E.E._kiri

Tebenõudele esitatav Täpsustav teabenõue Õiguskantslerile [email protected] Õiguskantsleri Kantselei D-U-N-S® Nummer : 565776443 Unternehmensadresse : Kohtu tn 8 15193 Tallinn Kirjutasime teile Teabenõude 06.02.2025 millele vastasite 18.02.2025 nr 14-9/250129/2501162 Nõuame kirja vastavusse viimist Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest § 5. Vastamine mille kohaselt on: Vastamiskohustus on adressaadil. Samuti soovime kiri vabastada märkest asutusesiseseks kasutamiseks, kuna pöördusime kollektiivse teabenõudega riigikogu poole, et saada selgust NATOnõuete ja Euroopa roheleppega seotud eesmärkide täitmise osas, kuhu oli lisatud üle 20 asutuse, seal hulgas erialaliidu, kes on kohustatud enda ametiasutusse kuuluvaid liikmeid vastavatest otsusest. Nende hulgas ka õiguskantsleri seisukohtadest kõiki informeerima. Seega me ei soovi teie käest saada vastuseid märkega asutusesiseseks kasutamiseks nüüd ega ka edaspidi. Samuti peaks NATO nõuete laias käsitluses ja Roheleppe eesmärkide täitmine olema praeguses julgeoleku olukorras olema käsitletav avaliku huvina ja andma suuna kuidas olukordi lahendada. Mitmed rahvusvahelised lepingud ja standardid nõuavad avaliku teabe kättesaadavust ja läbipaistvust riigiametite poolt. Siin on mõned peamised näited: ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon : See dokument sätestab, et igaühel on õigus saada teavet avaliku sektori tegevuse kohta, mis on oluline demokraatia ja hea valitsemistava tagamiseks. Euroopa Liidu lepingud : Euroopa Liidu lepingud, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise leping, nõuavad läbipaistvust ja avaliku teabe kättesaadavust. Näiteks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 15 sätestab, et ELi institutsioonid, organid ja asutused peavad tagama dokumentide avaliku kättesaadavuse. Kuna meie eesmärgiks on Euroopa Liidu lepingutega võetud kohustuste täitmise elluviimine, siis see eeldab ka üldsuse informeerimist sellest kuidas roheleppe eesmärkideni jõuda. Seega vastava teabe salastamine Õiguskantsleri institutsiooni poolt on vastuolus Euroopa Liidu lepinguliste aluspõhimõtetega. Samuti on õiguskantsleri vastus 18.02.2025 nr 14-9/250129/2501162 vastuolus NATO julgeoleku laias käsitluses rakendamise eelduskeks olevate põhimõtete rakendamisega, mille eesmärgid ja tegevused ja tegevuste selgitused peavad olema kättesaadavad avalikkusele. Informeeritus on eelduseks, et julgeoleku probleeme lahendama asuda ja need ei eskaleeruks. NATO on pühendunud läbipaistvusele ja avalikkuse teavitamisele oma eesmärkidest ja tegevustest. NATO strateegiline kontseptsioon, mis määratleb alliansi peamised ülesanded ja põhimõtted, on avalikult kättesaadav. Meie küsimus oli kuidas välja arendada: 1. "Tehnoloogiatest ülevaate saamise korraldamine välisriikides" 2 "Nõustamistegevuse väljaarendamine" 3. "Vajame tugimeetmeid Euroopa-projektide kokkukirjutamiseks " Eelnevat vajame selleks, et NATO julgeoleku laias käsitluse ja Rohepöörde elluviimiseks vajalikke projektide kokkukirjutamisvõimet tagada. NATO julgeolekus laias käsitluse toodud eesmärke seal julgas toidu ja kütustega omavarustusvõime tagamist kriisisituatsioonis saab Rakendama hakata siis, kui kõikidele osapooltele on arusaadav kuidas nende elluviimine toimub ja milline võiks olla nende roll eeltoodud eesmärkide täitmisel. Seega julgeolekuprobleemide lahendamisele viiva teabe salastamine takistab julgeolekuprobleemide lahendamist ja tekitab neid juurde, mitte ei asu neid lahendama. Seega on Õiguskantsleri tegevus julgeolekuriske loov mitte lahendav. On äärmiselt kahetsusväärne, et õiguskantsler pole sellest aru saanud ja takistab sellekohase teabe avalikustamist. Lähtuvalt asjaolust, et õiguskantsleri 18.02.2025 nr 14-9/250129/2501162 kiri oli vastuolus NATO nõuete täitmisega ja Rohepöörde eemärkidega ja mille selgitamine tõi kaasa olulise lisatööaja kulu, siis oleme sunnitud Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest lähtuvalt esitama õiguskantslerile arve peale sunnitud tööde tasumise kohta. Lähtuvalt asjaolust, et Eesti ettevõtted on kohustatud järgima Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtteid ning seega oleme sunnitud edastam a ka arve tööde teostamise kohta , mille teie ebakorrekte ja seadustega vastuolus oleva vastuse edastamine meile endaga kaasa tõi. Kuna erinevad ametiasutused on korduvalt kinnitanud, et Eestis peavad ettevõtted enda tegevustes lähtuma Eestis kehtivast seadusandlusest ja rahvusvahelistest lepetest, siis meie kirjavahetuse aluseks on edaspidi järgmised põhimõtted: Soovime, et meie edasine menetlus toimuks "hierarhiline vastutus" või "teavitamise kohustus" hierarhilise vastutuse põhimõtte kohaselt. Kui teavitada ülemust ehk juhti konkreetselt või kõrgemat tasandit, eeldatakse, et see teave edastatakse allpool olevatele tasanditele vastavalt vajadusele ja vastupidi. Seda võib käsitleda kui vastutuse delegeerimist ja tuleks tagada, et kõik asjaosalised oleksid informeeritud olulistest teemadest. Teade ülemale on teade alamale. Teade alamale on teade ülemale. Kui ülemale saadetud kiri saadetakse ülemale ja vastab alam, siis loeme edaspidi kõik vastused, mille on alam saatnud ka ülema poolt kooskõlastatuks ehk adressaadi poolt allkirjastatuks. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest § 5: Vastamine mille kohaselt on vastamiskohustus adressaadil. Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest. Võrdse kohtlemise põhimõttest. Soovime enda kirja küsimustele vastata küsimus-vastus formaadi alusel. Soovime teie käest vastuseks saada avalikuks kasutamiseks mõeldud kirju. Avalikuks kasutuseks mitte sobivaid kirju palume meile mitte saata. Samuti palume vastuseks mitte saata anonüümkirju. Me ei soovi teie käest saada mitte ühtegi vastuskirja märkega asutusesiseseks kasutamiseks nüüd ega ka edaspidi, kuna vaidega on seotud üle 20 erialaliidu ja allorganisatsiooni, kes peavad olukorra lahendiga enda liikmetele edastama. Soovime, et meie kirjadele vastamine toimuks vastavalt Avaliku Teabe seadus ( AvTS ) ja soovime, et meie suhtlus toimuks üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe avalikkusele ja igaühele juurdepääsu võimaldamise põhimõtete alusel, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest. Soovime et teabenõude vastus saadetakse kõigile meili saanud isikutele Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts Saatja: "Einar Ekras" <[email protected]> Saaja: "Info" <[email protected]>, [email protected], "Allan Niidu" <[email protected]>, "Ija Stõun" <[email protected]>, "Kalev Essenson" <[email protected]>, "Arvo Junti" <[email protected]>, "Mait Nevalainen" <[email protected]>, "Maarja Lõhmus" <[email protected]>, "Andrus Helenurm" <[email protected]>, "Tiit Merenäkk" <[email protected]>, "Kristjan Moora" <[email protected]>, "Randar Tasmuth" <[email protected]>, "Ringenergeetika Kompetentsikeskus" <[email protected]>, "Eluterve Eesti" <[email protected]>, "Tauno Tromp" <[email protected]>, "Vahur Luhtsalu" <[email protected]>, "Igor Skalkin (iSkalkin)" <[email protected]>, "Ivo Karindi" <[email protected]>, "Rene Tammis" <[email protected]>, "Toomas Kadarpik" <[email protected]> Teema: Re: Avaldus Õiguskantslerile Ülle Madisele - seoses NATO ja Rohepöörde teabenõuete mittevastamisega riigikogus. Kuupäev: 2025-02-28 16:24 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tebenõudele esitatav Täpsustav teabenõue Õiguskantslerile [email protected] <mailto:[email protected]> Õiguskantsleri Kantselei D-U-N-S® Nummer: 565776443 Unternehmensadresse: Kohtu tn 8 15193 Tallinn Kirjutasime teile Teabenõude 06.02.2025 millele vastasite 18.02.2025 nr 14-9/250129/2501162 Nõuame kirja vastavusse viimist Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest § 5. Vastamine mille kohaselt on: Vastamiskohustus on adressaadil. Samuti soovime kiri vabastada märkest asutusesiseseks kasutamiseks, kuna pöördusime kollektiivse teabenõudega riigikogu poole, et saada selgust NATOnõuete ja Euroopa roheleppega seotud eesmärkide täitmise osas, kuhu oli lisatud üle 20 asutuse, seal hulgas erialaliidu, kes on kohustatud enda ametiasutusse kuuluvaid liikmeid vastavatest otsusest. Nende hulgas ka õiguskantsleri seisukohtadest kõiki informeerima. Seega me ei soovi teie käest saada vastuseid märkega asutusesiseseks kasutamiseks nüüd ega ka edaspidi. Samuti peaks NATO nõuete laias käsitluses ja Roheleppe eesmärkide täitmine olema praeguses julgeoleku olukorras olema käsitletav avaliku huvina ja andma suuna kuidas olukordi lahendada. Mitmed rahvusvahelised lepingud ja standardid nõuavad avaliku teabe kättesaadavust ja läbipaistvust riigiametite poolt. Siin on mõned peamised näited: ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon: See dokument sätestab, et igaühel on õigus saada teavet avaliku sektori tegevuse kohta, mis on oluline demokraatia ja hea valitsemistava tagamiseks. Euroopa Liidu lepingud: Euroopa Liidu lepingud, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise leping, nõuavad läbipaistvust ja avaliku teabe kättesaadavust. Näiteks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 15 sätestab, et ELi institutsioonid, organid ja asutused peavad tagama dokumentide avaliku kättesaadavuse. Kuna meie eesmärgiks on Euroopa Liidu lepingutega võetud kohustuste täitmise elluviimine, siis see eeldab ka üldsuse informeerimist sellest kuidas roheleppe eesmärkideni jõuda. Seega vastava teabe salastamine Õiguskantsleri institutsiooni poolt on vastuolus Euroopa Liidu lepinguliste aluspõhimõtetega. Samuti on õiguskantsleri vastus 18.02.2025 nr 14-9/250129/2501162 vastuolus NATO julgeoleku laias käsitluses rakendamise eelduskeks olevate põhimõtete rakendamisega, mille eesmärgid ja tegevused ja tegevuste selgitused peavad olema kättesaadavad avalikkusele. Informeeritus on eelduseks, et julgeoleku probleeme lahendama asuda ja need ei eskaleeruks. NATO on pühendunud läbipaistvusele ja avalikkuse teavitamisele oma eesmärkidest ja tegevustest. NATO strateegiline kontseptsioon, mis määratleb alliansi peamised ülesanded ja põhimõtted, on avalikult kättesaadav. Meie küsimus oli kuidas välja arendada: 1. "Tehnoloogiatest ülevaate saamise korraldamine välisriikides" 2 "Nõustamistegevuse väljaarendamine" 3. "Vajame tugimeetmeid Euroopa-projektide kokkukirjutamiseks" Eelnevat vajame selleks, et NATO julgeoleku laias käsitluse ja Rohepöörde elluviimiseks vajalikke projektide kokkukirjutamisvõimet tagada. NATO julgeolekus laias käsitluse toodud eesmärke seal julgas toidu ja kütustega omavarustusvõime tagamist kriisisituatsioonis saab Rakendama hakata siis, kui kõikidele osapooltele on arusaadav kuidas nende elluviimine toimub ja milline võiks olla nende roll eeltoodud eesmärkide täitmisel. Seega julgeolekuprobleemide lahendamisele viiva teabe salastamine takistab julgeolekuprobleemide lahendamist ja tekitab neid juurde, mitte ei asu neid lahendama. Seega on Õiguskantsleri tegevus julgeolekuriske loov mitte lahendav. On äärmiselt kahetsusväärne, et õiguskantsler pole sellest aru saanud ja takistab sellekohase teabe avalikustamist. Lähtuvalt asjaolust, et õiguskantsleri 18.02.2025 nr 14-9/250129/2501162 kiri oli vastuolus NATO nõuete täitmisega ja Rohepöörde eemärkidega ja mille selgitamine tõi kaasa olulise lisatööaja kulu, siis oleme sunnitud Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse <https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendite_liigitus.html?jaotus=juur.206106664.206108408&kokkuvotted=false&jaotusedVaikimisiAvatud=> Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest lähtuvalt esitama õiguskantslerile arve peale sunnitud tööde tasumise kohta. Lähtuvalt asjaolust, et Eesti ettevõtted on kohustatud järgima Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse <https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendite_liigitus.html?jaotus=juur.206106664.206108408&kokkuvotted=false&jaotusedVaikimisiAvatud=> Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtteid ning seega oleme sunnitud edastama ka arve tööde teostamise kohta, mille teie ebakorrekte ja seadustega vastuolus oleva vastuse edastamine meile endaga kaasa tõi. Kuna erinevad ametiasutused on korduvalt kinnitanud, et Eestis peavad ettevõtted enda tegevustes lähtuma Eestis kehtivast seadusandlusest ja rahvusvahelistest lepetest, siis meie kirjavahetuse aluseks on edaspidi järgmised põhimõtted: · Soovime, et meie edasine menetlus toimuks "hierarhiline vastutus" või "teavitamise kohustus" hierarhilise vastutuse põhimõtte kohaselt. Kui teavitada ülemust ehk juhti konkreetselt või kõrgemat tasandit, eeldatakse, et see teave edastatakse allpool olevatele tasanditele vastavalt vajadusele ja vastupidi. Seda võib käsitleda kui vastutuse delegeerimist ja tuleks tagada, et kõik asjaosalised oleksid informeeritud olulistest teemadest. Teade ülemale on teade alamale. Teade alamale on teade ülemale. Kui ülemale saadetud kiri saadetakse ülemale ja vastab alam, siis loeme edaspidi kõik vastused, mille on alam saatnud ka ülema poolt kooskõlastatuks ehk adressaadi poolt allkirjastatuks. · Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest § 5: Vastamine mille kohaselt on vastamiskohustus adressaadil. · Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse <https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendite_liigitus.html?jaotus=juur.206106664.206108408&kokkuvotted=false&jaotusedVaikimisiAvatud=> Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest. · Võrdse kohtlemise põhimõttest. · Soovime enda kirja küsimustele vastata küsimus-vastus formaadi alusel. · Soovime teie käest vastuseks saada avalikuks kasutamiseks mõeldud kirju. Avalikuks kasutuseks mitte sobivaid kirju palume meile mitte saata. Samuti palume vastuseks mitte saata anonüümkirju. · Me ei soovi teie käest saada mitte ühtegi vastuskirja märkega asutusesiseseks kasutamiseks nüüd ega ka edaspidi, kuna vaidega on seotud üle 20 erialaliidu ja allorganisatsiooni, kes peavad olukorra lahendiga enda liikmetele edastama. Soovime, et meie kirjadele vastamine toimuks vastavalt Avaliku Teabe seadus (AvTS) ja soovime, et meie suhtlus toimuks üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe avalikkusele ja igaühele juurdepääsu võimaldamise põhimõtete alusel, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest. · Soovime et teabenõude vastus saadetakse kõigile meili saanud isikutele Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Einar Eiland [email protected] <mailto:[email protected]> Teie 06.02.2025 nr Meie 18.02.2025 nr 14-9/250129/2501162 Härra Einar Eiland Kirjutasite, et Riigikogu keskkonnakomisjon ja Kliimaministeerium pole 2021. aastast alates vastanud Teie arupärimistele, milles olete küsinud rohepöörde elluviimise kohta. Lisasite oma kirjale õiguskantslerile pöördumise koostamise arve. Rohereformi elluviimine ja kliimapoliitika kavandamine on Kliimaministeeriumi valitsemisalas (vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 61 lg 1 ja Kliimaministeeriumi veebileht). Seega on õige saata rohereformi ja kliimapoliitikat puudutavad küsimused ja ettepanekud Kliimaministeeriumile (vt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2). MSVS § 7 näeb ette kollektiivse pöördumise esitamise võimaluse. Selle sätte kohaselt saab rahvaalgatuse korras esitada Riigikogule ettepanekuid seaduse muutmiseks ja ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks. Riigikogu menetleb vähemalt 1000 toetusallkirja saanud pöördumisi nii, nagu on ette nähtud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses (RKKTS 182 peatükk; rahvaalgatus.ee <http://rahvaalgatus.ee> ). RKKTS-i järgi kaasab Riigikogu komisjon eelnõu arutellu need asjassepuutuvad huvigrupid, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisse ja kes soovivad osaleda eelnõu arutelul (§ 36 lg 21 ). Riigikogu dokumendihaldust korraldab Riigikogu Kantselei (§ 1572 lg 1). Isikul on õigus saada asutuselt oma pöördumisele vastus. MSVS ei määra, mida peab märgukirja ja selgitustaotluse vastus täpselt sisaldama. Järelikult on asutusel vastamisel avar kaalutlusruum. Küll aga sätestab seadus (MSVS § 5 lg 8), et kui asutus jätab märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku arvestamata, peab asutus isikule selgitama selle põhjust. Selgitustaotlusele vastates tuleb anda isikule soovitud teave või põhjendada, miks teabe andmisest keeldutakse. Hea halduse tava järgi peab isikule antav vastus olema nii põhjalik ja informatiivne kui võimalik. Pöördumisele tuleb vastata ka siis, kui probleemi ei saa lahendada või ei saa seda teha kohe. Asutus võib vastamisest loobuda MSVS § 5 lõikes 9 nimetatud juhtudel. Teie 6. veebruaril 2025 saadetud kirjast selgub, et Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees ja Kliimaministeerium on Teile vastanud (sh toetusmeetme kohta). Kui Te siiski leiate, et Teile pole vastatud korrektselt, võite esitada vastuse peale vaide või halduskohtule kaebuse. Kohtulahend on täitmiseks kohustuslik. Õiguskantslerile esitatud avalduses tuleb probleemi piisavalt selgelt kirjeldada (õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 19 lg 1, § 23 lg 3; vt õiguskantsleri veebilehte). Avalduse esitamiseks pole vaja kasutada juristi, advokaadi ega ühegi teise nõustaja abi. Sel põhjusel ei näe seadus ette avalduse esitamise kulu hüvitamist. Seega puudub seaduslik alus Teie esitatud arve tasumiseks. Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole, aga õiguskantsler ei alusta iga kord menetlust. ÕKS § 25 lõike 3 punktis 4 on sätestatud, et õiguskantsler võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui isikul on (olnud) võimalus kasutada seadusega tagatud õiguskaitsevahendeid. Seadused ei anna õiguskantslerile õigust kohustada ametiasutusi vastama isikule sellise suunitluse ja põhjalikkusega, nagu isik soovib. Loodame, et neist selgitustest on abi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Lekko õigusteenistuse juhataja, õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel On Thu, Feb 6, 2025 at 7:03 PM Einar Ekras <[email protected] <mailto:[email protected]> > wrote: Einar Ekras <[email protected] <mailto:[email protected]> >, "[email protected] <mailto:[email protected]> " <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Allan Niidu <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Ija Stõun <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Kalev Essenson <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Arvo Junti <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Mait Nevalainen <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Maarja Lõhmus <[email protected]>, Andrus Helenurm <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Tiit Merenäkk <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Kristjan Moora <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Randar Tasmuth <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Ringenergeetika Kompetentsikeskus <[email protected] <mailto:[email protected]> >, [email protected] <mailto:[email protected]> , Mark Valdma <[email protected] <mailto:[email protected]> [email protected] <mailto:[email protected]> Avaldus Õiguskantslerile Ülle Madisele D-U-N-S® Nummer: 565776443 Unternehmensadresse: Kohtu tn 8 15193 Tallinn Lugupeetud Õiguskantsler Ülle Madise . Pöördume Teie poole Andmekaitseinspektsiooni soovitusel rohepöörde elluviimisest ja NATO julgeoleku laiast käsitlusest tulenevate leppeliste kohustuste tagamisega. Nimelt on selgunud, et Riigikogu Keskkonnakomisjon ei ole võimeline olukorraga kaasnevatele küsimustele vastama ega nendes tõstatatud probleeme lahendama. Nimelt ei ole vastatud meie väga mitmetele arupärimistele alates 2021-st aastast saadik. (kirjavehtus manuses.) Rohelepete elluviimise ja NATO julgeoleku laiast käsitlusest tulenevate leppeliste kohustuste tagamisega on lahendamata järgmised küsimused: 1. "Tehnoloogiatest ülevaate saamise korraldamine välisriikides on välja arendamata. Rahastusmeetmed puuduvad `` Meie küsimus: Miks vastavad arendusmeetmed senini puuduvad ? 2."Nõustamistegevuse väljaarendamine on välja arendamata. Rahastusmeetmed puuduvad " Meie küsimus: Miks vastavad arendusmeetmed senini puuduvad ? 3. "Vajame tugimeetmeid Euroopa-projektide kokkukirjutamiseks, mis on välja arendamata ja rahastusmeetmed selleks puuduvad". Meie küsimus: Miks vastavad hädavajalikud arendusmeetmed senini puuduvad ? Kokkuvõttev küsimus on olnud aga selline : Millal hakatakse vastavate meetmete väljaarendamisega tegelema ? Nimelt saatis Riigikogu keskkonnakomisjon Igor Taro isikus meid 06.2024 nr 2-7/24-126/2 : ``Kinnitame veelkord, et Eestis vastutab rohereformi tervikliku elluviimise ja kliimapoliitika korraldamise eest Kliimaministeerium, seega soovitame teil pöörduda ministeeriumi poole`` Eelneva täpsustamiseks pidime teostama täiendava päringu Riigikogu Keskkonnakomisjonile 1. okt. 2024 · Kelle poole täpselt peaksime Kliimaministeeriumis pöörduma, et saada vastuseid ja alustada dialoogi Euroopa rohepöörde projektide rakendamise teemal? · Kas Keskkonnakomisjon on edastanud meie pöördumise Kliimaministeeriumile? Kui jah, siis millal ja kellele see edastati? · Millised konkreetsed meetmed on Keskkonnakomisjonil plaanis, et toetada Euroopa rohepöörde projektide ettevalmistamist ja elluviimist Eestis? · Kuidas kavatseb Keskkonnakomisjon tagada, et Kliimaministeerium vastaks meie pöördumistele ja alustaks konstruktiivset dialoogi? · Kas Keskkonnakomisjon on kaalunud alternatiivseid lahendusi või vahendeid, et tagada Euroopa rohepöörde projektide edukas elluviimine Eestis? Küsimustele saame riigikogu keskonnakomisjoni esimehelt Igor Tarolt vastuse et: 11.2024 nr 2-7/24-126/4 `` Kliimaministeeriumi teatel pöördumise esitajale projektide rahastamise võimalusi tutvustatud ning meetmetega tegeletakse.`` – Jättes meie 1. okt. 2024 küsimused sisulise vastuseta. 14. oktoober 2024 teeme pöördumise siiski Kliimaminieteeriumile, Keit Kasemetsale seoses rohepöörde investeeringuprojektide ettevalmistamise ja läbiviimisega Eestis, mis ühtlasi haakub ka NATO julgeoleku laias käsitluses esile toodud eesmärkide täitmisega. 18. nov. 2024 saime Kliimaministeeriumilt vastuse: `` Esimene kooskõlastusring on selleks korraks läbi. Järgmine ettepanekute tegemise võimalus on Riigikogu menetluses.`` 22. november pöördume vastava pöördumisega Riigikogu juhatuse ja tema esimees <https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775/Lauri-Hussar> Lauri Hussari poole, et rohepöörde elluviimine ja NATO julgeoleku laiast käsitlusest tulenevate leppeliste kohustuste mittetäitmisega seotud küsimus lahendada. Päringus 17 küsimust koos lisadega. 1. "Tehnoloogiatest ülevaate saamise korraldamine välisriikides`` Meie küsimus: Miks vastavad arendusmeetmed senini puuduvad ? 2."Nõustamistegevuse väljaarendamine " Meie küsimus: Miks vastavad arendusmeetmed senini puuduvad ? 3. "Vajame tugimeetmeid Euroopa-projektide kokkukirjutamiseks" Meie küsimus: Miks vastavad hädavajalikud arendusmeetmed senini puuduvad ? Riigikogu juhatuselt <https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775/Lauri-Hussar> Lauri Hussarlt saime vastuseks, et 19.12.2024 nr 2-7/24-126/7 Riigikogu juhatuse pädevus tuleneb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse1 §-st 13. Riigikogu komisjonide sisulisse töösse juhatus ei sekku. Meile teadaolevalt Saates seega küsimused vastamiseks keskonnakomisjonile ja jättes teised küsimused sisulise vastuseta, eeldame et see pöördumine saadeti siis Riigikogu Keskkonnakomisjonile vastamiseks. Sellele riigikogu juhatuse kirjale pole seni ajani vastust saanud soovime õiguskantsleri abi et vastused saada. Kiri lisatud manusena kirjavahetuses. Seega olime sunnitud tegema 5. detsember 2024 5. Teeme uue Teabenõue Riigikogu Keskkonnakomisjonile ja tema esimehele Igor Tarole. Milles sisuks oli saada selgust kuidas siiski toimub rahastamine: 1. "Tehnoloogiatest ülevaate saamise korraldamine välisriikides" (Ei ole võimalik mitmekümnete miljonite eurode väärtuses tehasesisseseadeid või ka piloot-tehaseid, -seadmeid Eestisse sisse osta teadus-tehnilist hinnangut andmata ja kohapeal tehnoloogiate, tootmisprotsessidega tutvumata. Sellega peaks kaasnema ka ülikoolidega koostöös teadus-tehnilise kaadri loomine, et Eesti tehaste sisseseadeid asjatundlikult ja ohutult käidelda)." 2 "Nõustamistegevuse väljaarendamine" (parima praktika rakendamiseks on mõistlik projektide arendamiseks ja kokkukirjutamiseks kaasata erinevaid osapooli, eksperte, sh. Teaduste Akadeemia liikmeid, kes on ise hindamiskomisjonide liikmed. NB! Palume mitte segi ajada meetme-ekspertidega, meetmete määruste lugejatega.) " 3. "Vajame tugimeetmeid Euroopa-projektide kokkukirjutamiseks" (Eesti ülikoolide andmetel on teistes EL liikmesriikides olemas meetmed projektide kokkukirjutamise rahastamiseks ja konsortsiumide loomiseks, et suuta rahastamistaotlust hallata ja konsortsiume moodustada. Euroopa komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul on uutel liikmesriikidel, sh Eestil, tõsiseid probleeme EL projektide kokku-kirjutamisega. Sama tuvastab Riigikontroll. <https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrolliblogi/tabid/310/ItemId/2392/amid/920/language/et-EE/Default.aspx> https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrolliblogi/tabid/310/ItemId/2392/amid/920/language/et-EE/Default.aspx ja <https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=15174&AuditId=2555> https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=15174&AuditId=2555 . Lähtusime ka Kliimaminiisteeriumi seisukohast, et: Seega selgub Kliimaministeeriumi kirjast, et vastavate parandusettepanekute tegemine toimub siiski Riigikogu menetluse kaudu. Seega oleme sunnitud küsima, miks on riigikogu seisukohad vastuolus kliimaministeeriumi seisukohtadaga ja kliimaministeeriumiga kooskõlastamata? Saime Rigikogu Keskkonnakomisjoni esimehe Igaor Tarolt vastuse vastuse 06.12.2024 - Euroopa Liidu lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (edaspidi EL HKS) tulude arvelt rahastamiseks on 11.11.2024 vastu võetud kliimaministri määrus nr 68 „Kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavateks uuringuteks toetuse andmise tingimused ja kord“ Toetust antakse ministeeriumitele või nende hallatavatele asutustele uuringuteks ja analüüsideks, mille tulemused toetavad atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist või aitavad sihitada nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke investeeringuid. - EL HKS tulude arvelt rahastatav meede, mille eesmärk on toetada ettevõtete investeeringuid selliste innovaatiliste lahenduste rakendamiseks, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heidet tooteühiku kohta ning viivad lisandväärtuse kasvule. Kliimaministri määruse „Kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute toetamise tingimused ja kord“ eelnõu on registreeritud 06.01.2025 eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks. - EL HKS tulude arvelt rahastatav meede kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud välisprojektide kaasrahastamise toetamiseks on ette valmistamisel. Toetuse andmise eesmärk on toetada atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud kliima energiaeesmärkide saavutamisele suunatud välisallikatest rahastatavates projektide nõutava omafinantseeringu katmise kaudu nimetatud projektide tulemuste saavutamist. Leian, et Teile on piisava põhjalikkusega jagatud selgitusi Teie kirjades tõstatatud küsimuste lahendamise võimaluste kohta ning uusi arutelusid nendel teemadel ei korraldata. Teie edaspidised samasisulistele kirjadele jätab komisjon märgukirjale ja selgitustaotlusele . Jättes seega meie küsimused, milleks oli, et milliste meetmete kaudu on see korraldatud ülaltoodud probleemide lahendamine, vastamata. Eeldatavalt peaks vastus sisaldama informatsiooni, kellele taotlus esitada, millal meetmed avatud on, kus on taotluse blanket et taotlust esitada saaks, kelle käest peaks nõu küsima et taotlust esitada et lahendada järgmised küsimused: 1. "Tehnoloogiatest ülevaate saamise korraldamine välisriikides" (Ei ole võimalik mitmekümnete miljonite eurode väärtuses tehasesisseseadeid või ka piloot-tehaseid, -seadmeid Eestisse sisse osta teadus-tehnilist hinnangut andmata ja kohapeal tehnoloogiate, tootmisprotsessidega tutvumata. Sellega peaks kaasnema ka ülikoolidega koostöös teadus-tehnilise kaadri loomine, et Eesti tehaste sisseseadeid asjatundlikult ja ohutult käidelda)." 2 "Nõustamistegevuse väljaarendamine" (parima praktika rakendamiseks on mõistlik projektide arendamiseks ja kokkukirjutamiseks kaasata erinevaid osapooli, eksperte, sh. Teaduste Akadeemia liikmeid, kes on ise hindamiskomisjonide liikmed. NB! Palume mitte segi ajada meetme-ekspertidega, meetmete määruste lugejatega.) " 3. "Vajame tugimeetmeid Euroopa-projektide kokkukirjutamiseks" (Eesti ülikoolide andmetel on teistes EL liikmesriikides olemas meetmed projektide kokkukirjutamise rahastamiseks ja konsortsiumide loomiseks, et suuta rahastamistaotlust hallata ja konsortsiume moodustada. Euroopa komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul on uutel liikmesriikidel, sh Eestil, tõsiseid probleeme EL projektide kokkukirjutamisega. Sama tuvastab Riigikontroll. <https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrolliblogi/tabid/310/ItemId/2392/amid/920/language/et-EE/Default.aspx> https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrolliblogi/tabid/310/ItemId/2392/amid/920/language/et-EE/Default.aspx ja <https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=15174&AuditId=2555> https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=15174&AuditId=2555 Tuleb välja, et meie küsimused jäävad siiski sisulise lahenduseta. Me koostame mitemete erialaliitude ja katusorganisatsioonidega konkreetsed küsimused, mis vajavad lahendamist seoses rohepöörde elluviimise ja NATO julgeoleku laiast käsitlusest tulenevate leppeliste kohustuste tagamisega. Meile selgitatakse aga, et see polegi Riigikogu pädevuses ega ka ülesanne. Andmekaitse inspektsioon saatis meid Õiguskantsleri poole küsimusega, et saada konkreetsed vastused kirjavahetuses välja toodud küsimustele, mida me seniajani saanud ei ole. Või kui oleme, siis on küsimustele vastamine stiilis, et meie küsime, mis kell on ja saame vastuseks, et jänesel on kõrvad. Kui aga küsida, et me ei küsinud seda, kas jänesel on kõrvad, vaid seda mis kell on, saame vastuseks, et jänesel on pikad kõrvad ta kuuleb ka nendega. eelnevale lisatakse aluisel et `` Leian, et Teile on piisava põhjalikkusega jagatud selgitusi Teie kirjades tõstatatud küsimuste lahendamise võimaluste kohta ning uusi arutelusid nendel teemadel ei korraldata.`` - selline vastamstiil on vastuolus eestis kehtiva Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadustega. Selline ebapädev vastamine toonud meile kaasa tohutult lisatööde tegemist, milleks oleme Sunniviisilise töö kaotamise konventsioonist https://www.riigiteataja.ee/akt/13120697 lähtuvalt esitanud arved Riigikogule. Kahjuks pole ka arveid seni suudetud tasuda. Kuna Õiguskantsleri Kantselei nõunik Evelyn Bach soovis meilt saada kokkuvõtte toimunud juhtumist. Seega koostasime esmase kokkuvõtte ja edastame Teile selle. Loodame et meie edaspidine suhtlus lähtub Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse <https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendite_liigitus.html?jaotus=juur.206106664.206108408&kokkuvotted=false&jaotusedVaikimisiAvatud=> Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest. Seega on käesoleva kirja koostamisel rakendatud intellektuaalset omandit ja võimekust, mis on Õiguskantsleri Kantselei nõunik Evelyn Bach soovidele vastu tulles edastatud Õigiskantslerile Ülle madisele. Seega edastame ja koostasime vastava ekskerttaebe teile analüüsiks nii nagu soovisiste. Õiguskantsleril soovime teha analüüs, kas meie kirjadele on adekvaatselt vastatud ja kas on vastatud sellele, mida on küsitud aidates seeläbi kaasa Rohepöörde elluviimisele ja NATO julgeoleku laiast käsitlusest tulenevate nõuete täitmise korraldamisele. Samuti soovime et Õiguskantsler aitaks kaasa küsimustele vastuste saamisele Rohepöörde elluviimisele ja NATO julgeoleku laiast käsitlusest tulenevate nõuete täitmise korraldamisele. Käesoleva kirja lisad: Lisa1 : Kirjavahetus Riigikoguga - tõendamaks et Rohepöörde elluviimisele ja NATO julgeoleku laiast käsitlusest tulenevate nõuete täitmise korraldamine ei ole riigikogu ülesanne. 36lk Lisa2 : Telefonikõnede protokoll Kliimaministeeriumiga – tõendamaks, et lisaks meilidele ei vasta ka telefonid ja Rohepöörde elluviimisele ja NATO julgeoleku laiast käsitlusest tulenevate nõuete täitmise korraldamine ei kuulu Kliima Ministeeriumi tööülesannete hulka. 7lk Meie kirjavahetuse aluseks on: * "hierarhiline vastutus" või "teavitamise kohustus" Hierarhilise vastutuse põhimõtte kohaselt, kui teavitada ülemust või kõrgemat tasandit, eeldatakse, et see teave edastatakse allpool olevatele tasanditele vastavalt vajadusele ja vastupidi. Seda võib käsitleda kui vastutuse delegeerimist ja tagada, et kõik asjaosalised oleksid informeeritud olulistest teemadest. Teade ülemale on teade alamale. Teade alamale on teade ülemale. * Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest § 5. Vastamine mille kohaselt on Vastamiskohustus on adressaadil. * Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse <https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendite_liigitus.html?jaotus=juur.206106664.206108408&kokkuvotted=false&jaotusedVaikimisiAvatud=> Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest. Parimate soovidega Einar Eiland, Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Selts - tel. 53785486 [email protected] <mailto:[email protected]> ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Märge tehtud: 18.02.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 18.02.2100 Einar Eiland Teie 06.02.2025 nr [email protected] Meie 18.02.2025 nr 14-9/250129/2501162 Härra Einar Eiland Kirjutasite, et Riigikogu keskkonnakomisjon ja Kliimaministeerium pole 2021. aastast alates vastanud Teie arupärimistele, milles olete küsinud rohepöörde elluviimise kohta. Lisasite oma kirjale õiguskantslerile pöördumise koostamise arve. Rohereformi elluviimine ja kliimapoliitika kavandamine on Kliimaministeeriumi valitsemisalas (vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 61 lg 1 ja Kliimaministeeriumi veebileht). Seega on õige saata rohereformi ja kliimapoliitikat puudutavad küsimused ja ettepanekud Kliimaministeeriumile (vt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2). MSVS § 71 näeb ette kollektiivse pöördumise esitamise võimaluse. Selle sätte kohaselt saab rahvaalgatuse korras esitada Riigikogule ettepanekuid seaduse muutmiseks ja ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks. Riigikogu menetleb vähemalt 1000 toetusallkirja saanud pöördumisi nii, nagu on ette nähtud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses (RKKTS 182. peatükk; rahvaalgatus.ee). RKKTS-i järgi kaasab Riigikogu komisjon eelnõu arutellu need asjassepuutuvad huvigrupid, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisse ja kes soovivad osaleda eelnõu arutelul (§ 36 lg 21). Riigikogu dokumendihaldust korraldab Riigikogu Kantselei (§ 1572 lg 1). Isikul on õigus saada asutuselt oma pöördumisele vastus. MSVS ei määra, mida peab märgukirja ja selgitustaotluse vastus täpselt sisaldama. Järelikult on asutusel vastamisel avar kaalutlusruum. Küll aga sätestab seadus (MSVS § 5 lg 8), et kui asutus jätab märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku arvestamata, peab asutus isikule selgitama selle põhjust. Selgitustaotlusele vastates tuleb anda isikule soovitud teave või põhjendada, miks teabe andmisest keeldutakse. Hea halduse tava järgi peab isikule antav vastus olema nii põhjalik ja informatiivne kui võimalik. Pöördumisele tuleb vastata ka siis, kui probleemi ei saa lahendada või ei saa seda teha kohe. Asutus võib vastamisest loobuda MSVS § 5 lõikes 9 nimetatud juhtudel. Teie 6. veebruaril 2025 saadetud kirjast selgub, et Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees ja Kliimaministeerium on Teile vastanud (sh toetusmeetme kohta). Kui Te siiski leiate, et Teile pole vastatud korrektselt, võite esitada vastuse peale vaide või halduskohtule kaebuse. Kohtulahend on täitmiseks kohustuslik. Õiguskantslerile esitatud avalduses tuleb probleemi piisavalt selgelt kirjeldada (õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 19 lg 1, § 23 lg 3; vt õiguskantsleri veebilehte). Avalduse esitamiseks pole vaja  2 kasutada juristi, advokaadi ega ühegi teise nõustaja abi. Sel põhjusel ei näe seadus ette avalduse esitamise kulu hüvitamist. Seega puudub seaduslik alus Teie esitatud arve tasumiseks. Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole, aga õiguskantsler ei alusta iga kord menetlust. ÕKS § 25 lõike 3 punktis 4 on sätestatud, et õiguskantsler võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui isikul on (olnud) võimalus kasutada seadusega tagatud õiguskaitsevahendeid. Seadused ei anna õiguskantslerile õigust kohustada ametiasutusi vastama isikule sellise suunitluse ja põhjalikkusega, nagu isik soovib. Loodame, et neist selgitustest on abi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Lekko õigusteenistuse juhataja, õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Jaanus Kirikmäe 693 8403 [email protected] Arve: 20250301 Arve esitamise kuupäev 2025.03.01 Makse tasumide kuupäev 2025.04.01 Arve esitaja: Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts Registrikood: 80361108 Haapsalu Räägu 16 Indeks 90403 Arvelduskonto, viitenumber ja pank LHVpank EE227700771001217312 Arve saaja: Õiguskantser Ülle Madise Õiguskantsleri Kantselei Kohtu 8, 15193 Tallinn D-U-N-S® Nummer: 565776443 tel. 693 8404 [email protected] Tebenõudele esitatav Täpsustav teabenõue Kogus Hind / Summa Õiguskantslerile. Tegemist on õiguskantsleri büroo poolt /tundides Eurodes EUR peale sunnitud tööde teostamisega kuna õiguskantsleri 18.02.2025 nr 14-9/250129/2501162 vastus oli vastuolud rahvusvaheliste lepetega ja eestis kehtiva seadusandlusega Materjali läbitöötamine, Tõendusmaterjali selektsiooni 10 40 400 tegemine ja argumentatsiooniks ettevalmistamine. Õiguskantseri kirja juriidilise nalüüsi teostamine kuidas NATO nõudeid ja rohepöörde rikkumise seisukohalt. Esmase Õiguskantsleri pöördumise vormistamine. Materjali edastamine, osapooltele, nõupidamised MTÜ 4 40 160 partnerorganisatsioonidega teabenõudest huvitatud osapooltega. Lõpliku vormistuse teostamine ja kirja edastamine 3 40 120 KOKKU eurot 680,00 Täname õigeaegselt tasutud arve eest! Arve tähtajaks mitte tasumisel rakendatakse viivist 0,05% päevas  Arve on koostatud järgides : "hierarhiline vastutus" või "teavitamise kohustus" Hierarhilise vastutuse põhimõtte kohaselt, kui teavitada ülemust või kõrgemat tasandit, eeldatakse, et see teave edastatakse allpool olevatele tasanditele vastavalt vajadusele ja vastupidi. Seda võib käsitleda kui vastutuse delegeerimist ja tagada, et kõik asjaosalised oleksid informeeritud olulistest teemadest. Teade ülemale on teade alamale. Teade alamale on teade ülemale. •Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest § 5. Vastamine mille kohaselt on Vastamiskohustus on adressaadil. •Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest. •Võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise tõkestamise printsiibid. Arve koostaja : Einar Eiland Telefon 53785486 E-mail [email protected]