Kiri

Saatja: Evelin Tõnisson - MKM </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=352E30BD7EA847478E6C1939ECF114CA-046CA38C-09> Saaja: Katarina Budrik, [email protected], Silver Tammik - MKM, Maria Alajõe - MKM, Marie Allikmaa - MKM, Kati Kikas - MKM, Stina Avvo - MKM, Maarja Mere Teema: EttepankudEL reisidokumentide digiteerimise ja reisirakenduse loomise algatustesse Tere! Täname võimaluse eest panustada EL digitaalsete reisidokumentide ja EL reisirakenduse loomise algatuste kohta koostatavatesse seisukohtadesse (COM(2024) 670 Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL establishing an application for the electronic submission of travel data (“EU Digital Travel application”) and amending Regulations (EU) 2016/399 and (EU) 2018/1726 of the European Parliament and of the Council and Council Regulation (EC) No 2252/2004, as regards the use of digital travel credential). Toome välja järgmised seisukohad koos selgitusega: Turismi valdkonna vaates: Toetame EL ühtsetel alustel reisidokumentide digitaliseerimist, et muuta inimeste reisimine ja piiriületus sujuvamaks. Seejuures peame oluliseks, et reisijale jääks digitaalse reisitunnistuse loomine ja EL digitaalse reisirakenduse kasutamine vabatahtlikuks. Selgitus: Reisijale, kes soovib ka edaspidi kasutada füüsilist isikutunnistust, peab see võimalus jääma alles, arvestades et osa elanikkonnast, eriti vanemad inimesed võivad vajada abi selliste digitaalsete dokumentidega toimetulekul. Samuti on oluline, et reisijale jääks võimalus igal ajahetkel ka nõusolek oma andmete töötlemiseks EL reisirakenduses tagasi võtta, kui ta seda enam mingil hetkel ei soovi. Samuti peame otstarbekaks, et digitaalse reisidokumendi kasutusvaldkonda ei piirataks üksnes piirikontrolli vajadustele. Selgitus: Digitaalse reisitunnistuse kasutusvaldkonnaks võiksid olla laiemalt ka muud teenused, mida Schengeni alal reisides kasutatakse ja mille kasutamise eelduseks või hõlbustamiseks peavad reisijad oma isikut tõendama, seda nii avalike kui erateenuste osas. Näiteks majutusasutusse saabumise eelselt online check-in tegemine või reisitunnistuse eelnev edastamine majutusasutusele külastaja eelnevaks isikutuvastuseks selle asemel, et majutusettevõttesse kohale saabudes esitada füüsiline reisidokument ning kulutada aega järjekorras ootamisele. Sarnaselt piiripunktides reisijate kontrollimisele võiksid need lahendused ka muuta sujuvamaks majutusasutustes külastajate sisse registreerimine ja parendada seeläbi ka külastuskogemust. Lisaks on EL ühtsel digitaalsel reisitunnistusel eeldused saada laiemate kasutusjuhtude võimaldamisel täiendavaks tõukeks erasektori innovatsioonile ja teenuste arendusele, eeldusel, et tagatud on andmete turvaline töötlemine ja kasutajate nõusolek. IT valdkonna vaates pakume välja järgmised seisukohapunktid: Eesti peab oluliseks EL digitaalse reisitunnistuse kasutuselevõtuks vajadusel ka EL määruse 910/2014 muutmist, võimaldamaks EL digitaalse reisitunnistuse talletamist EL digiidentiteedi kukrus ja selle järgnevat kasutust. Selgitus: Praegu kehtiv EL määrus 910/2014 (eIDAS määrus) ei näe ette tõendite salvestamist EL digiidentiteedi kukrusse lõppkasutaja poolt ja on seega vastuolus kavandatava EL digitaalse reisitunnistuse rakenduse (äpi) toimeloogikaga. Ka on taolise tõendi kukrust esitamisel ja tema kehtivuse kontrollimisel eIDAS määruse kohaselt mitmeid privaatsuskaitsest lähtuvaid piiranguid, mis ei pruugi olla kooskõlas eelnõus käsitletud piirikontrollidega. Eesti peab oluliseks EL digitaalse reistunnistuse võimalikult täpset spetsifitseerimist, et oleks võimalik tagada selle koosvõime liikmesriikide piirisüsteemide ning liikmesriikide erinevate EL digiidentiteedi kukrutega. Selgitus: Kui EL digitaalse reisitunnistuse rakendus arendatakse ja ülal peetakse ühe osapoole (eu-LISA) poolt, siis on tagatud selle ühetaolisus. Selline ühetaolisus ei ole tagatud EL digiidentiteedi kukrute korral, mida hakatakse väljastama liikmesriikides mitmeid tõlgendusvõimalusi jätvate üldiste nõuete alusel. Reisitunnistuse täpne spetsifikatsioon aitaks koosvõimet siiski hõlpsamini saavutada. Ka liikmesriikide piirikontrolli süsteemide kohandamisel digitaalse reisitunnistuse aktsepteerimiseks on täpsed spetsifikatsioonid kindlasti abiks. Eesti peab otstarbekaks, et EL digitaalse reisitunnistuse regulatsioon arvestaks võimalike reisitunnistuste kasutusjuhtudega ka väljaspool EL-i ning ei oleks jäigalt suletud ainult EL siseseks kasutuseks. Selgitus: Nn. biomeetrilised passid on reisidokumendina aktsepteeritud maailmas laialdaselt. Ka biomeetrilist infot sisaldav EL digitaalne reisitunnistus võiks potentsiaalselt leida kasutust ka laiemalt, kui ainult EL siseselt. Oluline on, et määrus jätaks selliseks võimaluseks ukse lahti ja ei sisaldaks otseseid keelde. Paraku EL digiidentiteedi kukru kasutus on piiratud EL-s asutatud tuginevate osapooltega, seega laiema kasutuse jaoks tuleks muuta eIDAS määruse piirangut või leida reisitunnistuse kasutamiseks „kukruvabasid“ lahendusi. Eesti peab oluliseks, et EL digitaalse reisitunnistuse loomise protsess oleks üheselt defineeritud ja korraldatud, vältides samas vajadusi liikmesriigikohaste erinevate protsesside ülalpidamise järele. Selgitus: Praeguses eelnõus saab EL digitaalset reisidokumenti moodustada EL digitaalse reisitunnistuse rakenduse abil. Samas eelnõus on ka variant, kus EL digitaalne reisidokument väljastatakse inimesele koos biomeetrilise passi või ID-kaardiga. Kuidas ja mis moodi sel juhul digitaalne reisidokument moodustatakse jääb ebaselgeks. Ebaselge koht tekib nt artiklis 12. Ka ei ole arusaadav, kas eelnevalt kirjeldatud äpp omab selles protsessis mingit rolli või mitte. Eeldusel, et ühtse äpi abil õnnestub EL digitaalset reisidokumenti luua, ei tohiks liikmesriikidele panna kohustust lisaks oma meetodeid luua. Palume, et hoiaksite meid edaspidi ka infoväljas ja kaasaksite ka lõppseisukohtade kujundamisse. Oleme hea meelega nõus kaasa mõtlema ja oma seisukohti selgitama, täpsustama kui vaja. Head Evelin Tõnisson vanemnõunik (majandusküsimused) EL ja rahvusvahelise koostöö osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 625 6353