KÄSKKIRI
19.11.2024 nr 46
Riigihanke „Halduskoormuse vähenemise mõõtmine
palga- ja tööjõu andmete osas üleminekul
andmepõhisele aruandlusele“ korraldamine,
komisjoni ja vastutava isiku nimetamine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel ning kooskõlas majandus- ja
infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Korraldada lihthankemenetlusega riigihange „Halduskoormuse vähenemise mõõtmine palga-
ja tööjõu andmete osas üleminekul andmepõhisele aruandlusele“ CPV koodiga 73210000-7
„Uurimise nõustamisteenused“.
2. Kinnitan otsuse punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud).
3. Riigihanke eeldatavaks kogumaksumuseks on kuni 45 000 eurot, millele lisandub käibemaks.
Hankelepingu täitmise periood on lepingu sõlmimisest arvates 6 kuud.
4. Määran punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna andmehaldused ekspert Adele
Johanson.
5. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sealhulgas
riigihanke alusdokumentide muutmiseks, pakkuja kvalifitseerimiseks, esitatud pakkumuste
vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks
järgmises koosseisus:
5.1. Komisjoni esimees: Adele Johanson – digimajanduse osakonna andmehaldused ekspert;
5.2. Komisjoni liikmed:
5.2.1. Viktoria Bõstrjak-Butorina – digimajanduse osakonna reaalajamajanduse
valdkonnajuht;
5.2.2. Artam Kivisild – digimajanduse osakonna andmepõhise aruandluse projekti
koordinaator.
Otsuse punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse
Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete
seaduses sätestatud korras ja tähtajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
Lihthankemenetlusega riigihanke nr 284449
„Halduskoormuse vähenemise mõõtmine palga- ja tööjõu andmete osas
üleminekul andmepõhisele aruandlusele“ alusdokumendid
1. Riigihanke alusdokumendid
1.1. Hankija määrab lihthankemenetlusega riigihanke nr 284449 „Halduskoormuse vähenemise
mõõtmine palga- ja tööjõu andmete osas üleminekul andmepõhisele aruandlusele“
(edaspidi riigihange) alusdokumentides (edaspidi alusdokumendid või AD)
lihthankemenetluse korra.
1.2. Alusdokumendid koosnevad hanketeatest, käesolevast alusdokumentide põhitekstist,
riigihangete registris (edaspidi RHR) hanke alusandmete rubriigis avaldatud kõikidest
dokumentidest sh käesolevast alusdokumentide põhiteksti järgmistest lisadest:
1.2.1. Lisa 1 –Tehniline kirjeldus (vt RHR-is dokumenti „Tehniline kirjeldus“);
1.2.2. Lisa 2 – Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused (vt RHR-is dokumenti
„Hankepass täiendavate selgitustega“);
1.2.3. Lisa 3 – Vastavustingimused (vt RHR-is dokumenti Vastavustingimused);
Lisa 3.1 – Meeskonnaliikmete kompetents (vt RHR-is dokumenti Meeskonnaliikmete
kompetents);
1.2.4. Lisa 4 – Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (vt RHR-is dokumenti
„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“);
Lisa 4.1 - Hindamismetoodika kirjeldus (vt RHR-is dokumenti „Hindamismetoodika
kirjeldus“);
1.2.5. Lisa 5 – Riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu tingimused (vt RHR-is
dokumenti „Hankelepingu tingimused“);
2. Üldandmed
2.1. Riigihange viiakse läbi riigihangete registri (edaspidi RHR) kaudu. Hankija ei anna huvitatud
isikutele või pakkujatele nõu RHRi kasutamisega seotud küsimustes. Kõikides RHRi
kasutamisega seotud küsimustes peab huvitatud isik või pakkuja ühendust võtma RHRi
kasutajatoega.
2.2. Hange ei ole jagatud osadeks. Hankija on jätnud hanke ühe menetluse raames osadeks
jagamata, kuna hankelepingu eseme näol on tegemist ühtse jagamatu tervikuga ning
osadeks jagamine muudaks hankelepingu täitmise tehniliselt ülemäära keerukaks ja
kulukaks ning on oht hankelepingu nõuetekohasele täitmisele seoses vajadusega erinevate
osade täitjate tegevuse kooskõlastamisega.
2.3. Hankes osalemiseks, teavituste saamiseks ja küsimuste esitamiseks läbi RHRi peavad
hankes osalejad hankijale avaldama oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde
RHRis.
2.4. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus
Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.
2.5. Kõik pakkumusega seotud kulud kannab pakkuja. Hankija ei vastuta mistahes kahjude või
kulutuste eest, mida pakkuja kandis või on kohustatud kandma seoses käesoleva riigihanke
menetlusega.
2.6. Alternatiivsete ja/või tingimuslike pakkumuste esitamine ei ole lubatud.
2.7. Hankija ei avalikusta pakkujatelt saadud informatsiooni, kui õigusaktides ei ole sätestatud
teisiti.
3. Tehniline kirjeldus
Riigihanke tehniline kirjeldus on toodud käesoleva AD punktis 1.2.1 märgitud Lisas.
4. Hankelepingu tingimused
Hankelepingu tingimused on esitatud käesolevate AD punktis 1.2.5 märgitud Lisas.
1
5. Pakkumuse struktuur
Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt RHRi etteantud struktuuri kohaselt.
6. Pakkumuse vormistamise keel
Pakkumus tuleb vormistada eesti keeles.
7. Pakkumuse maksumus
7.1. Pakkuja esitab pakkumuse maksumuse RHRis ette nähtud struktuuri kohaselt, täites AD
punktis 1.2.4 toodud dokumendis küsitud andmeid.
7.2. Riigihankele esitatud pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid
vastavalt alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud hankelepingu
nõuetekohaseks täitmiseks. Negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud esitada ja
sellised pakkumused on hankijal õigus lugeda mittevastavaks ning tagasi lükata. Hankija ei
hüvita hankelepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid
makseid.
7.3. Pakkumuse maksumus esitatakse eurodes (EUR).
8. Pakkumuse tagatis
Hankija ei nõua pakkujalt pakkumuse tagatist.
9. Pakkumuse vormistamine, esitamine ja muutmine
9.1. Pakkumus on pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv
alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke alusdokumentides
määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni.
9.2. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt RHRi kaudu RHRis ette antud struktuuri kohaselt
aadressil https://riigihanked.riik.ee hiljemalt hanketeates määratud ajaks.
9.3. Pakkumus peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
9.4. Ühise pakkumuse esitamisel vastutavad hankelepingu täitmise eest ühispakkujad
solidaarselt.
9.5. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele.
10. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg
10.1. Pakkumus peab olema jõus minimaalselt 3 kuud pakkumuste esitamise tähtpäevast
arvates.
10.2. Pakkuja võib pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega omal algatusel või hankija kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis tehtud ettepanekul.
11. Selgitused
11.1. AD sisu kohta saab pakkuja selgitusi pöördumisel hankija poole läbi RHRi keskkonna
Teabevahetuse lehe. Telefoni või e-posti teel esitatud küsimusi vastu ei võeta.
11.2. Hankija teeb riigihanke ADga seotud selgitused ja/või selgitamist võimaldavad dokumendid
elektrooniliselt kättesaadavaks 3 tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest
arvates, lisades vastused RHRi Teabevahetuse lehele. RHR saadab automaatse teavituse
selgituste lisamise kohta kõigile RHRis hanke juurde registreerunud isikutele.
11.3. Kui riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumise ja
pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt 2 (kahte) tööpäeva, ei ole hankija
kohustatud selgitustaotlusele vastama.
12. Pakkumuste avamine
12.1. Pakkumused avatakse RHRis hanketeates määratud ajal ja korras.
12.2. Pakkumuste avamise protokolli ei koostata.
13. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine
13.1. Hankija jätab õiguse igal ajal lükata tagasi kõik pakkumused, kui:
13.1.1. kõigi esitatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatava
2
maksumuse.
13.1.2. hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise
AD-s esitatud tingimustel;
13.1.3. õiguslik olukord muutub ja seetõttu ei ole hankijal võimalik hankelepingut sõlmida.
14. Tehnilised tõrked
14.1. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad
RHRis hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused,
häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste
seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.
14.2. Hankija ei vastuta RHRi kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud kahjude või
saamatajäänud tulu eest.
15. Pakkumuste vastavuse kontrollimine
15.1. Hankija kontrollib esitatud pakkumuste vastavust AD punktis 1.2.3 esitatud tingimustele
enne eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifikatsiooni
kontrollimist.
15.2. Pakkumuste vastavuse kontrollimine toimub vastavalt RHS §-ides 114-119 sätestatule.
16. Läbirääkimiste pidamine
16.1. Antud lihthankemenetlusega riigihanke raames jätab Hankija endale õiguse vajadusel ning
oma initsiatiivil pidada pakkujatega läbirääkimisi töö teostamise projektiplaani ja ajakava
ning meeskonna kompetentsi osas.
16.2. Hankija otsustab läbirääkimiste pidamise 10 tööpäeva jooksul pärast pakkumuste avamist
ja esitab nimetatud perioodil läbirääkimiste kava.
16.3. Hankija võib paluda pakkujal kohandada oma pakkumust.
17. Pakkumuste hindamine
17.1. Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija moodustatud hankekomisjon vastavalt AD
punktis 1.2.4 märgitud hindamiskriteeriumitele.
18. Pakkumuse edukaks tunnistamine
18.1. Hankija tunnistab edukaks vastavaks tunnistatud pakkumuse, mis on osutunud hankija
poolt seatud hindamiskriteeriumide suhtes soodsaimaks.
18.2. Mitme võrdselt madalaima kogumaksumusega pakkumuse puhul selgitatakse edukas
pakkumus liisu heitmise teel.
18.3. Enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste
hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist.
19. Eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni
kontrollimine
19.1. Hankija kontrollib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja suhtes
hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni vastavust AD punktis 1.1.2
toodud tingimustele.
19.2. Pakkuja peab koos pakkumusega esitama kõrvaldamise aluste puudumise kontrolliks
hankijale andmed (nimi ja isikukood) pakkuja prokuristi ja kõikide muude isikute kohta, kellel
on volitus pakkujat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, v.a nende isikute
kohta, kes on märgitud äriregistris seaduslikeks esindajateks.
19.3. Hankija kontrollib hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni vastavust
riigihankes esitatud tingimustele lähtudes vastavatest RHS sätetest, sh § 95 lg 1 punkti 1-
5, lg- 6 ja §-s 96, 98, 101, 103 ja 104 alusel. Enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija
edukalt pakkujalt RHS § 96 lg 2 nimetatud asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele
vastavate dokumentide esitamist.
3
19.4. Hankijal on õigus nõuda pakkujalt dokumentide esitamist, mis võimaldavad kontrollida RHS
§ 95 lg 1 p 5 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kuna puudub andmebaas, kus
Eesti hankijal oleks võimalik kontrollida Vene Föderatsiooni kodanikke või seal asutatud
ettevõtjaid nimeliselt, on hankijal õigus nõuda pakkujalt vähemalt järgmiste tõendite
esitamist:
19.4.1. kui tegemist on füüsilise isikuga, isikut tõendava dokumendi koopia, millelt nähtub
isiku kodakondsus;
19.4.2. kui tegemist on juriidilise isikuga, väljavõte või tõend tema asukohamaa äriregistrist
või muult pädevalt asutuselt.
19.5. Pärast edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja suhtes hankemenetlusest
kõrvaldamise aluste puudumise ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamise
kontrollimist teeb hankija otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja
kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta.
20. Hankelepingu sõlmimine
20.1. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ja hankija sõlmivad hankelepingu,
arvestades AD-s esitatud tingimuste ja eduka pakkumusega, AD punktis 1.2.5 toodud
hankelepingu projekti aluseks võttes.
20.2. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja kohustub talle edastatud lepingu
allkirjastama ning tagastama allkirjastatud lepingu 3 tööpäeva jooksul lepingu edastamisest
arvates.
4
AD lisa 1
Riigihanke nr 284449 „Halduskoormuse vähenemise mõõtmine palga- ja tööjõu
andmete osas üleminekul andmepõhisele aruandlusele analüüsi teostamine“
tehniline kirjeldus
1. TAUSTA KIRJELDUS , PROBLEEM JA EESMÄRK
1.1 ÜLDINE
Ettevõtjate halduskoormus riigile aruannete esitamisel on väga suur. 2021. aastal valminud
analüüsist selgus, et perioodilist aruandlust küsivad kokku 31 asutust. Perioodilisi aruandeid
on 421, mis jaotuvad erinevate valdkondade ja asutuste lõikes. Andmevälju on aruannetes
kokku umbes 60 000. Nendele aruannetele lisanduvad Euroopa Liidu otsekohalduvatest
direktiividest tulenevad aruanded ning muu lühiajaliselt kasutatav sündmuspõhine
aruandlus. Seetõttu on üleriigiliselt ettevõtete kulutused info kohustuste täitmiseks väga
suured.
Täna peavad ettevõtjad esitama mõnede aruannete vaates samu andmeid eri asutustele
korduvalt, sest samu või sarnaseid andmeid küsitakse erinevates aruannetes. See suurendab
liigset aja- ja rahakulu, sest samad andmete korduv esitamine põhjustab ettevõtjatele topelt
tööd.
Andmekogumise viisid ehk see, millise kanali kaudu või vormis tuleb aruanne esitada, on
erinevad. Mõnel juhul kasutatakse selleks veebivormi, teisel juhul esitatakse andmed PDF-
failina. Ainult üksikutel juhtudel liiguvad andmed otse ettevõtja majandustarkvarast
masinloetaval kujul üle X-tee riigiasutusele.
Kõik need andmete edastamise viisid on ettevõtte vaates erineva ajakuluga ja rahakuluga.
Ettevõtete tänane halduskoormus sõltub ka sellest, kui digitaliseeritud on ettevõte ning
millised protsessid ja tehnilised lahendused on ettevõtte sees paika pandud aruandluseks
vajalike andmete ette valmistamiseks.
Eesti ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks on hädavajalik vähendada halduskoormust.
Ka Euroopa Komisjoni pikaajaline konkurentsivõime kommunikatsioon seab eesmärgiks
vähendada aruandluskohustustega seotud koormust 25%, kahjustamata asjakohaste
algatuste poliitilisi eesmärke. Sama sihi on endale seadnud ka Eesti.
Eesmärk on vähendada ettevõtete aja- ja rahakulu aruandlusandmete kogumisel ja
esitamisel ilma, et väheneks andmete hulk, mille põhjal saaks avalik sektor otsuseid teha.
Asutuste üleses koostöös luuakse aruandluseks vajalike andmete esitamiseks uus võimalus-
andmepõhine aruandlus. Muutub kogu aruandlusprotsess alates andmete ettevalmistamisest
kuni tagasisidestamiseni.
Raamatupidajate ja teiste andmeesitajate jaoks on suurim muutus see, et aruandluse
esitamine automatiseeritakse ja andmed edastatakse otse kasutatavast tarkvarast. See
tähendab, et enam ei pea minema konkreetse asutuse keskkonda andmeid sisestama.
1
Halduskoormuse vähendamiseks tuleks andmete vastuvõtmine automatiseerida enamike
asutuste poolt. Andmepõhine aruandlus, mille rakendamiseks vajalikke lahendusi luuakse
rohkem kui 20 asutuse koostöös, lähtub ühekordse sisestamise põhimõttest: aruandluses
vajalikud tunnused pannakse kohe kirja tehingu andmete sisestamisel majandustarkvarasse
või mõnesse teise ettevõtte kasutatavasse tarkvarasse. Vajalike andmeväljade täitmist
kontrollitakse kohe, automaatselt ja enamasti on tegemist vaid esmakasutamisel
seadistatavate tunnustega.
Tunnuste nimekirjad luuakse avaliku sektori poolt ning ettevõtjal on võimalik need oma
infosüsteemi laadida. Sellega viiakse miinimumini eksimisvõimalused sisestamisel.
Ettevõtja kohustus on kajastada ja kinnitada kõik tehingud oma tarkvaras. Andes nõusoleku
andmed edastada, annab ettevõtja tarkvarale käsu panna kokku vajalik andmete komplekt
ja edastada see vastavatele avaliku sektori asutustele. Kui samu või sarnaseid andmeid
küsivad mitu asutust, siis saavad asutused andmeid omavahel jagada, kui selleks on olemas
õiguslik alus. Kui õiguslik alus puudub, võivad andmed tarkvarast korraga välja minna
mitmele asutusele ning andmete esitaja vaatest on kogu protsess sama. Tõenäoliselt
suureneb aeg, mis kulub andmete esmasele sisestamisele ja seadistamisele. Andmete
esitamise ajakulu väheneb miinimumini, masinloetavate andmete edastamisel peaks
oluliselt vähenema ka aeg, mis kulub esitatud andmete muutmisele.
Sisuliselt paneb aruande kokku avaliku sektori asutuse infosüsteem. Ettevõtja vabaneb eri
tähtajaks eri asutustele erinevate aruannete esitamisest.
Automaatne andmeedastus hakkab toimuma infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee
kaudu. Tarkvarades on vaja seadistada vajalike klassifikaatorite info ning selle alusel
liidetakse ühte tüüpi andmed esitamiseks kokku. Avaliku sektori asutuse ülesanne on
aruandluse andmete esitamiseks edastada ajakohane klassifikaatorite info ettevõtjale ning
luua vastuvõtuvõimekus.
Palga- ja tööjõuandmete osas on olemas terviklahendus andmete edastamiseks
Statistikaametile. Aruanne pannakse kokku tarkvaras. Palga- ja tööjõuandmeid küsivad veel
Maksu- ja Tolliamet ning Tervise Arengu Instituut, neil puudub aga andmete
vastuvõtuvõimekus. Andmete esitamiseks tuleb tarkvaras kokku pandud andmed edastada
iseteeninduskeskkonnas.
1.2 ANALÜÜSI EESMÄRK
Analüüsi tulemusena tuleb mõõta palga- ja tööjõuandmete esitamisega seotud
halduskoormuse muutus Rakvere haiglas üleminekul andmepõhisele aruandlusele ning
esitada hinnang halduskoormuse muutuse üleriigiliselt kui palga- ja tööjõuandmete osas
minna üle andmepõhisele aruandlusele.
AS IS protsess on erinevates ettevõtetes isesugune ning sõltub väga paljudest teguritest. TO
BE protsess on tulevikus sama kõikides ettevõtetes, mis hakkavad andmeid esitama
vastavalt andmepõhise aruandluse lahendustele.
Üleriigilise halduskoormuse mõõtmiseks kasutatakse standardkulu mudelit (Standard Cost
Model) Microsoft Word - Manual SCM September 2004.doc (europa.eu), mille kohaselt
sõltub halduskoormus neljast tegurist:
2
Infokohustuse täitmiseks kuluv aeg;
Infokohustuse täitja palgakulu, sh töökohaga seotud muud kulud;
Infokohustust täitvate ettevõtete arv;
Infokohustuse täitmise sagedus.
Ettevõtete ajakulu aruandlusele saab omakorda jagada kolmeks:
Andmete ettevalmistamine
Andmete esitamine
Andmete muutmine
See, kui palju aega iga etapi täitmiseks kulub, sõltub ettevõttest. Lisaks ettevõtte suurusele
ning aruandluseks vajalike andmete hulgale, mõjutab infokohuste täitmiseks kuluvat aega
ka ettevõtte digitaliseeritus ning äriprotsesside küpsus. Mida digitaliseeritum on ettevõte,
seda vähem aega kulub ettevõttel vajalike andmete kokku panekuks. Nendes ettevõtetes,
kus on juurutatud ja standardiseeritud äriprotsessid, kulub infokohustuste täitmiseks samuti
vähem aega.
2 ANALÜÜSIKÜSIMUSED :
2.1 MÕÕTA AS IS AJAKULU RAKVERE HAIGLAS JÄRGNEVATES PUNKTIDES:
2.1.1 Kui suur on andmete ettevalmistamise ajakulu palga ja tööjõuandmete
esitamiseks Maksu- ja Tolliametile enne andmepõhisele aruandlusele
üleminekut?
2.1.2 Kui suur on andmete ettevalmistamise ajakulu palga- ja tööjõuandmete
esitamiseks Statistikaametile enne andmepõhisele aruandlusele üleminekut?
2.1.3 Kui suur on andmete ettevalmistamise ajakulu palga- ja tööjõuandmete
esitamiseks Tervise Arengu Instituudile enne andmepõhisele aruandlusele
üleminekut?
2.1.4 Kui suur on andmete esitamise ajakulu palga ja tööjõuandmete esitamiseks
Maksu- ja Tolliametile enne andmepõhisele aruandlusele üleminekut?
2.1.5 Kui suur on andmete esitamise ajakulu palga- ja tööjõuandmete esitamiseks
Statistikaametile enne andmepõhisele aruandlusele üleminekut?
2.1.6 Kui suur on andmete esitamise ajakulu palga- ja tööjõuandmete esitamiseks
Tervise Arengu Instituudile enne andmepõhisele aruandlusele üleminekut?
2.1.7 Kui suur on andmete parandamise ajakulu palga ja tööjõuandmete esitamiseks
Maksu- ja Tolliametile enne andmepõhisele aruandlusele üleminekut?
2.1.8 Kui suur on andmete parandamise ajakulu palga- ja tööjõuandmete esitamiseks
Statistikaametile enne andmepõhisele aruandlusele üleminekut?
2.1.9 Kui suur on andmete parandamise ajakulu palga- ja tööjõuandmete esitamiseks
Tervise Arengu Instituudile enne andmepõhisele aruandlusele üleminekut?
2.1.10 Kui suur on andmete ettevalmistamise ajakulu ühisosa, Maksu- ja Tolliametile,
Statistikaametile ja Tervisarengu Instituudile andmete esitamiseks?
3
2.2 AS IS AJAKULU ÜLE -EESTILISELT
2.2.1 Tellijaga koostöös kokku lepitud valimi põhjal määrata keskmine ajakulu palga-
ja tööjõuandmete esitamiseks erinevatele asutustele. Valim peaks olema
representatiivne erinevate ettevõtete suuruste, tegevusalade ning
digitaliseerituse vaates. Tulemuste põhjal hinnatakse, kui kaua aega kulub
normaalselt ja efektiivselt toimival ettevõttel palga- ja töönõuandmetega seotud
infokohustuse täitmiseks.
2.2.2 Kui suur on keskmine andmete ettevalmistamise ajakulu palga ja tööjõuandmete
esitamiseks Maksu- ja Tolliametile enne andmepõhisele aruandlusele
üleminekut? Millistest ettevõttega seotud teguritest ajakulu sõltub? Kui suur on
nimetatud ajakulu üle-eestiliselt? Kui suur on kogu erasektori rahaline kulu
sellele toimingule?
2.2.3 Kui suur on keskmine andmete ettevalmistamise ajakulu palga- ja
tööjõuandmete esitamiseks Statistikaametile enne andmepõhisele aruandlusele
üleminekut? Millistest ettevõttega seotud teguritest ajakulu sõltub? Kui suur on
kogu erasektori rahaline kulu sellele toimingule?
2.2.4 Kui suur on keskmine andmete ettevalmistamise ajakulu palga- ja
tööjõuandmete esitamiseks Tervise Arengu Instituudile enne andmepõhisele
aruandlusele üleminekut. Millistest ettevõttega seotud teguritest ajakulu sõltub?
Kui suur on kogu erasektori rahaline kulu sellele toimingule?
2.2.5 Kui suur on keskmine andmete esitamise ajakulu palga ja tööjõuandmete
esitamiseks Maksu- ja Tolliametile enne andmepõhisele aruandlusele
üleminekut. Millistest ettevõttega seotud teguritest ajakulu sõltub? Kui suur on
kogu erasektori rahaline kulu sellele toimingule?
2.2.6 Kui suur on keskmine andmete esitamise ajakulu palga- ja tööjõuandmete
esitamiseks Statistikaametile enne andmepõhisele aruandlusele
üleminekut. Millistest ettevõttega seotud teguritest ajakulu sõltub? Kui suur on
kogu erasektori rahaline kulu sellele toimingule?
2.2.7 Kui suur on keskmine andmete esitamise ajakulu palga- ja tööjõuandmete
esitamiseks Tervise Arengu Instituudile enne andmepõhisele aruandlusele
üleminekut. Millistest ettevõttega seotud teguritest ajakulu sõltub? Kui suur on
kogu erasektori rahaline kulu sellele toimingule?
2.2.8 Kui suur on keskmine andmete parandamise ajakulu palga ja tööjõuandmete
esitamiseks Maksu- ja Tolliametile enne andmepõhisele aruandlusele
üleminekut. Millistest ettevõttega seotud teguritest ajakulu sõltub? Kui suur on
kogu erasektori rahaline kulu sellele toimingule?
2.2.9 Kui suur on keskmine andmete parandamise ajakulu palga- ja tööjõuandmete
esitamiseks Statistikaametile enne andmepõhisele aruandlusele
üleminekut. Millistest ettevõttega seotud teguritest ajakulu sõltub? Kui suur on
kogu erasektori rahaline kulu sellele toimingule?
2.2.10 Kui suur on keskmine andmete parandamise ajakulu palga- ja tööjõuandmete
esitamiseks Tervise Arengu Instituudile enne andmepõhisele aruandlusele
üleminekut. Millistest ettevõttega seotud teguritest ajakulu sõltub? Kui suur on
kogu erasektori rahaline kulu sellele toimingule?
2.2.11 Kui suur on andmete ettevalmistamise ajakulu ühisosa, Maksu- ja Tolliametile,
Statistikaametile ja Tervisarengu Instituudile andmete esitamiseks?
4
2.3 TO BE AJAKULU
2.3.1 Kui suur on andmete ettevalmistamise ajakulu Rakvere haiglas palga- ja
tööjõuandmete esitamiseks Statistikaametile pärast andmepõhisele aruandlusele
üleminekut?
2.3.2 Kui suur on andmete esitamise ajakulu Rakvere haiglas palga- ja tööjõuandmete
esitamiseks Statistikaametile pärast andmepõhisele aruandlusele üleminekut?
2.3.3 Kui suur on andmete parandamise ajakulu Rakvere haiglas palga- ja
tööjõuandmete esitamiseks Statistikaametile pärast andmepõhisele aruandlusele
üleminekut.
2.3.4 Kuidas on muutunud andmete ettevalmistamise, edastamise ja parandamise
tervikprotsess Rakvere haiglas palga- ja tööjõuandmete osas? Kuidas on
protsessi etapid andmepõhisele aruandlusele üleminekul muutunud? Kirjeldage
muudatusi protsessides?
2.4 KOKKUHOID ANDMEPÕHISELE ARUANDLUSELE ÜLEMINEKUL
2.4.1 Milline on aja- ja raha kokkuhoid Rakvere haiglas, kui minna üle andmepõhisele
aruandlusele palga- ja tööjõuandmete osas?
2.4.2 Eeldusel, et TO BE protsess on kõikides ettevõtetes sarnase aja- ja rahakuluga,
siis milline oleks aja- ja raha kokkuhoid üle-eestiliselt kui palga- ja tööjõu
andmete osas minna üle andmepõhisele aruandlusele?
2.4.3 Millised eeldused peaksid olema täidetud erasektoris, et lihtsustada üleminekut
andmepõhisele aruandlusele? Kui suuri investeeringuid peaks tegema erasektor,
et minna palga- ja tööjõuandmete osas üle andmepõhisele aruandlusele? Kui
pikk on investeeringute tasuvusaeg?
2.4.4 Millised täiendavaid lahendusi peaks pakkuma avalik sektor, et lihtsustada
üleminekut andmepõhisele aruandlusele.
3. ANALÜÜSI TULEMUSTE KIRJELDUS
3.1 AS IS üldise halduskoormuse hinnang tööjõu- ja palgaandmete esitamise osas
erasektoris.
3.2 AS IS halduskoormuse mõõtmine Rakvere haiglas tööjõu- ja palgaandmete
esitamise osas.
3.3 TO BE halduskoormuse kirjeldus tööjõu- ja palgaandmete esitamise osas
erasektoris Rakvere haigla protsesside näitel.
3.4 Tulevikustsenaariumite protsessikirjeldused, protsessijoonised ning
kasutuslood. Kasutuslugude persoonad luua kokkuleppel tellijaga.
3.5 Tulevikustsenaariumite tasuvusanalüüs (sh väljatöötamise arenduse ja
edaspidise halduse osa).
3.6 Kõik eelnimetatud tulemid peavad olema tõlgitud ka inglise keelde.
3.7 Lõpparuanne ja lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles.
3.8 Lühikokkuvõtte maksimaalne pikkus on 3 lehekülge.
5
3.9 Esitlusslaidid eesti ja inglise keeles.
4. TÖÖ TEGEMIST TÄPSUSTAVAD TINGIMUSED
4.1 Tellitav töö on jagatud 2 etapiks:
4.1.1 1. etapp on vahearuande esitamine. Vaeharuandes peavad sisalduma
analüüsi hanke vastused küsimustele, mis on toodud käesoleva tehnilise
kirjelduse punktides 2.1 ja 2.2.
4.1.2 2 etapp on lõpparuande esitamine, mis moodustub täiendatud
vahearuandest. Lõpparuandes peavad sisalduma vastused küsimustele
mis on toodud käesoleva tehnilise kirjelduse punktides 2.1, 2.2, 2.3, 2.4,
lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles ning esitlusslaidid.
4.2 1.etapi töö teostamise tähtpäev on hiljemalt 1 kuu alates lepingu sõlmimisest.
4.3 2.etapi töö teostamise tähtpäev on hiljemalt 4 kuud alates lepingu sõlmimisest.
4.4 Pooltel on kokkuleppel õigus pakkumuses esitatud projektiplaani- ja ajakava
vähesel määral hankelepingu täitmise käigus täpsustada eelkõige, kuid mitte
ainult, kui see on vajalik ajalises graafikus esinevate väheoluliste vastuolude või
puuduste kõrvaldamiseks. Sellisel juhul esitab töövõtja 5 tööpäeva jooksul peale
avakohtumist täpsustatud projektiplaani koos ajakavaga. Hankelepingus
sätestatud tööde tähtaegu ei ole võimalik muuta. Täpsustuste iseloomust
sõltuvalt hindab MKM hankelepingu muudatuse vajadust lähtuvalt RHS § 123
sätestatust.
4.5 Töö tulem tuleb saavutada lõpparuandega. Kui analüüsi käigus selgub, et
vahearuandes analüüsitud osasid tuleb täiendada peale vahearuande üleandmist
ja vastuvõtmist, siis tuleb parandused sisse viia lõpparuandes.
4.6 Tellija ja töövõtja vahelised tööprogressi kohtumised peavad toimuma vähemalt
kord kuus. Avakoosolekul lepitakse kokku nende kohtumiste töökorraldus,
sealhulgas täpsed koosoleku ajad ning vajadusel erakorralisest koosolekust
etteteavitamise tähtaeg. Kokkulepitud kohtumise kutsed saadab välja pakkuja.
Avakoosolek toimub 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.
Avakoosoleku kutse saadab välja tellija. Töövõtja peab selleks koosolekuks
tegema omapoolsed ettepanekud täpsemaks töökorralduseks ja avakoosolekul
need otsused protokollitakse. Koosolekute protokollimine on töövõtja kohustus.
4.7 Töö teostamise juhtimine toimub järgmiselt:
4.7.1 Tellija juhtrühm (edaspidi ka juhtrühm) veendub tööle esitatud nõuete
täitmises ja osaleb töös oma ekspert-teadmiste jagamisega;
4.7.2 Juhul, kui tööle esitatud nõuete sisu osas tekivad osapooltel vaidlused,
siis lõpliku otsuse teeb tellija juhtrühm;
4.7.3 Töövõtja juhib töö koostamise protsessi ja koostab töö.
4.8 Projekti eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks moodustatakse juhtrühm, mille
komplekteerib tellija. Juhtrühma roll on:
4.8.1 jälgida hankelepingu tähtajalist täitmist ja vaadata üle hankelepingu
tulemid;
4.8.2 osaleda aruteludes ja töötubades;
6
4.8.3 töö tulemuste sisuline kontroll ja sisendi andmine töö vastuvõtmiseks
tellija volitatud esindajale.
4.9 Täpsem metoodika analüüsi läbi viimiseks tuleb esitada pakkumuses.
4.10 Töö vahearuande esitamisel ja lõpparuande esitamisel tuleb töövõtjal üle anda
tellija volitatud esindajale kogu analüüsi tegemiseks kasutatud materjal ning
kogutud info.
4.11 Samuti peab töövõtja koostama laiemale avalikkusele suunatud lühikokkuvõtte
ja slaidipresentatsiooni lõpparuande olulisematest tulemustest eesti ja inglise
keeles.
4.12 Töövõtja esitab töö tellija volitatud esindajale lõpparuandena eesti keeles
elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc või .pdf; andmed Excelis või
muus eraldi kokkulepitud töödeldavas formaadis; ja mittemuudetavas
(soovitavalt .pdf) formaadis lõpparuande elektroonsel meediakandjal.
Lõpparuanne esitatakse tellija volitatud esindajale koos kõigi taustmaterjalide,
andmete ja infoga, mida analüüside teostamiseks koguti või loodi, sealhulgas
analüüside, küsitluste ja intervjuude tulemused.
4.13 Pärast II etapi tulemite vastuvõtmist peab töövõtja töö tulemusi esitlema 2 kuu
jooksul vähemalt ühel avalikul üritusel. Esitluse täpne aeg lepitakse kokku
tellijaga.
4.14 Täpsemalt lepitakse koostöös tellijaga kokku kuupäevad ja sündmused, mille raames
esitlus tehakse.
4.15 Pakkuja poolt tehtav töö ja selle tulemusena valmiv analüüs peab vastama
viiele teadus- ja arendustegevuse põhialusele, mis on:
4.15.1 uudsus, midagi sellist, mida tellitava töö raames praegu Eestis
tehakse, ei ole varasemalt tehtud ning tegevuste käigus luuakse uut
teadmist ehk lahendused on uudsed. Andmepõhise aruandluse
lahendused loovad täiesti uue aruandlusprotsessi, mis aitab
vähendada aja- ja rahakulu ettevõtetele. Teostatav analüüs peab
vastama uudsuse nõuetele ning pakkuma välja viisi, kuidas hinnata
ajakulu muutust aruandlusprotsessis üleminekul andmepõhisele
aruandlusele.
4.15.2 loomingulisus, st toetudes olemasolevatele teadmistele ning
kasutades ka olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja süsteeme
pannakse need koos toimima uute käsitluste ja ideede loomiseks
teenuste ja lahenduste jaoks;
4.15.3 ettemääramatu tulemus, st ette ei ole täpselt teada, missugune on
saavutatav lõpptulemus ning eesmärkide saavutamise kulu. Samuti
ei ole teada, kas planeeritud tegevused on ka reaalses elus
teostatavad ja millise tulemuseni planeeritud tegevustes tegelikult
jõutakse. Antud analüüsi tulemused on ettemääramatud, kuna töö
käigus võib ilmneda, et mõned lahendused ei ole praktikas
teostatavad või ei anna eeldatud tulemusi. Näiteks ei ole täpselt
teada, millised õiguslikud ja tehnilised takistused võivad töö käigus
ilmneda
4.15.4 süstemaatilisus, st tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile, nii
protsessid kui ka saadud tulemused dokumenteeritakse ning
osalevad ka teadustöö tegijad. Kõik loodavad protsessid, teenused
7
ja lahendused on turul täiesti uued, mistõttu kaasatakse regulaarselt
teaduskraadiga valdkonnaeksperte, kes aitavad jõuda põhjaliku
teadusliku analüüsiga parimate metoodikateni ning aitavad testida
loodud metoodikat kõige sobivamal viisil või oskavad teha
ettepanekuid, milliseid metoodikaid veel tulevikus katsetada;
4.15.5 ülekantavus ja/või korratavus, st tulemused ja nendega seotud
uus teadmine peavad olema kättesaadavad ja kasutatavad
rakendamise või kordamise eesmärgil teiste projektide käigus, et
uuest teadmisest saadav kasu oleks maksimaalne. Tulemus peaks
olema lihtsasti kasutatav ka piiriüleselt, mis tagab selliselt
maksimaalse kasu, kuna ettevõtjal on oluliselt aja- ja
kuluefektiivsem kasutada samu lahendusi nii Eestis kui mujal.
Kõik loodavad metoodikad, uuringud, lahendused ja teenused on
tasuta kättesaadavad. Loodud lahendused on ülekantavad ja
korduvkasutatavad, kuna nende rakendatavus ei piirdu ainult
Rakvere haiglaga. Projekti käigus töötatakse välja lahendused, mis
on kohandatavad ka teistele asutustele ja ettevõtetele, võimaldades
kasutada samu andmepõhise aruandluse lahendusi üleriigiliselt.
8
1 / 13
HANKEPASS AD lisa 2
Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend
ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri
poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt
oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette
nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või
ESPD teenuses.
I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE
Teave avaldamise kohta
Teate number ELTs:
-
ELT URL:
Riigi ametlik teataja:
284449
Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku
sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt
identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).
Hankija andmed
Ametlik nimi:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158)
Riik:
Eesti
Hankija aadress:
Suur-Ameerika tn 1
Hankija veebiaadress:
http://www.mkm.ee
E-posti aadress:
[email protected]
Koostatud 17.09.2024 09:07:24
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7820584/general-info
2 / 13
Teave hankemenetluse kohta
Hanke menetlusliik:
Lihthange
Pealkiri:
Halduskoormuse vähenemise mõõtmine palga- ja tööjõu andmete osas üleminekul andmepõhisele
aruandlusele
Lühikirjeldus:
Hanke eesmärk on leida koostööpartner, kes teostab analüüsi halduskoormuse vähenemise mõõtmiseks
palga- ja tööjõu andmete osas üleminekul andmepõhisele aruandlusele. Analüüsi tulemusena tuleb
mõõta palga- ja tööjõuandmete esitamisega seotud halduskoormuse muutus Rakvere haiglas
üleminekul andmepõhisele aruandlusele ning esitada hinnang halduskoormuse muutuseks üleriigiliselt
kui palga- ja tööjõuandmete osas minna üle andmepõhisele aruandlusele.
Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on
asjakohane):
284449
Hanke liik:
Teenused
Hanke CPV-d:
73210000-7 Uurimise nõustamisteenused
Koostatud 17.09.2024 09:07:24
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7820584/general-info
3 / 13
II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE
A: Teave ettevõtja kohta
Nimi:
Registrikood:
Riik:
Aadress:
Üldine veebileht:
Kontaktisikud:
Kontaktide e-posti aadressid:
Kontaktide telefoninumbrid:
Ettevõtte suurus:
Töötajate arv:
Käive:
Valuuta:
Finantsalase võimekuse kirjeldus:
Tehnilise võimekuse kirjeldus:
Teostatud tööde kirjeldus:
Ettevõtja tegevusvaldkond:
Koostatud 17.09.2024 09:07:24
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7820584/general-info
4 / 13
ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT
Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse
ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal?
3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate
kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad?
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
5. URL
6. Kood
7. Väljaandja
ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU
NIMEKIRJA
Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja
või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber:
3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus
nimekirjas omistatud klassifikatsioon:
4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume?
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD
Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?
Küsimused ettevõtjale:
1. Ettevõtja nimi
2. Ettevõtja ID
3. Ettevõtja roll
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
5. URL
6. Kood
7. Väljaandja
TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA
Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad
(kui neid on)?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Ettevõtja nimi
3. Ettevõtja ID
4. Ettevõtja roll
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
Koostatud 17.09.2024 09:07:24
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7820584/general-info
5 / 13
TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA
EI TUGINE
Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Ettevõtja nimi
3. Ettevõtja ID
4. Ettevõtja roll
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
HANKE OSAD
Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada
Küsimused ettevõtjale:
1. Hanke osa number
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
3. URL
4. Kood
5. Väljaandja
ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA
Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada
teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe
otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
3. URL
4. Kood
5. Väljaandja
B: Teave ettevõtja esindajate kohta
Eesnimi:
Perekonnanimi:
Sünniaeg:
Sünnikoht:
Aadress:
Linn/vald:
Postiindeks:
Riik:
E-post:
Telefon:
Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):
Koostatud 17.09.2024 09:07:24
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7820584/general-info
6 / 13
III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED
A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega
OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem
viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise
kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või
muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda
kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest
kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud
meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui
tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides
ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KORRUPTSIOON
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või
kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See
kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija)
või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi
või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda
kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle
kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on
ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle
hanke alusdokumentides ette näinud.
Koostatud 17.09.2024 09:07:24
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7820584/general-info
7 / 13
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
PETTUS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib
süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi
või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda
kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib
ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse
taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ettenäinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD
ÕIGUSRIKKUMISED
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud
õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas
kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
Koostatud 17.09.2024 09:07:24
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7820584/general-info
8 / 13
RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi
või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda
kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo
või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise
alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ettenäinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie
aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi
või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda
kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle
kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on
ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle
hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Koostatud 17.09.2024 09:07:24
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7820584/general-info
9 / 13
LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest
kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud
kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 3 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi
või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda
kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud
teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada
tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega võihankija
on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega
MAKSUDE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori
hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse
seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“
Koostatud 17.09.2024 09:07:24
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7820584/general-info
10 / 13
Tingimuse kirjeldus:
Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul, kui
maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata
haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on
ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood)
3. Asjaomane summa (Summa)
4. Valuuta (Vääring)
5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega?
(Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja
siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või
sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate
maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste
tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
13. URL (Url)
14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis
kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb
asukohariigist?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse
tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt
Koostatud 17.09.2024 09:07:24
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7820584/general-info
11 / 13
Tingimuse kirjeldus:
Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui
maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata
haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on
ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood)
3. Asjaomane summa (Summa)
4. Valuuta (Vääring)
5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega?
(Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja
siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või
sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate
maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste
tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
13. URL (Url)
14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE
VÕIMALDAMISE EEST
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või
muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda
kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise
võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas
seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise
alus.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle
kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on
ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle
hanke alusdokumentides ette näinud.
Koostatud 17.09.2024 09:07:24
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7820584/general-info
12 / 13
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 5. Kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse
sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. Hankija kontrollibkäesoleva seaduse
§ 95 lõike 1 punktis 5 sätestatud kõrvaldamise alust pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija
võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite
esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida. (RHS § 96 lg 2.1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus
TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE
Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: "nimekiri hankija kindlaksmääratud tunnustele
vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu
jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta." Avaliku
sektori hankijad võivad võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi.
Viide seadusele:
RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise
lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende
maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“
RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui
36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta“
Tingimuse selgitus:
Pakkuja peab olema riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris)
vahetult eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt kaks (2) lepingut, mille ese on
samaväärne hanke eseme objektiga (ärianalüüs andmevahetusprotsessidega seotud valdkonnas)
ning mille maksumused kokku on vähemalt 60 000 eurot ilma km-ta.
Koostatud 17.09.2024 09:07:24
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7820584/general-info
13 / 13
Tingimuse kirjeldus:
Minimaalne teostatud tööde arv: 2
Kirjeldus: Pakkuja peab olema riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev
riigihangete registris) vahetult eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt kaks (2)
lepingut, mille ese on samaväärne hanke eseme objektiga (ärianalüüs andmevahetusprotsessidega
seotud valdkonnas) ning mille maksumused kokku on vähemalt 60 000 eurot ilma km-ta.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
2. Kogusumma (Summa)
3. Valuuta (Vääring)
4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Summa (Summa)
6. Valuuta (Vääring)
7. Ajavahemik (Periood)
8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
14. URL (Url)
15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Koostatud 17.09.2024 09:07:24
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7820584/general-info
1/3
VASTAVUSTINGIMUSED AD lisa 3
Viitenumber: 284449
Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158)
Hange: Halduskoormuse vähenemise mõõtmine palga- ja tööjõu andmete osas
üleminekul andmepõhisele aruandlusele
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI
Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud
toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele
ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
PAKKUMUSE ESITAMINE
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud
tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Esitada pakkumus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
PAKKUMUSE MAKSUMUS
Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad"
toodud struktuuri kohaselt.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÄRISALADUS
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
määramist ärisaladuseks.
Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse
seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:
1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste
hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46 (1)).
Küsimused ettevõtjale:
1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või
märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas ärisaladus ning selle määramise põhjendus on pakkumuses märgitud? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
Koostatud 17.09.2024 09:23:16
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7820584/general-info
2/3
EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD JA TARNIJAD.
Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele
alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on:
1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest
isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus;
2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu
üksuse omandis;
3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku
juhiste alusel.
Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel
tühine.
Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast. NÕUKOGU MÄÄRUS
(EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitlebpiiravaid
meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.
Küsimused ettevõtjale:
1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele
alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või VeneFöderatsioonis
asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem
kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis;
3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste
alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
KÕRVALDAMISE ALUSEGA ALLTÖÖVÕTJA MITTEKAASAMINE
Pakkuja kinnitab, et ei kaasa hankelepingu täitmisel alltöövõtjat, kes kuuluks RHS § 122 lõike 7
alusel asendamisele.
Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus
on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, nõuab hankija riigihanke alusdokumentides pakkujalt
pakkumuses kinnituse esitamist, et pakkuja ei kaasa hankelepingu täitmisel alltöövõtjat, keskuuluks
RHS § 122 lõike 7 alusel asendamisele (RHS § 122 lg 3).
Küsimused ettevõtjale:
1. Pakkuja kinnitab, et ei kaasa hankelepingu täitmisel alltöövõtjat, kes kuuluks RHS § 122 lõike
7 alusel asendamisele. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
TÖÖ TEOSTAMISE PROJEKTIPLAAN JA AJAKAVA
Pakkuja esitab projektiplaani ja ajakava näiteks Gantti diagrammina või muu samaväärse
vahendiga näitlikustatult, mis sisaldab muuhulgas tööde teostamist tutvustavat ülevaadet ning
riskide haldamise meetmeid, mille koostamisel tuleb lähtuda allpool toodud tingimustest ja
tehnilisest kirjeldusest.
Pakkuja esitab töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse (s.o. töö
teostamise projektiplaan ja ajakava), mis peab vastama järgmistele tingimustele:
1) Pakkuja esitab teostatava töö kirjelduse ning selgitab arusaama hanke eesmärgist. Kajastab
põhjalikult, selgelt ja struktureeritult seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu
tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi, sh kirjeldab töö tegemiseks kasutatavat
metoodikat ning pakkuja visiooni koostööst hankijaga. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema
omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt töö edukat teostamist toetavaid tegevusi.
Tegevuste lõikes tuleb kirjeldada pakkuja ja hankija rolli ning tegevuste lõikes tuleb välja tuua ka
töömaht tundides.
2) Pakkuja kirjeldab riigihankele pakutavat projektimeeskonda. Pakkuja selgitab projektiplaanis
hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja
kirjeldab projektiplaani elluviimiseks vajalikke tegevusi läbi rollide ja isikulise vastutuse.
3) Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peavad olema realistlikud ning sisaldama tegevuste jaotust
nädalate kaupa ja töömaht tuleb tuua välja ka tundides. Töö ajakavas on arvestatud hankelepingu
punkides 2.2 ja 2.3 kirjeldatud töö hankijale esitamise tähtpäevadega (sh I ja II etapi tulemusena
Koostatud 17.09.2024 09:23:16
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7820584/general-info
3/3
teostatav töö ning töö tulemuste esitlus) teostamiseks vajalikud tegevused on planeeritud tuginedes
hetkel parimale teadmisele. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama
riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega.
4) Pakkuja kirjeldab projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmeid ning
põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. Riskide maandamise võimalused ja halduse
ettepanekud peavad olema esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult.
Esitatud töö teostamise projektiplaan ja ajakava on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt
hindamismetoodika kirjeldusele.
Hankija lükkab tagasi pakkumuse, milles ei ole arvestatud hankelepingu punkides 2.2 ja 2.3
kirjeldatud töö hankijale esitamise tähtpäevadega.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas pakkuja esitas projektiplaani ja ajakava? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Pakkuja esitab töö teostamise projektiplaani ja ajakava (Vabas vormis dokument)
MEESKONNA KOMPETENTS
Pakkujal peab olema võimekus komplekteerida ja esitada hankelepingu täitmiseks meeskond, mille
koosseisu kuuluvad: projektijuht ja ärianalüütik. Hankija kehtestatud tingimused meeskonnale on
toodud dokumendis "Meeskonnaliikmete kompetents". Pakkuja esitab meeskonnaliikmete
kompetentsi tõendavad andmed ehk meeskonnaliikmete CV-d.
Küsimused ettevõtjale:
1. Pakkuja esitab projektijuhi kompetentsi tõendavad andmed (CV). (Vabas vormis dokument)
2. Pakkuja esitab ärianalüütiku kompetentsi tõendavad andmed (CV). (Vabas vormis dokument)
Koostatud 17.09.2024 09:23:16
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7820584/general-info
AD lisa 3.1
Riigihankes nr 284449 „Halduskoormuse vähenemise mõõtmine palga- ja tööjõu
andmete osas üleminekul andmepõhisele aruandlusele“ meeskonnaliikmete kompetents
1. Üldised nõuded meeskonnale
1.1. Pakkujal peab olema võimekus komplekteerida ja esitada hankelepingu täitmiseks meeskond,
mille koosseisu kuuluvad:
1.1.1. projektijuht;
1.1.2. ärianalüütik;
1.2. Meeskonnaliikmete tööülesanded ja tingimused:
1.2.1. Projektijuht - projektijuht koostab ja jälgib projektiplaani (sh ajakava, riskid), juhib
projektimeeskonna igapäevatööd, korraldab tööde üleandmise ja arveldamise, planeerib
tööde üleandmise tellijale ning veendub enne üleandmist nende vastavuses tellija soovidele,
samuti koostab ja esitab tellijale töö riigihanke alusdokumentides väljatoodud aruandluse
ning korraldab infovahetuse ja osaleb projektimeeskonna koosolekutel. Projektijuht peab
vastama järgmistele tingimustele:
1.2.1.1. Peab olema hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete
registris) eelneva viimase 60 kuu jooksul osalenud projektijuhi rollis vähemalt 2
hankeeseme projektiga sarnases projektis, mille üheks esemeks oli ärianalüüs ning
millest vähemalt üks peab olema pakkumuse esitamise hetkeks lõppenud ning teine
kestnud vähemalt 3 kuud. Mõlema projekti maksumused kokku peavad olema
vähemalt 50 000 eurot km-ta.
1.2.2. Ärianalüütik - ärianalüütik analüüsib, millised on andmepõhisele aruandlusele
üleminekuks vajalikud eeldused ning muudatused äriprotsessides. Ärianalüütiku
ülesanneteks on halduskoormuse ja ajakulu mõõtmine, andmete analüüs ning
tulemuslikkuse parandamine ettevõtte aruandlusprotsessides. Ta koostab
tulevikustsenaariumid ning teostab tasuvusanalüüsi.
1.2.3. Tuvastada ajakulu andmete ettevalmistamisel, esitamisel ja parandamisel missugused on
ärilised vajadused töö käigus väljatöötatavate lahenduste taga ning lahenduste toimimiseks
vajalikud ärilised protsessid. Ta töötab välja vastavalt tellimusele uued vajalikud tooted,
teenused ja/või lahendused või olemasolevate täiendusvajadused. Ta loob seosed teenuste,
nendega seotud kanalite, registrite ja IT arhitektuuri vahel, visandab ideid. Ärianalüütik
peab vastama järgmistele tingimustele:
1.2.3.1. Peab olema hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete
registris) eelneva viimase 60 kuu jooksul osalenud ärianalüütiku rollis vähemalt 2
hankeeseme projektiga sarnases projektis, mille üheks esemeks oli ärianalüüs ning
millest vähemalt üks peab olema pakkumuse esitamise hetkeks lõppenud ning teine
kestnud vähemalt 3 kuud. Mõlema projekti maksumused kokku peavad olema
vähemalt 50 000 eurot km-ta.
1.3. Meeskond peab koosnema vähemalt kahest liikmest, projektijuht ja ärianalüütik peavad olema
eraldi isikud.
1.4. Vähemalt ühel punktis 1.2 nimetatud spetsialistil peab olema vähemalt magistrikraad või
sellega võrdsustatud bakalaureusekraad ning ta peab olema varasemalt osalenud vähemalt 1
(ühes) uut teadmist loonud uuringu, analüüsi- või arendusprojektis, kus tal oli määrava
tähtsusega roll (nimetatud projekt võib kattuda meeskonna liikmete kompetentsi tõendamiseks
nõutavate projektidega, mis on toodud punktides 1.2.1.1 ja 1.2.3.1). Uut teadmist mõistetakse
siin teadus- ja arendustegevuse kontekstis, kus on rakendatud teaduslikke metoodikaid, nt
rakendusuuringu käigus loodud uus teadmine. Pakkuja kirjeldab nimetatud isiku CV-s, milles
väljendus määrava tähtsusega roll ehk sisuline panus tulemuse saavutamisel ning esitab teabe
projekti kohta. Määrava tähtsusega rolliks ei loeta isiku osalemist projektis rollis, millega ei
kaasnenud sisulist panust (nt projekti elluviimist toetavad korralduslikud või muud
tugitegevused). Projekti teave peab sisaldama selle nime, kirjeldust (sh loodud uus teadmine),
aega, viidet projekti elluviimisaluste ja täitmise kohta (nt teave tellija kohta, sh riigihanke
korral riigihanke viitenumber; projekti andmed Eesti Teadusinfosüsteemis vm).
1.5. Pakkuja peab esitama meeskonna tööjaotuse kirjelduse töö teostamise projektiplaanis ja
ajakavas.
1.6. Lisaks eelnevalt nimetatud rollidele on pakkujal õigus meeskonda kaasata täiendavates rollides
isikuid (nt assistent vms), kuid nende isikute töö eest vastutavad võtmerollides välja toodud
isikud ja pakkuja. Nende meeskonna liikmete osas nõutele vastavust ei kontrollita.
1.7. Kui tehakse ühispakkumus, siis meeskonna kompetentsid peavad tulema pakkujate peale
kokku. Puuduolevad kompetentsid võib pakkuja ka allhanke raames hankida.
1.8. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hankelepingu kestel kaasatavad isikud vastavad
käesolevas alusdokumendis sätestatud nõuetele.
1.9. Punktis 1.1. nimetatud meeskonnaliikmete vahetamine või täiendavate liikmete lisamine
pärast hankelepingu sõlmimist on lubatud ainult hankija eelneval kirjalikul nõusolekul ning
tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärsete kompetentsidega
liikmega. Tellijal on õigus keelduda täiendavate meeskonnaliikmete lisamisest.
2. Meeskonnaliikmete CV nõuded
2.1. CV vormid:
2.1.1. Projektijuhi CV (vabas vormis dokument)
2.1.2. Ärianalüütiku CV (vabas vormis dokument)
2.2. CV-s peab nähtuma kõikide hankija seatud nõuete täitmine, hankija kontrollib nõude täitmist
esitatud andmete alusel. CV peab olema esitatud eesti keeles. Meeskonna vastavaks
tunnistamise eelduseks on, et kõik käesoleva dokumendi punktides 1.2 ja 1.4 esitatud nõuded
ja kompetentsid on meeskonnaliikmete poolt kaetud.
2.3. Kui tingimuses on nõutud (kõrg)haridus, peab see olema lõpetatud. Pakkujal tuleb märkida
kõrghariduse omandamise periood.
2.4. Juhul, kui teavet varasema töökogemuse ja kogemuse kohta projektides ei ole CV-s üldse
esitatud, lähtub hankija seisukohast, et pakkuja on vastava kogemuse kohta esitanud
ammendavad andmed, st vastav kogemus spetsialistil puudub.
2.5. Töökogemus eeldab, et tegemist peab olema tööandja heaks töötamisega töösuhtes või tellija
heaks töötamisega projektis. Kui tingimuses ei ole nõutud töökogemust projektis, võib viidata
ka töökogemuse omandamisele töösuhtes. Täiendkoolituse või koolitöö raames saadud
kogemus ei ole arvesse võetav. Samuti ei arvestata töökogemusena vabakutselisena
tegutsemist, v.a kui selle perioodi osas on viidatud konkreetsetele projektidele, millel on
tellijaks kolmas isik.
2.6. Töökogemuse andmed tuleb esitada vähemalt kalendrikuude kestuse alusel, näitamaks ära
nõutud kogemusele vastav periood (nt osalemine projektis X kestusega 12.2020 – 01.2022).
2.7. „Projekt“ peab olema teostatud kolmanda isiku ehk pakkujast eraldiseisva välise tellija jaoks
ning hankija ei käsitle selle dokumendi tähenduses „projektina“ tööandja enda tarbeks või
majasisese tellimuse alusel teostatud töid. Selliseid töid aktsepteerib hankija töökogemusena,
kui tingimuses ei ole nõutud projektile viitamist.
2.7.1. Projektide andmete esitamisel tuleb iga projekti kohta esitada vähemalt: projekti nimi
ja lühikirjeldus, projekti algus- ja lõppaeg kalendrikuu täpsusega, projekti tellinud
asutus ja tellija kontaktisik ning riigihanke korral märkida riigihanke number.
2.7.2. Samaaegselt väldanud projektide alusel omandatud töökogemust ei summeerita.
Pakkuja ei pea esitama üht katkematut projekti, st 12 kuud võib olla kombineeritud
erinevate projektide vahel.
2.7.3. Viidatud projektid peavad olema hanke algamise ajaks nõutud mahus/ kompetentsi osas
täidetud ja tellija poolt vastu võetud.
2.7.4. Hankijal on õigus pöörduda projekti tellija poole esitatud andmete kontrollimiseks.
2.7.5. Hankija ei aktsepteeri tingimuste täitmiseks „konfidentsiaalseid“ projekte, mille osas
pakkujal ei ole võimalik esitada projekti andmeid tingimuses nõutu kohta ja mille osas
ei ole võimalik kolmandal isikul tellijana anda kinnitust projekti nõuetekohase täitmise
kohta.
2.7.6. Iga loetelus toodud projekt eraldi ei pea sisaldama andmeid kopeerituna, piisab viitest
varasemalt samas dokumendis esitatud projekti informatsioonile.
2.8. Hankija kontrollib esitatud andmeid pakkumuses esitatud ning hankijale avalikes
andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate
avalike andmete põhjal tasuta kättesaadav, kohustub pakkuja hankija nõudmisel vajadusel
esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid/dokumentide koopia(d). Hankijal on
õigus andmete kontrollimiseks pöörduda kolmanda osapoole poole.
2.9. Hankija küsib meeskonnaliikme sünniaega või isikukoodiet tuvastada hiljem isikusamasus
ning välistamaks nimekaimude segi ajamist.
2.10. Hankija selgitab, et kui mingil kogemusel on nõue, et see oleks teostatud konkreetse perioodi
jooksul enne riigihanke algust, siis vastav periood kehtib lepingu kestel isiku meeskonda
liitmise ajahetkele eelnevalt.
2.11. Kui see on objektiivselt võimalik, tuleb lugeda tingimusi täiendatuks märkega "või
samaväärne". Samaväärsuse tõendamise kohustus lasub pakkujal, kes sellele tugineda soovib.
Tõendid samaväärsuse kohta peavad olema esitatud pakkumuse koosseisus.
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD AD lisa 4
Viitenumber: 284449
Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158)
Hange: Halduskoormuse vähenemise mõõtmine palga- ja tööjõu andmete osas üleminekul andmepõhisele aruandlusele
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
Kriteeriumi kaalumise meetod - Osakaaludega
Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei
Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja
nr hindamismeetod täidetav
1 Pakkumuse kogumaksumus Maksumus - 30 EUR jah
vähim on parim
2 Töö teostamise projektiplaan ja ajakava Kvaliteet - hankija 70
hinnatav
Kokku: 100
Hindamismetoodika kirjeldus
1. Pakkumuse kogumaksumus
Hindamismetoodika täpsem kirjeldus on toodud dokumendis "Hindamismetoodika kirjeldus".
2. Töö teostamise projektiplaan ja ajakava
Hindamismetoodika täpsem kirjeldus on toodud dokumendis "Hindamismetoodika kirjeldus"
Koostatud 16.09.2024 01:27:27 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
7820584/general-info
Lisa 4.1
Riigihanke nr 28449 „Halduskoormuse vähenemise mõõtmine palga- ja tööjõu andmete osas
üleminekul andmepõhisele aruandlusele“ hindamismetoodika kirjeldus
1. Hindamiskriteeriumid
1.1. Pakkumuse kogumaksumus (osakaal 30%)
Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris esitatud
käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse
järgmise valemi järgi: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus"
* "osakaal".
1.2. Töö teostamise projektiplaan ja ajakava (osakaal 70%)
Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama analüüsi eesmärgist, projektiplaani ja
ajakava vastavust tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, projekti
juhtimist, meeskonna tööjaotust, projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja riskide
maandamist vastavalt allpool kirjeldatud skaalale. Maksimaalselt on võimalik saada töö
teostamise projektiplaani ja ajakava eest 70 väärtuspunkti.
1.2.1. Hindamiskomisjon annab väärtuspunkte vastavalt:
70 punkti antakse kui –
1. Pakkuja on aru saanud ja lahti selgitanud hankelepingu objekti olemuse ja
ülesandepüstituse.
2. Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud kaasaegsetest metodoloogilistest
põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja
arusaadavalt.
3. Projektiplaan ja ajakava vastavad hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja
tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses,
omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti
läbiviimiseks sobiva kestusega osadeks (nädalate lõikes ning tegevuste töömaht on
esitatud ka tundides), mille mahuhinnangud on realistlikud, arvestades planeeritud
tulemite mahtu.
4. Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult analüüsiprojekti, sh koostööd Pakkuja ja Tellija
vahel ning omavahelist kommunikatsiooni, mis võimaldab analüüsi lõpptähtajaks
kvaliteetselt valmis saada.
5. Ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest nähtub selgelt, kuidas
meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse analüüsi
eesmärgi saavutamiseks. Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel
kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides).
6. Pakkumuses on selgelt kirjeldatud analüüsi projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid
ning kuidas neid rakendatakse projekti jooksul, samuti on põhjendatud nende mõju
eesmärkide saavutamisel.
7. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja
põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust
(analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate
riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud
maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö
teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks
teostamiseks.
60 punkti antakse, kui 1 komponent eelnevast kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole
täidetud või on seda osaliselt.
50 punkti antakse, 2 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole
täidetud või on seda osaliselt.
40 punkti antakse, kui 3 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole
täidetud või on seda osaliselt.
30 punkti antakse, kui 4 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole
täidetud või on seda osaliselt.
20 punkti antakse, kui 5 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole
täidetud või on seda osaliselt.
10 punkti antakse, kui 6 või 7 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud komponentidest ei
ole täidetud või on seda osaliselt. Pakkumus on aimatavas seoses hanke alusdokumentides
toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab
suuremaid puudusi ja/või või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud
eesmärke.
2. Eduka pakkuja valik
2.1. Hankekomisjoni poolt antud hindamiskriteeriumitele vastavad punktid summeeritakse.
Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel
võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.
2.2. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa kokku on
suurim ning hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on punkti 1.2. alusel saanud
hindamisel 10 punkti. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.
2.3. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai
rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Töö teostamise projektiplaan ja ajakava“ eest (vt p 1.2).
Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel.
Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele riigihangete
registris.
Lisa 5
TÖÖVÕTULEPING nr 46
ERITINGIMUSTE PROJEKT
(sõlmitud digitaalse allkirjastamise kuupäeval)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel
digimajanduse osakonnajuhataja Sirli Heinsoo (edaspidi tellija),
ja
/………./ registrikood, asukoht /……/, mida esindab juhatuse liige/volituse alusel /……/ (edaspidi
töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad lihthankemenetlusega riigihanke nr 284449 „Halduskoormuse vähenemise mõõtmine palga- ja
tööjõu andmete osas üleminekul andmepõhisele aruandlusele“ tulemusena käesoleva teenuse osutamise
hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene
teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.
1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja
üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem
dokument.
2. Lepingu ese ja tähtaeg
2.1. Lepingu esemeks on analüüsi teostamine halduskoormuse vähenemise mõõtmise kohta palga-
ja tööjõu andmete osas üleminekul andmepõhisele aruandlusele (edaspidi töö), mida töövõtja
kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Täpsemad töö
teostamise tingimused on toodud lepingu lisas 1 tehniline kirjeldus.
2.2. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle etappide
kaupa järgmiselt:
2.2.1. töövõtja annab tellijale I etapi tulemi üle pärast selle teostamist pakkumuses esitatud
ajagraafikust tuleneval tähtpäeval, mis ei tohi olla hilisem kui 1 kuu pärast lepingu sõlmimist.
I etapi töö tulemusel peab valmima tehnilise kirjelduse punktis 4.1.1 nimetatud vahearuanne;
2.2.2. töövõtja annab tellijale II etapi tulemi üle pärast selle teostamist pakkumuses esitatud
ajagraafikust tuleneval tähtpäeval, mis ei tohi olla hilisem kui 4 kuud pärast lepingu sõlmimist.
II etapi töö tulemusel peab valmima tehnilise kirjelduse punktis 4.1.2 nimetatud lõpparuanne;
2.3. Pärast II etapi tulemite vastuvõtmist peab töövõtja töö tulemusi esitlema 2 kuu jooksul vähemalt
ühel avalikul üritusel. Esitluse täpne aeg lepitakse kokku tellijaga lepingu täitmise käigus.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas /……/eurot
käibemaksuta ja koos /……/ eurot. Tellija tasub tööde eest kahes osas, pärast vastava etapi tööde
üleandmist-vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt:
3.2. I etapi tööde eest 40% punktis 3.1. nimetatud tasust;
3.3. II etapi tööde eest 60% punktis 3.1. nimetatud tasust.
3.4. Arvele märgitakse lepingu 15-kohaline number riigihangete registrist ja lepingus nimetatud
tellija volitatud esindaja.
4. Poolte volitatud esindajad
4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Adele Johanson või teda asendav ametnik, telefon +372 53852744, e-post
[email protected] või teda asendav isik.
4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
1
üleandmisel on /……/, telefon /……/, e-post /……/.
5. Lepingu lisad
5.1. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud:
5.1.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus (leitavad riigihangete registris);
5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav riigihangete registris);
5.1.3. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm.
6. Muud sätted
6.1. Töövõtja kinnitab, et on lepingu üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-
kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated.
6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. Juhul, kui leping sisaldab ärisaladusega kaetudosasid
või lisasid (nt pakkumus), siis lisandub järgmine lauseosa: „välja arvatudosades, mis on
märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.“
6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/
2
Lepingu Lisa „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ja /……/vahel sõlmitud
Lepingu nr XXX juurde
Töö üleandmise-vastuvõtmise akt
Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi Töövõtja) /……/
poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/ (edaspidi Tellija), tõendamaks, et
Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud Lepingu „……“ nr /……/ alusel teostatud Töö
alljärgnevalt:
1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik,
maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).
2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks,
millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.
Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas /……/
(summa sõnades) eurot.
Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele.
Töövõtja Tellija
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
3