspetsialistide kaudu. 2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.3.1. TAI rolli suurendamine ettevõtjate ärimudelites, muuhulgas innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtjate teadlikkust TAI eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused); 2.3.2. TAI alase suutlikkuse suurendamine ja töötajate toetamine ning (välis-) spetsialistide ligimeelitamine; 2.3.3. osalemise toetamine rahvusvahelistes TAI-s, toetusprogrammides, koostöövõrgustikes ja strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates, asjakohastes võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine ning tugevdamine Brüsselis. 2.4. Innovaatilised riigihanked, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.4.1. info- ja nõustamisteenused informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.2. juriidilise ja valdkondliku ekspertiisi pakkumine informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.3. rahvusvahelistes võrgustikes osalemine ja infovahetus; 2.4.4. turudialoogide korraldamine avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahenduste leidmiseks ja konsulteerimiseks. 3. Tulemused Toetatavate tegevuste elluviimise tulemused punktis 6. nimetatud sihtgruppides: 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus  6 Alategevus Indikaatori Indikaator Algtase Vahesihttase Sihttase tüüp 2023 2024 2029 21.1.3.15 Rakenduskava Toetatavad 0 200 700 Ettevõtlusteadl väljundnäitaja ettevõtjad ikkus, (millest: sealhulgas mikro-, juhtimiskvalite väikesed, et ja keskmise vastutustundlik suurusega ja ettevõtlus suured ettevõtjad) Rakenduskava Mitterahalist 0 200 700 väljundnäitaja toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava Toetatavad 0 850 5000 21.1.3.11 väljundnäitaja ettevõtjad Ettevõtjate (millest: rahvusvahelis mikro-, tumise väikesed, toetamine (sh keskmise välisesindajat suurusega ja e võrgustiku suured arendamine, ettevõtjad) ühisstendidel arv osalemise Rakenduskava Mitterahalist 0 850 5000 toetamine, väljundnäitaja toetust ekspordialaste saavad kompetentsid ettevõtjad e ja VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 3000 võimekuse Rakenduskava on suurem arendamine; tulemusnäitaja lisandväärtus välisinvesteer töötaja kohta ingute ja välisspetsialis tide kaasamise toetamine) 21.1.1.11 Rakenduskava Toetatavad 0 500 1580 Ettevõtjate väljundnäitaja ettevõtjad TAI (millest: teadlikkuse mikro-, kasvatamine (TAI väikesed, keskmise  7 võimalused) ja suurusega ja TAI suured võimekuse ettevõtjad) tõstmine Rakenduskava Mitterahalist 0 500 1580 väljundnäitaja toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 500 tulemusnäitaja on suurem lisandväärtus töötaja kohta 21.1.1.15. Meetmete Tegevustes 0 300 900 Innovaatilised nimekirja osalenute arv riigihanked väljundnäitaja Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 5. Elluviija ja partner 5.1. Punktis 2. nimetatud tegevuste elluviija on riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 5.2. Punktis 2. nimetatud tegevuse elluviimiseks võib elluviija kaasa partnereid. Partnereid valitakse läbi efektiivsuse analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab valitud partnerid rakendusasutusega. Partneritega sõlmib elluviija partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri ja elluviija õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis. 6. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupid on: 6.1. ettevõtlusest huvitatud või ettevõtlusega alustada soovivad inimesed; 6.2. ettevõtjad; 6.3. ettevõtjate juhid, töötajad või omanikud; 6.4. olemasolevad või potentsiaalsed investorid; 6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused; 6.6. avaliku sektori organisatsioonid või nende töötajad.  8 7. Lõppsaaja Lõppsaajad on Eestis tegutsevad ettevõtjad, potentsiaalsed Eestis tegutsevad ettevõtjad, ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused ja avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.01.2022 ja lõpeb 31.12.2029. 9. Tegevuste eelarve Toetavate tegevuste eelarve on 113 509 624,95 eurot, millest ELi toetus on 89 088 000 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 747 858 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 3 673 766,95 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel järgmiselt: Eelarve jaotus 2021-2027 Euroopa Riiklik Oma- KOKKU Liidu kaasfinantseerin finantseering (100%) osalus g 21.1.3.15 6 139 000 877 000 (12,5%) 0 (0%) 7 016 000 Ettevõtlusteadlikkus, (87,5%) sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.) 21.1.3.11 Ettevõtjate 60 637 000 9 164 572 (12,5%) 3 673 766,9 73 475 338, rahvusvahelistumise (82,5%) (5%) 95 toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.) 21.1.1.11 Ettevõtjate TAI 19 840 000 10 000 000 0 (0%) 29 840 000 teadlikkuse kasvatamine (TAI (66,5%) (33,5%) võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (käskkirja p. 2.3.) 21.1.1.15 Innovaatilised 2 472 000 706 286 (22,2%) 0 (0%) 3 178 286 riigihanked (77,8%) (käskkirja p 2.4.)  9 KOKKU 89 088 000 20 747 858 3 673 766,9 113 509 624 ,95 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikud on punktis 2. sätestatud toetavate tegevuste elluviimisega seotud järgnevad kulud: 10.1.1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud; 10.1.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 54 punktile b; 10.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad. Lähetuskulud, päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses; 10.1.4. toetat avate tegevuste turuvajaduste analüüsimise, ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamise, uuringute, analüüside ja ekspertiiside läbiviimise, st nende tellimise, teostamise ning tulemuste avalikustamise kulud; 10.1.5 uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, sealhulgas uute kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud; 10.1.6. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel üritustel osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulud; 10.1.7. ürituste korraldamise kulude raames kulud esinejatele, moderaatoritele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, ligipääsetavuse tagamisele ning toitlustusele; 10.1.8. meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, ettevõtluskonkursside kulude raames ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise ning teabevahetuse edendamine ja tulemuste levitamise kulud; 10.1.9. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide koostamise, tootmise ja levitamise kulud, veebilehtede loomise ja arendamisega seotud kulud; 10.1.10. ürituste, messide ja näituste korraldamise kulud, m i l l e r a a m e s kulud neil osalemiseks, vajaliku tehnika soetamiseks või rentimiseks, stendi kujundamiseks ja ehitamiseks, stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud, registreerimis- ja osalemistasud; 10.1.11. õppereiside, kontaktreiside ja turundusürituste kulud, m i l l e r a a m e s ettevalmistuse, läbiviimise, osalemise ning tulemuste levitamise kulud; 10.1.12. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormidega seotud kulud, mille raames nende algatamise osalemise ning tulemuste levitamise kulud;  10 10.1.13. teavituskeskkondade loomise ja arendamise kulud; 10.1.14. tele- ja raadiosaadete, internetis levitatavate saadete ja materjalide jm avaliku meediaallika tootmise ja edastamise kulud; 10.1.15. tõlkekulud; 10.1.16. reklaami-, turundus- ja meediakulud; 10.1.17. koolituse modereerimise, auditi, nõustamise, mentorluse, juhendamise ja ekspordi- ja investornõunike tegevusega seotud kulud ja ekspertiisi tasud; 10.1.18. valdkondliku arendustegevuse ja võimekuse tõstmisega seotud koolituskulud; 10.1.19. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muud transpordi kasutamise põhjendatud kulud; 10.1.20. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 10.1.21. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49 tähenduses; 10.1.22. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 10.1.23. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 sätestatud teavitamisnõuete täitmisega seotud kulud. 10.2. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule järgmised kulud: 10.2.1. finants- ja pangakulud, mille raames finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 10.2.2. liiklusvahendi soetamise ja muud transpordi kasutamise põhjendamatud kulud; 10.2.3. kinnisasja soetamise kulud; 10.2.4. tegevuste elluviimisega mitteseotud kulud. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse §-dele 24–28. Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Toetuse maksmise aluseks olevad kuludokumendid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. 11.2. Abikõlblike kulude ning lõppsaaja osalustasu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. 11.3. Toetuse maksmise eelduseks on abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. 11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide protseduuridele.  11 11.5. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse. 12. Elluviija õigused ja kohustused 12.1. Elluviija kohustused: 12.1.1. koostab toetudes TAIE arengukavale toetusskeemi iga-aastase tegevuskava, arvestades käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, eelarve kulukohtade lõikes ning kooskõlastab selle rakendusasutusega; 12.1.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 12.1.3. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning punktides 2.1. ja 2.3 nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel; 12.1.4. koostab ja esitab punktis 13. nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni; 12.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 12.1.6. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le; 12.1.7. annab audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik tegevuste elluviimisega seotud andmed ja dokumendid ÜSS2021_2027 §-dele 23–27 ja nimetatud seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras; 12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 12.1.9. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõuete järgimise; 12.1.10. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat; 12.1.11. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt õigusaktides sätestatule; 12.1.12. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu struktuuritoetuste registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. 12.2. Elluviija õigused: 12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid rakendusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks; 12.2.2. vajadusel kaasata eksperte. 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on väiksem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 13.3. Vahe- ja lõpparuanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.  12 13.4. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon: 13.5.1. tegevuste aruandlusperiood; 13.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete (sealhulgas panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, ning lõppsaajate piirkondlik jaotus) kohta; 13.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele; 13.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave; 13.5.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse § 34–37 sätestatust. 14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. 15. Riigiabi 15.1. Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib lõppsaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele. 15.2. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi lõppsaajale (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 15.3. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Artiklite 18 ja 19 alusel antakse abi ainult väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE). 15.4.Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel elluviija poolt esitab lõppsaaja abitaotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed. 15.5. Üldise grupierandi määruse alusel määratakse abisumma lõppsaajaga seotud otseste kulude alusel ning abi summa ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 1 toodud piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel on abi määr 50%.  13 15.6 Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3 sätestatud kuludele. 15.7. Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 15.8. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates kava alusel viimase abi andmise päevast. 15.9. Toetusskeemi ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 15.10. Toetusskeemi ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  KÄSKKIRI 30.05.2023 nr 98 Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi toetamine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI- mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise 21.1.1.12 „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Käskkirja alusel toetatavad tegevused on käsitletavad strateegiliselt oluliste tegevuste kogumina Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punkti 8 tähenduses, millega seonduvate teavitamistegevuste osas lähtub rakendusasutus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikes 5 sätestatust. 1.3. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, aruannete esitamisele, toetuse tagasinõudmisele ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse ühendmäärust käskkirjas toodud erisustega. 1.4. Toetuse maksmiseks vajalikud dokumendid ja aruanded esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.  2 1.5. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi ka TA-tegevus) edendamisega panustada tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu, selleks: 1.5.1 kasvatada ettevõtjas lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust; 1.5.2. suurendada ettevõtjas tehtavat TA-tegevust ja sellega tegelevate töötajate arvu; 1.5.3 rakendada ettevõtjas jätkusuutlikkuse, kliimaneutraalsuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid; 1.5.4. suurendada ettevõtjas väärtust läbi intellektuaalomandi kasvu. 1.6. Seosed strateegiadokumentidega 1.6.1. Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 (edaspidi TAIE 2021–2035) eesmärkide saavutamisele. 1.6.2. Toetuse andmise tingimused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse ning soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel näitajate „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „TA kulud erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ saavutamisse. 1.6.3. Käskkiri toetab teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna programmi „Teadmussiirde programm“ meetme 1 „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ tegevuse 1.1 „Ettevõtjate innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide saavutamist. 2. Toetatavad tegevused 2.1. „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi“ elluviimise toetamise tegevused on TAIE 2021–2035 fookusvaldkondade teekaartidest lähtudes järgmised: 2.1.1. ettevõtjate nõustamine rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel; 2.1.2. rakendusuuringute pakkumis- ja nõudluspoole monitooring, rakendusuuringute ja 1 https://taie.ee/taie-arengukava-tutvustus  3 eksperimentaalarenduse programmi kujundamine vastavalt ettevõtjate vajadustele ning rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi tegevussuundade ja valdkondade valik; 2.1.3. rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimiseks vajalike täiendavate ekspertide kaasamine ning olemasolevate ekspertide pädevuse tõstmine. 2.2. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud alategevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse iga-aastases tegevuskavas, mille kinnitab rakendusasutus. 2.3. Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. 2.4. Ei toetata tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artikli 7 lõikes 1. 3. Tulemused 3.1. Näitajad koos vahe- ja sihttasemetega on järgmised: Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase Vahe- Sihttase (2023) sihttase (2029) (2024) Meetmete Väljund Toetatavad ettevõtjad (millest: 0 100 350 nimekirja -näitaja mikro-, väikesed, keskmise näitajad suurusega ja suured ettevõtjad) Mõõteühik: ettevõtjad Väljund Mitterahalist toetust saavad 0 100 350 -näitaja ettevõtjad Mõõtühik: ettevõtjad 4. Rakendusasutus, rakendusüksus 4.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). 4.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).  4 5. Elluviija ja partner 5.1. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimise eest vastutab riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 5.2. Partner on AS Metrosert. 5.3. Elluviija sõlmib partneriga partnerluslepingu, milles sätestatakse partneri õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis. 6. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupid on: 6.1. ettevõtlusest huvitatud või ettevõtlusega alustada soovivad inimesed; 6.2. ettevõtjad; 6.3. ettevõtjate juhid, arendustöötajad ja omanikud; 6.4. ettevõtja olemasolevad või potentsiaalsed investorid; 6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud ning teadus- ja arendusasutused; 6.6. avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. juulil 2023. a ja lõpeb 31. oktoobril 2029. a. 8. Tegevuste eelarve Toetatavate tegevuste eelarve on 8 393 643 eurot, millest Euroopa Liidu toetus on 5 707 677 eurot, riiklik kaasfinantseering 2 685 966 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 0 eurot. Eelarve jaotus 2021-2027 Euroopa Riiklik Oma- KOKKU Liidu kaasfinantseering finantseering (100%) osalus 21.1.1.12 5 707 677 2 685 966 (32%) 0 (0%) 8 393 643 Rakendusuuringute ja (68%) eksperimentaalarenduse programm 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblikud on punktis 2.1 sätestatud toetatavate tegevuste elluviimisega seotud järgmised kulud: 9.1.1. ühendmääruse § 16 lõikes 1 punktides 1-4 ja lõikes 4 sätestatud otsesed personalikulud; 9.1.2. ülejäänud abikõlblikud kulud ühtse määra alusel 40 protsendi ulatuses, arvutatuna abikõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22.  5 10. Riigiabi 10.1. Elluviija hindab, kas antav toetus on riigiabi ning kontrollib sihtgruppi kuuluva ettevõtja vastavust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) või Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) nõuetele. 10.2. Kui tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjale kaudset riigiabi, kohaldatakse antavale abile VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 10.3. Tegevuse elluviimise käigus ettevõtjale antav toetus võib olla ka nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses, või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Üldise grupierandi määruse artikli 18 alusel antakse abi ainult väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE). 10.4. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel on abikõlblikud VKE-le nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikli 18 lõikes 3 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikli 31 lõikes 3 sätestatud kulud. 10.5. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse saamiseks esitab ettevõtja abitaotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed. 10.6. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel määratakse toetuse summa ettevõtjaga seotud otseste kulude alusel ning see ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 4 lõikes 1 toodud piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel antava toetuse määr on 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel antava toetuse korral võib toetuse määra suurendada keskmise suurusega ettevõtja puhul 10 protsendi võrra ja väikese suurusega ettevõtja puhul 20 protsendi võrra. 10.7. VTA määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. 10.8. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. 10.9. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.  6 10.10. Elluviija peab teavitama ettevõtjat vähese tähtsusega abi või riigiabi andmisest, abi summa suurusest ning kandma antava abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise registrisse. 10.11. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates käesoleva käskkirja alusel viimase abi andmise päevast. 10.12. Käskkirja ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 10.13. Käskkirja ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetust makstakse elluviijale tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kõik ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 4. 11.2. Abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud kulude korral) teel tasutud kuludega. 11.3. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. 11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. 12. Elluviija õigused ja kohustused 12.1. Elluviija kohustused: 12.1.1. koostab iga-aastase tegevuskava ja indikatiivse eelarve ning kooskõlastab selle hiljemalt tegevuste elluviimisele eelneva aasta detsembris rakendusasutusega; 12.1.2. lähtub iga-aastase tegevuskava koostamisel ühendmääruse §-st 7 ja käskkirja punktis 1.6.2 nimetatud sihtidest ja aluspõhimõtetest; 12.1.3. viib tegevused ellu korrektselt, kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt ning tagab, et kõik toetusest hüvitatavad kulud aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele, on tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 12.1.4. vastutab käskkirja punktis 1.5 nimetatud eesmärkide saavutamise eest, käskkirja punktis 1.6.2 nimetatud sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamise eest, ning punktis 2.1.1. nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel;  7 12.1.5. koostab ja esitab punktis 13. nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni; 12.1.6. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 12.1.7. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le; 12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 12.1.9. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu ÜSS2021_2027 §-s 21 sätestatud registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks; 12.1.10 tagab tegevuste elluviimisel kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõuetega. 12.2. Elluviija õigused: 12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid käskkirja ja eelarvejaotuse muutmiseks; 12.2.2. vajadusel kaasata eksperte. 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 13.3. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 13.4. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon: 13.4.1. tegevuste aruandlusperiood; 13.4.2. teostatud tegevused ning andmed tegevuste edenemise ning väljundnäitajate saavutustasemete kohta, panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse ning toetatud ettevõtjate piirkondliku jaotuse kohta; 13.4.3. elluviija hinnang tegevuste ja horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele; 13.4.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave; 13.4.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse §-des 34–38 sätestatust. 14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30.  8 15. Vaidemenetlus 15.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 15.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister  27.04.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi toetamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkiri on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. Käskkirjaga (edaspidi ka toetusskeem) kehtestatakse toetuse andmise tingimused „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi“ (edaspidi RUP) elluviimise toetamiseks. Käskkirja alusel ei anta toetust rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide elluviimiseks. Meetmel „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” on puutumus kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Käskkiri panustab vastavate eesmärkide saavutamisse läbi ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide jaoks vajaliku valdkondliku tehnoloogia- ja ärialase nõustamise, mille tulemusel tulevad turule uued, paremad ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem panustavad tooted, teenused ja tehnoloogiad. Sekkumine on piiratud nutika spetsialiseerumise valdkondadega, millest mitmed (nt nutikad ja kestlikud energialahendused ja kohalike ressursside väärindamine) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava) raames läbi viidud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi ka DNSH) analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud sekkumine põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste elluviimisel lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele 2021-2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Toetatavad tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Käskkirjas käsitletakse ettevõtjat äriseadustiku tähenduses. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (tel: 625 6389, e-post: [email protected] ), sama osakonna avaliku sektori innovatsiooni ekspert Kati-Liis Vaarma (tel: 625 6319, e-post: [email protected]), strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (tel: 715 5806, e-post: [email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi ka EIS) rakendusuuringute arendusjuht Kaupo Reede (tel: 627 9700 e-post: [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel: 639 7652, e-post: [email protected]) ning EISi vanemjurist Terje Kleemann (e-post: [email protected], telefon: 627 9340). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb 15 punktist. Punkt 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.12 „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. Käesoleva käskkirja alusel toetatavad projektid on käsitletavad strateegiliselt oluliste tegevuste kogumina ühissätete määruse artikli 2 punkti 5 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punkt 8 tähenduses, millega seonduvate teavitamistegevuste osas lähtub § 4 nimetatud rakendusasutus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 lõikes 5 sätestatust. Seega on rakendusasutusel kohustus korraldada teavitusmääruses nimetatud nõuetele vastav teavitusüritus, kaasates Euroopa Komisjoni. Toetuse andmise eesmärk on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA-tegevus) edendamisega panustada tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu, sealhulgas: 1) kasvatada ettevõtjas lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust; 2) suurendada ettevõtjas tehtavat TA-tegevust ja teadus- ja arendustöötajate (edaspidi TA-töötajad) arvu; 3) rakendada ettevõtjas jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid; 4) suurendada ettevõtjas väärtust läbi intellektuaalomandi kasvu. Käskkirja põhiliseks tegevuseks on ettevõtjate nõustamine rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse läbiviimisega seotud tegevuste osas, seega ennekõike toetusskeemi elluviimise tulemusena tõstetakse ettevõtjate teadlikust, kuidas läbi TA-tegevuse on võimalik kasvatada lisandväärtust ja tootlikust. Sekkumise eesmärk on seeläbi parendada sihtgrupi oskusi, teadmisi ja võimekust rakendusuuringute ettevalmistamisel ja rakendusuuringute projektide läbiviimisel, keskendudes ennekõike sihtrühmadel, kellel varasem kogemus, teadlikkus või võimekus on madal sh alustavad ja väljaspool tõmbekeskusi asuvad ettevõtjad. Teadlikkuse kasvatamine, erinevate rahastusvõimaluste osas nõustamine, võimalike partnerite ja investorite leidmine ning TA-projektide ettevalmistamise toetamine aitab suurendada ettevõtjas tehtavat TA-tegevust ning suurendab seal töötavate TA-töötjate arvu. Ettevõtjate nõustamise üks eesmärk on tõsta ettevõtjate teadlikkust jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtete rakendamisest TA-projektide elluviimisel ja selle tulemusel valminud uute toodete ja tehnoloogiate rakendamisel. Ennekõike tähendab see juba ideefaasis ettevõtjatele vastavate põhimõtete tutvustamist ning ettevõtjate suunamist võimalike lahenduste valimisel tehnoloogiate ja toodete suunas, mis on keskkonnasõbralikud, mille tootmine on jätkusuutlik, ning mille puhul nii tootmisel kui ka hilisemal kasutamisel on võimalik rakendada ringmajanduse põhimõtteid. Selleks, et TA-projekti käigus saadud teadmine ja äriline eelis ettevõtjale jääks, on käskkirja tegevuste eesmärgiks ka ettevõtjate teadlikkuse kasvatamine intellektuaalomandi kaitsest ja kasutamisest. Käskkiri aitab otseselt kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE 2021-2035) eesmärkide saavutamisele. Täpsemalt panustatakse TAIE 2021–2035 teadmussiirde tegevusuunda 1 “suurendatakse ettevõtete TAI-mahukust ja teadmussiirde võimekust”, toetades tegevuse 1.4 “luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu selgitakse välja ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt” elluviimist. Käskkiri panustab TAIE 2021–2035 järgmistesse näitajatesse: 1) teadus- ja arendustegevuse kulud erasektoris 2%; 2) tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest 110%. Käskkiri panustab läbivalt järgmiste riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) eesmärkide täitmisesse:  Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades.  Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtjad teevad omavahel koostööd. Eesti  majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtjaid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.  Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega. Käskkiri panustab läbivalt järgnevate Eesti 2035 näitajate saavutamisse:  kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;  väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest;  soolise võrdõiguslikkuse indeks;  hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;  ligipääsetavuse näitaja. Meetme tegevused mõjutavad kõige enam Eesti 2035 majanduse strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ komponenti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Toetatavate tegevuste eesmärk on valdkondliku tehnoloogia- ja ärialase nõustamise abil Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevuse mahu kasv. Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahu kasv eeldab, et ühelt poolt lisandub juurde uusi rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevaid ettevõtjad, kes seni nende tegevuste abil ei ole oma majanduslikku edu kasvatanud. Teiselt poolt peaksid juba rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevad ettevõtjad hakkama läbi viima rohkem ja suuremamahulisi arendusprojekte. See suurendab erasektori võimekust uusi lahendusi luua, testida ning suurendab seeläbi ettevõtjate konkurentsivõimet. Käskkirja tegevuste raames tehtav koostöö avaliku sektori, ettevõtjate, teadusasutuste või vabaühenduste vahel loob uusi võimalusi teadmussiirdeks ning uute koostöömudelite tekkeks. Tegevused panustavad keskkonnahoidu ja kliimaeesmärkide täitmisesse, kuna valdkondlik tehnoloogia- ja ärialane nõustamine toob kaasa tõenäoliselt teenuste, toodete, protsesside tõhustamise, mis aitab kaasa ka keskkonnale ebasoodsate mõjude vähenemisele ja viib meid lähemale kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Ettevõtjate arendustegevuse suurenemise kaudu on potentsiaali ka turule uute, paremate ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem panustavate tehnoloogiate tekkele. Sekkumise tegevused peavad panustama ka nutika spetsialiseerumise valdkondadesse, lähtudes TAIE 2021–2035 fookusvaldkondade teekaartidest. Nutika spetsialiseerumise valdkondadest mitu (nt nutikad ja kestlikud energialahendused, kohalike ressursside väärindamine, digilahendused igas eluvaldkonnas) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Tegevustes keskendutakse läbivalt kolmikpöördega seotud teadlikkuse kasvatamisele, mis tähendab innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna teadlikkuse alaste tegevuste läbiviimist. Seeläbi panustatakse Eesti 2035 näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“. Näitajasse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ panustatakse potentsiaalsete rakendusuuringu projektide üle-eestilise nõustamise kaudu, mille tulemusel luuakse uusi kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning kasvab väljaspool Harjumaad tegutsevate ettevõtjate ekspordivõime ja tootlikkus. Teadlikkuse kasvatamisega seotud tegevused (koolitused, seminarid jms) viiakse läbi üldjuhul virtuaalsel teel võimalusega järele vaadata, tagades kõigile huvilistele ligipääs. Käskkirja raames pakutavate teenusete tutvustamise üritusi korraldatakse erinevates Eesti piirkondades. Koostööd tehakse maakondlikke arenduskeskuste ja arendusorganisatsioonidega, kelle kaudu jagatakse maakondlikes võrgustikes infot ürituste ja võimalusete kohta, lisaks kasutatakse võimalusel ka arenduskeskuste ruume. Näitajasse "Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ panustatakse läbi naiste huvi suurendamisega tegutseda kõrgema kasvupotentsiaaliga innovaatilises ja kõrge lisandväärtusega ettevõtjates. Samuti aitavad tegevused kaasa naiste loodud ettevõtjate konkurentsivõime kasvule. Näitajasse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ panustatakse tegevuste kavandamisel eri sotsiaalsete rühmade (nt vanemaealised) vajaduste arvestamisega. Ligipääsetavuse näitajasse panustatakse tegevuste elluviimisel ligipääsetavuse tagamisega nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, intellektipuue) inimestele. Näitajatesse panustab ettevõtluse sekkumistest enim sekkumine nr 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“, mis sisaldab endas ka vastutustundliku ettevõtluse teadlikkuse tõstmist, käesolevas käskkirjas kajastatud tegevused panustavad samuti nendesse näitajatesse, kuid on pigem toetavad ettevõtlusteadlikkuse sekkumisele. Toetuse andmise tingimused arvestavad käskkirja punkti 1.4.2. kohaselt horisontaalsete põhimõtetega. Nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 1). Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (lisa 2). Punkt 2. Toetatavad tegevused Punktis loetletakse toetusskeemi raames elluviidavaid tegevusi. Tegevusi on võimalik ellu viia elluviija omategevustena, koostöös partneriga või hankida tegevuste elluviimiseks vajalikke teenuseid. Konkreetsed tegevused nimetatud alategevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas (edaspidi tegevuskava). Tegevuste elluviimisel lähtutakse TAIE 2021–2035 fookusvaldkondade digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused teekaartidest, mis on ühtlasi nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad. Tegevusega „Ettevõtjate nõustamisel rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel“ luuakse eeldused uute, kõrgema lisandväärtusega, teadmusmahukate toodete ja teenuste tekkele. Oluline osa nõustamisest projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel on ka erinevad TA-tegevuse teadlikkust ja võimekust tõstvad tegevused, suurendamaks ettevõtjate konkurentsivõimet nii tehnoloogilises kui ärilises vaates. Tegevus on suunatud ettevõtjate TA-tegevuste mahukate projektide tehnoloogilisele nõustamisele, mis muuhulgas sisaldab:  ettevõtjate arendusideede tehnoloogilist valideerimist;  ettevõtjate arendusprojektide tehnoloogilist nõustamist;  teaduspartnerite leidmist üle maailma;  intellektuaalomandi nõustamist. Tegevus hõlmab endas ka muu hulgas ettevõtjate ja ettevõtjate vaheliste rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ja tegevuste, sealhulgas uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamisega seotud ärivõimaluste nõustamist. Seotud ärivõimaluste nõustamine sisaldab:  projekti ärimudeli nõustamist;  ettevõtjate vaheliste rakendusuuringute konsortsiumite moodustamist ja lepingute sõlmimise toetamist ning nõustamist, sealhulgas intellektuaalomandi (edaspidi IO) kuuluvuse ja kasutusõiguste kokkuleppimist;  ettevõtjate ja ettevõtjate vahelistele uue toote-, teenuse- ja tehnoloogiaarenduse projektidele ja tegevustele Eesti ja/või rahvusvahelise TA-partneri leidmist ja vahendamist;  ettevõtjate ja TA-partneri vaheliste lepingute sõlmimise toetamist/nõustamist, sealjuures IO kuuluvuse ja kasutusõiguste kokkuleppimist;  Eesti ettevõtjatele või ettevõtjate konsortsiumitele rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ja tegevuste elluviimiseks erinevate TA-tegevuse teenuste pakkujate, sealhulgas TA- asutused, ülikoolid, inseneribürood, jt ühispakkumiste koostamist, vahendamist ja lepingu sõlmimisel nõustamist;  Eesti ettevõtjate ja TA-asutuste rahvusvaheliste rakendusuuringute projektide juhtimist ja koordineerimist. Tegevuse raames pakutakse ka Eesti välisinvestorile tema vajadustest lähtuva Eesti TA-tegevuse teenuste pakkujate ühispakkumise koostamist, vahendamist ja lepingu sõlmimisel toetamist/nõustamist. Osana nõustamisest on oluline ka pakkuda ettevõtjatele teadmiste ja kompetentside tõstmist. Selle tarbeks pakutakse erinevaid ettevõtja tegevusetappidega seotud spetsiifilisi koolitusi. Sellised koolitused võivad olla teemadel nagu juhtimine, tootearendus, tootmiskorraldus, turundus, müük, ekspordimüük jne. Sellised koolitused on vajalikud, et suurendada ettevõtjate tootlikkust ja kasvatada seeläbi tööhõivet, samuti suurendamaks ettevõtjate võimekust teenida kõrgemat tulu ja olla konkurentsivõimelisemad tänu paremini ja efektiivsemalt planeeritud toodete ja teenuste pakkumisele. Osana RUPi elluviimise toetamisest teostatakse ka ettevõtjate ja ettevõtjate vaheliste rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ja tegevuste kommunikatsiooni laiemale avalikkusele. Teise tegevusena viiakse ellu ka rakendusuuringute pakkumis- ja nõudluspoole monitooringut ja RUPi kujundamist vastavalt ettevõtjate vajadustele. Vastavalt monitooringu tulemuste ja ettevõtjate vajadustele tehakse RUPi tegevussuundade ja valdkondade valik, sealhulgas ka TA-tegevuste investeeringute suunamine. Selleks võidakse RUPi luua eraldi valdkonnaspetsiifilisi tegevusi ja programme, näiteks tervisetehnoloogiate ja –teenuste valdkonnas eelkliiniliste ravimiuuringute nõustamine. RUPi kujundamiseks vastavalt ettevõtjate vajadustele on oluline ka rakendusasutuse töötajate nõustamine ning infovahetus monitooringu tulemustest. RUPi kujundamiseks võib kaasata nõustamisorgani (rakendusuuringute nõukoda, edaspidi nõukoda), mille ülesanne on nõustada ministreid ja ministeeriume ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse valdkonna ülesehitamisel, osapoolte rollide ja vastutuse jaotumisel ning eesmärkide seadmisel ja seda nii Eesti-siseste kui ka rahvusvaheliste tegevuste elluviimisel. Lisaks nõustab nõukoda ministreid ja ministeeriume ettevõtjate vajadustest ja võimekustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse pikaajalise eelarve, taristu ning valdkonnaga seotud poliitikainstrumentide väljatöötamisel. Seega on nõukoja roll laiem kui vaid RUP. Nõukoja ülesanded ja kooseis kinnitatakse eraldi tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni eest vastutava ministri käskkirjaga. RUPi spetsiifilistes tegevustest nõukoda nõustab ja annab hinnangu RUPi 3-aastasele tegevusstrateegiale, iga-aastasele tegevuskavale ja eelarvele, RUPi tegevussuundade valikule ning RUPi meeskonna koosseisule ja vastutusaladele. Käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks on vaja RUPil luua tehnoloogia valdkondade ekspertidest koosnev meeskond. Seetõttu on oluline kolmanda tegevusena täiendavate ekspertide kaasamine ning olemasolevate ekspertide pädevuse kasvatamine, sealhulgas algoritmilise diskrimineerimise vältimine IT lahenduste suunal. Elluviija peab tagama, et eksperdid katavad võimalikult laia tehnoloogia valdkondade valikut. Antud tegevus on oluline, et sekkumise raames elluviidavad tegevused oleksid asjakohased ning täidaksid tegevuste eesmärke parimal võimalikul viisil. Tegevused hõlmavad ka ekspertide poolt RUPi taotlusvoorude eelset nõustamist ja projektide eelhindamist. Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Käskkiri on kooskõlas 2021‒2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumite ja -metoodikaga. Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele järgmiselt:  Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele: o Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 2 ja 5 “Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos käskkirja erieesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava TAIE 2021-2035. o Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisesse. Lisaks on seletuskirja peatükis 4 toodud käskkirja mõjude kirjeldused.  Kooskõla tegevuste põhjendatusega o Taust käskkirja sekkumiste vajalikkuse kohta: 2021. a oli Eesti tööviljakus 86,7% ELi keskmisest, 2020. a eesmärk (80%) täideti edukalt ning nüüd liigutakse 110% poole, mis on 2035. a eesmärgiks. 2021. a andmetel moodustas tööstussektor 20% töökohtadest ja 20% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 56% ELi keskmisest. See näitab madalat positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja sektori vähest teadmusmahukust. Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade arv ja investeeringute kaasamisvõime on suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on endiselt puudulik. Vaid väike osa ettevõtetest investeerib TA-tegevusse (287 ettevõtet 2020. a), investeeritud summad ei ole suured – 2019. a kokku 264 mln eurot. Põhjused, miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri, on TA-tegevusse investeerimise universaalsed turutõrked nagu pikad tasuvusperioodid, investeeringute tasuvuse risk ja sellega kaasnev riskikartlikkus. Eesti erasektori TA kulud (2020. a 0,98% SKPst) jäävad ELi keskmisest maha. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega võrreldes väike (2020. a ELis 0,86% kogu tööjõust ja Eestis 0,41%). Teadussüsteem on tugevalt orienteeritud akadeemilistele tulemustele. TA teenuste turg on väike ja killustunud. Kohalike ressursside väärindamine on piiratud, neid eksporditakse väikese lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui Eesti on digitaalsete avalike teenuste valdkonnas ELis juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia integreerimine erasektorisse (20. koht ELis). Et soodustada erasektori TA-tegevuste mahtu ning edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtete võimekust arendada TA-tegevusele tuginevaid ärimudeleid ja toetada suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtjaid. Erasektori ja teadusasutuste koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte teadustöötajate ja ettevõtjate vahel.  Analüüside kohaselt esineb puudusi TA-tegevuse ning innovatsiooni juhtimises, koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides. Tuleb kasvatada osapoolte koosloomevõimekust. Tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis osalejate võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste ringkondade koostöö tugevdamisele. Teadussüsteemi, ühiskonna ning majanduse arengu vajaduste vaheliste ebakõlade vähendamiseks on vaja süsteemseimaid muutusi, sh sektoritevahelist koostööd. o Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel, kuna erieesmärgi sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava rakendamist. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodudseletuskirja ptk 2 punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret. Käskkirja tegevuste mõjusust on hinnatud käskkirja mõjude peatükis. o Tegevuste ajakava ja näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste abikõlblikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Tagamaks tegevuste ajakavalist teostatavust, koostatakse iga-aastane detailsem tegevuskava.  Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega o Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014–2020 elluviidud sarnaste sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021–2017 rakenduskava koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud eesmärke. o Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud, toetudes muu hulgas valdkondliku arengukava TAIE 2021-2035 eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades ligikaudset teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus tagatakse muutuvates majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava koostamise käigus, milles kujundatakse detailsem eelarve vastavalt detailsematele tegevustele. Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse riigihanke menetluse käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes  minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel). o Elluviijale ei teki toetusskeemi tulemusel püsikulusid, mis vajaksid rahastamist abikõlblikkuse perioodi järel.  Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia o Elluviija suutlikkus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja ptk 2 punktis 5. o Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks EIS, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna EIS on riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. Elluviijal puudub vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS- i puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud sihtasutusega, mis täidab ministeeriumi poolseid ülesandeid. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 11 ning vastavas punktis käskkirja seletuskirjas.  Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega o Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja peatüki 2 punktis 1, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete näitajatesse. o Tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega on põhjalikumalt kirjeldatud seletuskirja peatükis 6. Tegevuskava tegevuste valimisel lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud perioodi 2021–2027 valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Tegevuskava tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad ühissätete määruse artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Tegevuskava moodustamisel jälgitakse valikukriteeriume: 1. Valikukriteerium – tegevuste kooskõla valdkondliku arengukava, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele. Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuskavasse, kui on olemas ja välja toodud seos TAIE arengukavaga ning samuti seos rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“. Elluviija esitab tegevuskava kooskõlastamisel tegevuste panuse meetme eesmärkidesse, sh tegevuste tulemuste ja mõju eeldatava ulatuse ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkuse pärast tegevuste lõppu. Lisaks tuuakse välja tegevuste panus meetme väljundnäitaja(te) saavutamisse. 2. Valikukriteerium – tegevuste põhjendatus.  Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuskavasse, kui on välja toodud seos, et tegevus aitab saavutada valdkonna arengu eesmärgid, sh TAIE eesmärgid ning panustab rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“. Tegevuskava tegevuste sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; tegevused võimaldavad saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Tegevuskava ja eelarve on nõukojalt saanud positiivse hinnangu. 3. Valikukriteerium – tegevuse kuluefektiivsus. Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuskavasse, kui on esitatud tegevuste eelarvete kalkulatsioonide aluseks olev info. Tavapäraselt arvestatakse varasemat analoogsete tegevuste praktikat. Personalikulude puhul tuleb arvestada tavapärast praktikat ning lähtuda Fontese palgauuringust ning arvestada ka seejuures asutuse enda sisemist personalipoliitikat. Kuna tegevusi teevad ainult avaliku sektori asutused, siis riigihanke menetlus tagab kuluefektiivsuses tegevuste summade osas. Tegevuskavas on planeeritavad kulud, sest hinnad ja summad täpsustuvad läbi riigihanke menetluse. 4. Valikukriteerium – elluviija suutlikkus tegevusi ellu viia. Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuste nimekirja ning eraldi suutlikkust ei hinnata. Avalikus sektoris on asutuste ja ministeeriumite põhimääruste alusel kinnitatud konkreetne asutuse või ministeeriumi roll. Antud rollid täitmiseks on ka loodud vastav võimekus ning suutlikkus. See puudutab nii elluviijat kui ka avaliku sektori partnerit. Kuna elluviija ja partneri suutlikkus on juba läbi kohustuslike ülesannete ja rollide tagatud, siis eraldi suutlikkust hinnata ei ole vaja. 5. Valikukriteerium – projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuskavasse, kui on välja toodud, millisesse Eesti 2035 strateegia näitajasse panustab. Mõnel juhul on seos kaudne, samas võetakse ka see arvesse. Tegevus nimetatakse tegevuskavasse eeldusel, et kõik valikukriteeriumid on täidetud. Punkt 3. Tulemused Punkt 3.1 määratleb toetusskeemi näitaja.  Tegevus Indikaatori Indikaator Alg- Vahe- Siht- Andmeallikad Mõõtmissagedus 1 tüüp tase sihttase tase 2023 2024 2029 Sekkumine nr Rakendus- Toetatavad 0 100 350 SFOS, Jooksvalt pärast 21.1.1.12 kava väljund- ettevõtjad projektiaruand esimest abi Rakendus- näitaja (millest: ed (vahe- ja andmist uuringute ja mikro-, lõpparuanded) ettevõtjale (st eksperimen- väikesed, tegevuses/üritusel taalarenduse keskmise /teenuses programm suurusega osalemise ja suured toimumise järel) ettevõtjad) Rakendus- Mitte- 0 100 350 SFOS, Jooksvalt pärast kava väljund- rahalist projektiaruand esimest abi näitaja toetust ed (vahe- ja andmist saavad lõpparuanded) ettevõtjale (st ettevõtjad tegevuses/üritusel / teenuses osalemise toimumise järel) 1 Ettevõtjate andmeid kogutakse ja säilitakse Sündmuste Infosüsteemis (SIS). Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljundnäitajad tegevuse tulemuslikkuse jälgimiseks. Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ raames ette väljund- ja tulemusnäitajad, millesse käesolev toetusskeem panustab väljundnäitajate “Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)” ja „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ puhul. Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi poolt koostatud perioodi 2021- 2027 näitajate metoodikale. Punkt 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Punkt 5. Elluviija ja partner Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus määratakse elluviijaks vastavalt ÜSS § 10 lõikele 4. Elluviija ja rakendusüksuse ülesannete täitmine on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses lahutatud vastavalt kinnitatud tööprotseduuride kirjeldusele. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus nimetati elluviijaks, sest see on riigi sihtasutus, mille põhikirjalised tegevused seonduvad käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimisega. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eesmärk on põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3 kohaselt ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamine. Elluviija partner on AS Metrosert. Teadus– ja Arendusnõukogu, kes nõustab Vabariigi Valitsust teadus– ja arendustegevuse strateegia küsimustes, kiitis 29. novembril 2022. a heaks RUPi poolt koostatud rakendusuuringute keskuse teostatavusuuringu, millega otsustatakse luua ärilistel alustel toimiv teadus- ja arendustegevuse, täpsemalt rakendusuuringute keskus ning andis MKMile ülesande jätkata rakendusuuringute keskuse loomisega. Sellest tulenevalt otsustas ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister luua rakendusuuringute keskus AS Metroserdi baasil. Riigi ootus AS Metroserdile on luua ja arendada riigi strateegilistes valdkondades teadus- ja arendustegevust, täpsemalt rakendusuuringute alast pädevust ja teenuseid. Vastav riigi ootus on sõnastatud 26.01.2023 uuendatud AS Metroserdi omanike ootustes. Samuti on vastavalt täiendatud AS Metroserdi põhikirja. Partnerlus puudutab vaid loodava rakendusuuringute keskuse osa AS Metroserdist ning riigi seisukohast on mõistlik ja kuluefektiivne kasutada loodavat valdkonna spetsiifilist kompetentsi ka RUPi tegevuste elluviimisel ja eesmärkide täitmisel. AS Metrosert aitab viia ellu järgmiseid käskkirja tegevusi:  ettevõtjate nõustamine rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel;  sektoranalüüside koostamine ja tuleviku tehnoloogiatrendide prognoosid;  ettevõtjate teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamine läbi valdkondlike konverentside ja seminaride korraldamise;  rahvusvahelise koostöö korraldamine valitud valdkondades analoogsete programmide ja TA- asutustega. Partner osaleb elluviijaga tegevuste teostamises, partner ei ole töövõtja ega teenuseosutaja. Partner ei teeni kasumit läbiviidavatest tegevustest, partneri poolt tegevuste teostamisel tekkinud kulud on abikõlblikud. Partnerile ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed kasusaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Seega on tegemist partneri poolt lõplikele abisaajatele rahastamise vahendamisega vastavalt Euroopa Komisjoni teatise 2022/C 414/01 „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ punktile 23. Täidetud on viidatud punktis sätestatud tingimused, kuivõrd lõplikele abisaajatele osutatavate teenuste maksumus on kulupõhiselt määratav, teenuseid osutatakse tasuta, vahendaja ei saa mingeid täiendavaid eeliseid ning vastav teenus on kättesaadav kõigile soovijatele, kes saavad pöörduda nii elluviija kui ka partneri poole vastava teenuse saamiseks. Punkt 6. Sihtgrupp Toetusskeemi sihtgrupi moodustavad kõik ettevõtlusega seotud inimesed, sealhulgas nii inimesed, kes juba ettevõtlusega tegelevad, kui ka inimesed, kes veel ettevõtlusega ei tegele, kuid kes on ettevõtlusest huvitatud ning võivad omada potentsiaali tegutsemaks tulevikus ettevõtjana. Sihtrühma valik tuleneb suuresti RUPi toetuse sihtrühmast. RUPi vastu tunnevad huvi nii juba tegutsevad ettevõtjad kui ka ettevõtlusega alustavad ettevõtjad või ettevõtlusest huvitatud isikud. Ettevõtlusest huvitatud inimesteks on näiteks ülikoolide juurest teadustöö baasil ettevõtlusesse sisenemist kaaluvad isikud. RUPi kujundamiseks vastavalt ettevõtjate vajadustele on oluline ka avaliku sektori asutuste ja töötajate nõustamine. Punkt 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse perioodi algab 1. juulil 2023. ja tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. oktoobril 2029 perioodi rakendustoimingute õigeaegseks lõpetamiseks. Punkt 8. Tegevuste eelarve RUPi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse rakendusasutusele iga-aastaselt jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol. Tegevuskava lähtub „TAIE arengukavast 2021–2035“ ning selle rakendusplaani prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse. Meetme 21.1.1.1 Euroopa Liidu toetuse osa Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu on 94 000 000 eurot ning käesolev sekkumine moodustab sellest 5 707 677 eurot (EL toetuse osakaal 68%) ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 88 292 323 eurot. Riiklik kaasfinantseering on 2 685 966 eurot (32%). Käesoleva käskkirja raames ei ole plaanis viia läbi RUPi taotlusvoore. RUPi taotlusvoore on plaanitud rahastada riigieelarvest ja selleks on koostatud eraldi määrus. Sekkumise alt oli planeeritud 16 000 000 eurot taotlusvooru läbiviimiseks, mis esialgu jäetakse reservi ja kasutatakse hiljem RUPi täiendava taotlusvooru rahastamiseks või suunatakse teise meetme 21.1.1.1 sekkumise rakendamisse. Juhul, kui reservi jäävat raha kasutatakse RUPi taotlusvooru rahastamiseks, töötatakse välja selleks eraldi määrus. Täpsemalt on kirjeldatud RUPi taotlusvoorude elluviimise seost käskkirja tegevustega seletuskirja punktis 5. Punkt 9. Kulude abikõlblikkus Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste elluviimiseks ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Abikõlblikud on ühendmääruse § 16 lõikes 1 punktides 1-4 ja sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud personalikulud. Kõik ülejäänud abikõlblikud kulud arvestatakse 40% ulatuses ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest. EIS hindab, kas nimetatud kulud on kooskõlas toetusskeemi ja ühendmäärusega. Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Kulude tekkimise aluseks olevad tegevused peavad toimuma abikõlblikkuse perioodil. Kulu tasumisele ei ole ajalisi piiranguid seatud, kulude tasumise aeg ei pea jääma projekti abikõlblikkuse perioodi ehk maksmine võib jääda hilisemaks, kuid kulu tasumine peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (kuni 31.10.2029). Abikõlbmatud kulud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning kulud, mis ei ole seotud ega kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega. Punkt 10. Riigiabi Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) nõuetele. Üldise grupierandi määruse artikli 18 (VKEdele nõustamiseks antav abi) või artikli 31 (koolitusabi) tähenduses antava abi korral esitab abi saaja elluviijale vastava abitaotluse enne omapoolsete toimingutega alustamist. Taotlemise korra ja vormid kehtestab elluviija, lähtudes abi andmisel üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust. Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed kasusaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kaudsele kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud kulusid, vaid riigiabi summa määratakse üksnes otseste kulude alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale, jagades koolitusega seotud otsesed kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga. Punkt 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24–28, millele vastavalt elluviijale toetust makstakse. Käskkiri sätestab, et abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud kulude korral) teel tasutud kuludega. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtumis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. Punkt 12. Elluviija õigused ja kohustused Toetusskeemi elluviija koostab TAIE 2021–2035 alusel ning arvesse võttes rakenduskava ja toetusskeemi eesmärke, toetusskeemi järgneva(te) aasta(te) tegevuskava eelnõu ja indikatiivse eelarve ning esitab selle rakendusasutusele kinnitamiseks. Tegevuskava sisaldab tegevuste ja alategevuste loetelu aastate lõikes, sihtgruppi ja tegevustele kuluvat aega ning indikatiivset eelarvet iga tegevuse kohta. Selleks, et tagada toetusskeemi otsene ja selge panustamine TAIE 2021–2035 strateegiliste sihtide saavutamisse, näidatakse tegevuskavas seoseid TAIE 2021–2035. Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid horisontaalsete põhimõtetega. Sealjuures võimalusel pööratakse tegevustes tähelepanu ettevõtluses alaesindatud rühmade (nt naised ja vanemaealised) suuremale kaasamisele. Elluviija kogub andmeid tegevuste regionaalse jaotuse kohta, Kui andmetest selgub, et kasusaajad koonduvad ühte regiooni, teeb ettepanekuid, kuidas tegevuskavas paremini saavutada regionaalse tasakaalu edendamine, keskendudes ennekõike nõustamisteenustel tõstmaks potentsiaalsete taotlejate võimekust. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete suhtes ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Riive puudumine tähendab, et tegevuskavasse arvestatud alamtegevustel ei tohi olla negatiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Tegevuskava koostamisel hindab koostaja võimalust, kas lisaks neutraalsele mõjule võib tegevus avaldada ka positiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Selleks indikeerib elluviija tegevuskavas ära tegevused, mis võiksid panustada mõnda horisontaalsesse teemasse, ning sellest tulenevalt disainib tegevuse selliselt, et tegevuse mõju oleks positiivne. Toetusskeemi elluviimisel tuleb elluviijal järgida riigihangete seadust; tagada toetusskeemi elluviimiseks vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse olemasolu; tagada kulu- ja maksedokumentide eristatus muudest kulu- ja maksedokumentidest; säilitada toetusskeemi teostamise dokumentatsioonid; võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja kontrolli; osutada igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks ning esitada asjakohased dokumendid; maksta tagasinõutav toetus rakendusasutuse poolt märgitud summas ja tähtajaks tagasi ning täita teisi ÜSS2021-2027 ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi. Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava muutmiseks, sealhulgas õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida tegevuskavasse tehtavate ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses veendumiseks. Punkt 13. Aruandlus Toetusskeemi elluviija on kohustatud koostama vahearuande sagedusega üks kord aastas ning esitama selle rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks. Lõpparuanne esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruanded ettenähtud vormil ja tähtaegadel. Punkt 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus otsuse nõuda elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse §-des 34-38 sätestatust. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. Punkt 15. Vaiete lahendamine Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele või rakendusasutusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõigetele 2 ja 3. Rakendusüksuse toimingule või otsusele esitatakse vaie rakendusüksusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas ühissätete määrusega. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva määrusega (EL) 2021/1058. 4. Käskkirja mõjud Toetusskeem juhindub rakenduskavast ning TAIE 2021–2035. Käskkirja tegevuste mõjud lähtuvad toetuse andmise eesmärgist. Toetuse andmise oodatavad tulemused jagunevad kolmeks: 1. Eesti ettevõtjad viivad läbi senisest rohkem rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusi:  kasvab Eesti ettevõtjate arv, kes viivad ellu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte;   suureneb Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide maht;  kasvab Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevate töötajate arv. 2. Eesti ettevõtjad saavad rakendusuuringutest ja eksperimentaalarendusest senisega võrreldes rohkem majanduslikku kasu:  kasvab Eesti ettevõtjate müügitulu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide tulemuste majanduslikul rakendamisel. 3. Eesti ettevõtjate koostöö Eesti ja rahvusvaheliste TA-asutustega suureneb:  kasvab Eesti ettevõtjate majanduseesmärkidest lähtuv koostöö Eesti ja rahvusvaheliste TA- asutuste ning arendus- ja uurimiskeskustega;  paraneb Eesti ettevõtjate ligipääs rahvusvaheliste arendus- ja uurimiskeskuste teenustele. 5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu sätestab toetusskeemi seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme tegevuste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele või millesse tegevused panustavad. Seos sama erieesmärgi teiste toetusskeemidega Seos meetme sekkumiste „Ettevõtte arenguprogramm“ ja „Innovatsiooni- ja arendusosak“. Nimetatud toetusskeemid sisaldavad ettevõtjate strateegilist arendamist ja sellega seotud toetamist, mis panustavad erinevate ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisse. Ettevõtja strateegiline arendamine on pikaajaliste plaanide alusel ettevõtja kõikide tegevussuundade, sh tooted, teenused, protsessid, ülevaatamine ja ühise loogika alusel edasiarendamine. Sellest tulenevalt on rakendusuuringud ja eksperimentaalarendusega läbiviidav arendustöö lahutamatu osa ettevõtja strateegilistes arenguplaanides. Sellest tulenevalt täiendavad mõlemad tegevused käesoleva toetusskeemi raames pakutavaid tegevusi otseselt. Seos valdkondlike arengukavadega TAIE 2021–2035. Toetusskeem aitab kaasa teadmusmahuka ettevõtluskeskkonna arendamisele. Lisaks aitab toetusskeem kaasa ettevõtjate teadmiste ja kompetentside arendamisele, et panustada senisest enam efektiivsuse kasvule ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele. Toetusskeem aitab kaasa teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kasvule ning suurema lisandväärtuse ja sellest tulenevalt kõrgemate sissetulekute ja heaolu taseme saavutamisele kõikjal Eestis. Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TA-tegevuste teadlikkuse ja võimekuse kasv panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele. 6. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele Käskkirjas toodud tegevuste mõju horisontaalsetele põhimõtetele on valdavalt toetav. Horisontaalsed Mõju põhimõtted Tasakaalustatud Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on selgelt regionaalne areng kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes 2020.a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk- Eesti piirkondades kõigest 51-56% vahele ning viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim Saaremaal 45%). Kõige kiiremas tempos on ELi keskmisele lähemale liikumas jätkuvalt Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3 piirkondade lähenemine on aastatel 2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja Viljandi maakond (2 aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%). Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538 euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida- Virumaa ettevõtete lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted. Meetme „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ puhul on puutumus tasakaalustatud regionaalse arengu eesmärgiga tuvastatud. Kuid käskkirjaga hõlmatud sekkumise puhul on mõju neutraalne või nõrgalt positiivne, Sekkumise mõju regionaalsele tasakaalustatuse edendamisele on võimalik ennekõike käskkirja tegevuste elluviimise planeerimisel võtta arvesse varasemat tegevuste regionaalset jaotust ning vajadusel suunata tegevusi nendesse piirkondadesse, mis on proportsionaalselt vähem esindatud. RUPist on siiani antud toetust suur ja väikeprojektide toetuse kaudu 90-le projektile mahus 61 207 670,28 eurot. Projektide arvust 60% läks Harjumaale. Statistikaameti andmetel asus 2021 aastal kontaktaadressi põhjal Harjumaal 61% kogu Eestis tegutsevatest osaühingutest ja aktsiaseltsidest. Sellest tulenevalt on Harjumaa projektide arv igati  oodatavas mahus ja vastavuses üldise ettevõtlus aktiivsusega piirkonnas. Eelnevate RUPi nõustamistegevuste jaotuses peegeldub sama trend. Harjumaal toimus 65,8% nõustamistes. Samas paistsid silma aktiivsetena ka Tartumaa, Saaremaa ja Ida-Virumaa. Kõige väiksem huvi nõustamistegevuste vastu oli Võrumaal. Juhul kui elluviija täheldab, et RUPi taotlejate hulgas on mõni piirkond vähem esindatud, suunatakse teadlikkuse tõstmise tegevusi rohkem sellesse regiooni. Teadlikkuse alaste tegevuste elluviimisel tehakse vajadusel ka koostööd maakondlike arenduskeskustega, tagamaks paremat regionaalset katvust ning informeeritust ja ligipääsetavust teenustele igas regioonis, kasutades maakondlike arenduskeskuste kontaktide võrgustikke. Võrreldes varasemate voorude projektitaotluste jagunemist piirkonniti, siis on näha, et selline teavitustöö on olnud tulemuslik. Esimese suurprojektide vooru puhul moodustasid taotlejad Harjumaalt 64,33% vooru kogumahust. Kolmanda ehk 2022 aastal toimunud suur projektide vooru puhul oli Harjumaalt toetuse taotlejate mahu protsent 55,84%. See näitab, et väljaspool Harjumaad toetust taotlevate projektide maht vooru eelarvest kasvas 8,5%. Kahjuks kasvanud taotlusaktiivsus ei väljendud ka toetuse saajate hulgas. Toetuse kogumahust esimese suur projektide vooru puhul moodustasid toetuse saajad Harjumaalt 50,55% vooru kogumahust. Kolmanda suur projektide voorus oli Harjumaalt toetuse saaja mahu protsent 64,54%. Siinkohal on oluline ka märkida, et esimese suurprojektide vooru puhul katsetati ka regionaalset jaotust, kus 50% vooru mahust nähti ette Harjumaal tegutsevate ettevõtete projektideks ning teine 50% väljaspool Harjumaad tegutsevate ettevõtete projektideks. Taotlusvoor on üldiselt konkurentsipõhine ning eesmärgiks on saada piiratud eelarve juures võimalikult head projektid ehk meetme eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et toetust saavad vaid parimad. Kahe vooru võrdlusest on näha, et pigem on probleem väljaspool Harjumaad tegutsevate ettevõtete projektide kvaliteedi kui osalusaktiivsusega. Seega tuleb keskenduda rohkem nõustamistegevustele, et tõsta ettevõtjate teadlikkust ja võimekust väljaspool Harjumaad kvaliteetsete projekti taotluste esitamiseks. Tänapäevasel infotehnoloogia ajastul võimaldatakse ka enamike pakutavate teenuste kättesaadavust veebilahenduste kaudu, millest tulenevalt on regionaalselt ääremaalised piirkonnad samuti hõlmatud teenustega. Infopäevad on kättesaadavad kõigile, sh ka järele vaadatavad. Tegevused panustavad näitajasse “Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Keskkond ja kliima Toetav mõju. Toetusskeemi tegevused seonduvad keskkonna- ja kliimapoliitikaga nutika spetsialiseerumise kasvuala – ressursside efektiivne  kasutamine – kaudu. Lisaks võib uute innovaatiliste ettevõtjate ja teenuste/toodete turule toomise kaudu panustada nii kliimamuutuste leevendamissesse kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemisesse. Käskkirja alusel elluviidavad tegevused on suunitletud RUPi elluviimise toetamiseks, mis mh on suunitletud läbi rohesuunitlusega voorude otseselt kestlikkuse kasvatamiseks ning rohepöörde soodustamiseks, mistõttu läbiv keskkonnamõju on positiivne. Ühtlasi loob see uusi ja innovaatilisi ärimudeleid ja -võimalusi ning kasvatab seekaudu ettevõtjate konkurentsivõimet. TA-tegevuse ja innovatsiooni edendamine võib potentsiaalselt panustada nii vajalike kliimamuutuste leevendamise kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemise tehnoloogiate arengusse, kuid ka muude tegevuste puhul arvestab kliimaeesmärkidega. Läbi keskkonna- ja kliimateemadesse panustamise panustavad ka käskkirja tegevused Euroopa Rohelisse kokkuleppesse. Rohelises kokkuleppes kasutatakse järjepidevalt kõiki poliitilisi hoobasid: reguleerimine ja standardimine, investeeringud ja innovatsioon, riiklikud reformid, dialoog sotsiaalpartneritega ja rahvusvaheline koostöö. Uued tehnoloogiad, säästvad lahendused ja murranguline innovatsioon on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel määrava tähtsusega. Selleks et ELil oleks jätkuvalt konkurentsieelis keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas, peab ta märkimisväärselt suurendama uute tehnoloogiate ulatuslikku kasutuselevõttu ja tutvustamist kõigis sektorites ja kogu ühisturul, luues uusi uuenduslikke väärtusahelaid. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad kaudselt uute tehnoloogiate arengusse ning seeläbi ka Rohelise kokkuleppe eesmärkidesse. Panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste panust mõõdikusse ei võimalik arvuliselt leida. Sooline Toetav mõju. võrdõiguslikkus, Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku võrdsed võimalused, mõju soolisele võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning ligipääsetavus vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal, kus asjakohane. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste konkreetsed alamtegevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Tegevuskava moodustamisel arvestatakse projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Tegevuskava tegevused peavad olema mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagama, et valitud tegevused arvestavad ühissätete määruse artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Elluviija peab tegevuskavas käsitlema ka seoseid horisontaalsete põhimõtetega: sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused  ja ligipääsetavus. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtetega ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Sooline võrdõiguslikkus. Uued tehnoloogiad ning sellega seotud teadlikkuse (sh innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna) ja kompetentside kasvatamine on üks sihtidest, mille osas positiivne muutus ellu kutsuda. Lahendus toetab mh naiste huvi tegutseda kõrgema kasvupotentsiaaliga innovaatilises ja kõrge lisandväärtusega ettevõtjates. Samuti aitavad tegevused kaasa naiste loodud ettevõtjate konkurentsivõime kasvule. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele võrdsusele ning vajaduse ja võimaluse korral kohandatakse tegevusi seal, kus asjakohane. Kuna käskkirjaga hõlmatud tegevused on suunitletud RUPi elluviimisele ning tegevuses osalejad sõltuvad sellest, kes on taotlejad või potentsiaalsed taotlejad RUPis, siis sellest tulenevalt ei saa lugeda mõju soolisele võrdõiguslikkuse edendamiseks oluliseks. Panustab kaudselt EE2035 näitajasse „"Soolise võrdõiguslikkuse indeks". Käskkirjaga hõlmatud tegevuste panust mõõdikusse ei võimalik arvuliselt leida. Võrdsete võimaluste loomine vähemusrühmadele. Toetav mõju. Teavitustegevustes arvestatakse eri sihtrühmade eelistatumate ja enimkasutatavate infokanalitega. Samuti arvestatakse toetusskeemi raames korraldatud tegevuste puhul, et toetatavates tegevustes osalemine oleks võimaldatud kõigile, inimestele olenemata nende vanusest, rahvusest, puudest jt tunnustest. Tegevused panustavad EE2035 näitajasse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste panust mõõdikusse ei võimalik arvuliselt leida. Ligipääsetavus. Toetav mõju. Tegevused on ligipääsetavad ning läbivalt on rakendatud kaasava disaini põhimõtteid. Kõikide tegevuste rakendamisel järgitakse kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Üritustel ja koolitustel tagatakse ligipääsetavus füüsilisele keskkonnale, infole ja kommunikatsioonile nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Vastutustundlikkus on üks tegevuste suundasid ning läbivalt rakendatakse kaasava disaini põhimõtteid. Tegevused panustavad EE2035 näitajasse „Ligipääsetavuse näitaja“. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste panust mõõdikusse ei võimalik arvuliselt leida. DNSH ja Meetmete mõju keskkonnaeesmärkidele ehk DNSH põhimõttele vastavust kliimakindlus on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. DNSH analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem toetatavad tegevused arvestavad ja  panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Kliimakindluse tagamine on vajalik vaid taristuinvesteeringute korral, mida käskkirjaga hõlmatud meetmete puhul ei ole kavas toetada. 7. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides. 8. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja perioodi seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale, Tööandjate Keskliit ja Teaduspoliitika ja Innovatsioonipoliitika komisjonile. Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium ning Sotsiaalministeerium kooskõlastasid ilma märkusteta. Pärast tähtaega saabusid Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kooskõlastused märkustega. Lisa 1. Märkustega arvestamise tabel Lisa 2. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht  Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud Rahandusministeerium Käskkiri 1. Punkti 5.2 kohaselt on partner AS Metrosert. Arvestatud. Seletuskirjas (punkti 5 kohta) on selgitatud, et AS Täiendatud seletuskirja ning selgitatud AS Metrosert aitab ellu viia käskkirja tegevusi nagu Metroserdi rolli ning parandatud viiteid nt ettevõtjate nõustamine rakendusuuringute ja riigiabi raamistiku. Lühidalt selgitused: eksperimentaalarenduse projektide 1) AS Metroserti ei kaasata tema tänaste ettevalmistamisel ja elluviimisel või ettevõtjate kompetentside põhjal vaid loodava teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamine läbi rakendusuuringute keskuse vaates; valdkondlike konverentside ja seminaride 2) AS Metrosert ei ole riigiabi saaja vaid korraldamise. Seletuskirjas viidatakse ka, et selle vahendaja; partner vaid osaleb elluviijaga tegevuste 3) Partnerina ei teeni AS Metrosert kasumit teostamises, kuid ei ole töövõtja ega teenuse läbiviidavate tegevuste pealt. osutaja ning partneri elluviidavad tegevused on mittemajandustegevused vastavalt Euroopa Komisjoni teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku punktile 20. Palume täpsustada, millist raamistiku punktis 20 nimetatud mittemajandustegevust on mõeldud. Juhime tähelepanu, et sama raamistiku punkti 22 kohaselt on teadusasutuse majandustegevuse näitena toodud ka ettevõtjatele teenuste osutamine. Vastavalt raamistiku punktile 23 ei käsitata teadusasutust siiski riigiabi saajana, kui see üksnes vahendab lõplikele abisaajatele riiklikku rahastamist, kuid sel juhul peavad olema täidetud ka punkti 23 alapunktides a ja b toodud tingimused. AS Metrosert kodulehelt selgub, et nende poolt läbiviidavad koolitused on tasulised ehk sel juhul on tegemist AS Metrosert majandustegevusega. Seetõttu vajab täiendavat selgitust, milles seisneb AS Metrosert roll partnerina ja miks käskkirja raames ettevõtjate nõustamisel või seminaride korraldamisel osalemine partnerina ei ole ASi Metrosert majandustegevus. 2. Punkt 7 kirjeldab lõppsaajaid. Vastavalt Arvestatud. „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu Käskkirja punkt 7 eemaldatud. ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ § 2 p 6 on lõppsaaja isik või asutus, kelle tegevustele või projektile annab toetust toetuse saaja, elluviija või rahastamisvahendi rakendaja. Antud juhul ei anta rahalist toetust, seega ei ole tegemist ka lõppsaajatega, vaid tegevuste sihtrühmaga. Paragrahv 7 tuleb käskkirjast eemaldada. 3. Punkti 12 pealkiri on „Elluviija ja partneri Arvestatud. õigused ja kohustused“, samas kirjeldavad Punkti 12 peakiri muudetud ja eemaldatud alapunktid ainult elluviija õigusi ja kohustusi. sõnad „ja partneri“. Partneri kohustused on Palun kontrollida ning viia pealkiri ja sisu kehtestatud ühendmääruse § 10-ga. kooskõlla. Tagada tuleb ka kooskõla Käskkirja punktis 1.3 on kehtestatud, et seletuskirjaga. kohaldatakse ühendmääruses sätestatut sh partneri kohustuste osas. Seetõttu ei dubleerita käskkirjas juba ühendmääruses sätestatut. 4. Punktist 12 on mitteametliku kooskõlastusega Selgitame. võrreldes eemaldatud punkt, mis kirjeldab Käskkirja punktis 1.3 on kehtestatud, et teavitusnõuete täitmise kohustust. Juhime kohaldatakse ühendmääruses sätestatud sh tähelepanu, et strateegiliselt oluliste tegevuste ühendmääruse § 10-ga kehtestatud elluviija hulka kuulumine seab lisakohustusi kohustusi. rakendusasutusele, kuid ei vabasta elluviijat ja/või partnerit teavitusnõuete täitmisest. Elluviija ja partnerite kohustuste loetelu tuleb täiendada. 5. Punkti 12.1.2. tuleb täiendada järgmiselt: Arvestatud. lähtub iga-aastase tegevuskava koostamisel Punkt 12.1.2 täiendatud kursiivis toodud ühendmääruse §-st 7, sealhulgas käskkirja lauseosaga. punktis 1.6.2 nimetatud sihtidest ja aluspõhimõtetest; 6. Punkti 12.1.4. tuleb täiendada järgmiselt: Arvestatud. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas Punkt 12.1.4 täiendatud kursiivis toodud panustamise eest käskkirja punktis 1.6.2 lauseosaga. nimetatud sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, ning punktis 2.1.1. nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel; 7. Punkti 13.4.2. tuleb täiendada järgmiselt: Arvestatud. teostatud tegevused ning andmed tegevuste Punkt 13.4.2 täiendatud kursiivis toodud edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate lauseosaga. saavutustasemete kohta, sealhulgas panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse ning toetatud ettevõtjate piirkondliku jaotuse kohta; 8. Punktis 13.4.2 ei ole asjakohane viidata Arvestatud. tulemusnäitajatele, kuna eelnõu sisaldab ainult Punktis 13.4.2 viide tulemusnäitajatele on kustutatud. meetmete nimekirja väljundnäitajaid. Viide tulemusnäitajatele tuleb kustutada. Seletuskiri 9. Dokumendile tuleb tagada keeleline Arvestatud. korrektuur. Täiendav keelekorrektuur tehtud. 10. Arvestatud ei ole käskkirja mitteametlikul Arvestatud. kooskõlastamisel tehtud märkusega läbivalt Seletuskirjas läbivalt sõnad asendada sõna „hankeprotsess“ sõnadega „hankeprotsess“ ja „hankemenetlus“ „riigihanke menetlus“ sobivas käändes ja vormis. asendatud sõnaga „riigihanke menetlus“ Läbivalt tuleb asendada sõna „hankemenetlus“ sõnadega „riigihanke menetlus“ sobivas käändes ja vormis. Samuti tuleb läbivalt asendada sõna „hankemenetlus“ sõnadega „riigihanke menetlus“ sobivas käändes ja vormis. 11. Punktis 2 lk 9 kirjeldatakse abikõlbulikkuse Arvestatud. perioodi. Õige mõiste on abikõlblikkuse periood, Punktis 2 sõnastust parandatud. palun parandada. 12. Punktis 3.1 oleva tabeli paigutus tuleb üle Arvestatud. vaadata ja korrigeerida. Hetkel on tabeli päis Muudetud tabeli formaati, et dokumendi esitatud eraldiseisvalt muu teksti vahel. pdf-iks muutmisel ei satuks tabeli päise ja tabeli muu osa vahele täiendavat teksti. 13. Punkti 3.1 tabeli veergu „Andmeallikad“ tuleb Arvestatud. lisada viide Sündmuste Infosüsteemile (SIS). Seletuskirja punkti 3.1. tabeli vastava Seletuskirjas peab olema selgelt välja toodud, et viitega täiendatud. ettevõtjate andmeid kogutakse ja säilitatakse SISis. 14. Punktis 8 on kirjas: „Meetme 21.1.1.1 Arvestatud. Euroopa Liidu toetuse osa Euroopa Regionaal- Punkti 8 sõnastust muudetud vastavalt arengu Fondi kaudu on 94 000 000 eurot (68%) ettepanekule. ning käesolev sekkumine moodustab sellest 5 707 677 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 88 292 323 eurot. Riiklik kaasfinantseering on 2 685 966 eurot (32%).“ Siin jääb ekslik mulje nagu 94 mln oleks osakaaluga 68%. Tegelikult on meetme eelarves ERF toetuse osakaal 70%, toodud 68% on selle sekkumise puhul arvutatud osakaal EL toetuse kohta. Palun teha tekstis parandus: „Meetme 21.1.1.1 Euroopa Liidu toetuse osa Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu on 94 000 000 eurot ning käesolev sekkumine moodustab sellest 5 707 677 eurot (EL toetuse osakaal 68%) ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 88 292 323 eurot. Riiklik kaasfinantseering on 2 685 966 eurot (32%).“ 15. Punkti 8 selgituses on viidatud RUPi Arvestatud. taotlusvoorudele, kuid käskkirja eelnõu Punktis 8 juures on seletuskirjas paragrahvis 2 „Toetatavad tegevused“ sellist täpsustatud, et käskkirja raames ei ole tegevust (taotlusvoorud) ei mainita. Juhime plaanis viia läbi ja rahastada RUPi tähelepanu, et käskkirja sees ei ole taotlusvoorude taotlusvoore. läbiviimine lubatud ning kui eelarvejäägi ulatuses on plaanis edaspidi viia läbi taotlusvoore, siis tuleb selleks koostada eraldi määrus. Seletuskirja teksti tuleb täiendada selgitusega, et RUP taotlusvoore ei plaanita rahastada antud käskkirja raames, vaid võimalike RUP taotlusvoorude läbiviimiseks koostatakse tulevikus määrus. 16. Arvestades, et seletuskirjas on varasemates Arvestatud. taotlusvoorudes toetuse piirkondlikult ebavõrdse Seletuskirjas selgemini esile toodud, et jaotumise peamise põhjusena toodud välja nõustamisteenus on keskne tegevus ning taotluste madalat kvaliteeti, peab seletuskirjas ennekõike tuleb tegevused suunata konkreetsemalt kirjeldama keskendumist sihtrühmale, kes varasem kogemus, nõustamistegevusele, mis on ühtlasi ka tegevuste teadlikkus või võimekus on madalam sh elluviijale tegevuskava ja eelarve kavandamise alustavad ja väljaspool tõmbekeskusi aluseks. asuvad ettevõtjad. Riskihindamise tabel 17. Läbivalt tuleb kasutada sõna „riigihange“ ja Arvestatud. asendada sõna „hange“ sõnaga „riigihange“ Parandused tabelisse sisse viidud. sobivas käändes ja vormis. 18. Läbivalt tuleb asendada sõna Arvestatud. „riigihangeteseadus“ sõnadega „riigihangete Parandused tabelisse sisse viidud. seadus“ sobivas käändes ja vormis. Riigi Tugiteenuste Keskus 1. Lähtuvalt mitteametlikus kooskõlastamisringis Arvestatud. tehtud kommentaarist palun tuua toetuse andmise Käskkirja 1.5.3. vastavalt täiendatud. eesmärgina punktis 1.5.3. välja ka viide kliimaneutraalsusele, kuna see on peamisi väljakutseid ning osa rohepöördest, millele toetus peaks kaasa aitama. 2. Ettepanek riigiabi analüüsis põhjalikumalt Arvestatud. selgitada AS Metroserdi toetuse abil elluviidava Seletuskirjas täpsustatud AS Metroserdi tegevuse vastavust mittemajanduslikule rolli ja riigiabi andmise osa. Vt ka tegevusele seatud nõuetele, st välja tuua millisele Rahandusministeeriumi kommentaari nr 1. Euroopa Komisjoni teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku punktis 20 nimetatud mittemajandustegevusel vastab AS Metrosert tegevus partnerina RUP programmis. 3. Samuti ei ole selgelt aru saada, kuidas on Arvestatud. planeeritud korraldada taotlusvoorud (seletuskiri p 8) ja kuidas ettevõtjal on võimalik taotleda Punkti 8 kohta on seletuskirjas täpsustatud, toetust, mis vastab grupierandi määruse (EL) et käskkirja raames ei ole plaanis viia läbi ja 651/2014 art 18 või 31 nõuetele, st ergutava mõju rahastada RUPi taotlusvoore. Seletuskirja nõudele. punktis 10 täpsustatud, kuidas plaanitakse ettevõtjale anda üldise grupierandi määruse artikkel 18 või 31 tähenduses antavat abi. 4. Elluviija ja partneri kohustuste all puudub viide Vt Rahandusministeeriumi kommentaari nr ühendmääruse §-dele 10 ja 11. Palun lisada. 3  Lisa 2 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht (eraldi fail)  Seletuskirja lisa 2: Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht Puuetega inimeste õiguste Põhiõiguste harta Põhiseadus (PS) Kontroll/ konventsioon (PIK) https://eur- lex.europa.eu/legal- https://www.riigiteataja.ee/a https://www.riigiteataja.ee/akt/1 kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja content/ET/TXT/PDF/?uri=CEL kt/204042012006 15052015002?leiaKehtiv täiendavad nõuded TATis EX:12012P/TXT&from=ET Põhiõiguste harta ja puuetega Põhi- Harta inimeste õiguste konventsiooni õiguste Põhi- PIK artikke Põhiküsimused artiklid on kaetud muu hulgas harta küsimused artikkel l põhiseaduse ja all loetletud jaotis seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. Kaitse I jaotis - PS § 10 nimetatud inimväärikuse Inimväärik ekspluateerimise, "Väärik 1 16 põhimõtete on üks EV Põhiseaduse us vägivalla ja us" alusprintsiipidest Kontrollitud, planeeritud tegevused on väärkohtlemise eest kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK (artiklid väärtustega, riive oht puudub Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule. 1-5) Õigus Vabadus- ja PS § 20 Igaühel on õigus isikupuutu 3 14 isikupuutumatus vabadusele ja isikupuutumatusele. matusele  Piinamise ning ebainimlik Kaitse piinamise ja u või julma, ebainimliku PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, alandava 4 15 või inimväärikust julmalt või väärikust alandavalt kohtlemise alandava kohtlemise kohelda. või ja karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida Orjapidami tema vaba tahte vastaselt tööle ega Kaitse teenistusse, välja arvatud se ja ekspluateerimise, kaitseväeteenistus või selle sunniviisili 5 16 vägivalla ja asendusteenistus, tööd se töö väärkohtlemise eest nakkushaiguse leviku tõkestamisel, keeld loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Artikkel 16 – Kaitse II jaotis Õigus ekspluateerimise, „Vabad vabadusele vägivalla ja used” PS § 20 Igaühel on õigus ja 6 16, 17 väärkohtlemise eest vabadusele ja isikupuutumatusele. turvalisusel Artikkel 17 – Kontrollitud, planeeritud tegevused on (artiklid e Isikupuutumatuse kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK 6–19) kaitse väärtustega, riive oht puudub Era- ja PS § 26 Igaühel on õigus perekonnae 7 22 Eraelu puutumatus perekonna- ja eraelu lu puutumatusele. austamine  1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Isikuandme isikupuutumatusele. 8 22 Eraelu puutumatus te kaitse 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 04012019011 PS § 26 Igaühel on õigus Õigus perekonna- ja eraelu abielluda ja Kodu ja perekonna puutumatusele. 9 23 luua austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise perekond ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja Mõtte-, mõttevabadus. südametun 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda nistuse- ja truuks oma arvamustele ja usuvabadus veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks Sõna ja levitatavat informatsiooni. Sõna- ja arvamusvabadus § 45. Igaühel on õigus vabalt teabevabad 11 21 ning juurdepääs levitada ideid, arvamusi, us informatsioonile veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis § 47. Kõigil on õigus ilma - ja 12 eelneva loata rahumeelselt ühinemisva koguneda ja koosolekuid pidada. badus  § 38. Teadus ja kunst ning nende Kunsti ja õpetused on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on teaduse seaduses ettenähtud piires vabadus autonoomsed. Õigus 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele haridusele Kutsevabad § 29. Eesti kodanikul on õigus us ja õigus 15 27 Töö ja tööhõive vabalt valida tegevusala, elukutset teha tööd ja töökohta. Ettevõtlusv § 31 Eesti kodanikel on õigus 16 abadus tegeleda ettevõtlusega Õigus § 32 Igaühe omand on puutumatu 17 omandile ja võrdselt kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise Õigus kaitse andmise seadus - varjupaigal 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/V e RKS Õigus kaitsele tagasisaatm § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei ise, Liikumisvabadus ja 19 18 tohi Eestist välja saata ega väljasaatmi kodakondsus takistada Eestisse asumast. se või väljaandmi se korral;  PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsu usutunnistuse, poliitiliste või s” muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid Kontrollitud, planeeritud tegevused on 20–26) kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK väärtustega, riive oht puudub Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 22102021011?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida Võrdne rahvuse, rassi, nahavärvuse, Võrdsus 20 12 tunnustamine usutunnistuse või veendumuste, seaduse ees seaduse ees vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis  Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning Võrdsus ja Diskrimine puuetega inimeste tunnustamine 21 5 mittediskrimineerim erimiskeeld inimeste mitmekesisuse ja ine inimkonna osana; Kultuurilin e, usuline ja keeleline 22 (e) võrdsed võimalused; mitmekesis Kontroll/kinnitus us Naiste ja Võrdsete võimaluste tagamine meeste täiendavalt analüüsitud seletuskirjas 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõigusli horisontaalsete põhimõtete peatükis kkus Lapse 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; õigused (h) austus puuetega laste arenevate Eakate võimete vastu ning austus 25 õigused puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.  Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Artikkel 4 - Üldkohustused Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Puuetega Juurdepääsetavus inimeste 26 30 Artikkel 19 – integreerim Iseseisev elu ja ine kogukonda kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate Töötajate usaldusisiku seadus IV jaotis õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 „Solidaa Kontrollitud, planeeritud tegevused on ettevõttes 771390?leiaKehtiv), mis rsus” 27 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK informeerit reguleerib töötajate usaldusisiku (artiklid väärtustega, riive oht puudub ud ja ära tegevust teda volitanud töötajate ja 27–38) kuulatud ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.  PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse Kollektiivl kuulumine on vaba. Töötajate ja äbirääkimis tööandjate ühingud ja liidud Kontrollitud, planeeritud tegevused on te ja 28 võivad oma õiguste ja seaduslike kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kollektiivse huvide eest seista vahenditega, väärtustega, riive oht puudub tegutsemise mida seadus ei keela. Streigiõiguse õigus kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on kasutada 29 vabalt valida tegevusala, elukutset kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK tööhõivetee ja töökohta. väärtustega, riive oht puudub nuseid Kaitse põhjendam § 29 Töötingimused on riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on atu 30 kontrolli all. Töövaidluste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK vallandami lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub se korral Head ja § 29 Töötingimused on riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on õiglased 31 kontrolli all. Töövaidluste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK töötingimu lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub sed Keeld PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii kasutada lapse kui ka täiskasvanu puhul. laste Last ei tohi töö tegemiseks ära Kontrollitud, planeeritud tegevused on tööjõudu ja 32 kasutada. Laps ei tohi teha tööd, kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK noorte mis on talle ohtlik, segab koolis väärtustega, riive oht puudub töötajate käimist või on kahjulik tema kaitse tööl tervisele ja arengule.  Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/la ste-ja-noorte-%C3%B5igused-ja- kohustused) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. § 29 Eesti kodanikul on õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on Perekonna- vabalt valida tegevusala, elukutset 33 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja tööelu ja töökohta. Kui seadus ei sätesta väärtustega, riive oht puudub teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkin Küllaldane Kontrollitud, planeeritud tegevused on Riik soodustab vabatahtlikku ja dlustus ja 34 28 elatustase ja kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK omavalitsuse hoolekannet. sotsiaalabi sotsiaalne kaitse väärtustega, riive oht puudub Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid  Kontrollitud, planeeritud tegevused on § 28 Igaühel on õigus tervise kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kaitsele. väärtustega, riive oht puudub Võimalus kasutada Majandustegevuse seadustiku üldist Ohuolukorrad ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on üldosa seadus - majandush 36 11 humanitaarsed kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK https://www.riigiteataja.ee/akt/106 uvi eriolukorrad väärtustega, riive oht puudub 042021005 pakkuvaid teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on DNSH ja kliimakindlus analüüsitud Keskkonna keskkonnale tekitanud. rakenduskava koostamise käigus. 37 kaitse Täpsem selgitus seletuskirja horisontaalsete põhimõtete peatükis Tarbijakaitseseadus - Kontrollitud, planeeritud tegevused on Tarbijakait 38 https://www.riigiteataja.ee/akt/T kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se KS väärtustega, riive oht puudub Õigus hääletada Euroopa Parlamendi valmise V jaotis ja Osalemine Kontrollitud, planeeritud tegevused on seadus - „Kodani kandideerid 39 29 poliitilises ja https://www.riigiteataja.ee/akt/E kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ke a Euroopa avalikus elus väärtustega, riive oht puudub PVS õigused Parlamendi ” valimistel (artiklid Õigus PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu Osalemine teostab rahvas hääleõiguslike Kontrollitud, planeeritud tegevused on 39–46) hääletada 40 29 poliitilises ja kodanike kaudu: kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja avalikus elus väärtustega, riive oht puudub kandideerid 1) Riigikogu valimisega; a kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kohalikel kodanik, kes on saanud valimistel kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus Osalemine Kontrollitud, planeeritud tegevused on kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi heale 41 29 poliitilises ja kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS § haldusele avalikus elus väärtustega, riive oht puudub 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja Õigustutvu Sõna ja kohalikes omavalitsustes ning riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on da arvamusvabadus 42 21 ja kohalike omavalitsuste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK dokumenti ning juurdepääs arhiivides hoitavate andmetega. väärtustega, riive oht puudub dega informatsioonile HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Kontrollitud, planeeritud tegevused on Juurdepääs Rahvusvaheliste lepingute alusel Euroopa 43 12 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK õigusemõistmisele otsekohalduv ombudsma väärtustega, riive oht puudub ni poole  PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega Õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on Juurdepääs riigiasutuste, kohalike esitada 44 12 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK õigusemõistmisele omavalitsuste ja nende petitsioone väärtustega, riive oht puudub ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- § 34. Igaühel, kes viibib Kontrollitud, planeeritud tegevused on ja elukoha Isiklik 45 20 seaduslikult Eestis, on õigus vabalt kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK valiku liikumisvõime liikuda ja elukohta valida. väärtustega, riive oht puudub vabadus Diplomaati § 13 - Igaühel on õigus riigi ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on lisele ja Juurdepääs 46 13 seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK konsulaark õigusemõistmisele oma kodanikku ka välisriikides. väärtustega, riive oht puudub aitsele PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks Õigus võib oma kohtuasja läbivaatamisel tõhusale nõuda mis tahes asjassepuutuva õiguskaitse seaduse, muu õigusakti või Kontrollitud, planeeritud tegevused on VI jaotis vahendile Juurdepääs 47 13 toimingu põhiseadusevastaseks kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK „Õiguse ja õiglasele õigusemõistmisele tunnistamist. § 20 Igaühel on õigus väärtustega, riive oht puudub mõistmi kohtulikule vabadusele ja isikupuutumatusele. ne” arutamisele § 22 Kedagi ei tohi käsitada (artiklid kuriteos süüdi olevana enne, kui 47–50) tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse § 22. Kedagi ei tohi käsitada Kontrollitud, planeeritud tegevused on presumptsi Juurdepääs kuriteos süüdi olevana enne, kui 48 13 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK oon ja õigusemõistmisele tema kohta on jõustunud väärtustega, riive oht puudub kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus.  PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja Kuritegude normid on Eesti õigussüsteemi ja lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja karistuste vabadusi tohib piirata ainult Kontrollitud, planeeritud tegevused on seaduslikku Juurdepääs 49 13 kooskõlas põhiseadusega. Need kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se ja õigusemõistmisele piirangud peavad olema väärtustega, riive oht puudub proportsion demokraatlikus ühiskonnas aalsuse vajalikud ega tohi moonutada põhimõte piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kontrollitud, planeeritud tegevused on Mitmekord PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se kohtu alla anda ega karistada teo väärtustega, riive oht puudub Juurdepääs kohtumõist 50 13 eest, milles teda vastavalt õigusemõistmisele mise ja seadusele on mõistetud lõplikult karistamise süüdi või õigeks. keeld  KÄSKKIRI 30.05.2023 nr 98 Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi toetamine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI- mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise 21.1.1.12 „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Käskkirja alusel toetatavad tegevused on käsitletavad strateegiliselt oluliste tegevuste kogumina Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punkti 8 tähenduses, millega seonduvate teavitamistegevuste osas lähtub rakendusasutus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikes 5 sätestatust. 1.3. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, aruannete esitamisele, toetuse tagasinõudmisele ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse ühendmäärust käskkirjas toodud erisustega. 1.4. Toetuse maksmiseks vajalikud dokumendid ja aruanded esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.  2 1.5. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi ka TA-tegevus) edendamisega panustada tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu, selleks: 1.5.1 kasvatada ettevõtjas lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust; 1.5.2. suurendada ettevõtjas tehtavat TA-tegevust ja sellega tegelevate töötajate arvu; 1.5.3 rakendada ettevõtjas jätkusuutlikkuse, kliimaneutraalsuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid; 1.5.4. suurendada ettevõtjas väärtust läbi intellektuaalomandi kasvu. 1.6. Seosed strateegiadokumentidega 1.6.1. Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 (edaspidi TAIE 2021–2035) eesmärkide saavutamisele. 1.6.2. Toetuse andmise tingimused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse ning soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel näitajate „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „TA kulud erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ saavutamisse. 1.6.3. Käskkiri toetab teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna programmi „Teadmussiirde programm“ meetme 1 „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ tegevuse 1.1 „Ettevõtjate innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide saavutamist. 2. Toetatavad tegevused 2.1. „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi“ elluviimise toetamise tegevused on TAIE 2021–2035 fookusvaldkondade teekaartidest lähtudes järgmised: 2.1.1. ettevõtjate nõustamine rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel; 2.1.2. rakendusuuringute pakkumis- ja nõudluspoole monitooring, rakendusuuringute ja 1 https://taie.ee/taie-arengukava-tutvustus  3 eksperimentaalarenduse programmi kujundamine vastavalt ettevõtjate vajadustele ning rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi tegevussuundade ja valdkondade valik; 2.1.3. rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimiseks vajalike täiendavate ekspertide kaasamine ning olemasolevate ekspertide pädevuse tõstmine. 2.2. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud alategevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse iga-aastases tegevuskavas, mille kinnitab rakendusasutus. 2.3. Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. 2.4. Ei toetata tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artikli 7 lõikes 1. 3. Tulemused 3.1. Näitajad koos vahe- ja sihttasemetega on järgmised: Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase Vahe- Sihttase (2023) sihttase (2029) (2024) Meetmete Väljund Toetatavad ettevõtjad (millest: 0 100 350 nimekirja -näitaja mikro-, väikesed, keskmise näitajad suurusega ja suured ettevõtjad) Mõõteühik: ettevõtjad Väljund Mitterahalist toetust saavad 0 100 350 -näitaja ettevõtjad Mõõtühik: ettevõtjad 4. Rakendusasutus, rakendusüksus 4.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). 4.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).  4 5. Elluviija ja partner 5.1. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimise eest vastutab riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 5.2. Partner on AS Metrosert. 5.3. Elluviija sõlmib partneriga partnerluslepingu, milles sätestatakse partneri õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis. 6. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupid on: 6.1. ettevõtlusest huvitatud või ettevõtlusega alustada soovivad inimesed; 6.2. ettevõtjad; 6.3. ettevõtjate juhid, arendustöötajad ja omanikud; 6.4. ettevõtja olemasolevad või potentsiaalsed investorid; 6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud ning teadus- ja arendusasutused; 6.6. avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. juulil 2023. a ja lõpeb 31. oktoobril 2029. a. 8. Tegevuste eelarve Toetatavate tegevuste eelarve on 8 393 643 eurot, millest Euroopa Liidu toetus on 5 707 677 eurot, riiklik kaasfinantseering 2 685 966 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 0 eurot. Eelarve jaotus 2021-2027 Euroopa Riiklik Oma- KOKKU Liidu kaasfinantseering finantseering (100%) osalus 21.1.1.12 5 707 677 2 685 966 (32%) 0 (0%) 8 393 643 Rakendusuuringute ja (68%) eksperimentaalarenduse programm 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblikud on punktis 2.1 sätestatud toetatavate tegevuste elluviimisega seotud järgmised kulud: 9.1.1. ühendmääruse § 16 lõikes 1 punktides 1-4 ja lõikes 4 sätestatud otsesed personalikulud; 9.1.2. ülejäänud abikõlblikud kulud ühtse määra alusel 40 protsendi ulatuses, arvutatuna abikõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22.  5 10. Riigiabi 10.1. Elluviija hindab, kas antav toetus on riigiabi ning kontrollib sihtgruppi kuuluva ettevõtja vastavust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) või Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) nõuetele. 10.2. Kui tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjale kaudset riigiabi, kohaldatakse antavale abile VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 10.3. Tegevuse elluviimise käigus ettevõtjale antav toetus võib olla ka nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses, või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Üldise grupierandi määruse artikli 18 alusel antakse abi ainult väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE). 10.4. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel on abikõlblikud VKE-le nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikli 18 lõikes 3 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikli 31 lõikes 3 sätestatud kulud. 10.5. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse saamiseks esitab ettevõtja abitaotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed. 10.6. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel määratakse toetuse summa ettevõtjaga seotud otseste kulude alusel ning see ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 4 lõikes 1 toodud piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel antava toetuse määr on 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel antava toetuse korral võib toetuse määra suurendada keskmise suurusega ettevõtja puhul 10 protsendi võrra ja väikese suurusega ettevõtja puhul 20 protsendi võrra. 10.7. VTA määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. 10.8. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. 10.9. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.  6 10.10. Elluviija peab teavitama ettevõtjat vähese tähtsusega abi või riigiabi andmisest, abi summa suurusest ning kandma antava abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise registrisse. 10.11. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates käesoleva käskkirja alusel viimase abi andmise päevast. 10.12. Käskkirja ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 10.13. Käskkirja ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetust makstakse elluviijale tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kõik ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 4. 11.2. Abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud kulude korral) teel tasutud kuludega. 11.3. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. 11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. 12. Elluviija õigused ja kohustused 12.1. Elluviija kohustused: 12.1.1. koostab iga-aastase tegevuskava ja indikatiivse eelarve ning kooskõlastab selle hiljemalt tegevuste elluviimisele eelneva aasta detsembris rakendusasutusega; 12.1.2. lähtub iga-aastase tegevuskava koostamisel ühendmääruse §-st 7 ja käskkirja punktis 1.6.2 nimetatud sihtidest ja aluspõhimõtetest; 12.1.3. viib tegevused ellu korrektselt, kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt ning tagab, et kõik toetusest hüvitatavad kulud aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele, on tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 12.1.4. vastutab käskkirja punktis 1.5 nimetatud eesmärkide saavutamise eest, käskkirja punktis 1.6.2 nimetatud sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamise eest, ning punktis 2.1.1. nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel;  7 12.1.5. koostab ja esitab punktis 13. nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni; 12.1.6. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 12.1.7. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le; 12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 12.1.9. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu ÜSS2021_2027 §-s 21 sätestatud registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks; 12.1.10 tagab tegevuste elluviimisel kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõuetega. 12.2. Elluviija õigused: 12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid käskkirja ja eelarvejaotuse muutmiseks; 12.2.2. vajadusel kaasata eksperte. 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 13.3. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 13.4. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon: 13.4.1. tegevuste aruandlusperiood; 13.4.2. teostatud tegevused ning andmed tegevuste edenemise ning väljundnäitajate saavutustasemete kohta, panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse ning toetatud ettevõtjate piirkondliku jaotuse kohta; 13.4.3. elluviija hinnang tegevuste ja horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele; 13.4.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave; 13.4.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse §-des 34–38 sätestatust. 14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30.  8 15. Vaidemenetlus 15.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 15.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister  KÄSKKIRI 10.02.2023 nr 26 Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise nr 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ ja sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine)“ rakendamiseks ning erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ning sekkumise nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.1. Toetuse andmise eesmärk Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 eesmärkide saavutamisele. 1 https://taie.ee/  2 Käskkiri panustab Riigikogu 12.05.2021 otsusega heaks kiidetud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse ning kliima ja keskkonnahoiu, regionaalarengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalsesse põhimõttesse. Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, "Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.1.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuse eesmärk on tõsta ettevõtjate ja potentsiaalsete ettevõtjate teadlikkust ning kasvatada nende võimekust: 1.1.1.1. kasvatada ettevõttes lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust; 1.1.1.2. juurutada ettevõttes kasvu toetavaid juhtimispraktikad; 1.1.1.3. rakendada ettevõttes jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid; 1.1.1.4. rakendada digitaliseerimist, keskkonnahoidlikkust ja innovatsiooni toetavaid lahendusi ja ärimudeleid; 1.1.1.5. kasvatada teadlikkust ettevõtja omanike vahetuse juhtimiseks; 1.1.1.6. kasvatada ettevõtlusaktiivsust, ettevõtlikkust ja loovust ühiskonnas. 1.1.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.2.1. aidata ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti; 1.1.2.2. arendada ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (näiteks seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), arvestades e-kaubanduse võimalusi; 1.1.2.3. toetada ettevõtja kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste ja -toetuste ning finantsinstrumentide kaudu; 1.1.2.4. suurendada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu; 1.1.2.5. maandada järjepidevalt tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringutega seotud riske, kaasates välisspetsialiste; 1.1.2.6. suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet. 1.1.3 Punktis 2.3. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.3.1. arendada teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) vajalikkusest ja võimalustest jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlike eksperte ja koostöökogusid;  3 1.1.3.2. suurendada ettevõtjate TAI võimekust innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu; 1.1.3.3. arendada innovatsiooni (toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- ja personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundada ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelises koostöös ja programmides osalemiseks). 1.1.4. Punktis 2.4. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.4.1 suurendada avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana; 1.1.4.2. suurendada avaliku sektori nõudlust TAI järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks; 1.1.4.3. tugevdada avaliku ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemiseks. 2. Toetatavad tegevused Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. 2.1. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused 2.1.1. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadmiste ja kompetentside suurendamise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 2.1.1.1. ettevõtlusega alustamine; 2.1.1.2. tegutsevate ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, ambitsioonikate ning uuenduslike ärimudelite loomine, arendamine ja rakendamine ning uuenduste elluviimisele suunatud hoiaku kujundamine; 2.1.1.3. ettevõtja omaniku vahetuse soodustamine; 2.1.1.4. ettevõtlusega seotud erinevates tegevusvaldkondades, ettevõtjate omavahelise ja ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö ja kogemuste vahetamise soodustamine nii Eesti siseselt kui ka välisriikides; 2.1.1.5. info- ja nõustamisteenuste, koolituste, seminaride, konverentside, pikaajaliste koolitus- ja nõustamisprogrammide pakkumine;  4 2.1.1.6. ettevõtjate konkurentsivõimet tõstvate praktikumide elluviimine, juhtimise, ärimudeli, tooteinnovatsiooni, tootmisprotsesside, väärtusahela innovatsiooni valdkondades; 2.1.1.7. erinevates vormides praktikavõimaluste arendamine nii Eesti kui ka välisriikide ettevõtjates; 2.1.1.8. teadmuse kasvatamine ja koostöö eesmärgil toimuvate kontaktreiside korraldamine; 2.1.1.9. arenduskoostöö ja ühistegevuste edendamine. 2.1.2. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadlikkuse suurendamise toetavad tegevused on järgmised: 2.1.2.1. ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine, ettevõtliku ja uuendusmeelse hoiaku ja ettevõtlusega tegelemise populariseerimine ühiskonnas, ettevõtlussõbralike hoiakute kujundamine, huvi tekitamine ettevõtlusteadlikkuse vastu, digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmine; 2.1.2.2. lühi- ja pikaajaliste teadlikkuse tõstmise ürituste, kampaaniate, konkursside, koolituste, infoseminaride, konsultatsioonide, teavitus- ja turundustegevuste läbiviimine. 2.1.3. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist toetavad tegevused on järgmised: 2.1.3.1. koolituste läbiviimine, parimate juhtimisalaste, sealhulgas rahvusvaheliste praktikate vahendamine ja juurutamine, mentorluse ning juhtimisteadmuse pakkumine ning vastavasisuliste veebimaterjalide ja keskkondade loomine ja arendamine; 2.1.3.2. ettevõtja innovaatilisuse kasvatamisele suunatud tegevuste kavandamine ja elluviimine; 2.1.3.3. ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamine ja praktikate juurutamine; 2.1.3.4. digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde läbiviimiseks vajalike tegevuste kavandamine ja elluviimine. 2.2. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine), mille alategevustena osutatakse järgmisi teenuseid: 2.2.1. turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks olulisim teave ja kontaktid), mille raames toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas info kättesaadavaks tegemise, vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, rahvusvaheliste ekspertide kaasamise, messidel osalemise, nõustamise, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste (sealhulgas seminaride ja konverentside) ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu; 2.2.2. turuteadlikkus (sealhulgas kasvuprogrammid ehk kompleksteenused ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks), mille raames: 2.2.2.1. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid;  5 2.2.2.2. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, seminaride, koolituste, nõustamise, õppereiside, kasvu- ja arenguprogrammide ning muude ekspordile kaasa aitavate teenuste ja toetuste kaudu; 2.2.3. turu nähtavus (ühisstendid, Eestit või konkreetseid sektoreid tutvustavad stendid, kontaktreisid, visiidid, pressireisid, delegatsioonide vastuvõtmine, turundusmaterjali loomine ja levitamine, sektoripõhine turundustoetus ning muud tegevused), mille raames suurendatakse Eesti ettevõtjate ja nende esindajate, erinevate sektorite ning Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning sihipärase kommunikatsiooni, reklaami ja turunduse kaudu; 2.2.4. ettevõtjate nõustamine välistalentide kaasamisel, välistalentide Eestisse meelitamine, nende toetamine relokeerumisel ja kohanemisel; 2.2.5. kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute riiki meelitamine ning rahvusvahelise oskusteabe kaasamine välisspetsialistide kaudu. 2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.3.1. TAI rolli suurendamine ettevõtjate ärimudelites, muuhulgas innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtjate teadlikkust TAI eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused); 2.3.2. TAI alase suutlikkuse suurendamine ja töötajate toetamine ning (välis-) spetsialistide ligimeelitamine; 2.3.3. osalemise toetamine rahvusvahelistes TAI-s, toetusprogrammides, koostöövõrgustikes ja strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates, asjakohastes võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine ning tugevdamine Brüsselis. 2.4. Innovaatilised riigihanked, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.4.1. info- ja nõustamisteenused informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.2. juriidilise ja valdkondliku ekspertiisi pakkumine informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.3. rahvusvahelistes võrgustikes osalemine ja infovahetus; 2.4.4. turudialoogide korraldamine avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahenduste leidmiseks ja konsulteerimiseks. 3. Tulemused Toetatavate tegevuste elluviimise tulemused punktis 6. nimetatud sihtgruppides: 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus  6 Alategevus Indikaatori Indikaator Algtase Vahesihttase Sihttase tüüp 2023 2024 2029 21.1.3.15 Rakenduskava Toetatavad 0 200 700 Ettevõtlusteadl väljundnäitaja ettevõtjad ikkus, (millest: sealhulgas mikro-, juhtimiskvalite väikesed, et ja keskmise vastutustundlik suurusega ja ettevõtlus suured ettevõtjad) Rakenduskava Mitterahalist 0 200 700 väljundnäitaja toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava Toetatavad 0 850 5000 21.1.3.11 väljundnäitaja ettevõtjad Ettevõtjate (millest: rahvusvahelis mikro-, tumise väikesed, toetamine (sh keskmise välisesindajat suurusega ja e võrgustiku suured arendamine, ettevõtjad) ühisstendidel arv osalemise Rakenduskava Mitterahalist 0 850 5000 toetamine, väljundnäitaja toetust ekspordialaste saavad kompetentsid ettevõtjad e ja VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 3000 võimekuse Rakenduskava on suurem arendamine; tulemusnäitaja lisandväärtus välisinvesteer töötaja kohta ingute ja välisspetsialis tide kaasamise toetamine) 21.1.1.11 Rakenduskava Toetatavad 0 500 1580 Ettevõtjate väljundnäitaja ettevõtjad TAI (millest: teadlikkuse mikro-, kasvatamine (TAI väikesed, keskmise  7 võimalused) ja suurusega ja TAI suured võimekuse ettevõtjad) tõstmine Rakenduskava Mitterahalist 0 500 1580 väljundnäitaja toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 500 tulemusnäitaja on suurem lisandväärtus töötaja kohta 21.1.1.15. Meetmete Tegevustes 0 300 900 Innovaatilised nimekirja osalenute arv riigihanked väljundnäitaja Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 5. Elluviija ja partner 5.1. Punktis 2. nimetatud tegevuste elluviija on riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 5.2. Punktis 2. nimetatud tegevuse elluviimiseks võib elluviija kaasa partnereid. Partnereid valitakse läbi efektiivsuse analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab valitud partnerid rakendusasutusega. Partneritega sõlmib elluviija partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri ja elluviija õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis. 6. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupid on: 6.1. ettevõtlusest huvitatud või ettevõtlusega alustada soovivad inimesed; 6.2. ettevõtjad; 6.3. ettevõtjate juhid, töötajad või omanikud; 6.4. olemasolevad või potentsiaalsed investorid; 6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused; 6.6. avaliku sektori organisatsioonid või nende töötajad.  8 7. Lõppsaaja Lõppsaajad on Eestis tegutsevad ettevõtjad, potentsiaalsed Eestis tegutsevad ettevõtjad, ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused ja avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.01.2022 ja lõpeb 31.12.2029. 9. Tegevuste eelarve Toetavate tegevuste eelarve on 113 509 624,95 eurot, millest ELi toetus on 89 088 000 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 747 858 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 3 673 766,95 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel järgmiselt: Eelarve jaotus 2021-2027 Euroopa Riiklik Oma- KOKKU Liidu kaasfinantseerin finantseering (100%) osalus g 21.1.3.15 6 139 000 877 000 (12,5%) 0 (0%) 7 016 000 Ettevõtlusteadlikkus, (87,5%) sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.) 21.1.3.11 Ettevõtjate 60 637 000 9 164 572 (12,5%) 3 673 766,9 73 475 338, rahvusvahelistumise (82,5%) (5%) 95 toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.) 21.1.1.11 Ettevõtjate TAI 19 840 000 10 000 000 0 (0%) 29 840 000 teadlikkuse kasvatamine (TAI (66,5%) (33,5%) võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (käskkirja p. 2.3.) 21.1.1.15 Innovaatilised 2 472 000 706 286 (22,2%) 0 (0%) 3 178 286 riigihanked (77,8%) (käskkirja p 2.4.)  9 KOKKU 89 088 000 20 747 858 3 673 766,9 113 509 624 ,95 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikud on punktis 2. sätestatud toetavate tegevuste elluviimisega seotud järgnevad kulud: 10.1.1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud; 10.1.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 54 punktile b; 10.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad. Lähetuskulud, päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses; 10.1.4. toetat avate tegevuste turuvajaduste analüüsimise, ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamise, uuringute, analüüside ja ekspertiiside läbiviimise, st nende tellimise, teostamise ning tulemuste avalikustamise kulud; 10.1.5 uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, sealhulgas uute kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud; 10.1.6. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel üritustel osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulud; 10.1.7. ürituste korraldamise kulude raames kulud esinejatele, moderaatoritele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, ligipääsetavuse tagamisele ning toitlustusele; 10.1.8. meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, ettevõtluskonkursside kulude raames ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise ning teabevahetuse edendamine ja tulemuste levitamise kulud; 10.1.9. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide koostamise, tootmise ja levitamise kulud, veebilehtede loomise ja arendamisega seotud kulud; 10.1.10. ürituste, messide ja näituste korraldamise kulud, m i l l e r a a m e s kulud neil osalemiseks, vajaliku tehnika soetamiseks või rentimiseks, stendi kujundamiseks ja ehitamiseks, stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud, registreerimis- ja osalemistasud; 10.1.11. õppereiside, kontaktreiside ja turundusürituste kulud, m i l l e r a a m e s ettevalmistuse, läbiviimise, osalemise ning tulemuste levitamise kulud; 10.1.12. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormidega seotud kulud, mille raames nende algatamise osalemise ning tulemuste levitamise kulud;  10 10.1.13. teavituskeskkondade loomise ja arendamise kulud; 10.1.14. tele- ja raadiosaadete, internetis levitatavate saadete ja materjalide jm avaliku meediaallika tootmise ja edastamise kulud; 10.1.15. tõlkekulud; 10.1.16. reklaami-, turundus- ja meediakulud; 10.1.17. koolituse modereerimise, auditi, nõustamise, mentorluse, juhendamise ja ekspordi- ja investornõunike tegevusega seotud kulud ja ekspertiisi tasud; 10.1.18. valdkondliku arendustegevuse ja võimekuse tõstmisega seotud koolituskulud; 10.1.19. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muud transpordi kasutamise põhjendatud kulud; 10.1.20. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 10.1.21. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49 tähenduses; 10.1.22. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 10.1.23. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 sätestatud teavitamisnõuete täitmisega seotud kulud. 10.2. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule järgmised kulud: 10.2.1. finants- ja pangakulud, mille raames finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 10.2.2. liiklusvahendi soetamise ja muud transpordi kasutamise põhjendamatud kulud; 10.2.3. kinnisasja soetamise kulud; 10.2.4. tegevuste elluviimisega mitteseotud kulud. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse §-dele 24–28. Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Toetuse maksmise aluseks olevad kuludokumendid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. 11.2. Abikõlblike kulude ning lõppsaaja osalustasu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. 11.3. Toetuse maksmise eelduseks on abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. 11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide protseduuridele.  11 11.5. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse. 12. Elluviija õigused ja kohustused 12.1. Elluviija kohustused: 12.1.1. koostab toetudes TAIE arengukavale toetusskeemi iga-aastase tegevuskava, arvestades käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, eelarve kulukohtade lõikes ning kooskõlastab selle rakendusasutusega; 12.1.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 12.1.3. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning punktides 2.1. ja 2.3 nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel; 12.1.4. koostab ja esitab punktis 13. nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni; 12.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 12.1.6. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le; 12.1.7. annab audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik tegevuste elluviimisega seotud andmed ja dokumendid ÜSS2021_2027 §-dele 23–27 ja nimetatud seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras; 12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 12.1.9. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõuete järgimise; 12.1.10. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat; 12.1.11. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt õigusaktides sätestatule; 12.1.12. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu struktuuritoetuste registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. 12.2. Elluviija õigused: 12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid rakendusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks; 12.2.2. vajadusel kaasata eksperte. 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on väiksem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 13.3. Vahe- ja lõpparuanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.  12 13.4. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon: 13.5.1. tegevuste aruandlusperiood; 13.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete (sealhulgas panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, ning lõppsaajate piirkondlik jaotus) kohta; 13.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele; 13.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave; 13.5.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse § 34–37 sätestatust. 14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. 15. Riigiabi 15.1. Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib lõppsaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele. 15.2. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi lõppsaajale (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 15.3. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Artiklite 18 ja 19 alusel antakse abi ainult väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE). 15.4.Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel elluviija poolt esitab lõppsaaja abitaotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed. 15.5. Üldise grupierandi määruse alusel määratakse abisumma lõppsaajaga seotud otseste kulude alusel ning abi summa ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 1 toodud piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel on abi määr 50%.  13 15.6 Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3 sätestatud kuludele. 15.7. Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 15.8. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates kava alusel viimase abi andmise päevast. 15.9. Toetusskeemi ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 15.10. Toetusskeemi ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkiri „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ seletuskiri lisa 1 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht Puuetega inimeste õiguste Põhiõiguste harta Põhiseadus (PS) Kontroll/ konventsioon (PIK) https://eur- lex.europa.eu/legal- https://www.riigiteataja.ee/a https://www.riigiteataja.ee/akt/1 kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja content/ET/TXT/PDF/?uri=CEL kt/204042012006 15052015002?leiaKehtiv täiendavad nõuded TATis EX:12012P/TXT&from=ET Põhiõiguste harta ja puuetega Põhi- Harta inimeste õiguste konventsiooni õiguste Põhi- PIK artikke Põhiküsimused artiklid on kaetud muu hulgas harta küsimused artikkel l põhiseaduse ja all loetletud jaotis seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. Kaitse I jaotis - PS § 10 nimetatud inimväärikuse Inimväärik ekspluateerimise, "Väärik 1 16 põhimõtete on üks EV Põhiseaduse us vägivalla ja us" alusprintsiipidest väärkohtlemise eest Kontrollitud, planeeritud tegevused on (artiklid Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule. kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK 1-5) väärtustega, riive oht puudub  Õigus Vabadus- ja PS § 20 Igaühel on õigus isikupuutu 3 14 isikupuutumatus vabadusele ja isikupuutumatusele. matusele Piinamise ning ebainimlik Kaitse piinamise ja u või julma, ebainimliku PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, alandava 4 15 või inimväärikust julmalt või väärikust alandavalt kohtlemise alandava kohtlemise kohelda. või ja karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida Orjapidami tema vaba tahte vastaselt tööle ega Kaitse teenistusse, välja arvatud se ja ekspluateerimise, kaitseväeteenistus või selle sunniviisili 5 16 vägivalla ja asendusteenistus, tööd se töö väärkohtlemise eest nakkushaiguse leviku tõkestamisel, keeld loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Artikkel 16 – Kaitse II jaotis Õigus ekspluateerimise, „Vabad vabadusele vägivalla ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on used” PS § 20 Igaühel on õigus ja 6 16, 17 väärkohtlemise eest kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK vabadusele ja isikupuutumatusele. turvalisusel Artikkel 17 – väärtustega, riive oht puudub (artiklid e Isikupuutumatuse 6–19) kaitse Era- ja PS § 26 Igaühel on õigus perekonnae 7 22 Eraelu puutumatus perekonna- ja eraelu lu puutumatusele. austamine 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Isikuandme isikupuutumatusele. 8 22 Eraelu puutumatus te kaitse 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 04012019011 PS § 26 Igaühel on õigus Õigus perekonna- ja eraelu abielluda ja Kodu ja perekonna puutumatusele. 9 23 luua austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise perekond ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja Mõtte-, mõttevabadus. südametun 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda nistuse- ja truuks oma arvamustele ja usuvabadus veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks Sõna ja levitatavat informatsiooni. Sõna- ja arvamusvabadus § 45. Igaühel on õigus vabalt teabevabad 11 21 ning juurdepääs levitada ideid, arvamusi, us informatsioonile veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis § 47. Kõigil on õigus ilma - ja 12 eelneva loata rahumeelselt ühinemisva koguneda ja koosolekuid pidada. badus § 38. Teadus ja kunst ning nende Kunsti ja õpetused on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on teaduse seaduses ettenähtud piires vabadus autonoomsed. Õigus 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele haridusele Kutsevabad § 29. Eesti kodanikul on õigus us ja õigus 15 27 Töö ja tööhõive vabalt valida tegevusala, elukutset teha tööd ja töökohta. Ettevõtlusv § 31 Eesti kodanikel on õigus 16 abadus tegeleda ettevõtlusega Õigus § 32 Igaühe omand on puutumatu 17 omandile ja võrdselt kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise Õigus kaitse andmise seadus - varjupaigal 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/V e RKS Õigus kaitsele tagasisaatm § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei ise, Liikumisvabadus ja 19 18 tohi Eestist välja saata ega väljasaatmi kodakondsus takistada Eestisse asumast. se või väljaandmi se korral;  PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsu usutunnistuse, poliitiliste või s” muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid Kontrollitud, planeeritud tegevused on 20–26) kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK väärtustega, riive oht puudub Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 22102021011?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida Võrdne rahvuse, rassi, nahavärvuse, Võrdsus 20 12 tunnustamine usutunnistuse või veendumuste, seaduse ees seaduse ees vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis  Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning Võrdsus ja Diskrimine puuetega inimeste tunnustamine 21 5 mittediskrimineerim erimiskeeld inimeste mitmekesisuse ja ine inimkonna osana; Kultuurilin e, usuline ja keeleline 22 (e) võrdsed võimalused; mitmekesis Kontroll/kinnitus us Naiste ja Võrdsete võimaluste tagamine meeste täiendavalt analüüsitud seletuskirjas 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõigusli horisontaalsete põhimõtete peatükis kkus Lapse 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; õigused (h) austus puuetega laste arenevate Eakate võimete vastu ning austus 25 õigused puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.  Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Artikkel 4 - Üldkohustused Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Puuetega Juurdepääsetavus inimeste 26 30 Artikkel 19 – integreerim Iseseisev elu ja ine kogukonda kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate Töötajate usaldusisiku seadus IV jaotis õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 „Solidaa Kontrollitud, planeeritud tegevused on ettevõttes 771390?leiaKehtiv), mis rsus” 27 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK informeerit reguleerib töötajate usaldusisiku (artiklid väärtustega, riive oht puudub ud ja ära tegevust teda volitanud töötajate ja 27–38) kuulatud ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.  PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse Kollektiivl kuulumine on vaba. Töötajate ja äbirääkimis tööandjate ühingud ja liidud Kontrollitud, planeeritud tegevused on te ja 28 võivad oma õiguste ja seaduslike kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kollektiivse huvide eest seista vahenditega, väärtustega, riive oht puudub tegutsemise mida seadus ei keela. Streigiõiguse õigus kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on kasutada 29 vabalt valida tegevusala, elukutset kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK tööhõivetee ja töökohta. väärtustega, riive oht puudub nuseid Kaitse põhjendam § 29 Töötingimused on riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on atu 30 kontrolli all. Töövaidluste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK vallandami lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub se korral Head ja § 29 Töötingimused on riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on õiglased 31 kontrolli all. Töövaidluste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK töötingimu lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub sed Keeld PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii kasutada lapse kui ka täiskasvanu puhul. laste Last ei tohi töö tegemiseks ära Kontrollitud, planeeritud tegevused on tööjõudu ja 32 kasutada. Laps ei tohi teha tööd, kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK noorte mis on talle ohtlik, segab koolis väärtustega, riive oht puudub töötajate käimist või on kahjulik tema kaitse tööl tervisele ja arengule.  Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/la ste-ja-noorte-%C3%B5igused-ja- kohustused) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. § 29 Eesti kodanikul on õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on Perekonna- vabalt valida tegevusala, elukutset 33 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja tööelu ja töökohta. Kui seadus ei sätesta väärtustega, riive oht puudub teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkin Küllaldane Kontrollitud, planeeritud tegevused on Riik soodustab vabatahtlikku ja dlustus ja 34 28 elatustase ja kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK omavalitsuse hoolekannet. sotsiaalabi sotsiaalne kaitse väärtustega, riive oht puudub Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid  Kontrollitud, planeeritud tegevused on § 28 Igaühel on õigus tervise kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kaitsele. väärtustega, riive oht puudub Võimalus kasutada Majandustegevuse seadustiku üldist Ohuolukorrad ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on üldosa seadus - majandush 36 11 humanitaarsed kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK https://www.riigiteataja.ee/akt/106 uvi eriolukorrad väärtustega, riive oht puudub 042021005 pakkuvaid teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on DNSH ja kliimakindlus analüüsitud Keskkonna keskkonnale tekitanud. rakenduskava koostamise käigus. 37 kaitse Täpsemalt selgitus seletuskirja horisontaalsete põhimõtete peatükis Tarbijakaitseseadus - Kontrollitud, planeeritud tegevused on Tarbijakait 38 https://www.riigiteataja.ee/akt/T kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se KS väärtustega, riive oht puudub Õigus hääletada Euroopa Parlamendi valmise V jaotis ja Osalemine Kontrollitud, planeeritud tegevused on seadus - „Kodani kandideerid 39 29 poliitilises ja https://www.riigiteataja.ee/akt/E kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ke a Euroopa avalikus elus väärtustega, riive oht puudub PVS õigused Parlamendi ” valimistel (artiklid Õigus PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu Osalemine teostab rahvas hääleõiguslike Kontrollitud, planeeritud tegevused on 39–46) hääletada 40 29 poliitilises ja kodanike kaudu: kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja avalikus elus väärtustega, riive oht puudub kandideerid 1) Riigikogu valimisega; a kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kohalikel kodanik, kes on saanud valimistel kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus Osalemine Kontrollitud, planeeritud tegevused on kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi heale 41 29 poliitilises ja kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS § haldusele avalikus elus väärtustega, riive oht puudub 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja Õigustutvu Sõna ja kohalikes omavalitsustes ning riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on da arvamusvabadus 42 21 ja kohalike omavalitsuste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK dokumenti ning juurdepääs arhiivides hoitavate andmetega. väärtustega, riive oht puudub dega informatsioonile HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Kontrollitud, planeeritud tegevused on Juurdepääs Rahvusvaheliste lepingute alusel Euroopa 43 12 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK õigusemõistmisele otsekohalduv ombudsma väärtustega, riive oht puudub ni poole  PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega Õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on Juurdepääs riigiasutuste, kohalike esitada 44 12 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK õigusemõistmisele omavalitsuste ja nende petitsioone väärtustega, riive oht puudub ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- § 34. Igaühel, kes viibib Kontrollitud, planeeritud tegevused on ja elukoha Isiklik 45 20 seaduslikult Eestis, on õigus vabalt kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK valiku liikumisvõime liikuda ja elukohta valida. väärtustega, riive oht puudub vabadus Diplomaati § 13 - Igaühel on õigus riigi ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on lisele ja Juurdepääs 46 13 seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK konsulaark õigusemõistmisele oma kodanikku ka välisriikides. väärtustega, riive oht puudub aitsele PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks Õigus võib oma kohtuasja läbivaatamisel tõhusale nõuda mis tahes asjassepuutuva õiguskaitse seaduse, muu õigusakti või Kontrollitud, planeeritud tegevused on VI jaotis vahendile Juurdepääs 47 13 toimingu põhiseadusevastaseks kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK „Õiguse ja õiglasele õigusemõistmisele tunnistamist. § 20 Igaühel on õigus väärtustega, riive oht puudub mõistmi kohtulikule vabadusele ja isikupuutumatusele. ne” arutamisele § 22 Kedagi ei tohi käsitada (artiklid kuriteos süüdi olevana enne, kui 47–50) tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse § 22. Kedagi ei tohi käsitada Kontrollitud, planeeritud tegevused on presumptsi Juurdepääs kuriteos süüdi olevana enne, kui 48 13 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK oon ja õigusemõistmisele tema kohta on jõustunud väärtustega, riive oht puudub kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus.  PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja Kuritegude normid on Eesti õigussüsteemi ja lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja karistuste vabadusi tohib piirata ainult Kontrollitud, planeeritud tegevused on seaduslikku Juurdepääs 49 13 kooskõlas põhiseadusega. Need kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se ja õigusemõistmisele piirangud peavad olema väärtustega, riive oht puudub proportsion demokraatlikus ühiskonnas aalsuse vajalikud ega tohi moonutada põhimõte piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kontrollitud, planeeritud tegevused on Mitmekord PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se kohtu alla anda ega karistada teo väärtustega, riive oht puudub Juurdepääs kohtumõist 50 13 eest, milles teda vastavalt õigusemõistmisele mise ja seadusele on mõistetud lõplikult karistamise süüdi või õigeks. keeld  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirjaga (edaspidi ka toetusskeem) kehtestatakse toetuse andmise tingimused ettevõtlusteadlikkuse kasvatamiseks, ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamiseks, ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamiseks ja innovaatiliste riigihangete edendamiseks. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava) raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud sekkumised põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Käskkirjas toodud tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Põhiõiguste harta ja puuetega inimestega konventsiooni arvestamise kontroll-leht on leitav seletuskirja lisas 1. Riskihindamis tabel on esitatud lisas 2. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson (tel: 625 6350, e-post: [email protected]), sama osakonna nõunik Sven Valliste (tel: 639 7606, e-post: [email protected]), sama osakonna avaliku sektori innovatsiooni ekspert Kati-Liis Vaarma (tel: 625 6319, e-post: [email protected]) ja strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (tel: 715 5806, e-post: [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel: 639 7652, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb 15 punktist. Punkt 1. Reguleerimisala Käskkiri panustab läbivalt järgmiste Eesti 2035 eesmärkide täitmisesse:  Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades.  Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtjad teevad omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtjaid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.  Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega. Käskkiri panustab läbivalt järgnevate Eesti 2035 näitajate saavutamisse:  TA kulud erasektoris 2%  tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest 110%  kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides  soolise võrdõiguslikkuse indeks  hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik  ligipääsetavuse näitaja  väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest Toetusskeemi tegevused mõjutavad kõige enam „Eesti 2035“ majanduse strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ komponenti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, nii ettevõtjate innovatsioonivõimekuse ja -teadlikkuse suurendamine kui ka avaliku sektori innovatsioonihangete elluviimine kasvatab innovatsiooni nõudlust erasektoris. See suurendab erasektori võimekust uusi lahendusi luua, testida ja edasi müüa ning suurendab seeläbi ettevõtjate konkurentsivõimet. Innovatsiooniprojektide raames tehtav koostöö avaliku sektori, ettevõtjate, teadusasutuste või vabaühenduste vahel loob uusi võimalusi teadmussiirdeks ning uute koostöömudelite tekkeks. Erasektori innovaatilisus omakorda toetab indikaatorite tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest ja TA kulud erasektoris saavutamist. Eesti majandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Toetatakse Eesti ettevõtjaid välisturgudel, kavandatakse uute välisesinduste avamist ja uuendatakse välisinvesteeringute riiki meelitamise strateegiat, seades fookuse teadmusmahukamatele välisinvesteeringutele. Rahvusvahelistumise tegevused panustavad indikaatori tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest eesmärgi täitmisesse. Käskkirjaga hõlmatud sekkumiste nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ja nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ tegevused panustavad keskkonnahoidu ja kliimaeesmärkide täitmisesse, kuna ettevõtjate TAI mahukuse suurendamine toob kaasa tõenäoliselt teenuste, toodete, protsesside tõhustamise, mis aitab kaasa ka keskkonnale ebasoodsate mõjude vähenemisele ja viib meid lähemale kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Läbi ettevõtjate TAI-suunalise arengu ja avaliku sektori innovatsiooni tellimuse suurenemise on potentsiaali ka turule uute, paremate ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem panustavate tehnoloogiate tekkele. Toodud sekkumised peavad panustama ka nutika spetsialiseerumise valdkondadesse, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest. Nutika spetsialiseerumise valdkonnast mitu (nt nutikad ja kestlikud energialahendused, kohalike ressursside väärindamine, digilahendused igas eluvaldkonnas) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Lisaks panustab käskkirja sekkumine 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ oma tegevustega otseselt rohepöörde, sh ka keskkonna ja kliimaeesmärkide täitmisesse. Kõige otsesem mõju avaldub plaanitud tegevuste kaudu, mis hõlmavad ettevõtlusteadlikkuse suurendamist (sealhulgas ka digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks) ja ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist (ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamiseks ja praktikate juurutamiseks; digi- , rohe- ja innovatsioonipöörde läbi viimiseks vajalike tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks). Seeläbi panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“. Näitajasse väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest panustavad põhiliselt tegevused, mis tulenevad ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse sekkumisest (käskkirja tegevus 2.1). Regionaalarengu näitajasse panustab kaudselt ka ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise sekkumine (käskkirja tegevus 2.3). Nimetatud sekkumiste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevustes osaluses regionaalset tasakaalustamatust siis võtab elluviija selle leevendamiseks ette täiendavaid asjakohaseid tegevusi. Sekkumiste alt elluviidavates tegevustes jälgitakse, et info jõuaks kõikide oluliste regioonideni ning vajadusel suunatakse aktiivsem infojagamine regiooni, kus on teadaolevalt adresseeritava valdkonna ettevõtteid kuid mingil põhjusel ei ole pakutavate tegevuste info neile jõudnud (st. osalejaid regioonist vähe). Elluviija korraldab erinevaid infopäevi/koolitusi vastavalt sihtsektori paiknemisele, ehk arvestatakse sektori regionaalset paiknevust. Näitajasse „soolise võrdõiguslikkuse indeks“ panustatakse toetatavates tegevustes naiste ettevõtlikkuse ja ettevõtluses osalemise soodustamisega. Näitajasse „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ panustatakse tegevuste kavandamisel eri sotsiaalsete rühmade (nt vanemaealised) vajaduste arvestamisega. Ligipääsetavuse näitajasse panustatakse tegevuste elluviimisel ligipääsetavuse tagamisega nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, intellektipuue) inimestele. Toetusskeem toetab teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna programmi „Ettevõtluskeskkonna programm 2022–2025" meetme 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuste 1 „Ettevõtluse arendamise soodustamine“, 2 „Arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise soodustamine“ ja 3 „Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine“ eesmärkide saavutamist ja programmi „Teadmussiirde programm 2022–2025“ meetme 1 „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ tegevuse 1.1 „Ettevõtjate innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide saavutamist. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse suuna tegevused on otseselt ja konkreetselt seotud järgmiste „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (TAIE) välja toodud tegevustega: - soositakse uute ärimudelite, sealhulgas ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris teavitustöö, koolitustegevuse, auditite läbiviimise toetamise ja ning vastutustundliku ettevõtluse teekaardi koostamise kaudu; - tõstetakse ettevõtjate teadlikkust nn kaksikpöördest ning ettevõtjate üleminekust ning pakutakse tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist, parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist, juhtimiskvaliteedi tõusu ja põlvkondade vahetust. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamise (sealhulgas välisesindajate1 võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) suuna tegevused on seotud järgmiste TAIE tegevustega: - arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), sealhulgas arvestades e-kaubanduse võimalusi; - toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu; välisesindajate ülesandeks on pakkuda Eesti ettevõtjatele nõuande teenust: informeerida asukohariigi majandustingimustest, et suurendada Eesti kaupade ja teenuste eksporti ning arendada kaubandussidemeid Eesti ja asukohariigi vahel. välisesindajate tegevus on suunatud eelkõige ettevõtjatele, aidates luua Eesti ja välisriikide ettevõtjate otsekontakte. Nende tegevus toetab ka kõiki muid ekspordi tugiteenuseid, nagu esialgne mainekujundus sihtriigis, info kogumine ning ettevalmistuste tegemine kaubandusmissioonide ja messide jaoks. Sealjuures tehakse koostööd valitsusasutuste, vastavate sihtasutuste ning erialaliitude ja ekspordi arendamisega tegelevate organisatsioonidega. 1 Välisesindajate all peetakse silmas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse välisesindajaid - suurendatakse Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu; - soodustatakse Eestis juba väljaarendatud TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu ning luuakse eeldused uute toodete ja teenuste arendamiseks ja müügiks kõrgema lisandväärtusega valdkondades ja turgudel, toetatakse ettevõtjaid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimisel toetamisega, soodustatakse ettevõtjate vahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks. - Keskendutakse kahe turutõrke kõrvaldamisele: a) ebatäiuslik ja ebaühtlane teave, mis on tingitud turgudeüleselt kättesaadava teabe rohkusest ja keerukusest, ning b) koordineerimine ja võrgustiku puudulik sisenemine turgudele ühiselt, kulutõhusalt ja hästi ettevalmistatud pakkumisega. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise suuna tegevused on seotud järgmiste TAIE tegevustega: - arendatakse teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust TAI vajalikkusest ja võimalustest, sealhulgas jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlikke eksperte ja koostöökogusid; - suurendatakse ettevõtjate TAI võimekust, sealhulgas innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu; - arendatakse innovatsiooni (sealhulgas toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (mh kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelise koostöös ja programmides osalemiseks). Innovaatiliste riigihangete suuna tegevused on seotud järgmise TAIE tegevusega: - suurendatakse riigi, sealhulgas kohalike omavalitsuste pädevust ja rolli teadus- ja arendustööde tellija ning uuenduste eestvedajana, sealhulgas innovatiivsete riigihangete kaudu. Punkt 2. Toetatavad tegevused Kirjeldatakse toetusskeemi raames ellu viidavaid tegevusi. Tegevusi on võimalik ellu viia omategevustena või hankida tegevuste elluviimiseks vajalikke teenuseid. Toetusskeem sisaldab rakenduskava tegevusi koos käskkirjas nimetatud alategevustega. Konkreetsed tegevused nimetatud alategevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Punkt 2.1. sätestab tegevusena ettevõtlusteadlikkuse tõstmise. Loomaks eeldust uute ettevõtjate tekkele ning tõstmaks inimeste aktiivset eluhoiakut, viiakse selle alamtegevuse raames ellu erinevaid ettevõtlusteadlikkust tõstvaid tegevusi. Sellisteks tegevusteks võivad olla näiteks ettevõtluspäevad, Ettevõtlusnädal, Ettevõtluse tunnustamise üritused, meediakampaaniad erinevatel teemadel (nt tootearendus) ja paljud teised sarnase iseloomuga tegevused. Tegevuste raames kavandatakse ka erinevas vormis tegevusi ettevõtjate vastutustundlikkuse kasvatamiseks ja vastutustundliku ettevõtluse edendamiseks Eestis. Ettevõtlusteadlikkuse tõstmise alla kuuluvate tegevuste seas on muuhulgas ka ettevõtlikkusprojektide konkursid, mille raames elluviija hangib uudseid, innovaatilisi ning leidlikke projekte, et tõsta kodanike seas ettevõtlikkust ning ettevõtlusteadlikkust. Läbivalt keskendutakse kolmikpöördega seotud teadlikkuse kasvatamisele, mis tähendab innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna teadlikkuse alaste tegevuste läbiviimist. Samuti on üks fookusi ettevõtjate juhtimiskvaliteedi kasvatamisele suunatud tegevuste elluviimine. Lisaks kirjeldatakse punktis 2.1. ka teadmiste ja kompetentside tõstmiseks vajalike tegevuste iseloomu. Teadmiste ja kompetentside tõstmise tegevuse raames pakutakse ettevõtjatele erinevaid ettevõtja tegevusetappidega seotud spetsiifilisi koolitusi. Sellised koolitused võivad olla teemadel nagu juhtimine, tootearendus, tootmiskorraldus, turundus, müük, ekspordimüük ja teistel sarnastel teemadel. Sellised koolitused on vajalikud, et suurendada ettevõtjate tootlikkust ja kasvatada seeläbi tööhõivet, samuti suurendamaks ettevõtjate võimekust teenida kõrgemat tulu ja olla konkurentsivõimelisemad tänu paremini ja efektiivsemalt planeeritud toodete ja teenuste pakkumisele. Punkt 2.2. sätestab, et toetusskeemi raames viiakse ellu ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamise (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) suuna tegevusi. Ekspordi arendamise peamiseks eesmärgiks on aidata Eesti ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada seeläbi eksporti. Oluline on ka suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet. Seetõttu pakutakse käesolevast toetusskeemist ettevõtjate abistamiseks erinevaid teenuseid:  turuteabe edastamine, mis kätkeb endas ettevõtjate kasvu ja laienemise toetamist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmist läbi välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, konsultatsioonide, suunatud teenuste sihtturgudel ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu;   turuteadlikkuse tõstmine, mille abil suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid;  turu nähtavus, mida iseloomustavad ühisstendid, kontaktreisid, sektoripõhine turundustoetus, mille abil suurendatakse Eesti ettevõtjate, nende esindajate ja Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia, sihipärase kommunikatsiooni ning reklaami ja turunduse kaudu;  välisinvesteeringute Eestisse kaasamiseks tehtavad tegevused, mis aitavad luua võimalusi Eesti ettevõtjatele kaasamaks välisinvesteeringuid ning rahvusvahelist oskusteavet. Konkreetsed alamtegevused ülal nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi tegevuskavas, mis koostatakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ ning teiste tulevikus loodavate välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskavade alusel. Samuti arvestatakse tegevuste planeerimisel ka turuolukorda ning lähtutakse ettevõtjate vajadustest. Punkt 2.3. määratleb ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamise (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise alategevused. Kõik tegevused keskenduvad „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartidele. Nendeks valdkondadeks on: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused. Toetusskeemi raames pakutakse TAI teadlikkuse kasvatamise teenuseid. TAI teadlikkuse kasvatamise teenuste pakkumine ettevõtjatele on oluline, et tõuseks ettevõtjate teadlikkus innovatsiooni absorbeerimise võimalustest, allikatest ja uutest ärivõimalustest sektoris, milles ettevõtja tegutseb või soovib tegutsemist alustada. Teadlikkuse tõus on oluline eeldus vajaliku valdkondliku kompetentsi ja innovatsioonivõimekuse kasvuks. Toetusskeemi raames ellu viidavad tegevused võib jagada järgmistesse gruppidesse: teavitustegevused, mis sisaldavad üldisi tehnoloogia- ja teadmuspõhisele innovatsioonile suunatud tegevusi ning valdkondlikud tegevused, sealhulgas valdkondlikud ekspertiisid, koostöövõrgustike arendamine ja rahvusvaheliste programmide konsultatsiooniteenused. See hõlmab nii koostöövõrgustikes kui ka strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates osalemist. Teavitustegevuste raames tehakse nii üldisi kui ka valdkondlikult sihitud tegevusi, et tõsta ettevõtjate teadlikkust tehnoloogia- ja teadmusmahuka ettevõtluse võimalustest, samuti kajastatakse valdkondlike arengusuundi. Teavitustegevuste võimalikult efektiivse ja asjakohase teostamise huvides on oluline Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajate osalemine asjakohastes võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine. Ettevõtete rahvusvahelise koostöö edendamiseks on oluline luua kontakte ja vahendada koostöövõimalusi Euroopa Liidu juures. Brüsselis toimub palju asjakohaseid üritusi ja konverentse, seal kohtuvad innovatsioonialased võrgustikud ning oluline on seal esindatud olla. Toetusskeemi raames pakutakse ka TAI võimekuse tõstmise teenuseid, nt ekspertide, teadmiste ja oskuste vahendamist, et tugevdada ettevõtja teadus- ja arendustegevuse võimekust ning innovatsioonivõimet. Vajalike kompetentside ja teadmusressursi olemasolu ja vahetus on oluline eeldus ettevõtja TAI tegevusteks vajalike kompetentside võimekuse kasvuks. Selle tegevuse raames pakutakse ettevõtjatele arenduskoostöö teenuseid, ettevõtluspotentsiaali ja ettevõtja väärtuse hindamisega seotud tegevusi, innovatsioonidiagnostika teenuseid, intellektuaalomandi teenuseid, ettevõtjate arendusspetsialistide kompetentside kasvatamise programmi ning tippinnovaatorite arendusprogrammi. Punkt 2.4. sätestab, et Innovaatiliste riigihangete edendamiseks viiakse läbi info- ja nõustamisteenuseid ning pakutakse juriidilist ja valdkondlikku ekspertiisi seoses innovaatiliste riigihangetega, et suurendada informeeritud ja asjatundliku nõudlust. Lisaks osaletakse innovaatiliste riigihangete rahvusvahelistes võrgustikes ning viiakse läbi sellekohane infovahetus, et tuua rahvusvahelist teadmist ja parimaid praktikaid Eestisse. Lisaks korraldatakse ka turudialooge, eesmärgiga leida avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahendusi ning suurendada avaliku- ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste elluviimisel. Innovaatiliste riigihangete edendamiseks läbiviidavate tegevuste elluviimisel lähtutakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest. Punkt 3. Tulemused Punkt 3 määratleb toetusskeemi näitajad. Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajad ning meetmete nimekirjaga kehtestatud täiendav näitaja innovaatiliste riigihangete tegevuse tulemuslikkuse jälgimiseks. Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme nr 2.1.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ja meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI- mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ raames ette väljund- ja tulemusnäitajad, millesse käesolev toetusskeem panustab. Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud näitajate metoodikale. Punkt 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). Punkt 5. Elluviija ja partner(id) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus määratakse elluviijaks vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 4. Elluviija ja rakendusüksuse ülesannete täitmine on EISis lahutatud vastavalt kinnitatud tööprotseduuride kirjeldusele. EIS nimetati elluviijaks, sest ta on riigi sihtasutus, mille põhikirjalised tegevused seonduvad käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimisega. EISi eesmärgiks on põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3 Alategevus Indikaato Indikaator Alg- Vahe- Siht- Andmeallikad Mõõtmissagedus ri tüüp tase sihttase tase 2023 2024 2029 21.1.3.15 Rakendus Toetatavad 0 200 700 SFOS, Jooksvalt pärast Ettevõtluste kava ettevõtjad projektiaruanded esimest abi andmist adlikkus, väljundnäi (millest: (vahe- ja ettevõtjale (st sealhulgas taja mikro-, lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te juhtimiskva väikesed, enuses osalemise liteet ja keskmise toimumise järel) vastutustun suurusega ja dlik suured ettevõtlus ettevõtjad) Rakendus Mitterahalis 0 200 700 SFOS, Jooksvalt pärast kava t toetust projektiaruanded esimest abi andmist väljundnäi saavad (vahe- ja ettevõtjale (st taja ettevõtjad lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te enuses osalemise toimumise järel) Rakendus Toetatavad 0 850 5000 SFOS, Jooksvalt pärast 21.1.3.11 kava ettevõtjad projektiaruanded esimest abi andmist Ettevõtjate väljundnäi (millest: (vahe- ja ettevõtjale (st rahvusvahe taja mikro-, lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te listumise väikesed, enuses osalemise toetamine keskmise toimumise järel) (sh suurusega ja välisesinda suured jate ettevõtjad) võrgustiku arv arendamin Rakendus Mitterahalis 0 850 5000 SFOS, Jooksvalt pärast e, kava t toetust projektiaruanded esimest abi andmist ühisstendi väljundnäi saavad (vahe- jaettevõtjale (st del taja ettevõtjad lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te osalemise enuses osalemise toetamine, toimumise järel) ekspordial VKEd, 0 Ei 3000 Projektide Esimese aste Rakendus kellel on kohaldu järelaruanded majandusaasta kompetent kava suurem või Äriregistri andmete põhjal peale side ja tulemusnäi lisandväärtu andmed. väljundi saavutamist võimekuse taja s töötaja Andmeid on (ehk andmed saab arendamin kohta võimalik koguda teisel majandusaastal  e; kas toetuse peale väljundi Välisinvest saajate poolt saavutamist/projekti eeringute esitatavate lõppemist, kui ja järelaruannetega majandusaasta välisspetsi või RÜ poolt aruande esitamise alistide tehtava tähtaeg Äriregistrile kaasamise järeltegevusena. on saabunud). toetamine) Kuna vajalikud andmed on kättesaadavad ja põhinevad Äriregistris kättesaadavatel majandusaasta aruannetel, ei pea panema toetuse saajatele täiendavat halduskoormust sellise aruandluse esitamiseks, kui vastavas sekkumises ei ole vajalik koguda järelaruannetega lisaks muud sellist infot, mida ei ole võimalik avalikest allikatest saada. Sellisel juhul teeb väljavõtted peale majandusaasta aruannete esitamise tähtaja saabumist  rakendusüksus ja lisab andmed SFOSi projekti näitajatesse. Unikaalsete ettevõtjate arvu väljavõte tagatakse SFOS aruandlusega 21.1.1.11 Rakendus Toetatavad 0 500 1580 SFOS, Jooksvalt pärast Ettevõtjate kava ettevõtjad projektiaruande esimest abi andmist TAI väljundnäi (millest: d (vahe- ja ettevõtjale (st teadlikkuse taja mikro-, lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te kasvatamin e (TAI väikesed, enuses osalemise võimalused) keskmise toimumise järel) ja TAI suurusega ja võimekuse suured tõstmine ettevõtjad) Rakendus Mitterahalis 0 500 1580 SFOS, Jooksvalt pärast kava t toetust projektiaruande esimest abi andmist väljundnäi saavad d (vahe- ja ettevõtjale (st taja ettevõtjad lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te enuses osalemise toimumise järel) Rakendus VKEd, 0 Ei 500 Projektide Esimese kava kellel on kohaldu järelaruanded majandusaasta tulemusnäi suurem või Äriregistri andmete põhjal taja lisandväärtu andmed. peale väljundi s töötaja Andmeid on saavutamist (ehk kohta võimalik andmed saab teisel koguda kas majandusaastal toetuse saajate peale väljundi poolt esitatavate saavutamist/projekti järelaruannetega lõppemist, kui või RÜ poolt majandusaasta tehtava aruande esitamise järeltegevusena. tähtaeg Äriregistrile Kuna vajalikud on saabunud). andmed on kättesaadavad ja põhinevad Äriregistris kättesaadavatel majandusaasta aruannetel, ei pea panema toetuse saajatele täiendavat halduskoormust sellise aruandluse esitamiseks, kui vastavas sekkumises ei ole vajalik koguda järelaruannetega lisaks muud sellist infot, mida ei ole võimalik avalikest allikatest saada. Sellisel juhul teeb väljavõtted peale majandusaasta aruannete esitamise tähtaja saabumist rakendusüksus ja lisab andmed SFOSi projekti näitajatesse. Unikaalsete ettevõtjate arvu väljavõte tagatakse SFOS aruandlusega  21.1.1.15. Meetmete Tegevustes 0 300 900 SFOS, Jooksvalt pärast iga Innovaatilis nimekirja osalenute projektiaruande tegevuse/ürituse ed väljundnäi arv d (vahe- ja lõppemist. riigihanked taja lõpparuanded) kohaselt ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamine. Elluviijal on õigus kaasata partnereid erialaliitude, ettevõtluse tugiorganisatsioonide, teadusparkide ja ettevõtjate hulgast, viies läbi efektiivsus analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab partnerid rakendusasutusega. Kooskõlastatud partnerite nimekiri kehtestatakse käskkirja lisaga. Partnerid osalevad elluviijaga tegevuste teostamises, nad ei ole töövõtjad ega teenuseosutajad. Partnerina tegevustesse kaasatud osapooled ei teeni kasumit läbiviidavatest tegevustest. EIS oli ettevõtlusteadlikkuse tegevuste elluviija ka struktuurivahendite rahastusperioodil 2014–2020, mis tagab tegevuste jätkuvuse, jätkusuutlikkuse ja pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks vajaliku kompetentsi. Punkt 6. Sihtgrupp Toetusskeemi sihtgrupi moodustavad kõik ettevõtlusega seotud inimesed, sealhulgas nii inimesed, kes juba ettevõtlusega tegelevad, kui ka inimesed, kes veel ettevõtlusega ei tegele, kuid kes on ettevõtlusest huvitatud ning võivad omada potentsiaali tegutsemaks tulevikus ettevõtjana, sealhulgas erinevatesse gruppidesse kuuluvad inimesed. Kuigi rahvusvahelistumise tegevuste peamine suunitlus on VKE-dele, sihtrühma valikul ettevõtja suurust ei piirata, kuna suurettevõtjate osalemisel tegevustes võivad saada kasu VKE-d. Lisaks on sihtgrupiks ka avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad, kes on potentsiaalsed innovaatiliste riigihangete läbiviijad. Punkt 7. Lõppsaajad Vastavalt toetuse andmise tingimustele võivad lõppsaajaks kvalifitseeruda kõik Eestis tegutsevad ettevõtjad või ettevõtlusega alustada plaanivad inimesed. Lisaks ka ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused, kuna suureneb TAI nõudlus, millest tulenevalt suureneb ettevõtlusmaastiku teadmusmahukus. Lõppsaajateks on ka avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad, kes on potentsiaalsed innovaatiliste riigihangete läbiviijad. Lõppsaajatele ei anta edasi rahalist toetust. Punkt 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse perioodi algab 01.01.2022. a. ja tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31.12.2029. a. Punkt 9. Tegevuste eelarve Toetusskeemi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse rakendusasutusele iga- aastaselt jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol. Tegevuskava lähtub „TAIE arengukavast 2021 - 2035“ ning selle rakendusplaani prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse. Käesolevas käskkirjas kajastatud sekkumiste raames lisanduvaid käskkirju ei planeerita. Meetme 21.1.3.1 EL toetuse osa on 138 690 000 ning käesolev TAT moodustab sellest 66 776 000 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 71 914 000 eurot. Meetme 21.1.1.1 EL toetuse osa on 94 000 000 ning käesolev TAT moodustab sellest 22 312 000 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 71 688 000 eurot. Punkt 10. Kulude abikõlblikkus Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste elluviimiseks ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu on käskkirjas välja toodud. Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Kulude tekkimise aluseks olevad tegevused peavad toimuma abikõlblikkuse perioodil. Kulu tasumisele ei ole ajalisi piiranguid seatud, kulude tasumise aeg ei pea jääma projekti abikõlblikkuse perioodi ehk maksmine võib jääda hilisemaks, kuid kulu tasumine peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (kuni 31.12.2029. a). Abikõlbmatud kulud on lisaks toetusskeemis sätestatud kuludele ka ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning kulud, mis ei ole seotud ega kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega. Punkt 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24–28, millele vastavalt elluviijale toetust makstakse. Käskkiri sätestab, et abikõlblike kulude ning lõppsaaja omafinantseeringu tõendamisel (juhul kui omafinantseering rakendub), arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtumis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse. Punkt 12. Elluviija õigused ja kohustused Toetusskeemi elluviija koostab TAIE arengukava alusel ning arvesse võttes rakenduskava ja toetusskeemi eesmärke, toetusskeemi järgneva(te) aasta(te) tegevuskava eelnõu ja eelarve kulukohtade lõikes ning esitab selle rakendusasutusele kinnitamiseks. Toetusskeemitegevuskava sisaldab tegevuste ja alategevuste loetelu aastate lõikes, sihtgruppi ja tegevustele kuluvat aega ning eelarvet iga tegevuse kohta. Selleks, et tagada toetusskeemi otsene ja selge panustamine TAIE strateegiliste sihtide saavutamisse, näidatakse tegevuskavas seoseid TAIE arengukavaga. Lisaks on oluline, et elluviija toob tegevuskavas välja regionaalset tasakaalu suurendavad tegevused ning hindab hiljem aruandes nende asjakohasust ja piisavust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks. See tähendab, et tegevuskava koostades hindab elluviija, kas kavandatavatel tegevustel on potentsiaali mõjutada regionaalset arengut positiivselt sihtsektori tarbeks või mitte, asjakohasuse hindamisel kaalub elluviija läbi, kas tegevused on olnud piisavalt efektiivsed tagamaks soovitut tulemust. Näiteks kui elluviija korraldab teatud sektori ettevõtjatele koolitust, siis saab ta tegevuskava koostamisel analüüsida, kus Eestis sihtsektori esindajad paiknevad. Kui sihtsektori esindajad paiknevad üle Eesti, ning erisus puudub saab elluviija kaaluda ürituse läbiviimist mõnes ääremaa piirkonnas, et anda selle piirkonna ettevõtjatele osalemises eelis. Samas kui sihtsektori esindajad on koondunud kõik vaid ühte piirkonda, siis on ebamõistlik korraldada üritust teises regioonis kui sihtsektorite enda paiknemine. Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid teiste horisontaalsete põhimõtetega: sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus. Sealjuures võimalusel pööratakse tegevustes tähelepanu ettevõtluses alaesindatud rühmade (nt naised, vanemaealised) suuremale kaasamisele. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete suunas ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Riive puudumine tähendab, et tegevuskavasse arvestatud alamtegevustel ei tohi olla negatiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Tegevuskava koostamisel otsib koostaja võimalust, kuidas lisaks neutraalsele mõjule saab tegevus avaldada ka positiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Selleks indikeerib elluviija tegevuskavas ära tegevused, mis võiksid panustada mõnda horisontaalsesse teemasse, ning sellest tulenevalt disainib tegevuse selliselt, et tegevuse mõju oleks positiivne. Toetusskeemi elluviimisel tuleb elluviijal järgida riigihangete seadust; tagada toetusskeemi elluviimiseks vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse olemasolu; tagada kulu- ja maksedokumentide eristatus muudest kulu- ja maksedokumentidest; säilitada teostamise dokumentatsioonid, tagada programmi elluviimise käigus seotud vara säilimine ja sihtotstarbeline kasutammine vähemalt 5 aasta jooksul programmi abikõlbulikkuse perioodi lõppemisest; võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja kontrolli; osutada igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks ning esitada asjakohased dokumendid; maksta tagasinõutav toetus rakendusasutuse poolt märgitud summas ja tähtajaks tagasi ning oluline on silmas pidada, et elluviijal on kohustus täita ka teisi ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi. Näiteks on elluviija kohustatud määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 toodud nõuete kohaselt juhul kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava muutmiseks, sealhulgas õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ärajätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida tegevuskavasse tehtavate ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses veendumiseks. Punkt 13. Aruandlus Toetusskeemi elluviija on kohustatud koostama vahearuannet sagedusega üks kord aastas ning esitama selle rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks. Lõpparuanne esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega. Käskkiri toob välja ka vahe- ja lõpparuandes kajastatava minimaalselt nõutava informatsiooni. Muuhulgas on selliseks informatsiooniks ka muu toetuse elluviimisega seotud teave. Muu teabe alla kuulub näiteks esialgsed hinnangud tegevuskava eelarve täitmise kohta, ning võimalusel hinnang mis mahus ja millised tegevused olid teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused ja millised tegevused olid innovatsiooni toetavad tegevused. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruanded ettenähtud vormil ja tähtaegadel. Punkt 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus otsuse nõuda elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi. Finantskorrektsiooni otsuseid teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. Punkt 15. Riigiabi Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele. Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed kasusaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kaudsele kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud hüvitamisviise, vaid riigiabi summa määratakse üksnes otsesete kulude alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale jagades koolitusega seotud otsesed kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva määrusega (EL) 2021/1058. Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele järgmiselt:  Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele: o Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 5 “Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos käskkirja erieesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava TAIE-ga. o Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse. Lisaks on seletuskirja peatükis 4 toodud käskkirja mõjude kirjeldused.  Kooskõla tegevuste põhjendatusega. o Taust käskkirja sekkumiste vajalikkuse kohta: 2021.a oli Eesti tööviljakus 86,7% ELi keskmisest, 2020.a eesmärk (80%) täideti edukalt ning nüüd liigutakse 110% poole, mis on 2035. aasta eesmärgiks. 2021.a andmetel moodustab tööstussektor 20% töökohtadest ja 20% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 56% ELi keskmisest. See näitab madalat positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja sektori vähest teadmusmahukust. Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade arv ja investeeringute kaasamisvõime on suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on endiselt puudulik. Vaid väike osa ettevõtetest investeerib TA-sse (370 ettevõtet 2021.a), investeeritud summad ei ole suured – 2021. aastal kokku 314 mln eurot. Põhjused, miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri, on TA-sse investeerimise universaalsed turutõrked nagu pikad tasuvusperioodid, investeeringute tasuvuse risk ja sellega kaasnev riskikartlikkus. Eesti erasektori T&A kulud (2020.a 0,98% SKPst) jäävad ELi keskmisest maha. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega võrreldes väike (2020.a ELis 0,86% kogu tööjõust ja Eestis 0,41%). Teadussüsteem on tugevalt orienteeritud akadeemilistele tulemustele. T&A teenuste turg on väike ja killustunud. Kohalike ressursside väärindamine on piiratud, neid eksporditakse väikese lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui Eesti on digitaalsete avalike teenuste valdkonnas ELis juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia  integreerimine erasektorisse (20. koht ELis). Et soodustada erasektori TA mahtu ning edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtete võimekust arendada TA-le tuginevaid ärimudeleid ja toetada suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtjaid. Erasektori ja teadusasutuste koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte teadustöötajate ja ettevõtjate vahel. Kestliku (kliimaneutraalse) tarbija kuvandi loomiseks tuleks kujundada teadlikkust ja hoiakuid koolitus- ja teavitustegevuse kaudu. Analüüside kohaselt esineb puudusi TA ning innovatsiooni juhtimises, koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides, eriti arvestades missioonipõhise innovatsioonipoliitika rakendamist ja avaliku sektori aktiivsema rolli võtmist struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses. Tuleb kasvatada osapoolte koosloomevõimekust. Tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis osalejate võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste ringkondade koostöö tugevdamisele. Teadussüsteemi, ühiskonna ning majanduse arengu vajaduste vaheliste ebakõlade vähendamiseks on vaja süsteemseimaid muutusi, sh sektoritevahelist koostööd. o Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel, kuna sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile. Sekkumised aitavad kaasa nutika spetsialiseerumise valdkondadele. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud punktis 3, koos selgitusega kuidas teostatakse näitajate seiret. Käskkirja tegevuste mõjusust on hinnatud läbi käskkirja mõjude peatüki nr 4. o Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Tagamaks tegevuste ajakavalist teostatavust koostatakse iga- aastane detailsem tegevuskava.  Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega o Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidud sarnaste sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2017 rakenduskava koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud eesmärke. o Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud toetudes muu hulgas valdkondliku arengukava TAIE eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste eelarve maht on hinnatud toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades ligikaudset  teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus tagatakse muutuvates majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava koostamise käigus, milles kujundatakse detailsem eelarve vastavalt detailsematele tegevustele. Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi sarnaste meetmete rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel). o Elluviijale ei teki toetusskeemi tulemusel püsikulusid, mis vajaksid rahastamist abikõlbulikkuse perioodi järel.  Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia o Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 5. o Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks EIS, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna EIS on Riigihanke seaduse § 5 lõike2 punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. Elluviijal puudub vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS-i puhul ei ole tegemist ettevõtjaga vaid riigiasutatud sihtasutusega, mis täidab ministeeriumi poolseid ülesandeid. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 15 ning vastavas punktis käskkirja seletuskirjas.  Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega o Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja peatüki 2 punktis 2, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete näitajatesse. o Tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega on põhjalikumalt kirjeldatud seletuskirja peatükis 6. Tegevuste elluviimise konkreetsed alategevused käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse iga-aastases tegevuskavas (edaspidi tegevuskava). Tegevuskava koostamisel tagatakse kooskõla 2021‒2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumitega. Kõik tegevuskavas olevad projektid peavad panustama käskkirjaga seotud Eesti 2035 sihtidesse ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 eesmärkidesse. Tegevuskava tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Tegevuskava moodustamisel arvestatakse: 1. Rahastatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse tegevuste panust meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast tegevuste lõppu. Lisaks hinnatakse tegevuste panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse. 2. Rahastatavate tegevuste põhjendatust. Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud; kas tegevuse sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; kas tegevused võimaldavad saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Hinnatakse, kas seos eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad ning innovaatilisi lahendusi soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 3. Rahastatavate tegevuste kuluefektiivsust. Hinnatakse, kas tegevused/lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks, sealhulgas kas lõppsaaja poolne osalustasu on vajalik, ning kui jah, siis milline tasu on kuluefektiivne. Hinnatakse, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud. Tegevustega ei teki vajadust järgnevate püsikulude rahastamiseks. 4. Suutlikkust rahastatavaid tegevusi ellu viia. Hinnatakse, kas tegevuste tegijal on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikust tagades. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Tegevuskava koostamisel analüüsitakse, kuidas on võimalik parimal moel võtta arvesse ja aidata kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustada seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. 4. Käskkirja mõjud Toetusskeem juhindub rakenduskavast ning TAIE arengukavast. Tegevussuuna „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ raames ellu viidavate tegevuste tulemusel avaldub järgmine mõju:  Paraneb ettevõtjate juhtimiskvaliteet, mille tulemusel tehakse targemaid otsuseid ja kasvab ettevõtja loodav lisandväärtus, mis on ka TAIE arengukava peamine eesmärk;  Suureneb vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid järgivate ettevõtjate hulk ja süveneb vastutustundlikum toimimine;   Paranevad ettevõtjate temaatilised valdkondlikud kompetentsid, mis võimaldavad kasvatada ettevõtja konkurentsivõimet ning teadmus- ja tehnoloogiamahukust;  Suureneb ettevõtlusalane teadlikkus ja ettevõtlikkus ühiskonnas laiemalt. Toetusskeem avaldab ettevõtjate rahvusvahelistumisele alljärgnevat mõju:  soodustatakse Eestis juba väljaarendatud TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu ning luua eeldused uute toodete ja teenuste arendamiseks ja müügiks kõrgema lisandväärtusega valdkondades ja turgudel. Toetatakse ettevõtteid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimise toetamisega, et soodustada ettevõtjatevahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks;  arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), sealhulgas arvestades e-kaubanduse võimalusi;  toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmise, EIS välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu;  soodustatakse ettevõtjate investeeringuid uute geograafiliste ja tooteturgude hõivamiseks;  suurendatakse Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu;  tugevdatakse Eesti integreeritust EL-i ühtse turuga, vähendatakse kaubandustõkkeid ja liigset halduskoormust, et soodustada ekspordiambitsiooniga ettevõtjate piiriülest tegevust (sealhulgas avaliku halduse digiteerimine, parem teabevahetus ja nõustamine);  toetatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute kaasamist eelkõige TAIE fookusvaldkondades;  kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades, sealhulgas tagades sobivad finantseerimisvõimalused ning suunatakse rohkem ressurssi ja toetusi regioonidesse, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt. Ettevõtjate innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse suurendamise toetusskeemi jõustumine võimaldab Eesti ettevõtjatel saada teadmisi ja kasvatada võimekust teadmusel- ja tehnoloogial põhineva ettevõtluse alustamiseks, arendamiseks ja elluviimiseks. Teadmiste ja võimekuste kasvatamine on oluline, et tekiks rohkem ettevõtjaid, kes on suutelised looma teadmus- ja tehnoloogiapõhiseid tooteid ja teenuseid, mis annavad kõrgema lisandväärtuse ja toovad suuremat kasu nii ettevõtjale kui ka riigile. Elluviija poolt sekkumise raames pakutavad teenused võimaldavad ettevõtjal saada paremini kätte tema ettevõtlusega ja arenguvõimalustega haakuvat informatsiooni vajalikul kontsentreeritud kujul, et oleks võimalik kiiremini ja vähemate ettevõtja ressurssidega jõuda lühema aja jooksul kiirema arenguni. Toetusskeemi mõjul peaks suurenema ettevõtjate hulk, kelle teadmised ja huvi teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kohta suureneb, kes teavad, mis viisil ja millistes suundades on võimalik teadmus- ja tehnoloogiapõhist ettevõtlust arendada ning saada selle elluviimiseks vajalikke teadmisi ja kompetentse. Toetusskeemi tulemusel lisandub ettevõtjaid, kellel kompetentside tõusu ja inimressursi kättesaadavuse tõusu tõttu kasvab võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi. See on eelduseks järgmise põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti majanduses. Innovaatiliste riigihangete tegevuste elluviimine suurendab avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana. Igal aastal suunatakse riigihangete kaudu ettevõtlusse üle 3 miljardi euro, mis moodustab suurusjärgus 30% riigieelarve kulude mahust ja 12-13% Eesti SKP-st. Avalikul sektoril on seega turu mõjutamiseks arvestatav ostujõud, mille sihipärase haldamisega on võimalik ergutada turul innovatsiooni, suunata ettevõtjaid arendustegevustele ning saada vajadustele paremini vastavaid teenuseid ja tooteid. Olemasoleva potentsiaali realiseerimise ehk avaliku sektori hangete ostujõu efektiivsema kasutuse oluline võtmetegur on nn targa tellija olemasolu, kes oskab kirjeldada hankevajadusi probleemipõhiselt, on teadlik turul pakutavatest lahendustest ning turuosaliste arendusvõimekustest ning oskab täpsustada ja juhtida selliste lahenduste tellimiseks vajalikke protsesse läbi projekti kogu elutsükli. See tähendab, et avalik sektor, mis on hangete kaudu turul samuti klient, ostab nn nõudliku kliendina tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis eeldavad ettevõtjailt arendustegevusi. Sellise lähenemisega on avalik sektor uute või oluliselt uuendatud toodete, teenuste ja lahenduste esmane klient, andes ettevõtjatele referentsi hanke tulemusel valminud toote, teenuse või lahenduse edasi müümiseks. Seega mõjutab edukas nõudluspoole innovatsioonipoliitika ettevõtlust mitmeti, näiteks pakkudes arendustegevuse toetust, esmase kliendi ja tööde referentsi, mida kasutada turul edaspidi. Suurendades avaliku sektori nõudlust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni järele, luuakse turgu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks. Tugevdades avaliku ja erasektori koostööd innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtul, tuues kokku nii nõudluspoole kui ka võimalikud pakkujad, tagatakse, et ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemine oleks võimalikult efektiivne. 5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu sätestab toetusskeemi seose prioriteetse suuna teiste meetmete, meetme sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele või millesse tegevused panustavad. Seos sama erieesmärgi teiste toetusskeemidega: Meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks. Käesolev toetusskeem ja starditoetus täiendavad teineteist, kuna nimetatud starditoetuse saamisele eelnevalt peab olema alustav ettevõtja MAKs eelnõustamises käinud ning toetuse saamisele järgnevatel aastatel peab ettevõtja käima MAKs arengunõustamisel. Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist aidates kaasa Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käesoleva toetusskeemi raames tehakse erinevaid teavitus- ja turundustegevusi Eesti maine tõstmiseks, mis on oluline ka turisminõudluse valdkonnas. Seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“. Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine täiendab käesolevat ettevõtlusteadlikkuse sekkumist, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks. Seos sama erieesmärgi teiste meetmetega: Seos Riigikantselei poolt elluviidava meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ tegevusega „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“. Nõudluspoole innovatsioonipoliitika instrumendid panustavad samuti TAI teadlikkuse ja võimekuse suurendamisesse. Innovaatiliste riigihangete tegevustes tehakse tihedat koostööd Riigikantseleiga ning tegevused panustavad otseselt Riigikantselei meetme eesmärkide saavutamisse läbi info jagamise, teavitus- ja nõustamistegevuste pakkumise ning erasektori ja avaliku sektori vahelise dialoogi tekitamise. Seos valdkondlike arengukavadega: „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: tõstetakse ettevõtlusteadlikkust ja suurendatakse ettevõtjate võimekust oma toodangut eksportida. Lisaks aitab toetusskeem kaasa ettevõtjate teadmiste ja kompetentside arendamisele, et panustada senisest enam efektiivsuse kasvule ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele. Selleks panustatakse käesolevas toetusskeemis otseselt tootmisalase efektiivsuse arendamisse. Toetusskeem aitab kaasa teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kasvule ning suurema lisandväärtuse ja sellest tulenevalt kõrgemate sissetulekute ja heaolu taseme saavutamisele kõikjal Eestis. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035”– strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe strateegiat edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi. Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele. 6. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele Käskkirjas toodud tegevuste mõju horisontaalsetele põhimõtetele on valdavalt toetav. Horisontaalsed Mõju põhimõtted Tasakaalustatud Toetav mõju: Toetusskeemis tegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondade regionaalne areng vaheliste erisuste vähendamisega. Eesti ettevõtjate konkurentsivõime on piirkonniti erinev. Piirkondlikud erinevused on olemas ka lisandväärtuse, ekspordi, teadus- ja arendustegevuse rakendamise suutlikkuse ning ettevõtluse valdkonnas. Käskkirja panust regionaalsete erisuste vähendamisse mõõdetakse näitajaga "Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Lisaks jälgitakse käskkirja tegevuste elluviimisel ka näitajat „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, kuid antud mõõdik ei ole toodud horisontaalse teema mõõdikuna vaid otseselt seotud käskkirja põhilise arengukava TAIE eesmärkide täitmise jälgimisega. Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes 2020.a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk- Eesti piirkondades kõigest 51-56% vahele ning viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim Saaremaal 45%). Kõige kiiremas tempos on ELi keskmisele lähemale liikumas jätkuvalt Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3 piirkondade lähenemine on aastatel 2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja Viljandi maakond (2 aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%). Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538 euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida- Virumaa ettevõtete lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted. Kuigi viimastel aastatel vähenenud, on siiski endistviisi suured piirkondlikud erinevused ka ettevõtete ekspordi näitajates. Kui kaupade ja teenuste eksport ulatub 2021.a seisuga Ida-Virumaal ja Harjumaal umbes 300 tuhande euro kanti, siis Läänemaal vaid alla 90 tuhande eurot ettevõtte kohta. Vaatamata suurtele piirkondlike erisustele on käskkirja alusel elluviidavate tegevuste järgi vajadus üle-eestiliselt, kuna Eesti loodav lisandväärtus jääb endiselt alla Euroopa Liidu keskmist. Üle-eestiliste teenuste pakkumise kaudu tekitatakse ka võimalus ülekandeefekti tekkimiseks, kus juba koolitatud ettevõtjad inspireerivad ka teisi ettevõtjaid koolitustel osalema. Seda edendatakse läbi kommunikatiivsete alategevuste. Eelmise perioodi sarnaste sekkumiste puhul puudusid regionaalse tasakaalu edendamise põhimõtete juurutamine käskkirja tegevustes, ning lähtuti ainult sihtsektorite spetsiifikast. Sellest tulenevalt ei ole kogutud eraldi regionaalset jaotust käskkirja alategevustest tulenevate teenuste kasutajate regionaalse jaotumise kohta. Käskkirjaga hõlmatud sekkumiste seast võib eeldada, et kõige otsesem panus võib tuleneda ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse ja ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise sekkumiste alategevustest. Nende tegevuste osas oodatakse elluviijalt tegevuste kavandamist selliselt, et need aitaksid vähendada piirkondlikke erisusi tervikuna. Käskkirjaga toetatavad tegevused lähtuvad TAIE fookusvaldkondade vajadustest, ning käskkirjade tegevuste elluviimisel lähtutakse eelkõige sektori vajadustest. Teatud sektorid võivad olla esindatud vaid mõnes regioonis ning nende puhul ei jaotu kasusaajad ühtlaselt üle Eesti. Näiteks ei ole selline erisuste tegemine mõistlik sektorites, mis sõltuvad suuresti kohalikust toorainest, mis võib paikneda läbi Eesti regioonide ebaühtlaselt. Sellised sektorid on näiteks maavarasid toorainena kasutavad ettevõtjad või metsa- ja puidutööstus. Sellest tulenevalt hinnatakse iga alategevuse potentsiaali panustada eraldi ning kui panustamine on mõistlik ja asjakohane siis seda ka tehakse. Tänapäevasel infotehnoloogia ajastul võimaldatakse ka enamike pakutavate teenuste kättesaadavust veebilahenduste kaudu, millest tulenevalt on regionaalselt ääremaalised piirkonnad samuti hõlmatud  teenustega. Elluviija julgustab madalama osalusaktiivsusega piirkondade ettevõtjaid seda võimalust igakülgselt kasutama. Teadlikkuse alaste tegevuste elluviimisel tehakse vajadusel koostööd maakondlike arenduskeskustega, tagamaks paremat regionaalset katvust ning informeeritust ja ligipääsetavust teenustele igas regioonis. Vastutustundlikkuse kasv ettevõtluses on regionaalselt neutraalse mõjuga või kergelt positiivne, soodustades ettevõtjate panustamist kogukondadesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste konkreetsed alamtegevused koos oodatava panusega regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks, täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Elluviija toob tegevuskavas välja regionaalse tasakaalu suurendamisse panustavad tegevused ning hindab aruandluse käigus nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks, tuues välja ka kasusaajate piirkondliku jaotuse. Keskkond ja kliima Toetav mõju. Toetusskeemi raames elluviidavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestatakse keskkonnahoiu ja kliima temaatikaga, sealhulgas pakutakse messide valikul ettevõtjatele välja ka energiasäästu ning ressursside parema kasutuse temaatilisi messe. Lisaks kaasatakse üritusele ka selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid. Toetusskeemi tegevused seonduvad keskkonna- ja kliimapoliitikaga nutika spetsialiseerumise kasvuala – ressursside efektiivne kasutamine – kaudu. Lisaks võib uute innovaatiliste ettevõtjate ja teenuste/toodete turule toomise kaudu panustada nii kliimamuutuste leevendamissesse kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemisesse. Käskkirja alusel elluviidavad tegevused on ellu kutsutud mh otseselt kestlikkuse kasvatamiseks ning rohepöörde soodustamiseks, mistõttu läbiv keskkonnamõju on positiivne. Ühtlasi loob see uusi ja innovaatilisi ärimudeleid ja -võimalusi ning kasvatab seekaudu ettevõtjate konkurentsivõimet. TA ja innovatsiooni edendamine võib potentsiaalselt panustada nii vajalike kliimamuutuste leevendamise kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemise tehnoloogiate arengusse. Innovatsioonihangete edendamine annab avalikule sektorile rohkem tööriistu tegeleda muutuvas kliimas uute oludega, mille tarbeks on vaja leida uusi innovaatilisi lahendusi, mis täna veel turul ei pruugi kättesaadavad olla Vastutustundliku ettevõtluse oluline komponent on ka kestlikkus ja keskkonnahoidlikkus. Elluviidavad tegevused toetavad otseselt rohelisuse ja vastutustundlikkuse kasvu, muutes ettevõtjate toimimist ja juhtimist keskkonnahoidlikumaks. TAI teadlikkuse edendamine suurendab uute  tulevikutehnoloogiate turule tulekut, mis sõltuvalt valdkonnast võivad mängida rolli kliimaneutraalse energiatootmise suunas liikumisel. Läbi keskkonna- ja kliimateemadesse panustamise panustavad ka käskkirja tegevused Euroopa Liidu Rohelisse kokkuleppesse. Rohelises kokkuleppes kasutatakse järjepidevalt kõiki poliitilisi hoobasid: reguleerimine ja standardimine, investeeringud ja innovatsioon, riiklikud reformid, dialoog sotsiaalpartneritega ja rahvusvaheline koostöö. Uued tehnoloogiad, säästvad lahendused ja murranguline innovatsioon on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel määrava tähtsusega. Selleks et ELil oleks jätkuvalt konkurentsieelis keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas, peab ta märkimisväärselt suurendama uute tehnoloogiate ulatuslikku kasutuselevõttu ja tutvustamist kõigis sektorites ja kogu ühtsel turul, luues uusi uuenduslikke väärtusahelaid. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad nii kaudselt kui ka otseselt uute tehnoloogiate arengusse ning seeläbi ka Rohelise kokkuleppe eesmärkidesse. Seeläbi panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“. Sooline Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku võrdõiguslikkus, mõju soolisele võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning võrdsed võimalused, vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane. Käskkirjaga ligipääsetavus hõlmatud tegevuste konkreetsed alamtegevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Tegevuskava moodustamisel arvestatakse projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Tegevuskava tegevused peavad olema mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagama, et valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Elluviija peab tegevuskavas käsitlema ka seoseid horisontaalsete põhimõtetega: sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtetega ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Sooline võrdõiguslikkus. Toetav mõju. Toetatavad tegevused aitavad kaasa naiste osaluse suurendamisele ettevõtluses läbi nende ettevõtlusaktiivsuse ja -teadlikkuse suurendamise ning ettevõtluspotentsiaali realiseerimise. Uued tehnoloogiad ja ärimudelid ning sellega seotud teadlikkuse (sh innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna) ja kompetentside kasvatamine on üks sihtidest, mille osas positiivne muutus ellu kutsuda. Lahendus toetab naiste huvi tegutseda kõrgema kasvupotentsiaaliga innovaatilises ja kõrge lisandväärtusega ettevõtjates. Samuti aitavad tegevused kaasa naiste loodud  ettevõtjate konkurentsivõime kasvule. Kõikides tegevustes pööratakse läbivalt tähelepanu naiste, kes on ettevõtluses alaesindatud, suuremale kaasamisele. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele võrdsusele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane. Tegevuste panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jälgitakse EE2035 näitajaga „soolise võrdõiguslikkuse indeks“. Võrdsete võimaluste loomine vähemusrühmadele. Toetav mõju. Tegevuste eesmärk on infoühiskonnas toimetulekuks vajaliku teadlikkuse ja teadmiste omandamine ning täiendamiseks võimaluste loomine, et luua eeldused e-teenuste võimalikult turvaliseks ja laialdaseks kasutuselevõtuks kõigi sihtgruppide seas. Teavitustegevustes arvestatakse eri sihtrühmade eelistatumate ja enimkasutatavate infokanalitega. Samuti arvestatakse toetusskeemi raames korraldatud tegevuste puhul, et toetatavates tegevustes osalemine oleks võimaldatud kõigile, inimestele olenemata nende vanusest, rahvusest, puudest jt tunnustest. Käskkirja alusel elluviidavate tegevuste üks fookusi on vastutustundliku ettevõtluse edendamine erinevate selleks ellu kutsutavate tegevuste abil ja võimalusel vastavaid sotsiaalpartnereid võimestades. Ettevõtluse üldine vastutustundlikkuse kasv ja paranenud juhtimiskvaliteet adresseerib otseselt võrdsete võimaluste temaatika senisest paremat ja tõhusamat rakendamist ettevõtja igapäevases toimimises. Tegevuste panust võrdsete võimaluste edendamisse jälgitakse EE2035 näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“. Ligipääsetavus. Toetav mõju. Tegevused on ligipääsetavad ning läbivalt on rakendatud kaasava disaini põhimõtteid. Kõikide tegevuste rakendamisel järgitakse kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Üritustel ja koolitustel tagatakse ligipääsetavus füüsilisele keskkonnale, infole ja kommunikatsioonile nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Vastutustundlikkus on üks tegevuste suundasid ning läbivalt rakendatakse kaasava disaini põhimõtteid.“ DNSH ja DNSH ja kliimakindlus on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. kliimakindlus Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. 7. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises. 8. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. Käskkirjas toodud erieesmärgi nr 1 sekkumiste elluviimine jõustub kui 2021–2027 perioodi rakenduskava erieesmärgi temaatiline eeltingimus on täidetud. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Välisministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Riigikantseleile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tähtaegselt saabus Haridus- ja Teadusministeeriumi kooskõlastuskiri, Välisministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid vaikimisi. Pärast tähtaega saabusid Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kooskõlastuskirjad märkustega. Arvamuse avaldamiseks esitati eelnõu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale ja TAIE juhtkomisjonile. TAIE juhtkomisjonile arvamuse avaldamiseks saadeti dokumendid teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjoni liikmetele, kes täidavad TAIE juhtkomisjoni rolli. Kaubandus-Tööstuskoda teavitas, et kommentaarid puuduvad. Arvamuse avaldamisi ei laekunud. Eelnõude infosüsteemi kaudu esitati üks avalik kommentaar. Märkustega arvestamine Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud Haridus- ja Teadusministeerium Eelnõu punktis 3 on viidatud tulemuste loetelule, kuid loetelu Arvestatud. Vorminduslikult viidatud punktis puudub. Samuti puudub riskihindamise tabelis tulemuste loetelu õige punkti real 12 viidatud keskkonnamõjude hindamise selgitus. juurde tõstetud tagasi. Riskide hindamise tabeli viidet uuendatud. Eelnõu punkti 8 kohaselt on tegevuste abikõlblikkuse algus 1. Kuupäevad ühtlustatud. Kuna jaanuar 2022, kuid seletuskirjas on see 1. oktoober 2022. Kuna tagasiulatuva rakendamise seletuskirja peatüki 8 kohaselt jõustub käskkiri allkirjastamisest, kuupäev jääb abikõlblikkuse mis on hilisem kui tegevuste abikõlblikkuse algus, peaks eelnõu perioodi sisse, pole täiendavate punktiga 8 olema kehtestatud ka tegevuste tagasiulatuva tingimuste kehtestamine vajalik. rakendamise tingimused. Seletuskirja punkti 10 kohaselt võib kulusid lugeda abikõlblikuks, Arvestatud. Eemaldatud viide, et kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva kulu tekkimine võib juhtuda 45 45 kalendripäeva jooksul. Juhime tähelepanu, et abikõlbliku kulu päeva peale abikõlbulikkuse tekkimine abikõlblikkuse perioodile järgneva 45 päeva jooksul on perioodi. vastuolus ühendmääruse § 15 lõike 1 punktidega 2 ja 3, mille kohaselt kulu peab olema tekkinud ja tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil. Eelnõu punktis 11.1 kehtestatud toetuse maksmise alused viitavad Arvestatud. Käskkirja punkti 11.1 laiemale maksete võimalustele, kui eelnõu edasine loetelu ja loetletud maksmiste aluseid seletuskiri võimaldavad. Eelnõu punktis 12 elluviija õiguste ja korrigeeritud. kohustuste loetelus puuduvad vara säilitamise ja sihtotstarbelise Punktis 12 elluviija õiguste ja kasutamise nõuded pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu ning üle kohustuste loetelus puuduvad vara 10 miljoni euro suurusega projektide teavituskohustuse säilitamise ja sihtotstarbelise regulatsioon, mis on seletuskirjas kirjeldatud. kasutamise nõuded, kuna käskkirjaga elluviidavate tegevuste raames ei hangita pikaajaliselt kasutatavat vara. Seletuskirja täpsustatud. Elluviija õiguste ja kohustuste loetelus, ei dubleerita juba seadusega otsekohalduvaid kohustusi, nende kohustuste täitmise vajalikkusele tuuakse tähelepanu seletuskirjas, kus selgitataksegi, et on silmas pidada, et elluviijal on kohustus täita ka teisi „perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse” ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi. Näiteks on elluviija kohustatud määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse  teavitamine“ §-s 2 toodud nõuete kohaselt juhul kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Teadus- ja arendustegevusega seotud aruandluse huvides palume Arvestatud sisuliselt. Käskkirja täpsustada, milline osa toetuse andmise tingimuste eelarvest raames tehtavad tegevused on klassifitseerub teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni kuluna TAI-d toetavad kulud. Käskkirjaga teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduse mõistes. Samuti ei anta toetust TAI läbiviimiseks ei ole eelnõu punktis 2.3. enamik kuludest teadus- ja vaid tõstetakse ettevõtjate arendustegevuse kulud. võimekust seda teha. Seletuskirja lisatud selguse huvides selgitus, et elluviija aruandluses toob muu teabe all välja esialgsed hinnangud tegevuskava eelarve täitmise kohta, ning võimalusel hinnang mis mahus ja millised tegevused olid teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused ja millised tegevused olid innovatsiooni toetavad tegevused. Rahandusministeerium Eelnõus puudub ühendmääruse paragrahv 41 lõike 1 punkti 3 Arvestatud. Täiendatud käskkirja kohane kirjeldus, millised toetatavad tegevused panustavad punkti 1.1 vastavate näitajatega ja tasakaalustatud regionaalsesse arengusse. Seega tuleb otsene täiendatud seletuskirja peatükk 2 panus tuua välja vähemalt järgmiste tegevuste puhul: 2.1. punkti 1 Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused ja 2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine. Piisavalt selgelt ei ole välja toodud ka eelnõu koostaja ootuseid a) Arvestatud. Käskkirja punkti elluviijale seoses panustamisega tasakaalustatud regionaalsesse 1.1 täiendatud arengusse, lähtudes TAT koostamise käigus tehtud analüüsist. Kui vastutus regionaalse tasakaalustatuse põhimõtte järgmise eest on jäetud elluviijale, tuleb eelnõusse lisada elluviija kohustus arvestada tegevuskava koostamisel vähemalt tegevuste 2.1 ja 2.3 puhul tegevuste mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule ning tuua tegevuskavas välja konkreetsed b) Arvestatud. Käskkirja punkti tegevused/põhimõtted, kuidas regionaalset tasakaalu edendatakse. Seetõttu tuleb: 12.1.3 täiendatud a) eelnõu punktis 1.1. täiendada teise lause sõnastust järgnevalt: „Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris “ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ ,"Väljaspool Harjumaad loodud c) Arvestatud. Käskkirja punkti SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise 13.5.2 täiendatud võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. b) eelnõu punkti 12.1.3 täiendada alljärgnevalt: vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1 nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning punktides 2.1 ja 2.3 nimetatud d) Arvestatud. Käskkirja punkti tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi 13.5.3 täiendatud vähendaval moel. c) punkti 13.5.2. lisada viide, et elluviija poolt kajastatakse vahe- ja lõpparuandes, et milline oli toetatud ettevõtjate piirkondlik jaotuse. d) lisada punkti 13.5.3. viide, et elluviija lisab vahe – ja lõpparuandesse hinnangu tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele. Seletuskirjas puudub sisuline analüüs regionaalsete erinevuste a) Arvestatud. Käskkirjas toodud kohta eelnõu valdkonnas. Minimaalselt tuleb seletuskirja välja regionaalse tasakaalustatuse täiendada järgnevaga: arengu mõõdikuks näitaja a) Regionaalse tasakaalustatuse horisontaalse teemaga "Väljaspool Harjumaad loodud seotud mõõdikuna on käskkirjas välja toodud „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“. Vajalik on SKP elaniku kohta EL 27 põhjendada mõõdiku valikut, kuna see erineb keskmisest“, mis on meetme meetmete nimekirjas toodud näitajast. nimekirjas toodud vastav näitaja.. b) Analüüsida valdkonna piirkondlikke erisusi vähemalt Horisontaalsete põhimõtete punkti valitud „Eesti 2035“ mõõdiku lõikes, aga soovitavalt seletuskirjas lisatud selgitus, et ka meetmespetsiifilisemate näitajate lõikes ning käskkirja tegevuste elluviimisel varasemate sarnaste sekkumiste rakendamise info jälgitakse ka näitajat „Tööjõu alusel, sh tuua välja piirkondlike erisuste peamised põhjused. tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, kuid antud mõõdik ei  c) Analüüsida võimalusi kavandada meetme tegevuste ole toodud horisontaalse teema elluviimist selliselt, et need panustaksid valitud „Eesti mõõdikuna, vaid otseselt seotud 2035“ näitaja regionaalsete erinevuste vähendamisse käskkirja põhilise arengukava (vastavate regionaalarengu juurprobleemide TAIE eesmärkide täitmise lahendamisse), valida välja sobivaim sekkumine (vt regionaalse mõju juhend) ning näidata, kuidas see aitab jälgimisega. valitud „Eesti 2035“ mõõdiku regionaalset b) Arvestatud. Täiendatud tasakaalustatust suurendada. Kuna tegevused on seletuskirja peatükki 6 erinevad, tuleb seda teha tegevuste kaupa. Kui osa vastustust regionaalselt tasakaalustatud lähenemise c) Arvestatud. Täiendatud eest jääb elluviijale, tuleb see eelnõus püstitada seletuskirja peatükki 6. Käskkirjas konkreetse ülesandena, alused, millest lähtuda (nimetada eritähelepanu vajavad piirkonnad, tegevuste ja seletuskirjas täiendatud elluviija eri regioonidele suunamise põhimõtted jne), aga kohustusi. kirjeldada seletuskirjas. Kui mõnel käskkirjas välja toodud tegevusel puudub Arvestatud. Täiendatud regionaalarengu puutumus, tuleb seda põhjendada. seletuskirja peatükki 6 Käskkirja eelnõu punktis 1.1.9 (ja edaspidi) on tegevuse Arvestatud. Täiendatud eesmärgina mainitud muu hulgas „toetada ettevõtja kasvu ja seletuskirja peatükki 2 punkti 1 laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel selgitusega, kellega on tegu välisesindajate võrgustiku kaudu“. Pole selge, mida täpselt välisesindajate puhul. Tegu ei ole mõeldakse „välisesindajate võrgustiku“ all. Vastavalt riigiabi turustusvõrgu loomise ega reeglitele on keelatud toetada ettevõtja eksporditegevust. Nimelt toimimisega. on üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 1(2)(c) ja komisjoni vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 1(d) sätestatud, et ekspordiabiks loetakse muu hulgas ka abi, mis on seotud turustusvõrgu loomise ja toimimisega (i.k establishment and operation of distribution network). Euroopa Komisjoni mitteametlike selgituste kohaselt võib turustusvõrguna (jaotusvõrguna) mõista mis tahes tüüpi süsteemina, mida ettevõte kasutab oma teenuste osutamiseks, kaupade müümiseks jne (kas lõpptarbijale või vahepealsele tegevuse tasemele). Näiteks on Euroopa Komisjon teinud Saksamaa meetme kohta osaliselt negatiivse otsuse just seoses ekspordiabiga (sh turustusvõrguga). Eelnõu osas 15 on selgitatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi Arvestatud. Mõisteid ühtlustatud. andmist. Pole selge, keda mõeldakse „abisaajate“ (sihtgrupi) all – Läbivalt kasutusel lõppsaaja. kas nendeks on lõppsaajad (vt eelnõu osa 7) või võivad abisaajateks teatud juhul olla ka elluviija poolt valitud partnerid või sihtgrupile teenuste (nt koolitused vms) osutajad – juhul, kui teenuse osutajaid ei valita nt riigihankega. Kui riigiabi või vähese tähtsusega abi saajateks loetakse lõppsaajaid ehk ettevõtjaid, siis tuleb seda eelnõu punktides 15.2, 15.3 jne täpsustada, nt p 15.2 osas järgmises sõnastuses: „Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi lõppsaajale….“. Samuti pole selge, kas „abi andja“ (vt punktid 15.4, 15.7) all on mõeldud elluviijat. Kuna riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine peab olema Arvestatud. Mõisteid ühtlustatud. läbipaistev, sh kes on abisaajad ja kes on abi andja, siis tuleb osa 15 täpsustada. Eelnõu punktis 15.3 tuleb täpsustada, et nõustamiseks antavat abi Arvestatud. Täiendatud käskkirja üldise grupierandi määruse artikkel 18 ja messidel osalemiseks punkti 15. antavat abi artikkel 19 alusel saab anda vaid VKEdele. Eelnõu ossa 15 (või ossa 10) tuleb lisada ka säte riigiabi abikõlblike kulude kohta, nt järgmises sõnastuses: „Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3 sätestatud kuludele.“ Käskkirja eelnõu punktis 9 on välja toodud eelarved vastavalt Arvestatud. Käskkirja punkti 9 tegevustele, mis on kajastatud õigesti, kuid TATis ei ole mainitud täiendatud. kogu meetme eelarvet, EL toetuse osa ega ka nende jääki. Seega tuleb seletuskirjas punktis 9 täpsemalt välja tuua „EL toetuse osa“ meetmete kaupa, näiteks nii: Meetme 21.1.1.1 EL toetuse osa on 94 000 000 ning käesolev TAT moodustab sellest 22 312 000 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 71 688 000 eurot. Seletuskirja punktis 9 välja toodud lause „Käskkirjas kajastatud sekkumised on kajastatud vaid käesolevas käskkirjas ning lisanduvaid käskkirju nendele sekkumistele ei kehtestata.“ tuleb selgema aru saamise eesmärgil sõnastada järgnevalt: Käesolevas käskkirjas kajastatud sekkumiste raames lisanduvaid käskkirju ei planeerita. Seletuskirjas lk 9 algav indikaatorite tabel peab olema esitatud Arvestatud. Tegu oli seletuskirja peatükis 3 "Tulemused". Hetkel on tabel esitatus vormindusliku veaga. punktis 5 "Elluviija ja partner(id)", kus see ei ole asjakohane. Seletuskirjas kasutatavate mõistete puhul ei ole selgelt arusaadav, Arvestatud. Mõisteid ühtlustatud kas tegemist meetmega, sekkumisega, toetuskeemi, nii käskkirjas kui ka seletuskirjas. tegevuskavaga või tegevuste kogumiga ning milline on nende omavaheline seos. Terminit „meede“ (sh ka toetusmeede) on kasutatud erinevates tähendustes ning kontekstides. Seetõttu tuleb seletuskirjas termini „meetme(d)“ kasutus üle vaadata ning vajadusel täpsustada, mida all mõeldud on. Keskkonnaministeerium Arvestades toetuse andmise eesmärki ja poliitika arenguid Arvestatud sisuliselt. Seletuskirja Euroopa Liidus, ei ole käskkirjas piisavalt välja toodud horisontaalsete mõtete seoste roheleppest tulenevaid ambitsioone ja kohustusi. Seetõttu tuleks kirjelduses täiendatud selgitusi toetatavate tegevuste all detailsemalt välja tuua keskkonna- ja seostega Euroopa Liidu Rohelisele kliimaeesmärkidesse panustavate tegevuste toetamine ning Kokkuleppele. Horisontaalsete roheleppe seos. Samuti soovitame asendada sõna põhimõtetega arvestatakse iga- "keskkonnasõbralik" sõnaga "keskkonnahoidlik". aastase tegevuskava koostamisel ning käskkirja punkti 2 täiendatud: Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Lisaks täiendatud elluviija kohustust tegevuskava koostamisel. Iga-aastase alategevust tegevuskava koostamise eesmärk ongi jälgida nii turu kui ka poliitilist olukorda, millest lähtuvalt võimaldada käskkirja järgsete teenuste pakkumist võimalikult asjakohaselt vastavalt olukorrale, sh ka kliimaambitsioonikuse suurenemisele ajas. Keskkonnasõbralik asendatud keskkonnahoidlikuga. Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas tagatakse, et toetatavates Arvestatud. Täiendatud nii tegevustes osalevad ettevõtted on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ käskkirja punkti 2 kui ka vastavat põhimõttega. lõiku seletuskirjas. Riigi Tugiteenuste Keskus Käskkirja punkt 3 (tulemused) on puudulik ja viitab üksnes Arvestatud. sihtgrupile. Palun täiendada. Käskkirja punktis 7 on sätestatud isikud, kes võivad olla toetuse Arvestatud. Terminid ühtlustatud. lõppsaajateks. Punktis 15, mis käsitleb riigiabi ja VTA andmise tingimusi räägitakse abisaajatest ja seletuskirjas ka kasusaajatest. Parema arusaadavuse huvides palun kasutada punktis 15 sõnade "abisaaja" ja "kasusaaja" asemel terminit "lõppsaaja", mis on defineeritud ÜSS_2021-2027. Samuti soovitame seletuskirjas paari lausega põhjendada, miks elluviija ei ole riigiabi saaja. Käskkirja punktis 11 soovitame välja tuua, et toetuse maksmise Arvestatud. Punkti 11 täiendatud aluseks olevad kuludokumendid esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Käskkirja punkti 12 "Elluviija kohustused" juures soovitame Teadmiseks võetud. Selline viidata ka ühendmääruse § 10 ja 11. Oluline on tähele panna, et kohustus eksisteerib elluviijal ühendmääruse § 10 lg 1 punkti 16 kohaselt on elluviija kohustatud sõltumata käskkirjast, mistõttu rakendusüksusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu pole dubleerimine asjakohane. määruse (EL) 2021/1060 XVII lisa punktiga 25 esitama lõppsaaja Käskkirjaga hõlmatud tegevustes nime ja registrikoodi ning toetuse saaja ja lõppsaaja vahelise ei anta rahalist toetust edasi lepingu kuupäeva, numbri ja summa, kui toetust antakse edasi lõppsaajale. Arusaadavuse lõppsaajale. tagamiseks täiendatud seletuskirja punkti 7 Käskkirja punktis 12.1.13 viidatakse hindamiskomisjonide Arvestatud. Terminoloogiat koosseisudele, hindamiskriteeriumitele ja metoodikale. täpsustatud. Eemaldatud viide Eeldatavasti on need seotud lõppsaajatele toetuse andmisega, kuid hindamiskomisjonidele. käskkirja eelnõu teksti lugedes see ei selgu. Ühendmäärus § 43 lg Käskkirjaga hõlmatud tegevustes 1 punkti 3 kohaselt tuleb lõppsaajatele toetuse andmisel või ei anta rahalist toetust edasi tegevuste sihtrühmale teenuse osutamisel TAT käskkirjas lõppsaajale. Arusaadavuse sätestada ühendmääruse §-s 41 nimetatud asjakohased tagamiseks täiendatud seletuskirja tingimused, arvestades § 18 lõike 1 kohaseid nõudeid. Seega palun punkti 7 eelnõus täpsustada, kuidas lõppsaajate valimine korraldatakse ja millistele tegevustele toetust antakse. Vastav kohustus tuleneb ka seirekomisjoni kinnitatud projektide üldise valikumetoodika punktist 3.2, mille kohaselt juhul, kui käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks antakse toetust edasi lõppsaajatele, rakendatakse ühte punktis 1 kirjeldatud avatud taotlemise valikumetoodikatest. Eelnõu seletuskirja kohaselt lähtutakse käskkirjaga hõlmatud Arvestatud. Seletuskirja tegevuste elluviimisel rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud täiendatud. üldistest valikukriteeriumitest ja metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Seirekomisjoni kinnitatud projektide üldise valikumetoodika punkti 3.1 kohaselt tuleb käskkirja seletuskirjas kirjeldada, kuidas toetatavad tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Palume seletuskirja täiendada. Juhime tähelepanu sellele, et kuna käskkirjaga kinnitatavad Arvestatud. Seletuskirja peatükk 2 tingimused on vaadeldavad toetuse andmise tingimuste ja projekti punkti 5 täiendatud. sümbioosina, tuleb partnerite kaasamisel käskkirja muuta ja lisada Kooskõlastatud partnerite nimekiri nende nimed, tegevused ja eelarve. kehtestatakse käskkirja lisaga, partnerite valimise järgselt. Käskkirjas või selle seletuskirjas peab olema selgitatud, kuidas on Arvestatud. Selline kohustus tuleb tagatud elluviija ja rakendusüksuse funktsioonide osas kohususte Ettevõtluse ja Innovatsiooni lahusus. Sihtasutusel tagada. Juhime tähelepanu, et SFOSi üldisest meetmete, meetme Arvestatud. tegevuste seadistamise loogikast võib tuleneda see, et antud käskkiri tuleb SFOSi sisestada mitme projektina. Palun lisada seletuskirja eelnõu EL õiguse vastavuse juurde viide Arvestatud. Viide lisatud. Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevale määrusele (EL) 2021/1058. Avalik kommentaar - Marge Pihlapuu Seletuskirja kohaselt "soodustatakse Eestis juba väljaarendatud Ühendmääruse § 40 lg 2 ütleb, et TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu [...] ja toetuse andmise tingimuste aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade käskkiri koostatakse, kui tegevusi teeb ja tulemuste saavutamise eest hankimise toetamisega." Käskkirjas ei ole aga ettevõtete vastutab elluviija. Kui tegevusi sertifikaatide ja müügilubade toetamine nimetatud abikõlbliku teeks (sertifikaati taotleks) kuluna. Kas tohib selle kulu arvata "muude ekspordiks vajalike ettevõtja, siis tulemuse eest tegevuste" alla või ei ole see abikõlbulik? vastutaks ka ettevõtja. Käskkirjas (ja seletuskirjas) on mõeldud „Toetatakse ettevõtteid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimise toetamisega, et soodustada ettevõtjate vahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks“ lause all mitte riigilõivude või muude tasude maksmist, vaid elluviija poolset tuge, mis tähendaks juhendamist ja nõustamist, kuidas neid sertifikaate saada. Ka seletuskirja reguleerimisala punktis (lk 5) selgitatakse, et „ arendatakse innovatsiooni (sealhulgas toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (mh kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelise koostöös ja programmides osalemiseks).“. Vaadates käskkirja, seletuskirja, kulusid, tegevusi, siis on võimalik, et küsimus on tekkinud sellest, et aetakse sassi sõnad tugi ja toetus, st tugi ongi toetus, kuid mitte rahaline toetus, vaid tugi info mõttes. Selguse huvides on abikõlbulikud kulud selgelt välja toodud ja kulude nimekiri väga detailselt kirjutatud. Sertifikaate ja lube saab hankida vaid ettevõtja, mitte EIS ettevõtja asemel. Seega eeltoodust tulenevat ei ole ettevõtete sertifikaatide ja müügilubade toetamine rahaline vaid informatsiooni andmine ning sellised kulud (nt ettevõtete sertifikaatide ja müügilubade riigilõivud) ei ole abikõlbulikud kulud.  KÄSKKIRI 10.02.2023 nr 26 Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise nr 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ ja sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine)“ rakendamiseks ning erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ning sekkumise nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.1. Toetuse andmise eesmärk Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 eesmärkide saavutamisele. 1 https://taie.ee/  2 Käskkiri panustab Riigikogu 12.05.2021 otsusega heaks kiidetud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse ning kliima ja keskkonnahoiu, regionaalarengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalsesse põhimõttesse. Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, "Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.1.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuse eesmärk on tõsta ettevõtjate ja potentsiaalsete ettevõtjate teadlikkust ning kasvatada nende võimekust: 1.1.1.1. kasvatada ettevõttes lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust; 1.1.1.2. juurutada ettevõttes kasvu toetavaid juhtimispraktikad; 1.1.1.3. rakendada ettevõttes jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid; 1.1.1.4. rakendada digitaliseerimist, keskkonnahoidlikkust ja innovatsiooni toetavaid lahendusi ja ärimudeleid; 1.1.1.5. kasvatada teadlikkust ettevõtja omanike vahetuse juhtimiseks; 1.1.1.6. kasvatada ettevõtlusaktiivsust, ettevõtlikkust ja loovust ühiskonnas. 1.1.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.2.1. aidata ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti; 1.1.2.2. arendada ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (näiteks seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), arvestades e-kaubanduse võimalusi; 1.1.2.3. toetada ettevõtja kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste ja -toetuste ning finantsinstrumentide kaudu; 1.1.2.4. suurendada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu; 1.1.2.5. maandada järjepidevalt tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringutega seotud riske, kaasates välisspetsialiste; 1.1.2.6. suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet. 1.1.3 Punktis 2.3. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.3.1. arendada teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) vajalikkusest ja võimalustest jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlike eksperte ja koostöökogusid;  3 1.1.3.2. suurendada ettevõtjate TAI võimekust innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu; 1.1.3.3. arendada innovatsiooni (toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- ja personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundada ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelises koostöös ja programmides osalemiseks). 1.1.4. Punktis 2.4. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.4.1 suurendada avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana; 1.1.4.2. suurendada avaliku sektori nõudlust TAI järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks; 1.1.4.3. tugevdada avaliku ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemiseks. 2. Toetatavad tegevused Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. 2.1. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused 2.1.1. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadmiste ja kompetentside suurendamise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 2.1.1.1. ettevõtlusega alustamine; 2.1.1.2. tegutsevate ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, ambitsioonikate ning uuenduslike ärimudelite loomine, arendamine ja rakendamine ning uuenduste elluviimisele suunatud hoiaku kujundamine; 2.1.1.3. ettevõtja omaniku vahetuse soodustamine; 2.1.1.4. ettevõtlusega seotud erinevates tegevusvaldkondades, ettevõtjate omavahelise ja ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö ja kogemuste vahetamise soodustamine nii Eesti siseselt kui ka välisriikides; 2.1.1.5. info- ja nõustamisteenuste, koolituste, seminaride, konverentside, pikaajaliste koolitus- ja nõustamisprogrammide pakkumine;  4 2.1.1.6. ettevõtjate konkurentsivõimet tõstvate praktikumide elluviimine, juhtimise, ärimudeli, tooteinnovatsiooni, tootmisprotsesside, väärtusahela innovatsiooni valdkondades; 2.1.1.7. erinevates vormides praktikavõimaluste arendamine nii Eesti kui ka välisriikide ettevõtjates; 2.1.1.8. teadmuse kasvatamine ja koostöö eesmärgil toimuvate kontaktreiside korraldamine; 2.1.1.9. arenduskoostöö ja ühistegevuste edendamine. 2.1.2. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadlikkuse suurendamise toetavad tegevused on järgmised: 2.1.2.1. ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine, ettevõtliku ja uuendusmeelse hoiaku ja ettevõtlusega tegelemise populariseerimine ühiskonnas, ettevõtlussõbralike hoiakute kujundamine, huvi tekitamine ettevõtlusteadlikkuse vastu, digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmine; 2.1.2.2. lühi- ja pikaajaliste teadlikkuse tõstmise ürituste, kampaaniate, konkursside, koolituste, infoseminaride, konsultatsioonide, teavitus- ja turundustegevuste läbiviimine. 2.1.3. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist toetavad tegevused on järgmised: 2.1.3.1. koolituste läbiviimine, parimate juhtimisalaste, sealhulgas rahvusvaheliste praktikate vahendamine ja juurutamine, mentorluse ning juhtimisteadmuse pakkumine ning vastavasisuliste veebimaterjalide ja keskkondade loomine ja arendamine; 2.1.3.2. ettevõtja innovaatilisuse kasvatamisele suunatud tegevuste kavandamine ja elluviimine; 2.1.3.3. ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamine ja praktikate juurutamine; 2.1.3.4. digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde läbiviimiseks vajalike tegevuste kavandamine ja elluviimine. 2.2. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine), mille alategevustena osutatakse järgmisi teenuseid: 2.2.1. turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks olulisim teave ja kontaktid), mille raames toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas info kättesaadavaks tegemise, vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, rahvusvaheliste ekspertide kaasamise, messidel osalemise, nõustamise, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste (sealhulgas seminaride ja konverentside) ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu; 2.2.2. turuteadlikkus (sealhulgas kasvuprogrammid ehk kompleksteenused ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks), mille raames: 2.2.2.1. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid;  5 2.2.2.2. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, seminaride, koolituste, nõustamise, õppereiside, kasvu- ja arenguprogrammide ning muude ekspordile kaasa aitavate teenuste ja toetuste kaudu; 2.2.3. turu nähtavus (ühisstendid, Eestit või konkreetseid sektoreid tutvustavad stendid, kontaktreisid, visiidid, pressireisid, delegatsioonide vastuvõtmine, turundusmaterjali loomine ja levitamine, sektoripõhine turundustoetus ning muud tegevused), mille raames suurendatakse Eesti ettevõtjate ja nende esindajate, erinevate sektorite ning Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning sihipärase kommunikatsiooni, reklaami ja turunduse kaudu; 2.2.4. ettevõtjate nõustamine välistalentide kaasamisel, välistalentide Eestisse meelitamine, nende toetamine relokeerumisel ja kohanemisel; 2.2.5. kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute riiki meelitamine ning rahvusvahelise oskusteabe kaasamine välisspetsialistide kaudu. 2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.3.1. TAI rolli suurendamine ettevõtjate ärimudelites, muuhulgas innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtjate teadlikkust TAI eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused); 2.3.2. TAI alase suutlikkuse suurendamine ja töötajate toetamine ning (välis-) spetsialistide ligimeelitamine; 2.3.3. osalemise toetamine rahvusvahelistes TAI-s, toetusprogrammides, koostöövõrgustikes ja strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates, asjakohastes võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine ning tugevdamine Brüsselis. 2.4. Innovaatilised riigihanked, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.4.1. info- ja nõustamisteenused informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.2. juriidilise ja valdkondliku ekspertiisi pakkumine informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.3. rahvusvahelistes võrgustikes osalemine ja infovahetus; 2.4.4. turudialoogide korraldamine avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahenduste leidmiseks ja konsulteerimiseks. 3. Tulemused Toetatavate tegevuste elluviimise tulemused punktis 6. nimetatud sihtgruppides: 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus  6 Alategevus Indikaatori Indikaator Algtase Vahesihttase Sihttase tüüp 2023 2024 2029 21.1.3.15 Rakenduskava Toetatavad 0 200 700 Ettevõtlusteadl väljundnäitaja ettevõtjad ikkus, (millest: sealhulgas mikro-, juhtimiskvalite väikesed, et ja keskmise vastutustundlik suurusega ja ettevõtlus suured ettevõtjad) Rakenduskava Mitterahalist 0 200 700 väljundnäitaja toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava Toetatavad 0 850 5000 21.1.3.11 väljundnäitaja ettevõtjad Ettevõtjate (millest: rahvusvahelis mikro-, tumise väikesed, toetamine (sh keskmise välisesindajat suurusega ja e võrgustiku suured arendamine, ettevõtjad) ühisstendidel arv osalemise Rakenduskava Mitterahalist 0 850 5000 toetamine, väljundnäitaja toetust ekspordialaste saavad kompetentsid ettevõtjad e ja VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 3000 võimekuse Rakenduskava on suurem arendamine; tulemusnäitaja lisandväärtus välisinvesteer töötaja kohta ingute ja välisspetsialis tide kaasamise toetamine) 21.1.1.11 Rakenduskava Toetatavad 0 500 1580 Ettevõtjate väljundnäitaja ettevõtjad TAI (millest: teadlikkuse mikro-, kasvatamine (TAI väikesed, keskmise  7 võimalused) ja suurusega ja TAI suured võimekuse ettevõtjad) tõstmine Rakenduskava Mitterahalist 0 500 1580 väljundnäitaja toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 500 tulemusnäitaja on suurem lisandväärtus töötaja kohta 21.1.1.15. Meetmete Tegevustes 0 300 900 Innovaatilised nimekirja osalenute arv riigihanked väljundnäitaja Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 5. Elluviija ja partner 5.1. Punktis 2. nimetatud tegevuste elluviija on riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 5.2. Punktis 2. nimetatud tegevuse elluviimiseks võib elluviija kaasa partnereid. Partnereid valitakse läbi efektiivsuse analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab valitud partnerid rakendusasutusega. Partneritega sõlmib elluviija partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri ja elluviija õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis. 6. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupid on: 6.1. ettevõtlusest huvitatud või ettevõtlusega alustada soovivad inimesed; 6.2. ettevõtjad; 6.3. ettevõtjate juhid, töötajad või omanikud; 6.4. olemasolevad või potentsiaalsed investorid; 6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused; 6.6. avaliku sektori organisatsioonid või nende töötajad.  8 7. Lõppsaaja Lõppsaajad on Eestis tegutsevad ettevõtjad, potentsiaalsed Eestis tegutsevad ettevõtjad, ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused ja avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.01.2022 ja lõpeb 31.12.2029. 9. Tegevuste eelarve Toetavate tegevuste eelarve on 113 509 624,95 eurot, millest ELi toetus on 89 088 000 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 747 858 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 3 673 766,95 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel järgmiselt: Eelarve jaotus 2021-2027 Euroopa Riiklik Oma- KOKKU Liidu kaasfinantseerin finantseering (100%) osalus g 21.1.3.15 6 139 000 877 000 (12,5%) 0 (0%) 7 016 000 Ettevõtlusteadlikkus, (87,5%) sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.) 21.1.3.11 Ettevõtjate 60 637 000 9 164 572 (12,5%) 3 673 766,9 73 475 338, rahvusvahelistumise (82,5%) (5%) 95 toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.) 21.1.1.11 Ettevõtjate TAI 19 840 000 10 000 000 0 (0%) 29 840 000 teadlikkuse kasvatamine (TAI (66,5%) (33,5%) võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (käskkirja p. 2.3.) 21.1.1.15 Innovaatilised 2 472 000 706 286 (22,2%) 0 (0%) 3 178 286 riigihanked (77,8%) (käskkirja p 2.4.)  9 KOKKU 89 088 000 20 747 858 3 673 766,9 113 509 624 ,95 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikud on punktis 2. sätestatud toetavate tegevuste elluviimisega seotud järgnevad kulud: 10.1.1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud; 10.1.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 54 punktile b; 10.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad. Lähetuskulud, päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses; 10.1.4. toetat avate tegevuste turuvajaduste analüüsimise, ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamise, uuringute, analüüside ja ekspertiiside läbiviimise, st nende tellimise, teostamise ning tulemuste avalikustamise kulud; 10.1.5 uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, sealhulgas uute kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud; 10.1.6. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel üritustel osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulud; 10.1.7. ürituste korraldamise kulude raames kulud esinejatele, moderaatoritele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, ligipääsetavuse tagamisele ning toitlustusele; 10.1.8. meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, ettevõtluskonkursside kulude raames ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise ning teabevahetuse edendamine ja tulemuste levitamise kulud; 10.1.9. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide koostamise, tootmise ja levitamise kulud, veebilehtede loomise ja arendamisega seotud kulud; 10.1.10. ürituste, messide ja näituste korraldamise kulud, m i l l e r a a m e s kulud neil osalemiseks, vajaliku tehnika soetamiseks või rentimiseks, stendi kujundamiseks ja ehitamiseks, stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud, registreerimis- ja osalemistasud; 10.1.11. õppereiside, kontaktreiside ja turundusürituste kulud, m i l l e r a a m e s ettevalmistuse, läbiviimise, osalemise ning tulemuste levitamise kulud; 10.1.12. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormidega seotud kulud, mille raames nende algatamise osalemise ning tulemuste levitamise kulud;  10 10.1.13. teavituskeskkondade loomise ja arendamise kulud; 10.1.14. tele- ja raadiosaadete, internetis levitatavate saadete ja materjalide jm avaliku meediaallika tootmise ja edastamise kulud; 10.1.15. tõlkekulud; 10.1.16. reklaami-, turundus- ja meediakulud; 10.1.17. koolituse modereerimise, auditi, nõustamise, mentorluse, juhendamise ja ekspordi- ja investornõunike tegevusega seotud kulud ja ekspertiisi tasud; 10.1.18. valdkondliku arendustegevuse ja võimekuse tõstmisega seotud koolituskulud; 10.1.19. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muud transpordi kasutamise põhjendatud kulud; 10.1.20. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 10.1.21. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49 tähenduses; 10.1.22. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 10.1.23. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 sätestatud teavitamisnõuete täitmisega seotud kulud. 10.2. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule järgmised kulud: 10.2.1. finants- ja pangakulud, mille raames finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 10.2.2. liiklusvahendi soetamise ja muud transpordi kasutamise põhjendamatud kulud; 10.2.3. kinnisasja soetamise kulud; 10.2.4. tegevuste elluviimisega mitteseotud kulud. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse §-dele 24–28. Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Toetuse maksmise aluseks olevad kuludokumendid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. 11.2. Abikõlblike kulude ning lõppsaaja osalustasu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. 11.3. Toetuse maksmise eelduseks on abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. 11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide protseduuridele.  11 11.5. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse. 12. Elluviija õigused ja kohustused 12.1. Elluviija kohustused: 12.1.1. koostab toetudes TAIE arengukavale toetusskeemi iga-aastase tegevuskava, arvestades käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, eelarve kulukohtade lõikes ning kooskõlastab selle rakendusasutusega; 12.1.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 12.1.3. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning punktides 2.1. ja 2.3 nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel; 12.1.4. koostab ja esitab punktis 13. nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni; 12.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 12.1.6. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le; 12.1.7. annab audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik tegevuste elluviimisega seotud andmed ja dokumendid ÜSS2021_2027 §-dele 23–27 ja nimetatud seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras; 12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 12.1.9. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõuete järgimise; 12.1.10. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat; 12.1.11. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt õigusaktides sätestatule; 12.1.12. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu struktuuritoetuste registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. 12.2. Elluviija õigused: 12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid rakendusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks; 12.2.2. vajadusel kaasata eksperte. 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on väiksem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 13.3. Vahe- ja lõpparuanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.  12 13.4. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon: 13.5.1. tegevuste aruandlusperiood; 13.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete (sealhulgas panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, ning lõppsaajate piirkondlik jaotus) kohta; 13.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele; 13.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave; 13.5.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse § 34–37 sätestatust. 14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. 15. Riigiabi 15.1. Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib lõppsaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele. 15.2. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi lõppsaajale (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 15.3. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Artiklite 18 ja 19 alusel antakse abi ainult väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE). 15.4.Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel elluviija poolt esitab lõppsaaja abitaotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed. 15.5. Üldise grupierandi määruse alusel määratakse abisumma lõppsaajaga seotud otseste kulude alusel ning abi summa ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 1 toodud piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel on abi määr 50%.  13 15.6 Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3 sätestatud kuludele. 15.7. Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 15.8. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates kava alusel viimase abi andmise päevast. 15.9. Toetusskeemi ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 15.10. Toetusskeemi ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  KÄSKKIRI 10.02.2023 nr 26 Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise nr 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ ja sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine)“ rakendamiseks ning erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ning sekkumise nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.1. Toetuse andmise eesmärk Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 eesmärkide saavutamisele. 1 https://taie.ee/  2 Käskkiri panustab Riigikogu 12.05.2021 otsusega heaks kiidetud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse ning kliima ja keskkonnahoiu, regionaalarengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalsesse põhimõttesse. Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, "Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.1.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuse eesmärk on tõsta ettevõtjate ja potentsiaalsete ettevõtjate teadlikkust ning kasvatada nende võimekust: 1.1.1.1. kasvatada ettevõttes lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust; 1.1.1.2. juurutada ettevõttes kasvu toetavaid juhtimispraktikad; 1.1.1.3. rakendada ettevõttes jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid; 1.1.1.4. rakendada digitaliseerimist, keskkonnahoidlikkust ja innovatsiooni toetavaid lahendusi ja ärimudeleid; 1.1.1.5. kasvatada teadlikkust ettevõtja omanike vahetuse juhtimiseks; 1.1.1.6. kasvatada ettevõtlusaktiivsust, ettevõtlikkust ja loovust ühiskonnas. 1.1.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.2.1. aidata ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti; 1.1.2.2. arendada ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (näiteks seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), arvestades e-kaubanduse võimalusi; 1.1.2.3. toetada ettevõtja kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste ja -toetuste ning finantsinstrumentide kaudu; 1.1.2.4. suurendada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu; 1.1.2.5. maandada järjepidevalt tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringutega seotud riske, kaasates välisspetsialiste; 1.1.2.6. suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet. 1.1.3 Punktis 2.3. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.3.1. arendada teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) vajalikkusest ja võimalustest jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlike eksperte ja koostöökogusid;  3 1.1.3.2. suurendada ettevõtjate TAI võimekust innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu; 1.1.3.3. arendada innovatsiooni (toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- ja personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundada ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelises koostöös ja programmides osalemiseks). 1.1.4. Punktis 2.4. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.4.1 suurendada avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana; 1.1.4.2. suurendada avaliku sektori nõudlust TAI järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks; 1.1.4.3. tugevdada avaliku ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemiseks. 2. Toetatavad tegevused Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. 2.1. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused 2.1.1. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadmiste ja kompetentside suurendamise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 2.1.1.1. ettevõtlusega alustamine; 2.1.1.2. tegutsevate ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, ambitsioonikate ning uuenduslike ärimudelite loomine, arendamine ja rakendamine ning uuenduste elluviimisele suunatud hoiaku kujundamine; 2.1.1.3. ettevõtja omaniku vahetuse soodustamine; 2.1.1.4. ettevõtlusega seotud erinevates tegevusvaldkondades, ettevõtjate omavahelise ja ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö ja kogemuste vahetamise soodustamine nii Eesti siseselt kui ka välisriikides; 2.1.1.5. info- ja nõustamisteenuste, koolituste, seminaride, konverentside, pikaajaliste koolitus- ja nõustamisprogrammide pakkumine;  4 2.1.1.6. ettevõtjate konkurentsivõimet tõstvate praktikumide elluviimine, juhtimise, ärimudeli, tooteinnovatsiooni, tootmisprotsesside, väärtusahela innovatsiooni valdkondades; 2.1.1.7. erinevates vormides praktikavõimaluste arendamine nii Eesti kui ka välisriikide ettevõtjates; 2.1.1.8. teadmuse kasvatamine ja koostöö eesmärgil toimuvate kontaktreiside korraldamine; 2.1.1.9. arenduskoostöö ja ühistegevuste edendamine. 2.1.2. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadlikkuse suurendamise toetavad tegevused on järgmised: 2.1.2.1. ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine, ettevõtliku ja uuendusmeelse hoiaku ja ettevõtlusega tegelemise populariseerimine ühiskonnas, ettevõtlussõbralike hoiakute kujundamine, huvi tekitamine ettevõtlusteadlikkuse vastu, digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmine; 2.1.2.2. lühi- ja pikaajaliste teadlikkuse tõstmise ürituste, kampaaniate, konkursside, koolituste, infoseminaride, konsultatsioonide, teavitus- ja turundustegevuste läbiviimine. 2.1.3. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist toetavad tegevused on järgmised: 2.1.3.1. koolituste läbiviimine, parimate juhtimisalaste, sealhulgas rahvusvaheliste praktikate vahendamine ja juurutamine, mentorluse ning juhtimisteadmuse pakkumine ning vastavasisuliste veebimaterjalide ja keskkondade loomine ja arendamine; 2.1.3.2. ettevõtja innovaatilisuse kasvatamisele suunatud tegevuste kavandamine ja elluviimine; 2.1.3.3. ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamine ja praktikate juurutamine; 2.1.3.4. digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde läbiviimiseks vajalike tegevuste kavandamine ja elluviimine. 2.2. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine), mille alategevustena osutatakse järgmisi teenuseid: 2.2.1. turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks olulisim teave ja kontaktid), mille raames toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas info kättesaadavaks tegemise, vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, rahvusvaheliste ekspertide kaasamise, messidel osalemise, nõustamise, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste (sealhulgas seminaride ja konverentside) ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu; 2.2.2. turuteadlikkus (sealhulgas kasvuprogrammid ehk kompleksteenused ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks), mille raames: 2.2.2.1. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid;  5 2.2.2.2. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, seminaride, koolituste, nõustamise, õppereiside, kasvu- ja arenguprogrammide ning muude ekspordile kaasa aitavate teenuste ja toetuste kaudu; 2.2.3. turu nähtavus (ühisstendid, Eestit või konkreetseid sektoreid tutvustavad stendid, kontaktreisid, visiidid, pressireisid, delegatsioonide vastuvõtmine, turundusmaterjali loomine ja levitamine, sektoripõhine turundustoetus ning muud tegevused), mille raames suurendatakse Eesti ettevõtjate ja nende esindajate, erinevate sektorite ning Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning sihipärase kommunikatsiooni, reklaami ja turunduse kaudu; 2.2.4. ettevõtjate nõustamine välistalentide kaasamisel, välistalentide Eestisse meelitamine, nende toetamine relokeerumisel ja kohanemisel; 2.2.5. kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute riiki meelitamine ning rahvusvahelise oskusteabe kaasamine välisspetsialistide kaudu. 2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.3.1. TAI rolli suurendamine ettevõtjate ärimudelites, muuhulgas innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtjate teadlikkust TAI eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused); 2.3.2. TAI alase suutlikkuse suurendamine ja töötajate toetamine ning (välis-) spetsialistide ligimeelitamine; 2.3.3. osalemise toetamine rahvusvahelistes TAI-s, toetusprogrammides, koostöövõrgustikes ja strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates, asjakohastes võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine ning tugevdamine Brüsselis. 2.4. Innovaatilised riigihanked, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.4.1. info- ja nõustamisteenused informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.2. juriidilise ja valdkondliku ekspertiisi pakkumine informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.3. rahvusvahelistes võrgustikes osalemine ja infovahetus; 2.4.4. turudialoogide korraldamine avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahenduste leidmiseks ja konsulteerimiseks. 3. Tulemused Toetatavate tegevuste elluviimise tulemused punktis 6. nimetatud sihtgruppides: 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus  6 Alategevus Indikaatori Indikaator Algtase Vahesihttase Sihttase tüüp 2023 2024 2029 21.1.3.15 Rakenduskava Toetatavad 0 200 700 Ettevõtlusteadl väljundnäitaja ettevõtjad ikkus, (millest: sealhulgas mikro-, juhtimiskvalite väikesed, et ja keskmise vastutustundlik suurusega ja ettevõtlus suured ettevõtjad) Rakenduskava Mitterahalist 0 200 700 väljundnäitaja toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava Toetatavad 0 850 5000 21.1.3.11 väljundnäitaja ettevõtjad Ettevõtjate (millest: rahvusvahelis mikro-, tumise väikesed, toetamine (sh keskmise välisesindajat suurusega ja e võrgustiku suured arendamine, ettevõtjad) ühisstendidel arv osalemise Rakenduskava Mitterahalist 0 850 5000 toetamine, väljundnäitaja toetust ekspordialaste saavad kompetentsid ettevõtjad e ja VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 3000 võimekuse Rakenduskava on suurem arendamine; tulemusnäitaja lisandväärtus välisinvesteer töötaja kohta ingute ja välisspetsialis tide kaasamise toetamine) 21.1.1.11 Rakenduskava Toetatavad 0 500 1580 Ettevõtjate väljundnäitaja ettevõtjad TAI (millest: teadlikkuse mikro-, kasvatamine (TAI väikesed, keskmise  7 võimalused) ja suurusega ja TAI suured võimekuse ettevõtjad) tõstmine Rakenduskava Mitterahalist 0 500 1580 väljundnäitaja toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 500 tulemusnäitaja on suurem lisandväärtus töötaja kohta 21.1.1.15. Meetmete Tegevustes 0 300 900 Innovaatilised nimekirja osalenute arv riigihanked väljundnäitaja Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 5. Elluviija ja partner 5.1. Punktis 2. nimetatud tegevuste elluviija on riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 5.2. Punktis 2. nimetatud tegevuse elluviimiseks võib elluviija kaasa partnereid. Partnereid valitakse läbi efektiivsuse analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab valitud partnerid rakendusasutusega. Partneritega sõlmib elluviija partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri ja elluviija õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis. 6. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupid on: 6.1. ettevõtlusest huvitatud või ettevõtlusega alustada soovivad inimesed; 6.2. ettevõtjad; 6.3. ettevõtjate juhid, töötajad või omanikud; 6.4. olemasolevad või potentsiaalsed investorid; 6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused; 6.6. avaliku sektori organisatsioonid või nende töötajad.  8 7. Lõppsaaja Lõppsaajad on Eestis tegutsevad ettevõtjad, potentsiaalsed Eestis tegutsevad ettevõtjad, ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused ja avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.01.2022 ja lõpeb 31.12.2029. 9. Tegevuste eelarve Toetavate tegevuste eelarve on 113 509 624,95 eurot, millest ELi toetus on 89 088 000 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 747 858 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 3 673 766,95 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel järgmiselt: Eelarve jaotus 2021-2027 Euroopa Riiklik Oma- KOKKU Liidu kaasfinantseerin finantseering (100%) osalus g 21.1.3.15 6 139 000 877 000 (12,5%) 0 (0%) 7 016 000 Ettevõtlusteadlikkus, (87,5%) sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.) 21.1.3.11 Ettevõtjate 60 637 000 9 164 572 (12,5%) 3 673 766,9 73 475 338, rahvusvahelistumise (82,5%) (5%) 95 toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.) 21.1.1.11 Ettevõtjate TAI 19 840 000 10 000 000 0 (0%) 29 840 000 teadlikkuse kasvatamine (TAI (66,5%) (33,5%) võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (käskkirja p. 2.3.) 21.1.1.15 Innovaatilised 2 472 000 706 286 (22,2%) 0 (0%) 3 178 286 riigihanked (77,8%) (käskkirja p 2.4.)  9 KOKKU 89 088 000 20 747 858 3 673 766,9 113 509 624 ,95 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikud on punktis 2. sätestatud toetavate tegevuste elluviimisega seotud järgnevad kulud: 10.1.1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud; 10.1.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 54 punktile b; 10.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad. Lähetuskulud, päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses; 10.1.4. toetat avate tegevuste turuvajaduste analüüsimise, ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamise, uuringute, analüüside ja ekspertiiside läbiviimise, st nende tellimise, teostamise ning tulemuste avalikustamise kulud; 10.1.5 uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, sealhulgas uute kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud; 10.1.6. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel üritustel osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulud; 10.1.7. ürituste korraldamise kulude raames kulud esinejatele, moderaatoritele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, ligipääsetavuse tagamisele ning toitlustusele; 10.1.8. meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, ettevõtluskonkursside kulude raames ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise ning teabevahetuse edendamine ja tulemuste levitamise kulud; 10.1.9. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide koostamise, tootmise ja levitamise kulud, veebilehtede loomise ja arendamisega seotud kulud; 10.1.10. ürituste, messide ja näituste korraldamise kulud, m i l l e r a a m e s kulud neil osalemiseks, vajaliku tehnika soetamiseks või rentimiseks, stendi kujundamiseks ja ehitamiseks, stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud, registreerimis- ja osalemistasud; 10.1.11. õppereiside, kontaktreiside ja turundusürituste kulud, m i l l e r a a m e s ettevalmistuse, läbiviimise, osalemise ning tulemuste levitamise kulud; 10.1.12. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormidega seotud kulud, mille raames nende algatamise osalemise ning tulemuste levitamise kulud;  10 10.1.13. teavituskeskkondade loomise ja arendamise kulud; 10.1.14. tele- ja raadiosaadete, internetis levitatavate saadete ja materjalide jm avaliku meediaallika tootmise ja edastamise kulud; 10.1.15. tõlkekulud; 10.1.16. reklaami-, turundus- ja meediakulud; 10.1.17. koolituse modereerimise, auditi, nõustamise, mentorluse, juhendamise ja ekspordi- ja investornõunike tegevusega seotud kulud ja ekspertiisi tasud; 10.1.18. valdkondliku arendustegevuse ja võimekuse tõstmisega seotud koolituskulud; 10.1.19. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muud transpordi kasutamise põhjendatud kulud; 10.1.20. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 10.1.21. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49 tähenduses; 10.1.22. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 10.1.23. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 sätestatud teavitamisnõuete täitmisega seotud kulud. 10.2. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule järgmised kulud: 10.2.1. finants- ja pangakulud, mille raames finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 10.2.2. liiklusvahendi soetamise ja muud transpordi kasutamise põhjendamatud kulud; 10.2.3. kinnisasja soetamise kulud; 10.2.4. tegevuste elluviimisega mitteseotud kulud. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse §-dele 24–28. Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Toetuse maksmise aluseks olevad kuludokumendid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. 11.2. Abikõlblike kulude ning lõppsaaja osalustasu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. 11.3. Toetuse maksmise eelduseks on abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. 11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide protseduuridele.  11 11.5. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse. 12. Elluviija õigused ja kohustused 12.1. Elluviija kohustused: 12.1.1. koostab toetudes TAIE arengukavale toetusskeemi iga-aastase tegevuskava, arvestades käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, eelarve kulukohtade lõikes ning kooskõlastab selle rakendusasutusega; 12.1.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 12.1.3. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning punktides 2.1. ja 2.3 nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel; 12.1.4. koostab ja esitab punktis 13. nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni; 12.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 12.1.6. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le; 12.1.7. annab audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik tegevuste elluviimisega seotud andmed ja dokumendid ÜSS2021_2027 §-dele 23–27 ja nimetatud seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras; 12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 12.1.9. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõuete järgimise; 12.1.10. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat; 12.1.11. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt õigusaktides sätestatule; 12.1.12. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu struktuuritoetuste registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. 12.2. Elluviija õigused: 12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid rakendusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks; 12.2.2. vajadusel kaasata eksperte. 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on väiksem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 13.3. Vahe- ja lõpparuanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.  12 13.4. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon: 13.5.1. tegevuste aruandlusperiood; 13.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete (sealhulgas panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, ning lõppsaajate piirkondlik jaotus) kohta; 13.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele; 13.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave; 13.5.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse § 34–37 sätestatust. 14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. 15. Riigiabi 15.1. Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib lõppsaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele. 15.2. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi lõppsaajale (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 15.3. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Artiklite 18 ja 19 alusel antakse abi ainult väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE). 15.4.Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel elluviija poolt esitab lõppsaaja abitaotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed. 15.5. Üldise grupierandi määruse alusel määratakse abisumma lõppsaajaga seotud otseste kulude alusel ning abi summa ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 1 toodud piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel on abi määr 50%.  13 15.6 Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3 sätestatud kuludele. 15.7. Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 15.8. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates kava alusel viimase abi andmise päevast. 15.9. Toetusskeemi ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 15.10. Toetusskeemi ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkiri „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ seletuskiri lisa 1 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht Puuetega inimeste õiguste Põhiõiguste harta Põhiseadus (PS) Kontroll/ konventsioon (PIK) https://eur- lex.europa.eu/legal- https://www.riigiteataja.ee/a https://www.riigiteataja.ee/akt/1 kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja content/ET/TXT/PDF/?uri=CEL kt/204042012006 15052015002?leiaKehtiv täiendavad nõuded TATis EX:12012P/TXT&from=ET Põhiõiguste harta ja puuetega Põhi- Harta inimeste õiguste konventsiooni õiguste Põhi- PIK artikke Põhiküsimused artiklid on kaetud muu hulgas harta küsimused artikkel l põhiseaduse ja all loetletud jaotis seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. Kaitse I jaotis - PS § 10 nimetatud inimväärikuse Inimväärik ekspluateerimise, "Väärik 1 16 põhimõtete on üks EV Põhiseaduse us vägivalla ja us" alusprintsiipidest väärkohtlemise eest Kontrollitud, planeeritud tegevused on (artiklid Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule. kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK 1-5) väärtustega, riive oht puudub  Õigus Vabadus- ja PS § 20 Igaühel on õigus isikupuutu 3 14 isikupuutumatus vabadusele ja isikupuutumatusele. matusele Piinamise ning ebainimlik Kaitse piinamise ja u või julma, ebainimliku PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, alandava 4 15 või inimväärikust julmalt või väärikust alandavalt kohtlemise alandava kohtlemise kohelda. või ja karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida Orjapidami tema vaba tahte vastaselt tööle ega Kaitse teenistusse, välja arvatud se ja ekspluateerimise, kaitseväeteenistus või selle sunniviisili 5 16 vägivalla ja asendusteenistus, tööd se töö väärkohtlemise eest nakkushaiguse leviku tõkestamisel, keeld loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Artikkel 16 – Kaitse II jaotis Õigus ekspluateerimise, „Vabad vabadusele vägivalla ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on used” PS § 20 Igaühel on õigus ja 6 16, 17 väärkohtlemise eest kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK vabadusele ja isikupuutumatusele. turvalisusel Artikkel 17 – väärtustega, riive oht puudub (artiklid e Isikupuutumatuse 6–19) kaitse Era- ja PS § 26 Igaühel on õigus perekonnae 7 22 Eraelu puutumatus perekonna- ja eraelu lu puutumatusele. austamine 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Isikuandme isikupuutumatusele. 8 22 Eraelu puutumatus te kaitse 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 04012019011 PS § 26 Igaühel on õigus Õigus perekonna- ja eraelu abielluda ja Kodu ja perekonna puutumatusele. 9 23 luua austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise perekond ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja Mõtte-, mõttevabadus. südametun 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda nistuse- ja truuks oma arvamustele ja usuvabadus veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks Sõna ja levitatavat informatsiooni. Sõna- ja arvamusvabadus § 45. Igaühel on õigus vabalt teabevabad 11 21 ning juurdepääs levitada ideid, arvamusi, us informatsioonile veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis § 47. Kõigil on õigus ilma - ja 12 eelneva loata rahumeelselt ühinemisva koguneda ja koosolekuid pidada. badus § 38. Teadus ja kunst ning nende Kunsti ja õpetused on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on teaduse seaduses ettenähtud piires vabadus autonoomsed. Õigus 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele haridusele Kutsevabad § 29. Eesti kodanikul on õigus us ja õigus 15 27 Töö ja tööhõive vabalt valida tegevusala, elukutset teha tööd ja töökohta. Ettevõtlusv § 31 Eesti kodanikel on õigus 16 abadus tegeleda ettevõtlusega Õigus § 32 Igaühe omand on puutumatu 17 omandile ja võrdselt kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise Õigus kaitse andmise seadus - varjupaigal 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/V e RKS Õigus kaitsele tagasisaatm § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei ise, Liikumisvabadus ja 19 18 tohi Eestist välja saata ega väljasaatmi kodakondsus takistada Eestisse asumast. se või väljaandmi se korral;  PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsu usutunnistuse, poliitiliste või s” muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid Kontrollitud, planeeritud tegevused on 20–26) kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK väärtustega, riive oht puudub Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 22102021011?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida Võrdne rahvuse, rassi, nahavärvuse, Võrdsus 20 12 tunnustamine usutunnistuse või veendumuste, seaduse ees seaduse ees vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis  Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning Võrdsus ja Diskrimine puuetega inimeste tunnustamine 21 5 mittediskrimineerim erimiskeeld inimeste mitmekesisuse ja ine inimkonna osana; Kultuurilin e, usuline ja keeleline 22 (e) võrdsed võimalused; mitmekesis Kontroll/kinnitus us Naiste ja Võrdsete võimaluste tagamine meeste täiendavalt analüüsitud seletuskirjas 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõigusli horisontaalsete põhimõtete peatükis kkus Lapse 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; õigused (h) austus puuetega laste arenevate Eakate võimete vastu ning austus 25 õigused puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.  Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Artikkel 4 - Üldkohustused Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Puuetega Juurdepääsetavus inimeste 26 30 Artikkel 19 – integreerim Iseseisev elu ja ine kogukonda kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate Töötajate usaldusisiku seadus IV jaotis õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 „Solidaa Kontrollitud, planeeritud tegevused on ettevõttes 771390?leiaKehtiv), mis rsus” 27 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK informeerit reguleerib töötajate usaldusisiku (artiklid väärtustega, riive oht puudub ud ja ära tegevust teda volitanud töötajate ja 27–38) kuulatud ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.  PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse Kollektiivl kuulumine on vaba. Töötajate ja äbirääkimis tööandjate ühingud ja liidud Kontrollitud, planeeritud tegevused on te ja 28 võivad oma õiguste ja seaduslike kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kollektiivse huvide eest seista vahenditega, väärtustega, riive oht puudub tegutsemise mida seadus ei keela. Streigiõiguse õigus kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on kasutada 29 vabalt valida tegevusala, elukutset kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK tööhõivetee ja töökohta. väärtustega, riive oht puudub nuseid Kaitse põhjendam § 29 Töötingimused on riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on atu 30 kontrolli all. Töövaidluste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK vallandami lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub se korral Head ja § 29 Töötingimused on riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on õiglased 31 kontrolli all. Töövaidluste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK töötingimu lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub sed Keeld PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii kasutada lapse kui ka täiskasvanu puhul. laste Last ei tohi töö tegemiseks ära Kontrollitud, planeeritud tegevused on tööjõudu ja 32 kasutada. Laps ei tohi teha tööd, kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK noorte mis on talle ohtlik, segab koolis väärtustega, riive oht puudub töötajate käimist või on kahjulik tema kaitse tööl tervisele ja arengule.  Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/la ste-ja-noorte-%C3%B5igused-ja- kohustused) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. § 29 Eesti kodanikul on õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on Perekonna- vabalt valida tegevusala, elukutset 33 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja tööelu ja töökohta. Kui seadus ei sätesta väärtustega, riive oht puudub teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkin Küllaldane Kontrollitud, planeeritud tegevused on Riik soodustab vabatahtlikku ja dlustus ja 34 28 elatustase ja kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK omavalitsuse hoolekannet. sotsiaalabi sotsiaalne kaitse väärtustega, riive oht puudub Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid  Kontrollitud, planeeritud tegevused on § 28 Igaühel on õigus tervise kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kaitsele. väärtustega, riive oht puudub Võimalus kasutada Majandustegevuse seadustiku üldist Ohuolukorrad ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on üldosa seadus - majandush 36 11 humanitaarsed kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK https://www.riigiteataja.ee/akt/106 uvi eriolukorrad väärtustega, riive oht puudub 042021005 pakkuvaid teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on DNSH ja kliimakindlus analüüsitud Keskkonna keskkonnale tekitanud. rakenduskava koostamise käigus. 37 kaitse Täpsemalt selgitus seletuskirja horisontaalsete põhimõtete peatükis Tarbijakaitseseadus - Kontrollitud, planeeritud tegevused on Tarbijakait 38 https://www.riigiteataja.ee/akt/T kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se KS väärtustega, riive oht puudub Õigus hääletada Euroopa Parlamendi valmise V jaotis ja Osalemine Kontrollitud, planeeritud tegevused on seadus - „Kodani kandideerid 39 29 poliitilises ja https://www.riigiteataja.ee/akt/E kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ke a Euroopa avalikus elus väärtustega, riive oht puudub PVS õigused Parlamendi ” valimistel (artiklid Õigus PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu Osalemine teostab rahvas hääleõiguslike Kontrollitud, planeeritud tegevused on 39–46) hääletada 40 29 poliitilises ja kodanike kaudu: kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja avalikus elus väärtustega, riive oht puudub kandideerid 1) Riigikogu valimisega; a kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kohalikel kodanik, kes on saanud valimistel kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus Osalemine Kontrollitud, planeeritud tegevused on kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi heale 41 29 poliitilises ja kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS § haldusele avalikus elus väärtustega, riive oht puudub 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja Õigustutvu Sõna ja kohalikes omavalitsustes ning riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on da arvamusvabadus 42 21 ja kohalike omavalitsuste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK dokumenti ning juurdepääs arhiivides hoitavate andmetega. väärtustega, riive oht puudub dega informatsioonile HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Kontrollitud, planeeritud tegevused on Juurdepääs Rahvusvaheliste lepingute alusel Euroopa 43 12 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK õigusemõistmisele otsekohalduv ombudsma väärtustega, riive oht puudub ni poole  PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega Õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on Juurdepääs riigiasutuste, kohalike esitada 44 12 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK õigusemõistmisele omavalitsuste ja nende petitsioone väärtustega, riive oht puudub ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- § 34. Igaühel, kes viibib Kontrollitud, planeeritud tegevused on ja elukoha Isiklik 45 20 seaduslikult Eestis, on õigus vabalt kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK valiku liikumisvõime liikuda ja elukohta valida. väärtustega, riive oht puudub vabadus Diplomaati § 13 - Igaühel on õigus riigi ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on lisele ja Juurdepääs 46 13 seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK konsulaark õigusemõistmisele oma kodanikku ka välisriikides. väärtustega, riive oht puudub aitsele PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks Õigus võib oma kohtuasja läbivaatamisel tõhusale nõuda mis tahes asjassepuutuva õiguskaitse seaduse, muu õigusakti või Kontrollitud, planeeritud tegevused on VI jaotis vahendile Juurdepääs 47 13 toimingu põhiseadusevastaseks kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK „Õiguse ja õiglasele õigusemõistmisele tunnistamist. § 20 Igaühel on õigus väärtustega, riive oht puudub mõistmi kohtulikule vabadusele ja isikupuutumatusele. ne” arutamisele § 22 Kedagi ei tohi käsitada (artiklid kuriteos süüdi olevana enne, kui 47–50) tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse § 22. Kedagi ei tohi käsitada Kontrollitud, planeeritud tegevused on presumptsi Juurdepääs kuriteos süüdi olevana enne, kui 48 13 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK oon ja õigusemõistmisele tema kohta on jõustunud väärtustega, riive oht puudub kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus.  PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja Kuritegude normid on Eesti õigussüsteemi ja lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja karistuste vabadusi tohib piirata ainult Kontrollitud, planeeritud tegevused on seaduslikku Juurdepääs 49 13 kooskõlas põhiseadusega. Need kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se ja õigusemõistmisele piirangud peavad olema väärtustega, riive oht puudub proportsion demokraatlikus ühiskonnas aalsuse vajalikud ega tohi moonutada põhimõte piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kontrollitud, planeeritud tegevused on Mitmekord PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se kohtu alla anda ega karistada teo väärtustega, riive oht puudub Juurdepääs kohtumõist 50 13 eest, milles teda vastavalt õigusemõistmisele mise ja seadusele on mõistetud lõplikult karistamise süüdi või õigeks. keeld  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirjaga (edaspidi ka toetusskeem) kehtestatakse toetuse andmise tingimused ettevõtlusteadlikkuse kasvatamiseks, ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamiseks, ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamiseks ja innovaatiliste riigihangete edendamiseks. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava) raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud sekkumised põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Käskkirjas toodud tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Põhiõiguste harta ja puuetega inimestega konventsiooni arvestamise kontroll-leht on leitav seletuskirja lisas 1. Riskihindamis tabel on esitatud lisas 2. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson (tel: 625 6350, e-post: [email protected]), sama osakonna nõunik Sven Valliste (tel: 639 7606, e-post: [email protected]), sama osakonna avaliku sektori innovatsiooni ekspert Kati-Liis Vaarma (tel: 625 6319, e-post: [email protected]) ja strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (tel: 715 5806, e-post: [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel: 639 7652, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb 15 punktist. Punkt 1. Reguleerimisala Käskkiri panustab läbivalt järgmiste Eesti 2035 eesmärkide täitmisesse:  Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades.  Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtjad teevad omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtjaid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.  Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega. Käskkiri panustab läbivalt järgnevate Eesti 2035 näitajate saavutamisse:  TA kulud erasektoris 2%  tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest 110%  kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides  soolise võrdõiguslikkuse indeks  hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik  ligipääsetavuse näitaja  väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest Toetusskeemi tegevused mõjutavad kõige enam „Eesti 2035“ majanduse strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ komponenti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, nii ettevõtjate innovatsioonivõimekuse ja -teadlikkuse suurendamine kui ka avaliku sektori innovatsioonihangete elluviimine kasvatab innovatsiooni nõudlust erasektoris. See suurendab erasektori võimekust uusi lahendusi luua, testida ja edasi müüa ning suurendab seeläbi ettevõtjate konkurentsivõimet. Innovatsiooniprojektide raames tehtav koostöö avaliku sektori, ettevõtjate, teadusasutuste või vabaühenduste vahel loob uusi võimalusi teadmussiirdeks ning uute koostöömudelite tekkeks. Erasektori innovaatilisus omakorda toetab indikaatorite tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest ja TA kulud erasektoris saavutamist. Eesti majandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Toetatakse Eesti ettevõtjaid välisturgudel, kavandatakse uute välisesinduste avamist ja uuendatakse välisinvesteeringute riiki meelitamise strateegiat, seades fookuse teadmusmahukamatele välisinvesteeringutele. Rahvusvahelistumise tegevused panustavad indikaatori tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest eesmärgi täitmisesse. Käskkirjaga hõlmatud sekkumiste nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ja nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ tegevused panustavad keskkonnahoidu ja kliimaeesmärkide täitmisesse, kuna ettevõtjate TAI mahukuse suurendamine toob kaasa tõenäoliselt teenuste, toodete, protsesside tõhustamise, mis aitab kaasa ka keskkonnale ebasoodsate mõjude vähenemisele ja viib meid lähemale kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Läbi ettevõtjate TAI-suunalise arengu ja avaliku sektori innovatsiooni tellimuse suurenemise on potentsiaali ka turule uute, paremate ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem panustavate tehnoloogiate tekkele. Toodud sekkumised peavad panustama ka nutika spetsialiseerumise valdkondadesse, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest. Nutika spetsialiseerumise valdkonnast mitu (nt nutikad ja kestlikud energialahendused, kohalike ressursside väärindamine, digilahendused igas eluvaldkonnas) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Lisaks panustab käskkirja sekkumine 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ oma tegevustega otseselt rohepöörde, sh ka keskkonna ja kliimaeesmärkide täitmisesse. Kõige otsesem mõju avaldub plaanitud tegevuste kaudu, mis hõlmavad ettevõtlusteadlikkuse suurendamist (sealhulgas ka digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks) ja ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist (ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamiseks ja praktikate juurutamiseks; digi- , rohe- ja innovatsioonipöörde läbi viimiseks vajalike tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks). Seeläbi panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“. Näitajasse väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest panustavad põhiliselt tegevused, mis tulenevad ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse sekkumisest (käskkirja tegevus 2.1). Regionaalarengu näitajasse panustab kaudselt ka ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise sekkumine (käskkirja tegevus 2.3). Nimetatud sekkumiste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevustes osaluses regionaalset tasakaalustamatust siis võtab elluviija selle leevendamiseks ette täiendavaid asjakohaseid tegevusi. Sekkumiste alt elluviidavates tegevustes jälgitakse, et info jõuaks kõikide oluliste regioonideni ning vajadusel suunatakse aktiivsem infojagamine regiooni, kus on teadaolevalt adresseeritava valdkonna ettevõtteid kuid mingil põhjusel ei ole pakutavate tegevuste info neile jõudnud (st. osalejaid regioonist vähe). Elluviija korraldab erinevaid infopäevi/koolitusi vastavalt sihtsektori paiknemisele, ehk arvestatakse sektori regionaalset paiknevust. Näitajasse „soolise võrdõiguslikkuse indeks“ panustatakse toetatavates tegevustes naiste ettevõtlikkuse ja ettevõtluses osalemise soodustamisega. Näitajasse „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ panustatakse tegevuste kavandamisel eri sotsiaalsete rühmade (nt vanemaealised) vajaduste arvestamisega. Ligipääsetavuse näitajasse panustatakse tegevuste elluviimisel ligipääsetavuse tagamisega nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, intellektipuue) inimestele. Toetusskeem toetab teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna programmi „Ettevõtluskeskkonna programm 2022–2025" meetme 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuste 1 „Ettevõtluse arendamise soodustamine“, 2 „Arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise soodustamine“ ja 3 „Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine“ eesmärkide saavutamist ja programmi „Teadmussiirde programm 2022–2025“ meetme 1 „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ tegevuse 1.1 „Ettevõtjate innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide saavutamist. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse suuna tegevused on otseselt ja konkreetselt seotud järgmiste „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (TAIE) välja toodud tegevustega: - soositakse uute ärimudelite, sealhulgas ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris teavitustöö, koolitustegevuse, auditite läbiviimise toetamise ja ning vastutustundliku ettevõtluse teekaardi koostamise kaudu; - tõstetakse ettevõtjate teadlikkust nn kaksikpöördest ning ettevõtjate üleminekust ning pakutakse tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist, parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist, juhtimiskvaliteedi tõusu ja põlvkondade vahetust. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamise (sealhulgas välisesindajate1 võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) suuna tegevused on seotud järgmiste TAIE tegevustega: - arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), sealhulgas arvestades e-kaubanduse võimalusi; - toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu; välisesindajate ülesandeks on pakkuda Eesti ettevõtjatele nõuande teenust: informeerida asukohariigi majandustingimustest, et suurendada Eesti kaupade ja teenuste eksporti ning arendada kaubandussidemeid Eesti ja asukohariigi vahel. välisesindajate tegevus on suunatud eelkõige ettevõtjatele, aidates luua Eesti ja välisriikide ettevõtjate otsekontakte. Nende tegevus toetab ka kõiki muid ekspordi tugiteenuseid, nagu esialgne mainekujundus sihtriigis, info kogumine ning ettevalmistuste tegemine kaubandusmissioonide ja messide jaoks. Sealjuures tehakse koostööd valitsusasutuste, vastavate sihtasutuste ning erialaliitude ja ekspordi arendamisega tegelevate organisatsioonidega. 1 Välisesindajate all peetakse silmas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse välisesindajaid - suurendatakse Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu; - soodustatakse Eestis juba väljaarendatud TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu ning luuakse eeldused uute toodete ja teenuste arendamiseks ja müügiks kõrgema lisandväärtusega valdkondades ja turgudel, toetatakse ettevõtjaid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimisel toetamisega, soodustatakse ettevõtjate vahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks. - Keskendutakse kahe turutõrke kõrvaldamisele: a) ebatäiuslik ja ebaühtlane teave, mis on tingitud turgudeüleselt kättesaadava teabe rohkusest ja keerukusest, ning b) koordineerimine ja võrgustiku puudulik sisenemine turgudele ühiselt, kulutõhusalt ja hästi ettevalmistatud pakkumisega. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise suuna tegevused on seotud järgmiste TAIE tegevustega: - arendatakse teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust TAI vajalikkusest ja võimalustest, sealhulgas jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlikke eksperte ja koostöökogusid; - suurendatakse ettevõtjate TAI võimekust, sealhulgas innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu; - arendatakse innovatsiooni (sealhulgas toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (mh kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelise koostöös ja programmides osalemiseks). Innovaatiliste riigihangete suuna tegevused on seotud järgmise TAIE tegevusega: - suurendatakse riigi, sealhulgas kohalike omavalitsuste pädevust ja rolli teadus- ja arendustööde tellija ning uuenduste eestvedajana, sealhulgas innovatiivsete riigihangete kaudu. Punkt 2. Toetatavad tegevused Kirjeldatakse toetusskeemi raames ellu viidavaid tegevusi. Tegevusi on võimalik ellu viia omategevustena või hankida tegevuste elluviimiseks vajalikke teenuseid. Toetusskeem sisaldab rakenduskava tegevusi koos käskkirjas nimetatud alategevustega. Konkreetsed tegevused nimetatud alategevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Punkt 2.1. sätestab tegevusena ettevõtlusteadlikkuse tõstmise. Loomaks eeldust uute ettevõtjate tekkele ning tõstmaks inimeste aktiivset eluhoiakut, viiakse selle alamtegevuse raames ellu erinevaid ettevõtlusteadlikkust tõstvaid tegevusi. Sellisteks tegevusteks võivad olla näiteks ettevõtluspäevad, Ettevõtlusnädal, Ettevõtluse tunnustamise üritused, meediakampaaniad erinevatel teemadel (nt tootearendus) ja paljud teised sarnase iseloomuga tegevused. Tegevuste raames kavandatakse ka erinevas vormis tegevusi ettevõtjate vastutustundlikkuse kasvatamiseks ja vastutustundliku ettevõtluse edendamiseks Eestis. Ettevõtlusteadlikkuse tõstmise alla kuuluvate tegevuste seas on muuhulgas ka ettevõtlikkusprojektide konkursid, mille raames elluviija hangib uudseid, innovaatilisi ning leidlikke projekte, et tõsta kodanike seas ettevõtlikkust ning ettevõtlusteadlikkust. Läbivalt keskendutakse kolmikpöördega seotud teadlikkuse kasvatamisele, mis tähendab innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna teadlikkuse alaste tegevuste läbiviimist. Samuti on üks fookusi ettevõtjate juhtimiskvaliteedi kasvatamisele suunatud tegevuste elluviimine. Lisaks kirjeldatakse punktis 2.1. ka teadmiste ja kompetentside tõstmiseks vajalike tegevuste iseloomu. Teadmiste ja kompetentside tõstmise tegevuse raames pakutakse ettevõtjatele erinevaid ettevõtja tegevusetappidega seotud spetsiifilisi koolitusi. Sellised koolitused võivad olla teemadel nagu juhtimine, tootearendus, tootmiskorraldus, turundus, müük, ekspordimüük ja teistel sarnastel teemadel. Sellised koolitused on vajalikud, et suurendada ettevõtjate tootlikkust ja kasvatada seeläbi tööhõivet, samuti suurendamaks ettevõtjate võimekust teenida kõrgemat tulu ja olla konkurentsivõimelisemad tänu paremini ja efektiivsemalt planeeritud toodete ja teenuste pakkumisele. Punkt 2.2. sätestab, et toetusskeemi raames viiakse ellu ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamise (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) suuna tegevusi. Ekspordi arendamise peamiseks eesmärgiks on aidata Eesti ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada seeläbi eksporti. Oluline on ka suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet. Seetõttu pakutakse käesolevast toetusskeemist ettevõtjate abistamiseks erinevaid teenuseid:  turuteabe edastamine, mis kätkeb endas ettevõtjate kasvu ja laienemise toetamist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmist läbi välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, konsultatsioonide, suunatud teenuste sihtturgudel ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu;   turuteadlikkuse tõstmine, mille abil suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid;  turu nähtavus, mida iseloomustavad ühisstendid, kontaktreisid, sektoripõhine turundustoetus, mille abil suurendatakse Eesti ettevõtjate, nende esindajate ja Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia, sihipärase kommunikatsiooni ning reklaami ja turunduse kaudu;  välisinvesteeringute Eestisse kaasamiseks tehtavad tegevused, mis aitavad luua võimalusi Eesti ettevõtjatele kaasamaks välisinvesteeringuid ning rahvusvahelist oskusteavet. Konkreetsed alamtegevused ülal nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi tegevuskavas, mis koostatakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ ning teiste tulevikus loodavate välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskavade alusel. Samuti arvestatakse tegevuste planeerimisel ka turuolukorda ning lähtutakse ettevõtjate vajadustest. Punkt 2.3. määratleb ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamise (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise alategevused. Kõik tegevused keskenduvad „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartidele. Nendeks valdkondadeks on: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused. Toetusskeemi raames pakutakse TAI teadlikkuse kasvatamise teenuseid. TAI teadlikkuse kasvatamise teenuste pakkumine ettevõtjatele on oluline, et tõuseks ettevõtjate teadlikkus innovatsiooni absorbeerimise võimalustest, allikatest ja uutest ärivõimalustest sektoris, milles ettevõtja tegutseb või soovib tegutsemist alustada. Teadlikkuse tõus on oluline eeldus vajaliku valdkondliku kompetentsi ja innovatsioonivõimekuse kasvuks. Toetusskeemi raames ellu viidavad tegevused võib jagada järgmistesse gruppidesse: teavitustegevused, mis sisaldavad üldisi tehnoloogia- ja teadmuspõhisele innovatsioonile suunatud tegevusi ning valdkondlikud tegevused, sealhulgas valdkondlikud ekspertiisid, koostöövõrgustike arendamine ja rahvusvaheliste programmide konsultatsiooniteenused. See hõlmab nii koostöövõrgustikes kui ka strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates osalemist. Teavitustegevuste raames tehakse nii üldisi kui ka valdkondlikult sihitud tegevusi, et tõsta ettevõtjate teadlikkust tehnoloogia- ja teadmusmahuka ettevõtluse võimalustest, samuti kajastatakse valdkondlike arengusuundi. Teavitustegevuste võimalikult efektiivse ja asjakohase teostamise huvides on oluline Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajate osalemine asjakohastes võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine. Ettevõtete rahvusvahelise koostöö edendamiseks on oluline luua kontakte ja vahendada koostöövõimalusi Euroopa Liidu juures. Brüsselis toimub palju asjakohaseid üritusi ja konverentse, seal kohtuvad innovatsioonialased võrgustikud ning oluline on seal esindatud olla. Toetusskeemi raames pakutakse ka TAI võimekuse tõstmise teenuseid, nt ekspertide, teadmiste ja oskuste vahendamist, et tugevdada ettevõtja teadus- ja arendustegevuse võimekust ning innovatsioonivõimet. Vajalike kompetentside ja teadmusressursi olemasolu ja vahetus on oluline eeldus ettevõtja TAI tegevusteks vajalike kompetentside võimekuse kasvuks. Selle tegevuse raames pakutakse ettevõtjatele arenduskoostöö teenuseid, ettevõtluspotentsiaali ja ettevõtja väärtuse hindamisega seotud tegevusi, innovatsioonidiagnostika teenuseid, intellektuaalomandi teenuseid, ettevõtjate arendusspetsialistide kompetentside kasvatamise programmi ning tippinnovaatorite arendusprogrammi. Punkt 2.4. sätestab, et Innovaatiliste riigihangete edendamiseks viiakse läbi info- ja nõustamisteenuseid ning pakutakse juriidilist ja valdkondlikku ekspertiisi seoses innovaatiliste riigihangetega, et suurendada informeeritud ja asjatundliku nõudlust. Lisaks osaletakse innovaatiliste riigihangete rahvusvahelistes võrgustikes ning viiakse läbi sellekohane infovahetus, et tuua rahvusvahelist teadmist ja parimaid praktikaid Eestisse. Lisaks korraldatakse ka turudialooge, eesmärgiga leida avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahendusi ning suurendada avaliku- ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste elluviimisel. Innovaatiliste riigihangete edendamiseks läbiviidavate tegevuste elluviimisel lähtutakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest. Punkt 3. Tulemused Punkt 3 määratleb toetusskeemi näitajad. Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajad ning meetmete nimekirjaga kehtestatud täiendav näitaja innovaatiliste riigihangete tegevuse tulemuslikkuse jälgimiseks. Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme nr 2.1.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ja meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI- mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ raames ette väljund- ja tulemusnäitajad, millesse käesolev toetusskeem panustab. Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud näitajate metoodikale. Punkt 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). Punkt 5. Elluviija ja partner(id) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus määratakse elluviijaks vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 4. Elluviija ja rakendusüksuse ülesannete täitmine on EISis lahutatud vastavalt kinnitatud tööprotseduuride kirjeldusele. EIS nimetati elluviijaks, sest ta on riigi sihtasutus, mille põhikirjalised tegevused seonduvad käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimisega. EISi eesmärgiks on põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3 Alategevus Indikaato Indikaator Alg- Vahe- Siht- Andmeallikad Mõõtmissagedus ri tüüp tase sihttase tase 2023 2024 2029 21.1.3.15 Rakendus Toetatavad 0 200 700 SFOS, Jooksvalt pärast Ettevõtluste kava ettevõtjad projektiaruanded esimest abi andmist adlikkus, väljundnäi (millest: (vahe- ja ettevõtjale (st sealhulgas taja mikro-, lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te juhtimiskva väikesed, enuses osalemise liteet ja keskmise toimumise järel) vastutustun suurusega ja dlik suured ettevõtlus ettevõtjad) Rakendus Mitterahalis 0 200 700 SFOS, Jooksvalt pärast kava t toetust projektiaruanded esimest abi andmist väljundnäi saavad (vahe- ja ettevõtjale (st taja ettevõtjad lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te enuses osalemise toimumise järel) Rakendus Toetatavad 0 850 5000 SFOS, Jooksvalt pärast 21.1.3.11 kava ettevõtjad projektiaruanded esimest abi andmist Ettevõtjate väljundnäi (millest: (vahe- ja ettevõtjale (st rahvusvahe taja mikro-, lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te listumise väikesed, enuses osalemise toetamine keskmise toimumise järel) (sh suurusega ja välisesinda suured jate ettevõtjad) võrgustiku arv arendamin Rakendus Mitterahalis 0 850 5000 SFOS, Jooksvalt pärast e, kava t toetust projektiaruanded esimest abi andmist ühisstendi väljundnäi saavad (vahe- jaettevõtjale (st del taja ettevõtjad lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te osalemise enuses osalemise toetamine, toimumise järel) ekspordial VKEd, 0 Ei 3000 Projektide Esimese aste Rakendus kellel on kohaldu järelaruanded majandusaasta kompetent kava suurem või Äriregistri andmete põhjal peale side ja tulemusnäi lisandväärtu andmed. väljundi saavutamist võimekuse taja s töötaja Andmeid on (ehk andmed saab arendamin kohta võimalik koguda teisel majandusaastal  e; kas toetuse peale väljundi Välisinvest saajate poolt saavutamist/projekti eeringute esitatavate lõppemist, kui ja järelaruannetega majandusaasta välisspetsi või RÜ poolt aruande esitamise alistide tehtava tähtaeg Äriregistrile kaasamise järeltegevusena. on saabunud). toetamine) Kuna vajalikud andmed on kättesaadavad ja põhinevad Äriregistris kättesaadavatel majandusaasta aruannetel, ei pea panema toetuse saajatele täiendavat halduskoormust sellise aruandluse esitamiseks, kui vastavas sekkumises ei ole vajalik koguda järelaruannetega lisaks muud sellist infot, mida ei ole võimalik avalikest allikatest saada. Sellisel juhul teeb väljavõtted peale majandusaasta aruannete esitamise tähtaja saabumist  rakendusüksus ja lisab andmed SFOSi projekti näitajatesse. Unikaalsete ettevõtjate arvu väljavõte tagatakse SFOS aruandlusega 21.1.1.11 Rakendus Toetatavad 0 500 1580 SFOS, Jooksvalt pärast Ettevõtjate kava ettevõtjad projektiaruande esimest abi andmist TAI väljundnäi (millest: d (vahe- ja ettevõtjale (st teadlikkuse taja mikro-, lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te kasvatamin e (TAI väikesed, enuses osalemise võimalused) keskmise toimumise järel) ja TAI suurusega ja võimekuse suured tõstmine ettevõtjad) Rakendus Mitterahalis 0 500 1580 SFOS, Jooksvalt pärast kava t toetust projektiaruande esimest abi andmist väljundnäi saavad d (vahe- ja ettevõtjale (st taja ettevõtjad lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te enuses osalemise toimumise järel) Rakendus VKEd, 0 Ei 500 Projektide Esimese kava kellel on kohaldu järelaruanded majandusaasta tulemusnäi suurem või Äriregistri andmete põhjal taja lisandväärtu andmed. peale väljundi s töötaja Andmeid on saavutamist (ehk kohta võimalik andmed saab teisel koguda kas majandusaastal toetuse saajate peale väljundi poolt esitatavate saavutamist/projekti järelaruannetega lõppemist, kui või RÜ poolt majandusaasta tehtava aruande esitamise järeltegevusena. tähtaeg Äriregistrile Kuna vajalikud on saabunud). andmed on kättesaadavad ja põhinevad Äriregistris kättesaadavatel majandusaasta aruannetel, ei pea panema toetuse saajatele täiendavat halduskoormust sellise aruandluse esitamiseks, kui vastavas sekkumises ei ole vajalik koguda järelaruannetega lisaks muud sellist infot, mida ei ole võimalik avalikest allikatest saada. Sellisel juhul teeb väljavõtted peale majandusaasta aruannete esitamise tähtaja saabumist rakendusüksus ja lisab andmed SFOSi projekti näitajatesse. Unikaalsete ettevõtjate arvu väljavõte tagatakse SFOS aruandlusega  21.1.1.15. Meetmete Tegevustes 0 300 900 SFOS, Jooksvalt pärast iga Innovaatilis nimekirja osalenute projektiaruande tegevuse/ürituse ed väljundnäi arv d (vahe- ja lõppemist. riigihanked taja lõpparuanded) kohaselt ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamine. Elluviijal on õigus kaasata partnereid erialaliitude, ettevõtluse tugiorganisatsioonide, teadusparkide ja ettevõtjate hulgast, viies läbi efektiivsus analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab partnerid rakendusasutusega. Kooskõlastatud partnerite nimekiri kehtestatakse käskkirja lisaga. Partnerid osalevad elluviijaga tegevuste teostamises, nad ei ole töövõtjad ega teenuseosutajad. Partnerina tegevustesse kaasatud osapooled ei teeni kasumit läbiviidavatest tegevustest. EIS oli ettevõtlusteadlikkuse tegevuste elluviija ka struktuurivahendite rahastusperioodil 2014–2020, mis tagab tegevuste jätkuvuse, jätkusuutlikkuse ja pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks vajaliku kompetentsi. Punkt 6. Sihtgrupp Toetusskeemi sihtgrupi moodustavad kõik ettevõtlusega seotud inimesed, sealhulgas nii inimesed, kes juba ettevõtlusega tegelevad, kui ka inimesed, kes veel ettevõtlusega ei tegele, kuid kes on ettevõtlusest huvitatud ning võivad omada potentsiaali tegutsemaks tulevikus ettevõtjana, sealhulgas erinevatesse gruppidesse kuuluvad inimesed. Kuigi rahvusvahelistumise tegevuste peamine suunitlus on VKE-dele, sihtrühma valikul ettevõtja suurust ei piirata, kuna suurettevõtjate osalemisel tegevustes võivad saada kasu VKE-d. Lisaks on sihtgrupiks ka avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad, kes on potentsiaalsed innovaatiliste riigihangete läbiviijad. Punkt 7. Lõppsaajad Vastavalt toetuse andmise tingimustele võivad lõppsaajaks kvalifitseeruda kõik Eestis tegutsevad ettevõtjad või ettevõtlusega alustada plaanivad inimesed. Lisaks ka ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused, kuna suureneb TAI nõudlus, millest tulenevalt suureneb ettevõtlusmaastiku teadmusmahukus. Lõppsaajateks on ka avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad, kes on potentsiaalsed innovaatiliste riigihangete läbiviijad. Lõppsaajatele ei anta edasi rahalist toetust. Punkt 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse perioodi algab 01.01.2022. a. ja tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31.12.2029. a. Punkt 9. Tegevuste eelarve Toetusskeemi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse rakendusasutusele iga- aastaselt jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol. Tegevuskava lähtub „TAIE arengukavast 2021 - 2035“ ning selle rakendusplaani prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse. Käesolevas käskkirjas kajastatud sekkumiste raames lisanduvaid käskkirju ei planeerita. Meetme 21.1.3.1 EL toetuse osa on 138 690 000 ning käesolev TAT moodustab sellest 66 776 000 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 71 914 000 eurot. Meetme 21.1.1.1 EL toetuse osa on 94 000 000 ning käesolev TAT moodustab sellest 22 312 000 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 71 688 000 eurot. Punkt 10. Kulude abikõlblikkus Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste elluviimiseks ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu on käskkirjas välja toodud. Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Kulude tekkimise aluseks olevad tegevused peavad toimuma abikõlblikkuse perioodil. Kulu tasumisele ei ole ajalisi piiranguid seatud, kulude tasumise aeg ei pea jääma projekti abikõlblikkuse perioodi ehk maksmine võib jääda hilisemaks, kuid kulu tasumine peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (kuni 31.12.2029. a). Abikõlbmatud kulud on lisaks toetusskeemis sätestatud kuludele ka ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning kulud, mis ei ole seotud ega kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega. Punkt 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24–28, millele vastavalt elluviijale toetust makstakse. Käskkiri sätestab, et abikõlblike kulude ning lõppsaaja omafinantseeringu tõendamisel (juhul kui omafinantseering rakendub), arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtumis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse. Punkt 12. Elluviija õigused ja kohustused Toetusskeemi elluviija koostab TAIE arengukava alusel ning arvesse võttes rakenduskava ja toetusskeemi eesmärke, toetusskeemi järgneva(te) aasta(te) tegevuskava eelnõu ja eelarve kulukohtade lõikes ning esitab selle rakendusasutusele kinnitamiseks. Toetusskeemitegevuskava sisaldab tegevuste ja alategevuste loetelu aastate lõikes, sihtgruppi ja tegevustele kuluvat aega ning eelarvet iga tegevuse kohta. Selleks, et tagada toetusskeemi otsene ja selge panustamine TAIE strateegiliste sihtide saavutamisse, näidatakse tegevuskavas seoseid TAIE arengukavaga. Lisaks on oluline, et elluviija toob tegevuskavas välja regionaalset tasakaalu suurendavad tegevused ning hindab hiljem aruandes nende asjakohasust ja piisavust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks. See tähendab, et tegevuskava koostades hindab elluviija, kas kavandatavatel tegevustel on potentsiaali mõjutada regionaalset arengut positiivselt sihtsektori tarbeks või mitte, asjakohasuse hindamisel kaalub elluviija läbi, kas tegevused on olnud piisavalt efektiivsed tagamaks soovitut tulemust. Näiteks kui elluviija korraldab teatud sektori ettevõtjatele koolitust, siis saab ta tegevuskava koostamisel analüüsida, kus Eestis sihtsektori esindajad paiknevad. Kui sihtsektori esindajad paiknevad üle Eesti, ning erisus puudub saab elluviija kaaluda ürituse läbiviimist mõnes ääremaa piirkonnas, et anda selle piirkonna ettevõtjatele osalemises eelis. Samas kui sihtsektori esindajad on koondunud kõik vaid ühte piirkonda, siis on ebamõistlik korraldada üritust teises regioonis kui sihtsektorite enda paiknemine. Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid teiste horisontaalsete põhimõtetega: sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus. Sealjuures võimalusel pööratakse tegevustes tähelepanu ettevõtluses alaesindatud rühmade (nt naised, vanemaealised) suuremale kaasamisele. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete suunas ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Riive puudumine tähendab, et tegevuskavasse arvestatud alamtegevustel ei tohi olla negatiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Tegevuskava koostamisel otsib koostaja võimalust, kuidas lisaks neutraalsele mõjule saab tegevus avaldada ka positiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Selleks indikeerib elluviija tegevuskavas ära tegevused, mis võiksid panustada mõnda horisontaalsesse teemasse, ning sellest tulenevalt disainib tegevuse selliselt, et tegevuse mõju oleks positiivne. Toetusskeemi elluviimisel tuleb elluviijal järgida riigihangete seadust; tagada toetusskeemi elluviimiseks vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse olemasolu; tagada kulu- ja maksedokumentide eristatus muudest kulu- ja maksedokumentidest; säilitada teostamise dokumentatsioonid, tagada programmi elluviimise käigus seotud vara säilimine ja sihtotstarbeline kasutammine vähemalt 5 aasta jooksul programmi abikõlbulikkuse perioodi lõppemisest; võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja kontrolli; osutada igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks ning esitada asjakohased dokumendid; maksta tagasinõutav toetus rakendusasutuse poolt märgitud summas ja tähtajaks tagasi ning oluline on silmas pidada, et elluviijal on kohustus täita ka teisi ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi. Näiteks on elluviija kohustatud määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 toodud nõuete kohaselt juhul kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava muutmiseks, sealhulgas õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ärajätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida tegevuskavasse tehtavate ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses veendumiseks. Punkt 13. Aruandlus Toetusskeemi elluviija on kohustatud koostama vahearuannet sagedusega üks kord aastas ning esitama selle rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks. Lõpparuanne esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega. Käskkiri toob välja ka vahe- ja lõpparuandes kajastatava minimaalselt nõutava informatsiooni. Muuhulgas on selliseks informatsiooniks ka muu toetuse elluviimisega seotud teave. Muu teabe alla kuulub näiteks esialgsed hinnangud tegevuskava eelarve täitmise kohta, ning võimalusel hinnang mis mahus ja millised tegevused olid teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused ja millised tegevused olid innovatsiooni toetavad tegevused. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruanded ettenähtud vormil ja tähtaegadel. Punkt 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus otsuse nõuda elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi. Finantskorrektsiooni otsuseid teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. Punkt 15. Riigiabi Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele. Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed kasusaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kaudsele kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud hüvitamisviise, vaid riigiabi summa määratakse üksnes otsesete kulude alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale jagades koolitusega seotud otsesed kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva määrusega (EL) 2021/1058. Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele järgmiselt:  Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele: o Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 5 “Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos käskkirja erieesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava TAIE-ga. o Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse. Lisaks on seletuskirja peatükis 4 toodud käskkirja mõjude kirjeldused.  Kooskõla tegevuste põhjendatusega. o Taust käskkirja sekkumiste vajalikkuse kohta: 2021.a oli Eesti tööviljakus 86,7% ELi keskmisest, 2020.a eesmärk (80%) täideti edukalt ning nüüd liigutakse 110% poole, mis on 2035. aasta eesmärgiks. 2021.a andmetel moodustab tööstussektor 20% töökohtadest ja 20% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 56% ELi keskmisest. See näitab madalat positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja sektori vähest teadmusmahukust. Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade arv ja investeeringute kaasamisvõime on suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on endiselt puudulik. Vaid väike osa ettevõtetest investeerib TA-sse (370 ettevõtet 2021.a), investeeritud summad ei ole suured – 2021. aastal kokku 314 mln eurot. Põhjused, miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri, on TA-sse investeerimise universaalsed turutõrked nagu pikad tasuvusperioodid, investeeringute tasuvuse risk ja sellega kaasnev riskikartlikkus. Eesti erasektori T&A kulud (2020.a 0,98% SKPst) jäävad ELi keskmisest maha. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega võrreldes väike (2020.a ELis 0,86% kogu tööjõust ja Eestis 0,41%). Teadussüsteem on tugevalt orienteeritud akadeemilistele tulemustele. T&A teenuste turg on väike ja killustunud. Kohalike ressursside väärindamine on piiratud, neid eksporditakse väikese lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui Eesti on digitaalsete avalike teenuste valdkonnas ELis juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia  integreerimine erasektorisse (20. koht ELis). Et soodustada erasektori TA mahtu ning edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtete võimekust arendada TA-le tuginevaid ärimudeleid ja toetada suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtjaid. Erasektori ja teadusasutuste koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte teadustöötajate ja ettevõtjate vahel. Kestliku (kliimaneutraalse) tarbija kuvandi loomiseks tuleks kujundada teadlikkust ja hoiakuid koolitus- ja teavitustegevuse kaudu. Analüüside kohaselt esineb puudusi TA ning innovatsiooni juhtimises, koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides, eriti arvestades missioonipõhise innovatsioonipoliitika rakendamist ja avaliku sektori aktiivsema rolli võtmist struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses. Tuleb kasvatada osapoolte koosloomevõimekust. Tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis osalejate võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste ringkondade koostöö tugevdamisele. Teadussüsteemi, ühiskonna ning majanduse arengu vajaduste vaheliste ebakõlade vähendamiseks on vaja süsteemseimaid muutusi, sh sektoritevahelist koostööd. o Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel, kuna sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile. Sekkumised aitavad kaasa nutika spetsialiseerumise valdkondadele. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud punktis 3, koos selgitusega kuidas teostatakse näitajate seiret. Käskkirja tegevuste mõjusust on hinnatud läbi käskkirja mõjude peatüki nr 4. o Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Tagamaks tegevuste ajakavalist teostatavust koostatakse iga- aastane detailsem tegevuskava.  Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega o Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidud sarnaste sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2017 rakenduskava koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud eesmärke. o Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud toetudes muu hulgas valdkondliku arengukava TAIE eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste eelarve maht on hinnatud toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades ligikaudset  teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus tagatakse muutuvates majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava koostamise käigus, milles kujundatakse detailsem eelarve vastavalt detailsematele tegevustele. Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi sarnaste meetmete rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel). o Elluviijale ei teki toetusskeemi tulemusel püsikulusid, mis vajaksid rahastamist abikõlbulikkuse perioodi järel.  Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia o Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 5. o Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks EIS, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna EIS on Riigihanke seaduse § 5 lõike2 punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. Elluviijal puudub vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS-i puhul ei ole tegemist ettevõtjaga vaid riigiasutatud sihtasutusega, mis täidab ministeeriumi poolseid ülesandeid. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 15 ning vastavas punktis käskkirja seletuskirjas.  Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega o Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja peatüki 2 punktis 2, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete näitajatesse. o Tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega on põhjalikumalt kirjeldatud seletuskirja peatükis 6. Tegevuste elluviimise konkreetsed alategevused käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse iga-aastases tegevuskavas (edaspidi tegevuskava). Tegevuskava koostamisel tagatakse kooskõla 2021‒2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumitega. Kõik tegevuskavas olevad projektid peavad panustama käskkirjaga seotud Eesti 2035 sihtidesse ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 eesmärkidesse. Tegevuskava tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Tegevuskava moodustamisel arvestatakse: 1. Rahastatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse tegevuste panust meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast tegevuste lõppu. Lisaks hinnatakse tegevuste panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse. 2. Rahastatavate tegevuste põhjendatust. Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud; kas tegevuse sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; kas tegevused võimaldavad saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Hinnatakse, kas seos eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad ning innovaatilisi lahendusi soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 3. Rahastatavate tegevuste kuluefektiivsust. Hinnatakse, kas tegevused/lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks, sealhulgas kas lõppsaaja poolne osalustasu on vajalik, ning kui jah, siis milline tasu on kuluefektiivne. Hinnatakse, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud. Tegevustega ei teki vajadust järgnevate püsikulude rahastamiseks. 4. Suutlikkust rahastatavaid tegevusi ellu viia. Hinnatakse, kas tegevuste tegijal on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikust tagades. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Tegevuskava koostamisel analüüsitakse, kuidas on võimalik parimal moel võtta arvesse ja aidata kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustada seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. 4. Käskkirja mõjud Toetusskeem juhindub rakenduskavast ning TAIE arengukavast. Tegevussuuna „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ raames ellu viidavate tegevuste tulemusel avaldub järgmine mõju:  Paraneb ettevõtjate juhtimiskvaliteet, mille tulemusel tehakse targemaid otsuseid ja kasvab ettevõtja loodav lisandväärtus, mis on ka TAIE arengukava peamine eesmärk;  Suureneb vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid järgivate ettevõtjate hulk ja süveneb vastutustundlikum toimimine;   Paranevad ettevõtjate temaatilised valdkondlikud kompetentsid, mis võimaldavad kasvatada ettevõtja konkurentsivõimet ning teadmus- ja tehnoloogiamahukust;  Suureneb ettevõtlusalane teadlikkus ja ettevõtlikkus ühiskonnas laiemalt. Toetusskeem avaldab ettevõtjate rahvusvahelistumisele alljärgnevat mõju:  soodustatakse Eestis juba väljaarendatud TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu ning luua eeldused uute toodete ja teenuste arendamiseks ja müügiks kõrgema lisandväärtusega valdkondades ja turgudel. Toetatakse ettevõtteid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimise toetamisega, et soodustada ettevõtjatevahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks;  arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), sealhulgas arvestades e-kaubanduse võimalusi;  toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmise, EIS välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu;  soodustatakse ettevõtjate investeeringuid uute geograafiliste ja tooteturgude hõivamiseks;  suurendatakse Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu;  tugevdatakse Eesti integreeritust EL-i ühtse turuga, vähendatakse kaubandustõkkeid ja liigset halduskoormust, et soodustada ekspordiambitsiooniga ettevõtjate piiriülest tegevust (sealhulgas avaliku halduse digiteerimine, parem teabevahetus ja nõustamine);  toetatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute kaasamist eelkõige TAIE fookusvaldkondades;  kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades, sealhulgas tagades sobivad finantseerimisvõimalused ning suunatakse rohkem ressurssi ja toetusi regioonidesse, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt. Ettevõtjate innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse suurendamise toetusskeemi jõustumine võimaldab Eesti ettevõtjatel saada teadmisi ja kasvatada võimekust teadmusel- ja tehnoloogial põhineva ettevõtluse alustamiseks, arendamiseks ja elluviimiseks. Teadmiste ja võimekuste kasvatamine on oluline, et tekiks rohkem ettevõtjaid, kes on suutelised looma teadmus- ja tehnoloogiapõhiseid tooteid ja teenuseid, mis annavad kõrgema lisandväärtuse ja toovad suuremat kasu nii ettevõtjale kui ka riigile. Elluviija poolt sekkumise raames pakutavad teenused võimaldavad ettevõtjal saada paremini kätte tema ettevõtlusega ja arenguvõimalustega haakuvat informatsiooni vajalikul kontsentreeritud kujul, et oleks võimalik kiiremini ja vähemate ettevõtja ressurssidega jõuda lühema aja jooksul kiirema arenguni. Toetusskeemi mõjul peaks suurenema ettevõtjate hulk, kelle teadmised ja huvi teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kohta suureneb, kes teavad, mis viisil ja millistes suundades on võimalik teadmus- ja tehnoloogiapõhist ettevõtlust arendada ning saada selle elluviimiseks vajalikke teadmisi ja kompetentse. Toetusskeemi tulemusel lisandub ettevõtjaid, kellel kompetentside tõusu ja inimressursi kättesaadavuse tõusu tõttu kasvab võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi. See on eelduseks järgmise põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti majanduses. Innovaatiliste riigihangete tegevuste elluviimine suurendab avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana. Igal aastal suunatakse riigihangete kaudu ettevõtlusse üle 3 miljardi euro, mis moodustab suurusjärgus 30% riigieelarve kulude mahust ja 12-13% Eesti SKP-st. Avalikul sektoril on seega turu mõjutamiseks arvestatav ostujõud, mille sihipärase haldamisega on võimalik ergutada turul innovatsiooni, suunata ettevõtjaid arendustegevustele ning saada vajadustele paremini vastavaid teenuseid ja tooteid. Olemasoleva potentsiaali realiseerimise ehk avaliku sektori hangete ostujõu efektiivsema kasutuse oluline võtmetegur on nn targa tellija olemasolu, kes oskab kirjeldada hankevajadusi probleemipõhiselt, on teadlik turul pakutavatest lahendustest ning turuosaliste arendusvõimekustest ning oskab täpsustada ja juhtida selliste lahenduste tellimiseks vajalikke protsesse läbi projekti kogu elutsükli. See tähendab, et avalik sektor, mis on hangete kaudu turul samuti klient, ostab nn nõudliku kliendina tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis eeldavad ettevõtjailt arendustegevusi. Sellise lähenemisega on avalik sektor uute või oluliselt uuendatud toodete, teenuste ja lahenduste esmane klient, andes ettevõtjatele referentsi hanke tulemusel valminud toote, teenuse või lahenduse edasi müümiseks. Seega mõjutab edukas nõudluspoole innovatsioonipoliitika ettevõtlust mitmeti, näiteks pakkudes arendustegevuse toetust, esmase kliendi ja tööde referentsi, mida kasutada turul edaspidi. Suurendades avaliku sektori nõudlust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni järele, luuakse turgu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks. Tugevdades avaliku ja erasektori koostööd innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtul, tuues kokku nii nõudluspoole kui ka võimalikud pakkujad, tagatakse, et ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemine oleks võimalikult efektiivne. 5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu sätestab toetusskeemi seose prioriteetse suuna teiste meetmete, meetme sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele või millesse tegevused panustavad. Seos sama erieesmärgi teiste toetusskeemidega: Meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks. Käesolev toetusskeem ja starditoetus täiendavad teineteist, kuna nimetatud starditoetuse saamisele eelnevalt peab olema alustav ettevõtja MAKs eelnõustamises käinud ning toetuse saamisele järgnevatel aastatel peab ettevõtja käima MAKs arengunõustamisel. Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist aidates kaasa Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käesoleva toetusskeemi raames tehakse erinevaid teavitus- ja turundustegevusi Eesti maine tõstmiseks, mis on oluline ka turisminõudluse valdkonnas. Seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“. Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine täiendab käesolevat ettevõtlusteadlikkuse sekkumist, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks. Seos sama erieesmärgi teiste meetmetega: Seos Riigikantselei poolt elluviidava meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ tegevusega „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“. Nõudluspoole innovatsioonipoliitika instrumendid panustavad samuti TAI teadlikkuse ja võimekuse suurendamisesse. Innovaatiliste riigihangete tegevustes tehakse tihedat koostööd Riigikantseleiga ning tegevused panustavad otseselt Riigikantselei meetme eesmärkide saavutamisse läbi info jagamise, teavitus- ja nõustamistegevuste pakkumise ning erasektori ja avaliku sektori vahelise dialoogi tekitamise. Seos valdkondlike arengukavadega: „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: tõstetakse ettevõtlusteadlikkust ja suurendatakse ettevõtjate võimekust oma toodangut eksportida. Lisaks aitab toetusskeem kaasa ettevõtjate teadmiste ja kompetentside arendamisele, et panustada senisest enam efektiivsuse kasvule ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele. Selleks panustatakse käesolevas toetusskeemis otseselt tootmisalase efektiivsuse arendamisse. Toetusskeem aitab kaasa teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kasvule ning suurema lisandväärtuse ja sellest tulenevalt kõrgemate sissetulekute ja heaolu taseme saavutamisele kõikjal Eestis. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035”– strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe strateegiat edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi. Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele. 6. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele Käskkirjas toodud tegevuste mõju horisontaalsetele põhimõtetele on valdavalt toetav. Horisontaalsed Mõju põhimõtted Tasakaalustatud Toetav mõju: Toetusskeemis tegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondade regionaalne areng vaheliste erisuste vähendamisega. Eesti ettevõtjate konkurentsivõime on piirkonniti erinev. Piirkondlikud erinevused on olemas ka lisandväärtuse, ekspordi, teadus- ja arendustegevuse rakendamise suutlikkuse ning ettevõtluse valdkonnas. Käskkirja panust regionaalsete erisuste vähendamisse mõõdetakse näitajaga "Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Lisaks jälgitakse käskkirja tegevuste elluviimisel ka näitajat „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, kuid antud mõõdik ei ole toodud horisontaalse teema mõõdikuna vaid otseselt seotud käskkirja põhilise arengukava TAIE eesmärkide täitmise jälgimisega. Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes 2020.a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk- Eesti piirkondades kõigest 51-56% vahele ning viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim Saaremaal 45%). Kõige kiiremas tempos on ELi keskmisele lähemale liikumas jätkuvalt Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3 piirkondade lähenemine on aastatel 2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja Viljandi maakond (2 aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%). Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538 euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida- Virumaa ettevõtete lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted. Kuigi viimastel aastatel vähenenud, on siiski endistviisi suured piirkondlikud erinevused ka ettevõtete ekspordi näitajates. Kui kaupade ja teenuste eksport ulatub 2021.a seisuga Ida-Virumaal ja Harjumaal umbes 300 tuhande euro kanti, siis Läänemaal vaid alla 90 tuhande eurot ettevõtte kohta. Vaatamata suurtele piirkondlike erisustele on käskkirja alusel elluviidavate tegevuste järgi vajadus üle-eestiliselt, kuna Eesti loodav lisandväärtus jääb endiselt alla Euroopa Liidu keskmist. Üle-eestiliste teenuste pakkumise kaudu tekitatakse ka võimalus ülekandeefekti tekkimiseks, kus juba koolitatud ettevõtjad inspireerivad ka teisi ettevõtjaid koolitustel osalema. Seda edendatakse läbi kommunikatiivsete alategevuste. Eelmise perioodi sarnaste sekkumiste puhul puudusid regionaalse tasakaalu edendamise põhimõtete juurutamine käskkirja tegevustes, ning lähtuti ainult sihtsektorite spetsiifikast. Sellest tulenevalt ei ole kogutud eraldi regionaalset jaotust käskkirja alategevustest tulenevate teenuste kasutajate regionaalse jaotumise kohta. Käskkirjaga hõlmatud sekkumiste seast võib eeldada, et kõige otsesem panus võib tuleneda ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse ja ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise sekkumiste alategevustest. Nende tegevuste osas oodatakse elluviijalt tegevuste kavandamist selliselt, et need aitaksid vähendada piirkondlikke erisusi tervikuna. Käskkirjaga toetatavad tegevused lähtuvad TAIE fookusvaldkondade vajadustest, ning käskkirjade tegevuste elluviimisel lähtutakse eelkõige sektori vajadustest. Teatud sektorid võivad olla esindatud vaid mõnes regioonis ning nende puhul ei jaotu kasusaajad ühtlaselt üle Eesti. Näiteks ei ole selline erisuste tegemine mõistlik sektorites, mis sõltuvad suuresti kohalikust toorainest, mis võib paikneda läbi Eesti regioonide ebaühtlaselt. Sellised sektorid on näiteks maavarasid toorainena kasutavad ettevõtjad või metsa- ja puidutööstus. Sellest tulenevalt hinnatakse iga alategevuse potentsiaali panustada eraldi ning kui panustamine on mõistlik ja asjakohane siis seda ka tehakse. Tänapäevasel infotehnoloogia ajastul võimaldatakse ka enamike pakutavate teenuste kättesaadavust veebilahenduste kaudu, millest tulenevalt on regionaalselt ääremaalised piirkonnad samuti hõlmatud  teenustega. Elluviija julgustab madalama osalusaktiivsusega piirkondade ettevõtjaid seda võimalust igakülgselt kasutama. Teadlikkuse alaste tegevuste elluviimisel tehakse vajadusel koostööd maakondlike arenduskeskustega, tagamaks paremat regionaalset katvust ning informeeritust ja ligipääsetavust teenustele igas regioonis. Vastutustundlikkuse kasv ettevõtluses on regionaalselt neutraalse mõjuga või kergelt positiivne, soodustades ettevõtjate panustamist kogukondadesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste konkreetsed alamtegevused koos oodatava panusega regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks, täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Elluviija toob tegevuskavas välja regionaalse tasakaalu suurendamisse panustavad tegevused ning hindab aruandluse käigus nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks, tuues välja ka kasusaajate piirkondliku jaotuse. Keskkond ja kliima Toetav mõju. Toetusskeemi raames elluviidavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestatakse keskkonnahoiu ja kliima temaatikaga, sealhulgas pakutakse messide valikul ettevõtjatele välja ka energiasäästu ning ressursside parema kasutuse temaatilisi messe. Lisaks kaasatakse üritusele ka selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid. Toetusskeemi tegevused seonduvad keskkonna- ja kliimapoliitikaga nutika spetsialiseerumise kasvuala – ressursside efektiivne kasutamine – kaudu. Lisaks võib uute innovaatiliste ettevõtjate ja teenuste/toodete turule toomise kaudu panustada nii kliimamuutuste leevendamissesse kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemisesse. Käskkirja alusel elluviidavad tegevused on ellu kutsutud mh otseselt kestlikkuse kasvatamiseks ning rohepöörde soodustamiseks, mistõttu läbiv keskkonnamõju on positiivne. Ühtlasi loob see uusi ja innovaatilisi ärimudeleid ja -võimalusi ning kasvatab seekaudu ettevõtjate konkurentsivõimet. TA ja innovatsiooni edendamine võib potentsiaalselt panustada nii vajalike kliimamuutuste leevendamise kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemise tehnoloogiate arengusse. Innovatsioonihangete edendamine annab avalikule sektorile rohkem tööriistu tegeleda muutuvas kliimas uute oludega, mille tarbeks on vaja leida uusi innovaatilisi lahendusi, mis täna veel turul ei pruugi kättesaadavad olla Vastutustundliku ettevõtluse oluline komponent on ka kestlikkus ja keskkonnahoidlikkus. Elluviidavad tegevused toetavad otseselt rohelisuse ja vastutustundlikkuse kasvu, muutes ettevõtjate toimimist ja juhtimist keskkonnahoidlikumaks. TAI teadlikkuse edendamine suurendab uute  tulevikutehnoloogiate turule tulekut, mis sõltuvalt valdkonnast võivad mängida rolli kliimaneutraalse energiatootmise suunas liikumisel. Läbi keskkonna- ja kliimateemadesse panustamise panustavad ka käskkirja tegevused Euroopa Liidu Rohelisse kokkuleppesse. Rohelises kokkuleppes kasutatakse järjepidevalt kõiki poliitilisi hoobasid: reguleerimine ja standardimine, investeeringud ja innovatsioon, riiklikud reformid, dialoog sotsiaalpartneritega ja rahvusvaheline koostöö. Uued tehnoloogiad, säästvad lahendused ja murranguline innovatsioon on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel määrava tähtsusega. Selleks et ELil oleks jätkuvalt konkurentsieelis keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas, peab ta märkimisväärselt suurendama uute tehnoloogiate ulatuslikku kasutuselevõttu ja tutvustamist kõigis sektorites ja kogu ühtsel turul, luues uusi uuenduslikke väärtusahelaid. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad nii kaudselt kui ka otseselt uute tehnoloogiate arengusse ning seeläbi ka Rohelise kokkuleppe eesmärkidesse. Seeläbi panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“. Sooline Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku võrdõiguslikkus, mõju soolisele võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning võrdsed võimalused, vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane. Käskkirjaga ligipääsetavus hõlmatud tegevuste konkreetsed alamtegevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Tegevuskava moodustamisel arvestatakse projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Tegevuskava tegevused peavad olema mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagama, et valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Elluviija peab tegevuskavas käsitlema ka seoseid horisontaalsete põhimõtetega: sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtetega ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Sooline võrdõiguslikkus. Toetav mõju. Toetatavad tegevused aitavad kaasa naiste osaluse suurendamisele ettevõtluses läbi nende ettevõtlusaktiivsuse ja -teadlikkuse suurendamise ning ettevõtluspotentsiaali realiseerimise. Uued tehnoloogiad ja ärimudelid ning sellega seotud teadlikkuse (sh innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna) ja kompetentside kasvatamine on üks sihtidest, mille osas positiivne muutus ellu kutsuda. Lahendus toetab naiste huvi tegutseda kõrgema kasvupotentsiaaliga innovaatilises ja kõrge lisandväärtusega ettevõtjates. Samuti aitavad tegevused kaasa naiste loodud  ettevõtjate konkurentsivõime kasvule. Kõikides tegevustes pööratakse läbivalt tähelepanu naiste, kes on ettevõtluses alaesindatud, suuremale kaasamisele. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele võrdsusele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane. Tegevuste panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jälgitakse EE2035 näitajaga „soolise võrdõiguslikkuse indeks“. Võrdsete võimaluste loomine vähemusrühmadele. Toetav mõju. Tegevuste eesmärk on infoühiskonnas toimetulekuks vajaliku teadlikkuse ja teadmiste omandamine ning täiendamiseks võimaluste loomine, et luua eeldused e-teenuste võimalikult turvaliseks ja laialdaseks kasutuselevõtuks kõigi sihtgruppide seas. Teavitustegevustes arvestatakse eri sihtrühmade eelistatumate ja enimkasutatavate infokanalitega. Samuti arvestatakse toetusskeemi raames korraldatud tegevuste puhul, et toetatavates tegevustes osalemine oleks võimaldatud kõigile, inimestele olenemata nende vanusest, rahvusest, puudest jt tunnustest. Käskkirja alusel elluviidavate tegevuste üks fookusi on vastutustundliku ettevõtluse edendamine erinevate selleks ellu kutsutavate tegevuste abil ja võimalusel vastavaid sotsiaalpartnereid võimestades. Ettevõtluse üldine vastutustundlikkuse kasv ja paranenud juhtimiskvaliteet adresseerib otseselt võrdsete võimaluste temaatika senisest paremat ja tõhusamat rakendamist ettevõtja igapäevases toimimises. Tegevuste panust võrdsete võimaluste edendamisse jälgitakse EE2035 näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“. Ligipääsetavus. Toetav mõju. Tegevused on ligipääsetavad ning läbivalt on rakendatud kaasava disaini põhimõtteid. Kõikide tegevuste rakendamisel järgitakse kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Üritustel ja koolitustel tagatakse ligipääsetavus füüsilisele keskkonnale, infole ja kommunikatsioonile nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Vastutustundlikkus on üks tegevuste suundasid ning läbivalt rakendatakse kaasava disaini põhimõtteid.“ DNSH ja DNSH ja kliimakindlus on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. kliimakindlus Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. 7. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises. 8. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. Käskkirjas toodud erieesmärgi nr 1 sekkumiste elluviimine jõustub kui 2021–2027 perioodi rakenduskava erieesmärgi temaatiline eeltingimus on täidetud. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Välisministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Riigikantseleile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tähtaegselt saabus Haridus- ja Teadusministeeriumi kooskõlastuskiri, Välisministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid vaikimisi. Pärast tähtaega saabusid Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kooskõlastuskirjad märkustega. Arvamuse avaldamiseks esitati eelnõu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale ja TAIE juhtkomisjonile. TAIE juhtkomisjonile arvamuse avaldamiseks saadeti dokumendid teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjoni liikmetele, kes täidavad TAIE juhtkomisjoni rolli. Kaubandus-Tööstuskoda teavitas, et kommentaarid puuduvad. Arvamuse avaldamisi ei laekunud. Eelnõude infosüsteemi kaudu esitati üks avalik kommentaar. Märkustega arvestamine Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud Haridus- ja Teadusministeerium Eelnõu punktis 3 on viidatud tulemuste loetelule, kuid loetelu Arvestatud. Vorminduslikult viidatud punktis puudub. Samuti puudub riskihindamise tabelis tulemuste loetelu õige punkti real 12 viidatud keskkonnamõjude hindamise selgitus. juurde tõstetud tagasi. Riskide hindamise tabeli viidet uuendatud. Eelnõu punkti 8 kohaselt on tegevuste abikõlblikkuse algus 1. Kuupäevad ühtlustatud. Kuna jaanuar 2022, kuid seletuskirjas on see 1. oktoober 2022. Kuna tagasiulatuva rakendamise seletuskirja peatüki 8 kohaselt jõustub käskkiri allkirjastamisest, kuupäev jääb abikõlblikkuse mis on hilisem kui tegevuste abikõlblikkuse algus, peaks eelnõu perioodi sisse, pole täiendavate punktiga 8 olema kehtestatud ka tegevuste tagasiulatuva tingimuste kehtestamine vajalik. rakendamise tingimused. Seletuskirja punkti 10 kohaselt võib kulusid lugeda abikõlblikuks, Arvestatud. Eemaldatud viide, et kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva kulu tekkimine võib juhtuda 45 45 kalendripäeva jooksul. Juhime tähelepanu, et abikõlbliku kulu päeva peale abikõlbulikkuse tekkimine abikõlblikkuse perioodile järgneva 45 päeva jooksul on perioodi. vastuolus ühendmääruse § 15 lõike 1 punktidega 2 ja 3, mille kohaselt kulu peab olema tekkinud ja tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil. Eelnõu punktis 11.1 kehtestatud toetuse maksmise alused viitavad Arvestatud. Käskkirja punkti 11.1 laiemale maksete võimalustele, kui eelnõu edasine loetelu ja loetletud maksmiste aluseid seletuskiri võimaldavad. Eelnõu punktis 12 elluviija õiguste ja korrigeeritud. kohustuste loetelus puuduvad vara säilitamise ja sihtotstarbelise Punktis 12 elluviija õiguste ja kasutamise nõuded pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu ning üle kohustuste loetelus puuduvad vara 10 miljoni euro suurusega projektide teavituskohustuse säilitamise ja sihtotstarbelise regulatsioon, mis on seletuskirjas kirjeldatud. kasutamise nõuded, kuna käskkirjaga elluviidavate tegevuste raames ei hangita pikaajaliselt kasutatavat vara. Seletuskirja täpsustatud. Elluviija õiguste ja kohustuste loetelus, ei dubleerita juba seadusega otsekohalduvaid kohustusi, nende kohustuste täitmise vajalikkusele tuuakse tähelepanu seletuskirjas, kus selgitataksegi, et on silmas pidada, et elluviijal on kohustus täita ka teisi „perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse” ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi. Näiteks on elluviija kohustatud määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse  teavitamine“ §-s 2 toodud nõuete kohaselt juhul kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Teadus- ja arendustegevusega seotud aruandluse huvides palume Arvestatud sisuliselt. Käskkirja täpsustada, milline osa toetuse andmise tingimuste eelarvest raames tehtavad tegevused on klassifitseerub teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni kuluna TAI-d toetavad kulud. Käskkirjaga teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduse mõistes. Samuti ei anta toetust TAI läbiviimiseks ei ole eelnõu punktis 2.3. enamik kuludest teadus- ja vaid tõstetakse ettevõtjate arendustegevuse kulud. võimekust seda teha. Seletuskirja lisatud selguse huvides selgitus, et elluviija aruandluses toob muu teabe all välja esialgsed hinnangud tegevuskava eelarve täitmise kohta, ning võimalusel hinnang mis mahus ja millised tegevused olid teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused ja millised tegevused olid innovatsiooni toetavad tegevused. Rahandusministeerium Eelnõus puudub ühendmääruse paragrahv 41 lõike 1 punkti 3 Arvestatud. Täiendatud käskkirja kohane kirjeldus, millised toetatavad tegevused panustavad punkti 1.1 vastavate näitajatega ja tasakaalustatud regionaalsesse arengusse. Seega tuleb otsene täiendatud seletuskirja peatükk 2 panus tuua välja vähemalt järgmiste tegevuste puhul: 2.1. punkti 1 Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused ja 2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine. Piisavalt selgelt ei ole välja toodud ka eelnõu koostaja ootuseid a) Arvestatud. Käskkirja punkti elluviijale seoses panustamisega tasakaalustatud regionaalsesse 1.1 täiendatud arengusse, lähtudes TAT koostamise käigus tehtud analüüsist. Kui vastutus regionaalse tasakaalustatuse põhimõtte järgmise eest on jäetud elluviijale, tuleb eelnõusse lisada elluviija kohustus arvestada tegevuskava koostamisel vähemalt tegevuste 2.1 ja 2.3 puhul tegevuste mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule ning tuua tegevuskavas välja konkreetsed b) Arvestatud. Käskkirja punkti tegevused/põhimõtted, kuidas regionaalset tasakaalu edendatakse. Seetõttu tuleb: 12.1.3 täiendatud a) eelnõu punktis 1.1. täiendada teise lause sõnastust järgnevalt: „Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris “ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ ,"Väljaspool Harjumaad loodud c) Arvestatud. Käskkirja punkti SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise 13.5.2 täiendatud võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. b) eelnõu punkti 12.1.3 täiendada alljärgnevalt: vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1 nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning punktides 2.1 ja 2.3 nimetatud d) Arvestatud. Käskkirja punkti tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi 13.5.3 täiendatud vähendaval moel. c) punkti 13.5.2. lisada viide, et elluviija poolt kajastatakse vahe- ja lõpparuandes, et milline oli toetatud ettevõtjate piirkondlik jaotuse. d) lisada punkti 13.5.3. viide, et elluviija lisab vahe – ja lõpparuandesse hinnangu tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele. Seletuskirjas puudub sisuline analüüs regionaalsete erinevuste a) Arvestatud. Käskkirjas toodud kohta eelnõu valdkonnas. Minimaalselt tuleb seletuskirja välja regionaalse tasakaalustatuse täiendada järgnevaga: arengu mõõdikuks näitaja a) Regionaalse tasakaalustatuse horisontaalse teemaga "Väljaspool Harjumaad loodud seotud mõõdikuna on käskkirjas välja toodud „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“. Vajalik on SKP elaniku kohta EL 27 põhjendada mõõdiku valikut, kuna see erineb keskmisest“, mis on meetme meetmete nimekirjas toodud näitajast. nimekirjas toodud vastav näitaja.. b) Analüüsida valdkonna piirkondlikke erisusi vähemalt Horisontaalsete põhimõtete punkti valitud „Eesti 2035“ mõõdiku lõikes, aga soovitavalt seletuskirjas lisatud selgitus, et ka meetmespetsiifilisemate näitajate lõikes ning käskkirja tegevuste elluviimisel varasemate sarnaste sekkumiste rakendamise info jälgitakse ka näitajat „Tööjõu alusel, sh tuua välja piirkondlike erisuste peamised põhjused. tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, kuid antud mõõdik ei  c) Analüüsida võimalusi kavandada meetme tegevuste ole toodud horisontaalse teema elluviimist selliselt, et need panustaksid valitud „Eesti mõõdikuna, vaid otseselt seotud 2035“ näitaja regionaalsete erinevuste vähendamisse käskkirja põhilise arengukava (vastavate regionaalarengu juurprobleemide TAIE eesmärkide täitmise lahendamisse), valida välja sobivaim sekkumine (vt regionaalse mõju juhend) ning näidata, kuidas see aitab jälgimisega. valitud „Eesti 2035“ mõõdiku regionaalset b) Arvestatud. Täiendatud tasakaalustatust suurendada. Kuna tegevused on seletuskirja peatükki 6 erinevad, tuleb seda teha tegevuste kaupa. Kui osa vastustust regionaalselt tasakaalustatud lähenemise c) Arvestatud. Täiendatud eest jääb elluviijale, tuleb see eelnõus püstitada seletuskirja peatükki 6. Käskkirjas konkreetse ülesandena, alused, millest lähtuda (nimetada eritähelepanu vajavad piirkonnad, tegevuste ja seletuskirjas täiendatud elluviija eri regioonidele suunamise põhimõtted jne), aga kohustusi. kirjeldada seletuskirjas. Kui mõnel käskkirjas välja toodud tegevusel puudub Arvestatud. Täiendatud regionaalarengu puutumus, tuleb seda põhjendada. seletuskirja peatükki 6 Käskkirja eelnõu punktis 1.1.9 (ja edaspidi) on tegevuse Arvestatud. Täiendatud eesmärgina mainitud muu hulgas „toetada ettevõtja kasvu ja seletuskirja peatükki 2 punkti 1 laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel selgitusega, kellega on tegu välisesindajate võrgustiku kaudu“. Pole selge, mida täpselt välisesindajate puhul. Tegu ei ole mõeldakse „välisesindajate võrgustiku“ all. Vastavalt riigiabi turustusvõrgu loomise ega reeglitele on keelatud toetada ettevõtja eksporditegevust. Nimelt toimimisega. on üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 1(2)(c) ja komisjoni vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 1(d) sätestatud, et ekspordiabiks loetakse muu hulgas ka abi, mis on seotud turustusvõrgu loomise ja toimimisega (i.k establishment and operation of distribution network). Euroopa Komisjoni mitteametlike selgituste kohaselt võib turustusvõrguna (jaotusvõrguna) mõista mis tahes tüüpi süsteemina, mida ettevõte kasutab oma teenuste osutamiseks, kaupade müümiseks jne (kas lõpptarbijale või vahepealsele tegevuse tasemele). Näiteks on Euroopa Komisjon teinud Saksamaa meetme kohta osaliselt negatiivse otsuse just seoses ekspordiabiga (sh turustusvõrguga). Eelnõu osas 15 on selgitatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi Arvestatud. Mõisteid ühtlustatud. andmist. Pole selge, keda mõeldakse „abisaajate“ (sihtgrupi) all – Läbivalt kasutusel lõppsaaja. kas nendeks on lõppsaajad (vt eelnõu osa 7) või võivad abisaajateks teatud juhul olla ka elluviija poolt valitud partnerid või sihtgrupile teenuste (nt koolitused vms) osutajad – juhul, kui teenuse osutajaid ei valita nt riigihankega. Kui riigiabi või vähese tähtsusega abi saajateks loetakse lõppsaajaid ehk ettevõtjaid, siis tuleb seda eelnõu punktides 15.2, 15.3 jne täpsustada, nt p 15.2 osas järgmises sõnastuses: „Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi lõppsaajale….“. Samuti pole selge, kas „abi andja“ (vt punktid 15.4, 15.7) all on mõeldud elluviijat. Kuna riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine peab olema Arvestatud. Mõisteid ühtlustatud. läbipaistev, sh kes on abisaajad ja kes on abi andja, siis tuleb osa 15 täpsustada. Eelnõu punktis 15.3 tuleb täpsustada, et nõustamiseks antavat abi Arvestatud. Täiendatud käskkirja üldise grupierandi määruse artikkel 18 ja messidel osalemiseks punkti 15. antavat abi artikkel 19 alusel saab anda vaid VKEdele. Eelnõu ossa 15 (või ossa 10) tuleb lisada ka säte riigiabi abikõlblike kulude kohta, nt järgmises sõnastuses: „Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3 sätestatud kuludele.“ Käskkirja eelnõu punktis 9 on välja toodud eelarved vastavalt Arvestatud. Käskkirja punkti 9 tegevustele, mis on kajastatud õigesti, kuid TATis ei ole mainitud täiendatud. kogu meetme eelarvet, EL toetuse osa ega ka nende jääki. Seega tuleb seletuskirjas punktis 9 täpsemalt välja tuua „EL toetuse osa“ meetmete kaupa, näiteks nii: Meetme 21.1.1.1 EL toetuse osa on 94 000 000 ning käesolev TAT moodustab sellest 22 312 000 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 71 688 000 eurot. Seletuskirja punktis 9 välja toodud lause „Käskkirjas kajastatud sekkumised on kajastatud vaid käesolevas käskkirjas ning lisanduvaid käskkirju nendele sekkumistele ei kehtestata.“ tuleb selgema aru saamise eesmärgil sõnastada järgnevalt: Käesolevas käskkirjas kajastatud sekkumiste raames lisanduvaid käskkirju ei planeerita. Seletuskirjas lk 9 algav indikaatorite tabel peab olema esitatud Arvestatud. Tegu oli seletuskirja peatükis 3 "Tulemused". Hetkel on tabel esitatus vormindusliku veaga. punktis 5 "Elluviija ja partner(id)", kus see ei ole asjakohane. Seletuskirjas kasutatavate mõistete puhul ei ole selgelt arusaadav, Arvestatud. Mõisteid ühtlustatud kas tegemist meetmega, sekkumisega, toetuskeemi, nii käskkirjas kui ka seletuskirjas. tegevuskavaga või tegevuste kogumiga ning milline on nende omavaheline seos. Terminit „meede“ (sh ka toetusmeede) on kasutatud erinevates tähendustes ning kontekstides. Seetõttu tuleb seletuskirjas termini „meetme(d)“ kasutus üle vaadata ning vajadusel täpsustada, mida all mõeldud on. Keskkonnaministeerium Arvestades toetuse andmise eesmärki ja poliitika arenguid Arvestatud sisuliselt. Seletuskirja Euroopa Liidus, ei ole käskkirjas piisavalt välja toodud horisontaalsete mõtete seoste roheleppest tulenevaid ambitsioone ja kohustusi. Seetõttu tuleks kirjelduses täiendatud selgitusi toetatavate tegevuste all detailsemalt välja tuua keskkonna- ja seostega Euroopa Liidu Rohelisele kliimaeesmärkidesse panustavate tegevuste toetamine ning Kokkuleppele. Horisontaalsete roheleppe seos. Samuti soovitame asendada sõna põhimõtetega arvestatakse iga- "keskkonnasõbralik" sõnaga "keskkonnahoidlik". aastase tegevuskava koostamisel ning käskkirja punkti 2 täiendatud: Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Lisaks täiendatud elluviija kohustust tegevuskava koostamisel. Iga-aastase alategevust tegevuskava koostamise eesmärk ongi jälgida nii turu kui ka poliitilist olukorda, millest lähtuvalt võimaldada käskkirja järgsete teenuste pakkumist võimalikult asjakohaselt vastavalt olukorrale, sh ka kliimaambitsioonikuse suurenemisele ajas. Keskkonnasõbralik asendatud keskkonnahoidlikuga. Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas tagatakse, et toetatavates Arvestatud. Täiendatud nii tegevustes osalevad ettevõtted on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ käskkirja punkti 2 kui ka vastavat põhimõttega. lõiku seletuskirjas. Riigi Tugiteenuste Keskus Käskkirja punkt 3 (tulemused) on puudulik ja viitab üksnes Arvestatud. sihtgrupile. Palun täiendada. Käskkirja punktis 7 on sätestatud isikud, kes võivad olla toetuse Arvestatud. Terminid ühtlustatud. lõppsaajateks. Punktis 15, mis käsitleb riigiabi ja VTA andmise tingimusi räägitakse abisaajatest ja seletuskirjas ka kasusaajatest. Parema arusaadavuse huvides palun kasutada punktis 15 sõnade "abisaaja" ja "kasusaaja" asemel terminit "lõppsaaja", mis on defineeritud ÜSS_2021-2027. Samuti soovitame seletuskirjas paari lausega põhjendada, miks elluviija ei ole riigiabi saaja. Käskkirja punktis 11 soovitame välja tuua, et toetuse maksmise Arvestatud. Punkti 11 täiendatud aluseks olevad kuludokumendid esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Käskkirja punkti 12 "Elluviija kohustused" juures soovitame Teadmiseks võetud. Selline viidata ka ühendmääruse § 10 ja 11. Oluline on tähele panna, et kohustus eksisteerib elluviijal ühendmääruse § 10 lg 1 punkti 16 kohaselt on elluviija kohustatud sõltumata käskkirjast, mistõttu rakendusüksusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu pole dubleerimine asjakohane. määruse (EL) 2021/1060 XVII lisa punktiga 25 esitama lõppsaaja Käskkirjaga hõlmatud tegevustes nime ja registrikoodi ning toetuse saaja ja lõppsaaja vahelise ei anta rahalist toetust edasi lepingu kuupäeva, numbri ja summa, kui toetust antakse edasi lõppsaajale. Arusaadavuse lõppsaajale. tagamiseks täiendatud seletuskirja punkti 7 Käskkirja punktis 12.1.13 viidatakse hindamiskomisjonide Arvestatud. Terminoloogiat koosseisudele, hindamiskriteeriumitele ja metoodikale. täpsustatud. Eemaldatud viide Eeldatavasti on need seotud lõppsaajatele toetuse andmisega, kuid hindamiskomisjonidele. käskkirja eelnõu teksti lugedes see ei selgu. Ühendmäärus § 43 lg Käskkirjaga hõlmatud tegevustes 1 punkti 3 kohaselt tuleb lõppsaajatele toetuse andmisel või ei anta rahalist toetust edasi tegevuste sihtrühmale teenuse osutamisel TAT käskkirjas lõppsaajale. Arusaadavuse sätestada ühendmääruse §-s 41 nimetatud asjakohased tagamiseks täiendatud seletuskirja tingimused, arvestades § 18 lõike 1 kohaseid nõudeid. Seega palun punkti 7 eelnõus täpsustada, kuidas lõppsaajate valimine korraldatakse ja millistele tegevustele toetust antakse. Vastav kohustus tuleneb ka seirekomisjoni kinnitatud projektide üldise valikumetoodika punktist 3.2, mille kohaselt juhul, kui käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks antakse toetust edasi lõppsaajatele, rakendatakse ühte punktis 1 kirjeldatud avatud taotlemise valikumetoodikatest. Eelnõu seletuskirja kohaselt lähtutakse käskkirjaga hõlmatud Arvestatud. Seletuskirja tegevuste elluviimisel rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud täiendatud. üldistest valikukriteeriumitest ja metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Seirekomisjoni kinnitatud projektide üldise valikumetoodika punkti 3.1 kohaselt tuleb käskkirja seletuskirjas kirjeldada, kuidas toetatavad tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Palume seletuskirja täiendada. Juhime tähelepanu sellele, et kuna käskkirjaga kinnitatavad Arvestatud. Seletuskirja peatükk 2 tingimused on vaadeldavad toetuse andmise tingimuste ja projekti punkti 5 täiendatud. sümbioosina, tuleb partnerite kaasamisel käskkirja muuta ja lisada Kooskõlastatud partnerite nimekiri nende nimed, tegevused ja eelarve. kehtestatakse käskkirja lisaga, partnerite valimise järgselt. Käskkirjas või selle seletuskirjas peab olema selgitatud, kuidas on Arvestatud. Selline kohustus tuleb tagatud elluviija ja rakendusüksuse funktsioonide osas kohususte Ettevõtluse ja Innovatsiooni lahusus. Sihtasutusel tagada. Juhime tähelepanu, et SFOSi üldisest meetmete, meetme Arvestatud. tegevuste seadistamise loogikast võib tuleneda see, et antud käskkiri tuleb SFOSi sisestada mitme projektina. Palun lisada seletuskirja eelnõu EL õiguse vastavuse juurde viide Arvestatud. Viide lisatud. Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevale määrusele (EL) 2021/1058. Avalik kommentaar - Marge Pihlapuu Seletuskirja kohaselt "soodustatakse Eestis juba väljaarendatud Ühendmääruse § 40 lg 2 ütleb, et TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu [...] ja toetuse andmise tingimuste aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade käskkiri koostatakse, kui tegevusi teeb ja tulemuste saavutamise eest hankimise toetamisega." Käskkirjas ei ole aga ettevõtete vastutab elluviija. Kui tegevusi sertifikaatide ja müügilubade toetamine nimetatud abikõlbliku teeks (sertifikaati taotleks) kuluna. Kas tohib selle kulu arvata "muude ekspordiks vajalike ettevõtja, siis tulemuse eest tegevuste" alla või ei ole see abikõlbulik? vastutaks ka ettevõtja. Käskkirjas (ja seletuskirjas) on mõeldud „Toetatakse ettevõtteid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimise toetamisega, et soodustada ettevõtjate vahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks“ lause all mitte riigilõivude või muude tasude maksmist, vaid elluviija poolset tuge, mis tähendaks juhendamist ja nõustamist, kuidas neid sertifikaate saada. Ka seletuskirja reguleerimisala punktis (lk 5) selgitatakse, et „ arendatakse innovatsiooni (sealhulgas toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (mh kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelise koostöös ja programmides osalemiseks).“. Vaadates käskkirja, seletuskirja, kulusid, tegevusi, siis on võimalik, et küsimus on tekkinud sellest, et aetakse sassi sõnad tugi ja toetus, st tugi ongi toetus, kuid mitte rahaline toetus, vaid tugi info mõttes. Selguse huvides on abikõlbulikud kulud selgelt välja toodud ja kulude nimekiri väga detailselt kirjutatud. Sertifikaate ja lube saab hankida vaid ettevõtja, mitte EIS ettevõtja asemel. Seega eeltoodust tulenevat ei ole ettevõtete sertifikaatide ja müügilubade toetamine rahaline vaid informatsiooni andmine ning sellised kulud (nt ettevõtete sertifikaatide ja müügilubade riigilõivud) ei ole abikõlbulikud kulud.  KÄSKKIRI 10.02.2023 nr 26 Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise nr 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ ja sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine)“ rakendamiseks ning erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ning sekkumise nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.1. Toetuse andmise eesmärk Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 eesmärkide saavutamisele. 1 https://taie.ee/  2 Käskkiri panustab Riigikogu 12.05.2021 otsusega heaks kiidetud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse ning kliima ja keskkonnahoiu, regionaalarengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalsesse põhimõttesse. Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, "Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.1.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuse eesmärk on tõsta ettevõtjate ja potentsiaalsete ettevõtjate teadlikkust ning kasvatada nende võimekust: 1.1.1.1. kasvatada ettevõttes lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust; 1.1.1.2. juurutada ettevõttes kasvu toetavaid juhtimispraktikad; 1.1.1.3. rakendada ettevõttes jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid; 1.1.1.4. rakendada digitaliseerimist, keskkonnahoidlikkust ja innovatsiooni toetavaid lahendusi ja ärimudeleid; 1.1.1.5. kasvatada teadlikkust ettevõtja omanike vahetuse juhtimiseks; 1.1.1.6. kasvatada ettevõtlusaktiivsust, ettevõtlikkust ja loovust ühiskonnas. 1.1.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.2.1. aidata ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti; 1.1.2.2. arendada ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (näiteks seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), arvestades e-kaubanduse võimalusi; 1.1.2.3. toetada ettevõtja kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste ja -toetuste ning finantsinstrumentide kaudu; 1.1.2.4. suurendada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu; 1.1.2.5. maandada järjepidevalt tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringutega seotud riske, kaasates välisspetsialiste; 1.1.2.6. suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet. 1.1.3 Punktis 2.3. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.3.1. arendada teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) vajalikkusest ja võimalustest jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlike eksperte ja koostöökogusid;  3 1.1.3.2. suurendada ettevõtjate TAI võimekust innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu; 1.1.3.3. arendada innovatsiooni (toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- ja personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundada ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelises koostöös ja programmides osalemiseks). 1.1.4. Punktis 2.4. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.4.1 suurendada avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana; 1.1.4.2. suurendada avaliku sektori nõudlust TAI järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks; 1.1.4.3. tugevdada avaliku ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemiseks. 2. Toetatavad tegevused Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. 2.1. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused 2.1.1. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadmiste ja kompetentside suurendamise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 2.1.1.1. ettevõtlusega alustamine; 2.1.1.2. tegutsevate ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, ambitsioonikate ning uuenduslike ärimudelite loomine, arendamine ja rakendamine ning uuenduste elluviimisele suunatud hoiaku kujundamine; 2.1.1.3. ettevõtja omaniku vahetuse soodustamine; 2.1.1.4. ettevõtlusega seotud erinevates tegevusvaldkondades, ettevõtjate omavahelise ja ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö ja kogemuste vahetamise soodustamine nii Eesti siseselt kui ka välisriikides; 2.1.1.5. info- ja nõustamisteenuste, koolituste, seminaride, konverentside, pikaajaliste koolitus- ja nõustamisprogrammide pakkumine;  4 2.1.1.6. ettevõtjate konkurentsivõimet tõstvate praktikumide elluviimine, juhtimise, ärimudeli, tooteinnovatsiooni, tootmisprotsesside, väärtusahela innovatsiooni valdkondades; 2.1.1.7. erinevates vormides praktikavõimaluste arendamine nii Eesti kui ka välisriikide ettevõtjates; 2.1.1.8. teadmuse kasvatamine ja koostöö eesmärgil toimuvate kontaktreiside korraldamine; 2.1.1.9. arenduskoostöö ja ühistegevuste edendamine. 2.1.2. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadlikkuse suurendamise toetavad tegevused on järgmised: 2.1.2.1. ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine, ettevõtliku ja uuendusmeelse hoiaku ja ettevõtlusega tegelemise populariseerimine ühiskonnas, ettevõtlussõbralike hoiakute kujundamine, huvi tekitamine ettevõtlusteadlikkuse vastu, digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmine; 2.1.2.2. lühi- ja pikaajaliste teadlikkuse tõstmise ürituste, kampaaniate, konkursside, koolituste, infoseminaride, konsultatsioonide, teavitus- ja turundustegevuste läbiviimine. 2.1.3. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist toetavad tegevused on järgmised: 2.1.3.1. koolituste läbiviimine, parimate juhtimisalaste, sealhulgas rahvusvaheliste praktikate vahendamine ja juurutamine, mentorluse ning juhtimisteadmuse pakkumine ning vastavasisuliste veebimaterjalide ja keskkondade loomine ja arendamine; 2.1.3.2. ettevõtja innovaatilisuse kasvatamisele suunatud tegevuste kavandamine ja elluviimine; 2.1.3.3. ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamine ja praktikate juurutamine; 2.1.3.4. digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde läbiviimiseks vajalike tegevuste kavandamine ja elluviimine. 2.2. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine), mille alategevustena osutatakse järgmisi teenuseid: 2.2.1. turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks olulisim teave ja kontaktid), mille raames toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas info kättesaadavaks tegemise, vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, rahvusvaheliste ekspertide kaasamise, messidel osalemise, nõustamise, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste (sealhulgas seminaride ja konverentside) ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu; 2.2.2. turuteadlikkus (sealhulgas kasvuprogrammid ehk kompleksteenused ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks), mille raames: 2.2.2.1. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid;  5 2.2.2.2. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, seminaride, koolituste, nõustamise, õppereiside, kasvu- ja arenguprogrammide ning muude ekspordile kaasa aitavate teenuste ja toetuste kaudu; 2.2.3. turu nähtavus (ühisstendid, Eestit või konkreetseid sektoreid tutvustavad stendid, kontaktreisid, visiidid, pressireisid, delegatsioonide vastuvõtmine, turundusmaterjali loomine ja levitamine, sektoripõhine turundustoetus ning muud tegevused), mille raames suurendatakse Eesti ettevõtjate ja nende esindajate, erinevate sektorite ning Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning sihipärase kommunikatsiooni, reklaami ja turunduse kaudu; 2.2.4. ettevõtjate nõustamine välistalentide kaasamisel, välistalentide Eestisse meelitamine, nende toetamine relokeerumisel ja kohanemisel; 2.2.5. kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute riiki meelitamine ning rahvusvahelise oskusteabe kaasamine välisspetsialistide kaudu. 2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.3.1. TAI rolli suurendamine ettevõtjate ärimudelites, muuhulgas innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtjate teadlikkust TAI eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused); 2.3.2. TAI alase suutlikkuse suurendamine ja töötajate toetamine ning (välis-) spetsialistide ligimeelitamine; 2.3.3. osalemise toetamine rahvusvahelistes TAI-s, toetusprogrammides, koostöövõrgustikes ja strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates, asjakohastes võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine ning tugevdamine Brüsselis. 2.4. Innovaatilised riigihanked, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.4.1. info- ja nõustamisteenused informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.2. juriidilise ja valdkondliku ekspertiisi pakkumine informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.3. rahvusvahelistes võrgustikes osalemine ja infovahetus; 2.4.4. turudialoogide korraldamine avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahenduste leidmiseks ja konsulteerimiseks. 3. Tulemused Toetatavate tegevuste elluviimise tulemused punktis 6. nimetatud sihtgruppides: 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus  6 Alategevus Indikaatori Indikaator Algtase Vahesihttase Sihttase tüüp 2023 2024 2029 21.1.3.15 Rakenduskava Toetatavad 0 200 700 Ettevõtlusteadl väljundnäitaja ettevõtjad ikkus, (millest: sealhulgas mikro-, juhtimiskvalite väikesed, et ja keskmise vastutustundlik suurusega ja ettevõtlus suured ettevõtjad) Rakenduskava Mitterahalist 0 200 700 väljundnäitaja toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava Toetatavad 0 850 5000 21.1.3.11 väljundnäitaja ettevõtjad Ettevõtjate (millest: rahvusvahelis mikro-, tumise väikesed, toetamine (sh keskmise välisesindajat suurusega ja e võrgustiku suured arendamine, ettevõtjad) ühisstendidel arv osalemise Rakenduskava Mitterahalist 0 850 5000 toetamine, väljundnäitaja toetust ekspordialaste saavad kompetentsid ettevõtjad e ja VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 3000 võimekuse Rakenduskava on suurem arendamine; tulemusnäitaja lisandväärtus välisinvesteer töötaja kohta ingute ja välisspetsialis tide kaasamise toetamine) 21.1.1.11 Rakenduskava Toetatavad 0 500 1580 Ettevõtjate väljundnäitaja ettevõtjad TAI (millest: teadlikkuse mikro-, kasvatamine (TAI väikesed, keskmise  7 võimalused) ja suurusega ja TAI suured võimekuse ettevõtjad) tõstmine Rakenduskava Mitterahalist 0 500 1580 väljundnäitaja toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 500 tulemusnäitaja on suurem lisandväärtus töötaja kohta 21.1.1.15. Meetmete Tegevustes 0 300 900 Innovaatilised nimekirja osalenute arv riigihanked väljundnäitaja Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 5. Elluviija ja partner 5.1. Punktis 2. nimetatud tegevuste elluviija on riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 5.2. Punktis 2. nimetatud tegevuse elluviimiseks võib elluviija kaasa partnereid. Partnereid valitakse läbi efektiivsuse analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab valitud partnerid rakendusasutusega. Partneritega sõlmib elluviija partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri ja elluviija õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis. 6. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupid on: 6.1. ettevõtlusest huvitatud või ettevõtlusega alustada soovivad inimesed; 6.2. ettevõtjad; 6.3. ettevõtjate juhid, töötajad või omanikud; 6.4. olemasolevad või potentsiaalsed investorid; 6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused; 6.6. avaliku sektori organisatsioonid või nende töötajad.  8 7. Lõppsaaja Lõppsaajad on Eestis tegutsevad ettevõtjad, potentsiaalsed Eestis tegutsevad ettevõtjad, ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused ja avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.01.2022 ja lõpeb 31.12.2029. 9. Tegevuste eelarve Toetavate tegevuste eelarve on 113 509 624,95 eurot, millest ELi toetus on 89 088 000 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 747 858 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 3 673 766,95 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel järgmiselt: Eelarve jaotus 2021-2027 Euroopa Riiklik Oma- KOKKU Liidu kaasfinantseerin finantseering (100%) osalus g 21.1.3.15 6 139 000 877 000 (12,5%) 0 (0%) 7 016 000 Ettevõtlusteadlikkus, (87,5%) sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.) 21.1.3.11 Ettevõtjate 60 637 000 9 164 572 (12,5%) 3 673 766,9 73 475 338, rahvusvahelistumise (82,5%) (5%) 95 toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.) 21.1.1.11 Ettevõtjate TAI 19 840 000 10 000 000 0 (0%) 29 840 000 teadlikkuse kasvatamine (TAI (66,5%) (33,5%) võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (käskkirja p. 2.3.) 21.1.1.15 Innovaatilised 2 472 000 706 286 (22,2%) 0 (0%) 3 178 286 riigihanked (77,8%) (käskkirja p 2.4.)  9 KOKKU 89 088 000 20 747 858 3 673 766,9 113 509 624 ,95 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikud on punktis 2. sätestatud toetavate tegevuste elluviimisega seotud järgnevad kulud: 10.1.1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud; 10.1.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 54 punktile b; 10.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad. Lähetuskulud, päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses; 10.1.4. toetat avate tegevuste turuvajaduste analüüsimise, ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamise, uuringute, analüüside ja ekspertiiside läbiviimise, st nende tellimise, teostamise ning tulemuste avalikustamise kulud; 10.1.5 uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, sealhulgas uute kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud; 10.1.6. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel üritustel osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulud; 10.1.7. ürituste korraldamise kulude raames kulud esinejatele, moderaatoritele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, ligipääsetavuse tagamisele ning toitlustusele; 10.1.8. meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, ettevõtluskonkursside kulude raames ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise ning teabevahetuse edendamine ja tulemuste levitamise kulud; 10.1.9. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide koostamise, tootmise ja levitamise kulud, veebilehtede loomise ja arendamisega seotud kulud; 10.1.10. ürituste, messide ja näituste korraldamise kulud, m i l l e r a a m e s kulud neil osalemiseks, vajaliku tehnika soetamiseks või rentimiseks, stendi kujundamiseks ja ehitamiseks, stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud, registreerimis- ja osalemistasud; 10.1.11. õppereiside, kontaktreiside ja turundusürituste kulud, m i l l e r a a m e s ettevalmistuse, läbiviimise, osalemise ning tulemuste levitamise kulud; 10.1.12. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormidega seotud kulud, mille raames nende algatamise osalemise ning tulemuste levitamise kulud;  10 10.1.13. teavituskeskkondade loomise ja arendamise kulud; 10.1.14. tele- ja raadiosaadete, internetis levitatavate saadete ja materjalide jm avaliku meediaallika tootmise ja edastamise kulud; 10.1.15. tõlkekulud; 10.1.16. reklaami-, turundus- ja meediakulud; 10.1.17. koolituse modereerimise, auditi, nõustamise, mentorluse, juhendamise ja ekspordi- ja investornõunike tegevusega seotud kulud ja ekspertiisi tasud; 10.1.18. valdkondliku arendustegevuse ja võimekuse tõstmisega seotud koolituskulud; 10.1.19. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muud transpordi kasutamise põhjendatud kulud; 10.1.20. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 10.1.21. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49 tähenduses; 10.1.22. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 10.1.23. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 sätestatud teavitamisnõuete täitmisega seotud kulud. 10.2. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule järgmised kulud: 10.2.1. finants- ja pangakulud, mille raames finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 10.2.2. liiklusvahendi soetamise ja muud transpordi kasutamise põhjendamatud kulud; 10.2.3. kinnisasja soetamise kulud; 10.2.4. tegevuste elluviimisega mitteseotud kulud. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse §-dele 24–28. Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Toetuse maksmise aluseks olevad kuludokumendid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. 11.2. Abikõlblike kulude ning lõppsaaja osalustasu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. 11.3. Toetuse maksmise eelduseks on abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. 11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide protseduuridele.  11 11.5. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse. 12. Elluviija õigused ja kohustused 12.1. Elluviija kohustused: 12.1.1. koostab toetudes TAIE arengukavale toetusskeemi iga-aastase tegevuskava, arvestades käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, eelarve kulukohtade lõikes ning kooskõlastab selle rakendusasutusega; 12.1.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 12.1.3. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning punktides 2.1. ja 2.3 nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel; 12.1.4. koostab ja esitab punktis 13. nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni; 12.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 12.1.6. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le; 12.1.7. annab audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik tegevuste elluviimisega seotud andmed ja dokumendid ÜSS2021_2027 §-dele 23–27 ja nimetatud seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras; 12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 12.1.9. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõuete järgimise; 12.1.10. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat; 12.1.11. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt õigusaktides sätestatule; 12.1.12. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu struktuuritoetuste registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. 12.2. Elluviija õigused: 12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid rakendusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks; 12.2.2. vajadusel kaasata eksperte. 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on väiksem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 13.3. Vahe- ja lõpparuanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.  12 13.4. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon: 13.5.1. tegevuste aruandlusperiood; 13.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete (sealhulgas panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, ning lõppsaajate piirkondlik jaotus) kohta; 13.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele; 13.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave; 13.5.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse § 34–37 sätestatust. 14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. 15. Riigiabi 15.1. Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib lõppsaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele. 15.2. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi lõppsaajale (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 15.3. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Artiklite 18 ja 19 alusel antakse abi ainult väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE). 15.4.Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel elluviija poolt esitab lõppsaaja abitaotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed. 15.5. Üldise grupierandi määruse alusel määratakse abisumma lõppsaajaga seotud otseste kulude alusel ning abi summa ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 1 toodud piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel on abi määr 50%.  13 15.6 Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3 sätestatud kuludele. 15.7. Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 15.8. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates kava alusel viimase abi andmise päevast. 15.9. Toetusskeemi ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 15.10. Toetusskeemi ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  02 KÄSKKIRI 30.08.2023 nr 137 Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia tegevuste elluviimiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a) (iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise 21.1.3.12 „Iduettevõtluse hoogustamine“ toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Käskkiri toetab teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna teadmussiirde programmi“ meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ tegevuse „Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine“ Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 (edaspidi TAIE) eesmärkide saavutamist. 1.3. Käskkirjas nimetatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise, toetuse tagasinõudmise ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 1.4. Käskkirja alusel esitatakse toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente, aruandeid ning finantskorrektsiooni otsus toimetatakse kätte ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e- toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. 1 Kättesaadav: https://taie.ee/  2 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on TAIE fookusvaldkondade2 edendamiseks arendada iduettevõtetele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele vajalikke teenuseid. 2.2. Toetus panustab rakenduskava eesmärkide täitmisesse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamise ning VKEdes töökohtade loomise kaudu. 2.3. Toetus panustab 12. mai 2021. a Riigikogu vastu võetud strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse. 3. Terminid Käskkirjas kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 3.1. iduettevõte – tegevust alustav Eestis registreeritud äriühing või välismaa äriühingu filiaal, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule; 3.2. iduettevõtluse kogukond – iduettevõtetele või potentsiaalsetele iduettevõtjatele nõustamist ja muid asjakohaseid tugiteenuseid pakkuvate või muul viisil iduettevõtluse ökosüsteemi kitsaskohti lahendavate organisatsioonide kogum; 3.3. iduettevõtluse ökosüsteem – kõiki iduettevõtlusega seotud osalisi hõlmav arengukeskkond, mille koostoimes suurendatakse iduettevõtete ja -ettevõtluse panust Eesti sisemajanduse kogutoodangusse; 3.4. kasvuettevõte – tegevust kasvatav Eestis registreeritud äriühing, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhineva, innovaatilise ja korratava ärimudeli edasiarendamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ning mis vastab järgmistele tingimustele: tegutsenud vähemalt kümme aastat, Eestis töötab vähemalt 50 töötajat, maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt üks miljon eurot ja tööjõumaksude kumulatiivne kasv viimase kolme aasta jooksul on 20 protsenti; 3.5. potentsiaalne iduettevõtja – iduettevõtlusest huvitatud isik või iduettevõttele eelnev arengustaadium, mille käigus moodustub meeskond, kellel on ühine korratava ärimudeliga projekt, mida arendatakse iduettevõtteks; 3.6. süvatehnoloogia iduettevõte – teadmus- ja tehnoloogiamahukas iduettevõte, mida iseloomustab läbimurdeline ja skaleeritav tehnoloogia-, aja- ja kapitalimahukas arendustegevuse protsess ning suurem risk arendatava tehnoloogia paikapidavuse või rakendatavuse osas; 3.7. teaduskiirendi – organisatsioon või nende kogum, mis toetab (potentsiaalsete) süvatehnoloogia iduettevõtete tegevusi kontseptsiooni tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks koos teadus- ja ärialase nõustamisega. 4. Toetatavad tegevused 4.1. Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise alategevused: 4.1.1. iduettevõtluse kogukonna arendamise ja kogukonna tegevuste võimestamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi: 4.1.1.1. regulaarsete kogukonnakohtumiste ja võrgustumisürituste korraldamine kontaktide vahendamise ja äritegevuse edendamise eesmärgil, kogukonnaalgatuste võimestamine ja iduettevõtluse ökosüsteemi osalistele täiendõppe võimaluste pakkumine ning korraldamine; 2 Kättesaadav: https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad  3 4.1.1.2. riigisisestel ja rahvusvahelistel iduettevõtluse suurüritustel, tunnustusüritustel osalemine ja nende võimestamine; 4.1.1.3. iduettevõtluse ökosüsteemi kestlikku arengut toetavate uute arenguprogrammide hankimine; 4.1.1.4. koostöömehhanismide loomine, ellukutsumine või hoogustamine iduettevõtete, ettevõtluse tugiorganisatsioonide, investorite või teiste iduettevõtluse ökosüsteemi osaliste vahel; 4.1.1.5. iduettevõtetele ärimissioonide korraldamine ning neid ettevalmistavate tegevuste elluviimine; 4.1.1.6. regionaalsete kogukonnategevuste ja arenguprogrammide elluviimine, mis toetavad kohalikke iduettevõtluse tugiorganisatsioone ja meelitavad inimesi tegelema iduettevõtlusega; 4.1.1.7. investorite investeerimisvalmidust arendavate programmide elluviimine ja välisinvestorite kontaktvõrgustiku laiendamine; 4.1.1.8. rahvusvaheliste kogukonnategevuste korraldamine ja rahvusvahelistes võrgustikes osalemine. 4.1.2. süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi ja kogukonna arendamiseks ning võimestamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi: 4.1.2.1. süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava loomine, seiramine, kaasajastamine ning elluviimine; 4.1.2.2. süvatehnoloogia iduettevõtlust populariseerivate sündmuste ellu kutsumine; 4.1.2.3. investoritele suunatud tegevused süvatehnoloogia iduettevõtetesse investeerimise edendamiseks; 4.1.2.4. süvatehnoloogia iduettevõtteid arendavate võrgustike ja programmide ellu kutsumine, hoogustamine ning sobivusel Eestisse toomine; 4.1.2.5. koostöös põhjamaadega ühise süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi väärtuspakkumise kujundamine ja sellega seotud tegevuste elluviimine. 4.1.3. tugiteenuste pakkumiseks iduettevõtluse ökosüsteemi arengu tagamiseks ja monitoorimiseks toetatakse järgmiseid tegevusi: 4.1.3.1. iduettevõtluse ökosüsteemi arendamiseks ja iduettevõtluse populariseerimiseks vajalikud kommunikatsiooni, teavitustegevused- ja üritused, rahvusvahelise ja siseriikliku turundamise ning üldsuse teadlikkuse suurendamise tegevused; 4.1.3.2. iduettevõtluse ökosüsteemi ja kogukonda puudutavate andmete korje, analüüs ning poliitikakujunduseks soovituste andmine; 4.1.3.3. uuringute, analüüside, statistiliste andmete ja tagasisideküsitluste tellimine, rahvusvaheliste tehnoloogiatrendide seiramine ning ülevaadete koostamine; 4.1.3.4. Eesti iduettevõtluse ökosüsteemi andmebaasiteenuse ning sellega seotud haldus- ja arendustööde tellimine; 4.1.3.5. iduettevõtluse arendamiseks vajalike koolitusmaterjalide tellimine, tõlkimine ja kohandamine; 4.1.3.6. iduettevõtte asutamisel kasutatavate juriidiliste mudeldokumentide tellimine, nende edasiarendamine ja avalikult kättesaadavaks tegemine. 4.2. Inimkapitali kättesaadavuse parandamise alategevused: 4.2.1. välistalendi kaasamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:  4 4.2.1.1. iduettevõtluse hoogustamiseks vajaliku inimkapitali kättesaadavuse hõlbustamine väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest; 4.2.1.2. idu- ja kasvuettevõtete viisa halduse korraldamine, viisaplatvormi tehniline haldamine ja arendamine ning turundustegevuste elluviimine Eestis ja välisriikides. 4.3. Kapitali kättesaadavuse parandamise alategevused: 4.3.1. teaduskiirendite loomine ja nende monitoorimine TAIE fookusvaldkondade alades. Kiirendi elluviimisel pakutakse iduettevõtetele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele vähemalt järgnevaid tugiteenuseid: 4.3.1.1. toote või teenuse ärilise kontseptsiooni tõestamiseks ja turu valideerimiseks; 4.3.1.2. prototüübi arendamiseks; 4.3.1.3. äriarenduse nõustamiseks tehnoloogia, müügi ja investeeringute alal; 4.3.1.4. süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi süstemaatiliseks arendamiseks. 4.4. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. 4.5. Punktis 2.3. nimetatud strateegia „Eesti 2035“ sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse järgmiste näitajatega: 1) tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest; 2) TA kulud erasektoris; 3) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 3) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest; 4) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 5) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 6) ligipääsetavuse näitaja. 4.6. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. 4.7. Käskkirja alusel ei toetata tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artikli 7 lõikes 1. 4.8. Käskkirja alusel ellu viidavad tegevused on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7. 5. Tulemused 5.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena on: 5.1.1. kasvanud potentsiaalsete iduettevõtjate teadmised iduettevõtluse eripäradest ja oskused iduettevõtluse väljakutsetega paremini toime tulla;  5 5.1.2. suurenenud iduettevõtete arv, mis suudavad luua globaalselt konkurentsivõimelise ärimudeli; 5.1.3. suurenenud iduettevõtete arv (sh regioonides väljapool Tallinna ja Tartu linna), mis suudavad äri kasvatada, kaasates seejuures vajadusel ka kapitali; 5.1.4. suurenenud süvatehnoloogia iduettevõtete arv, mis jõuavad ärikontseptsiooni tõestamiseni; 5.1.5. välja kujunenud mitmekesine iduettevõtete ökosüsteem, mis on pikas perspektiivis jätkusuutlik ja globaalses kontekstis konkurentsivõimeline ning loob eeldused globaalse kasvupotentsiaaliga iduettevõtete tekkeks ja kasvuks Eestis. 6. Väljundnäitajad Punktis 4 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised: Indikaatori tüüp Indikaator Algtase Vahesihttase Sihttase 2024 2029 Toetatavad ettevõtjad Rakenduskava (millest: mikro, väikesed, 0 344 1720 väljundnäitaja keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) Rakenduskava Mitterahalist toetust saavad 0 344 1720 väljundnäitaja ettevõtjad Rakenduskava Toetatavad uued ettevõtjad 0 160 800 väljundnäitaja Rakenduskava VKE-d, kellel on suurem 0 Ei kohaldu 430 tulemusnäitaja lisandväärtus töötaja kohta Projektispetsiifiline Turule tutvustatud uute 0 30 200 näitaja süvatehnoloogia toodete arv Toetatud iduettevõtluse Projektispetsiifiline tugiorganisatsioonide arv, 0 3 20 näitaja kes tegutsevad väljaspool Tallinna ja Tartut Toetatud ettevõtjate arv, kes on Eestisse kolmandatest Projektispetsiifiline riikidest ümber asumas ja 0 80 500 näitaja saanud loa Eestis iduettevõtlusega tegelema hakata Kolmandatest riikidest Projektispetsiifiline Eestisse tööle asumiseks loa 0 600 3500 näitaja saanud töötajate arv  6 Projektispetsiifiline Teaduskiirendis osalenud 0 0 30 näitaja iduettevõtete arv 7. Rakendusasutus ja -üksus 7.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). 7.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 8. Elluviija ja partner 8.1. Käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 8.2. Punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks võib elluviija kaasata partnereid. Partnerid valitakse läbi konkursi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab partnerite valiku rakendusasutusega. Partneritega sõlmib elluviija partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri ja elluviija õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis. 9. Sihtrühm 9.1. Toetatavate tegevuste sihtrühmad on: 9.1.1. iduettevõtlusest huvitatud inimesed ja teadustiimid; 9.1.2. iduettevõtted ja potentsiaalsed iduettevõtjad, kes vajavad oma toote, teenuse või tehnoloogia süsteemseks arendamiseks teadmisi, teadmuspõhist lähenemist, intellektuaalomandi arendust, kontakte või teenuseid nende ärilise kontseptsiooni tõestamiseks või prototüübi arendamiseks; 9.1.3. kasvuettevõtted, kes vajavad ettevõtte kasvu tagamiseks välistalente väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest; 9.1.4. iduettevõtluse arendamisega otseselt seotud ökosüsteemi osalised, kes pakuvad varajases arengufaasis iduettevõtetele teenuseid. 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. a ning lõpeb 31. detsembril 2029. a. 11. Tegevuste eelarve 11.1. Toetatavate tegevuste eelarve on 10 022 857 eurot ja toetatavaid tegevusi rahastatakse 30 protsendi ehk 3 006 857 eurot ulatuses riiklikust kaasfinantseeringust ning 70 protsendi ehk 7 016 000 euro ulatuses Euroopa Liidu toetusest Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu. 11.2. Toetatavate tegevuste eelarve on järgmine: Toetatavad tegevused Toetatavate tegevuste eelarve (koos käibemaksuga, eurot) 1. Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine, sh 2 200 000 teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine 2. Inimkapitali kättesaadavuse parandamine 1 682 857  7 3. Kapitali kättesaadavuse parandamine 3 000 000 390 000 4. Horisontaalne kaudne kulu (ühtse määra alusel) 5. Otsene personalikulu 2 600 000 6. Lähetused 150 000 KOKKU 10 022 857 11.3. Käskkirja muutmata võib toetatavate tegevuste eelarveridade vahel summasid muuta kahekümne protsendi ulatuses. 11.4. Punktis 11.3. nimetatud muudatuste tegemisel tuleb teavitada nii rakendusasutust kui ka rakendusüksust e-kirja teel. 11.5. Toetatavate tegevuste eelarvet võib muuta mitte tihemini kui iga kuue kuu tagant. 12. Tegevuskava ning selle kinnitamine ja muutmine 12.1. Elluviija koostab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks iga-aastase tegevuskava lähtudes ühendmääruse §-st 7, toetudes TAIE arengukavale ja punktis 4.4. nimetatud horisontaalsetele põhimõtetele, eelarve ja ajaraamiga punktis 4. nimetatud tegevuste lõikes. 12.2. Elluviija esitab järgneva kalendriaasta tegevuskava rakendusasutusele kinnitamiseks hiljemalt iga aasta 30. novembril. 12.3. Rakendusasutus kinnitab tegevuskava kahe nädala jooksul. 12.4. Tegevuskavas esinevate puuduste korral annab rakendusasutus elluviijale kuni kümne tööpäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja nimetatud aja võrra pikeneb ka tegevuskava kinnitamise tähtaeg rakendusasutusega. Rakendusasutusel on õigus kooskõlastada tegevuskava osaliselt ja teha ettepanekuid tegevuste lisamiseks. 12.5. Ettepaneku kinnitatud tegevuskava muutmiseks saab esitada rakendusasutus või elluviija. 13. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud 13.1. Abikõlblikud on punktis 4. nimetatud toetatavate tegevuste elluviimise kulud: 13.1.1. ühendmääruse § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud; 13.1.2. kaudsed kulud 15 protsenti ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 54 punktile b; 13.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad. Lähetuskulud, päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate  8 piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses, kui need on madalamad; 13.1.4. kulud toetatavate tegevuste turuvajaduse analüüsimiseks, sellega seotud ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamine, uuringute, analüüside ja ekspertiiside kulud, nende tellimine ja teostamine ning tulemuste avalikustamine; 13.1.5. uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, uute kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud; 13.1.6. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel üritustel osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulud; 13.1.7. ürituste korraldamise kulud, sellega seotud kulud esinejatele, moderaatoritele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, ligipääsetavuse tagamisele ning toitlustusele; 13.1.8. teavituskampaaniate, meediakampaaniate, teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste ja ettevõtluskonkursside kulud, nende ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise ning teabevahetuse edendamise ja tulemuste levitamise kulud; 13.1.9. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide koostamise, tootmise ja levitamise kulud, veebilehtede loomise ja arendamisega seotud kulud; 13.1.10. ürituste, messide ja näituste korraldamise kulud, neil osalemise kulud, vajaliku tehnika soetamise või selle rendikulud, stendi kujundamise ja ehitamise kulud, stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud, registreerimis- ja osalemistasud; 13.1.11. õppereiside, kontaktreiside ja turundusürituste kulud, nende ettevalmistuse, läbiviimise, neil osalemise ning sellega seotud tulemuste levitamise kulud; 13.1.12. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormidega seotud kulud, nende algatamise, osalemise ning sellega seotud tulemuste levitamise kulud; 13.1.13. teavituskeskkondade loomise ja arendamise kulud; 13.1.14. tele- ja raadiosaadete, internetis levitavate saadete ja materjalide ning avaliku meediaallika kulud, nende tootmise ja edastamise kulud; 13.1.15. tõlkekulud; 13.1.16. reklaami-, turundus- ja meediakulud; 13.1.17. koolituse modereerimise, auditi, nõustamise, mentorluse, juhendamise ja ekspordi- ja investornõunike tegevusega seotud kulud ja ekspertiisi tasud; 13.1.18. struktuuritoetuse sümboolika kasutamise kulud; 13.1.19. valdkondliku arendustegevuse ja võimekuse tõstmise kulud ning sellega seotud koolituskulud; 13.1.20. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muud transpordi kasutamise kulud; 13.1.21. erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 13.1.22. vastuvõtukuluna käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49 tähenduses; 13.1.23. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 13.1.24. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 sätestatud teavitamisnõuete täitmise kulud. 13.2. Abikõlbmatud on järgmised kulud: 13.2.1. finants- ja pangakulud, sealhulgas finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 13.2.2. liiklusvahendi soetamise kulud;  9 13.2.3. kinnisasja soetamise kulud. 14. Riigiabi 14.1. Elluviija hindab, kas sihtrühmale antav toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA), kontrollib lõppsaajate vastavust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) nõuetele. 14.2. Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus on VTA, kohaldatakse sellele VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 14.3. VTA määruse kohaselt ei tohi antud VTA koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud VTAga jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. 14.4. VTA suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. 14.5. Kui toetus on VTA, võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava VTA kumuleerimisreegleid. 14.6. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei tohi ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul maanteevedudeks antud VTA ületada koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega 100 000 eurot ning nimetatud abi ei tohi kasutada maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks. Kui nimetatud ettevõtja teostab ka muid tegevusi, mille suhtes kohaldatakse 200 000 euro suurust ülemmäära, kohaldatakse nimetatud ülemmäära tingimusel, et tegevused ja kulud on selgelt eristatud. 14.7. Juhul kui ettevõtja on saanud VTA-d Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul antava VTA kogusumma koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ületada 500 000 eurot. 14.8. Käskkirja alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel, kui ettevõtja suhtes on Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on tähtaegselt täitmata. 14.9. Elluviija peab toetuse andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates käesoleva käskkirja alusel viimase toetuse andmise päevast. 15. Toetuse maksmise tingimused ja kord 15.1. Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, kaudset kulu makstakse lihtsustatud kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3 ja toetust võib anda ettemaksena vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 14 ja ühendmääruse §-le 30 (edaspidi ettemakse). 15.2. Elluviijale võib ühendmääruse § 1 lõike 1 punkti 1 alusel põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-s 30 sätestatud tingimustel kuni kolme kuu rahavajaduse prognoosi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast. 15.3. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse üks kord kvartalis. 15.4. Elluviija esitab ettemakse saamiseks rakendusüksusele ettemakse taotluse koos vastava lepingu makstähtaegade prognoosiga, mis põhineb kinnitatud tegevuskaval ja sõlmitud lepingutel. 15.5. Elluviija esitab ettemakse kasutamise kohta rakendusüksusele ettemakse kasutamise tõendamiseks abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavad dokumendid ning teabe ettemakse kasutamise kohta ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 15.6. Kui elluviija ei täida punktis 15.4. sätestatud dokumentide esitamise kohustust, nõuab rakendusüksus ettemakse, mille kohta ei ole elluviija esitanud ettemakse tõendamiseks abikõlblike  10 kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavaid dokumente, viivitamatult tagasi, mille järgselt on elluviija kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. 15.7. Saadud ettemakse kasutamisperiood on 180 kalendripäeva. 15.8. Lõppmakse tehakse pärast kõikide tegevuste elluviimise tõendamist ja pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 15.9. Toetuse maksmise eeldusteks on: 15.9.1. tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja kulude eest tasumine; 15.9.2. kulude tekkimist ja tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele; 15.9.3. elluviija poolt vastava aruandeperioodi tegevusaruande ning maksetaotluse esitamine ja nende aktsepteerimine rakendusüksuse poolt. 15.10. Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, milleks on arved, vara vastuvõtu aktid ja lepingud. 15.11. Ühtse määra alusel hüvitatavate kaudsete kulude kohta kulu- ega maksedokumente ei esitata. 15.12. Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 20 tööpäeva arvates maksetaotluse rakendusüksusele esitamisest. 16. Elluviija õigused ja kohustused 16.1. Lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ning § 11 lõigetes 1–3 sätestatud kohustustele täidab elluviija järgmiseid kohustusi: 16.1.1. järgib, et elluviidavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; 16.1.2. viib tegevused ellu korrektselt, kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt ning tagab, et kõik toetusest hüvitatavad kulud aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele ja on tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 16.1.3. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 4.4. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse, mida hinnatakse punktis 4.5. kirjeldatud näitajate abil, ning punktis 4 nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel; 16.1.4. koostab ja esitab punktis 17 nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni; 16.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 16.1.6. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 16.1.7. täidab teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele; 16.1.8. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; 16.1.9. tagab toetatavates tegevustes osalenud ettevõtjate korrektsete andmete olemasolu struktuuritoetuse registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. 16.2. Elluviija õigused: 16.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid käskkirja ja eelarvejaotuse muutmiseks; 16.2.2. vajadusel kaasata eksperte.  11 17. Aruandlus 17.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. 17.2. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. 17.3. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 17.4. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 17.5. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 17.6. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon: 17.6.1. tegevuste aruandlusperiood; 17.6.2. teostatud tegevused, alategevuste edenemine ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemed, panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, sealhulgas horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse; 17.6.3. ülevaade, hinnang ja ettepanekud aruandeperioodil punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimisele suurema regionaalse tasakaalustatuse saavutamisel; 17.6.4. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele; 17.6.5. muu toetuse kasutamisega seotud oluline teave; 17.6.6. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. 18. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 18.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse § 34–37 sätestatust. 18.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. Toetuse tagasinõudmise korral muudab rakendusasutus toetatavate tegevuste eelarvet. Finantskorrektsiooni otsusega tagasinõutud summa võrra väheneb punktis 11. märgitud eelarve ka siis, kui vastavat muudatust käskkirjas ei ole veel tehtud; 18.3. Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, sealhulgas vähese tähtsusega abi tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut.  KÄSKKIRI 10.02.2023 nr 26 Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise nr 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ ja sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine)“ rakendamiseks ning erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ning sekkumise nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.1. Toetuse andmise eesmärk Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 eesmärkide saavutamisele. 1 https://taie.ee/  2 Käskkiri panustab Riigikogu 12.05.2021 otsusega heaks kiidetud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse ning kliima ja keskkonnahoiu, regionaalarengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalsesse põhimõttesse. Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, "Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.1.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuse eesmärk on tõsta ettevõtjate ja potentsiaalsete ettevõtjate teadlikkust ning kasvatada nende võimekust: 1.1.1.1. kasvatada ettevõttes lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust; 1.1.1.2. juurutada ettevõttes kasvu toetavaid juhtimispraktikad; 1.1.1.3. rakendada ettevõttes jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid; 1.1.1.4. rakendada digitaliseerimist, keskkonnahoidlikkust ja innovatsiooni toetavaid lahendusi ja ärimudeleid; 1.1.1.5. kasvatada teadlikkust ettevõtja omanike vahetuse juhtimiseks; 1.1.1.6. kasvatada ettevõtlusaktiivsust, ettevõtlikkust ja loovust ühiskonnas. 1.1.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.2.1. aidata ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti; 1.1.2.2. arendada ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (näiteks seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), arvestades e-kaubanduse võimalusi; 1.1.2.3. toetada ettevõtja kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste ja -toetuste ning finantsinstrumentide kaudu; 1.1.2.4. suurendada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu; 1.1.2.5. maandada järjepidevalt tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringutega seotud riske, kaasates välisspetsialiste; 1.1.2.6. suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet. 1.1.3 Punktis 2.3. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.3.1. arendada teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) vajalikkusest ja võimalustest jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlike eksperte ja koostöökogusid;  3 1.1.3.2. suurendada ettevõtjate TAI võimekust innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu; 1.1.3.3. arendada innovatsiooni (toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- ja personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundada ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelises koostöös ja programmides osalemiseks). 1.1.4. Punktis 2.4. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.4.1 suurendada avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana; 1.1.4.2. suurendada avaliku sektori nõudlust TAI järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks; 1.1.4.3. tugevdada avaliku ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemiseks. 2. Toetatavad tegevused Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. 2.1. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused 2.1.1. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadmiste ja kompetentside suurendamise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 2.1.1.1. ettevõtlusega alustamine; 2.1.1.2. tegutsevate ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, ambitsioonikate ning uuenduslike ärimudelite loomine, arendamine ja rakendamine ning uuenduste elluviimisele suunatud hoiaku kujundamine; 2.1.1.3. ettevõtja omaniku vahetuse soodustamine; 2.1.1.4. ettevõtlusega seotud erinevates tegevusvaldkondades, ettevõtjate omavahelise ja ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö ja kogemuste vahetamise soodustamine nii Eesti siseselt kui ka välisriikides; 2.1.1.5. info- ja nõustamisteenuste, koolituste, seminaride, konverentside, pikaajaliste koolitus- ja nõustamisprogrammide pakkumine;  4 2.1.1.6. ettevõtjate konkurentsivõimet tõstvate praktikumide elluviimine, juhtimise, ärimudeli, tooteinnovatsiooni, tootmisprotsesside, väärtusahela innovatsiooni valdkondades; 2.1.1.7. erinevates vormides praktikavõimaluste arendamine nii Eesti kui ka välisriikide ettevõtjates; 2.1.1.8. teadmuse kasvatamine ja koostöö eesmärgil toimuvate kontaktreiside korraldamine; 2.1.1.9. arenduskoostöö ja ühistegevuste edendamine. 2.1.2. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadlikkuse suurendamise toetavad tegevused on järgmised: 2.1.2.1. ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine, ettevõtliku ja uuendusmeelse hoiaku ja ettevõtlusega tegelemise populariseerimine ühiskonnas, ettevõtlussõbralike hoiakute kujundamine, huvi tekitamine ettevõtlusteadlikkuse vastu, digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmine; 2.1.2.2. lühi- ja pikaajaliste teadlikkuse tõstmise ürituste, kampaaniate, konkursside, koolituste, infoseminaride, konsultatsioonide, teavitus- ja turundustegevuste läbiviimine. 2.1.3. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist toetavad tegevused on järgmised: 2.1.3.1. koolituste läbiviimine, parimate juhtimisalaste, sealhulgas rahvusvaheliste praktikate vahendamine ja juurutamine, mentorluse ning juhtimisteadmuse pakkumine ning vastavasisuliste veebimaterjalide ja keskkondade loomine ja arendamine; 2.1.3.2. ettevõtja innovaatilisuse kasvatamisele suunatud tegevuste kavandamine ja elluviimine; 2.1.3.3. ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamine ja praktikate juurutamine; 2.1.3.4. digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde läbiviimiseks vajalike tegevuste kavandamine ja elluviimine. 2.2. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine), mille alategevustena osutatakse järgmisi teenuseid: 2.2.1. turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks olulisim teave ja kontaktid), mille raames toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas info kättesaadavaks tegemise, vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, rahvusvaheliste ekspertide kaasamise, messidel osalemise, nõustamise, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste (sealhulgas seminaride ja konverentside) ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu; 2.2.2. turuteadlikkus (sealhulgas kasvuprogrammid ehk kompleksteenused ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks), mille raames: 2.2.2.1. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid;  5 2.2.2.2. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, seminaride, koolituste, nõustamise, õppereiside, kasvu- ja arenguprogrammide ning muude ekspordile kaasa aitavate teenuste ja toetuste kaudu; 2.2.3. turu nähtavus (ühisstendid, Eestit või konkreetseid sektoreid tutvustavad stendid, kontaktreisid, visiidid, pressireisid, delegatsioonide vastuvõtmine, turundusmaterjali loomine ja levitamine, sektoripõhine turundustoetus ning muud tegevused), mille raames suurendatakse Eesti ettevõtjate ja nende esindajate, erinevate sektorite ning Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning sihipärase kommunikatsiooni, reklaami ja turunduse kaudu; 2.2.4. ettevõtjate nõustamine välistalentide kaasamisel, välistalentide Eestisse meelitamine, nende toetamine relokeerumisel ja kohanemisel; 2.2.5. kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute riiki meelitamine ning rahvusvahelise oskusteabe kaasamine välisspetsialistide kaudu. 2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.3.1. TAI rolli suurendamine ettevõtjate ärimudelites, muuhulgas innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtjate teadlikkust TAI eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused); 2.3.2. TAI alase suutlikkuse suurendamine ja töötajate toetamine ning (välis-) spetsialistide ligimeelitamine; 2.3.3. osalemise toetamine rahvusvahelistes TAI-s, toetusprogrammides, koostöövõrgustikes ja strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates, asjakohastes võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine ning tugevdamine Brüsselis. 2.4. Innovaatilised riigihanked, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.4.1. info- ja nõustamisteenused informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.2. juriidilise ja valdkondliku ekspertiisi pakkumine informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.3. rahvusvahelistes võrgustikes osalemine ja infovahetus; 2.4.4. turudialoogide korraldamine avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahenduste leidmiseks ja konsulteerimiseks. 3. Tulemused Toetatavate tegevuste elluviimise tulemused punktis 6. nimetatud sihtgruppides: 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus  6 Alategevus Indikaatori Indikaator Algtase Vahesihttase Sihttase tüüp 2023 2024 2029 21.1.3.15 Rakenduskava Toetatavad 0 200 700 Ettevõtlusteadl väljundnäitaja ettevõtjad ikkus, (millest: sealhulgas mikro-, juhtimiskvalite väikesed, et ja keskmise vastutustundlik suurusega ja ettevõtlus suured ettevõtjad) Rakenduskava Mitterahalist 0 200 700 väljundnäitaja toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava Toetatavad 0 850 5000 21.1.3.11 väljundnäitaja ettevõtjad Ettevõtjate (millest: rahvusvahelis mikro-, tumise väikesed, toetamine (sh keskmise välisesindajat suurusega ja e võrgustiku suured arendamine, ettevõtjad) ühisstendidel arv osalemise Rakenduskava Mitterahalist 0 850 5000 toetamine, väljundnäitaja toetust ekspordialaste saavad kompetentsid ettevõtjad e ja VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 3000 võimekuse Rakenduskava on suurem arendamine; tulemusnäitaja lisandväärtus välisinvesteer töötaja kohta ingute ja välisspetsialis tide kaasamise toetamine) 21.1.1.11 Rakenduskava Toetatavad 0 500 1580 Ettevõtjate väljundnäitaja ettevõtjad TAI (millest: teadlikkuse mikro-, kasvatamine (TAI väikesed, keskmise  7 võimalused) ja suurusega ja TAI suured võimekuse ettevõtjad) tõstmine Rakenduskava Mitterahalist 0 500 1580 väljundnäitaja toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 500 tulemusnäitaja on suurem lisandväärtus töötaja kohta 21.1.1.15. Meetmete Tegevustes 0 300 900 Innovaatilised nimekirja osalenute arv riigihanked väljundnäitaja Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 5. Elluviija ja partner 5.1. Punktis 2. nimetatud tegevuste elluviija on riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 5.2. Punktis 2. nimetatud tegevuse elluviimiseks võib elluviija kaasa partnereid. Partnereid valitakse läbi efektiivsuse analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab valitud partnerid rakendusasutusega. Partneritega sõlmib elluviija partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri ja elluviija õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis. 6. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupid on: 6.1. ettevõtlusest huvitatud või ettevõtlusega alustada soovivad inimesed; 6.2. ettevõtjad; 6.3. ettevõtjate juhid, töötajad või omanikud; 6.4. olemasolevad või potentsiaalsed investorid; 6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused; 6.6. avaliku sektori organisatsioonid või nende töötajad.  8 7. Lõppsaaja Lõppsaajad on Eestis tegutsevad ettevõtjad, potentsiaalsed Eestis tegutsevad ettevõtjad, ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused ja avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.01.2022 ja lõpeb 31.12.2029. 9. Tegevuste eelarve Toetavate tegevuste eelarve on 113 509 624,95 eurot, millest ELi toetus on 89 088 000 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 747 858 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 3 673 766,95 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel järgmiselt: Eelarve jaotus 2021-2027 Euroopa Riiklik Oma- KOKKU Liidu kaasfinantseerin finantseering (100%) osalus g 21.1.3.15 6 139 000 877 000 (12,5%) 0 (0%) 7 016 000 Ettevõtlusteadlikkus, (87,5%) sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.) 21.1.3.11 Ettevõtjate 60 637 000 9 164 572 (12,5%) 3 673 766,9 73 475 338, rahvusvahelistumise (82,5%) (5%) 95 toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.) 21.1.1.11 Ettevõtjate TAI 19 840 000 10 000 000 0 (0%) 29 840 000 teadlikkuse kasvatamine (TAI (66,5%) (33,5%) võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (käskkirja p. 2.3.) 21.1.1.15 Innovaatilised 2 472 000 706 286 (22,2%) 0 (0%) 3 178 286 riigihanked (77,8%) (käskkirja p 2.4.)  9 KOKKU 89 088 000 20 747 858 3 673 766,9 113 509 624 ,95 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikud on punktis 2. sätestatud toetavate tegevuste elluviimisega seotud järgnevad kulud: 10.1.1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud; 10.1.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 54 punktile b; 10.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad. Lähetuskulud, päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses; 10.1.4. toetat avate tegevuste turuvajaduste analüüsimise, ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamise, uuringute, analüüside ja ekspertiiside läbiviimise, st nende tellimise, teostamise ning tulemuste avalikustamise kulud; 10.1.5 uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, sealhulgas uute kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud; 10.1.6. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel üritustel osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulud; 10.1.7. ürituste korraldamise kulude raames kulud esinejatele, moderaatoritele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, ligipääsetavuse tagamisele ning toitlustusele; 10.1.8. meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, ettevõtluskonkursside kulude raames ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise ning teabevahetuse edendamine ja tulemuste levitamise kulud; 10.1.9. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide koostamise, tootmise ja levitamise kulud, veebilehtede loomise ja arendamisega seotud kulud; 10.1.10. ürituste, messide ja näituste korraldamise kulud, m i l l e r a a m e s kulud neil osalemiseks, vajaliku tehnika soetamiseks või rentimiseks, stendi kujundamiseks ja ehitamiseks, stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud, registreerimis- ja osalemistasud; 10.1.11. õppereiside, kontaktreiside ja turundusürituste kulud, m i l l e r a a m e s ettevalmistuse, läbiviimise, osalemise ning tulemuste levitamise kulud; 10.1.12. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormidega seotud kulud, mille raames nende algatamise osalemise ning tulemuste levitamise kulud;  10 10.1.13. teavituskeskkondade loomise ja arendamise kulud; 10.1.14. tele- ja raadiosaadete, internetis levitatavate saadete ja materjalide jm avaliku meediaallika tootmise ja edastamise kulud; 10.1.15. tõlkekulud; 10.1.16. reklaami-, turundus- ja meediakulud; 10.1.17. koolituse modereerimise, auditi, nõustamise, mentorluse, juhendamise ja ekspordi- ja investornõunike tegevusega seotud kulud ja ekspertiisi tasud; 10.1.18. valdkondliku arendustegevuse ja võimekuse tõstmisega seotud koolituskulud; 10.1.19. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muud transpordi kasutamise põhjendatud kulud; 10.1.20. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 10.1.21. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49 tähenduses; 10.1.22. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 10.1.23. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 sätestatud teavitamisnõuete täitmisega seotud kulud. 10.2. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule järgmised kulud: 10.2.1. finants- ja pangakulud, mille raames finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 10.2.2. liiklusvahendi soetamise ja muud transpordi kasutamise põhjendamatud kulud; 10.2.3. kinnisasja soetamise kulud; 10.2.4. tegevuste elluviimisega mitteseotud kulud. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse §-dele 24–28. Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Toetuse maksmise aluseks olevad kuludokumendid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. 11.2. Abikõlblike kulude ning lõppsaaja osalustasu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. 11.3. Toetuse maksmise eelduseks on abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. 11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide protseduuridele.  11 11.5. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse. 12. Elluviija õigused ja kohustused 12.1. Elluviija kohustused: 12.1.1. koostab toetudes TAIE arengukavale toetusskeemi iga-aastase tegevuskava, arvestades käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, eelarve kulukohtade lõikes ning kooskõlastab selle rakendusasutusega; 12.1.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 12.1.3. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning punktides 2.1. ja 2.3 nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel; 12.1.4. koostab ja esitab punktis 13. nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni; 12.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 12.1.6. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le; 12.1.7. annab audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik tegevuste elluviimisega seotud andmed ja dokumendid ÜSS2021_2027 §-dele 23–27 ja nimetatud seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras; 12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 12.1.9. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõuete järgimise; 12.1.10. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat; 12.1.11. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt õigusaktides sätestatule; 12.1.12. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu struktuuritoetuste registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. 12.2. Elluviija õigused: 12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid rakendusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks; 12.2.2. vajadusel kaasata eksperte. 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on väiksem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 13.3. Vahe- ja lõpparuanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.  12 13.4. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon: 13.5.1. tegevuste aruandlusperiood; 13.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete (sealhulgas panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, ning lõppsaajate piirkondlik jaotus) kohta; 13.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele; 13.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave; 13.5.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse § 34–37 sätestatust. 14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. 15. Riigiabi 15.1. Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib lõppsaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele. 15.2. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi lõppsaajale (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 15.3. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Artiklite 18 ja 19 alusel antakse abi ainult väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE). 15.4.Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel elluviija poolt esitab lõppsaaja abitaotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed. 15.5. Üldise grupierandi määruse alusel määratakse abisumma lõppsaajaga seotud otseste kulude alusel ning abi summa ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 1 toodud piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel on abi määr 50%.  13 15.6 Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3 sätestatud kuludele. 15.7. Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 15.8. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates kava alusel viimase abi andmise päevast. 15.9. Toetusskeemi ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 15.10. Toetusskeemi ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkiri „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ seletuskiri lisa 1 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht Puuetega inimeste õiguste Põhiõiguste harta Põhiseadus (PS) Kontroll/ konventsioon (PIK) https://eur- lex.europa.eu/legal- https://www.riigiteataja.ee/a https://www.riigiteataja.ee/akt/1 kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja content/ET/TXT/PDF/?uri=CEL kt/204042012006 15052015002?leiaKehtiv täiendavad nõuded TATis EX:12012P/TXT&from=ET Põhiõiguste harta ja puuetega Põhi- Harta inimeste õiguste konventsiooni õiguste Põhi- PIK artikke Põhiküsimused artiklid on kaetud muu hulgas harta küsimused artikkel l põhiseaduse ja all loetletud jaotis seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. Kaitse I jaotis - PS § 10 nimetatud inimväärikuse Inimväärik ekspluateerimise, "Väärik 1 16 põhimõtete on üks EV Põhiseaduse us vägivalla ja us" alusprintsiipidest väärkohtlemise eest Kontrollitud, planeeritud tegevused on (artiklid Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule. kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK 1-5) väärtustega, riive oht puudub  Õigus Vabadus- ja PS § 20 Igaühel on õigus isikupuutu 3 14 isikupuutumatus vabadusele ja isikupuutumatusele. matusele Piinamise ning ebainimlik Kaitse piinamise ja u või julma, ebainimliku PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, alandava 4 15 või inimväärikust julmalt või väärikust alandavalt kohtlemise alandava kohtlemise kohelda. või ja karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida Orjapidami tema vaba tahte vastaselt tööle ega Kaitse teenistusse, välja arvatud se ja ekspluateerimise, kaitseväeteenistus või selle sunniviisili 5 16 vägivalla ja asendusteenistus, tööd se töö väärkohtlemise eest nakkushaiguse leviku tõkestamisel, keeld loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Artikkel 16 – Kaitse II jaotis Õigus ekspluateerimise, „Vabad vabadusele vägivalla ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on used” PS § 20 Igaühel on õigus ja 6 16, 17 väärkohtlemise eest kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK vabadusele ja isikupuutumatusele. turvalisusel Artikkel 17 – väärtustega, riive oht puudub (artiklid e Isikupuutumatuse 6–19) kaitse Era- ja PS § 26 Igaühel on õigus perekonnae 7 22 Eraelu puutumatus perekonna- ja eraelu lu puutumatusele. austamine 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Isikuandme isikupuutumatusele. 8 22 Eraelu puutumatus te kaitse 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 04012019011 PS § 26 Igaühel on õigus Õigus perekonna- ja eraelu abielluda ja Kodu ja perekonna puutumatusele. 9 23 luua austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise perekond ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja Mõtte-, mõttevabadus. südametun 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda nistuse- ja truuks oma arvamustele ja usuvabadus veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks Sõna ja levitatavat informatsiooni. Sõna- ja arvamusvabadus § 45. Igaühel on õigus vabalt teabevabad 11 21 ning juurdepääs levitada ideid, arvamusi, us informatsioonile veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis § 47. Kõigil on õigus ilma - ja 12 eelneva loata rahumeelselt ühinemisva koguneda ja koosolekuid pidada. badus § 38. Teadus ja kunst ning nende Kunsti ja õpetused on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on teaduse seaduses ettenähtud piires vabadus autonoomsed. Õigus 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele haridusele Kutsevabad § 29. Eesti kodanikul on õigus us ja õigus 15 27 Töö ja tööhõive vabalt valida tegevusala, elukutset teha tööd ja töökohta. Ettevõtlusv § 31 Eesti kodanikel on õigus 16 abadus tegeleda ettevõtlusega Õigus § 32 Igaühe omand on puutumatu 17 omandile ja võrdselt kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise Õigus kaitse andmise seadus - varjupaigal 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/V e RKS Õigus kaitsele tagasisaatm § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei ise, Liikumisvabadus ja 19 18 tohi Eestist välja saata ega väljasaatmi kodakondsus takistada Eestisse asumast. se või väljaandmi se korral;  PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsu usutunnistuse, poliitiliste või s” muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid Kontrollitud, planeeritud tegevused on 20–26) kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK väärtustega, riive oht puudub Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 22102021011?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida Võrdne rahvuse, rassi, nahavärvuse, Võrdsus 20 12 tunnustamine usutunnistuse või veendumuste, seaduse ees seaduse ees vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis  Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning Võrdsus ja Diskrimine puuetega inimeste tunnustamine 21 5 mittediskrimineerim erimiskeeld inimeste mitmekesisuse ja ine inimkonna osana; Kultuurilin e, usuline ja keeleline 22 (e) võrdsed võimalused; mitmekesis Kontroll/kinnitus us Naiste ja Võrdsete võimaluste tagamine meeste täiendavalt analüüsitud seletuskirjas 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõigusli horisontaalsete põhimõtete peatükis kkus Lapse 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; õigused (h) austus puuetega laste arenevate Eakate võimete vastu ning austus 25 õigused puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.  Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Artikkel 4 - Üldkohustused Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Puuetega Juurdepääsetavus inimeste 26 30 Artikkel 19 – integreerim Iseseisev elu ja ine kogukonda kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate Töötajate usaldusisiku seadus IV jaotis õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 „Solidaa Kontrollitud, planeeritud tegevused on ettevõttes 771390?leiaKehtiv), mis rsus” 27 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK informeerit reguleerib töötajate usaldusisiku (artiklid väärtustega, riive oht puudub ud ja ära tegevust teda volitanud töötajate ja 27–38) kuulatud ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.  PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse Kollektiivl kuulumine on vaba. Töötajate ja äbirääkimis tööandjate ühingud ja liidud Kontrollitud, planeeritud tegevused on te ja 28 võivad oma õiguste ja seaduslike kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kollektiivse huvide eest seista vahenditega, väärtustega, riive oht puudub tegutsemise mida seadus ei keela. Streigiõiguse õigus kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on kasutada 29 vabalt valida tegevusala, elukutset kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK tööhõivetee ja töökohta. väärtustega, riive oht puudub nuseid Kaitse põhjendam § 29 Töötingimused on riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on atu 30 kontrolli all. Töövaidluste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK vallandami lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub se korral Head ja § 29 Töötingimused on riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on õiglased 31 kontrolli all. Töövaidluste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK töötingimu lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub sed Keeld PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii kasutada lapse kui ka täiskasvanu puhul. laste Last ei tohi töö tegemiseks ära Kontrollitud, planeeritud tegevused on tööjõudu ja 32 kasutada. Laps ei tohi teha tööd, kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK noorte mis on talle ohtlik, segab koolis väärtustega, riive oht puudub töötajate käimist või on kahjulik tema kaitse tööl tervisele ja arengule.  Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/la ste-ja-noorte-%C3%B5igused-ja- kohustused) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. § 29 Eesti kodanikul on õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on Perekonna- vabalt valida tegevusala, elukutset 33 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja tööelu ja töökohta. Kui seadus ei sätesta väärtustega, riive oht puudub teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkin Küllaldane Kontrollitud, planeeritud tegevused on Riik soodustab vabatahtlikku ja dlustus ja 34 28 elatustase ja kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK omavalitsuse hoolekannet. sotsiaalabi sotsiaalne kaitse väärtustega, riive oht puudub Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid  Kontrollitud, planeeritud tegevused on § 28 Igaühel on õigus tervise kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kaitsele. väärtustega, riive oht puudub Võimalus kasutada Majandustegevuse seadustiku üldist Ohuolukorrad ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on üldosa seadus - majandush 36 11 humanitaarsed kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK https://www.riigiteataja.ee/akt/106 uvi eriolukorrad väärtustega, riive oht puudub 042021005 pakkuvaid teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on DNSH ja kliimakindlus analüüsitud Keskkonna keskkonnale tekitanud. rakenduskava koostamise käigus. 37 kaitse Täpsemalt selgitus seletuskirja horisontaalsete põhimõtete peatükis Tarbijakaitseseadus - Kontrollitud, planeeritud tegevused on Tarbijakait 38 https://www.riigiteataja.ee/akt/T kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se KS väärtustega, riive oht puudub Õigus hääletada Euroopa Parlamendi valmise V jaotis ja Osalemine Kontrollitud, planeeritud tegevused on seadus - „Kodani kandideerid 39 29 poliitilises ja https://www.riigiteataja.ee/akt/E kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ke a Euroopa avalikus elus väärtustega, riive oht puudub PVS õigused Parlamendi ” valimistel (artiklid Õigus PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu Osalemine teostab rahvas hääleõiguslike Kontrollitud, planeeritud tegevused on 39–46) hääletada 40 29 poliitilises ja kodanike kaudu: kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja avalikus elus väärtustega, riive oht puudub kandideerid 1) Riigikogu valimisega; a kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kohalikel kodanik, kes on saanud valimistel kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus Osalemine Kontrollitud, planeeritud tegevused on kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi heale 41 29 poliitilises ja kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS § haldusele avalikus elus väärtustega, riive oht puudub 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja Õigustutvu Sõna ja kohalikes omavalitsustes ning riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on da arvamusvabadus 42 21 ja kohalike omavalitsuste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK dokumenti ning juurdepääs arhiivides hoitavate andmetega. väärtustega, riive oht puudub dega informatsioonile HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Kontrollitud, planeeritud tegevused on Juurdepääs Rahvusvaheliste lepingute alusel Euroopa 43 12 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK õigusemõistmisele otsekohalduv ombudsma väärtustega, riive oht puudub ni poole  PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega Õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on Juurdepääs riigiasutuste, kohalike esitada 44 12 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK õigusemõistmisele omavalitsuste ja nende petitsioone väärtustega, riive oht puudub ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- § 34. Igaühel, kes viibib Kontrollitud, planeeritud tegevused on ja elukoha Isiklik 45 20 seaduslikult Eestis, on õigus vabalt kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK valiku liikumisvõime liikuda ja elukohta valida. väärtustega, riive oht puudub vabadus Diplomaati § 13 - Igaühel on õigus riigi ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on lisele ja Juurdepääs 46 13 seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK konsulaark õigusemõistmisele oma kodanikku ka välisriikides. väärtustega, riive oht puudub aitsele PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks Õigus võib oma kohtuasja läbivaatamisel tõhusale nõuda mis tahes asjassepuutuva õiguskaitse seaduse, muu õigusakti või Kontrollitud, planeeritud tegevused on VI jaotis vahendile Juurdepääs 47 13 toimingu põhiseadusevastaseks kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK „Õiguse ja õiglasele õigusemõistmisele tunnistamist. § 20 Igaühel on õigus väärtustega, riive oht puudub mõistmi kohtulikule vabadusele ja isikupuutumatusele. ne” arutamisele § 22 Kedagi ei tohi käsitada (artiklid kuriteos süüdi olevana enne, kui 47–50) tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse § 22. Kedagi ei tohi käsitada Kontrollitud, planeeritud tegevused on presumptsi Juurdepääs kuriteos süüdi olevana enne, kui 48 13 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK oon ja õigusemõistmisele tema kohta on jõustunud väärtustega, riive oht puudub kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus.  PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja Kuritegude normid on Eesti õigussüsteemi ja lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja karistuste vabadusi tohib piirata ainult Kontrollitud, planeeritud tegevused on seaduslikku Juurdepääs 49 13 kooskõlas põhiseadusega. Need kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se ja õigusemõistmisele piirangud peavad olema väärtustega, riive oht puudub proportsion demokraatlikus ühiskonnas aalsuse vajalikud ega tohi moonutada põhimõte piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kontrollitud, planeeritud tegevused on Mitmekord PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se kohtu alla anda ega karistada teo väärtustega, riive oht puudub Juurdepääs kohtumõist 50 13 eest, milles teda vastavalt õigusemõistmisele mise ja seadusele on mõistetud lõplikult karistamise süüdi või õigeks. keeld  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirjaga (edaspidi ka toetusskeem) kehtestatakse toetuse andmise tingimused ettevõtlusteadlikkuse kasvatamiseks, ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamiseks, ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamiseks ja innovaatiliste riigihangete edendamiseks. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava) raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud sekkumised põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Käskkirjas toodud tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Põhiõiguste harta ja puuetega inimestega konventsiooni arvestamise kontroll-leht on leitav seletuskirja lisas 1. Riskihindamis tabel on esitatud lisas 2. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson (tel: 625 6350, e-post: [email protected]), sama osakonna nõunik Sven Valliste (tel: 639 7606, e-post: [email protected]), sama osakonna avaliku sektori innovatsiooni ekspert Kati-Liis Vaarma (tel: 625 6319, e-post: [email protected]) ja strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (tel: 715 5806, e-post: [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel: 639 7652, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb 15 punktist. Punkt 1. Reguleerimisala Käskkiri panustab läbivalt järgmiste Eesti 2035 eesmärkide täitmisesse:  Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades.  Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtjad teevad omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtjaid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.  Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega. Käskkiri panustab läbivalt järgnevate Eesti 2035 näitajate saavutamisse:  TA kulud erasektoris 2%  tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest 110%  kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides  soolise võrdõiguslikkuse indeks  hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik  ligipääsetavuse näitaja  väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest Toetusskeemi tegevused mõjutavad kõige enam „Eesti 2035“ majanduse strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ komponenti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, nii ettevõtjate innovatsioonivõimekuse ja -teadlikkuse suurendamine kui ka avaliku sektori innovatsioonihangete elluviimine kasvatab innovatsiooni nõudlust erasektoris. See suurendab erasektori võimekust uusi lahendusi luua, testida ja edasi müüa ning suurendab seeläbi ettevõtjate konkurentsivõimet. Innovatsiooniprojektide raames tehtav koostöö avaliku sektori, ettevõtjate, teadusasutuste või vabaühenduste vahel loob uusi võimalusi teadmussiirdeks ning uute koostöömudelite tekkeks. Erasektori innovaatilisus omakorda toetab indikaatorite tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest ja TA kulud erasektoris saavutamist. Eesti majandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Toetatakse Eesti ettevõtjaid välisturgudel, kavandatakse uute välisesinduste avamist ja uuendatakse välisinvesteeringute riiki meelitamise strateegiat, seades fookuse teadmusmahukamatele välisinvesteeringutele. Rahvusvahelistumise tegevused panustavad indikaatori tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest eesmärgi täitmisesse. Käskkirjaga hõlmatud sekkumiste nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ja nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ tegevused panustavad keskkonnahoidu ja kliimaeesmärkide täitmisesse, kuna ettevõtjate TAI mahukuse suurendamine toob kaasa tõenäoliselt teenuste, toodete, protsesside tõhustamise, mis aitab kaasa ka keskkonnale ebasoodsate mõjude vähenemisele ja viib meid lähemale kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Läbi ettevõtjate TAI-suunalise arengu ja avaliku sektori innovatsiooni tellimuse suurenemise on potentsiaali ka turule uute, paremate ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem panustavate tehnoloogiate tekkele. Toodud sekkumised peavad panustama ka nutika spetsialiseerumise valdkondadesse, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest. Nutika spetsialiseerumise valdkonnast mitu (nt nutikad ja kestlikud energialahendused, kohalike ressursside väärindamine, digilahendused igas eluvaldkonnas) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Lisaks panustab käskkirja sekkumine 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ oma tegevustega otseselt rohepöörde, sh ka keskkonna ja kliimaeesmärkide täitmisesse. Kõige otsesem mõju avaldub plaanitud tegevuste kaudu, mis hõlmavad ettevõtlusteadlikkuse suurendamist (sealhulgas ka digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks) ja ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist (ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamiseks ja praktikate juurutamiseks; digi- , rohe- ja innovatsioonipöörde läbi viimiseks vajalike tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks). Seeläbi panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“. Näitajasse väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest panustavad põhiliselt tegevused, mis tulenevad ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse sekkumisest (käskkirja tegevus 2.1). Regionaalarengu näitajasse panustab kaudselt ka ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise sekkumine (käskkirja tegevus 2.3). Nimetatud sekkumiste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevustes osaluses regionaalset tasakaalustamatust siis võtab elluviija selle leevendamiseks ette täiendavaid asjakohaseid tegevusi. Sekkumiste alt elluviidavates tegevustes jälgitakse, et info jõuaks kõikide oluliste regioonideni ning vajadusel suunatakse aktiivsem infojagamine regiooni, kus on teadaolevalt adresseeritava valdkonna ettevõtteid kuid mingil põhjusel ei ole pakutavate tegevuste info neile jõudnud (st. osalejaid regioonist vähe). Elluviija korraldab erinevaid infopäevi/koolitusi vastavalt sihtsektori paiknemisele, ehk arvestatakse sektori regionaalset paiknevust. Näitajasse „soolise võrdõiguslikkuse indeks“ panustatakse toetatavates tegevustes naiste ettevõtlikkuse ja ettevõtluses osalemise soodustamisega. Näitajasse „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ panustatakse tegevuste kavandamisel eri sotsiaalsete rühmade (nt vanemaealised) vajaduste arvestamisega. Ligipääsetavuse näitajasse panustatakse tegevuste elluviimisel ligipääsetavuse tagamisega nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, intellektipuue) inimestele. Toetusskeem toetab teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna programmi „Ettevõtluskeskkonna programm 2022–2025" meetme 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuste 1 „Ettevõtluse arendamise soodustamine“, 2 „Arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise soodustamine“ ja 3 „Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine“ eesmärkide saavutamist ja programmi „Teadmussiirde programm 2022–2025“ meetme 1 „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ tegevuse 1.1 „Ettevõtjate innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide saavutamist. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse suuna tegevused on otseselt ja konkreetselt seotud järgmiste „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (TAIE) välja toodud tegevustega: - soositakse uute ärimudelite, sealhulgas ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris teavitustöö, koolitustegevuse, auditite läbiviimise toetamise ja ning vastutustundliku ettevõtluse teekaardi koostamise kaudu; - tõstetakse ettevõtjate teadlikkust nn kaksikpöördest ning ettevõtjate üleminekust ning pakutakse tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist, parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist, juhtimiskvaliteedi tõusu ja põlvkondade vahetust. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamise (sealhulgas välisesindajate1 võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) suuna tegevused on seotud järgmiste TAIE tegevustega: - arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), sealhulgas arvestades e-kaubanduse võimalusi; - toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu; välisesindajate ülesandeks on pakkuda Eesti ettevõtjatele nõuande teenust: informeerida asukohariigi majandustingimustest, et suurendada Eesti kaupade ja teenuste eksporti ning arendada kaubandussidemeid Eesti ja asukohariigi vahel. välisesindajate tegevus on suunatud eelkõige ettevõtjatele, aidates luua Eesti ja välisriikide ettevõtjate otsekontakte. Nende tegevus toetab ka kõiki muid ekspordi tugiteenuseid, nagu esialgne mainekujundus sihtriigis, info kogumine ning ettevalmistuste tegemine kaubandusmissioonide ja messide jaoks. Sealjuures tehakse koostööd valitsusasutuste, vastavate sihtasutuste ning erialaliitude ja ekspordi arendamisega tegelevate organisatsioonidega. 1 Välisesindajate all peetakse silmas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse välisesindajaid - suurendatakse Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu; - soodustatakse Eestis juba väljaarendatud TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu ning luuakse eeldused uute toodete ja teenuste arendamiseks ja müügiks kõrgema lisandväärtusega valdkondades ja turgudel, toetatakse ettevõtjaid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimisel toetamisega, soodustatakse ettevõtjate vahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks. - Keskendutakse kahe turutõrke kõrvaldamisele: a) ebatäiuslik ja ebaühtlane teave, mis on tingitud turgudeüleselt kättesaadava teabe rohkusest ja keerukusest, ning b) koordineerimine ja võrgustiku puudulik sisenemine turgudele ühiselt, kulutõhusalt ja hästi ettevalmistatud pakkumisega. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise suuna tegevused on seotud järgmiste TAIE tegevustega: - arendatakse teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust TAI vajalikkusest ja võimalustest, sealhulgas jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlikke eksperte ja koostöökogusid; - suurendatakse ettevõtjate TAI võimekust, sealhulgas innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu; - arendatakse innovatsiooni (sealhulgas toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (mh kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelise koostöös ja programmides osalemiseks). Innovaatiliste riigihangete suuna tegevused on seotud järgmise TAIE tegevusega: - suurendatakse riigi, sealhulgas kohalike omavalitsuste pädevust ja rolli teadus- ja arendustööde tellija ning uuenduste eestvedajana, sealhulgas innovatiivsete riigihangete kaudu. Punkt 2. Toetatavad tegevused Kirjeldatakse toetusskeemi raames ellu viidavaid tegevusi. Tegevusi on võimalik ellu viia omategevustena või hankida tegevuste elluviimiseks vajalikke teenuseid. Toetusskeem sisaldab rakenduskava tegevusi koos käskkirjas nimetatud alategevustega. Konkreetsed tegevused nimetatud alategevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Punkt 2.1. sätestab tegevusena ettevõtlusteadlikkuse tõstmise. Loomaks eeldust uute ettevõtjate tekkele ning tõstmaks inimeste aktiivset eluhoiakut, viiakse selle alamtegevuse raames ellu erinevaid ettevõtlusteadlikkust tõstvaid tegevusi. Sellisteks tegevusteks võivad olla näiteks ettevõtluspäevad, Ettevõtlusnädal, Ettevõtluse tunnustamise üritused, meediakampaaniad erinevatel teemadel (nt tootearendus) ja paljud teised sarnase iseloomuga tegevused. Tegevuste raames kavandatakse ka erinevas vormis tegevusi ettevõtjate vastutustundlikkuse kasvatamiseks ja vastutustundliku ettevõtluse edendamiseks Eestis. Ettevõtlusteadlikkuse tõstmise alla kuuluvate tegevuste seas on muuhulgas ka ettevõtlikkusprojektide konkursid, mille raames elluviija hangib uudseid, innovaatilisi ning leidlikke projekte, et tõsta kodanike seas ettevõtlikkust ning ettevõtlusteadlikkust. Läbivalt keskendutakse kolmikpöördega seotud teadlikkuse kasvatamisele, mis tähendab innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna teadlikkuse alaste tegevuste läbiviimist. Samuti on üks fookusi ettevõtjate juhtimiskvaliteedi kasvatamisele suunatud tegevuste elluviimine. Lisaks kirjeldatakse punktis 2.1. ka teadmiste ja kompetentside tõstmiseks vajalike tegevuste iseloomu. Teadmiste ja kompetentside tõstmise tegevuse raames pakutakse ettevõtjatele erinevaid ettevõtja tegevusetappidega seotud spetsiifilisi koolitusi. Sellised koolitused võivad olla teemadel nagu juhtimine, tootearendus, tootmiskorraldus, turundus, müük, ekspordimüük ja teistel sarnastel teemadel. Sellised koolitused on vajalikud, et suurendada ettevõtjate tootlikkust ja kasvatada seeläbi tööhõivet, samuti suurendamaks ettevõtjate võimekust teenida kõrgemat tulu ja olla konkurentsivõimelisemad tänu paremini ja efektiivsemalt planeeritud toodete ja teenuste pakkumisele. Punkt 2.2. sätestab, et toetusskeemi raames viiakse ellu ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamise (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) suuna tegevusi. Ekspordi arendamise peamiseks eesmärgiks on aidata Eesti ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada seeläbi eksporti. Oluline on ka suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet. Seetõttu pakutakse käesolevast toetusskeemist ettevõtjate abistamiseks erinevaid teenuseid:  turuteabe edastamine, mis kätkeb endas ettevõtjate kasvu ja laienemise toetamist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmist läbi välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, konsultatsioonide, suunatud teenuste sihtturgudel ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu;   turuteadlikkuse tõstmine, mille abil suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid;  turu nähtavus, mida iseloomustavad ühisstendid, kontaktreisid, sektoripõhine turundustoetus, mille abil suurendatakse Eesti ettevõtjate, nende esindajate ja Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia, sihipärase kommunikatsiooni ning reklaami ja turunduse kaudu;  välisinvesteeringute Eestisse kaasamiseks tehtavad tegevused, mis aitavad luua võimalusi Eesti ettevõtjatele kaasamaks välisinvesteeringuid ning rahvusvahelist oskusteavet. Konkreetsed alamtegevused ülal nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi tegevuskavas, mis koostatakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ ning teiste tulevikus loodavate välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskavade alusel. Samuti arvestatakse tegevuste planeerimisel ka turuolukorda ning lähtutakse ettevõtjate vajadustest. Punkt 2.3. määratleb ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamise (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise alategevused. Kõik tegevused keskenduvad „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartidele. Nendeks valdkondadeks on: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused. Toetusskeemi raames pakutakse TAI teadlikkuse kasvatamise teenuseid. TAI teadlikkuse kasvatamise teenuste pakkumine ettevõtjatele on oluline, et tõuseks ettevõtjate teadlikkus innovatsiooni absorbeerimise võimalustest, allikatest ja uutest ärivõimalustest sektoris, milles ettevõtja tegutseb või soovib tegutsemist alustada. Teadlikkuse tõus on oluline eeldus vajaliku valdkondliku kompetentsi ja innovatsioonivõimekuse kasvuks. Toetusskeemi raames ellu viidavad tegevused võib jagada järgmistesse gruppidesse: teavitustegevused, mis sisaldavad üldisi tehnoloogia- ja teadmuspõhisele innovatsioonile suunatud tegevusi ning valdkondlikud tegevused, sealhulgas valdkondlikud ekspertiisid, koostöövõrgustike arendamine ja rahvusvaheliste programmide konsultatsiooniteenused. See hõlmab nii koostöövõrgustikes kui ka strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates osalemist. Teavitustegevuste raames tehakse nii üldisi kui ka valdkondlikult sihitud tegevusi, et tõsta ettevõtjate teadlikkust tehnoloogia- ja teadmusmahuka ettevõtluse võimalustest, samuti kajastatakse valdkondlike arengusuundi. Teavitustegevuste võimalikult efektiivse ja asjakohase teostamise huvides on oluline Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajate osalemine asjakohastes võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine. Ettevõtete rahvusvahelise koostöö edendamiseks on oluline luua kontakte ja vahendada koostöövõimalusi Euroopa Liidu juures. Brüsselis toimub palju asjakohaseid üritusi ja konverentse, seal kohtuvad innovatsioonialased võrgustikud ning oluline on seal esindatud olla. Toetusskeemi raames pakutakse ka TAI võimekuse tõstmise teenuseid, nt ekspertide, teadmiste ja oskuste vahendamist, et tugevdada ettevõtja teadus- ja arendustegevuse võimekust ning innovatsioonivõimet. Vajalike kompetentside ja teadmusressursi olemasolu ja vahetus on oluline eeldus ettevõtja TAI tegevusteks vajalike kompetentside võimekuse kasvuks. Selle tegevuse raames pakutakse ettevõtjatele arenduskoostöö teenuseid, ettevõtluspotentsiaali ja ettevõtja väärtuse hindamisega seotud tegevusi, innovatsioonidiagnostika teenuseid, intellektuaalomandi teenuseid, ettevõtjate arendusspetsialistide kompetentside kasvatamise programmi ning tippinnovaatorite arendusprogrammi. Punkt 2.4. sätestab, et Innovaatiliste riigihangete edendamiseks viiakse läbi info- ja nõustamisteenuseid ning pakutakse juriidilist ja valdkondlikku ekspertiisi seoses innovaatiliste riigihangetega, et suurendada informeeritud ja asjatundliku nõudlust. Lisaks osaletakse innovaatiliste riigihangete rahvusvahelistes võrgustikes ning viiakse läbi sellekohane infovahetus, et tuua rahvusvahelist teadmist ja parimaid praktikaid Eestisse. Lisaks korraldatakse ka turudialooge, eesmärgiga leida avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahendusi ning suurendada avaliku- ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste elluviimisel. Innovaatiliste riigihangete edendamiseks läbiviidavate tegevuste elluviimisel lähtutakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest. Punkt 3. Tulemused Punkt 3 määratleb toetusskeemi näitajad. Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajad ning meetmete nimekirjaga kehtestatud täiendav näitaja innovaatiliste riigihangete tegevuse tulemuslikkuse jälgimiseks. Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme nr 2.1.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ja meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI- mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ raames ette väljund- ja tulemusnäitajad, millesse käesolev toetusskeem panustab. Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud näitajate metoodikale. Punkt 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). Punkt 5. Elluviija ja partner(id) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus määratakse elluviijaks vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 4. Elluviija ja rakendusüksuse ülesannete täitmine on EISis lahutatud vastavalt kinnitatud tööprotseduuride kirjeldusele. EIS nimetati elluviijaks, sest ta on riigi sihtasutus, mille põhikirjalised tegevused seonduvad käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimisega. EISi eesmärgiks on põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3 Alategevus Indikaato Indikaator Alg- Vahe- Siht- Andmeallikad Mõõtmissagedus ri tüüp tase sihttase tase 2023 2024 2029 21.1.3.15 Rakendus Toetatavad 0 200 700 SFOS, Jooksvalt pärast Ettevõtluste kava ettevõtjad projektiaruanded esimest abi andmist adlikkus, väljundnäi (millest: (vahe- ja ettevõtjale (st sealhulgas taja mikro-, lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te juhtimiskva väikesed, enuses osalemise liteet ja keskmise toimumise järel) vastutustun suurusega ja dlik suured ettevõtlus ettevõtjad) Rakendus Mitterahalis 0 200 700 SFOS, Jooksvalt pärast kava t toetust projektiaruanded esimest abi andmist väljundnäi saavad (vahe- ja ettevõtjale (st taja ettevõtjad lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te enuses osalemise toimumise järel) Rakendus Toetatavad 0 850 5000 SFOS, Jooksvalt pärast 21.1.3.11 kava ettevõtjad projektiaruanded esimest abi andmist Ettevõtjate väljundnäi (millest: (vahe- ja ettevõtjale (st rahvusvahe taja mikro-, lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te listumise väikesed, enuses osalemise toetamine keskmise toimumise järel) (sh suurusega ja välisesinda suured jate ettevõtjad) võrgustiku arv arendamin Rakendus Mitterahalis 0 850 5000 SFOS, Jooksvalt pärast e, kava t toetust projektiaruanded esimest abi andmist ühisstendi väljundnäi saavad (vahe- jaettevõtjale (st del taja ettevõtjad lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te osalemise enuses osalemise toetamine, toimumise järel) ekspordial VKEd, 0 Ei 3000 Projektide Esimese aste Rakendus kellel on kohaldu järelaruanded majandusaasta kompetent kava suurem või Äriregistri andmete põhjal peale side ja tulemusnäi lisandväärtu andmed. väljundi saavutamist võimekuse taja s töötaja Andmeid on (ehk andmed saab arendamin kohta võimalik koguda teisel majandusaastal  e; kas toetuse peale väljundi Välisinvest saajate poolt saavutamist/projekti eeringute esitatavate lõppemist, kui ja järelaruannetega majandusaasta välisspetsi või RÜ poolt aruande esitamise alistide tehtava tähtaeg Äriregistrile kaasamise järeltegevusena. on saabunud). toetamine) Kuna vajalikud andmed on kättesaadavad ja põhinevad Äriregistris kättesaadavatel majandusaasta aruannetel, ei pea panema toetuse saajatele täiendavat halduskoormust sellise aruandluse esitamiseks, kui vastavas sekkumises ei ole vajalik koguda järelaruannetega lisaks muud sellist infot, mida ei ole võimalik avalikest allikatest saada. Sellisel juhul teeb väljavõtted peale majandusaasta aruannete esitamise tähtaja saabumist  rakendusüksus ja lisab andmed SFOSi projekti näitajatesse. Unikaalsete ettevõtjate arvu väljavõte tagatakse SFOS aruandlusega 21.1.1.11 Rakendus Toetatavad 0 500 1580 SFOS, Jooksvalt pärast Ettevõtjate kava ettevõtjad projektiaruande esimest abi andmist TAI väljundnäi (millest: d (vahe- ja ettevõtjale (st teadlikkuse taja mikro-, lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te kasvatamin e (TAI väikesed, enuses osalemise võimalused) keskmise toimumise järel) ja TAI suurusega ja võimekuse suured tõstmine ettevõtjad) Rakendus Mitterahalis 0 500 1580 SFOS, Jooksvalt pärast kava t toetust projektiaruande esimest abi andmist väljundnäi saavad d (vahe- ja ettevõtjale (st taja ettevõtjad lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te enuses osalemise toimumise järel) Rakendus VKEd, 0 Ei 500 Projektide Esimese kava kellel on kohaldu järelaruanded majandusaasta tulemusnäi suurem või Äriregistri andmete põhjal taja lisandväärtu andmed. peale väljundi s töötaja Andmeid on saavutamist (ehk kohta võimalik andmed saab teisel koguda kas majandusaastal toetuse saajate peale väljundi poolt esitatavate saavutamist/projekti järelaruannetega lõppemist, kui või RÜ poolt majandusaasta tehtava aruande esitamise järeltegevusena. tähtaeg Äriregistrile Kuna vajalikud on saabunud). andmed on kättesaadavad ja põhinevad Äriregistris kättesaadavatel majandusaasta aruannetel, ei pea panema toetuse saajatele täiendavat halduskoormust sellise aruandluse esitamiseks, kui vastavas sekkumises ei ole vajalik koguda järelaruannetega lisaks muud sellist infot, mida ei ole võimalik avalikest allikatest saada. Sellisel juhul teeb väljavõtted peale majandusaasta aruannete esitamise tähtaja saabumist rakendusüksus ja lisab andmed SFOSi projekti näitajatesse. Unikaalsete ettevõtjate arvu väljavõte tagatakse SFOS aruandlusega  21.1.1.15. Meetmete Tegevustes 0 300 900 SFOS, Jooksvalt pärast iga Innovaatilis nimekirja osalenute projektiaruande tegevuse/ürituse ed väljundnäi arv d (vahe- ja lõppemist. riigihanked taja lõpparuanded) kohaselt ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamine. Elluviijal on õigus kaasata partnereid erialaliitude, ettevõtluse tugiorganisatsioonide, teadusparkide ja ettevõtjate hulgast, viies läbi efektiivsus analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab partnerid rakendusasutusega. Kooskõlastatud partnerite nimekiri kehtestatakse käskkirja lisaga. Partnerid osalevad elluviijaga tegevuste teostamises, nad ei ole töövõtjad ega teenuseosutajad. Partnerina tegevustesse kaasatud osapooled ei teeni kasumit läbiviidavatest tegevustest. EIS oli ettevõtlusteadlikkuse tegevuste elluviija ka struktuurivahendite rahastusperioodil 2014–2020, mis tagab tegevuste jätkuvuse, jätkusuutlikkuse ja pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks vajaliku kompetentsi. Punkt 6. Sihtgrupp Toetusskeemi sihtgrupi moodustavad kõik ettevõtlusega seotud inimesed, sealhulgas nii inimesed, kes juba ettevõtlusega tegelevad, kui ka inimesed, kes veel ettevõtlusega ei tegele, kuid kes on ettevõtlusest huvitatud ning võivad omada potentsiaali tegutsemaks tulevikus ettevõtjana, sealhulgas erinevatesse gruppidesse kuuluvad inimesed. Kuigi rahvusvahelistumise tegevuste peamine suunitlus on VKE-dele, sihtrühma valikul ettevõtja suurust ei piirata, kuna suurettevõtjate osalemisel tegevustes võivad saada kasu VKE-d. Lisaks on sihtgrupiks ka avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad, kes on potentsiaalsed innovaatiliste riigihangete läbiviijad. Punkt 7. Lõppsaajad Vastavalt toetuse andmise tingimustele võivad lõppsaajaks kvalifitseeruda kõik Eestis tegutsevad ettevõtjad või ettevõtlusega alustada plaanivad inimesed. Lisaks ka ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused, kuna suureneb TAI nõudlus, millest tulenevalt suureneb ettevõtlusmaastiku teadmusmahukus. Lõppsaajateks on ka avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad, kes on potentsiaalsed innovaatiliste riigihangete läbiviijad. Lõppsaajatele ei anta edasi rahalist toetust. Punkt 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse perioodi algab 01.01.2022. a. ja tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31.12.2029. a. Punkt 9. Tegevuste eelarve Toetusskeemi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse rakendusasutusele iga- aastaselt jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol. Tegevuskava lähtub „TAIE arengukavast 2021 - 2035“ ning selle rakendusplaani prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse. Käesolevas käskkirjas kajastatud sekkumiste raames lisanduvaid käskkirju ei planeerita. Meetme 21.1.3.1 EL toetuse osa on 138 690 000 ning käesolev TAT moodustab sellest 66 776 000 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 71 914 000 eurot. Meetme 21.1.1.1 EL toetuse osa on 94 000 000 ning käesolev TAT moodustab sellest 22 312 000 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 71 688 000 eurot. Punkt 10. Kulude abikõlblikkus Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste elluviimiseks ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu on käskkirjas välja toodud. Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Kulude tekkimise aluseks olevad tegevused peavad toimuma abikõlblikkuse perioodil. Kulu tasumisele ei ole ajalisi piiranguid seatud, kulude tasumise aeg ei pea jääma projekti abikõlblikkuse perioodi ehk maksmine võib jääda hilisemaks, kuid kulu tasumine peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (kuni 31.12.2029. a). Abikõlbmatud kulud on lisaks toetusskeemis sätestatud kuludele ka ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning kulud, mis ei ole seotud ega kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega. Punkt 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24–28, millele vastavalt elluviijale toetust makstakse. Käskkiri sätestab, et abikõlblike kulude ning lõppsaaja omafinantseeringu tõendamisel (juhul kui omafinantseering rakendub), arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtumis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse. Punkt 12. Elluviija õigused ja kohustused Toetusskeemi elluviija koostab TAIE arengukava alusel ning arvesse võttes rakenduskava ja toetusskeemi eesmärke, toetusskeemi järgneva(te) aasta(te) tegevuskava eelnõu ja eelarve kulukohtade lõikes ning esitab selle rakendusasutusele kinnitamiseks. Toetusskeemitegevuskava sisaldab tegevuste ja alategevuste loetelu aastate lõikes, sihtgruppi ja tegevustele kuluvat aega ning eelarvet iga tegevuse kohta. Selleks, et tagada toetusskeemi otsene ja selge panustamine TAIE strateegiliste sihtide saavutamisse, näidatakse tegevuskavas seoseid TAIE arengukavaga. Lisaks on oluline, et elluviija toob tegevuskavas välja regionaalset tasakaalu suurendavad tegevused ning hindab hiljem aruandes nende asjakohasust ja piisavust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks. See tähendab, et tegevuskava koostades hindab elluviija, kas kavandatavatel tegevustel on potentsiaali mõjutada regionaalset arengut positiivselt sihtsektori tarbeks või mitte, asjakohasuse hindamisel kaalub elluviija läbi, kas tegevused on olnud piisavalt efektiivsed tagamaks soovitut tulemust. Näiteks kui elluviija korraldab teatud sektori ettevõtjatele koolitust, siis saab ta tegevuskava koostamisel analüüsida, kus Eestis sihtsektori esindajad paiknevad. Kui sihtsektori esindajad paiknevad üle Eesti, ning erisus puudub saab elluviija kaaluda ürituse läbiviimist mõnes ääremaa piirkonnas, et anda selle piirkonna ettevõtjatele osalemises eelis. Samas kui sihtsektori esindajad on koondunud kõik vaid ühte piirkonda, siis on ebamõistlik korraldada üritust teises regioonis kui sihtsektorite enda paiknemine. Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid teiste horisontaalsete põhimõtetega: sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus. Sealjuures võimalusel pööratakse tegevustes tähelepanu ettevõtluses alaesindatud rühmade (nt naised, vanemaealised) suuremale kaasamisele. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete suunas ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Riive puudumine tähendab, et tegevuskavasse arvestatud alamtegevustel ei tohi olla negatiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Tegevuskava koostamisel otsib koostaja võimalust, kuidas lisaks neutraalsele mõjule saab tegevus avaldada ka positiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Selleks indikeerib elluviija tegevuskavas ära tegevused, mis võiksid panustada mõnda horisontaalsesse teemasse, ning sellest tulenevalt disainib tegevuse selliselt, et tegevuse mõju oleks positiivne. Toetusskeemi elluviimisel tuleb elluviijal järgida riigihangete seadust; tagada toetusskeemi elluviimiseks vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse olemasolu; tagada kulu- ja maksedokumentide eristatus muudest kulu- ja maksedokumentidest; säilitada teostamise dokumentatsioonid, tagada programmi elluviimise käigus seotud vara säilimine ja sihtotstarbeline kasutammine vähemalt 5 aasta jooksul programmi abikõlbulikkuse perioodi lõppemisest; võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja kontrolli; osutada igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks ning esitada asjakohased dokumendid; maksta tagasinõutav toetus rakendusasutuse poolt märgitud summas ja tähtajaks tagasi ning oluline on silmas pidada, et elluviijal on kohustus täita ka teisi ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi. Näiteks on elluviija kohustatud määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 toodud nõuete kohaselt juhul kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava muutmiseks, sealhulgas õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ärajätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida tegevuskavasse tehtavate ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses veendumiseks. Punkt 13. Aruandlus Toetusskeemi elluviija on kohustatud koostama vahearuannet sagedusega üks kord aastas ning esitama selle rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks. Lõpparuanne esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega. Käskkiri toob välja ka vahe- ja lõpparuandes kajastatava minimaalselt nõutava informatsiooni. Muuhulgas on selliseks informatsiooniks ka muu toetuse elluviimisega seotud teave. Muu teabe alla kuulub näiteks esialgsed hinnangud tegevuskava eelarve täitmise kohta, ning võimalusel hinnang mis mahus ja millised tegevused olid teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused ja millised tegevused olid innovatsiooni toetavad tegevused. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruanded ettenähtud vormil ja tähtaegadel. Punkt 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus otsuse nõuda elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi. Finantskorrektsiooni otsuseid teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. Punkt 15. Riigiabi Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele. Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed kasusaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kaudsele kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud hüvitamisviise, vaid riigiabi summa määratakse üksnes otsesete kulude alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale jagades koolitusega seotud otsesed kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva määrusega (EL) 2021/1058. Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele järgmiselt:  Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele: o Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 5 “Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos käskkirja erieesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava TAIE-ga. o Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse. Lisaks on seletuskirja peatükis 4 toodud käskkirja mõjude kirjeldused.  Kooskõla tegevuste põhjendatusega. o Taust käskkirja sekkumiste vajalikkuse kohta: 2021.a oli Eesti tööviljakus 86,7% ELi keskmisest, 2020.a eesmärk (80%) täideti edukalt ning nüüd liigutakse 110% poole, mis on 2035. aasta eesmärgiks. 2021.a andmetel moodustab tööstussektor 20% töökohtadest ja 20% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 56% ELi keskmisest. See näitab madalat positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja sektori vähest teadmusmahukust. Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade arv ja investeeringute kaasamisvõime on suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on endiselt puudulik. Vaid väike osa ettevõtetest investeerib TA-sse (370 ettevõtet 2021.a), investeeritud summad ei ole suured – 2021. aastal kokku 314 mln eurot. Põhjused, miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri, on TA-sse investeerimise universaalsed turutõrked nagu pikad tasuvusperioodid, investeeringute tasuvuse risk ja sellega kaasnev riskikartlikkus. Eesti erasektori T&A kulud (2020.a 0,98% SKPst) jäävad ELi keskmisest maha. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega võrreldes väike (2020.a ELis 0,86% kogu tööjõust ja Eestis 0,41%). Teadussüsteem on tugevalt orienteeritud akadeemilistele tulemustele. T&A teenuste turg on väike ja killustunud. Kohalike ressursside väärindamine on piiratud, neid eksporditakse väikese lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui Eesti on digitaalsete avalike teenuste valdkonnas ELis juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia  integreerimine erasektorisse (20. koht ELis). Et soodustada erasektori TA mahtu ning edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtete võimekust arendada TA-le tuginevaid ärimudeleid ja toetada suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtjaid. Erasektori ja teadusasutuste koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte teadustöötajate ja ettevõtjate vahel. Kestliku (kliimaneutraalse) tarbija kuvandi loomiseks tuleks kujundada teadlikkust ja hoiakuid koolitus- ja teavitustegevuse kaudu. Analüüside kohaselt esineb puudusi TA ning innovatsiooni juhtimises, koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides, eriti arvestades missioonipõhise innovatsioonipoliitika rakendamist ja avaliku sektori aktiivsema rolli võtmist struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses. Tuleb kasvatada osapoolte koosloomevõimekust. Tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis osalejate võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste ringkondade koostöö tugevdamisele. Teadussüsteemi, ühiskonna ning majanduse arengu vajaduste vaheliste ebakõlade vähendamiseks on vaja süsteemseimaid muutusi, sh sektoritevahelist koostööd. o Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel, kuna sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile. Sekkumised aitavad kaasa nutika spetsialiseerumise valdkondadele. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud punktis 3, koos selgitusega kuidas teostatakse näitajate seiret. Käskkirja tegevuste mõjusust on hinnatud läbi käskkirja mõjude peatüki nr 4. o Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Tagamaks tegevuste ajakavalist teostatavust koostatakse iga- aastane detailsem tegevuskava.  Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega o Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidud sarnaste sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2017 rakenduskava koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud eesmärke. o Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud toetudes muu hulgas valdkondliku arengukava TAIE eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste eelarve maht on hinnatud toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades ligikaudset  teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus tagatakse muutuvates majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava koostamise käigus, milles kujundatakse detailsem eelarve vastavalt detailsematele tegevustele. Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi sarnaste meetmete rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel). o Elluviijale ei teki toetusskeemi tulemusel püsikulusid, mis vajaksid rahastamist abikõlbulikkuse perioodi järel.  Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia o Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 5. o Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks EIS, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna EIS on Riigihanke seaduse § 5 lõike2 punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. Elluviijal puudub vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS-i puhul ei ole tegemist ettevõtjaga vaid riigiasutatud sihtasutusega, mis täidab ministeeriumi poolseid ülesandeid. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 15 ning vastavas punktis käskkirja seletuskirjas.  Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega o Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja peatüki 2 punktis 2, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete näitajatesse. o Tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega on põhjalikumalt kirjeldatud seletuskirja peatükis 6. Tegevuste elluviimise konkreetsed alategevused käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse iga-aastases tegevuskavas (edaspidi tegevuskava). Tegevuskava koostamisel tagatakse kooskõla 2021‒2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumitega. Kõik tegevuskavas olevad projektid peavad panustama käskkirjaga seotud Eesti 2035 sihtidesse ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 eesmärkidesse. Tegevuskava tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Tegevuskava moodustamisel arvestatakse: 1. Rahastatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse tegevuste panust meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast tegevuste lõppu. Lisaks hinnatakse tegevuste panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse. 2. Rahastatavate tegevuste põhjendatust. Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud; kas tegevuse sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; kas tegevused võimaldavad saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Hinnatakse, kas seos eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad ning innovaatilisi lahendusi soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 3. Rahastatavate tegevuste kuluefektiivsust. Hinnatakse, kas tegevused/lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks, sealhulgas kas lõppsaaja poolne osalustasu on vajalik, ning kui jah, siis milline tasu on kuluefektiivne. Hinnatakse, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud. Tegevustega ei teki vajadust järgnevate püsikulude rahastamiseks. 4. Suutlikkust rahastatavaid tegevusi ellu viia. Hinnatakse, kas tegevuste tegijal on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikust tagades. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Tegevuskava koostamisel analüüsitakse, kuidas on võimalik parimal moel võtta arvesse ja aidata kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustada seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. 4. Käskkirja mõjud Toetusskeem juhindub rakenduskavast ning TAIE arengukavast. Tegevussuuna „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ raames ellu viidavate tegevuste tulemusel avaldub järgmine mõju:  Paraneb ettevõtjate juhtimiskvaliteet, mille tulemusel tehakse targemaid otsuseid ja kasvab ettevõtja loodav lisandväärtus, mis on ka TAIE arengukava peamine eesmärk;  Suureneb vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid järgivate ettevõtjate hulk ja süveneb vastutustundlikum toimimine;   Paranevad ettevõtjate temaatilised valdkondlikud kompetentsid, mis võimaldavad kasvatada ettevõtja konkurentsivõimet ning teadmus- ja tehnoloogiamahukust;  Suureneb ettevõtlusalane teadlikkus ja ettevõtlikkus ühiskonnas laiemalt. Toetusskeem avaldab ettevõtjate rahvusvahelistumisele alljärgnevat mõju:  soodustatakse Eestis juba väljaarendatud TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu ning luua eeldused uute toodete ja teenuste arendamiseks ja müügiks kõrgema lisandväärtusega valdkondades ja turgudel. Toetatakse ettevõtteid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimise toetamisega, et soodustada ettevõtjatevahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks;  arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), sealhulgas arvestades e-kaubanduse võimalusi;  toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmise, EIS välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu;  soodustatakse ettevõtjate investeeringuid uute geograafiliste ja tooteturgude hõivamiseks;  suurendatakse Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu;  tugevdatakse Eesti integreeritust EL-i ühtse turuga, vähendatakse kaubandustõkkeid ja liigset halduskoormust, et soodustada ekspordiambitsiooniga ettevõtjate piiriülest tegevust (sealhulgas avaliku halduse digiteerimine, parem teabevahetus ja nõustamine);  toetatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute kaasamist eelkõige TAIE fookusvaldkondades;  kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades, sealhulgas tagades sobivad finantseerimisvõimalused ning suunatakse rohkem ressurssi ja toetusi regioonidesse, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt. Ettevõtjate innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse suurendamise toetusskeemi jõustumine võimaldab Eesti ettevõtjatel saada teadmisi ja kasvatada võimekust teadmusel- ja tehnoloogial põhineva ettevõtluse alustamiseks, arendamiseks ja elluviimiseks. Teadmiste ja võimekuste kasvatamine on oluline, et tekiks rohkem ettevõtjaid, kes on suutelised looma teadmus- ja tehnoloogiapõhiseid tooteid ja teenuseid, mis annavad kõrgema lisandväärtuse ja toovad suuremat kasu nii ettevõtjale kui ka riigile. Elluviija poolt sekkumise raames pakutavad teenused võimaldavad ettevõtjal saada paremini kätte tema ettevõtlusega ja arenguvõimalustega haakuvat informatsiooni vajalikul kontsentreeritud kujul, et oleks võimalik kiiremini ja vähemate ettevõtja ressurssidega jõuda lühema aja jooksul kiirema arenguni. Toetusskeemi mõjul peaks suurenema ettevõtjate hulk, kelle teadmised ja huvi teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kohta suureneb, kes teavad, mis viisil ja millistes suundades on võimalik teadmus- ja tehnoloogiapõhist ettevõtlust arendada ning saada selle elluviimiseks vajalikke teadmisi ja kompetentse. Toetusskeemi tulemusel lisandub ettevõtjaid, kellel kompetentside tõusu ja inimressursi kättesaadavuse tõusu tõttu kasvab võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi. See on eelduseks järgmise põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti majanduses. Innovaatiliste riigihangete tegevuste elluviimine suurendab avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana. Igal aastal suunatakse riigihangete kaudu ettevõtlusse üle 3 miljardi euro, mis moodustab suurusjärgus 30% riigieelarve kulude mahust ja 12-13% Eesti SKP-st. Avalikul sektoril on seega turu mõjutamiseks arvestatav ostujõud, mille sihipärase haldamisega on võimalik ergutada turul innovatsiooni, suunata ettevõtjaid arendustegevustele ning saada vajadustele paremini vastavaid teenuseid ja tooteid. Olemasoleva potentsiaali realiseerimise ehk avaliku sektori hangete ostujõu efektiivsema kasutuse oluline võtmetegur on nn targa tellija olemasolu, kes oskab kirjeldada hankevajadusi probleemipõhiselt, on teadlik turul pakutavatest lahendustest ning turuosaliste arendusvõimekustest ning oskab täpsustada ja juhtida selliste lahenduste tellimiseks vajalikke protsesse läbi projekti kogu elutsükli. See tähendab, et avalik sektor, mis on hangete kaudu turul samuti klient, ostab nn nõudliku kliendina tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis eeldavad ettevõtjailt arendustegevusi. Sellise lähenemisega on avalik sektor uute või oluliselt uuendatud toodete, teenuste ja lahenduste esmane klient, andes ettevõtjatele referentsi hanke tulemusel valminud toote, teenuse või lahenduse edasi müümiseks. Seega mõjutab edukas nõudluspoole innovatsioonipoliitika ettevõtlust mitmeti, näiteks pakkudes arendustegevuse toetust, esmase kliendi ja tööde referentsi, mida kasutada turul edaspidi. Suurendades avaliku sektori nõudlust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni järele, luuakse turgu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks. Tugevdades avaliku ja erasektori koostööd innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtul, tuues kokku nii nõudluspoole kui ka võimalikud pakkujad, tagatakse, et ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemine oleks võimalikult efektiivne. 5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu sätestab toetusskeemi seose prioriteetse suuna teiste meetmete, meetme sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele või millesse tegevused panustavad. Seos sama erieesmärgi teiste toetusskeemidega: Meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks. Käesolev toetusskeem ja starditoetus täiendavad teineteist, kuna nimetatud starditoetuse saamisele eelnevalt peab olema alustav ettevõtja MAKs eelnõustamises käinud ning toetuse saamisele järgnevatel aastatel peab ettevõtja käima MAKs arengunõustamisel. Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist aidates kaasa Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käesoleva toetusskeemi raames tehakse erinevaid teavitus- ja turundustegevusi Eesti maine tõstmiseks, mis on oluline ka turisminõudluse valdkonnas. Seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“. Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine täiendab käesolevat ettevõtlusteadlikkuse sekkumist, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks. Seos sama erieesmärgi teiste meetmetega: Seos Riigikantselei poolt elluviidava meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ tegevusega „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“. Nõudluspoole innovatsioonipoliitika instrumendid panustavad samuti TAI teadlikkuse ja võimekuse suurendamisesse. Innovaatiliste riigihangete tegevustes tehakse tihedat koostööd Riigikantseleiga ning tegevused panustavad otseselt Riigikantselei meetme eesmärkide saavutamisse läbi info jagamise, teavitus- ja nõustamistegevuste pakkumise ning erasektori ja avaliku sektori vahelise dialoogi tekitamise. Seos valdkondlike arengukavadega: „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: tõstetakse ettevõtlusteadlikkust ja suurendatakse ettevõtjate võimekust oma toodangut eksportida. Lisaks aitab toetusskeem kaasa ettevõtjate teadmiste ja kompetentside arendamisele, et panustada senisest enam efektiivsuse kasvule ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele. Selleks panustatakse käesolevas toetusskeemis otseselt tootmisalase efektiivsuse arendamisse. Toetusskeem aitab kaasa teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kasvule ning suurema lisandväärtuse ja sellest tulenevalt kõrgemate sissetulekute ja heaolu taseme saavutamisele kõikjal Eestis. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035”– strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe strateegiat edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi. Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele. 6. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele Käskkirjas toodud tegevuste mõju horisontaalsetele põhimõtetele on valdavalt toetav. Horisontaalsed Mõju põhimõtted Tasakaalustatud Toetav mõju: Toetusskeemis tegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondade regionaalne areng vaheliste erisuste vähendamisega. Eesti ettevõtjate konkurentsivõime on piirkonniti erinev. Piirkondlikud erinevused on olemas ka lisandväärtuse, ekspordi, teadus- ja arendustegevuse rakendamise suutlikkuse ning ettevõtluse valdkonnas. Käskkirja panust regionaalsete erisuste vähendamisse mõõdetakse näitajaga "Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Lisaks jälgitakse käskkirja tegevuste elluviimisel ka näitajat „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, kuid antud mõõdik ei ole toodud horisontaalse teema mõõdikuna vaid otseselt seotud käskkirja põhilise arengukava TAIE eesmärkide täitmise jälgimisega. Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes 2020.a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk- Eesti piirkondades kõigest 51-56% vahele ning viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim Saaremaal 45%). Kõige kiiremas tempos on ELi keskmisele lähemale liikumas jätkuvalt Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3 piirkondade lähenemine on aastatel 2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja Viljandi maakond (2 aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%). Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538 euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida- Virumaa ettevõtete lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted. Kuigi viimastel aastatel vähenenud, on siiski endistviisi suured piirkondlikud erinevused ka ettevõtete ekspordi näitajates. Kui kaupade ja teenuste eksport ulatub 2021.a seisuga Ida-Virumaal ja Harjumaal umbes 300 tuhande euro kanti, siis Läänemaal vaid alla 90 tuhande eurot ettevõtte kohta. Vaatamata suurtele piirkondlike erisustele on käskkirja alusel elluviidavate tegevuste järgi vajadus üle-eestiliselt, kuna Eesti loodav lisandväärtus jääb endiselt alla Euroopa Liidu keskmist. Üle-eestiliste teenuste pakkumise kaudu tekitatakse ka võimalus ülekandeefekti tekkimiseks, kus juba koolitatud ettevõtjad inspireerivad ka teisi ettevõtjaid koolitustel osalema. Seda edendatakse läbi kommunikatiivsete alategevuste. Eelmise perioodi sarnaste sekkumiste puhul puudusid regionaalse tasakaalu edendamise põhimõtete juurutamine käskkirja tegevustes, ning lähtuti ainult sihtsektorite spetsiifikast. Sellest tulenevalt ei ole kogutud eraldi regionaalset jaotust käskkirja alategevustest tulenevate teenuste kasutajate regionaalse jaotumise kohta. Käskkirjaga hõlmatud sekkumiste seast võib eeldada, et kõige otsesem panus võib tuleneda ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse ja ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise sekkumiste alategevustest. Nende tegevuste osas oodatakse elluviijalt tegevuste kavandamist selliselt, et need aitaksid vähendada piirkondlikke erisusi tervikuna. Käskkirjaga toetatavad tegevused lähtuvad TAIE fookusvaldkondade vajadustest, ning käskkirjade tegevuste elluviimisel lähtutakse eelkõige sektori vajadustest. Teatud sektorid võivad olla esindatud vaid mõnes regioonis ning nende puhul ei jaotu kasusaajad ühtlaselt üle Eesti. Näiteks ei ole selline erisuste tegemine mõistlik sektorites, mis sõltuvad suuresti kohalikust toorainest, mis võib paikneda läbi Eesti regioonide ebaühtlaselt. Sellised sektorid on näiteks maavarasid toorainena kasutavad ettevõtjad või metsa- ja puidutööstus. Sellest tulenevalt hinnatakse iga alategevuse potentsiaali panustada eraldi ning kui panustamine on mõistlik ja asjakohane siis seda ka tehakse. Tänapäevasel infotehnoloogia ajastul võimaldatakse ka enamike pakutavate teenuste kättesaadavust veebilahenduste kaudu, millest tulenevalt on regionaalselt ääremaalised piirkonnad samuti hõlmatud  teenustega. Elluviija julgustab madalama osalusaktiivsusega piirkondade ettevõtjaid seda võimalust igakülgselt kasutama. Teadlikkuse alaste tegevuste elluviimisel tehakse vajadusel koostööd maakondlike arenduskeskustega, tagamaks paremat regionaalset katvust ning informeeritust ja ligipääsetavust teenustele igas regioonis. Vastutustundlikkuse kasv ettevõtluses on regionaalselt neutraalse mõjuga või kergelt positiivne, soodustades ettevõtjate panustamist kogukondadesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste konkreetsed alamtegevused koos oodatava panusega regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks, täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Elluviija toob tegevuskavas välja regionaalse tasakaalu suurendamisse panustavad tegevused ning hindab aruandluse käigus nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks, tuues välja ka kasusaajate piirkondliku jaotuse. Keskkond ja kliima Toetav mõju. Toetusskeemi raames elluviidavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestatakse keskkonnahoiu ja kliima temaatikaga, sealhulgas pakutakse messide valikul ettevõtjatele välja ka energiasäästu ning ressursside parema kasutuse temaatilisi messe. Lisaks kaasatakse üritusele ka selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid. Toetusskeemi tegevused seonduvad keskkonna- ja kliimapoliitikaga nutika spetsialiseerumise kasvuala – ressursside efektiivne kasutamine – kaudu. Lisaks võib uute innovaatiliste ettevõtjate ja teenuste/toodete turule toomise kaudu panustada nii kliimamuutuste leevendamissesse kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemisesse. Käskkirja alusel elluviidavad tegevused on ellu kutsutud mh otseselt kestlikkuse kasvatamiseks ning rohepöörde soodustamiseks, mistõttu läbiv keskkonnamõju on positiivne. Ühtlasi loob see uusi ja innovaatilisi ärimudeleid ja -võimalusi ning kasvatab seekaudu ettevõtjate konkurentsivõimet. TA ja innovatsiooni edendamine võib potentsiaalselt panustada nii vajalike kliimamuutuste leevendamise kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemise tehnoloogiate arengusse. Innovatsioonihangete edendamine annab avalikule sektorile rohkem tööriistu tegeleda muutuvas kliimas uute oludega, mille tarbeks on vaja leida uusi innovaatilisi lahendusi, mis täna veel turul ei pruugi kättesaadavad olla Vastutustundliku ettevõtluse oluline komponent on ka kestlikkus ja keskkonnahoidlikkus. Elluviidavad tegevused toetavad otseselt rohelisuse ja vastutustundlikkuse kasvu, muutes ettevõtjate toimimist ja juhtimist keskkonnahoidlikumaks. TAI teadlikkuse edendamine suurendab uute  tulevikutehnoloogiate turule tulekut, mis sõltuvalt valdkonnast võivad mängida rolli kliimaneutraalse energiatootmise suunas liikumisel. Läbi keskkonna- ja kliimateemadesse panustamise panustavad ka käskkirja tegevused Euroopa Liidu Rohelisse kokkuleppesse. Rohelises kokkuleppes kasutatakse järjepidevalt kõiki poliitilisi hoobasid: reguleerimine ja standardimine, investeeringud ja innovatsioon, riiklikud reformid, dialoog sotsiaalpartneritega ja rahvusvaheline koostöö. Uued tehnoloogiad, säästvad lahendused ja murranguline innovatsioon on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel määrava tähtsusega. Selleks et ELil oleks jätkuvalt konkurentsieelis keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas, peab ta märkimisväärselt suurendama uute tehnoloogiate ulatuslikku kasutuselevõttu ja tutvustamist kõigis sektorites ja kogu ühtsel turul, luues uusi uuenduslikke väärtusahelaid. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad nii kaudselt kui ka otseselt uute tehnoloogiate arengusse ning seeläbi ka Rohelise kokkuleppe eesmärkidesse. Seeläbi panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“. Sooline Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku võrdõiguslikkus, mõju soolisele võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning võrdsed võimalused, vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane. Käskkirjaga ligipääsetavus hõlmatud tegevuste konkreetsed alamtegevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Tegevuskava moodustamisel arvestatakse projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Tegevuskava tegevused peavad olema mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagama, et valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Elluviija peab tegevuskavas käsitlema ka seoseid horisontaalsete põhimõtetega: sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtetega ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Sooline võrdõiguslikkus. Toetav mõju. Toetatavad tegevused aitavad kaasa naiste osaluse suurendamisele ettevõtluses läbi nende ettevõtlusaktiivsuse ja -teadlikkuse suurendamise ning ettevõtluspotentsiaali realiseerimise. Uued tehnoloogiad ja ärimudelid ning sellega seotud teadlikkuse (sh innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna) ja kompetentside kasvatamine on üks sihtidest, mille osas positiivne muutus ellu kutsuda. Lahendus toetab naiste huvi tegutseda kõrgema kasvupotentsiaaliga innovaatilises ja kõrge lisandväärtusega ettevõtjates. Samuti aitavad tegevused kaasa naiste loodud  ettevõtjate konkurentsivõime kasvule. Kõikides tegevustes pööratakse läbivalt tähelepanu naiste, kes on ettevõtluses alaesindatud, suuremale kaasamisele. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele võrdsusele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane. Tegevuste panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jälgitakse EE2035 näitajaga „soolise võrdõiguslikkuse indeks“. Võrdsete võimaluste loomine vähemusrühmadele. Toetav mõju. Tegevuste eesmärk on infoühiskonnas toimetulekuks vajaliku teadlikkuse ja teadmiste omandamine ning täiendamiseks võimaluste loomine, et luua eeldused e-teenuste võimalikult turvaliseks ja laialdaseks kasutuselevõtuks kõigi sihtgruppide seas. Teavitustegevustes arvestatakse eri sihtrühmade eelistatumate ja enimkasutatavate infokanalitega. Samuti arvestatakse toetusskeemi raames korraldatud tegevuste puhul, et toetatavates tegevustes osalemine oleks võimaldatud kõigile, inimestele olenemata nende vanusest, rahvusest, puudest jt tunnustest. Käskkirja alusel elluviidavate tegevuste üks fookusi on vastutustundliku ettevõtluse edendamine erinevate selleks ellu kutsutavate tegevuste abil ja võimalusel vastavaid sotsiaalpartnereid võimestades. Ettevõtluse üldine vastutustundlikkuse kasv ja paranenud juhtimiskvaliteet adresseerib otseselt võrdsete võimaluste temaatika senisest paremat ja tõhusamat rakendamist ettevõtja igapäevases toimimises. Tegevuste panust võrdsete võimaluste edendamisse jälgitakse EE2035 näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“. Ligipääsetavus. Toetav mõju. Tegevused on ligipääsetavad ning läbivalt on rakendatud kaasava disaini põhimõtteid. Kõikide tegevuste rakendamisel järgitakse kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Üritustel ja koolitustel tagatakse ligipääsetavus füüsilisele keskkonnale, infole ja kommunikatsioonile nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Vastutustundlikkus on üks tegevuste suundasid ning läbivalt rakendatakse kaasava disaini põhimõtteid.“ DNSH ja DNSH ja kliimakindlus on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. kliimakindlus Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. 7. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises. 8. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. Käskkirjas toodud erieesmärgi nr 1 sekkumiste elluviimine jõustub kui 2021–2027 perioodi rakenduskava erieesmärgi temaatiline eeltingimus on täidetud. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Välisministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Riigikantseleile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tähtaegselt saabus Haridus- ja Teadusministeeriumi kooskõlastuskiri, Välisministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid vaikimisi. Pärast tähtaega saabusid Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kooskõlastuskirjad märkustega. Arvamuse avaldamiseks esitati eelnõu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale ja TAIE juhtkomisjonile. TAIE juhtkomisjonile arvamuse avaldamiseks saadeti dokumendid teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjoni liikmetele, kes täidavad TAIE juhtkomisjoni rolli. Kaubandus-Tööstuskoda teavitas, et kommentaarid puuduvad. Arvamuse avaldamisi ei laekunud. Eelnõude infosüsteemi kaudu esitati üks avalik kommentaar. Märkustega arvestamine Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud Haridus- ja Teadusministeerium Eelnõu punktis 3 on viidatud tulemuste loetelule, kuid loetelu Arvestatud. Vorminduslikult viidatud punktis puudub. Samuti puudub riskihindamise tabelis tulemuste loetelu õige punkti real 12 viidatud keskkonnamõjude hindamise selgitus. juurde tõstetud tagasi. Riskide hindamise tabeli viidet uuendatud. Eelnõu punkti 8 kohaselt on tegevuste abikõlblikkuse algus 1. Kuupäevad ühtlustatud. Kuna jaanuar 2022, kuid seletuskirjas on see 1. oktoober 2022. Kuna tagasiulatuva rakendamise seletuskirja peatüki 8 kohaselt jõustub käskkiri allkirjastamisest, kuupäev jääb abikõlblikkuse mis on hilisem kui tegevuste abikõlblikkuse algus, peaks eelnõu perioodi sisse, pole täiendavate punktiga 8 olema kehtestatud ka tegevuste tagasiulatuva tingimuste kehtestamine vajalik. rakendamise tingimused. Seletuskirja punkti 10 kohaselt võib kulusid lugeda abikõlblikuks, Arvestatud. Eemaldatud viide, et kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva kulu tekkimine võib juhtuda 45 45 kalendripäeva jooksul. Juhime tähelepanu, et abikõlbliku kulu päeva peale abikõlbulikkuse tekkimine abikõlblikkuse perioodile järgneva 45 päeva jooksul on perioodi. vastuolus ühendmääruse § 15 lõike 1 punktidega 2 ja 3, mille kohaselt kulu peab olema tekkinud ja tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil. Eelnõu punktis 11.1 kehtestatud toetuse maksmise alused viitavad Arvestatud. Käskkirja punkti 11.1 laiemale maksete võimalustele, kui eelnõu edasine loetelu ja loetletud maksmiste aluseid seletuskiri võimaldavad. Eelnõu punktis 12 elluviija õiguste ja korrigeeritud. kohustuste loetelus puuduvad vara säilitamise ja sihtotstarbelise Punktis 12 elluviija õiguste ja kasutamise nõuded pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu ning üle kohustuste loetelus puuduvad vara 10 miljoni euro suurusega projektide teavituskohustuse säilitamise ja sihtotstarbelise regulatsioon, mis on seletuskirjas kirjeldatud. kasutamise nõuded, kuna käskkirjaga elluviidavate tegevuste raames ei hangita pikaajaliselt kasutatavat vara. Seletuskirja täpsustatud. Elluviija õiguste ja kohustuste loetelus, ei dubleerita juba seadusega otsekohalduvaid kohustusi, nende kohustuste täitmise vajalikkusele tuuakse tähelepanu seletuskirjas, kus selgitataksegi, et on silmas pidada, et elluviijal on kohustus täita ka teisi „perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse” ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi. Näiteks on elluviija kohustatud määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse  teavitamine“ §-s 2 toodud nõuete kohaselt juhul kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Teadus- ja arendustegevusega seotud aruandluse huvides palume Arvestatud sisuliselt. Käskkirja täpsustada, milline osa toetuse andmise tingimuste eelarvest raames tehtavad tegevused on klassifitseerub teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni kuluna TAI-d toetavad kulud. Käskkirjaga teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduse mõistes. Samuti ei anta toetust TAI läbiviimiseks ei ole eelnõu punktis 2.3. enamik kuludest teadus- ja vaid tõstetakse ettevõtjate arendustegevuse kulud. võimekust seda teha. Seletuskirja lisatud selguse huvides selgitus, et elluviija aruandluses toob muu teabe all välja esialgsed hinnangud tegevuskava eelarve täitmise kohta, ning võimalusel hinnang mis mahus ja millised tegevused olid teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused ja millised tegevused olid innovatsiooni toetavad tegevused. Rahandusministeerium Eelnõus puudub ühendmääruse paragrahv 41 lõike 1 punkti 3 Arvestatud. Täiendatud käskkirja kohane kirjeldus, millised toetatavad tegevused panustavad punkti 1.1 vastavate näitajatega ja tasakaalustatud regionaalsesse arengusse. Seega tuleb otsene täiendatud seletuskirja peatükk 2 panus tuua välja vähemalt järgmiste tegevuste puhul: 2.1. punkti 1 Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused ja 2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine. Piisavalt selgelt ei ole välja toodud ka eelnõu koostaja ootuseid a) Arvestatud. Käskkirja punkti elluviijale seoses panustamisega tasakaalustatud regionaalsesse 1.1 täiendatud arengusse, lähtudes TAT koostamise käigus tehtud analüüsist. Kui vastutus regionaalse tasakaalustatuse põhimõtte järgmise eest on jäetud elluviijale, tuleb eelnõusse lisada elluviija kohustus arvestada tegevuskava koostamisel vähemalt tegevuste 2.1 ja 2.3 puhul tegevuste mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule ning tuua tegevuskavas välja konkreetsed b) Arvestatud. Käskkirja punkti tegevused/põhimõtted, kuidas regionaalset tasakaalu edendatakse. Seetõttu tuleb: 12.1.3 täiendatud a) eelnõu punktis 1.1. täiendada teise lause sõnastust järgnevalt: „Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris “ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ ,"Väljaspool Harjumaad loodud c) Arvestatud. Käskkirja punkti SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise 13.5.2 täiendatud võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. b) eelnõu punkti 12.1.3 täiendada alljärgnevalt: vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1 nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning punktides 2.1 ja 2.3 nimetatud d) Arvestatud. Käskkirja punkti tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi 13.5.3 täiendatud vähendaval moel. c) punkti 13.5.2. lisada viide, et elluviija poolt kajastatakse vahe- ja lõpparuandes, et milline oli toetatud ettevõtjate piirkondlik jaotuse. d) lisada punkti 13.5.3. viide, et elluviija lisab vahe – ja lõpparuandesse hinnangu tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele. Seletuskirjas puudub sisuline analüüs regionaalsete erinevuste a) Arvestatud. Käskkirjas toodud kohta eelnõu valdkonnas. Minimaalselt tuleb seletuskirja välja regionaalse tasakaalustatuse täiendada järgnevaga: arengu mõõdikuks näitaja a) Regionaalse tasakaalustatuse horisontaalse teemaga "Väljaspool Harjumaad loodud seotud mõõdikuna on käskkirjas välja toodud „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“. Vajalik on SKP elaniku kohta EL 27 põhjendada mõõdiku valikut, kuna see erineb keskmisest“, mis on meetme meetmete nimekirjas toodud näitajast. nimekirjas toodud vastav näitaja.. b) Analüüsida valdkonna piirkondlikke erisusi vähemalt Horisontaalsete põhimõtete punkti valitud „Eesti 2035“ mõõdiku lõikes, aga soovitavalt seletuskirjas lisatud selgitus, et ka meetmespetsiifilisemate näitajate lõikes ning käskkirja tegevuste elluviimisel varasemate sarnaste sekkumiste rakendamise info jälgitakse ka näitajat „Tööjõu alusel, sh tuua välja piirkondlike erisuste peamised põhjused. tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, kuid antud mõõdik ei  c) Analüüsida võimalusi kavandada meetme tegevuste ole toodud horisontaalse teema elluviimist selliselt, et need panustaksid valitud „Eesti mõõdikuna, vaid otseselt seotud 2035“ näitaja regionaalsete erinevuste vähendamisse käskkirja põhilise arengukava (vastavate regionaalarengu juurprobleemide TAIE eesmärkide täitmise lahendamisse), valida välja sobivaim sekkumine (vt regionaalse mõju juhend) ning näidata, kuidas see aitab jälgimisega. valitud „Eesti 2035“ mõõdiku regionaalset b) Arvestatud. Täiendatud tasakaalustatust suurendada. Kuna tegevused on seletuskirja peatükki 6 erinevad, tuleb seda teha tegevuste kaupa. Kui osa vastustust regionaalselt tasakaalustatud lähenemise c) Arvestatud. Täiendatud eest jääb elluviijale, tuleb see eelnõus püstitada seletuskirja peatükki 6. Käskkirjas konkreetse ülesandena, alused, millest lähtuda (nimetada eritähelepanu vajavad piirkonnad, tegevuste ja seletuskirjas täiendatud elluviija eri regioonidele suunamise põhimõtted jne), aga kohustusi. kirjeldada seletuskirjas. Kui mõnel käskkirjas välja toodud tegevusel puudub Arvestatud. Täiendatud regionaalarengu puutumus, tuleb seda põhjendada. seletuskirja peatükki 6 Käskkirja eelnõu punktis 1.1.9 (ja edaspidi) on tegevuse Arvestatud. Täiendatud eesmärgina mainitud muu hulgas „toetada ettevõtja kasvu ja seletuskirja peatükki 2 punkti 1 laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel selgitusega, kellega on tegu välisesindajate võrgustiku kaudu“. Pole selge, mida täpselt välisesindajate puhul. Tegu ei ole mõeldakse „välisesindajate võrgustiku“ all. Vastavalt riigiabi turustusvõrgu loomise ega reeglitele on keelatud toetada ettevõtja eksporditegevust. Nimelt toimimisega. on üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 1(2)(c) ja komisjoni vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 1(d) sätestatud, et ekspordiabiks loetakse muu hulgas ka abi, mis on seotud turustusvõrgu loomise ja toimimisega (i.k establishment and operation of distribution network). Euroopa Komisjoni mitteametlike selgituste kohaselt võib turustusvõrguna (jaotusvõrguna) mõista mis tahes tüüpi süsteemina, mida ettevõte kasutab oma teenuste osutamiseks, kaupade müümiseks jne (kas lõpptarbijale või vahepealsele tegevuse tasemele). Näiteks on Euroopa Komisjon teinud Saksamaa meetme kohta osaliselt negatiivse otsuse just seoses ekspordiabiga (sh turustusvõrguga). Eelnõu osas 15 on selgitatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi Arvestatud. Mõisteid ühtlustatud. andmist. Pole selge, keda mõeldakse „abisaajate“ (sihtgrupi) all – Läbivalt kasutusel lõppsaaja. kas nendeks on lõppsaajad (vt eelnõu osa 7) või võivad abisaajateks teatud juhul olla ka elluviija poolt valitud partnerid või sihtgrupile teenuste (nt koolitused vms) osutajad – juhul, kui teenuse osutajaid ei valita nt riigihankega. Kui riigiabi või vähese tähtsusega abi saajateks loetakse lõppsaajaid ehk ettevõtjaid, siis tuleb seda eelnõu punktides 15.2, 15.3 jne täpsustada, nt p 15.2 osas järgmises sõnastuses: „Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi lõppsaajale….“. Samuti pole selge, kas „abi andja“ (vt punktid 15.4, 15.7) all on mõeldud elluviijat. Kuna riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine peab olema Arvestatud. Mõisteid ühtlustatud. läbipaistev, sh kes on abisaajad ja kes on abi andja, siis tuleb osa 15 täpsustada. Eelnõu punktis 15.3 tuleb täpsustada, et nõustamiseks antavat abi Arvestatud. Täiendatud käskkirja üldise grupierandi määruse artikkel 18 ja messidel osalemiseks punkti 15. antavat abi artikkel 19 alusel saab anda vaid VKEdele. Eelnõu ossa 15 (või ossa 10) tuleb lisada ka säte riigiabi abikõlblike kulude kohta, nt järgmises sõnastuses: „Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3 sätestatud kuludele.“ Käskkirja eelnõu punktis 9 on välja toodud eelarved vastavalt Arvestatud. Käskkirja punkti 9 tegevustele, mis on kajastatud õigesti, kuid TATis ei ole mainitud täiendatud. kogu meetme eelarvet, EL toetuse osa ega ka nende jääki. Seega tuleb seletuskirjas punktis 9 täpsemalt välja tuua „EL toetuse osa“ meetmete kaupa, näiteks nii: Meetme 21.1.1.1 EL toetuse osa on 94 000 000 ning käesolev TAT moodustab sellest 22 312 000 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 71 688 000 eurot. Seletuskirja punktis 9 välja toodud lause „Käskkirjas kajastatud sekkumised on kajastatud vaid käesolevas käskkirjas ning lisanduvaid käskkirju nendele sekkumistele ei kehtestata.“ tuleb selgema aru saamise eesmärgil sõnastada järgnevalt: Käesolevas käskkirjas kajastatud sekkumiste raames lisanduvaid käskkirju ei planeerita. Seletuskirjas lk 9 algav indikaatorite tabel peab olema esitatud Arvestatud. Tegu oli seletuskirja peatükis 3 "Tulemused". Hetkel on tabel esitatus vormindusliku veaga. punktis 5 "Elluviija ja partner(id)", kus see ei ole asjakohane. Seletuskirjas kasutatavate mõistete puhul ei ole selgelt arusaadav, Arvestatud. Mõisteid ühtlustatud kas tegemist meetmega, sekkumisega, toetuskeemi, nii käskkirjas kui ka seletuskirjas. tegevuskavaga või tegevuste kogumiga ning milline on nende omavaheline seos. Terminit „meede“ (sh ka toetusmeede) on kasutatud erinevates tähendustes ning kontekstides. Seetõttu tuleb seletuskirjas termini „meetme(d)“ kasutus üle vaadata ning vajadusel täpsustada, mida all mõeldud on. Keskkonnaministeerium Arvestades toetuse andmise eesmärki ja poliitika arenguid Arvestatud sisuliselt. Seletuskirja Euroopa Liidus, ei ole käskkirjas piisavalt välja toodud horisontaalsete mõtete seoste roheleppest tulenevaid ambitsioone ja kohustusi. Seetõttu tuleks kirjelduses täiendatud selgitusi toetatavate tegevuste all detailsemalt välja tuua keskkonna- ja seostega Euroopa Liidu Rohelisele kliimaeesmärkidesse panustavate tegevuste toetamine ning Kokkuleppele. Horisontaalsete roheleppe seos. Samuti soovitame asendada sõna põhimõtetega arvestatakse iga- "keskkonnasõbralik" sõnaga "keskkonnahoidlik". aastase tegevuskava koostamisel ning käskkirja punkti 2 täiendatud: Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Lisaks täiendatud elluviija kohustust tegevuskava koostamisel. Iga-aastase alategevust tegevuskava koostamise eesmärk ongi jälgida nii turu kui ka poliitilist olukorda, millest lähtuvalt võimaldada käskkirja järgsete teenuste pakkumist võimalikult asjakohaselt vastavalt olukorrale, sh ka kliimaambitsioonikuse suurenemisele ajas. Keskkonnasõbralik asendatud keskkonnahoidlikuga. Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas tagatakse, et toetatavates Arvestatud. Täiendatud nii tegevustes osalevad ettevõtted on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ käskkirja punkti 2 kui ka vastavat põhimõttega. lõiku seletuskirjas. Riigi Tugiteenuste Keskus Käskkirja punkt 3 (tulemused) on puudulik ja viitab üksnes Arvestatud. sihtgrupile. Palun täiendada. Käskkirja punktis 7 on sätestatud isikud, kes võivad olla toetuse Arvestatud. Terminid ühtlustatud. lõppsaajateks. Punktis 15, mis käsitleb riigiabi ja VTA andmise tingimusi räägitakse abisaajatest ja seletuskirjas ka kasusaajatest. Parema arusaadavuse huvides palun kasutada punktis 15 sõnade "abisaaja" ja "kasusaaja" asemel terminit "lõppsaaja", mis on defineeritud ÜSS_2021-2027. Samuti soovitame seletuskirjas paari lausega põhjendada, miks elluviija ei ole riigiabi saaja. Käskkirja punktis 11 soovitame välja tuua, et toetuse maksmise Arvestatud. Punkti 11 täiendatud aluseks olevad kuludokumendid esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Käskkirja punkti 12 "Elluviija kohustused" juures soovitame Teadmiseks võetud. Selline viidata ka ühendmääruse § 10 ja 11. Oluline on tähele panna, et kohustus eksisteerib elluviijal ühendmääruse § 10 lg 1 punkti 16 kohaselt on elluviija kohustatud sõltumata käskkirjast, mistõttu rakendusüksusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu pole dubleerimine asjakohane. määruse (EL) 2021/1060 XVII lisa punktiga 25 esitama lõppsaaja Käskkirjaga hõlmatud tegevustes nime ja registrikoodi ning toetuse saaja ja lõppsaaja vahelise ei anta rahalist toetust edasi lepingu kuupäeva, numbri ja summa, kui toetust antakse edasi lõppsaajale. Arusaadavuse lõppsaajale. tagamiseks täiendatud seletuskirja punkti 7 Käskkirja punktis 12.1.13 viidatakse hindamiskomisjonide Arvestatud. Terminoloogiat koosseisudele, hindamiskriteeriumitele ja metoodikale. täpsustatud. Eemaldatud viide Eeldatavasti on need seotud lõppsaajatele toetuse andmisega, kuid hindamiskomisjonidele. käskkirja eelnõu teksti lugedes see ei selgu. Ühendmäärus § 43 lg Käskkirjaga hõlmatud tegevustes 1 punkti 3 kohaselt tuleb lõppsaajatele toetuse andmisel või ei anta rahalist toetust edasi tegevuste sihtrühmale teenuse osutamisel TAT käskkirjas lõppsaajale. Arusaadavuse sätestada ühendmääruse §-s 41 nimetatud asjakohased tagamiseks täiendatud seletuskirja tingimused, arvestades § 18 lõike 1 kohaseid nõudeid. Seega palun punkti 7 eelnõus täpsustada, kuidas lõppsaajate valimine korraldatakse ja millistele tegevustele toetust antakse. Vastav kohustus tuleneb ka seirekomisjoni kinnitatud projektide üldise valikumetoodika punktist 3.2, mille kohaselt juhul, kui käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks antakse toetust edasi lõppsaajatele, rakendatakse ühte punktis 1 kirjeldatud avatud taotlemise valikumetoodikatest. Eelnõu seletuskirja kohaselt lähtutakse käskkirjaga hõlmatud Arvestatud. Seletuskirja tegevuste elluviimisel rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud täiendatud. üldistest valikukriteeriumitest ja metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Seirekomisjoni kinnitatud projektide üldise valikumetoodika punkti 3.1 kohaselt tuleb käskkirja seletuskirjas kirjeldada, kuidas toetatavad tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Palume seletuskirja täiendada. Juhime tähelepanu sellele, et kuna käskkirjaga kinnitatavad Arvestatud. Seletuskirja peatükk 2 tingimused on vaadeldavad toetuse andmise tingimuste ja projekti punkti 5 täiendatud. sümbioosina, tuleb partnerite kaasamisel käskkirja muuta ja lisada Kooskõlastatud partnerite nimekiri nende nimed, tegevused ja eelarve. kehtestatakse käskkirja lisaga, partnerite valimise järgselt. Käskkirjas või selle seletuskirjas peab olema selgitatud, kuidas on Arvestatud. Selline kohustus tuleb tagatud elluviija ja rakendusüksuse funktsioonide osas kohususte Ettevõtluse ja Innovatsiooni lahusus. Sihtasutusel tagada. Juhime tähelepanu, et SFOSi üldisest meetmete, meetme Arvestatud. tegevuste seadistamise loogikast võib tuleneda see, et antud käskkiri tuleb SFOSi sisestada mitme projektina. Palun lisada seletuskirja eelnõu EL õiguse vastavuse juurde viide Arvestatud. Viide lisatud. Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevale määrusele (EL) 2021/1058. Avalik kommentaar - Marge Pihlapuu Seletuskirja kohaselt "soodustatakse Eestis juba väljaarendatud Ühendmääruse § 40 lg 2 ütleb, et TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu [...] ja toetuse andmise tingimuste aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade käskkiri koostatakse, kui tegevusi teeb ja tulemuste saavutamise eest hankimise toetamisega." Käskkirjas ei ole aga ettevõtete vastutab elluviija. Kui tegevusi sertifikaatide ja müügilubade toetamine nimetatud abikõlbliku teeks (sertifikaati taotleks) kuluna. Kas tohib selle kulu arvata "muude ekspordiks vajalike ettevõtja, siis tulemuse eest tegevuste" alla või ei ole see abikõlbulik? vastutaks ka ettevõtja. Käskkirjas (ja seletuskirjas) on mõeldud „Toetatakse ettevõtteid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimise toetamisega, et soodustada ettevõtjate vahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks“ lause all mitte riigilõivude või muude tasude maksmist, vaid elluviija poolset tuge, mis tähendaks juhendamist ja nõustamist, kuidas neid sertifikaate saada. Ka seletuskirja reguleerimisala punktis (lk 5) selgitatakse, et „ arendatakse innovatsiooni (sealhulgas toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (mh kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelise koostöös ja programmides osalemiseks).“. Vaadates käskkirja, seletuskirja, kulusid, tegevusi, siis on võimalik, et küsimus on tekkinud sellest, et aetakse sassi sõnad tugi ja toetus, st tugi ongi toetus, kuid mitte rahaline toetus, vaid tugi info mõttes. Selguse huvides on abikõlbulikud kulud selgelt välja toodud ja kulude nimekiri väga detailselt kirjutatud. Sertifikaate ja lube saab hankida vaid ettevõtja, mitte EIS ettevõtja asemel. Seega eeltoodust tulenevat ei ole ettevõtete sertifikaatide ja müügilubade toetamine rahaline vaid informatsiooni andmine ning sellised kulud (nt ettevõtete sertifikaatide ja müügilubade riigilõivud) ei ole abikõlbulikud kulud.  KÄSKKIRI 10.02.2023 nr 26 Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise nr 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ ja sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine)“ rakendamiseks ning erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ning sekkumise nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.1. Toetuse andmise eesmärk Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 eesmärkide saavutamisele. 1 https://taie.ee/  2 Käskkiri panustab Riigikogu 12.05.2021 otsusega heaks kiidetud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse ning kliima ja keskkonnahoiu, regionaalarengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalsesse põhimõttesse. Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, "Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.1.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuse eesmärk on tõsta ettevõtjate ja potentsiaalsete ettevõtjate teadlikkust ning kasvatada nende võimekust: 1.1.1.1. kasvatada ettevõttes lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust; 1.1.1.2. juurutada ettevõttes kasvu toetavaid juhtimispraktikad; 1.1.1.3. rakendada ettevõttes jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid; 1.1.1.4. rakendada digitaliseerimist, keskkonnahoidlikkust ja innovatsiooni toetavaid lahendusi ja ärimudeleid; 1.1.1.5. kasvatada teadlikkust ettevõtja omanike vahetuse juhtimiseks; 1.1.1.6. kasvatada ettevõtlusaktiivsust, ettevõtlikkust ja loovust ühiskonnas. 1.1.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.2.1. aidata ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti; 1.1.2.2. arendada ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (näiteks seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), arvestades e-kaubanduse võimalusi; 1.1.2.3. toetada ettevõtja kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste ja -toetuste ning finantsinstrumentide kaudu; 1.1.2.4. suurendada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu; 1.1.2.5. maandada järjepidevalt tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringutega seotud riske, kaasates välisspetsialiste; 1.1.2.6. suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet. 1.1.3 Punktis 2.3. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.3.1. arendada teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) vajalikkusest ja võimalustest jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlike eksperte ja koostöökogusid;  3 1.1.3.2. suurendada ettevõtjate TAI võimekust innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu; 1.1.3.3. arendada innovatsiooni (toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- ja personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundada ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelises koostöös ja programmides osalemiseks). 1.1.4. Punktis 2.4. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.4.1 suurendada avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana; 1.1.4.2. suurendada avaliku sektori nõudlust TAI järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks; 1.1.4.3. tugevdada avaliku ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemiseks. 2. Toetatavad tegevused Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. 2.1. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused 2.1.1. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadmiste ja kompetentside suurendamise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 2.1.1.1. ettevõtlusega alustamine; 2.1.1.2. tegutsevate ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, ambitsioonikate ning uuenduslike ärimudelite loomine, arendamine ja rakendamine ning uuenduste elluviimisele suunatud hoiaku kujundamine; 2.1.1.3. ettevõtja omaniku vahetuse soodustamine; 2.1.1.4. ettevõtlusega seotud erinevates tegevusvaldkondades, ettevõtjate omavahelise ja ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö ja kogemuste vahetamise soodustamine nii Eesti siseselt kui ka välisriikides; 2.1.1.5. info- ja nõustamisteenuste, koolituste, seminaride, konverentside, pikaajaliste koolitus- ja nõustamisprogrammide pakkumine;  4 2.1.1.6. ettevõtjate konkurentsivõimet tõstvate praktikumide elluviimine, juhtimise, ärimudeli, tooteinnovatsiooni, tootmisprotsesside, väärtusahela innovatsiooni valdkondades; 2.1.1.7. erinevates vormides praktikavõimaluste arendamine nii Eesti kui ka välisriikide ettevõtjates; 2.1.1.8. teadmuse kasvatamine ja koostöö eesmärgil toimuvate kontaktreiside korraldamine; 2.1.1.9. arenduskoostöö ja ühistegevuste edendamine. 2.1.2. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadlikkuse suurendamise toetavad tegevused on järgmised: 2.1.2.1. ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine, ettevõtliku ja uuendusmeelse hoiaku ja ettevõtlusega tegelemise populariseerimine ühiskonnas, ettevõtlussõbralike hoiakute kujundamine, huvi tekitamine ettevõtlusteadlikkuse vastu, digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmine; 2.1.2.2. lühi- ja pikaajaliste teadlikkuse tõstmise ürituste, kampaaniate, konkursside, koolituste, infoseminaride, konsultatsioonide, teavitus- ja turundustegevuste läbiviimine. 2.1.3. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist toetavad tegevused on järgmised: 2.1.3.1. koolituste läbiviimine, parimate juhtimisalaste, sealhulgas rahvusvaheliste praktikate vahendamine ja juurutamine, mentorluse ning juhtimisteadmuse pakkumine ning vastavasisuliste veebimaterjalide ja keskkondade loomine ja arendamine; 2.1.3.2. ettevõtja innovaatilisuse kasvatamisele suunatud tegevuste kavandamine ja elluviimine; 2.1.3.3. ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamine ja praktikate juurutamine; 2.1.3.4. digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde läbiviimiseks vajalike tegevuste kavandamine ja elluviimine. 2.2. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine), mille alategevustena osutatakse järgmisi teenuseid: 2.2.1. turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks olulisim teave ja kontaktid), mille raames toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas info kättesaadavaks tegemise, vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, rahvusvaheliste ekspertide kaasamise, messidel osalemise, nõustamise, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste (sealhulgas seminaride ja konverentside) ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu; 2.2.2. turuteadlikkus (sealhulgas kasvuprogrammid ehk kompleksteenused ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks), mille raames: 2.2.2.1. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid;  5 2.2.2.2. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, seminaride, koolituste, nõustamise, õppereiside, kasvu- ja arenguprogrammide ning muude ekspordile kaasa aitavate teenuste ja toetuste kaudu; 2.2.3. turu nähtavus (ühisstendid, Eestit või konkreetseid sektoreid tutvustavad stendid, kontaktreisid, visiidid, pressireisid, delegatsioonide vastuvõtmine, turundusmaterjali loomine ja levitamine, sektoripõhine turundustoetus ning muud tegevused), mille raames suurendatakse Eesti ettevõtjate ja nende esindajate, erinevate sektorite ning Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning sihipärase kommunikatsiooni, reklaami ja turunduse kaudu; 2.2.4. ettevõtjate nõustamine välistalentide kaasamisel, välistalentide Eestisse meelitamine, nende toetamine relokeerumisel ja kohanemisel; 2.2.5. kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute riiki meelitamine ning rahvusvahelise oskusteabe kaasamine välisspetsialistide kaudu. 2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.3.1. TAI rolli suurendamine ettevõtjate ärimudelites, muuhulgas innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtjate teadlikkust TAI eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused); 2.3.2. TAI alase suutlikkuse suurendamine ja töötajate toetamine ning (välis-) spetsialistide ligimeelitamine; 2.3.3. osalemise toetamine rahvusvahelistes TAI-s, toetusprogrammides, koostöövõrgustikes ja strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates, asjakohastes võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine ning tugevdamine Brüsselis. 2.4. Innovaatilised riigihanked, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.4.1. info- ja nõustamisteenused informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.2. juriidilise ja valdkondliku ekspertiisi pakkumine informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.3. rahvusvahelistes võrgustikes osalemine ja infovahetus; 2.4.4. turudialoogide korraldamine avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahenduste leidmiseks ja konsulteerimiseks. 3. Tulemused Toetatavate tegevuste elluviimise tulemused punktis 6. nimetatud sihtgruppides: 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus  6 Alategevus Indikaatori Indikaator Algtase Vahesihttase Sihttase tüüp 2023 2024 2029 21.1.3.15 Rakenduskava Toetatavad 0 200 700 Ettevõtlusteadl väljundnäitaja ettevõtjad ikkus, (millest: sealhulgas mikro-, juhtimiskvalite väikesed, et ja keskmise vastutustundlik suurusega ja ettevõtlus suured ettevõtjad) Rakenduskava Mitterahalist 0 200 700 väljundnäitaja toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava Toetatavad 0 850 5000 21.1.3.11 väljundnäitaja ettevõtjad Ettevõtjate (millest: rahvusvahelis mikro-, tumise väikesed, toetamine (sh keskmise välisesindajat suurusega ja e võrgustiku suured arendamine, ettevõtjad) ühisstendidel arv osalemise Rakenduskava Mitterahalist 0 850 5000 toetamine, väljundnäitaja toetust ekspordialaste saavad kompetentsid ettevõtjad e ja VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 3000 võimekuse Rakenduskava on suurem arendamine; tulemusnäitaja lisandväärtus välisinvesteer töötaja kohta ingute ja välisspetsialis tide kaasamise toetamine) 21.1.1.11 Rakenduskava Toetatavad 0 500 1580 Ettevõtjate väljundnäitaja ettevõtjad TAI (millest: teadlikkuse mikro-, kasvatamine (TAI väikesed, keskmise  7 võimalused) ja suurusega ja TAI suured võimekuse ettevõtjad) tõstmine Rakenduskava Mitterahalist 0 500 1580 väljundnäitaja toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 500 tulemusnäitaja on suurem lisandväärtus töötaja kohta 21.1.1.15. Meetmete Tegevustes 0 300 900 Innovaatilised nimekirja osalenute arv riigihanked väljundnäitaja Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 5. Elluviija ja partner 5.1. Punktis 2. nimetatud tegevuste elluviija on riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 5.2. Punktis 2. nimetatud tegevuse elluviimiseks võib elluviija kaasa partnereid. Partnereid valitakse läbi efektiivsuse analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab valitud partnerid rakendusasutusega. Partneritega sõlmib elluviija partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri ja elluviija õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis. 6. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupid on: 6.1. ettevõtlusest huvitatud või ettevõtlusega alustada soovivad inimesed; 6.2. ettevõtjad; 6.3. ettevõtjate juhid, töötajad või omanikud; 6.4. olemasolevad või potentsiaalsed investorid; 6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused; 6.6. avaliku sektori organisatsioonid või nende töötajad.  8 7. Lõppsaaja Lõppsaajad on Eestis tegutsevad ettevõtjad, potentsiaalsed Eestis tegutsevad ettevõtjad, ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused ja avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.01.2022 ja lõpeb 31.12.2029. 9. Tegevuste eelarve Toetavate tegevuste eelarve on 113 509 624,95 eurot, millest ELi toetus on 89 088 000 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 747 858 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 3 673 766,95 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel järgmiselt: Eelarve jaotus 2021-2027 Euroopa Riiklik Oma- KOKKU Liidu kaasfinantseerin finantseering (100%) osalus g 21.1.3.15 6 139 000 877 000 (12,5%) 0 (0%) 7 016 000 Ettevõtlusteadlikkus, (87,5%) sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.) 21.1.3.11 Ettevõtjate 60 637 000 9 164 572 (12,5%) 3 673 766,9 73 475 338, rahvusvahelistumise (82,5%) (5%) 95 toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.) 21.1.1.11 Ettevõtjate TAI 19 840 000 10 000 000 0 (0%) 29 840 000 teadlikkuse kasvatamine (TAI (66,5%) (33,5%) võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (käskkirja p. 2.3.) 21.1.1.15 Innovaatilised 2 472 000 706 286 (22,2%) 0 (0%) 3 178 286 riigihanked (77,8%) (käskkirja p 2.4.)  9 KOKKU 89 088 000 20 747 858 3 673 766,9 113 509 624 ,95 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikud on punktis 2. sätestatud toetavate tegevuste elluviimisega seotud järgnevad kulud: 10.1.1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud; 10.1.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 54 punktile b; 10.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad. Lähetuskulud, päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses; 10.1.4. toetat avate tegevuste turuvajaduste analüüsimise, ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamise, uuringute, analüüside ja ekspertiiside läbiviimise, st nende tellimise, teostamise ning tulemuste avalikustamise kulud; 10.1.5 uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, sealhulgas uute kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud; 10.1.6. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel üritustel osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulud; 10.1.7. ürituste korraldamise kulude raames kulud esinejatele, moderaatoritele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, ligipääsetavuse tagamisele ning toitlustusele; 10.1.8. meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, ettevõtluskonkursside kulude raames ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise ning teabevahetuse edendamine ja tulemuste levitamise kulud; 10.1.9. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide koostamise, tootmise ja levitamise kulud, veebilehtede loomise ja arendamisega seotud kulud; 10.1.10. ürituste, messide ja näituste korraldamise kulud, m i l l e r a a m e s kulud neil osalemiseks, vajaliku tehnika soetamiseks või rentimiseks, stendi kujundamiseks ja ehitamiseks, stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud, registreerimis- ja osalemistasud; 10.1.11. õppereiside, kontaktreiside ja turundusürituste kulud, m i l l e r a a m e s ettevalmistuse, läbiviimise, osalemise ning tulemuste levitamise kulud; 10.1.12. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormidega seotud kulud, mille raames nende algatamise osalemise ning tulemuste levitamise kulud;  10 10.1.13. teavituskeskkondade loomise ja arendamise kulud; 10.1.14. tele- ja raadiosaadete, internetis levitatavate saadete ja materjalide jm avaliku meediaallika tootmise ja edastamise kulud; 10.1.15. tõlkekulud; 10.1.16. reklaami-, turundus- ja meediakulud; 10.1.17. koolituse modereerimise, auditi, nõustamise, mentorluse, juhendamise ja ekspordi- ja investornõunike tegevusega seotud kulud ja ekspertiisi tasud; 10.1.18. valdkondliku arendustegevuse ja võimekuse tõstmisega seotud koolituskulud; 10.1.19. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muud transpordi kasutamise põhjendatud kulud; 10.1.20. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 10.1.21. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49 tähenduses; 10.1.22. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 10.1.23. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 sätestatud teavitamisnõuete täitmisega seotud kulud. 10.2. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule järgmised kulud: 10.2.1. finants- ja pangakulud, mille raames finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 10.2.2. liiklusvahendi soetamise ja muud transpordi kasutamise põhjendamatud kulud; 10.2.3. kinnisasja soetamise kulud; 10.2.4. tegevuste elluviimisega mitteseotud kulud. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse §-dele 24–28. Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Toetuse maksmise aluseks olevad kuludokumendid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. 11.2. Abikõlblike kulude ning lõppsaaja osalustasu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. 11.3. Toetuse maksmise eelduseks on abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. 11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide protseduuridele.  11 11.5. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse. 12. Elluviija õigused ja kohustused 12.1. Elluviija kohustused: 12.1.1. koostab toetudes TAIE arengukavale toetusskeemi iga-aastase tegevuskava, arvestades käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, eelarve kulukohtade lõikes ning kooskõlastab selle rakendusasutusega; 12.1.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 12.1.3. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning punktides 2.1. ja 2.3 nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel; 12.1.4. koostab ja esitab punktis 13. nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni; 12.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 12.1.6. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le; 12.1.7. annab audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik tegevuste elluviimisega seotud andmed ja dokumendid ÜSS2021_2027 §-dele 23–27 ja nimetatud seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras; 12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 12.1.9. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõuete järgimise; 12.1.10. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat; 12.1.11. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt õigusaktides sätestatule; 12.1.12. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu struktuuritoetuste registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. 12.2. Elluviija õigused: 12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid rakendusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks; 12.2.2. vajadusel kaasata eksperte. 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on väiksem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 13.3. Vahe- ja lõpparuanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.  12 13.4. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon: 13.5.1. tegevuste aruandlusperiood; 13.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete (sealhulgas panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, ning lõppsaajate piirkondlik jaotus) kohta; 13.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele; 13.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave; 13.5.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse § 34–37 sätestatust. 14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. 15. Riigiabi 15.1. Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib lõppsaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele. 15.2. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi lõppsaajale (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 15.3. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Artiklite 18 ja 19 alusel antakse abi ainult väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE). 15.4.Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel elluviija poolt esitab lõppsaaja abitaotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed. 15.5. Üldise grupierandi määruse alusel määratakse abisumma lõppsaajaga seotud otseste kulude alusel ning abi summa ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 1 toodud piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel on abi määr 50%.  13 15.6 Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3 sätestatud kuludele. 15.7. Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 15.8. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates kava alusel viimase abi andmise päevast. 15.9. Toetusskeemi ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 15.10. Toetusskeemi ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  KÄSKKIRI 05.06.2023 nr 101 Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja taaskäivitamiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 3 „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.16 „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.2. Toetuse andmine panustab „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavasse 2021–2035“ ning tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ ettevõtluskeskkonna programmi meetmesse 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ja tegevusse 1.2 „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ ja selle mõõdikusse „Turismiteenuste eksport“. 1.3. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021 otsusega heaks kiidetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele. 1.4. Aluspõhimõtete hoidmist ja punktis 1.2 nimetatud sihi saavutamist, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ näitajatega „Soolise võrdõiguslikkuse indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja”, „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ ja „Tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest“.  2 1.5. Sekkumine panustab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30. märtsi 2022 käskkirjaga nr 63 kinnitatud turismistrateegia 2022–2025 visiooni „Eesti turismisektor on 2025. aastal elujõuline ja kohanemisvõimeline” ning järgmiste turismistrateegia eesmärkide saavutamisse: 1.5.1. Eesti turismisektoris on toimunud arenguhüpe – ettevõtjad ja sihtkohad on paindlikult ja uuenduslikult kohanenud tarbijate ootustega ning kasvanud on turismisektori lisandväärtus; 1.5.2. Eesti on nutikas ja roheline sihtkoht, mis pakub terviklikku külastajateekonda ja kestlikku turismitoodet; 1.5.3. Eestisse reisivad teadlikud ja aega väärtustavad külalised, kes hindavad Eesti kultuuri- ja looduspärandit; 1.5.4. külastaja viibib Eestis kauem, lahkub rahulolevana ning plaaniga Eestisse naasta; 1.5.5. Eesti turismisihtkohtade arendusorganisatsioonid on strateegiliselt juhitud ning toimub sisuline koostöö Eesti turismisektori osaliste vahel. 1.6. Käskkirjas nimetatud kulude abikõlblikkusele ja abikõlbmatusele, toetuse maksetaotluse menetlemisele ja maksmisele, toetuse tagasinõudmisele ning elluviija kohustuste, sealhulgas hankimisega seotud kohustuste, osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 1.7. Maksetaotluseid ja aruandeid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on Eesti turismisektori väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) muutmine elujõulisemaks ja kohanemisvõimelisemaks, tagades seeläbi turismisektori VKEde konkurentsivõime ja kestliku majanduskasvu. 2.2. Eesmärgid toetatavate tegevuste lõikes on: 2.2.1. turismiettevõtjate ja -sihtkohtade innovatsioonivõime ja lisandväärtuse kasv, teadus- arendustegevuste ning uute ärimudelite rakendamine, mis tagab, et Eesti turismiettevõtjad ja sihtkohad on kestlikud ja vastutustundlikud ning pakuvad külastajale vaheldusrikast ja ehedat reisielamust kõikidel aastaaegadel; 2.2.2. turisminõudluse suurendamine: Eesti turismiettevõtjate teenuste müük ja turismiteenuste eksport on kasvanud; 2.2.3. külastajateekonna arendamine: turismiettevõtjate pakutavad turismitooted ja –teenused on digitaliseeritud ning mugavalt ligipääsetavad kõikides Eesti piirkondades, sh eri- ja eristuvate vajadustega inimestele. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetust antakse järgmisteks Eesti turismisektori majanduskasvu, lisandväärtust ja konkurentsivõimet tõstvateks tegevusteks: 3.1.1 Eesti turismiettevõtjate, -toodete ja -sihtkohtade konkurentsivõime arendamine ja lisandväärtuse kasvatamine, mille alategevused on: 3.1.1.1. uute ärimudelite ja tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamine, uuenduslike, vastutustundlike ja kestlike turismitoodete arendamine; 3.1.1.2. kestlike, vastutustundlike ja innovatiivsete sihtkohtade, võrgustike ja klastrite kui väärtusahelapõhiste koostöömudelite arendamine; 3.1.1.3. turismiettevõtjate innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimine ning teadmismahukuse kasvatamine;  3 3.1.1.4. turismiettevõtjate ja -võrgustike teadmiste ja oskuste arendamine. 3.1.2. Eesti turismisektori rahvusvahelise nõudluse ja turismiettevõtjate ekspordivõimekuse suurendamine, mille alategevused on: 3.1.2.1. Eesti turismiettevõtjate teenuste nutikas andmepõhine turundus; 3.1.2.2. huvipõhistele segmentidele suunatud turundus; 3.1.2.3. äriturismi ja sündmuste turundus; 3.1.2.4. eristuv kultuuri-, toidu- ja loodusturismi turundus. 3.1.3. Eesti turismiettevõtjate ja –sihtkohtade külastajateekonna arendamine, mille alategevused on: 3.1.3.1. tervikliku külastajateekonna arendamine kõikides Eesti piirkondades; 3.1.3.2. turismitoodete digitaliseerimine, online-kättesaadavuse parandamine ja turismiinfosüsteemi arendamine. 4. Tulemused 4.1. Punktis 3. nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad: Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase Vahe- Siht- (2023) sihttase tase (2024) (2029) Tulemus- Väikese ja keskmise suurusega 0 0 600 Meetmete näitaja ettevõtjad, kellel on suurem nimekirja lisandväärtus töötaja kohta näitajad Väljund- Toetatavad ettevõtjad (millest: 0 100 1000 näitaja mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) Väljund- Mitterahalist toetust saavad 0 100 1000 näitaja ettevõtjad 5. Rakendusüksus ja rakendusasutus 5.1.Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). 6. Elluviija 6.1. Punktis 3. toodud tegevuste elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 7. Sihtrühm ja kasusaajad 7.1. Toetatavate tegevuste sihtrühmad on: 7.1.1. turismiettevõtjad, kellest(eelkõige turismivaldkonna VKEd; 7.1.2. turismiettevõtjaid koondavad sihtkohaarendusorganisatsioonid, klastrid ja sihtkohtade koostöövõrgustikud; 7.1.3. turismiettevõtjaid koondavad erialaliidud, partnerorganisatsioonid; 7.1.4. turismivaldkonna VKEdele teenuseid pakkuvad turismi vedajad ja väravad; 7.1.5. turismivaldkonna VKEdega koostööd tegevad turismiatraktsioonide valdajad ja haldajad; 7.1.6. muud turismiettevõtlusega seotud organisatsioonid ja huvirühmad.  4 7.2. Kasusaajad on sihtrühma kuuluvad isikud, kes toetatavates tegevustes osalevad. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood kestab kõikidel toetatavatel tegevustel tagasiulatuvalt alates 01.01.2023 kuni 31.10.2029. 9. Tegevuste eelarve 9.1. Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. 9.2. Toetatavate tegevuste eelarve moodustub järgmiselt: Eelarve jaotus Euroopa Euroopa Riiklik Riikliku Oma- KOKKU 2021-2027 Liidu Liidu kaas- kaas- finants toetus toetuse finantseer finantse eering osakaal ing eringu osakaal 33 165 000 85,5% 5 637 857 14,5% 0 38 802 857 10. Riigiabi 10.1. Tegevuse elluviimiseks kasusaajale antav abi võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 10.2. Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Üldise grupierandi määruse artiklite 18 ja 19 alusel saab anda VKEle. 10.3. Rakendusüksus hindab, kas antav abi on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele ning teavitab abi saajat, et antav abi on riigiabi ning abi summast. 10.4. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel esitab kasusaaja taotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed. 10.5. Abi summa määratakse abi saajaga seotud otseste kulude alusel. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel on abi määr 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Koolitusabi puhul võib abi määra suurendada keskmise suurusega ettevõtja puhul kümme protsendi võrra ja väikese suurusega ettevõtja puhul 20 protsendi võrra. 10.6. VTA määruse kohaselt kasusaajale antud VTA koos käesoleva käskkirja aluselantava abiga ja teiste, punktis 10.5 nimetamata, Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud VTAga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot.  5 10.7. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei tohi ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul antud VTA ületada koos käesoleva käskkirja alusel antava abiga 100 000 eurot. 10.8. Juhul kui ettevõtja on saanud VTAd Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle käesoleva käskkirja ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul antud VTA kogusumma koos käesoleva käskkirja aluselantava abiga ületada 500 000 eurot. 10.9. VTA puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid ning abi kogusumma arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja mõistest. 10.10. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava alusel viimase abi andmise päevast. 10.11. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata artikli 2 punkti 18 kohaselt raskustes olevaid ettevõtjaid ning ettevõtjaid, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 10.12. Üldise grupierandi määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 4–5 nimetatud juhtudel. 11. Kulude abikõlblikkus 11.1. Abikõlblikud on punktis 3. kirjeldatud toetatavate tegevuste elluviimisega seotud järgmised kulud: 11.1.1. elluviija personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16; 11.1.2. kaudsed kulud 15 protsendise ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt ühissätete määruse artikli 54 punktile b; 11.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad; 11.1.4. tegevuste turuvajaduse analüüsimise, ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamise, uuringute, analüüside ja ekspertiiside tellimise ja teostamise ning tulemuste avalikustamise kulud; 11.1.5. reklaami-, meedia-, disaini-, kommunikatsiooni-, suhtekorralduse, sotsiaalmeedia, e-turunduse, projektijuhtimise ja nendega seotud turundustegevusi toetavate teenuste kulud; 11.1.6. meediakampaaniate, teavituskampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste ja tegevuste ning nende ettevalmistamise, korraldamise, neil osalemise kulud ja nendega seotud teabevahetuse ning tulemuste levitamise kulud; 11.1.7. ürituste, messide, näituste, konverentside, kontaktürituste korraldamise ja neil osalemiseks vajaliku tehnika soetamise või rentimise stendi kujundamise ja ehitamise kulud, stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud; 11.1.8. turismikontseptsiooni ja strateegia väljatöötamise, arendamise ja tutvustamise kulud; 11.1.9. andmebaasidest kontaktnimekirjade hankimise ja kasutamise kulud; 11.1.10. litsentsitasude ning fotode, videote, sisutekstide ja muud autoriõigustega seotud kulud; 11.1.11. veebiarenduse, õppekeskkondade ja digitaalsete töölaudade loomise, arendamise ning haldamise kulud; 11.1.12. turismiinfosüsteemi andmekogu arendamisega seotud kulud ja sellega seotud  6 nõustamise, analüüsi, tugisüsteemide arenduse ja integreerimise ning teiste andmekogudega liidestamise kulud; 11.1.13. veebilahenduste, sisuhalduse ja geoinfosüsteemi rakenduse teostamise teenustasud; 11.1.14 turismiinfosüsteemi arendamist nõustava ja järelevalveteenust osutava ettevõtja teenustasud; 11.1.15. turismiinfosüsteemi arendamisega seotud infotehnoloogia riist- ja tarkvara soetamise ja rendikulu, infotehnoloogia tugi-, hooldus- ja majutusteenuste tasud; 11.1.16. turismiinfo administreerimise ning kvaliteedi kontrolli kulud; 11.1.17. koolituste, mentorteenuse, seminaride, töötubade, ümarlaudade, konverentside ja õppereiside korraldamise ja nendel osalemisega seotud koolitajate, ekspertide ja mentorite tasu, ruumide ja inventari rendi ning virtuaalkeskkonna kasutamise kulud; 11.1.18. punktides 11.1.7. ja 11.1.17 nimetatud tegevustes osalemisega või korraldamisega seotud toitlustuse ning lähetuse kulud õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses; 11.1.19. koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormide algatamise, korraldamise ja neil osalemise ning sellega seotud tulemuste levitamise kulud; 11.1.20. ekspertiiside, testkülastuste ja välishindamise läbiviimise kulud; 11.1.21. toetatavate tegevuste elluviijate valdkonnaspetsiifilise oskusteabe hankimise kulud ja sellega seotud rahvusvaheliste koolitustel, konverentsidel, seminaridel ja turismimessidel osalemise kulud; 11.1.22. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide ja nende koostamise, tootmise ja levitamise ning selleks vajalike veebilehtede loomise ja arendamise kulud; 11.1.23. tele- ja raadiosaadete, internetis ja muudes meediakanalites levitavate saadete ja materjalide tootmise ja edastamise kulud; 11.1.24. tõlkekulud; 11.1.25. teavitamisega seotud kulud; 11.1.26. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muu transpordi kasutamise kulud; 11.1.27. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks vastavalt tulumaksuseaduse §-le 48; 11.1.28. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks vastavalt tulumaksuseaduse §-le 49; 11.1.29. tegevuste ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud; 11.1.30. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. 11.2 Abikõlbmatud on järgmised kulud: 11.2.1 finants- ja pangakulud, finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 11.2.2 liiklusvahendi soetamise kulud; 11.2.3 kinnisasja soetamise kulud. 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1. Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. 12.2. Abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentides kajastuvate ja pangaülekande teel tasutud kuludega, välja arvatud kaudsete kulude korral. 12.3. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist  7 tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. 12.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. 13. Elluviija õigused ja kohustused 13.1. Elluviija kohustused: 13.1.1. koostab toetusskeemi iga-aastase tegevuskava ja indikatiivse eelarve ning kooskõlastab selle rakendusasutusega; 13.1.2 lähtub tegevuskava koostamisel ühendmääruse §-st 7; 13.1.3 toob tegevuskavas välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning hindab nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks; 13.1.4 viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt; 13.1.5. vastutab eesmärkide saavutamise eest; 13.1.6. koostab ja esitab punktis 14 nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni. 13.1.7. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 13.1.8. järgib tegevuste elluviimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid; 13.1.9. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete ÜSS § 21 lõikes 5 nimetatud registri sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks; 13.1.10. tagab, et tegevuste elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise ning ligipääsetavuse põhimõtteid ja tegevustest teavitamisel järgitakse reklaamiseaduse § 3 lõiget 4. 13.2. Elluviija õigused: 13.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid käesoleva käskkirja ja eelarvejaotuse muutmiseks; 13.2.2. vajadusel kaasata eksperte või moodustada hindamiskomisjone. 14. Aruandlus 14.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks aruande esitamise tähtajaks. 14.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 14.3. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 14.4. Tegevuste vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon: 14.4.1. tegevuste aruandlusperiood; 14.4.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise kohta ja nende vastavus tulemus- ja väljundnäitaja saavutustasemele, sealhulgas panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse; 14.4.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele; 14.4.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave; 14.4.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta.  8 15. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise alused ja kord 15.1. Finantskorrektsiooni otsuseid teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse § 34–38 sätestatust. 15.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. 16. Vaide esitamine 16.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse rakendusasutusele vaie vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. 16.2. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister  RISKIHINDAMINE MEEDE: Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnev Kontrollikoht RISKIVALDKOND Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse osas on võimalik infot küsida elluviijalt. Korruptsioon ja huvide konflikt Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar. Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole tugineti. Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või grupierandiga hõlmatud riigiabiga. Riigiabi ja/või vähese tähtusega Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda abi esineminise kohaldumine hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest finantsallikast. Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-le Pettuserisk - Topeltfinantserimine on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid maandamismeetmeid. Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada, kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste rahastajatega regulaarselt….(kuidas) Toetuse kasutamine ei ole Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima läbipaistev ja/või ei toimu riigihankeid. konkurentsi ära kasutades. Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid) Keskkonnamõjudega ei ole arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning kas arvestatud taristuinvesteeringutele on seatud nõue kliimakindluse tagamiseks. Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti  Eesti turismivaldkonna elavdamiseks toetuse andmine d riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. nuse otsesest seosest konkreetse riskiga. kendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, ku HINNANG 0 1 Risk puudub Madal risk Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu Toetuse saajal on dokument), kuid see pole efektiivne - strateegia/tegevuskava (või muu toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised dokument), kus on põhimõtted kirjas ja koolitused, kuid need pole regulaarsed. mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi TATis (või TAT seletuskirjas) on koostaja/ toetuse saaja viib läbi viidatud korruptsiooniseadusele või regulaarselt selleteemalisi koolitusi. muude tingimustega on risk maandatud. Võib esineda grupierandiga hõlmatud Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA- esitamisega seonduvad l on olemas analüüs. protseduurireegleid, mis on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 34². Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke Hinnatavale meetmele sarnase sisuga toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja/või raamatupidamine toimub ei rakendata. tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on avalik- riigiasutused/riigi hallatavad asutused õiguslikud juriidilised isikud, kelle ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid hangete läbiviimise eest vastutab vastav või riigiasutus (allasutus), kellele on riigiasutus, kellel on antud ülesanne antud vastav ülesanne. riigihangete läbiviimiseks Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et eelduslikult oluline negatiivne Meetme DNSH analüüsis on keskkonnamõju puudub, kuid on toodud tuvastatud, et oluline negatiivne välja soovitused keskkonnamõjude keskkonnamõju puudub (meede ei ennetamiseks, mis on nõudena mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme kehtestatud käskkirjas/määruses, meede). Projekti tasandil ei ole vaja välistamaks toetavate projektide vastuolu DNSH hindamist läbi viia. Pole DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole tegemist taristuinvesteeringuga. projekti põhiselt DNSH hindamise läbi viimine. Pole tegemist taristuinvesteeringuga. KOONDHINNANG 2 atoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik. HINNANG 2 3 Max. SKOOR Keskmine risk Kõrge risk Selliseid põhimõtteid strateegias (või muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või Mitteametlikud põhimõtted TAT koostajal puudub sellekohane info. eksisteerivad, aga need ei ole kirjas TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole asutusesisestes dokumentides või 3 viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole teadaolevalt on esinenud juhtumeid selgelt välja toodud tingimusi, millega viimase 2 aasta jooksul. saab vältida huvide konflikti ja korruptsiooni. Võib esineda riigiabi või VTA või grupierandina antav abi, kuid määruses Võib esineda riigiabi või VTA ja või seletuskirjas puuduvad juhised nende määruses (seletuskirjas) on selged hindamiseks (puudub analüüs või 3 juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse puuduvad selged viited esinemise kohta) ning on hinnatud ergutava mõju aspekti. ning puuduvad hinnangud ergutava mõju aspekti osas Rakendatakse hinnatavale meetmele Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse infosüsteemi ja rahastust on lihtne kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse 3 kontrollida esiatatud kuludokumendi infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik loetelu alusel (ei kasutata kontrollida dokumendipõhiselt kindlasummalist makset ega (kasutatakse kindlasummalist makset või ühikuhindasid). ühikuhindasid) Elluviijad/toetuse saajad on avalik- õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt. Või Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised Juriidilised isikud, kellel puudub isikud, kellel puudub riigihanke 3 riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on läbiviimise kohustus õigusaktiga kehtestatud kohustus ostu/teenuse riigihangete registris avaldamine Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et esinevad olulised keskkonnariskid, et esinevad keskkonnariskid, mille mille maandamiseks on ette nähtud maandamiseks või ennetamiseks on ette leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on tegevused on erinevad ning on risk, et on läbi viia projekti tasandil hindamine. meetme hinnang ei ole piisavalt detailne 3 Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või välistamaks DNSH põhimõtetega samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole vastuolu. Vajalik on projekti tasandil taristuinvesteeringuga, mille puhul on DNSH hindamine. Tegemist on nõutav kliimakindluse tagamise taristuinvesteeringuga, mille puhul on hindamine. nõutav kliimakindluse tagamise hindamine. Kokku skoor 15 madal risk  Meetme nr 21.1.3.1 “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise nr 21.1.3.16 “Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” tegevus "Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja Selgitus riski hindamisel. Hinnatud Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis SKOOR riskiskoori mõjutavad. Vastavalt käskkirja puntile 4 on rakendusüksuseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, millel on korruptsiooni- ja pettuste ennetamise 0 põhimõtted, mida aktiivselt rakendatakse. Seletuskirjas kirjeldatud riigiabi analüüsi tulemusi järgmiselt: Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed kasusaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kaudsele 2 kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud hüvitamisviise, vaid riigiabi summa määratakse üksnes otsesete kulude alusel. Sarnase sisuga toetusmeetmed puuduvad (samadele tegevustele). Käskkirja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, mis 0 tegutseb sihtasutusena ja kellele rakendub sihtasutuste seadus ja sellest tulenevad raamatupidamise nõuded. EIS-il kui rakendusüksusel on kohustus viia läbi riigihankeid. Täiendavalt on käskkirja punktis 12.1.9 viidatud riigihangete seaduse järgimise 0 kohustusele. Lisaks eelmainitule selgitused seletuskirjas. Seletuskirjas viide eelnevalt teostatud DNSH analüüsile ja et meede ei 0 põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. 0 2 Eelnõu seletuskirja lisa 1 Ettepanekud riski maandamiseks ja kontrollifookuse suunamisel (täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3) VTA andmist on käsitletud käskkirja punktis 10. Elluviijal on pikaajaline kogemus ja kompetents VTA analüüsimisel ja määramisel.  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Eesti turismivaldkonna elavdamiseks toetuse andmine“ eelnõu seletuskirja lisa 2 Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/ https://eur-lex.europa.eu/legal- kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET täiendavad nõuded TATis Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste Põhiõiguste PIK Põhiküsimused Harta artikkel Põhiküsimused õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu harta jaotis artikkel hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. I jaotis - Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete Inimväärikus 1 16 "Väärikus" väärkohtlemise eest on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest (artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. Õigus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus isikupuutumatusele isikupuutumatusele. Piinamise ning Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või ebainimliku või alandava PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või 4 15 inimväärikust alandava kohtlemise ja kohtlemise või väärikust alandavalt kohelda. karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Riive puudub isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja Orjapidamise ja Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja 5 16 arvatud kaitseväeteenistus või selle sunniviisilise töö keeld väärkohtlemise eest asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. II jaotis Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, Õigus vabadusele ja PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja „Vabadused” 6 16, 17 vägivalla ja väärkohtlemise eest turvalisusele isikupuutumatusele. (artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse Era- ja perekonnaelu PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu 7 22 Eraelu puutumatus austamine puutumatusele. 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190 Riive puudub 11 PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus abielluda ja luua 9 23 Kodu ja perekonna austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise ja perekond kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja Mõtte-, mõttevabadus. südametunnistuse- ja 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma usuvabadus arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs Sõna- ja teabevabadus 11 21 § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, informatsioonile arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis- ja § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata 12 ühinemisvabadus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused Kunsti ja Riive puudub on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses teaduse vabadus ettenähtud piires autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kutsevabadus ja õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 15 27 Töö ja tööhõive teha tööd tegevusala, elukutset ja töökohta. § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda Ettevõtlusvabadus 16 ettevõtlusega § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt Õigus omandile 17 kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise Õigus varjupaigale 18 seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele tagasisaatmise, § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist 19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus väljasaatmise või välja saata ega takistada Eestisse asumast. väljaandmise korral;  PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsus” usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid 20–26) Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210 11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega Riive puudub inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning puuetega Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana; Kultuuriline, usuline ja 22 (e) võrdsed võimalused; keeleline mitmekesisus Naiste ja meeste 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõiguslikkus Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; (h) austus puuetega laste arenevate võimete Eakate õigused 25 vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu Analüüs seletuskirja punktis 6. säilitada oma identiteet. Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Artikkel 4 - Üldkohustused Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Juurdepääsetavus Puuetega inimeste 26 30 Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda integreerimine kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku seadus Töötajate õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei ettevõttes informeeritud 27 aKehtiv), mis reguleerib töötajate Riive puudub ja ära kuulatud usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja Kollektiivläbirääkimiste tööandjate ühingud ja liidud võivad oma ja kollektiivse 28 õiguste ja seaduslike huvide eest seista Riive puudub tegutsemise õigus vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus kasutada § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 29 Riive puudub tööhõiveteenuseid tegevusala, elukutset ja töökohta. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Kaitse põhjendamatu 30 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub vallandamise korral seadus. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Head ja õiglased 31 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub töötingimused seadus. PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub töötajate kaitse tööl IV jaotis „Solidaarsus” (artiklid 27–38)  Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. töötajate kaitse tööl Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad IV jaotis vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on „Solidaarsus” töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas (artiklid 27–38) vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja- noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Perekonna- ja tööelu 33 § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Riive puudub tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkindlustus ja Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse Riive puudub sotsiaalabi hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub Võimalus kasutada üldist Ohuolukorrad ja humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - majandushuvi pakkuvaid 36 11 Riive puudub eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Keskkonnakaitse 37 Analüüs seletuskirja punktis 6. DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded TATis ja analüüs seletuskirjas. Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub Õigus hääletada ja Euroopa Parlamendi valmise seadus - kandideerida Euroopa 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Parlamendi valimistel PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab Õigus hääletada ja rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: kandideerida kohalikel 1) Riigikogu valimisega; 40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub valimistel kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja Riive puudub ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul V jaotis on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda „Kodanike tema kohta riigiasutustes ja kohalikes õigused” Õigustutvuda Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs omavalitsustes ning riigi ja kohalike 42 21 Riive puudub (artiklid 39–46) dokumentidega informatsioonile omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub ombudsmani poole PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- ja elukoha § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, 45 20 Isiklik liikumisvõime Riive puudub valiku vabadus on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka Riive puudub konsulaarkaitsele välisriikides. PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis  PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi Süütuse presumptsioon 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele olevana enne, kui tema kohta on jõustunud Riive puudub ja kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis „Õigusemõistmi PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes ne” (artiklid põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate 47–50) seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti Kuritegude ja karistuste õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi seaduslikkuse ja ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas 49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub proportsionaalsuse põhiseadusega. Need piirangud peavad olema põhimõte demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla Mitmekordse anda ega karistada teo eest, milles teda kohtumõistmise ja 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult karistamisekeeld süüdi või õigeks. [1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks. [2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja taaskäivitamiseks toetuse andmine“ seletuskirja Lisa 3 Märkustega arvestamise tabel Kooskõlastaja Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või või arvamuse paragrahv, mittearvestamise põhjus esitaja lõige, punkt Keskkonnaminis Eelnõu Teeme ettepaneku asendada käskkirja eelnõu punktis 1.5.2 ja Selgitame, et kordame käskkirjas sõna- teerium p 1.5.2 seletuskirjas väljend „roheline sihtkoht“ ja „roheline turismisihtkoht“ sõnalt turismistrateegia 2022-2025 terminiga „looduspõhine sihtkoht“, „loodust arvestav sihtkoht“ või eesmärke, kus on kasutusel mõiste „looduskeskkonda arvestav sihtkoht“. Need mõisted annavad “roheline sihtkoht”, aga strateegiat me paremini edasi käskkirja eelnõus toodud eesmärke. Seletuskirjas võiks selle käskkirjaga ei saa muuta. mõistet täpsustada, et mõeldakse matkaradu, telkimisvõimalusi jms. Roheline sihtkoht ja roheline turismisihtkoht on otsetõlkes rahvusvahelisest Green Destinations programmist (https://www.greendestinations.org/), mille all mõtleme Eestis tegelikult kestlikke turismisihtkohti, mis hõlmavad nii keskkonnasõbralikku majandamist ja teenuseid, kogukonna väärtustamist, pärimuskultuuri püsimist, jätkusuutlikku äri. Seletuskiri Teeme ettepaneku asendada seletuskirjas väljend „roheline Arvestatud, asendasime “jätkusuutlik lk 5 ja lk 13 mõtlemine“ mõistega „keskkonnahoidlik mõtlemine“, mis selgitab ja roheline mõtlemine” mõistega paremini toetuse andmise eesmärke. “kestlik mõtlemine”, mis sisaldab lisaks keskkonnahoiule ka sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku kestlikkust. 1  Üldine Soovitame tuua käskkirja eelnõus eraldi esile Ida-Virumaa, kui Mitte arvestatud. Selle toetuse eesmärk võimalus muuta vana tööstuspiirkond looduspõhise turismi on terve Eesti turismi, sh Ida-Virumaa sihtkohaks. turismi, ühtlane tasakaalustatud areng lähtuvalt piirkonnas kokku lepitud prioriteetidest. Ida-Virumaa turismi arengut toetatakse veel eraldi Õiglase Ülemineku Fondi toetusmeetmetega. Seletuskiri Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja soovitusega korraldada Arvestatud. EAS ja KredExi sündmusi, konverentse, seminare, töötube ja koolitusi järgides ühendasutuses on välja töötamisel keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendit. See on leitav kestliku sündmuse korraldamise Keskkonnaministeeriumi kodulehelt Keskkonnateadlikkus soovitused, mida ühendasutuse Keskkonnaministeerium (envir.ee). turismiosakonna poolt korraldatavate ürituste puhul arvesse võetakse. Soovitused sisaldavad keskkonnahoidlikkuse, ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste teemasid ning keskkonnahoidlikkuse puhul on aluseks KEM keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend. Seletuskiri Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja, et riigihangete läbiviimisel Arvestatud, seletuskirja täiendatud. lähtutakse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Need on kohustuslikud mööbli, puhastustoodete, IT-seadmete ja koopiapaberi hankimisel. Keskkonnahoidlike riigihangete kohta on info Keskkonnaministeeriumi kodulehel Keskkonnahoidlikud riigihanked Keskkonnaministeerium (envir.ee). Riigi Eelnõu p 11 Eelnõus § 11 puudub viide ÜM § 15-le. Soovitame lisada see viide kas Mitte arvestatud, viide ühendmääruse § Tugiteenuste eelnõusse või seletuskirja. 15 on esitatud käskkirja punktis 1.6. Keskus Kuna eelnõus Elluviija kohustuste all puudub viide §10 ja §11-le VV Mitte arvestatud, elluviija kohustustele määruses "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja ühendmääruse § 10 ja §11 on viidatud siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja käskkirja punktis 1.6. kasutamise üldised tingimused", siis võiks lisada elluviija kohustuste 2  alla: „Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele“. Eelnõus on lahendamata auditi tähelepanek, mille kohaselt ei saa Mitte arvestatud. Konsultatsioonides rakendusasutus teha finantskorrektsioone. kokku lepitud, et rakendusasutus saab ÜSS2021_2027 kohaselt on finantskorrektsiooni tegemine RÜ teha finantskorrektsioone. ülesanne. Palun pöörduda selles küsimuses RTK poole eraldi, et arutada võimalikku koostööd RTK-ga finantskorrektsioonide tegemise ülesande üleandmisel teisele RÜ-le. Kontaktiks: [email protected] Info selle kohta peaks olema liikunud MKM-is veebruari lõpus (seoses RUP-käskkirjaga). Kui plaanite anda finantskorrektsioonide tegemise ülesande Riigi Tugiteenuste Keskusele, siis on vaja sõlmida kokkulepped enne käskkirja kinnitamist. Rahandus- Eelnõu p 2.1 Punktides kirjeldatud toetuse andmise eesmärkide osas tuleb luua Arvestatud, käskkirja ja seletuskirja ministeerium ja 2.2 selge seos poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti“ erieesmärgiga 3 täiendatud. „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava[1] perioodiks 2021–2027“ tabelis 1 (lk 12) ja punktis 2.1.1.3.1 „Fondide sekkumine“ toodud selgitustega, sh kasutatud sõnavaraga, et seosed rakenduskava ja TATis kirjeldatud tegevuste eesmärkide vahel oleksid selged. Palun tagada kooskõla seletuskirjaga. [1] https://pilv.rtk.ee/s/6nBxRwrmjfwNgzL Eelnõu p 3.1 Toetatavate tegevuste kirjelduses tuleb luua selge seos Arvestatud, käskkirja ja seletuskirja poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti“ erieesmärgiga 3 „VKEde kestliku täiendatud. majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“, et 3  seosed toetatavate tegevuste ja erieesmärgi vahel oleksid selged. Palun tagada kooskõla seletuskirjaga. Eelnõu p 7.1 Punkt tuleb sõnastada selliselt, et oleks üheselt mõistetav, et antud Arvestatud, käskkirja ja seletuskirja käskkirjaga ellu viidavate tegevuste peamine sihtrühm on täiendatud. turismiettevõtjad (eelkõige turismivaldkonna VKEd). Palun tagada kooskõla seletuskirjaga. Eelnõu p 9.2 TATi eelarve protsendid on tegelikkuses komakohtadega. Eelnõus Arvestatud, parandatud. tuleb kasutada protsentide puhul nt üks koht pärast koma (85,5% + 14,5%). Seletuskirja Punkt 1 „Reguleerimisala“: lk 2 eelarve tabeli teises tulbas olevad Arvestatud, parandatud. p1 protsendid ei anna kokku 100% (83% + 12% + 6%). Ilmselt on tegemist komakohtadega ning neid võib tabelis ka kasutada, nt üks koht pärast koma (82,6% + 11,8% + 5,6%). Seletuskirja Punkt 1 „Reguleerimisala“: kirjas on, et „Toetus panustab programmi Arvestatud, parandatud. p1 tegevuse 1.2 „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ mõõdikusse „Turismiteenuste eksport““. Lauset tuleks korrigeerida selliselt, et toetus panustab programmi tegevusse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“. Toetus ei saa otseselt panustada mõõdikusse, vaid mõõdikuga hinnatakse/mõõdetakse eesmärgi saavutamist või saavutamise suunas liikumist. Vajadusel võib mõõdiku täiendavalt välja tuua. Seletuskirja Punkt 1 „Reguleerimisala“: tekstis seisab, et toetus aitab kaasa Arvestatud, sõnastust muudetud. p1 kohalike ressursside väärindamisele. Märgime, et „väärindamise“ mõiste sel viisil kasutamine vajab täiendavat selgitust, sest tavapärane käsitlus „kohalike ressursside väärindamisest“ on mõnevõrra teise valdkonna teema ning ei ole asjakohane välja tuua. Seletuskirja Punkt 3 „Toetatavad tegevused“: numeratsioon ei vasta eelnõu Arvestatud, parandatud. p3 numeratsioonile. Näiteks eelnõus on punkt 3.1.1 turismitoodete ja sihtkohtade arendamine ning punkt 3.1.2 turisminõudluse suurendamine; seletuskirjas aga on vastavad numbrid 3.1 ja 3.2. Seletuskirja Punkt 4 „Tulemused“: teksti 1. lõigus on vale meetme number, õige Arvestatud, parandatud. p4 meetme number on 21.1.3.1. 4 Seletuskirja Peatükk 8 „Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud Arvestatud, parandatud ja täiendatud. ptk 8 kulud ja rakendamise eeldatavad tulud“: kirjas on, et: „Määruse rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid“. Määruse asemel tuleb viidata käskkirjale. Lisaks palume selgitada, mida tähendab „olulisi lisakulusid“ ning kas mõeldud on kulusid, mis jäävad riiklikust kaasfinantseerimisest välja. Seletuskirja Punkt 13 alapunkt 4: punktis sisalduv lause: „Riigihangete seadusega Parandasime viidet RHS-le ja viisime p 13.4 kooskõla on tagatud, kuna EIS on riigihangete seaduse § 5 lõike 4 lause punkti “Tegevuste kohane hankija“ jääb täielikult arusaamatuks. Selgusetu on, miks on kuluefektiivsus” alla. just selle punkti kontekstis vaja tagada kooskõla RHSiga, kuidas asjaolu, et EIS on hankija, seda tagab, ning kuidas puutub asjasse viidatud RHS § 5 lg 4, mille kohaselt ei ole ükski asutus hankija. 5  18.05.2023 Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja taaskäivitamiseks toetuse andmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkiri on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. Käskkirjaga kehtestatakse toetuse andmise tingimused Eesti turismivaldkonna teadmiste ja oskuste arendamiseks (edaspidi toetusskeem). Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava) raames läbi viidud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud sekkumine põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste elluviimisel lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele 2021−2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Toetatavad tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.06.2021 määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbijakaitse osakonna turisminõunik Ede Teinbas (e-post: [email protected], telefon 715 3407) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) turismiosakonna nõunik Maris Eenmaa (e-post: [email protected], telefon 507 9774). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected], telefon 639 7652) ja õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected], telefon 631 3609). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punkt 1. Reguleerimisala Käskkiri on seotud rakenduskava poliitikaeesmärgiga 1 “Nutikam Eesti” ning sellega reguleeritakse erieesmärgi 3 „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning väikese ja VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.16 “Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Rakenduskavas on toodud välja vajadus kasvatada VKE-de tootlikkust loomemajanduses ja turismis, tõsta VKE-de konkurentsivõimet ja tootlikkust, arvestades piirkondlike erinevustega. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, aitavad kaasa Riigikogu poolt 12. mail 2021 vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", "Ligipääsetavuse näitaja”, „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ ja „Tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest“. Toetatavate tegevustega panustatakse nimetatud näitajate täitmisse kaudselt. Ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 2). Toetus panustab tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ ettevõtluskeskkonna programmi meetmesse nr 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“. Toetus panustab programmi tegevusse 1.2 „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ ja selle tulemuslikkust hinnatakse mõõdikuga „Turismiteenuste eksport“. Toetatav tegevus aitab kaasa Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 ja Eesti turismistrateegia 2022–2025 eesmärkide täitmisele. Sekkumise tegevused aitavad kaasa Eesti majanduse tugevuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule, pakkudes ettevõtetele ja turismisihtkohtadele uusi arenguvõimalusi, tõstes turismisektori uuendusmeelsust ja teadmistepõhisust, toetades uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõttu, koostööd teadus-arendustegevuse valdkonnaga ja innovatsiooni. Toetuse oluline komponent on turismimajanduse kestlikkuse ja vastutustundlikkuse arendamine, paindliku ja uuendusmeelse turismiettevõtluse toetamine, mis on vastutustundlik nii looduse, kogukondade kui sektori töötajate suhtes. Toetus aitab kaasa kohalikele ressurssidele, nt loodus, kultuuriväärtused, külalislahkus, lisandväärtuse andmisele, kus arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal- majanduslike mõjudega. Sekkumine ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist, kuna toetab ka kestlikkust ja rohepööret. Seega täiendavaid leevendusmeetmeid ei ole vaja kehtestada. Punkt 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse tegevused lähtuvad riigiaruande lisa D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustest, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisest ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisest. Toetatav tegevus keskendub ettevõtluse edendamisele turismiettevõtete ja nende partnerite teadmusmahukuse kasvatamisele, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja turismiteenuste ekspordi kasvatamisele. Eesti turismisektori VKEdes on puudu uuendusmeelsust ja teadmistepõhisust ning see takistab lisandväärtuse kasvu. Turismisektori ettevõtjad jäävad digiteenuste kasutamisel ja rakendamisel maha teistest sektoritest. VKEdel puuduvad teadmised digitaliseerimise juhtimise kohta ja nende digipädevus on madal. VKEde tootlikkus ja positsioon ülemaailmsetes väärtusahelates, sh loomemajanduses ja turismis, on madal. Eesti turismisektori VKEde seas on probleemiks ka vähene ekspordisuutlikkus. Enamikul neist on piiratud ressursid ekspordi strateegiliseks arendamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks. Oluline on pakkuda strateegilist ja ennetavat tuge rahvusvahelistele turgudele sisenevatele ettevõtetele. Vaja on pakkuda VKEdele ja nende koostööpartneritele uusi teadmisi ja oskusi, kuid arendada ka turismi ökosüsteemi, mis soodustab paindlikku ettevõtlust ning pakub asjakohaseid ja kättesaadavaid teenuseid. Tegeleda tuleb uute töömeetodite ja tehnoloogiate kasutuselevõtuga ja, pidades eelkõige silmas kolmikpööret. Tegeleda tuleb ka turismisektori VKEde konkurentsivõime ja tootlikkuse piirkondlike erinevustega väljaspool arenenumat pealinnapiirkonda. Kavandatud teenused annavad VKEdele ja nende koostööpartneritele konkurentsivõimelised pädevused. Toetuse andmisel lähtutakse „Eesti turismistrateegiast 2022–2025”, mille eesmärk on kasvatada Eesti turismisektori, millest 98 % on VKEd, elujõulisust ja kohanemisvõimet. Tegevusi viiakse ellu kolmes prioriteetses valdkonnas: 1) toote- ja sihtkohaarendus: Eesti turismiettevõtetes on kasutusele võetud tehnoloogiline innovatsioon, uued juhtimispraktikad ja uued ärimudelid, turismiettevõtete tööprotsessid on automatiseeritud. Turismisektor arvestab ringmajanduse põhimõtetega, on vastutustundlik, kestlik ja roheline ning pakub külastajale vaheldusrikast ja ehedat reisielamust kõikidel aastaaegadel. Ettevõtjad ja sihtkohad arvestavad ringmajanduse, elurikkuse ja kliimaeesmärkidega. Tegevuste elluviija on GSTC (Global Sustainable Tourism Council) poolt akrediteeritud kestlikku turismi arendava organisatsiooni Green Destinations (GD) ametlik partner; 2) nõudluse suurendamine: Eesti turismiettevõtjate käive ja turismiteenuste eksport on kasvanud; 3) külastajateekonna arendamine: Eesti on hästi ühendatud peamiste sihtturgudega ning turismiettevõtjate pakutavad turismitooted ja -teenused on digitaliseeritud, ja kõigile mugavalt ligipääsetavad kõikides Eesti piirkondades. Punkt 3. Toetatavad tegevused Reisipiirangute ja nõudluse suure languse tõttu vähenes Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) baromeetri andmetel rahvusvaheline turism 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga maailmas keskmiselt 73%, Eestis langesid välisturistide ööbimised ligi 70%. Viimati oli välisturismi maht Eestis nii madal aastatel 1999 ja 2000, kui Eesti polnud veel liitunud Euroopa Liiduga ning oli reisisihtkohana avastamata maa nii Euroopas kui ka kaugemal. Turism (toitlustus, majutus ja reisikorraldus) moodustab ca 5% majandusest, 25 000 töötajat ehk ca 5% ettevõtetes hõivatutest, 4000 ettevõtet ehk 4% kõigist Eesti ettevõtetest. Maailma kontekstis on Eesti tuntus nii üldiselt kui ka reisisihtkohana täna madal. Eesti on kaugemates Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides, mille elanikud teevad valdava osa Euroopa riikidesse tehtavatest välisreisidest, reisisihina väga vähe tuntud. Kaugemates riikides Eestisse reisimist pakkuvate reisikorraldajate tagasiside põhjal saab väita, et Eestisse reiside müümist suuremas mahus takistab elanikkonna madal teadlikkus Eestist kui reisisihist. Seega järjekindel panustamine riigi üldise tuntuse ja maine parendamiseks läbi turundustegevuste on vajalik. 98 % Eesti turismiettevõtjatest on VKE-d ja ka neid koondavad piirkondlikud ja valdkondlikud ühendused on väikesed ja välisturgudel vähese võimekusega. Turismiturunduse nähtavuse tagamiseks on olulised turismiettevõtjate ja -sihtkohtade info ja ressursside koondamine ning ühisturunduse abil suurema nähtavuse ja seeläbi ka ekspordivõimekuse tagamine. Turisminõudluse taastumine kriisieelsele tasemele võtab McKinsey prognooside järgi aega neli kuni seitse aastat. Samas on turismisektor Eestile oluline majandusvaldkond, mille osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli kriisi eel ligi 8%. Turismil on suur majanduslik mõju ka teistele sektoritele, see kujundab Eesti kuvandit välismaal ja aitab hoida transpordiühendusi teiste riikidega, tasakaalustab regionaalset arengut ja pakub töökohti, mis on paljudele esimeseks võimaluseks tööturul alustada. Toetus jaguneb kolme põhilise tegevuse vahel. Punkt 3.1.1 sätestab tegevusena uuenduslike turismiettevõtjate, -toodete ja -sihtkohtade arendamise tegevused. Tegevused on suunatud Eesti turismile kõige iseloomulikumate põhiteemade, milleks on kultuuri-, toidu-, loodus- ja äriturism, koostöövõrgustike ja turismitoodete arendamisele. Lisaks on planeeritud ka tegevused teiste teemavaldkondade, näiteks mereturismi, terviseturismi, perepuhkuse, aktiivse puhkuse jt arendamiseks. Turismitoodete arendamiseks korraldatakse mentorlust, arenguprogramme, meistriklasse, praktilisi koolitusi, õppereise, seminare jms. Panustatakse sektorisisese ja sektoritevahelise koostöö tugevdamisse erialaliitude ja partnerorganisatsioonidega nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Tegevuste tulemuseks on ettevõtjate konkurentsivõime ja lisandväärtuse kasv. Sihtkohtade, ettevõtjate klastrite ja võrgustike arendamise tegevused hõlmavad külalislahkuse arenguprogrammi tegevusi koostöös sihtkohtadega kui väärtusahelapõhiste koostöömudelitega, turismi külastuskoormuse hajutamise tegevusi ning tervikliku klienditeekonna arendamist. Teadmiste ja oskuste arendamise tegevussuundadeks on rahvusvahelise oskusteabe Eestisse toomine ja levitamine uuenduslike tehnoloogiate juurutamiseks, samuti Eestis pakutavate turismitoodete välisturuvõimekuse hindamine ning kompetentside kasvatamine turismisektoris. Teadmiste ja oskuste arendamise tegevused loovad eelduse kvaliteetsete turismitoodete ja -teenuste pakkumisele. Koolitused on vajalikud, et suurendada ettevõtjate võimekust teenida kõrgemat tulu ja olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad tänu efektiivsemalt planeeritud turismiteenuste pakkumisele. Oluliseks tegevussuunaks on sihtkohtade ja ettevõtete arendustegevuste planeerimiseks vajalike ja asjakohaste turismiandmete ja turuinfo koondamine ja analüüsimine ning analüüsitulemuste avaldamine online-kanalites ning turismisektori reaalajalise majanduse rakendamise tegevused. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada ja turundada tooteid ja teenuseid. Innovatsiooni-, rohe- ja digipöörde tegevuste tulemusena kasvavad turismiettevõtjate teadmised ja oskused rohe- ja digipöördest, turismitoodete- ja teenuste automatiseerimisest, digitaliseerimisest, (ring)disainist, innovatsioonist ning ärimudelite kaasajastamise võimalustest. Teadmiste, teadlikkuse ja vastutustundliku ettevõtluse kasvatamiseks soodustatakse koostööd, kommunikatsiooni ja kogemuste vahetamist nii Eestis kui välisriikides, sektori sees ja sektorite vahel. Kolmikpöörde valdkonna oskuste kasvatamiseks viiakse läbi mentorlust, meistriklasse, praktilisi koolitusi, õppereise ja seminare, tunnustatakse ettevõtjaid jms. Punkt 3.1.2. sätestab, et toetusskeemi raames viiakse ellu turisminõudluse suurendamise ja turismiettevõtjate ekspordivõimekuse tegevused olemasolevatel ning uutel sihtturgudel. Nutikas andmepõhine turundus on andmetel põhinev ja eristuv, kiire ja paindlik ning hõlmab huvipõhise reisimise võimaluste tutvustamist digikanalites. Turundustegevused on suunatud peamiselt turismiteenuseid eksportivatele ettevõtjatele. Tegevuste eesmärk on kasvatada nõudlust Eesti turismitoodete järele sihtturgudel ning suurendada sihtturgude tarbijate ja reisikorraldajate teadlikkust Eesti turismivõimalustest. Turisminõudluse suurendamise tegevused aitavad otseselt kaasa välisturgude külastajate arvu suurenemisele. Tegevused mõjutavad Eesti turismi hooajalisust ning turismiteenuste ekspordi kasvu. Tegevuste elluviimisel eelistatakse suurema ekspordipotentsiaali ja lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkujaid (näiteks äriturism). Tegevuste eesmärgiks on suurendada Eesti nähtavust kvaliteetsetes rahvusvahelistes meediaväljaannetes, ennekõike reisimeedias ning seeläbi levitada positiivseid sõnumeid Eesti turismis aktuaalsetest teemadest, mis motiveerivad Eestit külastama. Turismiturunduse tegevused on suunatud Eesti lähiriikidele ja Euroopa mõjukamatele turgudele ning sihtturgudele, kust on kõige mugavam Eestisse pääseda – maismaad mööda, otselennu sihtkohad, laevaühendusega sihtkohad. Kaugturgudel (USA, Jaapan, Hiina jt) jätkatakse tegevusi eesmärgiga mitte kaotada varasemate aastate turundustegevusega saavutatud positsiooni. Kaugturgudel tehakse võimalikult palju koostööd naaberriikidega. Siseturismi võimaluste turundamine aitab kaasa turismi hooajalisuse vähendamisele ja toetab turismi kasvu regionaalselt, väljaspool pealinna. Eesmärkide täitmiseks korraldatakse Eesti turismiettevõtjate teenuseid tutvustavaid esitlusi, kontaktüritusi, tootetutvustusreise Eesti erinevatesse turismipiirkondadesse, osaletakse rahvusvahelisel turismimessidel ja -missioonidel, arendatakse sihtturgudel e-õppe keskkonnad, et suurendada teadlikkust Eestist kui reisisihist ja pakutavatest turismiteenustest. Äriturismi kõige olulisemad tegevussuunad on Eesti kui konverentside ja korporatiivürituste sihtriigi kommunikatsiooni ning turundustegevuste korraldamine ning arendustegevused äriturismi sektori ettevõtjate teenuste kvaliteedi tõstmiseks. Tegevuste tulemuseks on Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside arvu kasv ja korporatiivürituste turuosa suurenemine. Tegevuste fookuses on ka distantstöötajad, diginomaadid ja e-residendid kui potentsiaalsed distantstöötajad. Sündmuste turundustegevuste eesmärgiks on suurendada Visit Estonia väljapaistvust Eestis toimuvatel rahvusvahelise huviga suursündmustel, et jõuda muu hulgas teleülekannete ja kajastustega sadade miljonite inimesteni üle maailma. Tehakse koostööd rahvusvaheliselt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste ning konverentside korraldajatega, et meelitada väliskülastajaid Eestit külastama. Turismiturunduses keskendutakse peamiselt põhiteemadele - loodus, kultuur, toit, kuid teemadeks on ka linnapuhkus, perepuhkus, heaolu- ja tervisepuhkus. Rõhutatakse teemasid, mis on reisihuvilistele olulised, nagu näiteks turvaline sihtkoht, kestlik mõtlemine, vastutustundlik ühiskond ja kogukonna kaasatus. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, nt seminaride, koolituste ning kasvu- ja arenguprogrammide kaudu. Punkt 3.1.3. sätestab, et toetusskeemi raames viiakse ellu turismiettevõtjate ja –sihtkohtade külastajateekonna arendamise tegevused. Tegevussuuna eesmärgiks on tagada turismiinfo kiire ja mugav kättesaadavus külastajatele kogu külastajateekonna ulatuses ning teenuste ligipääsetavuse tagamine nii füüsilises keskkonnas kui ka digitaalselt, sh eri ja eristuvate vajadustega inimestele. Olulisemateks tegevusteks on turismiinfosüsteemi Visit Estonia (puhkaeestis.ee/visitestonia.com) arendamine ja kvaliteedi tagamine, Visit Estonia veebilehele inspireeriva sisu loomine ja turismiinfo levitamine erinevates kanalites, transpordiinfo ja turismiteenuste broneerimise ja makselahenduste ning diginähtavuse parandamine erinevates kanalites. Täpsem tegevuskava ning konkreetsed alamtegevused ülal nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas, mis koostatakse „Turismistrateegia 2022–2025“ ning teiste turismiarengut suunavate tegevuskavade alusel. Samuti arvestatakse tegevuste planeerimisel turuolukorda ning lähtutakse turismiettevõtjate vajadustest. Nõuded tegevuskavale on toodud seletuskirja punktis 12. Punkt 4. Tulemused Punkt 4 määratleb toetusskeemi näitajad. Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajad. Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ raames ette tulemusnäitaja, millesse käesoleva sekkumise 21.1.3.16 “Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” tegevused panustavad. Sekkumise tulemusel on aastaks 2029 toetatud ehk mitterahalist toetust saanud 1000 ettevõtjat. 2024. a vahe-eesmärk on saavutada ca 10% 2029 sihttasemest. Prognoosi aluseks on 2014– 2020 perioodi Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi tulemused, mille eelarve oli 36,9 miljonit ja eeldatav saavutustase perioodi lõpuks 200. Uuel perioodil (EL eelarve kokku 33,2 miljonit) on tegevuste spekter laiem ning lisaks arendus- ja turundustegevustes osalevatele ettevõtjatele arvestatakse väljundnäitajasse ka Visit Estonia teenust saavaid ettevõtjaid. Seega on prognoositav mitterahaliselt toetatud unikaalsete ettevõtjate arv 1000. Paljud ettevõtjad osalevad turundustegevustes korduvalt (rohkem kui 3 korda). Loetakse ettevõtjaid Äriseadustiku tähenduses. Saavutustaset raporteeritakse ja ettevõtja loetakse abi saanuks pärast tegevuses osalemist. Lisaks ettevõtjatele osalevad asjakohastel juhtudel tegevustes ka turismiettevõtjaid koondavad sihtkohaarendusorganisatsioonid ja klastrid, ja koostöövõrgustikud, turismi erialaliidud, partnerorganisatsioonid, turismierialasid õpetavad koolid ning muud turismivaldkonnaga seotud organisatsioonid ja huvirühmad. Mitteettevõtjatest kasusaajate arvule numbrilist eesmärki seatud ei ole. Tulemusnäitajaks aastaks 2029 on seatud 600 väike- ja keskmise suurusega ettevõtjat, mille lisandväärtus töötaja kohta on suurem. Antud mõõdik kirjeldab kõige paremini sekkumiste tulemust ehk kui paljude ettevõtjate lisandväärtus töötaja kohta on sekkumiste tulemusel kasvanud. Sihttaseme arvestus lähtub perioodi 2014–2020 rakendamise kogemusest ning kavandatud uutest ja muudetud sekkumistest. Võttes aluseks EIS Ettevõtluskeskuse (2019 vs 2018) kliendiportfelli, prognoositakse, et ca 60% mitterahalise abi saajatest vastab lisandväärtuse kasvu tingimustele (2% kasvu aasta pärast teenuses osalemist) (1000x0,6=600). Tulemusnäitaja täitmist analüüsib rakendusüksus, lisades sellekohased andmed vähemalt kaks korda aastas Sündmuste Infosüsteemi (SIS). Väljund- ja tulemusnäitajate detailne sisu ning raporteerimise reeglid on ära kirjeldatud Rahandusministeeriumi koostatud „Perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas“. Punkt 5. Rakendusüksus ja rakendusasutus Toetusskeemi rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). Punkt 6. Elluviija Toetusskeemi elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). Elluviija ja rakendusüksuse ülesannete täitmine on sihtasutuses lahutatud struktuuriüksuste tasandil. EIS on riigi sihtasutus, mille põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3 kohaselt on EISi eesmärgiks ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamine. EIS oli käesoleva käskkirjaga kinnitatule eelnenud samasisuliste tegevuste elluviija ka struktuurivahendite rahastusperioodil 2014–2020, mis tagab tegevuste jätkuvuse, jätkusuutlikkuse ja pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks vajaliku kompetentsi. Sihtasutuse turismiosakond (endise nimega turismiarenduskeskus) omab pikaajalist kogemust ja kompetentsi turismiarendus- ja -turundustegevustes. Turismiosakond toimib kogu Eestit katva sihtkohaarendusorganisatsioonina (DMO), mis on sihtkoha strateegiliseks juhtimiseks, arendamiseks ja turundamiseks loodud organisatsioon, mis koostöös teiste turismisektori osapooltega planeerib, koordineerib ja viib ellu sihtkoha arendus- ja turundustegevusi ning panustab toetava keskkonna loomisse. Seetõttu on EIS valitud ka sel programmiperioodil tegevuste elluviijaks. Käskkirja elluviimisega seotud riskid on hinnatud eelnõu seletuskirja lisas 1. Punkt 7. Sihtrühm ja kasusaajad 7.1. Tegevuste sihtrühmad on: 7.1.1. turismiettevõtjad (eelkõige turismivaldkonna VKEd); 7.1.2. turismiettevõtjaid koondavad sihtkohaarendusorganisatsioonid, klastrid ja sihtkohtade koostöövõrgustikud; 7.1.3. turismiettevõtjaid koondavad erialaliidud, partnerorganisatsioonid; 7.1.4. turismivaldkonna VKEdele teenuseid pakkuvad turismi vedajad ja väravad; 7.1.5. turismivaldkonna VKEdega koostööd tegevad turismiatraktsioonide valdajad ja haldajad; 7.1.6. muud turismiettevõtlusega seotud organisatsioonid ja huvirühmad. Toetusskeemi peamise sihtrühma moodustavad eelkõige turismivaldkonna VKEd. Kuigi tegevuste peamine suunitlus on VKE-dele, siis tegevustes on asjakohastel juhtudel lubatud osaleda ka muudel juriidilistel isikutel, kelle olemasolu ja koostöö on turismivaldkonna VKEde jaoks vajalik, näiteks ettevõtjaid koondavad erialaliidud, partnerorganisatsioonid, klastrid, võrgustikud ja sihtkohaarendusorganisatsioonid, turismiarendusega tegelevad omavalitsuste esindajad, turismiharidust pakkuvad koolid ja koolitusfirmad, avaliku sektori hallata olevad atraktsioonid, turismi liikuvusvõimekuse tagamise seisukohalt olulised vedajad ja väravad. Toetatavates tegevustes on lubatud osaleda ka suurettevõtjate ja avaliku sektori esindajatel, kuna nende tegevustes osalemisest saavad kasu VKE-d. Oluline on Eesti turismisektori kui terviku arendamine, kus on oma roll nii ettevõtjatel kui nende teenusepakkumist toetavatel atraktsioonide haldajatel, sihtkohaarendusorganisatsioonidel, erialaliitudel ja turismihariduse pakkujatel. Kasusaajateks loetakse isikuid ja ettevõtjaid, kes tegevustes osalevad ja neist otsest kasu saavad. Ettevõtjatest osalejate puhul teostatakse iga tegevuse puhul riigiabi analüüs. Riigiabi määratakse näiteks koolitustel või õppereisidel osalevatele ettevõtjatele, kui nad saavad majandusliku eelise. Kui sellist eelist ei saada, siis ei loeta ettevõtjat riigiabi saajaks. Riigiabi määratlus sõltub nii tegevuste sisust kui vormist, näiteks võib koolitus olla mõnel juhul riigiabi ja teisel juhul mitte. Elluviija kogub ja töötleb tegevustes osalejate andmeid vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3. Punkt 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood algab tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2023. a ja tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. oktoobriks 2029. aastal. Toetatavate tegevuste hulgas on nii mahukaid arendusprojekte kui jooksvalt toimuvaid turismiarendus- ja turundustegevusi, seega on käskkirja tegevused ja eelarve jaotatud terve programmiperioodi peale. Punkt 9. Tegevuste eelarve Esitatud on rahastatavate tegevuste eelarve kooskõlas meetmete nimekirjaga. Käesoleva käskkirja tegevused EL eelarvega 33 165 000 eurot on meetmete nimekirjas tervikuna poliitikaeesmärgi 1 “Nutikam Eesti” erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning väikese ja VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.16 “Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” all. Ülejäänud „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” eelarvet (6 300 000 eurot) rakendatakse meetme määruse (Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord–Riigi Teataja) alusel läbi avatud taotlusvooru. Sekkumise 21.1.3.16 eelarve, sealhulgas sekkumise tegevuste ja toetuse eelarve allikate lõikes: Sekkumine Tegevus Tegevus Turismisektori Eesti Rahvusvaheliste elavdamine ja turismivaldkonna sündmuste ja  taaskäivitamise elavdamiseks ja konverentside toetamine taaskäivitamiseks toetuse andmise toetuse andmine tingimused ja kord Meetmete nimekirjas Käesoleva Määruse alusel kajastub ühe reana käskkirja alusel elluviidava tegevuse 21.1.3.16 elluviidava tegevuse eelarve (ei ole selle eelarve käskkirja osa) EL toetuse eelarve 39 465 000 33 165 000 6 300 000 EL toetuse osakaal 82,6 % 85,5 % 70 % Riiklik 5 637 857 5 637 857 0 kaasfinantseering Riikliku 11,8 % 14,5 % 0 kaasfinantseeringu osakaal Omafinantseering 2 700 000 0 2 700 000 Omafinantseeringu 5,6 % 0 30 % osakaal Kogumaksumus 47 802 857 38 802 857 9 000 000 Programmi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse rakendusasutusele kinnitamiseks iga-aastaselt jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol. Tegevuskava lähtub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30. märtsil 2022. aastal kinnitatud Turismistrateegia 2022–20251 prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse. Punkt 10. Riigiabi Kui kasusaajateks on ettevõtjad, siis tuleb analüüsida, kas tegemist on vähese tähtsusega abiga (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), mõistes. Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud VTA ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Juhul kui toetusskeemi raames kasusaajale antav abi ületab VTA piirmäära, võib vajadusel anda toetust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 18 alusel nõustamiseks antava abina, artikli 19 alusel messidel osalemiseks antava abina või artikli 31 alusel koolitusabina ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses sätestatut. Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kasusaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud hüvitamisviise, vaid riigiabi summa 1 https://www.mkm.ee/uudised/minister-kinnitas-turismi-arengusuunad-aastateks-2022-2025 määratakse üksnes otsesete kulude alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale jagades koolitusega seotud otsesed kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga. Punkt 11. Kulude abikõlblikkus Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid abikõlblikkuse perioodil. Kulu tasumisele ei ole ajalisi piiranguid seatud, kulude tasumise aeg ei pea jääma projekti abikõlblikkuse perioodi ehk maksmine võib jääda hilisemaks, kuid kulu tasumine peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (kuni 31.10.2029). Üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul peab olema ergutav mõju, s.t toetada ei saa tegevusi, mille elluviimisega oli alustatud või võetud siduvaid kohustusi enne käskkirja jõustumist. Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste elluviimiseks ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega, sh programmijuhi ja programmi projektijuhtide tööga seotud personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16; elluviija töötajate lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning päevarahad; käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasisaadav; toetusskeemi eesmärkide ning tegevuste elluviimisega seotud kulud, sh koolituste, seminaride, messide külastuste korraldamise kulud ning nende tegevuste elluviimisega seotud transpordi- ja üürikulud ja osalemise ligipääsetavuse tagamise kulud. Samuti on abikõlblikud turundus- ja kommunikatsioonikulud ning kaudsed kulud 15% ulatuses personalikuludest. Abikõlblik on vaid turismiinfosüsteemi arendamisega seotud IT riist- ja tarkvara soetamise ja rendikulu, IT tugi-, hooldus- ja majutusteenuste tasud süsteemi arendamise ajal. Elluviija igapäevane kontoritehnika ja –tarkvara kulu loetakse kaudseks kuluks. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Abikõlbmatud kulud on lisaks toetusskeemis sätestatud kuludele ka ühendmääruse § 17 sätestatud kulud ning kulud, mis ei ole kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega. Abikõlbmatute kulude alla kuuluvad finants- ja pangakulud, sealhulgas intressikulud, finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulud; kinnisasja soetamise kulud; kasutatud seadmete soetamise kulud; muud tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud. Punkt 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24– 32, millele vastavalt elluviijale toetust makstakse. Käskkiri sätestab, et abikõlblike kulude või tegevustes osalejate omafinantseeringu tõendamisel, juhul kui omafinantseering rakendub, arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. Punkt 13. Elluviija õigused ja kohustused Toetusskeemi elluviija koostab turismistrateegia 2022–2025 alusel ning võttes arvesse rakenduskava ja toetusskeemi eesmärke, toetusskeemi järgneva(te) aasta(te) tegevuskava eelnõu ja indikatiivse eelarve ning esitab selle rakendusasutusele kinnitamiseks. Programmi tegevuskava sisaldab tegevuste ja alamtegevuste loetelu tegevuskava aastate lõikes, sihtgruppi ja tegevustele kuluvat aega ning indikatiivset eelarvet iga tegevuse kohta. Tegevused valitakse tegevuskavasse kooskõlas ühendmääruse §-ga 7, see tähendab seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava üldiste valikukriteeriumidega: 1. Tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse eelkõige turismistrateegia 2022–2025 ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE) alusel tegevuste panust meetme eesmärkidesse, sh tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast tegevuste lõppu (vt ka seletuskirja punkte 5 ja 6). Lisaks hinnatakse tegevuste panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse. 2. Tegevuste põhjendatus Sekkumisega toetatakse TAIE ja otseselt turismistrateegia 2022–2025 eesmärkide saavutamist. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega. Tegevuste sidusust ja vajalikkust nii teiste meetmete, meetme teiste sekkumiste kui ka laiemalt teiste valdkondade ja nende strateegiliste alustega on selgitatud seletuskirja punktis 6. Tegevuste vajalikkust on selgitatud ka seletuskirja punktides 2, 3 ja 5. Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud; kas tegevuse sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; kas tegevused võimaldavad saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Hinnatakse, kas seos eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad ning innovaatilisi lahendusi soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Tegevuste elluviimine ja näitajate saavutamine abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid. Tegevuste aegse ja järjepideva elluviimise tagamiseks koostatakse iga-aastane detailsem tegevuskava. 3. Tegevuste kuluefektiivsus Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Tegevuste ja üldeelarve kujundamisel on muu hulgas toetutud elluviija struktuurivahendite perioodil 2014–2020 poolt ellu viidud sarnaste sekkumiste kogemusele ning arvestades teenuste ligikaudseid turuhindu. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus tagatakse muutuvates majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava koostamise käigus. Iga-aastase tegevuskava kujundamisel tagatakse seega veelgi tegevuste täpsem sihistatus, sealhulgas hinnatakse, kas tegevused ja lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuse saavutamiseks. Hinnatakse, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas võimekus tegevustele järgnevate püsikulude rahastamiseks. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist tarbijahinnaindeksi alusel). Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna EIS on riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohane hankija ja omab pikaaegset kogemust riigihangete tegemisel. Elluviijal puudub vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS-i puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud sihtasutusega. 4. Elluviija suutlikkus tegevusi ellu viia Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks EIS, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Muul juhul hinnatakse, kas tegevuste tegijal on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikust tagades. 5. Tegevuste kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos „Eesti 2035“-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks on selgitatud panustamist horisontaalsete põhimõtete näitajatesse seletuskirja punktis 7. Tegevuste rakendamisel hinnatakse, kuidas võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse ning nendega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. Rakendusasutus kontrollib elluviija poolt talle kinnitamiseks esitatud tegevuskava vastavust seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega ning tegevuste mittevastavusel tuleb tegevuskava muuta. Selleks, et tagada programmi otsene ja selge panustamine turismistrateegia strateegiliste sihtide saavutamisse, näidatakse tegevuskavas seoseid turismistrateegia rakendusplaaniga. Lisaks on oluline, et elluviija toob tegevuskavas välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning hindab nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks. Regionaalse puutumusega tegevuste all peetakse silmas tegevusi, mis aitavad kaasa Eesti piirkondades turismitoodete jätkusuutlikkusele, turisminõudluse suurenemisele ja külastajate positiivse külastuselamuse kujunemisele. Vastavust hinnatakse lähtuvalt sellest, kas tegevus panustab turismistrateegia mõõdiku sihttaseme täitmisse – aastaks 2025 moodustavad sise- ja välisturistide ööbimised väljaspool Tallinna vähemalt 58% kogu Eesti ööbimistest. Elluviija jälgib turismistatistika, programmi väljund- ja tulemusnäitajate jagunemist maakondade lõikes. Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse põhimõtetega ja toob välja tegevused, millega nende põhimõtete hoidmisse panustatakse. Tegevustes pööratakse tähelepanu alaesindatud rühmade võimalusel suuremale kaasamisele. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete suunas ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Elluviija lähtub ESG teenuste mõjukohtade põhimõttest ja aitab kaasa keskkonnamõju vähendamisele ning soodustab oma teenustega Euroopa Liidu keskkonnaeesmärkide saavutamist. Elluviija rakendab kestlikkuse ja vastutustundlikkuse kriteeriume tarneahelas, rakendab sisse ostetud toodete ja teenuste puhul kestlikke ja vastutustundlikke riigihankeid ning järgib Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume neis toote ja teenuse kategooriatest, kus need on kehtestatud. Elluviija juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus vastab struktuurifondide rahastamise nõuetele ja kinnitatud korraldusasutuse poolt. Programmi elluviimisel tuleb elluviijal järgida riigihangete seadust; tagada programmi elluviimiseks vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse olemasolu; tagada programmi kulu- ja maksedokumentide eristatus muudest kulu- ja maksedokumentidest; säilitada programmi teostamise dokumendid, tagada programmi elluviimise käigus seotud vara säilimine ja sihtotstarbeline kasutamine vähemalt 5 aasta jooksul programmi abikõlblikkuse perioodi lõppemisest; võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja kontrolli; osutada igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks ning esitada asjakohased dokumendid; maksta tagasinõutav toetus rakendusasutuse poolt märgitud summas ja tähtajaks tagasi ning täita teisi ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi. Elluviija lisab tegevustes osalenud ettevõtjate andmed Sündmuste Infosüsteemi (SIS) ning täiendab neid vähemalt kaks korda aastas. Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava muutmiseks, sh õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ärajätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida programmi tegevuskavasse tehtavate ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses veendumiseks. Punkt 14. Aruandlus Toetusskeemi elluviija on kohustatud koostama vahearuande sagedusega üks kord aastas ning esitama selle rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks. Lõpparuanne esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruandeid ettenähtud vormil ja tähtaegadel. Punkt 15. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise alused ja kord Kui ilmneb, et toetust on kasutatud abikõlbmatute kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse elluviijalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõudmiseks. Näiteks võib toetuse tagasi nõuda, kui seda ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel või kui ilmneb, et programmi eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või programmi tegevuste tähtaegu ei ole järgitud. Punkt 16. Vaide esitamine ja menetlemine Käskkirja punkti 14 kohaselt esitatakse vaie rakendusüksuse toimingu või otsuse peale rakendusasutusele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva määrusega (EL) 2021/1058. 4. Käskkirja kooskõla valikukriteeriumitega Kõigi käskkirja alusel rahastatavate tegevuste puhul lähtutakse seirekomisjoni poolt kinnitatud valikukriteeriumidest, mis on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 2, mis selgitab eelnõu punkti 12. 5. Käskkirja mõjud Toetusskeem juhindub rakenduskavast, TAIE-st ning turismistrateegiast 2022–2025. „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ raames aitab sekkumine kaasa eelkõige turismivaldkonna ettevõtluskeskkonna arendamisele: tõstetakse turismisektoris tegutsejate ettevõtlusteadlikkust ja suurendatakse turismiettevõtjate võimekust oma toodangut eksportida. Lisaks aitab toetusskeem kaasa turismivaldkonna ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamisele, et panustada senisest enam efektiivsemale ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele. Toetusskeem aitab kaasa suurema lisandväärtuse ja sellest tulenevalt kõrgemate sissetulekute ja heaolu taseme saavutamisele kõikjal Eestis. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena kasvab sise- ja välisturistide ööbimiste arv Eestis, välisturistide Eestis viibimise kestus, väliskülastajate keskmised kulutused reisi kohta ning turismiettevõtete lisandväärtus töötaja kohta. Kasvab külastajate rahulolu ühendustega ja turismiinfo kättesaadavusega. Turismitoodete ja sihtkohtade arendamise eesmärk on, et Eestisse tuleks teadlikumad väliskülastajad, kes viibivad Eestis kauem ning tarbivad mitmekesisemalt. Tegevused aitavad kaasa turismisektori digi- ja rohe- ja innovatsioonipöörde elluviimisele ning koostöö, külalislahkuse ja andmepõhisuse kasvatamisele. Turundustegevustes on fookuses teadlik külastaja, kes huvitub Eestist rohkem kui vaid üheks reisiks, soovib jääda kauemaks ning on valmis mitmekesisemalt teenuseid tarbima ja rohkem kulutama. Turundustegevustega mõjutatakse pakkuma ja tarbima turismiteenuseid, mis arvestavad läbivate põhimõtetega nagu turvaline sihtkoht, kestlik mõtlemine, vastutustundlik ühiskond ja kogukonna kaasatus. Külastajateekonna arendamise tegevuste eesmärgiks on ligipääsetav ja terviklik külastajateekond Eesti sihtkohtade vahel: reis toimib minimaalse ooteajaga kõigis etappides, hõlbus on leida infot turismiteenuste ja kohapealse transpordi kohta ning ka külastajale sobilikult eri transpordiliike ühendades Eestit mitmekülgselt avastada. 6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu sätestab toetusskeemi seose erieesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ teiste meetmete ja meetme tegevuste, erieesmärgi 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ ning valdkondlike arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele või millesse tegevused panustavad. Toetusskeem aitab kaasa sama sekkumise teise tegevuse „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamine“ eesmärkide saavutamisele, pakkudes toetatud sündmustele lisa arendus- ja turundustuge. Tegevused toetavad rahvusvaheliste sündmuste korraldamise kvaliteeti, tagavad kultuurisündmuste kohta asjakohase teabe kättesaadavuse. Seos sama erieesmärgi "VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu” meetme “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumistega on järgmine: 1) ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) - sekkumise tegevused toetavad turismisektori ettevõtete rahvusvahelistumist ja ekspordivõimekust. 2) ettevõtlusteadlikkus, sh juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus - sekkumise tegevused toetavad turismivaldkonna ettevõtete juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse rakendamist. Tegevused aitavad kaasa Eesti kuvandi loomisele ja üldise tuntuse suurenemisele. Toetusskeemi raames tehakse erinevaid teavitus- ja turundustegevusi Eesti kui reisisihi tuntuse tõstmiseks. Eesti kui turismisihtkoha kuvandi loomisel ja tuntuse suurendamisel tehakse koostööd Eesti kui investeerimis-, õppimis-, ja töötamissihtkoha tutvustavate organisatsioonide ja asutustega. 3) starditoetus – turismivaldkonna ettevõtted, kes saavad starditoetust, saavad oma tegevusi võimestada käskkirja raames pakutavate arendus- ja turundustegevuste abil. Seos sama erieesmärgi "VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu” teiste meetmetega on järgmine: 1) ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine – tegevuste raames toetatakse maakondlikke arenduskeskusi nõustamisteenuse pakkumisel, pakkudes turismivaldkonna ettevõtjatele valdkonnaspetsiifilist nõustamisteenust. Lisaks pakub meede ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajalikku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sh suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Meede täiendab sekkumist, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks. 2) regionaalareng - sekkumise tegevused on seotud konkurentsivõimeliste turismisihtkohtade väljaarendamisega. Koostöövõrgustike eesmärgiks on tugevdada koostööd ja ühistegevusi piirkondlike sihtkohtade arendajate ning ettevõtjate vahel ja suurendada turismitoodete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sekkumise turundustegevused suurendavad sihtkohtade ja piirkondlike atraktsioonide nõudlust välisturgudel. Piirkondlike turismitoodete arendus tugineb Eesti turismi turunduskontseptsioonile. 3) loomemajanduse arendamine – sekkumise tegevused toetavad koostöövõrgustike loomist kultuuri-, loomemajanduse ja turismisektori ettevõtjate ühendamiseks ning tootepakkumise väljaarendamist. Sekkumisel on puutumus „Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–2035“. Arengukava tegevustest on turismi seisukohalt oluline rahvusvaheliste ühenduste loomine. Välisturistide arvu mõjutavad piisava sageduse ja sobilike väljumisaegadega lennuühendused, uute otselendude avamine toob kaasa turistide arvu hüppelise kasvu vastavalt sihtturult. Sekkumine aitab kaasa „Eesti regionaalse arengu tegevuskava“ eesmärkide saavutamisele. Turismi arendamine piirkondlikul tasandil panustab lisaks turismialastele eesmärkidele ka regionaalarengu eesmärkide saavutamisse. Sekkumisel on seos „Haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035”, mis seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Sekkumine täiendab elukestva õppe strateegiat, suurendades turismivaldkonna ettevõtjate ja sihtkohaarendusorganisatsioonide töötajate teadmisi ja oskusi. Toetusskeemil on puutumus „Kultuuri arengukavaga 2021–2030“, mis sätestab, et kultuur ja loovus aitavad toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut, sh edendada säästvat turismi. Turismisektori teenused mõjutavad omakorda kultuuriteenuste pakkumise võimekust, tekitades lisanõudlust kultuuriteenustele. Kultuurieksport on seotud loomemajanduse ning kultuuriturismi arenguga, millest tulenevalt on olulisel kohal innovatsioon ja kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamine, mis aitavad eesti kultuuri (sh kultuuripärandit) nähtavaks ja kättesaadavaks teha. Kohalike kogukondade sissetuleku ja elujõulisuse toetamiseks on vajalik kohaliku eripära ja kultuuripärandi senisest suurem turundamine, sh koostöös turismiarendusega. Ühisosa on säästva kultuuriturismi arendamine ning kultuurisündmuste sotsiaalseid, majanduslike, keskkonnaalaste jm mõjude hindamine. Pööratakse erilist tähelepanu Eesti tugevuste jagamisele maailmaga, toetudes Eesti saavutustele digi-, kultuuri-, spordi- ja teistes valdkondades, tagades samal ajal Eesti külaliste positiivse kogemuse ja turismi tasakaalustatud mõju kohalikule kultuurile ja keskkonnale. Sekkumise seos „Eesti Keskkonnastrateegiaga aastani 2030“ on kahepoolne. Ühest küljest on turism loodusressursside kasutaja ja turismimajandus võib vääral kasutamisel omada keskkonnale negatiivset mõju. Teisalt on puhas keskkond ja looduslikud vaatamisväärsused üks olulisi reisimotivaatoreid ehk turismimajanduse huvides on nende säilitamine. 7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele teemadele Turismisektori elavdamise ja taaskäivitamise toetamise tegevuste mõju horisontaalsetele teemadele on valdavalt toetav. Tegevustega panustatakse „Eesti 2035“ näitajatesse "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", "Ligipääsetavuse näitaja”, „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ ja „Tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest" kaudselt ning need avaldavad horisontaalsete teemade eesmärkidele toetavat mõju. Läbiv teema Mõju Tasakaalustatud regionaalne areng Toetav mõju. Sekkumise tegevused on suunatud kõikide Eesti piirkondade ja Eesti kui terviku arengule. Planeeritavate tegevustega tahetakse paremini esile tuua eri piirkondade turismivõimalusi ja suurendada piirkondade turismimajanduse potentsiaali. Tegevuste tulemusel luuakse eeldus, et välisturistidel tekib suurem huvi ka väljaspool Tallinna asuvate sihtkohtade vastu. Lõppeval struktuurivahendite perioodil 2014-2020 turismiosakonna omategevustes osalenud turismiettevõtetest ligikaudu 81% paiknevad väljaspool Tallinna ning 72% väljaspool Tallinna ja Harjumaad. 2025. aasta eesmärgiks on, et sise- ja välisturistide ööbimised väljaspool Tallinna moodustavad vähemalt 58% kogu Eesti ööbimistest, 2022. aastal oli sise- ja välisturistide ööbimised väljaspool Tallinna 56% kogu Eesti ööbimistest. Sihtkohtade arendamise ja tervikliku klienditeekonna arendamise tegevused on otseselt suunatud Eesti turismisihtkohade tasakaalustatud ja kestlikule arendamisele. Tegevuste üks eesmärk on kujundada ümber piirkondliku turismi toetamise süsteem ning luua tugevad ja multifunktsionaalsed piirkondlikud turismiarendusorganisatsioonid. Turundustegevuste elluviimisse on kaasatud Eesti erinevate piirkondade turismijuhtimisorganisatsioonid. Turundustegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondlike eripäradega. Turismiinfosüsteem kajastab kõikide Eesti piirkondade turismivõimalusi ja turismiinfot. Visitestonia.com andmebaasis on 5160 unikaalset ettevõtet, millest 82% paiknevad väljaspool  Tallinna, sh 149 ettevõttel on turismiobjekte ja pakutavaid teenuseid nii väljaspool Tallinna kui ka Tallinnas. Keskkond ja kliima Toetav mõju. Turismitoodete ja sihtkohtade arendamise tegevused on suunatud turismisektoris kestliku turismi põhimõtete tutvustamisele ning vastava teadlikkuse tõstmisele. Üks ärimudelite uuendamise valdkond on turismisektoris ressursside efektiivne kasutamine. Teadlikkuse suurendamise kaudu panustatakse uute ressursisäästlike ärimudelite rakendamisse. Plaanis on korraldada temaatilised seminarid ja koolitused rohelise innovatsiooni teemal, samuti panustada ressursitõhusate lahenduste loomisesse, mis abistavad turismisektorit kulude kokkuhoius. Tegevuste elluviimisega ei kaasne negatiivset mõju elurikkusele ega jäätmete tekkele. Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed Toetav mõju. Turismiteenuste kättesaadavuse võimalused, ligipääsetavus tagamine kõigile elanikkonna gruppidele, sh erivajadustega reisijatele, on oluline eesmärk ja läbiv põhimõte turismiarendustegevustes. Turismitoodete arenduse juhtimise üheks tegevussuunaks on turismiettevõtjate ja atraktsioonide haldajate teadlikkuse tõstmine ligipääsetavusega seotud põhimõtetest. Informatsioon turismivaldkonna teenuste kohta on avaldatud www.puhkaeestis.ee lehel, mis vastab avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ministri määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sealhulgas vastavus standardile EVS-EN 301 549). Tegevused panustavad soolise võrdõiguslikkuse edendamisse, vältides turundus- ja teavitustegevustes soostereotüüpseid sõnumeid ja kuvandeid. Võrdse kohtlemise tagamiseks jälgitakse, et turundustegevustes välditaks eelarvamuslikku suhtumist vähemusrühmade suhtes. Tegevustes osalemiseks on asjakohasel juhul tagatud ligipääsetavus liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega, samuti muu eri- või eristuva vajadusega inimestele. Tegevuste planeerimisse ja elluviimisse kaastakse valdkondlike turismiorganisatsioonide ja ettevõtjate esindajad. Plaanis on korraldada temaatilised seminarid ligipääsetavuse üldiste põhimõtete tutvustamiseks. Koostöös teenusepakkujate ja sihtkohaarendusorganisatsioonidega töötatakse välja ligipääsetavad turismimarsruudid, mida tutvustatakse  Visitestonia.com lehel ning kasutatakse Eesti kui ligipääsetava turismisihtkoha turundamisel. Eelnõu vastavust põhiõiguste hartale, puuetega inimeste konventsioonile ja põhiseadusele on analüüsitud seletuskirja lisas 2. DNSH ja kliimakindlus DNSH on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Toetatav tegevus ei hõlma taristut, mis vastab kliimakindluse tehniliste suuniste selgitusele: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03). 8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele lisaks riiklikule kaasfinantseeringule olulisi uusi lisakulusid, st ei ole vaja palgata olulises mahus täiendavat tööjõudu või teha investeeringuid seadmetesse ja vahenditesse. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja oskustes. Eelarve proportsioonid tulenevad turismistrateegias määratletud prioriteetidest ja EISi varasematest kulutustest ja prognoosidest. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulutuste tegemisel. 9. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile (kompetentsikeskus), perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kui rakendusüksusele. Kooskõlastamisel esitatud muudatusettepanekute vastused on lisas 3 märkustega arvestamise tabel.  18.05.2023 Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja taaskäivitamiseks toetuse andmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkiri on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. Käskkirjaga kehtestatakse toetuse andmise tingimused Eesti turismivaldkonna teadmiste ja oskuste arendamiseks (edaspidi toetusskeem). Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava) raames läbi viidud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud sekkumine põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste elluviimisel lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele 2021−2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Toetatavad tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.06.2021 määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbijakaitse osakonna turisminõunik Ede Teinbas (e-post: [email protected], telefon 715 3407) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) turismiosakonna nõunik Maris Eenmaa (e-post: [email protected], telefon 507 9774). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected], telefon 639 7652) ja õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected], telefon 631 3609). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punkt 1. Reguleerimisala Käskkiri on seotud rakenduskava poliitikaeesmärgiga 1 “Nutikam Eesti” ning sellega reguleeritakse erieesmärgi 3 „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning väikese ja VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.16 “Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Rakenduskavas on toodud välja vajadus kasvatada VKE-de tootlikkust loomemajanduses ja turismis, tõsta VKE-de konkurentsivõimet ja tootlikkust, arvestades piirkondlike erinevustega. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, aitavad kaasa Riigikogu poolt 12. mail 2021 vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", "Ligipääsetavuse näitaja”, „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ ja „Tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest“. Toetatavate tegevustega panustatakse nimetatud näitajate täitmisse kaudselt. Ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 2). Toetus panustab tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ ettevõtluskeskkonna programmi meetmesse nr 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“. Toetus panustab programmi tegevusse 1.2 „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ ja selle tulemuslikkust hinnatakse mõõdikuga „Turismiteenuste eksport“. Toetatav tegevus aitab kaasa Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 ja Eesti turismistrateegia 2022–2025 eesmärkide täitmisele. Sekkumise tegevused aitavad kaasa Eesti majanduse tugevuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule, pakkudes ettevõtetele ja turismisihtkohtadele uusi arenguvõimalusi, tõstes turismisektori uuendusmeelsust ja teadmistepõhisust, toetades uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõttu, koostööd teadus-arendustegevuse valdkonnaga ja innovatsiooni. Toetuse oluline komponent on turismimajanduse kestlikkuse ja vastutustundlikkuse arendamine, paindliku ja uuendusmeelse turismiettevõtluse toetamine, mis on vastutustundlik nii looduse, kogukondade kui sektori töötajate suhtes. Toetus aitab kaasa kohalikele ressurssidele, nt loodus, kultuuriväärtused, külalislahkus, lisandväärtuse andmisele, kus arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal- majanduslike mõjudega. Sekkumine ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist, kuna toetab ka kestlikkust ja rohepööret. Seega täiendavaid leevendusmeetmeid ei ole vaja kehtestada. Punkt 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse tegevused lähtuvad riigiaruande lisa D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustest, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisest ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisest. Toetatav tegevus keskendub ettevõtluse edendamisele turismiettevõtete ja nende partnerite teadmusmahukuse kasvatamisele, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja turismiteenuste ekspordi kasvatamisele. Eesti turismisektori VKEdes on puudu uuendusmeelsust ja teadmistepõhisust ning see takistab lisandväärtuse kasvu. Turismisektori ettevõtjad jäävad digiteenuste kasutamisel ja rakendamisel maha teistest sektoritest. VKEdel puuduvad teadmised digitaliseerimise juhtimise kohta ja nende digipädevus on madal. VKEde tootlikkus ja positsioon ülemaailmsetes väärtusahelates, sh loomemajanduses ja turismis, on madal. Eesti turismisektori VKEde seas on probleemiks ka vähene ekspordisuutlikkus. Enamikul neist on piiratud ressursid ekspordi strateegiliseks arendamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks. Oluline on pakkuda strateegilist ja ennetavat tuge rahvusvahelistele turgudele sisenevatele ettevõtetele. Vaja on pakkuda VKEdele ja nende koostööpartneritele uusi teadmisi ja oskusi, kuid arendada ka turismi ökosüsteemi, mis soodustab paindlikku ettevõtlust ning pakub asjakohaseid ja kättesaadavaid teenuseid. Tegeleda tuleb uute töömeetodite ja tehnoloogiate kasutuselevõtuga ja, pidades eelkõige silmas kolmikpööret. Tegeleda tuleb ka turismisektori VKEde konkurentsivõime ja tootlikkuse piirkondlike erinevustega väljaspool arenenumat pealinnapiirkonda. Kavandatud teenused annavad VKEdele ja nende koostööpartneritele konkurentsivõimelised pädevused. Toetuse andmisel lähtutakse „Eesti turismistrateegiast 2022–2025”, mille eesmärk on kasvatada Eesti turismisektori, millest 98 % on VKEd, elujõulisust ja kohanemisvõimet. Tegevusi viiakse ellu kolmes prioriteetses valdkonnas: 1) toote- ja sihtkohaarendus: Eesti turismiettevõtetes on kasutusele võetud tehnoloogiline innovatsioon, uued juhtimispraktikad ja uued ärimudelid, turismiettevõtete tööprotsessid on automatiseeritud. Turismisektor arvestab ringmajanduse põhimõtetega, on vastutustundlik, kestlik ja roheline ning pakub külastajale vaheldusrikast ja ehedat reisielamust kõikidel aastaaegadel. Ettevõtjad ja sihtkohad arvestavad ringmajanduse, elurikkuse ja kliimaeesmärkidega. Tegevuste elluviija on GSTC (Global Sustainable Tourism Council) poolt akrediteeritud kestlikku turismi arendava organisatsiooni Green Destinations (GD) ametlik partner; 2) nõudluse suurendamine: Eesti turismiettevõtjate käive ja turismiteenuste eksport on kasvanud; 3) külastajateekonna arendamine: Eesti on hästi ühendatud peamiste sihtturgudega ning turismiettevõtjate pakutavad turismitooted ja -teenused on digitaliseeritud, ja kõigile mugavalt ligipääsetavad kõikides Eesti piirkondades. Punkt 3. Toetatavad tegevused Reisipiirangute ja nõudluse suure languse tõttu vähenes Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) baromeetri andmetel rahvusvaheline turism 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga maailmas keskmiselt 73%, Eestis langesid välisturistide ööbimised ligi 70%. Viimati oli välisturismi maht Eestis nii madal aastatel 1999 ja 2000, kui Eesti polnud veel liitunud Euroopa Liiduga ning oli reisisihtkohana avastamata maa nii Euroopas kui ka kaugemal. Turism (toitlustus, majutus ja reisikorraldus) moodustab ca 5% majandusest, 25 000 töötajat ehk ca 5% ettevõtetes hõivatutest, 4000 ettevõtet ehk 4% kõigist Eesti ettevõtetest. Maailma kontekstis on Eesti tuntus nii üldiselt kui ka reisisihtkohana täna madal. Eesti on kaugemates Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides, mille elanikud teevad valdava osa Euroopa riikidesse tehtavatest välisreisidest, reisisihina väga vähe tuntud. Kaugemates riikides Eestisse reisimist pakkuvate reisikorraldajate tagasiside põhjal saab väita, et Eestisse reiside müümist suuremas mahus takistab elanikkonna madal teadlikkus Eestist kui reisisihist. Seega järjekindel panustamine riigi üldise tuntuse ja maine parendamiseks läbi turundustegevuste on vajalik. 98 % Eesti turismiettevõtjatest on VKE-d ja ka neid koondavad piirkondlikud ja valdkondlikud ühendused on väikesed ja välisturgudel vähese võimekusega. Turismiturunduse nähtavuse tagamiseks on olulised turismiettevõtjate ja -sihtkohtade info ja ressursside koondamine ning ühisturunduse abil suurema nähtavuse ja seeläbi ka ekspordivõimekuse tagamine. Turisminõudluse taastumine kriisieelsele tasemele võtab McKinsey prognooside järgi aega neli kuni seitse aastat. Samas on turismisektor Eestile oluline majandusvaldkond, mille osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli kriisi eel ligi 8%. Turismil on suur majanduslik mõju ka teistele sektoritele, see kujundab Eesti kuvandit välismaal ja aitab hoida transpordiühendusi teiste riikidega, tasakaalustab regionaalset arengut ja pakub töökohti, mis on paljudele esimeseks võimaluseks tööturul alustada. Toetus jaguneb kolme põhilise tegevuse vahel. Punkt 3.1.1 sätestab tegevusena uuenduslike turismiettevõtjate, -toodete ja -sihtkohtade arendamise tegevused. Tegevused on suunatud Eesti turismile kõige iseloomulikumate põhiteemade, milleks on kultuuri-, toidu-, loodus- ja äriturism, koostöövõrgustike ja turismitoodete arendamisele. Lisaks on planeeritud ka tegevused teiste teemavaldkondade, näiteks mereturismi, terviseturismi, perepuhkuse, aktiivse puhkuse jt arendamiseks. Turismitoodete arendamiseks korraldatakse mentorlust, arenguprogramme, meistriklasse, praktilisi koolitusi, õppereise, seminare jms. Panustatakse sektorisisese ja sektoritevahelise koostöö tugevdamisse erialaliitude ja partnerorganisatsioonidega nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Tegevuste tulemuseks on ettevõtjate konkurentsivõime ja lisandväärtuse kasv. Sihtkohtade, ettevõtjate klastrite ja võrgustike arendamise tegevused hõlmavad külalislahkuse arenguprogrammi tegevusi koostöös sihtkohtadega kui väärtusahelapõhiste koostöömudelitega, turismi külastuskoormuse hajutamise tegevusi ning tervikliku klienditeekonna arendamist. Teadmiste ja oskuste arendamise tegevussuundadeks on rahvusvahelise oskusteabe Eestisse toomine ja levitamine uuenduslike tehnoloogiate juurutamiseks, samuti Eestis pakutavate turismitoodete välisturuvõimekuse hindamine ning kompetentside kasvatamine turismisektoris. Teadmiste ja oskuste arendamise tegevused loovad eelduse kvaliteetsete turismitoodete ja -teenuste pakkumisele. Koolitused on vajalikud, et suurendada ettevõtjate võimekust teenida kõrgemat tulu ja olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad tänu efektiivsemalt planeeritud turismiteenuste pakkumisele. Oluliseks tegevussuunaks on sihtkohtade ja ettevõtete arendustegevuste planeerimiseks vajalike ja asjakohaste turismiandmete ja turuinfo koondamine ja analüüsimine ning analüüsitulemuste avaldamine online-kanalites ning turismisektori reaalajalise majanduse rakendamise tegevused. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada ja turundada tooteid ja teenuseid. Innovatsiooni-, rohe- ja digipöörde tegevuste tulemusena kasvavad turismiettevõtjate teadmised ja oskused rohe- ja digipöördest, turismitoodete- ja teenuste automatiseerimisest, digitaliseerimisest, (ring)disainist, innovatsioonist ning ärimudelite kaasajastamise võimalustest. Teadmiste, teadlikkuse ja vastutustundliku ettevõtluse kasvatamiseks soodustatakse koostööd, kommunikatsiooni ja kogemuste vahetamist nii Eestis kui välisriikides, sektori sees ja sektorite vahel. Kolmikpöörde valdkonna oskuste kasvatamiseks viiakse läbi mentorlust, meistriklasse, praktilisi koolitusi, õppereise ja seminare, tunnustatakse ettevõtjaid jms. Punkt 3.1.2. sätestab, et toetusskeemi raames viiakse ellu turisminõudluse suurendamise ja turismiettevõtjate ekspordivõimekuse tegevused olemasolevatel ning uutel sihtturgudel. Nutikas andmepõhine turundus on andmetel põhinev ja eristuv, kiire ja paindlik ning hõlmab huvipõhise reisimise võimaluste tutvustamist digikanalites. Turundustegevused on suunatud peamiselt turismiteenuseid eksportivatele ettevõtjatele. Tegevuste eesmärk on kasvatada nõudlust Eesti turismitoodete järele sihtturgudel ning suurendada sihtturgude tarbijate ja reisikorraldajate teadlikkust Eesti turismivõimalustest. Turisminõudluse suurendamise tegevused aitavad otseselt kaasa välisturgude külastajate arvu suurenemisele. Tegevused mõjutavad Eesti turismi hooajalisust ning turismiteenuste ekspordi kasvu. Tegevuste elluviimisel eelistatakse suurema ekspordipotentsiaali ja lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkujaid (näiteks äriturism). Tegevuste eesmärgiks on suurendada Eesti nähtavust kvaliteetsetes rahvusvahelistes meediaväljaannetes, ennekõike reisimeedias ning seeläbi levitada positiivseid sõnumeid Eesti turismis aktuaalsetest teemadest, mis motiveerivad Eestit külastama. Turismiturunduse tegevused on suunatud Eesti lähiriikidele ja Euroopa mõjukamatele turgudele ning sihtturgudele, kust on kõige mugavam Eestisse pääseda – maismaad mööda, otselennu sihtkohad, laevaühendusega sihtkohad. Kaugturgudel (USA, Jaapan, Hiina jt) jätkatakse tegevusi eesmärgiga mitte kaotada varasemate aastate turundustegevusega saavutatud positsiooni. Kaugturgudel tehakse võimalikult palju koostööd naaberriikidega. Siseturismi võimaluste turundamine aitab kaasa turismi hooajalisuse vähendamisele ja toetab turismi kasvu regionaalselt, väljaspool pealinna. Eesmärkide täitmiseks korraldatakse Eesti turismiettevõtjate teenuseid tutvustavaid esitlusi, kontaktüritusi, tootetutvustusreise Eesti erinevatesse turismipiirkondadesse, osaletakse rahvusvahelisel turismimessidel ja -missioonidel, arendatakse sihtturgudel e-õppe keskkonnad, et suurendada teadlikkust Eestist kui reisisihist ja pakutavatest turismiteenustest. Äriturismi kõige olulisemad tegevussuunad on Eesti kui konverentside ja korporatiivürituste sihtriigi kommunikatsiooni ning turundustegevuste korraldamine ning arendustegevused äriturismi sektori ettevõtjate teenuste kvaliteedi tõstmiseks. Tegevuste tulemuseks on Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside arvu kasv ja korporatiivürituste turuosa suurenemine. Tegevuste fookuses on ka distantstöötajad, diginomaadid ja e-residendid kui potentsiaalsed distantstöötajad. Sündmuste turundustegevuste eesmärgiks on suurendada Visit Estonia väljapaistvust Eestis toimuvatel rahvusvahelise huviga suursündmustel, et jõuda muu hulgas teleülekannete ja kajastustega sadade miljonite inimesteni üle maailma. Tehakse koostööd rahvusvaheliselt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste ning konverentside korraldajatega, et meelitada väliskülastajaid Eestit külastama. Turismiturunduses keskendutakse peamiselt põhiteemadele - loodus, kultuur, toit, kuid teemadeks on ka linnapuhkus, perepuhkus, heaolu- ja tervisepuhkus. Rõhutatakse teemasid, mis on reisihuvilistele olulised, nagu näiteks turvaline sihtkoht, kestlik mõtlemine, vastutustundlik ühiskond ja kogukonna kaasatus. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, nt seminaride, koolituste ning kasvu- ja arenguprogrammide kaudu. Punkt 3.1.3. sätestab, et toetusskeemi raames viiakse ellu turismiettevõtjate ja –sihtkohtade külastajateekonna arendamise tegevused. Tegevussuuna eesmärgiks on tagada turismiinfo kiire ja mugav kättesaadavus külastajatele kogu külastajateekonna ulatuses ning teenuste ligipääsetavuse tagamine nii füüsilises keskkonnas kui ka digitaalselt, sh eri ja eristuvate vajadustega inimestele. Olulisemateks tegevusteks on turismiinfosüsteemi Visit Estonia (puhkaeestis.ee/visitestonia.com) arendamine ja kvaliteedi tagamine, Visit Estonia veebilehele inspireeriva sisu loomine ja turismiinfo levitamine erinevates kanalites, transpordiinfo ja turismiteenuste broneerimise ja makselahenduste ning diginähtavuse parandamine erinevates kanalites. Täpsem tegevuskava ning konkreetsed alamtegevused ülal nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas, mis koostatakse „Turismistrateegia 2022–2025“ ning teiste turismiarengut suunavate tegevuskavade alusel. Samuti arvestatakse tegevuste planeerimisel turuolukorda ning lähtutakse turismiettevõtjate vajadustest. Nõuded tegevuskavale on toodud seletuskirja punktis 12. Punkt 4. Tulemused Punkt 4 määratleb toetusskeemi näitajad. Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajad. Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ raames ette tulemusnäitaja, millesse käesoleva sekkumise 21.1.3.16 “Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” tegevused panustavad. Sekkumise tulemusel on aastaks 2029 toetatud ehk mitterahalist toetust saanud 1000 ettevõtjat. 2024. a vahe-eesmärk on saavutada ca 10% 2029 sihttasemest. Prognoosi aluseks on 2014– 2020 perioodi Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi tulemused, mille eelarve oli 36,9 miljonit ja eeldatav saavutustase perioodi lõpuks 200. Uuel perioodil (EL eelarve kokku 33,2 miljonit) on tegevuste spekter laiem ning lisaks arendus- ja turundustegevustes osalevatele ettevõtjatele arvestatakse väljundnäitajasse ka Visit Estonia teenust saavaid ettevõtjaid. Seega on prognoositav mitterahaliselt toetatud unikaalsete ettevõtjate arv 1000. Paljud ettevõtjad osalevad turundustegevustes korduvalt (rohkem kui 3 korda). Loetakse ettevõtjaid Äriseadustiku tähenduses. Saavutustaset raporteeritakse ja ettevõtja loetakse abi saanuks pärast tegevuses osalemist. Lisaks ettevõtjatele osalevad asjakohastel juhtudel tegevustes ka turismiettevõtjaid koondavad sihtkohaarendusorganisatsioonid ja klastrid, ja koostöövõrgustikud, turismi erialaliidud, partnerorganisatsioonid, turismierialasid õpetavad koolid ning muud turismivaldkonnaga seotud organisatsioonid ja huvirühmad. Mitteettevõtjatest kasusaajate arvule numbrilist eesmärki seatud ei ole. Tulemusnäitajaks aastaks 2029 on seatud 600 väike- ja keskmise suurusega ettevõtjat, mille lisandväärtus töötaja kohta on suurem. Antud mõõdik kirjeldab kõige paremini sekkumiste tulemust ehk kui paljude ettevõtjate lisandväärtus töötaja kohta on sekkumiste tulemusel kasvanud. Sihttaseme arvestus lähtub perioodi 2014–2020 rakendamise kogemusest ning kavandatud uutest ja muudetud sekkumistest. Võttes aluseks EIS Ettevõtluskeskuse (2019 vs 2018) kliendiportfelli, prognoositakse, et ca 60% mitterahalise abi saajatest vastab lisandväärtuse kasvu tingimustele (2% kasvu aasta pärast teenuses osalemist) (1000x0,6=600). Tulemusnäitaja täitmist analüüsib rakendusüksus, lisades sellekohased andmed vähemalt kaks korda aastas Sündmuste Infosüsteemi (SIS). Väljund- ja tulemusnäitajate detailne sisu ning raporteerimise reeglid on ära kirjeldatud Rahandusministeeriumi koostatud „Perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas“. Punkt 5. Rakendusüksus ja rakendusasutus Toetusskeemi rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). Punkt 6. Elluviija Toetusskeemi elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). Elluviija ja rakendusüksuse ülesannete täitmine on sihtasutuses lahutatud struktuuriüksuste tasandil. EIS on riigi sihtasutus, mille põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3 kohaselt on EISi eesmärgiks ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamine. EIS oli käesoleva käskkirjaga kinnitatule eelnenud samasisuliste tegevuste elluviija ka struktuurivahendite rahastusperioodil 2014–2020, mis tagab tegevuste jätkuvuse, jätkusuutlikkuse ja pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks vajaliku kompetentsi. Sihtasutuse turismiosakond (endise nimega turismiarenduskeskus) omab pikaajalist kogemust ja kompetentsi turismiarendus- ja -turundustegevustes. Turismiosakond toimib kogu Eestit katva sihtkohaarendusorganisatsioonina (DMO), mis on sihtkoha strateegiliseks juhtimiseks, arendamiseks ja turundamiseks loodud organisatsioon, mis koostöös teiste turismisektori osapooltega planeerib, koordineerib ja viib ellu sihtkoha arendus- ja turundustegevusi ning panustab toetava keskkonna loomisse. Seetõttu on EIS valitud ka sel programmiperioodil tegevuste elluviijaks. Käskkirja elluviimisega seotud riskid on hinnatud eelnõu seletuskirja lisas 1. Punkt 7. Sihtrühm ja kasusaajad 7.1. Tegevuste sihtrühmad on: 7.1.1. turismiettevõtjad (eelkõige turismivaldkonna VKEd); 7.1.2. turismiettevõtjaid koondavad sihtkohaarendusorganisatsioonid, klastrid ja sihtkohtade koostöövõrgustikud; 7.1.3. turismiettevõtjaid koondavad erialaliidud, partnerorganisatsioonid; 7.1.4. turismivaldkonna VKEdele teenuseid pakkuvad turismi vedajad ja väravad; 7.1.5. turismivaldkonna VKEdega koostööd tegevad turismiatraktsioonide valdajad ja haldajad; 7.1.6. muud turismiettevõtlusega seotud organisatsioonid ja huvirühmad. Toetusskeemi peamise sihtrühma moodustavad eelkõige turismivaldkonna VKEd. Kuigi tegevuste peamine suunitlus on VKE-dele, siis tegevustes on asjakohastel juhtudel lubatud osaleda ka muudel juriidilistel isikutel, kelle olemasolu ja koostöö on turismivaldkonna VKEde jaoks vajalik, näiteks ettevõtjaid koondavad erialaliidud, partnerorganisatsioonid, klastrid, võrgustikud ja sihtkohaarendusorganisatsioonid, turismiarendusega tegelevad omavalitsuste esindajad, turismiharidust pakkuvad koolid ja koolitusfirmad, avaliku sektori hallata olevad atraktsioonid, turismi liikuvusvõimekuse tagamise seisukohalt olulised vedajad ja väravad. Toetatavates tegevustes on lubatud osaleda ka suurettevõtjate ja avaliku sektori esindajatel, kuna nende tegevustes osalemisest saavad kasu VKE-d. Oluline on Eesti turismisektori kui terviku arendamine, kus on oma roll nii ettevõtjatel kui nende teenusepakkumist toetavatel atraktsioonide haldajatel, sihtkohaarendusorganisatsioonidel, erialaliitudel ja turismihariduse pakkujatel. Kasusaajateks loetakse isikuid ja ettevõtjaid, kes tegevustes osalevad ja neist otsest kasu saavad. Ettevõtjatest osalejate puhul teostatakse iga tegevuse puhul riigiabi analüüs. Riigiabi määratakse näiteks koolitustel või õppereisidel osalevatele ettevõtjatele, kui nad saavad majandusliku eelise. Kui sellist eelist ei saada, siis ei loeta ettevõtjat riigiabi saajaks. Riigiabi määratlus sõltub nii tegevuste sisust kui vormist, näiteks võib koolitus olla mõnel juhul riigiabi ja teisel juhul mitte. Elluviija kogub ja töötleb tegevustes osalejate andmeid vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3. Punkt 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood algab tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2023. a ja tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. oktoobriks 2029. aastal. Toetatavate tegevuste hulgas on nii mahukaid arendusprojekte kui jooksvalt toimuvaid turismiarendus- ja turundustegevusi, seega on käskkirja tegevused ja eelarve jaotatud terve programmiperioodi peale. Punkt 9. Tegevuste eelarve Esitatud on rahastatavate tegevuste eelarve kooskõlas meetmete nimekirjaga. Käesoleva käskkirja tegevused EL eelarvega 33 165 000 eurot on meetmete nimekirjas tervikuna poliitikaeesmärgi 1 “Nutikam Eesti” erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning väikese ja VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.16 “Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” all. Ülejäänud „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” eelarvet (6 300 000 eurot) rakendatakse meetme määruse (Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord–Riigi Teataja) alusel läbi avatud taotlusvooru. Sekkumise 21.1.3.16 eelarve, sealhulgas sekkumise tegevuste ja toetuse eelarve allikate lõikes: Sekkumine Tegevus Tegevus Turismisektori Eesti Rahvusvaheliste elavdamine ja turismivaldkonna sündmuste ja  taaskäivitamise elavdamiseks ja konverentside toetamine taaskäivitamiseks toetuse andmise toetuse andmine tingimused ja kord Meetmete nimekirjas Käesoleva Määruse alusel kajastub ühe reana käskkirja alusel elluviidava tegevuse 21.1.3.16 elluviidava tegevuse eelarve (ei ole selle eelarve käskkirja osa) EL toetuse eelarve 39 465 000 33 165 000 6 300 000 EL toetuse osakaal 82,6 % 85,5 % 70 % Riiklik 5 637 857 5 637 857 0 kaasfinantseering Riikliku 11,8 % 14,5 % 0 kaasfinantseeringu osakaal Omafinantseering 2 700 000 0 2 700 000 Omafinantseeringu 5,6 % 0 30 % osakaal Kogumaksumus 47 802 857 38 802 857 9 000 000 Programmi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse rakendusasutusele kinnitamiseks iga-aastaselt jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol. Tegevuskava lähtub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30. märtsil 2022. aastal kinnitatud Turismistrateegia 2022–20251 prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse. Punkt 10. Riigiabi Kui kasusaajateks on ettevõtjad, siis tuleb analüüsida, kas tegemist on vähese tähtsusega abiga (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), mõistes. Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud VTA ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Juhul kui toetusskeemi raames kasusaajale antav abi ületab VTA piirmäära, võib vajadusel anda toetust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 18 alusel nõustamiseks antava abina, artikli 19 alusel messidel osalemiseks antava abina või artikli 31 alusel koolitusabina ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses sätestatut. Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kasusaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud hüvitamisviise, vaid riigiabi summa 1 https://www.mkm.ee/uudised/minister-kinnitas-turismi-arengusuunad-aastateks-2022-2025 määratakse üksnes otsesete kulude alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale jagades koolitusega seotud otsesed kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga. Punkt 11. Kulude abikõlblikkus Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid abikõlblikkuse perioodil. Kulu tasumisele ei ole ajalisi piiranguid seatud, kulude tasumise aeg ei pea jääma projekti abikõlblikkuse perioodi ehk maksmine võib jääda hilisemaks, kuid kulu tasumine peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (kuni 31.10.2029). Üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul peab olema ergutav mõju, s.t toetada ei saa tegevusi, mille elluviimisega oli alustatud või võetud siduvaid kohustusi enne käskkirja jõustumist. Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste elluviimiseks ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega, sh programmijuhi ja programmi projektijuhtide tööga seotud personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16; elluviija töötajate lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning päevarahad; käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasisaadav; toetusskeemi eesmärkide ning tegevuste elluviimisega seotud kulud, sh koolituste, seminaride, messide külastuste korraldamise kulud ning nende tegevuste elluviimisega seotud transpordi- ja üürikulud ja osalemise ligipääsetavuse tagamise kulud. Samuti on abikõlblikud turundus- ja kommunikatsioonikulud ning kaudsed kulud 15% ulatuses personalikuludest. Abikõlblik on vaid turismiinfosüsteemi arendamisega seotud IT riist- ja tarkvara soetamise ja rendikulu, IT tugi-, hooldus- ja majutusteenuste tasud süsteemi arendamise ajal. Elluviija igapäevane kontoritehnika ja –tarkvara kulu loetakse kaudseks kuluks. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Abikõlbmatud kulud on lisaks toetusskeemis sätestatud kuludele ka ühendmääruse § 17 sätestatud kulud ning kulud, mis ei ole kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega. Abikõlbmatute kulude alla kuuluvad finants- ja pangakulud, sealhulgas intressikulud, finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulud; kinnisasja soetamise kulud; kasutatud seadmete soetamise kulud; muud tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud. Punkt 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24– 32, millele vastavalt elluviijale toetust makstakse. Käskkiri sätestab, et abikõlblike kulude või tegevustes osalejate omafinantseeringu tõendamisel, juhul kui omafinantseering rakendub, arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. Punkt 13. Elluviija õigused ja kohustused Toetusskeemi elluviija koostab turismistrateegia 2022–2025 alusel ning võttes arvesse rakenduskava ja toetusskeemi eesmärke, toetusskeemi järgneva(te) aasta(te) tegevuskava eelnõu ja indikatiivse eelarve ning esitab selle rakendusasutusele kinnitamiseks. Programmi tegevuskava sisaldab tegevuste ja alamtegevuste loetelu tegevuskava aastate lõikes, sihtgruppi ja tegevustele kuluvat aega ning indikatiivset eelarvet iga tegevuse kohta. Tegevused valitakse tegevuskavasse kooskõlas ühendmääruse §-ga 7, see tähendab seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava üldiste valikukriteeriumidega: 1. Tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse eelkõige turismistrateegia 2022–2025 ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE) alusel tegevuste panust meetme eesmärkidesse, sh tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast tegevuste lõppu (vt ka seletuskirja punkte 5 ja 6). Lisaks hinnatakse tegevuste panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse. 2. Tegevuste põhjendatus Sekkumisega toetatakse TAIE ja otseselt turismistrateegia 2022–2025 eesmärkide saavutamist. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega. Tegevuste sidusust ja vajalikkust nii teiste meetmete, meetme teiste sekkumiste kui ka laiemalt teiste valdkondade ja nende strateegiliste alustega on selgitatud seletuskirja punktis 6. Tegevuste vajalikkust on selgitatud ka seletuskirja punktides 2, 3 ja 5. Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud; kas tegevuse sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; kas tegevused võimaldavad saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Hinnatakse, kas seos eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad ning innovaatilisi lahendusi soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Tegevuste elluviimine ja näitajate saavutamine abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid. Tegevuste aegse ja järjepideva elluviimise tagamiseks koostatakse iga-aastane detailsem tegevuskava. 3. Tegevuste kuluefektiivsus Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Tegevuste ja üldeelarve kujundamisel on muu hulgas toetutud elluviija struktuurivahendite perioodil 2014–2020 poolt ellu viidud sarnaste sekkumiste kogemusele ning arvestades teenuste ligikaudseid turuhindu. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus tagatakse muutuvates majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava koostamise käigus. Iga-aastase tegevuskava kujundamisel tagatakse seega veelgi tegevuste täpsem sihistatus, sealhulgas hinnatakse, kas tegevused ja lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuse saavutamiseks. Hinnatakse, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas võimekus tegevustele järgnevate püsikulude rahastamiseks. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist tarbijahinnaindeksi alusel). Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna EIS on riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohane hankija ja omab pikaaegset kogemust riigihangete tegemisel. Elluviijal puudub vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS-i puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud sihtasutusega. 4. Elluviija suutlikkus tegevusi ellu viia Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks EIS, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Muul juhul hinnatakse, kas tegevuste tegijal on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikust tagades. 5. Tegevuste kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos „Eesti 2035“-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks on selgitatud panustamist horisontaalsete põhimõtete näitajatesse seletuskirja punktis 7. Tegevuste rakendamisel hinnatakse, kuidas võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse ning nendega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. Rakendusasutus kontrollib elluviija poolt talle kinnitamiseks esitatud tegevuskava vastavust seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega ning tegevuste mittevastavusel tuleb tegevuskava muuta. Selleks, et tagada programmi otsene ja selge panustamine turismistrateegia strateegiliste sihtide saavutamisse, näidatakse tegevuskavas seoseid turismistrateegia rakendusplaaniga. Lisaks on oluline, et elluviija toob tegevuskavas välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning hindab nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks. Regionaalse puutumusega tegevuste all peetakse silmas tegevusi, mis aitavad kaasa Eesti piirkondades turismitoodete jätkusuutlikkusele, turisminõudluse suurenemisele ja külastajate positiivse külastuselamuse kujunemisele. Vastavust hinnatakse lähtuvalt sellest, kas tegevus panustab turismistrateegia mõõdiku sihttaseme täitmisse – aastaks 2025 moodustavad sise- ja välisturistide ööbimised väljaspool Tallinna vähemalt 58% kogu Eesti ööbimistest. Elluviija jälgib turismistatistika, programmi väljund- ja tulemusnäitajate jagunemist maakondade lõikes. Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse põhimõtetega ja toob välja tegevused, millega nende põhimõtete hoidmisse panustatakse. Tegevustes pööratakse tähelepanu alaesindatud rühmade võimalusel suuremale kaasamisele. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete suunas ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Elluviija lähtub ESG teenuste mõjukohtade põhimõttest ja aitab kaasa keskkonnamõju vähendamisele ning soodustab oma teenustega Euroopa Liidu keskkonnaeesmärkide saavutamist. Elluviija rakendab kestlikkuse ja vastutustundlikkuse kriteeriume tarneahelas, rakendab sisse ostetud toodete ja teenuste puhul kestlikke ja vastutustundlikke riigihankeid ning järgib Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume neis toote ja teenuse kategooriatest, kus need on kehtestatud. Elluviija juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus vastab struktuurifondide rahastamise nõuetele ja kinnitatud korraldusasutuse poolt. Programmi elluviimisel tuleb elluviijal järgida riigihangete seadust; tagada programmi elluviimiseks vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse olemasolu; tagada programmi kulu- ja maksedokumentide eristatus muudest kulu- ja maksedokumentidest; säilitada programmi teostamise dokumendid, tagada programmi elluviimise käigus seotud vara säilimine ja sihtotstarbeline kasutamine vähemalt 5 aasta jooksul programmi abikõlblikkuse perioodi lõppemisest; võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja kontrolli; osutada igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks ning esitada asjakohased dokumendid; maksta tagasinõutav toetus rakendusasutuse poolt märgitud summas ja tähtajaks tagasi ning täita teisi ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi. Elluviija lisab tegevustes osalenud ettevõtjate andmed Sündmuste Infosüsteemi (SIS) ning täiendab neid vähemalt kaks korda aastas. Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava muutmiseks, sh õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ärajätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida programmi tegevuskavasse tehtavate ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses veendumiseks. Punkt 14. Aruandlus Toetusskeemi elluviija on kohustatud koostama vahearuande sagedusega üks kord aastas ning esitama selle rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks. Lõpparuanne esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruandeid ettenähtud vormil ja tähtaegadel. Punkt 15. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise alused ja kord Kui ilmneb, et toetust on kasutatud abikõlbmatute kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse elluviijalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõudmiseks. Näiteks võib toetuse tagasi nõuda, kui seda ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel või kui ilmneb, et programmi eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või programmi tegevuste tähtaegu ei ole järgitud. Punkt 16. Vaide esitamine ja menetlemine Käskkirja punkti 14 kohaselt esitatakse vaie rakendusüksuse toimingu või otsuse peale rakendusasutusele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva määrusega (EL) 2021/1058. 4. Käskkirja kooskõla valikukriteeriumitega Kõigi käskkirja alusel rahastatavate tegevuste puhul lähtutakse seirekomisjoni poolt kinnitatud valikukriteeriumidest, mis on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 2, mis selgitab eelnõu punkti 12. 5. Käskkirja mõjud Toetusskeem juhindub rakenduskavast, TAIE-st ning turismistrateegiast 2022–2025. „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ raames aitab sekkumine kaasa eelkõige turismivaldkonna ettevõtluskeskkonna arendamisele: tõstetakse turismisektoris tegutsejate ettevõtlusteadlikkust ja suurendatakse turismiettevõtjate võimekust oma toodangut eksportida. Lisaks aitab toetusskeem kaasa turismivaldkonna ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamisele, et panustada senisest enam efektiivsemale ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele. Toetusskeem aitab kaasa suurema lisandväärtuse ja sellest tulenevalt kõrgemate sissetulekute ja heaolu taseme saavutamisele kõikjal Eestis. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena kasvab sise- ja välisturistide ööbimiste arv Eestis, välisturistide Eestis viibimise kestus, väliskülastajate keskmised kulutused reisi kohta ning turismiettevõtete lisandväärtus töötaja kohta. Kasvab külastajate rahulolu ühendustega ja turismiinfo kättesaadavusega. Turismitoodete ja sihtkohtade arendamise eesmärk on, et Eestisse tuleks teadlikumad väliskülastajad, kes viibivad Eestis kauem ning tarbivad mitmekesisemalt. Tegevused aitavad kaasa turismisektori digi- ja rohe- ja innovatsioonipöörde elluviimisele ning koostöö, külalislahkuse ja andmepõhisuse kasvatamisele. Turundustegevustes on fookuses teadlik külastaja, kes huvitub Eestist rohkem kui vaid üheks reisiks, soovib jääda kauemaks ning on valmis mitmekesisemalt teenuseid tarbima ja rohkem kulutama. Turundustegevustega mõjutatakse pakkuma ja tarbima turismiteenuseid, mis arvestavad läbivate põhimõtetega nagu turvaline sihtkoht, kestlik mõtlemine, vastutustundlik ühiskond ja kogukonna kaasatus. Külastajateekonna arendamise tegevuste eesmärgiks on ligipääsetav ja terviklik külastajateekond Eesti sihtkohtade vahel: reis toimib minimaalse ooteajaga kõigis etappides, hõlbus on leida infot turismiteenuste ja kohapealse transpordi kohta ning ka külastajale sobilikult eri transpordiliike ühendades Eestit mitmekülgselt avastada. 6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu sätestab toetusskeemi seose erieesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ teiste meetmete ja meetme tegevuste, erieesmärgi 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ ning valdkondlike arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele või millesse tegevused panustavad. Toetusskeem aitab kaasa sama sekkumise teise tegevuse „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamine“ eesmärkide saavutamisele, pakkudes toetatud sündmustele lisa arendus- ja turundustuge. Tegevused toetavad rahvusvaheliste sündmuste korraldamise kvaliteeti, tagavad kultuurisündmuste kohta asjakohase teabe kättesaadavuse. Seos sama erieesmärgi "VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu” meetme “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumistega on järgmine: 1) ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) - sekkumise tegevused toetavad turismisektori ettevõtete rahvusvahelistumist ja ekspordivõimekust. 2) ettevõtlusteadlikkus, sh juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus - sekkumise tegevused toetavad turismivaldkonna ettevõtete juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse rakendamist. Tegevused aitavad kaasa Eesti kuvandi loomisele ja üldise tuntuse suurenemisele. Toetusskeemi raames tehakse erinevaid teavitus- ja turundustegevusi Eesti kui reisisihi tuntuse tõstmiseks. Eesti kui turismisihtkoha kuvandi loomisel ja tuntuse suurendamisel tehakse koostööd Eesti kui investeerimis-, õppimis-, ja töötamissihtkoha tutvustavate organisatsioonide ja asutustega. 3) starditoetus – turismivaldkonna ettevõtted, kes saavad starditoetust, saavad oma tegevusi võimestada käskkirja raames pakutavate arendus- ja turundustegevuste abil. Seos sama erieesmärgi "VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu” teiste meetmetega on järgmine: 1) ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine – tegevuste raames toetatakse maakondlikke arenduskeskusi nõustamisteenuse pakkumisel, pakkudes turismivaldkonna ettevõtjatele valdkonnaspetsiifilist nõustamisteenust. Lisaks pakub meede ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajalikku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sh suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Meede täiendab sekkumist, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks. 2) regionaalareng - sekkumise tegevused on seotud konkurentsivõimeliste turismisihtkohtade väljaarendamisega. Koostöövõrgustike eesmärgiks on tugevdada koostööd ja ühistegevusi piirkondlike sihtkohtade arendajate ning ettevõtjate vahel ja suurendada turismitoodete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sekkumise turundustegevused suurendavad sihtkohtade ja piirkondlike atraktsioonide nõudlust välisturgudel. Piirkondlike turismitoodete arendus tugineb Eesti turismi turunduskontseptsioonile. 3) loomemajanduse arendamine – sekkumise tegevused toetavad koostöövõrgustike loomist kultuuri-, loomemajanduse ja turismisektori ettevõtjate ühendamiseks ning tootepakkumise väljaarendamist. Sekkumisel on puutumus „Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–2035“. Arengukava tegevustest on turismi seisukohalt oluline rahvusvaheliste ühenduste loomine. Välisturistide arvu mõjutavad piisava sageduse ja sobilike väljumisaegadega lennuühendused, uute otselendude avamine toob kaasa turistide arvu hüppelise kasvu vastavalt sihtturult. Sekkumine aitab kaasa „Eesti regionaalse arengu tegevuskava“ eesmärkide saavutamisele. Turismi arendamine piirkondlikul tasandil panustab lisaks turismialastele eesmärkidele ka regionaalarengu eesmärkide saavutamisse. Sekkumisel on seos „Haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035”, mis seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Sekkumine täiendab elukestva õppe strateegiat, suurendades turismivaldkonna ettevõtjate ja sihtkohaarendusorganisatsioonide töötajate teadmisi ja oskusi. Toetusskeemil on puutumus „Kultuuri arengukavaga 2021–2030“, mis sätestab, et kultuur ja loovus aitavad toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut, sh edendada säästvat turismi. Turismisektori teenused mõjutavad omakorda kultuuriteenuste pakkumise võimekust, tekitades lisanõudlust kultuuriteenustele. Kultuurieksport on seotud loomemajanduse ning kultuuriturismi arenguga, millest tulenevalt on olulisel kohal innovatsioon ja kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamine, mis aitavad eesti kultuuri (sh kultuuripärandit) nähtavaks ja kättesaadavaks teha. Kohalike kogukondade sissetuleku ja elujõulisuse toetamiseks on vajalik kohaliku eripära ja kultuuripärandi senisest suurem turundamine, sh koostöös turismiarendusega. Ühisosa on säästva kultuuriturismi arendamine ning kultuurisündmuste sotsiaalseid, majanduslike, keskkonnaalaste jm mõjude hindamine. Pööratakse erilist tähelepanu Eesti tugevuste jagamisele maailmaga, toetudes Eesti saavutustele digi-, kultuuri-, spordi- ja teistes valdkondades, tagades samal ajal Eesti külaliste positiivse kogemuse ja turismi tasakaalustatud mõju kohalikule kultuurile ja keskkonnale. Sekkumise seos „Eesti Keskkonnastrateegiaga aastani 2030“ on kahepoolne. Ühest küljest on turism loodusressursside kasutaja ja turismimajandus võib vääral kasutamisel omada keskkonnale negatiivset mõju. Teisalt on puhas keskkond ja looduslikud vaatamisväärsused üks olulisi reisimotivaatoreid ehk turismimajanduse huvides on nende säilitamine. 7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele teemadele Turismisektori elavdamise ja taaskäivitamise toetamise tegevuste mõju horisontaalsetele teemadele on valdavalt toetav. Tegevustega panustatakse „Eesti 2035“ näitajatesse "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", "Ligipääsetavuse näitaja”, „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ ja „Tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest" kaudselt ning need avaldavad horisontaalsete teemade eesmärkidele toetavat mõju. Läbiv teema Mõju Tasakaalustatud regionaalne areng Toetav mõju. Sekkumise tegevused on suunatud kõikide Eesti piirkondade ja Eesti kui terviku arengule. Planeeritavate tegevustega tahetakse paremini esile tuua eri piirkondade turismivõimalusi ja suurendada piirkondade turismimajanduse potentsiaali. Tegevuste tulemusel luuakse eeldus, et välisturistidel tekib suurem huvi ka väljaspool Tallinna asuvate sihtkohtade vastu. Lõppeval struktuurivahendite perioodil 2014-2020 turismiosakonna omategevustes osalenud turismiettevõtetest ligikaudu 81% paiknevad väljaspool Tallinna ning 72% väljaspool Tallinna ja Harjumaad. 2025. aasta eesmärgiks on, et sise- ja välisturistide ööbimised väljaspool Tallinna moodustavad vähemalt 58% kogu Eesti ööbimistest, 2022. aastal oli sise- ja välisturistide ööbimised väljaspool Tallinna 56% kogu Eesti ööbimistest. Sihtkohtade arendamise ja tervikliku klienditeekonna arendamise tegevused on otseselt suunatud Eesti turismisihtkohade tasakaalustatud ja kestlikule arendamisele. Tegevuste üks eesmärk on kujundada ümber piirkondliku turismi toetamise süsteem ning luua tugevad ja multifunktsionaalsed piirkondlikud turismiarendusorganisatsioonid. Turundustegevuste elluviimisse on kaasatud Eesti erinevate piirkondade turismijuhtimisorganisatsioonid. Turundustegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondlike eripäradega. Turismiinfosüsteem kajastab kõikide Eesti piirkondade turismivõimalusi ja turismiinfot. Visitestonia.com andmebaasis on 5160 unikaalset ettevõtet, millest 82% paiknevad väljaspool  Tallinna, sh 149 ettevõttel on turismiobjekte ja pakutavaid teenuseid nii väljaspool Tallinna kui ka Tallinnas. Keskkond ja kliima Toetav mõju. Turismitoodete ja sihtkohtade arendamise tegevused on suunatud turismisektoris kestliku turismi põhimõtete tutvustamisele ning vastava teadlikkuse tõstmisele. Üks ärimudelite uuendamise valdkond on turismisektoris ressursside efektiivne kasutamine. Teadlikkuse suurendamise kaudu panustatakse uute ressursisäästlike ärimudelite rakendamisse. Plaanis on korraldada temaatilised seminarid ja koolitused rohelise innovatsiooni teemal, samuti panustada ressursitõhusate lahenduste loomisesse, mis abistavad turismisektorit kulude kokkuhoius. Tegevuste elluviimisega ei kaasne negatiivset mõju elurikkusele ega jäätmete tekkele. Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed Toetav mõju. Turismiteenuste kättesaadavuse võimalused, ligipääsetavus tagamine kõigile elanikkonna gruppidele, sh erivajadustega reisijatele, on oluline eesmärk ja läbiv põhimõte turismiarendustegevustes. Turismitoodete arenduse juhtimise üheks tegevussuunaks on turismiettevõtjate ja atraktsioonide haldajate teadlikkuse tõstmine ligipääsetavusega seotud põhimõtetest. Informatsioon turismivaldkonna teenuste kohta on avaldatud www.puhkaeestis.ee lehel, mis vastab avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ministri määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sealhulgas vastavus standardile EVS-EN 301 549). Tegevused panustavad soolise võrdõiguslikkuse edendamisse, vältides turundus- ja teavitustegevustes soostereotüüpseid sõnumeid ja kuvandeid. Võrdse kohtlemise tagamiseks jälgitakse, et turundustegevustes välditaks eelarvamuslikku suhtumist vähemusrühmade suhtes. Tegevustes osalemiseks on asjakohasel juhul tagatud ligipääsetavus liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega, samuti muu eri- või eristuva vajadusega inimestele. Tegevuste planeerimisse ja elluviimisse kaastakse valdkondlike turismiorganisatsioonide ja ettevõtjate esindajad. Plaanis on korraldada temaatilised seminarid ligipääsetavuse üldiste põhimõtete tutvustamiseks. Koostöös teenusepakkujate ja sihtkohaarendusorganisatsioonidega töötatakse välja ligipääsetavad turismimarsruudid, mida tutvustatakse  Visitestonia.com lehel ning kasutatakse Eesti kui ligipääsetava turismisihtkoha turundamisel. Eelnõu vastavust põhiõiguste hartale, puuetega inimeste konventsioonile ja põhiseadusele on analüüsitud seletuskirja lisas 2. DNSH ja kliimakindlus DNSH on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Toetatav tegevus ei hõlma taristut, mis vastab kliimakindluse tehniliste suuniste selgitusele: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03). 8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele lisaks riiklikule kaasfinantseeringule olulisi uusi lisakulusid, st ei ole vaja palgata olulises mahus täiendavat tööjõudu või teha investeeringuid seadmetesse ja vahenditesse. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja oskustes. Eelarve proportsioonid tulenevad turismistrateegias määratletud prioriteetidest ja EISi varasematest kulutustest ja prognoosidest. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulutuste tegemisel. 9. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile (kompetentsikeskus), perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kui rakendusüksusele. Kooskõlastamisel esitatud muudatusettepanekute vastused on lisas 3 märkustega arvestamise tabel.  Riigikogu juhatus Teie 31.10.2024 nr 2-7/24-240/1 [email protected] Lossi plats 1a Meie 14.11.2024 nr 1-9/2754-2 15165, Tallinn Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele juriidiliste isikute toetamisest riigieelarvest Austatud Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart Vastuseks Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni päringule juriidiliste isikute toetamise kohta riigieelarvest saadame 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja lisas 3 esitatud täpsustatud andmed (lisad 1–3). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisala 2025. aasta eelarvest moodustavad toetused juriidilistele isikutele kokku 875,7 mln eurot ehk 68% (va liikmemaksud). Sellest omakorda 628,7 mln ehk 72% on toetused Eesti Töötukassale tööturumeetmete seaduse, töövõimetoetuste seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse alusel. MKMi valitsemisala toetuste eelarvest rahastatakse 133,6 mln eurot ehk 15% välisvahenditest (sh riiklik kaasfinantseering). Tulenevalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusest ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“, korraldavad rakendusüksustena nende väljamaksmist Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA ning Riigi Tugiteenuste Keskus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) MKMi valitsemisala toetused juriidilistele isikutele_2025RE_04.11.2024; 2) EIS toetuste loetelu_2025_04.11.2024; 3) EIS tegevused (teenused-toetused, õigusaktid). Helena Siemann +372 639 7667 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158