Avaliku teabe seaduse § 32.1 muutmine

Justiitsministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 25.11.2024 nr 2-2/2982-1 10122, Tallinn Avaliku teabe seaduse § 32.1 muutmine Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõikele 5 esitan Justiitsministeeriumile täiendavaks kontrolliks avaliku teabe seaduse § 321 muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) rakendusaktide kavandid; 4) kooskõlastustabel. Helena Lepper [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 19.11.2024 Avaliku teabe seaduse § 321 muutmise seadus § 1. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 321 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eesti teabevärav on riiklik keskne kontaktpunkt, mille kaudu isik saab ligipääsu tegevusvaldkondi ja üldkasutatavaid teenuseid puudutavale avalikkusele suunatud teabele ning isikule suunatud isikustatud teabele, eesmärgiga saada ülevaade teabevaldaja poolt antud valdkonnaga seotud õigustest, kohustustest ja käimasolevatest menetluseseisudest. Lisaks võimaldatakse Eesti teabeväravaga juurdepääs elektroonilistele otsestele avalikele teenustele, taaskasutatavale teabele ja neid toetavatele tugiteenustele, eesmärgiga muuta teave ja teenused isikule lihtsalt leitavaks ja mugavalt kasutatavaks.“; 2) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Eesti teabeväravas töödeldakse järgmiseid isikuandmeid: 1) füüsilise isiku üldandmed, sünnikoht ja rahvus; 2) abikaasaga või registreeritud elukaaslasega seotud andmed; 3) alaealiste lastega seotud andmed; 4) elukohtadega, sealhulgas varasemate elukohtadega, seotud andmed; 5) füüsilise isiku seos juriidilise isikuga ja temaga seotud juriidilise isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed; 6) isiku ametlikule riiklikule e-posti aadressile saadetud kirjad; 7) isiku telefoninumbrile saadetud teavitused seoses isiku ametlikule riiklikule e-posti aadressile saadetud kirjadega; 8) isikut tõendavate dokumentide andmed; 9) isikule väljastatud lubadega ja tegevuse keeldudega seotud andmed; 10) isiku karistatuse ja täitemenetlusega seotud andmed; 11) logiandmed; 12) hüvitiste, toetuste, pensioni ja arvelduskontoga seotud andmed; 13) menetlusseisuga seotud andmed; 14) poliitilised ja usulised andmed; 15) terviseandmed; 16) töö ja haridusega seotud andmed; 17) varaliste õigustega seotud andmed.“; 3) paragrahvi 321 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: („2) Eesti teabevärava vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet.“; 4) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Isikuandmeid säilitatakse Eesti teabeväravas: 1 1) teenuste üksikpäringute vaates isikustatud sessiooni lõpuni, kuid mitte kauem kui 30 minutit päringu tegemisest; 2) teabevärava töölaua nõusolekut üks aasta nõusoleku andmisest või nõusoleku tagasi võtmiseni; 3) nõusolekupõhise kuvamise korral 30 päeva pärast omavahel seotud haldusmenetlustest viimase haldusmenetluse lõppemisest või nõusoleku tagasivõtmise korral 30 päeva nõusoleku tagasivõtmisest; 4) isiku ametliku riikliku postkasti kirja saabumisest kolm aastat; 5) logiandmetena kolm aastat nende tekkimisest.“; 5) paragrahvi 321 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Eesti teabevärava vastutav töötleja tagab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe kasutajakeskselt korrastatud kuvamise ja teenusele juurdepääsu Eesti teabeväravas. (4) Teabevaldaja tagab oma valdkonna teabe ja teenuse aktuaalsuse, korrastatuse ja ülevaatlikkuse ning sellekohase teabe edastamise Eesti teabevärava vastutavale töötlejale. (5) Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise, haldamise, kasutamise, kogutavate andmete täpsema koosseisu ning andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 6) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Eesti teabeväravast leitavad sündmusteenused kehtestab avalike e-teenuste arendamise koordineerimise ja nende ühtse platvormi arendamise eest vastutav minister määrusega.“; 7) paragrahvi 321 lõike 11 punkt 6 ja lõike 21 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seadus jõustub 2025. aasta 10. veebruaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 7 jõustub 2026. aasta 24. aprillil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ............................. 2024. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ………………….. 2024. a (allkirjastatud digitaalselt) 2  Avaliku teabe seaduse § 321 muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusakti kavand JUSTIITS- JA DIGIMINISTER MÄÄRUS Eesti teabevärvast leitavate sündmusteenuste loetelu Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 321 lõike 6 alusel. § 1. Eesti teabeväravast leitavate sündmusteenuste loetelu (1) Isikustatud teabe kuvamise süsteemiga on liitunud järgnevad koondatud infoteenused: 1) abiellumine; 2) lapse saamine; 3) kaitseväekohustuse täitmine; 4) lähedase surm; 5) Eestis kohanemine; 6) pension; 7) lahutus; 8) terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamine; 9) nime vahetamine; 10) vabatahtlikud. (2) Isikustatud teabe kuvamise süsteemiga on liitunud järgnevad isikustatud teenused: 1) abiellumine; 2) kaitseväe kohustuse täitmine. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 10. veebruaril 2025. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Tõnis Saar kantsler  Avaliku teabe seaduse § 321 muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Rakendusakti kavand VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 321 lõike 5 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruses nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise, haldamise, kasutamise, kogutavate andmete täpsem koosseis ning andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja kord“; 2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse Eesti teabevärava (edaspidi teabevärav) ja selles nii isikustatud kui isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise, haldamise, kasutamise, kogutavate andmete täpsem koosseis ning andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja kord.“; 3) paragrahvi 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) teabeväravas avalikustatav teave – lõppkasutajale suunatud aja- ja asjakohane isikustamata või isikustatud teave lõppkasutaja kohta ning isikustatud teabe puhul teave tema kohta käivast sündmusteenusest;“; 4) määruses asendatakse läbivalt sõnad „teabevärava haldaja“ sõnadega „teabevärava vastutav töötleja“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 8–10 järgmises sõnastuses: „8) isikustatud teabe kuvamise süsteem – organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis koosneb isikustatud teabe kuvamise võrgu- ja infosüsteemist ning selle haldamise ja kasutamise tingimustest; 9) esitluskihid – erinevad kanalid teabevärava teabe ja teenuste kättesaamiseks ning lõppkasutajale kuvamiseks; 10) isikustatud teave – igasugune teave, mis käib konkreetse isiku kohta.“; 6) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(edaspidi haldaja)“ tekstiosaga „(edaspidi vastutav töötleja)“; 7) määruses asendatakse läbivalt sõna „haldaja“ sõnadega „vastutav töötleja“ vastavas käändes; 8) paragrahvi 5 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „esitluskihist“ sõnaga „esitluskihtidest“; 9) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: „14) isikustatud teabe kuvamise süsteem.“; 10) paragrahvi 21 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 11) määrust täiendatakse 5. peatükiga järgmises sõnastuses: „5. peatükk Isikustatud teabe kuvamise süsteem ning selle haldamise ja kasutamise kord § 23. Isikustatud teabe kuvamise süsteem (1) Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab: 1) näidata füüsilise isiku tahteavalduse alusel tema kohta käivaid andmeid; 2) näidata füüsilise isiku nõusolekul Eesti teabeväravas andmeid tema suhtes toimuva haldusmenetluse kohta; 3) teabevärava mobiilirakenduse kaudu teha kontrollpäringut isiku tuvastamiseks. § 24. Andmeandja tähendus ja liidestamine isikustatud teabe kuvamise süsteemiga (1) Andmeandja määruse tähenduses on riigi infosüsteemi kuuluv isikustatud teabe kuvamise süsteemiga liidestatud andmekogu, millest väljastatakse andmesaajale andmeid. (2) Andmeandja teavitab isikustatud teabe kuvamise süsteemiga liidestumise soovist vastutavat töötlejat, kes korraldab andmeandja liidestamise. § 25. Andmeandja õigused ja kohustused (1) Andmeandja vastutav töötleja sõlmib teabevärava vastutava töötlejaga liitumiskokkuleppe. Liitumiskokkuleppes määratakse teenustaseme tehnilised tingimused ja poolte kohustused. (2) Andmeandja vastutav töötleja kohandab oma infosüsteemi tööks isikustatud teabe kuvamise süsteemi keskkonnas. § 26. Süsteemi kasutamise lõppemine Isikustatud teabe kuvamise süsteemi kasutamise lõpetamiseks võib andmesaaja või andmeandja vastutav töötleja esitada igal ajal teabevärava vastutavale töötleja avalduse. § 27. Isikustatud teabe kuvamise andmete koosseis (1) Lõppkasutaja töölaual kuvatakse isikule järgmiseid andmeid: 1) isikuandmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood; 2) rahvastikuregistri järgne elukoht – aadress rahvastikuregistris; 3) lõppkasutaja alaealiste laste andmed – laste ees- ja perekonnanimed, laste isikukoodid; 4) lõppkasutaja abikaasa või registreeritud elukaaslase andmed – abikaasa või registreeritud elukaaslase ees- ja perekonnanimi, tema isikukood; 5) isikut tõendavate dokumentide andmed – kehtivate dokumentide number, tüüp ja kehtivuse lõppaeg järgmiste isikut tõendavate dokumentide hulgast: Eesti kodaniku pass, isikutunnistus, välimaalase pass, elamisloakaart või e-residendi digitaalne isikutunnistus; 6) juhilubade andmed – juhiloa number, tüüp ja kehtivusaeg järgmiste lubade hulgast: juhiluba, esmane juhiluba, piiratud õigusega juhiluba, välismaalase juhiluba või väikelaevajuhi tunnistus; 7) juhiloa tervisetõendi andmed – tervisetõendi kasutusala, kehtivus, piirangud; 8) sõidukite andmed – automark, mudel, registrimärk, esmane registreerimine mootorsõidukitel, kus kasutaja on omanik; 9) ravikindlustuse andmed ja perearst – ravikindlustuse kehtivus: jah/ei, kasutaja perearsti nimi; 10) arvelduskonto andmed – isiku arvelduskonto esitamine Tervisekassale; 11) töövõimetushüvitiste andmed – töövõimetuslehe periood, liik, hüvitatud päevade arv, väljamakstud hüvitise suurus eurodes; 12) hambaravi hüvitise andmed – hambaravi hüvitise õigus (jah/ei/tasuta), kehtiv hüvitise määr ja hüvitise jääk; 13) proteesihüvitise andmed – proteesihüvitise õigus (jah/ei), kehtiv hüvitise määr ja hüvitise jääk; 14) retseptide andmed – toimeaine nimi, pakendi nimi, retsepti staatus, retsepti kehtivuse lõpp; 15) lõppkasutajale kuuluvate sõidukite liikluskindlustuse andmed – sõidukite liikluskindlustuse kehtivus hetkel (jah/ei); 16) lõppkasutajale kuuluvate kinnisvara andmed – katastritunnus, aadress, kinnistu number; 17) notariaalsed dokumendid – toimingu kuupäev, notari nimi; 18) Euroopa ravikindlustuskaardi andmed – Euroopa ravikindlustuskaardi number ja kehtivuse andmed; 19) andmetöötluse logid. (2) Lõppkasutaja töölaual kuvatakse juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) roll juriidilises isikus ning selle rolli algus kuupäev; 4) andmetöötluse logid. (3) Lõppkasutaja teenuste üksikpäringute puhul kuvatakse lõppkasutajale andmeid, mis on teabevaldaja defineeritud vastavalt konkreetse teabevaldaja ülesannetega seotud teistest õigusaktidest. (4) Teabevärava mobiilirakenduse kaudu tehtavas kontrollpäringus töödeldakse järgnevaid andmeid: 1) dokumendi andmed – dokumendi liik, väljaandmise kuupäev, kehtivus ja number; 2) isikuandmed – ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, sugu, isikukood ja sünnikoht. (5) Sündmusteenuse raames isikustatud teabe kuvamise käigus töödeldakse järgmisi andmeid nende olemasolul: 1) nõusoleku andnud või tahteavalduse teinud isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi; 2) isikuga seotud sündmusteenuse teave; 3) volitatud töötleja olemasolul volitatud töötleja nimi, registrikood, e-post ja telefon; 4) sündmuse tüüp (elusündmus või ärisündmus) ja sündmusega seotud teistest õigusaktidest tulenevad andmed, sealhulgas isikuandmed; 5) andmetöötlustoimingute logid. § 28. Võrgu- ja infosüsteemi andmetele juurdepääs ja logimine (1) Isikustatud teabe võrgu- ja infosüsteemi andmed on isikule kättesaadavad Eesti teabevärava kaudu. (2) Isikustatud teabe kuvamise võrgu- ja infosüsteemis toimuvat andmetöötlust logitakse.“. § 2. Määrus jõustub 10. veebruaril 2025. aastal. Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Taimar Peterkop riigisekretär  Avaliku teabe seaduse § 321 muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 KOOSKÕLASTUSTABEL I Eelnõuga seotud muudatused Jrk Märkuse või ettepaneku sisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht 1. Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega 1. Esmalt juhime tähelepanu, et Majandus- ja Mitte arvestada. Kuivõrd taasterahastu tingimustes on lubatud Kommunikatsiooniministeerium saatis hiljuti kooskõlastamisele ka konkreetseks tähtajaks sündmusteenuste eesmärgid ära tuua, siis vajalik teise avaliku teabe seaduse (AvTS) muutmise eelnõu (volituste ja ikkagi eraldi eelnõuna menetleda. Teiste AvTS muudatuste teemadega andmekogude eelnõu). Otstarbekas on eelnõusid, mis ei ole seotud EL peetakse veel läbirääkimisi. õigusega, menetleda ühtse eelnõuna. Seetõttu soovitame kaks eelnõu ühendada. 2. Juhime tähelepanu, et isikuandmete töötlemine on Eesti Vabariigi Arvestada. Vt lähemalt eelnõu § 1. Lisasime proportsionaalsuse testi põhiseaduse §-s 26 sätestatud isiku eraelu puutumatuse piiramine, mida seletuskirja. võib teha ainult seaduse alusel. Põhiseadusest ja selle tõlgendamise kohtupraktikast tuleneb põhiõiguste riive puhul seadusereservatsiooni põhimõte, mille kohaselt peab põhiõiguste seisukohalt olulisi küsimusi reguleerima seadusandja, Riigikogu. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega, määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused 1  täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 sätestatule. 3. Eelnõu § 1 p-ga 2 muudetakse volitusnormi, mille alusel Vabariigi Arvestada. Vt lähemalt eelnõu § 1. Valitsus võib kehtestada Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui ka isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise, haldamise, kasutamise, isikuandmete töötlemise ning andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja korra. Eelnõu seletuskirja lisaks olevas rakendusakti kavandis (§ 1 p-s 8 sisalduvates §-des 23 ja 27) nähakse ette, milliseid isikuandmeid ning kui kaua Eesti teabeväravas töödeldakse. Tulenevalt eelmise punkti selgitustest palume töödeldavate isikuandmete kategooriad ning andmete säilitustähtaeg sätestada seaduse tasandil. Juhime ka tähelepanu, et rakendusakti kavandis (§ 1 p- s 8 sisalduvas §-s 29) on puudu andmetöötluse logide säilitamistähtaeg. Palume kavandada vastavad muudatused. 4. Kooskõlastuskirja punktis 2 esitatud selgitusest lähtudes palume Arvestada, eesmärgi säte on selgemaks kirjutatud. Vt lähemalt eelnõu § seaduses sätestada ka Eesti teabevärava pidamise eesmärk. Juhime 1 p 1. tähelepanu, et eesmärk ei saa olla pelgalt teabe kättesaadavaks tegemine, lisada tuleks ka, millisel eesmärgil teave kättesaadavaks tehakse. Andmete töötlemise eesmärk peab seadusest selgelt nähtuma. 5. Eelnõu § 1 p-ga 1 muudetav AvTS-i § 321 lõige 2 sätestab, et Eesti Arvestada. Vt lähemalt eelnõu § 1 p 3. teabevärava vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet, kes haldab ja arendab teabevärat. Juhime tähelepanu, et vastutava töötleja kohustused on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) IV peatükis, seega ei ole vajalik vastutava töötleja ülesannete loetlemine seaduses. Teeme ettepaneku sõnastada lg 2 järgmiselt – „Eesti teabevärava vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemiamet.“ Palume täpsustada ka AvTS-i § 321 uue lõike 3 sõnastust, sest hetkel on arusaamatu, keda 2  peetakse silmas teabevärava haldja all. Leiame, et lõikest 2 tulenevalt saab teabevärava haldajaks olla selle vastutav töötleja. Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, milles seisneb AvTS § 321 uues lõikes 3 nimetatud koostöö teabevaldaja ja teabevärava haldaja vahel. 6. Eelnõu seletuskirjas (lk 4–5) on selgitatud, et andmetöötlus Arvestatud, seletuskiri selles osas selgemaks kirjutatud. sündmusteenuse puhul toimub isiku nõusoleku alusel. Selgitame, et isik annab nõusoleku (teeb päringu) isikuandmete edastamiseks Eesti teabeväravasse. Edasine andmetöötlus Eesti teabeväravas toimub eelnõuga loodaval õiguslikul alusel. Kui isik soovib saada mingit teenust, teeb ta taotluse teenuse saamiseks. Seda ei tohi aga segamini ajada nõusolekuga IKÜM-i mõttes. Juhul kui isik teeb taotluse teenuse saamiseks, siis teenuse osutamiseks vajalik andmetöötlus toimub juba konkreetset avalikku ülesannet reguleeriva seaduse alusel. Palume seletuskirja selles osas täiendada. 7. Palume arvestada ka eelnõu ja seletuskirja failides esitatud Arvestada. normitehniliste märkustega ja märkustega eelnõu seletuskirja kohta. 2. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega 8. Kooskõlastame avaliku teabe seaduse § 32¹ muutmise seaduse eelnõu Osaliselt arvestada. Eelnõu koostaja asutus ei saa sellist kinnitust anda. tingimusel, et eelnõuga kaasnevad kulud kaetakse ministeeriumi Vajalikud taotlused on esitatud. Rahastamisplaani on seletuskirjas valitsemisala olemasolevatest kuludest või saadakse lisavahendid riigi täpsustatud. eelarvestrateegia 2025–2028 ja 2025. aasta riigieelarve koostamise protsessis. 9. Eelnõuga ei kaasne küll kulud 2025. aastal, kuid seletuskirjast ei selgu, Arvestatud. Kuludega seonduvat põhjalikult selgitatud seletuskirjas. milliste riigieelarve vahendite arvelt planeeritakse sündmusteenuste platvormi hoolduse ja jätkuarenduste kulud (ligikaudu 1,4 miljonit aastas) ning Riigi Infosüsteemi ameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõu- ja majandamiskulud (ligikaudu 500 000 eurot aastas) katta pärast Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rahastamise lõppemist. Kulude allika selgumisel palume seletuskirja vastavalt täpsustada. 3. Kliimaministeerium kooskõlastab eelnõu järgmise märkusega 3 10. Eelnõu § 1 punkt 1 sätestab, et Eesti teabeväravaga võimaldatakse Mitte arvestada. Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määrus nr 88 “Teenuste juurdepääs elektroonilistele otsestele avalikele teenustele. Vabariigi korraldamise ja teabehalduse alused” defineerib mõisted “otsene avalik Valitsuse määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ teenus” ja “tugiteenus”. Sõna “eletrooniline”, mis täiendab terminit otsene kohaselt on teenus otsene avalik teenus ja tugiteenus. Palume selgitada, avalik teenus, näitab teenuse vormi ja ei vaja eraldi definitsiooni. mida mõeldakse elektroonilise otsese avaliku teenuse all, kuna sellist terminit õigusaktides ei kasutata. 11. Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt on Eesti teabevärava vastutav töötleja Riigi Mitte arvestada. Vastutav töötleja on termin, mis on defineeritud ja Infosüsteemiamet. Vastutava töötleja mõiste on kasutusel andmekogude tuleneb isikuandmete kaitse üldmäärusest (määrus (EL) 2016/679) ja on puhul, kuid teabevärav on kontaktpunkt. Palume selgitada, kas Eesti seotud isikuandmete töötlemisega. Kasutatud on õiget terminit. teabevärav liigitatakse eelnõuga andmekoguks. 12. Eelnõu § 1 punktis 1 tuleks kasutada ühte ja sama terminit: kas „Eesti Arvestada. Parandasime ebatäpsused. teabevärava vastutav töötleja“ või „Eesti teabevärava haldaja“. Hetkel on kasutusel mõlemad, mis on segadust tekitav. 4. Eesti Valdade ja Linnade Liit kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega arvestamisel 13. Eelnõu seletuskirjas tuleks viidata ka kohaliku omavalitsuse poolt Arvestatud. KOVid saavad olla isikustatud teabe kuvamise süsteemis, osutatavatele sündmusteenustele ning eelnõule lisatud rakendusaktis kuivõrd KOVid juba täna kuuluvad riigi infosüsteemi. Samuti on ELVL tuleks käsitleda KOVi vastava soovi korral võimaliku andmeandjana märgitud ära partnerina mõjude peatükis. lisaks riigile ka kohaliku omavalitsuse andmekogu. Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et olukorras, kus inimesel on mõne oma elusündmuse (nt abiellumine, lapse sünd, lähedase surm, pensionile minek) jaoks tarvis kasutada mitmete riigiasutuste e-teenuseid, on probleemiks nende killustumine. Samas ei pööra eelnõu seletuskiri tähelepanu sellele, et teinekord on isikul võimalus mõne elusündmuse juures (nt lapse sünd, lähedase surm) kasutada lisaks riiklikele teenustele ka KOVi teenuseid (n. sünnitoetus, matusetoetus) ning nende sidumine sündmusteenusesse eelnõu seletuskirjas tähelepanu ei saa. Palume seletuskirja täiendada selliselt, et seal oleks ka viide KOVi teenustele ning selgitus, kuidas KOVi teenused sündmusteenustesse kaasuvad või siis vastupidi selge seisukoht selles osas, et KOVi teenused sündmusteenustesse ei kaasu. 14. Rakendusakti kavandi § 24 kohaselt saab andmeandja olla 'riigi Arvestatud. KOVid saavad olla isikustatud teabe kuvamise süsteemis, infosüsteemi kuuluv isikustatud teabe kuvamise süsteemiga liidestatud kuivõrd KOVid juba täna kuuluvad riigi infosüsteemi. Samuti on ELVL andmekogu'. Kui lähtuda põhimõttest, et RIHAs (Riigi Infosüsteemi märgitud ära partnerina mõjude peatükis. 4  Haldussüsteemis) ei registreerita andmekogu, mis pole otseselt asutatud seaduse alusel vaid aitab KOVil täita vabatahtlikkuid ülesandeid (mille puhul KOV kasutab Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKSi § 6 lg 3) võimalust otsustada ja korraldada neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada), siis kas selline andmekogu, mida ei pea RIHAs registreerima, saab tulevikus olla osa riigi infosüsteemist ehk olla andmeandjaks isikustatud teabe kuvamise süsteemi eesti.ee platvormil? 15. Teeme ettepanku, et andmeandjaks isikustatud teabe kuvamisel saab Arvestatud. KOVid saavad olla isikustatud teabe kuvamise süsteemis, KOVi soovi korral olla ka kohaliku omavalitsuse andmekogu ning kuivõrd KOVid juba täna kuuluvad riigi infosüsteemi. Samuti on ELVL palume selle kohta selgitust ka eelnõu seletuskirja. märgitud ära partnerina mõjude peatükis. 5. Statistikaamet valdas eelnõu osas järgnevat arvamust 16. Soovime siinkohal juhtida tähelepanu, et kuna eelnõu on suunatud riigi Võtta teadmiseks. Andmehaldus põhimõtetega arvestatakse. Nende ja kodanike vahelise suhtluse sujuvamaks muutmisele riigi teenuste seaduse tasandile toomine ei ole vajalik. Andmete haldamise kompetents pakkumisel, kus ühest elusündmusest tingitud haldusmenetlus(t)e seisu on tiimides sees. kohta kuvatakse isikustatud teave inimesele (sündmusteenus) ühtses kontaktpunktis, tuleb antud teenuse pakkumisel arvestada ka üldise andmehalduse korralduse vaatega. Seda eelkõige erinevates andmekogudes ja muudes andmestikes sisalduvate andmete kvaliteedi koordineeritud tagamisel, mis on eelduseks, et töödeldavate andmete alusel tehtavad otsused on aja- ja asjakohased. Seega on Statistikaamet seisukohal, et sündmusteenuste pakkumine saab olla eesmärgipärane juhul, kui sellega seonduv andmehaldus on igakülgselt läbi analüüsitud arvestades, et RIA roll on pakkuda eelkõige keskkonda ühtse kontaktpunktina, mistõttu andmete haldamise kompetents peab olema tagatud muul moel. Viimast mõjutab ka Euroopa Liidu andmehalduse määruse (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2022/868, 30. mai 2022, Euroopa andmehalduse kohta) nõuete kataloogi rakendamise vajadus riigi käsutuses olevate andmete taaskasutamisel ja kättesaadavaks tegemisel. 6. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit esitas järgnevad märkused 5 18. Küsime täpsustuseks, kas saame õigesti aru, et seadusemuudatuse Teadmiseks võetud. Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab eesmärk ei ole hakata koondama ja hoiustama infot erinevatest isikuandmeid näidata vaid andmesubjektile, kellega need andmed seotud andmebaasidest erinevate andmesubjektide kohta (linkida isikute on. Eesmärk on isiku jaoks temaga seotud isikustatud info kokku andmeid üle andmekogude), vaid koondama ja kuvama ainult koondada ühte kohta. Eelnõu ega ka isikustatud teabe kuvamise süsteem konkreetse andmesubjekti päringu või nõusoleku alusel just talle ei lingi isikuandmeid üle andmekogude kokku, vaid teeb seosed vaid vajalikku infot, mida hoitakse 30 minutit kuni 30 päeva? Meie andmesubjekti jaoks Eesti teabeväravasse. Infot edasiste plaanide ja arusaamise kohaselt ei ole eelnõuga siiski välistatud, et eriseaduste või tehnilise lahenduse osas jagab MKMi teenuste tiim koos RIAga. Anname andmesubjektide nõusolekute alusel saab mõni asutus või ettevõtja viimase osas ITLi soovi edasi vastavale tiimile. tulevikus paluda ka laialdasema info kokku koondamist (markantseima näitena terviseandmete kokku koondamist Riigi Infosüsteemi Ametis), kui selline alus on seaduses või andmesubjektidelt olemas ja tehniline võimekus seda toetab. Palume seda täpsustada ning jagada infot edasiste plaanide ja tehnilise lahenduse osas. 19. Juhime tähelepanu, et eelnõu mõjuanalüüsis (seletuskirja lk 11-12) ei Arvestatud. Seletuskirjas mõjude osa täiendatud majandusmõjude ning ole hinnatud majanduslikku mõju (mõju ettevõtetele, sh e-riigi arengu mõjudega. IKT sektorile ei ole teistsuguseid mõjusid kui halduskoormusele), ehkki Eesti teabevärav on olemuslikult ka juba mõjuhinnangus väljatoodud. ettevõtjatele suunatud riigi pakutav kanal. Samuti ei ole hinnatud mõjusid IKT sektorile ja laiemalt e-riigi arengule. Palume ka neid mõjusid hinnata ning eelnõu seletuskirja vastavalt täiendada. 20. Palume ITL võimalusel kaasata ka eelnõu lisaks oleva rakendusakti Teadmiseks võetud. menetlusse. 7. Sotsiaalkindlustusamet võttis eelnõu teadmiseks ning markeeris 21. Markeerime ainult, et eelnõu seletuskirja punktis 6 (sündmusteenusega Arvestatud. Lisasime seletuskirja. seonduva mõju sihtrühm) kahe näite juures on seotud osapooleks ka SKA, kuna lähedase kaotuse puhul tuleb tõenäoliselt tulevikus seos STAR-iga ja pensionile jäämise puhul SKAIS-iga. 8. Tervisekassa kooskõlastas eelnõu märkusteta. 9. Andmekaitse Inspektsioon esitas järgneva arvamuse. 22. Eelnõu § 1 p 2 märgitud AvTS § 32¹ lg 5 sõnastus „Vabariigi Valitsus Arvestatud. Volitusnorm muudetud. võib määrusega kehtestada Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise, 6 haldamise, kasutamise, isikuandmete töötlemise ning andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja korra.“ ei sobi, kuna see jätab seadusandjale kaalutlusruumi selle suhtes, kas üldse sätestatakse täiendav regulatsioon Eesti teabevärava kaudu isikuandmete töötlemise reeglite ja põhimõtete osas või mitte. Seaduses sätestatud volitusnorm peab olema selge ja konkreetne, seega AKI soovitab loobuda sõna „võib“ kasutusest ning määrata konkreetselt Vabariigi Valitsuse kohustuse kehtestada määrusega Eesti teabevärava kasutamise nõuded ja korra. Eelnõu seletuskirjas on keskendutud suuresti analüüsile, kas Eesti Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri detailsemaks kirjutatud. teabevärava puhul on tegemist infosüsteemi või andmekoguga. AKI nõustub seletuskirjas toodud argumentidega ning sellega, et tegu on infosüsteemiga. Kuid seletuskirjas jäid muud olulised asjad seletamata. Arusaamatuks jääb näiteks see, kas Eesti teabevärava teenuse Arvestatud. Seletuskirjas selgitatud detailsemalt. kasutamiseks antav nõusoleku all peetakse silmas IKÜM art 6 lg-s 1 mõeldud nõusolekut. Inimene küll avaldab nõustumust (tahteavaldus), et oma isikuandmed töölauale saada või sündmusteenust kasutada. Kuid AKI hinnangul ei ole siiski antud juhul tegu klassikalise andmekaitselise nõusolekuga. Ühtlasi ei ole eelnõust, rakendusaktist ega seletuskirjast ühiselt selge, kellele ja kuidas peaks inimene nõusolekut andma, kas Eesti teabeväravale või andmeandjale. Eelnõu seletuskirjas AvTS § 32¹ lg 1 kommentaari juures väidetakse, et Arvestatud. Regulatsiooni ja seletuskirja täiendatud. isikustatud teavet saab teabeväravas kättesaadavaks teha juhul, kui sellise võimaluse sätestab eriseadus või füüsilise isiku nõusolekul, kui pakutakse mugavusteenust. Arusaamatuks jääb siinjuures see, millise isikustatud teave kättesaadavus on ettenähtud eriseadusega, eriti arvestades, et rakendusakti § 23 lg näeb ette isikustatud teabe kuvamist süsteemis ainult isiku tahteavalduse või nõusoleku alusel. Seletuskirjas on täiesti jäetud käsitlemata rakendusakti muudatused, Arvestatud. Regulatsiooni ja seletuskirja täiendatud. Rakendusakti millised on aga suuresti seotud isikuandmete töötlemisega. Puhtalt kavandi muudatused selgitatakse detailsemalt lahti rakendusakti rakendusakti kavandi alusel ei ole võimalik hinnata, kas Eesti seletuskirjas. Kaasame rakendusaktide menetlusse ka AKI. teabeväravas töödeldavate isikuandmete töötlemisel on järgitud 7 isikuandmete kaitse põhimõtted, näiteks, kas isikuandmete säilitamise tähtajad on põhjendatud, kuna seletus valitud tähtaegade pikkuse vajalikkuse osas puudub. 8  II Kavandatavate rakendusaktidega seotud tagasiside Seoses kõikide selle peatüki alla kuuluvate märkustega selgitame, et käesoleva eelnõu seletuskirja lisas on esitatud erinevate määruste eelnõu kavandid, mitte määruste eelnõud. Kooskõlastamisele on esitatud seaduseelnõu, mitte määruse eelnõu. Määruste kavandid ei ole esitatud lõpliku täpsusega ning samuti ei ole esitatud määruste seletuskirju. Sellest tulenevalt ei ole ka käesoleva peatüki alla kuuluvad märkused koos ettepanekutega käsitletavad seaduseelnõu kooskõlastamise märkuste või ettepanekutena. Määruste kavanditest tulenevad märkused või ettepanekud seaduseelnõule oleksid märkused seaduseelnõus, kui need käsitleksid seaduseelnõus esitatud volitusnorme. Määruste kavanditest tulenevad märkused või ettepanekud on ennekõike oodatud vastava määruse eelnõu kooskõlastamisel, kus tagasiside andja on saanud ka tutvuda eelnõu seletuskirjaga. Võtame kõik siinsel kooskõlastusel esitatud märkused ja ettepanekud teadmiseks määruste eelnõude lõpliku täpsuse paika panemisel ning koostamisel, kuid kui mõni ettepanek ei väljendu määruse tulevikus kooskõlastamisele saadetavas eelnõus või esinevad selle määruse eelnõu seletuskirjas puudused, siis arvestamiseks või mittearvestamiseks tuleb ka ettepanek vastava määruse eelnõu kooskõlastusel esitada. 1. Andmekaitse Inspektsioon esitas järgnevad märkused seoses eelnõu § 321 lõike 5 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise, haldamise, kasutamise, kogutavate andmete täpsema koosseisu, sündmusteenuse loetelu ning andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja kord“ kavandiga 21. Rakendusakti kavandi § 23 lg 1 mõlema punkti teavet kuvatakse Eesti Teadmiseks võetud. teabeväravas, seega oleks AKI hinnangul mõistlikum tõsta fraasi „Eesti teabeväravas“ teisest punktist lõike 1 põhilausesse nt järgmiselt: „Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab näidata Eesti teabeväravas füüsilisele isikule: /…/“. Muidu tekib ekslik mulje, justkui kuvatakse Eesti teabeväravas ainult punktis 2 nimetatud andmed. 22. AKI leiab, et nii isikustatud teave (rakendusakti kavandi § 23 lg 1 p 1) Teadmiseks võetud. kui isiku sündmusteenuste kohta käiva teave (rakendusakti kavandi § 23 lg 1 p 2) Eesti teabeväravas kuvamise aluseks on isiku tahteavaldus. Nii seletuskirjas kui rakendusakti kavandi tekstist tulenevalt on võimatu aru saada, milles seisneb sisuline erinevus tahteavalduse ja nõusoleku vahel. 9  Ühtlasi, nagu on juba eespool mainitud, jääb arusaamatuks, kas nõusoleku puhul on tegemist andmekaitsealase nõusolekuga, mille jaoks on IKÜM-is ettenähtud konkreetsed põhimõtted ja reeglid. 23. Rakendusakti kavandi § 23 lg 2 iga punkti sõnastuses säilitustähtaja Teadmiseks võetud. määramisel kasutatud sõna „kuni“ ei sobi, kuna isikuandmete puhul peab säilitustähtaeg olema sätestatud üheselt arusaadavalt ning seletuskiri peab sisaldama põhjendused selle pikkuse kohta. Lisaks jääb ebaselgeks, mis andmed on „isikustatud teabe kuvamisega seotud andmeid“, st kas tegemist on rakendusakti kavandi §-s 27 nimetatud andmetega või nende kuvamisega seotud andmetega (viimase puhul jääb arusaamatuks millised need andmed võiksid olla). Kui siiski tegemist on §-s 27 nimetatud andmetega, siis peaks § 23 lg 2 sõnastuse muutma selgemaks. 24. Mõisted kehtivas määruses ja muudatustes ei lähe kokku. Määruses Teadmiseks võetud. kasutatakse termineid, mis tegelikult tähendavad üht aja sama isikut (nt teabevaldaja, andmeandja, teenusepakkuja). Seletamata on andmesaaja mõiste. Kui andmesaaja puhul on tegemist isikuga, kelle andmed kuvatakse süsteemis, siis arusaamatuks jääb, kuidas tema saab rakendusakti kavandi §-s 26 ettenähtud õigust kasutada ehk esitada haldajale avalduse isikustatud teabe kuvamise süsteemi kasutamise lõpetamiseks. 25. Rakendusakti kavandi § 26 reguleerib sama asja, ehk Eesti teabevärava Teadmiseks võetud. Isikustatud teabe kuvamise süsteem ja teenuse süsteemi kasutamise lõppemist, mida on juba reguleeritud kehtiva sulgemine on erinevad asjad. määruse §-ga 17. 26. Lisaks ülaltoodule jääb rakendusakti kavandi §-i 26 kohaselt Teadmiseks võetud. arusaamatuks, kas süsteemi kasutamine lõppeb kohe avalduse esitamisest või avalduse läbi vaatamine võtab omajagu aega. Sätet võiks selgemini sõnastada. 27. Rakendusakti kavandi § 27 lg 2 on sisutühi, kuna dubleerib § 3 lg-t 1, Teadmiseks võetud. millega tekitab ebaselgust. 28. Rakendusakti kavandi § 28 (haldaja ülesanded) on sisuliselt haldaja Teadmiseks võetud. kohustused, mis on juba reguleeritud kehtiva määruse § 3 lg-s 3. 10  Loogiline oleks paigutada haldaja õigusi ja kohustusi puutuava regulatsiooni ühte paragrahvisse, sh vaadata üle, et muudatused ei oleks juba olemasoleva regulatsiooniga vastuolus ega dubleeriks teineteist. 29. Rakendusakti kavandi § 29 reguleerib isikuandmete logimist, seega peab Teadmiseks võetud. ka logide säilitamise tähtaega määrusega kindlaks määrama, mis on hetkel tegemata. Andmete säilitamine ja logimine on reguleeritud kehtiva määruse §-s 21, mille lg 5 kohaselt logisid säilitatakse kuni viis aastat andmete muutmise hetkest arvates. Ehk juttu on ainult muudatustest, reguleerimata on logide säilitamine nende tekkimisest, sh ei sobi isikuandmete säilitamise puhul ebamäärane säilitustähtaeg, ehk sõna „kuni“ peaks isikuandmete säilitamise tähtaja määramisel vältida. Lisaks viitab kehtiva määruse § 21 lg 6 kehtetu määrusele, seega sisuliselt on hetkel logide säilitamise regulatsioon üldiselt puudulik. Kokkuvõtvalt on AKI seisukohal, et eelnõu vajaks veel erinevate osapoolte arutelusid enne, kui sellega edasi liikuda ja palub sellega arvestada. Vajadusel on AKI valmis osapooltega kohtuda, et anda täiendavad selgitused ülaltoodud tähelepanekute osas ning soovitusi võimalike muudatusettepanekute osas. 11  19.11.2024 Avaliku teabe seaduse § 321 muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk 1.1. Sisukokkuvõte Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 321 muutmise seaduse eelnõuga täpsustatakse Eesti teabevärava definitsiooni ja sisu selle ajakohastamise eesmärgil. Lisaks sõnastatakse selgemalt õiguslik alus isikustatud teabe kuvamiseks Eesti teabeväravas. Selleks laiendatakse AvTS-i Eesti teabevärava volitusnormi üheselt mõistetavalt, andmaks õiguslik alus isikustatud teabe kuvamise süsteemi ja erinevate esitluskihtide reguleerimiseks Eesti teabeväravas. Selgem isikustatud teabe kuvamise süsteemi reguleerimine Eesti teabeväravas võimaldab luua õigusselgust, pakkuda ja arendada ka sündmusteenuseid ning see omakorda muudab otseste avalike e-teenuste kasutamise inimestele mugavamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks. Käesolev eelnõu ei loo õiguslikku alust e-teenuste proaktiivseks pakkumiseks. Täiendus täidab kahte eesmärki: 1) rõhutada õiguslikult selgemalt Eesti teabevärava rolli ühtse kontaktpunktina, mis sätestati esimest korda ettevõtjakeskselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ ehk Euroopa Liidu teenuste direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse. Ühtse kontaktpunkti eesmärk selle laiemas tähenduses on võimaldada suhelda riigiga n-ö ühe akna kaudu. Praegu valitsevas olukorras on Eesti teabevärav ühtne kontaktpunkt lisaks ettevõtjatele ka kodanike jaoks ehk kõigile on loodud võimalus n-ö ühe akna kaudu riigiga suhelda. See kätkeb muu hulgas nii päringute tegemist enda kohta riigi eri andmekogudest kui ka infoteenuste kasutamist. Lähtudes värskemast isikuandmete kaitse üldmääruse1 (edaspidi IKÜM) tõlgendusest, soovitakse täiendusega luua selgem õiguslik alus isikustatud teabe töötlemiseks Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) poolt; 2) selgema õigusliku aluse loomine on aluseks ka sündmusteenuste pakkumisele, mille sisuks on haldusorgani poolt inimese taotluse alusel läbiviidava haldusmenetluse seisu andmete edastamine RIA hallatavasse Eesti teabeväravasse inimesele kuvamiseks. Nii tekib inimesel võimalus mugavalt ühe keskse infokanali kaudu saada süstematiseeritud ülevaade oma taotlus(t)e menetlemise hetkeseisust. Jätkuvalt on inimesel võimalik saada menetluse seisu kohta teavet ka haldusorganilt endalt, ent taotluste paljususe korral on ühtsest kontaktpunktist teabe kättesaamine inimese jaoks lihtsam, mugavam ja aega säästvam. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) digiriigi arengu osakonna sündmusteenuste programmijuht Ingrid Kuusik (5550 2373, [email protected]), sama osakonna IT õiguse nõunik Helena Lepper (5855 6265, 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2016. a kehtestatud isikuandmete kaitse üldmäärus ((EL) 2016/679, 27.04.2016). 1 [email protected]) ja sama osakonna IT õiguse valdkonnajuht Stina Avvo (639 7659, [email protected]) ning Riigi Infosüsteemi Ameti õigusosakonna juhataja Silver Lusti (teenistusest lahkunud, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused MKM-i valitsemisalas on MKM-i põhimääruse2 § 11 alusel digiarengu üleriigiline korraldamine, riigi infosüsteemi arendamise koordineerimine ja õigusaktide eelnõude väljatöötamine oma valitsemisalas. Eelnõu väljatöötamisel arvestati asjakohases ulatuses MKM-i tellitud õigusanalüüsi „Avalike teenuste osutamisega seotud valdkonnaülese õigusliku kontseptsiooni kujundamine“3 tulemusel valminud töös sisaldunud ettepanekutega. Eelnõuga muudetakse AvTS-i 2023. aasta 1. mail jõustunud redaktsiooni (RT I, 07.03.2023, 11). Mobiilirakenduse kontrollpäringu samastamise isikusamasuse tuvastamise vaatest on eelnõu seotud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega4, mis on käesoleva eelnõu kirjutamise hetkel seaduseelnõuna Vabariigi Valitsuse menetluses. Kaudselt on see seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega läbi andmesubjekti IKÜM-ist tulenevate õiguste efektiivsema täitmisega. Tegemist on eelnõuga valdkonnast, mis Riigikogu menetluses oleva Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (505 SE) eelnõu vastu võtmisel liigub Justiits- ja Digiministeeriumisse. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korraldusega nr 131 „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“ kinnitamine“ kinnitatud „Vabariigi Valitsuse 5 tegevusprogramm 2023–2027“ punktidega 3.2.11 ja 11.13, mille kohaselt koondatakse eesti.ee digiväravasse olulisemad avaliku sektori teenused ja teenustega seotud infot, luues proaktiivseid või sündmusteenuste põhiseid lahendusi. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus - RT I, 23.10.2021, 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/123102021005 3 Õigusanalüüs „Avalike teenuste osutamisega seotud valdkonnaülese õigusliku kontseptsiooni kujundamine“. Kättesaadav: https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2023- 03/S%C3%BCndmusteenuste%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20l%C3%B5ppraport.pdf. 4 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/078b456e-2d57-44bf-8c1e- 4b2c5194240d#VCc6mDIN 5 Vabariigi Valitsuse koduleht: www.valitsus.ee 2 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju, siis puudus vajadus koostada väljatöötamiskavatsus vastavalt HÕNTE § 1 lg 2 punktile 5. Eelnõu ei too kaasa olulisi muudatusi ega mõjusid (vt käesoleva seletuskirja punkti 6), sest tegemist on osaliselt tehniliste muudatustega ning isikute jaoks vabatahtliku võimalusega, mis toetab mugavalt nende õiguste realiseerimist. AvTS-i muutmise eesmärk on muuta selgemaks Eesti teabeväravas isikustatud andmete töötlemise lubatavuse, et muuta teenuste kasutamine inimestele mugavamaks ehk lihtsamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks. Eelnõu eesmärgi saavutamiseks luuakse AvTS-i ülalmärgitud lahenduse kasutuselevõtmiseks asjakohased õiguslikud alused. 2.1. Eesti teabeväravas isikustatud andmete kuvamine Valitsevas olukorras on Eesti teabevärav ühtne kontaktpunkt lisaks ettevõtjatele ka kodanike jaoks ehk kõigile on loodud võimalus n-ö ühe akna kaudu riigiga suhelda. See kätkeb nii päringute tegemist enda kohta riigi eri andmekogudesse, et isikule kokku tuua temaga seotud olulisemad andmed, kui ka infoteenuste kasutamist. Hetkel saavad kasutada seda isikustatud teenust kodanikud aga tulevikus avaneb selline võimalus ka ettevõtjatele majandustegevuse seadustiku üldosa seadus § 9 mõistes. Ühtse kontaktpunktina kuvab RIA Eesti teabeväravas teiste asutuste avalike ülesannete kohaseid teenuseid, mida vastav asutus Eesti teabeväravas on soovinud ettevõtjatele või laiemalt kodanikele kättesaadavaks teha, inimesele tema enda tahteavalduse alusel, mis väljendub päringu algatamises Eesti teabeväravas. RIA on täna volitatud töötleja rollis ja kuvab andmeid inimese enda päringu alusel asutuse soovitud kujul ja viisil. Selle aluseks on muu hulgas eelnevad X-tee teenuste kokkulepped. 2.2. Sündmusteenuse olemus kodanike näitel ja isikustatud teabe kuvamise süsteemi loomise vajadus Olukorras, kus inimesel on mõne oma elusündmuse (nt abiellumine, lapse sünd, lähedase surm, pensionile minek) jaoks tarvis kasutada mitmete riigiasutuste e-teenuseid, on probleemiks nende killustumine.6 E-teenuseid osutavad riigiasutused oma veebilehtedel asuvate iseteeninduskeskkondade (edaspidi iseteenindus) kaudu, jagades nende kohta infot enda valitud infokanalites. Iseteenindusi, mille kaudu e-teenuseid tarbida, ning infokanaleid, kust e-teenuste kohta infot otsida, on inimeste jaoks palju, mis teeb nende vahel orienteerumise aeganõudvaks ja keeruliseks.7 Lisaks puudub inimesel iseteenindustes ülevaade, millised tegevused elusündmusega seotud teenus(t)e teekonnal on tehtud ning millised tulemas8 – seda nii personaliseeritud kui ka personaliseerimata vaates. Inimene peab ise elusündmusega seotud vajalike tegevuste nimekirja koostama. Kui inimene ei tea mõne vajaliku teenuse olemasolust ega leia teenuse kohta õigel hetkel infot, võib oluline suhtlus riigiga katkeda või hilineda. See omakorda võib mõjutada inimese õiguste ja kohustuste õigeaegset täitmist. Seda probleemi 6 Näiteks tuleb abielludes nime vahetamise korral taotleda uued dokumendid 30 päeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametist ning uus juhiluba Transpordiametist. 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud 21.10.2020 analüüs „Sündmusteenuse analüüs. Abiellumine“, lk 13. 8 Vt viidet 5. 3 leevendab Eesti digiühiskonna arengukavast 20309 tulenev eesmärk minna üle sündmuspõhistele10 teenustele ja muuta seeläbi e-teenuste kasutamine inimestele mugavamaks ehk lihtsamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks. Eesmärgi täitmiseks võetakse kasutusele innovaatiline tehnoloogiline lahendus – sündmusteenuste platvorm. Sündmusteenus on vahetult seotud inimese kohustuse täitmise või õiguse kasutamisega (nt toetuste määramise või teenuste osutamisega isikule) ning teenust pakkuva haldusorgani jaoks ei ole otseselt tegemist avaliku ülesande täitmisega. Pigem toetab see inimese ja haldusorgani omavahelist suhtlust. Sündmusteenuse sisuks on ühest elusündmusest tingitud haldusmenetlus(t)e seisu kohta isikustatud teabe kuvamine inimesele ühtses kontaktpunktis. Seetõttu on põhjendatud pidada sündmusteenust nn mugavusteenuseks. Üldjuhul ei saa avalikus sektoris isikuandmete töötlemine tugineda inimese nõusolekule IKÜM-i tähenduses. Mugavusteenuse osutamine on siiski üheks erandiks, kus inimese nõusolekule tuginemine on põhjendatud. Mugavusteenus on vabatahtlik, st inimesel on võimalik saada kõiki avalikke teenuseid ka tavapärasel viisil ja avaliku teenuse saamisest sündmusteenusena saab inimene igal hetkel loobuda. Keskseks infokanaliks on Eesti teabevärav, mida haldab RIA. Ehkki andmed edastatakse Eesti teabeväravasse inimese nõusolekul, on õigusselguse huvides vaja sätestada RIA pädevus ja volitus kõnesoleva isikustatud teabe kuvamiseks teabeväravas. Lisaks isikuandmeid ei töödelda vaid sündmusteenuse platvormil, vaid ka teistes Eesti teabevärava teenustes ja protsessides. Selline isikuandmete töötlus tuuakse selgesõnaliselt seaduse tasandile ning luuakse Eesti teabeväravasse isikustatud teave kuvamise süsteem. Isikustatud teabe (sh sündmusteenusega) kaasneva isikuandmete töötlemise puhul tuleb hinnata, millega on tegemist koondatava andmekogumi näol: kas infosüsteemi või andmekoguga. AvTS § 431 lõike 1 kohaselt on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik- õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et andmekogus töödeldavate korrastatud andmete kogum võib koosneda ka üksnes teistes andmekogudes sisalduvatest unikaalsetest andmetest. Viidatud sätted ei määratle sisulisi kvalitatiivseid tunnuseid, mille esinemise järgi saaks otsustada, kas andmekogu asutamine on kohustuslik või mitte. Ka Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi AKI) on oma 2013. a andmekogude juhendis11 selgitanud, et „andmekogu eristamiseks on formaalne tunnus – asutamine seaduse või selle alusel antud akti alusel. Muul juhul on tegu üldise avaliku sektori andmetöötlusega ehk 9 Eesti digiühiskonna arengukava 2030, kättesaadav: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna- arengukava-2030. 10 Vabariigi Valitsuse 22. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ (edaspidi TKTA määrus) § 2 lõike 4 järgi on sündmusteenus otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. 11 Andmekaitse Inspektsioon, Andmekogude juhend, kättesaadav: https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf 4 täpsemalt avaliku teabe töötlemisega“12. Lisaks on AKI märkinud, et „avalik teave ei moodusta automaatselt andmekogu, isegi kui ta on korrastatud andmete kogum.“13 Andmekogu ja infosüsteem ei ole sünonüümid. Andmekogu on alati ka infosüsteem, kuid infosüsteem ei pruugi olla andmekogu14. AvTS-ist tulenevalt on seega andmekogu mõiste sisustamisel võimalik lähtuda formaaljuriidilisest definitsioonist. See tähendab, et kui avalikku teavet töödeldakse küll korrastatud andmete kogumina, kuid õigusaktiga pole andmete haldamiseks andmekogu asutatud, võib andmete säilitamise ja töötlemise keskkonna näol olla tegemist infosüsteemiga, kuid mitte andmekoguga. Riikliku andmevahetuskihi X-tee kaudu andmete vahetamine ei eelda samuti andmekogu olemasolu – X-tee kaudu võib teistest andmekogudest andmeid saada ka infosüsteem, millel puudub andmekogu määratlus. Eesti teabevärav ei ole samuti õigusakti alusel asutatud andmekogu. Sisuliselt on tegemist infosüsteemiga, millel puudub andmekogu juriidiline staatus, ehkki teabevärav sisaldab ka korrastatud isikuandmete kogumeid (nt meilivahetuse teenuse osutamisel kogutav teave). Teabevärav on X-teega liidestatud. Seega ei pea ka sündmusteenuse osutamiseks ehk isikule ühtses kontaktpunktis erinevate haldusmenetluste kohta isikustatud teabe kuvamiseks vajalik teistest andmekogudest saadav isikuandmete kogum olema andmekogu AvTS § 431 lõike 1 mõttes. Sündmusteenuse osutamiseks on võimalik asutada andmekogu, kuid see pole kohustuslik. Ka andmekogu staatuseta infosüsteeme saab liita riikliku andmevahetuskihiga teistest andmekogudest andmete saamiseks ja sinna andmete edastamiseks. Näiteks Eesti teabevärav on infosüsteem, aga mitte andmekogu, ning on X-teega liidestatud. Arvestades isikustatud teave (sh sündmusteenuse) osutamisega kaasneva andmetöötluse minimaalsust ja asjaolu, et teave kuvatakse Eesti teabevärava infosüsteemis, ei ole eraldi andmekogu asutamine vajalik. See tähendab, et sellele ei kohaldu AvTS-is sätestatud andmekogude regulatsioon, küll aga kohalduvad muud AvTS-is sätestatud nõuded ning IKÜM. 2.3. Põhiseaduspärasus isikuandmete töötlemise vaatest Seotud põhiõigused: õigus vabale eneseteostusele (Põhiseaduse (edaspidi ka PS) § 19) ja õigus eraelu puutumatusele (PS § 26). PS § 19 PS § 19 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Vaba eneseteostus kui inimväärikuse väljendus hõlmab sisuliselt kogu mõeldavat inimtegevuse spektrit. Eneseteostusvabaduse elementideks on: · vaba enesemääramine; · vaba eneseväljendus ja enesekujutamine ning · tegutsemisvabadus ehk vabadus teha või tegemata jätta seda, mida isik soovib.15 12 Samas, lk 3. 13 Samas. 14 Samas, punkt 1.2. 15 Põhiseaduse kommentaarid, § 19 p 4 - EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. Vt juurde ka nt R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Juura 2004, lk 347–348; T. Annus. Riigiõigus. 2. tr. Juura 2006, lk 255–256. 5 PS § 26 PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.  Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ning õigus vabale eneseteostusele on PS § 9 lg 1 järgi igaühe õigused. Põhiseaduse § 9 lg-s 1 loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Juriidilistele isikutele laienevad põhiõigused niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega ja vastavate põhiõiguste olemusega (PS § 9 lg 2). Juriidiline isik on abstraktsioon ega saa evida inimväärikust või muid inimlikke omadusi. Küsimusele, kas juriidilistel isikutel saab olla õigust vabale eneseteostusele, tuleb vastata siiski jaatavalt. Eneseteostusvabaduse kandjateks on vähemalt juriidilised isikud, mille eesmärk on füüsilisest isikust liikmete või omanike õiguste ja vabaduste tagamine.16  Esemeline kaitseala. Riigikohus tõdeb, et esemeliselt kaitseb PS § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole kaitstud eriõigustega.17 Informatsiooniline enesemääramine tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse, seetõttu on eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“ 18 Paragrahviga 26 kaitstud eraelu sfääri kuuluvad muu hulgas isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele ning õigus oma sõnale ja pildile. IKÜM lubab isikuandmeid töödelda muu hulgas andmesubjekti nõusolekul. Avalik-õiguslikus suhtes andmete töötlemiseks peab siiski olema ka seadusest tulenev alus, kuna andmesubjekti nõusolek ei muuda olematuks formaalseid nõudeid kõnealuse põhiõiguse riivamiseks.19 Kuivõrd eraelu puutumatuse kaitse (§ 26) on vaba eneseteostuse (§ 19) suhtes erinorm, siis piisab PS § 26 kontrollist.  Piirklausel. Paragrahv 26 on sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga. PS §-i 26 teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 11 näeb ette kõigi põhiõiguste piiramise üldised tingimused, sh proportsionaalsuse põhimõtte. Põhiõigusi võib piirata üksnes juhul, kui piirang ei ole vastuolus PS-ga, põhiõiguse piiramiseks on seaduslik alus ja piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta konkreetse põhiõiguse olemust. Paragrahvi 26 teises lauses on sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel ja § 26 teises lauses kindlaks määratud põhjustel. Käesoleva eelnõuga luuakse alused seadusesse Eesti teabeväravas isikuandmete töötlemiseks. Isiku poolt talle tema isikustatud teabe kuvamine, eesmärgiga anda ülevaade õigustest, kohustustest ja menetlustest ning pakkuda nende teenuste leitavuse parendamiseks ühtse 16 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 19 punkt 10. Kättesaadav: EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. 17 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.06.2009 otsus nr 3-4-1-3-09, p 16. 18 Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2012 otsus nr 3-3-1-3-12, p 19. 19 K.Jaanimägi, PS § 26 kommentaarid, p 24. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf. 6 kontaktpunkti vahendust, tagab isikule oma õiguste ja kohustuste parema teadmise ning nende kasutamise. See aitab omakorda paremini avalikke teenuseid jagada ja kätte saada, sh vajajal jõuda teenuseni kiiresti ja mugavalt. Kõlblus ei ole objektiivselt määratletav mõiste, kuid viitab moraalsetele ja eetilistele väärtustele, mida ühiskond peab oluliseks. Näiteks võiks siin alla mõista antud kontekstis üldiselt heade ja õigete tegude, st oma õiguste ja kohustuste täitmist ning ühiskonna heaolu ja stabiilsuse tagamise läbi mugavate avalike teenuste, mille kohta saab usaldusväärset ja ajakohast infot Eesti teabeväravast just enda kohta. Sellega tagatakse läbipaistvalt avalik kord ning kõlblus. Sätestav piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.  Sobivus Abinõu on sobiv siis, kui see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist.20 Eesmärgi saavutamiseks võetakse eelnõuga järgmisi meetmeid, millega piiratakse õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Eesti teabevärava eesmärgiks on anda isikule ülevaade ühest kohast valdkonnaga seotud õigustest, kohustustest ning käimasolevatest menetlusseisudest. See võimaldab isikul suhelda riigiga n-ö ühe akna kaudu. Elektroonilistele teenustele, taaskasutatavale teabele ja neid toetavatele tugiteenustele võimaldatakse juurdepääs selleks, et muuta teenused isikule lihtsalt leitavaks ja mugavaks kasutamiseks. Isikustatud teabe kuvamise eesmärgiks on isikule kuvada temaga seotud teavet arusaadavalt lahti seletatult, kasutamata erialast keelt. Kui inimene soovib olulise elusündmuse (näiteks abiellumine, lapse sünd, lähedase surm või pensionile jäämine) korral kasutada mitme riigiasutuse e-teenuseid, tekib probleem nende teenuste killustatuses. Iga riigiasutus pakub oma e-teenuseid iseteeninduskeskkonna kaudu oma veebilehel ja edastab infot neile sobivates kanalites. Erinevaid iseteenindusi ja infokanaleid, kust vajalikke teenuseid ja infot leida, on aga palju, mistõttu on nende vahel orienteerumine ajamahukas ja keeruline. Samuti puudub inimesel iseteenindustes terviklik ülevaade tehtud ja veel tegemata sammudest elusündmusega seotud teenuste kasutamisel, nii personaliseeritud kui ka üldises vaates. Inimene peab ise koostama nimekirja vajalikest tegevustest elusündmuse teenuste tarbeks. Kui mõni teenus jääb teadmata või info jääb õigel ajal leidmata, võib oluline suhtlus riigiga katkeda või hilineda. Selle probleemi lahendamiseks võetakse kasutusele uudse lahendusena sündmusteenuste kontseptsioon. Eelnõuga reguleeritakse selgelt milliseid andmeid töödeldakse, millistel eesmärkidel, samuti määratakse eelnõuga kindlaks isikuandmete vastutav töötleja ja säilitamise tähtajad. Järeldus: ilma isikuandmeid töötlemata, sh andmevahetuseta Eesti teabevärava ja isikuandmeid sisaldava andmekogu vahel, ei ole võimalik isikustatud teavet isikule ühest aknast kuvada ja soovitud eesmärke saavutada. Arvestades eelnõu eesmärki, isikul saada keskne ülevaade valdkonnaga seotud õigustest, kohustustest ja käimasolevatest menetluseseisudest ning muuta teenused isikule lihtsalt leitavaks ja mugavalt kasutatavaks, ning arvestades, et sündmusteenuse kui mugavusteenuse saamine on inimesele vabatahtlik ja andmetöötluseks on vajalik inimese nõusolek, siis on loetletud meetmed sobilikud ja aitavad kaasa eelnõu eesmärgi saavutamisele. 20 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15.12.2009 otsus nr 3-4-1-25-09, p 24. 7   Vajalikkus Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Teenused ja info on igas haldusalas laiali. Selleks, et pakkuda inimestele võimalust suhelda riigiga kiirelt, mugavalt ja lihtsalt ühest kohast, on loodud Eesti teabevärav. Isikustatud teenuse tarbimiseks on vajalik isikuandmete töötlemine, mis vajab õiguslikku alust, hoomates endas nii töödeldavaid andmekoosseise kui ka vastutava töötleja rolli määratlemist. Inimene võib jätkuvalt kasutada tavapäraseid viise avalike teenuste saamiseks, kuid peab seejuures arvestama, et kõik info erinevate tema õiguste ja kohustuse osas ei jookse kokku ühe valdkonna iseteenindusse. Ka iseteenindused töötlevad isikuandmeid, mistõttu ei ole tegemist vähem koormava alternatiiviga. Sündmusteenuse pakkumine on täiendav võimalus mugavalt, kiirelt ja ühe keskse keskkonna kaudu riigiga suhtlemiseks. Sündmusteenuse kui mugavusteenuse saamine põhineb isiku selgelt antud nõusolekul. Kuna sündmusteenuse pakkumine toob endega kaasa isikuandmete töötlemise, on seadusesse vajalik luua õiguslik alus. Järeldus: isikuandmete töötlemise vaatest alternatiivset lahendust ei ole, kuivõrd nii iseteenindused kui Eesti teabevärav töötleb isikuandmeid. Info ja teenuste tarbimiseks võib isik pöörduda otse ka valdkonna eest vastutava asutuse iseteenindusse, kuid arvestades, et valdkondlikud teenuseid ei too kõiki isikuga seotud õiguseid ja kohustusi ühte kohta kokku, ei ole tegemist sama efektiivse meetmega. Arvestades, et tegemist on täiendava võimaluse loomisega riigiga suhtlemiseks ja avalike teenuste saamiseks on õiguslike aluste loomine vältimatu ning loetletud meetmetele ei ole efektiivsemaid ja vähem koormavaid alternatiive.  Mõõdukus Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust.21 Tuleb kaaluda, kas eelnõu eesmärk kaalub üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive. Arvestades, et teabeväravas isikuandmete töötlemine toimub isiku tahteavalduse alusel on riive perekonna- ja eraelu puutumatusele väike. Eesti teabeväravas pakutavate avalike teenuste ja päringute kasutamine on inimesele vabatahtlik. Pigem võimaldab Eesti teabevärava kasutamine inimesele selge andmetöötluse põhimõtte realiseerimist ning tal on võimalik tutvuda erinevate andmetega, mis on pärit erinevate asutuste poolt hallatavatest andmekogudest ja mida riik on kogunud ning mille kohta saab inimene üksikpäringuga infot välja kuvada. Ka sündmusteenuse kasutamine ei ole inimene kohustuslik ja ta võib tarbida avalikke teenuseid ka tavapärasel viisil. Sündmusteenus on võimalus riigiga mugavalt ühe akna kaudu suhelda ning tarbida pakutavaid avalikke teenuseid. Mugavusteenusena põhineb isikuandmete töötlemine sündmusteenuse kasutamisel inimese nõusoleku alusel. Antavat nõusolekut võib inimene igal temale sobival hetkel tagasi võtta. Muudatused aitavad tagada legitiimse eesmärgina selliste õiguste tagamist nagu sotsiaalriigi põhimõte või üldine õigus korraldusele. 21 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.07.2009 otsus nr 3-4-1-6-09, p 21. 8 Samas on oluline, et isikud saaksid endaga seotud teavet ning teenuseid ühest kohast, selgelt ning läbipaistavalt, mida teabevärav tagab. Järeldus: loetletud meetmed on proportsionaalsed, sest aitavad kaasa eelnõu eesmärgi saavutamisel, riive perekonna- ja eraelu puutumatusele on minimaalne ning seega kaaluvad eelnõu eesmärgid üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive. Eelpool öeldust tulenevalt on meede põhiseaduspärane. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 koosneb kahest punktist, mis sisaldavad AvTS-is tehtavaid muudatusi ning sätet, mis muudab riikliku postkasti andmete töötlemise sätted kehtetuks. Paragrahviga 2 sätestatakse eelnõu jõustumise sätted. Eelnõu jõustub kahes osas. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse AvTS § 321 lg 1 sõnastust. Paragrahvi 321 lõiget 1 täiendatakse ja kaasajastatakse selliselt, et Eesti teabevärav on edaspidi riiklik keskne kontaktpunkt ning see ei piirdu tehnoloogilises mõttes üksnes veebilehe pakkumisega. Eesti teabevärav peaks võimaldama erinevate esitluskihtide kaudu teabe ja teenuste kättesaadavust. Lisaks viiakse selline definitsioon kooskõlla AvTS §-ga 32, mis võimaldab teavet kuvada ka mobiilirakenduse kaudu. Kuigi Eesti teabevärava eesmärki ei ole sisuliselt muudetud ega muudeta ka selle eelnõuga, siis tuuakse käesoleva eelnõu muudatusega eesmärgid sõnaselgelt seaduses lõppkasutaja suhtes välja. Eesti teabevärava eesmärgiks on anda isikule ülevaade ühest kohast valdkonnaga seotud õigustest, kohustustest ning käimasolevatest menetlusseisudest. Elektroonilistele teenustele, taaskasutatavale teabele ja neid toetavatele tugiteenustele võimaldatakse juurdepääs selleks, et muuta teenused isikule lihtsalt leitavaks ja mugavalt kasutamiseks. Teabevärava lõppkasutajaks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kes kasutab teabevärava vahendusel avalikustatud teavet või elektroonilist teenust. Kuivõrd AvTS ei tunne terminit „lõppkasutaja“, viidatakse AvTSis isikule. Sellele terminile Eesti teabevärava määruses vastab lõppkasutaja.22 Sellest tulenevalt on käesolevas kontekstis terminid isik ja lõppkasutaja sünonüümid. Eesti teabevärav on olemuslikult lõppkasutajatele riigi pakutav kanal, kust saab avaliku sektori avalike ülesannete täitmise raames pakutavaid teavet ning teenuseid tarbida. Järelikult Eesti teabevärav pakub võimalust ühes kohas riigiga suhelda ja saada vajalikku teavet, ilma et lõppkasutaja peaks ilmtingimata teadma näiteks seda, milline asutus konkreetset teenust pakub või milline on mingi asutuse infosüsteemi iseteeninduse nimetus ja asukoht. Lisaks on edaspidi sätte sõnastusest selgemalt aru saada, et Eesti teabeväravast saab kätte ka isikustatud teavet. Isikustatud teabe all tuleb mõista igasugust teavet, mis käib konkreetse isiku kohta, st sisaldab ka isikuandmeid. Andmevahetusega sündmusteenuste puhul on tegemist ühe võimaliku isikustatud teabe vormiga. Selline teave hõlmab endas ka isiku kohta käivat haldusmenetlusega seotud teavet: teenuse saamiseks vajalike eelduste täitmise teavet, haldusmenetluse algatamise või algatamata jätmise teavet, haldusmenetluse käigus puuduste kõrvaldamise teavet ning haldusmenetluse lõpetamise teavet. Isikustatud teabe kuvamise 22 Vabariigi Valitsuse 03.10.2013 määrus nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ - RT I, 14.07.2023, 7. 9 eesmärgiks on isikule kuvada temaga seotud teavet arusaadavalt lahti seletatult, kasutamata erialast keelt. Muudatuse puhul on tegemist sammuga isikustatud sündmusteenuste suunas, kuid käesolev AvTS muudatus ei loo veel õiguslikku alust proaktiivseks teenuseks. Isikustatud teabe kuvamise süsteem on riigi kesksel teabekanalil inimesele tema soovil tema enda isikustatud teabe kuvamist võimaldav organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik. Tegemist on muu hulgas sündmusteenuse osutamist toetava süsteemiga, mis võimaldab inimesele tema nõusolekul andmed teabeväravasse kokku tuua ning seal näidata talle andmeid tema taotlusel toimuva haldusmenetluse seisu kohta. Sündmusteenuste kujul süstematiseerib RIA elusündmusest lähtuvalt töödeldavat teavet ehk tekib täiendav andmete töötlemine, mida pelgalt ühtse kontaktpunkti tähenduses ei toimu. Seega muutub sündmusteenuste isikustatud teabe kuvamise vaates RIA vastutavaks töötlejaks ja see nõuab selget õiguslikku alust. See tähendab, et ühe elusündmusega seotud haldusmenetlus(t)e seisu info on isikustatud sündmusteenusena inimesele nähtav Eesti teabeväravas. Konkreetse haldusmenetluse algatamiseks suunatakse inimene üldjuhul vastava asutuse e-keskkonda. Lahenduse abil saab inimene kogu vajaliku info ja menetluste algatamise viited kätte just teabeväravast (vt joonis 1). Joonis 1. Sündmusteenuse pakkumine näide abiellumise vaatest. Isikustatud vaate kuvamiseks sobilikuks ühtseks kontaktpunktiks on Eesti teabevärav. Teabeväravas on juba praegu inimesele kättesaadavad üldkasutatavad elektroonilised teenused. Elektrooniline üldkasutatav teenus on vastavalt teabevärava määruse § 2 punktile 3 teabevärava vahendatav teenusepakkuja teenus, millele pole määratud juurdepääsupiiranguid ja mida saab kasutada ühtsetel alustel. Eelnõuga kavandatakse isikustatud teabe kuvamist lähtuvalt inimese elusündmusest, eeldusel, et inimene on sellise info kokku toomiseks andnud oma nõusoleku. Sündmusteenuse platvormi minimaalne töötav lahendus isikustamata andmete kuvamiseks avalikustati 30.12.2022. See pakub inimesele elusündmusega seotud infoteenust, kus kuvatakse elusündmusega seotud üldine info. Käesoleval hetkel on inimesele kättesaadavad näiteks abiellumise ja sünni infoteenused (vt jooniseid 2 ja 3). 2024. aasta III kvartali seisuga on 5 infoteenuse külastatavus olnud kokku 84 621 korda. Inimene ei saa aga hetkel infot selle kohta, 10 mis on konkreetselt tema andmetest tulenevad võimalused ja millises staadiumis on tema taotlusel algatatud haldusmenetlus, kuna asutuste ja RIA kui sündmusteenuste platvormi haldaja vahel ei toimu andmevahetust. Joonis 2. Abiellumise infoteenuse näide. 11 Joonis 3. Sünni infoteenuse näide. Sündmusteenuse osutamine on võimalik üksnes juhul, kui asutusel on soov ja valmidus teatud elusündmusega seotud e-teenuseid sündmusteenusena pakkuda. Samuti on eelduseks, et inimene on sündmusteenuse osutamiseks andnud oma nõusoleku andmete kokku toomiseks teabeväravasse. Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab füüsilisele isikule näidata tema nõusolekul Eesti teabeväravas isikustatud andmeid tema taotlusel toimuva haldusmenetluse seisu kohta seaduses sätestatud juhul. Abielu sündmusteenuse näitel võiks personaliseeritud kujul olla süsteem selline nagu joonisel 4 kujutatud. 12 Joonis 4. Abielu teenuse isikustatud vaate näidis. Sündmusteenuse sisuks on haldusmenetlust läbi viiva haldusorgani poolt haldusmenetluse seisu kohta isikustatud teabe edastamine RIA-le kui Eesti teabevärava vastutavale töötlejale, et teavet inimesele keskses teabekanalis kuvada. Ehkki isikuandmeid edastatakse teabeväravasse inimese nõusolekul, on õigusselguse ja isikuandmete töötlemise läbipaistvuse tagamiseks vaja nimetatud andmete edastamine ja edasine RIA poolt töötlemine reguleerida – eeskätt sätestada edastavate isikuandmete koosseis ning RIA õigused ja volitused. 13 Ühele haldusorganile pandud avalik ülesanne (nt perekonnaseisuasutusele perekonnatoimingute seadusega pandud ülesanne) ei anna õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks teisele haldusorganile, st õigusakt, millega ühele või mitmele haldusorganile antakse avalikes huvides ülesanne, ei loo andmetöötluseks vajalikku õiguslikku alust kolmandale haldusorganile. Seetõttu tuleb eraldiseisev õiguslik alus luua RIA-le. Oluline on ka õigusaktis määrata, kas RIA on isikuandmete vastutav või volitatud töötleja (vt lähemalt ka lõike 2 selgitusi) . Sündmusteenuse puhul võib isikuandmete töötlemise eesmärki ja avalikku ülesannet kindlaks määrata kaheti. Ühelt poolt on sündmusteenusega hõlmatud haldusmenetlusi läbiviivatele haldusorganitele pandud õigusaktidega kohustus haldusmenetlust läbi viia. Selles mõttes on iga haldusorgan vastutav töötleja tema läbiviidava haldusmenetluse käigus isikuandmete töötlemise suhtes. Olukorras, kus haldusorgan edastab teabe ühtse kontaktpunkti haldajale RIA- le sündmusteenuse osutamiseks, võib RIA tegutseda kui volitatud töötleja. Teiselt poolt ei ole sündmusteenuse osutamine ühegi hõlmatud haldusmenetluse läbiviimiseks vahetult ja tingimata vajalik ega mõjuta haldusmenetluse läbiviimist. Sündmusteenuse kui kompleksteenuse osutamiseks võib andmetöötlus vajalik olla, kuid see ei ole ilmtingimata vajalik sündmusteenuse osaks oleva haldusmenetluse läbiviimiseks. Seega on isikule ühtse kontaktpunkti kaudu isikustatud teabe kuvamine pigem omaette eesmärk. Olukorras, kus sündmusteenuse osutamine pole kaetud sündmusteenusega hõlmatud haldusmenetlusi läbiviivatele haldusorganitele õigusaktidega pandud ülesannetega, ei saa RIA kui ühtset kontaktpunkti haldav asutus tegutseda viidatud haldusorganite suhtes volitatud töötlejana. See tähendab, et ühtse kontaktpunkti haldaja on pigem käsitatav eraldiseisva vastutava töötlejana, kuna sündmusteenuse osutamiseks vajalik isikuandmete töötlemine pole sündmusteenusega hõlmatud haldusmenetluste läbiviimise eesmärkidega kaetud. Seega on RIA käsitatav eraldiseisva isikuandmete vastutava töötlejana Eesti teabevärava platvormi vaatest. Sündmusteenuse kontekstis tähendab see seda, et ühtses kontaktpunktis isikuandmete töötlemise õiguslik alus peab olema õigusaktis sätestatud eraldi. Sündmusteenuse osutamiseks vajaliku isikuandmete töötlemise õigusaktist tuleneva aluse puhul on tegemist üldnormiga, mis võimaldab sündmusteenuse osutamisel ühel haldusorganil (RIA-l) töödelda teiste haldusorganite kogutud isikuandmeid sündmusteenuse osutamise eesmärgil. Sellist lähenemist toetab ka IKÜM-i põhjenduspunkt 45.23 Samas tuleb iga sündmusteenuse puhul vastavalt IKÜM art 6 lõikes 3 sätestatule hinnata, kas planeeritavas mahus ja viisil isikuandmete töötlemine vastab avaliku huvi eesmärgile ning kas see on proportsioonis taotletava õiguspärase eesmärgiga. 23 Kui töödeldakse vastavalt vastutava töötleja juriidilisele kohustusele või kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, peaks töötlemise alus olema sätestatud liidu või liikmesriigi õigusaktis. Käesolevas määruses ei nõuta iga üksiku isikuandmete töötlemise toimingu reguleerimiseks eraldi õigusakti. Piisata võib õigusaktist, mille alusel tehakse mitu isikuandmete töötlemise toimingut vastavalt vastutava töötleja juriidilisele kohustusele või kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks. Samuti peaks töötlemise eesmärk olema kindlaks määratud liidu või liikmesriigi õigusaktis. Lisaks võiks nimetatud õigusaktis olla sätestatud käesoleva määruse üldtingimused, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemise seaduslikkust, kehtestatakse tingimused vastutava töötleja kindlaksmääramiseks, töötlemisele kuuluvate isikuandmete liik, asjaomased andmesubjektid, üksused, kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks. See, kas avaliku huvi või avaliku võimu teostamisega seotud ülesannet täitev vastutav töötleja peaks olema avaliku sektori asutus või muu avalik-õiguslik või eraõiguslik füüsiline või juriidiline isik, näiteks kutseliit, tuleks samuti kindlaks määrata liidu õiguses või kui see on avalikust huvist lähtuvalt põhjendatud, sealhulgas tervishoiuga seotud eesmärkidel, nagu rahvatervis ja sotsiaalkaitse ning tervishoiuteenuste juhtimine, siis liikmesriigi õiguses. 14 Üldisemalt on võimalik reguleerida töötlemise muid aspekte, nt vastutavad ja volitatud töötlejad ning nende rollid ja ülesanded, üksused, kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks (IKÜM-i põhjenduspunkt 45 ja art 6 lg 3). Puudutatud andmesubjektide arv, töödeldavate andmete koosseis ja täpsem eesmärk on iga elusündmusega kaasneva sündmusteenuse puhul erinev, mistõttu on oluline lähtuda ka teenuste oma regulatsioonist. Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse seadusesse § 321 lõige 11, mis kirjeldab, milliseid isikuandmeid sisaldavaid andmeid töödeldakse Eesti Teabeväravas. Andmete täpsem koosseis määratakse rakendusaktis. Isikuandmete töötlemine kujutab riivet isiku eraelu puutumatusele ehk Eesti Vabariigi põhiseaduse §-iga 26 ette nähtud põhiõigusele. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 3 sisalduvast olulisuse põhimõttest ehk parlamendireservatsioonist tulenevalt, tuleb kõik oluline reguleerida seadusandjal. Oluline on see, mis on põhiõiguste realiseerimise ja seega ka nende piiramise seisukohalt oluline. Seetõttu kantakse isikuandmete töötlemisega seonduv AvTS tasandile ja antakse lõikega 5 detailsem volitusnorm andmete täpsema koosseisu määramiseks rakendusaktis. Eesti Teabevärava isikuandmete töötlemiseks õiguslikud alused protsesside kaupa on järgnevad: 1. Üksikpäringute tegemine Eesti Teabeväravas – avalik ülesanne (IKÜM art 6 lg 1 p e). Avalik ülesanne tuleb täna kehtivast AvTS §-st 321. Kasutaja poolt algatatud üksikpäringute võimalus jääb alles ning seda käesolev eelnõu ei muuda, kuid teeb andmekoosseisud ja säilitamise tähtajad selles osas selgeks seaduses. 2. Lõppkasutaja töölaual isikustatud teabe andmevahetus teabeväravasse – nõusolek (IKÜM artiklid 6 ja 9). 3. Lõppkasutaja töölaual isikustatud teabe väljakuvamine ühel lehel – avalik ülesanne (IKÜM art 6 lg 1 p e). Avalik ülesanne tuleb AvTS §-st 321. 4. Andmete edastamine andmekogust Eesti Teabeväravasse sündmusteenuste isikustatud teabe jaoks – nõusolek (IKÜM artiklid 6 ja 9). 5. Sündmusteenuste isikustatud teabe (menetlusseisude) väljakuvamine – avalik ülesanne (IKÜM art 6 lg 1 p e). Käesolev eelnõu loob selleks vajalikud alused ja regulatsiooni AvTS § 321 täpsustamise kaudu. IKÜM sätestab isikuandmete töötlemise õiguslikud alused. Riigi infosüsteemi kuuluvas andmekogus sisalduvad andmed inimese kohta on asutus reeglina kogunud IKÜM art 6 lg 1 p e alusel: isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Nende andmete edastamine (isikuandmete töötlemise üks viisidest) kellelegi teisele (antud juhul teisele asutusele) ei ole enam seotud selle asutuse avaliku ülesande täitmisega ja vajab seetõttu eraldi, õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks. Eesti teabeväravasse toimub andmeedastus vastavalt isiku nõusolekule IKÜM art 6 lg 1 p a või eriliigiliste isikuandmete puhul IKÜM art 9 lg 2 p a tähenduses. Erandiks on siin lõppkasutaja enda algatatud üksikpäringud Eesti teabevärava vahendusel, mille õiguslikuks aluseks on IKÜM art 6 lg 1 p e. Inimese nõusoleku alusel tekib andmekogu pidajal õigus edastada andmed Eesti Teabeväravasse. Olukorras, kus inimene annab nõusoleku, ei saa riik inimese andmete edastamise otsusesse sekkuda rohkem kui vältimatult vajalik. Nõusolek isikuandmete töötlemise õigusliku alusena on samaväärne teiste õiguslike alustega, mis tulenevad IKÜM-ist. Kuivõrd nõusolek antakse ühe või mitme kindla eesmärgi jaoks ja selle andmine on andmesubjektile vabatahtlik, siis selle andmisel riigil puudub õigus inimese 15 nõusoleku sisu eirata, seda muuta või luua põhjendamatult piiravaid tingimusi andmete edastamisele. Inimesele jääb Eesti Teabevärava kasutamisel võimalikult suur voli otsustada, kellele, millisel eesmärgil ja milliseid andmeid ta edastab. Nõusolek on piiritletud tingimustega tahteavaldus. Kõnesolevas eelnõus on nõusoleku all peetud silmas IKÜM-i art 6 lg 1 p-s a või art 9 lg 2 punktis a sätestatud isikuandmete töötlemise õiguslikku alust. IKÜM art 4 p 11 kohaselt peab nõusolek olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt, kas avalduse vormis või selget nõusolekut väljendava tegevusega nõustub, et tema isikuandmeid töödeldakse. Enne nõusoleku andmist kuvatakse Eesti teabeväravas lõppkasutajale vajalik info, et nõusolek vastaks IKÜM-i tingimustele. Eesti teabevärava avalik ülesanne on defineeritud AvTS §-s 321 seda nii kehtivas kui ka käesolevas eelnõus täiendatud versioonis. RIA-l on õigus omale Eesti teabeväravaga pandud ülesande täitmiseks töödelda andmeid, sh isikuandmeid. Eesti teabevärava olemus ja eesmärk on täpsemalt avatud uuendatud lõike 1 selgitustes. Töödeldavad isikuandmed on jagatud kategooriatesse, nagu nähtub järgnevast tabelist. Lisaks töödeldakse ka andmetöötluse logisid. Andmekategooria Andmed Isiku üldandmed, sünnikoht ja rahvus Ees- ja perekonnanimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontaktandmed, sh rahvastikuregistri järgse elukoha aadress, emakeel, sünnikoht, rahvus. Abikaasa või registreeritud elukaaslasega Abikaasa või registreeritud elukaaslase ees- seotud andmed ja perekonnanimi, abikaasa või registreeritud elukaaslase isikukood. Tegemist on andmetega, mida eelnõu koostamise hetkel küll veel ei töödelda, kuid vastavate arendustegevustega andmete töötlemiseks on alustatud. Alaealiste lastega seotud andmed Isiku laste andmed – lapse ees- ja perekonnanimi, lapse isikukood; elatisabi andmed. Elukohtade ja varasemate elukohadega Rahvastikuregistri järgne elukoht. seotud andmed Füüsilise isiku seos juriidilise isikuga ja Juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku ees- temaga seotud juriidilise isiku nimi, ja perekonnanimi, isikukood, roll juriidilises registrikood ja kontaktandmed isikus ning selle rolli algus kuupäev, juriidilise isiku nimi, registrikood, asukoht, aadress, e-posti aadress, telefoninumber. Isiku ametliku e-posti aadressi logiandmed ja Füüsilise isiku üldandmed – isikukood, ees- sellele e-posti aadressile saadetud kirjad ja perekonnanimi, e-posti aadress, telefoninumber; andmed seoses isikule saabuva teavitusega – andmekoosseis sõltub saadetavast teavitusest (sh sellest, kas teavitus edastatakse e-kirja 16  või telefoninumbrile saadetud teavituse teel teenuse kasutajale), kuid peamiselt piirduvad RIA töödeldavad isikuandmed teavituse sisu ja pealkirja, metaandmete ja teavituse staatusega (nt teavituse kättetoimetamise ja avamise aeg). Isiku telefoninumbrile saadetud teavitused Füüsilise isiku üldandmed – isikukood, ees- seoses isiku ametlikule riiklikule e-posti ja perekonnanimi, e-posti aadress, aadressile saadetud kirjadega telefoninumber; teavituse sisu ja pealkiri, metaandmed ja teavituse staatus (nt teavituse kättetoimetamise ja avamise aeg). Isikut tõendavate dokumentide andmed Kehtivate dokumentide number, tüüp ja kehtivuse lõppaeg järgmiste dokumenditüüpide hulgast: eesti kodaniku pass, ID-kaart, välimaalase pass, elamisloakaart või e-residendi digitaalne isikutunnistus. Isikule väljastatud lubadega ja tegevuse Juhilubade andmed – juhiloa number, tüüp ja keeldudega seotud andmed kehtivusaeg järgmiste lubade hulgast: juhiluba, esmane juhiluba, piiratud õigusega juhiluba, välismaalase juhiluba või väikelaevajuhi tunnistus; isikule kuuluvad relvaload ja relvad; isiku kohta väljastatud majandustegevusega seotud teatised ja keelud. Karistatuse ja täitemenetluse andmed Karistusregistri väljavõte; isiku vastu algatatud täitetoimikud. Hüvitiste, toetuste, pensioni ja Arvelduskonto andmed – isiku arvelduskonto arvelduskontoga seotud andmed esitamine Tervisekassale, kuhu soovib saada toetusi ja hüvitisi; töövõimetushüvitiste andmed – töövõimetuslehe periood, liik, hüvitatud päevade arv, väljamakstud hüvitise suurus eurodes. pensioniandmed. Poliitilised ja usulised andmed Erakondlik kuuluvus vastavalt äriregistri avaandmetele; isiku usk. Terviseandmed Euroopa ravikindlustuskaardi andmed – Euroopa ravikindlustuskaardi number ja kehtivuse andmed; 17  hambaravi hüvitise andmed – hambaravi hüvitise õigus jah/ei/tasuta, kehtiv hüvitise määr ja hüvitise jääk; proteesihüvitise andmed – proteesihüvitise õigus jah/ei, kehtiv hüvitise määr ja hüvitise jääk; retseptide andmed – toimeaine nimi, pakendi nimi, retsepti staatus, retsepti kehtivuse lõpp; ravikindlustuse andmed ja perearst – ravikindlustuse kehtivus: jah/ei, kasutaja perearsti nimi; juhiloa tervisetõendi andmed – tervisetõendi kasutusala, kehtivus, piirangud. Töö ja haridusega seotud andmed Haridusega seotud andmed – õppeasutuse nimetus, õppima asumise algus ja lõpu kuupäev, õpe/klass, tunnistuse või diplomi number, õppekava kood, nimetus ja nominaalkestvus; riigieksami ja e-tunnistustega seotud andmed – testi nimi, testiosa nimi, testiosa toimumise aeg ja koht (sh aadress), staatus ja tulemus; põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse andmed tulenevalt Eesti hariduse infosüsteemi põhimäärusest; kutsetunnistuse andmed tulenevalt kutseregistri põhimäärusest; tõendi A124 taotlemine ja tühistamine. Varaliste õigustega seotud andmed Isikule kuuluva kinnisvara andmed – katastritunnus, aadress, kinnistu number; notariaalsed dokumendid – toimingu kuupäev, notari nimi; sõidukite andmed – automark, mudel, registrimärk, esmane registreerimine mootorsõidukitel, kus kasutaja on omanik; 24 Igale lähetatavale töötajale tuleb taotleda tõend A1, millega määratakse kindlaks töötaja kindlustajariik. Sellega tõendab lähetuses viibiv töötaja vastuvõtva riigi ametkonnale, et tema suhtes kohaldatakse juba teise riigi (Eesti) sotsiaalkindlustuse õigusakte. 18  isikule kuuluvate sõidukite liikluskindlustuse andmed – sõidukite liikluskindlustuse kehtivus: jah/ei; pärimismenetlusega seotud andmed. Menetlusseisu andmed Isikuga seotud haldusmenetluse teave; volitatud töötleja olemasolul volitatud töötleja nimi, registrikood, e-post ja telefon; sündmuse tüüp (elusündmus või ärisündmus) ja sündmusega seotud teistest õigusaktidest tulenevad andmed, sealhulgas isikuandmed. Tabel 1. Andmekategooriate selgitused. Sündmusteenuste nimekiri kehtestatakse justiits- ja digiministri määrusega. Käesoleva eelnõu menetluse ajal oli kaardistatud kaks andmevahetusega sündmusteenust. Need on leitavad allolevast tabelist: Sündmusteenus Osateenus Andmekoosseis Õiguslik alus Ees- ja perekonnanimi, Rahvastikuregistri isikukood, sündmus, sündmuse seadus § 21 lg 1 p-d 1 olek (avaldus esitatud, avaldus ja 4 Abiellumine Abielu menetluses, partneri nõusoleku (Siseministeerium) sõlmimine andmine, aja ja koha kinnitus, abielu registreerimine), nõusoleku kehtivuse aeg Ees- ja perekonnanimi, Kaitseväekohustuslaste Ajateenistuse isikukood, sündmus, sündmuse registri põhimäärus § 8 planeerimine olekud: lg 1 p-d 4, 7; lg 2 p-d Ajateenistuse 1. ajateenistuseks 1, 7, 8; lg 5 p 1; lg 8 p- läbimine valmistumine algas d 2, 6 ja 7. (staatus – kutsealune, tervisekontrolli aeg ja koht, advisori nimi telefon, e-mail, URL); Kaitseväe 2. ajateenistuseks kohustuse täitmine valmistumine lõppes; (Kaitseressursside 3. ajateenistus alustatud Amet) (staatus – ajateenija, Reservteenistus diviis, aeg ja koht, info, e-mail, telefon, URL); 4. ajateenistus lõpetatud, reservteenistusse määratud (reservis olev isik, positsioon, info, e- mail, telefon, URL); 5. reservteenistus lõpetatud; 19  6. õppekogunemisele kutsutud (reservõppekogunemine, koht, URL, algus ja lõpp). Tabel 2. Andmevahetusega sündmusteenused. Kuivõrd sündmusteenused on arenemisjärgus, siis Tabelit 1 ja Tabelit 2 tuleb võtta esmase kaardistusena. Ajas võivad sündmusteenuste nimekirjad ning nende andmekoosseisud muutuda. Muudatused nimekirjas tehakse ministri määrusega. Kuna Eesti teabeväravas toimub isikuandmete töötlemine andmeandja poolt antavate isikuandmete alusel, on vajalik ka see, et andmeandjad valdkondlikes asjakohastes regulatsioonides looksid õiguslikud alused. Õigusliku aluse loomine on vajalik, et andmeandjad saaksid määratleda andmekoosseisud, mille töötlemine toimub Eesti teabeväravas. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse paragrahv § 321 lõiget 2. Isikustatud teabe kuvamisega on RIA-st saanud Eesti teabevärava osa vastutav töötleja (IKÜM art 4 p 7 mõistes), kes ka praktikas haldab ja arendab teabeväravat. RIA määrab kindlaks eesmärgid ja vahendid, mis puudutavad Eesti teabeväravas isikustatud teabe kuvamise süsteemi eesmärke ning vahendeid. Sündmusteenuste osas säilib vastutus konkreetsel sündmusteenuse pakkujal, kelle pädevuses on konkreetse avaliku teenuse pakkumine vastava valdkonna eriregulatsiooni alusel. Kuivõrd RIA ja sündmusteenuse pakkuja vastutavad erinevate protsesside eest isikustatud teabe kuvamise vaatest ning määravad protsesside osas eesmärke ja vahendeid eraldiseisvalt, ei saa neid vaadelda kui kaasvastutavaid töötlejaid isikustatud teabe kuvamise kontekstis IKÜM art 26 mõistes. Seega tekib kaks eraldiseisvat vastutavat töötlejat. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse lõiget 321 lõikega 21, millega kehtestatakse Eesti teabeväravas isikuandmete ja logide säilitamise tähtajad. IKÜM art 5 lg 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt säilitatakse isikuandmeid kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Pärast eesmärgi täitmist tuleb andmed, kas kustutada või anonüümida. Täiendava säilitamistähtaja määramine peab olema põhjendatud uue eesmärgi täitmisega. Isikustatud teabe kuvamisega seotud andmeid säilitatakse Eesti teabeväravas järgnevalt:  teenuste üksikpäringute vaates isiku sessiooni lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 30 minutit. Andmeid hoitakse kuni isiku välja logimiseni, kuid mitte kauem kui 30 minutit. Kuivõrd selline kasutaja tahteavalduse alusel üksikpäringute tegemine andmekogudesse täidab oma andmetest ülevaate saamise eesmärki ja selline toiming on võimalik 30 minutiga ära teha, ei ole põhjendatud isikule selle teabe kuvamine kauem. Kui isik soovib hiljem uuesti ülevaadet saada, siis saab ta algatada uue päringu tegemise.  teabevärava töölaua nõusolekut kuni 1 aasta nõusoleku andmisest. 20 Töölaual kuvatavaid andmeid säilitatakse samaselt teenuste üksikpäringutele kuni 30 minutit. Küll aga on vajalik säilitada isiku nõusolekut töölaua päringute korduvaks tegemiseks aasta jooksul. Nimelt töölaua päringud käivitatakse igakordselt sisse logimisel, kui nõusoleku kehtivuse kontroll on süsteemi poolt tehtud. Selguse, andmete vananemise ja läbimõelduse huvides ei ole selliseid andmeid mõistlik hoida kauem kui üks aasta, mistõttu ühe aasta möödumisel küsitakse isikut uuesti nõusolekut töölaua päringute tarbeks. Inimesel on võimalik töölaua vaates lülitada andmekategooriad sisse või välja, vastavalt soovile igal endale sobival ajahetkel.  nõusolekupõhise kuvamise korral kuni 30 päeva pärast omavahel seotud haldusmenetlustest viimase lõppemisest või nõusoleku tagasivõtmise korral kuni 30 päeva nõusoleku tagasivõtmisest. Mõlemal nõusolekupõhisel andmete kuvamisel haldusmenetluse läbiviimise vaatest on 30 päeva piisav, et tagada lõppkasutajale võimalus esitada toimingu peale lubatud olukordades vaie (HMS § 75). Muude õiguskaitsevahendite kasutamiseks on võimalik kasutada logisid. Nõusoleku alusel pakutavate sündmusteenuste korral säilitatakse 30 päeva inimese isikukood, sündmusteenuse viide, millega konkreetne isik ja nõusolek seotud on ning unikaalne nõusolekuviide. Nende andmete säilitamine on vajalik järgnevatel põhjustel: a) et oleks võimalik nõusolekust loobumisel ja hiljem uuesti sisse lülitamisel kuvada isikule korrektseid andmeid, kui vahepealsel ajal on ühe sündmusteenuse siseselt osateenused lõppenud või alanud. Ilma esialgset nõusolekut säilitamata ei oleks võimalik kuvada andmeid osateenus(t)e kohta, mis on aset leidnud enne nõusoleku andmist; b) kui nõusolekut ennast vahepeal tagasi ei võeta ja sündmusteenus jõuab oma lõpuni ehk viimase osateenuse lõppemiseni, on vajalik isikule näidata ka seda lõppemise fakti. Mõistlikuks perioodiks on selleks peetud 30 päeva. Vastasel juhul peaks isik sündmusteenuse lõppemise lugema välja asjaolust, et konkreetne sündmusteenus on tema vaatest kadunud.  isikule kuvatud postkasti kirju säilitatakse 2 aastat kirja saamisest. Riikliku postkasti @eesti.ee aadressile (see tähendab aadressitele [email protected] ja [email protected]) saadetud kirju säilitatakse 2 aastat kirja saatmisest alates. Täna kehtiv regulatsioon juba võimaldab seda, kuid regulatsioon tehakse antud sättega selgemaks. Uue riikliku postkasti teenuse (nn Postkast 2.0) tulekuga lõppeb isikule saadetud kirjade keskne säilitamine ära ning seejärel tuleb antud säte kehtetuks tunnistada. Edaspidi hakkavad kirju säilitama vastavalt kirja saatja asutused ise, et vähendada isikuandmete töötlemise riivet RIA poolt. Keskselt jäädakse säilitama metaandmeid selle kohta, kes, kunas ja kellele kirja on saatnud. Selline logide säilitamine on vajalik, et isik oskaks vajadusel vastava asutuse poole pöörduda ning see asutus saaks vajadusel tõendada toimunud töötlemistoiminguid.  isikustatud teabe kuvamisega seotud logisid hoitakse 3 aastat nende tekkimisest. Riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg on kolm aastat alates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Säilitustähtaja määramisel lähtutud sellest, et pooltel oleksid tõendid Eesti teabeväravas tehtud toimingute osas juhuks, kui peaks tekkima võimalikke vaidlusi. Lisaks tagab kolmeaastane logide säilitustähtaeg riigile võimaluse tõendada Eesti teabevärava lõppkasutajaga seotud muude kui riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamise juhtumite puhul, s.o haldusmenetluslikke ja tsiviilõiguslikke kaebeõiguse võimalusi, riivamata ebaproportsionaalselt isiku põhiõigusi. Seetõttu on 3-aastane säilitustähtaeg piisav ning põhjendatud, tagades ka andmesubjektile võimaluse kasutada oma õigusi kooskõlas PS § 15 lg 1 esimese lausega. 21 Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 321 lõigete 3-5 sõnastust. Lõike 3 muutmine on vajalik seoses eelnõuga tehtavate muudatustega ja on olemuselt terminoloogilised ja sõnastuslikud. Lõikega 3 määratakse kindlaks teabevärava vastutava töötleja kohustus tagada teabe kasutajakeskne korrastatud kuvamine ja teenustele juurdepääs Eesti teabeväravas Lõiget 4 täiendatakse ja lisatakse ka teabe kõrvale teenused, kuivõrd isikustatud teavet kuvatakse ka teenuste kategoorias. Lõikes 4 on sätestatud teabeandja kohustus tagada oma valdkonna teabe ja teenuse aktuaalsus, korrastatus ja ülevaatlikus ning sellekohase teabe edastamise Eesti teabevärava vastutavale töötlejale. Lõikega 5 täpsustakse volitusnormi, võimaldamaks käesoleva seaduse muudatuste kajastamist Eesti teabevärava määruses. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 321 lõikega 6, millega luuakse volitusnorm avalike e-teenuste arendamise koordineerimise ja nende ühtse platvormi arendamise eest vastutavale ministrile sündmusteenuste loetelu kehtestamiseks. Sündmusteenuste loomise eest vastutavad asutused on jagatud vastavalt teenustele, näiteks abielu sündmusteenuse eest vastutab Siseministeerium. Sündmusteenuste platvormi eest, mis tagab sündmusteenuse toimimise ning mis liidab erinevad e-teenused kasutajale kokku ühtseks teekonnaks, vastutab käesoleva eelnõu kohaselt justiits- ja digiminister. Justiits- ja digiministri pädevuses on koordineerida avalike e-teenuste arendamise arenguid ning seetõttu kinnitab tema oma määrusega ka selle, milliseid sündmusteenuseid platvormil kuvatakse. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse kehtetuks riikliku postkastiga seotud sätted. Riiklik postkast liigub vähem riivama tehnoloogilise lahenduse suunas (nn Postkast 2.0 lahendus). Uus tehnoloogiline lahendus annab kirja sisu töötlemise pädevale asutusele, kes kasutajale teavet edastab postkasti teenuse vahendusel, ning RIA enam kirjade sisu ei töötle. RIAle jääb alles logifailide andmete säilitamise kohustus ja isiku antavale telefoninumbrile teavituse saatmise kohustus. Postkastide vahel eraldi ülemineku aega ei ole vaja ette näha, sest teatud ajaperioodil on kasutusel kaks lahendust. RIA lõpetas vanas postkasti teenuses kirjade sisu töötlemise 24.04.2023. Varasema tehnoloogilise lahendusega kogutud kirjade sisu säilitatakse kolm aastat, seega tuleb sätted kehtetuks tunnistada kolme aasta möödudes kirjade töötlemise lõppemisest, milleks on 24.04.2026. Eelnõu § 2 sätestab AvTSi § 321 muudatuse jõustumise tähtajad. Üldiselt seadus jõustub 10.02.2025, kuivõrd eurorahastuse vaates on Komisjonile lubatud saavutada sündmusteenuste eesmärk konkreetseks ajaks. Riikliku postkastiga seotud sätted muudetakse kehtetuks alates 24.04.2026. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus on arvestatud IKÜM-ist tulenevate nõuetega, andes inimesele kontrolli tema andmete üle ning võimaldades senisest efektiivsemalt teostada neile IKÜM-ist tulenevaid õigusi. 22 6. Seaduse mõjud AvTS-i muutmise eelnõuga luuakse selge õiguslik alus isikustatud teabe, mille üheks osaks on sündmusteenused, kuvamiseks Eesti teabeväravas. Mõju sihtrühmad: Sündmusteenuste vaatest: a) Riigi infosüsteemi (edaspidi ka RIS) andmekogude vastutavaid töötlejaid, kes soovivad sündmusteenuseid luua, on maksimaalselt 1300 andmekogu (terve teenuse elutsükli jooksul), kuid RIS-i andmekogude vastutavaid töötlejaid on vähem. Eelkõige on mõjutatud avaliku sektori asutused, näiteks on mõjutatud järgnevad sündmusteenused: kaitseväekohustuse täitmine (kaasatud on Kaitseressursside Amet, RIA, MKM); lähedase kaotus (kaasatud on Eesti Linnade ja Valdade Liit, RIA, MKM, Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), pensionile jäämine (kaasatud on Sotsiaalministeerium, RIA, MKM, SKA); Eestis kohanemine (kaasatud on Kultuuriministeerium, RIA, MKM), lahutamine (kaasatud on Siseministeerium, RIA, MKM). Andmevahetuspõhise sündmusteenuse soovib esimesena realiseerida Siseministeerium abiellumise teenuses. Sündmusteenuste partnereid tuleb ajas juurde, seega mõjutatud sihtrühm avaliku sektori asutuste osas kasvab; b) füüsilised isikud – potentsiaalselt kõik täisealised, isikukoodiga ja täieliku teovõimega füüsilised isikud, kelle andmeid töödeldakse RIS-i kuuluvates andmekogudes ja kellele on väljastatud sobiv e-identimise vahend, millega kasutada avalikke e-teenuseid, sh Eesti Teabeväravat. Sihtrühma piiritleb see, mis sündmusteenuseid asutused osutama hakkavad; c) tulevikus ka juriidilised isikud. Eesti teabevärava vaatest üldiselt: a) partnerasutused - 21; b) kasutajad: nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Perioodil 01.01.2024-13.11.2024 on teabeväravat kokku külastanud 680 466 erinevat isikut, kellest 212 699 isikut kasutas ettevõtja teenust või logis ettevõtjana sisse. Seega võiks öelda, et 31% protsenti kõikidest sisse loginud isikutest kasutavad ettevõtja poolel pakutavat infot või teenust. Statistika alusel ei ole võimalik öelda, kes neist on reaalselt juriidilised isikud ja kes on niisama teenuse vastu huvitundjad. 6.1. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Isikustatud teabe kuvamise (sh sündmusteenuse) kasutuselevõtmisega kaasneb mõningane positiivne sotsiaalne mõju. Isikustatud teabega teenus võimaldab muuta avalikud e-teenused inimeste jaoks mugavamaks ehk lihtsamaks, kiiremaks, kättesaadavamaks ühest kohast. Eesti teabeväravas oli täna üleval ka 5 elusündmusteenuse infoteenust, mille koondvaate külastatavus kokku oli 84 621 (2024. a kolmanda kvartali seisuga). Lisaks abielu e-avaldusi on esitatud kokku 6083 korral. 2024. aasta lõpuks on plaanis pakkuda 8 elusündmusteenust. 2025. aasta lõpuks on plaanis pakkuda kokku 10 elusündmusteenust erinevas küpsuse astmes – 8 koondinfoteenusena ning 2 andmevahetusega teenusena. Isikustatud teabe (ka sündmusteenuse) kasutamine on inimesele vabatahtlik. Seega mõju ulatuse ja sageduse vaatest ei ole teada, kui paljud inimesed ja kui tihti isikustatud ja andmevahetusepõhiseid teenuseid kasutama hakkavad. See sõltub näiteks ka sellest, kui kiiresti ja milliseid sündmusteenuseid haldusalad inimestele loovad ja millistes eluetappides inimesed on ja milliseid teenuseid nad vajavad. Inimese olemasolevaid õigusi e-teenuste kasutamisel ei muudeta, isikul on õigus tarbida kõiki teenuseid nii nagu seni. See võib kaasa tuua ebasoovitava 23 mõjuna teatud inimeste seas vähese või puuduliku e-teenuste, sh sündmusteenuste, kasutamise, kuivõrd soovitakse tarbida füüsilisi teenuseid elektrooniliste teenuste asemel. Eelmärgitu tõttu on hinnatud, et sotsiaalne mõju ei ole esialgu oluline. 6.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Isikustatud teabe kuvamine, sh sündmusteenuste loomine ning sündmusteenuste platvormi kasutamine, on asutustele vabatahtlik. Eelnõu kirjutamise hetkel on teadaolevaid sündmusteenuste platvormiga liitujaid teada 8:  abiellumine (SiM);  lapse saamine (SoM);  kaitseväekohustuse täitmine (KRA);  lähedase surm (ELVL);  Eestis kohanemine (Kultuuriministeerium);  pension (SoM);  lahutus (SiM);  terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamine (SoM-SKA);  nime vahetamine (SiM);  vabatahtlikud (SiM). Isikustatud kujul on teavet esitatud ka muudes Eesti teabevärava teenustes ja protsessides – nt töölaua vaadetes ja üksikpäringute vaates. Käesoleva eelnõu muudatusega täpsustatakse õiguslik alus isikustatud teabe kuvamiseks, kuid see ei anna võimalust veel proaktiivseks teenuse osutamiseks. Isikustatud teabe kuvamiseks on vajalik andmevahetuse võimaldamine andmekogu ja Eesti teabevärva vahel. Sellised teenused on X-teel juba suuresti olemas. Liituvatel asutustel tuleb sündmusteenuste platvormi kasutuselevõtmise korral arvestada vajadusega teha järgmisi toiminguid (kui neid pole varem tehtud): 1) sündmusteenuse ja sellega seotud osateenuste määratlemine ning kirjeldamine; 2) teenuse juhtimise struktuuri loomine; 3) analüüsi- ja arendustegevused teenuse loomiseks ning juurutamiseks; 4) võimalikud muudatused õigusnormides; 5) teenuse juhtimine, arendamine, monitoorimine ning jätkusuutlikkuse tagamine. RIA-l on täna juba Eesti teabevärav olemas ja loodud, mistõttu selles osas uusi ülesandeid ei tule. RIA-le tekib uus ülesanne sündmusteenuste platvormi haldamise näol. RIA-l on juba olemas sündmusteenuste talitus. RIA sündmusteenuste talitus nõustab koostöös MKM-iga sündmusteenuseid loovaid asutusi. Ebasoovitava riskina võib näha tulevikus asutuste vähest soovi liituda sündmusteenuse platvormiga. Kuivõrd täna on asutusi, kes sündmusteenuste raames koostööd teevad, omajagu, siis ei ole tegemist olulise ebasoovitava mõjuga. Lähtudes eespool kirjeldatust, ei ole mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju risk oluline. 24 6.3. Mõju valdkond: majanduslik mõju Lahendus mõjutab vähesel määral ka majandust läbi selle, et teatud teenused on suunatud ettevõtjale (nt ettevõtja töölaud). Kuivõrd käesolev eelnõu on seotud vaid isikustatud andmetega, mis on suuresti isikuandmed, siis mõjutused on läbi ettevõttega seotud füüsiliste isikute. Teenuste kokku toomine ühte kohta (nn ühtsesse kontaktpunkti) muudab ka ettevõtjal oma andmete nägemise kiiremaks ja mugavamaks. Selline isikuandmete kokku toomine platvormile ei tõsta ettevõtjate halduskoormust (nii aruandluskoormuse kui ka vastavuskulude tähenduses) ega nõua neilt käitumise muutmist. Ebasoovitavate mõjudena võib välja tuua, et kõik ettevõtjad ei pruugi alati oma isikuandmete vaatamiseks Eesti teabevärvat kasutada. Kuivõrd teenus on neile mugavaks tehtud, võib eeldada, et selliseid juhtumeid on pigem vähem kui rohkem. Lähtudes eespool kirjeldatust, ei ole mõju ulatus, sagedus ega ebasoovitava mõju risk oluline. 6.4. Mõju valdkond: mõju e-riigi arengule Lahendus mõjutab mõningasel määral e-riigi arengut, kuivõrd muudab teenused mugavamaks, kaasavamaks ja tõhusamaks. Eesti teabeväravas isikustatud teabe kuvamine soodustab innovatsiooni, tuues kokku erinevaid osalisi (nt ettevõtted, valitsus ja kodanikud) ja muutes teabevahetuse nende vahel kiiremaks ja tõhusamaks, tuues isiku vaatest kõik olulise ühte kohta. E-riigi teenuste ja sündmusteenuste integreerimine võib parandada klienditeenindust, pakkudes kiiret ja tõhusat suhtlemist kodanike ja ametnike vahel. Riigiga suhtluse sagedust on vastavalt avalike teenuste tarbimise vajadusele ning pole kvantitatiivselt mõõdetav. Ebasoovitava mõjuna võib välja tuua ohu, et teatud inimeste seas võib olla vähese või puuduliku andmepõhine sündmusteenuste kasutamise, kuivõrd soovitakse tarbida füüsilisi teenuseid elektrooniliste teenuste asemel. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eesti teabevärava rolli õiguslikult selgemaks reguleerimisega teabevärava sisulised tegevused ei muutu ja seega Eesti teabevärava osas käesolev eelnõu ei too kaasa uusi tegevusi ega ka eeldatavaid kulusid ja tulusid. Jätkatakse samade tegevustega, millega on juba varem tegeletud, kuid õiguslikult võimaldab eelnõu kohane regulatsioon edaspidi täpsustada Eesti teabevärava erinevaid väljundeid. Näiteks täidavad Eesti teabevärava eesmärki täna kehtiva õiguse kohaselt Eesti teabevärava riigiportaal, mobiilirakendus, sündmusteenuste platvorm ja riiklik postkast. Neid on rahastatud ja rahastatakse edasi erinevatest rahastusallikatest (seda nii välisrahastusest kui riigieelarvest). Sündmusteenuste platvormi arendamiseks ja personalikuludeks on ette nähtud rahastus Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust (edaspidi RRF), mille eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud digiülemineku toetamiseks.25 Sündmusteenuste platvormi tehnilise lahenduse ja esimese 10 elusündmusteenuse loomiseks on 25 Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileht: https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/taaste-ja- vastupidavusrahastu-rrf (20.01.23). 25 RRF-ist ette nähtud 12,27 miljonit eurot. Lisaks on RIA-le RRF-ist ette nähtud sündmusteenuste arenduseks eelduslikult 6 miljonit eurot kuni 2025. aasta lõpuni. Sündmusteenuste platvormi hoolduse ja jätkuarenduste kulud (ligikaudu 1,4 miljonit aastas) planeeritakse katta riigieelarvest. RIA ja MKM planeerivad riigieelarvesse lisaks ka tööjõu-ja majandamiskulud (ligikaudu 500 000 eurot aastas). MKM kulude ligikaudne arvestus aastate kaupa:  2026: tööjõukulud 104 000 eurot, majandamiskulud 27 000 eurot, investeeringukulud 0 eurot;  2027: tööjõukulud 165 000 eurot, majandamiskulud 40 000 eurot, investeeringukulud 0 eurot;  2028: tööjõukulud 174 000 eurot, majandamiskulud 40 000 eurot, investeeringukulud 0 eurot. RIA otseste ja kaudsete kulude ligikaudne arvestus aastate kaupa (sündmusteenuste platvormi ja teabevärava kui sündmusteenuste esitluskihi kulud):  2026: tööjõukulud 1 244 982,20 eurot, majandamiskulud 419 517,80 eurot (sh riigipilve kulud), investeeringukulud 1 900 000 eurot;  2027: tööjõukulud 1 307 231,31 eurot, majandamiskulud 430 968,69 eurot (sh riigipilve kulud), investeeringukulud 1 900 000 eurot;  2028: tööjõukulud 1 369 480,42 eurot, majandamiskulud 462 321,58 eurot (sh riigipilve kulud), investeeringukulud 1 900 000 eurot. Pärast RRF rahastamise lõppemist aastast 2026 planeeritakse ministeeriumis ja RIAs kasutada sündmusteenuste jätkuarendusteks ning tööjõukuludeks teisi EL-i finantseerimisvõimalusi (nt struktuurifondi vahendid), mis on veel täpsemas analüüsis. Samas pikaajalise plaani rahastusallikana on MKM ja RIA planeerinud sündmusteenuste majandamiskulud ja tööjõukulud katta riigieelarvest, kuivõrd EL finantseerimisvõimalustega ei ole võimalik investeeringuid tähtajatult üleval hoida. Kokkuleppeliselt on RRFi raha olnud sündmusteenuste käitamiseks (kuni 2026) ja ei saa eeldada, et MKM ja RIA pakuvad tähtajatut rahastust sündmusteenuseid arendatavatele riigimajadele ja muudele koostööpartneritele, mistõttu sündmusteenuste teenuseomanikud peavad teenuste arendusteks ja edaspidiseks ülal hoiuks vajalikud ressursid arvestama enda eelarvesse. 8. Rakendusaktid Eelnõu laiendab Eesti teabevärava volitusnormi Vabariigi Valitsusele isikustatud teabe kuvamise süsteemi kehtestamiseks. Rakendusakti kavand (lisa 1) on lisatud seletuskirjale. Isikustatud teabe kuvamise süsteemis olevate teenuste nimekirja kinnitab justiits- ja digiminister oma määrusega. Rakendusakti kavand (lisa 2) on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seadus on plaanitud jõustuma suuremas osas 10.02.2025, kuivõrd RRFi vaates on Komisjonile lubatud saavutada sündmusteenuste eesmärk konkreetseks ajaks. Muudatustega kohanemiseks ei ole tarvis anda üleminekuaega, kuna tehtavad muudatused ei too sihtrühmadele kaasa kohustust oma tegevust ümber korraldada ja liitumine on vabatahtlik. Liitumise konkreetne 26 ajakava lepitakse kokku MKMiga ja alates 01.01.2025 Justiits- ja Digiministeeriumiga. Arvestades aga, et esimesed sündmusteenused on asutuste vahel kokku lepitud ja vajalikud tegevused on lõpusirgel, mistõttu on vajalik ka esimesel võimalusel õigusmuudatused jõustada. Riikliku postkastiga seotud sätted tunnistatakse osaliselt kehtetuks alates 24.04.2026, kuna minnakse üle uuel postkasti teenusele. Eraldi üleminekuaega selles osas ei ole vaja, kuivõrd teatud perioodil on mõlemad postkasti teenused saadaval ja 24.04.2026 on viimane tähtaeg oma kirjade üleviimiseks uuele teenusele. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ja rakendusakti kavandi koostamisse on olnud kaasatud Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ja RIA esindajad. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks RIA-le, AKI-le, Politsei- ja Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile, Kaitseressursside ametile, Tervisekassale, Transpordiametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Lisaks saadeti eelnõu ka avalikule kooskõlastamisele.26 Avaliku kooskõlastamise infot levitati ka sündmusteenuste töövormide kaudu. Märkuste ja ettepanekute kohta on seletus antud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis (lisa 3). Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 26 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koduleht. Kättesaadav: https://mkm.ee/uudised/mkm-ootab- tagasisidet-eelnoule-mille-toel-edasi-arendada-sundmusteenuseid. 27