Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus (muudatus)

Lisa 4. Andmepäringu kirjeldus Kvalitatiivuuring: intervjuud töötute ja tööandjate esindajatega Päringu allikas: Töötukassa andmekogu Planeeritud intervjuude arv ja sellele vastav andmepäringu maht Uuritav sihtrühm Intervjuude arv Töötukassa andmekogust küsitav kontaktandmete arv Töötud, kes on tööampse teinud 15 Esmane päring: 75 (5 kontakti iga intervjuu kohta) (Vajadusel) korduspäring1: 5 kontakti ühe intervjuu kohta (nt kui puudu jääb 3 intervjuud, tehakse päring 15 töötu kontakti saamiseks) Hindame, et maksimaalne päring maht jääb 150 töötu kontakti juurde. Töötud, kes ei ole tööampse teinud 8 Esmane päring: 40 (5 kontakti iga intervjuu kohta) määratud perioodil (Vajadusel) korduspäring: 5 kontakti ühe intervjuu kohta (nt kui puudu jääb 3 intervjuud, tehakse päring 15 töötu kontakti saamiseks) Hindame, et maksimaalne päring maht jääb 80 töötu kontakti juurde. Tööandjad, kelle juures 10 50 (5 kontakti iga intervjuu kohta) registreeritud töötud on tööampse teinud Tööandjad, kelle juures viimase 5 25 (5 kontakti iga intervjuu kohta) aasta jooksul ei ole registreeritud töötud tööampse teinud (kuid kelle juures on enne 2023. aastat tööampse tehtud) Päringu sisu: töötute intervjuud Töötud, kes on tööampse teinud Töötud, kes ei ole tööampse teinud määratud perioodil Ajaperiood 01.2023 – 02.2024 Valikukriteerium Juhusliku valiku alusel määratud Juhusliku valiku alusel määratud perioodil vähemalt 1 korra perioodil tööampse mitte teinud tööampse teinud töötud töötud Päringu maht 75 isiku kontaktandmed + 40 isiku kontaktandmed + (vajadusel) korduspäring. (vajadusel) korduspäring. Maksimaalselt 150 töötu kontakti. Maksimaalselt 80 töötu kontakti. Päringus sisalduvad tunnused  Ees- ja perekonnanimi  Ees- ja perekonnanimi  Telefon  Telefon  E-post  E-post  On teinud tööampse sama tööandja juures, kus enne töötuna arvel olekut töötati (jah/ei) (vähemalt 20 kontakti jaoks peab see tingimus olema täidetud, st tunnuse väärtus „jah“)  On teinud tööampse, aga pole 1 Korduspäring selgitus: korduspäring tehakse üksnes juhul kui esmasest päringust väljastatud kontaktide põhjal ei ole võimalik uuringus ette nähtud intervjuude arvu täita (nt kontaktandmed ei kehti, inimesed ei soovi uuringus osaleda). Korduspäring tehakse samal põhimõttel ja samade tunnuste alusel, mis esialgne päring (5 kontakti ühe intervjuu kohta). Näide: kui kõigi esialgses päringus väljastatud inimestega ühendust võtmise järel jääb puudu 3 intervjuud, esitatakse Töötukassale uus kontaktandmete päring 15 töötu kontakti saamiseks, et kutsuda nad uuringus osalema.  töötukassa andmetel selle eest tasu saanud (jah/ei) (vähemalt 20 kontakti jaoks peab see tingimus olema täidetud, st tunnuse väärtus „jah“)  On juht- või kontrollorgani liige (jah/ei) (vähemalt 5 kontakti jaoks peab see tingimus olema täidetud, st tunnuse väärtus „jah“) Muud tingimused Töötukassa jälgib, et mõlemas valimis on erineva taustaga inimesi, sh soo, vanuse, põhilise suhtluskeele, elukoha maakonna lõikes. Vastavate tunnuste esindatust jälgib Töötukassa päringu väljavõtet tehes, et tagada valimi mitmekülgsus, kuid nimetatud tunnuste esinemise kohta uuringu läbiviijale andmeid ei väljastata, et vähendada väljastatavate andmete mahtu. Päringu sisu: tööandjate intervjuud Tööandjad, kelle juures Tööandjad, kelle juures ei ole registreeritud töötud on tööampse töötud tööampse teinud viimase teinud aasta jooksul, kuid kelle juures on tööampse tehtud enne 2023. aastat. Ajaperiood 01.2023 – 02.2024 Päringu maht 50 ettevõtte kontaktandmed 25 ettevõtte kontaktandmed Valikukriteerium  20 ettevõtte nime on Juhusliku valiku alusel tööandjad, nimetatud perioodil kõige kes nimetatud perioodil ei ole enam tööampse pakkunud tööampse pakkunud ühtegi korda, tööandjad kuid on seda teinud enne  Ülejäänud 30 ettevõtte 01.01.2023. kontakti on juhusliku valiku alusel ülejäänud tööampse pakkunud tööandjate seast Päringus sisalduvad tunnused  Ettevõtte nimi  Ettevõtte nimi  Telefon  Telefon  E-post  E-post Muud tingimused Töötukassa jälgib, et mõlemas valimis on esindatud ettevõtteid erinevatest majandussektoritest. Registriandmete päring Päring 1: registreeritud töötute päring 1.1 Töötukassa andmekogu Ajaperiood: 01.09.2020-31.12.2023 Valikukriteerium: Ülal toodud ajaperioodil töötukassas registreeritud töötud (registreerimise alguse aja järgi). Selgitus: arvestame kõiki töötuid, kes vastaval ajavahemikul on vähemalt ühe päeva töötuna arvel olnud Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Tunnused:  Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud ID-ga)  Registreeritud töötuse algus- ja lõpu kuupäevad (kõik määratud ajavahemikku jäävad töötuse episoodid)  Töötuna arveloleku lõpetamise põhjus  Sugu  Sünniaasta  Kõrgeim omandatud haridustase  Peamine suhtluskeel: eesti keel, muu keel  Tegelik elukoht (kohaliku omavalituse tasemel)  Isikul on tervisest tulenev takistus töötamiseks (eristades puuduv töövõime/osaline töövõime)  Töötutoetuse väljamakse kuupäevad ja summad  Riskirühma kuulumine (eristades riskirühma kategooriaid): o 16-24-aastane (noor) o 55-aastane kuni vanaduspensioniealine (vanemaealine) o tervisest tuleneva takistusega– töötu, kellele on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas juhul, kui talle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel. o pikaajaline töötu - töötu, kes eelnenud 12-kuulisel perioodil ei ole olnud hõivatud Tööturumeetmete seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. 16–24-aastane noor on pikaajaline töötu, kui ta ei ole eelnenud 6- kuulisel perioodil olnud hõivatud sama seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. o vanglast vabanenud – töötu, kes on kes on arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud o hooldaja – töötu, kes on enne töötuna arvelevõtmist hooldanud puudega isikut, kellele valla- või linnavalitsus on maksnud hooldamise eest toetust ja kes ei ole olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul. o eesti keele mitteoskaja - töötu, kellel eesti keele oskus puudub või on nõrgal tasemel ja kelle töölerakendamine on selle tõttu takistatud. o muu takistusega – töötu, kes on muude eriliste takistustega.  Palgatoetuse teenusel osalemise algus- ja lõpukuupäev  Tööampsu algus- ja lõpukuupäev  Tööampsu tööandja registrikood (kui on) ja nimetus (tunnused eemaldatakse Statistikaameti poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud koodiga)  Tööampsu tööandja EMTAK tegevusala  Tööampsust saadud bruto sissetulek (kui on märgitud)  Juhtimis- ja kontrollorgani liige (jah/ei)  Juhtumis- ja kontrollorgani liikme staatuse kehtivuse algus- ja lõpukuupäev  Töötuskindlustushüvitise väljamakse kuupäevad ja summad  Töötuskindlustushüvitise määratud periood (kas 180, 210, 270, 300 või 360 päevaks)  Koondamishüvitise väljamakse kuupäevad ja summad  Maksejõuetushüvitise väljamakse kuupäevad ja summad  Töövõimetoetuse väljamakse kuupäevad ja summad 1.2 Statistikaameti andmestik (Statistikaametis olevad andmed) Ajaperiood: 1.01.2020-31.12.2023 (selgituseks: Statistikaameti lisatav päring on varasema algusajaga, et oleks võimalik tuvastada töötamist ja sissetulekuid enne töötuse perioodi ja tööampsude tegemist) Valikukriteerium: Andmestik 1 valimiisikud Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Tunnused tuginedes maksukohustuslaste registrile (Maksu- ja Tolliamet):  Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud ID-ga)  Isiku sissetuleku kogusumma kuus, eristades: o Brutoväljamakse o Deklareeritud tulumaksu summa o Deklareeritud töötuskindlustuse summa o Kogumispensioni summa o Sotsiaalmaksu summa o Väljamakse liik, sh eristades:  Tööleping (väljamakse liigid 10, 11, 12, 15, 162)  Võlaõiguslik leping (väljamakse liigid 17,18,19,20)  Juhtimis-kontrollorgani liige (väljamakse liigid 21,22,23)  Igasugune muu toetustest/hüvitistest saadud tulu kuus (väljamakse liigid 14; 24; 32; 33; 34; 35; pensionid ja kindlustushüvitised 40-49; vanemahüvitis 53);  Muu tulu, mis ei liigitu eelnimetatud liikide alla (50-59, v.a. 53) o Kuu o Aasta o Aastate 2021-2022 eest deklareeritud ettevõtlustulu FIEna Tunnused tuginedes töötamise registrile:  Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud ID-ga)  Töösuhte algus- ja lõpukuupäev  Tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel)  Tööandja pseudonümiseeritud kood (pseudonümiseerimise aluseks registrikood)  Viimane ametinimetus (ISCO-08);  Töösuhte liik o Tööleping o Avalik teenistus o Võlaõiguslik leping (käsundusleping + töövõtuleping) o Juhtimis-, kontrollorgani liige o Muu  Töökoormus Päring 2: VÕS lepinguga töötajate päring (võrdlusrühm) 1.1 Statistikaameti andmestik (Statistikaametis olevad andmed) Ajaperiood: 1.09.2020-31.12.2023 Valikukriteerium: määratud ajaperioodil alustatud VÕS töösuhted (töösuhte liik = võlaõiguslik leping) 2 Väljamakse liigid: TSD lisa 1 täitmise juhend alates 1.07.2021 Tunnused tuginedes töötamise registrile:  Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud ID-ga. ID peab kattuma registreeritud töötute päringuga, et oleks võimalik eemaldada nt tööampsude tegijad võrreldes registreeritud töötute andmebaasiga)  Juhtimis- või kontrollorgani liige (töötamise liigi kood = 601)  Juhtimis- või kontrollorgani liikme staatuse (vastava töötamise liigi) algus- ja lõpukuupäev  Sõlmitud VÕS ning juhtimis- ja kontrollorgani liikme lepingute kohta: o Lepingu liik o Töösuhte algus- ja lõpukuupäev o Tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel) o Ametinimetus (ISCO-08) (kui on märgitud) o Tööandja pseudonümiseeritud kood o Töökoormus (kui on märgitud) Tunnused tuginedes maksukohustuslaste registrile (Maksu- ja Tolliamet):  Pseudonüümiseeritud ID  Isiku sissetuleku kogusumma kuus, eristades: o Võlaõiguslik leping (17,18,19,20) Taustatunnused tuginedes Statistikaameti andmestikele:  Sünniaasta  Sugu  Kõrgeim omandatud haridustase  Töövõime ulatus  Elukoha omavalitsus seisuga 1.1.2023  Andmekaitse Inspektsioon Teie 15.04.2024 nr 2.2.-1/24/4-2 [email protected] Meie 21.05.2024 nr 11-1/928-3 Parandatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 6 sätestatust, esitame kooskõlastamiseks taotluse isikuandmete töötlemiseks uuringus „Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ ilma isiku nõusolekuta. Uuringu pealkiri Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik - eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti Jah (sh tema nimi ja kontaktandmed)? Mari-Liis Sepper, Sihtasutus Mõttekoda Praxis, Mari- [email protected]; 640 8000 1 Kas on olemas eetikakomitee otsus ? Jah (vt lisa 7) Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Registriandmete analüüs - Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle ei. kavand ning küsimustik või selle kavand. Intervjuud – jah (vt lisad 2 ja 5) 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70003158 analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn telefon Kontaktisik: Siirika Paulman, tööhõive osakond, nõunik, [email protected], tel. 5887 8297 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sihtasutus Mõttekoda Praxis aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 90005952 Aadress analoogne registrikandega, Ahtri 6A, 10151 Tallinn kontaktisiku e-post ja telefoninumber Kontaktisik: Kirsti Melesk, [email protected], tel. 506 4269 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70000332 Aadress analoogne registrikandega, Tatari tn 51, 10134 Tallinn kontaktisiku e-post ja telefoninumber Kontaktisik: Kadri Rootalu, [email protected], tel. 625 9278 2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Töötukassa aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 74000085 Aadress analoogne registrikandega, Lasnamäe 2, Tallinn 11412 kontaktisiku e-post ja telefoninumber Kontaktisik: Margit Paulus, [email protected], tel. 614 8504 2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise 1. Uuringu läbiviimine on kooskõlas õiguslik alus? teadus- ja arendustegevuse korralduse Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1, mille teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS kohaselt kõigi ministeeriumide § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse läbiviidava uuringu puhul tuua välja ning selle finantseerimise korraldamine. volitusnorm, millest nähtub, et asutus on 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. 2 (12)  selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise tegevusvaldkonna piiritleb vabariigi uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille ja arendustegevuse korralduse seadus või § 63 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse teadus- või arendusprojekti avamise otsus, muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-, leping vms. digiühiskonna-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 12 on ministeeriumi põhiülesanne valitsemisala valdkondades riigi arengukavade väljatöötamine ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega, nende finantseerimise, elluviimise ja tulemuste hindamise korraldamine. 4. Põhimääruse 3. peatükis on osakondade põhiülesannetena toodud § 17 punktis 181, et tööhõive osakonna põhiülesanne on tööturupoliitika kavandamine ja selle elluviimise korraldamine, et tagada tööealise elanikkonna suur tööga hõivatus ning tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele. Osakonnal on juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja tööhõivevõime arendamisel ning nende poliitikavaldkondadega seotud tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja toetuste kujundamisel. 5. Taotluse esitaja lähtub oma töös täiendavalt IKS-is täidesaatvat riigivõimu puudutavatest õigustest ja kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. IKS järgi loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3 (12)  (tellijana) on volitanud Sihtasutust Mõttekoda Praxis (töövõtja) uuringut läbi viima 17. jaanuaril 2024 sõlmitud lepinguga nr 1.9-8/S/24-021-1 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Uuringu üheks eesmärgiks on pakkuda täiendavaid selgitusi nn tööampsude tegemise üldpildile, et selgitada tööampsude tegemise viise, nende mõju inimeste tööturukäitumisele ning töötute valikuid ja motivatsiooni tööampse teha. Selleks on vaja viia läbi intervjuud töötuna tööampse teinud isikutega ja ka töötutega, kes tööampse teinud ei ole. Samuti viime läbi intervjuud tööandjatega, kelle juures on tööampse tehtud, et selgitada välja tööandjate vaateid tööampsude pakkumisele (sh tööampsude pakkumine nii töötutele kui tööturul laiemalt). Selleks on vajalik ettevõtete kontaktandmete päring ning seeläbi ka isikuandmete töötlemine. Intervjuud võimaldavad avada töötute valikuid nii püsiva kui ajutise töökoha valimisel ning tööampsude rolli selles, tööampsude tegemise kogemust ja selle valimise motivatsiooni. Intervjuud tööampse mitte teinud töötutega avavad suhtumist ajutisse töötamisse ja tööampsude tegemisse ning peegeldavad põhjuseid, miks tööampsude tegemist ei ole töötuse ajal kaalutud. Intervjuud tööandjatega, kelle juures on tööampse tehtud, avavad tööandjate valmisolekut ja motivatsiooni tööampse pakkuda, tööampsude eripära töökorralduses ja tööampsude pakkumises esinevaid väljakutseid tööandjatele (sh arvestades kokkupuudet tööampsudega üleüldiselt kui ka töötute ajutise töötamisega seonduvalt). Uuringu teise osa moodustab registriandmete analüüs, mis võimaldab leida täiendavaid mustreid tööampse teinud inimeste käitumises ning selgitada tööampsude mõju viisidel, mida varasemas analüüsis ei ole tehtud. Näiteks võrreldakse töötuna ajutist töötamist üldise ajutise töötamisega (VÕS lepinguliste töösuhetega) ning analüüsitakse nende mustrite erisusi ja sarnasusi, analüüsitakse tööampsudest saadavat tasu ja nende mõju töötamise motivatsioonile. Analüüsitav periood on 1.1.2020 kuni 31.12.2023 (analüüsiperioodi erisusi sihtrühmade lõikes vt täpsemalt lisa 4), mis annab täiendava ülevaate sellele, millised on tööampsude tegemise mustrid selle aja jooksul (sh ka olles mõjutamata COVIDi-aegsetest piirangutest), kas ja kuivõrd on ajutise töö tegemine muutunud võrreldes varasema analüüsiperioodiga (sh milline on majanduskeskkonna mõju tööampsude mustrile). Uuringus püstitatud detailsed uurimisküsimused ja nendeks kasutatavad andmed on toodud käesoleva taotluse lisas 3. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringu keskmes on registreeritud töötutele alates 1.09.2020 loodud võimalus töötada ajutiselt töötuna arvel oleku ajal (ehk teha tööampse). See tähendab, et registreeritud töötutel on võimalik tööotsingute kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvel olek töötamise tõttu lõppeks. Tööampsu kestus võib olla kuni 8 päeva ühes kuus ning brutotasu ei või ületada 40% kehtivast 4 (12)  töötasu alammäärast. Tööampsusid võib teha mitte rohkem kui 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. Ühtlasi võib tööampsude ajal saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist, mis võib olla töötutele ka rahaliselt atraktiivne valik. Uuringu eesmärk on analüüsida tööampsude mõju töötute tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule. Sealjuures on uuringu eesmärk välja selgitada kuivõrd on tööampsude mõju tingitud meetme disainist ja selle rakendamisest, kuivõrd töötute ja tööandjate käitumuslikest teguritest ja tööotsingus tehtud valikutest. Seeläbi pakub uuring uut sissevaadet tööampsude mõju kohta Eestis, mida sellise põhjalikkusega varem Eestis analüüsitud ei ole. Isikuandmete töötlemine on vajalik tööampse teinud ja ka mitte teinud töötute intervjueerimiseks (vajalik on kontaktandmete päring, et kutsuda tööampse teinud ja samal perioodil töötuna registreeritud inimesi osalema intervjuul). Intervjuud pakuvad täiendavaid selgitusi tööampsude tegemise statistilisele üldpildile. Intervjuud võimaldavad avada töötute valikuid tööotsingute käigus ning tööampsude rolli selles, tööampsude tegemise kogemust ja selle valimise motivatsiooni. Intervjuud pakuvad selgitusi tööampsude tegemise motivatsiooni või mitte tegemise põhjuste kohta ning tööampsude ja püsiva töö otsingu seoste kohta. Samuti on vajalik tööandjate kontaktandmete töötlemine nende tööandjate intervjueerimiseks, kelle juures on tehtud tööampse, et pakkuda ka tööandja poolset vaadet ja täpsustada tööandja rolli töötutele tööampsude võimaluste loomises ja pakkumises. Isikuandmete töötlemine on vajalik ka registriandmete analüüsi läbi viimiseks, mis võimaldab leida täiendavaid mustreid tööampse teinud inimeste käitumises ning selgitada tööampsude mõju viisidel, mida varasemas analüüsis ei ole tehtud. Näiteks on analüüsitav periood kuni 2023. aasta lõpuni, mis annab täiendava ülevaate sellest, millised on tööampsude tegemise mustrid viimase aasta jooksul, kas ja kuivõrd need on muutunud, milline on majanduskeskkonna mõju tööampsude tegemisele. Andmeanalüüsi põhjal on võimalik täiendavalt selgitada välja tööampsudest saadava sissetuleku mõju töötute toimetulekule (sh vaesusele) ja töötamise motivatsioonile, tööampsude ja töötamise motivatsiooni seostele erinevate alarühmade lõikes. Analüüsi tulemuste põhjal tuuakse välja järeldused tööampsude mõju kohta ning sõnastatakse praktilised poliitikasoovitused ajutise töötamise põhimõtete muutmiseks, et saavutada paremini tööampsudele seatud eesmärke. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Uuringu tulemused annavad nii poliitikakujundajatele, Eesti Töötukassale (edaspidi Töötukassa) kui tööturu osapooltele (sotsiaalpartneritele) teadmise, kuidas ajutine töötamine on rakendunud, millised on selle kitsaskohad, millist mõju (ja miks) see avaldab inimeste tööturukäitumisele ja kuidas seda meedet saab tõhustada, et toetada paremini teenusele seatud eesmärkide saavutamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk on muuhulgas Eesti tööhõive ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine ning valdkonnas rakendatud meetmete tulemuste hindamine. Valdkonna üks strateegiline eesmärk on töötuse vähendamine ja töötuse kestuse lühendamine ning hõives püsimise toetamine, mistõttu on oluline, et tööotsijad liiguksid võimalikult kiiresti tagasi sobivale ja väärtuslikule tööle. Uuringu tulemused võimaldavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ja Töötukassal paremini planeerida edasisi tegevusi töötute toimetuleku ja hõivesse liikumise toetamiseks ja tööampsude meetme kohandamiseks, vastates paremini konkreetse sihtrühma vajadustele ning toetades meetme 5 (12)  eesmärkide saavutamist. Tulemusi saab vajadusel kasutada seaduse muutmisel. See omakorda tagab, et inimesed ei jää liiga pikalt tööturult eemale, ennetab pikaajalise töötuse teket ja vaesusesse sattumist. Uuringu tulemused võimaldavad ajutise tööjõu vajadusega tööandjatel optimeerida ajutise tööjõu värbamist. Likvideerides ajutisi puudujääke tööjõus väldivad ettevõtted probleeme igapäevases äritegevuses ja suudavad paremini planeerida enda edasist tegevust. Uuring selgitab välja tööandjate motivatsiooni ajutise töötamise võimaldamiseks ning võimaldab Töötukassal ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil planeerida tegevusi, et toetada ajutise töötamise võimaluste loomist tööandjate poolt. Töötud saavad uuringule tuginedes teha andmepõhiseid otsuseid enda olukorra ja tulevase sissetuleku parandamiseks. Uuring pakub täiendavat sissevaadet tööampsude mõjudest töö otsimisele ja töötute toimetulekule töötuse perioodil. Seeläbi saavad uuringu tulemustest kasu kõik tööturu osapooled ning siseriiklik majandus laiemalt. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Selgitame kõigepealt, et kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse Inspektsioonile eeldab tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium uuringu tellijana viinud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi avaliku konkursi ning sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Sihtasutus Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Individuaalintervjuude läbiviimiseks esitab Praxis päringu Töötukassale koos soovitavate kriteeriumitega intervjueeritavate valikuks (vt andmepäringu sisu lisa 4). Töötukassa valib juhuslikkuse alusel intervjueeritavad päringus täpsustatud üldkogumist. Töötukassale tehakse päring 115 töötuna registreeritu kontakti ja 75 tööandja kontakti kohta (vt täpsemalt intervjuude arv ja päringu maht lisas 4). Päringu maht on suurem kui planeeritud intervjuude arv selleks, et tagada teatav kontaktide varu, et asendada intervjuusid juhul kui osad inimesed ei soovi uuringus osaleda. Teiselt poolt oleme kontaktandmete päringu mahtu piiranud selliselt, et ei väljastataks uuringu teostajale liialt palju ebavajalikke andmeid, mida uuringu jaoks tarvis ei lähe. Juhul kui väljastatud kontaktide põhjal ei ole võimalik uuringus ette nähtud intervjuude arvu täita (nt kontaktandmed ei kehti, inimesed ei soovi uuringus osaleda), tehakse Töötukassale korduspäring üksnes nende intervjuude asendamiseks, mis jäävad puudu. Korduspäring tehakse samal põhimõttel ja samade tunnuste alusel, mis esialgne päring (5 kontakti ühe intervjuu kohta). Näide: kui kõigi esialgses päringus väljastatud inimestega ühendust võtmise järel jääb puudu 3 intervjuud, esitatakse Töötukassale uus kontaktandmete päring 15 töötu kontakti saamiseks, et kutsuda nad uuringus osalema. Hindame, et korduspäringud on vajalikud üksnes töötute intervjuude tegemiseks (tööandjate intervjuude jaoks piisab esialgsest päringust) ning maksimaalne töötute kontaktide päringu maht (koos korduspäringutega) võiks jääda 230 kontakti piiresse (arvestades kokku töötud, kes on tööampse teinud ja need, kes ei ole tööampse teinud). AKI loa saamisel ja valimiisikutega kontakteerumisel informeeritakse andmesubjekte intervjuu eesmärgist ja selgitatakse võimalust uuringus osalemisest loobuda (intervjuul osalemine on vabatahtlik). Teavitus saadetakse kõigile kontaktisikutele hiljemalt ühe kuu jooksul alates kontaktandmete väljastamisest. Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda antakse e-kirja teel või enne intervjuu algust suuliselt. Andmeid kogutakse vaid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uurimisküsimustele vastamiseks. Vt intervjueeritavatega 6 (12)  kontakteerumise vormi taotluse lisa 2. Registriandmete analüüsiga seotud andmeandja (registripidaja) on Töötukassa, kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmepäringu maht ja koosseis. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Kuivõrd osaliselt haldab ja väljastab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid vastavatest registritest, toimub andmete ühendamine esmalt Statistikaametis ning seejärel tehakse kättesaadavaks turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPNi Praxisele. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatul kujul. Uuringu tulemusi üldistatakse analüüsitavate rühmade tasandil, st ei analüüsita ühtegi registreeritud töötut individuaalselt ega eraldi. Uuringu tulemuste avaldamisel jälgitakse, et registriandmete analüüsis ei oleks üheski lõikes vähem kui 20 andmesubjekti (juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv väiksem, jäetakse andmed avaldamata või agregeeritakse vastavalt suurematesse rühmadesse). Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel võib saada uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis on aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, saab parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada tööturuteenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. Info kõigi ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsiks kasutatavaid andmeid ning kvalitatiivuuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid. Kvalitatiivuuringu jaoks vajalike kontaktandmete edastamise protsess:  Praxis esitab päringu intervjueeritavate kontaktandmete saamiseks Töötukassale. Päring sisaldab infot nii valimi mahu kui intervjueeritavate taustatunnuste kohta (kas isik on varasemalt tööampse teinud oma endise tööandja juures; kas isik on teinud tööampse, aga pole selle eest raha saanud; kas isik on juht- või kontrollorgani liige – päritavate 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. 7 (12)  andmete loetelu on ka lisas 4);  Töötukassa teeb väljavõtte Töötukassa andmekogust vastavalt kokku lepitud valimi mahule ja taustatunnustele (vt ka lisa 4);  Töötukassa edastab valimisse kuuluvate isikute kontaktandmed koos taustatunnustega Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu krüpteerituna Praxise kontaktisiku isikukoodile. Failivahetuskeskkond on failide turvaliseks vahetamiseks Töötukassa partneritega;  Praxis hoiab Töötukassalt saadud intervjueeritavate andmeid SharePoint kaustas (pilveteenuse server asub Euroopa Liidus). Andmed hoitakse eraldi intervjuu salvestustest ja transkriptsioonidest. Andmed, intervjuu transkriptsioonid ja salvestused hävitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale uuringu lepingu lõppemist. Registriandmete analüüsi läbiviimisel on hõlmatud järgmised registrid ja registripidajad:  Töötukassa andmekogu;  Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed). Kuivõrd osaliselt haldab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid Töötukassast, toimub andmete ühendamine Statistikaametis ning seejärel tehakse pseudonüümitud andmestik kättesaadavaks Praxisele Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Andmete liikumise protsess on järgmine:  Uuringu läbiviija (SA Mõttekoda Praxis) teeb andmepäringu Statistikaametile (vt andmepäringu täpsemat koosseisu lisa 4).  Statistikaamet esitab andmepäringu Töötukassale.  Töötukassa koostab isikukoodidega andmestiku, tuginedes Statistikaameti esitatud andmepäringule.  Töötukassa saadab isikukoodidega andmestiku Statistikaametisse.  Statistikaamet ühendab isikukoodi alusel Töötukassast saadud valimiisikute andmed Statistikaametis olevate Maksu- ja Tolliameti andmetega ning koostab nende alusel ühendandmestiku, tuginedes Praxise andmepäringule. Statistikaamet koostab Maksu-ja Tolliameti ja Statistikaameti andmete alusel eraldi andmestiku VÕS lepinguga töötajate kohta Praxise päringu põhjal (vt lisa 4).  Statistikaamet pseudonüümib mõlemad andmestikud ning eemaldab andmetest isikukoodid. Praxisele ei tehta kättesaadavaks isikukoodidega andmestikku ega anta võtit isikukoodide taastamiseks.  Statistikaamet lisab pseudonüümitud andmestikud Praxisele analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.  Praxis analüüsib andmeid Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne Praxisele väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. Pseudonümiseeritud andmebaasi moodustamiseks on vaja luua koodivõti, mis sisaldab isikukoodi. Isikustatud (st isikukoodiga) andmed liiguvad vaid Statistikaameti ja Töötukassa vahel. Koodivõtme loob ja seda säilitab Statistikaamet. Isikukoodidega andmestikku ega koodivõtit ei tehta Praxisele kättesaadavaks. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. 8 (12)  Registriandmete analüüs Uuringusse hõlmatud rühmad on: 1. Tööampse teinud töötud (osalusrühm): kogu uuringu perioodil (1.09.2020-31.12.2023) tegi vähemalt ühe tööampsu 29 838 unikaalset inimest (allikas: Eesti Töötukassa5). 2. Tööampse mitte teinud, kuid samal ajal registreeritud töötud (võrdlusrühm 1): kogu uuringu perioodil (1.09.2020-31.12.2023) oli töötuna arvel 228 966 unikaalset inimest (allikas: Eesti Töötukassa). Arvestades nende hulgast välja tööampsude tegijad on võrdlusrühm 1 maht 199 128 unikaalset inimest. 3. Samal perioodil võlaõigusliku lepinguga töötanud isikud (võrdlusrühm 2): Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal VÕS lepinguga töötajaid 60 050 ja 2021. aastal 65 990. Eeldame, et samas suurusjärgus VÕS töösuhteid on olnud ka kahel järgneval aastal (ei kattu unikaalsete isikute arvuga, kuivõrd VÕS töösuhted võivad kesta üle mitme aasta ja korduda aastate lõikes)6. Uuringu keskmes on ajutine töötamine töötuse ajal perioodil september 2020 kuni detsember 2023 (so osalusrühm). Selleks, et oleks võimalik võrrelda tööampse teinud töötute ja tööampse mitte teinud (kuid samal perioodil töötuna registreeritud) töötute töötuse perioodi kestust ja tööle saamist, on vajalik võrdlus kõigi registreeritud töötutega (võrdlusrühm 1). Selleks, et tagada analüüsitava tööturuteenuse järjepidevust, peab rakendama sama metoodikat, mida Töötukassa on kasutanud varem sama teenust analüüsides7. Ka seal oli võrreldud ajutise töö tegijaid kõigi samal perioodil registreeritud töötutega. Kuivõrd käesolevas taotluses kirjeldatud analüüs võimaldab ka uuemate andmete analüüsi on võimalik hinnata kas ja kuidas on aja jooksul muutunud tööampsude tegemise mustrid, sh see, kes ja millal tööampse kasutab ning kes tööampsude võimaluse kasutamata jätab. Kuigi Töötukassa varasem analüüs juba katab osaliselt ka käesolevas uuringutaotluses analüüsitavat perioodi, siis kordame andmepäringut kogu perioodi kohta kuivõrd uuringu tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on püstitanud täiendavad küsimused ajutise töötamise kohta, mida esialgses Töötukassa analüüsis ei olnud käsitletud. Lisaks on kõigi võrdlusrühma kuuluvate kaasamine oluline osalus- ja võrdlusrühma võrreldavuse jaoks. Kui osalusrühm tugineb analüüsitavalt perioodil kõiksele valimile, kuid võrdlusrühm on valimi põhine, on osalusrühma puudutavad statistilised hinnangud täpsed, samas kui võrdlusrühma puhul oleksid need tõenäosuslikud vahemikhinnangud. See teeks kahe rühma võrdlemise keeruliseks ning tulemuste tõlgendamine (ja rühmade võrdlus) oleks selle võrra ebaselgem. Peale selle on üks uuringu eesmärke analüüsida ajutise töötamise mitte kasutajaid ja ajutise töötamise mitte kasutamise põhjuseid. Sellest annab kõige täpsema pildi võrdlusrühma analüüs, arvestades just võrdlusrühma tunnuseid ja proportsioone. Valimi põhine väljavõte võib mõningaid tulemusi moonutada (nt juhul kui võrdlusrühma proportsioonid muutuvad üle aja, konkreetsetes piirkondades vms). Kõikse valimi kasutamine võimaldab kõige täpsemaid hinnanguid, sh analüüsida ka võrdlusrühma proportsioonide muutusi. Peame vajalikuks kõigi samal perioodil töötuna registreeritute hõlmamist analüüsi ka seetõttu, et oleks võimalik võrrelda tööturu näitajaid samade taustatingimuste korral (st töötus samal perioodil) ning et olek võimalik detailsemalt analüüsida seda, kes teeb tööampse ja neid, kes 5 Andmed seisuga 07.03.2024, võivad tagantjärgi veel muutuda. 6 https://www.stat.ee/et/uudised/tooturul-varasemast-rohkem-inimesi-kuid-ebakindlamate-toosuhetega 7 Vt ka Töötukassa analüüs: https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2023- 11/Ajutine%20t%C3%B6%C3%B6tamine%20t%C3%B6%C3%B6tuna%20arveloleku%20ajal_2023.pdf 9 (12)  tööampse ei tee (sh detailsemalt avada tööampsude mitte tegemise põhjuseid). Selleks, et oleks võimalik võrrelda ajutise töötamise mustreid töötuse ajal ajutise töötamisega hõivatud isikute seas, võrreldakse tööampsude tegemise mustreid (tööampsude valdkonnad, tööampsude tegemise pikkus jms) VÕS töösuhte mustritega samal perioodil. Registriandmete analüüsiks tehakse päring kõigi vahemiku 1.09.2020-31.12.2023 töötuna registreeritud töötute kohta. Samuti tehakse päring samal perioodil (1.09.2020-31.12.2023) VÕS töösuhtes töötanud isikute kohta vastavalt andmepäringule (vt lisa 4). Intervjuud Intervjueeritavate valimi suurus on täpsustatud andmepäringus (vt intervjuude arv ja kontaktandmete päringu maht lisas 4). 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Registriandmete analüüs Töötukassa andmekogu ja VÕS lepinguga töötajate päring: 1.09.2020-31.12.2023. Maksu- ja Tolliameti andmete (maksukohustuslaste register ja töötamise register) päring: 1.01.2020-31.12.2023 (andmepäring on varasema algusajaga, et oleks võimalik tuvastada töötamist ja sissetulekuid enne töötuse perioodi ja tööampsude tegemist selleks, et võrrelda inimeste töist sissetulekut töötuse ajal tehtavate tööampsude sissetuleku suurusega. Andmepäringu täpsustust vt lisas 4. Intervjuud Kontaktandmete päring tehakse Töötukassa andmekogusse perioodi 1.1.2023-29.2.2024 kohta. Intervjuude puhul on perioodi valikul peetud silmas, et töötuse ja tööotsingu kogemus oleks hiljutisest perioodist, et tööampsude kogemust meenutada ja selles rääkida. Valimi suurust vt lisas 4. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Töödeldavate isikuandmete koosseisu vt lisas 4. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.  Töötukassa andmekogu (Töötukassa)  Statistikaametis olevad andmed: o Maksukohustuslaste register (Maksu- ja Tolliamet) o Töötamise register (Maksu- ja Tolliamet) 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, andmekogu vastutavate töötlejatega on konsulteeritud enne AKI taotlus esitamist ja vastavalt nende soovitustele päringut täpsustatud. 10 (12)  10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Päringusse hõlmatud registriandmed pseudonümiseeritakse. Pseudonümiseerimise viib läbi Statistikaameti kui Maksu- ja Tolliameti määratud andmeandja ning volitatud töötleja. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (Praxis) kättesaadavaks ei tehta (vt ka andmete edastamise protsessi, taotluse punkt 8). 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritud andmete koosseis, vt töödeldavate isikuandmete koosseis, lisa 4. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta. Kuivõrd tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonüümimise metoodikaga, säilitab Statistikaamet koodivõtit tähtajatult. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Praxisel kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast projekti lõppu (IV kvartal 2024). Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Andmete säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja Praxise vahel kokku andmete kasutuslepingus, mis on I kvartal 2025. Intervjuude salvestused ja nende transkriptsioonid kustutatakse Praxise poolt hiljemalt 2 kuu jooksul peale lepingu lõppemist (I kvartal 2025). Töötukassalt saadud kontaktandmed intervjuude läbiviimiseks kustutakse ühe kuu jooksul intervjuude lõppemisest (uuringus soovitud intervjuude arvu täitumisest), hinnanguliselt IV kvartal 2024. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage8 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, Intervjuule kutse saanute puhul: kuidas teavitatakse. andmesubjektide teavitamine toimub intervjuu kutses (vt lisa 2), vajadusel vastavad uuringurühma liikmed intervjueeritavate täiendavatele küsimustele ka intervjuu alguses (vt intervjuu kava lisa 5). Intervjuu kutsesse lisatakse ka link MKM lehel avaldatavale 8 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 11 (12)  andmekaitse infole (lisa 6). Teavitus saadetakse välja hiljemalt 1 kuu jooksul peale kontaktandmete väljastamist Töötukassast. Registripäringute puhul: andmesubjektide teavitamine toimub läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatava teavituse. Teavituse sisu vt lisa 6. 11.3. Kust on leitavad Intervjuu kutses (lisa 2) ja MKM kodulehel andmekaitsetingimused9? (lisa 6). 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse10 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siirika Paulman nõunik Lisad: Lisa 1. Töövõtuleping ja tehniline kirjeldus Lisa 2. Intervjueeritavatega kontakteerumise vormi mustand Lisa 3. Uuringus püstitatud uurimisküsimused ja nendele vastamiseks kasutatavad andmeallikad Lisa 4. Andmepäringu kirjeldus Lisa 5. Intervjuu kava mustand Lisa 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis avaldatav uuringu teavitus Lisa 7. Eetikakomitee protokoll Lisa 8. Volitus 58878297 [email protected] 9 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 10 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 12 (12)  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/24/4-6 Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2024 Tallinnas Tiit Riisalo Taotluse esitaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel otsustan: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine uuringus „Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ 21.05.2024 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. (I kvartal 2025) VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Esitatud otsuse Lisades: Lisa 1 : „Taotlus_Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ Lisa 2: „Lisa 4. Andmepäringu kirjeldus (1)“ ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235 koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen arvestanud Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja töövaldkonna uuringute ja analüüside ajutise eetikakomitee otsusega. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on esitatud 21.05.2024 täiendatud taotluses. Kui taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Täiendavalt juhin teie tähelepanu järgnevale: Intervjuud viiakse läbi nõusoleku alusel. AKI-le esitatud intervjuu küsimuste kavandi sissejuhatava osas palutakse vastajal kinnitada, et on nõus uuringus osalema. Juhin tähelepanu, et tuleb eristada isikuandmete töötlemise kohast nõusolekut ning uuringus osalemise nõusolekut. Isikuandmete töötlemise nõusolek peab vastama isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 7 ja artikli 4 punkti 11 sätestatule, arvestades põhjenduspunkti 32. Viimati esitatud intervjuu kavandi alguses isikuandmete töötlemise nõusolekut kirjeldatud ei ole. Intervjuu alguses tuleb andmesubjektidele selgitada nõusoleku tingimusi. Lisaks tuleb arvestada, et kui intervjuu kutse saab alaealine, siis isikuandmete töötlemise nõusolek tuleb võtta tema seaduslikult esindajalt. Kuivõrd praktikas tekitab uuringukutsete puhul inimestel eelkõige küsimust kust on nende andmed saadud ja millisel õiguslikul alusel, siis soovitame teil intervjueeritavatega kontakteerumise vormis konkreetsemalt välja tuua õiguslik alus, mille alusel olete Töötukassast kontaktid saanud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Virve Lans jurist peadirektori volitusel Lisad: Lisa 1: „Taotlus_Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ Lisa 2: „Lisa 4. Andmepäringu kirjeldus (1)“ 2 (2)  Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 13.11.2024 nr 11-1/928-5 Täiendatud taotluse edastamine Esitame kooskõlastamiseks täiendatud taotluse isikuandmete töötlemiseks uuringus „Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ ilma isiku nõusolekuta. Andmekaitse Inspektsioon tegi 30.05.2024 otsuse isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/24/4-6 (lisa 1). Uuringu raames selgus, et olemasoleva andmepäringuga ei ole võimalik vastata uurimisküsimusele „Kui paljud juhtimis- või kontrollorgani liikmetest teevad tööampse oma ettevõttes?“ (lepingu tehnilise kirjelduse I uurimisülesande küsimus nr 2). Selgitame juurde, miks on sellele küsimusele vastamine oluline ning miks on sellest tulenevalt vaja olemasolevaid andmeid siduda äriregistri andmetega. Töötuna ei saa ennast arvele võtta isik, kes tegutseb juhtimis- või kontrollorgani liikmena ja kes saab oma tegevuse eest tasu. Samuti ei saa arvele võtta juhtimis- ja kontrollorgani liiget, kes ei saa oma tegevuse eest tasu, kuid teeb samas ettevõttes tööd näiteks töölepingu või võlaõiguslepingu alusel. Kuna juhtimis- või kontrollorgani liige, kes on ka ettevõtte omanik, omab suurt mõju lepingute sõlmimise ja lõpetamise üle, võib see mõjutada ka tööampsude kasutamist mitte- eesmärgipäraselt. Seetõttu soovime aru saada, kas ja kui paljud juhtimis- ja kontrollorgani liikmed teevad oma ettevõttes tööd tööampsudena ning milline on üldisem trend. Analüüsi läbiviimiseks on oluline eristada isikud, kes vastavad järgnevatele tingimustele: isik: on töötuna registreeritud, on juhtimis- või kontrollorgani liige ja omanik samas ettevõttes ning on teinud selles ettevõttes tööampse. Uurimisküsimusele vastus annab sisendi, kas juhtimis- või kontrollorgani liikmete tööampsude kasutamist oma ettevõttes on vaja edasi uurida ja/või kaaluda tööampsude tingimuste muutmist. Uuringu eesmärk jääb samaks. Lisasime täiendatud taotluse isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ja täiendatud andmepäringu kirjelduse, kus märkisime tehtud muudatused rohelisega (lisa 2). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siirika Paulman nõunik Lisad: 1. Andmekaitse Inspektsiooni 30.05.2024. a otsus nr 2.2.-1/24/4-6 2. Täiendatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ja andmepäringu kirjeldus (taotluse lisa 4) [email protected] 5887 8297 2 (2)  TÄIENDATUD TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 6 sätestatust, esitame kooskõlastamiseks taotluse isikuandmete töötlemiseks uuringus „Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ ilma isiku nõusolekuta. Uuringu pealkiri Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik - eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti Jah (sh tema nimi ja kontaktandmed)? Mari-Liis Sepper, Sihtasutus Mõttekoda Praxis, Mari- [email protected]; 640 8000 Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Jah (vt lisa 7) Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Registriandmete analüüs - Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle ei. kavand ning küsimustik või selle kavand. Intervjuud – jah (vt lisad 2 ja 5) 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70003158 analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn telefon Kontaktisik: Siirika Paulman, tööhõive osakond, nõunik, [email protected], tel. 5887 8297 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sihtasutus Mõttekoda Praxis aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 90005952 Aadress analoogne registrikandega, Ahtri 6A, 10151 Tallinn kontaktisiku e-post ja telefoninumber Kontaktisik: Katre Pall, [email protected], tel. 52 20 992 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70000332 Aadress analoogne registrikandega, Tatari tn 51, 10134 Tallinn kontaktisiku e-post ja telefoninumber Kontaktisik: Kadri Rootalu, [email protected], tel. 625 9278 2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Töötukassa aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 74000085 Aadress analoogne registrikandega, Lasnamäe 2, Tallinn 11412 kontaktisiku e-post ja telefoninumber Kontaktisik: Margit Paulus, [email protected], tel. 614 8504 2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise 1. Uuringu läbiviimine on kooskõlas õiguslik alus? teadus- ja arendustegevuse korralduse Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1, mille teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS kohaselt kõigi ministeeriumide § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse läbiviidava uuringu puhul tuua välja ning selle finantseerimise korraldamine. volitusnorm, millest nähtub, et asutus on 2. Majandus- ja selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise Kommunikatsiooniministeeriumi uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- tegevusvaldkonna piiritleb vabariigi ja arendustegevuse korralduse seadus või valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 63 lõike 1 kohaselt kuulub teadus- või arendusprojekti avamise otsus, ministeeriumi valitsemisalasse leping vms. muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-, digiühiskonna-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323 „Majandus- 2 (12)  ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 12 on ministeeriumi põhiülesanne valitsemisala valdkondades riigi arengukavade väljatöötamine ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega, nende finantseerimise, elluviimise ja tulemuste hindamise korraldamine. 4. Põhimääruse 3. peatükis on osakondade põhiülesannetena toodud § 17 punktis 181, et tööhõive osakonna põhiülesanne on tööturupoliitika kavandamine ja selle elluviimise korraldamine, et tagada tööealise elanikkonna suur tööga hõivatus ning tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele. Osakonnal on juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja tööhõivevõime arendamisel ning nende poliitikavaldkondadega seotud tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja toetuste kujundamisel. 5. Taotluse esitaja lähtub oma töös täiendavalt IKS-is täidesaatvat riigivõimu puudutavatest õigustest ja kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. IKS järgi loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (tellijana) on volitanud Sihtasutust Mõttekoda Praxis (töövõtja) uuringut läbi viima 17. jaanuaril 2024 sõlmitud lepinguga nr 1.9-8/S/24-021-1 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Uuringu üheks eesmärgiks on pakkuda täiendavaid selgitusi nn tööampsude tegemise üldpildile, et selgitada tööampsude tegemise viise, nende mõju inimeste tööturukäitumisele ning töötute valikuid ja motivatsiooni tööampse teha. Selleks on vaja viia läbi intervjuud töötuna tööampse 3 (12)  teinud isikutega ja ka töötutega, kes tööampse teinud ei ole. Samuti viime läbi intervjuud tööandjatega, kelle juures on tööampse tehtud, et selgitada välja tööandjate vaateid tööampsude pakkumisele (sh tööampsude pakkumine nii töötutele kui tööturul laiemalt). Selleks on vajalik ettevõtete kontaktandmete päring ning seeläbi ka isikuandmete töötlemine. Intervjuud võimaldavad avada töötute valikuid nii püsiva kui ajutise töökoha valimisel ning tööampsude rolli selles, tööampsude tegemise kogemust ja selle valimise motivatsiooni. Intervjuud tööampse mitte teinud töötutega avavad suhtumist ajutisse töötamisse ja tööampsude tegemisse ning peegeldavad põhjuseid, miks tööampsude tegemist ei ole töötuse ajal kaalutud. Intervjuud tööandjatega, kelle juures on tööampse tehtud, avavad tööandjate valmisolekut ja motivatsiooni tööampse pakkuda, tööampsude eripära töökorralduses ja tööampsude pakkumises esinevaid väljakutseid tööandjatele (sh arvestades kokkupuudet tööampsudega üleüldiselt kui ka töötute ajutise töötamisega seonduvalt). Uuringu teise osa moodustab registriandmete analüüs, mis võimaldab leida täiendavaid mustreid tööampse teinud inimeste käitumises ning selgitada tööampsude mõju viisidel, mida varasemas analüüsis ei ole tehtud. Näiteks võrreldakse töötuna ajutist töötamist üldise ajutise töötamisega (VÕS lepinguliste töösuhetega) ning analüüsitakse nende mustrite erisusi ja sarnasusi, analüüsitakse tööampsudest saadavat tasu ja nende mõju töötamise motivatsioonile. Analüüsitav periood on 1.1.2020 kuni 31.12.2023 (analüüsiperioodi erisusi sihtrühmade lõikes vt täpsemalt lisa 4), mis annab täiendava ülevaate sellele, millised on tööampsude tegemise mustrid selle aja jooksul (sh ka olles mõjutamata COVIDi-aegsetest piirangutest), kas ja kuivõrd on ajutise töö tegemine muutunud võrreldes varasema analüüsiperioodiga (sh milline on majanduskeskkonna mõju tööampsude mustrile). Uuringus püstitatud detailsed uurimisküsimused ja nendeks kasutatavad andmed on toodud käesoleva taotluse lisas 3. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringu keskmes on registreeritud töötutele alates 1.09.2020 loodud võimalus töötada ajutiselt töötuna arvel oleku ajal (ehk teha tööampse). See tähendab, et registreeritud töötutel on võimalik tööotsingute kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvel olek töötamise tõttu lõppeks. Tööampsu kestus võib olla kuni 8 päeva ühes kuus ning brutotasu ei või ületada 40% kehtivast töötasu alammäärast. Tööampsusid võib teha mitte rohkem kui 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. Ühtlasi võib tööampsude ajal saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist, mis võib olla töötutele ka rahaliselt atraktiivne valik. Uuringu eesmärk on analüüsida tööampsude mõju töötute tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule. Sealjuures on uuringu eesmärk välja selgitada kuivõrd on tööampsude mõju tingitud meetme disainist ja selle rakendamisest, kuivõrd töötute ja tööandjate käitumuslikest teguritest ja tööotsingus tehtud valikutest. Seeläbi pakub uuring uut sissevaadet tööampsude mõju kohta Eestis, mida sellise põhjalikkusega varem Eestis analüüsitud ei ole. Isikuandmete töötlemine on vajalik tööampse teinud ja ka mitte teinud töötute intervjueerimiseks (vajalik on kontaktandmete päring, et kutsuda tööampse teinud ja samal perioodil töötuna registreeritud inimesi osalema intervjuul). Intervjuud pakuvad täiendavaid selgitusi tööampsude tegemise statistilisele üldpildile. Intervjuud võimaldavad avada töötute valikuid tööotsingute käigus ning tööampsude rolli selles, tööampsude tegemise kogemust ja selle valimise motivatsiooni. Intervjuud pakuvad selgitusi tööampsude tegemise motivatsiooni 4 (12)  või mitte tegemise põhjuste kohta ning tööampsude ja püsiva töö otsingu seoste kohta. Samuti on vajalik tööandjate kontaktandmete töötlemine nende tööandjate intervjueerimiseks, kelle juures on tehtud tööampse, et pakkuda ka tööandja poolset vaadet ja täpsustada tööandja rolli töötutele tööampsude võimaluste loomises ja pakkumises. Isikuandmete töötlemine on vajalik ka registriandmete analüüsi läbi viimiseks, mis võimaldab leida täiendavaid mustreid tööampse teinud inimeste käitumises ning selgitada tööampsude mõju viisidel, mida varasemas analüüsis ei ole tehtud. Näiteks on analüüsitav periood kuni 2023. aasta lõpuni, mis annab täiendava ülevaate sellest, millised on tööampsude tegemise mustrid viimase aasta jooksul, kas ja kuivõrd need on muutunud, milline on majanduskeskkonna mõju tööampsude tegemisele. Andmeanalüüsi põhjal on võimalik täiendavalt selgitada välja tööampsudest saadava sissetuleku mõju töötute toimetulekule (sh vaesusele) ja töötamise motivatsioonile, tööampsude ja töötamise motivatsiooni seostele erinevate alarühmade lõikes. Analüüsi tulemuste põhjal tuuakse välja järeldused tööampsude mõju kohta ning sõnastatakse praktilised poliitikasoovitused ajutise töötamise põhimõtete muutmiseks, et saavutada paremini tööampsudele seatud eesmärke. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Uuringu tulemused annavad nii poliitikakujundajatele, Eesti Töötukassale (edaspidi Töötukassa) kui tööturu osapooltele (sotsiaalpartneritele) teadmise, kuidas ajutine töötamine on rakendunud, millised on selle kitsaskohad, millist mõju (ja miks) see avaldab inimeste tööturukäitumisele ja kuidas seda meedet saab tõhustada, et toetada paremini teenusele seatud eesmärkide saavutamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk on muuhulgas Eesti tööhõive ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine ning valdkonnas rakendatud meetmete tulemuste hindamine. Valdkonna üks strateegiline eesmärk on töötuse vähendamine ja töötuse kestuse lühendamine ning hõives püsimise toetamine, mistõttu on oluline, et tööotsijad liiguksid võimalikult kiiresti tagasi sobivale ja väärtuslikule tööle. Uuringu tulemused võimaldavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ja Töötukassal paremini planeerida edasisi tegevusi töötute toimetuleku ja hõivesse liikumise toetamiseks ja tööampsude meetme kohandamiseks, vastates paremini konkreetse sihtrühma vajadustele ning toetades meetme eesmärkide saavutamist. Tulemusi saab vajadusel kasutada seaduse muutmisel. See omakorda tagab, et inimesed ei jää liiga pikalt tööturult eemale, ennetab pikaajalise töötuse teket ja vaesusesse sattumist. Uuringu tulemused võimaldavad ajutise tööjõu vajadusega tööandjatel optimeerida ajutise tööjõu värbamist. Likvideerides ajutisi puudujääke tööjõus väldivad ettevõtted probleeme igapäevases äritegevuses ja suudavad paremini planeerida enda edasist tegevust. Uuring selgitab välja tööandjate motivatsiooni ajutise töötamise võimaldamiseks ning võimaldab Töötukassal ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil planeerida tegevusi, et toetada ajutise töötamise võimaluste loomist tööandjate poolt. Töötud saavad uuringule tuginedes teha andmepõhiseid otsuseid enda olukorra ja tulevase sissetuleku parandamiseks. Uuring pakub täiendavat sissevaadet tööampsude mõjudest töö otsimisele ja töötute toimetulekule töötuse perioodil. Seeläbi saavad uuringu tulemustest kasu kõik tööturu osapooled ning siseriiklik majandus laiemalt. 5 (12)  7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Selgitame kõigepealt, et kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse Inspektsioonile eeldab tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium uuringu tellijana viinud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi avaliku konkursi ning sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Sihtasutus Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Individuaalintervjuude läbiviimiseks esitab Praxis päringu Töötukassale koos soovitavate kriteeriumitega intervjueeritavate valikuks (vt andmepäringu sisu lisa 4). Töötukassa valib juhuslikkuse alusel intervjueeritavad päringus täpsustatud üldkogumist. Töötukassale tehakse päring 115 töötuna registreeritu kontakti ja 75 tööandja kontakti kohta (vt täpsemalt intervjuude arv ja päringu maht lisas 4). Päringu maht on suurem kui planeeritud intervjuude arv selleks, et tagada teatav kontaktide varu, et asendada intervjuusid juhul kui osad inimesed ei soovi uuringus osaleda. Teiselt poolt oleme kontaktandmete päringu mahtu piiranud selliselt, et ei väljastataks uuringu teostajale liialt palju ebavajalikke andmeid, mida uuringu jaoks tarvis ei lähe. Juhul kui väljastatud kontaktide põhjal ei ole võimalik uuringus ette nähtud intervjuude arvu täita (nt kontaktandmed ei kehti, inimesed ei soovi uuringus osaleda), tehakse Töötukassale korduspäring üksnes nende intervjuude asendamiseks, mis jäävad puudu. Korduspäring tehakse samal põhimõttel ja samade tunnuste alusel, mis esialgne päring (5 kontakti ühe intervjuu kohta). Näide: kui kõigi esialgses päringus väljastatud inimestega ühendust võtmise järel jääb puudu 3 intervjuud, esitatakse Töötukassale uus kontaktandmete päring 15 töötu kontakti saamiseks, et kutsuda nad uuringus osalema. Hindame, et korduspäringud on vajalikud üksnes töötute intervjuude tegemiseks (tööandjate intervjuude jaoks piisab esialgsest päringust) ning maksimaalne töötute kontaktide päringu maht (koos korduspäringutega) võiks jääda 230 kontakti piiresse (arvestades kokku töötud, kes on tööampse teinud ja need, kes ei ole tööampse teinud). AKI loa saamisel ja valimiisikutega kontakteerumisel informeeritakse andmesubjekte intervjuu eesmärgist ja selgitatakse võimalust uuringus osalemisest loobuda (intervjuul osalemine on vabatahtlik). Teavitus saadetakse kõigile kontaktisikutele hiljemalt ühe kuu jooksul alates kontaktandmete väljastamisest. Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda antakse e-kirja teel või enne intervjuu algust suuliselt. Andmeid kogutakse vaid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uurimisküsimustele vastamiseks. Vt intervjueeritavatega kontakteerumise vormi taotluse lisa 2. Registriandmete analüüsiga seotud andmeandja (registripidaja) on Töötukassa, kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmepäringu maht ja koosseis. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Kuivõrd osaliselt haldab ja väljastab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid vastavatest registritest, toimub andmete ühendamine esmalt Statistikaametis ning seejärel tehakse kättesaadavaks turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPNi Praxisele. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatul kujul. Uuringu tulemusi üldistatakse analüüsitavate rühmade tasandil, st ei analüüsita ühtegi registreeritud töötut individuaalselt ega eraldi. Uuringu tulemuste avaldamisel jälgitakse, et registriandmete 6 (12)  analüüsis ei oleks üheski lõikes vähem kui 20 andmesubjekti (juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv väiksem, jäetakse andmed avaldamata või agregeeritakse vastavalt suurematesse rühmadesse). Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel võib saada uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis on aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, saab parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada tööturuteenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. Info kõigi ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsiks kasutatavaid andmeid ning kvalitatiivuuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid. Kvalitatiivuuringu jaoks vajalike kontaktandmete edastamise protsess:  Praxis esitab päringu intervjueeritavate kontaktandmete saamiseks Töötukassale. Päring sisaldab infot nii valimi mahu kui intervjueeritavate taustatunnuste kohta (kas isik on varasemalt tööampse teinud oma endise tööandja juures; kas isik on teinud tööampse, aga pole selle eest raha saanud; kas isik on juht- või kontrollorgani liige – päritavate andmete loetelu on ka lisas 4);  Töötukassa teeb väljavõtte Töötukassa andmekogust vastavalt kokku lepitud valimi mahule ja taustatunnustele (vt ka lisa 4);  Töötukassa edastab valimisse kuuluvate isikute kontaktandmed koos taustatunnustega Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu krüpteerituna Praxise kontaktisiku isikukoodile. Failivahetuskeskkond on failide turvaliseks vahetamiseks Töötukassa partneritega;  Praxis hoiab Töötukassalt saadud intervjueeritavate andmeid SharePoint kaustas (pilveteenuse server asub Euroopa Liidus). Andmed hoitakse eraldi intervjuu salvestustest ja transkriptsioonidest. Andmed, intervjuu transkriptsioonid ja salvestused hävitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale uuringu lepingu lõppemist. Registriandmete analüüsi läbiviimisel on hõlmatud järgmised registrid ja registripidajad:  Töötukassa andmekogu;  Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed) ning Justiitsministeeriumi äriregistri andmed. 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. 7 (12)  Kuivõrd osaliselt haldab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid Töötukassast, toimub andmete ühendamine Statistikaametis ning seejärel tehakse pseudonüümitud andmestik kättesaadavaks Praxisele Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Andmete liikumise protsess on järgmine:  Uuringu läbiviija (SA Mõttekoda Praxis) teeb andmepäringu Statistikaametile (vt andmepäringu täpsemat koosseisu lisa 4).  Statistikaamet esitab andmepäringu Töötukassale.  Töötukassa koostab isikukoodidega andmestiku, tuginedes Statistikaameti esitatud andmepäringule.  Töötukassa saadab isikukoodidega andmestiku Statistikaametisse.  Statistikaamet ühendab isikukoodi alusel Töötukassast saadud valimiisikute andmed Statistikaametis olevate Maksu- ja Tolliameti ning äriregistri andmetega ning koostab nende alusel ühendandmestiku, tuginedes Praxise andmepäringule. Statistikaamet koostab Maksu-ja Tolliameti ja Statistikaameti andmete alusel eraldi andmestiku VÕS lepinguga töötajate kohta Praxise päringu põhjal (vt lisa 4).  Statistikaamet pseudonüümib mõlemad andmestikud ning eemaldab andmetest isikukoodid. Praxisele ei tehta kättesaadavaks isikukoodidega andmestikku ega anta võtit isikukoodide taastamiseks.  Statistikaamet lisab pseudonüümitud andmestikud Praxisele analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.  Praxis analüüsib andmeid Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne Praxisele väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. Pseudonümiseeritud andmebaasi moodustamiseks on vaja luua koodivõti, mis sisaldab isikukoodi. Isikustatud (st isikukoodiga) andmed liiguvad vaid Statistikaameti ja Töötukassa vahel. Koodivõtme loob ja seda säilitab Statistikaamet. Isikukoodidega andmestikku ega koodivõtit ei tehta Praxisele kättesaadavaks. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Registriandmete analüüs Uuringusse hõlmatud rühmad on: 1. Tööampse teinud töötud (osalusrühm): kogu uuringu perioodil (1.09.2020-31.12.2023) tegi vähemalt ühe tööampsu 29 838 unikaalset inimest (allikas: Eesti Töötukassa5). 2. Tööampse mitte teinud, kuid samal ajal registreeritud töötud (võrdlusrühm 1): kogu uuringu perioodil (1.09.2020-31.12.2023) oli töötuna arvel 228 966 unikaalset inimest (allikas: Eesti Töötukassa). Arvestades nende hulgast välja tööampsude tegijad on võrdlusrühm 1 maht 199 128 unikaalset inimest. 3. Samal perioodil võlaõigusliku lepinguga töötanud isikud (võrdlusrühm 2): Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal VÕS lepinguga töötajaid 60 050 ja 2021. aastal 65 990. Eeldame, et samas suurusjärgus VÕS töösuhteid on olnud ka kahel järgneval aastal (ei kattu unikaalsete isikute arvuga, kuivõrd VÕS töösuhted võivad kesta üle 5 Andmed seisuga 07.03.2024, võivad tagantjärgi veel muutuda. 8 (12)  mitme aasta ja korduda aastate lõikes)6. 4. Juhtimis- või kontrollorgani liikmed, kes on töötuna registreeritud ja on juhtimis- või kontrollorgani liige ja omanik samas ettevõttes ning on teinud selles ettevõttes tööampse7 (1.09.2020-31.12.2023). Uuringu keskmes on ajutine töötamine töötuse ajal perioodil september 2020 kuni detsember 2023 (so osalusrühm). Selleks, et oleks võimalik võrrelda tööampse teinud töötute ja tööampse mitte teinud (kuid samal perioodil töötuna registreeritud) töötute töötuse perioodi kestust ja tööle saamist, on vajalik võrdlus kõigi registreeritud töötutega (võrdlusrühm 1). Selleks, et tagada analüüsitava tööturuteenuse järjepidevust, peab rakendama sama metoodikat, mida Töötukassa on kasutanud varem sama teenust analüüsides8. Ka seal oli võrreldud ajutise töö tegijaid kõigi samal perioodil registreeritud töötutega. Kuivõrd käesolevas taotluses kirjeldatud analüüs võimaldab ka uuemate andmete analüüsi on võimalik hinnata kas ja kuidas on aja jooksul muutunud tööampsude tegemise mustrid, sh see, kes ja millal tööampse kasutab ning kes tööampsude võimaluse kasutamata jätab. Kuigi Töötukassa varasem analüüs juba katab osaliselt ka käesolevas uuringutaotluses analüüsitavat perioodi, siis kordame andmepäringut kogu perioodi kohta kuivõrd uuringu tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on püstitanud täiendavad küsimused ajutise töötamise kohta, mida esialgses Töötukassa analüüsis ei olnud käsitletud. Lisaks on kõigi võrdlusrühma kuuluvate kaasamine oluline osalus- ja võrdlusrühma võrreldavuse jaoks. Kui osalusrühm tugineb analüüsitavalt perioodil kõiksele valimile, kuid võrdlusrühm on valimi põhine, on osalusrühma puudutavad statistilised hinnangud täpsed, samas kui võrdlusrühma puhul oleksid need tõenäosuslikud vahemikhinnangud. See teeks kahe rühma võrdlemise keeruliseks ning tulemuste tõlgendamine (ja rühmade võrdlus) oleks selle võrra ebaselgem. Peale selle on üks uuringu eesmärke analüüsida ajutise töötamise mitte kasutajaid ja ajutise töötamise mitte kasutamise põhjuseid. Sellest annab kõige täpsema pildi võrdlusrühma analüüs, arvestades just võrdlusrühma tunnuseid ja proportsioone. Valimi põhine väljavõte võib mõningaid tulemusi moonutada (nt juhul kui võrdlusrühma proportsioonid muutuvad üle aja, konkreetsetes piirkondades vms). Kõikse valimi kasutamine võimaldab kõige täpsemaid hinnanguid, sh analüüsida ka võrdlusrühma proportsioonide muutusi. Peame vajalikuks kõigi samal perioodil töötuna registreeritute hõlmamist analüüsi ka seetõttu, et oleks võimalik võrrelda tööturu näitajaid samade taustatingimuste korral (st töötus samal perioodil) ning et olek võimalik detailsemalt analüüsida seda, kes teeb tööampse ja neid, kes tööampse ei tee (sh detailsemalt avada tööampsude mitte tegemise põhjuseid). Selleks, et oleks võimalik võrrelda ajutise töötamise mustreid töötuse ajal ajutise töötamisega hõivatud isikute seas, võrreldakse tööampsude tegemise mustreid (tööampsude valdkonnad, tööampsude tegemise pikkus jms) VÕS töösuhte mustritega samal perioodil. Äriregistri andmete kasutamine on vajalik, et analüüsida juhtimis- või kontrollorgani liikmete sihtrühma ja näha nende poolt tehtud tööampsude seoseid oma ettevõttega. Registriandmete analüüsiks tehakse päring kõigi vahemiku 1.09.2020-31.12.2023 töötuna 6 https://www.stat.ee/et/uudised/tooturul-varasemast-rohkem-inimesi-kuid-ebakindlamate-toosuhetega 7 Nt oli Töötukassa andmetel september 2020–august2022 ajutist tööd teinud töötutest 8% ehk 1387 inimest, kes olid töötuna arvel olevad juhtimis- või kontrollorgani liikmed, füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle ettevõtte tegevus on peatatud, ja endised ettevõtluskonto omanikud. 8 Vt ka Töötukassa analüüs: https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2023- 11/Ajutine%20t%C3%B6%C3%B6tamine%20t%C3%B6%C3%B6tuna%20arveloleku%20ajal_2023.pdf 9 (12)  registreeritud töötute kohta. Samuti tehakse päring samal perioodil (1.09.2020-31.12.2023) VÕS töösuhtes töötanud isikute kohta vastavalt andmepäringule (vt lisa 4). Intervjuud Intervjueeritavate valimi suurus on täpsustatud andmepäringus (vt intervjuude arv ja kontaktandmete päringu maht lisas 4). 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Registriandmete analüüs Töötukassa andmekogu ja VÕS lepinguga töötajate päring: 1.09.2020-31.12.2023. Maksu- ja Tolliameti andmete (maksukohustuslaste register ja töötamise register) päring: 1.01.2020-31.12.2023 (andmepäring on varasema algusajaga, et oleks võimalik tuvastada töötamist ja sissetulekuid enne töötuse perioodi ja tööampsude tegemist selleks, et võrrelda inimeste töist sissetulekut töötuse ajal tehtavate tööampsude sissetuleku suurusega ja äriregistri päring: 1.09.2020-31.12.2023. Andmepäringu täpsustust vt lisas 4. Intervjuud Kontaktandmete päring tehakse Töötukassa andmekogusse perioodi 1.1.2023-29.2.2024 kohta. Intervjuude puhul on perioodi valikul peetud silmas, et töötuse ja tööotsingu kogemus oleks hiljutisest perioodist, et tööampsude kogemust meenutada ja selles rääkida. Valimi suurust vt lisas 4. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Töödeldavate isikuandmete koosseisu vt lisas 4. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.  Töötukassa andmekogu (Töötukassa)  Statistikaametis olevad andmed: o Maksukohustuslaste register (Maksu- ja Tolliamet) o Töötamise register (Maksu- ja Tolliamet) o Äriregister (Justiitsministeerium) 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, andmekogu vastutavate töötlejatega on konsulteeritud enne AKI taotlus esitamist ja vastavalt nende soovitustele päringut täpsustatud. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. 10 (12)  Päringusse hõlmatud registriandmed pseudonümiseeritakse. Pseudonümiseerimise viib läbi Statistikaameti kui Maksu- ja Tolliameti ja äriregistri määratud andmeandja ning volitatud töötleja. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (Praxis) kättesaadavaks ei tehta (vt ka andmete edastamise protsessi, taotluse punkt 8). 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritud andmete koosseis, vt töödeldavate isikuandmete koosseis, lisa 4. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta. Kuivõrd tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonüümimise metoodikaga, säilitab Statistikaamet koodivõtit tähtajatult. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Praxisel kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast projekti lõppu (IV kvartal 2024). Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Andmete säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja Praxise vahel kokku andmete kasutuslepingus, mis on I kvartal 2025. Intervjuude salvestused ja nende transkriptsioonid kustutatakse Praxise poolt hiljemalt 2 kuu jooksul peale lepingu lõppemist (I kvartal 2025). Töötukassalt saadud kontaktandmed intervjuude läbiviimiseks kustutakse ühe kuu jooksul intervjuude lõppemisest (uuringus soovitud intervjuude arvu täitumisest), hinnanguliselt IV kvartal 2024. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage9 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, Intervjuule kutse saanute puhul: kuidas teavitatakse. andmesubjektide teavitamine toimub intervjuu kutses (vt lisa 2), vajadusel vastavad uuringurühma liikmed intervjueeritavate täiendavatele küsimustele ka intervjuu alguses (vt intervjuu kava lisa 5). Intervjuu kutsesse lisatakse ka link MKM lehel avaldatavale andmekaitse infole (lisa 6). Teavitus saadetakse välja hiljemalt 1 kuu jooksul peale kontaktandmete väljastamist Töötukassast. Registripäringute puhul: andmesubjektide 9 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 11 (12)  teavitamine toimub läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatava teavituse. Teavituse sisu vt lisa 6. 11.3. Kust on leitavad Intervjuu kutses (lisa 2) ja MKM kodulehel andmekaitsetingimused10? (lisa 6). 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse11 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siirika Paulman nõunik Lisad: Lisa 1. Töövõtuleping ja tehniline kirjeldus Lisa 2. Intervjueeritavatega kontakteerumise vormi mustand Lisa 3. Uuringus püstitatud uurimisküsimused ja nendele vastamiseks kasutatavad andmeallikad Lisa 4. Andmepäringu kirjeldus Lisa 5. Intervjuu kava mustand Lisa 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis avaldatav uuringu teavitus Lisa 7. Eetikakomitee protokoll Lisa 8. Volitus 58878297 [email protected] 10 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 11 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 12 (12)  Lisa 4. Andmepäringu kirjeldus Kvalitatiivuuring: intervjuud töötute ja tööandjate esindajatega Päringu allikas: Töötukassa andmekogu Planeeritud intervjuude arv ja sellele vastav andmepäringu maht Uuritav sihtrühm Intervjuude arv Töötukassa andmekogust küsitav kontaktandmete arv Töötud, kes on tööampse teinud 15 Esmane päring: 75 (5 kontakti iga intervjuu kohta) (Vajadusel) korduspäring1: 5 kontakti ühe intervjuu kohta (nt kui puudu jääb 3 intervjuud, tehakse päring 15 töötu kontakti saamiseks) Hindame, et maksimaalne päring maht jääb 150 töötu kontakti juurde. Töötud, kes ei ole tööampse teinud 8 Esmane päring: 40 (5 kontakti iga intervjuu kohta) määratud perioodil (Vajadusel) korduspäring: 5 kontakti ühe intervjuu kohta (nt kui puudu jääb 3 intervjuud, tehakse päring 15 töötu kontakti saamiseks) Hindame, et maksimaalne päring maht jääb 80 töötu kontakti juurde. Tööandjad, kelle juures 10 50 (5 kontakti iga intervjuu kohta) registreeritud töötud on tööampse teinud Tööandjad, kelle juures viimase 5 25 (5 kontakti iga intervjuu kohta) aasta jooksul ei ole registreeritud töötud tööampse teinud (kuid kelle juures on enne 2023. aastat tööampse tehtud) Päringu sisu: töötute intervjuud Töötud, kes on tööampse teinud Töötud, kes ei ole tööampse teinud määratud perioodil Ajaperiood 01.2023 – 02.2024 Valikukriteerium Juhusliku valiku alusel määratud Juhusliku valiku alusel määratud perioodil vähemalt 1 korra perioodil tööampse mitte teinud tööampse teinud töötud töötud Päringu maht 75 isiku kontaktandmed + 40 isiku kontaktandmed + (vajadusel) korduspäring. (vajadusel) korduspäring. Maksimaalselt 150 töötu kontakti. Maksimaalselt 80 töötu kontakti. Päringus sisalduvad tunnused  Ees- ja perekonnanimi  Ees- ja perekonnanimi  Telefon  Telefon  E-post  E-post  On teinud tööampse sama tööandja juures, kus enne töötuna arvel olekut töötati (jah/ei) (vähemalt 20 kontakti jaoks peab see tingimus olema 1 Korduspäring selgitus: korduspäring tehakse üksnes juhul kui esmasest päringust väljastatud kontaktide põhjal ei ole võimalik uuringus ette nähtud intervjuude arvu täita (nt kontaktandmed ei kehti, inimesed ei soovi uuringus osaleda). Korduspäring tehakse samal põhimõttel ja samade tunnuste alusel, mis esialgne päring (5 kontakti ühe intervjuu kohta). Näide: kui kõigi esialgses päringus väljastatud inimestega ühendust võtmise järel jääb puudu 3 intervjuud, esitatakse Töötukassale uus kontaktandmete päring 15 töötu kontakti saamiseks, et kutsuda nad uuringus osalema.  täidetud, st tunnuse väärtus „jah“)  On teinud tööampse, aga pole töötukassa andmetel selle eest tasu saanud (jah/ei) (vähemalt 20 kontakti jaoks peab see tingimus olema täidetud, st tunnuse väärtus „jah“)  On juht- või kontrollorgani liige (jah/ei) (vähemalt 5 kontakti jaoks peab see tingimus olema täidetud, st tunnuse väärtus „jah“) Muud tingimused Töötukassa jälgib, et mõlemas valimis on erineva taustaga inimesi, sh soo, vanuse, põhilise suhtluskeele, elukoha maakonna lõikes. Vastavate tunnuste esindatust jälgib Töötukassa päringu väljavõtet tehes, et tagada valimi mitmekülgsus, kuid nimetatud tunnuste esinemise kohta uuringu läbiviijale andmeid ei väljastata, et vähendada väljastatavate andmete mahtu. Päringu sisu: tööandjate intervjuud Tööandjad, kelle juures Tööandjad, kelle juures ei ole registreeritud töötud on tööampse töötud tööampse teinud viimase teinud aasta jooksul, kuid kelle juures on tööampse tehtud enne 2023. aastat. Ajaperiood 01.2023 – 02.2024 Päringu maht 50 ettevõtte kontaktandmed 25 ettevõtte kontaktandmed Valikukriteerium  20 ettevõtte nime on Juhusliku valiku alusel tööandjad, nimetatud perioodil kõige kes nimetatud perioodil ei ole enam tööampse pakkunud tööampse pakkunud ühtegi korda, tööandjad kuid on seda teinud enne  Ülejäänud 30 ettevõtte 01.01.2023. kontakti on juhusliku valiku alusel ülejäänud tööampse pakkunud tööandjate seast Päringus sisalduvad tunnused  Ettevõtte nimi  Ettevõtte nimi  Telefon  Telefon  E-post  E-post Muud tingimused Töötukassa jälgib, et mõlemas valimis on esindatud ettevõtteid erinevatest majandussektoritest. Registriandmete päring Päring 1: registreeritud töötute päring 1.1 Töötukassa andmekogu Ajaperiood: 01.09.2020-31.12.2023 Valikukriteerium: Ülal toodud ajaperioodil töötukassas registreeritud töötud (registreerimise alguse aja järgi). Selgitus: arvestame kõiki töötuid, kes vastaval ajavahemikul on vähemalt ühe päeva töötuna arvel olnud Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Tunnused:  Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud ID-ga)  Registreeritud töötuse algus- ja lõpu kuupäevad (kõik määratud ajavahemikku jäävad töötuse episoodid)  Töötuna arveloleku lõpetamise põhjus  Sugu  Sünniaasta  Kõrgeim omandatud haridustase  Peamine suhtluskeel: eesti keel, muu keel  Tegelik elukoht (kohaliku omavalituse tasemel)  Isikul on tervisest tulenev takistus töötamiseks (eristades puuduv töövõime/osaline töövõime)  Töötutoetuse väljamakse kuupäevad ja summad  Riskirühma kuulumine (eristades riskirühma kategooriaid): o 16-24-aastane (noor) o 55-aastane kuni vanaduspensioniealine (vanemaealine) o tervisest tuleneva takistusega– töötu, kellele on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas juhul, kui talle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel. o pikaajaline töötu - töötu, kes eelnenud 12-kuulisel perioodil ei ole olnud hõivatud Tööturumeetmete seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. 16–24-aastane noor on pikaajaline töötu, kui ta ei ole eelnenud 6- kuulisel perioodil olnud hõivatud sama seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. o vanglast vabanenud – töötu, kes on kes on arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud o hooldaja – töötu, kes on enne töötuna arvelevõtmist hooldanud puudega isikut, kellele valla- või linnavalitsus on maksnud hooldamise eest toetust ja kes ei ole olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul. o eesti keele mitteoskaja - töötu, kellel eesti keele oskus puudub või on nõrgal tasemel ja kelle töölerakendamine on selle tõttu takistatud. o muu takistusega – töötu, kes on muude eriliste takistustega.  Palgatoetuse teenusel osalemise algus- ja lõpukuupäev  Tööampsu algus- ja lõpukuupäev  Tööampsu tööandja registrikood (kui on) ja nimetus (tunnused eemaldatakse Statistikaameti poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud koodiga)  Tööampsu tööandja EMTAK tegevusala  Tööampsust saadud bruto sissetulek (kui on märgitud)  Juhtimis- ja kontrollorgani liige (jah/ei)  Juhtumis- ja kontrollorgani liikme staatuse kehtivuse algus- ja lõpukuupäev  Töötuskindlustushüvitise väljamakse kuupäevad ja summad  Töötuskindlustushüvitise määratud periood (kas 180, 210, 270, 300 või 360 päevaks)  Koondamishüvitise väljamakse kuupäevad ja summad  Maksejõuetushüvitise väljamakse kuupäevad ja summad  Töövõimetoetuse väljamakse kuupäevad ja summad 1.2 Statistikaameti andmestik (Statistikaametis olevad andmed) Ajaperiood: 1.01.2020-31.12.2023 (selgituseks: Statistikaameti lisatav päring on varasema algusajaga, et oleks võimalik tuvastada töötamist ja sissetulekuid enne töötuse perioodi ja tööampsude tegemist) Valikukriteerium: Andmestik 1 valimiisikud Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Tunnused tuginedes maksukohustuslaste registrile (Maksu- ja Tolliamet):  Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud ID-ga)  Isiku sissetuleku kogusumma kuus, eristades: o Brutoväljamakse o Deklareeritud tulumaksu summa o Deklareeritud töötuskindlustuse summa o Kogumispensioni summa o Sotsiaalmaksu summa o Väljamakse liik, sh eristades:  Tööleping (väljamakse liigid 10, 11, 12, 15, 162)  Võlaõiguslik leping (väljamakse liigid 17,18,19,20)  Juhtimis-kontrollorgani liige (väljamakse liigid 21,22,23)  Igasugune muu toetustest/hüvitistest saadud tulu kuus (väljamakse liigid 14; 24; 32; 33; 34; 35; pensionid ja kindlustushüvitised 40-49; vanemahüvitis 53);  Muu tulu, mis ei liigitu eelnimetatud liikide alla (50-59, v.a. 53) o Kuu o Aasta o Aastate 2021-2022 eest deklareeritud ettevõtlustulu FIEna Tunnused tuginedes töötamise registrile:  Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud ID-ga)  Töösuhte algus- ja lõpukuupäev  Tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel)  Tööandja pseudonümiseeritud kood (pseudonümiseerimise aluseks registrikood)  Viimane ametinimetus (ISCO-08);  Töösuhte liik o Tööleping o Avalik teenistus o Võlaõiguslik leping (käsundusleping + töövõtuleping) o Juhtimis-, kontrollorgani liige o Muu  Töökoormus Päring 1.3. Töötukassa andmekogus töötuna arvel olevad juhatuse- või kontrollorgani liikmete (Töötukassa andmestikus on vastuseks jah) arvu hindamiseks, kes on sama andmestiku alusel teinud tööampse ning tööampsu tegemise ettevõtteks on ettevõtte, kus juhatus- või 2 Väljamakse liigid: TSD lisa 1 täitmise juhend alates 1.07.2021 kontrollorgani liige on omanik. Andmete väljavõte aastate: 01.09.2020-31.12.2020; 01.01.2021-31.12.2021; 01.01.2022- 31.12.2022; 01.01.2023-31.12.2023 lõikes. Tunnused tuginedes äriregistrile ja eelnevalt nimetatud andmetele lisab Statistikaamet äriregistri andmete alusel sellise väljavõtu teostamiseks järgmised tunnused:  Inimese (juhtimis- või kontrollorgani liikme) pseudonümiseeritud id  Ettevõtte pseudonümiseeritud registrikood  Roll ettevõtte juures (osanik, aktsionär, täisosanik, usaldusosanik jne)  Õiguslik vorm  Algus- ja lõpukuupäev Päring 2: VÕS lepinguga töötajate päring (võrdlusrühm) 1.1 Statistikaameti andmestik (Statistikaametis olevad andmed) Ajaperiood: 1.09.2020-31.12.2023 Valikukriteerium: määratud ajaperioodil alustatud VÕS töösuhted (töösuhte liik = võlaõiguslik leping) Tunnused tuginedes töötamise registrile:  Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud ID-ga. ID peab kattuma registreeritud töötute päringuga, et oleks võimalik eemaldada nt tööampsude tegijad võrreldes registreeritud töötute andmebaasiga)  Juhtimis- või kontrollorgani liige (töötamise liigi kood = 601)  Juhtimis- või kontrollorgani liikme staatuse (vastava töötamise liigi) algus- ja lõpukuupäev  Sõlmitud VÕS ning juhtimis- ja kontrollorgani liikme lepingute kohta: o Lepingu liik o Töösuhte algus- ja lõpukuupäev o Tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel) o Ametinimetus (ISCO-08) (kui on märgitud) o Tööandja pseudonümiseeritud kood o Töökoormus (kui on märgitud) Tunnused tuginedes maksukohustuslaste registrile (Maksu- ja Tolliamet):  Pseudonüümiseeritud ID  Isiku sissetuleku kogusumma kuus, eristades: o Võlaõiguslik leping (17,18,19,20) Taustatunnused tuginedes Statistikaameti andmestikele:  Sünniaasta  Sugu  Kõrgeim omandatud haridustase  Töövõime ulatus  Elukoha omavalitsus seisuga 1.1.2023  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus (muudatus) nr 2.2.-1/24/4-8 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni valdkonnajuht Virve Lans Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2024 Tallinnas Taotluse esitaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel otsustan: 1. kooskõlastada täiendav andmete päring Äriregistrist. 2. Äriregistrist väljastatakse Töötukassa andmekogus töötuna arvel olevate juhtimis- või kontrollorgani liikmete, kes on töötuna registreeritud ja on juhtimis- või kontrollorgani liige ja omanik samas ettevõttes ning on teinud selles ettevõttes tööampse perioodil 01.09.2020 – 31.12.2023 andmed järgnevas mahus: - inimese (juhtimis- või kontrollorgani liikme) pseudonüümitud id - ettevõtte pseudonümiseeritud registrikood - roll ettevõtte juures (osanik, aktsionär, täisosanik, usaldusisik jne) - õiguslik vorm - algus- ja lõpukuupäev VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas 13.11.2024 Andmekaitse Inspektsioonile järgneva taotluse: Esitame kooskõlastamiseks täiendatud taotluse isikuandmete töötlemiseks uuringus „Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ ilma isiku nõusolekuta. Andmekaitse Inspektsioon tegi 30.05.2024 otsuse isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/24/4-6 (lisa 1). Uuringu raames selgus, et olemasoleva andmepäringuga ei ole võimalik vastata uurimisküsimusele „Kui paljud juhtimis- või kontrollorgani liikmetest teevad tööampse oma ettevõttes?“ (lepingu tehnilise kirjelduse I uurimisülesande küsimus nr 2). Selgitame juurde, miks on sellele küsimusele vastamine oluline ning miks on sellest tulenevalt vaja olemasolevaid andmeid siduda äriregistri andmetega. Töötuna ei saa ennast arvele võtta isik, kes tegutseb juhtimis- või kontrollorgani liikmena ja kes saab oma tegevuse eest tasu. Samuti ei saa arvele võtta juhtimis- ja kontrollorgani liiget, kes ei saa oma tegevuse eest tasu, kuid teeb samas ettevõttes tööd näiteks töölepingu või võlaõiguslepingu alusel. Kuna juhtimis- või kontrollorgani liige, kes on ka ettevõtte omanik, omab suurt mõju lepingute sõlmimise ja lõpetamise üle, võib see mõjutada ka tööampsude kasutamist mitte-eesmärgipäraselt. Seetõttu soovime aru saada, kas ja kui paljud juhtimis- ja kontrollorgani liikmed teevad oma ettevõttes tööd tööampsudena ning milline on üldisem trend. Analüüsi läbiviimiseks on oluline eristada isikud, kes vastavad järgnevatele tingimustele: isik: on töötuna registreeritud, on juhtimis- või kontrollorgani liige ja omanik samas ettevõttes ning on teinud selles ettevõttes tööampse. Uurimisküsimusele vastus annab sisendi, kas juhtimis- või kontrollorgani liikmete tööampsude kasutamist oma ettevõttes on vaja edasi uurida ja/või kaaluda tööampsude tingimuste muutmist. Uuringu eesmärk jääb samaks. Täiendatud taotlus ja andmekoosseisu muudetud kirjeldus esitatud otsuse lisas „Lisa_täiendatud taotlus“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Käesolev otsus puudutab vaid resolutsioonis toodud täiendavat andmekoosseisu, muus osas kehtib Andmekaitse Inspektsiooni 30.05.2024 otsus nr 2.2.-1/24/4-6. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Virve Lans valdkonnajuht peadirektori volitusel Lisa: „Lisa_Täiendatud taotlus“ 2 (2)