Kiri

M ajandus- ja K ommunikatsiooni M inisteerium, Reine Hindrekus -Koppel [email protected] 25.11.2024 L ogopeedi teenusest tööalases rehabilitatsioonis 05.novembril EPIKojas toimunud arutelul tutvustati Sotsiaalministeeriumi ja töötukassa plaane edasisel rehabilitatsiooniteenuste korraldamisel. Ühtlasi tutvustas Sotsiaalministeerium sama päeva teisel nõupidamisel EPIKojas ka tervishoiureformi ideid. Kuigi sotsiaalse rehabilitatsiooni osas on 2027. aastast palju küsimärke, oli hea meel kuulda, et töötukassa peab oluliseks tööalase rehabilitatsiooniga jätkata. See on väga oluline, arvestades, et ebaselgust erinevate tugiteenuste osutamisel on niigi väga palju ja isegi, kui rehabilitatsiooniteenus integreeritakse tervishoidu, siis sekkumis ed mis on vajalikud toetamaks inimese töölesaamis t või nii tema kui tööandja turvalist toimimist t öökeskkonnas ei kvalifitseeru mitte kuidagi tervishoiuteenusteks ja neid ei saa osutada ravisüsteemis . M urekohana jäi üles, et tööalase rehabilitatsiooni raames on kaalumisel spetsialistide arvu vähendamine rehabilitatsioonimeeskonnas, nimelt arsti ja logopeedi teenuse osas. Soovime Eesti Afaasialiidu poolt kindlasti rõhutada, et logopeedi väljajätmi n e tööalase st rehabilitatsiooni st jätab kõnekahjustusega inimeste sihtgrupi välja määravast võimalusest toetada neid inimesi toimetuleku taseme tõstmisel ja sealjuures just töölesaamisel , turvalisel töötamisel . Pigem tuleks logopeedi rolli tööalases rehabilitatsioonis tänasega võrreldes oluliselt paremini läbimõtestada ja vastavalt sellele ka tõhustada. Kõneravi osutavad logopeedid, eeskätt kliinilised logopeedid kas raviasutustes või eraettevõtjatena. Ravi aluseks on diagnoos ja ravile saadab patsiendi enamasti arst. Raviplaani koostab, logopeedil i sed uuringud viib läbi ja ravi osutab logopeed. Tegemist on sellisel juhul tervishoiuteenusega. Tööalase s rehabilitatsiooni s ja tööle aitamise tugiteenustena on logopeedi ülesanne tagada kõnekahjustusega kliendile tööle saamiseks ja ohutuks töötamiseks toimiv infovahetus nii nagu seda näeb ette Eesti Vabariigi põhiseadus §44 ( igaühe l on õiguse vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni) ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooni art 9 ( teabe vahetuse kohustus puudega inimesele arusaadaval viisil ja vormis ). Töö otsimises, tööintervjuul osalemises, tööle rakendumisega seotud asjaajamises, dokumentide täitmises ja seaduste, korralduste jälgimises, tööprotsessis osalemises, tööülesannetest arusaamises, vajaliku teabe edastamises, eriti ohuolukorra mõistmises ja sellest teavitamise osas on kõnelemisel, kõnest arusaamisel, kirjutamisel ja lugemisel määrav roll. Inimese vaimne võimekus kõnet kasutada on erinev ja sellest tulenevalt on erinevad ka tööülesanded, mis erinevat e le inimestele sobivad. Probleem tekib aga siis kui vaimse võimekuse ja kõnevõimekuse vahel tekib dissonants. See tekib siis kui kõne moel või teisel on kahjustunud . Näiteks kui kuulmislangusest tingitult inimene ei kuule olulist informatsiooni, kui vaimse tervise kahjustumise tõttu inimene ei suuda kuuldavat/loetavat informatsiooni vastu võtta, kui inimene ei suuda arusaadavalt oma sõnumit edastada olgu see siis näiteks hääle tekitamise häire tõttu ( afaaona , laryngektoomia jms) või võimetuse tõttu artikul a tsiooniaparaati kasutada (lihashaiged, Parkinsoni tõve haiged, kogelejad, düsartria - või apraksiaga inimesed jne) . E riti keeruline olukord tekib tsentraalse närvisüsteemi kahjustuse korral (erinevad afaasiad) olgu siis põhjuseks trauma, ajuinsult, kasvaja vms. Sellisel juhul võivad rohkem või vähem olla kahjustatud nii kõnelemine sh sõnaloome, lausete m oo d u stamine, kõne grammatilisus, dünaamika aga ka kõnest arusaamine – kuuldud sõnade, lausete, grammatiliste vormide mõistmine. Tavaliselt sellistel puhkudel ei saa inimene ka kirjutaja ja/või lugeda. Sealjuures tuleb arvestada, et afaasia ei ole intellektikahjustus ja sobiva rehabilitatsiooni ning tugisüsteemi toel on ka afaasiaga inimesed suutelised töötama. Mis veel olulisem – ka need inimesed on õigustatud saama võimalust töötada. Tänases praktikas hinnatakse afaasiaga inimeste töövõime puuduvaks . Tõsi, ilma puudespetsiifilise rehabilitatsioonita see sageli nii ongi või siis on töötamine niisuguse puude taustal liigselt koormav või suisa ohtlik, tööandjale või töökaaslastele liigselt pinget ja ebamugav ust tekitav . Ometi , luues korrigeeritud või alternatiiv ne kommunikatsioon, töötades kommunikatsiooni mõlema poolega saab luua tingimused, kus ka afaasiaga inimene saab täiesti edukalt tööd teha. Oluline on, et logopeediline tugi on kliendi k õ rval nii kaua, kui strateegilised suhtlemispartnerid on turvalise infovahetamise võtted omandanud. Afaasia korral on tööalase rehabilitatsiooni protsess kommunikatsiooni loomise ks töömahuka s ja sõltub väga paljudest asjaoludest. Paljude t eiste kõnekahjustuste korral ehk spetsiifilisem, standardsem. Siiski , igal juhul vajab kõnelise kommunikatsiooni, nii suulise kui kirjaliku taastamine või alternatiivi loomine logopeedlist sekkumist. Lugupidamisega Külli Roht Eesti Afaasialiit e-aadress [email protected] tel. +372 55663494 Teema: FW: Palun registreerida Saatja: Kylli Roht <[email protected] <mailto:[email protected]> > Saadetud: esmaspäev, 25. november 2024 16:05 Adressaat: Reine Hindrekus-Koppel - MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: logopeed_tööalases_rehabilitatsioonis Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. va. pr. Reine Hindrikus-Koppel, 5. novembril EPIKojas toimunud rehabilitatsiooni reformi teemalisel nõupidamisel tekkis Eesti Afaasialiidus tõsine mure kõnekahjustusega inimestele vajaliku abi kättesaadavuse pärast tööalases rehabilitatsioonis. Lootusega leida sellele murele lahenduse lisan käesoleva kirja manusesse täpsema kirjelduse tekkinud probleemi kohta. Positiivsele lahendusele lootes lugupidamisega Külli Roht, logopeed Eesti Afaasialiidu juhatuse liige mob. +372 55663494