Kiri

KAVAND 11.11 . 2024 SISEMINISTER MÄÄRUS Abipolitseiniku tegevuse eeskiri Määrus kehtest atakse abipolitseiniku seaduse § 3 alusel. 1. peatükk Ü ldsätted § 1. Määruse reguleerimisala M ääruse ga kehtestatakse nõuded : 1) abipolitseiniku staatuse andmisel, sh nõuded abipolitseinikuks isikuankeedi sisule ja vormile ning nõuded abipolitseiniku isikuomadustele; 2) abipolitseiniku kehalisele ettevalmistusele ja kehalise ettevalmistuse vastavuse kontrollimisele ; 3) abipolitseiniku tervisenõuetele, tervisenõuete vastavuse kontrollimisele, tervisetõendi sisule ja vormile ning samaväärse tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelule; 4) abipolitseiniku väljaõppele; 5 ) abipolitseiniku tunnistusele, ametimärgile ja eraldusmärkide kirjeldusele; 6 ) abipolitseiniku teenistusrelva, laskemoona ja erivahendi, käitlemise le ning abipolitseiniku teenistusrelva, laskemoona ja erivahendi, käitlemise ja väljastamise korrale; 7) kriisirolliga abipolitseinikule kriisi lahendamises osalemise eest makstava hüvitise ulatusele ning selle taotlemisele ja väljamaksmisele; 8 ) abipolitseiniku lisapuhkusele ning selle eest makstava hüvitise taotlemisele ja väljamaksmisele . 2. peatükk A bipolitseiniku staatuse andmi ne § 2. Abipolitseiniku isikuankeet (1) Abipolitseinikuks kandideerimise isikuankeet on esitatud käesoleva määruse Lisas 1. (2) Abipolitseinikuks astuda soovija , kes on viimase aasta jooksul olnud teenistuses Politsei- ja Piirivalveametis võib piirduda isikuankeedil A osa andmete esitamisega. § 3 . Vestlus (1) Vestlusele kutsutakse abipolitseinikuks kandideerija, kes on läbinud taustakontrolli abipolitseiniku seaduse § 5 alusel enne abipolitseiniku staatuse andmist. (2) Vestluse l kontrollitakse abipolitseinikuks kandideerija sobivust abipolitseinikuks , ning isikuankeedis esitatud andmete õigsust. ( 3 ) Vestluse läbiviimis e nõuded kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik. § 4 . Nõuded a bipolitseiniku isikuomadustele Abipolitseinik peab isikuomaduste poolest olema võimeline täitma abipolitseinikule pandud ülesandeid ning vastama järgmistele üldnõuetele: 1) olema lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas; 2) võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskab teha meeskonnatööd; 3) kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, suudab iseseisvalt langetada otsuseid oma pädevuse piires ning on võimeline ette nägema oma otsuse tagajärgi ning vastutama nende eest; 4) hea analüüsi- ja sünteesivõimega, oskab eristada olulist ebaolulisest ning suudab lahendada probleeme; 5) hea suhtlemisoskusega. (2) Abipolitseinikus kandideerija vastavust isikuomadustele hinnatakse käesoleva määruse § 3 vestluse käigus. 3. peatükk A bipolitseiniku kehalise ettevalmistuse nõuded ja kehalise ettevalmistuse vastavuse kontrollimi ne § 5 . Nõuded abipolitseiniku kehalisele ettevalmistusele (1) Abipolitseinik peab kehalise ettevalmistuse poolest olema võimeline täitma abipolitseinikule pandud ülesandeid. ( 2 ) Kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse hindamiseks mõõdetakse abipolitseiniku järgmisi füüsilisi võimeid: 1) üldine vastupidavus – 3000 meetri jooks; 2) käelihaste jõuharjutus – toenglamangus kätekõverdamine ; 3) kõhulihaste jõuharjutus – istesse tõus. ( 3 ) Üldise vastupidavuse mõõtmisel võib 3000 meetri jooksu asendada 500 meetri ujumise, 6000 meetri sõudmisega ergomeetril või 6000 meetri käimisega. ( 4 ) Kui abipolitsenik osaleb veesõiduki meeskonna liikmena politseitegevuses, on ta kohustatud sooritama kehalise katse 500 m ujumise. ( 5 ) Üldise vastupidamise mõõtmisel loetakse 3000 meetri jooks sooritatuks, kui abipolitseinik on kalendriaastas läbinud spordivõistlusel või rahvaspordiüritusel vähemalt 10-kilomeetrise distantsi jooksus, käimises, jalgrattasõidus, triatlonis, orienteerumises, murdmaasuusatamises, kiiruisutamises, rulluisutamises, rännakmarsis, aerutamises või sõudmises. Tulemuse arvestamise aluseks on ametlik võistlusprotokoll. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kehalised katsed loetakse sooritatuks, kui abipolitseinik on osalenud kalendriaastas vähemalt ühel Eesti Politsei Spordiliidu spordikalendri meistrivõistlusel. ( 7 ) Nais soost abipolitseinik peab kehalised katsed sooritama vähemalt järgmiste tulemustega: Kehalise katse nimetus Kuni 29-aastased 30–39-aastased 40–49-aastased Üle 50-aastased 3000 meetri jooks 22 minutit 23 minutit 10 sekundit 24 minutit 40 sekundit 26 minutit 30 sekundit Toenglamangus kätekõverdamine 8 6 4 2 Istesse tõus 25 20 16 12 500 meetri ujumine 15 minutit 55 sekundit 20 minutit 21 minutit 55 sekundit 22 minutit 30 sekundit 6000 meetri sõudmine ergomeetril 29 minutit 31 minutit 32 minutit 33 minutit 6000 meetri käimine 58 minutit 59 minutit 60 minutit 61 minutit ( 8 ) Mees soost abi politsei nik peab kehalised katsed sooritama vähemalt järgmiste tulemustega: Kehalise katse nimetus Kuni 29-aastased 30–39-aastased 40–49-aastased Üle 50-aastased 3000 meetri jooks 17 minutit 10 sekundit 19 minutit 50 sekundit 22 minutit 10 sekundit 24 minutit 30 sekundit Toenglamangus kätekõverdamine 20 16 12 8 Istesse tõus 30 24 20 16 500 meetri ujumine 14 minutit 45 sekundit 17 minutit 45 sekundit 21 minutit 30 sekundit 21 minutit 50 sekundit 6000 meetri sõudmine ergomeetril 27 minutit 29 minutit 30 minutit 31 minutit 6000 meetri käimine 54 minutit 56 minutit 58 minutit 60 minutit § 6 . Nõuded abipolitseiniku kehalise ettevalmistuse vastavuse kontrollimisele (1) Abipolitseiniku vastavust kehalise ettevalmistuse nõuetele kontrollitakse mitte sagedamini kui üks kord kahe aasta jooksul vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku kehtestatud korrale. (2) Käesoleva määruse § 5 nimetatud nõude id ei kontrollita kui isik on abipolitseiniku staatuse saamise eelneva aasta jooksul olnud teenistuses politseiametnikuna Politsei- ja Piirivalveametis. (3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor võib lähtuvalt abipolitseinikule pandud ülesannete erisusest kehtestada täiendavad või kõrgendatud kehalise ettevalmistuse nõuded. 4 . peatükk Abipolitse i niku tervisenõuded ja tervisekontroll § 7 . Abipolitseiniku üldised tervisenõuded (1) Abipoliteinik peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma talle antud ülesandeid ning tal ei tohi olla tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. (2) Lähtudes töökeskkonna ohuteguritest ja terviseriskidest ning tööülesannetest, jaotatakse abipolitseinikud kahte tervisenõuete gruppi: 1) I grupp – välitööd tegevad abipolitseiametnikud; 2) II grupp – sisetööd tegevad abipolitseiametnikud. (3) Abipolitseiniku terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes: 1) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord; 2) töö- ja puhkeaja režiimi häired; 3) ebaühtlane füüsiline koormus; 4) sundasendid ning koormus luu- ja lihaskonnale; 5) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine; 6) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine; 7) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht; 8) relva kandmine ja kasutamine; 9) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine; 10) töö kuvariga. § 8 . Abipolitseiniku tervisenõuded ja abipolitseiniku ülesannete täitmist takistavad tervisehäired (1) Abipolitseiniku tervisenõuded ja abipolitseiniku tööülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb abipolitseiniku terviseseisundit hinnates järgida, on esitatud käesoleva määruse lisas 2. (2) Absoluutne meditsiiniline vastunäidustus välistab abipolitseinikuna tegutsemise . (3) Kui töötervishoiuarst tuvastab abipolitseiniku perioodilises tervisekontrollis meditsiinilise vastunäidustuse, võib isik jätkata abipolitseinikuna tegutsemist juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) töötervishoiuarst on andnud loa; 2) töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud; 3) abipolitseiniku vahetujuhi hinnangu kohaselt ei ole abipolitseinikul esinenud oma ülesannete täitmisel takistusi. § 9 . Abipolitseiniku terviseseisundi kontrolli tegija (1) Abipolitseiniku tervisekontrolli teeb käesolevast määrusest lähtudes töötervishoiuarst või perearst , kaasates vajaduse korral muu tervishoiuteenuse osutaja. (2) Tervisekontrolli tegemiseks sõlmib Politsei- ja Piirivalveamet tegevusloaga töötervishoiuteenuse osutajaga lepingu. § 1 0 . Abipolitseiniku tervisekontrolli perioodilisus (1) Tervisenõuetele vastavust kontrollitakse abipolitseinikul enne I I taseme abipolitseiniku staatuse saamist (edaspidi eelnev tervisekontroll ) ning abipolitseinikuna tegutsemise ajal perioodiliselt ( edaspidi perioodiline tervisekontroll ). (2) II taseme a bipolitseinikuks saada sooviv isik ei pea läbima tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud: 1) töötervishoiuarsti juures tervisekontrolli, milles on kontrollitud tema vastavust käesoleva määruse §-de 10 ja 11 tervisenõuetele ning tehtud § 14 lõikes 4 loetletud uuringud , või 2) Kaitseressursside Ameti arsti või töötervishoiuarsti juures politseiametniku, päästeteenistuja , vanglateenistuse ametniku või meremehe tervisekontrolli, mis vastab käesoleva määruse nõuetele. (3) Abipolitseinik peab perioodilise tervisekontrolli läbima üks kord kolme aasta jooksul eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates . (4) Kui abipolitseinikul esineb meditsiiniline näidustus, võib töötervishoiuarst perioodilise tervisekontrolli sagedust tihendada. (5) Politsei- ja Piirivalveamet võib saata abipolitseiniku perioodilisse tervisekontrolli varem kui üks kord kolme aasta jooksul järgmistel juhtudel: 1) abipolitseiniku põhjendatud taotluse alusel; 2) abipolitseiniku vahetujuhi või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud taotluse alusel; 3) abipolitseiniku pikaajalise töövõimetuse tõttu. § 1 1 . Abipolitseiniku tervisekontrolli kord (1) Abipolitseiniku saadab tervisekontrolli Politsei- ja Piirivalveamet . (2) Abipolitseinik võib läbida tervisekontrolli omal soovil Politsei- ja Piirivalveameti saatmiseta enne II taseme abipolitseiniks saamist . (3) Tervisekontrolli läbiv isik täidab ning kinnitab oma allkirjaga tervisekontrolli kaardil esitatud andmete õigust, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 3 ja esitab selle terviskontrollis töötervishoiuarstile . (4) Tervisekontrolli käigus tehakse lähtuvalt töökeskkonna risikianalüüsist , abipolitseiniku ülesannete iseloomust ja vastavalt vajadusele järgmised uuringud: 1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere ja veresuhkru analüüs; 2) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll ning vaatevälja hindamine; 3) toonaudiomeetria ; 4) elektrokardiogramm eelnevas tervisekontrollis ning elektrokardiogramm perioodilises tervisekontrollis mehel alates 40. eluaastast ja naisel alates 50. eluaastast; 5) koormuskardiogramm perioodilises tervisekontrollis alates 50. eluaastast; 6) spiromeetria ; 7) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine; 8) alkoholi tarbimise harjumuste hindamine. (5) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja on abipolitseinikule hiljuti teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik töötervishoiuarstil tervisekontrolli tegemisel arvestada, siis ei ole vaja samu protseduure või uuringuid uuesti teha. (6) Töötervishoiuarst võib saata abipolitseiniku tema terviseseisundi täpsustamiseks tegema uuringut, mida ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud . (7) Töötervishoiuarst tutvustab ja selgitab abipolitseinikule tema tervisekontrolli tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust. (8) Tervisekontrolli läbinud isiku kohta koostab töötervishoiuarst tervisetõendi, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 4 ja mis sisaldab otsust abipolitseinikuna tegutsemise kohta. (9) Töötervishoiuarst väljastab tervisetõendi tervisekontrolli läbinud isikule või Politsei- ja Piirivalveametile . § 1 2 . Tervisekontrolli kulude hüvitamine Määruses ette nähtud tervisekontrolli kulud tasub Politsei- ja Piirivalveamet . 5. peatükk A bipolitseiniku väljaõp e § 1 3 . I , II ja III taseme abipolitseiniku väljaõpe ( 1 ) I, II ja II taseme abipolitseiniku v äljaõppe miinimumnõuded ja õpiväljundid on esitatud käesoleva määruse lisas 5. (2) I ja II taseme abipolitseiniku väljaõppe läbiviimisel võib arvestada isiku varasema õpi- ja töökogemusega. Pärast varasema õpi- ja töökogemuse hindamist võib ta suunata otse arvestuse tegemisele. (3) II ja III taseme abipolitseiniku väljaõpe a rvestuse negatiivsele tulemusele sooritamise korral on abipolitseiniku l õigus kahele kordusarvestusele. § 1 4 . Abipolitseiniku täienduskoolitus (1) Abipolitseiniku tulirelva- või elektrišokirelvaõppe läbinul on: 1) teadmised relva kandmise ja kasutamise õiguslikest alustest; 2) teadmised ja oskused relva hooldada ja käsitseda, sh laskeoskus; 3) esmaabiteadmised ja -oskused. (2) Abipolitseinik, kellele on määratud kriisiroll peab läbima täienduskoolituse, mille käigus omandab järgmised teadmised ja oskused: 1 ) politsei ülesannete täitmiseks hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal; 2) riigikaitse tagamiseks. (3) Abipolitseinik, kes osaleb veesõiduki meeskonna liikmena politseitegevuses , peab läbima vabatahtliku merepäästja esimese astme õppe, mille tingimused on kehtestatud „Nõuded vabatahtliku merepäästja kutsesobivusele ja füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korrale, välja- ja täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja selle kandmise korrale“ ( 4 ) Vabatahtliku merepäästja väljaõppel võib arvestada abipolitseiniku varasema õpi- ja töökogemusega. Varasema õpi- ja töökogemuse hindamise tulemuste põhjal võib Politsei- ja Piirivalveamet suunata abipolitseiniku otse arvestuse tegemisele või lugeda tema väljaõpe läbituks. ( 5 ) Politsei- ja Piirivalveameti nõusolekul võivad abipolitseiniku täienduskoolitus läbi viia vastavat pädevust omavad juriidilised ja füüsilised isikud, kelle kasutuses on väljaõppe läbiviimiseks vajalikud ruumid ja tehnilised vahendid väljaõppe läbiviimiseks ning koolitajal peavad olema abipolitseiniku erialase väljaõppe ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. 6 . peatükk A bipolitseiniku t unnistus, ametimä r k ja eraldusmärgid § 1 5 . Abipolitseiniku tunnistuse vorm ja kirjeldus (1) Abipolitseiniku tunnistus (edaspidi tunnistus ) on soovitatavalt standardile ISO 7810, CR 80 vastav plastkaart mõõtmetega 85,5 mm × 54 mm. (2) Tunnistuse esi- ja tagaküljel on värviline turvamuster. Tunnistuse esiküljel on värviline politseivapi kujutis ning tagaküljel värviline väikese riigivapi kujutis. (3) Tunnistuse esiküljel on järgmised elemendid: 1) tekst „POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET”; 2) tekst „ABIPOLITSEINIKU TUNNISTUS”; 3) eesnimi; 4) perekonnanimi; 5) isikukood; 6) tunnistuse number; 7) kehtivusaeg; 8) koht abipolitseiniku fotokujutisele. (4) Tunnistuse tagaküljel on tekst „EESTI VABARIIK”. (5) Tunnistusele kantakse järgmised andmed: 1) abipolitseiniku eesnimi; 2) abipolitseiniku perekonnanimi; 3) abipolitseiniku isikukood; 4) abipolitseiniku värvitrükis fotokujutis; 5) tunnistuse number; 6) tunnistuse kehtivuse viimane kuupäev. (6) Tunnistuse teksti värvus on must. (7) Tunnistuse vorm peab vastama m ääruse lisale 6. § 1 6 . A bipolitseiniku amet i mär gi vorm ja kirjeldus (1) Abipolitseiniku ametimärgi kirjelduses lähtutakse politseiametniku ametimärgi kirjeldusest. Ametimärk on ristkülikukujuline ümardatud nurkadega metallist pressimise teel valmistatud jäik ja paindumatu märk, mis on kinnitatud musta täisnahast taskusse. (2) Ametimärgil kasutatakse varrukaembleemi kujutist, millel hõbedane lõvi hoiab käppade vahel kullatud riigivapi kujutist. Riigivapi lõvid ja varrukaembleemi taust on värvitud siniseks. (3) Ametimärgil on hõbedane tekst „ABIPOLITSEINIK“. (4) Ametimärgi allosas paikneb ristkülikukujuline ümardatud nurkadega hõbetatud numbriväli, millele on graveeritud unikaalne neljakohaline number. (5) Nahktasku ja ametimärgi mõõdud: 1) nahktasku mõõt (avatuna) – 210 mm x 70 mm; 2) ametimärgi välismõõt – 80 mm x 50 mm; 3) varrukaembleemi mõõt – 42,5 mm x 51,5 mm; 4) numbrivälja mõõt – 44 mm x 11 mm. Numbrite kõrgus 6 mm. (5) Ametimär k peab vastama määruse lisale 7. § 1 7 . Abipolitseiniku eraldusmärgid (1) Abipolitseinikule väljastab Politsei- ja Piirivalveamet vajadusel politseiametniku vormiriietus e , mis on kehtestatud määrusega „ Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus “. (2) Politseiametniku vormiriietust kandes peab abipolitseinik kandma abipolitseiniku eraldusmär ke, milleks on: 1) sõna „ABIPOLITSEINIK” vormiriietuse ja ohutusvesti seljaosal ja vasakul rinnal (lisa 8); 2 ) varrukaembleem (lisa 9 ); 3 ) abipolitseiniku tunnus õlakukattel ( lisa 10 ). 7. peatükk A bipolitseiniku relva , laskemoona ja erivahendi käitlemi ne ning väljastami ne § 1 8 . Abipolitseiniku relva , laskemoona ja erivahendi käitlemi s e nõuded ( 1 ) Abipolitseiniku seaduse p aragrahvis 2 4 nimetatud erivahendit ja relva võib abipolitseinik kanda üksnes politsei tegevuses osalemise ajal või väljaõppes osaledes. Sealhulgas ülesandele või väljaõppele minnes ja tulles. (2) Politseitegevuses osaledes kannab abipolitseinik elektrišoki- ja tulirelva selleks ettenähtud kabuuris. ( 3 ) Abipolitseinikul on õigus kanda erivahendit ja relva, kui ta lähetatakse välisriiki ja kui ülesande täitmine eeldab seda. ( 4 ) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik u kehtestatud korra alusel võib abipolitseinik talle väljastatud erivahendit , relva ja laskemoona hoida alaliselt oma elu – või asu kohas. ( 5 ) Erivahendit , relva ja laskemoona alaliselt oma elu - ja asukohas hoidev abipolitseinik peab tagama erivahendi, relva ja laskemoona säilimise nii, et on välistatud nende sattumine kõrvalise isiku kätte. ( 6 ) Erivahendi , relva või laskemoona kadumisest peab abipolitseinik viivitamata teavitama Politsei- ja Piirivalveametit, vastavalt kehtestatud korrale. § 19 . Abipolitseiniku relva , laskemoona ja erivahendi käitlemi se reguleerimine Politsei ja Piirivalveameti poolt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik kehtestab korra, millega reguleeritakse nõuded abipolitseiniku : 1) tuli relva koolitus ele ; 2) relva, laskemoona ja erivahendi väljastami s e le , hoidmi sele , hooldami sele ja tagastami sele ; 3) poolt politseitegevuses osaledes tulirelva kasutamise informeeri mise le ; 4) relva, laskemoona ja erivahendi kadumises informeerimise le . 8 . peatükk Abipolitseinikule lisapuhkuse ning selle eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord ning kriisirolliga abipolitseinikule kriisi lahendamises osalemise eest makstava hüvitise ulatus ning selle taotlemise ja väljamaksmise kord § 2 0 . Tasustamata lisapuhkuse taotlemine T asustamata lisapuhkuse saamiseks abipolitseiniku seaduse § 3 8 alusel esitab abipolitseinik tööandjale Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku kirjaliku taotluse, milles märgitakse: 1 ) tööandja nimi ja registrikood; 2) abipolitseiniku või politsei vabatahtliku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 3) tasustamata lisapuhkuse aeg ja eesmärk. § 2 1 . Tasustamata lisapuhkuse hüvitamine ( 2 ) Politsei- ja Piirivalveamet võib maksta abipolitseinikule tasustamata lisapuhkuse eest hüvitist abipolitseiniku seaduse § 3 8 lg 3 alusel. ( 3 ) Abipolitseinik esitab tasustamata lisapuhkuse eest hüvitise saamiseks Politsei- ja Piirivalveametile kirjaliku taotluse 30 päeva jooksul tasustamata lisapuhkuse lõppemisest arvates. Taotluses märgitakse ja sellele lisatakse: 1) abipolitseiniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) kasutatud lisapuhkuse aeg ja eesmärk; 3) arvelduskonto number ning selle omaniku ees- ja perekonnanimi, kui see ei kuulu abipolitseinikule või politsei vabatahtlikule; 4) teave kohustusliku kogumispensioniga liitumise kohta; 5) tööandja kinnitus abipolitseinikule tasustamata lisapuhkuse andmise ja tema kuue kuu keskmise töötasu suuruse kohta. (3) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse läbi ja otsustab tasustamata lisapuhkuse eest hüvitise maksmise 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. § 2 2 . Kriisirolliga abipolitseiniku hüvitise ulatus ning selle taotlemine ja väljamaksmine (1) Politsei- ja Piirivalveamet võib maksta abipolitseiniku seaduse § 33 lõike 4 alusel kriisi lahendamisse kaasatud kriisirolliga abipolitseinikule hüvitist. (2) Kriisirolliga abipolitseinikule makstakse hüvitist tundide eest, millal ta on osalenud kriisi lahendamises. Juhul kui nende tundide arv on väiksem kui sama ajavahemiku kalendaarsete tööpäevade töötundide arv, makstakse kriisirolliga abipolitseinikule hüvitist kalendaarsete tööpäevade töötundide arvu järgi. (3) Kriisirolliga abipolitseinik esitab kriisi lahendamises osalemise eest hüvitise saamiseks Politsei- ja Piirivalveametile kirjaliku taotluse 30 päeva jooksul kriisi lahendamises osalemise lõppemisest arvates. Taotluses märgitakse ja sellele lisatakse: 1) kriisirolliga abipolitseiniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) kriisi lahendamises osalemise aeg; 3) arvelduskonto number ning selle omaniku ees- ja perekonnanimi, kui see ei kuulu kriisirolliga abipolitseinikule; 4) teave kohustusliku kogumispensioniga liitumise kohta; 5) tööandja kinnitus töö tegemisest keeldumise või avaliku võimu teostamise õiguse peatamise kohta. (4) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse läbi ja otsustab kriisi lahendamises osalemise eest hüvitise maksmise 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. 9. peatükk R akendussätted § 2 3 . Abipolitseiniku tervisekontrolli üleminekusäte Kui abipolitseinik on läbinud abipolitseiniku tervisekontrolli enne 1 0 . septembrit 202 6 kehtib tema tervisetõend selle kehtivusaja lõpuni. Kehalise ettevalmistuse kohta § 2 4 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 10. septembril 202 6 . aastal. Teema: Abipolitseiniku tegevuse eeskiri - MÄÄRUS 04.10.2024 -SOM ja MKM-i Saatja: Nurmely Mitrahovitš <[email protected] <mailto:[email protected]> > Saadetud: neljapäev, 14. november 2024 11:45 Adressaat: Laura Viidik - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Triin Tõnts - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Eva Põldis - MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Dana Kadanik - MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Koopia: Kristi Käsper <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: Abipolitseiniku tegevuse eeskiri - MÄÄRUS 04.10.2024 -SOM ja MKM-i Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Tänan teid selle meeldiva kohtumise eest. Manuses on määruse kavand (selle sisuga hakkame siis hiljem põhjalikumalt tegelema) ja siin meilis eelnõust mõned paragrahvid, eelkõige just tervisenõuetega seonduvalt. Minu ootus on see, et te vaataksite neid selle pilguga, kas see, mis täna seaduses kirjas on piisav või peaks midagi määrusest ikkagi tooma seadusesse. Kui jõuate saata oma tagasiside 28 novembriks, siis on super. § 4. Abipolitseinikule esitatavad nõuded (1) I taseme abipolitseinikuks võib nimetada isiku: 1) kes on vähemalt 18-aastane täieliku teovõimega; 2) kes on Eesti kodanik; 3) kes omab vähemalt põhiharidust; 4) oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel; 5) kes on oma isikuomaduste ja kõlbluse, usaldusväärsuse poolest sobilik osalema politsei tegevuses; 6) kelle käitumine ja eluviis ei kahjusta Politsei - ja Piirivalveameti mainet, ega ohusta enda ega teise isiku turvalisust ega riigi julgeolekut või avalikku korda ; 7) kes ei ole sõltuvuses alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest; 8) keda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; 9) kellel ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 10) kes ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; 11) kellelt ei ole jõustunud kohtuotsusega ära võetud avalikus teenistuses töötamise õigust ; 12) kes ei ole kohtunik või prokurör; 13) kes on läbinud I taseme abipolitseiniku väljaõppe ja sooritanud arvestuse. (2) II taseme abipolitseinikuks võib nimetada isiku, kes lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1: 1) omab vähemalt keskharidust või erisusena, kes on omandamas keskharidust ja 2) on sellise kehalise ettevalmistuse ja terviseseisundiga, mis võimaldab tal osaleda politsei tegevuses; 3) ei ole raskekujulise psüühika-, isiksuse- või käitumishäirega; 4) on läbinud II taseme abipolitseiniku väljaõppe ja sooritanud arvestuse. (3) III taseme abipolitseinikus võib nimetada isiku, kes lisaks käesoleva paragrahvi lõigetele 1 ja 2: 1) oskab Eesti keelt vähemalt C1 tasemel; 2) omab II taseme abipolitseiniku staaži vähemalt 2 aastat; 3) on politsei tegevuses osalenud vähemalt 100 tundi; 4) on läbinud III taseme abipolitseiniku väljaõppe ja sooritanud arvestuse . § 12. Abipolitseiniku tervisekontroll (1) Abipolitseiniku tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst või Politsei- ja Piirivalveametiga lepingulises suhtes olev töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral eriarste. (2) Töötervishoiuarst või perearst väljastab Politsei-ja Piirivalveametile kinnituse abipolitseiniku tervisenõuetele vastavuse kohta, avaldamata täpseid terviseandmeid. § 49. Abipolitseiniku staatuse peatamine (1) Abipolitseiniku staatuse peatakse Politsei-ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega, kui abipolitseinik: 1) ei saa ajutiselt tervise tõttu või muul põhjusel osaleda politsei tegevuses; 2) on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav võttes arvesse kahtlustuse või süüdistuse aluseks oleva kuriteo raskusastet ja iseloomu; 3) on esitanud sooviavalduse abipolitseiniku staatuse peatamiseks; Kõike head Nurmely Mitrahovitš