Pärje Ülavere Teie 12.02.2025 nr
Tallinna Lasteaed Naksitrall
[email protected] Meie 05.03.2025 nr 7-4/250419/2501544
Eestikeelse õppe osakaal hariduse omandamisel
Lugupeetud Pärje Ülavere
Küsisite keeleseaduse (KeeleS) § 26 lõike 3 tõlgendamise kohta. Täpsemalt soovisite teada, kas
inimene on omandanud eesti keeles kõrghariduse, kui kõrgharidusõppe esimeses astmes oli tema
õppekeel võõrkeel, kuid magistriõppes oli õppekeel eesti keel.
Leian, et üksnes magistriõppe läbimisest eesti keeles ei piisa, et lugeda kõrgharidus omandatuks
eesti keeles KeeleS § 26 lõike 3 mõttes.
1. KeeleS § 26 lõikes 3 on öeldud, et eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama inimene, kes on
omandanud eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse.
Sama paragrahvi lõike 4 järgi loetakse haridus omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti
õppetööst toimus eesti keeles.
2. Kõrgharidusseadus (KHaS) sätestab kõrgharidustaseme õppe korraldamise alused (§ 1 lg 1 p 1).
KHaS § 3 lõike 1 järgi koosneb kõrgharidustaseme õpe kolmest astmest: esimene aste on
bakalaureuseõpe ja rakenduskõrgharidusõpe; teine aste on magistriõpe ja kolmas aste on
doktoriõpe.
Bakalaureuseõppe ja rakenduskõrgharidusõppe maht on 180–240 ainepunkti ning õppe
nominaalkestus on kolm kuni neli õppeaastat (KHaS § 5 lg 3). Magistriõppe maht on 60–120
ainepunkti ja õppe nominaalkestus on üks kuni kaks õppeaastat (KHaS § 6 lg 2).
Bakalaureuseõppesse ja rakenduskõrgharidusõppesse on õigus kandideerida keskharidusega või
sellele vastava kvalifikatsiooniga inimesel (KHaS § 12 lg 1). Magistriõppesse on õigus
kandideerida bakalaureusekraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga inimesel
(KHaS § 12 lg 2). Doktoriõppesse saab kandideerida inimene, kellel on magistrikraad või sellele
vastav kvalifikatsioon (KHaS § 12 lg 2).
3. Seega omandatakse kõrgharidus mitmes astmes, kusjuures järgmisele astmele saab ainult siis,
kui on läbitud sellele eelnev aste. Inimene omandab kõrghariduse pärast esimese astme läbimist
(erandiks on KHaS §-s 7 sätestatud integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe). Seejärel võib ta
jätkata järgmisel astmel, kuid ei pruugi. Kui ta siiski läbib ka järgmise(d) astme(d), saab öelda, et
2
tema kõrghariduse moodustavad kaks või kolm taset, kuid see ei tähenda teise või kolmanda
kõrghariduse omandamist.
4. Selleks et inimesel oleks õigus KeeleS § 26 lõikes 3 sätestatud erandile, peab ta olema vähemalt
60 protsenti kõrghariduse esimese astme õppest läbinud eesti keeles (kui inimene on läbinud
üksnes esimese astme). Kui inimesel on aga magistrikraad, siis peab ta olema läbinud vähemalt
60 protsenti esimese ja teise astme õppest kokku eesti keeles. Nii on KeeleS § 26 lõiget 3
tõlgendanud ka Tallinna Ringkonnakohus (vt otsus asjas nr 3-12-1071, p-d 4 ja 8).
5. Arvestades kõrghariduse esimese ja teise astme õppe mahtu (vt p 2), saab öelda, et kui inimene
on läbinud bakalaureuseõppe võõrkeeles (nt on saanud 180 ainepunkti) ja üksnes magistriõppe
eesti keeles (nt on saanud 120 ainepunkti), ei ole 60 protsenti õppetööst toimunud eesti keeles.
Tänan Teid pöördumise eest. Loodan, et neist selgitustest on abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Aigi Kivioja 693 8428
[email protected]