Riigikogu juhatus Teie 04.11.2024 nr 2-3/15-169
[email protected]
Meie 18.11.2024 nr 1-9/2782-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
(KK 169)
Lugupeetud Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin
Vastan Teie küsimustele.
1. Mis on teie ministeeriumi vastumeelsuse põhjus seda aruannet avaldada?
Me ei ole vastu aruande avaldamisele. Oleme konjunktuuri tulemusi regulaarselt avalikustanud
rohkem kui viis aastat. Sama plaan oli ka käesoleva aasta kolmanda kvartali ülevaatega.
Avalikustamise vormi valikul lähtume ministeeriumis sellest, mil määral tulemused erinevad
eelmistest ülevaadetest, lisaks arvestame ministeeriumi töölaual olevate teiste majanduse ja
ettevõtlusega seotud teemade ning ministeeriumi ressurssidega. Ka varasem praktika on näinud
ette pressiteate avaldamist ning eelmainitud kaalutlustel vajadusel ka pressikonverentsi
korraldamist, kuid mitte alati.
Oktoobris tutvusime Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnanguga kolmanda kvartali
majandusnäitajatele ning tegime tulemusi tutvustava ja ministeeriumi tegevusi selgitava
pressiteate 30. oktoobril.
Ka varasemate kvartalite konjunktuurid on ministeeriumi kodulehelt leitavad ning tutvustavad
pressiteated on keskmiselt ilmunud kvartali lõpule järgneva kuu teises pooles, näiteks 2024. aasta
II kvartali ülevaade 30.07, I kvartali ülevaade 18.04, 2023. aasta IV kvartali ülevaade 31.01 jne.
Nagu eelnevalt mainitud, sõltub avaldamise vorm ja aeg ministeeriumi töölaual olevatest
teemadest ning ministeeriumi ressurssidest.
2. Kas nõustute rahandusminister Jürgen Ligi väitega, et meie majandusprobleemide
peapõhjus on see, et inimesed virisevad palju?
Ei, virisemine ei ole majandusprobleemide peapõhjus ning viidates rahandusministrile, oli tema
põhiline sõnum, et erinevate uuringute hindamisel ja analüüsimisel kahjuks ei kasutata võimalust
selgitada üldist majandusloogikat ning samamoodi positiivseid trende, mis antud uuringutes on
samamoodi olemas. Majandust mõjutavad oluliselt enam nõudluse kukkumine, sisendhindade
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
kallinemine jmt kui inimeste hinnangud olukorrale. Majandusteooria küll ütleb, et inimeste
ootused ja sellest tulenev käitumine mõjutab majanduse käekäiku. Samuti mõjutab inimeste
suhtumine seda, kas otsitakse pigem lahendusi või hoopis süüdlasi ja sellest tuleneb, kas minnakse
edasi või jäädakse kinni tänasesse. Kuigi inimeste ootused ja käitumine mõjutavad majandust, on
nende roll väliste tegurite kõrval väike.
3. Kuidas hindate seda, et 87% instituudi küsitletud ekspertidest peab meie majanduse
peamiseks probleemiks usaldamatust valitsuse majanduspoliitika vastu?
Konjunktuuriinstituut küsib ekspertidelt, kas majanduses on märgata erinevaid probleeme.
Septembris märkisid kõik eksperdid, et majanduse probleemiks on ebapiisav nõudlus, mis ühelt
poolt tuleneb julgeolekuolukorrast Euroopas, mis mõjutab meie sisetarbimist läbi tarbijakindluse
kukkumise, ning teiselt poolt meie peamiste ekspordipartnerite turgudel olevast ebakindlusest. 13
eksperti 15st tõid välja, et probleemiks on rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus ja vähene
usaldus valituse majanduspoliitika suhtes. Uus valitsus on langetanud mitmeid otsuseid, mis
mõjutavad elanikke ja ettevõtjaid ehk senine olukord muutub.
Valitsuse tehtud otsused lähtuvad kahest peamisest valdkonnast – esiteks tagada Eesti ühiskonna
kindlus- ja turvatunne ehk otsus tugevdada meie riigikaitset ja suunata sinna täiendavaid vahendeid
on olnud teadlik valik. Teine teadlik valik on valitsusel tegeleda sellega, et muuta meie majandus-
ja ettevõtluskeskkond konkurentsivõimelisemaks, vähendada bürokraatiat ja olla ettevõtjatele
stabiilne partner. Nende valikute tehtud tulemusi saame mõõta tulevikus, mis nende samade
küsitletud ekspertide hinnangul on tänasest positiivsema trendiga.
Eraldi tuleb aru saada taustsüsteemist, kust me ühiskonnana oleme läbi tulnud. Meil on olnud
COVID kriis, energiakriis ja käimas on täiemahuline sõda Euroopa pinnal, mis on tekitanud
pikemat aega kestnud majandusprobleemid ning tekkinud ebakindlus tuleviku suhtes on muutnud
hinnangud pessimistlikumaks. Ka on mitmete muudatuste tegemiseks jäänud vähe aega, mis
suurendab survet ja tekitab lisapingeid. Inimestel ei ole tekkinud ühist arusaamist muudatuste
vajalikkusest, mis muudab mõistmise ja selgitamise keerulisemaks.
Neis tingimustes on arusaadav, et valitsuse tegevus ei too kaasa kohese populaarsuse kasvu. Ka
varasemalt on tehtud ebameeldivaid, kuid vajalikke otsuseid, kuid oluline on hinnata, kas nende
tagajärjel on olukord paranenud. Valitsuse praeguse tegevuse osas saame tervikpildi mõjudest
hiljem; praegu on olemas peamiselt ootused, arvamused ja hinnangud, mida valitsuse tegevusega
soovitakse saavutada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Mario Lambing
+372 625 6387
[email protected]
2 (2)