Alkoholitarvitamise
vähendamise arengusuunad
2025-2035 lisa
Sisukord
Strateegia juhtimine ja elluviimine 2
Strateegiline raamistik 2
Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025-2035 koostamise protsess 4
Kaasunud osapooled 5
Alkoholipoliitika 2012-2023 mõjude hindamine 6
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 1
Strateegia juhtimine ja elluviimine
Arengusuundade ja strateegia juhtimise eest vastutab Sotsiaalministeerium ning peamine ülesanne on
tagada erinevate valdkondade ja asutuste koostöö, sest üldeesmärkide saavutamine eeldab ühist valdkon-
dade ülest ja samasuunalist jõupingutust. Strateegia elluviimisse on kaasatud lai ring teisi ministeeriumeid,
riigiasutusi ning kodanikuühiskonna organisatsioone. Juhtrühmas koostatakse ja kinnitatakse tegevuskava
viieks aastaks ning selle täitmist seiratakse vähemalt kord aastas.
Strateegia elluviimise perioodi keskele on planeeritud mõjude vahehindamine ning vajadusel tegevus
suundade ja tegevuste uuendamine, et võtta arvesse muutuvat keskkonda ja üldeesmärkide saavutamise
tulemuslikkust.
Arengukava tegevusi teostatakse eeskätt olemasolevate eelarveliste vahendite ja tegevuste raames.
Vastavalt riigieelarve võimalustele tehakse ettepanekuid veel mitte-rahastatavate tegevuste rahastamiseks
riigieelarve koostamise käigus.
Strateegiline raamistik
Seosed olulisemate rahvusvaheliste eesmärkide ning siseriiklike valdkondlike arengukavadega.
Rahvusvahelised eesmärgid ja tegevuskavad:
Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad põhinevad otseselt WHO Euroopa regiooni alkoholipolii-
tika tegevuskavale, ehk European framework for action on alcohol 2022–2025. Tegevuskavas väljatoodud
prioriteetsed tegevusvaldkonnad kattuvad otseselt alkoholipoliitika strateegia strateegiliste eesmärkide ja
tegevussuundadega.
Mitmed säästva arengu eesmärgid seostuvad otseselt alkoholipoliitika
strateegiaga. Kõige suurema seose saab tuua välja kolmanda ja küm-
nenda eesmärgiga, ehk kõikide vanuserühmade hea tervise ja heaolu
tagamise ning ebavõrdsuse vähendamisega.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 2
Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade seosed valdkondlike
arengukavade ja olulisemate siseriiklike strateegiliste dokumentidega:
Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad panustavad Eesti 2035 ees-
märkide täitmisse ning on seotud kõikide Eesti 2035 strateegiliste sihtidega:
Eesti 2035
Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; Eesti ühiskond on Vabariigi Valitsuse tegevuskava
(29. aprill 2021)
hooliv, koostöömeelne ja avatud; Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja
vastutustundlik; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elu-
keskkond ning Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.
Strateegilise sihtide saavutamiseks loodud teemavaldkondadest panustavad
alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad enam rahva kestlikkuse, tervise
ja sotsiaalkaitse valdkonda mida mõõdetakse tervena elada jäänud aastatega.
Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 üldeesmärk on Eesti inimeste ooda- RAHVASTIKU TERVISE
ARENGUKAVA
tava eluea ja tervena elada jäänud aastate arvu kasvamine ning tervise ebavõrd-
2020–2030
suse vähenemine. Kuna alkoholi tarvitamine on üks oluline tervise
TERVIST TERVIST
TOETAVAD TOETAV
VALIKUD KESKKOND
riskitegur, panustavad alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad otseselt INIMKESKNE
TERVISHOID
1
rahvastiku tervise arengukava üldeesmärgi saavutamisse.
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030
Heaolu arengukava 2020-2030 üldeesmärk on hoitud inimesed, ebavõrdsuse ja
vaesuse vähenemine ning pika ja kvaliteetse tööelu toetamine. Kuna tööturult
eemale jäämine, ebavõrdsus ja vaesus on otseselt seotud alkoholi tarvitami-
sega, panustavad alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad otseselt hea-
olu arengukava üldeesmärgi saavutamisse.
Heaolu
arengukava 2023-2030
Foto: Virgo Haan
Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 üldeesmärk on muuhulgas turvaline
ühiskond ning ohu vähendamine elule, tervisele ja varale. Kuna õigusrikkumine SISETURVALISUSE
ARENGUKAVA
on põhjuslikult seotud alkoholi tarvitamisega ning seeläbi saab kahjustada ka 2020–2030
Turvalises Eestis on stabiilne elukeskkond, kus inimene
tunneb end kaitstult ja kus on tagatud tema ohutus ja
kindlustatus. Turvalise elukeskkonna alustala on enneta-
inimeste turvatunne, panustaad alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad
mine. Samas peame olema valmis kiirelt reageerima,
sest kõiki õnnetusi ja ohte kahjuks ennetada ei saa.
Ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suurendamiseks
on vajalik igaühe – nii inimeste, riigi-asutuste kui ka ette-
võtete – üksteisest hooliv käitumine ja panus. Turvalise
ühiskonna tagamine eeldab erinevate poolte jõupingutusi.
Järgmise kümne aasta jooksul on meie eesmärk Eesti siseturva-
lisust hoida ja kasvatada ning teha seda nii, et turvalisuse tagami-
seks tehtavad jõupingutused ei peaks olema tehtud kellegi elu või
tervise arvelt. Selleks tahame selgitada võimalikke kitsaskohti
teadmistepõhiselt ja kasutada neile lahenduste loomisel
otseselt siseturvalisuse arengukava üldeesmärgi saavutamisse.
ajakohaseid, mõjusaid ja nutikaid lahendusi.
HOIAME JA LOOME KOOS TURVALISE EESTI!
Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 üldeesmägiks on muuhulgas laste
ja noorte õigusrikkumiste vähendamine ning (korduv)kuritegevuse, sealhulgas Riigikogu otsus
sõltuvusest ja vaimse tervise häiretest tingitud õigusrikkumiste, ennetamine. Kriminaalpoliitika
põhialused aastani 2030
Kuna õigusrikkumine on põhjuslikult seotud alkoholi tarvitamisega, panusta-
vad alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad otseselt kriminaalpoliitika
põhialuste eesmärgi saavutamisse.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 3
Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad
2025-2035 koostamise protsess
Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade dokumendi sisuline koostamine sai alguse 2023. aasta
novembris, mil terviseminister Riina Sikkut saatis kirja rahandusministrile, siseministrile, justiitsministrile
ning majandus- ja infotehnoloogiaministrile, et kaardistada teiste ministeeriumite vajadust uuendada Eesti
alkoholipoliitika rohelist raamatut ning teha ettepanek korraldada teemapõhised arutelud töörühmades,
mida koordineeriksid vastutavad ministeeriumid. Kõik ministeeriumid pidasid alkoholipoliitika uuendamist
vajalikuks ning nõustusid töögruppe koordineerima. Vaid Rahandusministeerium ei pidanud maksupoliitika
töögrupi moodustamist vajalikuks, kuna 2014. aastal valitsuses kinnitatud alkoholipoliitika rohelises raama-
tus sõnastatud aktsiisipoliitika eesmärgid on ka täna asjakohased.
Alkoholipoliitika uuendamise koordineerimise eest vastutas juhtrühm, mida juhtis Sotsiaalministeerium
ning kuhu kuulusid esindajad Rahandusministeeriumist, Siseministeeriumist, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumist, Justiitsministeeriumist, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist,
Tervise Arengu Instituudist, Politsei- ja Piirivalveametist, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametist, Eesti
Psühhiaatrite Seltsist, Eesti Tubaka- ja Alkoholikahjude Vähendamise Kojast ja MTÜ Juventest.
Teemapõhised arutelud toimusid viies töögrupis, mida koordineerisid teemapõhiselt vastutavad
ministeeriumid:
• Kättesaadavus ja müügipiirangud (MKM) • Turvalisus ja kahjude vähendamine (SiM)
• Ravi ja toetamine (SoM) • Teadlikkuse tõstmine ja hoiakute
• Õigusrikkumine (JuM) kujundamine (SoM)
Vastavalt vajadusele viidi läbi ka laiemaid kaasamisüritusi. Aktsiisipoliitika arutelu toimus väljaspool
töögruppi.
Alkoholipoliitika strateegiliste eesmärkide, tegevussuundade ja konkreetsete tegevuste sõnastamisel on
tuginetud eeskätt töögruppide aruteludele, kuid ka laiematele kaasamisüritustele, alkoholipoliitika 2012-
2022 mõjude hindamise analüüsile (mis valmis 2024. aasta mai kuus) ja WHO ning OECD Eestile antud
soovitustele.
Laiemaks kaasamiseks ja sisendi kogumiseks on 2024. aasta novembris saadetud strateegiadokumendi
esimene mustandversioon partneritele ja olulistele osapooltele arvamuse avaldamiseks. Laekunud tagasi-
side vaadatakse üle juhtrühmas ning vajadusel viiakse sisse täiendavad muudatused. Alkoholitarvitamise
vähendamise arengusuundade lõplik kinnitamine Vabariigi Valitsuses on planeeritud 2025. aasta esimesse
poolde.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 4
Kaasunud osapooled
2024. aastal töögruppidesse või laiematesse aruteludesse kaasunud osapooled:
• Anija Vallavalitsus • Marienthali keskus
• Antsla Vallavalitsus • Peaasi MTÜ
• Avatud Lootuse Fond • Politsei- ja Piirivalveamet
• Eesti Arstiüliõpilaste Selts • Põhja-Eesti Regionaalhaigla
• Eesti Karskusliit • Pärnu Haigla
• Eesti Lapsevanemate Liit • Pärnu Linnavalitsus
• Eesti Noored Perearstid • Päästeamet
• Eesti Perearstide Selts • Rahandusministeerium
• Eesti Psühhiaatrite Selts • Rakvere Linnavalitsus
• Eesti Tubaka- ja Alkoholikahjude • Rapla Haigla
vähendamise koda • Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
• Eesti Õdede Liit ja vaimse tervise seltsing • SA Tallinna Koolitervishoid
• Elva Linnavalitsus • Saue Vallavalitsus
• Haridusministeerium • Siseministeerium
• Harku Vallavalitsus • Sotsiaalkindlustusamet
• Häirekeskus • Tallinna Lastekodu
• Justiitsministeerium • Tallinna Linnavalitsus
• Juvente • Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet
• Kiili Vallavalitsus • Tartu Linnavalitsus
• Kliimaministeerium • Tartu Ülikooli Kliinikum
• Kogemusnõustajate Koda • Tervise Arengu Instituut
• Kohila Vallavalitsus • Tervisekassa
• Kohtla-Järve Linnavalitsus • Tervisekeskus Elulootus
• Kuressaare Haigla • Transpordiamet
• Maardu Linnavalitsus • Töömaja MTÜ
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Viljandi Haigla
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 5
Alkoholipoliitika 2012-2023 mõjude hindamine
Eesti alkoholipoliitika 2013–2022 mõjude hindamise eesmärk oli hinnata alkoholipoliitika mõju rahvatervisele ning anda
teaduspõhised soovitused eesmärkide täitmiseks.
Eesti alkoholipoliitika rohelise raamatu eesmärgid
Vähendada Vähendada Tõkestada Tagada turvaline keskkond, Arendada välja ravi- ja
alkoholi liigtarvitamist alaealiste vähendada alkoholist tingitud rehabilitatsiooniteenused
kogutarbimist alkoholi- kuritegevust, sotsiaalseid alkoholisõltuvusest
tarvitamist probleeme ja tervisekahjusid vabaneda soovijatele
Mõõdikud eesmärkide täitmiseks
Alkoholi tarbimine on püsivalt Esmatarvitamise iga on tõusnud, Alkoholist tingitud
alla 8 liitri absoluutalkoholi alkoholi tarvitanud ja purjus olnud vigastuste ja vigastus
aastas elaniku kohta noorte osakaal on langenud. surmade arv on langenud.
Tarbimine TULEMUSED
20%
Rohelise raamatu valmimisele järgnenud meetmete rakendamise periood (2013-2019) oli
seotud olulise kogutarbimise langusega võrreldes selle avaldamisele eelnenud perioodiga.
Alates 2019. aastast on alkoholi tarbimine kasvanud.
Eesti inimestest
Keskmine Keskmine iga-aastane tarvitab alkoholi tervist
Periood kogutarbimine* tarbimise langus/tõus* oluliselt ohustava
15+ aastase elaniku kohta
määra või sagedusega.
* absoluutalkoholi
Enne rohelise raamatu rakendamist
(2001–2012, va 2009)
12,39 l + 0,47 l See grupp inimesi tarbib
üle 70% kogu 16-64
Rohelise raamatu peamisel aastaste inimeste poolt
rakendamise ajal (2013–2019) 10,63 l - 0,25 l tarvitatud alkoholist.
Covid-19 perioodil (2020–2022) 11,02 l + 0,27 l
Tarvitatud
alkoholi kogus
on suurim
meestel vanuses
20–49
(Baburin jt. 2021 teadusartikkel)
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 6
Tarbimine TULEMUSED
Koolinoored Täiskasvanud
Täiskasvanute alkoholi tarbimise sagedus on
Koolinoorte alkoholitarbimine on püsinud
püsinud üsna stabiilne. Oluliselt on kasvanud
langustrendis. Tõusnud on esmatarvitamise iga ja
inimeste osakaal, kes ei ole alkoholi viimase
langenud regulaarne tarbimine. Sama trend ilmneb
aasta jooksul tarbinud.
enamus EU riikides. Pole selge, kas rohelisel raamatul
oli tarbimise vähendamisel otsene põhjuslik mõju.
Igakuine alkoholi tarbimine 11–15-aastaste Alkoholi tarbimise sagedus 2010–2022
koolinoorte seas 2005–2022 aastatel aastatel 16–64-aastaste seas
50 50
Alkoholi tarbimise sagedus, %
Igakuine alkoholi tarbimine, %
40 40
30 30
20 20
10 10
0 0
2005/6 2009/10 2013/14 2017/18 2021/22 2010 2014 2018 2022
15-aastased 13-aastased 11-aastased iga päev iga nädal harvem pole tarbinud
11-15-aastaste osakaal, kes on elu
jooksul olnud purjus 2+ korda
50
2+ korda purjus olnud, %
40
31%
30
22%
20
20% 20% 13% 12%
8%
10
12% 11%
10%
0
2005/6 2009/10 2013/14 2017/18 2021/22
poisid tüdrukud
11-15-aastaste osakaal, kes on elu
jooksul alkoholi tarvitanud
On elu jooksul alkoholi tarbinud, %
100
80
52%
60
42%
40
47% 34%
38%
20
35%
0
2013/14 2017/18 2021/22
poisid tüdrukud
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 7
Haiguskoormus, suremus ja vigastused TULEMUSED
100% alkoholist põhjustatud Keskmiselt saab 100% alkoholi tarbimisest põhjustatud haiguste
suremuskordaja 100 000 diagnoosi 9935 inimest aastas, mille ravi maksab 8,4 miljonit eurot.
inimese kohta langes 2010. Tegelikud ravikulud on oluliselt suuremad kui võtta arvesse ka osaliselt
ja 2019. aasta võrdluses alkoholi tarbimisest põhjustatud haiguseid.
36% (naistel 39% ja meestel -39%
Kõikidest diagnoosidest on 100% alkoholi tarbimisest põhjustatud
34%). Suur osa langusest
haiguste osakaal jäänud vaadeldud perioodil samaks.
on põhjustatud suremuse üldi-
sest langusest, kuid alkoholist
Alkoholisuremus on 2019. a (507
põhjustatud surmade langus
surma) ja 2022. a (753 surma) võrdlu-
on olnud kiirem, kui kogusure- -34% ses kasvanud ligi 50%. 2021. a seisu-
muse langus. 2019 2022
ga on Eestis alkoholist põhjustatud +53%
2010. aastal oli iga 5. surm alkoholi tarvita- haigustesse suremus teistest Euroo- 507 754
misest seostatav, kümmekond aastat pa riikidest oluliselt kõrgem. surma surma
hiljem iga 6,5. surm (2010. aastal 19.7% ja
2019 15,2 %). Alates 2000. aastast avaldatud 29 haiguskulu uuringu süstemaatiline üle-
vaade ja meta-analüüs (Manthey jt. 2021) näitas, et keskmine alkoholi-
Alkoholist tingitud vigastussurmad tarbimise kulu täiskasvanu kohta oli 817,6 rahvusvahelist dollarit (2019.
aasta väärtustes). Kui see tuua üle Eesti täiskasvanud elanikkonnale,
200
võiksid alkoholiga seotud kulud jääda vahemikku 0,64–1,11 miljardit
rahvusvahelist dollarit.
Vigastussurmade arv, tk
157
142
150
120 138
118
98 105
112
95
Alkoholist otseselt põhjustatatud haigused
85
100
2/3
50
2013 2022
+4%
0
10% 14%
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
kõikidest alkoholist otseselt Maksa alkoholitõbi on üks kõige
põhjustatud haigustest suurema ravikuluga diagnoos võttes
moodustavad: arvesse, et 2022. aastal maksis 1373
A. alkoholi psühhoos inimese ravimine 3,5 miljonit eurot.
B. alkoholi kuritarvitamine Maksa alkoholitõve diagnoosimise
C. maksa alkoholitõbi osakaal on tajutavalt suurenenud.
Maksupoliitika TULEMUSED
Analüüsitaval perioodil oli 8 alkoholi- Ostujõudu vähendavate aktsiisitõusude tagajärjel langes Balti riikides
aktsiisi muudatust, kuid neist kolm (2016, samal aastal langes samal aastal meeste üldsuremus keskmiselt 2,3%
2017 ja 2018) olid mahus, mis mõjutasid (89 edasi lükatud surma). Naiste kogu-
ostujõudu. suremuse langus ei olnud statistiliselt oluline.
Kolmes Balti riigis langes Alkoholist põhjusjärgne suremus
ostujõudu mõjutavate aktsiisi- vähenes aastas arvestuslikult meestel
tõusude tagajärjel alkoholi 7,6% (29 edasi lükatud surma) ja
tarbimine keskmiselt 0,83 naistel 10,8% (14 edasi lükatud surma). -10,8% -7,6%
l võrra 15+ aastase elaniku
kohta (Rehm jt, 2022) -0,83 l Hästi rakendatud muudatused alkoholiaktsiisis ei vähenda ainult
alkoholi tarbimist ja tervisekahju, vaid on seotud ka suurenenud tulude-
Rakendatud aktsiisitõusud aitasid kaasa ga. Nii oli see ka aktsiisitõusudega põhiperioodil peale rohelise raamatu
kogusuremuse ja alkoholist otseselt tingi- valmimist.
tud suremuse langusele Eestis kuni 2019.
aasta keskpaigani, mil alkoholi aktsiisi lan-
getati 25% ja millele järgnes COVID-19 kriisi
mõju. Mõlemad sündmused olid otsustava
tähtsusega alkoholitarbimise ja alkoholist
põhjustatud kahjude suurenemisel.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 8
Kättesaadavus TULEMUSED
Alkoholi füüsilise kättesaadavuse piira- Alkoholi füüsilise kättesaadavuse ulatus on Eestis tõhusa alkoholipoliiti-
misega on rohelise raamatu rakendamise ka elluviimisel väga problemaatiline, eriti kuna alkoholi kättesaadavus
perioodil tegeletud minimaalselt. Ainuke on seotud suures koguses korraga alkohol tarbimisega ning sellega
erand on müügikohas alkoholi teistest kaasnevate terviseriskidega (südame-veresoonkonna haigused), vigas-
kaupadest eraldi paigutamise nõue mille tuste ja vägivallaga (Babor, 2023).
mõju uuring (Kandla jt. 2019) 2,5 kuud
peale piirangu jõustumist näitas, et alko- 300
Alkoholi müügikohad
holi väljapanekualad ja nähtavus vähenes
Alkoholi müügikohad, tk
2014 vs 2022 250
keskmiselt 15%.
200
Alkoholi testostlemise uuringud (Mäll ja Eesti on ainuke Balti riik,
Tarlap, 2022) näitavad, et Eestis on alkohol kus on alates 2018. 150
endiselt lastele kergesti kättesaadav. aastast müügikohtade 100
2016. aasta testostlemise tulemustel küsiti arv suurenenud. 50
noorelt dokumenti 45% ostudest, mis on
enam kui 2012. aastal (35%). Alates 2016. 2014 2022 0
aastast on dokumendi küsimise määr
jäänud üsna samale tasemele. Alkoholi müügikohtade arv on alates 2014. aastast (ainsa erandiga 2020.
aasta) iga-aastaselt tõusnud. Aastatel 2013–2019 tõusis müügikohtade
arv lausa 40%.
Analüüsi koostajate ja WHO soovitused Eestile SOOVITUSED
€
Tõsta järk-järgult alkoholi aktsiisi, Piirata alkoholi kättesaadavust:
et vähendada alkohoolsete jookide A. vähendada müügikohtade tihedust
majanduslikku kättesaadavust. B. piirata alkoholi kohapeal tarbimise kellaaegasid
C. keelata alkoholi müük bensiinijaamades ja
Suurendada alkoholist tingitud interneti vahendusel
haiguste ja alkoholitarvitamise D. vähendada pühapäevased jaemüügi kellaaegasid
häire ravi kättesaadavust ja E. luua litsentsisüsteem
suutlikkust. Tagada alkoholi
tarvitavate laste ravivõimalus ja Füüsilise kättesaadavuse piiramine on üks
selle kättesaadavus. parimatest võimalustest suures koguses
tarbimise vähendamiseks.
Jätkata hetkeolukorra Meetmete kavandamisel ja rakendamisel hinnata
monitoorimist ja rakendatud nende mõju ning mõjude hindamine tuleb integreerida
meetmete mõjude hindamist. poliitika kujundamise lahutamatuks osaks.
Analüüsi autorid: Jürgen Rehm ja Rainer Reile Analüüsi rahastas: WHO ja National Institute on Alcohol Abuse and Alcoholism
projektist “Evaluation of the impact of alcohol control policies on morbidity and
Analüüsi avaldas: Maailma Tervise Organisatsioon (WHO) mortality in Lithuania and other Baltic states”.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 LISA 9
Alkoholitarvitamise
vähendamise arengusuunad
2025-2035
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 A
Sisukord
Sissejuhatus 2
Lähtekohad 3
Praegune olukord 4
Üldeesmärk ja sihid 7
Strateegiline eesmärk 1 8
Strateegiline eesmärk 2 10
Strateegiline eesmärk 3 13
Strateegiline eesmärk 4 16
Strateegiline eesmärk 5 18
Mõisted 20
Kasutatud allikad 21
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 1
Sissejuhatus
Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025-2035 on tõenduspõhist poliitikakujundamist toetav
strateegiadokument, milles on sõnastatud alkoholivaldkonna peamised sihid ja tegevused nende saavuta
miseks, millesse valdkonnaüleselt väga paljud osapooled järgmise kümne aasta jooksul panustavad.
Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025-2035 on jätkustrateegia 2014. aastal valituses vastu
võetud alkoholipoliitika rohelisele raamatule, millest lähtuvalt on Eestis aastaid tõenduspõhist alkoholi
poliitikat juhitud. Selle aja jooksul on Eesti alkoholipoliitikas tehtud mitmed olulised sammud ning aastate
jooksul on viidud ellu suurem osa rohelises raamatus kirjeldatud poliitikameetmetest. Enamus rakendamata
meetmetest ei ole enam muutunud keskkonnas asjakohased või prioriteetsed. Olulised ja aktuaalsed rohe-
lises raamatus sõnastatud teostamata tegevused on kajastatud käesolevas dokumendis. Alkoholipoliitika
rohelise raamatu rakendamine oli tulemuslik ning selle elluviimise peamisel perioodil (2013-2018) vähenes
nii alkoholi kogutarbimine kui sellest tingitud kahjud.*
Alkoholipoliitika roheline raamat on üle kümne aasta vana strateegiadokument ning selle eesmärgid,
tegevussuunad ja tegevused vajavad muutunud keskkonnas ajakohastamist. Tõhus alkoholipoliitika on vald-
konnaülene ning kompleksne, seetõttu on vajalik uuendada alkoholipoliitika eesmärke ja tegevussuundasid
tervikuna.
Arengusuundade koostamisel on aluseks võetud rahvusvahelised parimad teadmised, alkoholipoliitika rohe-
lise raamatu mõjude hindamise analüüsi tulemused, e
kspertide soovitused, avalike kaasamiste ja kaasamis
ürituste raames kogutud sisend ning olulised Eesti ja Euroopa strateegiad ja arengusuunad.
Dokumendis kirjapandud sihid ja eesmärgid on aluseks alkoholipoliitika valdkonnaüleseks kujundamiseks,
rakendamiseks ja ressursside juhtimiseks.
* Loe lähemalt lisadokumendist.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 2
Lähtekohad
1. Alkoholipoliitika on teaduspõhine ja lähtub WHO ja OECD soovitused Eesti
olemasolevatest andmetest. Targa alkoholipolii- alkoholipoliitika kujundamiseks
tika kujundamine ning sekkumiste ja meetmete
rakendamine lähtub parimast olemasolevast tõen- WHO on hinnanud Eesti alkoholi
datud teabest. Olemasolevate ja loodavate polii- poliitikas aastatel 2012-2022
tikate, meetmete ja sekkumiste mõju h
innatakse rakendatud meetmete mõju ning SOOVITUS
ning kohandatakse vastavalt tulemustele. andnud soovitused täiendavate
meetmete rakendamiseks2:
2. Valdkondade ülene alkoholipoliitika lähtub
1. Selleks, et vähendada alkoholi kogutarbimist
eelkõigeinimeste t ervisest, heaolust ja turvalisu
ning sellest tekitatud kahju, t uleks vähen-
sest. Valdkonnaülest alkoholipoliitikat kujundades
dada a
lkoholi taskukohasust läbi aktsiisi
ja meetmeid p
laneerides prioriseeritakse mõju
tõstmise.
inimeste tervisele, heaolule ja turvalisusele, mis
2. Rakendada täiendavaid alkoholi f üüsilise
on mõjutatud olulistest teguritest, mis asuvad
kättesaadavuse vähendamise meetmed.
väljaspool neid valdkondasid, näiteks majan-
Näiteks:
dus-, rahandus-, k
eskkonna- või muu valdkonna
• Kellaajalise kättesaadavuse vähenda
vastutusalas.
mine (eriti pühapäeviti) sh toitlustus- ja
meelelahutusasutstes;
3. Ei ole tervisele ohutut alkoholitarvitamise
• Müügikohtade tiheduse vähendamine;
taset. Alkoholi tarbimise terviseriskid algavad
• Keelata alkoholi müük bensiinijaamades;
juba esimesest tarbitud joogist. Alkohol on tuntud
• Luua alkoholi müümiseks
kantserogeen, mille tarbimine juba väikses kogu-
litsentsisüsteem;
ses võib põhjustada seitset eri tüüpi vähki1. Ei
• Keelata alkoholi kaugmüük
ole olemas riskivaba alkoholi tarvitamise kogust
(tarne koju või pakiautomaatidesse).
ega sagedust, seetõttu on edukad alkoholipolii-
3. Suurendada alkoholitarvitamise
tika meetmed ennekõike populatsioonipõhised,
häire raviteenuse kättesaadavust.
mitte suunatud üksikisikute tarbimiskäitumise
4. Seirata ja mõõta rakendatud
muutmisele.
poliitikameetmete mõjusid.
4. Inimest ümbritsev keskkond peab toetama
tervislikke valikuid. Valikute tegemist ja riskide OECD 2024. aasta majandusraporti
SOOVITUS
võtmist mõjutab oluliselt toodete ja teenuste kät- soovitused Eestile3:
tesaadavus, milliseid valikuid soosib ja võimaldab
1. Vähendada alkoholi taskukohasust läbi
õpi-, töö-, elu- ja sotsiaalne keskkond ning millised
aktsiiside tõstmise;
hoiakud on ühiskonnas levinud. Alkoholipoliitika
2. Vähendada füüsilist kättesaadavust läbi
peamine eesmärk on kujundada selline keskkond,
kellaajaliste piirangute;
mis toetaks inimeste tervislikke valikuid.
3. Vähendada müügikohtade tihedust;
4. Vähendada alkoholi reklaami sh sponsor
teateid spordis.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 3
Praegune olukord
Alkoholivaldkonna praegust olukorda ja arenguvajadusi on käsitletud kolmes alamkategoorias,
milleks on 1) alkoholi tarvitamine ja surmad, 2) müügihind ja -keskkond 3) sotsiaalsed ja majanduslikud
kahjud.
Alkoholi tarbimine ja surmad
WHO regioonidest on Euroopas kõige suurem alkoholi tarvitamine ning Eestis on tarbimine ka Euroopa kesk-
misest tasemest kõrgem4. Alkoholipoliitika rohelise raamatu peamisel rakendamise perioodil (2013-2018)
oli alkoholi kogutarbimine langustrendis, kuid hakkas taas tõusma 2019. a
astast aktsiisilangetuse ning
COVID-19 pandeemia tagajärjel.
Kui 2019. aastal tarvitati keskmiselt 10,4 liitrit puhast alko- Absoluutalkoholi tarvitamine aastas
Absoluutalkoholi tarvitamine aastas
holi vähemalt 15-aastase elaniku kohta, siis 2022. aastal keskmiselt
keskmiseltüle
üle15-aastase
15-aastaseelaniku kohta,
elaniku l l
kohta,
11,2 liitrit. Aastal 2023 langes tarbimine majanduslangu- 14
sest tingitud ostujõu vähenemise ja tarbimiskäitumise 12
muutumise tõttu 2,7%, ehk 10,9 liitrile.5 Vara öelda, kas 10
11,2 l
10,4 l 10,8 l 11,1 l 10,9 l
langus jääb püsima. 8
6
4
OECD hinnangul on 10% Eesti meestel alkoholitarvitamise
2
häire6. Muutuva trendina on tähendada ka noorte naiste
0
alkoholi tarvitamise tõusu, mida saab selgitada osaliselt 2019 2020 2021 2022 2023
sagenenud regulaarse veinitarvitamisega. 7
Noorte alkoholitarvitamises püsib hetkel positiivne trend, Alkoholi tarvitamise
Alkoholi tarvitamise osakaal,
osakaal,%%
ehk elu jooksul alkoholi proovinud ja purju joonud koo- 20
linoorte osakaal on püsinud languses. 14-18 aastastest 20%
noortest on elu jooksul alkoholi proovinud 72% ning vähe- 15 2022
16%
malt korra ennast purju joonud 43%8. 2022
10
11,3%
2022
9%
Alkoholi tarvitamisest otseselt põhjustatud surmade arv 5
tõusis koos alkoholi kogutarbimisega perioodil 2019- 5%
2012 2012
0
2022. Eestis registreeriti 2023. aastal kokku 627 otseselt
Mõnel korral Alkoholi Üle madala
alkoholist põhjustatud haiguste surmajuhtumit, mida on nädalas veini mitte- riskipiiri
tarvitanud tarvitajaid tarvitajaid
126 surma vähem kui 2022. aastal (753 surmajuhtumit). noori naisi
Haigustest põhjustatud surmadele lisanduvad vigastus-
surmad, milles hukkunud on tarvitanud alkoholi. Selliseid
surmasid oli 2023. aastal 89.9
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 4
Müügihind- ja keskkond
Inimeste tarbimis- ja tervisekäitumine on otseselt seotud vahetu keskkonnaga tema ümber. Alkoholi taskuko-
hasusest, nähtavusest ning selle füüsilisest kättesaadavusest sõltub kes, kui sageli ning millistes kogustest
alkoholi tarvitab. Tõenduspõhiselt kõige kulutõhusamad alkoholipoliitika meetmed alkoholi kogutarbimise
ning kahjude vähendamiseks ongi alkoholi taskukohasuse ja füüsilise kättesaadavuse vähendamine ning
alkoholireklaami tugev piiramine või keelamine10.
Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüsi kohaselt5 on alkohol viimastel aastatel muutunud taskukohasemaks.
Võrreldes 2018. aastaga on 2023. aastal netopalgad kasvanud 34%, kuid õllehinnad 8% ning viinahinnad
on hoopis vähenenud 12%. Seetõttu on alates 2019. aastast (peale aktsiiside langetust) võimalik keskmise
netokuupalga eest osta rohkem alkoholi: 2023. aastal kaks liitrit rohkem õlut ning neli liitrit rohkem viina kui
aasta enne seda.
Alkoholi füüsiline kättesaadavus on Eestis iga-aastaselt
tõusnud5 2024. aasta mai seisuga on Eestis 9614 alko
Ligi 90% inimestest holimüügikohta (2023. aastal 9374). Alkoholiseadus annab
jõuab kodust alkoholi kohalikele omavalitsustele võimaluse seada alkoholi jae-
müügile kitsendusi või eritingimusi. Seda võimalust on
müügikohta kiiremini
alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks olulisel määral
kui kümne minutiga kasutanud vaid Tallinn11 ja Pärnu12. Näiteks piiravad mõle-
mad linnad alkoholi kohapealset tarbimist öisel aja ning
Tallinn on keelanud kange alkoholi müügi tanklates ja avali-
kel üritustel.
Dokumendi küsmine ja selle puudumisel
Dokumendi küsimine ja selle puudumisel
müügist keeldumine, % 13,14
müügist keeldumine, %
100 Alkoholi müümine ja üleandmine alaealistele ning joobe-
Testostlemisemise uuring (2022, 2024)
tunnustega inimestele on keelatud. Samas näitavad Tervise
80
Arengu Instituudi poolt korraldatud testostlemise uuringud,
60 et müügipiirangud suuremas osas ei järgita.
Kaupluses Kaugmüügil
40
37% 33%
20
10% 12,5%
0
Tava- Iseteenindus- Kuller- Paki-
kassas kassas teenusel automaadis
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 5
Sotsiaalsed ja majanduslikud kahjud
Alkoholi tarbimise kahjud on oluliselt laiemad, kui vaid tarbija poolt endale tekitatud tervisekahju. Alkoholi
tarvitamine mõjutab perekondasid, kogukondasid ning ühiskonda tervikuna. Alkoholi tarvitamisest põhjus-
tatud kahjude suurus sõltub alkoholi kogutarbimisest ühiskonnas. Seetõttu on oluline tuua välja ka laiemad
alkoholi tarbimise tagajärjed.
Alkoholi tarvitamine on otseselt seotud õigusrikkumisega. Pea kõik
Ühe aasta tapmistest ning valdav osa vägivallakuritegudest (sh lähisihtevägi
jooksul viib vallast), samuti väärtegudest nagu avaliku korra rikkumine ja kehaline
politsei väärkohtlemine, pannakse toime joobetunnustega inimeste poolt. Ka
kainenema: liikluses tekitatav kahju mõjutab otseselt teiste inimeste, elu, tervist
~13 000 inimest ja turvalisust15. 2023. aastal registreeriti autoroolis alkoholi piirmäära
ületamisi ja kriminaalses joobes juhtimisi peaaegu 630016 ning 134
Häirekeskusel kulub inimkannatanuga liiklusõnnetust kus osales joobes juht15.
alkoholiga seotud
kõnedele Alkoholitarvitamisega on seotud ka sotsiaalsed kahjud ja inimkapitali
~ 210 ööpäeva vähenemine. Suurel osal pikaajalise toimetulekutoetuse saajatest ja
pikaaegsetest töötutest on alkoholisõltuvuse häire17. Alkoholi tarvita
misest tingitud sotsiaal- ja terviseprobleemid tekitavad riigile kor-
dades suurema kulu kui aktsiisidena riigieelarvesse laekuvad tulud
Alkoholitarvitamise
(2023. aastal laekus alkoholiaktsiisi 263 miljonit). OECD simulat-
mõju 2050. aastaks:
sioonide kohaselt vähendab alkoholi tarvitamine 2050ndaks aastaks
oodatav eluiga oodatavat eluiga 1,5 aastat, suurendab tervishoiukulusid 3,5% ning
1,5 aastat vähendab SKT-d 3,4%18. Olemasolevate andmete alusel olid 2022.
aastal alkoholi tarvitamisega seotud otsesed kulud Tervisekassa ravi-
tervishoiukulud
arvete alusel ligikaudu 50,5 miljonit eurot19. Sellele lisanduvad veel
3,5% esmatasandi tervisekulud.
SKT 3,4%
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 6
Üldeesmärk ja sihid
Alkoholipoliitika eesmärk on vähendada ühiskonnas alkoholi tarvitamist ning sellest
tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju.
Üldeesmärgi täitmist seiravad mõõdikud
Algtase Sihttase
Mõõdik
2022/2023. aastal 2035. aastal
Alkoholi kogutarbimine täisealise (15+) elaniku kohta 10,9 liitrit < 8,7 liitrit
Kõrge riskitaseme ja kahjulike mustritega alkoholitarvitajate osakaal**
20% < 15%
15+ elanike hulgas
Viimase aasta jooksul alkoholi mittetarbijate osakaal 15+ elanike hulgas 16% >20%
Alkoholi tarbimisest otseselt põhjustatud haigustesse ja
716 < 570
vigastuste tagajärjel surnud inimeste arv
11-15 aastaste koolinoorte osakaal, kes on elu jooksul alkoholi tarvitanud 34% < 25%
Üldeesmärgi saavutamist toetavad viis strateegilist eesmärki:
Alkoholi aktsiisimäärasid kehtestades arvestatakse alkoholi tarbimise vähendamise
eesmärki viisil, et alkohol ei muutu võrreldes sissetulekutega taskukohasemaks ja p
ikemas
perspektiivis kallineb.
Inimest ümbritsev keskkond suunab alkoholi tarbimist vähendama mh läbi a
lkoholi f üüsilise
kättesaadavuse vähendamise ning alkohoolseid tooteid ei müüda alaealistele ega joobe
tunnustega inimestele.
Alkoholi kuritarvitamise märkamine ja sekkumine toimub elukaare ü
leselt võimalikult varaja-
ses etapis ning juhul kui inimene vajab alkoholitarvitamise häire raviteenust, on see kättesaa-
dav ja vastab abivajajate vajadustele.
Inimest ümbritsev keskkond on turvaline ning alkoholi tarvitamisega seotud õigusrikkumised
ja õnnetusjuhtumid vähenevad.
Inimesed teavad alkoholi tarbimisega kaasnevaid terviseriske ja teisi kahjusid ning
sotsiaalsed normid toetavad alkoholi mittetarvitamist.
** Inimesed, kes on viimase seitsme päeva jooksul tarvitanud alkoholi üle soopõhise madala riski piiri ja/või tarvitavad korraga üle kuue ühiku alkoholi
korra nädalas või sagedamini.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 7
Strateegiline eesmärk 1
SOOVITUS SOOVITUS
Alkoholi aktsiisimäärasid kehtestades arvestatakse alkoholi tarbimise vähendamise
eesmärki viisil, et alkohol ei muutu võrreldes sissetulekutega taskukohasemaks ja
pikemas perspektiivis kallineb.
X Alkoholi aktsiisimäära tõstmise (juhul, kui see tõstab ka alkoholi suhtelist hinda) mõju tarbimisele
on üsna kohene, vähendades alkoholi tarvitamist keskmiselt juba kolme kuu jooksul.20,21
X Kuna alkoholi hind on mitteelastne22,23, siis hinna tõstmise läbi taskukohasuse vähendamine lan-
getab rahvastiku alkoholi kogutarbimist20,24,25,26, sealhulgas vähendab riskirühmade tarbimist ning
eriti kahjulikke tarbimismustreid.
• Alkoholiaktsiisi tõstmine vähendab alkoholi korraga suures koguses tarvitamist, keskmisest
rohkem alkoholi tarvitavate inimeste19,20,27 ning laste ja noorte20 alkoholi tarvitamist.
X Aktsiiside tõstmise tagajärjel väheneb alkoholi tarvitamisest tingitud sotsiaalne kahju, ehk vägi-
valla kuriteod, liiklusõnnetused, suitsiidid, õnnetussurmad, seksuaalsel teel levivad haigused19,20,28
ning alkoholist põhjustatud suremus29,30.
X Hästi kavandatud aktsiisitõusud mitte ei vähenda ainult alkoholi kogutarbimist ja sellest tingitud
kahju, vaid suurendavad ka riigi eelarve tulusid31.
Alkoholi taskukohasus mõjutab selgelt ja tugevalt ühiskonnas alkoholi tarvitamise taset ning s
ellega
kaasnevaid kahjusid nii indiviidile endale, kui ka kogukonnale ja riigile tervikuna. Seetõttu tuleks käsitleda
alkoholiaktsiisi senisest enam tervisepoliitika meetmena. Alkoholi kogutarbimise ning sellest tulenevate kah-
jude vähendamiseks on oluline tagada, et alkohol muutub ajas suhteliselt kallimaks ning sh jälgitakse mõju
piirikaubandusele.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 8
Tegevussuunad
1.1 Alkoholi aktsiisimäära vaadatakse üle regulaarselt ning selle tõus on järkjärguline.
Selleks tuleb:
Selleks, et ennetada alkoholi suhtelist
odavnemist ning tagada, et alkohol muu-
tub järjepidevalt vähem kättesaadavaks,
tuleks siduda aktsiisimäärad inflatsiooni
määraga.
Alkoholi maksustatakse aktsiisiga
võimalikult proportsionaalselt etanooli-
sisalduse järgi joogis, sõltumata alkoholi
liigist, võttes arvesse reegleid ja arenguid
ELi tasandil.
Aktsiisiga maksustamise küsimustes
EL-i tasandil toetatakse poliitikamuudatusi,
mis võimaldavad maksustada alkoholi
sõltumata selle valmistusviisist.
1.2 Alkoholiaktsiis lähtub tervisemõjust
Selleks tuleb:
Käsitleda alkoholiaktsiisi eeskätt kui
tervisemaksu läbi mille on võimalus
vähendada alkoholi kogutarbimist ning
sellest tingitud kahjusid.
Suunata osa alkoholiaktsiisist sõltuvusravi
ja ennetuse rahastamiseks, et vähendada
riskikäitumist läbi mõjusate ennetusprog-
rammide pakkumise suurendamise ning
sõltuvusravi kättesaadavuse tagamise.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 9
Strateegiline eesmärk 2
Inimest ümbritsev keskkond suunab alkoholi tarbimist vähendama mh
läbi alkoholi füüsilise kättesaadavuse ja nähtavuse vähendamise ning
alkohoolseid tooteid ei müüda alaealistele ega joobetunnustega inimestele.
X Alkoholi kerge kättesaadavus suurendab alkoholi tarvitamist, sh alaealiste seas32.
Kättesaadavuse vähendamisel on vastupidine mõju33,34,35,36.
X Alkoholi kättesaadavust piiravad meetmed on üks tõhusamaid viise kuidas vähendada alkoholi
korraga suures koguses tarvitamist37.
X Alkoholi füüsilise kättesaadavuse suurenemisel tõusevad ka alkoholi tarvitamisest p
õhjustatud
kahjud: vägivallakuriteod32,38,39,40, liiklusõnnetused41,42,43, vigastused ja h
ospitaliseerimine44,45 ning
haigestumine ja suremus46.
X Alkoholi turundus normaliseerib alkoholi tarbimist47. Erinevad uuringud on tõestanud,
et alkoholi reklaamid omavad kumulatiivset ja põhjuslikku mõju laste ja noorte alkoholi tarbimise
koguste ja sageduse suurenemisele48,49,50,51,52.
X Alkoholireklaami negatiivne mõju ei piirdu üksnes laste ja noortega. Alkoholireklaam on sihita-
tud siiski täisealistele ning see mõjutab ka täiskasvanute käitumist alkoholi tarbimist suurenda-
valt47,53,54.
Seos alkoholi kättesaadavuse ja reklaami ning alkoholitarbimise ja sellest põhjustatud tervisekaotuse vahel
on rahvatervishoiu vaatest selge. Alkoholi kerge kättesaadavuse tagajärjel tekitatud kahjud ulatuvad tervise-
valdkonnast kaugemale ning mõjutavad mh teiste inimeste elu ja turvalisust. Seetõttu on oluline tagada, et
alkoholi füüsiline kättesaadavus hakkaks ajas vähenema, müügipiiranguid järgitaks ning alkoholi reklaam ei
mõjuks alkoholi tarvitamist suurendavalt.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 10
Tegevussuunad
2.1 Alkoholi müügikohtade arvu suurenemine peatub ning
pikas perspektiivis füüsiline kättesaadavus väheneb.
SOOVITUS SOOVITUS
Selleks tuleb:
Lühendada täiendavalt alkoholi jaemüügi
kellaaegasid;
Keelata alkoholi kaugmüük või seada
täiendavad piirangud tagamaks, et kõiki
alkoholi müügile sätestatud piiranguid
täidetakse ka kaugmüügi korral
Vähendada alkoholi müügikohti selliselt, et
nõrgeneksid seosed alkoholi tarvitamise
ning enda ja teiste elu ohustava käitumise
vahel, sh piirata müüki tanklates ja üld
kasutatavate supluskohtade territooriumil.
Keelata alkoholi müük lasteaedade ja
koolide vahetus läheduses.
Vähendada müügikohtade arvu ja t ihedust
läbi tasulise ja tähtajalise müügilubade
süsteemi.
2.2 Alkoholi reklaami piirangud minimeerivad ja pikas perspektiivis välistavad kogu-
populatsiooni, aga eriti alaealiste ja teiste haavatavate sihtgruppide poolt reklaami
nägemise ning ennetavad tervist kahjustavate sotsiaalsete normide kujundamist ja SOOVITUS
juurutamist.
Selleks tuleb:
Olukorra hindamiseks ning andmetele tuginevate otsuste langetamiseks seirata reklaami sisu ja
nähtavust.
Täpsustada seadust nii, et alkoholireklaami piirangud kohalduksid ka sellisele reklaamile, mis
mõjub alkoholi reklaamina.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 11
2.3 Olemasolevaid müügipiiranguid järgitakse ning järelvalveasutustel on mõjusad tööriistad rikkumiste
tuvastamiseks ning vähendamiseks.
Selleks tuleb:
Luua tingimused, et alkoholi müügipiirangute järelevalve kulu tasuksid vähemalt osaliselt alkoholi
müügiga tegelevad ettevõtted;
Teha müügipiirangute järelevalve teostamine vähem ressursimahukaks sh luua juurde või kirjel-
dada töövahendid mis võimaldavad teostada järelevalvet regulaarselt;
Rakendada olemasolevaid ning vajadusel luua juurde mõjutusvahendeid, et need suurendaks
motivatsiooni müügipiiranguid järgida ning annaksid võimaluse süstemaatiliste
rikkumiste korral müügitegevus peatada.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 12
Strateegiline eesmärk 3
Alkoholi kuritarvitamise märkamine ja sekkumine toimub elukaare üleselt
võimalikult varajases etapis ning juhul kui inimene vajab alkoholitarvitamise
häire raviteenust, on see kättesaadav ja vastab abivajajate vajadustele.
X Lapsena tarvitatud alkohol võib põhjustada struktuurseid muutusi hipokampuses55 (aju osa
mis osaleb õpiprotsessides) ja suures koguses alkoholi tarvitamine võib aju arengut püsivalt
kahjustada56.
X Alaealisena väljakujunenud alkoholi tarbimisharjumused võivad kanduda edasi ka täiskasvanu
ellu57. Seetõttu on oluline ennetada ja lükata edasi alkoholi tarvitamisega alustamist ning vähen-
dada nende laste alkoholi tarvitamist, kes sellega juba on alustanud.
X Kuna laste ja noorte vaimse tervise probleemide ja riskikäitumise ennetamine on valdkonnaülene
ning konkreetsed tegevused on lepitud kokku ennetusnõukogus, siis ennetust dubleerimise välti-
miseks alkoholipoliitika strateegiadokumendis ei käsitleta.
Tervist oluliselt kahjustava alkoholitarvitamise varajane märkamine ja sellesse sekkumine on tõhusam ja
väiksema ressursikuluga, kui raviteenuse pakkumine. Seetõttu on raviteenuse kättesaadavuse suurenda-
mise kõrval oluline just ravinõudluse vähendamine läbi madalama läve sekkumiste. Lühisekkumine on ter-
visesüsteemis58, sotsiaalsüsteemis59 ning läbi tehnoloogiavahendite60,61 tulemuslik viis vähendada alkoholi
suures koguses tarvitamist ning sellega kaasnevaid kahjusid.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 13
Tegevussuunad
3.1 Laste ja noorte uimastite*** tarvitamist märgatakse varakult, osatakse viia läbi madala lävega
tulemuslikke sekkumisi ning olemasolevad teenused arvestavad selle sihtgrupi vajadustega.
Selleks tuleb:
Arendada spetsialistide oskuseid, teadmisi ja tööriistu, et uimasteid tarvitavat last ja noort märga-
taks sotsiaal-, haridus- ja tervishoiusüsteemis võimalikult vara ning osataks viia läbi tulemuslikke
madala lävega sekkumisi.
Lähtuda põhimõttest, et olemasolevad teenused sotsiaal-, haridus ja tervishoiuvaldkonnas arves-
taksid uimasteid tarvitava lapse vajadustega.
Luua ja rakendada uimasteid tarvitava lapse patsiendi käsitlus, kirjeldada erinevate valdkondade
vastutusala ning luua ühtne ja loogiline valdkondade ülene klienditeekond.
3.2. Erinevates valdkondades märgatakse varakult täisealise inimese kõrge riskitasemega alkoholi
tarvitamist, osatakse viia läbi madala lävega tulemuslikke sekkumisi ning olemasolevad teenused
arvestavad alkoholitarvitamise häirega inimese vajadustega.
Selleks tuleb:
Töötada välja kompetentsimudel koos tööriistadega, et sotsiaal- justiits ning teistes seotud vald-
kondades osataks märgata kõrge riskitasemega alkoholi tarvitamist, viia läbi mõjusaid s
ekkumisi
ning vajadusel suunata inimest ravile;
Töötada välja ühtne klienditeekonna kirjeldus, et tagada inimese loogiline ja sujuv liikumine
tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel.
Arendada erihoolekandeteenust nii, et see vastaks paremini alkoholitarvitamise häirega inimese
vajadustele.
Suurendada sõeltestimiste, lühisekkumiste ja ravile suunamiste arvu perearstisüsteemis ning
rakendada lähenemist ka mujal tervishoiusüsteemis sh lapseootel naistele.
Töötada välja ja juurutada tõhus haiglas viibivate (somaatiliste) patsientide alkoholitarbimise
sõeltestimise metoodika ning ravile suunamine.
*** Nii laste kui ka täiskasvanute ravi- ja toetavate teenuste puhul on tulemuslikum lähtuda uimastite üleselt, ehk mitte keskenduda vaid alkoholi, vaid
ka teiste uimastite sh narkootikumide, tarvitamisele.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 14
3.3 Alkoholitarvitamise häire ravi on kättesaadav ja kvaliteetne.
SOOVITUS
Selleks tuleb:
Suurendada kolmeetapilise sõltuvusravi piirkondlikku kättesaadavust;
Raviteenuse kvaliteedi tõstmiseks ning mõju tulemuslikkuse juhtimiseks kirjeldada ja rakendada
raviteenuse kvaliteedinõuded ja mõjude hindamise mõõdikud;
Luua pikaajaline statsionaarne sõltuvusravi ja rehabilitatsiooni teenus.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 15
Strateegiline eesmärk 4
Inimest ümbritsev keskkond on turvaline ning alkoholi tarvitamisega
seotud õigusrikkumised ja õnnetusjuhtumid vähenevad.
X Programmid62,63,64, mis on suunatud alkoholi serveerivate inimeste koolitamisele ja meelelahutu-
sasutuste keskkonna ümberkujundamisse, on näidanud pikaajalisi positiivseid tulemusi alkoholist
tingitud kahjude65, sh vägivaldse käitumise66, vähendamisel.
X Eesti praktika on näidanud, et inimesed, kes panevad kuritegusid toime olles joobetunnustega,
ei ole juhuslikud alkoholitarvitajad, vaid nende igapäevane alkoholitarvitamise tase on märkimis-
väärselt kõrgem, kui keskmisel Eesti täiskasvanud elanikul67.
X Joobes juhtimisele omavad ennetatavat mõju politsei poolt läbiviidavad lauspuhumiskontrollid36.
Joobes juhtimise retsidiivsuse vähendamiseks on tõendatud mõjuga kognitiivkäitumuslikul teraa-
pial põhinevad intensiivsed sekkumised68,69 ning alternatiivkaristusena määratud mitmest kompo-
nendist koosnev raviteenus70,71,72.
X Eesti senine praktika on näidanud, et õigusrikkujatele karistuse alternatiivina seatud tingimus
vähendada katseajal tarvitatavaid alkoholikoguseid ja tõestada seda alkoholi biomarkerite ana-
lüüside abil, on jõukohane enamustele õigusrikkujatele ning selle kohustuse täitmine vähendab
ligikaudu poole võrra õigusrikkujate retsidiivsust võrreldes muude karistuste kasutamisega.
Õigusrikkumise ennetamisse ja vähendamisse panustavad suurel määral strateegilised eesmärgid 1 ja 2,
ehk alkoholi taskukohasuse ja füüsilise kättesaadavuse vähendamine. Selleks, et vähendada alkoholitarvi-
tamisest tingitud õigusrikkumisi, on oluline pöörata senisest enam tähelepanu ennetusele ning karistamise
asemel kuriteo toimepanemise juurpõhjusele, ehk alkoholitarvitamise häirele.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 16
Tegevussuunad
4.1 Keskkond toetab alkoholijoobes toimepandud õigusrikkumise ennetamist ja kahjude vähendamist.
Selleks tuleb:
Tõsta alkoholi jaemüügiga tegelevate osapoolte ja alkoholi serveerivate inimeste teadmisi alko-
holi müügi nõuetest ja toetada neid kahjusid vähendava keskkonna loomisel;
Toetada kohalikke omavalitsusi ja kogukondasid alkoholi tarvitamisest tingitud õigusrikkumiste
ennetamise ja kahjude vähendamise meetmete rakendamisel.
Rakendada heidutus- ja teisi ennetusmeetmeid, et vähendada alkoholi tarvitamise tagajärjel tekki-
nud ohuolukordasid, sh õnnetusi, vigastusi ja surmasid.
4.2 Õigusrikkumisele reageerimine vähendab korduvkuritegevust ning alkoholitarvitamise häirega
inimeste karistamise asemel eelistatakse abiteenuseid.
Selleks tuleb:
Luua tehniline võimekus alkoholi tarvitamisega seotud probleemkäitumisega õigusrikkujatel
kasutada elektroonilisi järelevalve seadmeid, et viia vabaduses täide maksimaalse intensiivsu-
sega alkoholi tarvitamise kontroll.
Töötada välja ja rakendada ravivajaduse hindamise teenus alkoholitarvitamise häirega õigus-
rikkumise toimepannud inimese abivajaduse väljaselgitamiseks ja vajadusel raviteenusega
alustamiseks.
Laiendada PEth alkoholi biomarkeri rakendamist mõjutusvahendina kohtuliku karistuse alternatii-
vina ja kogukondlike karistuste rakendamisel.
Tagada, et õigusrikkumistele reageerimisel kasutatakse alkoholitarvitamise häirega inimeste
karistuste täideviimisel tõenduspõhiseid ja tulemuslikke sekkumisi.
Arendatakse infosüsteeme selliselt, et kriminaalses joobes juhtimiselt tabatud inimese tervise-
tõend peatuks automaatselt ning uuendada mootorsõidukijuhi tervisekontrolli t ingimusi ja tervise
nõudeid millega tagada, et tervisetõendi tagasi saamine oleks alkoholi tarvitamise hindamisel
seotud objektiivsete indikaatoritega.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 17
Strateegiline eesmärk 5
Inimesed teavad alkoholi tarbimisega kaasnevaid terviseriske ja teisi
kahjusid ning sotsiaalsed normid toetavad alkoholi mittetarvitamist.
X Alkoholi tarvitamise terviseriskidest info saamine on tarbijate õigus. Teadlikkus alkoholi tarbimise
terviseriskidest mõjutab osaliselt inimeste käitumist ning nende poolt tehtavaid valikuid73, kuid
siiski ei ole võimalik alkoholi kogutarbimises ainult läbi teadlikkuse tõstmise püsivat muutust
saavutada.
Sotsiaalsed normid, ehk ühiskonnas pikaajaliselt väljakujunenud käitumisootused, mõjutavad olulisel määral
inimeste käitumist, sealhulgas alkoholi tarvitamist74,75. Kui soovime vähendada alkoholitarvitamise ja purju
joomise kultuuri, siis tuleb muuta käitumiskultuuri, mis seda soosib. Sotsiaalseid norme ei ole võimalik
muuta ühekordsete tegevustega ning nende kujundamine on pikaajalisem protsess. Kõik eelpool väljatoo-
dud strateegilised eesmärgid toetavad alkoholi tarvitamise vähendamist soodustavate sotsiaalsete normide
kujundamist.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 18
Tegevussuunad
5.1 Inimesed on rohkem teadlikud alkoholi tarvitamise negatiivsetest tervisemõjudest, haigustest ning
riskipiiridest.
Selleks tuleb:
Tõsta elanikkonna ja spetsialistide teadlikkust ka vähese alkoholi tarvitamisega põhjuslikult
seotud vähi tekkeriskidest.
Terviseriskide info siduda olemasolevate kanalite ja keskkondadega nii, et see jõuaks elanikkon-
nani universaalse teavitusena ning riskirühmadele läbi spetsialistide.
Muuta alkoholireklaami tervisehoiatuse sõnumid vahelduvaks ning muuhulgas lisada vähi
hoiatuse sõnum.
Tõsta elanikkonna, spetsialistide ja rasedate teadlikkust lapseootuse ajal alkoholi tarbimise
riskidest.
5.2. Sotsiaalsed normid soodustavad alkoholi tarbimise joomise asemel alkoholivaba eluviisi ja taunivad
purju joomist.
Selleks tuleb:
Tõsta esile rohkem alkoholi mittetarbimisest saadavaid kasusid;
Populariseerida alkoholivabade ürituste korraldamist ning toetada teiste alkoholivabade
keskkondade loomist.
Sekkumiskultuuri loomine ja juurutamine läbi Eestile sobivate sõnumite disainimise, mis
julgustavad inimesi sekkuma, kui keegi nende tuttav või lähedane on alkoholiga liialdamas.
Luua sõnastik, mis toetab häbimärgistava ja eksitava sõnavara kasutamise asemel parema
terminoloogia kasutuselevõttu ja juurutamist.
Rääkida rohkem alkoholi tarvitamise kahjudest ühiskonnale ning tõsta esile tõenduspõhiseid
alkoholipoliitika meetmeid.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 19
Mõisted
Kõrge riskitaseme ja kahjulike mustritega alkoholi tarvitamine – viimase seitsme päeva jooksul alkoholi
tarvitamine üle soopõhise madala riski piiri ja/või korraga üle kuue ühiku alkoholi tarvitamine korra nädalas
või sagedamini.
Alkoholi kaugmüük – alkoholi müümine läbi interneti ning kliendini toimetamine kulleri või pakiautomaadi
vahendusel.
Lühisekkumine – kindla struktuuriga lühike ja motiveeriv vestlus.
Madala lävega sekkumine – psühhosotsiaalsed sekkumised, mille eesmärk on pakkuda varast, vähein-
tensiivset ja operatiivset abi uimastite tarvitamise vähendamisel ning mida pakuvad eriväljaõppe saanud
spetsialistid.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 20
Kasutatud allikad
1 WHO (2020). Alcohol and cancer in the WHO European 19 Lai, T. (2023). Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega
Region: an appeal for better prevention. Copenhagen: seotud tervisekaotus ning tervishoiukulud Eestis 2022. aastal.
WHO Regional Office for Europe. Sotsiaalministeerium.
2 WHO (2024). Evaluation of the Estonian Green Paper on 20 Elder, R.W., Lawrence, B., Ferguson, A. et al. (2010)
Alcohol Policy. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe. The effectiveness of tax policy interventions for reducing
excessive alcohol consumption and related harms.
3 OECD (2024), OECD Economic Surveys: Estonia 2024. OECD Am J Prev Med, 38, 217–29.
Publishing, Paris.
21 Wagenaar, A.C., Tobler, A.L., Komro, K.A. (2010).
4 WHO (2022b). The European Health Report 2021. Taking Effects of alcohol tax price policies on morbidity and mortality:
stock of the health-related Sustainable Development Goals a systematic review. Am J Public Health, 100, 2270–8.
in the COVID-19 era with a focus on leaving no one behind.
Copenhagen: WHO Regional Office for Europe. 22 Gallet, C.A. (2007). The demand for alcohol: a meta-
analysis of elasticities. Australian Journal of Agricultural and
5 Eesti Konjunktuuriinstituut (2024). Eesti alkoholiturg, alkoholi Resource Economics, 51, 121–35.
tarbimine ja alkoholipoliitika 2023. aastal.
23 Nelson, J.P. (2013). Robust demand elasticities for wine
6 OECD (2021b). Health at a Glance 2021: OECD Indicators, and distilled spirits: meta-analysis with corrections for outliers
OECD Publishing, Paris. and publication bias. Journal of Wine Economics, 8, 294–317.
7 Reile, R., Veideman, T. (2023). Eesti täiskasvanud rahvastiku 24 Fogarty, J. (2006). The nature of the demand for alcohol:
tervisekäitumise uuring. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. understanding elasticity. Br Food J, 108, 316–32.
8 Oja, L., Piksööt, J., Haav, A. jt. (2023). Eesti kooliõpilaste 25 Nelson JP (2013a) Meta-analysis of alcohol price and
tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. income elasticities—with corrections for publication bias.
Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Health Econ Rev, 3, 1–10.
9 Tervise Arengu Instituut (2024). Rahvastiku tervise 26 Fogarty J (2010) The demand for beer, wine and spirits:
aastaraamat 2024. Eesti rahvastiku tervis ja selle mõjurid. a survey of the literature. Journal of Economic Surveys, 24,
Fookusteema: toitumine. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. 428–78.
10 WHO (2017). Tackling NCDs. Best Buys. 27 Brennan A, Purshouse R, Taylor K, et al. (2008) Independent
11 Alkohoolse joogi jaemüügi kitsendused, Tallinna review of the effects of alcohol pricing and promotion, part B:
Linnavolikogu määrus. modelling the potential impact of pricing and promotion poli-
cies for alcohol in England: results from the Sheffield alcohol
12 Piirangud alkohoolse joogi jaemüügile kohapeal policy model, version 2008(1- 1). Sheffield: ScHARR, University
tarbimiseks Pärnu linnas. Pärnu Linnavolikogu määrus. of Sheffield.
13 Mäll, T., Tarlap, K. (2022). Alkohoolsete jookide ning tubaka- 28 Xu, X., Chaloupka, F.J. (2011). The effects of prices on alco-
ja nikotiinitoodete testostlemine. Tervise Arengu Instituut. hol use and its consequences. Alcohol Res Health, 34, 236–45.
14 Tervise Arengu Instituut (2024). Alkoholi kaugmüügi 29 Brennan, A., Purshouse, R., Taylor, K. et al. (2008)
testostlemise metoodika arendamine. Avaldamisel. Independent review of the effects of alcohol pricing and pro-
motion, part B: modelling the potential impact of pricing and
15 Justiitsministeerium (2023). Kuritegevus Eestis 2023.
promotion policies for alcohol in England: results from the
16 Transpordiamet (2024). Liiklusaasta ülevaade 2023. Sheffield alcohol policy model, version 2008(1- 1). Sheffield:
ScHARR, University of Sheffield.
17 Melesk, K., Toim, K., Lehari, M., Kadarik, I. jt (2022)
Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal-majanduslikule 30 Sharma, A., Sinha, K., Vandenberg, B. (2017).
toimetulekule ning tööturuaktiivsusele. Pricing as a means of controlling alcohol consumption.
Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis Br Med Bull, 123(1), 1-10.
18 OECD (2024), OECD Economic Surveys: Estonia 2024.
OECD Publishing, Paris.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 21
31 Štelemekas, M., Manthey, J., Badaras, R. et al (2021). 44 Hobday, M., Chikritzhs, T., Liang, W. et al. (2015). The
Alcohol control policy measures and all-cause mortality on effect of alcohol outlets, sales and trading hours on alcohol
Lithuania: an interrupted time-series analysis. related injuries presenting at emergency departments in Perth,
Addiction, 116(10), 2673-2684. Australia, from 2002 to 2010. Addiction, 110, 1901–9.
32 Chen, M.J., Gruenewald, P.J., Remer, L.G. (2009). 45 De Vocht, F., Heron, J., Angus, C. et al. (2016). Measurable
Does alcohol outlet density affect youth access to alcohol? effects of local alcohol licensing policies on population health
J Adolesc Health, 44, 582–9. in England. J Epidemiol Community Health, 70, 231–7.
33 Fitterer, J.L., Nelson, T.A, Stockwell, T. (2015). A review of 46 Stockwell, T., Zhao, J., Martin, G. et al. (2013). Minimum
existing studies reporting the negative effects of alcohol access alcohol prices and outlet densities in British Columbia, Canada:
and positive effects of alcohol control policies on interpersonal estimated impacts on alcohol-attributable hospital admissions.
violence. Front Public Health, 3, 253. Am J Public Health, 103, 2014–20.
34 Sherk, A., Stockwell, T., Chikritzhs, T. et al. (2018). Alcohol 47 Casswell, S. (2012). Current status of alcohol marketing
consumption and the physical availability of take-away alcohol: policy—an urgent challenge for global governance. Addiction,
systematic reviews and meta-analyses of the days and hours of 107, 478–85.
sale and outlet density. J Stud Alcohol Drugs, 79, 58–67.
48 Stautz, K., Brown, K.G., King, S.E. et al. (2016). Immediate
35 Stockwell, T., Zhao, J., Macdonald, S. et al. (2009). Changes effects of alcohol marketing communications and media
in per capita alcohol sales during the partial privatization of portrayals on consumption and cognition: a systematic review
British Columbia’s retail alcohol monopoly: a multi-level local and metaanalysis of experimental studies. BMC Public Health,
area analysis. Addiction, 104, 1827–36. 16, 465.
36 Halonen, J.I., Kivimäki, M., Virtanen, M. et al. (2013). 49 Jernigan, D., Noel, J., Landon, J. et al. (2017). Alcohol mar-
Proximity of off-premise alcohol outlets and heavy alcohol con- keting and youth alcohol consumption: a systematic review of
sumption: a cohort study. Drug Alcohol Depend, 132, 295–300. longitudinal studies published since 2008. Addiction, 112, 7–20.
37 Babor, T. F., Casswell, S., Graham, K., Huckle, T., Livingstonm 50 Sargent, J.D., Babor, T.F. (2020). The relationship between
M. et al. (2023). Alcohol: No Ordinary Commodity - Research exposure to alcohol marketing and underage drinking is causal.
and Public Policy Oxford, UK Oxford University Press. J Stud Alcohol Drugs Suppl, 19, 113–24.
38 Nepal, S., Kypri, K., Tekelab, T. et al. (2020) Effects of exten- 51 Anderson, P., de Bruijn, A., Angus, K. et al. (2009). Impact
sions and restrictions in alcohol trading hours on the incidence of alcohol advertising and media exposure on adolescent alco-
of assault and unintentional injury: systematic review. J Stud hol use: a systematic review of longitudinal studies. Alcohol
Alcohol Drugs, 81, 5–23. 61. Alcohol, 44, 229–43.
39 Tabb, L.P., Ballester, L., Grubesic, T.H. (2016). The spatio- 52 Curtis, B.L., Lookatch, S.J., Ramo, D.E. et al. (2018). Meta-
temporal relationship between alcohol outlets and violence analysis of the association of alcohol-related Social media use
before and after privatization: a natural experiment, Seattle, Wa with alcohol consumption and alcohol-related problems in ado-
2010– 2013. Spat Spatiotemporal Epidemiol, 19, 115–24. lescents and young adults. Alcohol Clin Exp Res, 42, 978–86.
40 Yu, Q., Scribner, R., Carlin, B.P. et al. (2008). Multilevel 53 Koordeman, R., Anschutz, D.J., Engels, R.C.M.E. (2011).
spatio-temporal dual changepoint models for relating alcohol Exposure to Alcohol Commercials in Movie Theaters Affects
outlet destruction and changes in neighbourhood rates of Actual Alcohol Consumption in Young Adult High Weekly
assaultive violence. Geospatial Health, 2, 161–7. Drinkers: An Experimental Study. The American Journal on
Addictions, 20(3):285-91.
41 Lipton, R., Ponicki, W.R., Gruenewald, P.J. et al. (2018).
Space–time analyses of alcohol outlets and related motor 54 Alhabash, S., McAlister, A.R., Kim, W., Lou, C., Cunningham,
vehicle crashes: associations at city and census block-group C. et al. (2016). Saw It on Facebook, Drank It at the Bar! Effects
levels. Alcohol Clin Exp Res, 42, 1113–21. of Exposure to Facebook Alcohol Ads on Alcohol-Related
Behaviors. Journal of Interactive Advertising. 16(1):44-58.
42 Rehm, J., Manthey, J., Lange, S. et al. (2020). Alcohol
control policy and changes in alcohol-related traffic harm. 55 De Bellis, M.D., Clark, D.B., Beers, S.R. (2000). Hippocampal
Addiction, 115, 655–65. võlume in adolescent-onset alcohol use disorders. AmJ
Psychiatry 157:737– 44.
43 Fone, D.L. Morgan, J., Fry, J.R. et al. (2016). Change in alco-
hol outlet density and alcohol-related harm to population health 56 Spear, L. (2002) Adolescent brain and the college drinker:
(CHALICE): a comprehensive record-linked database study in Biological basis of propensity to use and misuse alcohol. J Stud
Wales. Public Health Research 4(3), 1–186. Alcohol Suppl 14:71–81.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 22
57 Hingson, R. W., Heeran, T., Winter, M.R. (2006). Age at drink- 67 Justiitsministeerium (2024). Analüüs avaldamisel.
ing onset and alcohol dependence: age at onset, duration, and
68 Mills, K., Hodge, W., Johansson, K. et al. (2008).
severity. Archives of Pediatrics & Adolescent Medicine, 160(7),
An outcome evaluation of the New South Wales Sober
739-746.
Driver Programme: a remedial programme for recidi-
58 Kaner, E.F., Beyer, F.R., Muirhead, C., et al. (2018). vist drink drivers. Drug Alcohol Rev, 27, 65–74.
Effectiveness of brief alcohol interventions in primary care
69 Moore, K.A., Harrison, M., Young, M.S. et al. (2008).
populations. Cochrane Database Syst Rev, 2.
A cognitive therapy treatment programm for repeta DUI
59 Bliss, D.L., Pecukonis, E. (2009). Screening and Brief offenders. J Crim Justice, 36, 539–45.
Intervention Practice Model for Social Workers in Non-
70 Wells-Parker, E., Bangert-Drowns, R., McMillen, R. et al.
Substance-Abuse Practice Settings. Journal of Social Work
(1995). Final results from a meta analysis of remedial interven-
Practice in the Addictions, 9,1.
tions with drink/drive offenders. Addiction, 90, 907–26.
60 Donoghue, J., Patton, R., Phillips, T., Deluca, P.,
71 Miller, P.G., Curtis, A., Sonderlund, A. et al. (2015)
Drummond, C. (2014). The effectiveness of electronic screen-
Effectiveness of interventions for convicted DUI offenders
ing and brief intervention for reducing levels of alcohol
in reducing recidivism: a systematic review of the peer-
consumption: a systematic review and metaanalysis.
reviewed scientific literature. Am J Drug Alcohol Abuse, 41,
J Med Internet Res, 2;16(6).
16–29.
61 Riper, H., Hoogendoorn, A., Cuijpers, P. et al. (2018).
72 Dill, P., Wells-Parker, E. (2006).
Effectiveness and treatment moderators of internet interven-
Court-mandated treatment for convicted drinking drivers.
tions for adult probleem drinking: an individuaal patient data
Alcohol Res Health, 29, 41–8.
meta-analysis of 19 randomised controlled trials. PLoS Med, 15.
73 Zhao, J., Stockwell, T., Vallance, K. et al. (2020). The effects
62 Trolldal, B., Paschall, M., Leifman, H. (2012). Effects of
of alcohol warning labels on population alcohol consumption:
a multicomponent responsible beverage service programm on
an interrupted time-series analysis of alcohol sales is Yukon,
violent assaults in Sweden. Addiction, 108, 89–96.
Candada. J Stud Alcohol Grugs, 81, 225-37.
63 Nilsson, T., Norström, T., Andréasson, S. et al. (2020).
74 Borsari, B., Carey, K. B. (2001). Peer influences on college
Effects of local alcohol prevention initiatives in Swedish munici-
drinking: A review of the research. Journal of Substance Abuse,
palities, 2006–2014. Subst Use Misuse, 55, 1008–20.
13(4), 391-424.
64 Wallin, E., Gripenberg, J., Andreasson, S. (2002)
75 Wood, M. D., Read, J.P., Palfai, T.P., et al. (2001).
Too drunk for a beer? A study of overserving in
Social influence processes and college student drinking:
Stockholm. Addiction, 97, 901–7.
the mediational role of alcohol outcome expectancies.
65 Kingsland, M., Wolfenden, L., Tindall, J. et al. Journal of Studies on Alcohol, 62(1), 32-43.
(2015) Tackling risky alcohol consumption in sport: a cluster
randomised controlled trial of an alcohol management inter-
vention with community football clubs. J Epidemiol Community
Health, 69, 993–9.
66 Graham, K., Osgood, D.W., Zibrowski, E. et al. (2004).
The effect of the Safer Bars programme on physical
aggression in bars: results of a randomized controlled trial.
Drug Alcohol Rev, 23, 31–41.
ALKOHOLIPOLIITIKA ARENGUSUUNAD 2025-2035 23
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 25.11.2024 nr 1.1-8/2987-1
Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad
2025-2035 arvamuse avaldamine
Lugupeetud minister
Eestis on aastaid tõenduspõhist alkoholipoliitikat juhitud lähtuvalt 2014. aastal valitsuses
kinnitatud alkoholipoliitika rohelisest raamatust. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti
alkoholipoliitikas tehtud mitmed julged ja olulised sammud ning aastate jooksul on viidud ellu
enamik rohelises raamatus kirjeldatud meetmetest.
Alkoholipoliitika rohelise raamatu rakendamise peamisel perioodil, aastatel 2013-2018, oli
alkoholi kogutarbimine ning sellest tulenevad kahjud (sh surmad) langustrendis. Alates
2019. aastast on alkoholitarbimine ning sellest tingitud surmad taas tõusuteel. Kuigi tõendus
ja teiste riikide kogemused on näidanud, et alkoholiaktsiisi langetamine suurendab alkoholi
tarbimist ja alkoholiga otseselt seotud surmasid, otsustas valitsus 2019. aastal vastupidiselt
alkoholipoliitika rohelises raamatus toodule aktsiisi langetada. Sellele lisaks järgnes COVID-
19 pandeemia, mis suurendas veelgi inimeste terviseprobleeme, sh vaimse tervise
halvenemist. Kui 2018. aastal tarvitati keskmiselt 10 liitrit puhast alkoholi vähemalt 15-
aastase elaniku kohta ning otseselt alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse suri 496
inimest, siis 2022. aastal tarbiti 11,2 liitrit ning suri 753 inimest. Alkoholiga otseselt
seostatavatest haigustest põhjustatud surmadele lisanduvad alkoholijoobes toimunud
õnnetus- ja vigastussurmad, mida 2023. aastal oli 89. 2023. aastal langes alkoholi tarbimine
majanduslangusest tingitud ostujõu vähenemise ja tarbimiskäitumise muutumise tõttu 2,7%,
ehk 10,9 liitrile. Veel on vara hinnata, kas see langus jääb püsima. Selle tagamiseks on vaja
järgnevatel aastatel süsteemset tõenduspõhist alkoholipoliitikat valdkondade üleselt ellu viia.
Oluline on teadvustada kogu ühiskonnas, et alkoholi tarvitamise kahjud on oluliselt laiemad
kui vaid tarbija poolt endale tekitatud tervisekahju. Alkoholi tarvitamine mõjutab
perekondasid, kogukondasid ning ühiskonda tervikuna. Pea kõik tapmised ning valdav osa
vägivallakuritegudest (sh lähisuhtevägivallast) pannakse toime joobetunnustega inimeste
poolt. Kolmandik politsei väljakutsetest on seotud joobes inimestega. Ka liikluses tekitatav
kahju mõjutab otseselt teiste inimeste elu, tervist ja turvalisust. 2023. aastal registreeriti
autoroolis alkoholi piirmäära ületamisi ja kriminaalses joobes juhtimisi peaaegu 6300 ning
161 inimkannatanuga liiklusõnnetust, kus osales joobes juht. Kõiki neid kahjusid on võimalik
vähendada tulemusliku alkoholipoliitikaga.
Tänaseks on ühiskond, inimeste käitumine ja pakutavad teenused muutunud võrreldes
2014. aastaga. Kehtiv alkoholipoliitika roheline raamat on üle kümne aasta vana, selle
eesmärgid ja tegevussuunad vajavad ajakohastamist. Tõhus alkoholipoliitika on
valdkonnaülene ning kompleksne, seetõttu on vajalik uuendada alkoholipoliitika eesmärke ja
tegevussuundasid tervikuna.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Eelmise aasta lõpus avaldasid Rahandusministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium toetust minu
saadetud ettepanekule algatada alkoholipoliitika uuendamise analüüs. Lähtuvalt Maailma
Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt koostatud Eesti alkoholipoliitika mõjude analüüsist,
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt Eestile antud soovitustest ning
koostöös teiste ministeeriumite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja teiste partneritega
on valminud uue alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade esimene versioon.
Palume Teilt tagasisidet ja arvamust valminud dokumendile. Alkoholitarvitamise
vähendamise arengusuunad 2025-2035 on jätkustrateegia alkoholipoliitika rohelisele
raamatule. Ootame Teie arvamust hiljemalt 23.12.2025.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
Lisa. Alkoholipoliitika arengusuunad 2025-2035 koos lisaga
Lisaadressaadid:
Rahandusministeerium
Siseministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
3
Brigitta Õunmaa
[email protected]
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/24-1197 - Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025-2035
kaaskirjal ekslikult märgitud vale tähtaeg
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 23.12.2024 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0d69297-c440-4790-98a4-e9a4864eea5b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0d69297-c440-4790-98a4-e9a4864eea5b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main