Saatja:
[email protected]
Saaja: "Info" <
[email protected]>
Teema: Päring tuuleparkide planeerimise ja 1000 ja 2000 meetri kaugusnõude seaduslikkuse kohta
Kuupäev: 2025-03-01 13:22
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lugupeetud õiguskantsler,
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest pöördub Teie poole seoses tuuleparkide
planeerimise ja keskkonnamõju hindamise õiguslike probleemidega. Täpsemalt
soovime saada hinnangut kehtiva 1000 m ja 2000 m kaugusnõude
seaduslikkusele, kuna see ei ole seadusega kehtestatud, põhineb aegunud
sisendandmetel ning võib kaasa tuua ebavõrdse kohtlemise haja- ja
tiheasustuse elanike vahel.
1. Kehtiv 1000 ja 2000 meetri kaugusnõue ei tulene seadusest ja põhineb
aegunud andmetel
Hetkel ei ole Eestis seadust, mis reguleeriks tuuleparkide ja elamute
vahekaugust. Praktikas rakendavad mitmed omavalitsused, sealhulgas
Põhja-Pärnumaa vald, 1000 m (hajaasustuses) ja 2000 m (tiheasustuses)
nõuet, mis on kantud keskkonnamõju hindamise dokumentidesse Pärnu maakonna
planeeringu lisa nr 6 alusel.
Tegemist on 2013. aastast pärineva planeeringulisaga, mis koostati ajal,
mil maismaatuulikud olid keskmiselt 130 m kõrgused ja 2 MW võimsusega.
Tänapäeva tuulikud on aga 250–290 m kõrgused ja 5–7 MW võimsusega, mis
tähendab, et nende mõju (kuuldav müra, infraheli ja varjutus) võib ulatuda
kaugemale kui 1000 m, kuid kehtivaid vahemaid pole sellele vastavalt
kohandatud.
Lisaks sellele on hajaasustuses elavad inimesed kolinud maale eelkõige
rahu ja vaikuse pärast. On äärmiselt ebaõiglane ja põhjendamatu nende
elukeskkonna väärtuste halvendamine ja võrdsustamine linnalähedase
keskkonnaga, kus suuremad müra- ja visuaalhäiringud on tavapärased.
Praegune regulatsioon ei taga hajaasustuses elavatele inimestele
võrdväärset elukeskkonna kaitset.
2. Õiguslik hinnang kehtivale kaugusnõudele.
Eesti Põhiseaduse § 12 keelab diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise.
Kui 1000 m on piisav hajaasustuses, kuid mitte tiheasustuses, võib see
tähendada, et hajaasustuse elanikud on vähem kaitstud.
Lisaks sätestab KeÜS § 23, et igaühel on õigus elada keskkonnas, mis
vastab tema tervise- ja heaoluvajadustele.
Kehtivas regulatsioonis on ainus mõõdetav piirang kuuldav müra
(keskkonnaministri määrus nr 71), mis seab öise sihtväärtuse elamualadel
40 dB(A), kuid infraheli, varjutuse ja valgushäiringute kohta puuduvad
normid kas täielikult või on puudulikud.
Sellest tulenevalt võib kehtiv praktika olla vastuolus nii põhiseadusliku
võrdsuspõhiõiguse kui ka õigusega tervislikule elukeskkonnale, kuna:
* Puuduvad õigusnormid, mis kehtestaksid ühtsed ja teaduspõhised
kaugusnõuded.
* Kuuldav müra on ainus reguleeritud häiring, kuid infraheli,
varjutuse ja valgushäiringute kohta puuduvad normid, mistõttu võivad
elanikud olla ebapiisavalt kaitstud.
* Kasutatakse vananenud sisendandmeid, mis ei arvesta tänapäevaste
oluliselt suuremate tuulikute mõju.
3. Palume õiguskantsleri hinnangut järgmistele küsimustele:
1. Kas 1000 ja 2000 meetri kaugusnõue, mis ei tulene seadusest, kuid
mida mitmed omavalitsused praktikas kasutavad, on põhiseadusega kooskõlas
ja õigustatud?
2. Kas kehtiv praktika ei riku põhiseaduslikku võrdsuspõhiõigust,
kuna hajaasustuse elanikud võivad olla vähem kaitstud kui tiheasustuse
elanikud?
3. Kas Eestis peaks tuuleparkide kaugus elamutest ja elamumaast olema
reguleeritud riikliku õigusaktiga, mitte üksnes kohalike planeeringutega?
4. Kas infraheli, varjutuse ja valgushäiringu mõju tuleks samuti
reguleerida, kuna hetkel kehtivad terviklikud normid ainult kuuldavale
mürale?
5. Kas õiguskantsler peab vajalikuks algatada arutelu vastavate
ministeeriumidega (Kliimaministeerium, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Sotsiaalministeerium), et viia kehtivad normid vastavusse tänapäevaste
teadusuuringutega ja suuremate tuulikute tegeliku mõjuga?
Loodame, et õiguskantsler peab neid küsimusi oluliseks ning algatab
vastava analüüsi. Oleme valmis täiendavalt infot esitama ning koostööd
tegema, et tagada tuuleparkide õiguspärane ja teaduspõhine planeerimine
Eestis.
Lugupidamisega,
Maarja Maranik
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
53442161