Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete välisturgude avamise toetus

EELNÕU 20.11.2024 MÄÄRUS x. detsember 2024 nr x Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete välisturgude avamise toetus Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ meetme „Välisturgude avamise toetus“ raames antava toetuse (edaspidi toetus) andmise, kasutamise ja maksmise tingimused ning kord. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Toetuse eesmärk on luua kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele võimalusi uutele välisturgudele sisenemiseks ning hoida avatuna juurdepääs olemasolevatele välisturgudele, mis koos vähendavad nende ettevõtjate sõltuvust üksikutest välisturgudest. (2) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, mis aitavad saavutada lõikes 1 sätestatud eesmärki: 1) valdkondlik riigisisene ja rahvusvaheline koostöö ettevõtjate, organisatsioonide ja asutustega; 2) valdkondliku teabe, sealhulgas oskusteabe, nõuande ja heade tavade levitamine infopäevade, teabematerjalide ning meediakanalite kaudu; 3) valdkondlike andmete kogumine ja analüüsimine ning selleks vajaliku andmekogu ja veebilehe haldamine. § 3. Toetuse vorm ja määr (1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis e nimetatud vormis. (2) Toetuse maksimaalne määr on 100 protsenti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr puudub. (3) Kulud on abikõlblikud alates 1. jaanuarist 2025. (4) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud abikõlblik otsene kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud vormis. (5) Paragrahvi 4 lõikes 3 sätestatud abikõlblik kaudne kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti d ja artikli 54 punkti a kohaselt ühtse määra alusel, mis on kuus protsenti § 4 lõikes 2 sätestatud abikõlblikest kuludest. § 4. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud on sellised § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult, majanduslikult otstarbekalt ja kõige säästlikumal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. (2) Abikõlblikud on järgmised otsesed kulud: 1) töö või teenuse tellimise kulu; 2) toetatavat tegevust elluviiva ametniku tööjõukulu, mis vastab asutusesisesele palgajuhendile ning on kooskõlas asutusesisese palgatasemega, koos seadusest tulenevate maksude ja maksetega; 3) Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruses nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ sätestatud tingimustel makstud ametniku lähetuskulu ning sellega kaasnev sõidu- ja majutuskulu; 4) ametialase koolituse, sealhulgas seminaril või konverentsil osalemise kulu; 5) regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu. (3) Abikõlblikud on järgmised kaudsed kulud: 1) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 2) kontoritehnika, varustuse ja mööbli soetamise, hoolduse ja paranduse kulu; 3) tark- ja riistvara soetamiskulu, kui vara soetusmaksumus ilma käibemaksuta on alla 2000 euro, ning tark- ja riistvara hoolduskulu; 4) transpordikulu, sealhulgas mootorsõiduki kasutusrendi-, kindlustus- ning kütuse- ja hoolduskulu; 5) administreerimisega seotud personalikulu, mis on kaudselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega, sealhulgas raamatupidamine, sekretäri- ja personalitöö, vara haldamine, juriidiline nõustamine, riigihanke korraldamine ning infotehnoloogiline tugitegevus; 6) kommunaalkulu, sealhulgas kütte-, vee- ja elektrikulu ning ruumide koristus- ja valveteenuse kulu; 7) tööruumide üürimise või rentimise kulu. (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 64 nimetatud kulud samas 2(6) artiklis sätestatud tingimustel; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49), artiklis 13 nimetatud kulud; 3) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; 4) riigilõiv, tollimaks, trahv ja finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud; 5) amortisatsioonikulu; 6) kulu, mille kohta on toetuse taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut abi; 7) esinduskulu ja kingitused; 8) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu. § 5. Toetuse taotleja ja nõuded taotlejale (1) Toetust antakse Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi taotleja). (2) Taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud. (3) Taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. § 6. Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele (1) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) teavitab taotlejat taotluse esitamise tähtajast kirjalikult hiljemalt 25 tööpäeva enne taotluse esitamise tähtaja algust. (2) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu avalduse ning selles esitatud andmeid ja nõuetele vastavust tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus). (3) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed: 1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu, sealhulgas toetatava tegevuse eesmärk, põhjendus, kirjeldus, sihtrühm, korduvalt toimuvate sündmuste toimumiskordade arv ja oodatav tulemus; 3) toetatava tegevuse elluviimise algus- ja lõppkuupäev; 4) toetatava tegevuse prognoositav eelarve, esitades kogukulu aastate kaupa, sealhulgas abikõlblike kulude suurus § 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kulude kaupa; 5) toetatava tegevuse Euroopa Liidu tulemusnäitaja sihttaseme prognoos. (4) Lõike 3 punktis 5 nimetatud Euroopa Liidu tulemusnäitaja kohta märgib taotleja toetatavast tegevusest kasu saavate isikute arvu. § 7. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-st 43. 3(6) (2) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3 punktis 2 sätestatud alusel ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse § 45 lõikes 6 sätestatud alustel. (3) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. § 8. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele (1) Toetuse saaja esitab pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu pärast iga kvartali lõppu järgmise kuu 15. kuupäevaks maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) selle isiku väljastatud kuludokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või soetas vara; 2) tellitud töö või teenuse vastuvõtmist tõendav dokument; 3) kulu tegemist tõendav dokument; 4) ametniku tööjõukulude hüvitamiseks esmakordsel makse taotlemisel ametniku teenistusse nimetamise käskkiri ja vajaduse korral selle muutmise käskkiri; 5) töö või teenuse tellimisega seoses töövõtulepingu alusel teenust osutava isiku puhul töövõtuleping või käsunduslepingu alusel teenust osutava isiku puhul käsundusleping; 6) esmakordsel makse taotlemisel ametniku kohta dokument, milles on kirjeldatud toetatava tegevusega seotud tööülesanded; 7) ametniku kuutöötasu arvestuse kohta tööjõukulude arvestusleht, millel on näha tööpäevad, töötasu, reservõppekogunemisel viibimise ajal makstav töötasu, puhkusetasu, puhkusetoetus, lapsepuhkuse tasu, haigushüvitis, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja palgakulu kokku koos juurdearvestusega; 8) töötasu maksmist tõendav dokument; 9) vajaduse korral dokument teenistussuhte lõpetamise kohta; 10) vajaduse korral ametniku lähetuskulusid tõendav dokument; 11) vajaduse korral ametniku koolitusel osalemist tõendav dokument; 12) koolituse ja muu ürituse korraldamise korral lisaks kuludokumendile ja selle alusel arve tasumist tõendavale dokumendile osavõtjate nimekiri ning päevakava; 13) hanke viitenumber või hankedokumendid, kui need ei ole kättesaadavad riigihangete registrist või kui neid ei ole varem PRIA-le esitatud, ja hankija otsus pärast pakkumuste läbivaatamist; 14) kalendriaasta toetatavate tegevuste aruanne koos aasta viimase kvartali kohta tehtava maksetaotlusega. (2) Lõike 1 punktis 14 nimetatud aruandes märgib toetuse saaja järgmise asjakohase teabe: 1) toetatava tegevuse nimetus, eesmärk, sisu, tagasiside ja kokkuvõte või vahekokkuvõte, tegevuses osalenute arv ning tegevuse elluviija ja maksumus, sealhulgas personalikulu ning tellitud tööde ja teenuste kulu; 2) teabe levitamise korral selle levitamise viis ja toimumiskordade arv; 3) tellitud töö või teenuse tulemus; 4) välisturge käsitleva veebilehe külastajate arv; 5) välisturgudele juurdepääsuga seoses toimunud olulise mõjuga muutused; 6) kalapüügi- või vesiviljelustoote liigi nimetus või sellest valmistatud toode, mille suhtes saavutati esimest korda juurdepääs välisturule, ning nende välisturgude arv ja selle riigi nimi, mille suhtes saavutati esimest korda juurdepääs. (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed: 1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus 4(6) esitatakse; 2) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta; 3) ajavahemik, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 4) elluviidud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude summa; 5) taotletav kaudsete kulude summa; 6) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta; 7) teave toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta; 8) Euroopa Liidu ja riigisisene saavutatud tulemusnäitaja, mis esitatakse koos viimase maksetaotlusega. (4) Lõike 3 punktis 8 nimetatud Euroopa Liidu tulemusnäitaja kohta märgib toetuse saaja toetatavast tegevusest tegelikult kasu saanud isikute arvu. (5) Lõike 3 punktis 8 nimetatud riigisisese tulemusnäitaja kohta märgib toetuse saaja kalapüügi- või vesiviljelustoote Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21), I lisas nimetatud CN- koodi nelja koha täpsusega nende välisriikide kaupa, mille suhtes saavutati esimest korda välisturule juurdepääs. § 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord (1) PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, taotluses esitatud kavatsusele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning kalandusturu korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. (2) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid. (3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. (4) PRIA teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates §-s 8 nimetatud maksetaotluse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest. § 10. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul järgmisi kohustusi: 1) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 2) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 3) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 4) näitab, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti 5(6) tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi; 5) teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule peab toetuse saaja: 1) viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik tegevusega seotud kuludokumendid, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks; 2) täitma § 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud taotlejale esitatavaid nõuded kuni PRIA poolt viimase toetuseosa maksmiseni; 3) järgima kalandusturu korraldamise seaduse § 52 lõikes 4 sätestatut ja tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu hankele; 4) esitama PRIA-le kalendriaasta toetatavate tegevuste aruande koos aasta viimase kvartali kohta tehtava maksetaotlusega; 5) teavitama PRIA-t kalandusturu korraldamise seaduse § 46 lõikes 4 sätestatust kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 6(6)  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Meie: Kuupäev digiallkirjas nr 1.4-3/1162 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete välisturgude avamise toetus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Eelnõu, M_2024_EMKVF_valisturud.pdf; 2. Seletuskiri, SK_2024_EMKVF_valisturud.pdf Kairi Šljaiteris 5677 8301, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  KAVAND 20.11.2024 SELETUSKIRI regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete välisturgude avamise toetus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turuarendustoetus“ kehtestatakse 1. jaanuaril 2023. aastal jõustunud kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi KTKS) § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel. Määrus on koostatud „Euroopa Merendus,- Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021– 2027“ (edaspidi rakenduskava) erieesmärgi „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine“ meetme „Välisturgude avamise toetus“ eesmärkide saavutamiseks. Rakenduskavaga viiakse ellu Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat. Määruse eesmärk on võimestada Põllumajandus- ja Toiduametit (edaspidi PTA) tegevusteks, mis loovad võimalusi uutele välisturgudele sisenemiseks ning hoiavad avatuna juurdepääsu olemasolevatele välisturgudele. Seega väheneb kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevate ettevõtjate sõltuvus üksikutest välisturgudest. PTA-l on võtmeroll kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ekspordi võimaldamisel ja edendamisel välisturgudel väljaspool Euroopa Liitu. Kalapüügi- ja vesiviljelustooted saavad riikide vahel liikuda, kui sihtturg on Eestile avatud ehk sõlmitud on kokkulepped toiduohutuse tagamise koostöös Eesti ja sihtturu riigi vahel. Ekspordiks avatud sihtturu riikide loetelu on PTA kodulehel1. Sihtturu riigiga toiduohutuse tagamise koostöös kokkuleppimine võib sisaldada erineva mahuga tegevusi nii PTA-le kui ettevõtjale. Vahel võib turu avamine vajada ka poliitilise tasandi esindajate visiite. Eestis haldab loomse toidu (sh kalapüügi- ja vesiviljelustooted) sanitaarmeetmete ja toiduohutusega seotud vastastikuse tunnustamise protsessi välisriikidega ainukese asutusena PTA. PTA-lt oodatakse, et Euroopa Liidu väliste turgude kaubandusega seotud küsimuste lahendamine on efektiivselt korraldatud ja välja on töötatud selge ja arusaadav teenus toidusektori ettevõtetele. Määrus võimestab PTA-d neid ootusi täitma kalapüügi- ja vesiviljelussektori valdkonnas. Määrusest mõjutatud sihtrühm on kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevad ettevõtjad ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjad ehk kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevad ettevõtjad, sealhulgas tootjaorganisatsioonid. Kalapüük, vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustamine on osa Eesti toidutootmisest. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele välisriikide turgude avamine ja avatuna hoidmine on oluline sektori majandusliku konkurentsivõime säilitamiseks ja toiduga 1 https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/rahvusvaheline-kaubavahetus/eli-valised-avatud-turud 1(15) kindlustatuse tagamiseks, kuna sektor toodab rohkem, kui Eestis tarbitakse. Julgeoleku seisukohast on toidutootmine strateegiline sektor. Määrus on kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa) kestliku kalanduse programmiga, mille eesmärgiks on võimaldada jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus- ja vesiviljelussektor, kvaliteetne toodang ning kõrge lisandväärtus ja suur ekspordipotentsiaal, mis väljendub ettevõtete müügitulus ja eksporditavate toodete koguväärtuses eurodes. Määrus on vastavuses rakenduskava ja Euroopa Liidu asjakohaste määrustega. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna nõunik Kairi Šljaiteris (tel 625 6569, [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Karina Torop (tel 625 6520, [email protected]) ning eelnõu keeletoimetaja on sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs PTA üheks ülesandeks teiste seas on korraldada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute, sealhulgas veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli, ning järelevalve rakendamisega, nagu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete vastastikune tunnustamine, seotud läbirääkimisi ning teha koostööd kolmandate riikide asjaomaste ametiasutustega. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete eksportimisel on eeltingimuseks, et sihtturu välisriigiga on sanitaarmeetmed vastastikku tunnustatud kas riiklikul või eksportiva ettevõtja tasandil. Eestis haldab loomse toidu (sh kalapüügi- ja vesiviljelustooted) sanitaarmeetmete ja toiduohutusega seotud vastastikuse tunnustamise protsessi välisriikidega ainukese asutusena PTA. PTA-lt oodatakse, et Euroopa Liidu väliste turgude kaubandusega seotud küsimuste lahendamine on efektiivselt korraldatud ja välja on töötatud selge ja arusaadav teenus toidusektori ettevõtetele. Selleks on tagatud vajalik ressurss ja ettevõtete asjakohane nõustamine, sh ekspordisertifikaatide väljastamisel, ettevõtete nõustamisel Euroopa Liidu väliste turgude osas; turgude avamise valdkonnas tekkinud kitsaskohad on üle vaadatud, analüüsitud ja võetud kasutusele meetmed, kuidas uute turgude avamine toimiks võimalikult kiirelt ja efektiivselt selles osas, mis PTA-st sõltub. Ettevõtete nõustamine turgudele juurdepääsuks on kooskõlas Eesti välispoliitiliste prioriteetide ja Eesti äridiplomaatia strateegia ja tegevustega, et tagada proaktiivsus ning ressursside süsteemsem kasutamine. Määrus võimestab PTA-d neid ootusi täitma kalapüügi- ja vesiviljelussektori valdkonnas. Rakenduskava rahastus on projektipõhine. Vahendite kasutamisel kehtivad kokkulepitud protseduurid alates taotluste esitamisest, projektide valikust, elektroonilisest andmevahetusest kuni aruandluseni. Erandina saab lihtsamat protseduuri järgides kasutada rakenduskava tehnilise abi vahendeid, kuid käesolev meede tehnilise abi alla ei kuulu. Ehkki toetus liigub valitsemisala sees, on tavapärase protseduuri järgimisega (meetmemäärus ministeeriumilt, menetlemine ja väljamaksmine PRIAlt) läbipaistvus tagatud väiksema halduskoormusega, kui seda oleks toetuse andmisega seotud erilahenduse väljatöötamine, rakendamine ja haldamine. Analoogne on EMKVF perioodi 2021–2027 kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, kus taotlejateks ja tegevuse elluviijaks samuti vaid asjakohast pädevust omavad riigiasutused. 2(15) Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354 28.12.2013, lk 22) (edaspidi määrus (EL) nr 1380/2013). Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159-706) (edaspidi määrus (EL) 2021/1060). Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.7.2021, lk 1-49) (edaspidi määrus (EL) 2021/1139). Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1379/2013 kalapüügi ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21) (edaspidi määrus (EL) nr 1379/2013). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetena käsitletakse määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas loetletut. Määrus (EL) nr 1379/2013, määrus (EL) 2021/1139 ja määrus (EL) 2021/1060 kasutavad üksteisele viidates sarnaselt kalapüügi- ja vesiviljelustoote mõistet, milleks on püügi- või vesiviljelustegevuse tulemusena saadud veeorganismid, vesiviljeluse puhul veeorganismid oma elutsükli mistahes etapis, või nendest valmistatud tooted. Täpsem loetelu kalapüügi- ja vesiviljelustoodetest on kehtestatud määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas. Näiteks loetakse kalapüügi- ja vesiviljelustooteks lisaks kalale ka vähilised (CN kood 0306, nt krevett), limused (CN kood 0307, nt rannakarp) ning mere- ja muud vetikad (CN kood 1212 20 001, nt agarik) ning tavamõistes tooted eelpoolnimetatud toorainest (CN kood 1604-1605, 2301, nt konservid, kalajahu). KTKS-i ja rakenduskava kontekstis ei tehta vahet kalapüügitoodete töötlejatel ja vesiviljelustoodete töötlejatel ega töötlejatel, kes töötlevad mõlemal viisil saadud toorainet. Neid käsitletakse koos kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlejana. Ekspordina välisturule käsitletakse kaupade viimist Euroopa Liidu välisesse riiki. Määruse eelnõu koosneb kümnest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetuse eesmärk ja toetatav tegevus. Eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse eesmärk on luua võimalusi uutele välisturgudele sisenemiseks ning hoida avatuna juurdepääsu olemasolevatele välisturgudele. See eesmärk on kokku lepitud rakenduskavas ning aitab vähendada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevate ettevõtjate sõltuvust üksikutest välisturgudest. 3(15) Eesti isevarustatuse tase kalapüügitoodetega on üle 360%, mis tähendab suunatust ekspordile. Rakenduskavas on kokku lepitud välisturgude edendamises. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevad ettevõtjad on eksportinud ligi 50 erinevale sihtturule, kuid püsiv ekspordisuhe on arenenud üksikute sihtriikidega. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus Euroopa Liidus ja maailmas on jätkuvalt kasvutrendis2. Juurdepääs mitmetele välisturgudele aitab maandada ohtusid, mis tulenevad üksikute turgude ebastabiilsusest ja äralangemisest ning tarbijate ostujõu langusest nendel välisturgudel. Üle poole ekspordist on kalapüügi- ja vesiviljelustooted toorainena. Kõrgema lisandväärtusega toodete turg võib paikneda senisega võrreldes hoopis muus sihtriigis. Seetõttu on oluline võimestada uute turgude leidmiseks vajalikke tegevusi. Juurdepääs välisturule võib olla Eestile saavutatud üldiselt kalapüügi- ja vesiviljelustoodete, konkreetse liigi või toote suhtes. Rahvusvahelises kaubanduses kasutatakse tollikoode3, et olla kindel kauba samaväärsuses. Eesmärk on seotud tulemusnäitajaga. Eesmärgi puhul tuleb olla realistlik ja mõista, et ei PTA ega ettevõtja ainuvõimuses ole juurdepääs uuele välisturule, palju võib sõltuda ka sihtturu riigi otsustest. Töö uuele turule juurdepääsu saavutamiseks võib päädida tulemusega, et juurdepääsu saavutada ei ole võimalik või mõttekas. Põhjused võivad olla erinevad, sh meie tegevusest sõltumatud. Samas on ka selline tulemus väärtuslik teadmine edasises tegevuses. Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse toetatavad tegevused üldisemal tasandil. Perioodil 2021–2027 on rõhk eesmärgi saavutamisel ja selleni viivate tegevuste osas on suurem paindlikkus. Eesmärgini viivad konkreetsed tegevused on näiteks järgmised: ⦁ sihtturule juurdepääsu saavutamise protsessi kirjelduse ja infomaterjali koostamine, sh veterinaarsertifikaatide taotlemine jm uuele turule sisenemiseks vajalikud etapid sõltuvalt välisriigist; ⦁ PTA kodulehel kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ekspordi info koondamine ja ettevõtjate/ametnike nõustamine – milliste riikide sihtturgudele on kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jaoks juurdepääs olemas, kuidas toimub uue turu avamine, mida peab tegema, et eksportida oma toodangut või vahendada teiste riikide toodangut, kuidas toimub ettevõtete registreerimine, kuidas taotleda sertifikaati, sertifikaadi menetlusprotsess jms; ⦁ juurdepääsuga sihtturgude bilateraalsete kokkulepete kohustuste täitmisest teavitamine (aruandlus, ametnike allkirjad jms), vajadusel registrikannete tegemine; ⦁ koostöö Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega, Kalaliiduga, Toiduliiduga, ülikoolidega jt ekspordi edendamisest huvitatud pooltega ning toiduohutuse ja loomatervise valdkonnaga; ⦁ uutele sihtturgudele juurdepääsu võimaldamine - vajaduse väljaselgitamine, sihtturu juurdepääsutingimuste hindamine (vajadusel tööd tellides) aspektist, kas Eesti suudab täita sihtturule pääsemise nõudeid, millised on juurdepääsu saavutamise kulud suhtena turu potentsiaali, läbirääkimised ja lepingute sõlmimine (sh tõlge), sertifikaatide kooskõlastamine, 2 OECD-FAO põllumajandusprognoos 2024-2033 https://www.oecd-ilibrary.org/agriculture-and-food/oecd-fao- agricultural-outlook-2024-2033_4c5d2cfb-en 3 ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatiooni ning maailma tolliorganisatsiooni väljaanne kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tollikoodide kohta FAO & WCO. 2023. HS Codes for fisheries and aquaculture products – Harmonized System. Nomenclature 2022. Second edition, updated and expanded. Rome and Brussels. https://doi.org/10.4060/cc6347en 4(15) sihtturule pääsemiseks vajaliku eelneva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete toiduohutust kinnitava auditi organiseerimine ja läbiviimine, küsimustike täitmine; ⦁ teemakohaste infopäevade ja koolituste korraldamine. Uuele välisturule juurdepääsu loomisel võib ette tulla olukord, kus tuleb teha valikuid, millise turu ja millise tootega edasi liikuda, kui ressursse kõigi ettepanekute rahuldamiseks ei ole piisavalt. Ettevõtja ettepanek/taotlus välisturule juurdepääsu loomiseks peab olema põhjalik ja motiveeritud, koos konkreetse plaaniga valitud sihtturu osas. Ettevõtja ja PTA vahel toimub tihe kahepoolne koostöö protsessi igas etapis nii, et ettevõtja tajub oma vastutust ja riigi ressursse ei raisata. Ressursside planeerimise osas on üheks raskuskohaks turu avamisega kaasnevate kulude määratlemine, kuna protsessi alustades ei ole võimalik veel väga täpselt hinnata, kui suured kulud kaasnevad (nt kas auditi raames tuleb kohale 1 või 4 audiitorit, millal auditid täpselt toimuvad). PTA saab siiski kogemuse põhjal paika panna hinnangulise eelarve suurusjärgu. Samuti saab määratleda nö kergemad ja raskemad turud. Selle hinnangu saab anda esimese etapina, kui ettevõte oma taotlusega VTA poole pöördub. Kui tegemist on „kerge turuga“, võetakse see töösse ilma põhjalikuma hinnanguta. Kui tegemist on „keerulise turuga“, siis on võimalik taotluse hindamiseks abi paluda ekspertidelt, kelle kasutamine vastavalt vajadusele tuleb PTAl eelnevalt õiguslikult kokku leppida või vastav teenus hankida. Turule juurdepääsu saavutamise protsess kulgeb tinglikult ühena kolmest võimalikust stsenaariumist: 1 – turule juurdepääsu on kerge avada, väikesed avamis- ja avatuna hoidmise kulud: PTA võtab taotluse menetlusse; 2 – keeruline avada, turule juurdepääsu tingimused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kohta on teada: PTA teeb kulude kalkulatsiooni, vajadusel kaasab hindamisel eksperte; 3 – raske avada, tingimused teada ei ole: PTA küsib tingimused, peale teada saamist teeb kalkulatsiooni, vajadusel kaasab hindamisel eksperte. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse vorm ja määr. Eelnõu § 3 lõigete 1, 4 ja 5 kohaselt antakse toetust tagastamatu abina selliselt, et abikõlblikud kulud, mis on seotud otseselt toetatava tegevusega, hüvitatakse kuludokumentide alusel, ja abikõlblikud kaudsed kulud hüvitatakse lihtsustatud kulumäära alusel. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt on toetuse määr on 100 protsenti, sest seda lubab EMKVF määruse III lisa, rida 8. Omafinantseeringu minimaalne määr puudub. Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt loetakse abikõlblikuks kulud, mis on tehtud ajavahemikus 1. jaanuar 2025 kuni 31. detsember 2029. Alguskuupäev on erandina võrreldes teiste meetmemäärustega sätestatud, et raamistada konkreetselt tegevuste elluviimist ja kulude abikõlblikkuse perioodi, kuna tegevuste elluviimiseks on vajalik värbamine. Määruses abikõlblikkuse lõppkuupäeva ei sätestata, sest kulud on abikõlblikud kuni 2029. aasta 31. detsembrini, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõikega 2. Täpsem abikõlblikkuse periood sõltub taotlejast ning on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik. Selle ajavahemiku kehtestamiseks otsuses annab teavet taotleja toetuse taotlusel. Konkreetse tegevuse abikõlblik periood algab hetkest, mil taotleja võtab selle 5(15) tegevusega seoses esimese kohustuse ning lõppeb hetkel, mil taotleja esitab viimase vajaliku dokumendi PRIA-le toetuse viimase osa välja maksmiseks. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse abikõlblikud otsesed ja kaudsed kulud ning kulud, mis abikõlblikud ei ole. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt on abikõlblikud üksnes need kulud, mis vastavad tegevuste eelarvele ja on tegevustega otseselt seotud ning on kooskõlas kõikide õigusaktidega. Tegevuste kulud on põhjendatud, kui need on seotud §-s 2 sätestatud tegevuste elluviimisega ning kui tagatakse rahaliste vahendite kasutamine sihtotstarbeliselt, mõistlikult, majanduslikult otstarbekalt ja kõige säästlikumal viisil. Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse abikõlblikud otsesed kulud. Abikõlblikuks otseseks kuluks loetakse otseselt toetatava tegevusega seotud ning asjakohaste dokumentide abil tõendatud kulu. Toetuse makse saamiseks tuleb esitada kuludokumendid ja tõendid kululiikide kaupa, tõendades kulude põhjendatust, nende tekkimist ja nende eest maksmist. Maksmist võib tõendada asjakohase dokumendi abil, näiteks arve, saateleht, üleandmis-vastuvõtmisakt või sellesisuline kinnitus, osalejate registreerimisleht. Maksetaotluse esitamisest ja toetuse maksmisest on täpsemalt seletuskirja osas eelnõu § 8 kohta. Töö või teenuse tellimisel toetuse eesmärgiga seotud tegevuste elluviimisel on abikõlbliku kuluna hõlmatud ka sellega seotud füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstavat tasu. Hüvitatavad on ka abikõlblikult töötasult makstavad seadusest tulenevad tasud, sh tööjõumaksud (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse). Abikõlbliku kulu arvestamisel kehtib põhimõte, et hüvitatakse ainult otseselt toetatava tegevusega seotud tööülesannete täitmise kulud. Kui teenuseosutaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, käsitatakse lepingujärgset kulu sisse ostetud teenusena, millelt tööjõumakse ei arvestata. Töö või teenuse osutamise eest makstav tasu peab olema lepingus selgelt eristatud. Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse abikõlblikud kaudsed kulud. Toetatava tegevuse kaudsed kulud on sellised kulud, mis ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse sisutegevuse ehk toetatava tegevuse rakendamisega, vaid mis toetavad neid tegevusi. Kaudsete kulude täpse ulatuse määramine on üldjuhul keerukas ja nõuab suhteliselt palju aega ehk on liiga halduskoormav. Seega loetakse kaudseteks kuludeks toetuse saaja administreerimistegevustega seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud abikõlblikuks lihtsustatuna ühtse määra alusel. Kaudsete kulude hüvitamise korral ühtse määra alusel kulu tegelikku maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita. Eelnõu § 4 lõikes 4 on loetletud vaid need mitte-abikõlblikud kulud, mille puhul võib tekkida kahtlus, kas kulu on abikõlblik või mitte. Lähtutakse põhimõttest, et kulu, mis on või ei ole loetletud mitte-abikõlblike kulude loetelus ega ole abikõlblike kulude loetelus, ei ole abikõlblik. Vastuvõtukulud on tulumaksuseaduse tähenduses külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud kulud toitlustamisele, majutamisele, transpordile või meelelahutusele. Vastuvõtukulutusi nimetatakse ka esinduskuludeks. Oleme mõistet „esinduskulu“ kasutanud läbivalt ka varasemate perioodide toetusmeetmetes. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse toetuse taotleja ja talle esitatavad nõuded. Toetuse taotlejaks on määratud Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi taotleja). Taotlejal on võimekus eelnõu §-s 1 6(15) sätestatud eesmärgini viivate tegevuste elluviimiseks. Taotleja on toiminud finantsiliselt korrektselt. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse taotluse esitamine ja nõuded taotlusele. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) teavitab taotlejat taotluse esitamise tähtajast kirjalikult. Taotleja esitab seejärel toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu nõuetele vastava taotluse koos andmete ja täpsema eelarvega elluviidavate tegevuste kohta. Esitatavate andmete loeteluga selgitatakse taotluses esitatud andmete õigsus ja prognoositava eelarve põhjendatus ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavus toetuse saamise nõuetele. Prognoositav eelarve kululiikide kaupa ja kokku annab kindluse, et tegevus on hästi läbi mõeldud. Tegevuste elluviimise prognoositav kulu taotluse esitamisel ja tegelik kulu, millega seoses esitatakse edaspidi maksetaotlus, võivad erineda, kuid kogu tegelik kulu maksetaotlusel ei saa olla suurem kui toetuse andmise otsuses kinnitatud tegevuste elluviimise kulu. Taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja ajaks koos nõutud dokumentidega. Eelnõu § 6 lõikes 4 sätestatakse toetuse taotlusega esitatav teave tegevuse mõõdikute kohta. Taotleja esitab teabe Euroopa Liidu ühise tulemusnäitaja kohta prognoosina oma kogemust arvestades. Ühised tulemusnäitajad tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 I lisast. Taotlusega esitatav ühine tulemusnäitaja on toetatavast edendus- ja teavitustegevusest kasusaavate isikute (inglise keeles entities on nii eraisik, FIE kui äriühing) arv, keda tegevuse elluviimine reaalselt mõjutab. Seire- ja tulemusnäitajate arvulised väärtused prognoosib taotleja võimalikult realistlikud, sest hilisemalt projekti elluviimisel oodatakse nende saavutamist. Tegevuse elluviimisel viimase maksetaotlusega kalendriaasta või kogu tegevusperioodi kohta palutakse esitada andmed või hinnang reaalselt saavutatud tulemuste kohta, sellest täpsemalt seletuskirja osas eelnõu § 8 kohta. Ka tegevuse elluviimise kaudu saadud teadmine, et turule juurdepääs ei ole kaasnevate kulude ja/või halduskoormuse keerukuse tõttu mõttekas, on tulemus. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Kui toetuse taotlus on nõuetekohane ja vastab meetmes sätestatud tingimustele, siis rahuldatakse taotlus ettenähtud vahendite piires. Kui taotluse vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puudused kõrvaldada, sh esitada lisateavet, ja määratakse selleks tähtaeg. Nõude täitmiseks lisatähtaja andmine sõltub nõude olemusest ja võimalusest seda mõistliku lisatähtaja jooksul täita. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise korral esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta nõuetele, mis on taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele esitatud; 2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealset kontrollimist; 7(15)  3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus; 4) nõuetekohast taotlust ei ole võimalik rahuldada käesoleva paragrahvi lõike 2, 3, 4 või 5 kohaselt (KTKS § 45 lg 6). PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele. Toetuse saaja esitab PRIA-le maksetaotluse koos andmete ja dokumentidega pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Maksetaotlus esitatakse pärast eelnenud kvartali lõppu järgmise kuu 15. kuupäevaks. Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 9 lõike 3 kohaselt tehakse aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikes korrigeerimisi (sealhulgas auditeerimise käigus ilmnenud puuduste likvideerimiseks) kuni järgmise aasta 31. märtsini, millest tulenevalt peavad kõik eelneva aasta kuludokumentidega seotud kanded olema raamatupidamises tehtud hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Eeltoodud põhjusel on oluline, et viimase kvartali maksetaotluse menetlemine ja toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole toimub hiljemalt 31. märtsiks. Taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Hange on üks ostumenetluse viisidest, seetõttu on määruse alusena viidatud ka KTKS-i § 52 lõikele 3. Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatud aruande abil selguvad kokkuvõtlikult perioodi lõpuks näiteks järgmised asjaolud: - PTA kodulehel on ettevõtjate vajadusi arvestades selge teabega sisustatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ekspordi vaheleht; - kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega ekspordi protsessi kirjeldus on koostatud, avaldatud PTA kodulehel ja tutvustatud asjast huvitatud osapooltele (nt kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevad ettevõtjad, Eesti Kalaliit, Eesti Toiduliit, EISA), sh on läbipaistev protsess uuele välisturule juurdepääsu taotlemiseks ning alused taotluse tagasi lükkamiseks; - kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ekspordiks vajalikud veterinaarsertifikaadid on ajakohased, avaldatud PTA kodulehel ja tutvustatud asjast huvitatud osapooltele; - üldine kokkuvõte soovitud sihtturu kohta koostatud majandusliku tasuvuse hinnangust: millised on sihtriigi loomatervise ja toiduohutuse nõuded ja Eesti vastavus nendele, kuidas toimub eksportija registreerimine sihtriigis, auditiprotsessi läbimise vajadus, prognoos auditeeritava ettevõtja suhtes langetatava otsuse kohta, riigi ressursside kulu, prognoositav tulu sihtturule eksportimisest; - iga-aastane kokkuvõte potentsiaalsete uute turgude analüüsi kohta; - iga-aastane infopäev kalapüügi- ja vesiviljelussektorile ning regiooni spetsialistile ekspordi küsimustes, lisaks vähemalt kolm spetsiifilisemat infopäeva regiooni spetsialistidele kalapüügi- ja vesiviljelustoodete inspekteerimise ja sertifikaadi väljastamise kohta. Aruande abil antakse ülevaade kalendriaastal toimunud tegevustest järgmisel aastal toimuval ekspordinõukogu, Eesti Toidu välistegevuste ümarlaua või mõnes muus asjakohases formaadis toimuval ametkondade ja sektori vahel toimuval kohtumisel. 8(15) Eelnõu § 8 lõigetes 4-5 sätestatakse, et tegevuse elluviimise ajavahemiku lõpus viimase maksetaotlusega esitatakse Euroopa Liidu ja riigisiseste tulemusnäitajate tegelikud tulemused. Riigisisese tulemusnäitaja teatamisel on riigi nimi ISO 3166-1 alfa-2 kood ja kaubagrupp, mille suhtes juurdepääs välisriigi turule saadi, määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas nimetatu CN koodi nelja koha täpsusega. Andmeid kasutatakse toetusmeetme analüüsimisel. Euroopa Liidu ühised tulemusnäitajad tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisast I. Taotlusega esitatav Euroopa Liidu tulemusnäitaja on toetatavast tegevusest kasusaavate isikute (inglise keeles entities on nii eraisik, FIE kui äriühing) arv, keda tegevuse elluviimine reaalselt mõjutab. Eelnõu §-ga 9 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Toetus makstakse välja, kui makse tegemise aluseks olevad kulud on abikõlblikud. Kui toetuse saaja maksetaotluses on puudusi, teavitab PRIA toetuse saajat puudustest. Enne makse tegemist esitab toetuse saaja parandatud maksetaotluse või lisateabe esitatud maksetaotluse kohta. Eelnõu §-ga 10 sätestatakse toetuse saaja kohustused, mida tuleb järgida tegevuse elluviimise järgselt viis aastat või kuni viimase toetusosa maksmiseni. Toetuse saaja käesoleva määruse tähenduses on toetuse taotleja, kelle toetuse taotlus on rahuldatud. Toetuse saaja kohustus on tegevuse projekti kõik etapid ellu viia selle ajavahemiku jooksul, mis ta on taotluses teada andnud ning mille põhjal on tehtud toetuse määramise otsus. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel, mis takistavad tegevuse projekti elluviimist kokkulepitud ajavahemiku jooksul, saab sellest PRIA-le teada anda ning tegevuse projekti elluviimise aega on võimalik pikendada kuni kaks aastat esimese toetuse määramise otsuse tegemisest arvates. EMKVF perioodi lõpu lähenedes võib tekkida olukord, kus kahte aastat kasutamiseks enam ei jää, alles siis peab tegevus olema ellu viidud mitte hiljem kui 31. detsember 2029. a. Tähtaeg on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139. Eelnõuga kehtestatavad toetuse põhimõtted kooskõlastatakse EL Komisjoni ja EMKVF seirekomisjoni liikmetega. Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust, ei rakendata Euroopa Liidu direktiivi ega kehtestata uusi kohustusi Eesti elanikele. Eelnõuga luuakse tingimused toetuse saamiseks Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika ellu viimiseks. Toetuse taotlemine on vabatahtlik. 4. Määruse mõjud Määrusel on oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju ning mõju regionaalarengule. Mõju riigiasutuste töökorraldusele on keskmine. Määrusel puudub oluline mõju riigi välissuhetele, julgeolekule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning elu- ja looduskeskkonnale. Siiski on määrusega kehtestatava tulemus oluliselt sõltuv riigi välissuhetest ning aitab kaasa (toidu)julgeoleku tagamisele. Määrusest mõjutatud sihtrühm on eksportiv või ekspordiks valmistuv füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing või kalandusturu korraldamise seaduse kohaselt tunnustatud kalapüügi- või vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit, kelle põhitegevusala või põhikirjaline eesmärk on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas nimetatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega. 9(15) Määruse otsene kasusaaja on Põllumajandus- ja Toiduamet. Kaudset kasu saab iga Eesti elanik ettevõtjate majandustegevuse edenemise ning sellest laekuva maksutulu läbi. Mõju majandusele. Eesti toorainega isevarustatuse tase on kalapüügitoodete puhul sõltuvalt aastast kolm-neli korda suurem, kui me ise suudame ära tarbida, ning seepärast suur osa toodangust eksporditakse. Globaalne turg on kriisides ebastabiilsem, mistõttu on oluline omada juurdepääsu erinevatele sihtturgudele. Konkurentsivõimeline eksportiv kalapüügi- ja vesiviljelussektor annab oma panuse Eesti majanduse toimimisse ja riigieelarve tasakaalu. Kala käitlemise tegevusloaga ettevõtjate tegevuskohti on riiklikus toidu ja sööda käitlejate registris 2024. aasta 11. juuli seisuga 107. Ettevõtetest ~50% on mikroettevõtted, kus on alla 10 töötaja. Suuri, üle 250 töötajaga ettevõtteid otseselt ei ole, küll aga on paar ettevõtet, keda võib suureks lugeda ettevõtete gruppi kuulumise kaudu. Osad kala käitlevad ettevõtjad on ka vesiviljelejad ehk kasvatavad kalu või vähke. Merevetikaid töötlevad lisaaine saamiseks üksikud ettevõtjad. Kalakasvatajaid, kes kala käitlemisega ei tegele, on lisaks 13 ettevõtjat ja vähikasvatajaid 21 ettevõtjat. Seega on sihtgrupp kokku ligi 142 ettevõtjat, kes on väga erinevad nii suuruse, tegevussuundade, mahtude kui ekspordivõimekuse poolest. Suurema ekspordipotentsiaaliga on olnud ligi 20 ettevõtjat. Kalapüügiga või vesiviljelusega tegelevaid tunnustatud tootjaorganisatsioone on viis, lisaks üks tootjaorganisatsioonide liit. Kalapüügi ja vesiviljelusega ehk tootmisega tegeleb 3334 inimest. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisse on hõivatud 1400 inimest. Kalasektori ekspordikäive oli 2023. aastal4 153 mln eurot. Aastases võrdluses kahanes käive 1%. Ekspordikäibest moodustab suurima osa vähilaadsed (27%), külmutatud kala (21%) ning kalatooted ja –konservid (17%). Kalasektori olulisemad sihtriigid olid Ukraina (15% ekspordikäibest), Hiina (14%), Rootsi (12%) ja Soome (8%). Rootsi, Soome, Norra, Läti, Ukraina, Šveits, Island ja Hiina on läbi aastate kalasektori kõige püsivamad ekspordipartnerid. 250 209 201 200 183 183 189 174 163 151 154 153 143 139 136 150 130 123 mln € 100 50 0 2019 2020 2021 2022 2023 Eksport sh Eesti päritolu kaupade eksport Import Joonis 1. Kala ja kalatoodete eksport, sh Eesti päritolu eksport ja import rahalises väärtuses 2019-2023 (mln €) Allikas: Statistikaamet 4 Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2023. a kohta | 2.27 MB | pdf https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/pollumajandus-ja-toiduturg/ulevaated-ja- statistika?view_instance=0&current_page=1 10(15) Tabel 1. Eesti päritolu kala ja kalatoodete eksport kaubagruppide lõikes (mln €) 2022 2023 väärtuse koguse peamised sihtriigid 2023, Kaubaartikkel mln € mln € muutus % muutus % % kaubagrupi ekspordikäibest Valgevene 90%, Läti 3%, Taani 2%, Värske või jahutatud kala 0.9 5.6 0.9 5.6 Saksamaa 1%, Soome 1% Ukraina 52%, Läti 10%, Valgevene Külmutatud kala 39.9 31.5 39.9 31.5 8%, Norra 6%, Moldova 5%, Poola 3% Šveits 32%, Soome 13%, Ameerika Kalafileed ja muu kalaliha 24.5 22.9 24.5 22.9 Ühendriigid 11%, Hispaania 9%, Valgevene 7%, Rootsi 7% Belgia 60%, Leedu 11%, Soome Kuivatatud, soolatud, 6.7 9 6.7 9 8%, Saksamaa 7%, Läti 5%, Taani suitsukala 3% Hiina 49%, Island 25%, Rootsi Vähilised 39 42 39 42 13%, Taani 5%, Ukraina 4%, Jaapan 1% Limused ja molluskid 0 0.1 0 0.1 Moldova 64%, Ukraina 36% Soome 26%, Ukraina 15%, Leedu Tooted ja konservid kalast 26.9 26.4 26.9 26.4 10%, Serbia 9%, Norra 8%, Läti 5% Rootsi 77%, Norra 14%, Soome Tooted vähilistest 15.9 15.3 15.9 15.3 5%, Serbia 3%, Läti 1% Kala ja kalatooted kokku 153.8 153.0 Allikas: Statistikaamet 120 99 100 84 82 83 80 80 70 70 68 66 56 tuh t 60 40 18 16 14 20 13 12 0 2019 2020 2021 2022 2023 Kala ja vähilaadsed Kalatooted ja -konservid, tooted vähilaadsetest Kokku Joonis 2. Eesti päritolu kala ja kalatoodete koguseline eksport I pa 2019-2023 (tuh t) Allikas: Statistikaamet 11(15)  180 154 153 160 143 123 130 140 120 99 100 80 82 84 83 66 70 70 68 tuh t/mln € 80 56 60 40 18 16 14 13 12 20 0 2019 2020 2021 2022 2023 Kala ja vähilaadsed, tuhat t Kalatooted ja -konservid, tooted vähilaadsetest, tuhat t Kala ja kalatooteid kokku, tuhat t Kala ja kalatoodete eksport, mln € Joonis 3. Eesti päritolu kala ja kalatoodete koguseline eksport I pa 2019-2023 (tuh t) Allikas: Statistikaamet Tabel 2. Peamised ekspordi- ja impordiriigid koguse järgi 2023 Eesti päritolu tonnides Import (päritoluriik) tonnides eksport Ukraina 29 940 Soome 24 886 Island 5 552 Norra 8 395 Läti 4 951 Leedu 8 241 Hiina 3 770 Läti 4 401 Valgevene 3 419 Ameerika Ühendriigid 1 628 Moldova 2 336 Venemaa 1 627 Rootsi 2 287 Ecuador 1 501 Soome 2 121 Kanada 1 393 Leedu 1 993 Taani 931 Poola 1 938 Vietnam 923 Kasahstan 1 374 Hiina 637 Serbia 1 163 Poola 607 Norra 1 132 Rootsi 580 Taani 770 Albaania 499 Šveits 495 Holland 499 Allikas: Statistikaamet Vesiviljelusettevõtted (kala- ja vähikasvatused) müüsid 2023. aastal kaubakala ja jõevähki 918 tonni, 5,7 miljoni euro väärtuses5. Tarbimiseks müüdi kalamarja peaaegu 10 tonni. Kasvatatud kala müügikogused suurenesid pärast kolmeaastast vähenemist, kalamarja müük kasvas võrreldes 2022. aastaga 3,5 korda. Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik on jätkuvalt vikerforell, mille osakaal on viimastel aastatel suurenenud, olles 2023. aastal peaaegu 785 tonni 4,5 miljoni euro väärtuses, mis moodustas 87% kogu müüdud kasvatatud kala kogusest. 5 Statistikaamet https://www.stat.ee/et/uudised/kalakasvatuste-toodang-kasvas-hinnad-jaid-suuresti-samaks 12(15) Mõju looduskeskkonnale. Kala on loodusvara, mille väärindamisel tuleb olla vastutustundlik. Looduslik kalavaru on piiratud ning kasutamine omab mõju keskkonnale. Majanduse toimimiseks tegutsetakse majandusmõjude ja keskkonnamõjude tasakaalus, määratud on optimaalsed tingimused ja mahud loodusvaru kasutamiseks. Kalavarude suurust jälgitakse teaduslike meetoditega. Kalavarude seisundist lähtuvaid püügivõimalusi ehk kvoote osade kalaliikide (nt räim, kilu) puhul arvutatakse teadussoovituste ja poliitiliste kokkulepete tulemusel. Meede pakub võimalusi majandada kvoodi alusel või ilma kvoodita vabalt püütud või kasvatatud kalapüügi- ja vesiviljelustooteid kasumlikult, sh leida sihtturgu meie vetes muret valmistavatele võõrliikidele (nt ümarmudil). Mõju sotsiaalsele keskkonnale. Meede omab otsest positiivset mõju ettevõtluskeskkonnale ning seeläbi kaudset soodsat mõju ka inimeste tervisele ja varale ning teadus- ja arendustegevusele. Kalandussektori müügivõimekuse edendamine omab samuti soodsat mõju kalapüügi traditsioonide säilimisele ja kaudselt aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Kõik rakenduskavaga kavandatud sekkumised aitavad kas otseselt või kaudselt kaasa sotsiaalsele kaasatusele, vaesuse vähendamisele ja majanduskasvu edendamisele maapiirkondades. Meede edendab kaudselt toiduohutust, kindlustab toidujulgeolekut ja väldib toidukadu, sest ekspordiks sobiliku hügieeni ja kvaliteediga kalapüügi- ja vesiviljelustoode jõuab tarbijani seal, kus seda vajatakse. Mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele. Statistikaameti metoodika kohaselt on maapiirkond maalise ja väikelinnalise asustusega piirkond. Eelnõu omab positiivset mõju maapiirkonna konkurentsivõimele, sest sihtrühma ettevõtjad paiknevad üle Eesti, nii maa- kui linnapiirkonnas. Eelnõu ei mõjuta maapiirkondasid teistmoodi kui linnapiirkondi. Maapiirkonna elaniku SKP elaniku kohta eurodes võib suureneda ning suhtelise vaesuse piir maapiirkonnas (protsent) tulla allapoole, kui üle Eesti paiknevad ettevõtjad on konkurentsivõimelised ja müügitegevuses edukad. Ettevõtted, kus tegeletakse kalapüügiga, vesiviljelustoodete tootmise või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega, paiknevad üle Eesti pea kõigis maakondades, erineva suurusega asumites. Toidutootmine on riigi julgeoleku strateegiline osa. Mõju riigiasutuste töökorraldusele on keskmine. Määruse rakendamisega kaasneb PRIA-le mõningane lühiajaline lisakoormus toetuse taotluste vastuvõtmiseks vajaliku infotehnoloogilise lahenduse seadistamiseks, kuid see ei ületa kompetentsi piire. PRIA on valitsusasutus, mis Euroopa Liidu makseagentuurina võimaldab muu hulgas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 toetuste andmist juba 20 aastat. Taotlus ja maksetaotlus esitatakse PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu ning menetlusprotsess on kujundatud nii, et taotleja ja menetleja halduskoormus (ajakulu) on võimalikult väike. PRIA halduskoormus seoses toetuse taotluse jt seotud dokumentide esitamise ja menetlemisega võrreldes EMKF perioodiga oluliselt ei muutu. Taotluse, maksetaotluse jt dokumentide esitamine ja menetlemine elektrooniliselt jätkub. Samuti jätkub andmete kogumine, mis aitavad EMKVF rakenduskava tulemusi hinnata. Lisanduvad mõned riigisisesed seire- ja tulemusnäitajad, mille kohta palutakse taotlejalt teavet, et täpsemalt analüüsida toetusmeetme tulemuslikkust. 13(15) PTA halduskoormus ajutiselt tõuseb ametikoha loomise ja ametniku värbamise perioodil, kuid pikas perspektiivis peaks toetatav tegevus muutma PTA asjakohaste tööülesannete täitmist sujuvamaks ja tulemuslikumaks ning suurendama kliendisõbralikkust. Määrusel puudub oluline mõju riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, kohaliku omavalitsuse korraldusele, elukeskkonnale, infotehnoloogia ja infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Riigi välissuhted võivad mõningal määral mõjutada ekspordi sihtturgude valikut või edenemist sihtturgudel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Meedet rahastatakse rakenduskavas kirjeldatud tavapärase korra alusel, mil meetme eelarvest 70% kaetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% Eesti Vabariigi eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega tulusid riigieelarvele. Rakendamisega seotud kulud planeeritakse tavapäraselt Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi eelarves biomajanduse programmis. Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete välisturgude avamise toetuse kogu eelarve on kokku 425 000 eurot. Perioodi jooksul määratakse ministri käskkirjaga tegevuste elluviimise perioodi aastateks täpsem eelarve (KTKS § 5). Taotluse vastuvõtmine algab eeldatavasti 2025. aasta I kvartalis. Meetme kohta kogutakse Euroopa Liidu tasemel ühtset tulemusnäitajat taotluse esitamise ja viimase maksetaotluse esitamise etapis. Meedet ei loeta määruse (EL) 2021/1139 artikkel 10 lõike 2 kohaselt riigiabiks, sest see on suunatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise (kalapüük, vesiviljelus) ja töötlemise edendamiseks. Rakenduskava rahastus on projektipõhine. Vahendite kasutamisel kehtivad kokkulepitud protseduurid alates taotluste esitamisest, projektide valikust, elektroonilisest andmevahetusest kuni aruandluseni. Erandina saab lihtsamat protseduuri järgides kasutada rakenduskava tehnilise abi vahendeid, kuid käesolev meede tehnilise abi alla ei kuulu. Ehkki toetus liigub valitsemisala sees, on tavapärase protseduuri järgimisega (meetmemäärus ministeeriumilt, menetlemine ja väljamaksmine PRIAlt) läbipaistvus tagatud väiksema halduskoormusega, kui seda oleks toetuse andmisega seotud erilahenduse väljatöötamine, rakendamine ja haldamine. Analoogne on EMKVF perioodi 2021–2027 kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, kus taotlejateks ja tegevuse elluviijaks samuti vaid asjakohast pädevust omavad riigiasutused. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse väljatöötamisel on konsulteeritud töötlemisettevõtjaid esindava erialaliiduga Eesti Kalaliit, rahvusvahelistes vetes tegutsevaid kalapüügiettevõtjaid esindava erialaliiduga Eesti Kaugpüüdjate Liit, Läänemerel tegutsevaid kalapüügiettevõtjaid esindava erialaliiduga Eesti Kalurite Liit, tootjaorganisatsioonidega Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu, Eesti 14(15) Kalapüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu, Peipsi Kalandusühistu ning tootjaorganisatsioonide liiduga Eesti Kalatootjate Keskühistu. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 seirekomisjon kooskõlastas toetatava tegevuse valimise metoodika (eelnõu §-d 2 ja 5 ning § 7 lõiked 1 ja 2 ) ajavahemikul 22. oktoober kuni 5. november 2024. a. Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning e-posti teel arvamuse esitamiseks PTA-le ja PRIA-le. 15(15) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-1179 - Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete välisturgude avamise toetus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.12.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e2d4db1-0a83-4a38-a7ed-663810ca228e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e2d4db1-0a83-4a38-a7ed-663810ca228e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main