ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12, ÕKS § 23 lg 8
Märge tehtud: 17.03.2025
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 17.03.2100
Einar Eiland Teie 21.02.2025, 22.02.2025 ja 28.02.2025
[email protected]
Meie 17.03.2025 nr 14-9/250129/2501869
Lugupeetud Einar Eiland
Soovisite saada avalikke vastuseid õiguskantsleri allkirjaga. Palusite õiguskantsleril analüüsida, kas
Teie kirjadele on korrektselt vastatud. Küsisite avaldustele vastamise ning vastutusele võtmise
kohta, kui avaldustele ei vastata.
Õiguskantsler lahendab kõiki talle saadetud avaldusi eeskätt õiguskantsleri seadusest (ÕKS)
lähtudes. Õiguskantsler on andnud põhimäärusega oma nõunikele volituse teha mitmeid
õiguskantslerile ette nähtud toiminguid ning määranud ka teenistujate allkirjaõiguse (vt ÕKS § 20
lg 2, § 36 lg 3). Põhimäärus näeb ette, et õigusteenistus annab õiguskantsleri pädevusest lähtudes
õigusalaseid selgitusi ning õigusteenistuses koostatud kirjadele ja muudele dokumentidele kirjutab
alla teenistuse juhataja (§ 13). Kuna õiguskantsler ei näinud võimalust Teid aidata, on vastanud
Teile õigusteenistus.
Üldjuhul sisaldavad isikute kirjad ja ka asutuste vastused isikuandmeid. Isiku kontaktandmete (nt
kodune aadress, isiklik e-posti aadress ja telefoninumber jms) sattumine teabenõude korras või
dokumendiregistri otseligipääsu kaudu võõraste isikute kätte võib oluliselt kahjustada isiku eraelu
puutumatust. See võib põhjustada rämpsposti adressaadiks sattumist ja muud soovimatut
kontaktivõtmist.
Sestap peab ametiasutus (sh Õiguskantsleri Kantselei) kehtestama saabunud ja saadetavale kirjale
juurdepääsupiirangu ehk tunnistama kirja asutusesiseseks kasutamiseks, kui selles kirjas on
isikuandmeid. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib
juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat. Selline nõue on
sätestatud avaliku teabe seaduses (vt AvTS § 35 lg 1 p 11 jj, § 40 lg 3). Kui juurdepääsupiirangut ei
kehtestataks, oleksid isikuandmed dokumendiregistri vahendusel kõigile vabalt kättesaadavad
(AvTS § 12 lg 41).
Juurdepääsupiirangut peab järgima vaid asutus, isikule endale see mingeid kohustusi kaasa ei too.
Seega saate ise otsustada, mida kirjadega teete ja kellele neid saadate.
Oma avalduste ja saadetud vastuskirjade, sh neis olevate isikuandmete avalikustamiseks
dokumendiregistris on võimalik esitada ametiasutusele vastav nõusolek. See nõusolek peab olema
vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline. Selles nõusolekus võiks olla ka kirjas, millisel
konkreetsel eesmärgil tohib isikuandmeid töödelda (nt avalikustada dokumendiregistris) (vt
täpsemalt isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p a, art 4 p 11, põhjendus 32). Sestap, kui
soovite oma avalduste ja vastuste avalikustamist dokumendiregistris, tuleks esitada vastav nõusolek.
2
Kui MTÜ soovib pöörduda mõne ametiasutuse poole, oleks mõistlik kasutada MTÜ
kontaktandmeid. Äriregistri järgi on MTÜ Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Seltsi e-posti
aadress
[email protected]. MTÜ kirjadele reeglina juurdepääsupiirangut ei kehtestata.
Isiku pöördumist tuleb menetleda vastavalt selle sisule ning vastata korrektselt ja õigeaegselt.
Teabenõuet tuleb menetleda avaliku teabe seaduse kohaselt. Märgukirjale ja selgitustaotlusele
vastamisel tuleb järgida märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise ning kollektiivse pöördumise
esitamise seadust (MSVS).
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamist selgitasime Teile 18.02.2025 kirjas. Seadusest ei tulene
õigust nõuda küsimustele vastuseid soovitud vormis. Kui asutus ei vasta Teie märgukirjale või
selgitustaotlusele, on võimalus oma õigusi kaitsta vaide- ja halduskohtumenetluses.
Teabenõudega saab asutuselt nõuda dokumenti, mis on olemas. Teabenõue täidetakse viivituseta,
kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul (AvTS § 17 ja § 18 lg 1). Kui leiate, et teabevaldaja ei
ole järginud teabenõude täitmisel avaliku teabe seadust, võite vaidega pöörduda Andmekaitse
Inspektsiooni poole või kaebusega halduskohtusse (AvTS § 46).
Pöördumisele vastamata jätmine ei too kaasa vastutust kriminaalõiguslikus mõttes. Kui Teie
teabenõudele, märgukirjale või selgitustaotlusele ei vastata õigusaktides sätestatud korras, saate
oma õigusi kaitsta vaide- ja halduskohtumenetluse korras. Seega on Teil võimalus kasutada
tõhusaid õiguskaitsevahendeid.
Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole, aga õiguskantsler ei alusta iga kord menetlust.
ÕKS § 25 lõike 3 punktis 4 on sätestatud, et õiguskantsler võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui
isikul on (olnud) võimalus kasutada seadusega tagatud õiguskaitsevahendeid.
Loodetavasti on selgitustest Teile abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Jaanus Kirikmäe 6938403
[email protected]