Riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruande esitamine

Riigi 2025. aasta riigieelarve täitmise aruande lisa Riigieelarve kulude detailsem jaotus asutuste, majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes tuh eurot Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve RIIGIKOGU Kulud kokku -33 835 -34 420 -32 384 2 037 Sh piirmääraga kulud -19 453 -19 988 -17 626 2 362 Sh arvestuslikud kulud -11 888 -11 888 -12 331 -443 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -28 -28 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -22 -22 0 Sh amortisatsioon -2 494 -2 494 -2 377 117 Riigikogu -33 684 -34 224 -32 262 1 962 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -50 0 50 Tööjõukulud -21 201 -22 553 -22 140 413 Majandamiskulud -8 896 -8 024 -6 444 1 580 Sotsiaaltoetused -3 -6 -3 3 Muud toetused -303 -309 -214 95 Muud kulud, sh amortisatsioon -2 490 -2 490 -2 382 108 Finantskulud 0 0 -98 -98 Käibemaks -791 -791 -982 -190 Sh piirmääraga kulud -19 320 -19 809 -17 516 2 294 Tööjõukulud -10 118 -11 470 -10 875 595 Majandamiskulud -8 896 -8 024 -6 416 1 608 Sotsiaaltoetused -3 -6 -3 3 Muud toetused -303 -309 -214 95 Muud kulud 0 0 -8 -8 Sh arvestuslikud kulud -11 874 -11 874 -12 323 -448 Tööjõukulud -11 083 -11 083 -11 243 -160 Finantskulud 0 0 -98 -98 Käibemaks -791 -791 -982 -190 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -28 -28 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -28 0 28 Tööjõukulud 0 0 -22 -22 Majandamiskulud 0 0 -6 -6 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -22 -22 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -22 0 22 Majandamiskulud 0 0 -22 -22 Sh amortisatsioon -2 490 -2 490 -2 373 117 Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon -151 -197 -122 75 Tööjõukulud -58 -73 -72 1 Majandamiskulud -75 -106 -38 68  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud kulud, sh amortisatsioon -4 -4 -4 0 Käibemaks -14 -14 -8 6 Sh piirmääraga kulud -133 -179 -111 68 Tööjõukulud -58 -73 -72 1 Majandamiskulud -75 -106 -38 68 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh arvestuslikud kulud -14 -14 -8 6 Käibemaks -14 -14 -8 6 Sh amortisatsioon -4 -4 -3 1 VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI Kulud kokku -6 805 -7 219 -6 950 269 Sh piirmääraga kulud -5 585 -5 982 -5 742 240 Sh arvestuslikud kulud -1 055 -1 055 -994 61 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -28 -46 -46 0 Amortisatsioon -137 -137 -169 -32 Vabariigi Presidendi Kantselei -6 805 -7 219 -6 950 269 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -43 0 43 Tööjõukulud -2 819 -2 918 -2 900 18 Majandamiskulud -3 167 -3 437 -3 147 290 Muud toetused -228 -228 -228 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -137 -137 -174 -37 Finantskulud 0 0 -5 -5 Käibemaks -452 -455 -495 -40 Sh piirmääraga kulud -5 585 -5 982 -5 742 240 Tööjõukulud -2 366 -2 465 -2 458 7 Majandamiskulud -2 990 -3 288 -3 051 238 Muud toetused -228 -228 -228 0 Muud kulud 0 0 -5 -5 Sh arvestuslikud kulud -1 055 -1 055 -994 61 Tööjõukulud -453 -453 -438 15 Majandamiskulud -149 -149 -58 91 Muud kulud 0 0 -1 -1 Finantskulud 0 0 -5 -5 Käibemaks -452 -452 -493 -40 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -28 -46 -46 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -43 0 43 Tööjõukulud 0 0 -4 -4 Majandamiskulud -28 0 -39 -39 Käibemaks 0 -3 -3 0 Sh amortisatsioon -137 -137 -169 -32 RIIGIKONTROLL  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Kulud kokku -6 015 -6 601 -5 917 684 Sh piirmääraga kulud -5 546 -6 132 -5 408 724 Sh arvestuslikud kulud -394 -394 -406 -12 Sh amortisatsioon -75 -75 -103 -28 Riigikontroll -6 015 -6 601 -5 917 684 Tööjõukulud -4 377 -4 627 -4 330 297 Majandamiskulud -1 319 -1 655 -1 230 424 Muud kulud, sh amortisatsioon -75 -75 -103 -28 Finantskulud 0 0 -2 -2 Käibemaks -245 -245 -251 -6 Sh piirmääraga kulud -5 546 -6 132 -5 408 724 Tööjõukulud -4 247 -4 497 -4 195 302 Majandamiskulud -1 299 -1 635 -1 212 423 Sh arvestuslikud kulud -394 -394 -406 -12 Tööjõukulud -130 -130 -135 -5 Majandamiskulud -19 -19 -18 1 Finantskulud 0 0 -2 -2 Käibemaks -245 -245 -251 -6 Sh amortisatsioon -75 -75 -103 -28 ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI Kulud kokku -3 489 -3 748 -3 434 314 Sh piirmääraga kulud -3 199 -3 436 -3 174 262 Sh arvestuslikud kulud -290 -290 -248 42 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -23 -13 10 Õiguskantsleri Kantselei -3 489 -3 748 -3 434 314 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -22 0 22 Tööjõukulud -2 588 -2 853 -2 802 51 Majandamiskulud -749 -720 -521 199 Muud toetused -11 -12 -12 0 Finantskulud 0 0 -2 -2 Käibemaks -141 -142 -98 44 Sh piirmääraga kulud -3 199 -3 436 -3 174 262 Tööjõukulud -2 458 -2 723 -2 668 55 Majandamiskulud -729 -701 -494 207 Muud toetused -11 -12 -12 0 Sh arvestuslikud kulud -290 -290 -248 42 Tööjõukulud -130 -130 -132 -3 Majandamiskulud -19 -19 -17 3 Finantskulud 0 0 -2 -2 Käibemaks -141 -141 -97 44 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -23 -13 10  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -22 0 22 Tööjõukulud 0 0 -2 -2 Majandamiskulud 0 0 -10 -10 Käibemaks 0 -1 -1 0 RIIGIKOHUS Kulud kokku -6 962 -7 347 -6 973 374 Sh piirmääraga kulud -4 167 -4 333 -4 126 207 Sh arvestuslikud kulud -2 542 -2 542 -2 544 -2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -39 -175 -50 125 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -3 -86 -46 39 Sh amortisatsioon -211 -211 -207 4 Riigikohus -6 962 -7 347 -6 973 374 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -257 0 257 Tööjõukulud -5 805 -5 852 -5 824 28 Majandamiskulud -803 -880 -786 93 Muud toetused -11 -11 -14 -3 Muud kulud, sh amortisatsioon -211 -211 -208 3 Käibemaks -133 -137 -141 -4 Sh piirmääraga kulud -4 167 -4 333 -4 126 207 Tööjõukulud -3 418 -3 465 -3 404 62 Majandamiskulud -739 -857 -707 149 Muud toetused -11 -11 -14 -3 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh arvestuslikud kulud -2 542 -2 542 -2 544 -2 Tööjõukulud -2 387 -2 387 -2 384 2 Majandamiskulud -23 -23 -23 0 Muud kulud 0 0 0 0 Käibemaks -133 -133 -137 -4 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -39 -175 -50 125 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -174 0 174 Tööjõukulud 0 0 -34 -34 Majandamiskulud -39 0 -15 -15 Käibemaks 0 -1 -1 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -3 -86 -46 39 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -83 0 83 Tööjõukulud 0 0 -2 -2 Majandamiskulud -3 0 -41 -41 Käibemaks 0 -3 -3 0 Sh amortisatsioon -211 -211 -207 4 VABARIIGI VALITSUS Kulud kokku -3 310 603 -3 191 273 -3 138 786 52 487  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -842 910 -723 579 -686 506 37 073 Sh arvestuslikud kulud -388 231 -388 231 -374 989 13 242 Sh edasiantavad maksud -2 079 463 -2 079 463 2 077 291 39 066 Vabariigi Valitsus -3 310 603 -3 191 273 -3 138 786 52 487 Muud toetused -1 073 693 -1 074 916 -1 061 495 13 421 Muud kulud -2 236 910 -2 116 357 -2 077 291 39 066 Sh piirmääraga kulud -842 910 -723 579 -686 506 37 073 Muud toetused -685 462 -686 685 -686 506 179 Muud kulud -157 448 -36 894 0 36 894 Sh arvestuslikud kulud -388 231 -388 231 -374 989 13 242 Muud toetused -388 231 -388 231 -374 989 13 242 Sh edasiantavad maksud -2 079 463 -2 079 463 -2 077 291 2 172 Muud kulud -2 079 463 -2 079 463 -2 077 291 2 172 RIIGIKANTSELEI Kulud kokku -23 551 -29 664 -26 640 3 024 Sh piirmääraga kulud -14 906 -19 711 -17 344 2 367 Sh arvestuslikud kulud -1 460 -1 460 -1 288 172 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -5 936 -7 243 -6 606 637 Sh amortisatsioon -1 250 -1 250 -1 402 -152 Tulemusvaldkond: RIIGIVALITSEMINE -21 027 -27 556 -24 704 2 851 Sh piirmääraga kulud -14 906 -19 711 -17 344 2 367 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -4 871 -6 594 -5 957 637 Sh amortisatsioon -1 250 -1 250 -1 402 -152 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programm -21 027 -27 556 -24 704 2 851 Sh piirmääraga kulud -14 906 -19 711 -17 344 2 367 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -4 871 -6 594 -5 957 637 Sh amortisatsioon -1 250 -1 250 -1 402 -152 Programmi tegevus: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -21 027 -27 556 -24 704 2 851 Sh piirmääraga kulud -14 906 -19 711 -17 344 2 367 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -4 871 -6 594 -5 957 637 Sh amortisatsioon -1 250 -1 250 -1 402 -152 Riigikantselei -21 027 -27 556 -24 704 2 851 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 594 0 6 594 Tööjõukulud -8 064 -8 147 -8 917 -770 Majandamiskulud -11 405 -8 583 -9 083 -500 Sotsiaaltoetused -8 -8 -6 1 Muud toetused -297 -2 970 -5 291 -2 321 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 250 -1 250 -1 403 -153  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Finantskulud -4 -4 -3 0 Sh piirmääraga kulud -14 906 -19 711 -17 344 2 367 Tööjõukulud -7 326 -8 147 -8 205 -58 Majandamiskulud -7 273 -8 583 -6 144 2 440 Sotsiaaltoetused -8 -8 -6 1 Muud toetused -297 -2 970 -2 985 -15 Finantskulud -4 -4 -3 0 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -4 871 -6 594 -5 957 637 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 594 0 6 594 Tööjõukulud -739 0 -712 -712 Majandamiskulud -4 133 0 -2 939 -2 939 Muud toetused 0 0 -2 306 -2 306 Sh amortisatsioon -1 250 -1 250 -1 402 -152 Käibemaks -2 524 -2 108 -1 935 173 Arvestuslikud kulud -1 460 -1 460 -1 287 173 Välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 064 -648 -648 0 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala Kulud kokku -1 135 548 -1 256 564 -1 085 012 171 553 Sh piirmääraga kulud -886 509 -923 993 -888 612 35 381 Sh arvestuslikud kulud -23 671 -23 671 -20 290 3 380 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -188 073 -248 116 -135 455 112 661 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -11 545 -35 036 -14 819 20 216 Sh amortisatsioon -25 750 -25 750 -25 836 -86 Tulemusvaldkond: EESTI KEEL JA EESTLUS -11 314 -12 165 -10 346 1 819 Sh piirmääraga kulud -8 092 -9 112 -8 057 1 055 Sh arvestuslikud kulud -20 -20 -2 18 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 243 -1 937 -1 733 204 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -38 -175 -102 73 Sh amortisatsioon -921 -921 -451 469 Keeleprogramm -11 314 -12 165 -10 346 1 819 Sh piirmääraga kulud -8 092 -9 112 -8 057 1 055 Sh arvestuslikud kulud -20 -20 -2 18 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 243 -1 937 -1 733 204 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -38 -175 -102 73 Sh amortisatsioon -921 -921 -451 469 Programmi tegevus: Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -965 -1 018 -1 009 9 Sh piirmääraga kulud -965 -1 018 -1 009 9 Haridus- ja Teadusministeerium -114 -116 -114 2 Majandamiskulud -7 -8 -6 2  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sotsiaaltoetused -90 -91 -91 0 Muud toetused -17 -17 -17 0 Sh piirmääraga kulud -114 -116 -114 2 Majandamiskulud -7 -8 -6 2 Sotsiaaltoetused -90 -91 -91 0 Muud toetused -17 -17 -17 0 Haridus- ja Noorteamet -5 -4 -5 0 Tööjõukulud 0 -1 -1 0 Majandamiskulud 0 -2 -2 0 Sotsiaaltoetused 0 -2 -2 0 Muud toetused -5 0 0 0 Sh piirmääraga kulud -5 -4 -5 0 Tööjõukulud 0 -1 -1 0 Majandamiskulud 0 -2 -2 0 Sotsiaaltoetused 0 -2 -2 0 Muud toetused -5 0 0 0 Keeleamet -689 -708 -703 5 Tööjõukulud -620 -643 -643 1 Majandamiskulud -69 -64 -60 4 Sh piirmääraga kulud -689 -708 -703 5 Tööjõukulud -620 -643 -643 1 Majandamiskulud -69 -64 -60 4 Eesti Keele Instituut -158 -190 -187 2 Tööjõukulud 0 -120 -120 0 Majandamiskulud -158 -70 -67 2 Sh piirmääraga kulud -158 -190 -187 2 Tööjõukulud 0 -120 -120 0 Majandamiskulud -158 -70 -67 2 Programmi tegevus: Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -5 696 -6 299 -5 013 1 287 Sh piirmääraga kulud -4 646 -5 118 -4 376 741 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -92 -91 -83 8 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -38 -170 -102 68 Sh amortisatsioon -921 -921 -451 469 Haridus- ja Teadusministeerium -3 018 -2 994 -2 332 663 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -132 0 132 Tööjõukulud -1 501 -1 619 -1 644 -25 Majandamiskulud -577 -423 -283 139 Muud toetused -413 -293 -276 18 Muud kulud, sh amortisatsioon -527 -527 -129 399 Sh piirmääraga kulud -2 392 -2 336 -2 116 219 Tööjõukulud -1 429 -1 619 -1 570 49  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -550 -423 -271 152 Muud toetused -413 -293 -276 18 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -92 -91 -83 8 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -91 0 91 Tööjõukulud -72 0 -71 -71 Majandamiskulud -20 0 -12 -12 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -8 -40 -4 36 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -40 0 40 Tööjõukulud 0 0 -4 -4 Majandamiskulud -8 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -527 -527 -128 399 Haridus- ja Noorteamet 0 -22 -18 4 Tööjõukulud 0 -14 -13 1 Majandamiskulud 0 -8 -5 3 Sh piirmääraga kulud 0 -22 -18 4 Tööjõukulud 0 -14 -13 1 Majandamiskulud 0 -8 -5 3 Eesti Keele Instituut -2 678 -3 270 -2 650 620 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -129 0 129 Tööjõukulud -1 600 -1 512 -1 493 19 Majandamiskulud -66 -555 -377 178 Sotsiaaltoetused 0 -11 -11 0 Muud toetused -619 -669 -446 223 Muud kulud, sh amortisatsioon -394 -394 -323 71 Sh piirmääraga kulud -2 255 -2 747 -2 229 518 Tööjõukulud -1 576 -1 512 -1 449 64 Majandamiskulud -60 -555 -324 231 Sotsiaaltoetused 0 -11 -11 0 Muud toetused -619 -669 -446 223 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -30 -129 -98 32 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -129 0 129 Tööjõukulud -24 0 -44 -44 Majandamiskulud -6 0 -53 -53 Sh amortisatsioon -394 -394 -323 70 Eesti Kirjandusmuuseum 0 -13 -13 0 Tööjõukulud 0 -9 -9 0 Majandamiskulud 0 -4 -4 0 Sh piirmääraga kulud 0 -13 -13 0 Tööjõukulud 0 -9 -9 0 Majandamiskulud 0 -4 -4 0 Programmi tegevus: Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus -4 652 -4 847 -4 324 523  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -2 481 -2 976 -2 672 304 Sh arvestuslikud kulud -20 -20 -3 17 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 151 -1 846 -1 650 196 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -5 0 5 Haridus- ja Teadusministeerium -647 -313 -306 7 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -60 0 60 Tööjõukulud -49 0 -56 -56 Majandamiskulud -96 -61 -60 1 Muud toetused -502 -193 -190 2 Sh piirmääraga kulud -598 -254 -250 3 Majandamiskulud -96 -61 -60 1 Muud toetused -502 -193 -190 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -49 -60 -56 4 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -60 0 60 Tööjõukulud -49 0 -56 -56 Haridus- ja Noorteamet -2 244 -2 362 -2 048 314 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -503 0 503 Tööjõukulud -1 011 -1 456 -1 710 -255 Majandamiskulud -694 -307 -243 64 Sotsiaaltoetused -102 -74 -73 1 Muud toetused -437 -22 -22 0 Sh piirmääraga kulud -1 441 -1 839 -1 738 101 Tööjõukulud -761 -1 456 -1 433 22 Majandamiskulud -141 -287 -210 77 Sotsiaaltoetused -102 -74 -73 1 Muud toetused -437 -22 -22 0 Sh arvestuslikud kulud -20 -20 -3 17 Majandamiskulud -20 -20 -3 17 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -783 -498 -307 190 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -498 0 498 Tööjõukulud -250 0 -277 -277 Majandamiskulud -533 0 -30 -30 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -5 0 5 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 0 5 Keeleamet 0 -43 -41 2 Majandamiskulud 0 -3 -1 2 Muud toetused 0 -40 -40 0 Sh piirmääraga kulud 0 -43 -41 2 Majandamiskulud 0 -3 -1 2 Muud toetused 0 -40 -40 0 Rahvusarhiiv 0 -121 -118 3  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud 0 -8 -8 0 Majandamiskulud 0 -3 -3 0 Muud toetused 0 -110 -107 3 Sh piirmääraga kulud 0 -121 -118 3 Tööjõukulud 0 -8 -8 0 Majandamiskulud 0 -3 -3 0 Muud toetused 0 -110 -107 3 Eesti Keele Instituut -1 761 -1 990 -1 794 196 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 288 0 1 288 Tööjõukulud -500 -158 -300 -142 Majandamiskulud -849 -78 -1 140 -1 062 Muud toetused -412 -465 -354 111 Sh piirmääraga kulud -442 -702 -507 194 Tööjõukulud 0 -158 -111 47 Majandamiskulud -30 -78 -42 36 Muud toetused -412 -465 -354 111 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 320 -1 288 -1 287 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 288 0 1 288 Tööjõukulud -500 0 -189 -189 Majandamiskulud -820 0 -1 098 -1 098 Eesti Kirjandusmuuseum 0 -18 -18 0 Tööjõukulud 0 -15 -15 0 Majandamiskulud 0 -3 -3 0 Sh piirmääraga kulud 0 -18 -18 0 Tööjõukulud 0 -15 -15 0 Majandamiskulud 0 -3 -3 0 Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS -848 215 -961 357 -813 565 147 792 Sh piirmääraga kulud -673 160 -697 280 -672 412 24 868 sh arvestuslikud kulud -4 768 -4 768 -4 550 218 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -136 480 -206 568 -99 568 107 000 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -10 632 -29 566 -12 656 16 911 Sh amortisatsioon -23 174 -23 174 -24 379 -1 205 Haridus- ja noorteprogramm -848 215 -961 357 -813 565 147 792 Sh piirmääraga kulud -673 160 -697 280 -672 412 24 868 sh arvestuslikud kulud -4 768 -4 768 -4 550 218 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -136 480 -206 568 -99 568 107 000 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -10 632 -29 566 -12 656 16 911 Sh amortisatsioon -23 174 -23 174 -24 379 -1 205 Programmi tegevus: Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -31 473 -31 382 -26 089 5 293 Sh piirmääraga kulud -24 364 -25 632 -20 480 5 151 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -7 109 -5 738 -5 507 232  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -12 -89 -78 Sh amortisatsioon 0 0 -12 -12 Haridus- ja Teadusministeerium -31 398 -25 373 -20 825 4 548 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 750 0 5 750 Tööjõukulud 0 -9 -39 -30 Majandamiskulud -24 290 -19 349 -15 050 4 299 Investeeringutoetused 0 0 -4 719 -4 719 Muud toetused -7 109 -256 -995 -739 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 -10 -23 -12 Sh piirmääraga kulud -24 290 -19 624 -15 217 4 406 Tööjõukulud 0 -9 -9 0 Majandamiskulud -24 290 -19 349 -14 943 4 406 Muud toetused 0 -256 -256 0 Muud kulud 0 -10 -10 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -7 109 -5 738 -5 507 232 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 738 0 5 738 Tööjõukulud 0 0 -30 -30 Majandamiskulud 0 0 -18 -18 Investeeringutoetused 0 0 -4 719 -4 719 Muud toetused -7 109 0 -739 -739 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -12 -89 -78 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -12 0 12 Majandamiskulud 0 0 -89 -89 Sh amortisatsioon 0 0 -12 -12 Haridus- ja Noorteamet -74 -69 -61 8 Majandamiskulud -74 -69 -61 8 Sh piirmääraga kulud -74 -69 -61 8 Majandamiskulud -74 -69 -61 8 Eesti Keele Instituut 0 -67 -49 19 Majandamiskulud 0 -67 -49 19 Sh piirmääraga kulud 0 -67 -49 19 Majandamiskulud 0 -67 -49 19 Eesti Kirjandusmuuseum 0 -84 -84 0 Majandamiskulud 0 -84 -84 0 Sh piirmääraga kulud 0 -84 -84 0 Majandamiskulud 0 -84 -84 0 Riigi kutseõppeasutused 0 -5 694 -4 976 718 Majandamiskulud 0 -5 694 -4 976 718 Sh piirmääraga kulud 0 -5 694 -4 976 718 Majandamiskulud 0 -5 694 -4 976 718 Riigi üldhariduskoolid 0 -94 -94 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud 0 -94 -94 0 Sh piirmääraga kulud 0 -94 -94 0 Majandamiskulud 0 -94 -94 0 Programmi tegevus: Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -296 858 -333 295 -315 850 17 445 Sh piirmääraga kulud -272 709 -297 102 -287 474 9 628 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -88 -2 371 -1 411 959 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -6 866 -16 627 -9 458 7 169 Sh amortisatsioon -17 195 -17 195 -17 506 -312 Haridus- ja Teadusministeerium -82 494 -101 505 -94 084 7 422 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 393 0 1 393 Tööjõukulud 0 -1 168 -8 1 160 Majandamiskulud 0 -2 449 -1 704 744 Muud toetused -82 494 -96 495 -92 371 4 124 Sh piirmääraga kulud -82 494 -100 112 -94 018 6 094 Tööjõukulud 0 -1 168 -7 1 161 Majandamiskulud 0 -2 449 -1 639 809 Muud toetused -82 494 -96 495 -92 371 4 124 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 393 -66 1 327 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 393 0 1 393 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud 0 0 -65 -65 Riigi üldhariduskoolid -98 605 -105 265 -103 600 1 665 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 108 0 3 108 Tööjõukulud -57 300 -84 974 -84 258 716 Majandamiskulud -36 083 -11 727 -12 360 -633 Sotsiaaltoetused 0 -214 -230 -16 Muud toetused 0 -1 -68 -68 Muud kulud, sh amortisatsioon -5 221 -5 240 -6 683 -1 443 Sh piirmääraga kulud -93 200 -96 935 -95 387 1 548 Tööjõukulud -57 300 -84 974 -83 944 1 030 Majandamiskulud -35 900 -11 727 -11 213 514 Sotsiaaltoetused 0 -214 -211 3 Muud toetused 0 -1 -1 0 Muud kulud 0 -19 -18 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 689 -897 792 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 689 0 1 689 Tööjõukulud 0 0 -33 -33 Majandamiskulud 0 0 -778 -778 Sotsiaaltoetused 0 0 -18 -18 Muud toetused 0 0 -68 -68  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh muud tuludest sõltuvad kulud -183 -1 419 -650 769 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 419 0 1 419 Tööjõukulud 0 0 -281 -281 Majandamiskulud -183 0 -368 -368 Sotsiaaltoetused 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -5 221 -5 221 -6 665 -1 443 Riigi kutseõppeasutused -110 434 -120 161 -112 383 7 778 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -12 820 0 12 820 Tööjõukulud -69 438 -69 777 -71 686 -1 908 Majandamiskulud -21 075 -19 113 -23 507 -4 394 Investeeringutoetused 0 0 -34 -34 Sotsiaaltoetused -7 964 -6 424 -6 208 217 Muud toetused 0 -25 -25 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -11 956 -12 001 -10 924 1 077 Sh piirmääraga kulud -92 468 -95 385 -93 569 1 816 Tööjõukulud -67 191 -69 777 -69 092 685 Majandamiskulud -17 322 -19 113 -18 228 885 Sotsiaaltoetused -7 955 -6 424 -6 180 245 Muud toetused 0 -25 -24 0 Muud kulud 0 -45 -45 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -429 -387 42 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -429 0 429 Tööjõukulud 0 0 -60 -60 Majandamiskulud 0 0 -328 -328 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -6 009 -12 392 -7 603 4 789 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -12 392 0 12 392 Tööjõukulud -2 248 0 -2 534 -2 534 Investeeringutoetused 0 0 -34 -34 Majandamiskulud -3 753 0 -4 952 -4 952 Sotsiaaltoetused -9 0 -28 -28 Muud toetused 0 0 -1 -1 Muud kulud 0 0 -55 -55 Sh amortisatsioon -11 956 -11 956 -10 824 1 132 Riigi rakenduskõrgkoolid -1 375 -1 694 -1 622 72 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -257 0 257 Tööjõukulud -921 -1 071 -1 251 -180 Majandamiskulud -301 -223 -240 -17 Sotsiaaltoetused -154 -143 -131 12 Sh piirmääraga kulud -1 320 -1 437 -1 425 12 Tööjõukulud -884 -1 071 -1 071 0 Majandamiskulud -283 -223 -223 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sotsiaaltoetused -154 -143 -131 12 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -55 -257 -197 60 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -257 0 257 Tööjõukulud -37 0 -180 -180 Majandamiskulud -18 0 -17 -17 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus -3 950 -4 669 -4 161 508 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 419 0 1 419 Tööjõukulud -2 592 -2 227 -2 641 -414 Majandamiskulud -1 301 -998 -1 463 -465 Sotsiaaltoetused -34 -2 -33 -31 Muud toetused -5 -5 -6 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -17 -17 -18 -1 Sh piirmääraga kulud -3 226 -3 233 -3 075 158 Tööjõukulud -2 227 -2 227 -2 227 0 Majandamiskulud -994 -998 -841 158 Sotsiaaltoetused 0 -2 -1 1 Muud toetused -5 -5 -5 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -88 -253 -127 126 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -253 0 253 Tööjõukulud 0 0 -4 -4 Majandamiskulud -88 0 -109 -109 Sotsiaaltoetused 0 0 -14 -14 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -618 -1 166 -942 224 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 166 0 1 166 Tööjõukulud -365 0 -409 -409 Majandamiskulud -219 0 -513 -513 Sotsiaaltoetused -34 0 -18 -18 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -17 -17 -17 0 Programmi tegevus: Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -299 151 -305 315 -299 942 5 372 Sh piirmääraga kulud -293 467 -294 871 -294 758 113 Sh arvestuslikud kulud -1 768 -1 768 -639 1 129 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 021 -5 780 -1 656 4 124 Sh amortisatsioon -2 895 -2 895 -2 889 6 Haridus- ja Teadusministeerium -256 327 -258 283 -257 079 1 204 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Majandamiskulud 0 0 12 12 Sotsiaaltoetused -16 862 -20 394 -19 292 1 102 Muud toetused -239 460 -237 881 -237 821 60 Muud kulud, sh amortisatsioon -5 -5 22 27 Sh piirmääraga kulud -254 559 -256 512 -256 438 75  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud 0 0 14 14 Sotsiaaltoetused -15 099 -18 631 -18 631 0 Muud toetused -239 460 -237 881 -237 821 60 Sh arvestuslikud kulud -1 768 -1 768 -639 1 129 Sotsiaaltoetused -1 768 -1 768 -639 1 129 Doktoranditoetuse sotsiaalmaks -1 763 -1 763 -661 1 102 Õppelaenu tagasimaksmise kulud -5 -5 22 27 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -2 -2 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Majandamiskulud 0 0 -2 -2 Haridus- ja Noorteamet -322 -324 -324 0 Tööjõukulud 0 -15 -15 0 Sotsiaaltoetused -322 -308 -308 0 Sh piirmääraga kulud -322 -324 -324 0 Tööjõukulud 0 -15 -15 0 Sotsiaaltoetused -322 -308 -308 0 Riigi rakenduskõrgkoolid -42 502 -46 708 -42 540 4 168 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 778 0 5 778 Tööjõukulud -31 772 -30 196 -31 329 -1 133 Majandamiskulud -7 813 -7 613 -8 017 -405 Sotsiaaltoetused -22 -152 -192 -40 Muud toetused 0 -62 -99 -37 Muud kulud, sh amortisatsioon -2 895 -2 907 -2 903 5 Sh piirmääraga kulud -38 586 -38 035 -37 997 39 Tööjõukulud -31 292 -30 196 -30 192 5 Majandamiskulud -7 294 -7 613 -7 581 31 Sotsiaaltoetused 0 -152 -150 2 Muud toetused 0 -62 -62 0 Muud kulud 0 -12 -12 1 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 021 -5 778 -1 654 4 124 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 778 0 5 778 Tööjõukulud -480 0 -1 137 -1 137 Majandamiskulud -519 0 -436 -436 Sotsiaaltoetused -22 0 -42 -42 Muud toetused 0 0 -37 -37 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -2 895 -2 895 -2 889 6 Programmi tegevus: Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -21 727 -15 637 -8 583 7 053 Sh piirmääraga kulud -174 -283 -270 13  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -18 982 -9 623 -7 194 2 429 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 571 -5 731 -1 119 4 612 Haridus- ja Teadusministeerium -19 156 -4 853 -3 819 1 034 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 586 0 4 586 Tööjõukulud -534 0 -158 -158 Majandamiskulud -334 -72 -475 -403 Muud toetused -18 288 -195 -3 186 -2 990 Sh piirmääraga kulud -174 -267 -267 0 Majandamiskulud 0 -72 499 571 Muud toetused -174 -195 -766 -571 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -18 982 -4 586 -3 551 1 034 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 586 0 4 586 Tööjõukulud -534 0 -158 -158 Majandamiskulud -334 0 -974 -974 Muud toetused -18 114 0 -2 419 -2 419 Haridus- ja Noorteamet 0 -218 -195 23 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -202 0 202 Tööjõukulud 0 -16 -157 -142 Majandamiskulud 0 0 -37 -37 Sh piirmääraga kulud 0 -16 -3 13 Tööjõukulud 0 -16 -3 13 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -202 -192 11 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -202 0 202 Tööjõukulud 0 0 -154 -154 Majandamiskulud 0 0 -37 -37 Riigi kutseõppeasutused -1 586 -8 230 -3 864 4 365 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -8 230 0 8 230 Tööjõukulud -1 083 0 -2 321 -2 321 Majandamiskulud -504 0 -1 537 -1 537 Sotsiaaltoetused 0 0 -1 -1 Muud toetused 0 0 -3 -3 Muud kulud 0 0 -2 -2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -4 335 -3 114 1 221 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 335 0 4 335 Tööjõukulud 0 0 -1 443 -1 443 Majandamiskulud 0 0 -1 671 -1 671 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 586 -3 895 -751 3 144 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 895 0 3 895 Tööjõukulud -1 083 0 -878 -878 Majandamiskulud -504 0 134 134 Sotsiaaltoetused 0 0 -1 -1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud toetused 0 0 -3 -3 Muud kulud 0 0 -2 -2 Riigi rakenduskõrgkoolid -985 -2 336 -705 1 630 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 336 0 2 336 Tööjõukulud -548 0 -370 -370 Majandamiskulud -437 0 -321 -321 Sotsiaaltoetused 0 0 -13 -13 Muud toetused 0 0 0 0 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -500 -337 163 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -500 0 500 Tööjõukulud 0 0 -171 -171 Majandamiskulud 0 0 -166 -166 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -985 -1 836 -368 1 468 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 836 0 1 836 Tööjõukulud -548 0 -199 -199 Majandamiskulud -437 0 -154 -154 Sotsiaaltoetused 0 0 -13 -13 Muud kulud 0 0 -1 -1 Programmi tegevus: Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -42 686 -118 863 -44 924 73 939 Sh piirmääraga kulud -1 730 -1 819 -1 734 84 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -40 956 -116 826 -43 018 73 808 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -218 -172 46 Haridus- ja Teadusministeerium -164 -1 554 -1 453 101 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 504 0 1 504 Tööjõukulud -64 -15 -61 -47 Majandamiskulud 0 -36 -63 -27 Muud toetused -100 0 -1 329 -1 329 Sh piirmääraga kulud -110 -50 -41 9 Tööjõukulud -10 -15 -9 5 Majandamiskulud 0 -36 -32 4 Muud toetused -100 0 0 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -54 -1 504 -1 412 92 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 504 0 1 504 Tööjõukulud -54 0 -52 -52 Majandamiskulud 0 0 -31 -31 Muud toetused 0 0 -1 329 -1 329 Haridus- ja Noorteamet -37 834 -99 654 -33 574 66 080 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -97 886 0 97 886 Tööjõukulud -2 482 -835 -3 668 -2 832 Majandamiskulud -882 -182 -1 584 -1 403  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sotsiaaltoetused -33 663 -641 -670 -29 Muud toetused -807 -110 -27 655 -27 544 Muud kulud 0 0 2 3 Sh piirmääraga kulud -1 620 -1 768 -1 694 75 Tööjõukulud -615 -835 -835 1 Majandamiskulud -198 -182 -174 7 Sotsiaaltoetused 0 -641 -590 50 Muud toetused -807 -110 -94 17 Muud kulud 0 0 -1 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -36 214 -97 669 -31 709 65 959 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -97 669 0 97 669 Tööjõukulud -1 866 0 -2 722 -2 722 Majandamiskulud -685 0 -1 393 -1 393 Sotsiaaltoetused -33 663 0 -36 -36 Muud toetused 0 0 -27 561 -27 561 Muud kulud 0 0 3 3 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -218 -171 46 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -218 0 218 Tööjõukulud 0 0 -111 -111 Majandamiskulud 0 0 -17 -17 Sotsiaaltoetused 0 0 -44 -44 Riigi kutseõppeasutused -2 983 -10 965 -6 494 4 471 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -10 965 0 10 965 Tööjõukulud -569 0 -763 -763 Majandamiskulud -1 623 0 -3 126 -3 126 Sotsiaaltoetused -790 0 -2 204 -2 204 Muud toetused 0 0 -401 -401 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 983 -10 965 -6 493 4 471 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -10 965 0 10 965 Tööjõukulud -569 0 -762 -762 Majandamiskulud -1 623 0 -3 126 -3 126 Sotsiaaltoetused -790 0 -2 204 -2 204 Muud toetused 0 0 -401 -401 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 -1 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Riigi rakenduskõrgkoolid -1 706 -6 689 -3 403 3 286 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 689 0 6 689 Tööjõukulud -524 0 -837 -837 Majandamiskulud -812 0 -840 -840 Sotsiaaltoetused -370 0 -731 -731  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud toetused 0 0 -995 -995 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 706 -6 689 -3 403 3 286 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 689 0 6 689 Tööjõukulud -524 0 -837 -837 Majandamiskulud -812 0 -840 -840 Sotsiaaltoetused -370 0 -731 -731 Muud toetused 0 0 -995 -995 Programmi tegevus: Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine -31 400 -40 022 -29 303 10 718 Sh piirmääraga kulud -21 288 -24 769 -19 122 5 647 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -6 909 -11 710 -6 161 5 549 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -119 -458 -48 409 Sh amortisatsioon -3 085 -3 085 -3 972 -887 Haridus- ja Teadusministeerium -25 881 -30 865 -22 364 8 501 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -7 272 0 7 272 Tööjõukulud -8 552 -8 815 -10 051 -1 236 Majandamiskulud -7 930 -4 715 -2 897 1 819 Sotsiaaltoetused 0 -18 -18 0 Muud toetused -6 596 -7 238 -5 599 1 639 Muud kulud, sh amortisatsioon -2 802 -2 806 -3 799 -992 Sh piirmääraga kulud -18 151 -20 791 -15 555 5 236 Tööjõukulud -7 598 -8 815 -8 421 394 Majandamiskulud -5 827 -4 715 -2 416 2 300 Sotsiaaltoetused 0 -18 -18 0 Muud toetused -4 726 -7 238 -4 697 2 541 Muud kulud 0 -5 -4 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -4 872 -7 008 -2 979 4 029 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -7 008 0 7 008 Tööjõukulud -955 0 -1 606 -1 606 Majandamiskulud -2 047 0 -471 -471 Muud toetused -1 870 0 -903 -903 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -57 -264 -35 229 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -264 0 264 Tööjõukulud 0 0 -25 -25 Majandamiskulud -57 0 -10 -10 Sh amortisatsioon -2 802 -2 802 -3 795 -993 Haridus- ja Noorteamet -5 520 -9 068 -6 870 2 198 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 849 0 4 849 Tööjõukulud -3 756 -3 348 -4 622 -1 274 Majandamiskulud -788 -570 -1 236 -666 Muud toetused -693 -17 -835 -818 Muud kulud, sh amortisatsioon -283 -283 -177 106  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -3 137 -3 936 -3 524 411 Tööjõukulud -2 864 -3 348 -3 010 338 Majandamiskulud -256 -570 -497 73 Muud toetused -17 -17 -17 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 037 -4 655 -3 155 1 500 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 655 0 4 655 Tööjõukulud -844 0 -1 606 -1 606 Majandamiskulud -516 0 -732 -732 Muud toetused -677 0 -817 -817 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -63 -194 -14 180 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -194 0 194 Tööjõukulud -47 0 -6 -6 Majandamiskulud -16 0 -7 -7 Sh amortisatsioon -283 -283 -177 106 Keeleamet 0 -19 -19 0 Majandamiskulud 0 -19 -19 0 Sh piirmääraga kulud 0 -19 -19 0 Majandamiskulud 0 -19 -19 0 Eesti Keele Instituut 0 -24 -24 0 Majandamiskulud 0 -24 -24 0 Sh piirmääraga kulud 0 -24 -24 0 Majandamiskulud 0 -24 -24 0 Riigi üldhariduskoolid 0 -46 -27 19 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -46 0 46 Tööjõukulud 0 0 -27 -27 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -46 -27 19 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -46 0 46 Tööjõukulud 0 0 -27 -27 Programmi tegevus: Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -59 762 -50 124 -46 117 4 007 Sh piirmääraga kulud -49 240 -41 159 -37 556 3 603 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -10 521 -8 857 -8 537 320 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -108 -24 84 Haridus- ja Teadusministeerium -48 429 -31 079 -28 523 2 556 Tööjõukulud 0 -60 -56 4 Majandamiskulud 0 -190 -89 101 Investeeringutoetused -1 080 -630 -89 541 Muud toetused -47 349 -30 200 -28 290 1 910 Sh piirmääraga kulud -48 429 -31 080 -28 523 2 556 Tööjõukulud 0 -60 -56 4 Majandamiskulud 0 -190 -89 101 Investeeringutoetused -1 080 -630 -89 541  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud toetused -47 349 -30 200 -28 290 1 909 Haridus- ja Noorteamet -6 195 -5 821 -5 480 341 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 856 0 4 856 Tööjõukulud -5 425 -586 -5 058 -4 472 Majandamiskulud -770 -347 -391 -43 Muud toetused 0 -30 -31 0 Sh piirmääraga kulud -811 -964 -886 78 Tööjõukulud -659 -586 -586 0 Majandamiskulud -152 -347 -269 78 Muud toetused 0 -30 -30 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -5 383 -4 748 -4 569 179 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 748 0 4 748 Tööjõukulud -4 766 0 -4 471 -4 471 Majandamiskulud -618 0 -98 -98 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -108 -24 84 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -108 0 108 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud 0 0 -23 -23 Eesti Keele Instituut -5 138 -12 960 -11 858 1 101 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 109 0 4 109 Tööjõukulud -900 -166 -1 237 -1 071 Majandamiskulud -3 238 -195 -3 036 -2 841 Muud toetused -1 000 -8 489 -7 585 904 Sh piirmääraga kulud 0 -8 850 -7 890 960 Tööjõukulud 0 -166 -166 0 Majandamiskulud 0 -195 -139 56 Muud toetused 0 -8 489 -7 585 904 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -5 138 -4 109 -3 968 142 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 109 0 4 109 Tööjõukulud -900 0 -1 071 -1 071 Majandamiskulud -3 238 0 -2 897 -2 897 Muud toetused -1 000 0 0 0 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 0 -264 -256 9 Tööjõukulud 0 -203 -201 2 Majandamiskulud 0 -61 -55 6 Sh piirmääraga kulud 0 -264 -256 9 Tööjõukulud 0 -203 -201 2 Majandamiskulud 0 -61 -55 6 Programmi tegevus: Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -10 032 -8 650 -6 847 1 803 Sh piirmääraga kulud -365 -419 -377 42 Sh arvestuslikud kulud -3 000 -3 000 -3 911 -911  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -6 667 -5 231 -2 559 2 672 Haridus- ja Teadusministeerium -4 758 -5 263 -2 572 2 692 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 845 0 4 845 Tööjõukulud -229 0 -36 -36 Majandamiskulud -164 0 -15 -15 Sotsiaaltoetused -365 -257 -243 14 Muud toetused -4 000 -162 -2 278 -2 116 Sh piirmääraga kulud -365 -419 -378 41 Sotsiaaltoetused -365 -257 -243 14 Muud toetused 0 -162 -135 27 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -4 393 -4 845 -2 194 2 651 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 845 0 4 845 Tööjõukulud -229 0 -36 -36 Majandamiskulud -164 0 -15 -15 Muud toetused -4 000 0 -2 143 -2 143 Haridus- ja Noorteamet -5 274 -3 387 -4 275 -889 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -387 0 387 Tööjõukulud -201 0 -187 -187 Majandamiskulud -401 0 -149 -149 Sotsiaaltoetused -3 000 -3 000 -3 911 -911 Muud toetused -1 672 0 -28 -28 Sh arvestuslikud kulud -3 000 -3 000 -3 911 -911 Sotsiaaltoetused -3 000 -3 000 -3 911 -911 Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetus -3 000 -3 000 -3 911 -911 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 274 -387 -365 22 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -387 0 387 Tööjõukulud -201 0 -187 -187 Majandamiskulud -401 0 -149 -149 Muud toetused -1 672 0 -29 -29 Programmi tegevus: Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -4 304 -3 978 -3 885 93 Sh piirmääraga kulud -1 249 -1 280 -1 280 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -3 000 -2 553 -2 531 22 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -55 -145 -74 71 Haridus- ja Teadusministeerium -4 249 -3 833 -3 811 22 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 553 0 2 553 Tööjõukulud 0 0 -2 -1 Majandamiskulud 0 -1 -32 -31 Muud toetused -4 249 -1 279 -3 778 -2 499 Sh piirmääraga kulud -1 249 -1 280 -1 280 0 Majandamiskulud 0 -1 -1 0 Muud toetused -1 249 -1 279 -1 279 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -3 000 -2 553 -2 531 22 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 553 0 2 553 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud 0 0 -31 -31 Muud toetused -3 000 0 -2 499 -2 499 Riigi kutseõppeasutused -55 -128 -57 71 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -128 0 128 Tööjõukulud -44 0 -31 -31 Majandamiskulud -11 0 -26 -26 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -55 -128 -57 71 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -128 0 128 Tööjõukulud -44 0 -31 -31 Majandamiskulud -11 0 -26 -26 Riigi rakenduskõrgkoolid 0 -17 -17 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -17 0 17 Tööjõukulud 0 0 -17 -17 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -17 -17 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -17 0 17 Tööjõukulud 0 0 -17 -17 Programmi tegevus: Õppe seostamine tööturu vajadustega -40 406 -40 529 -24 189 16 340 Sh piirmääraga kulud -3 710 -4 558 -4 461 98 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -36 695 -35 958 -19 713 16 244 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -13 -15 -2 Haridus- ja Teadusministeerium -8 328 -7 467 -4 916 2 551 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 633 0 3 633 Tööjõukulud -2 394 -85 -98 -14 Majandamiskulud 0 -758 -723 35 Muud toetused -5 934 -2 991 -4 095 -1 103 Sh piirmääraga kulud -3 047 -3 834 -3 742 92 Tööjõukulud -42 -85 -72 12 Majandamiskulud 0 -758 -641 118 Muud toetused -3 005 -2 991 -3 029 -38 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -5 280 -3 633 -1 165 2 468 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 633 0 3 633 Tööjõukulud -2 352 0 -26 -26 Majandamiskulud 0 0 -73 -73 Muud toetused -2 929 0 -1 066 -1 066 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 -10 -10 Majandamiskulud 0 0 -10 -10 Haridus- ja Noorteamet -32 078 -22 062 -12 780 9 282 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -21 338 0 21 338  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -1 859 -372 -1 617 -1 246 Majandamiskulud -3 861 -224 -1 731 -1 507 Sotsiaaltoetused 0 -69 -74 -5 Muud toetused -26 358 -59 -9 357 -9 298 Sh piirmääraga kulud -663 -724 -719 5 Tööjõukulud -328 -372 -372 0 Majandamiskulud -316 -224 -221 3 Sotsiaaltoetused 0 -69 -69 0 Muud toetused -19 -59 -57 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -31 415 -21 325 -12 056 9 269 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -21 325 0 21 325 Tööjõukulud -1 530 0 -1 246 -1 246 Majandamiskulud -3 545 0 -1 510 -1 510 Muud toetused -26 339 0 -9 300 -9 300 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -13 -5 8 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -13 0 13 Sotsiaaltoetused 0 0 -5 -5 Riigi üldhariduskoolid 0 -86 -32 54 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -86 0 86 Tööjõukulud 0 0 -21 -21 Majandamiskulud 0 0 -11 -11 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -86 -32 54 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -86 0 86 Tööjõukulud 0 0 -21 -21 Majandamiskulud 0 0 -11 -11 Riigi kutseõppeasutused 0 -8 635 -4 652 3 984 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -8 635 0 8 635 Tööjõukulud 0 0 -1 891 -1 891 Majandamiskulud 0 0 -2 733 -2 733 Sotsiaaltoetused 0 0 -28 -28 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -8 635 -4 652 3 984 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -8 635 0 8 635 Tööjõukulud 0 0 -1 891 -1 891 Majandamiskulud 0 0 -2 733 -2 733 Sotsiaaltoetused 0 0 -28 -28 Riigi rakenduskõrgkoolid 0 -2 279 -1 809 470 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 279 0 2 279 Tööjõukulud 0 0 -1 183 -1 183 Majandamiskulud 0 0 -560 -560 Sotsiaaltoetused 0 0 -19 -19 Muud toetused 0 0 -47 -47  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -2 279 -1 809 470 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 279 0 2 279 Tööjõukulud 0 0 -1 183 -1 183 Majandamiskulud 0 0 -560 -560 Sotsiaaltoetused 0 0 -19 -19 Muud toetused 0 0 -47 -47 Programmi tegevus: Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -2 376 -5 517 -1 822 3 695 Sh piirmääraga kulud -191 -192 -192 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 185 -5 065 -1 630 3 435 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -260 0 260 Haridus- ja Teadusministeerium -393 -452 -192 260 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -260 0 260 Majandamiskulud 0 -2 -2 0 Muud toetused -393 -190 -190 0 Sh piirmääraga kulud -191 -192 -192 0 Majandamiskulud 0 -2 -2 0 Muud toetused -191 -190 -190 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -202 0 0 0 Muud toetused -202 0 0 0 Sh Muud tuludest sõltuvad kulud 0 -260 0 260 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -260 0 260 Haridus- ja Noorteamet -1 983 -5 065 -1 630 3 435 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 065 0 5 065 Tööjõukulud 0 0 -275 -275 Majandamiskulud 0 0 -240 -240 Sotsiaaltoetused 0 0 -6 -6 Muud toetused -1 983 0 -1 109 -1 109 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 983 -5 065 -1 630 3 435 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 065 0 5 065 Tööjõukulud 0 0 -275 -275 Majandamiskulud 0 0 -240 -240 Sotsiaaltoetused 0 0 -6 -6 Muud toetused -1 983 0 -1 109 -1 109 Programmi tegevus: Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -948 -1 204 -914 289 Sh piirmääraga kulud -948 -987 -914 72 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -217 0 217 Haridus- ja Teadusministeerium -948 -1 204 -914 289 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -217 0 217 Muud toetused -948 -987 -914 72 Sh piirmääraga kulud -948 -987 -914 72 Muud toetused -948 -987 -914 72  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -217 0 217 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -217 0 217 Programmi tegevus: Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -3 285 -3 794 -3 383 411 Sh piirmääraga kulud -3 285 -3 742 -3 343 399 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -53 -40 14 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 2 0 -2 Haridus- ja Teadusministeerium -1 010 -1 232 -901 330 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -28 0 28 Tööjõukulud 0 -18 -7 10 Majandamiskulud -151 -337 -78 259 Sotsiaaltoetused 0 -33 0 33 Muud toetused -859 -816 -816 0 Sh piirmääraga kulud -1 010 -1 204 -881 323 Tööjõukulud 0 -18 -7 11 Majandamiskulud -151 -337 -57 279 Sotsiaaltoetused 0 -33 0 33 Muud toetused -859 -816 -816 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -28 -21 7 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -28 0 28 Majandamiskulud 0 0 -20 -20 Haridus- ja Noorteamet -2 275 -2 562 -2 482 81 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -24 0 24 Tööjõukulud -356 -574 -565 9 Majandamiskulud -185 -314 -271 43 Muud toetused -1 734 -1 650 -1 645 5 Sh piirmääraga kulud -2 275 -2 538 -2 463 76 Tööjõukulud -356 -574 -554 21 Majandamiskulud -185 -314 -264 51 Muud toetused -1 734 -1 650 -1 645 5 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -26 -19 7 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -26 0 26 Tööjõukulud 0 0 -12 -12 Majandamiskulud 0 0 -7 -7 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 2 0 -2 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 2 0 -2 Programmi tegevus: Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -3 808 -3 049 -1 717 1 332 Sh piirmääraga kulud -440 -467 -450 17 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -3 368 -2 582 -1 267 1 315 Haridus- ja Teadusministeerium -908 -701 -657 44 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -686 0 686 Tööjõukulud -227 0 -110 -110  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -250 -16 -21 -6 Muud toetused -431 0 -526 -526 Sh piirmääraga kulud 0 -16 -10 5 Tööjõukulud 0 0 -6 -6 Majandamiskulud 0 -16 -4 11 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -908 -686 -647 39 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -686 0 686 Tööjõukulud -227 0 -104 -104 Majandamiskulud -250 0 -17 -17 Muud toetused -431 0 -526 -526 Haridus- ja Noorteamet -2 900 -2 348 -1 060 1 288 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 897 0 1 897 Tööjõukulud -262 -21 -317 -296 Majandamiskulud -1 940 -2 -181 -179 Muud toetused -698 -428 -562 -134 Sh piirmääraga kulud -440 -451 -439 12 Tööjõukulud 0 -21 -21 0 Majandamiskulud 0 -2 -1 1 Muud toetused -440 -428 -417 11 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 460 -1 897 -620 1 276 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 897 0 1 897 Tööjõukulud -262 0 -296 -296 Majandamiskulud -1 940 0 -179 -179 Muud toetused -258 0 -145 -145 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -245 140 -248 634 -231 257 17 377 Sh piirmääraga kulud -196 278 -206 869 -197 724 9 145 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -46 888 -36 856 -31 488 5 368 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -680 -3 615 -1 499 2 117 Sh amortisatsioon -1 294 -1 294 -546 748 Teadussüsteemi programm -212 377 -214 520 -202 158 12 362 Sh piirmääraga kulud -196 278 -204 040 -194 895 9 145 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -14 124 -5 571 -5 218 353 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -680 -3 615 -1 499 2 117 Sh amortisatsioon -1 294 -1 294 -546 748 Programmi tegevus: Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -196 052 -198 061 -191 130 6 930 Sh piirmääraga kulud -180 001 -187 860 -183 994 3 866 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -14 124 -5 457 -5 152 305 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -633 -3 449 -1 473 1 976 Sh amortisatsioon -1 294 -1 294 -511 783 Haridus- ja Teadusministeerium -192 165 -186 017 -182 360 3 657 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 887 0 4 887  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -3 053 -3 340 -3 310 30 Majandamiskulud -760 -958 -625 333 Sotsiaaltoetused -472 -472 -372 100 Investeeringutoetused 0 -5 955 -5 896 59 Muud toetused -186 808 -169 333 -173 498 -4 164 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 072 -1 072 1 340 2 412 Sh piirmääraga kulud -176 969 -180 058 -177 275 2 783 Tööjõukulud -2 907 -3 340 -3 165 174 Majandamiskulud -705 -958 -598 360 Sotsiaaltoetused -472 -472 -372 100 Investeeringutoetused 0 -5 955 -5 896 59 Muud toetused -172 885 -169 333 -167 244 2 089 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -14 124 -4 862 -4 833 28 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 862 0 4 862 Tööjõukulud -146 0 -144 -144 Majandamiskulud -55 0 -25 -25 Muud toetused -13 923 0 -6 254 -6 254 Muud kulud 0 0 1 589 1 589 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -25 -2 23 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -25 0 25 Majandamiskulud 0 0 -2 -2 Sh amortisatsioon -1 072 -1 072 -249 823 Haridus- ja Noorteamet 0 -18 -17 1 Tööjõukulud 0 -17 -17 0 Sh piirmääraga kulud 0 -18 -17 1 Tööjõukulud 0 -17 -17 0 Eesti Keele Instituut -1 547 -5 148 -2 997 2 151 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 637 0 1 637 Tööjõukulud 0 -1 285 -1 692 -406 Majandamiskulud 0 -366 -316 50 Muud toetused -1 547 -1 860 -988 871 Sh piirmääraga kulud -1 547 -3 511 -2 429 1 083 Tööjõukulud 0 -1 285 -1 228 58 Majandamiskulud 0 -366 -281 86 Muud toetused -1 547 -1 860 -920 939 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -474 -197 276 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -474 0 474 Tööjõukulud 0 0 -171 -171 Majandamiskulud 0 0 -27 -27 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 163 -371 792 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 163 0 1 163  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud 0 0 -293 -293 Majandamiskulud 0 0 -9 -9 Muud toetused 0 0 -68 -68 Eesti Kirjandusmuuseum -2 340 -5 233 -4 111 1 121 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 383 0 2 383 Tööjõukulud -1 734 -2 321 -3 014 -693 Majandamiskulud -384 -307 -638 -331 Sotsiaaltoetused 0 0 -1 -1 Muud toetused 0 0 -197 -197 Muud kulud, sh amortisatsioon -222 -222 -262 -40 Sh piirmääraga kulud -1 485 -2 628 -2 628 0 Tööjõukulud -1 272 -2 321 -2 321 0 Majandamiskulud -213 -307 -307 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -122 -122 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -122 0 122 Tööjõukulud 0 0 -93 -93 Majandamiskulud 0 0 -29 -29 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -633 -2 261 -1 100 1 161 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 261 0 2 261 Tööjõukulud -462 0 -600 -600 Majandamiskulud -171 0 -302 -302 Sotsiaaltoetused 0 0 -1 -1 Muud toetused 0 0 -197 -197 Sh amortisatsioon -222 -222 -262 -40 Riigi rakenduskõrgkoolid 0 -1 645 -1 645 0 Tööjõukulud 0 -1 167 -1 167 0 Majandamiskulud 0 -463 -463 0 Sotsiaaltoetused 0 -1 -1 0 Muud toetused 0 -13 -13 0 Sh piirmääraga kulud 0 -1 645 -1 645 0 Tööjõukulud 0 -1 167 -1 167 0 Majandamiskulud 0 -463 -463 0 Sotsiaaltoetused 0 -1 -1 0 Muud toetused 0 -13 -13 0 Programmi tegevus: Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -16 325 -16 460 -11 028 5 432 Sh piirmääraga kulud -16 277 -16 180 -10 901 5 279 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -114 -66 48 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -47 -166 -26 140 Sh amortisatsioon 0 0 -35 -35 Haridus- ja Teadusministeerium -16 325 -16 361 -10 949 5 412 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -280 0 280  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud 0 -81 -152 -71 Majandamiskulud -1 249 -678 -411 267 Investeeringutoetused -300 -300 -215 85 Muud toetused -14 776 -15 019 -10 134 4 885 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 -2 -37 -34 Sh piirmääraga kulud -16 277 -16 081 -10 823 5 258 Tööjõukulud 0 -81 -81 0 Majandamiskulud -1 202 -678 -390 288 Investeeringutoetused -300 -300 -215 85 Muud toetused -14 776 -15 019 -10 134 4 885 Muud kulud 0 -2 -2 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -114 -66 48 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -114 0 114 Tööjõukulud 0 0 -51 -51 Majandamiskulud 0 0 -15 -15 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -47 -166 -26 140 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -166 0 166 Tööjõukulud 0 0 -20 -20 Majandamiskulud -47 0 -6 -6 Sh amortisatsioon 0 0 -35 -35 Haridus- ja Noorteamet 0 -77 -57 21 Tööjõukulud 0 -32 -27 5 Majandamiskulud 0 -45 -30 16 Sh piirmääraga kulud 0 -77 -57 21 Tööjõukulud 0 -32 -27 5 Majandamiskulud 0 -45 -30 16 Eesti Keele Instituut 0 -22 -22 0 Tööjõukulud 0 -18 -18 0 Majandamiskulud 0 -4 -4 0 Sh piirmääraga kulud 0 -22 -22 0 Tööjõukulud 0 -18 -18 0 Majandamiskulud 0 -4 -4 0 Teadmussiirde programm -32 764 -34 114 -29 099 5 015 Sh piirmääraga kulud 0 -2 829 -2 829 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -32 764 -31 285 -26 270 5 015 Programmi tegevus: Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -32 764 -34 114 -29 099 5 015 Sh piirmääraga kulud 0 -2 829 -2 829 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -32 764 -31 285 -26 270 5 015 Haridus- ja Teadusministeerium -24 066 -18 726 -18 726 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -15 897 0 15 897 Muud toetused -24 066 -2 829 -18 726 -15 897  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud 0 -2 829 -2 829 0 Muud toetused 0 -2 829 -2 829 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -24 066 -15 897 -15 897 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -15 897 0 15 897 Muud toetused -24 066 0 -15 897 -15 897 Haridus- ja Noorteamet -8 698 -14 463 -9 803 4 660 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -14 463 0 14 463 Tööjõukulud -26 0 -99 -99 Majandamiskulud -13 0 -41 -41 Muud toetused -8 659 0 -9 663 -9 663 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -8 698 -14 463 -9 803 4 660 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -14 463 0 14 463 Tööjõukulud -26 0 -99 -99 Majandamiskulud -13 0 -41 -41 Muud toetused -8 659 0 -9 663 -9 663 Riigi rakenduskõrgkoolid 0 -924 -570 354 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -924 0 924 Tööjõukulud 0 0 -518 -518 Majandamiskulud 0 0 -51 -51 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -924 -570 354 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -924 0 924 Tööjõukulud 0 0 -518 -518 Majandamiskulud 0 0 -51 -51 Tulemusvaldkond: RIIGIVALITSEMINE -9 500 -13 184 -11 764 1 420 Sh piirmääraga kulud -8 979 -10 731 -10 418 313 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -945 -855 90 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -160 -1 147 -31 1 116 Sh amortisatsioon -361 -361 -460 -99 Arhiivindusprogramm -9 500 -13 184 -11 764 1 420 Sh piirmääraga kulud -8 979 -10 731 -10 418 313 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -945 -855 90 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -160 -1 147 -31 1 116 Sh amortisatsioon -361 -361 -460 -99 Programmi tegevus: Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -9 500 -13 184 -11 764 1 420 Sh piirmääraga kulud -8 979 -10 731 -10 418 313 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -945 -855 90 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -160 -1 147 -31 1 116 Sh amortisatsioon -361 -361 -460 -99 Rahvusarhiiv -9 500 -13 184 -11 764 1 420 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 092 0 2 092 Tööjõukulud -5 420 -5 627 -5 937 -310  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -3 704 -5 087 -5 348 -261 Sotsiaaltoetused 0 0 -2 -2 Muud toetused -15 -15 -16 -1 Muud kulud, sh amortisatsioon -361 -363 -461 -99 Sh piirmääraga kulud -8 979 -10 731 -10 418 313 Tööjõukulud -5 420 -5 627 -5 583 45 Majandamiskulud -3 544 -5 087 -4 819 269 Muud toetused -15 -15 -15 0 Muud kulud 0 -2 -2 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -945 -855 90 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -945 0 945 Tööjõukulud 0 0 -338 -338 Majandamiskulud 0 0 -517 -517 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -160 -1 147 -31 1 116 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 147 0 1 147 Tööjõukulud 0 0 -17 -17 Majandamiskulud -160 0 -12 -12 Sotsiaaltoetused 0 0 -2 -2 Muud toetused 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -361 -361 -460 -99 Käibemaks -21 379 -21 224 -18 079 3 145 Arvestuslikud kulud -18 882 -18 882 -15 738 3 145 Välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 461 -1 810 -1 810 0 Muud tuludest sõltuvad kulud -35 -532 -532 0 JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala Kulud kokku -390 307 -439 808 -338 524 101 284 Sh piirmääraga kulud -227 275 -250 042 -229 998 20 043 Sh arvestuslikud kulud -55 514 -54 955 -50 593 4 362 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -82 303 -88 991 -25 422 63 569 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -10 920 -31 525 -13 993 17 532 Sh edasiantavad maksud -1 500 -1 500 -1 385 115 Sh amortisatsioon -12 795 -12 795 -17 133 -4 338 Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK -207 535 -279 399 -215 641 63 758 Sh piirmääraga kulud -160 209 -168 457 -164 097 4 359 Sh arvestuslikud kulud -34 892 -34 892 -33 811 1 080 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 813 -55 592 -3 891 51 701 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -3 917 -14 754 -7 817 6 938 Sh edasiantavad maksud -1 500 -1 500 -1 385 115 Sh amortisatsioon -4 205 -4 205 -4 641 -436 Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -207 535 -279 399 -215 641 63 758 Sh piirmääraga kulud -160 209 -168 457 -164 097 4 359  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh arvestuslikud kulud -34 892 -34 892 -33 811 1 080 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 813 -55 592 -3 891 51 701 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -3 917 -14 754 -7 817 6 938 Sh edasiantavad maksud -1 500 -1 500 -1 385 115 Sh amortisatsioon -4 205 -4 205 -4 641 -436 Programmi tegevus: Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine -8 221 -10 652 -9 755 898 Sh piirmääraga kulud -8 114 -9 648 -9 036 613 Sh arvestuslikud kulud 0 -93 -89 4 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -617 -530 87 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -52 -238 -30 208 Sh amortisatsioon -56 -56 -70 -14 Justiits- ja Digiministeerium -6 588 -7 880 -7 508 372 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -142 0 142 Tööjõukulud -2 741 -2 295 -2 267 28 Majandamiskulud -1 706 -1 578 -1 138 441 Sotsiaaltoetused -6 -24 -15 9 Investeeringutoetused 0 -198 -198 0 Muud toetused -2 131 -1 923 -2 155 -231 Muud kulud, sh amortisatsioon -3 -1 720 -1 736 -16 Sh piirmääraga kulud -6 584 -7 642 -7 100 542 Tööjõukulud -2 741 -2 202 -2 149 53 Majandamiskulud -1 706 -1 578 -1 103 475 Sotsiaaltoetused -6 -24 -15 9 Investeeringutoetused 0 -198 -198 0 Muud toetused -2 131 -1 923 -1 918 6 Muud kulud 0 -1 717 -1 717 0 Sh arvestuslikud kulud 0 -93 -89 3 Tööjõukulud 0 -93 -90 3 Muud kulud 0 0 1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -142 -299 -157 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -142 0 142 Tööjõukulud 0 0 -28 -28 Majandamiskulud 0 0 -34 -34 Muud toetused 0 0 -237 -237 Sh amortisatsioon -3 -3 -19 -16 Registrite ja Infosüsteemide Keskus -256 -789 -556 233 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -284 0 284 Tööjõukulud -191 -403 -459 -56 Majandamiskulud -12 -50 -47 3 Muud kulud, sh amortisatsioon -52 -52 -50 2 Sh piirmääraga kulud -153 -453 -442 11  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -140 -403 -395 8 Majandamiskulud -12 -50 -47 3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -46 -34 12 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -46 0 46 Tööjõukulud 0 0 -34 -34 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -51 -238 -30 208 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -238 0 238 Tööjõukulud -51 0 -30 -30 Sh amortisatsioon -52 -52 -50 2 Andmekaitse Inspektsioon -1 377 -1 983 -1 691 292 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -430 0 430 Tööjõukulud -1 327 -1 351 -1 522 -171 Majandamiskulud -51 -187 -180 7 Muud toetused 0 -2 -2 0 Muud kulud 0 -13 14 27 Sh piirmääraga kulud -1 376 -1 553 -1 493 60 Tööjõukulud -1 327 -1 351 -1 376 -24 Majandamiskulud -50 -187 -129 57 Muud toetused 0 -2 -2 0 Muud kulud 0 -13 13 27 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -429 -197 231 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -429 0 429 Tööjõukulud 0 0 -147 -147 Majandamiskulud 0 0 -51 -51 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -1 0 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Majandamiskulud -1 0 0 0 Programmi tegevus: Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine -12 889 -15 736 -12 592 3 144 Sh piirmääraga kulud -9 610 -10 237 -9 881 356 Sh arvestuslikud kulud -53 -53 -20 33 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -845 -2 251 -1 210 1 041 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -760 -1 574 -56 1 517 Sh edasiantavad maksud -1 500 -1 500 -1 385 115 Sh amortisatsioon -120 -120 -39 81 Justiits- ja Digiministeerium -1 605 -1 552 -1 314 238 Tööjõukulud -1 086 -1 111 -1 040 70 Majandamiskulud -487 -408 -245 163 Sotsiaaltoetused 0 -6 -6 0 Muud toetused -32 -27 -22 5 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -1 -1 Sh piirmääraga kulud -1 605 -1 552 -1 313 238  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -1 086 -1 111 -1 040 70 Majandamiskulud -487 -408 -245 163 Sotsiaaltoetused 0 -6 -6 0 Muud toetused -32 -27 -22 5 Sh amortisatsioon 0 0 -1 -1 Registrite ja Infosüsteemide Keskus -476 -936 -576 360 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -344 0 344 Tööjõukulud -337 -424 -493 -69 Majandamiskulud -19 -47 -45 3 Muud kulud, sh amortisatsioon -120 -120 -38 82 Sh piirmääraga kulud -198 -471 -461 10 Tööjõukulud -179 -424 -417 7 Majandamiskulud -19 -47 -44 3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -31 -23 9 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -31 0 31 Tööjõukulud 0 0 -23 -23 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -158 -313 -54 259 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -313 0 313 Tööjõukulud -158 0 -54 -54 Sh amortisatsioon -120 -120 -38 82 Kohtud (grupp) -3 184 -3 164 -3 139 25 Tööjõukulud -3 131 -3 111 -3 119 -8 Majandamiskulud -53 -53 -20 33 Sh piirmääraga kulud -3 131 -3 111 -3 119 -8 Tööjõukulud -3 131 -3 111 -3 119 -8 Sh arvestuslikud kulud -53 -53 -20 33 Majandamiskulud -53 -53 -20 33 Konkurentsiamet -3 837 -4 870 -3 520 1 350 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 253 0 1 253 Tööjõukulud -2 699 -2 887 -2 850 37 Majandamiskulud -524 -707 -649 59 Muud toetused -615 -22 -22 0 Sh piirmääraga kulud -3 237 -3 616 -3 520 96 Tööjõukulud -2 699 -2 887 -2 850 37 Majandamiskulud -524 -707 -649 59 Muud toetused -15 -22 -22 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -600 -1 253 0 1 253 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 253 0 1 253 Muud toetused -600 0 0 0 Patendiamet -3 786 -5 214 -4 043 1 172 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 227 0 2 227 Tööjõukulud -2 047 -1 396 -2 444 -1 047  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -239 -90 -214 -124 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 500 -1 500 -1 385 115 Sh piirmääraga kulud -1 439 -1 487 -1 468 19 Tööjõukulud -1 372 -1 396 -1 378 19 Majandamiskulud -67 -90 -90 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -845 -2 220 -1 188 1 032 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 220 0 2 220 Tööjõukulud -676 0 -1 064 -1 064 Majandamiskulud -170 0 -123 -123 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 -7 -2 5 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -7 0 7 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud -2 0 -1 -1 Sh edasiantavad maksud -1 500 -1 500 -1 385 115 Muud kulud -1 500 -1 500 -1 385 115 Programmi tegevus: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus -36 332 -88 915 -36 945 51 970 Sh piirmääraga kulud -24 454 -24 496 -23 592 904 Sh arvestuslikud kulud -9 301 -9 301 -9 771 -469 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 561 -51 478 -1 481 49 997 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -396 -3 019 -1 063 1 956 Sh amortisatsioon -620 -620 -1 038 -418 Justiits- ja Digiministeerium -4 643 -53 643 -3 664 49 979 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -51 005 0 51 005 Tööjõukulud -2 266 -1 911 -2 206 -295 Majandamiskulud -2 192 -512 -996 -483 Sotsiaaltoetused -21 -21 0 21 Muud toetused -164 -193 -461 -268 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -1 -1 Sh piirmääraga kulud -3 082 -2 350 -2 183 167 Tööjõukulud -1 813 -1 623 -1 581 42 Majandamiskulud -1 084 -512 -410 102 Sotsiaaltoetused -21 -21 0 21 Muud toetused -164 -193 -192 1 Sh arvestuslikud kulud 0 -288 -284 4 Tööjõukulud 0 -288 -284 4 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 561 -51 005 -1 196 49 809 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -51 005 0 51 005 Tööjõukulud -453 0 -341 -341 Majandamiskulud -1 107 0 -586 -586 Muud toetused 0 0 -269 -269 Sh amortisatsioon 0 0 -1 -1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Prokuratuur -20 660 -21 055 -21 029 27 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -244 0 244 Tööjõukulud -18 188 -18 102 -18 389 -287 Majandamiskulud -2 446 -2 684 -2 627 57 Muud toetused -8 -7 -7 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -19 -19 -6 12 Sh piirmääraga kulud -11 340 -11 779 -11 359 420 Tööjõukulud -8 887 -9 089 -8 780 308 Majandamiskulud -2 446 -2 684 -2 572 112 Muud toetused -8 -7 -7 0 Sh arvestuslikud kulud -9 301 -9 013 -9 487 -474 Tööjõukulud -9 301 -9 013 -9 473 -460 Majandamiskulud 0 0 -14 -14 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -244 -177 67 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -244 0 244 Tööjõukulud 0 0 -135 -135 Majandamiskulud 0 0 -42 -42 Sh amortisatsioon -19 -19 -6 12 Eesti Kohtuekspertiisi Instituut -9 160 -11 614 -10 081 1 532 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 644 0 2 644 Tööjõukulud -5 957 -5 837 -6 139 -303 Majandamiskulud -2 942 -2 869 -3 223 -354 Muud toetused -4 -4 -16 -12 Muud kulud, sh amortisatsioon -258 -261 -703 -443 Sh piirmääraga kulud -8 655 -8 712 -8 429 283 Tööjõukulud -5 837 -5 837 -5 556 281 Majandamiskulud -2 814 -2 869 -2 866 3 Muud toetused -4 -4 -4 0 Muud kulud 0 -3 -3 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -195 -85 110 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -195 0 195 Tööjõukulud 0 0 -13 -13 Majandamiskulud 0 0 -61 -61 Muud toetused 0 0 -11 -11 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -247 -2 449 -867 1 582 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 449 0 2 449 Tööjõukulud -120 0 -570 -570 Majandamiskulud -127 0 -296 -296 Muud toetused 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -258 -258 -700 -442 Registrite ja Infosüsteemide Keskus -1 869 -2 603 -2 171 432 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -604 0 604  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -1 450 -1 543 -1 733 -190 Majandamiskulud -75 -111 -107 4 Muud kulud, sh amortisatsioon -344 -344 -331 13 Sh piirmääraga kulud -1 376 -1 655 -1 621 34 Tööjõukulud -1 302 -1 543 -1 515 29 Majandamiskulud -75 -111 -107 5 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -34 -23 11 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -34 0 34 Tööjõukulud 0 0 -23 -23 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -149 -570 -196 374 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -570 0 570 Tööjõukulud -149 0 -195 -195 Majandamiskulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -344 -344 -331 13 Programmi tegevus: Karistuste täideviimise korraldamine -71 728 -79 101 -76 458 2 643 Sh piirmääraga kulud -69 600 -72 312 -71 292 1 020 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -407 -790 -474 316 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 221 -5 500 -4 079 1 421 Sh amortisatsioon -499 -499 -613 -114 Justiits- ja Digiministeerium -3 710 -2 878 -2 419 459 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -545 0 545 Tööjõukulud -2 422 -1 857 -1 819 38 Majandamiskulud -1 129 -322 -445 -123 Sotsiaaltoetused -2 -1 -1 0 Muud toetused -158 -153 -153 0 Sh piirmääraga kulud -3 303 -2 333 -2 148 185 Tööjõukulud -2 327 -1 857 -1 731 126 Majandamiskulud -816 -322 -263 59 Sotsiaaltoetused -2 -1 -1 0 Muud toetused -158 -153 -153 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -407 -545 -252 293 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -545 0 545 Tööjõukulud -95 0 -70 -70 Majandamiskulud -313 0 -182 -182 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 -18 -18 Tööjõukulud 0 0 -18 -18 Sh amortisatsioon 0 0 0 0 Registrite ja Infosüsteemide Keskus -1 748 -2 499 -2 071 428 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -601 0 601 Tööjõukulud -1 216 -1 289 -1 486 -197 Majandamiskulud -120 -197 -189 8  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud kulud, sh amortisatsioon -412 -412 -396 16 Sh piirmääraga kulud -1 012 -1 486 -1 453 33 Tööjõukulud -892 -1 289 -1 266 23 Majandamiskulud -120 -197 -187 9 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -21 -13 9 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -21 0 21 Tööjõukulud 0 0 -13 -13 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -324 -580 -209 370 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -580 0 580 Tööjõukulud -324 0 -208 -208 Majandamiskulud 0 0 -2 -2 Sh amortisatsioon -412 -412 -396 16 Vanglad (grupp) -66 270 -73 724 -71 968 1 756 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 144 0 5 144 Tööjõukulud -39 353 -39 455 -40 740 -1 285 Majandamiskulud -26 822 -28 990 -30 825 -1 835 Sotsiaaltoetused -8 -13 -3 10 Muud kulud, sh amortisatsioon -88 -122 -400 -279 Sh piirmääraga kulud -65 285 -68 493 -67 691 802 Tööjõukulud -39 159 -39 455 -39 058 397 Majandamiskulud -26 118 -28 990 -28 542 449 Sotsiaaltoetused -8 -13 -3 10 Muud kulud 0 -34 -88 -54 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -224 -209 14 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -224 0 224 Tööjõukulud 0 0 -103 -103 Majandamiskulud 0 0 -106 -106 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -897 -4 920 -3 852 1 069 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 920 0 4 920 Tööjõukulud -194 0 -1 579 -1 579 Majandamiskulud -703 0 -2 178 -2 178 Muud kulud 0 0 -95 -95 Sh amortisatsioon -88 -88 -217 -130 Programmi tegevus: Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine -76 426 -81 438 -77 536 3 902 Sh piirmääraga kulud -46 923 -50 048 -48 622 1 426 Sh arvestuslikud kulud -25 537 -25 444 -23 931 1 513 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -322 -100 222 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 307 -2 965 -2 243 722 Sh amortisatsioon -2 659 -2 659 -2 640 19 Justiits- ja Digiministeerium -11 044 -10 128 -9 972 156 Tööjõukulud -3 131 -2 792 -2 687 105  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -1 338 -716 -707 9 Investeeringutoetused 0 -82 -46 36 Muud toetused -6 575 -6 538 -6 529 9 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -3 -3 Sh piirmääraga kulud -11 044 -10 092 -9 919 173 Tööjõukulud -3 131 -2 756 -2 637 120 Majandamiskulud -1 338 -716 -707 9 Investeeringutoetused 0 -82 -46 36 Muud toetused -6 575 -6 538 -6 529 9 Sh arvestuslikud kulud 0 -36 -50 -14 Tööjõukulud 0 -36 -50 -14 Sh amortisatsioon 0 0 -3 -3 Registrite ja Infosüsteemide Keskus -9 876 -13 752 -12 603 1 149 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 489 0 2 489 Tööjõukulud -6 588 -7 685 -8 854 -1 169 Majandamiskulud -654 -957 -1 141 -184 Muud toetused -12 0 -13 -13 Muud kulud, sh amortisatsioon -2 621 -2 621 -2 596 25 Sh piirmääraga kulud -5 947 -8 642 -8 460 182 Tööjõukulud -5 293 -7 685 -7 544 141 Majandamiskulud -654 -957 -916 41 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -322 -100 222 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -322 0 322 Tööjõukulud 0 0 -100 -100 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 307 -2 167 -1 447 720 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 167 0 2 167 Tööjõukulud -1 295 0 -1 210 -1 210 Majandamiskulud 0 0 -224 -224 Muud toetused -12 0 -13 -13 Sh amortisatsioon -2 621 -2 621 -2 596 25 Kohtud (grupp) -55 100 -57 120 -54 622 2 498 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -799 0 799 Tööjõukulud -46 281 -46 961 -45 009 1 951 Majandamiskulud -8 782 -9 319 -9 567 -248 Muud kulud, sh amortisatsioon -38 -41 -46 -5 Sh piirmääraga kulud -29 526 -30 876 -29 904 972 Tööjõukulud -23 299 -24 107 -23 661 447 Majandamiskulud -6 227 -6 764 -6 238 526 Muud kulud 0 -4 -5 -1 Sh arvestuslikud kulud -25 537 -25 408 -23 881 1 527 Tööjõukulud -22 982 -22 853 -21 344 1 510 Majandamiskulud -2 555 -2 555 -2 537 17  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -799 -796 3 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -799 0 799 Tööjõukulud 0 0 -5 -5 Majandamiskulud 0 0 -791 -791 Sh amortisatsioon -38 -38 -41 -3 Konkurentsiamet -407 -438 -339 99 Tööjõukulud -254 -311 -275 37 Majandamiskulud -154 -127 -64 63 Sh piirmääraga kulud -407 -438 -339 99 Tööjõukulud -254 -311 -275 37 Majandamiskulud -154 -127 -64 63 Programmi tegevus: Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele -1 939 -3 557 -2 355 1 202 Sh piirmääraga kulud -1 508 -1 715 -1 674 41 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -134 -95 39 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -182 -1 458 -345 1 113 Sh amortisatsioon -250 -250 -240 10 Registrite ja Infosüsteemide Keskus -1 939 -3 557 -2 355 1 202 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 591 0 1 591 Tööjõukulud -1 153 -1 324 -1 735 -411 Majandamiskulud -536 -391 -379 12 Muud kulud, sh amortisatsioon -250 -250 -240 10 Sh piirmääraga kulud -1 508 -1 715 -1 674 41 Tööjõukulud -972 -1 324 -1 300 25 Majandamiskulud -536 -391 -375 17 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -134 -95 39 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -134 0 134 Tööjõukulud 0 0 -94 -94 Majandamiskulud 0 0 -2 -2 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -182 -1 458 -345 1 113 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 458 0 1 458 Tööjõukulud -182 0 -342 -342 Majandamiskulud 0 0 -3 -3 Sh amortisatsioon -250 -250 -240 10 Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND -159 704 -139 242 -104 991 34 251 Sh piirmääraga kulud -67 066 -81 585 -65 901 15 684 Sh arvestuslikud kulud 0 0 7 7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -78 342 -32 975 -21 107 11 868 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -5 706 -16 092 -5 497 10 594 Sh amortisatsioon -8 591 -8 591 -12 493 -3 902 Digiühiskonna programm -159 704 -139 242 -104 991 34 251 Sh piirmääraga kulud -67 066 -81 585 -65 901 15 684  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh arvestuslikud kulud 0 0 7 7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -78 342 -32 975 -21 107 11 868 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -5 706 -16 092 -5 497 10 594 Sh amortisatsioon -8 591 -8 591 -12 493 -3 902 Programmi tegevus: Digiriigi arenguhüpped -4 995 -4 514 -5 061 -547 Sh piirmääraga kulud -1 646 -2 042 -1 853 190 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 994 -1 991 -1 376 615 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -875 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -480 -480 -1 832 -1 351 Justiits- ja Digiministeerium -1 216 -280 -137 143 Tööjõukulud -231 -144 -109 35 Majandamiskulud -109 -136 -28 109 Investeeringutoetused -875 0 0 0 Sh piirmääraga kulud -336 -280 -135 145 Tööjõukulud -227 -144 -108 37 Majandamiskulud -109 -136 -27 109 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -5 0 -2 -2 Tööjõukulud -5 0 -2 -2 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -875 0 0 0 Investeeringutoetused -875 0 0 0 Riigi Infosüsteemi Amet -3 779 -4 234 -4 924 -691 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 991 0 1 991 Tööjõukulud -2 341 -1 286 -2 206 -919 Majandamiskulud -954 -471 -882 -411 Muud kulud, sh amortisatsioon -484 -485 -1 837 -1 351 Sh piirmääraga kulud -1 310 -1 762 -1 717 45 Tööjõukulud -1 016 -1 286 -1 286 0 Majandamiskulud -289 -471 -427 44 Muud kulud -4 -5 -5 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 989 -1 991 -1 374 617 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 991 0 1 991 Tööjõukulud -1 324 0 -920 -920 Majandamiskulud -664 0 -454 -454 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -480 -480 -1 832 -1 351 Programmi tegevus: Digiriigi alusbaasi kindlustamine -99 524 -96 937 -69 932 27 005 Sh piirmääraga kulud -49 819 -59 877 -46 134 13 744 Sh arvestuslikud kulud 0 0 1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -38 071 -14 165 -9 084 5 081 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -4 831 -16 092 -5 492 10 600 Sh amortisatsioon -6 803 -6 803 -9 223 -2 420  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Justiits- ja Digiministeerium -42 136 -15 474 -10 208 5 266 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 018 0 6 018 Tööjõukulud -2 902 -803 -1 587 -784 Majandamiskulud -5 310 -1 197 -1 652 -454 Sotsiaaltoetused 0 0 -6 -6 Investeeringutoetused -1 489 -3 382 -1 941 1 440 Muud toetused -32 429 -4 069 -4 968 -899 Muud kulud, sh amortisatsioon -6 -6 -55 -49 Sh piirmääraga kulud -8 619 -9 450 -7 378 2 072 Tööjõukulud -1 217 -803 -786 17 Majandamiskulud -1 627 -1 197 -583 614 Investeeringutoetused -324 -3 382 -1 941 1 440 Muud toetused -5 452 -4 069 -4 068 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -33 511 -6 018 -2 775 3 243 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 018 0 6 018 Tööjõukulud -1 685 0 -801 -801 Majandamiskulud -3 683 0 -1 069 -1 069 Sotsiaaltoetused 0 0 -6 -6 Investeeringutoetused -1 165 0 0 0 Muud toetused -26 977 0 -900 -900 Sh amortisatsioon -6 -6 -55 -49 Riigi Infosüsteemi Amet -18 840 -26 779 -22 998 3 781 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -7 168 0 7 168 Tööjõukulud -9 292 -9 139 -10 063 -924 Majandamiskulud -5 558 -6 474 -8 643 -2 169 Muud kulud, sh amortisatsioon -3 989 -3 998 -4 291 -293 Sh piirmääraga kulud -11 877 -15 641 -15 101 540 Tööjõukulud -8 538 -9 139 -9 044 96 Majandamiskulud -3 321 -6 474 -6 035 439 Muud kulud -18 -27 -22 5 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 030 -1 574 -1 568 6 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 574 0 1 574 Tööjõukulud -755 0 -1 020 -1 020 Majandamiskulud -275 0 -548 -548 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 962 -5 594 -2 061 3 532 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 594 0 5 594 Majandamiskulud -1 962 0 -2 060 -2 060 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -3 971 -3 971 -4 268 -297 Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus -38 549 -54 683 -36 726 17 958 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -17 071 0 17 071  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -9 386 -10 379 -11 887 -1 508 Majandamiskulud -26 337 -24 404 -19 935 4 469 Muud kulud, sh amortisatsioon -2 826 -2 829 -4 903 -2 074 Sh piirmääraga kulud -29 323 -34 786 -23 655 11 131 Tööjõukulud -8 462 -10 379 -8 955 1 424 Majandamiskulud -20 861 -24 404 -14 697 9 707 Muud kulud 0 -3 -3 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -3 531 -6 573 -4 741 1 832 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 573 0 6 573 Tööjõukulud -923 0 -2 250 -2 250 Majandamiskulud -2 607 0 -2 491 -2 491 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 869 -10 498 -3 430 7 068 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -10 498 0 10 498 Tööjõukulud 0 0 -682 -682 Majandamiskulud -2 869 0 -2 748 -2 748 Sh amortisatsioon -2 826 -2 826 -4 900 -2 074 Programmi tegevus: Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine -1 711 -2 787 -1 606 1 181 Sh piirmääraga kulud -601 -1 677 -1 318 358 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 110 -1 110 -288 822 Justiits- ja Digiministeerium -1 711 -2 787 -1 606 1 181 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 110 0 1 110 Tööjõukulud -699 -635 -729 -94 Majandamiskulud -1 010 -326 -322 4 Investeeringutoetused 0 0 -400 -400 Muud toetused -2 -716 -156 561 Sh piirmääraga kulud -601 -1 677 -1 318 358 Tööjõukulud -330 -635 -554 81 Majandamiskulud -269 -326 -209 117 Investeeringutoetused 0 0 -400 -400 Muud toetused -2 -716 -156 561 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 110 -1 110 -288 822 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 110 0 1 110 Tööjõukulud -369 0 -175 -175 Majandamiskulud -742 0 -113 -113 Programmi tegevus: Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine -1 539 -4 878 -2 149 2 729 Sh piirmääraga kulud -1 434 -2 018 -1 530 488 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -97 -2 851 -610 2 241 Sh amortisatsioon -8 -8 -9 0 Justiits- ja Digiministeerium -305 -407 -345 63 Tööjõukulud -172 -283 -260 22 Majandamiskulud -133 -125 -84 40  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -305 -407 -345 63 Tööjõukulud -172 -283 -260 22 Majandamiskulud -133 -125 -84 40 Riigi Infosüsteemi Amet -1 234 -4 470 -1 804 2 666 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 851 0 2 851 Tööjõukulud -919 -833 -886 -53 Majandamiskulud -297 -427 -386 41 Sotsiaaltoetused 0 0 -2 -2 Muud toetused -10 -349 -520 -171 Muud kulud, sh amortisatsioon -9 -10 -11 0 Sh piirmääraga kulud -1 129 -1 611 -1 185 426 Tööjõukulud -858 -833 -678 155 Majandamiskulud -270 -427 -245 182 Sotsiaaltoetused 0 0 -1 -1 Muud toetused 0 -349 -260 89 Muud kulud 0 -2 -2 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -97 -2 851 -610 2 241 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 851 0 2 851 Tööjõukulud -61 0 -209 -209 Majandamiskulud -26 0 -141 -141 Sotsiaaltoetused 0 0 -1 -1 Muud toetused -10 0 -260 -260 Sh amortisatsioon -8 -8 -9 0 Programmi tegevus: Küberturvalisuse tagamine -15 054 -20 911 -17 185 3 726 Sh piirmääraga kulud -12 740 -14 905 -14 158 747 Sh arvestuslikud kulud 0 0 6 6 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 014 -4 707 -1 599 3 108 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 -5 -5 Sh amortisatsioon -1 299 -1 299 -1 429 -130 Riigi Infosüsteemi Amet -15 054 -20 911 -17 185 3 726 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 707 0 4 707 Tööjõukulud -7 793 -7 586 -8 287 -701 Majandamiskulud -3 274 -4 614 -4 748 -134 Muud toetused 0 0 -74 -74 Muud kulud, sh amortisatsioon -3 987 -4 004 -4 076 -72 Sh piirmääraga kulud -12 740 -14 905 -14 158 747 Tööjõukulud -7 167 -7 586 -7 476 111 Majandamiskulud -2 886 -4 614 -4 030 584 Muud kulud -2 688 -2 705 -2 653 52 Sh arvestuslikud kulud 0 0 6 6 Muud kulud 0 0 6 6  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 014 -4 707 -1 599 3 108 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 707 0 4 707 Tööjõukulud -626 0 -812 -812 Majandamiskulud -388 0 -713 -713 Muud toetused 0 0 -74 -74 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 -5 -5 Majandamiskulud 0 0 -5 -5 Muud kulud 0 0 0 0 Sh amortisatsioon -1 299 -1 299 -1 429 -130 Programmi tegevus: Sidevaldkonna regulatiivse keskkonna tagamine -610 -787 -726 60 Sh piirmääraga kulud -610 -787 -726 60 Justiits- ja Digiministeerium -610 -787 -726 60 Tööjõukulud -178 -167 -140 27 Majandamiskulud -26 -21 -3 18 Muud toetused -106 -107 -94 13 Muud kulud, sh amortisatsioon -300 -492 -489 2 Sh piirmääraga kulud -610 -787 -726 60 Tööjõukulud -178 -167 -140 27 Majandamiskulud -26 -21 -3 18 Muud toetused -106 -107 -94 13 Muud kulud -300 -492 -489 2 Programmi tegevus: Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude väljaarendamine -29 445 -8 323 -8 275 48 Sh piirmääraga kulud -110 -172 -124 48 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -29 335 -8 151 -8 151 0 Justiits- ja Digiministeerium -29 445 -8 323 -8 275 48 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -8 151 0 8 151 Tööjõukulud -148 -97 -59 38 Majandamiskulud -117 -12 -1 10 Investeeringutoetused -29 180 0 -8 170 -8 170 Muud toetused 0 -63 -108 -44 Muud kulud 0 0 63 63 Sh piirmääraga kulud -110 -172 -124 48 Tööjõukulud -93 -97 -59 38 Majandamiskulud -17 -12 -1 10 Muud toetused 0 -63 -63 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -29 335 -8 151 -8 151 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -8 151 0 8 151 Tööjõukulud -55 0 0 0 Majandamiskulud -100 0 0 0 Investeeringutoetused -29 180 0 -8 170 -8 170 Muud toetused 0 0 -44 -44  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud kulud 0 0 63 63 Programmi tegevus: 5G-taristu ja -teenuste arendamine -6 827 -106 -58 48 Sh piirmääraga kulud -107 -106 -58 48 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -6 720 0 0 0 Justiits- ja Digiministeerium -6 827 -106 -58 48 Tööjõukulud -90 -95 -56 38 Majandamiskulud -17 -11 -1 10 Investeeringutoetused -6 720 0 0 0 Sh piirmääraga kulud -107 -106 -58 48 Tööjõukulud -90 -95 -56 38 Majandamiskulud -17 -11 -1 10 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -6 720 0 0 0 Investeeringutoetused -6 720 0 0 0 Käibemaks -23 067 -21 167 -17 892 3 275 Arvestuslikud kulud -20 622 -20 064 -16 788 3 275 Välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 148 -424 -424 0 Muud tuludest sõltuvad kulud -1 297 -679 -679 0 KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala Kulud kokku -1 197 286 -1 965 259 -1 608 166 357 093 Sh piirmääraga kulud -864 306 -987 309 -942 570 44 740 Sh arvestuslikud kulud -80 570 -80 570 -160 967 -80 397 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -106 997 -768 670 -383 873 384 796 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -20 395 -3 693 -3 272 421 Sh amortisatsioon -125 018 -125 018 -117 485 7 534 Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE -1 113 051 -1 884 139 -1 445 900 438 240 Sh piirmääraga kulud -864 306 -987 309 -942 570 44 740 Sh arvestuslikud kulud 0 0 750 750 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -106 997 -768 644 -383 848 384 796 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -16 730 -3 168 -2 747 421 Sh amortisatsioon -125 018 -125 018 -117 485 7 534 Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -1 113 051 -1 884 139 -1 445 900 438 240 Sh piirmääraga kulud -864 306 -987 309 -942 570 44 740 Sh arvestuslikud kulud 0 0 750 750 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -106 997 -768 644 -383 848 384 796 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -16 730 -3 168 -2 747 421 Sh amortisatsioon -125 018 -125 018 -117 485 7 534 Programmi tegevus: Varude tagamine: lahingumoon -228 810 -317 370 -281 363 36 007 Sh piirmääraga kulud -107 629 -155 268 -155 268 0 Sh arvestuslikud kulud 0 0 169 169 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -104 544 -162 102 -126 264 35 838 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -16 637 0 0 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus -228 810 -317 370 -281 363 36 007 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -162 102 0 162 102 Majandamiskulud -228 810 -155 136 -281 400 -126 264 Muud kulud 0 -132 37 169 Sh piirmääraga kulud -107 629 -155 268 -155 268 0 Majandamiskulud -107 629 -155 136 -155 136 0 Muud kulud 0 -132 -132 0 Sh arvestuslikud kulud 0 0 169 169 Muud kulud 0 0 169 169 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -104 544 -162 102 -126 264 35 838 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -162 102 0 162 102 Majandamiskulud -104 544 0 -126 264 -126 264 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -16 637 0 0 0 Majandamiskulud -16 637 0 0 0 Programmi tegevus: Väeloome: maavägi -112 314 -132 198 -125 233 6 965 Sh piirmääraga kulud -78 384 -97 741 -96 520 1 222 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -528 0 528 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 -3 -3 Sh amortisatsioon -33 929 -33 929 -28 710 5 219 Kaitseministeerium -22 333 -33 077 -31 989 1 088 Investeeringutoetused -1 729 -2 182 -1 093 1 088 Muud toetused -20 605 -30 896 -30 896 0 Sh piirmääraga kulud -22 333 -33 077 -31 989 1 088 Investeeringutoetused -1 729 -2 182 -1 093 1 088 Muud toetused -20 605 -30 896 -30 896 0 Kaitseressursside Amet -421 0 0 0 Majandamiskulud -421 0 0 0 Sh piirmääraga kulud -421 0 0 0 Majandamiskulud -421 0 0 0 Kaitsevägi -85 621 -95 383 -90 288 5 095 Tööjõukulud -45 344 -53 997 -53 989 8 Majandamiskulud -4 929 -5 770 -5 984 -214 Sotsiaaltoetused -1 470 -1 725 -1 722 3 Muud kulud, sh amortisatsioon -33 878 -33 891 -28 594 5 298 Sh piirmääraga kulud -51 743 -61 505 -61 698 -193 Tööjõukulud -45 344 -53 997 -53 986 11 Majandamiskulud -4 929 -5 770 -5 984 -214 Sotsiaaltoetused -1 470 -1 725 -1 722 3 Muud kulud 0 -14 -7 7 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 -3 -3 Tööjõukulud 0 0 -3 -3 Sh amortisatsioon -33 878 -33 878 -28 587 5 291  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus -3 939 -3 738 -2 956 782 Majandamiskulud -3 888 -3 159 -2 832 327 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -528 0 528 Muud kulud, sh amortisatsioon -51 -52 -124 -72 Sh piirmääraga kulud -3 888 -3 159 -2 832 327 Majandamiskulud -3 888 -3 159 -2 832 327 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -528 0 528 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -528 0 528 Sh amortisatsioon -51 -51 -124 -72 Programmi tegevus: Väeloome: merevägi -22 573 -25 644 -21 287 4 357 Sh piirmääraga kulud -13 021 -15 715 -15 408 307 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -378 -348 30 Sh amortisatsioon -9 552 -9 552 -5 532 4 020 Kaitseressursside Amet -229 0 0 0 Majandamiskulud -229 0 0 0 Sh piirmääraga kulud -229 0 0 0 Majandamiskulud -229 0 0 0 Kaitsevägi -22 136 -25 171 -20 936 4 236 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -188 0 188 Tööjõukulud -10 368 -12 598 -12 620 -23 Majandamiskulud -1 733 -2 036 -1 992 44 Sotsiaaltoetused -484 -798 -792 5 Muud kulud, sh amortisatsioon -9 551 -9 552 -5 530 4 021 Sh piirmääraga kulud -12 585 -15 432 -15 217 215 Tööjõukulud -10 368 -12 598 -12 620 -23 Majandamiskulud -1 733 -2 036 -1 804 232 Sotsiaaltoetused -484 -798 -792 5 Muud kulud 0 -1 0 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -188 -188 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -188 0 188 Majandamiskulud 0 0 -188 -188 Sh amortisatsioon -9 551 -9 551 -5 530 4 021 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus -208 -473 -352 121 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -190 0 190 Majandamiskulud -207 -282 -191 91 Tööjõukulud 0 0 -160 -160 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 -1 -2 -1 Sh piirmääraga kulud -207 -282 -191 91 Majandamiskulud -207 -282 -191 91 Muud kulud 0 0 0 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -190 -160 30 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -190 0 190  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud 0 0 -160 -160 Sh amortisatsioon -1 -1 -1 -1 Programmi tegevus: Väeloome: õhuvägi -19 427 -22 215 -17 920 4 295 Sh piirmääraga kulud -13 822 -16 039 -15 904 135 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -552 -217 335 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -19 -19 0 Sh amortisatsioon -5 605 -5 605 -1 780 3 825 Kaitseressursside Amet -327 0 0 0 Majandamiskulud -327 0 0 0 Sh piirmääraga kulud -327 0 0 0 Majandamiskulud -327 0 0 0 Kaitsevägi -19 041 -21 533 -17 576 3 957 Tööjõukulud -11 965 -14 601 -14 606 -5 Majandamiskulud -1 471 -1 318 -1 183 135 Muud kulud, sh amortisatsioon -5 605 -5 613 -1 786 3 827 Sh piirmääraga kulud -13 436 -15 928 -15 796 132 Tööjõukulud -11 965 -14 601 -14 606 -5 Majandamiskulud -1 471 -1 318 -1 183 135 Muud kulud 0 -9 -7 2 Sh amortisatsioon -5 605 -5 605 -1 780 3 825 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus -60 -683 -345 338 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -572 0 572 Majandamiskulud -60 -111 -344 -233 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 0 0 Sh piirmääraga kulud -60 -111 -108 3 Majandamiskulud -60 -111 -108 3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -552 -217 335 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -552 0 552 Majandamiskulud 0 0 -217 -217 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -19 -19 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -19 0 19 Majandamiskulud 0 0 -19 -19 Programmi tegevus: Väeloome: muud üksused -330 191 -400 032 -374 301 25 731 Sh piirmääraga kulud -269 635 -287 899 -273 211 14 688 Sh arvestuslikud kulud 0 0 350 350 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 500 -50 439 -23 578 26 861 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -2 637 -2 234 403 Sh amortisatsioon -59 056 -59 056 -75 628 -16 572 Kaitseministeerium -19 198 -22 301 -21 886 415 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 602 0 3 602 Majandamiskulud -1 183 -1 590 -1 320 271 Investeeringutoetused -1 500 0 -3 600 -3 600  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud toetused -15 783 -16 376 -14 992 1 384 Muud kulud, sh amortisatsioon -731 -732 -1 974 -1 242 Sh piirmääraga kulud -16 969 -17 970 -16 314 1 656 Majandamiskulud -1 183 -1 590 -1 319 272 Muud toetused -15 783 -16 376 -14 992 1 384 Muud kulud -3 -4 -4 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 500 -3 602 -3 601 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 602 0 3 602 Majandamiskulud 0 0 -1 -1 Investeeringutoetused -1 500 0 -3 600 -3 600 Sh amortisatsioon -729 -729 -1 970 -1 242 Kaitseressursside Amet -900 0 0 0 Majandamiskulud -900 0 0 0 Sh piirmääraga kulud -900 0 0 0 Majandamiskulud -900 0 0 0 Kaitsevägi -133 814 -133 051 -131 390 1 661 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -427 0 427 Tööjõukulud -62 125 -55 744 -55 023 722 Majandamiskulud -19 730 -19 877 -17 891 1 986 Muud toetused -651 -863 -653 209 Sotsiaaltoetused 0 -54 -48 6 Muud kulud, sh amortisatsioon -51 309 -56 085 -57 774 -1 689 Sh piirmääraga kulud -92 662 -91 471 -86 889 4 583 Tööjõukulud -62 125 -55 744 -54 945 800 Majandamiskulud -19 730 -19 877 -17 823 2 054 Sotsiaaltoetused 0 -54 -48 6 Muud toetused -651 -863 -653 209 Muud kulud -10 156 -14 933 -13 419 1 513 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -2 747 -2 747 Muud kulud 0 0 -2 747 -2 747 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -427 -146 281 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -427 0 427 Tööjõukulud 0 0 -78 -78 Majandamiskulud 0 0 -68 -68 Sh amortisatsioon -41 153 -41 153 -41 608 -456 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus -176 279 -244 680 -221 026 23 654 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -49 048 0 49 048 Tööjõukulud -6 645 -6 796 -6 800 -5 Majandamiskulud -147 356 -158 411 -172 443 -14 032 Investeeringutoetused 0 0 -4 495 -4 495 Muud toetused -4 892 -9 769 -5 388 4 381 Muud kulud, sh amortisatsioon -17 385 -20 657 -31 899 -11 241  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -159 104 -178 458 -170 008 8 450 Tööjõukulud -6 645 -6 796 -6 786 9 Majandamiskulud -147 356 -158 411 -154 923 3 488 Muud toetused -4 892 -9 769 -5 352 4 417 Muud kulud -211 -3 483 -2 946 537 Sh arvestuslikud kulud 0 0 3 097 3 097 Muud kulud 0 0 3 097 3 097 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -46 837 -19 977 26 860 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -46 837 0 46 837 Tööjõukulud 0 0 -3 -3 Majandamiskulud 0 0 -15 443 -15 443 Investeeringutoetused 0 0 -4 495 -4 495 Muud toetused 0 0 -36 -36 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -2 210 -2 088 122 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 210 0 2 210 Tööjõukulud 0 0 -11 -11 Majandamiskulud 0 0 -2 077 -2 077 Sh amortisatsioon -17 175 -17 175 -32 049 -14 875 Programmi tegevus: Kaitsevalmiduse tagamine -57 430 -51 581 -49 595 1 986 Sh piirmääraga kulud -55 837 -49 861 -44 586 5 275 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -32 -32 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -112 -84 28 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -15 -15 0 Sh amortisatsioon -1 593 -1 593 -4 878 -3 285 Kaitseministeerium -20 577 -12 118 -9 892 2 226 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -116 0 116 Tööjõukulud -7 500 -10 152 -7 987 2 165 Majandamiskulud -12 420 -1 338 -1 342 -4 Investeeringutoetused -163 0 0 0 Muud toetused -495 -511 -511 0 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 -1 -52 -51 Sh piirmääraga kulud -20 577 -12 008 -9 742 2 265 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 0 6 Tööjõukulud -7 500 -10 152 -7 889 2 264 Majandamiskulud -12 420 -1 338 -1 342 -4 Investeeringutoetused -163 0 0 0 Muud toetused -495 -511 -511 0 Muud kulud 0 -1 -1 0 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -32 -32 Muud kulud 0 0 -32 -32 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -95 -84 12 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -95 0 95  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud 0 0 -84 -84 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -15 -15 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -15 0 15 Tööjõukulud 0 0 -15 -15 Sh amortisatsioon 0 0 -19 -19 Kaitseressursside Amet -394 0 0 0 Tööjõukulud -107 0 0 0 Majandamiskulud -288 0 0 0 Sh piirmääraga kulud -394 0 0 0 Tööjõukulud -107 0 0 0 Majandamiskulud -288 0 0 0 Kaitsevägi -31 912 -31 996 -33 520 -1 524 Tööjõukulud -21 572 -22 028 -20 772 1 256 Majandamiskulud -10 329 -9 734 -8 285 1 449 Sotsiaaltoetused 0 -1 -1 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -10 -233 -4 463 -4 229 Sh piirmääraga kulud -31 902 -31 986 -29 090 2 896 Tööjõukulud -21 572 -22 028 -20 772 1 256 Majandamiskulud -10 329 -9 734 -8 285 1 449 Sotsiaaltoetused 0 -1 -1 0 Muud kulud -1 -223 -32 191 Sh amortisatsioon -10 -10 -4 430 -4 420 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus -4 547 -7 467 -6 183 1 284 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -17 0 17 Majandamiskulud -2 963 -5 867 -5 753 113 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 583 -1 583 -429 1 154 Sh piirmääraga kulud -2 963 -5 867 -5 753 113 Majandamiskulud -2 963 -5 867 -5 753 113 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -17 0 17 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -17 0 17 Sh amortisatsioon -1 583 -1 583 -429 1 154 Programmi tegevus: Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis -42 943 -27 045 -12 270 14 775 Sh piirmääraga kulud -27 990 -13 020 -12 267 753 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -935 -4 0 4 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -3 -3 0 Sh amortisatsioon -14 018 -14 018 0 14 018 Kaitseressursside Amet -40 0 0 0 Majandamiskulud -40 0 0 0 Sh piirmääraga kulud -40 0 0 0 Majandamiskulud -40 0 0 0 Kaitsevägi -10 914 -10 699 -10 112 587 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 0 3  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -309 -1 190 -1 059 131 Majandamiskulud -9 242 -9 465 -9 047 417 Muud kulud -1 363 -42 -6 36 Sh piirmääraga kulud -10 914 -10 697 -10 110 587 Tööjõukulud -309 -1 190 -1 059 131 Majandamiskulud -9 242 -9 465 -9 045 420 Muud kulud -1 363 -42 -6 36 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -3 -3 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 0 3 Majandamiskulud 0 0 -3 -3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus -31 989 -16 346 -2 158 14 188 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4 Majandamiskulud -17 763 -2 323 -2 158 165 Muud kulud, sh amortisatsioon -14 226 -14 018 0 14 018 Sh piirmääraga kulud -17 035 -2 323 -2 158 165 Majandamiskulud -16 828 -2 323 -2 158 165 Muud kulud -207 0 0 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -935 -4 0 4 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4 Majandamiskulud -935 0 0 0 Sh amortisatsioon -14 018 -14 018 0 14 018 Programmi tegevus: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -144 853 -190 511 -179 199 11 312 Sh piirmääraga kulud -144 763 -189 490 -178 736 10 754 Sh arvestuslikud kulud 0 0 1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -571 -276 295 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -359 -162 197 Sh amortisatsioon -90 -90 -25 65 Kaitseministeerium -125 822 -35 784 -29 701 6 083 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -357 0 357 Tööjõukulud -2 034 -2 034 -1 715 319 Majandamiskulud -2 467 -2 282 -1 737 545 Muud toetused -121 321 -31 111 -26 241 4 870 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -9 -9 Sh piirmääraga kulud -125 822 -35 427 -29 533 5 895 Tööjõukulud -2 034 -2 034 -1 715 319 Majandamiskulud -2 467 -2 282 -1 577 705 Muud toetused -121 321 -31 111 -26 241 4 870 Sh arvestuslikud kulud 0 0 1 1 Muud kulud 0 0 1 1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -357 -160 197 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -357 0 357  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud 0 0 -160 -160 Sh amortisatsioon 0 0 -10 -10 Kaitseressursside Amet -21 0 0 0 Majandamiskulud -21 0 0 0 Sh piirmääraga kulud -21 0 0 0 Majandamiskulud -21 0 0 0 Kaitsevägi -17 684 -26 516 -23 980 2 536 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -473 0 473 Tööjõukulud -3 109 -6 953 -6 831 122 Majandamiskulud -14 574 -17 174 -15 525 1 649 Sotsiaaltoetused 0 -79 -67 12 Muud toetused 0 -1 837 -1 542 296 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -15 -15 Sh piirmääraga kulud -17 684 -26 044 -23 717 2 327 Tööjõukulud -3 109 -6 953 -6 793 160 Majandamiskulud -14 574 -17 174 -15 314 1 859 Sotsiaaltoetused 0 -79 -67 12 Muud toetused 0 -1 837 -1 542 296 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -470 -246 224 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -470 0 470 Tööjõukulud 0 0 -38 -38 Majandamiskulud 0 0 -208 -208 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -2 -2 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Majandamiskulud 0 0 -2 -2 Sh amortisatsioon 0 0 -15 -15 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus -1 326 -128 210 -125 517 2 693 Majandamiskulud -1 236 -1 358 -1 409 -52 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -101 0 101 Muud toetused 0 -126 662 -124 108 2 554 Muud kulud, sh amortisatsioon -90 -90 0 90 Sh piirmääraga kulud -1 236 -128 019 -125 487 2 532 Majandamiskulud -1 236 -1 358 -1 379 -22 Muud toetused 0 -126 662 -124 108 2 554 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -101 -30 71 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -101 0 101 Majandamiskulud 0 0 -30 -30 Sh amortisatsioon -90 -90 0 90 Programmi tegevus: Luure ja eelhoiatuse korraldamine -61 598 -68 101 -60 727 7 374 Sh piirmääraga kulud -60 834 -67 338 -60 727 6 611  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh amortisatsioon -764 -764 0 764 Kaitsevägi -22 275 -22 282 -20 649 1 633 Muud kulud, sh amortisatsioon -22 275 -22 282 -20 649 1 633 Sh piirmääraga kulud -21 511 -21 518 -20 649 869 Muud kulud -21 511 -21 518 -20 649 869 Sh amortisatsioon -764 -764 0 764 Välisluureamet -39 323 -45 819 -40 078 5 741 Muud kulud -39 323 -45 819 -40 078 5 741 Sh piirmääraga kulud -39 323 -45 819 -40 078 5 741 Muud kulud -39 323 -45 819 -40 078 5 741 Programmi tegevus: Kaitsetahte edendamine -28 760 -22 120 -19 935 2 185 Sh piirmääraga kulud -28 518 -21 691 -19 562 2 128 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -150 -144 6 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -92 -130 -98 32 Sh amortisatsioon -150 -150 -131 19 Kaitseministeerium -23 825 -16 135 -14 808 1 327 Tööjõukulud 0 -1 -1 0 Majandamiskulud -454 -350 -265 85 Investeeringutoetused -1 497 -2 011 -1 013 997 Muud toetused -21 875 -13 773 -13 529 245 Sh piirmääraga kulud -23 825 -16 135 -14 808 1 327 Tööjõukulud 0 -1 -1 0 Majandamiskulud -454 -350 -265 85 Investeeringutoetused -1 497 -2 011 -1 013 997 Muud toetused -21 875 -13 773 -13 529 245 Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum -2 567 -2 921 -2 818 103 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -280 0 280 Tööjõukulud -1 408 -1 525 -1 620 -95 Majandamiskulud -834 -793 -813 -20 Sotsiaaltoetused -3 -5 -5 0 Muud toetused -200 -196 -259 -63 Muud kulud, sh amortisatsioon -123 -123 -122 1 Sh piirmääraga kulud -2 352 -2 519 -2 455 64 Tööjõukulud -1 370 -1 525 -1 521 4 Majandamiskulud -779 -793 -733 59 Sotsiaaltoetused -3 -5 -5 0 Muud toetused -200 -196 -195 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -150 -144 6 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -150 0 150 Tööjõukulud 0 0 -53 -53 Majandamiskulud 0 0 -28 -28  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud toetused 0 0 -64 -64 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -92 -130 -98 32 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -130 0 130 Tööjõukulud -38 0 -46 -46 Majandamiskulud -54 0 -52 -52 Sh amortisatsioon -123 -123 -122 1 Kaitseressursside Amet -1 613 -2 288 -1 655 633 Tööjõukulud -385 -186 -186 0 Majandamiskulud -877 -1 652 -1 139 513 Sotsiaaltoetused -26 -149 -101 48 Muud toetused -317 -293 -220 73 Muud kulud, sh amortisatsioon -8 -8 -9 -1 Sh piirmääraga kulud -1 605 -2 280 -1 646 634 Tööjõukulud -385 -186 -186 0 Majandamiskulud -877 -1 652 -1 139 513 Sotsiaaltoetused -26 -149 -101 48 Muud toetused -317 -293 -220 73 Sh amortisatsioon -8 -8 -9 -1 Kaitsevägi -510 -546 -454 91 Tööjõukulud 0 -15 -15 0 Majandamiskulud -510 -531 -440 91 Sh piirmääraga kulud -510 -546 -454 91 Tööjõukulud 0 -15 -15 0 Majandamiskulud -510 -531 -440 91 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus -246 -230 -199 31 Majandamiskulud -227 -211 -199 12 Muud kulud, sh amortisatsioon -19 -19 0 19 Sh piirmääraga kulud -227 -211 -199 12 Majandamiskulud -227 -211 -199 12 Sh amortisatsioon -19 -19 0 19 Programmi tegevus: Riigikaitselise inimvara juhtimine -53 728 -59 868 -57 902 1 966 Sh piirmääraga kulud -53 581 -59 634 -57 366 2 268 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -19 -104 -53 51 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -2 -213 -211 Sh amortisatsioon -128 -128 -268 -140 Kaitseministeerium -266 -275 -275 0 Muud toetused -266 -275 -275 0 Sh piirmääraga kulud -266 -275 -275 0 Muud toetused -266 -275 -275 0 Kaitseressursside Amet -11 167 -15 243 -14 022 1 222  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -19 0 19 Tööjõukulud -7 090 -7 993 -7 737 256 Majandamiskulud -2 849 -6 097 -5 162 935 Sotsiaaltoetused -1 227 -1 129 -1 110 19 Muud toetused 0 -5 -5 0 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 -1 -8 -7 Sh piirmääraga kulud -11 148 -15 225 -13 996 1 228 Tööjõukulud -7 078 -7 993 -7 718 274 Majandamiskulud -2 843 -6 097 -5 162 935 Sotsiaaltoetused -1 227 -1 129 -1 110 19 Muud toetused 0 -5 -5 0 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 -1 -1 0 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -19 -17 -17 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -17 0 17 Tööjõukulud -13 0 -17 -17 Majandamiskulud -6 0 0 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -2 -2 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Tööjõukulud 0 0 -2 -2 Sh amortisatsioon 0 0 -6 -6 Kaitsevägi -41 490 -43 352 -42 648 704 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -87 0 87 Tööjõukulud -15 413 -17 443 -17 456 -14 Majandamiskulud -6 365 -7 227 -7 316 -88 Sotsiaaltoetused -17 605 -16 394 -15 712 682 Muud toetused -1 993 -2 085 -1 907 177 Muud kulud, sh amortisatsioon -116 -116 -257 -141 Sh piirmääraga kulud -41 375 -43 149 -42 143 1 006 Tööjõukulud -15 413 -17 443 -17 395 48 Majandamiskulud -6 365 -7 227 -7 132 96 Sotsiaaltoetused -17 605 -16 394 -15 709 685 Muud toetused -1 993 -2 085 -1 907 177 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -87 -37 51 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -87 0 87 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud 0 0 -33 -33 Sotsiaaltoetused 0 0 -3 -3 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 -211 -211 Tööjõukulud 0 0 -60 -60  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud 0 0 -151 -151 Sh amortisatsioon -116 -116 -256 -141 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus -805 -998 -958 40 Majandamiskulud -793 -985 -952 33 Muud kulud, sh amortisatsioon -12 -13 -6 7 Sh piirmääraga kulud -793 -986 -952 33 Majandamiskulud -793 -985 -952 33 Sh amortisatsioon -12 -12 -6 7 Programmi tegevus: Riigikaitseliste investeeringute korraldamine -10 424 -567 454 -246 167 321 286 Sh piirmääraga kulud -10 290 -13 614 -13 014 600 Sh arvestuslikud kulud 0 0 263 263 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -553 703 -232 883 -320 819 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -3 0 3 Sh amortisatsioon -134 -134 -533 -399 Kaitseressursside Amet -190 0 0 0 Majandamiskulud -190 0 0 0 Sh piirmääraga kulud -190 0 0 0 Majandamiskulud -190 0 0 0 Kaitsevägi -132 -163 -36 127 Majandamiskulud -132 -163 -36 127 Sh piirmääraga kulud -132 -163 -36 127 Majandamiskulud -132 -163 -36 127 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus -10 103 -567 291 -246 132 321 159 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -553 706 0 553 706 Tööjõukulud -8 363 -9 480 -10 500 -1 021 Majandamiskulud -1 588 -2 795 -3 481 -686 Investeeringutoetused 0 -1 092 -636 456 Muud toetused 0 -59 -231 226 -231 167 Muud kulud, sh amortisatsioon -152 -160 -289 -129 Sh piirmääraga kulud -9 969 -13 451 -12 978 473 Tööjõukulud -8 363 -9 480 -9 472 7 Majandamiskulud -1 588 -2 795 -2 793 2 Investeeringutoetused 0 -1 092 -636 456 Muud toetused 0 -59 -59 0 Muud kulud -18 -26 -19 8 Sh arvestuslikud kulud 0 0 263 263 Muud kulud 0 0 263 263 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -553 703 -232 883 320 819 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -553 703 0 553 703 Tööjõukulud 0 0 -1 028 -1 028 Majandamiskulud 0 0 -688 -688  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud toetused 0 0 -231 167 -231 167 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -3 0 3 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 0 3 Sh amortisatsioon -134 -134 -533 -399 Käibemaks -84 235 -81 120 -162 267 -81 147 Sh arvestuslikud kulud -80 570 -80 570 -161 716 -81 147 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -26 -26 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -3 665 -525 -525 0 KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala Kulud kokku -1 068 199 -1 791 063 -1 028 659 762 403 Sh piirmääraga kulud -207 081 -291 475 -265 331 26 145 Sh arvestuslikud kulud -18 282 -18 282 -16 984 1 298 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -488 296 -600 524 -456 713 143 811 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -204 011 -730 252 -133 695 596 557 Sh amortisatsioon -150 529 -150 529 -155 936 -5 407 Tulemusvaldkond: KLIIMA, ENERGEETIKA ja ELURIKKUS -171 737 -449 672 -183 676 265 996 Sh piirmääraga kulud -65 794 -85 017 -74 554 10 463 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -76 206 -99 385 -88 513 10 872 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -24 606 -259 906 -13 902 246 005 Sh amortisatsioon -5 131 -5 364 -6 707 -1 343 Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -59 997 -81 198 -56 694 24 504 Sh piirmääraga kulud -41 367 -47 290 -41 431 5 859 Sh arvestuslikud kulud 0 0 1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -10 256 -13 231 -7 616 5 615 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -3 546 -15 831 -2 520 13 311 Sh amortisatsioon -4 829 -4 846 -5 128 -282 Programmi tegevus: Elurikkuse kaitse tagamine -22 957 -32 911 -18 990 13 921 Sh piirmääraga kulud -13 410 -13 764 -11 994 1 770 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -8 059 -9 263 -5 250 4 013 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 410 -9 806 -1 583 8 223 Sh amortisatsioon -78 -78 -162 -84 Kliimaministeerium -8 476 -15 516 -4 790 10 726 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -12 295 0 12 295 Tööjõukulud -1 129 -922 -1 237 -315 Majandamiskulud -714 -181 -200 -20 Sotsiaaltoetused -6 -10 -5 5 Investeeringutoetused -2 254 -218 -1 063 -846 Muud toetused -4 374 -1 890 -2 284 -394 Sh piirmääraga kulud -3 633 -3 221 -2 370 851 Tööjõukulud -832 -922 -920 2  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -204 -181 -114 67 Sotsiaaltoetused -6 -10 -5 5 Investeeringutoetused -418 -218 -204 14 Muud toetused -2 174 -1 890 -1 127 763 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -3 433 -4 824 -2 344 2 480 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 824 0 4 824 Tööjõukulud -297 0 -284 -284 Majandamiskulud -100 0 -66 -66 Investeeringutoetused -1 836 0 -860 -860 Muud toetused -1 200 0 -1 135 -1 135 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 410 -7 471 -75 7 395 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -7 471 0 7 471 Tööjõukulud 0 0 -32 -32 Majandamiskulud -410 0 -21 -21 Muud toetused -1 000 0 -22 -22 Keskkonnaagentuur -1 552 -1 438 -1 388 50 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -455 0 455 Tööjõukulud -775 -499 -780 -282 Majandamiskulud -777 -485 -606 -121 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -2 -2 Sh piirmääraga kulud -1 081 -983 -964 19 Tööjõukulud -596 -499 -497 2 Majandamiskulud -485 -485 -467 17 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -471 -291 -266 25 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -291 0 291 Tööjõukulud -179 0 -162 -162 Majandamiskulud -292 0 -104 -104 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -164 -156 8 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -164 0 164 Tööjõukulud 0 0 -121 -121 Majandamiskulud 0 0 -34 -34 Sh amortisatsioon 0 0 -2 -2 Keskkonnaamet -12 929 -15 957 -12 812 3 145 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 319 0 6 319 Tööjõukulud -7 145 -5 649 -7 706 -2 057 Majandamiskulud -4 583 -3 361 -3 934 -573 Muud toetused -1 124 -520 -984 -464 Muud kulud, sh amortisatsioon -78 -108 -188 -80 Sh piirmääraga kulud -8 696 -9 560 -8 660 900 Tööjõukulud -6 008 -5 649 -5 377 273 Majandamiskulud -2 261 -3 361 -2 740 622  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud toetused -427 -520 -516 4 Muud kulud 0 -30 -28 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -4 155 -4 147 -2 640 1 508 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 147 0 4 147 Tööjõukulud -1 137 0 -1 636 -1 636 Majandamiskulud -2 321 0 -719 -719 Muud toetused -697 0 -285 -285 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -2 171 -1 352 819 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 171 0 2 171 Tööjõukulud 0 0 -694 -694 Majandamiskulud 0 0 -476 -476 Muud toetused 0 0 -183 -183 Sh amortisatsioon -78 -78 -160 -82 Programmi tegevus: Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine -13 996 -18 199 -12 780 5 419 Sh piirmääraga kulud -12 103 -13 345 -12 244 1 101 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -126 -18 -3 15 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 731 -4 784 -445 4 340 Sh amortisatsioon -35 -52 -88 -37 Kliimaministeerium -8 576 -11 733 -6 612 5 120 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 716 0 4 716 Tööjõukulud -796 -750 -750 0 Majandamiskulud -254 -382 -299 82 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused -190 -42 -35 6 Muud toetused -7 335 -5 842 -5 528 315 Sh piirmääraga kulud -6 761 -7 016 -6 220 797 Tööjõukulud -688 -750 -749 1 Majandamiskulud -237 -382 -296 85 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused -190 -42 -35 6 Muud toetused -5 645 -5 842 -5 138 705 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -125 -18 -3 15 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -18 0 18 Tööjõukulud -108 0 0 0 Majandamiskulud -18 0 -3 -3 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 690 -4 698 -390 4 308 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 698 0 4 698 Muud toetused -1 690 0 -390 -390 Keskkonnaagentuur -1 870 -2 111 -2 030 82 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -72 0 72 Tööjõukulud -1 400 -1 388 -1 422 -33  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -457 -621 -579 42 Muud kulud, sh amortisatsioon -12 -30 -30 0 Sh piirmääraga kulud -1 817 -2 011 -1 958 53 Tööjõukulud -1 363 -1 388 -1 378 10 Majandamiskulud -454 -621 -579 42 Muud kulud 0 -2 -2 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -41 -72 -44 29 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -72 0 72 Tööjõukulud -38 0 -44 -44 Majandamiskulud -3 0 0 0 Sh amortisatsioon -12 -28 -28 0 Keskkonnaamet -3 550 -4 355 -4 138 218 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -14 0 14 Tööjõukulud -2 915 -3 358 -3 207 152 Majandamiskulud -612 -941 -854 87 Muud kulud, sh amortisatsioon -23 -41 -77 -36 Sh piirmääraga kulud -3 526 -4 317 -4 066 252 Tööjõukulud -2 914 -3 358 -3 205 154 Majandamiskulud -612 -941 -845 97 Muud kulud 0 -17 -16 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 0 0 0 Tööjõukulud -1 0 0 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -14 -11 3 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -14 0 14 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud 0 0 -9 -9 Sh amortisatsioon -23 -23 -60 -37 Programmi tegevus: Keskkonnakorralduse arengu suunamine -4 526 -6 704 -5 419 1 285 Sh piirmääraga kulud -2 551 -3 965 -3 449 516 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 971 -2 736 -1 950 786 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 -3 -3 Sh amortisatsioon -3 -3 -16 -13 Kliimaministeerium -1 217 -2 234 -1 367 866 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -711 0 711 Tööjõukulud -719 -691 -749 -58 Majandamiskulud -206 -820 -613 206 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused -288 0 0 0 Muud toetused -3 -10 -4 6 Sh piirmääraga kulud -821 -1 522 -1 216 307 Tööjõukulud -626 -691 -690 1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -191 -820 -520 299 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Muud toetused -3 -10 -4 6 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -396 -711 -151 560 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -711 0 711 Tööjõukulud -93 0 -58 -58 Majandamiskulud -15 0 -93 -93 Investeeringutoetused -288 0 0 0 Keskkonnaamet -6 768 -9 356 -8 518 838 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 025 0 2 025 Tööjõukulud -2 616 -1 937 -3 230 -1 293 Majandamiskulud -689 -496 -796 -301 Muud kulud, sh amortisatsioon -3 -13 -26 -12 Sh piirmääraga kulud -1 730 -2 443 -2 233 209 Tööjõukulud -1 416 -1 937 -1 843 93 Majandamiskulud -314 -496 -380 115 Muud kulud 0 -10 -9 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 575 -2 025 -1 799 226 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 025 0 2 025 Tööjõukulud -1 200 0 -1 385 -1 385 Majandamiskulud -375 0 -414 -414 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 -3 -3 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud 0 0 -2 -2 Sh amortisatsioon -3 -3 -16 -13 Programmi tegevus: Kiirgusohutuse tagamine -1 800 -2 954 -2 385 569 Sh piirmääraga kulud -1 447 -2 231 -1 953 278 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -72 -39 -35 3 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -188 -591 -281 310 Sh amortisatsioon -93 -93 -115 -22 Kliimaministeerium -828 -1 459 -1 304 155 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -38 0 38 Tööjõukulud -246 -221 -247 -26 Majandamiskulud -112 -245 -122 123 Muud toetused -453 -938 -910 28 Muud kulud, sh amortisatsioon -16 -16 -24 -8 Sh piirmääraga kulud -739 -1 405 -1 245 160 Tööjõukulud -180 -221 -213 8 Majandamiskulud -107 -245 -122 124 Muud toetused -453 -938 -910 28 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -72 -38 -34 3  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -38 0 38 Tööjõukulud -67 0 -34 -34 Majandamiskulud -6 0 0 0 Sh amortisatsioon -16 -16 -24 -8 Keskkonnaamet -972 -1 495 -1 081 414 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -592 0 592 Tööjõukulud -690 -618 -757 -139 Majandamiskulud -206 -205 -231 -25 Muud kulud, sh amortisatsioon -77 -80 -93 -14 Sh piirmääraga kulud -708 -827 -708 118 Tööjõukulud -560 -618 -584 34 Majandamiskulud -148 -205 -122 84 Muud kulud 0 -3 -2 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 -1 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Majandamiskulud 0 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -188 -591 -281 310 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -591 0 591 Tööjõukulud -130 0 -173 -173 Majandamiskulud -58 0 -108 -108 Sh amortisatsioon -77 -77 -91 -14 Programmi tegevus: Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele -16 718 -20 430 -17 121 3 309 Sh piirmääraga kulud -11 854 -13 985 -11 791 2 194 Sh arvestuslikud kulud 0 0 1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -27 -1 175 -376 798 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -217 -650 -209 442 Sh amortisatsioon -4 620 -4 620 -4 746 -127 Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus -16 718 -20 324 -17 071 3 253 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 825 0 1 825 Tööjõukulud -5 454 -6 772 -6 184 588 Majandamiskulud -6 645 -7 107 -6 142 965 Muud kulud, sh amortisatsioon -4 620 -4 620 -4 745 -126 Sh piirmääraga kulud -11 854 -13 879 -11 741 2 138 Tööjõukulud -5 214 -6 772 -5 652 1 120 Majandamiskulud -6 641 -7 107 -6 089 1 018 Sh arvestuslikud kulud 0 0 1 1 Muud kulud 0 0 1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -27 -1 175 -376 798 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 175 0 1 175 Tööjõukulud -25 0 -368 -368 Majandamiskulud -3 0 -8 -8  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh muud tuludest sõltuvad kulud -217 -650 -209 442 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -650 0 650 Tööjõukulud -215 0 -163 -163 Majandamiskulud -2 0 -46 -46 Sh amortisatsioon -4 620 -4 620 -4 746 -127 Kliimaministeerium 0 -106 -50 56 Majandamiskulud 0 -106 -50 56 Sh piirmääraga kulud 0 -106 -50 56 Majandamiskulud 0 -106 -50 56 Energeetika, maavarade ja välisõhu programm -77 029 -120 716 -104 389 16 326 Sh piirmääraga kulud -15 453 -28 016 -24 719 3 296 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -52 440 -76 397 -74 514 1 883 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -9 070 -16 237 -4 639 11 597 Sh amortisatsioon -66 -66 -516 -450 Programmi tegevus: Energiavarustuse tagamine -894 -11 660 -11 536 124 Sh piirmääraga kulud -894 -11 618 -11 523 95 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -42 -13 29 Kliimaministeerium -894 -11 660 -11 536 124 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -42 0 42 Tööjõukulud -590 -664 -664 1 Majandamiskulud -268 -272 -199 73 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused 0 -8 636 -8 636 0 Muud toetused -35 -2 045 -2 036 8 Sh piirmääraga kulud -894 -11 618 -11 523 95 Tööjõukulud -590 -664 -656 9 Majandamiskulud -268 -272 -194 78 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused 0 -8 636 -8 636 0 Muud toetused -35 -2 045 -2 036 8 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -42 -13 29 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -42 0 42 Tööjõukulud 0 0 -8 -8 Majandamiskulud 0 0 -5 -5 Programmi tegevus: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -15 728 -10 603 -10 538 65 Sh piirmääraga kulud -482 -567 -512 56 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -14 531 -10 036 -10 026 9 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -715 0 0 0 Kliimaministeerium -15 728 -10 603 -10 538 65 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -10 036 0 10 036 Tööjõukulud -307 -343 -468 -125  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -162 -157 -116 41 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused -14 531 -48 -9 988 -9 941 Muud toetused -727 -19 35 54 Sh piirmääraga kulud -482 -567 -512 56 Tööjõukulud -307 -343 -343 0 Majandamiskulud -162 -157 -108 49 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused 0 -48 -48 0 Muud toetused -12 -19 -13 6 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -14 531 -10 036 -10 026 9 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -10 036 0 10 036 Tööjõukulud 0 0 -125 -125 Majandamiskulud 0 0 -8 -8 Investeeringutoetused -14 531 0 -9 941 -9 941 Muud toetused 0 0 48 48 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -715 0 0 0 Muud toetused -715 0 0 0 Programmi tegevus: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -33 736 -73 559 -61 699 11 860 Sh piirmääraga kulud -1 188 -1 678 -1 474 204 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -30 548 -57 379 -56 035 1 345 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 000 -14 501 -4 190 10 312 Kliimaministeerium -33 736 -73 559 -61 699 11 860 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -71 881 0 71 881 Tööjõukulud -1 521 -741 -1 584 -843 Majandamiskulud -3 330 -272 -824 -551 Sotsiaaltoetused -2 -2 -2 0 Investeeringutoetused -22 133 0 -53 663 -53 663 Muud toetused -6 750 -663 -5 627 -4 964 Sh piirmääraga kulud -1 188 -1 678 -1 474 204 Tööjõukulud -661 -741 -740 1 Majandamiskulud -501 -272 -183 89 Sotsiaaltoetused -2 -2 -2 0 Muud toetused -24 -663 -549 114 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -30 548 -57 379 -56 035 1 345 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -57 379 0 57 379 Tööjõukulud -860 0 -843 -843 Majandamiskulud -2 829 0 -638 -638 Investeeringutoetused -20 133 0 -53 338 -53 338 Muud toetused -6 727 0 -1 216 -1 216 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 000 -14 501 -4 190 10 312  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -14 501 0 14 501 Majandamiskulud 0 0 -3 -3 Investeeringutoetused -2 000 0 -324 -324 Muud toetused 0 0 -3 862 -3 862 Programmi tegevus: Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents -9 715 -10 523 -7 595 2 928 Sh piirmääraga kulud -7 513 -7 570 -6 095 1 475 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -440 -1 157 -658 499 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 702 -1 735 -346 1 389 Sh amortisatsioon -60 -60 -495 -435 Kliimaministeerium -2 043 -1 351 -486 865 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -980 0 980 Tööjõukulud -308 -255 -377 -122 Majandamiskulud -30 -42 -37 5 Investeeringutoetused -96 0 0 0 Muud toetused -1 608 -73 -71 2 Sh piirmääraga kulud -262 -370 -357 14 Tööjõukulud -233 -255 -255 1 Majandamiskulud -23 -42 -31 11 Muud toetused -5 -73 -71 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -148 -129 -129 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -129 0 129 Tööjõukulud -44 0 -123 -123 Majandamiskulud -7 0 -6 -6 Investeeringutoetused -96 0 0 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 633 -851 0 851 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -851 0 851 Tööjõukulud -30 0 0 0 Muud toetused -1 603 0 0 0 Keskkonnaamet -763 -985 -915 70 Tööjõukulud -630 -783 -745 37 Majandamiskulud -130 -196 -154 42 Muud kulud, sh amortisatsioon -3 -7 -16 -9 Sh piirmääraga kulud -760 -982 -901 81 Tööjõukulud -630 -783 -745 38 Majandamiskulud -130 -196 -153 43 Muud kulud 0 -4 -4 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -3 -3 -13 -10 Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 0 0 0 0 Tööjõukulud -5 -5 0 5  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud 5 5 0 -5 Sh piirmääraga kulud 0 0 0 0 Tööjõukulud -5 -5 0 5 Majandamiskulud 5 5 0 -5 Eesti Geoloogiateenistus -6 910 -8 187 -6 194 1 993 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 912 0 1 912 Tööjõukulud -2 876 -2 949 -3 056 -108 Majandamiskulud -3 975 -3 267 -2 653 614 Muud kulud, sh amortisatsioon -59 -59 -485 -426 Sh piirmääraga kulud -6 491 -6 218 -4 837 1 380 Tööjõukulud -2 708 -2 949 -2 396 553 Majandamiskulud -3 782 -3 267 -2 440 827 Muud kulud -2 -2 -2 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -292 -1 028 -529 499 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 028 0 1 028 Tööjõukulud -166 0 -382 -382 Majandamiskulud -125 0 -147 -147 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -69 -884 -345 540 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -884 0 884 Tööjõukulud -2 0 -278 -278 Majandamiskulud -68 0 -67 -67 Sh amortisatsioon -57 -57 -483 -425 Programmi tegevus: Õhukvaliteedi parendamine -16 955 -14 370 -13 021 1 350 Sh piirmääraga kulud -5 376 -6 582 -5 115 1 467 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -6 921 -7 783 -7 781 1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -4 653 0 -103 -103 Sh amortisatsioon -6 -6 -21 -15 Kliimaministeerium -15 710 -13 096 -11 817 1 279 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -7 782 0 7 782 Tööjõukulud -473 -395 -395 0 Majandamiskulud -226 -233 -129 104 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused -7 510 -82 -6 656 -6 574 Muud toetused -7 501 -4 603 -4 636 -34 Sh piirmääraga kulud -4 136 -5 314 -3 934 1 380 Tööjõukulud -358 -395 -395 1 Majandamiskulud -207 -233 -128 105 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused -722 -82 -58 24 Muud toetused -2 848 -4 603 -3 352 1 251 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -6 921 -7 782 -7 781 1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -7 782 0 7 782 Tööjõukulud -115 0 0 0 Majandamiskulud -19 0 -1 -1 Investeeringutoetused -6 788 0 -6 598 -6 598 Muud toetused 0 0 -1 182 -1 182 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -4 653 0 -102 -102 Muud toetused -4 653 0 -102 -102 Keskkonnaagentuur -266 -283 -270 13 Tööjõukulud -244 -259 -254 5 Majandamiskulud -23 -25 -16 8 Sh piirmääraga kulud -266 -283 -270 13 Tööjõukulud -244 -259 -254 5 Majandamiskulud -23 -25 -16 8 Keskkonnaamet -979 -991 -934 57 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud -764 -770 -733 36 Majandamiskulud -210 -211 -176 35 Muud kulud, sh amortisatsioon -6 -10 -24 -15 Sh piirmääraga kulud -973 -985 -911 73 Tööjõukulud -764 -770 -733 37 Majandamiskulud -210 -211 -175 36 Muud kulud 0 -4 -4 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 -1 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Majandamiskulud 0 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -6 -6 -21 -15 Rohereformi ja kliimapoliitika programm -34 711 -247 758 -22 593 225 166 Sh piirmääraga kulud -8 974 -9 711 -8 404 1 307 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -13 511 -9 757 -6 383 3 374 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -11 991 -227 839 -6 742 221 097 Sh amortisatsioon -236 -452 -1 063 -611 Programmi tegevus: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -14 677 -231 394 -8 883 222 511 Sh piirmääraga kulud -918 -1 141 -1 084 57 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 842 -6 508 -3 701 2 806 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -10 916 -223 745 -4 097 219 648 Kliimaministeerium -14 355 -230 918 -8 570 222 348 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -229 899 0 229 899 Tööjõukulud -1 004 -652 -1 025 -373  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -2 796 -286 -486 -200 Investeeringutoetused -3 602 0 -69 -69 Muud toetused -6 953 -82 -6 991 -6 909 Sh piirmääraga kulud -702 -1 020 -967 53 Tööjõukulud -590 -652 -649 3 Majandamiskulud -31 -286 -237 49 Muud toetused -80 -82 -80 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 736 -6 354 -3 606 2 748 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 354 0 6 354 Tööjõukulud -223 0 -321 -321 Majandamiskulud -345 0 -97 -97 Investeeringutoetused -602 0 -110 -110 Muud toetused -1 566 0 -3 078 -3 078 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -10 916 -223 545 -3 998 219 547 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -223 545 0 223 545 Tööjõukulud -191 0 -55 -55 Majandamiskulud -2 420 0 -151 -151 Investeeringutoetused -3 000 0 41 41 Muud toetused -5 306 0 -3 832 -3 832 Keskkonnaagentuur -220 -476 -312 163 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -354 0 354 Tööjõukulud -182 -109 -265 -156 Majandamiskulud -38 -13 -48 -35 Sh piirmääraga kulud -114 -121 -118 4 Tööjõukulud -103 -109 -109 0 Majandamiskulud -10 -13 -9 4 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -106 -154 -95 59 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -154 0 154 Tööjõukulud -79 0 -74 -74 Majandamiskulud -28 0 -22 -22 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -200 -99 101 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -200 0 200 Tööjõukulud 0 0 -82 -82 Majandamiskulud 0 0 -17 -17 Keskkonnaamet -102 0 0 0 Tööjõukulud -85 0 0 0 Majandamiskulud -17 0 0 0 Sh piirmääraga kulud -102 0 0 0 Tööjõukulud -85 0 0 0 Majandamiskulud -17 0 0 0 Programmi tegevus: Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -3 410 -4 629 -4 737 -109  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -2 187 -2 687 -2 514 172 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -65 -118 -98 20 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -933 -1 394 -1 067 327 Sh amortisatsioon -225 -429 -1 058 -629 Kliimaministeerium -547 -816 -830 -15 Muud toetused -547 -816 -830 -15 Sh piirmääraga kulud -533 -816 -816 0 Muud toetused -533 -816 -816 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -14 0 -15 -15 Muud toetused -14 0 -15 -15 Keskkonnaagentuur -2 863 -3 813 -3 907 -94 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 513 0 1 513 Tööjõukulud -1 993 -1 180 -2 175 -995 Majandamiskulud -645 -690 -673 17 Muud kulud, sh amortisatsioon -225 -430 -1 059 -630 Sh piirmääraga kulud -1 653 -1 871 -1 699 172 Tööjõukulud -1 097 -1 180 -1 178 2 Majandamiskulud -556 -690 -520 170 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -65 -118 -98 20 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -118 0 118 Tööjõukulud -63 0 -65 -65 Majandamiskulud -2 0 -32 -32 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -919 -1 394 -1 052 342 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 394 0 1 394 Tööjõukulud -833 0 -931 -931 Majandamiskulud -86 0 -120 -120 Sh amortisatsioon -225 -429 -1 058 -629 Programmi tegevus: Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja -hariduse edendamine -16 624 -11 736 -8 973 2 763 Sh piirmääraga kulud -5 869 -5 883 -4 805 1 078 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -10 603 -3 131 -2 584 547 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -141 -2 699 -1 578 1 121 Sh amortisatsioon -11 -23 -5 18 Kliimaministeerium -13 140 -6 757 -5 566 1 191 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 671 0 2 671 Tööjõukulud -1 189 -1 238 -1 237 0 Majandamiskulud -159 -355 -239 116 Sotsiaaltoetused -1 -5 -4 1 Investeeringutoetused -456 -502 -2 612 -2 109 Muud toetused -11 336 -1 986 -1 472 514 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -1 -1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -3 071 -4 086 -3 075 1 012 Tööjõukulud -1 131 -1 238 -1 237 1 Majandamiskulud -149 -355 -153 202 Sotsiaaltoetused -1 -5 -4 1 Investeeringutoetused -456 -502 -487 15 Muud toetused -1 334 -1 986 -1 194 792 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -10 069 -2 237 -2 212 25 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 237 0 2 237 Tööjõukulud -58 0 0 0 Majandamiskulud -9 0 -87 -87 Investeeringutoetused 0 0 -2 125 -2 125 Muud toetused -10 002 0 0 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -434 -278 156 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -434 0 434 Muud toetused 0 0 -278 -278 Keskkonnaagentuur -1 315 -3 332 -2 093 1 239 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 354 0 2 354 Tööjõukulud -1 216 -838 -1 232 -393 Majandamiskulud -99 -128 -862 -734 Muud kulud sh amortisatsioon 0 -12 0 12 Sh piirmääraga kulud -902 -966 -917 49 Tööjõukulud -803 -838 -830 9 Majandamiskulud -99 -128 -88 40 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -413 -735 -304 431 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -735 0 735 Tööjõukulud -413 0 -247 -247 Majandamiskulud 0 0 -57 -57 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 619 -872 747 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 619 0 1 619 Tööjõukulud 0 0 -154 -154 Majandamiskulud 0 0 -718 -718 Sh amortisatsioon 0 -12 0 12 Eesti Loodusmuuseum -1 091 -1 641 -1 313 327 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -805 0 805 Tööjõukulud -692 -645 -936 -291 Majandamiskulud -394 -185 -312 -126 Sotsiaaltoetused 0 0 -60 -60 Muud kulud, sh amortisatsioon -5 -5 -5 0 Sh piirmääraga kulud -824 -830 -813 17  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -595 -645 -645 0 Majandamiskulud -229 -185 -168 17 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -121 -159 -68 91 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -159 0 159 Tööjõukulud -15 0 -48 -48 Majandamiskulud -106 0 -20 -20 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -141 -646 -428 218 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -646 0 646 Tööjõukulud -82 0 -243 -243 Majandamiskulud -59 0 -124 -124 Sotsiaaltoetused 0 0 -60 -60 Sh amortisatsioon -5 -5 -5 0 Keskkonnaamet -1 079 -6 0 6 Tööjõukulud -476 0 0 0 Majandamiskulud -596 0 0 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -6 -6 0 6 Sh piirmääraga kulud -1 072 0 0 0 Tööjõukulud -476 0 0 0 Majandamiskulud -595 0 0 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 0 0 0 Majandamiskulud -1 0 0 0 Sh amortisatsioon -6 -6 0 6 Tulemusvaldkond: ELUKESKKOND, LIIKUVUS JA MERENDUS -876 798 -1 322 358 -827 240 495 118 Sh piirmääraga kulud -141 287 -206 458 -190 776 15 682 Sh arvestuslikud kulud 0 0 9 9 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -411 004 -500 784 -367 845 132 939 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -179 109 -469 950 -119 398 350 552 Sh amortisatsioon -145 398 -145 166 -149 229 -4 064 Elukeskkonna ja ringmajanduse programm -167 265 -152 273 -144 277 7 996 Sh piirmääraga kulud -13 392 -18 103 -12 300 5 803 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -125 795 -102 361 -100 837 1 524 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -27 771 -31 781 -31 032 750 Sh amortisatsioon -307 -27 -108 -80 Programmi tegevus: Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine -3 472 -1 638 -1 600 38 Sh piirmääraga kulud -101 0 0 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -3 371 -1 638 -1 600 38 Kliimaministeerium -3 472 -1 638 -1 600 38 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 638 0 1 638 Tööjõukulud -291 0 -193 -193 Majandamiskulud -232 0 -399 -399 Investeeringutoetused -2 948 0 -1 008 -1 008  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -101 0 0 0 Tööjõukulud -78 0 0 0 Majandamiskulud -22 0 0 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -3 371 -1 638 -1 600 38 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 638 0 1 638 Tööjõukulud -213 0 -193 -193 Majandamiskulud -210 0 -399 -399 Investeeringutoetused -2 948 0 -1 008 -1 008 Programmi tegevus: Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine -29 979 -33 583 -33 328 254 Sh piirmääraga kulud -878 -1 264 -988 276 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 330 -1 382 -1 369 14 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -27 771 -30 936 -30 937 0 Sh amortisatsioon 0 0 -35 -35 Kliimaministeerium -29 979 -33 583 -33 328 254 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -32 319 0 32 319 Tööjõukulud -618 -565 -725 -160 Majandamiskulud -250 -302 -210 92 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused -27 771 0 -31 014 -31 014 Muud toetused -1 339 -396 -1 343 -948 Muud kulud sh amortisatsioon 0 0 -35 -35 Sh piirmääraga kulud -878 -1 264 -988 276 Tööjõukulud -489 -565 -565 0 Majandamiskulud -217 -302 -204 98 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Muud toetused -170 -396 -217 178 Muud kulud 0 0 0 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 330 -1 382 -1 369 14 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 382 0 1 382 Tööjõukulud -129 0 -160 -160 Majandamiskulud -32 0 -6 -6 Investeeringutoetused 0 0 -78 -78 Muud toetused -1 169 0 -1 126 -1 126 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -27 771 -30 936 -30 937 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -30 936 0 30 936 Investeeringutoetused -27 771 0 -30 936 -30 936 Sh amortisatsioon 0 0 -35 -35 Programmi tegevus: Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine -126 263 -94 694 -93 241 1 453 Sh piirmääraga kulud -7 933 -6 254 -5 766 488 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -118 330 -87 595 -87 361 234 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -845 -99 746  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh amortisatsioon 0 0 -14 -14 Kliimaministeerium -126 263 -94 694 -93 241 1 453 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -88 440 0 88 440 Tööjõukulud -225 -175 -265 -90 Majandamiskulud -165 -74 -140 -66 Sotsiaaltoetused -1 0 0 0 Investeeringutoetused -125 245 -5 120 -91 344 -86 224 Muud toetused -627 -884 -1 476 -592 Muud kulud sh amortisatsioon 0 0 -14 -14 Sh piirmääraga kulud -7 933 -6 254 -5 766 488 Tööjõukulud -156 -175 -174 1 Majandamiskulud -45 -74 -54 20 Sotsiaaltoetused -1 0 0 0 Investeeringutoetused -7 580 -5 120 -4 709 411 Muud toetused -152 -884 -829 55 Muud kulud 0 0 0 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -118 330 -87 595 -87 361 234 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -87 595 0 87 595 Tööjõukulud -70 0 -91 -91 Majandamiskulud -120 0 -86 -86 Investeeringutoetused -117 665 0 -86 536 -86 536 Muud toetused -475 0 -647 -647 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -845 -99 746 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -845 0 845 Investeeringutoetused 0 0 -99 -99 Sh amortisatsioon 0 0 -14 -14 Programmi tegevus: Ringmajanduse korraldamine -7 151 -16 417 -10 379 6 037 Sh piirmääraga kulud -4 141 -9 800 -4 798 5 002 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 703 -6 589 -5 528 1 062 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 4 4 Sh amortisatsioon -307 -27 -58 -31 Kliimaministeerium -4 343 -13 420 -7 769 5 651 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 309 0 6 309 Tööjõukulud -822 -722 -1 172 -450 Majandamiskulud -759 -385 -334 51 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused -2 038 -4 443 -5 004 -560 Muud toetused -724 -1 560 -1 259 301 Sh piirmääraga kulud -1 920 -7 111 -2 473 4 638 Tööjõukulud -635 -722 -717 5 Majandamiskulud -319 -385 -262 123  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused -266 -4 443 -434 4 009 Muud toetused -699 -1 560 -1 060 500 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 423 -6 309 -5 303 1 007 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 309 0 6 309 Tööjõukulud -187 0 -455 -455 Majandamiskulud -440 0 -72 -72 Investeeringutoetused -1 772 0 -4 569 -4 569 Muud toetused -25 0 -206 -206 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 7 7 Muud toetused 0 0 7 7 Keskkonnaagentuur -1 039 -971 -748 223 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -280 0 280 Tööjõukulud -553 -591 -531 60 Majandamiskulud -207 -100 -216 -117 Muud kulud, sh amortisatsioon -280 0 0 0 Sh piirmääraga kulud -480 -691 -523 169 Tööjõukulud -442 -591 -445 146 Majandamiskulud -37 -100 -78 22 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -280 -280 -225 55 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -280 0 280 Tööjõukulud -110 0 -86 -86 Majandamiskulud -169 0 -139 -139 Sh amortisatsioon -280 0 0 0 Keskkonnaamet -1 768 -2 025 -1 862 163 Tööjõukulud -1 434 -1 577 -1 456 122 Majandamiskulud -307 -413 -341 72 Muud kulud, sh amortisatsioon -27 -35 -66 -31 Sh piirmääraga kulud -1 741 -1 998 -1 802 196 Tööjõukulud -1 434 -1 577 -1 455 122 Majandamiskulud -307 -413 -339 73 Muud kulud 0 -8 -7 1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 -2 -2 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud 0 0 -2 -2 Sh amortisatsioon -27 -27 -58 -31 Programmi tegevus: Energia- ja ressursitõhustamine -401 -5 942 -5 728 214 Sh piirmääraga kulud -340 -786 -748 37 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -61 -5 156 -4 980 177 Kliimaministeerium -401 -5 942 -5 728 214 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 156 0 5 156  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -347 -321 -372 -51 Majandamiskulud -52 -70 -53 17 Sotsiaaltoetused -1 0 0 0 Investeeringutoetused 0 -389 -5 300 -4 912 Muud toetused -2 -6 -3 3 Sh piirmääraga kulud -340 -786 -748 37 Tööjõukulud -292 -321 -320 0 Majandamiskulud -45 -70 -36 33 Sotsiaaltoetused -1 0 0 0 Investeeringutoetused 0 -389 -389 0 Muud toetused -2 -6 -3 3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -61 -5 156 -4 980 177 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 156 0 5 156 Tööjõukulud -55 0 -51 -51 Majandamiskulud -6 0 -17 -17 Investeeringutoetused 0 0 -4 912 -4 912 Mere ja vee programm -65 605 -104 038 -65 545 38 493 Sh piirmääraga kulud -31 424 -50 341 -44 685 5 656 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -7 -7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -8 391 -27 809 -11 186 16 623 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -21 535 -21 586 -1 557 20 029 Sh amortisatsioon -4 254 -4 301 -8 110 -3 808 Programmi tegevus: Merekeskkonna kaitse tagamine -2 743 -3 124 -2 679 445 Sh piirmääraga kulud -2 615 -2 902 -2 497 406 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -128 -61 -40 21 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -160 -129 31 Sh amortisatsioon 0 0 -12 -12 Kliimaministeerium -2 054 -1 998 -1 586 412 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -77 0 77 Tööjõukulud -804 -761 -775 -14 Majandamiskulud -136 -145 -141 4 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused -190 -22 -15 6 Muud toetused -923 -992 -655 338 Sh piirmääraga kulud -1 926 -1 921 -1 551 370 Tööjõukulud -694 -761 -759 2 Majandamiskulud -118 -145 -116 29 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused -190 -22 -15 6 Muud toetused -923 -992 -660 333 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -128 -61 -40 21  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -61 0 61 Tööjõukulud -110 0 -15 -15 Majandamiskulud -18 0 -25 -25 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -16 5 21 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -16 0 16 Muud toetused 0 0 5 5 Keskkonnaagentuur -623 -805 -786 19 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -144 0 144 Tööjõukulud -42 -81 -72 8 Majandamiskulud -581 -581 -714 -133 Sh piirmääraga kulud -623 -662 -653 9 Tööjõukulud -42 -81 -72 8 Majandamiskulud -581 -581 -581 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -144 -133 10 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -144 0 144 Majandamiskulud 0 0 -133 -133 Keskkonnaamet -67 -320 -306 15 Tööjõukulud -15 -250 -238 12 Majandamiskulud -52 -69 -54 15 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 -1 -13 -12 Sh piirmääraga kulud -67 -320 -293 27 Tööjõukulud -15 -250 -238 12 Majandamiskulud -52 -69 -54 15 Muud kulud 0 -1 -1 0 Sh amortisatsioon 0 0 -12 -12 Programmi tegevus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -22 969 -40 410 -24 127 16 283 Sh piirmääraga kulud -12 194 -16 495 -13 277 3 219 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -6 479 -16 180 -9 830 6 349 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -4 034 -7 427 -669 6 758 Sh amortisatsioon -262 -309 -351 -42 Kliimaministeerium -18 335 -34 733 -19 196 15 537 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -21 879 0 21 879 Tööjõukulud -1 101 -836 -1 112 -276 Majandamiskulud -722 -1 382 -520 862 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused -9 823 -2 984 -9 919 -6 935 Muud toetused -6 688 -7 652 -7 638 14 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -6 -6 Sh piirmääraga kulud -8 942 -12 855 -9 915 2 939 Tööjõukulud -818 -836 -835 1 Majandamiskulud -572 -1 382 -1 210 172  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused -1 558 -2 984 -2 932 52 Muud toetused -5 993 -7 652 -4 938 2 714 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -5 380 -14 466 -8 627 5 838 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -14 466 0 14 466 Tööjõukulud -283 0 -277 -277 Majandamiskulud -151 0 690 690 Investeeringutoetused -4 715 0 -6 969 -6 969 Muud toetused -231 0 -2 071 -2 071 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -4 014 -7 413 -647 6 766 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -7 413 0 7 413 Investeeringutoetused -3 550 0 -18 -18 Muud toetused -464 0 -629 -629 Sh amortisatsioon 0 0 -6 -6 Keskkonnaagentuur -2 828 -3 439 -2 972 468 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 354 0 1 354 Tööjõukulud -1 652 -1 272 -1 716 -444 Majandamiskulud -929 -518 -947 -429 Muud kulud, sh amortisatsioon -248 -295 -309 -14 Sh piirmääraga kulud -1 542 -1 791 -1 670 121 Tööjõukulud -1 258 -1 272 -1 257 15 Majandamiskulud -284 -518 -412 106 Muud kulud 0 -1 -1 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 019 -1 340 -975 366 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 340 0 1 340 Tööjõukulud -375 0 -439 -439 Majandamiskulud -643 0 -535 -535 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -20 -14 -20 -6 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -14 0 14 Tööjõukulud -19 0 -20 -20 Majandamiskulud -1 0 0 0 Sh amortisatsioon -247 -294 -307 -13 Keskkonnaamet -1 805 -2 238 -1 959 279 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -374 0 374 Tööjõukulud -1 367 -1 348 -1 503 -155 Majandamiskulud -424 -495 -413 82 Muud kulud, sh amortisatsioon -15 -22 -44 -22 Sh piirmääraga kulud -1 710 -1 850 -1 691 159 Tööjõukulud -1 322 -1 348 -1 297 51 Majandamiskulud -388 -495 -388 107  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud kulud 0 -7 -7 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -80 -374 -229 145 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -374 0 374 Tööjõukulud -45 0 -205 -205 Majandamiskulud -35 0 -23 -23 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 -2 -2 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud 0 0 -2 -2 Sh amortisatsioon -15 -15 -37 -23 Programmi tegevus: Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine -39 893 -60 504 -38 739 21 764 Sh piirmääraga kulud -16 615 -30 943 -28 912 2 032 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -7 -7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 784 -11 569 -1 315 10 253 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -17 501 -13 999 -759 13 240 Sh amortisatsioon -3 993 -3 993 -7 746 -3 754 Kliimaministeerium -19 607 -13 195 -2 201 10 993 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -12 369 0 12 369 Tööjõukulud -230 -271 -428 -156 Majandamiskulud -200 -452 -377 75 Investeeringutoetused -19 067 0 -1 125 -1 125 Muud toetused -111 -102 -272 -170 Sh piirmääraga kulud -540 -826 -730 96 Tööjõukulud -230 -271 -268 3 Majandamiskulud -200 -452 -361 91 Muud toetused -111 -102 -100 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 596 -990 -973 17 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -990 0 990 Tööjõukulud 0 0 -159 -159 Majandamiskulud 0 0 -16 -16 Investeeringutoetused -1 596 0 -755 -755 Muud toetused 0 0 -42 -42 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -17 471 -11 379 -499 10 880 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -11 379 0 11 379 Investeeringutoetused -17 471 0 -370 -370 Muud toetused 0 0 -129 -129 Transpordiamet -8 098 -12 203 -7 994 4 209 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 525 0 3 525 Tööjõukulud -4 608 -5 102 -4 547 555 Majandamiskulud -607 -691 -684 7 Muud kulud, sh amortisatsioon -2 883 -2 885 -2 764 122 Sh piirmääraga kulud -5 185 -5 795 -5 073 722  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -4 608 -5 102 -4 481 621 Majandamiskulud -577 -691 -590 101 Muud kulud 0 -2 -2 0 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -7 -7 Muud kulud 0 0 -7 -7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 193 -155 1 039 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 193 0 1 193 Tööjõukulud 0 0 -66 -66 Majandamiskulud 0 0 -89 -89 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -30 -2 331 -5 2 326 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 331 0 2 331 Majandamiskulud -30 0 -5 -5 Sh amortisatsioon -2 883 -2 883 -2 754 129 Riigilaevastik -12 187 -35 106 -28 544 6 562 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -9 674 0 9 674 Tööjõukulud -4 036 -11 435 -11 400 35 Majandamiskulud -6 967 -12 712 -11 991 721 Muud toetused -75 -135 -122 13 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 109 -1 150 -5 032 -3 882 Sh piirmääraga kulud -10 890 -24 323 -23 109 1 214 Tööjõukulud -3 955 -11 435 -11 048 387 Majandamiskulud -6 860 -12 712 -11 900 812 Muud toetused -75 -135 -121 14 Muud kulud 0 -40 -39 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -188 -9 385 -188 9 197 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -9 385 0 9 385 Tööjõukulud -80 0 -141 -141 Majandamiskulud -108 0 -46 -46 Muud toetused 0 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -289 -255 34 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -289 0 289 Tööjõukulud 0 0 -210 -210 Majandamiskulud 0 0 -45 -45 Sh amortisatsioon -1 109 -1 109 -4 992 -3 882 Transpordi ja liikuvuse programm -643 928 -1 066 048 -617 418 448 629 Sh piirmääraga kulud -96 470 -138 014 -133 791 4 223 Sh arvestuslikud kulud 0 0 16 16 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -276 818 -370 614 -255 822 114 791 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -129 803 -416 583 -86 809 329 774 Sh amortisatsioon -140 837 -140 837 -141 012 -175 Programmi tegevus: Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -374 350 -781 422 -364 955 416 468  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -909 -36 163 -36 098 65 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -255 638 -353 559 -246 750 106 809 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -117 803 -391 700 -82 107 309 593 Kliimaministeerium -374 350 -781 422 -364 955 416 468 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -745 259 0 745 259 Tööjõukulud -376 -413 -989 -576 Majandamiskulud -149 -104 -64 40 Investeeringutoetused -362 652 -168 -283 407 -283 239 Muud toetused -11 143 -35 409 -80 417 -45 008 Muud kulud, sh amortisatsioon -30 -69 -77 -8 Sh piirmääraga kulud -909 -36 163 -36 098 65 Tööjõukulud -376 -413 -410 3 Majandamiskulud -74 -104 -57 47 Investeeringutoetused 0 -168 -168 0 Muud toetused -429 -35 409 -35 395 13 Muud kulud -30 -69 -68 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -255 638 -353 559 -246 750 106 809 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -353 559 0 353 559 Tööjõukulud 0 0 -504 -504 Majandamiskulud -64 0 -7 -7 Investeeringutoetused -246 642 0 -209 087 -209 087 Muud toetused -8 932 0 -37 144 -37 144 Muud kulud 0 0 -7 -7 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -117 803 -391 700 -82 107 309 593 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -391 700 0 391 700 Tööjõukulud 0 0 -76 -76 Majandamiskulud -11 0 0 0 Investeeringutoetused -116 010 0 -74 152 -74 152 Muud toetused -1 782 0 -7 878 -7 878 Muud kulud 0 0 -2 -2 Programmi tegevus: Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -12 572 -20 473 -12 181 8 291 Sh piirmääraga kulud -9 972 -10 035 -10 014 21 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 0 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 600 -10 437 -2 167 8 270 Kliimaministeerium -12 572 -20 473 -12 181 8 291 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -10 437 0 10 437 Tööjõukulud -265 -294 -290 3 Majandamiskulud -48 -86 -70 16 Investeeringutoetused -2 600 0 -2 167 -2 167 Muud toetused -9 659 -9 655 -9 654 2 Sh piirmääraga kulud -9 972 -10 035 -10 014 21  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -265 -294 -290 3 Majandamiskulud -48 -86 -70 16 Muud toetused -9 659 -9 655 -9 654 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 0 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 600 -10 437 -2 167 8 270 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -10 437 0 10 437 Investeeringutoetused -2 600 0 -2 167 -2 167 Programmi tegevus: Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid -201 815 -200 423 -199 501 922 Sh piirmääraga kulud -69 535 -68 664 -66 869 1 795 Sh arvestuslikud kulud 0 0 15 15 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -141 -761 -286 475 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 362 -221 -88 133 Sh amortisatsioon -130 777 -130 777 -132 272 -1 495 Kliimaministeerium -8 019 -8 011 -8 021 -10 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 28 0 -28 Tööjõukulud -376 -413 -412 1 Majandamiskulud -23 -35 -23 12 Investeeringutoetused -7 500 -7 500 -7 469 31 Muud toetused -120 -90 -89 2 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -28 -28 Sh piirmääraga kulud -8 019 -8 039 -8 021 18 Tööjõukulud -376 -413 -410 3 Majandamiskulud -23 -35 -22 13 Investeeringutoetused -7 500 -7 500 -7 500 0 Muud toetused -120 -90 -89 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 28 28 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 28 0 -28 Tööjõukulud 0 0 -2 -2 Investeeringutoetused 0 0 31 31 Sh amortisatsioon 0 0 -28 -28 Transpordiamet -193 796 -192 413 -191 480 932 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 010 0 1 010 Tööjõukulud -15 775 -13 666 -12 470 1 196 Majandamiskulud -47 244 -46 855 -46 681 173 Muud kulud, sh amortisatsioon -130 777 -130 881 -132 343 -1 462 Finantskulud 0 0 15 15 Sh piirmääraga kulud -61 516 -60 625 -58 848 1 777 Tööjõukulud -15 634 -13 666 -12 161 1 505 Majandamiskulud -45 882 -46 855 -46 583 272 Muud kulud 0 -104 -103 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh arvestuslikud kulud 0 0 15 15 Finantskulud 0 0 15 15 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -141 -789 -315 475 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -789 0 789 Tööjõukulud -141 0 -223 -223 Majandamiskulud 0 0 -91 -91 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 362 -221 -88 133 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -221 0 221 Tööjõukulud 0 0 -86 -86 Majandamiskulud -1 362 0 -7 -7 Muud kulud 0 0 4 4 Sh amortisatsioon -130 777 -130 777 -132 244 -1 467 Programmi tegevus: Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine -55 190 -63 729 -40 782 22 948 Sh piirmääraga kulud -16 054 -23 152 -20 810 2 342 Sh arvestuslikud kulud 0 0 1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -21 039 -16 292 -8 785 7 507 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -8 038 -14 226 -2 448 11 778 Sh amortisatsioon -10 060 -10 060 -8 740 1 320 Kliimaministeerium -30 167 -31 715 -15 312 16 404 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -27 247 0 27 247 Tööjõukulud -305 -468 -512 -44 Majandamiskulud -297 -325 -335 -10 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused -28 739 -2 246 -12 717 -10 470 Muud toetused -826 -1 428 -1 747 -319 Sh piirmääraga kulud -1 378 -4 469 -4 336 133 Tööjõukulud -305 -468 -401 67 Majandamiskulud -297 -325 -280 46 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused 0 -2 246 -2 246 0 Muud toetused -776 -1 428 -1 408 20 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -21 039 -16 215 -8 740 7 475 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -16 215 0 16 215 Tööjõukulud 0 0 -111 -111 Majandamiskulud 0 0 -56 -56 Investeeringutoetused -21 039 0 -8 463 -8 463 Muud toetused 0 0 -111 -111 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -7 750 -11 032 -2 236 8 796 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -11 032 0 11 032 Investeeringutoetused -7 700 0 -2 008 -2 008 Muud toetused -50 0 -228 -228  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Transpordiamet -25 023 -32 014 -25 470 6 544 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 271 0 3 271 Tööjõukulud -11 316 -15 077 -13 427 1 650 Majandamiskulud -3 643 -3 598 -3 296 302 Muud toetused -5 0 0 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -10 060 -10 068 -8 748 1 320 Finantskulud 0 0 1 1 Sh piirmääraga kulud -14 676 -18 683 -16 474 2 209 Tööjõukulud -11 211 -15 077 -13 321 1 757 Majandamiskulud -3 461 -3 598 -3 145 452 Muud toetused -5 0 0 0 Muud kulud 0 -8 -8 0 Sh arvestuslikud kulud 0 0 1 1 Finantskulud 0 0 1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -77 -45 32 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -77 0 77 Tööjõukulud 0 0 -17 -17 Majandamiskulud 0 0 -28 -28 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -288 -3 194 -212 2 982 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 194 0 3 194 Tööjõukulud -105 0 -89 -89 Majandamiskulud -183 0 -122 -122 Sh amortisatsioon -10 060 -10 060 -8 740 1 320 Käibemaks -19 664 -19 032 -17 743 1 290 Sh arvestuslikud kulud -18 282 -18 282 -16 992 1 290 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 087 -355 -355 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -296 -396 -396 0 KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala Kulud kokku -336 512 -430 440 -362 513 67 926 Sh piirmääraga kulud -263 488 -306 629 -283 890 22 739 Sh arvestuslikud kulud -4 399 -4 425 -3 819 606 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -17 786 -18 042 -15 106 2 936 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 749 -53 253 -11 618 41 635 Sh edasiantavad maksud -47 239 -47 239 -47 052 187 Sh amortisatsioon -851 -851 -1 028 -177 Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -16 557 -18 893 -14 188 4 705 Sh piirmääraga kulud -5 039 -8 975 -5 888 3 087 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -11 518 -9 918 -8 301 1 617 Lõimumis-, sh kohanemisprogramm -16 557 -18 893 -14 188 4 705 Sh piirmääraga kulud -5 039 -8 975 -5 888 3 087 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -11 518 -9 918 -8 301 1 617  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Programmi tegevus: Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine -16 368 -18 680 -14 022 4 658 Sh piirmääraga kulud -4 851 -8 763 -5 722 3 041 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -11 518 -9 918 -8 301 1 617 Kultuuriministeerium -16 368 -18 680 -14 022 4 658 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -9 918 0 9 918 Tööjõukulud -299 0 -183 -183 Majandamiskulud -1 282 -362 -487 -125 Muud toetused -14 787 -8 401 -13 353 -4 952 Sh piirmääraga kulud -4 851 -8 763 -5 722 3 041 Majandamiskulud -101 -362 -161 201 Muud toetused -4 750 -8 401 -5 561 2 840 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -11 518 -9 918 -8 301 1 617 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -9 918 0 9 918 Tööjõukulud -299 0 -183 -183 Majandamiskulud -1 181 0 -325 -325 Muud toetused -10 037 0 -7 792 -7 792 Programmi tegevus: Rahvuskaaslaste toetamine -189 -213 -166 47 Sh piirmääraga kulud -189 -213 -166 47 Kultuuriministeerium -189 -213 -166 47 Muud toetused -189 -213 -166 47 Sh piirmääraga kulud -189 -213 -166 47 Muud toetused -189 -213 -166 47 Tulemusvaldkond: KULTUUR JA SPORT -317 647 -409 270 -346 653 62 616 Sh piirmääraga kulud -258 449 -297 654 -278 002 19 652 Sh arvestuslikud kulud -2 368 -2 368 -2 368 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -5 998 -8 003 -6 684 1 319 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 741 -53 155 -11 519 41 635 Sh edasiantavad maksud -47 239 -47 239 -47 052 187 Sh amortisatsioon -851 -851 -1 028 -177 Kultuuriprogramm -271 512 -358 405 -296 948 61 457 Sh piirmääraga kulud -216 558 -251 139 -232 434 18 705 Sh arvestuslikud kulud -2 368 -2 368 -2 368 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -5 982 -7 880 -6 676 1 205 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 741 -53 155 -11 519 41 635 Sh edasiantavad maksud -43 012 -43 012 -42 923 88 Sh amortisatsioon -851 -851 -1 028 -177 Programmi tegevus: Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -10 778 -11 093 -10 758 335 Sh piirmääraga kulud -7 388 -7 430 -7 317 113 Sh arvestuslikud kulud -142 -142 -142 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -52 -325 -155 171 Sh edasiantavad maksud -3 195 -3 195 -3 125 70  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh amortisatsioon 0 0 -19 -19 Kultuuriministeerium -9 832 -9 848 -9 708 139 Sotsiaaltoetused -7 -7 -7 0 Muud toetused -6 629 -6 645 -6 576 69 Muud kulud, sh amortisatsioon -3 195 -3 195 -3 125 70 Sh piirmääraga kulud -6 494 -6 510 -6 441 69 Muud toetused -6 494 -6 510 -6 441 69 Sh arvestuslikud kulud -142 -142 -142 0 Sotsiaaltoetused -7 -7 -7 0 Loovisikutele makstavad loometoetused -7 -7 -7 0 Muud toetused -135 -135 -135 0 Loovisikutele makstavad loometoetused -135 -135 -135 0 Sh edasiantavad maksud -3 195 -3 195 -3 125 70 Muud kulud -3 195 -3 195 -3 125 70 Eesti Lastekirjanduse Keskus -946 -1 245 -1 050 196 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -325 0 325 Tööjõukulud -537 -521 -567 -46 Majandamiskulud -405 -396 -440 -44 Sotsiaaltoetused -4 -4 -23 -20 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -19 -19 Sh piirmääraga kulud -894 -920 -876 44 Tööjõukulud -521 -521 -508 13 Majandamiskulud -370 -396 -365 31 Sotsiaaltoetused -4 -4 -4 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -52 -325 -155 171 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -325 0 325 Tööjõukulud -16 0 -59 -59 Majandamiskulud -36 0 -76 -76 Sotsiaaltoetused 0 0 -20 -20 Muud kulud 0 0 0 0 Sh amortisatsioon 0 0 -19 -19 Programmi tegevus: Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -43 828 -49 957 -49 801 157 Sh piirmääraga kulud -40 001 -40 266 -40 217 50 Sh arvestuslikud kulud -445 -445 -445 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -5 864 -5 836 28 Sh edasiantavad maksud -3 382 -3 382 -3 303 79 Kultuuriministeerium -43 828 -49 957 -49 801 157 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 864 0 5 864 Sotsiaaltoetused -22 -22 -22 0 Muud toetused -40 424 -40 689 -46 476 -5 787 Muud kulud, sh amortisatsioon -3 382 -3 382 -3 303 79  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -40 001 -40 266 -40 217 50 Muud toetused -40 001 -40 266 -40 217 50 Sh arvestuslikud kulud -445 -445 -445 0 Sotsiaaltoetused -22 -22 -22 0 Loovisikutele makstavad loometoetused -22 -22 -22 0 Muud toetused -423 -423 -423 0 Loovisikutele makstavad loometoetused -423 -423 -423 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -5 864 -5 836 28 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 864 0 5 864 Muud toetused 0 0 -5 836 -5 836 Sh edasiantavad maksud -3 382 -3 382 -3 303 79 Muud kulud -3 382 -3 382 -3 303 79 Programmi tegevus: Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -20 779 -21 602 -17 835 3 768 Sh piirmääraga kulud -16 575 -17 398 -13 720 3 678 Sh arvestuslikud kulud -163 -163 -163 0 Sh edasiantavad maksud -4 041 -4 041 -3 951 90 Kultuuriministeerium -20 779 -21 602 -17 835 3 768 Sotsiaaltoetused -8 -8 -8 0 Muud toetused -16 730 -17 553 -13 875 3 678 Muud kulud, sh amortisatsioon -4 041 -4 041 -3 951 90 Sh piirmääraga kulud -16 575 -17 398 -13 720 3 678 Muud toetused -16 575 -17 398 -13 720 3 678 Sh arvestuslikud kulud -163 -163 -163 0 Sotsiaaltoetused -8 -8 -8 0 Loovisikutele makstavad loometoetused -8 -8 -8 0 Muud toetused -155 -155 -155 0 Loovisikutele makstavad loometoetused -155 -155 -155 0 Sh edasiantavad maksud -4 041 -4 041 -3 951 90 Muud kulud -4 041 -4 041 -3 951 90 Programmi tegevus: Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -18 824 -19 343 -18 777 567 Sh piirmääraga kulud -13 939 -14 455 -13 983 472 Sh arvestuslikud kulud -843 -843 -843 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -4 0 4 Sh edasiantavad maksud -4 041 -4 041 -3 951 90 Kultuuriministeerium -18 824 -19 343 -18 777 567 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4 Sotsiaaltoetused -43 -42 -42 0 Muud toetused -14 740 -15 256 -14 784 472 Muud kulud, sh amortisatsioon -4 041 -4 041 -3 951 90 Sh piirmääraga kulud -13 939 -14 455 -13 983 472 Muud toetused -13 939 -14 455 -13 983 472  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh arvestuslikud kulud -843 -843 -843 0 Sotsiaaltoetused -42 -42 -42 0 Loovisikutele makstavad loometoetused -42 -42 -42 0 Muud toetused -801 -801 -801 0 Loovisikutele makstavad loometoetused -801 -801 -801 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -4 0 4 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4 Sotsiaaltoetused -1 0 0 0 Sh edasiantavad maksud -4 041 -4 041 -3 951 90 Muud kulud -4 041 -4 041 -3 951 90 Programmi tegevus: Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -11 342 -11 377 -8 273 3 104 Sh piirmääraga kulud -7 097 -7 104 -4 109 2 995 Sh arvestuslikud kulud -391 -391 -391 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -29 0 29 Sh edasiantavad maksud -3 854 -3 854 -3 773 81 Kultuuriministeerium -11 342 -11 377 -8 273 3 104 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -29 0 29 Sotsiaaltoetused -20 -20 -19 0 Investeeringutoetused -5 000 -5 000 -2 005 2 995 Muud toetused -2 468 -2 475 -2 475 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -3 854 -3 854 -3 773 81 Sh piirmääraga kulud -7 097 -7 104 -4 109 2 995 Investeeringutoetused -5 000 -5 000 -2 005 2 995 Muud toetused -2 097 -2 104 -2 104 0 Sh arvestuslikud kulud -391 -391 -391 0 Sotsiaaltoetused -20 -20 -19 0 Loovisikutele makstavad loometoetused -20 -20 -19 0 Muud toetused -371 -371 -371 0 Loovisikutele makstavad loometoetused -371 -371 -371 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -29 0 29 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -29 0 29 Sh edasiantavad maksud -3 854 -3 854 -3 773 81 Muud kulud -3 854 -3 854 -3 773 81 Programmi tegevus: Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine -3 125 -3 128 -3 010 118 Sh piirmääraga kulud -391 -386 -326 60 Sh arvestuslikud kulud -384 -384 -384 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -8 0 8 Sh edasiantavad maksud -2 350 -2 350 -2 300 50 Kultuuriministeerium -3 125 -3 128 -3 010 118 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -8 0 8 Tööjõukulud 0 -4 -4 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -76 -100 -49 51 Sotsiaaltoetused -19 -19 -19 0 Muud toetused -680 -646 -638 8 Muud kulud, sh amortisatsioon -2 350 -2 350 -2 300 50 Sh piirmääraga kulud -391 -386 -326 60 Tööjõukulud 0 -4 -4 0 Majandamiskulud -76 -100 -49 51 Muud toetused -315 -282 -274 8 Sh arvestuslikud kulud -384 -384 -384 0 Sotsiaaltoetused -19 -19 -19 0 Loovisikutele makstavad loometoetused -19 -19 -19 0 Muud toetused -364 -364 -364 0 Loovisikutele makstavad loometoetused -364 -364 -364 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -8 0 8 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -8 0 8 Sh edasiantavad maksud -2 350 -2 350 -2 300 50 Muud kulud -2 350 -2 350 -2 300 50 Programmi tegevus: Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -43 427 -48 738 -48 738 0 Sh piirmääraga kulud -43 427 -48 738 -48 738 0 Kultuuriministeerium -43 427 -48 738 -48 738 0 Investeeringutoetused -1 871 -5 475 -5 475 0 Muud toetused -41 555 -43 263 -43 263 0 Sh piirmääraga kulud -43 427 -48 738 -48 738 0 Investeeringutoetused -1 871 -5 475 -5 475 0 Muud toetused -41 555 -43 263 -43 263 0 Programmi tegevus: Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -15 371 -24 292 -24 084 208 Sh piirmääraga kulud -15 371 -24 292 -24 084 208 Kultuuriministeerium -15 371 -24 292 -24 084 208 Investeeringutoetused -1 131 -9 594 -9 594 0 Muud toetused -14 239 -14 698 -14 489 208 Sh piirmääraga kulud -15 371 -24 292 -24 084 208 Investeeringutoetused -1 131 -9 594 -9 594 0 Muud toetused -14 239 -14 698 -14 489 208 Programmi tegevus: Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -14 762 -16 305 -15 103 1 203 Sh piirmääraga kulud -10 854 -11 625 -10 882 743 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -622 -350 271 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -54 -204 -97 107 Sh edasiantavad maksud -3 854 -3 854 -3 773 81 Kultuuriministeerium -9 028 -9 201 -8 907 294 Muud toetused -5 174 -5 347 -5 134 213  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud kulud, sh amortisatsioon -3 854 -3 854 -3 773 81 Sh piirmääraga kulud -5 174 -5 347 -5 134 213 Muud toetused -5 174 -5 347 -5 134 213 Sh edasiantavad maksud -3 854 -3 854 -3 773 81 Muud kulud -3 854 -3 854 -3 773 81 Rahvakultuuri Keskus -5 734 -7 104 -6 196 909 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -826 0 826 Tööjõukulud -986 -1 139 -1 261 -122 Majandamiskulud -356 -435 -604 -169 Muud toetused -4 393 -4 704 -4 328 376 Muud kulud 0 0 -2 -2 Sh piirmääraga kulud -5 680 -6 278 -5 748 530 Tööjõukulud -963 -1 139 -1 078 61 Majandamiskulud -325 -435 -347 88 Muud toetused -4 393 -4 704 -4 321 383 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -622 -350 271 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -622 0 622 Tööjõukulud 0 0 -158 -158 Majandamiskulud 0 0 -193 -193 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -54 -204 -97 107 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -204 0 204 Tööjõukulud -23 0 -26 -26 Majandamiskulud -31 0 -64 -64 Muud toetused 0 0 -7 -7 Programmi tegevus: Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine -50 991 -108 291 -59 835 48 455 Sh piirmääraga kulud -47 138 -59 326 -53 071 6 255 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -503 -1 530 -515 1 015 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 634 -46 720 -5 432 41 288 Sh amortisatsioon -714 -714 -817 -103 Kultuuriministeerium -30 714 -32 515 -31 769 746 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -872 0 872 Tööjõukulud -54 -12 -66 -55 Majandamiskulud -31 -37 -42 -5 Investeeringutoetused -48 -148 -148 0 Muud toetused -30 582 -31 446 -31 513 -67 Sh piirmääraga kulud -30 453 -31 643 -31 552 90 Tööjõukulud 0 -12 -6 6 Majandamiskulud 0 -37 -37 0 Investeeringutoetused -48 -148 -148 0 Muud toetused -30 405 -31 446 -31 361 85  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -262 -872 -217 655 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -872 0 872 Tööjõukulud -54 0 -60 -60 Majandamiskulud -31 0 -5 -5 Muud toetused -177 0 -152 -152 Muinsuskaitseamet -8 050 -19 636 -13 486 6 150 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -614 0 614 Tööjõukulud -2 571 -2 799 -2 741 58 Majandamiskulud -761 -1 135 -1 241 -106 Sotsiaaltoetused -4 -20 10 30 Investeeringutoetused -3 300 -6 214 -3 925 2 290 Muud toetused -1 392 -8 831 -5 542 3 290 Muud kulud, sh amortisatsioon -22 -22 -48 -26 Sh piirmääraga kulud -7 862 -19 000 -13 146 5 853 Tööjõukulud -2 418 -2 799 -2 669 130 Majandamiskulud -749 -1 135 -1 033 102 Sotsiaaltoetused -4 -20 10 30 Investeeringutoetused -3 300 -6 214 -3 925 2 290 Muud toetused -1 392 -8 831 -5 527 3 305 Muud kulud 0 0 -3 -3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -164 -393 -196 197 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -393 0 393 Tööjõukulud -153 0 -72 -72 Majandamiskulud -11 0 -124 -124 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 -221 -98 123 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -221 0 221 Majandamiskulud -2 0 -83 -83 Muud toetused 0 0 -15 -15 Sh amortisatsioon -22 -22 -45 -23 Võru Instituut -1 128 -1 334 -1 251 83 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -241 0 241 Tööjõukulud -802 -795 -874 -79 Majandamiskulud -312 -284 -362 -78 Sotsiaaltoetused 0 0 -1 -1 Muud kulud, sh amortisatsioon -14 -14 -14 0 Sh piirmääraga kulud -1 050 -1 080 -1 086 -7 Tööjõukulud -771 -795 -790 5 Majandamiskulud -279 -284 -295 -11 Sotsiaaltoetused 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -30 -24 6 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -30 0 30  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud 0 0 -21 -21 Majandamiskulud 0 0 -3 -3 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -64 -211 -127 84 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -211 0 211 Tööjõukulud -31 0 -63 -63 Majandamiskulud -33 0 -64 -64 Sh amortisatsioon -14 -14 -14 0 Eesti Rahva Muuseum -10 346 -54 154 -12 736 41 418 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -46 392 0 46 392 Tööjõukulud -3 746 -2 671 -4 222 -1 551 Majandamiskulud -6 052 -4 543 -7 843 -3 300 Sotsiaaltoetused 0 0 -1 -1 Muud toetused 0 0 -23 -23 Muud kulud, sh amortisatsioon -548 -548 -647 -99 Sh piirmääraga kulud -7 239 -7 214 -6 896 318 Tööjõukulud -2 671 -2 671 -2 644 27 Majandamiskulud -4 568 -4 543 -4 252 291 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -77 -221 -72 150 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -221 0 221 Tööjõukulud -46 0 -32 -32 Majandamiskulud -31 0 -40 -40 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 482 -46 171 -5 121 41 050 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -46 171 0 46 171 Tööjõukulud -1 029 0 -1 545 -1 545 Majandamiskulud -1 453 0 -3 551 -3 551 Sotsiaaltoetused 0 0 -1 -1 Muud toetused 0 0 -23 -23 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -548 -548 -646 -99 Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum -399 -466 -454 12 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -88 0 88 Tööjõukulud -226 -182 -222 -40 Majandamiskulud -70 -92 -126 -34 Muud kulud, sh amortisatsioon -104 -104 -106 -3 Sh piirmääraga kulud -228 -274 -274 0 Tööjõukulud -167 -182 -182 0 Majandamiskulud -60 -92 -91 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -14 -7 7 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -14 0 14 Majandamiskulud 0 0 -7 -7 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -68 -74 -67 7  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -74 0 74 Tööjõukulud -58 0 -40 -40 Majandamiskulud -10 0 -28 -28 Sh amortisatsioon -104 -104 -106 -2 Viljandi Muuseum -354 -187 -140 47 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -43 0 43 Tööjõukulud -277 -101 -116 -15 Majandamiskulud -49 -15 -19 -3 Muud kulud, sh amortisatsioon -28 -28 -6 22 Sh piirmääraga kulud -307 -117 -117 0 Tööjõukulud -269 -101 -101 0 Majandamiskulud -38 -15 -15 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -19 -43 -18 25 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -43 0 43 Tööjõukulud -8 0 -15 -15 Majandamiskulud -11 0 -3 -3 Sh amortisatsioon -28 -28 -6 22 Programmi tegevus: Kultuurivaldkonna digiteerimine -2 638 -2 938 -2 827 110 Sh piirmääraga kulud -19 -39 -13 26 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 619 -2 899 -2 814 85 Kultuuriministeerium -2 638 -2 938 -2 827 110 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 899 0 2 899 Tööjõukulud -37 -6 -113 -107 Majandamiskulud -19 -33 -7 26 Muud toetused -2 582 0 -2 707 -2 707 Sh piirmääraga kulud -19 -39 -13 26 Tööjõukulud 0 -6 -6 0 Majandamiskulud -19 -33 -7 26 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 619 -2 899 -2 814 85 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 899 0 2 899 Tööjõukulud -37 0 -107 -107 Muud toetused -2 582 0 -2 707 -2 707 Programmi tegevus: Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -2 466 -2 955 -2 598 357 Sh piirmääraga kulud -2 453 -2 894 -2 548 345 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -13 -62 -50 12 Kultuuriministeerium -2 466 -2 955 -2 598 357 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -62 0 62 Majandamiskulud -920 -1 131 -999 133 Muud toetused -1 546 -1 762 -1 600 162 Sh piirmääraga kulud -2 453 -2 894 -2 548 345 Majandamiskulud -913 -1 131 -997 134  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud toetused -1 540 -1 762 -1 551 211 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -13 -62 -50 12 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -62 0 62 Majandamiskulud -7 0 -2 -2 Muud toetused -7 0 -49 -49 Programmi tegevus: Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -2 708 -2 627 -2 627 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 708 -2 627 -2 627 0 Kultuuriministeerium -2 708 -2 627 -2 627 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 627 0 2 627 Muud toetused -2 708 0 -2 627 -2 627 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 708 -2 627 -2 627 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 627 0 2 627 Muud toetused -2 708 0 -2 627 -2 627 Programmi tegevus: Kultuuri valdkondadeülene arendamine -30 473 -35 758 -32 683 3 075 Sh piirmääraga kulud -11 905 -17 186 -13 426 3 761 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -138 -141 -319 -178 Sh edasiantavad maksud -18 294 -18 294 -18 747 -453 Sh amortisatsioon -137 -137 -191 -55 Kultuuriministeerium -30 473 -35 758 -32 683 3 075 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -141 0 141 Tööjõukulud -5 225 -5 357 -5 337 21 Majandamiskulud -1 346 -2 010 -1 495 516 Sotsiaaltoetused -291 -324 -282 42 Investeeringutoetused -191 -382 0 382 Muud toetused -4 990 -9 113 -6 616 2 497 Muud kulud, sh amortisatsioon -18 430 -18 430 -18 954 -523 Sh piirmääraga kulud -11 905 -17 186 -13 426 3 761 Tööjõukulud -5 092 -5 357 -5 110 247 Majandamiskulud -1 340 -2 010 -1 402 608 Sotsiaaltoetused -291 -324 -282 42 Investeeringutoetused -191 -382 0 382 Muud toetused -4 990 -9 113 -6 616 2 497 Muud kulud 0 0 -15 -15 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -138 -141 -319 -178 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -141 0 141 Tööjõukulud -133 0 -227 -227 Majandamiskulud -5 0 -93 -93 Sh edasiantavad maksud -18 294 -18 294 -18 747 -453 Muud kulud -18 294 -18 294 -18 747 -453 Sh amortisatsioon -137 -137 -191 -55 Spordiprogramm -46 135 -50 865 -49 706 1 160  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -41 891 -46 515 -45 568 947 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -16 -123 -9 114 Sh edasiantavad maksud -4 227 -4 227 -4 129 99 Programmi tegevus: Saavutusspordi toetamine ja arendamine -42 685 -46 938 -46 057 882 Sh piirmääraga kulud -38 458 -42 711 -41 928 783 Sh edasiantavad maksud -4 227 -4 227 -4 129 99 Kultuuriministeerium -42 685 -46 938 -46 057 882 Sotsiaaltoetused -325 -326 -326 0 Investeeringutoetused -1 931 -3 770 -3 656 114 Muud toetused -36 202 -38 615 -37 947 669 Muud kulud, sh amortisatsioon -4 227 -4 227 -4 129 99 Sh piirmääraga kulud -38 458 -42 711 -41 928 783 Sotsiaaltoetused -325 -326 -326 0 Investeeringutoetused -1 931 -3 770 -3 656 114 Muud toetused -36 202 -38 615 -37 947 669 Sh edasiantavad maksud -4 227 -4 227 -4 129 99 Muud kulud -4 227 -4 227 -4 129 99 Programmi tegevus: Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine -367 -400 -360 41 Sh piirmääraga kulud -351 -351 -351 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -16 -49 -9 41 Kultuuriministeerium -367 -400 -360 41 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -49 0 49 Majandamiskulud -16 0 -9 -9 Muud toetused -351 -351 -351 0 Sh piirmääraga kulud -351 -351 -351 0 Muud toetused -351 -351 -351 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -16 -49 -9 41 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -49 0 49 Majandamiskulud -16 0 -9 -9 Programmi tegevus: Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -3 082 -3 526 -3 289 237 Sh piirmääraga kulud -3 082 -3 453 -3 289 164 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -73 0 73 Kultuuriministeerium -3 082 -3 526 -3 289 237 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -73 0 73 Muud toetused -3 082 -3 453 -3 289 164 Sh piirmääraga kulud -3 082 -3 453 -3 289 164 Muud toetused -3 082 -3 453 -3 289 164 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -73 0 73 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -73 0 73 Käibemaks -2 309 -2 277 -1 671 605  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh arvestuslikud kulud -2 031 -2 057 -1 452 605 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -270 -121 -121 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -7 -99 -99 0 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala Kulud kokku -1 259 077 -1 269 911 -1 216 050 53 861 Sh piirmääraga kulud -148 427 -162 363 -125 570 36 792 Sh arvestuslikud kulud -638 363 -638 363 -626 269 12 094 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -140 445 -133 630 -130 234 3 395 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -8 986 -12 700 -4 886 7 814 Sh edasiantavad maksud -322 000 -322 000 -327 270 -5 270 Sh amortisatsioon -856 -856 -1 820 -964 Tulemusvaldkond: HEAOLU -985 439 -980 550 -977 181 3 369 Sh piirmääraga kulud -7 971 -9 204 -7 747 1 457 Sh arvestuslikud kulud -628 737 -628 737 -623 130 5 607 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -26 704 -20 574 -19 022 1 551 Sh edasiantavad maksud -322 000 -322 000 -327 270 -5 270 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -9 -1 7 Sh amortisatsioon -26 -26 -9 17 Tööturuprogramm -982 456 -976 861 -974 431 2 430 Sh piirmääraga kulud -5 960 -6 722 -5 757 965 Sh arvestuslikud kulud -628 737 -628 737 -623 126 5 611 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -25 732 -19 371 -18 269 1 102 Sh edasiantavad maksud -322 000 -322 000 -327 270 -5 270 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -6 0 6 Sh amortisatsioon -26 -26 -9 17 Programmi tegevus: Tööhõive toetamine ja areng -973 007 -966 603 -965 929 674 Sh piirmääraga kulud -1 195 -1 315 -1 129 186 Sh arvestuslikud kulud -628 710 -628 710 -623 097 5 613 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -21 102 -14 574 -14 433 141 Sh edasiantavad maksud -322 000 -322 000 -327 270 -5 270 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -4 0 4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -973 007 -966 603 -965 929 674 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -14 578 0 14 578 Tööjõukulud -1 299 -1 093 -1 257 -164 Majandamiskulud -314 -221 -208 13 Sotsiaaltoetused 0 0 -5 -5 Muud toetused -649 394 -628 710 -637 182 -8 472 Muud kulud, sh amortisatsioon -322 000 -322 000 -327 277 -5 277 Sh piirmääraga kulud -1 195 -1 315 -1 129 186 Tööjõukulud -1 014 -1 093 -974 120 Majandamiskulud -181 -221 -155 66  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh arvestuslikud kulud -628 710 -628 710 -623 097 5 613 Muud toetused -628 710 -628 710 -623 090 5 620 Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks -41 123 -41 123 -35 910 5 213 Töötutoetus Töötukassale -52 171 -52 171 -49 812 2 358 Töövõimetoetus, osalise või puuduva töövõimega isikute eest makstav sotsiaalmaks -41 254 -41 254 -43 200 -1 945 Töövõimetoetus -494 162 -494 162 -494 168 -6 Muud kulud 0 0 -7 -7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -21 102 -14 574 -14 433 141 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -14 574 0 14 574 Tööjõukulud -285 0 -284 -284 Majandamiskulud -132 0 -53 -53 Sotsiaaltoetused 0 0 -5 -5 Muud toetused -20 684 0 -14 092 -14 092 Sh edasiantavad maksud -322 000 -322 000 -327 270 -5 270 Muud kulud -322 000 -322 000 -327 270 -5 270 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -4 0 4 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4 Programmi tegevus: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng -9 449 -10 258 -8 502 1 757 Sh piirmääraga kulud -4 765 -5 407 -4 628 779 Sh arvestuslikud kulud -27 -27 -29 -2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -4 631 -4 796 -3 836 960 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -2 0 2 Sh amortisatsioon -26 -26 -9 17 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -1 482 -1 658 -1 130 528 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -551 0 551 Tööjõukulud -911 -734 -852 -118 Majandamiskulud -388 -182 -228 -46 Muud toetused -184 -190 -46 144 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -3 -3 Sh piirmääraga kulud -987 -1 106 -809 297 Tööjõukulud -659 -734 -671 64 Majandamiskulud -145 -182 -137 45 Muud toetused -184 -190 -1 189 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -3 -3 Muud kulud 0 0 -3 -3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -495 -550 -317 232 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -550 0 550 Tööjõukulud -252 0 -181 -181 Majandamiskulud -243 0 -91 -91 Muud toetused 0 0 -45 -45 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -2 0 2  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Tööinspektsioon -7 822 -8 450 -7 224 1 226 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 247 0 4 247 Tööjõukulud -4 359 -3 595 -4 458 -863 Majandamiskulud -899 -578 -790 -212 Investeeringutoetused 0 0 -1 307 -1 307 Muud toetused -2 538 0 -658 -658 Muud kulud, sh amortisatsioon -26 -30 -12 18 Sh piirmääraga kulud -3 634 -4 150 -3 671 480 Tööjõukulud -3 225 -3 568 -3 300 268 Majandamiskulud -410 -578 -368 210 Muud kulud 0 -4 -3 1 Sh arvestuslikud kulud -27 -27 -26 1 Tööjõukulud -27 -27 -26 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -4 135 -4 247 -3 519 728 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 247 0 4 247 Tööjõukulud -1 108 0 -1 132 -1 132 Majandamiskulud -489 0 -422 -422 Investeeringutoetused 0 0 -1 307 -1 307 Muud toetused -2 538 0 -658 -658 Sh amortisatsioon -26 -26 -9 17 Riikliku Lepitaja Kantselei -144 -150 -148 2 Tööjõukulud -128 -137 -135 2 Majandamiskulud -16 -13 -13 0 Sh piirmääraga kulud -144 -150 -148 2 Tööjõukulud -128 -137 -135 2 Majandamiskulud -16 -13 -13 0 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -2 983 -3 688 -2 750 938 Sh piirmääraga kulud -2 011 -2 482 -1 991 492 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -4 -4 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -972 -1 203 -753 450 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -2 -1 1 Sh amortisatsioon 0 0 -1 0 Programmi tegevus: Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine -2 431 -2 549 -1 919 630 Sh piirmääraga kulud -1 459 -1 776 -1 376 400 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -4 -4 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -972 -770 -537 233 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -2 -1 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -2 431 -2 549 -1 919 630 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -772 0 772 Tööjõukulud -1 020 -782 -1 026 -244  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -474 -557 -392 165 Muud toetused -937 -437 -497 -59 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -4 -4 Sh piirmääraga kulud -1 459 -1 776 -1 376 400 Tööjõukulud -705 -782 -696 86 Majandamiskulud -317 -557 -244 313 Muud toetused -437 -437 -436 1 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -4 -4 Muud kulud 0 0 -4 -4 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -972 -770 -537 233 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -770 0 770 Tööjõukulud -315 0 -330 -330 Majandamiskulud -157 0 -147 -147 Muud toetused -500 0 -60 -60 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -2 -1 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Majandamiskulud 0 0 -1 -1 Programmi tegevus: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -553 -1 139 -831 309 Sh piirmääraga kulud -552 -706 -614 91 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -433 -216 217 Soolise võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantselei -553 -1 139 -831 309 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -433 0 433 Tööjõukulud -352 -398 -404 -6 Majandamiskulud -200 -307 -249 58 Muud toetused 0 -1 -178 -177 Sh piirmääraga kulud -552 -706 -614 91 Tööjõukulud -352 -398 -365 33 Majandamiskulud -200 -307 -248 58 Muud toetused 0 -1 -1 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -433 -216 217 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -433 0 433 Tööjõukulud 0 0 -39 -39 Muud toetused 0 0 -177 -177 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -247 281 -255 054 -214 606 40 448 Sh piirmääraga kulud -124 972 -134 494 -102 337 32 157 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -24 -24 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -112 605 -107 548 -106 800 747 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -8 974 -12 282 -4 622 7 661 Sh amortisatsioon -730 -730 -823 -93 Teadmussiirde programm -98 046 -100 733 -75 841 24 893  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -73 100 -74 680 -57 286 17 394 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -9 -9 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -15 772 -13 637 -13 632 5 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -8 973 -12 216 -4 621 7 594 Sh amortisatsioon -200 -200 -292 -92 Programmi tegevus: Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine -97 376 -99 816 -74 958 24 858 Sh piirmääraga kulud -72 487 -73 914 -56 553 17 361 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -7 -7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -15 716 -13 488 -13 485 3 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -8 973 -12 215 -4 621 7 593 Sh amortisatsioon -200 -200 -292 -92 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -97 376 -99 816 -74 958 24 858 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -25 702 0 25 702 Tööjõukulud -1 865 -1 692 -1 711 -19 Majandamiskulud -2 136 -1 870 -1 234 636 Sotsiaaltoetused -10 -14 -14 0 Investeeringutoetused 0 -3 000 -883 2 117 Muud toetused -93 164 -67 338 -70 816 -3 478 Muud kulud, sh amortisatsioon -200 -200 -301 -101 Sh piirmääraga kulud -72 487 -73 914 -56 553 17 361 Tööjõukulud -1 690 -1 692 -1 578 114 Majandamiskulud -2 113 -1 870 -1 224 645 Sotsiaaltoetused -10 -14 -14 0 Investeeringutoetused 0 -3 000 -986 2 014 Muud toetused -68 673 -67 338 -52 751 14 587 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -7 -7 Muud kulud 0 0 -7 -7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -15 716 -13 488 -13 485 3 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -13 488 0 13 488 Tööjõukulud -175 0 -133 -133 Majandamiskulud -23 0 -9 -9 Investeeringutoetused 0 0 102 102 Muud toetused -15 518 0 -13 444 -13 444 Muud kulud 0 0 -2 -2 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -8 973 -12 215 -4 621 7 593 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -12 215 0 12 215 Muud toetused -8 973 0 -4 621 -4 621 Majandamiskulud 0 0 0 0 Sh amortisatsioon -200 -200 -292 -92 Programmi tegevus: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine -670 -917 -882 35 Sh piirmääraga kulud -614 -767 -733 34  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh arvestuslikud kulud 0 0 -2 -2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -57 -149 -147 2 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 0 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -670 -917 -882 35 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -150 0 150 Tööjõukulud -410 -360 -378 -18 Majandamiskulud -121 -109 -96 12 Sotsiaaltoetused 0 -1 -1 0 Muud toetused -138 -297 -405 -108 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -2 -2 Sh piirmääraga kulud -614 -767 -733 34 Tööjõukulud -360 -360 -341 19 Majandamiskulud -115 -109 -94 15 Sotsiaaltoetused 0 -1 -1 0 Muud toetused -138 -297 -297 0 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -2 -2 Muud kulud 0 0 -2 -2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -57 -149 -147 2 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -149 0 149 Tööjõukulud -50 0 -37 -37 Majandamiskulud -7 0 -3 -3 Muud toetused 0 0 -108 -108 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 0 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Ettevõtluskeskkonna programm -149 235 -154 321 -138 766 15 555 Sh piirmääraga kulud -51 872 -59 814 -45 051 14 763 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -15 -15 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -96 833 -93 911 -93 168 743 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -67 0 66 Sh amortisatsioon -530 -530 -532 -2 Programmi tegevus: Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine -86 778 -86 309 -82 347 3 961 Sh piirmääraga kulud -15 931 -18 061 -14 126 3 935 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -6 -6 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -70 847 -68 221 -68 215 6 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -27 0 27 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -86 778 -86 309 -82 347 3 961 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -68 248 0 68 248 Tööjõukulud -1 096 -1 082 -1 029 52 Majandamiskulud -349 -464 -204 260 Investeeringutoetused -50 975 0 -51 023 -51 023 Muud toetused -34 358 -16 515 -30 085 -13 570  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -6 -6 Sh piirmääraga kulud -15 931 -18 061 -14 126 3 935 Tööjõukulud -946 -1 082 -918 163 Majandamiskulud -330 -464 -196 268 Muud toetused -14 655 -16 515 -13 012 3 503 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -6 -6 Muud kulud 0 0 -6 -6 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -70 847 -68 221 -68 215 6 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -68 221 0 68 221 Tööjõukulud -150 0 -111 -111 Majandamiskulud -20 0 -8 -8 Investeeringutoetused -50 975 0 -51 023 -51 023 Muud toetused -19 702 0 -17 074 -17 074 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -27 0 27 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -27 0 27 Programmi tegevus: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine -8 041 -10 416 -5 656 4 760 Sh piirmääraga kulud -7 985 -10 343 -5 584 4 759 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -2 -2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -57 -72 -70 2 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 0 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -8 041 -10 416 -5 656 4 760 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -73 0 73 Tööjõukulud -300 -516 -281 235 Majandamiskulud -58 -69 -41 28 Investeeringutoetused -1 300 -2 800 -420 2 380 Muud toetused -6 384 -6 959 -4 912 2 047 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -2 -2 Sh piirmääraga kulud -7 985 -10 343 -5 584 4 759 Tööjõukulud -250 -516 -244 272 Majandamiskulud -51 -69 -38 30 Investeeringutoetused -1 300 -2 800 -420 2 380 Muud toetused -6 384 -6 959 -4 881 2 077 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -2 -2 Muud kulud 0 0 -2 -2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -57 -72 -70 2 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -72 0 72 Tööjõukulud -50 0 -37 -37 Majandamiskulud -7 0 -3 -3 Muud toetused 0 0 -30 -30 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 0 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Programmi tegevus: Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine -48 817 -49 703 -44 618 5 085 Sh piirmääraga kulud -23 914 -25 448 -20 851 4 597 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -6 -6 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -24 901 -24 246 -23 760 486 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -8 0 8 Sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -44 720 -44 451 -40 431 4 020 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -23 558 0 23 558 Tööjõukulud -1 760 -1 309 -1 712 -403 Majandamiskulud -656 -198 -671 -473 Investeeringutoetused -6 727 0 -3 138 -3 138 Muud toetused -35 577 -19 386 -34 811 -15 425 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -99 -99 Sh piirmääraga kulud -19 929 -20 893 -17 050 3 843 Tööjõukulud -1 150 -1 309 -1 159 151 Majandamiskulud -204 -198 -181 17 Muud toetused -18 575 -19 386 -15 710 3 676 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -6 -6 Muud kulud 0 0 -6 -6 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -24 790 -23 555 -23 375 180 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -23 555 0 23 555 Tööjõukulud -609 0 -553 -553 Majandamiskulud -452 0 -490 -490 Investeeringutoetused -6 727 0 -3 138 -3 138 Muud toetused -17 002 0 -19 101 -19 101 Muud kulud 0 0 -93 -93 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -4 0 3 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet -4 098 -5 252 -4 188 1 065 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -696 0 696 Tööjõukulud -3 629 -3 917 -3 725 192 Majandamiskulud -467 -638 -461 177 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 -2 -2 0 Sh piirmääraga kulud -3 985 -4 555 -3 801 754 Tööjõukulud -3 535 -3 917 -3 404 512 Majandamiskulud -451 -638 -396 241 Muud kulud 0 -1 -1 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -110 -691 -385 306 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -691 0 691 Tööjõukulud -95 0 -320 -320 Majandamiskulud -16 0 -65 -65  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -5 0 5 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 0 5 Majandamiskulud -1 0 0 0 Sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Programmi tegevus: Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine -5 598 -7 893 -6 144 1 748 Sh piirmääraga kulud -4 042 -5 962 -4 490 1 472 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 028 -1 372 -1 123 249 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -31 0 31 Sh amortisatsioon -529 -529 -530 -2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -459 -1 304 -1 163 142 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -36 0 36 Tööjõukulud -258 -497 -456 41 Majandamiskulud -104 -673 -593 80 Muud toetused -1 -1 -16 -15 Muud kulud, sh amortisatsioon -97 -97 -98 -1 Sh piirmääraga kulud -334 -1 171 -1 030 141 Tööjõukulud -233 -497 -437 60 Majandamiskulud -100 -673 -592 81 Muud toetused -1 -1 -1 0 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -28 -36 -35 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -36 0 36 Tööjõukulud -25 0 -18 -18 Majandamiskulud -3 0 -1 -1 Muud toetused 0 0 -15 -15 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 0 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Sh amortisatsioon -97 -97 -97 0 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet -5 139 -6 588 -4 982 1 607 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 366 0 1 366 Tööjõukulud -3 913 -3 516 -3 820 -304 Majandamiskulud -794 -1 274 -728 546 Muud kulud, sh amortisatsioon -432 -433 -434 -1 Sh piirmääraga kulud -3 707 -4 791 -3 460 1 330 Tööjõukulud -3 004 -3 516 -2 763 752 Majandamiskulud -703 -1 274 -696 578 Muud kulud 0 -1 -1 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 000 -1 336 -1 088 248 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 336 0 1 336  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -909 0 -1 056 -1 056 Majandamiskulud -91 0 -32 -32 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -30 0 30 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -30 0 30 Sh amortisatsioon -432 -432 -433 -2 Tulemusvaldkond: ELUKESKKOND, LIIKUVUS JA MERENDUS -18 026 -25 690 -22 060 3 629 Sh piirmääraga kulud -15 483 -18 665 -15 486 3 179 Sh arvestuslikud kulud -1 548 -1 548 -1 452 96 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -883 -4 968 -3 872 1 096 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -12 -409 -263 146 Sh amortisatsioon -100 -100 -988 -888 Maa ja ruumiloome programm -18 026 -25 690 -22 060 3 629 Sh piirmääraga kulud -15 483 -18 665 -15 486 3 179 Sh arvestuslikud kulud -1 548 -1 548 -1 452 96 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -883 -4 968 -3 872 1 096 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -12 -409 -263 146 Sh amortisatsioon -100 -100 -988 -888 Programmi tegevus: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine -2 465 -2 732 -2 271 462 Sh piirmääraga kulud -2 465 -2 487 -2 075 412 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 -245 -195 50 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 0 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -1 861 -2 011 -1 737 275 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -245 0 245 Tööjõukulud -596 -804 -868 -63 Majandamiskulud -1 251 -942 -833 109 Muud toetused -14 -20 -35 -15 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -1 -1 Sh piirmääraga kulud -1 860 -1 766 -1 541 225 Tööjõukulud -596 -804 -736 69 Majandamiskulud -1 251 -942 -786 156 Muud toetused -14 -20 -20 0 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 -245 -195 50 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -245 0 245 Tööjõukulud -1 0 -132 -132 Majandamiskulud 0 0 -47 -47 Muud toetused 0 0 -15 -15 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 0 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Maa- ja Ruumiamet -604 -721 -534 187 Tööjõukulud -596 -612 -525 87 Majandamiskulud -9 -109 -9 100 Sh piirmääraga kulud -604 -721 -534 187 Tööjõukulud -596 -612 -525 87 Majandamiskulud -9 -109 -9 100 Programmi tegevus: Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine -6 209 -9 906 -8 158 1 748 Sh piirmääraga kulud -4 272 -6 113 -4 899 1 214 Sh arvestuslikud kulud -1 548 -1 548 -1 451 97 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -329 -2 160 -1 730 430 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -12 -38 -2 36 Sh amortisatsioon -48 -48 -76 -28 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -268 -419 -394 25 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -18 0 18 Tööjõukulud -247 -369 -349 19 Majandamiskulud -11 -22 -19 4 Muud toetused -10 -10 -25 -15 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -1 -1 Sh piirmääraga kulud -268 -402 -376 26 Tööjõukulud -246 -369 -347 22 Majandamiskulud -11 -22 -19 4 Muud toetused -10 -10 -10 0 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 -17 -17 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -17 0 17 Tööjõukulud -1 0 -2 -2 Majandamiskulud 0 0 0 0 Muud toetused 0 0 -15 -15 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 0 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Maa- ja Ruumiamet -5 941 -9 487 -7 764 1 723 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 179 0 2 179 Tööjõukulud -3 193 -3 842 -4 872 -1 030 Majandamiskulud -2 648 -2 163 -1 625 537 Sotsiaaltoetused -32 -32 -2 30 Muud toetused -20 -21 -21 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -48 -1 250 -1 244 6 Sh piirmääraga kulud -4 005 -5 712 -4 524 1 188 Tööjõukulud -2 907 -3 842 -3 601 241 Majandamiskulud -1 078 -1 847 -900 947  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud toetused -20 -21 -21 0 Muud kulud 0 -2 -1 0 Sh arvestuslikud kulud -1 548 -1 548 -1 450 98 Majandamiskulud -1 516 -316 -282 34 Sotsiaaltoetused -32 -32 -2 30 Lastetoetused (paljulapselised) maade erastamisel -32 -32 -2 30 Muud kulud 0 -1 200 -1 166 34 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -328 -2 142 -1 712 430 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 142 0 2 142 Tööjõukulud -286 0 -1 271 -1 271 Majandamiskulud -43 0 -442 -442 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -12 -37 -2 35 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -37 0 37 Tööjõukulud -1 0 0 0 Majandamiskulud -11 0 -2 -2 Sh amortisatsioon -48 -48 -76 -28 Programmi tegevus: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -6 972 -8 692 -7 829 863 Sh piirmääraga kulud -6 367 -7 546 -6 276 1 270 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -553 -939 -596 343 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -155 -45 110 Sh amortisatsioon -52 -52 -911 -860 Maa- ja Ruumiamet -6 972 -8 692 -7 829 863 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 094 0 1 094 Tööjõukulud -5 520 -5 920 -5 733 187 Majandamiskulud -1 400 -1 624 -1 183 441 Muud kulud, sh amortisatsioon -52 -53 -913 -859 Sh piirmääraga kulud -6 367 -7 546 -6 276 1 270 Tööjõukulud -5 029 -5 920 -5 204 717 Majandamiskulud -1 338 -1 624 -1 072 553 Muud kulud 0 -2 -1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -553 -939 -596 343 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -939 0 939 Tööjõukulud -490 0 -485 -485 Majandamiskulud -62 0 -111 -111 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -155 -45 110 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -155 0 155 Tööjõukulud 0 0 -45 -45 Sh amortisatsioon -52 -52 -911 -860 Programmi tegevus: Maaparanduse poliitika rakendamine -2 379 -4 359 -3 803 556 Sh piirmääraga kulud -2 379 -2 518 -2 235 283 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 625 -1 351 273  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -216 -216 0 Maa- ja Ruumiamet -2 379 -4 359 -3 803 556 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 841 0 1 841 Tööjõukulud -1 593 -1 693 -1 933 -240 Majandamiskulud -787 -825 -1 870 -1 044 Sh piirmääraga kulud -2 379 -2 518 -2 235 283 Tööjõukulud -1 593 -1 693 -1 670 22 Majandamiskulud -787 -825 -565 260 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 625 -1 351 273 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 625 0 1 625 Tööjõukulud 0 0 -47 -47 Majandamiskulud 0 0 -1 305 -1 305 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -216 -216 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -216 0 216 Tööjõukulud 0 0 -216 -216 Käibemaks -8 331 -8 618 -2 203 6 416 Sh arvestuslikud kulud -8 078 -8 078 -1 663 6 416 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -253 -540 -540 0 REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala Kulud kokku -791 744 -824 986 -778 897 46 089 Sh piirmääraga kulud -213 277 -285 487 -264 498 20 989 Sh arvestuslikud kulud -4 203 -4 203 -4 224 -21 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -530 862 -476 394 -471 113 5 282 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -36 751 -52 251 -32 722 19 529 Sh amortisatsioon -6 651 -6 651 -6 341 310 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -447 465 -447 160 -422 313 24 847 Sh piirmääraga kulud -57 930 -86 443 -71 168 15 275 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -254 -254 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -373 842 -338 146 -333 499 4 647 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -9 391 -16 270 -11 622 4 647 Sh amortisatsioon -6 302 -6 302 -5 770 532 Biomajanduse programm -361 682 -334 585 -327 473 7 112 Sh piirmääraga kulud -20 343 -23 908 -21 452 2 455 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -243 -243 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -336 022 -304 243 -300 973 3 270 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 639 -2 756 -1 969 788 Sh amortisatsioon -3 677 -3 677 -2 836 841 Programmi tegevus: Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine -62 528 -56 802 -55 414 1 388 Sh piirmääraga kulud -3 243 -3 795 -3 175 621 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -40 -40 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -57 569 -50 954 -50 630 325  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh muud tuludest sõltuvad kulud -793 -1 129 -829 300 Sh amortisatsioon -923 -923 -741 182 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -1 950 -1 828 -1 452 375 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -820 0 820 Tööjõukulud -1 037 -575 -1 065 -490 Majandamiskulud -858 -218 -171 48 Muud toetused -9 -167 -149 18 Muud kulud, sh amortisatsioon -47 -47 -68 -20 Sh piirmääraga kulud -942 -960 -805 155 Tööjõukulud -528 -575 -560 15 Majandamiskulud -406 -218 -126 93 Muud toetused -9 -167 -119 48 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -660 -774 -542 231 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -774 0 774 Tööjõukulud -509 0 -505 -505 Majandamiskulud -152 0 -7 -7 Muud toetused 0 0 -30 -30 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -300 -47 -38 9 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -47 0 47 Majandamiskulud -300 0 -38 -38 Sh amortisatsioon -47 -47 -68 -20 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet -58 944 -52 222 -51 819 404 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -49 598 0 49 598 Tööjõukulud -2 209 -1 483 -2 323 -840 Majandamiskulud -458 -331 -615 -284 Investeeringutoetused -2 0 -3 790 -3 790 Muud toetused -55 466 -1 -44 461 -44 460 Muud kulud, sh amortisatsioon -810 -810 -592 218 Finantskulud 0 0 -39 -39 Sh piirmääraga kulud -1 710 -1 815 -1 687 128 Tööjõukulud -1 402 -1 483 -1 427 56 Majandamiskulud -307 -331 -258 74 Muud toetused -1 -1 -1 0 Muud kulud 0 0 -2 -2 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -40 -40 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -1 -1 Finantskulud 0 0 -39 -39 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -56 424 -49 596 -49 570 26 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -49 596 0 49 596 Tööjõukulud -807 0 -895 -895 Majandamiskulud -150 0 -357 -357  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Investeeringutoetused -2 0 -3 790 -3 790 Muud toetused -55 465 0 -44 460 -44 460 Muud kulud 0 0 -69 -69 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 -1 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -810 -810 -520 289 Maaelu Teadmuskeskus -1 634 -2 393 -1 959 434 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 660 0 1 660 Tööjõukulud -946 -310 -1 234 -924 Majandamiskulud -622 -357 -641 -284 Muud kulud, sh amortisatsioon -66 -66 -84 -18 Sh piirmääraga kulud -591 -667 -574 93 Tööjõukulud -285 -310 -310 0 Majandamiskulud -305 -357 -264 93 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -484 -579 -513 66 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -579 0 579 Tööjõukulud -262 0 -340 -340 Majandamiskulud -223 0 -173 -173 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -493 -1 082 -790 291 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 082 0 1 082 Tööjõukulud -398 0 -584 -584 Majandamiskulud -94 0 -204 -204 Muud kulud 0 0 -2 -2 Sh amortisatsioon -66 -66 -82 -16 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -359 -184 175 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 0 5 Tööjõukulud 0 -108 -101 7 Majandamiskulud 0 -246 -13 233 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -71 -71 Sh piirmääraga kulud 0 -354 -110 244 Tööjõukulud 0 -108 -97 11 Majandamiskulud 0 -246 -12 234 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -5 -4 2 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 0 5 Tööjõukulud 0 0 -3 -3 Sh amortisatsioon 0 0 -71 -71 Programmi tegevus: Ringbiomajanduse arendamine -7 713 -13 838 -13 569 269 Sh piirmääraga kulud -145 -145 -136 9 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -2 -2  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -7 550 -13 675 -13 406 269 Sh amortisatsioon -18 -18 -25 -7 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -6 531 -12 979 -12 816 162 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -12 921 0 12 921 Tööjõukulud -103 -47 -112 -65 Majandamiskulud -18 -9 -10 -1 Muud toetused -6 409 0 -12 688 -12 688 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 -1 -7 -5 Sh piirmääraga kulud -65 -56 -51 4 Tööjõukulud -54 -47 -44 3 Majandamiskulud -11 -9 -8 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -6 465 -12 921 -12 758 163 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -12 921 0 12 921 Tööjõukulud -49 0 -69 -69 Majandamiskulud -7 0 -2 -2 Muud toetused -6 409 0 -12 688 -12 688 Sh amortisatsioon -1 -1 -7 -5 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet -1 182 -845 -733 112 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -753 0 753 Tööjõukulud -139 -62 -166 -104 Majandamiskulud -26 -14 -17 -3 Investeeringutoetused -1 000 0 -95 -95 Muud toetused 0 0 -443 -443 Muud kulud, sh amortisatsioon -17 -17 -11 6 Finantskulud 0 0 -2 -2 Sh piirmääraga kulud -80 -76 -73 2 Tööjõukulud -66 -62 -62 0 Majandamiskulud -14 -14 -12 2 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -2 -2 Finantskulud 0 0 -2 -2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 085 -753 -647 105 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -753 0 753 Tööjõukulud -73 0 -104 -104 Majandamiskulud -12 0 -6 -6 Investeeringutoetused -1 000 0 -95 -95 Muud toetused 0 0 -443 -443 Sh amortisatsioon -17 -17 -11 6 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -14 -19 -5 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud 0 -11 -11 0 Majandamiskulud 0 -2 -1 1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -7 -7 Sh piirmääraga kulud 0 -13 -11 2 Tööjõukulud 0 -11 -10 1 Majandamiskulud 0 -2 -1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 0 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Sh amortisatsioon 0 0 -7 -7 Programmi tegevus: Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime arendamine -129 395 -108 391 -104 839 3 553 Sh piirmääraga kulud -8 780 -10 502 -9 886 616 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -141 -141 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -118 208 -94 782 -92 587 2 195 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -728 -1 427 -1 015 412 Sh amortisatsioon -1 679 -1 679 -1 209 470 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -16 071 -1 912 -1 620 292 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -467 0 467 Tööjõukulud -1 042 -872 -1 196 -324 Majandamiskulud -1 051 -384 -269 115 Investeeringutoetused -13 937 0 0 0 Muud toetused -27 -176 -125 51 Muud kulud, sh amortisatsioon -13 -13 -29 -16 Sh piirmääraga kulud -1 230 -1 432 -1 256 177 Tööjõukulud -741 -872 -870 2 Majandamiskulud -461 -384 -260 125 Muud toetused -27 -176 -125 51 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -14 328 -467 -335 132 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -467 0 467 Tööjõukulud -301 0 -326 -326 Majandamiskulud -90 0 -9 -9 Investeeringutoetused -13 937 0 0 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -500 0 0 0 Majandamiskulud -500 0 0 0 Sh amortisatsioon -13 -13 -29 -16 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet -112 466 -99 691 -98 773 919 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -89 721 0 89 721 Tööjõukulud -3 967 -2 688 -3 896 -1 208 Majandamiskulud -1 192 -972 -1 235 -263 Investeeringutoetused -65 992 0 -29 499 -29 499 Muud toetused -39 652 -4 647 -62 147 -57 499 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 663 -1 663 -1 873 -209 Finantskulud 0 0 -124 -124 Sh piirmääraga kulud -7 115 -8 307 -7 960 347  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -2 778 -2 688 -2 586 102 Majandamiskulud -983 -972 -756 216 Muud toetused -3 354 -4 647 -4 613 35 Muud kulud 0 0 -6 -6 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -141 -141 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -17 -17 Finantskulud 0 0 -124 -124 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -103 687 -89 718 -89 600 118 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -89 718 0 89 718 Tööjõukulud -1 189 0 -1 309 -1 309 Majandamiskulud -208 0 -477 -477 Investeeringutoetused -65 992 0 -29 499 -29 499 Muud toetused -36 298 0 -57 534 -57 534 Muud kulud 0 0 -781 -781 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -3 -3 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 0 3 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud 0 0 -2 -2 Sh amortisatsioon -1 663 -1 663 -1 069 594 Maaelu Teadmuskeskus -858 -6 561 -4 162 2 399 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 014 0 6 014 Tööjõukulud -494 -316 -2 199 -1 882 Majandamiskulud -361 -228 -1 775 -1 547 Muud toetused 0 0 -184 -184 Muud kulud, sh amortisatsioon -3 -3 -4 -1 Sh piirmääraga kulud -435 -544 -502 43 Tööjõukulud -233 -316 -316 0 Majandamiskulud -202 -228 -185 43 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -192 -4 589 -2 647 1 942 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 589 0 4 589 Tööjõukulud -76 0 -1 128 -1 128 Majandamiskulud -117 0 -1 333 -1 333 Muud toetused 0 0 -184 -184 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -228 -1 424 -1 012 412 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 424 0 1 424 Tööjõukulud -185 0 -754 -754 Majandamiskulud -43 0 -256 -256 Muud kulud 0 0 -2 -2 Sh amortisatsioon -3 -3 -1 1 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -227 -284 -57  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -8 0 8 Tööjõukulud 0 -168 -155 13 Majandamiskulud 0 -50 -19 31 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -110 -110 Sh piirmääraga kulud 0 -219 -169 50 Tööjõukulud 0 -168 -150 19 Majandamiskulud 0 -50 -19 31 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -8 -6 3 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -8 0 8 Tööjõukulud 0 0 -5 -5 Sh amortisatsioon 0 0 -110 -110 Programmi tegevus: Noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine -11 703 -9 537 -9 456 81 Sh piirmääraga kulud -547 -637 -578 59 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -10 -10 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -11 098 -8 842 -8 813 29 Sh amortisatsioon -58 -58 -55 2 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -266 -279 -227 51 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -94 0 94 Tööjõukulud -196 -152 -214 -61 Majandamiskulud -68 -31 -11 20 Muud kulud, sh amortisatsioon -2 -2 -3 -1 Sh piirmääraga kulud -142 -183 -154 29 Tööjõukulud -102 -152 -144 8 Majandamiskulud -40 -31 -10 21 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -122 -94 -71 24 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -94 0 94 Tööjõukulud -94 0 -69 -69 Majandamiskulud -28 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -2 -2 -3 -1 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet -11 437 -9 226 -9 186 40 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -8 747 0 8 747 Tööjõukulud -511 -344 -537 -193 Majandamiskulud -108 -79 -135 -56 Investeeringutoetused -851 0 -1 593 -1 593 Muud toetused -9 911 0 -6 842 -6 841 Muud kulud, sh amortisatsioon -56 -56 -70 -14 Finantskulud 0 0 -9 -9 Sh piirmääraga kulud -405 -423 -398 25 Tööjõukulud -332 -344 -338 6 Majandamiskulud -73 -79 -59 20 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -10 -10  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Finantskulud 0 0 -9 -9 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -10 976 -8 747 -8 742 5 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -8 747 0 8 747 Tööjõukulud -178 0 -199 -199 Majandamiskulud -35 0 -76 -76 Investeeringutoetused -851 0 -1 593 -1 593 Muud toetused -9 911 0 -6 841 -6 841 Muud kulud 0 0 -33 -33 Sh amortisatsioon -56 -56 -36 20 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -32 -43 -11 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud 0 -25 -23 2 Majandamiskulud 0 -6 -3 3 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -17 -17 Sh piirmääraga kulud 0 -31 -26 6 Tööjõukulud 0 -25 -23 2 Majandamiskulud 0 -6 -3 3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 -1 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon 0 0 -17 -17 Programmi tegevus: Turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine -119 186 -119 904 -119 377 527 Sh piirmääraga kulud -2 059 -2 725 -2 274 451 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -26 -26 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -116 887 -116 886 -116 820 66 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -52 -106 -57 50 Sh amortisatsioon -187 -187 -201 -13 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -858 -1 196 -873 323 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -181 0 181 Tööjõukulud -650 -546 -658 -113 Majandamiskulud -182 -405 -171 233 Muud toetused -9 -47 -9 39 Muud kulud, sh amortisatsioon -17 -17 -34 -17 Sh piirmääraga kulud -694 -998 -704 293 Tööjõukulud -537 -546 -529 16 Majandamiskulud -148 -405 -166 239 Muud toetused -9 -47 -9 39 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -147 -181 -134 47 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -181 0 181 Tööjõukulud -113 0 -129 -129 Majandamiskulud -34 0 -5 -5  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh amortisatsioon -17 -17 -34 -17 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet -118 054 -118 276 -118 096 180 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -116 700 0 116 700 Tööjõukulud -1 572 -1 154 -1 787 -633 Majandamiskulud -299 -261 -393 -133 Muud toetused -116 021 0 -115 784 -115 784 Muud kulud, sh amortisatsioon -162 -162 -105 56 Finantskulud 0 0 -26 -26 Sh piirmääraga kulud -1 153 -1 415 -1 283 132 Tööjõukulud -945 -1 154 -1 107 47 Majandamiskulud -207 -261 -175 86 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -26 -26 Finantskulud 0 0 -26 -26 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -116 739 -116 699 -116 682 17 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -116 699 0 116 699 Tööjõukulud -627 0 -680 -680 Majandamiskulud -92 0 -218 -218 Muud toetused -116 021 0 -115 784 -115 784 Muud kulud 0 0 0 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 -1 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Sh amortisatsioon -162 -162 -104 58 Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus -130 -160 -122 37 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -67 0 67 Tööjõukulud -78 -50 -82 -32 Majandamiskulud -43 -33 -31 3 Muud kulud, sh amortisatsioon -9 -9 -9 0 Sh piirmääraga kulud -83 -84 -75 9 Tööjõukulud -50 -50 -49 1 Majandamiskulud -33 -33 -25 8 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -36 -67 -39 29 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -67 0 67 Tööjõukulud -28 0 -33 -33 Majandamiskulud -9 0 -6 -6 Sh amortisatsioon -9 -9 -9 0 Põllumajandus- ja Toiduamet -145 -169 -147 22 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -39 0 39 Tööjõukulud -125 -113 -129 -16 Majandamiskulud -20 -17 -19 -2 Sh piirmääraga kulud -129 -129 -129 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -114 -113 -115 -2 Majandamiskulud -15 -17 -15 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 -1 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud 0 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -15 -38 -17 21 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -38 0 38 Tööjõukulud -11 0 -13 -13 Majandamiskulud -5 0 -4 -4 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -103 -139 -35 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4 Tööjõukulud 0 -81 -76 5 Majandamiskulud 0 -19 -9 9 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -54 -54 Sh piirmääraga kulud 0 -99 -83 17 Tööjõukulud 0 -81 -73 7 Majandamiskulud 0 -19 -9 9 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -4 -3 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4 Tööjõukulud 0 0 -3 -3 Sh amortisatsioon 0 0 -54 -54 Programmi tegevus: Ühistegevuse ja koostöö arendamine -1 641 -1 604 -1 410 193 Sh piirmääraga kulud -821 -921 -777 144 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -725 -573 -543 30 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -51 -67 -53 14 Sh amortisatsioon -44 -44 -37 7 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -399 -460 -321 139 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -116 0 116 Tööjõukulud -177 -121 -124 -3 Majandamiskulud -68 -68 -44 24 Muud toetused -143 -143 -143 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -12 -12 -9 3 Sh piirmääraga kulud -265 -332 -224 107 Tööjõukulud -82 -121 -38 82 Majandamiskulud -40 -68 -43 25 Muud toetused -143 -143 -143 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -122 -116 -87 29 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -116 0 116 Tööjõukulud -94 0 -86 -86  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -28 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -12 -12 -9 3 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet -697 -570 -539 31 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -453 0 453 Tööjõukulud -85 -71 -90 -19 Majandamiskulud -18 -16 -23 -7 Investeeringutoetused 0 0 -172 -172 Muud toetused -564 0 -229 -229 Muud kulud, sh amortisatsioon -30 -30 -24 7 Finantskulud 0 0 -2 -2 Sh piirmääraga kulud -66 -87 -65 21 Tööjõukulud -54 -71 -55 15 Majandamiskulud -12 -16 -10 6 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -2 -2 Finantskulud 0 0 -2 -2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -600 -453 -452 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -453 0 453 Tööjõukulud -30 0 -34 -34 Majandamiskulud -6 0 -13 -13 Investeeringutoetused 0 0 -172 -172 Muud toetused -564 0 -229 -229 Muud kulud 0 0 -4 -4 Sh amortisatsioon -30 -30 -19 11 Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus -25 -31 -21 10 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -18 0 18 Tööjõukulud -12 -4 -12 -8 Majandamiskulud -11 -8 -8 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Sh piirmääraga kulud -12 -12 -9 2 Tööjõukulud -4 -4 -4 0 Majandamiskulud -8 -8 -5 2 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -12 -18 -11 8 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -18 0 18 Tööjõukulud -9 0 -8 -8 Majandamiskulud -3 0 -2 -2 Sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Põllumajandus- ja Toiduamet -519 -530 -512 18 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -52 0 52 Tööjõukulud -410 -379 -442 -63 Majandamiskulud -109 -99 -70 29 Sh piirmääraga kulud -478 -478 -467 11  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -382 -379 -408 -29 Majandamiskulud -96 -99 -59 39 Sh arvestuslikud kulud 0 0 1 1 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 -3 -3 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 0 3 Tööjõukulud -2 0 -1 -1 Majandamiskulud 0 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -39 -48 -42 6 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -48 0 48 Tööjõukulud -26 0 -33 -33 Majandamiskulud -13 0 -9 -9 Muud kulud 0 0 -1 -1 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -13 -18 -5 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud 0 -10 -10 0 Majandamiskulud 0 -2 -1 1 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -7 -7 Sh piirmääraga kulud 0 -13 -11 2 Tööjõukulud 0 -10 -10 1 Majandamiskulud 0 -2 -1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 0 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Sh amortisatsioon 0 0 -7 -7 Programmi tegevus: Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine -3 822 -2 925 -2 551 374 Sh piirmääraga kulud -1 320 -1 489 -1 174 315 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -3 -3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 455 -1 386 -1 311 75 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -5 -5 0 Sh amortisatsioon -46 -46 -58 -13 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -862 -1 005 -690 315 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -174 0 174 Tööjõukulud -437 -404 -511 -107 Majandamiskulud -384 -348 -124 223 Muud toetused -34 -74 -41 34 Muud kulud, sh amortisatsioon -6 -6 -14 -8 Sh piirmääraga kulud -709 -826 -547 279 Tööjõukulud -324 -404 -386 18 Majandamiskulud -350 -348 -120 228 Muud toetused -34 -74 -41 34 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -147 -174 -129 45  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -174 0 174 Tööjõukulud -113 0 -125 -125 Majandamiskulud -34 0 -4 -4 Sh amortisatsioon -6 -6 -14 -8 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet -2 872 -1 723 -1 679 44 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 142 0 1 142 Tööjõukulud -121 -106 -126 -19 Majandamiskulud -26 -26 -28 -3 Investeeringutoetused 0 0 -168 -168 Muud toetused -2 685 -410 -1 328 -918 Muud kulud, sh amortisatsioon -40 -40 -27 12 Finantskulud 0 0 -3 -3 Sh piirmääraga kulud -524 -542 -518 23 Tööjõukulud -93 -106 -95 11 Majandamiskulud -20 -26 -17 9 Muud toetused -410 -410 -407 3 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -3 -3 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -1 -1 Finantskulud 0 0 -3 -3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 308 -1 142 -1 132 9 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 142 0 1 142 Tööjõukulud -28 0 -31 -31 Majandamiskulud -6 0 -12 -12 Investeeringutoetused 0 0 -168 -168 Muud toetused -2 275 0 -921 -921 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -40 -40 -25 14 Põllumajandus- ja Toiduamet -88 -163 -134 29 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -75 0 75 Tööjõukulud -33 -32 -105 -72 Majandamiskulud -55 -56 -29 27 Sh piirmääraga kulud -87 -88 -80 9 Tööjõukulud -33 -32 -61 -28 Majandamiskulud -55 -56 -19 37 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -70 -49 21 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -70 0 70 Tööjõukulud 0 0 -45 -45 Majandamiskulud 0 0 -4 -4 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -5 -5 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 0 5 Tööjõukulud 0 0 1 1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -1 0 -6 -6 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -34 -48 -14 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud 0 -27 -26 1 Majandamiskulud 0 -5 -3 2 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -19 -19 Sh piirmääraga kulud 0 -33 -29 4 Tööjõukulud 0 -27 -25 2 Majandamiskulud 0 -5 -3 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 -1 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon 0 0 -19 -19 Programmi tegevus: Kutselise kalapüügi korraldamine -10 364 -7 981 -7 580 400 Sh piirmääraga kulud -1 423 -1 454 -1 391 63 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -7 -7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -8 461 -6 040 -5 947 94 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -15 -21 -9 12 Sh amortisatsioon -465 -465 -226 239 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -1 282 -1 168 -833 335 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -288 0 288 Tööjõukulud -664 -419 -599 -181 Majandamiskulud -243 -86 -92 -6 Muud toetused -17 -17 -17 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -359 -359 -125 234 Sh piirmääraga kulud -562 -522 -509 12 Tööjõukulud -424 -419 -409 10 Majandamiskulud -121 -86 -83 3 Muud toetused -17 -17 -17 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -362 -288 -199 89 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -288 0 288 Tööjõukulud -240 0 -190 -190 Majandamiskulud -122 0 -9 -9 Sh amortisatsioon -359 -359 -124 234 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet -8 548 -6 214 -6 146 68 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 747 0 5 747 Tööjõukulud -472 -265 -458 -193 Majandamiskulud -63 -60 -52 8 Investeeringutoetused -6 232 0 -2 823 -2 823 Muud toetused -1 675 -36 -2 737 -2 701 Muud kulud, sh amortisatsioon -106 -106 -69 38  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Finantskulud 0 0 -8 -8 Sh piirmääraga kulud -342 -361 -326 34 Tööjõukulud -281 -265 -264 1 Majandamiskulud -62 -60 -50 10 Muud toetused 0 -36 -12 23 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -8 -8 Finantskulud 0 0 -8 -8 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -8 099 -5 747 -5 743 4 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 747 0 5 747 Tööjõukulud -191 0 -194 -194 Majandamiskulud -2 0 -2 -2 Investeeringutoetused -6 232 0 -2 823 -2 823 Muud toetused -1 675 0 -2 724 -2 724 Sh amortisatsioon -106 -106 -68 38 Põllumajandus- ja Toiduamet -534 -537 -516 21 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -24 0 24 Tööjõukulud -434 -429 -458 -29 Majandamiskulud -100 -84 -58 26 Sh piirmääraga kulud -519 -513 -505 9 Tööjõukulud -433 -429 -455 -26 Majandamiskulud -86 -84 -50 34 Sh arvestuslikud kulud 0 0 1 1 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -3 -2 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 0 3 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud 0 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -15 -21 -9 12 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -21 0 21 Tööjõukulud -2 0 -2 -2 Majandamiskulud -13 0 -7 -7 Muud kulud 0 0 -1 -1 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -61 -86 -24 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 0 3 Tööjõukulud 0 -49 -47 2 Majandamiskulud 0 -10 -6 4 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -33 -33 Sh piirmääraga kulud 0 -59 -51 8 Tööjõukulud 0 -49 -45 3 Majandamiskulud 0 -10 -6 4 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -3 -2 1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 0 3 Tööjõukulud 0 0 -2 -2 Sh amortisatsioon 0 0 -33 -33 Programmi tegevus: Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine -6 935 -5 306 -5 133 173 Sh piirmääraga kulud -688 -690 -621 68 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -6 -6 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -6 115 -4 485 -4 386 98 Sh amortisatsioon -132 -132 -119 12 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -664 -704 -564 140 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -310 0 310 Tööjõukulud -437 -280 -443 -163 Majandamiskulud -167 -54 -53 0 Muud toetused -54 -54 -54 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -6 -6 -13 -8 Sh piirmääraga kulud -417 -388 -335 53 Tööjõukulud -277 -280 -235 46 Majandamiskulud -86 -54 -46 8 Muud toetused -54 -54 -54 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -241 -310 -216 95 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -310 0 310 Tööjõukulud -160 0 -208 -208 Majandamiskulud -81 0 -7 -7 Sh amortisatsioon -6 -6 -13 -8 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet -6 271 -4 556 -4 505 51 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 173 0 4 173 Tööjõukulud -374 -209 -362 -153 Majandamiskulud -50 -48 -41 6 Investeeringutoetused -3 826 0 -2 043 -2 043 Muud toetused -1 895 0 -1 971 -1 971 Muud kulud, sh amortisatsioon -126 -126 -81 45 Finantskulud 0 0 -6 -6 Sh piirmääraga kulud -271 -257 -248 9 Tööjõukulud -222 -209 -208 1 Majandamiskulud -49 -48 -40 8 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -6 -6 Finantskulud 0 0 -6 -6 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -5 874 -4 172 -4 169 3 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 172 0 4 172 Tööjõukulud -152 0 -154 -154 Majandamiskulud -1 0 -2 -2 Investeeringutoetused -3 826 0 -2 043 -2 043  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud toetused -1 895 0 -1 971 -1 971 Sh amortisatsioon -126 -126 -81 45 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -46 -65 -18 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Tööjõukulud 0 -37 -35 1 Majandamiskulud 0 -8 -4 3 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -25 -25 Sh piirmääraga kulud 0 -45 -39 6 Tööjõukulud 0 -37 -34 3 Majandamiskulud 0 -8 -4 3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -2 -1 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon 0 0 -25 -25 Programmi tegevus: Vesiviljeluse arendamine -2 905 -2 289 -2 163 126 Sh piirmääraga kulud -458 -458 -389 69 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -3 -3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 395 -1 779 -1 712 67 Sh amortisatsioon -52 -52 -59 -7 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -521 -504 -383 122 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -212 0 212 Tööjõukulud -371 -230 -317 -87 Majandamiskulud -128 -40 -39 1 Muud toetused -17 -17 -17 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -5 -5 -9 -4 Sh piirmääraga kulud -315 -288 -227 61 Tööjõukulud -238 -230 -177 54 Majandamiskulud -60 -40 -33 7 Muud toetused -17 -17 -17 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -201 -212 -147 65 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -212 0 212 Tööjõukulud -133 0 -141 -141 Majandamiskulud -68 0 -6 -6 Sh amortisatsioon -5 -5 -9 -4 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet -2 384 -1 749 -1 729 20 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 566 0 1 566 Tööjõukulud -195 -110 -189 -79 Majandamiskulud -26 -25 -22 3 Investeeringutoetused -1 733 0 -755 -755 Muud toetused -383 0 -729 -729 Muud kulud, sh amortisatsioon -47 -47 -31 17  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Finantskulud 0 0 -3 -3 Sh piirmääraga kulud -143 -135 -131 4 Tööjõukulud -117 -110 -110 0 Majandamiskulud -26 -25 -21 4 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -3 -3 Finantskulud 0 0 -3 -3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 194 -1 566 -1 564 2 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 566 0 1 566 Tööjõukulud -78 0 -79 -79 Majandamiskulud -1 0 -1 -1 Investeeringutoetused -1 733 0 -755 -755 Muud toetused -382 0 -729 -729 Sh amortisatsioon -47 -47 -30 17 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -36 -51 -15 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Tööjõukulud 0 -29 -28 1 Majandamiskulud 0 -6 -3 2 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -20 -20 Sh piirmääraga kulud 0 -35 -30 4 Tööjõukulud 0 -29 -27 2 Majandamiskulud 0 -6 -3 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -2 -1 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon 0 0 -20 -20 Programmi tegevus: Kalavarude haldamine ja kaitse -5 490 -6 007 -5 980 27 Sh piirmääraga kulud -858 -1 092 -1 051 41 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -5 -5 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -4 558 -4 841 -4 818 22 Sh amortisatsioon -74 -74 -105 -32 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -659 -2 449 -2 425 24 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 601 0 1 601 Tööjõukulud -426 -547 -654 -107 Majandamiskulud -188 -255 -1 701 -1 446 Muud toetused -36 -36 -37 -1 Muud kulud, sh amortisatsioon -9 -9 -32 -23 Sh piirmääraga kulud -649 -838 -811 27 Tööjõukulud -426 -547 -520 27 Majandamiskulud -188 -255 -255 1 Muud toetused -36 -36 -36 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 601 -1 582 19  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 601 0 1 601 Tööjõukulud 0 0 -134 -134 Majandamiskulud 0 0 -1 447 -1 447 Muud toetused 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -9 -9 -32 -23 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet -4 832 -3 500 -3 472 28 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 237 0 3 237 Tööjõukulud -286 -161 -277 -115 Majandamiskulud -39 -37 -32 5 Investeeringutoetused -638 0 -1 586 -1 586 Muud toetused -3 805 0 -1 531 -1 531 Muud kulud, sh amortisatsioon -65 -65 -42 23 Finantskulud 0 0 -5 -5 Sh piirmääraga kulud -209 -198 -191 7 Tööjõukulud -171 -161 -160 1 Majandamiskulud -38 -37 -31 6 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -5 -5 Finantskulud 0 0 -5 -5 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -4 558 -3 237 -3 235 2 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 237 0 3 237 Tööjõukulud -115 0 -117 -117 Majandamiskulud -1 0 -1 -1 Investeeringutoetused -638 0 -1 586 -1 586 Muud toetused -3 805 0 -1 531 -1 531 Sh amortisatsioon -65 -65 -42 23 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -58 -83 -24 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Tööjõukulud 0 -47 -45 1 Majandamiskulud 0 -9 -6 4 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -32 -32 Sh piirmääraga kulud 0 -56 -49 7 Tööjõukulud 0 -47 -44 3 Majandamiskulud 0 -9 -6 4 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -2 -2 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Tööjõukulud 0 0 -2 -2 Sh amortisatsioon 0 0 -32 -32 Toiduohutuse programm -85 783 -112 576 -94 840 17 735 Sh piirmääraga kulud -37 587 -62 535 -49 716 12 819 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -11 -11 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -37 820 -33 903 -32 526 1 377  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh muud tuludest sõltuvad kulud -7 752 -13 513 -9 654 3 860 Sh amortisatsioon -2 625 -2 625 -2 933 -309 Programmi tegevus: Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine -2 929 -3 948 -3 407 541 Sh piirmääraga kulud -2 703 -3 090 -2 707 383 Sh arvestuslikud kulud 0 0 2 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -89 -472 -390 82 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -76 -325 -248 77 Sh amortisatsioon -60 -60 -64 -4 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -534 -781 -536 245 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -13 0 13 Tööjõukulud -327 -323 -327 -4 Majandamiskulud -77 -269 -95 174 Muud toetused -85 -131 -81 50 Muud kulud, sh amortisatsioon -45 -45 -34 12 Sh piirmääraga kulud -488 -723 -494 228 Tööjõukulud -327 -323 -323 0 Majandamiskulud -77 -269 -91 178 Muud toetused -85 -131 -81 50 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -13 -8 5 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -13 0 13 Tööjõukulud 0 0 -4 -4 Majandamiskulud 0 0 -4 -4 Sh amortisatsioon -45 -45 -34 12 Maaelu Teadmuskeskus -1 113 -1 809 -1 558 251 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -604 0 604 Tööjõukulud -520 -575 -854 -279 Majandamiskulud -577 -615 -518 97 Muud toetused 0 0 -170 -170 Muud kulud, sh amortisatsioon -15 -15 -16 -1 Sh piirmääraga kulud -1 061 -1 190 -1 037 153 Tööjõukulud -515 -575 -575 0 Majandamiskulud -547 -615 -407 208 Muud toetused 0 0 -55 -55 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -316 -295 21 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -316 0 316 Tööjõukulud 0 0 -119 -119 Majandamiskulud 0 0 -61 -61 Muud toetused 0 0 -115 -115 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -36 -288 -211 77 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -288 0 288 Tööjõukulud -6 0 -160 -160  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -31 0 -50 -50 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -15 -15 -15 0 Põllumajandus- ja Toiduamet -1 283 -1 330 -1 273 58 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -179 0 179 Tööjõukulud -1 071 -970 -1 067 -97 Majandamiskulud -212 -181 -206 -24 Sh piirmääraga kulud -1 154 -1 151 -1 151 0 Tööjõukulud -978 -970 -982 -12 Majandamiskulud -176 -181 -170 12 Sh arvestuslikud kulud 0 0 2 2 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 2 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -89 -142 -86 55 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -142 0 142 Tööjõukulud -89 0 -82 -82 Majandamiskulud 0 0 -4 -4 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -40 -37 -37 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -37 0 37 Tööjõukulud -4 0 -3 -3 Majandamiskulud -36 0 -32 -32 Muud kulud 0 0 -2 -2 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -28 -40 -13 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud 0 -22 -22 0 Majandamiskulud 0 -4 -3 1 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -15 -15 Sh piirmääraga kulud 0 -26 -24 3 Tööjõukulud 0 -22 -21 1 Majandamiskulud 0 -4 -3 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 -1 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon 0 0 -15 -15 Programmi tegevus: Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine -26 761 -43 771 -33 443 10 328 Sh piirmääraga kulud -10 730 -31 662 -22 606 9 056 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -10 -10 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -13 906 -9 251 -8 616 635 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 113 -1 845 -1 239 606 Sh amortisatsioon -1 013 -1 013 -972 41 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -3 658 -4 945 -3 174 1 772 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -118 0 118  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -927 -1 165 -1 154 11 Majandamiskulud -1 429 -2 294 -1 081 1 214 Muud toetused -942 -1 008 -559 449 Muud kulud, sh amortisatsioon -360 -360 -380 -20 Sh piirmääraga kulud -3 249 -4 468 -2 730 1 737 Tööjõukulud -890 -1 165 -1 113 53 Majandamiskulud -1 418 -2 294 -1 058 1 236 Muud toetused -942 -1 008 -559 449 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -49 -118 -64 54 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -118 0 118 Tööjõukulud -38 0 -42 -42 Majandamiskulud -11 0 -22 -22 Sh amortisatsioon -360 -360 -379 -20 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet -12 086 -11 896 -8 444 3 452 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 950 0 5 950 Tööjõukulud -808 -901 -864 38 Majandamiskulud -170 -182 -180 2 Investeeringutoetused 0 0 -1 005 -1 005 Muud toetused -10 596 -4 350 -6 048 -1 697 Muud kulud, sh amortisatsioon -512 -512 -330 182 Finantskulud 0 0 -18 -18 Sh piirmääraga kulud -784 -5 434 -2 157 3 277 Tööjõukulud -643 -901 -686 215 Majandamiskulud -141 -182 -115 67 Muud toetused 0 -4 350 -1 355 2 995 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -18 -18 Finantskulud 0 0 -18 -18 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -10 790 -5 950 -5 940 10 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 950 0 5 950 Tööjõukulud -165 0 -177 -177 Majandamiskulud -29 0 -65 -65 Investeeringutoetused 0 0 -1 005 -1 005 Muud toetused -10 596 0 -4 692 -4 692 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 -1 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Sh amortisatsioon -512 -512 -329 183 Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus -2 560 -4 435 -3 400 1 035 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 047 0 2 047 Tööjõukulud -1 496 -1 039 -1 560 -521 Majandamiskulud -1 005 -1 290 -1 567 -277  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud toetused 0 0 -200 -200 Muud kulud, sh amortisatsioon -58 -58 -74 -15 Sh piirmääraga kulud -1 129 -2 329 -1 756 573 Tööjõukulud -642 -1 039 -758 281 Majandamiskulud -488 -1 290 -997 293 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -794 -1 222 -1 043 180 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 222 0 1 222 Tööjõukulud -364 0 -355 -355 Majandamiskulud -430 0 -488 -488 Muud toetused 0 0 -200 -200 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -578 -825 -528 297 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -825 0 825 Tööjõukulud -491 0 -447 -447 Majandamiskulud -88 0 -81 -81 Sh amortisatsioon -58 -58 -73 -15 Maaelu Teadmuskeskus -1 106 -1 671 -1 553 118 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -656 0 656 Tööjõukulud -719 -693 -1 182 -489 Majandamiskulud -302 -238 -242 -4 Muud toetused -1 -1 -1 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -83 -83 -128 -45 Sh piirmääraga kulud -850 -932 -931 1 Tööjõukulud -650 -693 -693 0 Majandamiskulud -199 -238 -237 1 Muud toetused -1 -1 -1 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -133 -100 33 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -133 0 133 Tööjõukulud 0 0 -76 -76 Majandamiskulud 0 0 -24 -24 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -173 -523 -395 127 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -523 0 523 Tööjõukulud -69 0 -413 -413 Majandamiskulud -104 0 18 18 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -83 -83 -127 -44 Põllumajandus- ja Toiduamet -7 351 -20 316 -16 724 3 592 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 320 0 2 320 Tööjõukulud -4 002 -3 727 -4 288 -561 Majandamiskulud -3 283 -6 844 -5 061 1 783 Muud toetused -66 -7 425 -7 360 65  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -16 -16 Sh piirmääraga kulud -4 717 -17 995 -14 944 3 052 Tööjõukulud -3 692 -3 727 -4 012 -285 Majandamiskulud -959 -6 844 -3 561 3 282 Muud toetused -66 -7 425 -7 360 65 Muud kulud 0 0 -11 -11 Sh arvestuslikud kulud 0 0 8 8 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 8 8 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 273 -1 824 -1 467 356 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 824 0 1 824 Tööjõukulud -115 0 -160 -160 Majandamiskulud -2 158 0 -1 307 -1 307 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -362 -497 -315 182 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -497 0 497 Tööjõukulud -195 0 -116 -116 Majandamiskulud -167 0 -192 -192 Muud kulud 0 0 -7 -7 Sh amortisatsioon 0 0 -6 -6 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -508 -148 360 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4 Tööjõukulud 0 -84 -80 4 Majandamiskulud 0 -419 -10 409 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -57 -57 Sh piirmääraga kulud 0 -504 -88 416 Tööjõukulud 0 -84 -78 7 Majandamiskulud 0 -419 -10 409 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -4 -3 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4 Tööjõukulud 0 0 -3 -3 Sh amortisatsioon 0 0 -57 -57 Programmi tegevus: Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine -13 254 -15 670 -13 020 2 649 Sh piirmääraga kulud -8 630 -9 345 -8 745 599 Sh arvestuslikud kulud 0 0 12 12 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -393 -636 -220 415 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -3 782 -5 242 -3 553 1 689 Sh amortisatsioon -448 -448 -514 -66 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -1 988 -2 670 -2 225 445 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -464 0 464 Tööjõukulud -1 202 -1 272 -1 302 -30 Majandamiskulud -528 -636 -618 18 Muud toetused -34 -75 -70 5  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud kulud, sh amortisatsioon -224 -224 -234 -11 Sh piirmääraga kulud -1 764 -1 983 -1 924 59 Tööjõukulud -1 202 -1 272 -1 246 25 Majandamiskulud -528 -636 -608 28 Muud toetused -34 -75 -70 5 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -464 -75 389 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -464 0 464 Tööjõukulud 0 0 -56 -56 Majandamiskulud 0 0 -11 -11 Muud kulud 0 0 -8 -8 Sh amortisatsioon -224 -224 -226 -2 Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus -4 463 -5 659 -4 336 1 322 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 828 0 2 828 Tööjõukulud -2 544 -1 398 -2 743 -1 344 Majandamiskulud -1 694 -1 207 -1 345 -138 Muud kulud, sh amortisatsioon -224 -224 -248 -24 Sh piirmääraga kulud -2 315 -2 606 -2 329 277 Tööjõukulud -1 212 -1 398 -1 398 0 Majandamiskulud -1 103 -1 207 -928 279 Muud kulud 0 0 -2 -2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -167 -102 -91 10 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -102 0 102 Tööjõukulud -70 0 -45 -45 Majandamiskulud -96 0 -47 -47 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 757 -2 727 -1 670 1 057 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 727 0 2 727 Tööjõukulud -1 262 0 -1 299 -1 299 Majandamiskulud -495 0 -370 -370 Sh amortisatsioon -224 -224 -246 -22 Põllumajandus- ja Toiduamet -6 803 -7 011 -6 352 659 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 582 0 2 582 Tööjõukulud -5 441 -3 361 -5 239 -1 877 Majandamiskulud -1 362 -1 037 -1 083 -46 Muud toetused 0 -32 -32 0 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 1 1 Sh piirmääraga kulud -4 551 -4 430 -4 429 1 Tööjõukulud -3 355 -3 361 -3 500 -138 Majandamiskulud -1 196 -1 037 -897 139 Muud toetused 0 -32 -32 0 Sh arvestuslikud kulud 0 0 12 12 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 12 12  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -227 -67 -52 15 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -67 0 67 Tööjõukulud -225 0 -27 -27 Majandamiskulud -2 0 -25 -25 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 025 -2 515 -1 883 632 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 515 0 2 515 Tööjõukulud -1 861 0 -1 712 -1 712 Majandamiskulud -164 0 -160 -160 Muud kulud 0 0 -11 -11 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -330 -107 222 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 0 3 Tööjõukulud 0 -59 -58 1 Majandamiskulud 0 -267 -7 260 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -41 -41 Sh piirmääraga kulud 0 -326 -64 263 Tööjõukulud 0 -59 -56 3 Majandamiskulud 0 -267 -7 260 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -3 -2 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 0 3 Tööjõukulud 0 0 -2 -2 Sh amortisatsioon 0 0 -41 -41 Programmi tegevus: Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine -11 552 -16 773 -14 361 2 412 Sh piirmääraga kulud -7 886 -9 200 -8 038 1 161 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -76 -653 -565 87 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 707 -6 038 -4 555 1 482 Sh amortisatsioon -883 -883 -1 202 -319 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -1 366 -2 364 -1 903 461 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -553 0 553 Tööjõukulud -424 -550 -462 87 Majandamiskulud -836 -1 040 -735 305 Investeeringutoetused 0 0 -502 -502 Muud toetused -4 -120 -106 13 Muud kulud, sh amortisatsioon -102 -102 -98 4 Sh piirmääraga kulud -1 190 -1 709 -1 267 442 Tööjõukulud -367 -550 -430 120 Majandamiskulud -819 -1 040 -731 309 Muud toetused -4 -120 -106 13 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -73 -51 -36 15 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -51 0 51 Tööjõukulud -57 0 -33 -33 Majandamiskulud -17 0 -3 -3  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -502 -502 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -502 0 502 Investeeringutoetused 0 0 -502 -502 Sh amortisatsioon -102 -102 -98 5 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 0 -187 -187 0 Tööjõukulud 0 -158 -158 0 Majandamiskulud 0 -28 -28 0 Sh piirmääraga kulud 0 -187 -187 0 Tööjõukulud 0 -158 -158 0 Majandamiskulud 0 -28 -28 0 Maaelu Teadmuskeskus -9 660 -13 228 -11 740 1 488 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 103 0 6 103 Tööjõukulud -4 181 -2 825 -5 332 -2 507 Majandamiskulud -4 680 -3 514 -4 960 -1 446 Muud toetused -7 -5 -330 -325 Muud kulud, sh amortisatsioon -792 -781 -1 118 -337 Sh piirmääraga kulud -6 200 -6 344 -6 088 256 Tööjõukulud -2 749 -2 825 -2 758 67 Majandamiskulud -3 445 -3 514 -3 318 196 Muud toetused -6 -5 -5 0 Muud kulud -1 -1 -8 -7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -598 -526 72 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -598 0 598 Tööjõukulud 0 0 -123 -123 Majandamiskulud 0 0 -403 -403 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 679 -5 506 -4 033 1 472 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 506 0 5 506 Tööjõukulud -1 432 0 -2 451 -2 451 Majandamiskulud -1 236 0 -1 239 -1 239 Muud toetused -1 0 -325 -325 Muud kulud -11 0 -18 -18 Sh amortisatsioon -780 -780 -1 092 -312 Põllumajandus- ja Toiduamet -525 -532 -500 32 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -33 0 33 Tööjõukulud -325 -319 -369 -50 Majandamiskulud -185 -165 -115 50 Muud toetused -15 -15 -16 0 Sh piirmääraga kulud -495 -499 -478 21 Tööjõukulud -321 -319 -366 -47 Majandamiskulud -158 -165 -97 68 Muud toetused -15 -15 -15 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh arvestuslikud kulud 0 0 1 1 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 -3 -3 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 0 3 Tööjõukulud -2 0 -1 -1 Majandamiskulud 0 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -28 -30 -20 10 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -30 0 30 Tööjõukulud -1 0 -2 -2 Majandamiskulud -27 0 -17 -17 Muud kulud 0 0 -1 -1 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -462 -31 430 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud 0 -17 -17 0 Majandamiskulud 0 -443 -2 441 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -12 -12 Sh piirmääraga kulud 0 -461 -19 442 Tööjõukulud 0 -17 -17 1 Majandamiskulud 0 -443 -2 441 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 -1 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon 0 0 -12 -12 Programmi tegevus: Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine -3 346 -4 454 -4 296 158 Sh piirmääraga kulud -3 257 -3 359 -3 271 88 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -6 -6 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -34 -1 036 -970 66 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -10 -14 -9 5 Sh amortisatsioon -46 -46 -41 4 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -190 -275 -222 53 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -33 0 33 Tööjõukulud -140 -142 -139 3 Majandamiskulud -47 -97 -78 19 Muud kulud, sh amortisatsioon -3 -3 -5 -3 Sh piirmääraga kulud -162 -239 -192 46 Tööjõukulud -121 -142 -117 25 Majandamiskulud -41 -97 -76 22 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -24 -33 -24 9 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -33 0 33 Tööjõukulud -19 0 -22 -22 Majandamiskulud -6 0 -2 -2  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh amortisatsioon -3 -3 -5 -3 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet -2 945 -3 944 -3 845 99 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -995 0 995 Tööjõukulud -63 -65 -64 1 Majandamiskulud -14 -15 -12 3 Investeeringutoetused 0 0 3 3 Muud toetused -2 825 -2 825 -3 733 -907 Muud kulud, sh amortisatsioon -43 -43 -38 5 Finantskulud 0 0 -2 -2 Sh piirmääraga kulud -2 898 -2 906 -2 873 32 Tööjõukulud -60 -65 -61 4 Majandamiskulud -13 -15 -11 5 Muud toetused -2 825 -2 825 -2 802 24 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -6 -6 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -4 -4 Finantskulud 0 0 -2 -2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -4 -995 -939 57 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -995 0 995 Tööjõukulud -4 0 -3 -3 Majandamiskulud -1 0 -1 -1 Investeeringutoetused 0 0 3 3 Muud toetused 0 0 -931 -931 Muud kulud 0 0 -6 -6 Sh amortisatsioon -43 -43 -28 15 Põllumajandus- ja Toiduamet -211 -220 -207 13 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -21 0 21 Tööjõukulud -151 -145 -153 -8 Majandamiskulud -57 -51 -51 0 Muud toetused -4 -4 -4 0 Sh piirmääraga kulud -196 -199 -192 7 Tööjõukulud -146 -145 -146 -1 Majandamiskulud -47 -51 -43 8 Muud toetused -4 -4 -4 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -5 -7 -6 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -7 0 7 Tööjõukulud -5 0 -6 -6 Majandamiskulud 0 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -10 -14 -9 5 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -14 0 14 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud -10 0 -8 -8  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -16 -22 -6 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud 0 -12 -12 0 Majandamiskulud 0 -3 -1 1 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -8 -8 Sh piirmääraga kulud 0 -15 -13 2 Tööjõukulud 0 -12 -12 1 Majandamiskulud 0 -3 -1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 0 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Sh amortisatsioon 0 0 -8 -8 Programmi tegevus: Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine -27 941 -27 959 -26 313 1 646 Sh piirmääraga kulud -4 381 -5 880 -4 349 1 531 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -10 -10 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -23 322 -21 855 -21 765 91 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -63 -49 -49 0 Sh amortisatsioon -175 -175 -140 34 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -357 -666 -401 265 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -134 0 134 Tööjõukulud -110 -263 -315 -52 Majandamiskulud -227 -248 -59 189 Muud kulud, sh amortisatsioon -21 -21 -26 -5 Sh piirmääraga kulud -336 -511 -275 237 Tööjõukulud -110 -263 -218 45 Majandamiskulud -227 -248 -57 191 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -134 -100 34 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -134 0 134 Tööjõukulud 0 0 -98 -98 Majandamiskulud 0 0 -2 -2 Sh amortisatsioon -21 -21 -26 -5 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet -26 138 -25 829 -24 459 1 370 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -21 704 0 21 704 Tööjõukulud -499 -455 -580 -126 Majandamiskulud -104 -103 -138 -35 Investeeringutoetused 0 0 -500 -500 Muud toetused -25 381 -3 413 -23 124 -19 711 Muud kulud, sh amortisatsioon -154 -154 -108 46 Finantskulud 0 0 -9 -9 Sh piirmääraga kulud -2 669 -3 970 -2 698 1 273 Tööjõukulud -318 -455 -379 76 Majandamiskulud -70 -103 -57 46  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud toetused -2 281 -3 413 -2 262 1 151 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -12 -12 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -4 -4 Finantskulud 0 0 -9 -9 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -23 315 -21 704 -21 650 54 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -21 704 0 21 704 Tööjõukulud -182 0 -201 -201 Majandamiskulud -34 0 -81 -81 Investeeringutoetused 0 0 -500 -500 Muud toetused -23 100 0 -20 862 -20 862 Muud kulud 0 0 -5 -5 Sh amortisatsioon -154 -154 -99 55 Põllumajandus- ja Toiduamet -1 446 -1 435 -1 414 21 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -65 0 65 Tööjõukulud -1 127 -1 088 -1 163 -74 Majandamiskulud -319 -281 -251 30 Sh piirmääraga kulud -1 376 -1 369 -1 352 17 Tööjõukulud -1 097 -1 088 -1 131 -42 Majandamiskulud -279 -281 -222 59 Sh arvestuslikud kulud 0 0 2 2 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 2 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -6 -16 -15 2 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -16 0 16 Tööjõukulud -6 0 -10 -10 Majandamiskulud 0 0 -4 -4 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -63 -49 -49 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -49 0 49 Tööjõukulud -23 0 -22 -22 Majandamiskulud -40 0 -25 -25 Muud kulud 0 0 -2 -2 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -30 -40 -10 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud 0 -23 -22 2 Majandamiskulud 0 -6 -3 3 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -15 -15 Sh piirmääraga kulud 0 -29 -24 5 Tööjõukulud 0 -23 -21 2 Majandamiskulud 0 -6 -3 3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 -1 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud 0 0 -1 -1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh amortisatsioon 0 0 -15 -15 Tulemusvaldkond: ELUKESKKOND, LIIKUVUS ja MERENDUS -339 327 -372 581 -351 610 20 971 Sh piirmääraga kulud -155 347 -199 045 -193 330 5 715 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -38 -38 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -156 411 -137 241 -136 607 635 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -27 219 -35 946 -21 065 14 881 Sh amortisatsioon -349 -349 -571 -222 Regionaalarengu programm -182 982 -193 748 -177 114 16 634 Sh piirmääraga kulud -30 307 -33 009 -30 488 2 521 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -28 -28 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -141 463 -126 844 -126 331 514 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -11 019 -33 701 -19 908 13 793 Sh amortisatsioon -194 -194 -359 -165 Programmi tegevus: Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine -152 360 -155 223 -152 532 2 690 Sh piirmääraga kulud -26 149 -28 578 -26 178 2 401 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -28 -28 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -125 991 -126 443 -126 055 388 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -48 -30 -19 11 Sh amortisatsioon -171 -171 -252 -81 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -109 672 -121 872 -119 447 2 424 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -94 715 0 94 715 Tööjõukulud -2 269 -1 723 -2 157 -434 Majandamiskulud -638 -614 -471 143 Investeeringutoetused -78 462 -13 338 -91 228 -77 890 Muud toetused -28 276 -11 454 -25 425 -13 971 Muud kulud, sh amortisatsioon -27 -27 -167 -140 Sh piirmääraga kulud -25 078 -27 129 -25 038 2 091 Tööjõukulud -1 610 -1 723 -1 571 152 Majandamiskulud -409 -614 -383 231 Investeeringutoetused -14 349 -13 338 -12 160 1 177 Muud toetused -8 710 -11 454 -10 826 628 Muud kulud 0 0 -98 -98 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -84 566 -94 711 -94 341 370 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -94 711 0 94 711 Tööjõukulud -659 0 -586 -586 Majandamiskulud -229 0 -88 -88 Investeeringutoetused -64 112 0 -79 067 -79 067 Muud toetused -19 566 0 -14 600 -14 600 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -5 0 5 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 0 5 Sh amortisatsioon -27 -27 -69 -41  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet -42 258 -32 512 -32 449 63 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -31 429 0 31 429 Tööjõukulud -1 242 -766 -1 246 -479 Majandamiskulud -266 -174 -336 -162 Investeeringutoetused -18 384 0 -14 250 -14 250 Muud toetused -22 224 0 -16 139 -16 138 Muud kulud, sh amortisatsioon -142 -142 -456 -315 Finantskulud 0 0 -22 -22 Sh piirmääraga kulud -991 -941 -913 28 Tööjõukulud -813 -766 -764 2 Majandamiskulud -178 -174 -148 27 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -28 -28 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -5 -5 Finantskulud 0 0 -22 -22 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -41 125 -31 429 -31 417 12 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -31 429 0 31 429 Tööjõukulud -430 0 -481 -481 Majandamiskulud -88 0 -188 -188 Investeeringutoetused -18 384 0 -14 250 -14 250 Muud toetused -22 224 0 -16 138 -16 138 Muud kulud 0 0 -359 -359 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 -1 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Sh amortisatsioon -142 -142 -91 51 Maaelu Teadmuskeskus -430 -460 -396 65 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -322 0 322 Tööjõukulud -257 -66 -260 -195 Majandamiskulud -171 -71 -135 -64 Muud kulud, sh amortisatsioon -2 -2 0 2 Sh piirmääraga kulud -80 -137 -84 53 Tööjõukulud -31 -66 -34 31 Majandamiskulud -49 -71 -50 21 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -299 -297 -293 4 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -297 0 297 Tööjõukulud -192 0 -208 -208 Majandamiskulud -107 0 -85 -85 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -48 -25 -18 6 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -25 0 25 Tööjõukulud -33 0 -18 -18 Majandamiskulud -15 0 -1 -1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh amortisatsioon -2 -2 0 2 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -379 -240 139 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -7 0 7 Tööjõukulud 0 -136 -131 5 Majandamiskulud 0 -236 -16 219 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -93 -93 Sh piirmääraga kulud 0 -372 -142 229 Tööjõukulud 0 -136 -126 10 Majandamiskulud 0 -236 -16 219 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -7 -5 2 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -7 0 7 Tööjõukulud 0 0 -4 -4 Sh amortisatsioon 0 0 -93 -93 Programmi tegevus: Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine -30 623 -38 526 -24 582 13 944 Sh piirmääraga kulud -4 158 -4 431 -4 311 121 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -15 471 -401 -275 126 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -10 971 -33 671 -19 889 13 782 Sh amortisatsioon -23 -23 -107 -84 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -30 623 -38 424 -24 434 13 990 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -34 067 0 34 067 Tööjõukulud -1 532 -1 567 -1 670 -103 Majandamiskulud -351 -153 -272 -119 Investeeringutoetused -28 731 -2 403 -22 292 -19 889 Muud toetused 14 -210 -149 61 Muud kulud, sh amortisatsioon -23 -23 -50 -27 Sh piirmääraga kulud -4 158 -4 334 -4 223 111 Tööjõukulud -1 428 -1 567 -1 537 30 Majandamiskulud -340 -153 -132 21 Investeeringutoetused -2 403 -2 403 -2 403 0 Muud toetused 14 -210 -149 61 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -15 471 -397 -273 124 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -397 0 397 Tööjõukulud -104 0 -133 -133 Majandamiskulud -11 0 -140 -140 Investeeringutoetused -15 357 0 0 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -10 971 -33 671 -19 889 13 782 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -33 671 0 33 671 Investeeringutoetused -10 971 0 -19 889 -19 889 Sh amortisatsioon -23 -23 -50 -27 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -102 -148 -46  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4 Tööjõukulud 0 -82 -81 1 Majandamiskulud 0 -15 -10 5 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -57 -57 Sh piirmääraga kulud 0 -97 -88 9 Tööjõukulud 0 -82 -78 4 Majandamiskulud 0 -15 -10 5 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -4 -3 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4 Tööjõukulud 0 0 -3 -3 Sh amortisatsioon 0 0 -57 -57 Ühistranspordi programm -138 919 -165 426 -162 078 3 347 Sh piirmääraga kulud -122 707 -163 082 -160 782 2 300 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -90 -62 27 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -16 200 -2 241 -1 157 1 085 Sh amortisatsioon -12 -12 -77 -65 Programmi tegevus: Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine -138 919 -165 426 -162 078 3 347 Sh piirmääraga kulud -122 707 -163 082 -160 782 2 300 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -90 -62 27 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -16 200 -2 241 -1 157 1 085 Sh amortisatsioon -12 -12 -77 -65 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -138 919 -165 375 -162 002 3 373 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 331 0 2 331 Tööjõukulud -745 -751 -780 -29 Majandamiskulud -157 -136 -155 -19 Investeeringutoetused -10 510 -4 537 -5 654 -1 117 Muud toetused -127 495 -157 608 -155 365 2 243 Muud kulud, sh amortisatsioon -12 -12 -48 -36 Sh piirmääraga kulud -122 707 -163 032 -160 737 2 295 Tööjõukulud -745 -751 -735 16 Majandamiskulud -157 -136 -99 37 Investeeringutoetused -4 310 -4 537 -4 536 0 Muud toetused -117 495 -157 608 -155 365 2 243 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -88 -61 27 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -88 0 88 Tööjõukulud 0 0 -5 -5 Majandamiskulud 0 0 -56 -56 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -16 200 -2 241 -1 157 1 085 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 241 0 2 241 Tööjõukulud 0 0 -40 -40 Investeeringutoetused -6 200 0 -1 117 -1 117  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud toetused -10 000 0 0 0 Sh amortisatsioon -12 -12 -47 -36 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -53 -77 -24 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Tööjõukulud 0 -43 -42 1 Majandamiskulud 0 -8 -5 3 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -30 -30 Sh piirmääraga kulud 0 -50 -46 5 Tööjõukulud 0 -43 -40 2 Majandamiskulud 0 -8 -5 3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -2 -2 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon 0 0 -30 -30 Maa ja ruumiloome programm -17 425 -13 408 -12 418 989 Sh piirmääraga kulud -2 333 -2 953 -2 060 893 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -9 -9 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -14 949 -10 307 -10 214 93 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -4 0 4 Sh amortisatsioon -143 -143 -135 8 Programmi tegevus: Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine -17 425 -13 408 -12 418 989 Sh piirmääraga kulud -2 333 -2 953 -2 060 893 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -9 -9 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -14 949 -10 307 -10 214 93 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -4 0 4 Sh amortisatsioon -143 -143 -135 8 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -1 292 -1 557 -910 647 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -278 0 278 Tööjõukulud -829 -668 -848 -180 Majandamiskulud -449 -584 -24 560 Muud toetused -2 -13 -13 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -12 -13 -25 -12 Sh piirmääraga kulud -962 -1 266 -680 586 Tööjõukulud -584 -668 -647 21 Majandamiskulud -376 -584 -19 565 Muud toetused -2 -13 -13 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -318 -275 -206 68 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -275 0 275 Tööjõukulud -245 0 -201 -201 Majandamiskulud -73 0 -5 -5 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -4 0 4  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4 Sh amortisatsioon -12 -12 -24 -12 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet -16 134 -11 686 -11 439 247 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -10 031 0 10 031 Tööjõukulud -376 -226 -377 -152 Majandamiskulud -79 -51 -100 -49 Investeeringutoetused -9 433 0 -3 308 -3 308 Muud toetused -6 114 -1 247 -7 491 -6 244 Muud kulud, sh amortisatsioon -131 -131 -156 -25 Finantskulud 0 0 -7 -7 Sh piirmääraga kulud -1 372 -1 524 -1 339 185 Tööjõukulud -239 -226 -225 1 Majandamiskulud -52 -51 -43 9 Muud toetused -1 080 -1 247 -1 071 176 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -9 -9 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -3 -3 Finantskulud 0 0 -7 -7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -14 631 -10 031 -10 006 24 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -10 031 0 10 031 Tööjõukulud -137 0 -153 -153 Majandamiskulud -26 0 -57 -57 Investeeringutoetused -9 433 0 -3 308 -3 308 Muud toetused -5 034 0 -6 419 -6 419 Muud kulud 0 0 -69 -69 Sh amortisatsioon -131 -131 -84 47 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus 0 -165 -70 96 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Tööjõukulud 0 -40 -38 2 Majandamiskulud 0 -124 -5 119 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -27 -27 Sh piirmääraga kulud 0 -163 -41 122 Tööjõukulud 0 -40 -37 3 Majandamiskulud 0 -124 -5 119 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -2 -1 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon 0 0 -27 -27 Käibemaks -4 953 -5 245 -4 974 271 Sh arvestuslikud kulud -4 203 -4 203 -3 932 271 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -609 -1 007 -1 007 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -141 -35 -35 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala Kulud kokku -485 077 -491 085 -400 941 90 143 Sh piirmääraga kulud -122 172 -132 336 -122 777 9 559 Sh arvestuslikud kulud -294 341 -294 704 -230 148 64 555 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -24 357 -29 278 -24 406 4 872 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -28 250 -18 810 -7 800 11 009 Sh amortisatsioon -15 957 -15 957 -15 809 147 Tulemusvaldkond: RIIGIVALITSEMINE -477 922 -483 927 -394 278 89 649 Sh piirmääraga kulud -122 172 -132 336 -122 777 9 559 Sh arvestuslikud kulud -287 431 -287 794 -223 733 64 061 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -24 112 -29 068 -24 196 4 872 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -28 250 -18 772 -7 763 11 009 Sh amortisatsioon -15 957 -15 957 -15 809 147 Rahatarga riigi programm -365 534 -377 766 -305 589 72 178 Sh piirmääraga kulud -69 224 -75 912 -71 144 4 768 Sh arvestuslikud kulud -287 231 -287 594 -223 601 63 993 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -6 931 -11 856 -9 095 2 761 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -30 -286 -170 116 Sh amortisatsioon -2 118 -2 118 -1 579 539 Programmi tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine -297 895 -302 458 -236 488 65 970 Sh piirmääraga kulud -5 744 -7 642 -6 088 1 555 Sh arvestuslikud kulud -285 663 -286 025 -222 325 63 700 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -6 489 -8 779 -8 074 705 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -11 0 10 Rahandusministeerium -297 895 -302 458 -236 488 65 970 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -8 790 0 8 790 Tööjõukulud -6 964 -6 666 -7 048 -382 Majandamiskulud -2 668 -2 461 -1 762 700 Sotsiaaltoetused -1 675 -1 686 -1 686 0 Muud toetused -5 104 -1 007 -6 008 -5 001 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -433 -433 Finantskulud -281 485 -281 847 -219 551 62 296 Sh piirmääraga kulud -5 744 -7 642 -6 088 1 555 Tööjõukulud -5 048 -6 666 -5 411 1 255 Majandamiskulud -693 -961 -668 293 Sotsiaaltoetused 0 -11 -6 5 Muud toetused -3 -3 -3 1 Sh arvestuslikud kulud -285 663 -286 025 -222 325 63 700 Majandamiskulud -1 500 -1 500 -826 674 Sotsiaaltoetused -1 675 -1 675 -1 680 -5 Õppelaenu tagasimaksmise kulud -275 -275 -130 145  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Õigusabi, alusetu vabaduse võtmise hüvitis -1 400 -1 400 -1 551 -151 Muud toetused -1 003 -1 003 -3 1 001 Arveldused, finantsvarad ja -kohustised -1 000 -1 000 0 1 000 Õppelaenu tagasimaksmise kulud -3 -3 -3 1 Muud kulud 0 0 -433 -433 Finantskulud -281 485 -281 847 -219 383 62 464 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -6 489 -8 779 -8 074 705 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -8 779 0 8 779 Tööjõukulud -1 916 0 -1 637 -1 637 Majandamiskulud -475 0 -267 -267 Muud toetused -4 098 0 -6 003 -6 003 Finantskulud 0 0 -168 -168 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -11 0 10 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -11 0 11 Programmi tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine -60 042 -65 067 -60 988 4 079 Sh piirmääraga kulud -56 058 -59 195 -57 350 1 844 Sh arvestuslikud kulud -1 569 -1 569 -1 276 293 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -286 -1 931 -648 1 283 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -30 -273 -169 103 Sh amortisatsioon -2 100 -2 100 -1 545 555 Rahandusministeerium -1 671 -2 149 -1 785 364 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -54 0 54 Tööjõukulud -1 395 -1 829 -1 571 258 Majandamiskulud -255 -243 -213 30 Sotsiaaltoetused 0 -3 -1 1 Muud toetused -21 -21 0 21 Sh piirmääraga kulud -1 666 -2 095 -1 770 325 Tööjõukulud -1 390 -1 829 -1 564 265 Majandamiskulud -255 -243 -205 38 Sotsiaaltoetused 0 -3 -1 1 Muud toetused -21 -21 0 21 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -5 -52 -15 37 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -52 0 52 Tööjõukulud -5 0 -7 -7 Majandamiskulud 0 0 -8 -8 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -2 0 2 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Maksu- ja Tolliamet -58 371 -62 918 -59 203 3 715 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 149 0 2 149 Tööjõukulud -42 404 -44 204 -43 727 478 Majandamiskulud -13 258 -13 781 -13 394 388  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud toetused -67 -71 -74 -3 Muud kulud, sh amortisatsioon -2 442 -2 512 -1 966 546 Finantskulud -200 -200 -43 157 Sh piirmääraga kulud -54 392 -57 100 -55 580 1 520 Tööjõukulud -42 373 -44 204 -43 487 718 Majandamiskulud -11 610 -12 413 -11 619 794 Muud toetused -67 -71 -65 6 Muud kulud -342 -412 -409 3 Sh arvestuslikud kulud -1 569 -1 569 -1 276 293 Majandamiskulud -1 369 -1 369 -1 232 136 Finantskulud -200 -200 -43 157 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -281 -1 879 -633 1 246 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 879 0 1 879 Tööjõukulud -31 0 -160 -160 Majandamiskulud -250 0 -453 -453 Muud toetused 0 0 -9 -9 Muud kulud 0 0 -11 -11 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -30 -270 -169 101 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -270 0 270 Tööjõukulud 0 0 -80 -80 Majandamiskulud -30 0 -89 -89 Sh amortisatsioon -2 100 -2 100 -1 545 555 Programmi tegevus: Finantskeskkonna arendamine -7 596 -10 241 -8 113 2 128 Sh piirmääraga kulud -7 422 -9 075 -7 706 1 369 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -156 -1 146 -373 773 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -3 0 3 Sh amortisatsioon -18 -18 -34 -16 Rahandusministeerium -2 013 -2 611 -2 073 538 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -180 0 180 Tööjõukulud -1 515 -1 982 -1 736 246 Majandamiskulud -448 -389 -286 103 Sotsiaaltoetused 0 -3 -1 1 Muud toetused -50 -58 -50 8 Sh piirmääraga kulud -1 946 -2 431 -1 955 476 Tööjõukulud -1 469 -1 982 -1 664 317 Majandamiskulud -427 -389 -239 150 Sotsiaaltoetused 0 -3 -1 1 Muud toetused -50 -58 -50 8 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -66 -177 -118 59 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -177 0 177 Tööjõukulud -46 0 -71 -71  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -21 0 -47 -47 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -3 0 3 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 0 3 Rahapesu Andmebüroo -5 584 -7 630 -6 040 1 591 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -969 0 969 Tööjõukulud -4 676 -5 251 -4 941 310 Majandamiskulud -884 -1 346 -1 025 322 Muud toetused -6 -7 -7 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -18 -58 -68 -10 Sh piirmääraga kulud -5 476 -6 644 -5 751 893 Tööjõukulud -4 676 -5 251 -4 828 423 Majandamiskulud -794 -1 346 -882 464 Muud toetused -6 -7 -7 0 Muud kulud 0 -40 -34 6 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -89 -969 -255 714 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -969 0 969 Tööjõukulud 0 0 -112 -112 Majandamiskulud -89 0 -142 -142 Sh amortisatsioon -18 -18 -34 -16 Halduspoliitika programm -112 388 -106 161 -88 689 17 472 Sh piirmääraga kulud -52 948 -56 425 -51 633 4 791 Sh arvestuslikud kulud -200 -200 -131 69 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -17 181 -17 212 -15 101 2 111 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -28 220 -18 486 -7 593 10 893 Sh amortisatsioon -13 839 -13 839 -14 231 -392 Programmi tegevus: Riigi halduse korraldamine -37 680 -23 048 -12 008 11 040 Sh piirmääraga kulud -2 846 -3 828 -2 586 1 242 Sh arvestuslikud kulud -200 -200 -132 68 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -7 329 -3 853 -3 793 59 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -27 305 -15 168 -5 497 9 671 Rahandusministeerium -37 680 -23 048 -12 008 11 040 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -19 021 0 19 021 Tööjõukulud -2 360 -3 093 -2 362 731 Majandamiskulud -690 -533 -205 328 Sotsiaaltoetused 0 -308 -2 306 Investeeringutoetused -34 625 0 -9 266 -9 266 Muud toetused -5 -49 -35 14 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 -44 -137 -94 Sh piirmääraga kulud -2 846 -3 828 -2 586 1 242 Tööjõukulud -2 352 -3 093 -2 351 742 Majandamiskulud -490 -333 -192 142  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sotsiaaltoetused 0 -308 -2 306 Muud toetused -5 -49 -35 14 Muud kulud 0 -44 -5 39 Sh arvestuslikud kulud -200 -200 -132 68 Majandamiskulud -200 -200 0 200 Muud kulud 0 0 -132 -132 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -7 329 -3 853 -3 793 59 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 853 0 3 853 Tööjõukulud -9 0 -11 -11 Majandamiskulud 0 0 -13 -13 Investeeringutoetused -7 320 0 -3 769 -3 769 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -27 305 -15 168 -5 497 9 671 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -15 168 0 15 168 Investeeringutoetused -27 305 0 -5 497 -5 497 Programmi tegevus: Riigi tugiteenuste pakkumine -62 169 -66 950 -62 355 4 595 Sh piirmääraga kulud -39 363 -40 895 -37 704 3 192 Sh arvestuslikud kulud 0 0 1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -8 803 -10 896 -9 644 1 252 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -215 -1 371 -780 591 Sh amortisatsioon -13 789 -13 789 -14 229 -440 Rahandusministeerium -11 043 -10 977 -9 751 1 227 Tööjõukulud -2 077 -1 842 -1 606 236 Majandamiskulud -8 648 -8 814 -7 878 936 Muud kulud, sh amortisatsioon -318 -322 -267 55 Sh piirmääraga kulud -10 714 -10 659 -9 488 1 172 Tööjõukulud -2 067 -1 842 -1 606 236 Majandamiskulud -8 648 -8 814 -7 878 936 Muud kulud 0 -4 -4 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -11 0 0 0 Tööjõukulud -11 0 0 0 Sh amortisatsioon -318 -318 -263 55 Riigi Tugiteenuste Keskus -19 762 -23 767 -21 191 2 577 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -10 759 0 10 759 Tööjõukulud -17 835 -11 355 -19 225 -7 871 Majandamiskulud -1 896 -1 613 -1 611 2 Muud kulud, sh amortisatsioon -32 -40 -355 -314 Sh piirmääraga kulud -11 001 -12 976 -11 890 1 086 Tööjõukulud -9 873 -11 355 -10 866 488 Majandamiskulud -1 128 -1 613 -1 015 598 Muud kulud 0 -8 -9 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -8 515 -9 881 -8 740 1 141  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -9 881 0 9 881 Tööjõukulud -7 748 0 -7 845 -7 845 Majandamiskulud -767 0 -585 -585 Muud kulud 0 0 -311 -311 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -215 -878 -525 353 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -878 0 878 Tööjõukulud -215 0 -514 -514 Majandamiskulud 0 0 -11 -11 Sh amortisatsioon -32 -32 -35 -3 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus -31 364 -32 206 -31 414 792 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 507 0 1 507 Tööjõukulud -11 083 -10 760 -11 316 -556 Majandamiskulud -6 842 -6 500 -6 168 332 Muud kulud, sh amortisatsioon -13 439 -13 439 -13 930 -491 Sh piirmääraga kulud -17 648 -17 260 -16 325 934 Tööjõukulud -10 810 -10 760 -10 312 448 Majandamiskulud -6 838 -6 500 -6 013 486 Arvestuslikud kulud 0 0 1 1 Muud kulud 0 0 1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -277 -1 015 -904 111 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 015 0 1 015 Tööjõukulud -273 0 -876 -876 Majandamiskulud -4 0 -28 -28 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -492 -255 237 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -492 0 492 Tööjõukulud 0 0 -129 -129 Majandamiskulud 0 0 -126 -126 Sh amortisatsioon -13 439 -13 439 -13 931 -492 Programmi tegevus: Riikliku statistika tegemine -12 539 -16 162 -14 326 1 836 Sh piirmääraga kulud -10 739 -11 702 -11 344 358 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 050 -2 463 -1 664 799 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -700 -1 947 -1 316 631 Sh amortisatsioon -50 -50 -1 49 Statistikaamet -12 539 -16 162 -14 326 1 836 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 411 0 4 411 Tööjõukulud -10 875 -10 333 -12 592 -2 258 Sotsiaaltoetused 0 -1 -1 0 Majandamiskulud -1 606 -1 367 -1 731 -365 Muud kulud, sh amortisatsioon -50 -50 -1 49 Finantskulud -9 0 0 0 Sh piirmääraga kulud -10 739 -11 702 -11 344 358 Tööjõukulud -9 303 -10 333 -10 073 261  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -1 427 -1 367 -1 270 97 Sotsiaaltoetused 0 -1 -1 0 Finantskulud -9 0 0 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 050 -2 463 -1 664 799 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 463 0 2 463 Tööjõukulud -940 0 -1 398 -1 398 Majandamiskulud -110 0 -266 -266 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -700 -1 947 -1 316 631 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 947 0 1 947 Tööjõukulud -632 0 -1 121 -1 121 Majandamiskulud -68 0 -195 -195 Sh amortisatsioon -50 -50 -1 49 Käibemaks -7 155 -7 158 -6 664 494 Sh arvestuslikud kulud -6 910 -6 910 -6 416 494 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -245 -210 -210 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -38 -38 0 SISEMINISTEERIUMI valitsemisala Kulud kokku -551 525 -635 554 -602 551 33 004 Sh piirmääraga kulud -463 198 -541 361 -516 222 25 139 Sh arvestuslikud kulud -31 959 -32 753 -32 288 465 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -26 014 -21 223 -19 125 2 098 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 933 -12 797 -5 219 7 578 Sh edasiantavad maksud -115 -115 0 115 Sh amortisatsioon -27 306 -27 306 -29 697 -2 391 Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS -505 313 -586 092 -558 470 27 622 Sh piirmääraga kulud -447 854 -524 070 -501 576 22 494 Sh arvestuslikud kulud -5 467 -5 467 -6 405 -938 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -22 925 -18 686 -16 908 1 778 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 300 -11 102 -4 968 6 134 Sh edasiantavad maksud -115 -115 0 115 Sh amortisatsioon -26 652 -26 652 -28 613 -1 961 Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise programm -39 151 -40 905 -38 833 2 072 Sh piirmääraga kulud -36 823 -37 901 -36 578 1 322 Sh arvestuslikud kulud -48 -48 -90 -42 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -857 -1 204 -985 219 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -104 -433 -141 291 Sh amortisatsioon -1 320 -1 320 -1 039 282 Programmi tegevus: Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -8 490 -9 266 -8 994 272 Sh piirmääraga kulud -7 283 -7 804 -7 852 -48 Sh arvestuslikud kulud -13 -13 -33 -19 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -761 -915 -756 159  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -101 -79 22 Sh amortisatsioon -432 -432 -274 158 Siseministeerium -1 296 -1 461 -1 286 175 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -774 0 774 Tööjõukulud -585 -565 -600 -35 Majandamiskulud -133 -120 -254 -135 Investeeringutoetused 0 0 -8 -8 Muud toetused -575 0 -420 -420 Muud kulud, sh amortisatsioon -3 -3 -3 -1 Sh piirmääraga kulud -586 -685 -627 58 Tööjõukulud -483 -565 -513 52 Majandamiskulud -102 -120 -113 6 Muud kulud 0 -1 0 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -708 -774 -656 118 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -774 0 774 Tööjõukulud -102 0 -87 -87 Majandamiskulud -31 0 -141 -141 Investeeringutoetused 0 0 -8 -8 Muud toetused -575 0 -420 -420 Sh amortisatsioon -2 -2 -3 -1 Päästeamet -5 314 -5 735 -5 809 -74 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -88 0 88 Tööjõukulud -2 972 -3 393 -3 333 61 Majandamiskulud -1 147 -1 378 -1 396 -17 Muud toetused -1 011 -691 -1 039 -348 Muud kulud, sh amortisatsioon -184 -185 -41 144 Sh piirmääraga kulud -5 113 -5 451 -5 651 -200 Tööjõukulud -2 959 -3 381 -3 277 103 Majandamiskulud -1 142 -1 378 -1 334 45 Muud toetused -1 011 -691 -1 039 -348 Muud kulud 0 -1 -1 0 Sh arvestuslikud kulud -13 -13 -32 -20 Tööjõukulud -13 -13 -32 -20 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -4 -73 -34 39 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -73 0 73 Tööjõukulud 0 0 -23 -23 Majandamiskulud -4 0 -11 -11 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -15 -51 -36 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -15 0 15 Majandamiskulud 0 0 -51 -51 Sh amortisatsioon -184 -184 -40 144  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -715 -798 -695 103 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -37 0 37 Tööjõukulud -289 -328 -316 12 Majandamiskulud -262 -269 -245 24 Muud kulud, sh amortisatsioon -164 -164 -134 30 Sh piirmääraga kulud -539 -597 -551 46 Tööjõukulud -279 -328 -308 20 Majandamiskulud -260 -269 -243 26 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -12 -9 -9 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -9 0 9 Tööjõukulud -10 0 -8 -8 Majandamiskulud -2 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -28 -1 27 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -28 0 28 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -164 -164 -134 30 Politsei- ja Piirivalveamet -1 165 -1 272 -1 205 67 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -118 0 118 Tööjõukulud -495 -468 -514 -46 Majandamiskulud -587 -603 -593 10 Muud kulud, sh amortisatsioon -83 -83 -97 -14 Sh piirmääraga kulud -1 045 -1 071 -1 023 48 Tööjõukulud -465 -468 -461 6 Majandamiskulud -580 -603 -561 42 Muud kulud 0 -1 0 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -37 -59 -57 2 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -59 0 59 Tööjõukulud -29 0 -43 -43 Majandamiskulud -8 0 -14 -14 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -58 -28 31 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -58 0 58 Tööjõukulud 0 0 -9 -9 Majandamiskulud 0 0 -18 -18 Sh amortisatsioon -82 -82 -97 -15 Programmi tegevus: Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -8 345 -7 648 -6 610 1 038 Sh piirmääraga kulud -8 166 -7 409 -6 483 926 Sh arvestuslikud kulud -10 -10 -26 -16 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -13 -58 -50 9 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -15 -11 4 Sh amortisatsioon -156 -156 -41 115 Siseministeerium -280 -378 -344 34  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -39 0 39 Tööjõukulud -230 -280 -283 -3 Majandamiskulud -48 -58 -58 0 Investeeringutoetused 0 0 -2 -2 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 -1 -2 0 Sh piirmääraga kulud -279 -338 -304 34 Tööjõukulud -230 -280 -250 30 Majandamiskulud -48 -58 -53 5 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -39 -39 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -39 0 39 Tööjõukulud 0 0 -33 -33 Majandamiskulud 0 0 -5 -5 Investeeringutoetused 0 0 -2 -2 Sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Päästeamet -5 009 -3 849 -3 185 664 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -13 0 13 Tööjõukulud -2 177 -418 -486 -68 Majandamiskulud -2 641 -2 955 -2 404 550 Muud toetused -59 -331 -279 52 Muud kulud, sh amortisatsioon -132 -132 -16 116 Sh piirmääraga kulud -4 864 -3 695 -3 136 559 Tööjõukulud -2 168 -409 -460 -51 Majandamiskulud -2 637 -2 955 -2 397 558 Muud toetused -59 -331 -279 52 Sh arvestuslikud kulud -9 -9 -26 -17 Tööjõukulud -9 -9 -26 -17 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -3 -11 -2 9 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -11 0 11 Majandamiskulud -3 0 -2 -2 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -2 -6 -3 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Majandamiskulud 0 0 -6 -6 Sh amortisatsioon -132 -132 -16 116 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -142 -180 -161 19 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -14 0 14 Tööjõukulud -57 -71 -71 0 Majandamiskulud -68 -78 -74 3 Muud kulud, sh amortisatsioon -17 -17 -15 2 Sh piirmääraga kulud -123 -149 -144 6 Tööjõukulud -55 -71 -70 2 Majandamiskulud -68 -78 -74 4  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 -2 -2 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Tööjõukulud -2 0 -2 -2 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -12 0 12 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -12 0 12 Sh amortisatsioon -17 -17 -15 2 Politsei- ja Piirivalveamet -2 915 -3 241 -2 920 321 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -7 0 7 Tööjõukulud -1 121 -1 365 -1 370 -6 Majandamiskulud -1 667 -1 695 -1 373 321 Muud toetused -120 -120 -120 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -6 -54 -56 -2 Sh piirmääraga kulud -2 900 -3 227 -2 899 327 Tööjõukulud -1 114 -1 364 -1 364 -1 Majandamiskulud -1 665 -1 695 -1 368 327 Muud toetused -120 -120 -120 0 Muud kulud 0 -48 -48 0 Sh arvestuslikud kulud -1 -1 -1 0 Tööjõukulud -1 -1 -1 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -7 -6 -7 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 0 6 Tööjõukulud -5 0 -5 -5 Majandamiskulud -2 0 -2 -2 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 -5 -4 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Majandamiskulud 0 0 -4 -4 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -6 -6 -8 -2 Programmi tegevus: Turvalise keskkonna kujundamine -22 316 -23 991 -23 229 762 Sh piirmääraga kulud -21 374 -22 688 -22 244 444 Sh arvestuslikud kulud -24 -24 -31 -7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -83 -230 -179 51 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -102 -316 -51 265 Sh amortisatsioon -732 -732 -724 9 Siseministeerium -166 -219 -207 12 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -22 0 22 Tööjõukulud -134 -152 -155 -2 Majandamiskulud -30 -43 -37 5 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused 0 0 -13 -13 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 -1 -1 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -166 -196 -184 12 Tööjõukulud -134 -152 -146 6 Majandamiskulud -30 -43 -37 5 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -22 -22 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -22 0 22 Tööjõukulud 0 0 -9 -9 Investeeringutoetused 0 0 -13 -13 Sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Päästeamet -2 687 -3 317 -2 962 355 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -62 0 62 Tööjõukulud -1 861 -2 502 -2 309 192 Majandamiskulud -704 -631 -633 -2 Muud toetused -7 -6 -1 5 Muud kulud, sh amortisatsioon -115 -116 -18 98 Sh piirmääraga kulud -2 561 -3 132 -2 894 237 Tööjõukulud -1 852 -2 494 -2 288 205 Majandamiskulud -701 -631 -604 27 Muud toetused -7 -6 -1 5 Muud kulud 0 -1 0 0 Sh arvestuslikud kulud -8 -8 -21 -13 Tööjõukulud -8 -8 -21 -13 Muud kulud 0 0 0 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -3 -51 -1 50 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -51 0 51 Majandamiskulud -3 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -11 -28 -17 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -11 0 11 Majandamiskulud 0 0 -28 -28 Sh amortisatsioon -115 -115 -17 98 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -2 383 -2 778 -2 648 130 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -310 0 310 Tööjõukulud -1 085 -1 127 -1 309 -183 Majandamiskulud -883 -926 -895 31 Muud kulud, sh amortisatsioon -415 -415 -444 -28 Sh piirmääraga kulud -1 947 -2 053 -2 136 -84 Tööjõukulud -1 069 -1 127 -1 244 -118 Majandamiskulud -878 -926 -892 34 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -21 -66 -66 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -66 0 66 Tööjõukulud -16 0 -63 -63  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -5 0 -4 -4 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -244 -2 242 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -244 0 244 Tööjõukulud 0 0 -2 -2 Sh amortisatsioon -415 -415 -443 -28 Politsei- ja Piirivalveamet -15 117 -15 625 -15 439 186 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -98 0 98 Tööjõukulud -11 815 -12 002 -12 084 -82 Majandamiskulud -3 096 -3 314 -3 084 230 Muud toetused -1 -2 -2 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -206 -209 -269 -60 Sh piirmääraga kulud -14 841 -15 311 -15 074 237 Tööjõukulud -11 748 -11 985 -12 000 -15 Majandamiskulud -3 086 -3 314 -3 063 251 Muud toetused -1 -2 -2 0 Muud kulud -6 -10 -10 1 Sh arvestuslikud kulud -16 -16 -10 7 Tööjõukulud -16 -16 -10 7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -60 -90 -89 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -90 0 90 Tööjõukulud -50 0 -70 -70 Majandamiskulud -9 0 -20 -20 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -8 -6 2 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -8 0 8 Tööjõukulud 0 0 -4 -4 Majandamiskulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -199 -199 -260 -61 Häirekeskus -1 963 -2 053 -1 973 79 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -54 0 54 Tööjõukulud -1 708 -1 760 -1 785 -24 Majandamiskulud -250 -236 -186 50 Muud kulud, sh amortisatsioon -4 -2 -2 0 Sh piirmääraga kulud -1 859 -1 996 -1 955 41 Tööjõukulud -1 607 -1 760 -1 769 -9 Majandamiskulud -250 -236 -186 50 Muud kulud -2 0 0 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 0 -1 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -101 -53 -15 38 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -53 0 53 Tööjõukulud -101 0 -15 -15 Sh amortisatsioon -2 -2 -2 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Kiire ja asjatundliku abi programm -225 280 -253 319 -245 111 8 208 Sh piirmääraga kulud -210 590 -232 589 -224 940 7 649 Sh arvestuslikud kulud -666 -666 -1 719 -1 052 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 364 -4 065 -3 748 317 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -303 -4 641 -1 411 3 230 Sh edasiantavad maksud -115 -115 0 115 Sh amortisatsioon -11 242 -11 242 -13 293 -2 051 Programmi tegevus: Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -8 703 -9 988 -8 832 1 156 Sh piirmääraga kulud -8 351 -8 597 -8 244 353 Sh arvestuslikud kulud -20 -20 -13 7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -7 -152 -151 1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 -897 -31 866 Sh amortisatsioon -323 -323 -394 -71 Siseministeerium -327 -337 -307 30 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4 Tööjõukulud -196 -268 -241 27 Majandamiskulud -130 -64 -62 2 Investeeringutoetused 0 0 -3 -3 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Sh piirmääraga kulud -326 -332 -302 30 Tööjõukulud -196 -268 -239 28 Majandamiskulud -130 -64 -62 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -4 -4 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4 Tööjõukulud 0 0 -2 -2 Investeeringutoetused 0 0 -3 -3 Sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -1 939 -2 978 -2 256 722 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -847 0 847 Tööjõukulud -872 -1 053 -1 156 -103 Majandamiskulud -750 -760 -711 49 Muud kulud, sh amortisatsioon -318 -318 -389 -71 Sh piirmääraga kulud -1 612 -1 813 -1 717 96 Tööjõukulud -868 -1 053 -1 009 43 Majandamiskulud -744 -760 -708 53 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -7 -147 -147 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -147 0 147 Tööjõukulud -3 0 -143 -143 Majandamiskulud -4 0 -3 -3 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 -701 -3 697 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -701 0 701  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -1 0 -3 -3 Majandamiskulud -1 0 0 0 Sh amortisatsioon -318 -318 -389 -71 Häirekeskus -6 436 -6 673 -6 269 404 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -198 0 198 Tööjõukulud -5 655 -5 664 -5 448 216 Majandamiskulud -777 -797 -806 -9 Sotsiaaltoetused 0 0 -1 -1 Muud kulud, sh amortisatsioon -4 -14 -14 0 Sh piirmääraga kulud -6 412 -6 451 -6 224 227 Tööjõukulud -5 636 -5 644 -5 408 236 Majandamiskulud -777 -797 -806 -9 Muud kulud 0 -10 -10 0 Sh arvestuslikud kulud -20 -20 -13 7 Tööjõukulud -20 -20 -13 7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -1 -1 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -197 -28 169 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -197 0 197 Tööjõukulud 0 0 -27 -27 Sotsiaaltoetused 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -4 -4 -4 0 Programmi tegevus: Avaliku korra tagamine -76 997 -84 400 -81 109 3 291 Sh piirmääraga kulud -73 429 -79 412 -76 838 2 573 Sh arvestuslikud kulud -60 -60 -75 -15 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -717 -842 -815 26 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -224 -1 520 -477 1 043 Sh amortisatsioon -2 567 -2 567 -2 904 -336 Siseministeerium -648 -824 -759 65 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -50 0 50 Tööjõukulud -531 -643 -604 39 Majandamiskulud -112 -127 -120 7 Sotsiaaltoetused -2 -2 -2 0 Investeeringutoetused 0 0 -30 -30 Muud kulud, sh amortisatsioon -3 -3 -4 -1 Sh piirmääraga kulud -646 -772 -706 65 Tööjõukulud -531 -643 -585 58 Majandamiskulud -112 -127 -120 7 Sotsiaaltoetused -2 -2 -2 0 Muud kulud -1 -1 0 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -50 -49 1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -50 0 50 Tööjõukulud 0 0 -19 -19 Investeeringutoetused 0 0 -30 -30 Sh amortisatsioon -2 -2 -3 -1 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -6 959 -9 069 -8 481 589 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 018 0 1 018 Tööjõukulud -3 012 -3 267 -3 551 -283 Majandamiskulud -3 025 -3 861 -3 937 -76 Muud kulud, sh amortisatsioon -921 -922 -993 -70 Sh piirmääraga kulud -5 766 -7 131 -7 153 -23 Tööjõukulud -2 816 -3 267 -3 241 26 Majandamiskulud -2 950 -3 861 -3 910 -49 Muud kulud 0 -2 -2 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -166 -255 -254 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -255 0 255 Tööjõukulud -139 0 -243 -243 Majandamiskulud -27 0 -12 -12 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -106 -764 -82 681 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -764 0 764 Tööjõukulud -58 0 -67 -67 Majandamiskulud -49 0 -16 -16 Sh amortisatsioon -921 -921 -991 -70 Politsei- ja Piirivalveamet -69 390 -74 506 -71 869 2 637 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 293 0 1 293 Tööjõukulud -48 302 -50 257 -49 894 364 Majandamiskulud -17 841 -19 232 -18 091 1 142 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Muud toetused -4 -6 -6 0 Finantskulud 0 0 -40 -40 Muud kulud, sh amortisatsioon -3 243 -3 717 -3 838 -121 Sh piirmääraga kulud -67 017 -71 509 -68 978 2 531 Tööjõukulud -47 999 -50 198 -49 508 690 Majandamiskulud -17 415 -19 232 -17 536 1 696 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Muud toetused -4 -6 -6 0 Muud kulud -1 598 -2 072 -1 928 144 Sh arvestuslikud kulud -60 -60 -75 -15 Tööjõukulud -60 -60 -35 25 Finantskulud 0 0 -40 -40 Muud kulud 0 0 1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -551 -537 -512 25  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -537 0 537 Tööjõukulud -243 0 -255 -255 Majandamiskulud -308 0 -257 -257 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -118 -756 -394 362 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -756 0 756 Majandamiskulud -118 0 -298 -298 Tööjõukulud 0 0 -96 -96 Sh amortisatsioon -1 644 -1 644 -1 910 -265 Programmi tegevus: Demineerimine -6 032 -7 625 -6 819 806 Sh piirmääraga kulud -5 588 -7 129 -5 797 1 333 Sh arvestuslikud kulud -16 -16 -38 -22 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -79 -101 -109 -7 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -31 -155 -124 Sh amortisatsioon -348 -348 -721 -373 Siseministeerium -53 -73 -69 5 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -9 0 9 Tööjõukulud -43 -49 -50 -1 Majandamiskulud -10 -15 -13 2 Investeeringutoetused 0 0 -6 -6 Sh piirmääraga kulud -53 -64 -59 5 Tööjõukulud -43 -49 -46 3 Majandamiskulud -10 -15 -13 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -9 -9 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -9 0 9 Tööjõukulud 0 0 -4 -4 Investeeringutoetused 0 0 -6 -6 Päästeamet -5 402 -6 892 -6 131 760 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -103 0 103 Tööjõukulud -3 633 -3 666 -3 746 -81 Majandamiskulud -1 530 -2 885 -1 796 1 089 Muud toetused -14 -10 -2 8 Muud kulud, sh amortisatsioon -225 -228 -587 -359 Sh piirmääraga kulud -5 090 -6 549 -5 263 1 286 Tööjõukulud -3 617 -3 650 -3 645 5 Majandamiskulud -1 459 -2 885 -1 612 1 273 Muud toetused -14 -10 -2 8 Muud kulud 0 -3 -3 0 Sh arvestuslikud kulud -16 -16 -37 -22 Tööjõukulud -16 -16 -37 -22 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -71 -85 -93 -8 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -85 0 85  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -71 0 -93 -93 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -18 -155 -137 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -18 0 18 Tööjõukulud -1 0 -64 -64 Majandamiskulud 0 0 -91 -91 Sh amortisatsioon -225 -225 -583 -358 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -576 -660 -619 41 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -20 0 20 Tööjõukulud -235 -273 -277 -4 Majandamiskulud -218 -244 -204 40 Muud kulud, sh amortisatsioon -123 -123 -138 -14 Sh piirmääraga kulud -445 -517 -475 42 Tööjõukulud -228 -273 -272 1 Majandamiskulud -217 -244 -203 41 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -8 -7 -7 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -7 0 7 Tööjõukulud -7 0 -5 -5 Majandamiskulud -2 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -13 0 13 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -13 0 13 Sh amortisatsioon -123 -123 -138 -14 Programmi tegevus: Päästmine maismaal ja siseveekogudel -78 399 -91 739 -91 731 7 Sh piirmääraga kulud -74 177 -85 359 -83 874 1 485 Sh arvestuslikud kulud -236 -236 -1 256 -1 020 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -96 -1 795 -1 554 241 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -55 -513 -81 432 Sh amortisatsioon -3 835 -3 835 -4 966 -1 131 Siseministeerium -404 -494 -451 43 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -18 0 18 Tööjõukulud -331 -398 -366 32 Majandamiskulud -70 -74 -71 4 Sotsiaaltoetused -2 -2 -1 0 Investeeringutoetused 0 0 -11 -11 Muud kulud, sh amortisatsioon -2 -2 -2 0 Sh piirmääraga kulud -403 -475 -432 43 Tööjõukulud -331 -398 -359 39 Majandamiskulud -70 -74 -71 4 Sotsiaaltoetused -2 -2 -1 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -18 -18 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -18 0 18 Tööjõukulud 0 0 -7 -7  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Investeeringutoetused 0 0 -11 -11 Sh amortisatsioon -1 -1 -2 -1 Päästeamet -75 461 -88 243 -88 213 30 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 129 0 2 129 Tööjõukulud -55 176 -57 653 -59 021 -1 368 Majandamiskulud -16 663 -24 782 -24 614 168 Finantstulud 0 0 -41 -41 Muud toetused -209 -249 -23 226 Muud kulud, sh amortisatsioon -3 412 -3 430 -4 513 -1 083 Sh piirmääraga kulud -71 721 -82 466 -80 901 1 565 Tööjõukulud -54 931 -57 416 -57 807 -391 Majandamiskulud -16 580 -24 782 -23 041 1 741 Muud toetused -209 -249 -23 226 Muud kulud 0 -18 -28 -10 Sh arvestuslikud kulud -236 -236 -1 256 -1 020 Tööjõukulud -236 -236 -1 214 -977 Finantskulud 0 0 -41 -41 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -78 -1 763 -1 522 241 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 763 0 1 763 Majandamiskulud -78 0 -1 522 -1 522 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -14 -365 -50 315 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -365 0 365 Tööjõukulud -9 0 0 0 Majandamiskulud -5 0 -50 -50 Sh amortisatsioon -3 412 -3 412 -4 484 -1 072 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -2 534 -3 002 -3 067 -65 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -162 0 162 Tööjõukulud -1 045 -981 -1 186 -205 Majandamiskulud -1 067 -1 437 -1 400 37 Muud kulud, sh amortisatsioon -421 -422 -481 -59 Sh piirmääraga kulud -2 053 -2 418 -2 542 -123 Tööjõukulud -1 010 -981 -1 151 -170 Majandamiskulud -1 043 -1 437 -1 390 47 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -18 -14 -14 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -14 0 14 Tööjõukulud -13 0 -10 -10 Majandamiskulud -6 0 -4 -4 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -41 -148 -31 116 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -148 0 148 Tööjõukulud -22 0 -25 -25  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -19 0 -6 -6 Sh amortisatsioon -421 -421 -480 -59 Programmi tegevus: Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas -16 652 -20 613 -18 768 1 845 Sh piirmääraga kulud -12 301 -15 168 -14 145 1 023 Sh arvestuslikud kulud -5 -5 -1 5 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 017 -684 -653 31 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -17 -1 445 -639 806 Sh amortisatsioon -3 311 -3 311 -3 331 -20 Siseministeerium -311 -387 -336 50 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -74 0 74 Tööjõukulud -256 -263 -288 -25 Majandamiskulud -54 -48 -44 4 Investeeringutoetused 0 0 -3 -3 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Sh piirmääraga kulud -244 -312 -280 32 Tööjõukulud -202 -263 -235 28 Majandamiskulud -42 -48 -44 4 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -67 -74 -55 19 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -74 0 74 Tööjõukulud -55 0 -52 -52 Majandamiskulud -12 0 0 0 Investeeringutoetused 0 0 -3 -3 Sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -737 -933 -859 73 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -161 0 161 Tööjõukulud -364 -277 -402 -125 Majandamiskulud -264 -386 -347 39 Muud kulud, sh amortisatsioon -109 -109 -110 -1 Sh piirmääraga kulud -522 -663 -656 7 Tööjõukulud -261 -277 -310 -33 Majandamiskulud -260 -386 -346 40 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -105 -91 -91 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -91 0 91 Tööjõukulud -102 0 -90 -90 Majandamiskulud -4 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -70 -2 68 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -70 0 70 Tööjõukulud -1 0 -2 -2 Majandamiskulud -1 0 0 0 Sh amortisatsioon -109 -109 -110 -1 Politsei- ja Piirivalveamet -15 604 -19 293 -17 573 1 721  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 894 0 1 894 Tööjõukulud -7 726 -8 518 -8 666 -148 Majandamiskulud -4 539 -5 465 -5 475 -10 Muud toetused -134 -90 -90 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -3 205 -3 327 -3 342 -15 Sh piirmääraga kulud -11 536 -14 193 -13 209 984 Tööjõukulud -7 510 -8 513 -8 349 164 Majandamiskulud -3 888 -5 465 -4 646 819 Muud toetused -134 -90 -90 0 Muud kulud -4 -125 -124 1 Sh arvestuslikud kulud -5 -5 -1 5 Tööjõukulud -5 -5 -3 2 Muud kulud 0 0 2 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -845 -519 -507 12 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -519 0 519 Tööjõukulud -204 0 -111 -111 Majandamiskulud -641 0 -396 -396 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -16 -1 376 -637 739 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 376 0 1 376 Tööjõukulud -7 0 -203 -203 Majandamiskulud -9 0 -434 -434 Sh amortisatsioon -3 201 -3 201 -3 220 -19 Programmi tegevus: Süüteomenetlus -38 499 -38 954 -37 851 1 103 Sh piirmääraga kulud -36 744 -36 925 -36 043 882 Sh arvestuslikud kulud -329 -329 -337 -7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -447 -491 -466 25 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -5 -235 -28 208 Sh edasiantavad maksud -115 -115 0 115 Sh amortisatsioon -858 -858 -978 -120 Siseministeerium -1 338 -335 -307 28 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -29 0 29 Tööjõukulud -149 -232 -220 12 Majandamiskulud -1 187 -73 -67 5 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused 0 0 -17 -17 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Sh piirmääraga kulud -1 337 -306 -278 28 Tööjõukulud -149 -232 -209 23 Majandamiskulud -1 187 -73 -67 5 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -29 -28 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -29 0 29 Tööjõukulud 0 0 -11 -11 Investeeringutoetused 0 0 -17 -17 Sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Päästeamet -781 -897 -819 78 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -16 0 16 Tööjõukulud -540 -652 -616 36 Majandamiskulud -206 -193 -193 0 Muud toetused -2 -2 0 1 Muud kulud, sh amortisatsioon -33 -34 -9 24 Sh piirmääraga kulud -745 -845 -794 51 Tööjõukulud -538 -650 -610 40 Majandamiskulud -205 -193 -183 9 Muud toetused -2 -2 0 1 Sh arvestuslikud kulud -2 -2 -6 -4 Tööjõukulud -2 -2 -6 -4 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 -14 0 13 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -14 0 14 Majandamiskulud -1 0 0 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -3 -9 -7 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 0 3 Majandamiskulud 0 0 -9 -9 Sh amortisatsioon -33 -33 -9 24 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -3 428 -4 148 -3 789 359 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -289 0 289 Tööjõukulud -1 573 -1 752 -1 805 -53 Majandamiskulud -1 298 -1 549 -1 337 212 Muud kulud, sh amortisatsioon -557 -557 -647 -89 Sh piirmääraga kulud -2 843 -3 301 -3 042 259 Tööjõukulud -1 552 -1 752 -1 711 41 Majandamiskulud -1 291 -1 549 -1 331 218 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -28 -95 -95 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -95 0 95 Tööjõukulud -21 0 -90 -90 Majandamiskulud -8 0 -6 -6 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -194 -5 189 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -194 0 194 Tööjõukulud 0 0 -5 -5 Sh amortisatsioon -557 -557 -646 -89 Politsei- ja Piirivalveamet -32 951 -33 575 -32 937 638 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -392 0 392  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -25 740 -26 226 -26 360 -134 Majandamiskulud -6 805 -6 531 -6 214 317 Muud toetused -11 -13 -13 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -395 -412 -349 63 Sh piirmääraga kulud -31 819 -32 473 -31 929 544 Tööjõukulud -25 532 -26 195 -26 129 66 Majandamiskulud -6 264 -6 235 -5 760 476 Muud toetused -11 -13 -13 0 Muud kulud -12 -29 -27 3 Sh arvestuslikud kulud -327 -327 -331 -3 Tööjõukulud -31 -31 -18 13 Majandamiskulud -296 -296 -312 -16 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -418 -354 -342 12 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -354 0 354 Tööjõukulud -177 0 -206 -206 Majandamiskulud -241 0 -136 -136 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -4 -38 -14 25 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -38 0 38 Tööjõukulud 0 0 -7 -7 Majandamiskulud -4 0 -6 -6 Sh edasiantavad maksud -115 -115 0 115 Muud kulud -115 -115 0 115 Sh amortisatsioon -267 -267 -322 -55 Kindla sisejulgeoleku programm -172 653 -214 776 -205 756 9 020 Sh piirmääraga kulud -146 056 -193 706 -186 036 7 670 Sh arvestuslikud kulud -136 -136 -116 20 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -15 688 -8 967 -8 143 825 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -186 -1 379 -558 821 Sh amortisatsioon -10 588 -10 588 -10 903 -315 Programmi tegevus: Põhiseadusliku korra tagamine -57 541 -94 004 -92 604 1 399 Sh piirmääraga kulud -57 117 -93 500 -92 037 1 463 Sh arvestuslikud kulud -61 -61 -35 25 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -42 -45 -59 -13 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -3 -79 -40 39 Sh amortisatsioon -318 -318 -433 -115 Siseministeerium -557 -716 -635 81 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -11 0 11 Tööjõukulud -417 -544 -499 45 Majandamiskulud -88 -109 -103 6 Investeeringutoetused 0 0 -6 -6 Muud toetused -50 -50 -24 26  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud kulud, sh amortisatsioon -2 -2 -3 -1 Sh piirmääraga kulud -506 -654 -598 55 Tööjõukulud -417 -544 -495 49 Majandamiskulud -88 -109 -103 6 Sh arvestuslikud kulud -50 -50 -24 26 Muud toetused -50 -50 -24 26 IT Agentuuri hüvitised -50 -50 -24 26 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -11 -11 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -11 0 11 Tööjõukulud 0 0 -4 -4 Investeeringutoetused 0 0 -6 -6 Sh amortisatsioon -2 -2 -3 -1 Päästeamet -622 -1 042 -880 162 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -11 0 11 Tööjõukulud -401 -555 -474 81 Majandamiskulud -195 -450 -268 182 Muud toetused -2 -1 -1 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -25 -25 -137 -112 Sh piirmääraga kulud -578 -1 005 -683 322 Tööjõukulud -399 -553 -452 101 Majandamiskulud -178 -450 -230 220 Muud toetused -2 -1 -1 0 Sh arvestuslikud kulud -2 -2 -6 -5 Tööjõukulud -2 -2 -6 -4 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -17 -9 -23 -14 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -9 0 9 Majandamiskulud -17 0 -23 -23 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -2 -31 -29 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Tööjõukulud 0 0 -16 -16 Majandamiskulud 0 0 -15 -15 Sh amortisatsioon -25 -25 -137 -112 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -687 -859 -793 66 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -69 0 69 Tööjõukulud -280 -329 -331 -2 Majandamiskulud -328 -381 -374 7 Muud kulud, sh amortisatsioon -80 -80 -88 -8 Sh piirmääraga kulud -598 -710 -697 13 Tööjõukulud -272 -329 -324 5 Majandamiskulud -326 -381 -373 8 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -10 -7 -7 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -7 0 7 Tööjõukulud -8 0 -6 -6 Majandamiskulud -2 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -62 -1 61 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -62 0 62 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -80 -80 -88 -8 Politsei- ja Piirivalveamet -9 802 -11 836 -10 750 1 085 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -34 0 34 Tööjõukulud -7 467 -8 544 -8 214 330 Majandamiskulud -1 957 -2 759 -2 070 689 Muud toetused -1 -1 -1 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -377 -498 -466 33 Sh piirmääraga kulud -9 563 -11 581 -10 514 1 067 Tööjõukulud -7 447 -8 535 -8 190 344 Majandamiskulud -1 950 -2 759 -2 062 697 Muud toetused -1 -1 -1 0 Muud kulud -165 -286 -260 26 Sh arvestuslikud kulud -9 -9 -5 4 Tööjõukulud -9 -9 -5 4 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -15 -18 -17 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -18 0 18 Tööjõukulud -11 0 -13 -13 Majandamiskulud -4 0 -4 -4 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -3 -16 -9 7 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -16 0 16 Tööjõukulud 0 0 -5 -5 Majandamiskulud -3 0 -4 -4 Sh amortisatsioon -212 -212 -206 6 Kaitsepolitseiamet -45 873 -79 551 -79 546 5 Muud kulud, sh amortisatsioon -45 873 -79 551 -79 546 5 Sh piirmääraga kulud -45 873 -79 551 -79 546 5 Muud kulud -45 873 -79 551 -79 546 5 Programmi tegevus: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -42 780 -41 853 -40 801 1 053 Sh piirmääraga kulud -37 164 -37 980 -37 326 654 Sh arvestuslikud kulud -25 -25 -13 12 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -4 218 -2 287 -2 072 215 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -5 -193 -16 177 Sh amortisatsioon -1 368 -1 368 -1 373 -5 Siseministeerium -3 440 -1 443 -1 332 111 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -626 0 626  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -859 -662 -848 -186 Majandamiskulud -178 -150 -162 -11 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Investeeringutoetused 0 0 -241 -241 Muud toetused -2 399 0 -76 -76 Muud kulud, sh amortisatsioon -3 -3 -5 -1 Sh piirmääraga kulud -796 -815 -754 61 Tööjõukulud -657 -662 -609 54 Majandamiskulud -137 -150 -144 6 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Muud kulud -1 -1 -1 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 642 -626 -574 52 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -626 0 626 Tööjõukulud -202 0 -240 -240 Majandamiskulud -40 0 -18 -18 Muud toetused -2 399 0 -76 -76 Investeeringutoetused 0 0 -241 -241 Sh amortisatsioon -3 -3 -4 -1 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -2 809 -2 925 -2 975 -49 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -439 0 439 Tööjõukulud -1 321 -980 -1 337 -357 Majandamiskulud -1 177 -1 196 -1 277 -82 Muud kulud, sh amortisatsioon -311 -311 -361 -50 Sh piirmääraga kulud -2 147 -2 176 -2 327 -151 Tööjõukulud -1 027 -980 -1 057 -77 Majandamiskulud -1 120 -1 196 -1 270 -74 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -351 -285 -285 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -285 0 285 Tööjõukulud -295 0 -278 -278 Majandamiskulud -57 0 -8 -8 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -154 -2 151 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -154 0 154 Tööjõukulud 0 0 -2 -2 Sh amortisatsioon -311 -311 -360 -50 Politsei- ja Piirivalveamet -36 531 -37 484 -36 494 991 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 416 0 1 416 Tööjõukulud -23 489 -23 394 -23 910 -516 Majandamiskulud -5 511 -5 073 -5 140 -66 Muud toetused -15 -17 -115 -98 Muud kulud, sh amortisatsioon -7 515 -7 584 -7 329 255 Sh piirmääraga kulud -34 222 -34 990 -34 245 744  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -22 759 -23 369 -23 179 190 Majandamiskulud -4 988 -5 073 -4 727 346 Muud toetused -15 -17 -17 0 Muud kulud -6 460 -6 529 -6 321 208 Sh arvestuslikud kulud -25 -25 -13 12 Tööjõukulud -25 -25 -14 10 Muud kulud 0 0 2 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 225 -1 376 -1 213 163 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 376 0 1 376 Tööjõukulud -706 0 -708 -708 Majandamiskulud -519 0 -406 -406 Muud toetused 0 0 -98 -98 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -5 -39 -14 25 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -39 0 39 Tööjõukulud 0 0 -8 -8 Majandamiskulud -5 0 -6 -6 Sh amortisatsioon -1 054 -1 054 -1 009 46 Programmi tegevus: Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine -10 742 -16 243 -14 547 1 697 Sh piirmääraga kulud -10 097 -15 080 -13 418 1 663 Sh arvestuslikud kulud -19 -19 -50 -31 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -24 -607 -725 -118 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -177 -110 -81 29 Sh amortisatsioon -427 -427 -272 154 Siseministeerium -474 -2 088 -1 987 101 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -507 0 507 Tööjõukulud -388 -677 -658 19 Majandamiskulud -83 -125 -104 21 Muud toetused 0 -777 -782 -5 Investeeringutoetused 0 0 -441 -441 Muud kulud, sh amortisatsioon -2 -2 -3 -1 Sh piirmääraga kulud -472 -1 579 -1 500 80 Tööjõukulud -388 -677 -624 53 Majandamiskulud -83 -125 -98 27 Muud toetused 0 -777 -777 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -507 -485 22 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -507 0 507 Tööjõukulud 0 0 -34 -34 Majandamiskulud 0 0 -5 -5 Muud toetused 0 0 -5 -5 Investeeringutoetused 0 0 -441 -441 Sh amortisatsioon -2 -2 -2 -1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Päästeamet -9 074 -10 796 -9 696 1 099 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -104 0 104 Tööjõukulud -4 363 -4 172 -4 001 170 Majandamiskulud -4 379 -3 769 -3 380 389 Muud toetused -62 -2 480 -2 204 276 Muud kulud, sh amortisatsioon -270 -271 -111 160 Sh piirmääraga kulud -8 603 -10 403 -9 231 1 172 Tööjõukulud -4 344 -4 153 -3 932 221 Majandamiskulud -4 198 -3 769 -3 094 675 Muud toetused -62 -2 480 -2 204 276 Muud kulud 0 -1 -1 0 Sh arvestuslikud kulud -19 -19 -50 -31 Tööjõukulud -19 -19 -50 -31 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -6 -86 -226 -139 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -86 0 86 Tööjõukulud 0 0 -19 -19 Majandamiskulud -6 0 -206 -206 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -176 -18 -79 -61 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -18 0 18 Tööjõukulud -1 0 0 0 Majandamiskulud -175 0 -79 -79 Sh amortisatsioon -270 -270 -110 160 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -837 -2 772 -2 326 446 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -95 0 95 Tööjõukulud -363 -644 -569 75 Majandamiskulud -319 -1 878 -1 597 280 Muud kulud, sh amortisatsioon -155 -155 -160 -5 Sh piirmääraga kulud -664 -2 522 -2 152 370 Tööjõukulud -348 -644 -556 88 Majandamiskulud -316 -1 878 -1 595 282 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -18 -14 -14 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -14 0 14 Tööjõukulud -15 0 -12 -12 Majandamiskulud -3 0 -2 -2 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -82 -1 81 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -82 0 82 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -155 -155 -160 -5 Häirekeskus -358 -588 -537 51 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -11 0 11 Tööjõukulud -314 -382 -366 16  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -44 -195 -171 24 Sh piirmääraga kulud -357 -576 -535 42 Tööjõukulud -314 -382 -364 17 Majandamiskulud -44 -195 -171 24 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -11 -1 10 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -11 0 11 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Programmi tegevus: Piirihaldus -61 590 -62 676 -57 804 4 872 Sh piirmääraga kulud -41 678 -47 146 -43 255 3 890 Sh arvestuslikud kulud -32 -32 -18 14 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -11 405 -6 027 -5 286 741 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -996 -420 576 Sh amortisatsioon -8 475 -8 475 -8 825 -350 Siseministeerium -1 199 -2 154 -987 1 166 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -355 0 355 Tööjõukulud -815 -599 -803 -205 Majandamiskulud -169 -141 -152 -11 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Muud toetused -210 -1 055 -11 1 044 Investeeringutoetused 0 0 -16 -16 Muud kulud, sh amortisatsioon -3 -3 -4 -1 Sh piirmääraga kulud -743 -1 797 -689 1 108 Tööjõukulud -605 -599 -543 55 Majandamiskulud -126 -141 -133 7 Sotsiaaltoetused -1 -1 -1 0 Muud toetused -10 -1 055 -11 1 044 Muud kulud -1 -1 -1 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -453 -355 -291 63 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -355 0 355 Tööjõukulud -210 0 -257 -257 Majandamiskulud -43 0 -18 -18 Muud toetused -200 0 0 0 Investeeringutoetused 0 0 -16 -16 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 -4 -4 Tööjõukulud 0 0 -4 -4 Sh amortisatsioon -3 -3 -4 -1 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -5 115 -6 303 -5 803 500 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -397 0 397 Tööjõukulud -2 193 -2 733 -2 766 -33 Majandamiskulud -1 689 -1 941 -1 742 198  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud kulud, sh amortisatsioon -1 232 -1 232 -1 295 -62 Sh piirmääraga kulud -3 653 -4 674 -4 260 414 Tööjõukulud -1 977 -2 733 -2 534 199 Majandamiskulud -1 676 -1 941 -1 725 215 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -230 -191 -191 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -191 0 191 Tööjõukulud -216 0 -183 -183 Majandamiskulud -14 0 -8 -8 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -206 -57 148 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -206 0 206 Tööjõukulud 0 0 -48 -48 Majandamiskulud 0 0 -9 -9 Sh amortisatsioon -1 232 -1 232 -1 294 -62 Politsei- ja Piirivalveamet -55 277 -54 219 -51 014 3 205 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 272 0 6 272 Tööjõukulud -28 536 -29 734 -30 259 -525 Majandamiskulud -19 441 -10 519 -12 778 -2 259 Muud toetused -46 -53 -52 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -7 254 -7 642 -7 925 -283 Sh piirmääraga kulud -37 282 -40 675 -38 306 2 369 Tööjõukulud -27 398 -29 702 -28 807 895 Majandamiskulud -9 824 -10 519 -9 049 1 471 Muud toetused -46 -53 -52 0 Muud kulud -13 -401 -398 3 Sh arvestuslikud kulud -32 -32 -18 14 Tööjõukulud -32 -32 -19 13 Muud kulud 0 0 1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -10 721 -5 481 -4 804 677 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 481 0 5 481 Tööjõukulud -1 105 0 -1 314 -1 314 Majandamiskulud -9 616 0 -3 490 -3 490 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -791 -359 432 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -791 0 791 Tööjõukulud 0 0 -119 -119 Majandamiskulud -1 0 -240 -240 Sh amortisatsioon -7 241 -7 241 -7 527 -287 Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika programm -37 104 -43 379 -38 524 4 856 Sh piirmääraga kulud -26 092 -31 942 -27 992 3 951 Sh arvestuslikud kulud -4 617 -4 617 -4 480 137 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -3 789 -3 301 -3 171 130 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 -914 -577 337  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh amortisatsioon -2 606 -2 606 -2 304 301 Programmi tegevus: Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -10 813 -12 646 -11 370 1 276 Sh piirmääraga kulud -7 714 -9 950 -8 704 1 245 Sh arvestuslikud kulud -3 -3 -2 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 533 -1 988 -1 924 63 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -143 -121 22 Sh amortisatsioon -562 -562 -619 -57 Siseministeerium -3 126 -2 615 -2 440 175 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 114 0 1 114 Tööjõukulud -1 186 -919 -1 161 -242 Majandamiskulud -231 -227 -239 -12 Investeeringutoetused 0 0 -2 -2 Muud toetused -1 704 -350 -1 032 -682 Muud kulud, sh amortisatsioon -5 -5 -6 -1 Sh piirmääraga kulud -1 721 -1 497 -1 368 130 Tööjõukulud -933 -919 -841 78 Majandamiskulud -193 -227 -215 13 Muud toetused -594 -350 -311 39 Muud kulud -1 -1 -1 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 401 -1 099 -1 058 40 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 099 0 1 099 Tööjõukulud -253 0 -311 -311 Majandamiskulud -38 0 -24 -24 Investeeringutoetused 0 0 -2 -2 Muud toetused -1 110 0 -721 -721 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -15 -8 7 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -15 0 15 Tööjõukulud 0 0 -8 -8 Sh amortisatsioon -4 -4 -6 -2 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -2 388 -2 854 -2 527 327 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -206 0 206 Tööjõukulud -1 384 -1 200 -1 471 -271 Majandamiskulud -545 -989 -528 461 Muud kulud, sh amortisatsioon -458 -459 -528 -69 Sh piirmääraga kulud -1 779 -2 189 -1 806 384 Tööjõukulud -1 242 -1 200 -1 278 -78 Majandamiskulud -537 -989 -527 462 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -150 -84 -84 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -84 0 84 Tööjõukulud -142 0 -83 -83 Majandamiskulud -8 0 -1 -1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -122 -110 12 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -122 0 122 Tööjõukulud 0 0 -110 -110 Sh amortisatsioon -458 -458 -527 -69 Politsei- ja Piirivalveamet -5 300 -7 177 -6 403 774 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -811 0 811 Tööjõukulud -4 008 -4 915 -5 206 -290 Majandamiskulud -1 190 -1 301 -1 062 239 Muud kulud, sh amortisatsioon -101 -149 -135 14 Sh piirmääraga kulud -4 215 -6 263 -5 531 732 Tööjõukulud -3 199 -4 912 -4 491 421 Majandamiskulud -1 014 -1 301 -991 310 Muud kulud -1 -49 -49 0 Sh arvestuslikud kulud -3 -3 -2 1 Tööjõukulud -3 -3 -2 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -981 -805 -782 23 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -805 0 805 Tööjõukulud -806 0 -711 -711 Majandamiskulud -175 0 -71 -71 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -6 -2 4 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 0 6 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud -1 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -100 -100 -86 14 Programmi tegevus: Migratsioonijärelevalve -7 705 -9 895 -9 035 860 Sh piirmääraga kulud -6 295 -8 417 -7 478 939 Sh arvestuslikud kulud -4 -4 -3 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 181 -1 216 -1 148 68 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -33 -53 -20 Sh amortisatsioon -224 -224 -353 -128 Siseministeerium -43 -52 -52 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4 Tööjõukulud -35 -40 -41 -2 Majandamiskulud -7 -9 -8 1 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 Investeeringutoetused 0 0 -2 -2 Sh piirmääraga kulud -43 -48 -48 1 Tööjõukulud -35 -40 -40 0 Majandamiskulud -7 -9 -8 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -4 -4 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Investeeringutoetused 0 0 -2 -2 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -1 005 -1 569 -1 654 -85 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -414 0 414 Tööjõukulud -621 -742 -1 144 -402 Majandamiskulud -257 -285 -298 -13 Muud kulud, sh amortisatsioon -127 -127 -211 -84 Sh piirmääraga kulud -772 -1 028 -1 004 24 Tööjõukulud -520 -742 -737 5 Majandamiskulud -253 -285 -266 19 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -105 -388 -388 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -388 0 388 Tööjõukulud -101 0 -356 -356 Majandamiskulud -4 0 -32 -32 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -26 -51 -24 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -26 0 26 Tööjõukulud 0 0 -50 -50 Sh amortisatsioon -127 -127 -211 -84 Politsei- ja Piirivalveamet -6 658 -8 274 -7 330 944 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -832 0 832 Tööjõukulud -4 377 -5 291 -5 199 92 Majandamiskulud -2 179 -1 985 -1 911 74 Sotsiaaltoetused 0 0 -10 -10 Muud toetused -4 -5 -5 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -98 -161 -205 -44 Sh piirmääraga kulud -5 480 -7 341 -6 427 914 Tööjõukulud -3 854 -5 287 -4 748 539 Majandamiskulud -1 621 -1 985 -1 610 375 Muud toetused -4 -5 -5 0 Muud kulud -2 -64 -64 1 Sh arvestuslikud kulud -4 -4 -3 2 Tööjõukulud -4 -4 -2 2 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 076 -825 -757 68 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -825 0 825 Tööjõukulud -519 0 -447 -447 Majandamiskulud -557 0 -300 -300 Sotsiaaltoetused 0 0 -10 -10 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 -7 -2 5 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -7 0 7 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Majandamiskulud -1 0 -1 -1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh amortisatsioon -97 -97 -141 -44 Programmi tegevus: Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -18 586 -20 838 -18 119 2 720 Sh piirmääraga kulud -12 082 -13 575 -11 809 1 766 Sh arvestuslikud kulud -4 609 -4 609 -4 475 134 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -75 -97 -98 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -737 -403 334 Sh amortisatsioon -1 819 -1 819 -1 333 487 Siseministeerium -312 -361 -327 34 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 0 6 Tööjõukulud -256 -287 -258 29 Majandamiskulud -46 -58 -55 3 Muud toetused -9 -9 -9 0 Investeeringutoetused 0 0 -3 -3 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Sh piirmääraga kulud -311 -354 -317 37 Tööjõukulud -256 -287 -253 34 Majandamiskulud -46 -58 -55 3 Muud toetused -9 -9 -9 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -6 -6 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -6 0 6 Tööjõukulud 0 0 -2 -2 Investeeringutoetused 0 0 -3 -3 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 -3 -3 Tööjõukulud 0 0 -3 -3 Sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -5 970 -7 988 -6 341 1 647 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -510 0 510 Tööjõukulud -2 639 -3 274 -3 187 87 Majandamiskulud -1 528 -2 401 -1 852 550 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 803 -1 803 -1 303 500 Sh piirmääraga kulud -4 120 -5 675 -4 746 929 Tööjõukulud -2 604 -3 274 -2 903 370 Majandamiskulud -1 516 -2 401 -1 843 558 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -47 -82 -82 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -82 0 82 Tööjõukulud -35 0 -74 -74 Majandamiskulud -12 0 -8 -8 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -428 -210 218 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -428 0 428 Tööjõukulud 0 0 -209 -209 Majandamiskulud 0 0 -1 -1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh amortisatsioon -1 803 -1 803 -1 302 501 Politsei- ja Piirivalveamet -12 304 -12 489 -11 450 1 039 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -318 0 318 Tööjõukulud -5 333 -5 251 -5 219 31 Majandamiskulud -6 952 -6 899 -6 197 702 Muud toetused 0 -1 -1 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -18 -20 -33 -13 Sh piirmääraga kulud -7 651 -7 546 -6 745 801 Tööjõukulud -5 304 -5 244 -5 103 141 Majandamiskulud -2 344 -2 297 -1 637 660 Muud toetused 0 -1 -1 0 Muud kulud -3 -4 -4 0 Sh arvestuslikud kulud -4 609 -4 609 -4 475 134 Tööjõukulud -7 -7 -4 3 Majandamiskulud -4 602 -4 602 -4 471 131 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -28 -9 -11 -1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -9 0 9 Tööjõukulud -22 0 -9 -9 Majandamiskulud -6 0 -2 -2 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -309 -190 119 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -309 0 309 Tööjõukulud 0 0 -104 -104 Majandamiskulud 0 0 -87 -87 Sh amortisatsioon -16 -16 -29 -14 Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programm -31 124 -33 712 -30 246 3 466 Sh piirmääraga kulud -28 294 -27 931 -26 029 1 902 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -227 -1 149 -862 287 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 705 -3 735 -2 281 1 455 Sh amortisatsioon -897 -897 -1 074 -178 Programmi tegevus: Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -26 309 -25 995 -23 134 2 861 Sh piirmääraga kulud -23 804 -21 109 -19 782 1 327 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -225 -581 -511 69 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 620 -3 647 -2 020 1 627 Sh amortisatsioon -659 -659 -821 -162 Siseministeerium -273 -340 -315 25 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -8 0 8 Tööjõukulud -220 -249 -239 10 Majandamiskulud -52 -82 -70 12 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 Investeeringutoetused 0 0 -5 -5 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 -1 -1 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -273 -331 -306 25 Tööjõukulud -220 -249 -235 13 Majandamiskulud -52 -82 -70 12 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 Muud kulud 0 0 0 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -8 -8 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -8 0 8 Tööjõukulud 0 0 -3 -3 Investeeringutoetused 0 0 -5 -5 Sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -743 -979 -570 409 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -111 0 111 Tööjõukulud -320 -306 -260 46 Majandamiskulud -364 -502 -274 228 Muud kulud, sh amortisatsioon -60 -60 -37 23 Sh piirmääraga kulud -669 -808 -526 281 Tööjõukulud -308 -306 -254 52 Majandamiskulud -361 -502 -273 229 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -12 -5 -5 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -5 0 5 Tööjõukulud -10 0 -5 -5 Majandamiskulud -2 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 -106 -1 105 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -106 0 106 Tööjõukulud -1 0 -1 -1 Majandamiskulud -1 0 0 0 Sh amortisatsioon -60 -60 -37 23 Sisekaitseakadeemia -25 292 -24 676 -22 249 2 427 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 108 0 4 108 Tööjõukulud -11 999 -11 105 -12 401 -1 295 Majandamiskulud -10 345 -7 025 -6 960 65 Sotsiaaltoetused -2 317 -1 812 -1 959 -147 Muud toetused -17 -12 -130 -118 Muud kulud, sh amortisatsioon -614 -614 -799 -185 Sh piirmääraga kulud -22 862 -19 970 -18 949 1 020 Tööjõukulud -10 822 -11 105 -10 891 214 Majandamiskulud -9 698 -7 025 -6 238 787 Sotsiaaltoetused -2 317 -1 812 -1 794 18 Muud toetused -10 -12 -12 0 Muud kulud -15 -15 -14 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -213 -567 -498 69  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -567 0 567 Tööjõukulud -114 0 -166 -166 Majandamiskulud -99 0 -170 -170 Sotsiaaltoetused 0 0 -44 -44 Muud toetused 0 0 -118 -118 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 618 -3 541 -2 018 1 522 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 541 0 3 541 Tööjõukulud -1 064 0 -1 343 -1 343 Majandamiskulud -548 0 -553 -553 Sotsiaaltoetused 0 0 -121 -121 Muud toetused -7 0 0 0 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -599 -599 -783 -185 Programmi tegevus: Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus -2 991 -5 116 -4 412 704 Sh piirmääraga kulud -2 981 -4 452 -3 813 640 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 -566 -348 218 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -88 -204 -116 Sh amortisatsioon -10 -10 -47 -37 Siseministeerium -1 357 -954 -653 302 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -7 0 7 Tööjõukulud -812 -608 -381 227 Majandamiskulud -544 -324 -251 72 Sotsiaaltoetused 0 -2 -2 0 Muud toetused 0 -12 -12 0 Investeeringutoetused 0 0 -4 -4 Muud kulud, sh amortisatsioon -2 -2 -2 -1 Sh piirmääraga kulud -1 356 -946 -644 302 Tööjõukulud -812 -608 -378 230 Majandamiskulud -544 -324 -251 72 Sotsiaaltoetused 0 -2 -2 0 Muud toetused 0 -12 -12 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -7 -7 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -7 0 7 Tööjõukulud 0 0 -3 -3 Investeeringutoetused 0 0 -4 -4 Sh amortisatsioon -1 -1 -2 -1 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -76 -511 -412 99 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -93 0 93 Tööjõukulud -31 -169 -174 -5 Majandamiskulud -37 -240 -213 28 Muud kulud, sh amortisatsioon -8 -8 -24 -16  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -67 -410 -382 28 Tööjõukulud -30 -169 -170 0 Majandamiskulud -37 -240 -212 28 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 -4 -4 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -4 0 4 Tööjõukulud -1 0 -4 -4 Majandamiskulud 0 0 -1 -1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -88 -1 87 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -88 0 88 Tööjõukulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -8 -8 -24 -16 Sisekaitseakadeemia -1 558 -3 651 -3 348 303 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -554 0 554 Tööjõukulud -1 381 -2 638 -2 757 -120 Majandamiskulud -176 -455 -566 -111 Sotsiaaltoetused 0 -3 -3 0 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 -21 -21 Sh piirmääraga kulud -1 558 -3 096 -2 787 309 Tööjõukulud -1 381 -2 638 -2 335 302 Majandamiskulud -176 -455 -449 7 Sotsiaaltoetused 0 -3 -3 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -554 -337 218 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -554 0 554 Tööjõukulud 0 0 -256 -256 Majandamiskulud 0 0 -80 -80 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 0 -203 -203 Tööjõukulud 0 0 -166 -166 Majandamiskulud 0 0 -37 -37 Sh amortisatsioon 0 0 -21 -21 Programmi tegevus: IKT-teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole -1 824 -2 601 -2 700 -99 Sh piirmääraga kulud -1 509 -2 370 -2 435 -65 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 -2 -2 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -85 -1 -57 -56 Sh amortisatsioon -228 -228 -206 22 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -1 824 -2 601 -2 700 -99 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -3 0 3 Tööjõukulud -389 -358 -421 -63 Majandamiskulud -1 206 -2 012 -2 073 -61 Muud kulud, sh amortisatsioon -228 -228 -206 22 Sh piirmääraga kulud -1 509 -2 370 -2 435 -65 Tööjõukulud -355 -358 -380 -22  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -1 154 -2 012 -2 054 -43 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 -2 -2 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Majandamiskulud -1 0 -2 -2 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -85 -1 -57 -56 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud -34 0 -40 -40 Majandamiskulud -51 0 -16 -16 Sh amortisatsioon -228 -228 -206 22 Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -17 391 -20 917 -16 937 3 979 Sh piirmääraga kulud -15 343 -17 291 -14 646 2 645 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -894 -1 489 -1 169 320 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -500 -1 483 -39 1 444 Sh amortisatsioon -654 -654 -1 084 -430 Kogukondliku Eesti programm -4 980 -5 631 -4 326 1 305 Sh piirmääraga kulud -4 156 -4 665 -3 664 1 001 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -816 -956 -653 303 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -3 0 3 Sh amortisatsioon -8 -8 -9 -1 Programmi tegevus: Kogukondliku arengu toetamine -4 215 -4 841 -3 589 1 251 Sh piirmääraga kulud -3 394 -3 878 -2 930 947 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -816 -956 -653 303 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -2 0 2 Sh amortisatsioon -5 -5 -6 -1 Siseministeerium -4 188 -4 810 -3 561 1 250 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -956 0 956 Tööjõukulud -285 -281 -281 0 Majandamiskulud -220 -68 -64 4 Sotsiaaltoetused 0 -3 -3 0 Muud toetused -3 681 -3 502 -3 212 290 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 -1 -2 0 Sh piirmääraga kulud -3 371 -3 853 -2 906 948 Tööjõukulud -247 -281 -245 36 Majandamiskulud -213 -68 -64 4 Sotsiaaltoetused 0 -3 -3 0 Muud toetused -2 910 -3 502 -2 594 907 Muud kulud 0 0 0 0 Sh arvestuslikud kulud 0 0 0 0 Muud kulud 0 0 0 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -816 -956 -653 303 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -956 0 956  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -38 0 -36 -36 Majandamiskulud -7 0 0 0 Muud toetused -771 0 -617 -617 Sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -27 -30 -29 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Tööjõukulud -10 -11 -11 0 Majandamiskulud -13 -13 -13 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -4 -4 -5 -1 Sh piirmääraga kulud -23 -24 -24 0 Tööjõukulud -10 -11 -11 0 Majandamiskulud -13 -13 -13 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -2 0 2 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -2 0 2 Sh amortisatsioon -4 -4 -5 -1 Programmi tegevus: Usuvabaduse tagamine -764 -790 -736 54 Sh piirmääraga kulud -762 -787 -733 54 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 0 1 Sh amortisatsioon -3 -3 -3 0 Siseministeerium -751 -775 -722 53 Tööjõukulud -123 -136 -87 49 Majandamiskulud -27 -30 -26 4 Muud toetused -600 -608 -608 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Sh piirmääraga kulud -750 -775 -721 54 Tööjõukulud -123 -136 -87 49 Majandamiskulud -27 -30 -26 4 Muud toetused -600 -608 -608 0 Sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -14 -15 -14 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Tööjõukulud -5 -6 -6 0 Majandamiskulud -7 -7 -7 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -2 -2 -2 0 Sh piirmääraga kulud -12 -12 -12 0 Tööjõukulud -5 -6 -6 0 Majandamiskulud -7 -7 -7 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 0 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 0 1 Sh amortisatsioon -2 -2 -2 0 Nutika rahvastikuarvestuse programm -7 481 -10 355 -7 681 2 674  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -6 257 -7 696 -6 052 1 644 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -78 -533 -516 17 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -500 -1 480 -39 1 441 Sh amortisatsioon -646 -646 -1 075 -429 Programmi tegevus: Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine -4 079 -5 666 -4 168 1 498 Sh piirmääraga kulud -3 446 -4 246 -3 305 940 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -3 -251 -250 1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -275 -814 -21 793 Sh amortisatsioon -356 -356 -592 -236 Siseministeerium -1 334 -1 534 -1 213 321 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -26 0 26 Tööjõukulud -1 093 -1 234 -999 235 Majandamiskulud -236 -268 -207 62 Muud kulud, sh amortisatsioon -6 -6 -7 -2 Sh piirmääraga kulud -1 330 -1 503 -1 181 322 Tööjõukulud -1 093 -1 234 -973 261 Majandamiskulud -236 -268 -207 62 Muud kulud -1 -1 -1 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -26 -26 0 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -26 0 26 Tööjõukulud 0 0 -26 -26 Sh amortisatsioon -5 -5 -7 -2 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -2 745 -4 132 -2 955 1 178 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -1 039 0 1 039 Tööjõukulud -1 651 -1 881 -1 632 249 Majandamiskulud -742 -861 -737 124 Muud kulud, sh amortisatsioon -351 -351 -585 -234 Sh piirmääraga kulud -2 116 -2 742 -2 124 618 Tööjõukulud -1 376 -1 881 -1 390 491 Majandamiskulud -739 -861 -734 126 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -3 -225 -224 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -225 0 225 Tööjõukulud 0 0 -222 -222 Majandamiskulud -3 0 -2 -2 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -275 -814 -21 793 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -814 0 814 Tööjõukulud -275 0 -21 -21 Majandamiskulud 0 0 -1 -1 Sh amortisatsioon -351 -351 -585 -234 Programmi tegevus: Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine -3 401 -4 689 -3 513 1 175 Sh piirmääraga kulud -2 811 -3 450 -2 747 704  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -75 -282 -266 16 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -225 -666 -17 648 Sh amortisatsioon -290 -290 -483 -193 Siseministeerium -1 160 -1 309 -1 100 209 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -98 0 98 Tööjõukulud -916 -965 -886 79 Majandamiskulud -239 -241 -208 33 Muud kulud, sh amortisatsioon -4 -5 -6 -1 Sh piirmääraga kulud -1 084 -1 207 -1 012 195 Tööjõukulud -855 -965 -808 158 Majandamiskulud -228 -241 -204 37 Muud kulud -1 -1 -1 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -73 -98 -83 16 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -98 0 98 Tööjõukulud -62 0 -78 -78 Majandamiskulud -11 0 -4 -4 Sh amortisatsioon -4 -4 -5 -2 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -2 242 -3 379 -2 413 966 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -850 0 850 Tööjõukulud -1 350 -1 541 -1 334 207 Majandamiskulud -605 -702 -601 101 Muud kulud, sh amortisatsioon -287 -287 -478 -191 Sh piirmääraga kulud -1 727 -2 243 -1 734 509 Tööjõukulud -1 125 -1 541 -1 135 405 Majandamiskulud -603 -702 -599 103 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -3 -184 -183 1 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -184 0 184 Tööjõukulud 0 0 -181 -181 Majandamiskulud -3 0 -2 -2 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -225 -666 -17 648 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -666 0 666 Tööjõukulud -225 0 -17 -17 Sh amortisatsioon -287 -287 -478 -191 Erakondade rahastamise programm -4 931 -4 931 -4 931 0 Sh piirmääraga kulud -4 931 -4 931 -4 931 0 Programmi tegevus: Erakondade rahastamine -4 931 -4 931 -4 931 0 Sh piirmääraga kulud -4 931 -4 931 -4 931 0 Siseministeerium -4 931 -4 931 -4 931 0 Muud toetused -4 931 -4 931 -4 931 0 Sh piirmääraga kulud -4 931 -4 931 -4 931 0 Muud toetused -4 931 -4 931 -4 931 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Käibemaks -28 821 -28 546 -27 143 1 403 Sh arvestuslikud kulud -26 492 -27 286 -25 884 1 403 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 195 -1 047 -1 047 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -133 -212 -212 0 SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala Kulud kokku -7 469 699 -7 530 154 -7 393 623 136 531 Sh piirmääraga kulud -197 436 -227 359 -205 777 21 581 Sh arvestuslikud kulud -1 843 407 -1 843 407 -1 708 715 134 692 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -75 106 -71 585 -55 938 15 647 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -12 369 -25 672 -14 999 10 672 Sh edasiantavad maksud -5 333 271 -5 354 021 -5 398 523 -44 502 Sh amortisatsioon -8 110 -8 110 -9 669 -1 560 Tulemusvaldkond: HEAOLU -5 016 692 -5 040 741 -4 917 591 123 150 Sh piirmääraga kulud -123 821 -134 768 -124 382 10 385 Sh arvestuslikud kulud -1 520 054 -1 520 054 -1 390 317 129 737 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -42 668 -34 955 -24 175 10 780 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -95 -160 -141 19 Sh edasiantavad maksud -3 325 392 -3 346 142 -3 373 147 -27 005 Sh amortisatsioon -4 661 -4 661 -5 428 -767 Tööturuprogramm -15 106 -15 646 -16 213 -567 Sh piirmääraga kulud -1 645 -1 602 -1 443 159 Sh arvestuslikud kulud -12 610 -12 610 -13 331 -722 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -584 -584 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 0 0 0 Sh amortisatsioon -851 -851 -855 -4 Programmi tegevus: Tööhõive toetamine ja areng -352 -446 -422 24 Sh piirmääraga kulud -306 -400 -369 31 Sh amortisatsioon -46 -46 -53 -7 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -352 -446 -422 24 Tööjõukulud -150 -196 -189 7 Majandamiskulud -156 -205 -180 25 Muud kulud, sh amortisatsioon -46 -46 -53 -7 Sh piirmääraga kulud -306 -400 -369 31 Tööjõukulud -150 -196 -189 7 Majandamiskulud -156 -205 -180 25 Sh amortisatsioon -46 -46 -53 -7 Programmi tegevus: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng -14 754 -15 199 -15 791 -592 Sh piirmääraga kulud -1 340 -1 201 -1 074 127 Sh arvestuslikud kulud -12 610 -12 610 -13 331 -722 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -584 -584 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 0 0 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh amortisatsioon -805 -805 -802 3 Sotsiaalkindlustusamet -12 735 -12 775 -13 485 -710 Tööjõukulud -110 -142 -139 3 Majandamiskulud -16 -23 -14 9 Sotsiaaltoetused -12 610 -12 610 -13 331 -722 Sh piirmääraga kulud -125 -165 -154 11 Tööjõukulud -110 -142 -139 3 Majandamiskulud -16 -23 -14 9 Sh arvestuslikud kulud -12 610 -12 610 -13 331 -722 Sotsiaaltoetused -12 610 -12 610 -13 331 -722 Kahjuhüvitised seoses tööõnnetustega -7 388 -7 388 -7 785 -397 Täiendav puhkusetasu -5 222 -5 222 -5 546 -325 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -2 019 -2 424 -2 306 119 Tööjõukulud -655 -668 -651 17 Majandamiskulud -560 -952 -853 99 Muud kulud, sh amortisatsioon -804 -804 -802 3 Sh piirmääraga kulud -1 214 -1 036 -920 116 Tööjõukulud -654 -445 -428 17 Majandamiskulud -560 -591 -492 99 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -584 -584 0 Tööjõukulud 0 -224 -224 0 Majandamiskulud 0 -360 -360 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 0 0 0 Tööjõukulud -1 0 0 0 Sh amortisatsioon -804 -804 -802 3 Vanemaealiste programm -3 839 395 -3 860 249 -3 814 399 45 851 Sh piirmääraga kulud -6 656 -7 074 -6 429 645 Sh arvestuslikud kulud -505 321 -505 321 -433 450 71 871 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 337 -1 030 -587 443 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -41 -35 -31 4 Sh edasiantavad maksud -3 325 392 -3 346 142 -3 373 147 -27 005 Sh amortisatsioon -648 -648 -754 -106 Programmi tegevus: Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine -1 167 -703 -286 417 Sh piirmääraga kulud -198 -199 -199 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -969 -504 -87 417 Sotsiaalministeerium -1 167 -703 -286 417 Tööjõukulud -43 -500 -87 412 Majandamiskulud -16 -4 0 4 Muud toetused -1 108 -199 -199 0 Sh piirmääraga kulud -198 -199 -199 0 Muud toetused -198 -199 -199 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -969 -504 -87 417 Tööjõukulud -43 -500 -87 412 Majandamiskulud -16 -4 0 4 Muud toetused -910 0 0 0 Programmi tegevus: Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine -3 838 227 -3 859 546 -3 814 112 45 434 Sh piirmääraga kulud -6 458 -6 875 -6 230 645 Sh arvestuslikud kulud -505 321 -505 321 -433 450 71 871 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -368 -526 -500 26 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -41 -35 -31 4 Sh edasiantavad maksud -3 325 392 -3 346 142 -3 373 147 -27 005 Sh amortisatsioon -648 -648 -754 -106 Sotsiaalministeerium -570 424 -591 526 -587 452 4 074 Tööjõukulud -1 037 -1 493 -1 224 269 Majandamiskulud -353 -309 -249 60 Muud toetused -283 -224 -216 8 Muud kulud, sh amortisatsioon -568 750 -589 500 -585 763 3 737 Sh piirmääraga kulud -1 345 -1 584 -1 267 317 Tööjõukulud -1 015 -1 247 -986 261 Majandamiskulud -324 -200 -149 51 Muud toetused -6 -137 -132 4 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -329 -442 -421 20 Tööjõukulud -22 -246 -238 8 Majandamiskulud -29 -109 -100 9 Muud toetused -278 -87 -83 4 Sh edasiantavad maksud -568 750 -589 500 -585 763 3 737 Muud kulud -568 750 -589 500 -585 763 3 737 Sotsiaalkindlustusamet -3 265 847 -3 265 668 -3 224 307 41 361 Tööjõukulud -116 453 -146 131 -143 239 2 891 Majandamiskulud -435 -548 -370 178 Sotsiaaltoetused -3 148 932 -3 118 950 -3 080 170 38 781 Muud toetused -16 -16 -16 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -10 -22 -512 -489 Sh piirmääraga kulud -3 874 -3 695 -3 470 225 Tööjõukulud -3 423 -3 118 -3 074 45 Majandamiskulud -435 -548 -367 181 Muud toetused -16 -16 -16 0 Muud kulud 0 -12 -12 0 Sh arvestuslikud kulud -505 321 -505 321 -433 450 71 871 Tööjõukulud -113 030 -143 012 -140 166 2 847 Majandamiskulud 0 0 -3 -3 Sotsiaaltoetused -392 290 -362 308 -292 786 69 522  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Avalike teenistujate pensionide suurendus -29 982 0 0 0 Olümpiavõitja toetus -242 -242 -200 42 Rahvapension ja pensionilisad -112 263 -112 263 -105 008 7 254 Represseeritute toetus -2 031 -2 031 -2 092 -61 Riikliku pensionikindlustuse vahendid -226 765 -226 765 -165 007 61 758 Üksi elava pensionäri toetus -17 815 -17 815 -17 841 -26 Muud sotsiaaltoetused ja hüvitised -161 -161 -76 85 Erijuhtudel riigi tasutav sotsiaalmaks -3 031 -3 031 -2 562 469 Muud kulud 0 0 -496 -496 Sh edasiantavad maksud -2 756 642 -2 756 642 -2 787 384 -30 742 Sotsiaaltoetused -2 756 642 -2 756 642 -2 787 384 -30 742 Riikliku pensionikindlustuse vahendid -2 756 642 -2 756 642 -2 787 384 -30 742 Sh amortisatsioon -10 -10 -3 7 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -1 957 -2 352 -2 353 -1 Tööjõukulud -653 -722 -716 6 Majandamiskulud -666 -992 -886 106 Muud kulud, sh amortisatsioon -638 -638 -751 -113 Sh piirmääraga kulud -1 239 -1 596 -1 493 103 Tööjõukulud -581 -646 -645 1 Majandamiskulud -658 -950 -848 102 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -39 -84 -78 6 Tööjõukulud -32 -56 -51 5 Majandamiskulud -6 -27 -27 1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -41 -34 -31 4 Tööjõukulud -40 -20 -20 0 Majandamiskulud -2 -15 -11 4 Sh amortisatsioon -638 -638 -751 -113 Sotsiaalhoolekande programm -168 366 -169 374 -157 492 11 882 Sh piirmääraga kulud -71 440 -79 579 -75 583 3 996 Sh arvestuslikud kulud -66 414 -66 414 -63 521 2 893 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -29 536 -22 366 -17 262 5 104 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -13 -51 -42 9 Sh amortisatsioon -964 -964 -1 083 -119 Programmi tegevus: Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine -16 227 -15 970 -12 620 3 349 Sh piirmääraga kulud -4 072 -4 614 -3 866 748 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -12 048 -11 215 -8 567 2 648 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -13 -45 -41 5 Sh amortisatsioon -94 -94 -146 -51 Sotsiaalministeerium -14 768 -14 190 -11 158 3 032 Tööjõukulud -1 290 -2 547 -1 772 774 Majandamiskulud -638 -891 -479 412  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Investeeringutoetused -1 548 0 0 0 Muud toetused -11 291 -10 753 -8 907 1 845 Sh piirmääraga kulud -3 581 -3 782 -3 276 505 Tööjõukulud -1 203 -1 584 -1 256 328 Majandamiskulud -579 -280 -192 88 Muud toetused -1 799 -1 918 -1 828 90 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -11 187 -10 408 -7 882 2 526 Tööjõukulud -87 -962 -516 447 Majandamiskulud -59 -611 -287 324 Investeeringutoetused -1 548 0 0 0 Muud toetused -9 492 -8 834 -7 079 1 755 Sotsiaalkindlustusamet -1 008 -963 -835 129 Tööjõukulud -185 -660 -612 48 Majandamiskulud -12 -303 -223 80 Muud toetused -810 0 0 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 -1 0 1 Sh piirmääraga kulud -197 -230 -216 13 Tööjõukulud -185 -195 -188 7 Majandamiskulud -12 -35 -28 7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -810 -733 -618 114 Tööjõukulud 0 -464 -424 41 Majandamiskulud 0 -268 -195 74 Muud toetused -810 0 0 0 Sh amortisatsioon -1 -1 0 1 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -451 -816 -627 189 Tööjõukulud -226 -233 -224 10 Majandamiskulud -131 -489 -258 231 Muud kulud, sh amortisatsioon -93 -93 -145 -52 Sh piirmääraga kulud -293 -603 -374 229 Tööjõukulud -173 -169 -165 3 Majandamiskulud -120 -434 -208 226 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -51 -75 -68 7 Tööjõukulud -42 -39 -33 7 Majandamiskulud -9 -36 -35 1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -13 -45 -40 5 Tööjõukulud -11 -26 -26 0 Majandamiskulud -2 -19 -15 5 Sh amortisatsioon -93 -93 -145 -52 Programmi tegevus: Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine -152 140 -153 404 -144 871 8 533 Sh piirmääraga kulud -67 368 -74 965 -71 717 3 248 Sh arvestuslikud kulud -66 414 -66 414 -63 521 2 893  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -17 488 -11 151 -8 695 2 456 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -6 -1 5 Sh amortisatsioon -869 -869 -938 -68 Sotsiaalministeerium -12 027 -7 692 -5 545 2 147 Tööjõukulud -73 -175 -142 33 Majandamiskulud -4 214 -5 404 -3 291 2 114 Investeeringutoetused -7 741 -604 -604 0 Muud toetused 0 -1 509 -1 509 0 Sh piirmääraga kulud 0 -2 560 -1 865 695 Majandamiskulud 0 -2 188 -1 493 695 Muud toetused 0 -372 -372 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -12 027 -5 132 -3 680 1 452 Tööjõukulud -73 -175 -142 33 Majandamiskulud -4 214 -3 217 -1 798 1 419 Investeeringutoetused -7 741 -604 -604 0 Muud toetused 0 -1 136 -1 136 0 Sotsiaalkindlustusamet -137 086 -142 463 -136 388 6 075 Tööjõukulud -5 075 -9 021 -7 232 1 789 Majandamiskulud -3 412 -5 148 -1 730 3 418 Sotsiaaltoetused -123 443 -123 591 -122 802 788 Muud toetused -5 144 -4 692 -4 614 78 Muud kulud, sh amortisatsioon -11 -11 -11 1 Sh piirmääraga kulud -65 601 -70 267 -68 037 2 230 Tööjõukulud -5 075 -8 690 -6 931 1 758 Majandamiskulud -624 -1 528 -621 906 Sotsiaaltoetused -59 902 -60 050 -60 484 -435 Sh arvestuslikud kulud -66 414 -66 414 -63 521 2 893 Majandamiskulud -2 788 -2 788 -798 1 990 Sotsiaaltoetused -63 541 -63 541 -62 318 1 223 Puuetega inimeste sotsiaaltoetus -44 796 -44 796 -38 743 6 053 Muud sotsiaaltoetused ja hüvitised -74 -74 -56 18 Abivahenditeenus -18 671 -18 671 -23 519 -4 848 Muud toetused -85 -85 -399 -314 Muud sotsiaaltoetused ja hüvitised -85 -85 -399 -314 Muud kulud 0 0 -6 -6 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -5 059 -5 771 -4 826 945 Tööjõukulud 0 -331 -300 31 Majandamiskulud 0 -832 -310 522 Muud toetused -5 059 -4 607 -4 215 392 Sh amortisatsioon -11 -11 -4 7 Tervise Arengu Instituut -544 -356 -266 89  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -243 -190 -121 70 Majandamiskulud -301 -165 -146 19 Sh piirmääraga kulud -142 -142 -116 26 Tööjõukulud -115 -115 -90 25 Majandamiskulud -27 -27 -26 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -402 -208 -149 59 Tööjõukulud -128 -73 -30 43 Majandamiskulud -274 -135 -119 16 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -6 -1 5 Tööjõukulud 0 -2 0 2 Majandamiskulud 0 -4 -1 3 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -2 483 -2 894 -2 672 222 Tööjõukulud -689 -863 -744 119 Majandamiskulud -936 -1 173 -995 178 Muud kulud, sh amortisatsioon -858 -858 -933 -75 Sh piirmääraga kulud -1 625 -1 996 -1 699 297 Tööjõukulud -689 -823 -704 119 Majandamiskulud -936 -1 173 -995 178 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -40 -40 0 Tööjõukulud 0 -40 -40 0 Sh amortisatsioon -858 -858 -933 -75 Laste ja perede programm -993 825 -995 472 -929 488 65 984 Sh piirmääraga kulud -44 080 -46 513 -40 927 5 586 Sh arvestuslikud kulud -935 710 -935 710 -880 015 55 695 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -11 796 -10 976 -5 742 5 234 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -40 -74 -68 7 Sh amortisatsioon -2 199 -2 199 -2 736 -537 Programmi tegevus: Hüvitised ja toetused lastele ning peredele -936 246 -937 329 -881 254 56 075 Sh piirmääraga kulud -3 939 -5 024 -4 428 596 Sh arvestuslikud kulud -931 829 -931 829 -876 301 55 529 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -21 -21 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -22 0 0 0 Sh amortisatsioon -456 -456 -505 -49 Sotsiaalkindlustusamet -934 927 -935 729 -879 701 56 028 Tööjõukulud -2 798 -3 504 -3 182 322 Majandamiskulud -293 -374 -250 124 Sotsiaaltoetused -931 829 -931 829 -876 143 55 686 Muud kulud, sh amortisatsioon -7 -22 -125 -103 Sh piirmääraga kulud -3 091 -3 893 -3 398 495 Tööjõukulud -2 798 -3 504 -3 182 322 Majandamiskulud -293 -374 -250 124  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sotsiaaltoetused 0 0 50 50 Muud kulud 0 -15 -16 -1 Sh arvestuslikud kulud -931 829 -931 829 -876 300 55 529 Sotsiaaltoetused -931 829 -931 829 -876 193 55 636 Ajateenija lapse toetus -367 -367 -159 208 Kohustusliku kogumispensioni fond -20 018 -20 018 -16 832 3 186 Peretoetused -423 900 -423 900 -406 421 17 479 Puuetega inimeste sotsiaaltoetus -18 219 -18 219 -15 965 2 254 Täiendav puhkusetasu -13 617 -13 617 -13 291 326 Vanemahüvitis -363 564 -363 564 -345 212 18 352 Erijuhtudel riigi tasutav sotsiaalmaks -79 630 -79 630 -66 771 12 859 Elatisabi -12 514 -12 514 -11 543 971 Muud kulud 0 0 -107 -107 Sh amortisatsioon -7 -7 -2 5 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -1 319 -1 601 -1 553 47 Tööjõukulud -405 -454 -454 0 Majandamiskulud -465 -698 -597 101 Muud kulud, sh amortisatsioon -448 -448 -502 -54 Sh piirmääraga kulud -848 -1 131 -1 030 101 Tööjõukulud -384 -433 -433 0 Majandamiskulud -465 -698 -597 101 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -21 -21 0 Tööjõukulud 0 -21 -21 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -22 0 0 0 Tööjõukulud -22 0 0 0 Sh amortisatsioon -448 -448 -502 -54 Programmi tegevus: Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused -36 720 -37 807 -30 893 6 915 Sh piirmääraga kulud -27 727 -27 626 -24 639 2 986 Sh arvestuslikud kulud -2 625 -2 625 -2 574 51 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -5 615 -6 804 -2 710 4 094 Sh amortisatsioon -752 -752 -968 -216 Sotsiaalministeerium -1 229 -2 042 -554 1 488 Tööjõukulud -22 -338 -25 313 Majandamiskulud -1 208 -1 225 -51 1 175 Muud toetused 0 -478 -478 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 229 -2 042 -554 1 488 Tööjõukulud -22 -338 -25 313 Majandamiskulud -1 208 -1 225 -51 1 175 Muud toetused 0 -478 -478 0 Sotsiaalkindlustusamet -33 045 -33 133 -27 595 5 538 Tööjõukulud -3 889 -7 407 -6 563 844  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -7 766 -8 495 -3 809 4 686 Sotsiaaltoetused -19 052 -16 617 -16 764 -147 Muud toetused -2 333 -608 -398 209 Muud kulud, sh amortisatsioon -5 -5 -60 -55 Sh piirmääraga kulud -26 289 -26 083 -23 124 2 959 Tööjõukulud -3 523 -6 599 -5 810 789 Majandamiskulud -6 332 -4 883 -2 725 2 158 Sotsiaaltoetused -16 427 -13 992 -14 189 -197 Muud toetused -8 -608 -398 209 Sh arvestuslikud kulud -2 625 -2 625 -2 574 51 Sotsiaaltoetused -2 625 -2 625 -2 575 51 Abivahenditeenus -2 625 -2 625 -2 575 51 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -4 126 -4 420 -1 837 2 583 Tööjõukulud -366 -808 -753 55 Majandamiskulud -1 434 -3 612 -1 084 2 528 Muud toetused -2 326 0 0 0 Sh amortisatsioon -5 -5 -60 -55 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -2 446 -2 632 -2 743 -111 Tööjõukulud -789 -968 -921 46 Majandamiskulud -909 -917 -914 4 Muud kulud, sh amortisatsioon -748 -748 -909 -161 Sh piirmääraga kulud -1 438 -1 543 -1 516 27 Tööjõukulud -565 -645 -621 23 Majandamiskulud -873 -898 -894 4 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -260 -342 -319 23 Tööjõukulud -224 -323 -300 23 Majandamiskulud -37 -19 -19 0 Sh amortisatsioon -748 -748 -909 -161 Programmi tegevus: Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine -4 096 -3 534 -3 113 420 Sh piirmääraga kulud -2 169 -2 250 -2 063 187 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 631 -988 -675 312 Sh amortisatsioon -296 -296 -375 -79 Sotsiaalkindlustusamet -3 073 -2 406 -1 934 472 Tööjõukulud -982 -1 488 -1 396 92 Majandamiskulud -577 -909 -532 378 Muud toetused -1 512 -6 -5 1 Muud kulud, sh amortisatsioon -2 -2 -1 1 Sh piirmääraga kulud -1 564 -1 575 -1 406 170 Tööjõukulud -982 -1 206 -1 138 67 Majandamiskulud -577 -363 -262 101 Muud toetused -5 -6 -5 1  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 507 -829 -527 301 Tööjõukulud 0 -282 -258 25 Majandamiskulud 0 -546 -269 277 Muud toetused -1 507 0 0 0 Sh amortisatsioon -2 -2 -1 1 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -1 023 -1 128 -1 180 -52 Tööjõukulud -357 -454 -434 20 Majandamiskulud -372 -379 -372 7 Muud kulud, sh amortisatsioon -295 -295 -374 -80 Sh piirmääraga kulud -605 -674 -657 17 Tööjõukulud -251 -304 -295 10 Majandamiskulud -354 -370 -363 7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -124 -159 -148 11 Tööjõukulud -106 -150 -139 11 Majandamiskulud -17 -9 -9 0 Sh amortisatsioon -295 -295 -374 -80 Programmi tegevus: Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine -7 684 -4 830 -4 067 763 Sh piirmääraga kulud -3 321 -2 934 -2 463 471 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -4 302 -1 790 -1 444 346 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -18 -64 -58 7 Sh amortisatsioon -42 -42 -103 -61 Sotsiaalministeerium -7 440 -4 530 -3 744 786 Tööjõukulud -1 687 -2 501 -1 999 502 Majandamiskulud -2 566 -1 181 -912 269 Investeeringutoetused -283 0 0 0 Muud toetused -2 904 -849 -833 15 Sh piirmääraga kulud -3 210 -2 842 -2 391 451 Tööjõukulud -1 643 -1 829 -1 461 368 Majandamiskulud -765 -327 -252 75 Muud toetused -801 -687 -679 8 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -4 230 -1 688 -1 352 335 Tööjõukulud -44 -671 -537 134 Majandamiskulud -1 800 -854 -660 194 Investeeringutoetused -283 0 0 0 Muud toetused -2 103 -162 -155 7 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 -1 0 Tööjõukulud 0 -1 -1 0 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -244 -300 -323 -24 Tööjõukulud -153 -145 -132 13 Majandamiskulud -49 -113 -89 24 Muud kulud, sh amortisatsioon -42 -42 -103 -61  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -112 -92 -72 20 Tööjõukulud -78 -58 -54 4 Majandamiskulud -34 -34 -18 16 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -72 -102 -92 10 Tööjõukulud -60 -51 -42 9 Majandamiskulud -12 -51 -50 1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -18 -64 -57 7 Tööjõukulud -15 -36 -36 0 Majandamiskulud -3 -27 -21 7 Sh amortisatsioon -42 -42 -103 -61 Programmi tegevus: Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -9 080 -11 972 -10 160 1 811 Sh piirmääraga kulud -6 923 -8 679 -7 334 1 346 Sh arvestuslikud kulud -1 256 -1 256 -1 140 116 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -247 -1 373 -891 482 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -10 -10 0 Sh amortisatsioon -653 -653 -786 -132 Sotsiaalkindlustusamet -6 928 -9 517 -7 788 1 730 Tööjõukulud -2 097 -4 672 -4 131 541 Majandamiskulud -3 369 -3 470 -2 468 1 002 Sotsiaaltoetused -1 416 -1 369 -1 185 184 Muud toetused -41 -2 -1 1 Muud kulud, sh amortisatsioon -4 -4 -2 2 Sh piirmääraga kulud -5 628 -7 148 -6 001 1 148 Tööjõukulud -2 097 -4 354 -3 850 505 Majandamiskulud -2 255 -2 679 -2 104 575 Sotsiaaltoetused -1 274 -113 -46 67 Muud toetused -1 -2 -1 1 Sh arvestuslikud kulud -1 256 -1 256 -1 140 116 Majandamiskulud -1 114 0 0 0 Sotsiaaltoetused -142 -1 256 -1 139 117 Muud sotsiaaltoetused ja hüvitised -142 -1 256 -1 139 117 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -40 -1 099 -635 464 Tööjõukulud 0 -318 -282 36 Majandamiskulud 0 -781 -354 427 Muud toetused -40 0 0 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -10 -10 0 Majandamiskulud 0 -10 -10 0 Sh amortisatsioon -4 -4 -2 2 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -2 152 -2 455 -2 373 82 Tööjõukulud -695 -905 -799 106 Majandamiskulud -808 -900 -790 110  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud kulud, sh amortisatsioon -649 -649 -784 -135 Sh piirmääraga kulud -1 296 -1 531 -1 333 198 Tööjõukulud -517 -646 -558 88 Majandamiskulud -778 -885 -775 110 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -207 -274 -256 18 Tööjõukulud -178 -259 -241 18 Majandamiskulud -29 -15 -15 0 Sh amortisatsioon -649 -649 -784 -135 Tulemusvaldkond: TERVIS -2 444 877 -2 480 656 -2 467 523 13 133 Sh piirmääraga kulud -73 615 -92 591 -81 395 11 196 Sh arvestuslikud kulud -315 569 -315 569 -310 862 4 707 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -32 414 -35 745 -30 878 4 866 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -11 951 -25 424 -14 771 10 653 Sh edasiantavad maksud -2 007 879 -2 007 879 -2 025 376 -17 497 Sh amortisatsioon -3 448 -3 448 -4 241 -792 Tervist toetava keskkonna programm -11 146 -12 131 -10 499 1 633 Sh piirmääraga kulud -8 006 -8 286 -7 763 523 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -475 -739 -437 302 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 157 -2 588 -1 781 807 Sh amortisatsioon -508 -519 -517 2 Programmi tegevus: Tervist toetava ja parendava keskkonna kujundamine -1 432 -1 347 -1 051 296 Sh piirmääraga kulud -969 -946 -771 175 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -439 -359 -217 143 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -7 -25 -23 3 Sh amortisatsioon -16 -16 -40 -24 Sotsiaalministeerium -1 336 -1 228 -923 305 Tööjõukulud -664 -793 -691 102 Majandamiskulud -298 -240 -146 94 Muud toetused -374 -194 -85 109 Sh piirmääraga kulud -925 -909 -743 166 Tööjõukulud -642 -715 -614 101 Majandamiskulud -253 -171 -109 62 Muud toetused -30 -23 -20 3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -411 -319 -180 139 Tööjõukulud -22 -78 -77 1 Majandamiskulud -45 -70 -37 32 Muud toetused -344 -171 -66 106 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -96 -119 -128 -9 Tööjõukulud -61 -58 -52 5 Majandamiskulud -19 -45 -35 10 Muud kulud, sh amortisatsioon -16 -16 -40 -24  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -45 -37 -29 8 Tööjõukulud -31 -23 -22 2 Majandamiskulud -14 -14 -7 7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -28 -41 -36 4 Tööjõukulud -24 -20 -16 4 Majandamiskulud -5 -21 -20 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -7 -25 -22 3 Tööjõukulud -6 -14 -14 0 Majandamiskulud -1 -11 -8 3 Sh amortisatsioon -16 -16 -40 -24 Programmi tegevus: Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -2 967 -4 075 -3 413 661 Sh piirmääraga kulud -2 422 -2 652 -2 551 101 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -36 -258 -161 98 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -367 -1 014 -546 468 Sh amortisatsioon -142 -151 -156 -5 Terviseamet -2 483 -3 429 -2 815 614 Tööjõukulud -1 768 -2 221 -1 884 337 Majandamiskulud -626 -1 031 -809 222 Muud toetused 0 -89 -42 47 Muud kulud, sh amortisatsioon -88 -89 -81 8 Sh piirmääraga kulud -1 991 -2 159 -2 118 41 Tööjõukulud -1 447 -1 545 -1 530 14 Majandamiskulud -545 -614 -587 27 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -36 -168 -70 98 Tööjõukulud 0 -14 -4 10 Majandamiskulud -36 -65 -25 40 Muud toetused 0 -89 -42 47 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -367 -1 014 -546 468 Tööjõukulud -322 -662 -349 312 Majandamiskulud -46 -352 -197 155 Sh amortisatsioon -88 -88 -81 8 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -484 -646 -598 48 Tööjõukulud -233 -347 -323 24 Majandamiskulud -197 -236 -200 36 Muud kulud, sh amortisatsioon -54 -62 -75 -13 Sh piirmääraga kulud -430 -493 -433 60 Tööjõukulud -233 -257 -233 24 Majandamiskulud -197 -236 -200 36 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -90 -90 0 Tööjõukulud 0 -90 -90 0 Sh amortisatsioon -54 -62 -75 -13  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Programmi tegevus: Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -1 720 -1 884 -1 682 203 Sh piirmääraga kulud -1 581 -1 602 -1 525 77 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -111 -50 61 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -10 -44 -20 24 Sh amortisatsioon -129 -127 -87 40 Sotsiaalministeerium -3 0 0 0 Majandamiskulud -3 0 0 0 Sh piirmääraga kulud -3 0 0 0 Majandamiskulud -3 0 0 0 Terviseamet -1 200 -1 342 -1 231 111 Tööjõukulud -1 043 -1 127 -1 030 97 Majandamiskulud -155 -213 -200 14 Muud toetused -1 -1 0 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Sh piirmääraga kulud -1 190 -1 187 -1 161 27 Tööjõukulud -1 033 -977 -963 15 Majandamiskulud -155 -208 -197 11 Muud toetused -1 -1 0 0 Muud kulud -1 -1 -1 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -111 -50 61 Tööjõukulud 0 -111 -50 61 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -10 -44 -20 24 Tööjõukulud -10 -39 -18 21 Majandamiskulud 0 -5 -3 2 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -517 -542 -451 91 Tööjõukulud -244 -222 -199 23 Majandamiskulud -144 -193 -165 28 Muud kulud, sh amortisatsioon -129 -127 -87 41 Sh piirmääraga kulud -388 -415 -364 51 Tööjõukulud -244 -222 -199 23 Majandamiskulud -144 -193 -165 28 Sh amortisatsioon -129 -127 -87 41 Programmi tegevus: Toodete ja teenuste ohutus ning riskide vähendamine -5 027 -4 826 -4 353 473 Sh piirmääraga kulud -3 034 -3 086 -2 917 170 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -10 -10 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 773 -1 505 -1 192 313 Sh amortisatsioon -220 -224 -234 -10 Terviseamet -4 510 -4 107 -3 676 431 Tööjõukulud -3 161 -2 756 -2 640 116 Majandamiskulud -1 232 -1 234 -929 305 Muud kulud, sh amortisatsioon -117 -117 -107 10  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -2 620 -2 486 -2 378 108 Tööjõukulud -1 722 -1 649 -1 625 24 Majandamiskulud -898 -836 -752 84 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -1 773 -1 505 -1 192 313 Tööjõukulud -1 440 -1 107 -1 015 92 Majandamiskulud -333 -398 -177 221 Sh amortisatsioon -117 -117 -106 10 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -517 -718 -677 41 Tööjõukulud -208 -279 -268 12 Majandamiskulud -207 -332 -282 50 Muud kulud, sh amortisatsioon -103 -108 -128 -20 Sh piirmääraga kulud -414 -601 -539 62 Tööjõukulud -208 -269 -257 12 Majandamiskulud -207 -332 -282 50 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -10 -10 0 Tööjõukulud 0 -10 -10 0 Sh amortisatsioon -103 -108 -128 -20 Tervist toetavate valikute programm -22 810 -30 305 -24 722 5 582 Sh piirmääraga kulud -20 347 -22 376 -19 659 2 717 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 279 -5 118 -2 904 2 214 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -71 -2 698 -2 014 684 Sh amortisatsioon -112 -112 -144 -32 Programmi tegevus: Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -8 346 -12 808 -10 622 2 186 Sh piirmääraga kulud -6 133 -7 264 -6 189 1 076 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 050 -3 149 -2 568 582 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -66 -2 297 -1 755 542 Sh amortisatsioon -97 -97 -111 -14 Sotsiaalministeerium -2 210 -2 821 -2 539 282 Tööjõukulud -775 -935 -763 173 Majandamiskulud -227 -413 -356 56 Muud toetused -1 208 -1 473 -1 420 53 Sh piirmääraga kulud -2 191 -2 489 -2 222 267 Tööjõukulud -775 -914 -744 170 Majandamiskulud -208 -185 -135 50 Muud toetused -1 208 -1 390 -1 343 47 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -19 -332 -317 15 Tööjõukulud 0 -21 -19 3 Majandamiskulud -19 -227 -221 7 Muud toetused 0 -83 -77 6 Tervise Arengu Instituut -5 764 -9 397 -7 630 1 767 Tööjõukulud -3 332 -6 639 -5 319 1 320  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -2 052 -2 261 -1 892 369 Muud toetused -330 -448 -373 75 Muud kulud, sh amortisatsioon -50 -50 -45 5 Sh piirmääraga kulud -3 640 -4 341 -3 682 658 Tööjõukulud -2 371 -2 873 -2 576 297 Majandamiskulud -939 -1 137 -784 354 Muud toetused -330 -330 -323 7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 013 -2 725 -2 162 564 Tööjõukulud -914 -1 824 -1 332 492 Majandamiskulud -1 099 -784 -780 4 Muud toetused 0 -117 -50 67 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -62 -2 281 -1 740 541 Tööjõukulud -47 -1 941 -1 411 530 Majandamiskulud -15 -340 -329 11 Sh amortisatsioon -50 -50 -45 5 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -372 -589 -453 136 Tööjõukulud -226 -333 -280 54 Majandamiskulud -99 -209 -108 101 Muud kulud, sh amortisatsioon -47 -47 -66 -18 Sh piirmääraga kulud -303 -435 -284 150 Tööjõukulud -208 -250 -198 51 Majandamiskulud -95 -185 -86 99 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -18 -92 -89 3 Tööjõukulud -15 -75 -72 2 Majandamiskulud -3 -17 -16 1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -5 -16 -14 2 Tööjõukulud -4 -9 -9 0 Majandamiskulud -1 -7 -5 2 Sh amortisatsioon -47 -47 -66 -18 Programmi tegevus: Vaimse tervise edendamine -2 132 -3 047 -2 303 744 Sh piirmääraga kulud -2 070 -2 714 -2 041 673 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -44 -300 -214 86 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -5 -20 -18 2 Sh amortisatsioon -13 -13 -30 -17 Sotsiaalministeerium -1 941 -2 619 -1 882 738 Tööjõukulud -1 044 -1 323 -912 411 Majandamiskulud -654 -367 -230 138 Muud toetused -244 -929 -740 189 Sh piirmääraga kulud -1 917 -2 354 -1 699 655 Tööjõukulud -1 043 -1 211 -841 370 Majandamiskulud -631 -314 -214 100  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud toetused -244 -829 -644 185 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -24 -265 -182 83 Tööjõukulud -1 -111 -71 41 Majandamiskulud -23 -54 -16 38 Muud toetused 0 -100 -96 4 Tervise Arengu Instituut -111 -403 -285 119 Tööjõukulud -84 -139 -136 3 Majandamiskulud -27 -264 -148 116 Sh piirmääraga kulud -111 -402 -283 118 Tööjõukulud -84 -139 -136 3 Majandamiskulud -27 -263 -147 116 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -1 -1 0 Majandamiskulud 0 -1 -1 0 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -80 -24 -137 -112 Tööjõukulud -51 21 -74 -95 Majandamiskulud -17 -32 -33 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -12 -12 -30 -17 Sh piirmääraga kulud -42 41 -59 -100 Tööjõukulud -29 45 -52 -97 Majandamiskulud -12 -4 -7 -3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -21 -35 -31 3 Tööjõukulud -17 -15 -12 3 Majandamiskulud -3 -20 -20 1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -5 -18 -16 2 Tööjõukulud -4 -10 -10 0 Majandamiskulud -1 -8 -6 2 Sh amortisatsioon -12 -12 -30 -17 Programmi tegevus: Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -696 -1 314 -806 507 Sh piirmääraga kulud -684 -707 -657 50 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -10 -463 -17 446 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -143 -131 12 Sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Tervise Arengu Instituut -696 -1 308 -806 501 Tööjõukulud -452 -814 -472 342 Majandamiskulud -240 -491 -332 159 Muud toetused -2 -2 -2 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Sh piirmääraga kulud -684 -701 -657 44 Tööjõukulud -444 -444 -413 30 Majandamiskulud -239 -255 -242 13 Muud toetused -2 -2 -2 0  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -10 -463 -17 446 Tööjõukulud -9 -316 -15 300 Majandamiskulud -1 -147 -2 145 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -143 -131 12 Tööjõukulud 0 -55 -44 11 Majandamiskulud 0 -88 -88 0 Sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 0 -6 0 6 Majandamiskulud 0 -6 0 6 Sh piirmääraga kulud 0 -6 0 6 Majandamiskulud 0 -6 0 6 Programmi tegevus: Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -4 965 -6 012 -4 546 1 467 Sh piirmääraga kulud -4 830 -5 014 -4 336 677 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -134 -763 -101 662 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -235 -107 128 Sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Tervise Arengu Instituut -4 965 -6 011 -4 546 1 466 Tööjõukulud -599 -969 -385 585 Majandamiskulud -4 365 -5 041 -4 160 881 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Sh piirmääraga kulud -4 830 -5 012 -4 336 676 Tööjõukulud -465 -548 -320 228 Majandamiskulud -4 365 -4 464 -4 016 448 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -134 -763 -101 662 Tööjõukulud -134 -417 -63 355 Majandamiskulud 0 -345 -39 307 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -235 -107 128 Tööjõukulud 0 -3 -2 1 Majandamiskulud 0 -232 -105 126 Sh amortisatsioon -1 -1 -1 0 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 0 -1 0 1 Majandamiskulud 0 -1 0 1 Sh piirmääraga kulud 0 -1 0 1 Majandamiskulud 0 -1 0 1 Programmi tegevus: Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -6 671 -7 124 -6 445 679 Sh piirmääraga kulud -6 630 -6 677 -6 436 241 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -40 -443 -5 439 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -4 -4 0 Sh amortisatsioon 0 0 -1 0 Tervise Arengu Instituut -6 671 -7 123 -6 445 678 Tööjõukulud -217 -325 -179 146  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -6 414 -6 608 -6 231 376 Muud toetused -40 -188 -33 156 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 -2 -2 -1 Sh piirmääraga kulud -6 630 -6 676 -6 436 240 Tööjõukulud -176 -176 -176 0 Majandamiskulud -6 414 -6 458 -6 227 231 Muud toetused -40 -40 -31 9 Muud kulud 0 -2 -2 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -40 -443 -5 439 Tööjõukulud -40 -148 -1 146 Majandamiskulud 0 -147 -2 145 Muud toetused 0 -148 -1 147 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -4 -4 0 Tööjõukulud 0 -1 -1 0 Majandamiskulud 0 -2 -2 0 Sh amortisatsioon 0 0 -1 0 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 0 -1 0 1 Majandamiskulud 0 -1 0 1 Sh piirmääraga kulud 0 -1 0 1 Majandamiskulud 0 -1 0 1 Inimkeskse tervishoiu programm -2 410 921 -2 438 220 -2 432 302 5 918 Sh piirmääraga kulud -45 262 -61 928 -53 972 7 956 Sh arvestuslikud kulud -315 569 -315 569 -310 861 4 708 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -29 661 -29 888 -27 537 2 351 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -9 722 -20 138 -10 976 9 162 Sh edasiantavad maksud -2 007 879 -2 007 879 -2 025 376 -17 497 Sh amortisatsioon -2 828 -2 818 -3 580 -762 Programmi tegevus: Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -2 787 -3 526 -2 842 684 Sh piirmääraga kulud -2 484 -2 755 -2 061 694 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -237 -637 -628 9 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -5 -73 -71 2 Sh amortisatsioon -62 -62 -81 -19 Sotsiaalministeerium -2 617 -3 230 -2 588 642 Tööjõukulud -1 968 -2 240 -1 906 334 Majandamiskulud -545 -390 -293 97 Muud toetused -104 -601 -388 213 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh piirmääraga kulud -2 401 -2 642 -2 004 638 Tööjõukulud -1 907 -2 034 -1 704 330 Majandamiskulud -390 -324 -228 96  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Muud toetused -104 -284 -72 212 Sh arvestuslikud kulud 0 0 -1 -1 Muud kulud 0 0 -1 -1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -216 -588 -583 5 Tööjõukulud -61 -206 -203 3 Majandamiskulud -155 -66 -65 1 Muud toetused 0 -316 -315 1 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -171 -296 -253 43 Tööjõukulud -84 -128 -117 11 Majandamiskulud -25 -107 -56 51 Muud kulud, sh amortisatsioon -62 -62 -81 -19 Sh piirmääraga kulud -83 -113 -57 56 Tööjõukulud -63 -48 -40 8 Majandamiskulud -21 -64 -17 47 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -21 -49 -45 4 Tööjõukulud -17 -15 -12 3 Majandamiskulud -3 -34 -33 2 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -5 -73 -71 2 Tööjõukulud -4 -65 -65 0 Majandamiskulud -1 -8 -6 2 Sh amortisatsioon -62 -62 -81 -19 Programmi tegevus: Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse -16 053 -29 222 -26 151 3 071 Sh piirmääraga kulud -3 424 -9 082 -6 011 3 071 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -12 630 -20 140 -20 140 0 Sotsiaalministeerium -16 053 -29 222 -26 151 3 071 Tööjõukulud -23 -23 -23 0 Investeeringutoetused -12 630 -7 941 -4 870 3 071 Muud toetused -3 401 -21 258 -21 147 111 Muud kulud 0 0 -111 -111 Sh piirmääraga kulud -3 424 -9 082 -6 011 3 071 Tööjõukulud -23 -23 -23 0 Investeeringutoetused 0 -8 638 -5 566 3 071 Muud toetused -3 401 -422 -422 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -12 630 -20 140 -20 140 0 Investeeringutoetused -12 630 697 697 0 Muud toetused 0 -20 836 -20 725 111 Muud kulud 0 0 -111 -111 Programmi tegevus: Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -6 941 -7 484 -6 408 1 075 Sh piirmääraga kulud -5 441 -5 983 -5 676 307 Sh arvestuslikud kulud -1 500 -1 500 -732 768 Sotsiaalministeerium -5 426 -5 965 -5 659 307  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -1 826 -1 810 -1 698 112 Muud toetused -3 601 -4 155 -3 961 194 Sh piirmääraga kulud -5 426 -5 965 -5 659 307 Majandamiskulud -1 826 -1 810 -1 698 112 Muud toetused -3 601 -4 155 -3 961 194 Terviseamet -1 514 -1 517 -749 768 Tööjõukulud -12 -16 -15 0 Majandamiskulud -2 -1 -1 0 Sotsiaaltoetused -1 500 -1 500 -732 768 Sh piirmääraga kulud -14 -17 -16 0 Tööjõukulud -12 -15 -15 0 Majandamiskulud -2 -1 -1 0 Sh arvestuslikud kulud -1 500 -1 500 -732 768 Sotsiaaltoetused -1 500 -1 500 -732 768 Tervishoiutöötajate lähtetoetus -1 500 -1 500 -732 768 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -1 -1 -1 0 Tööjõukulud 0 0 0 0 Majandamiskulud -1 -1 -1 0 Muud kulud, sh amortisatsioon 0 0 0 0 Sh piirmääraga kulud -1 -1 -1 0 Majandamiskulud -1 -1 -1 0 Programmi tegevus: Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine -23 168 -18 655 -17 201 1 454 Sh piirmääraga kulud -7 682 -12 449 -11 450 999 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -14 630 -5 344 -5 266 78 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -806 -810 -444 366 Sh amortisatsioon -50 -52 -41 11 Sotsiaalministeerium -20 787 -11 442 -10 874 568 Tööjõukulud -22 -32 -25 7 Majandamiskulud -36 -8 -3 5 Investeeringutoetused -14 572 -4 844 -4 480 364 Muud toetused -6 157 -6 558 -5 357 1 201 Muud kulud 0 0 -1 009 -1 009 Sh piirmääraga kulud -5 352 -5 389 -5 214 175 Muud toetused -5 352 -5 389 -5 214 175 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -14 630 -5 248 -5 219 29 Tööjõukulud -22 -32 -25 7 Majandamiskulud -36 -8 -3 5 Investeeringutoetused -14 572 -4 039 -4 039 0 Muud toetused 0 -1 169 -143 1 026 Muud kulud 0 0 -1 009 -1 009 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -806 -806 -442 364  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Investeeringutoetused 0 -806 -442 364 Muud toetused -806 0 0 0 Terviseamet -2 206 -7 000 -6 146 854 Tööjõukulud -586 -873 -825 48 Majandamiskulud -135 -554 -408 146 Investeeringutoetused 0 -2 004 -1 877 127 Muud toetused -1 478 -3 530 -2 992 537 Muud kulud, sh amortisatsioon -6 -40 -44 -4 Sh piirmääraga kulud -2 200 -6 897 -6 090 807 Tööjõukulud -586 -798 -783 15 Majandamiskulud -135 -532 -404 128 Investeeringutoetused 0 -2 004 -1 877 127 Muud toetused -1 478 -3 530 -2 992 537 Muud kulud 0 -34 -34 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -92 -43 49 Tööjõukulud 0 -73 -41 32 Majandamiskulud 0 -18 -2 16 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -5 -2 2 Tööjõukulud 0 -2 -1 1 Majandamiskulud 0 -3 -2 2 Sh amortisatsioon -6 -6 -10 -4 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -175 -212 -181 31 Tööjõukulud -70 -79 -74 5 Majandamiskulud -61 -87 -76 12 Muud kulud, sh amortisatsioon -44 -46 -31 14 Sh piirmääraga kulud -131 -163 -146 17 Tööjõukulud -70 -75 -70 5 Majandamiskulud -61 -87 -76 12 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -3 -3 0 Tööjõukulud 0 -3 -3 0 Sh amortisatsioon -44 -46 -31 14 Programmi tegevus: Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -4 551 -5 974 -4 475 1 499 Sh piirmääraga kulud -4 004 -4 712 -4 067 644 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -456 -3 452 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -154 -414 -163 251 Sh amortisatsioon -394 -393 -241 152 Sotsiaalministeerium -855 -1 580 -847 733 Tööjõukulud -115 -49 -26 22 Majandamiskulud -105 -75 -75 0 Muud toetused -635 -1 456 -745 711 Sh piirmääraga kulud -855 -1 144 -847 297  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -115 -26 -26 0 Majandamiskulud -105 -75 -75 0 Muud toetused -635 -1 042 -745 297 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -436 0 436 Tööjõukulud 0 -22 0 22 Muud toetused 0 -414 0 414 Terviseamet -2 547 -3 269 -2 687 582 Tööjõukulud -1 427 -1 727 -1 558 169 Majandamiskulud -838 -1 013 -897 116 Muud toetused -196 -442 -165 277 Muud kulud, sh amortisatsioon -87 -87 -67 20 Sh piirmääraga kulud -2 306 -2 752 -2 457 294 Tööjõukulud -1 284 -1 426 -1 424 2 Majandamiskulud -826 -884 -868 15 Muud toetused -196 -442 -165 277 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -16 0 16 Tööjõukulud 0 -15 0 15 Majandamiskulud 0 -2 0 2 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -154 -414 -163 251 Tööjõukulud -142 -286 -134 152 Majandamiskulud -12 -128 -29 99 Sh amortisatsioon -87 -87 -66 21 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -1 149 -1 125 -941 184 Tööjõukulud -420 -439 -414 25 Majandamiskulud -423 -380 -353 27 Muud kulud, sh amortisatsioon -307 -306 -174 131 Sh piirmääraga kulud -842 -816 -763 53 Tööjõukulud -420 -436 -411 25 Majandamiskulud -423 -380 -353 27 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -3 -3 0 Tööjõukulud 0 -3 -3 0 Sh amortisatsioon -307 -306 -174 131 Programmi tegevus: Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine -2 342 268 -2 350 523 -2 360 394 -9 871 Sh piirmääraga kulud -14 706 -19 275 -17 668 1 607 Sh arvestuslikud kulud -313 824 -313 824 -310 053 3 771 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -2 029 -2 013 -789 1 224 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 446 -6 148 -4 113 2 035 Sh edasiantavad maksud -2 007 879 -2 007 879 -2 025 376 -17 497 Sh amortisatsioon -1 384 -1 384 -2 396 -1 012 Sotsiaalministeerium -2 021 687 -2 024 008 -2 039 701 -15 693 Tööjõukulud -31 -1 082 -178 904  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Majandamiskulud -8 -17 0 17 Muud toetused -13 770 -15 030 -14 147 883 Muud kulud, sh amortisatsioon -2 007 879 -2 007 879 -2 025 376 -17 497 Sh piirmääraga kulud -12 001 -15 030 -14 146 883 Muud toetused -12 001 -15 030 -14 146 883 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -1 807 -1 099 -179 920 Tööjõukulud -31 -1 082 -178 904 Majandamiskulud -8 -17 0 17 Muud toetused -1 769 -1 -1 0 Sh edasiantavad maksud -2 007 879 -2 007 879 -2 025 376 -17 497 Muud kulud -2 007 879 -2 007 879 -2 025 376 -17 497 Sotsiaalkindlustusamet -313 824 -313 824 -310 054 3 770 Muud toetused -313 824 -313 824 -310 054 3 770 Sh arvestuslikud kulud -313 824 -313 824 -310 054 3 770 Muud toetused -313 824 -313 824 -310 054 3 770 Eraldis mittetöötava pensionäri eest -313 824 -313 824 -310 054 3 770 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -6 757 -12 692 -10 640 2 052 Tööjõukulud -2 655 -5 969 -5 158 812 Majandamiskulud -2 718 -5 339 -3 087 2 251 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 384 -1 384 -2 394 -1 011 Sh piirmääraga kulud -2 705 -4 246 -3 522 724 Tööjõukulud -1 282 -2 126 -1 881 246 Majandamiskulud -1 423 -2 120 -1 641 478 Sh arvestuslikud kulud 0 0 1 1 Muud kulud 0 0 1 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -222 -914 -610 304 Tööjõukulud -203 -797 -518 280 Majandamiskulud -19 -117 -92 25 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 446 -6 148 -4 113 2 035 Tööjõukulud -1 169 -3 046 -2 759 286 Majandamiskulud -1 277 -3 102 -1 354 1 748 Sh amortisatsioon -1 384 -1 384 -2 396 -1 012 Programmi tegevus: Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -907 -1 284 -1 094 191 Sh piirmääraga kulud -876 -1 143 -952 191 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -25 -130 -124 6 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 -7 -6 1 Sh amortisatsioon -5 -5 -12 -7 Sotsiaalministeerium -870 -1 234 -1 046 189 Tööjõukulud -692 -969 -859 110 Majandamiskulud -145 -184 -109 75 Muud toetused -33 -81 -77 4  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh piirmääraga kulud -853 -1 122 -937 185 Tööjõukulud -691 -950 -841 109 Majandamiskulud -129 -165 -90 75 Muud toetused -33 -6 -5 1 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -17 -113 -109 4 Tööjõukulud 0 -19 -18 1 Majandamiskulud -17 -19 -19 0 Muud toetused 0 -75 -71 3 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -37 -50 -48 2 Tööjõukulud -24 -23 -19 4 Majandamiskulud -8 -22 -17 5 Muud kulud, sh amortisatsioon -5 -5 -12 -7 Sh piirmääraga kulud -22 -21 -15 6 Tööjõukulud -16 -13 -11 3 Majandamiskulud -6 -8 -4 3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -8 -17 -15 2 Tööjõukulud -6 -5 -4 1 Majandamiskulud -1 -11 -11 1 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -2 -7 -6 1 Tööjõukulud -2 -4 -4 0 Majandamiskulud 0 -3 -2 1 Sh amortisatsioon -5 -5 -12 -7 Programmi tegevus: Ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus -10 596 -16 333 -9 979 6 355 Sh piirmääraga kulud -3 531 -3 371 -3 232 140 Sh arvestuslikud kulud -245 -245 -75 170 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -111 -326 -248 78 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -6 131 -11 827 -5 941 5 886 Sh amortisatsioon -579 -564 -483 81 Ravimiamet -8 172 -13 913 -7 936 5 977 Tööjõukulud -7 496 -12 873 -7 268 5 604 Majandamiskulud -592 -954 -591 363 Muud toetused -10 -12 -12 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -73 -74 -65 9 Sh piirmääraga kulud -1 857 -1 870 -1 867 3 Tööjõukulud -1 708 -1 708 -1 708 0 Majandamiskulud -139 -151 -147 3 Muud toetused -10 -12 -12 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -111 -142 -64 78 Tööjõukulud -95 -118 -47 70 Majandamiskulud -16 -25 -17 8 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -6 131 -11 827 -5 941 5 886  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -5 694 -11 047 -5 513 5 534 Majandamiskulud -437 -779 -427 352 Muud kulud 0 -1 -1 0 Sh amortisatsioon -73 -73 -64 9 Terviseamet -262 -258 -87 170 Tööjõukulud -16 -12 -11 0 Majandamiskulud -2 -1 -1 0 Sotsiaaltoetused -245 -245 -75 170 Sh piirmääraga kulud -17 -13 -12 0 Tööjõukulud -16 -11 -11 0 Majandamiskulud -2 -1 -1 0 Sh arvestuslikud kulud -245 -245 -75 170 Sotsiaaltoetused -245 -245 -75 170 Tervishoiutöötajate lähtetoetus -245 -245 -75 170 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -2 162 -2 163 -1 955 208 Tööjõukulud -906 -934 -898 37 Majandamiskulud -751 -738 -639 100 Muud kulud, sh amortisatsioon -505 -491 -419 71 Sh piirmääraga kulud -1 656 -1 489 -1 353 136 Tööjõukulud -906 -750 -714 37 Majandamiskulud -751 -738 -639 100 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -184 -184 0 Tööjõukulud 0 -184 -184 0 Sh amortisatsioon -505 -491 -419 71 Programmi tegevus: Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) -3 649 -5 219 -3 758 1 460 Sh piirmääraga kulud -3 115 -3 158 -2 855 303 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -843 -339 504 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -179 -859 -237 621 Sh amortisatsioon -355 -358 -326 32 Terviseamet -2 800 -4 428 -3 095 1 332 Tööjõukulud -1 829 -2 430 -1 984 447 Majandamiskulud -783 -1 807 -895 912 Muud toetused 0 -2 -2 0 Muud kulud, sh amortisatsioon -188 -188 -215 -27 Sh piirmääraga kulud -2 433 -2 589 -2 355 234 Tööjõukulud -1 662 -1 674 -1 670 4 Majandamiskulud -771 -913 -683 230 Muud toetused 0 -2 -2 0 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -792 -288 504 Tööjõukulud 0 -280 -122 158 Majandamiskulud 0 -512 -166 346  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh muud tuludest sõltuvad kulud -179 -859 -237 621 Tööjõukulud -167 -476 -191 285 Majandamiskulud -12 -383 -46 336 Sh amortisatsioon -188 -188 -214 -27 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -849 -791 -663 128 Tööjõukulud -399 -358 -330 28 Majandamiskulud -282 -262 -221 41 Muud kulud, sh amortisatsioon -168 -171 -112 59 Sh piirmääraga kulud -682 -569 -500 69 Tööjõukulud -399 -307 -279 28 Majandamiskulud -282 -262 -221 41 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -51 -51 0 Tööjõukulud 0 -51 -51 0 Sh amortisatsioon -168 -171 -112 59 Käibemaks -8 130 -8 756 -8 509 248 Sh arvestuslikud kulud -7 784 -7 784 -7 536 248 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -23 -885 -885 0 Sh muud tuludest sõltuvad kulud -323 -87 -87 0 VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala Kulud kokku -118 611 -136 130 -123 485 12 645 Sh piirmääraga kulud -100 846 -116 147 -102 668 13 479 Sh arvestuslikud kulud -3 473 -3 497 -4 038 -541 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -8 731 -10 664 -8 896 1 768 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -261 -221 41 Sh amortisatsioon -5 562 -5 562 -7 662 -2 101 Tulemusvaldkond: VÄLISPOLIITIKA -117 710 -135 198 -122 099 13 099 Sh piirmääraga kulud -100 846 -116 147 -102 668 13 479 Sh arvestuslikud kulud -2 571 -2 571 -2 658 -87 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -8 731 -10 657 -8 890 1 768 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -261 -221 41 Sh amortisatsioon -5 562 -5 562 -7 662 -2 101 Välispoliitika programm -117 710 -135 198 -122 099 13 099 Sh piirmääraga kulud -100 846 -116 147 -102 668 13 479 Sh arvestuslikud kulud -2 571 -2 571 -2 658 -87 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -8 731 -10 657 -8 890 1 768 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -261 -221 41 Sh amortisatsioon -5 562 -5 562 -7 662 -2 101 Programmi tegevus: Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine -25 810 -30 210 -28 379 1 831 Sh piirmääraga kulud -23 752 -27 969 -25 693 2 277 Sh arvestuslikud kulud -643 -643 -665 -22 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -25 -169 -80 90  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -38 -45 -7 Sh amortisatsioon -1 390 -1 390 -1 897 -507 Välisministeerium -25 810 -30 210 -28 379 1 831 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -207 0 207 Tööjõukulud -10 624 -11 119 -11 041 78 Majandamiskulud -8 367 -9 382 -8 401 981 Sotsiaaltoetused 0 -11 -8 3 Muud toetused -5 429 -8 100 -7 132 968 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 390 -1 390 -1 797 -406 Sh piirmääraga kulud -23 752 -27 969 -25 693 2 277 Tööjõukulud -9 981 -10 476 -10 305 171 Majandamiskulud -8 342 -9 382 -8 354 1 028 Sotsiaaltoetused 0 -11 -8 3 Muud toetused -5 429 -8 100 -7 132 968 Muud kulud 0 0 108 108 Sh arvestuslikud kulud -643 -643 -665 -22 Tööjõukulud -643 -643 -658 -15 Muud kulud 0 0 -7 -7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -25 -169 -80 90 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -169 0 169 Tööjõukulud 0 0 -69 -69 Majandamiskulud -25 0 -11 -11 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -38 -45 -7 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -38 0 38 Tööjõukulud 0 0 -9 -9 Majandamiskulud 0 0 -36 -36 Sh amortisatsioon -1 390 -1 390 -1 897 -507 Programmi tegevus: Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades -20 418 -23 729 -21 165 2 565 Sh piirmääraga kulud -18 360 -21 489 -18 478 3 011 Sh arvestuslikud kulud -643 -643 -665 -22 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -25 -169 -80 90 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -38 -45 -7 Sh amortisatsioon -1 390 -1 390 -1 897 -507 Välisministeerium -20 418 -23 729 -21 165 2 565 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -207 0 207 Tööjõukulud -8 760 -8 868 -8 762 106 Majandamiskulud -8 581 -9 511 -8 482 1 029 Sotsiaaltoetused 0 -11 -11 0 Muud toetused -1 687 -3 741 -2 113 1 628 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 390 -1 390 -1 797 -406 Sh piirmääraga kulud -18 360 -21 489 -18 478 3 011  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud -8 117 -8 225 -8 027 199 Majandamiskulud -8 556 -9 511 -8 435 1 076 Sotsiaaltoetused 0 -11 -11 0 Muud toetused -1 687 -3 741 -2 113 1 628 Muud kulud 0 0 108 108 Sh arvestuslikud kulud -643 -643 -665 -22 Tööjõukulud -643 -643 -658 -15 Muud kulud 0 0 -7 -7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -25 -169 -80 90 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -169 0 169 Tööjõukulud 0 0 -69 -69 Majandamiskulud -25 0 -11 -11 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -38 -45 -7 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -38 0 38 Tööjõukulud 0 0 -9 -9 Majandamiskulud 0 0 -36 -36 Sh amortisatsioon -1 390 -1 390 -1 897 -507 Programmi tegevus: Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste lahendamine -20 191 -21 622 -20 489 1 134 Sh piirmääraga kulud -18 107 -19 245 -17 697 1 549 Sh arvestuslikud kulud -643 -643 -665 -22 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -51 -196 -144 52 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -148 -86 62 Sh amortisatsioon -1 390 -1 390 -1 897 -507 Välisministeerium -20 191 -21 622 -20 489 1 134 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -344 0 344 Tööjõukulud -9 850 -9 957 -9 895 63 Majandamiskulud -8 335 -9 147 -8 226 921 Sotsiaaltoetused 0 -11 -8 3 Muud toetused -616 -773 -564 209 Muud kulud, sh amortisatsioon -1 390 -1 390 -1 797 -406 Sh piirmääraga kulud -18 107 -19 245 -17 697 1 549 Tööjõukulud -9 207 -9 314 -9 138 176 Majandamiskulud -8 283 -9 147 -8 094 1 053 Sotsiaaltoetused 0 -11 -8 3 Muud toetused -616 -773 -564 209 Muud kulud 0 0 108 108 Sh arvestuslikud kulud -643 -643 -665 -22 Tööjõukulud -643 -643 -658 -15 Muud kulud 0 0 -7 -7 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -51 -196 -144 52 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -196 0 196  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Tööjõukulud 0 0 -73 -73 Majandamiskulud -51 0 -71 -71 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -148 -86 62 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -148 0 148 Tööjõukulud 0 0 -25 -25 Majandamiskulud 0 0 -61 -61 Sh amortisatsioon -1 390 -1 390 -1 897 -507 Programmi tegevus: Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse -19 795 -22 320 -19 742 2 579 Sh piirmääraga kulud -10 161 -11 247 -9 819 1 427 Sh arvestuslikud kulud -321 -321 -332 -11 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -8 617 -10 038 -8 546 1 492 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -19 -22 -4 Sh amortisatsioon -695 -695 -1 021 -326 Välisministeerium -19 795 -22 320 -19 742 2 579 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -10 057 0 10 057 Tööjõukulud -5 329 -4 742 -5 754 -1 012 Majandamiskulud -8 662 -4 660 -7 382 -2 722 Sotsiaaltoetused 0 -6 -4 2 Muud toetused -5 108 -2 160 -5 629 -3 469 Muud kulud, sh amortisatsioon -695 -695 -972 -277 Sh piirmääraga kulud -10 161 -11 247 -9 819 1 427 Tööjõukulud -4 422 -4 421 -4 324 97 Majandamiskulud -4 310 -4 660 -4 113 547 Sotsiaaltoetused 0 -6 -4 2 Muud toetused -1 429 -2 160 -1 432 729 Muud kulud 0 0 53 53 Sh arvestuslikud kulud -321 -321 -332 -11 Tööjõukulud -321 -321 -329 -8 Muud kulud 0 0 -3 -3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -8 617 -10 038 -8 546 1 492 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -10 038 0 10 038 Tööjõukulud -586 0 -1 097 -1 097 Majandamiskulud -4 352 0 -3 251 -3 251 Muud toetused -3 680 0 -4 198 -4 198 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -19 -22 -4 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -19 0 19 Tööjõukulud 0 0 -4 -4 Majandamiskulud 0 0 -18 -18 Sh amortisatsioon -695 -695 -1 021 -326 Programmi tegevus: Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine -31 494 -37 317 -32 325 4 992 Sh piirmääraga kulud -30 465 -36 197 -30 982 5 215  Täitmine miinus Algne lõplik eelarve Lõplik eelarve Täitmine eelarve Sh arvestuslikud kulud -321 -321 -332 -11 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -13 -85 -40 45 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -19 -22 -4 Sh amortisatsioon -695 -695 -949 -254 Välisministeerium -31 494 -37 317 -32 325 4 992 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -104 0 104 Tööjõukulud -4 265 -4 363 -4 316 48 Majandamiskulud -4 100 -4 558 -4 046 512 Sotsiaaltoetused 0 -6 -4 2 Muud toetused -22 434 -27 591 -23 061 4 530 Muud kulud, sh amortisatsioon -695 -695 -898 -203 Sh piirmääraga kulud -30 465 -36 197 -30 982 5 215 Tööjõukulud -3 944 -4 042 -3 948 94 Majandamiskulud -4 087 -4 558 -4 022 536 Sotsiaaltoetused 0 -6 -4 2 Muud toetused -22 434 -27 591 -23 061 4 530 Muud kulud 0 0 54 54 Sh arvestuslikud kulud -321 -321 -332 -11 Tööjõukulud -321 -321 -329 -8 Muud kulud 0 0 -3 -3 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga -13 -85 -40 45 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -85 0 85 Tööjõukulud 0 0 -34 -34 Majandamiskulud -13 0 -6 -6 Sh muud tuludest sõltuvad kulud 0 -19 -22 -4 Tuludest sõltuvate kulude tegelik limiit 0 -19 0 19 Tööjõukulud 0 0 -4 -4 Majandamiskulud 0 0 -18 -18 Sh amortisatsioon -695 -695 -949 -254 Käibemaks -902 -932 -1 386 -454 Sh arvestuslikud kulud -902 -926 -1 379 -454 Sh välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 -6 -6 0  RIIGI 202 5 . AASTA MAJANDUSAASTA KOONDARUANNE Koostaja: Rahandusministeerium Tallinn 20 26 1 Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................................................... 2 Rahandusministri eessõna .................................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus ................................................................................................................................................................................ 5 Mõisted ......................................................................................................................................................................................... 6 1 Tegevusaruanne ............................................................................................................................................................. 7 1.1 Valitsussektori finantsülevaade .....................................................................................................................................................................7 1.1.1 Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2025. aastal ..............................................................................................................7 1.1.2 Olulised sündmused ................................................................................................................................................................................8 1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele .............................................................................................9 1.1.4 Avaliku sektori ja valitsussektori ülevaade ning eelarvepositsioon ............................................................................. 10 1.1.5 Valitsussektori tulud ............................................................................................................................................................................ 12 1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud ..................................................................................................................................... 15 1.1.7 Valitsussektori bilanss ........................................................................................................................................................................ 17 1.1.8 Valitsussektori võlakohustised ....................................................................................................................................................... 21 1.1.9 Tingimuslikud kohustised ................................................................................................................................................................. 22 1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus ...................................................................................................... 23 1.2 Tegevuste ülevaade........................................................................................................................................................................................... 25 1.2.1 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ ................................................................................................................................ 25 1.2.2 Heaolu ......................................................................................................................................................................................................... 27 1.2.3 Tervis ........................................................................................................................................................................................................... 30 1.2.4 Tark ja tegus rahvas ............................................................................................................................................................................. 32 1.2.5 Eesti keel ja eestlus ............................................................................................................................................................................... 36 1.2.6 Elukeskkond, liikuvus ja merendus .............................................................................................................................................. 37 1.2.7 Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus .............................................................................................................................. 41 1.2.8 Põllumajandus ja kalandus ............................................................................................................................................................... 44 1.2.9 Kliima, energeetika ja elurikkus ..................................................................................................................................................... 47 1.2.10 Digiühiskond ............................................................................................................................................................................................ 49 1.2.11 Riigivalitsemine ...................................................................................................................................................................................... 52 1.2.12 Õigusriik ..................................................................................................................................................................................................... 55 1.2.13 Siseturvalisus ........................................................................................................................................................................................... 57 1.2.14 Välispoliitika ............................................................................................................................................................................................ 60 1.2.15 Julgeolek ja riigikaitse ......................................................................................................................................................................... 63 1.2.16 Kultuur ja sport....................................................................................................................................................................................... 66 1.2.17 Sidus ühiskond ........................................................................................................................................................................................ 69 1.2.18 Riigikogu kantselei ................................................................................................................................................................................ 72 1.2.19 Riigikohus .................................................................................................................................................................................................. 73 1.2.20 Riigikontroll.............................................................................................................................................................................................. 74 1.2.21 Vabariigi Presidendi kantselei......................................................................................................................................................... 75 1.2.22 Õiguskantsleri kantselei ..................................................................................................................................................................... 76 1.2.23 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemused..................................................................... 77 2 Konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne .................................................78 2.1 Bilanss ..................................................................................................................................................................................................................... 78 2.2 Tulemiaruanne .................................................................................................................................................................................................... 80 2.3 Rahavoogude aruanne ..................................................................................................................................................................................... 81 2.4 Netovara muutuste aruanne ......................................................................................................................................................................... 82 2.5 Riigieelarve täitmise aruanne ...................................................................................................................................................................... 84 2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 130 2.7 (a1–a31) .............................................................................................................................................................................................................. 136 3 Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta ................................................................................................ 203 3.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 203 3.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 205 2  3.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 206 3.4 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................................................................................... 207 3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 208 3.6 Lisad (b1–b21) ................................................................................................................................................................................................. 209 4 Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta ............................................................................. 238 4.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 238 4.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 240 4.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 241 4.4 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................................................................................... 242 4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 244 4.6 Lisad (c1–c27) .................................................................................................................................................................................................. 245 Allkiri majandusaasta koondaruandele ...................................................................................................................... 270 3 Rahandusministri eessõna Hea riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruande lugeja! Eesti 2025. majandusaasta möödus välispidistes turbu- 2024. aasta suve koalitsiooniläbirääkimistel tehtud mak- lentsides, nagu see on viimasel ajal juba halvaks tavaks suotsused õnnestus tagasi pöörata veel enne nende jõus- saanud. Agressioonile Ukrainas ja sellest johtunud ma- tumist. jandussidemete katkestamisele lisandusid transatlanti- Üldine ebastabiilsus ei teadnud siis veel midagi Pärsia liste liitlassuhete murenemine, tollisõda ning kasvanud sõjast 2026. aastal ega uutest tarneraskustest, kuid mee- kaitsekulu, mis tuli laotada riigirahanduse niigi haprale leolud on pakkunud Eestile siiski majandusaktiivsuse olukorrale. järkjärgulist kasvu. Meie Ukraina sõja ajal enim kannata- Maksukoormuse tõstmine oli selles olukorras parata- nud majandus Euroopa Liidus paistab praeguseks üldisel matu, paraku ei leidnud olukord avalikkuses vähimatki foonil välja teistest parem ja lubab meenutada, et hal- mõistmist ja maa võttis endasse meeleolu, et valitsus vasti lõhnab tihti tuleviku väetis. peab riigi ta kodanike jaoks välja tõmbama kübarast. Ag- ressor ei olnud arvestanud valesti kõiges: osutusime soo- Head lugemist ja kaasamõtlemist! vitult rabedaks ja leidsime süüdlased tema tegevuse eest üles kodumaalt. Paremate sündmuste hulka kuulus majanduskasvu taas- Jürgen Ligi tumine kõige kiuste, nagu ka inflatsiooni mõõdukus. Rahandusminister Maksukoormus seejuures tõusis, kuid halvimad 4 Sissejuhatus Riigi majandusaasta koondaruanne on Rahandusminis- asjaoludest, millel on määrav tähtsus riigi finantssei- teeriumi poolt Riigikogule esitatav iga-aastane aruanne, sundi ning majandustegevuse hindamisel, olulistest mis annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saa- sündmustest majandusaastal ja eeldatavatest arengu- vutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest suundadest järgmisel majandusaastal. ja rahavoogudest ning võimaldab Riigikogul teostada Riigi raamatupidamise aastaaruandes antakse ülevaade kontrollifunktsiooni Vabariigi Valitsuse suhtes. Majan- riigi konsolideeritud ja konsolideerimata finantsseisun- dusaasta koondaruande kaudu on Vabariigi Valitsusel dist, -tulemustest, rahavoogudest ja riigieelarve täitmi- võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ja esi- sest ning selgitatakse olulisemaid kirjeid. tada Riigikogule uute eelarveliste otsuste tegemiseks va- Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta jalik informatsioon. Riigi majandusaasta koondaruan- ning informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste kohta dega tagatakse ka rahvusvahelise raamatupidamis- ja fi- nantsaruandluskohustuse täitmiseks vajaliku valitsus- ja sisaldab konsolideerituna ülevaadet nende sektorite fi- avaliku sektori informatsiooni olemasolu. nantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest. Majandusaasta koondaruande arvnäitajaid on korrigee- Majandusaasta koondaruanne põhineb riigiraamatupi- ritud kuni Riigikontrolli poolt läbi viidud auditi lõppemi- damiskohustuslaste ja riigi valitseva mõju all olevate, aga seni lähtudes rahandusministri 11. detsembri ka teiste avaliku sektori üksuste raamatupidamiskohus- 2003. aasta määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsar- tuslaste aruannetel, ministeeriumite valitsemisalade tu- vestuse ja -aruandluse juhend“ § 9 lõikest 4. lemusaruannetel ning muul aruandlusel. Rahandusministeerium esitab riigi majandusaasta koon- Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub kont- daruande Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järg- rolliaruanne, mille Riigikontroll koostab raamatupida- neva aasta 30. juunil ning Riigikontroll lõpetab riigi ma- mise aastaaruande auditi tulemusel. Riigi majandusaasta jandusaasta koondaruande raamatupidamise aasta- koondaruande auditiga loob Riigikontroll kindluse, et aruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli hilje- Riigikogule ja avalikkusele esitatavad riigi raamatupida- malt 31. augustil. mise näitajad annavad õige info riigi finantsseisu ja lõp- penud aasta majandustulemuse kohta ning riigieelarve Septembri alguses esitab Rahandusministeerium riigi täitmise aruanne annab asjakohast teavet riigi tulude, majandusaasta koondaruande ja Riigikontrolli kontrolli- kulude ja investeeringute kohta. aruande Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Riigi majandusaasta koondaruanne koosneb neljast Vabariigi Valitsus esitab heakskiidetud riigi majandu- osast: tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, saasta koondaruande Riigikogule kinnitamiseks koos ot- informatsioonist kohaliku omavalitsuse üksuste kohta suse eelnõuga riigi konsolideerimata rahavoolise üle- ning informatsioonist avaliku ja valitsussektori kohta. jäägi jaotamise kohta. Riigi majandusaasta koondaruan- dele lisatakse Riigikontrolli kontrolliaruanne. Tegevusaruanne on riigi majandusaasta koondaruande osa, milles antakse ülevaade riigi tegevusest ja 5 Mõisted Avalik sektor – ehk esimene sektor tegeleb valitsemise sotsiaaltoetusi, sõltumata oma rollist järelevalvet teos- ja haldamisega. Avaliku sektori asutusi saab jagada tava organi või tööandjana. omaniku liigi alusel riigile või kohalikule omavalitsusele Stabiliseerimisreserv – finantsreserv kriisiolukorda- kuuluvateks asutusteks. Kui riigi kapitaliosalus on ma- deks, mida kasutatakse näiteks finantskriisides, eriolu- jandusüksuses 50 protsenti või suurem, on tegemist ava- kordades ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks. liku sektori alaliigiga „riik“. Kui kohaliku omavalitsuse Eelarvepositsioon (puudujääk või ülejääk) – rahva- kapitaliosalus on majandusüksuses 50 protsenti või suu- majanduse statistika reeglite kohaselt arvestatud rem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga "kohalik oma- eelarve tulude ja kulude vahe, mida korrigeeritakse põ- valitsus". Avalikust sektorist suurima osa (personali ja hivarade soetusega. Puudujääk tekib juhul, kui põhivara eelarve mõttes) moodustab valitsussektor. soetustega korrigeeritud kulud ületavad tulu, ning üle- Keskvalitsus – riigieelarvelised üksused ja nende valit- jääk, kui tulud on põhivara soetustega korrigeeritud ku- seva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühin- ludest suuremad. Nimetatakse ka nominaalseks või sta- gud ja äriühingud, mis kuuluvad valitsussektorisse, sa- tistiliseks eelarvepositsiooniks. muti iseseisva seaduse alusel asutatud muud avalik-õi- Struktuurne eelarvepositsioon – tsükliliselt korrigee- guslikud juriidilised isikud, mis kuuluvad valitussekto- ritud eelarvepositsioon, mis ei arvesta ühekordseid ega risse (välja arvatud sotsiaalkindlustusfondid). ajutisi tehinguid. Konsolideeritud kulud – kulud, kus kõigi avaliku sek- Tulemusvaldkond – Vabariigi Valitsuse tegevusprog- tori üksuste read on rida-realt liidetud ning omavaheli- rammiga kooskõlas olev ja riigi eelarvestrateegias kajas- sed saldod elimineeritud. tatud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud pi- Likviidsusreserv – finantsreserv riigi igapäevase raha- kaajaline eesmärk koos selle saavutamist hinnata või- voo juhtimiseks. Selle maht muutub samuti igapäevaselt. maldava ühe või mitme mõõdikuga. Tulemusvaldkond Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Tervise- väljendab riigi poliitikaid ja valdkondlikke prioriteete kassa, Töötukassa, kassalisel teenindamisel1 olevate sih- riigi pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. tasutuste ja teiste isikute (näiteks Pensionikeskus) raha. Valitsussektor – hõlmab avaliku sektori üksusi, mida ei Sisemajanduse kogutoodang – ehk sisemajanduse ko- loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse peamiselt guprodukt2 on riigi territooriumil aasta jooksul loodud kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektori- varade ja teenuste koguväärtus. Riigi majandusaasta tesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor koondaruandes kasutatakse läbivalt lühendina SKP. kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalit- Sotsiaalkindlustusfondid – Tervisekassa ja Töötu- sused ja sotsiaalkindlustusfondid. kassa. Sotsiaalkindlustusfond on riiklik või kohalik insti- Välistoetused – mitteresidendi, sealhulgas Euroopa tutsionaalne üksus, mille põhitegevusala on sotsiaaltoe- Liidu, rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi või välis- tuste pakkumine ja mis vastab järgmisele kahele tingi- riigi valitsusvälise organisatsiooni eelarvest pärit vahen- musele: 1) seaduse või muu õigusakti kohaselt kindlaks did, mida vahendite saaja kasutab arengute, reformide ja määratud isikutel või isikute rühmadel on kohustus osa- investeeringute elluviimiseks. leda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamak- Võlakoormus – võla ja sisemajanduse kogutoodangu seid; 2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhti- suhe. Mõõdikuna kasutatakse valitsemissektori (konso- mise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja lideeritud) võlga, mis on rahvusvahelises võrdluses tun- tud kui Maastrichti võlg. 1 Maksete ja arvelduste tegemine, laekumiste korraldamine ja makseteenuste vahendamine e-riigikassa kaudu. 2 Inglise keeles Gross Domestic Product, GDP. 6 1 Tegevusaruanne 1.1 Valitsussektori finantsülevaade 1.1.1 Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2025. aastal Tabel 1. Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2025 2024 Reaalse SKP aastakasv 0,6% –0,1% Tööpuudus 7,5% 7,6% Inflatsioon 4,8% 3,5% Palgakasv 5,6% 8,1% Valitsussektori tulud 18 080 mln eurot 17 059 mln eurot Valitsussektori kulud 18 905 mln eurot 17 517 mln eurot Valitsussektori raamatupidamise 327 mln eurot –46 mln eurot tulem Valitsussektori nominaalne –2,0% SKP-st –1,1% SKP-st eelarvepositsioon Valitsussektori struktuurne –0,2% SKP-st 0,2% SKP-st eelarvepositsioon Valitsussektori võlakoormus 24,1% SKP-st 23,5% SKP-st Valitsussektori konsolideeritud 12,0% SKP-st 9,6% SKP-st finantsreservid Allikas: Statistikaamet, riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruanne3 3 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 7 1.1.2 Olulised sündmused OLULISED SÜNDMUSED 2025. AASTAL Ukraina sõda 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa pealetungi Ukrainale, mis kestab tänaseni. Sõjaga kaasnes massiline väljaränne Uk- rainast. Eestis resideeruvate sõjapõgenike arv oli 2025. aastal kergelt langevas trendis, vähenedes aasta lõpuks umbes tu- hande võrra 34 tuhande inimeseni. Ukraina sõjaga seotud sanktsioonide mõju ja kaitsekulude kasv Eesti ettevõtted on Ukraina sõjaga kaasnenud majanduslike mõjudega suuresti kohanenud ning majandus ja eksport näita- sid alates 2024. aasta teisest poolest taas elavnemise märke. Ukraina sõjaga seoses on Eesti märkimisväärselt suurendanud kulutusi riigikaitsele, mis avaldab täiendavat survet nii eelarvepuudujäägile kui ka intressikulude kasvule. Maksumuudatused Tulumaksumäära tõsteti 22 protsendini ja käibemaksumäära alates 1. juulist 24 protsendini. Uue maksuna kehtestati au- tomaks, mis koosneb registreerimistasust ja mootorsõidukimaksust. Kokku ulatus erinevate maksumuudatuste positiivne mõju 2025. aasta tuludele kahe protsendini SKP-st. Lisaeelarve 2025. aasta kevadine majandusprognoos oli 2025. aasta riigieelarve prognoosist märgatavalt positiivsem, näidates eelarve puudujäägiks kolme protsendi asemel 1,5 protsenti SKP-st. See võimaldas Vabariigi Valitsusel koostada 2025. aasta kevadel lisaeelarve, millega suunati sihistatult vahendeid laia riigikaitse tugevdamiseks. Nimetatud meetmete negatiivne mõju va- litsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile oli ligikaudu 39 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti SKP-st. Lisaeelarve sisaldas ka muid meetmeid, kuid kokkuvõttes need eelarvetasakaalu ei mõjutanud. OLULISED SÜNDMUSED PÄRAST 2025. AASTAT Maksumuudatused Tööealistele elanikele kehtestati ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus, mille mõju 2026. aasta maksutuludele ulatub –1,1 protsendini SKP-st. Lisaeelarve 2026. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud lisaeelarvega vähendatakse kulude ja investeeringute eelarvet 26,3 miljoni euro võrra, nihutades 2026. aasta eelarvesse planeeritud kulusid ja investeeringuid 2028. aastasse või kauge- male, saades nii vaba eelarveruumi valitsuse uute prioriteetide rahastamiseks. Uusi lisavajadusi rahastatakse 29,2 miljoni euro ulatuses. Sellest 11 miljonit eurot suunatakse Eesti.ai projektidele. Eesti.ai on Riigikantselei koordineeritav algatus, mille eesmärk on aidata Eestil kasutada tehisaru võimalusi targalt, vastutustundlikult ja praktilise kasu loogikast lähtudes. Algatus tugineb riigi pikaajalisele strateegiale „Eesti 2035“ ja teistele kehtivatele strateegiatele eesmärgiga toetada Eesti majandust ning konkurentsivõimet tehisintellekti rakendamisega. Arvestades lisaeelarve meetmetega, CO 2 kulude nihuta- misega ja täiendavalt Riigi Kinnisvara AS-i positsiooniparanduse ning AS Hexest Materialsi investeeringute täpsustamisega püsib valitsussektori eelarvepuudujääk sel aastal 4,3 protsendi juures SKP-st ehk samal tasemel, mis oli rahandusministee- riumi kevadprognoosis. Lähis-Ida konflikt ja Hormuzi väina sulgemine Lähis-Ida konflikti eskaleerumine märtsis on maailmamajanduse konjunktuuri oluliselt mõjutanud. Energiarajatiste infra- struktuur on Pärsia lahes kahjustatud. Takistatakse naftasaaduste, gaasi ja teiste toorainete kaubavoogusid, mis põhjustas energiahindade hüppelise tõusu. Hormuzi väin on toorainete veos väga oluline kaubatee, moodustades globaalsest meritsi naftaveost ligikaudu 35 protsenti ja rafineeritud naftatoodete veost 20 protsenti. Väin on oluline transporditee ka väetiste ja keemiatööstuse sisendite jaoks. Rünnakud naftarajatistele ja väina sulgemine on põhjustanud ajaloo suurima naftatoo- dangu puudujäägi. Käimasolev energiakriis toob kaasa väiksema majanduskasvu ja kõrgema inflatsiooni ning suurendab määramatust seoses edasiste arengutega. Konflikti kahe esimese kuu jooksul on nafta- ja gaasihinnad olnud väga volatiilsed. Hinnatõus on eu- roalal oluliselt kiirenenud ning Euroopa Keskpank on juba tõstnud baasintresse. Majanduse kindlustunne on Eestis mitme- tel tegevusaladel konflikti vältel langenud, samas viimane majandusstatistika on ootuspärane ning maksutulude laekumine tugev. 8 1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele Eesti majandus pöördus 2025. aastal langusest väi- Tööturu olukord paranes tasapisi. Tööpuudus jätkas kesele kasvule. Püsivhindades SKP kasvas 0,6 protsenti langust kogu 2025. aasta jooksul ning jõudis tööjõu- (vaata joonist 1). Siiski langes mitmes tegevusalas uuringu andmetel neljandas kvartalis 6,5 protsendi reaalne lisandväärtus 2024. aastaga võrreldes: näiteks juurde, mis on ainult veidi kõrgem, kui Eestile omane ehituses, kaubanduses, veonduses ja laonduses ning ma- normaalne tööpuuduse tase (umbes kuus protsenti). jutuses ja toitlustuses. Reaalne lisandväärtus kasvas aga Hõive veel tervikuna ei kasvanud, kuid mitme tegevusala näiteks töötlevas tööstuses, info ja side tegevusalal, puhul võis näha positiivseid arenguid. Sisuliselt peatus kutse-, teadus- ja tehnikaalases ning kinnisvaraalases te- töötajate arvu langus tööstuses. Töötajate arv pöördus gevuses. Teenustesektori osakaal majanduses jätkas eelmisel aastal kasvule mitmes teenindussektori harus, tõusu. Jooksevhinnas kasvas SKP 2025. aastal 4,4 prot- näiteks jae- ja hulgikaubanduses ning kutse-, teadus- ja senti, mis toetas maksulaekumist ja eelarve seisu. tehnikaalases tegevuses. Samuti palgati töötajaid juurde ehituses, kuigi 2022. aasta tipuga võrreldes oli neid endi- selt paari tuhande võrra vähem. Palgakasv püsis mõõdukas. Keskmine palk suurenes 2025. aastal 5,6 protsendi võrra, mis oli veidi madalam kasvutempo kui 8,1 protsenti 2024. aastal. Palgakasvu vedas erasektor. Avaliku sektori palgakasv rauges eelar- vekärbete tulemusena ning tervishoiutöötajate palga- kokkuleppes ette nähtud madala kasvu tõttu. Tegevus- alade lõikes olid kasvumäärad väga erinevad. Viimasel paaril aastal vedasid kasvu pigem teenindussektor ning keskmisest kõrgema palgatasemega harud, näiteks info- tehnoloogia ja finants. Samas vaatamata mõningastele raskustele püsis kasv keskmise lähedal ka tööstuses, kus Joonis 1. SKP nominaalne ja reaalne kasv aastate lõikes. Allikas: pole väga head ajad olnud. Sellest järeldub, et töötajate Statistikaamet4 hoidmiseks püütakse nende sissetulekute kasvu hoida inflatsioonist kõrgemana. See oli tõenäoliselt peamine Pärast kaks aastat kestnud langust, mil Eesti ekspordi- põhjus, miks olulist palgakasvu aeglustumist ei ole näh- mahud vähenesid pea kümnendiku võrra, pöördus eks- tud. port välisnõudluse elavnemise toel 2025. aastal taas kas- vule. Kaupade ja teenuste eksport suurenes viis prot- Eratarbimine jäi 2025. aastal eelneva aasta tase- senti, millega suutsime ekspordi turuosa välisturgu- mele. Kui 2024. aastal olid majanduslikud eeldused tar- del pärast paari vaheaastat taas kasvatada. Kodu- bimise kasvuks olemas, siis 2025. aastal elanike palga- maist päritolu kaupade väljavedu hakkas taastuma, sa- tööga teenitud netosissetulekud tulumaksu tõusu tõttu mas tulenes oluline osa kasvust re-ekspordist ehk läbi ei suurenenud. Tarbimisjulgust hoidis tagasi elanike Eesti veetavatest kaupadest. Eesti päritolu kaupade eks- kindlustunne, mis aasta esimeses pooles oli ajalooliselt pordi kasv on muutunud laiapõhjalisemaks, aga enami- väga madal. Augustist alates hakkas see siiski kiiresti pa- kes kaubagruppides on kasv veel tagasihoidlik. Olukor- ranema, mille põhjuseks võib tuua kõrgele kerkinud toi- ras, kus Põhjamaade turud olid 2025. aastal veel nõrga- duhindade languse. Ühekordse tegurina pärssis tarbi- poolsed ning tollitariifide järgselt on kaubavedu Amee- mist aasta algul kehtima hakanud automaks. Kuigi regist- rika Ühendriikidesse languses, on eksportivad ettevõt- reerimistasu lisas sõiduki hinnale enamikul juhtudel um- ted leidnud kasvuvõimalusi Kesk-Euroopa turgudel. bes viis protsenti, oli selle mõju tarbijakäitumisele üle Teenuste ekspordi taastumine oli möödunud aastal äri- ootuste suur. Tänu pensionitõusule kasvasid elanike ra- teenuste toel tugev. halised tarbimiskulutused kolm protsenti, kuid kulutuste suurenemine kattis napilt hinnatõusu. Töötleva tööstuse toodangumahud ja nominaalne eksport kasvasid 2025. aastal umbes kolm protsenti. Investeeringud 2025. aastal kasvasid valitsussektori Töötleva tööstuse suurematest harudest kasvasid too- ja kodumajapidamiste toel. Elanike eluasemeinvestee- dangumahud metalltoodete, arvutite, elektroonika- ja ringud pöördusid kasvule laenuintressimäärade alane- optikaseadmete, elektriseadmete ning mööbli tootmises. misel. Uusi eluasemelaene võeti julgelt, kuigi suur osa Pisut kasvasid toodangumahud ka Eesti töötleva töös- neist läks tehingute rahastamiseks järelturul. Ettevõtete tuse suurimas harus, puidutöötlemises. Tööstussektori investeeringute neli aastat kestnud langus 2025. aastal hinnang oma konkurentsivõimele välisturgudel oli jätkus, kuigi aasta viimane kvartal oli tugev. Ettevõtete 2025. aasta keskmisena 2024. aasta keskmisest hinnan- väheste investeeringute taga on jätkuvalt nõrk majan- gust natuke kehvem. duskeskkond, mistõttu on tööstuses tootmisvõimsusi piisavalt ning ehitusmahud on väikesed. Investeeringud 4 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 9 transpordivahenditesse vähenesid kolmandiku võrra, alanud tanklatevaheline hinnasõda langetas kütuse- mis oli paljuski tingitud automaksust. Valitsussektori in- hindu. Alusinflatsiooni kiirenemist põhjustas teenuste vesteeringute kiiret kasvu toetas kaitsevõime suurenda- kallinemine. Meditsiiniteenuste hinnakirja uuendamisel mise vajadus. oli tuntav mõju tarbijahindadele. Eelarvepositsiooni tu- Tõusnud toidutoorme hinnad välisturgudel, vaba aja gevdamiseks ja kasvanud julgeolekukulude katmiseks teenuste kallinemine ning lisandunud maksumeet- kehtestatud maksumeetmed (sealhulgas mootorsõidu- med hoidsid eelmisel aastal hinnatõusu kiirena. Hin- kite registreerimistasu, kõrgem käibemaksu määr) aval- nad tõusid 4,8 protsenti. Hinnatõusu pehmendas ener- dasid mullu mõju ka inflatsioonile. giakandjate odavnemine ning euro tugevnemine dollari Peamiste majandusnaitajate pohjalikum ulevaade on ra- suhtes. Viimaste aastate madalaim nafta hind ja sügisel handusministeeriumi kevadises majandusprognoosis.5 1.1.4 Avaliku sektori ja valitsussektori ülevaade ning eelarvepositsioon AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI KOOSSEIS Avaliku sektori moodustavad üksused, mis on omandi juriidilised isikud (näiteks ülikoolid, Tagatisfond, Rah- kuuluvuse alusel avalikus omandis. Avalik sektor jagu- vusooper Estonia), sihtasutused (näiteks haiglad), mitte- neb kaheks: valitsussektoriks ja muudeks avaliku sektori tulundusühingud ja äriühingud (näiteks AS Riigi Kinnis- üksusteks. Enamik eelarvelistest ja statistilistest analüü- vara). Valitsussektorisse ei kuulu muud avaliku sektori sidest tehakse valitsussektori kohta. Valitsussektori vaa- asutused, näiteks Eesti Pank (koos Finantsinspektsioo- test lähtuvad ka Eesti riigieelarve eelarvereeglid6. Rah- niga) ning riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalu- vusvaheliselt on riikide eelarveolukorra ning fiskaalse sega kaupu tootvad ning teenuseid pakkuvad sihtasutu- jätkusuutlikkuse hindamise alus just valitsussektori tulu, sed, mittetulundusühingud ja äriühingud (näiteks kulu, vara ja kohustised. AS Eesti Energia, AS Elering, AS Tallinna Sadam). Valitsussektori moodustavad avaliku sektori üksused, 2025. aastal oli avaliku sektori konsolideeritud kulude mida ei loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse pea- maht 19,88 miljardit eurot7 (2024. aastal 19,08 miljardit miselt kohustuslike maksudega. Need on riigieelarveli- eurot), millest valitsussektori kulud moodustasid sed asutused, kohaliku omavalitsuse üksused, sotsiaal- 85,8 protsenti ja muude avaliku sektori üksuste kulud kindlustusfondid (Tervisekassa ja Töötukassa) ning 14,2 protsenti (vaata joonist 2). muud asutused. Muud asutused on avalik-õiguslikud Joonis 2. Avaliku sektori 2025. aasta kulude kogumaht AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI ÜKSUSTE ARV 2025. aastal kuulus avalikku sektorisse 698 üksust, mil- Finantsinspektsioon). Valitsussektori 584 üksusest 159 lest 584 üksust (83,7 protsenti) kuulus valitsussekto- olid riigiasutused, 79 kohaliku omavalitsuse üksused, 21 risse. Muid avaliku sektori üksusi oli kokku 114, neist avalik-õiguslikud isikud, 77 äriühingud ning 248 sihtasu- 101 äriühingut, 12 sihtasutust ja mittetulundusühingut tused ja mittetulundusühingud, millest 175 kuulub koha- ning üks avalik-õiguslik juriidiline isik (Eesti Pank ja likele omavalitsusüksustele. 5 Rahandusministeeriumi majandusprognoos | Rahandusministeerium 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016019?leiaKehtiv 7 Konsolideeritud kuludes on kõigi avaliku sektori üksuste read rida-realt liidetud ning omavahelised saldod elimineeritud. 10 VALITSUSSEKTORI STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON Valitsussektori 2025. aasta statistiline eelarvepuudujääk tööturuteenustele ning Töötukassa enda tegevuskulu- ulatus Statistikaameti esialgsetel andmetel 825 miljoni dele. euroni (kaks protsenti SKP-st, vaata joonist 3). Möödu- Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk, mis perioo- nud aasta eelarvepuudujääk kujunes eelarves oodatust dil 2021–2024 oli vahemikus 0,34–0,57 protsenti SKP-st, väiksemaks tänu tööjõumaksude heale laekumisele ning langes 2025. aastal 0,23 protsendile SKP-st. Ühelt poolt kulude kokkuhoiule igal valitsussektori tasandil. piirab defitsiidi suurenemist omavalitsuste vähenenud Tervisekassa algne eelarve 2025. aastaks nägi ette võimekus uusi kohustusi võtta, teiselt poolt toetab inves- 168 miljoni euro suurust puudujääki. Sotsiaalmaksu lae- teeringuid kasvav CO₂ kvooditulust laekuv raha ja välis- kumine ületas seda ootust veidi ning ka kulude poolel abi, mis eelarvepuudujääki ei suurenda. jäid mitmed tervishoiuteenuste kuluread eelarvestatust Võrreldes 2024. aastaga oli valitsussektori puudujääk veidi väiksemaks. Seetõttu lõpetati aasta ligi 88 miljoni 367 miljoni euro võrra (0,8 protsenti SKP-st) suurem nii euro suuruse puudujäägiga. Tervisekassa finantsiline keskvalitsuse kui ka Tervisekassa sügavama puudujäägi jätkusuutlikkus on praegu tugevam, kui varasemad prog- tõttu. Tulude kuueprotsendilise kasvu taustal suurene- noosid lubasid arvata. Puudujääk on küll märkimis- sid kulud 7,9 protsenti. Valitsemisfunktsiooni järgi väärne, ent järgneva nelja aasta jooksul reservid täieli- (COFOG) kasvasid enim osakaaluna SKP-st kulud riigi- kult ei ammendu. kaitsele, mis ulatusid 4,2 protsendini SKP-st. Samuti suu- Töötukassa finantsseis on viimased neli aastat olnud renesid kulud majandusele ning haridusele. Veidi vähe- stabiilne. 2022.–2024. aastal oli ülejääk 20–30 miljoni nesid sotsiaalkaitsekulud. Puudujäägi kasvu võrreldes euro piires, mis hoidis reservid kulude suhtes stabiil- 2024. aastaga põhjustas ka omanikutulude vähenemine sena. 2025. aasta lõpptulemus oli 19 miljonit eurot üle- peamiselt Riigimetsa Majandamise Keskuse ja AS Eesti jääki. Kuigi jätkus eelnevate aastate stabiilne olukord, Energia väiksema kasumieraldise tõttu. ületas see tulemus ootusi. Prognoositust vähem kulus Joonis 3. Valitsussektori eelarve üle- või puudujääk allsektorite kaupa osakaaluna SKP-st8 VALITSUSSEKTORI TULEM JA STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON Riigieelarve on valitsuse peamine finantsplaneerimise ja Eelarvepositsiooni ülejäägiks või puudujäägiks loetakse -kontrolli tagamise vahend, mis seab limiidid riigiasu- kõige üldisemalt sõnastades tulemit, mida korrigeeri- tuste kulutustele ning selle kaudu vahendite jaotamisele takse põhivarade soetusega. Kuna põhivarade soetus ülejäänud valitsussektori üksuste vahel. Riigi raamatupi- võetakse täiel määral arvesse soetamise aastal, siis selle damise aastaaruanne on valitsuse aruanne riigi finants- hilisemat raamatupidamislikku amortisatsiooni ja muid seisu ja -tulemuste esitamiseks ning finantsplaneerimise mahakandmisi ülejäägis või puudujäägis enam ei arves- ja -kontrolli tõhustamiseks. Raamatupidamise aruandes tata. Tegelikkuses on eelarvepositsiooni ülejäägi või puu- esitatud andmed on tekkepõhised. Riigieelarve on koos- dujäägi arvestusmetoodika veel keerulisem ning sisal- kõlas statistiliste näitajate arvestusmetoodikaga, mis on dab raamatupidamise arvestuspõhimõtetega võrreldes valdavalt samuti tekkepõhine ning tugineb olulisel mää- palju muid erinevusi. ral raamatupidamisandmetel, kuid sisaldab ka kassapõ- 2025. aastal oli valitsussektori raamatupidamislik posi- hiseid elemente, näiteks maksutulud, sealhulgas neli tiivne tulem 326,7 miljonit eurot ja statistiline eelarve- maksuliiki ühekuulise nihkega. positsioon –825 miljonit eurot (vaata tabelit 2 ja joo- Statistiline eelarvepositsioon (ülejääk või puudujääk) ei nist 4). Statistikaamet korrigeerib eelarvepositsiooni iga ole otseselt võrreldav raamatupidamises kasutatava tu- järgmise aasta sügisel, võttes arvesse riigi raamatupida- lemiga. Tulemiks loetakse tulude ja kulude vahet. mise aastaaruande auditeeritud andmeid. 8 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 11 Tabel 2. Valitsussektori positsiooni kujunemine, miljonites eurodes 2025 2024 Tulem raamatupidamise aastaaruande kohaselt 326,70 –45,70 Elimineeritakse amortisatsioon ja väärtuse muutus 909,10 836,40 Elimineeritakse bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus 1,10 22,90 Lisatakse põhivarade (mittefinantsvarad) soetus, v.a ettemaksed –1865,90 –1688,30 Elimineeritakse müüdud põhivarade (mittefinantsvarad) jääkväärtuse mahakandmine 19,30 26,00 Elimineeritakse superdividendid, kasum/kahjum osaluste müügist, allahindlusest ja al- lahindluse tühistamisest –0,50 27,50 Loetakse kuluks osaluste soetus, millelt ei prognoosita tulevikus dividenditulu –100,00 0,00 Loetakse kuluks EL-i fondide arvel moodustatud sissemaksed sihtotstarbelistesse fondi- desse –3,70 –10,50 Elimineeritakse eraldiste muutuse mõju (v.a garantiidelt ja II samba riigipoolsest kohus- tisest) 183,90 372,60 Korrigeeritakse saastekvootide müük aasta võrra hilisemaks –1,90 105,40 Maksutulud kohandatakse laekumiste järgi (ühekuulise nihkega) 4,30 –60,60 Lisatakse varude muutus, v.a ettemaksed ja ümberklassifitseerimised –306,70 –29,50 Muud korrigeerimised 9,30 –14,10 Valitsussektori puudujääk statistikaameti andmetel –825,00 –457,90 Valitsussektori puudujääk SKP-st (%) –2,0% –1,1% Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem, Maksu- ja Tolliamet ning Statistikaamet.9 Joonis 4. Valitsussektori raamatupidamise tulemi ja statistilise eelarvepositsiooni võrdlus, miljonites eurodes. 1.1.5 Valitsussektori tulud ÜLEVAADE 2025. AASTA TULUDEST Valitsussektori tulud moodustasid riigi raamatupida- Maksutulud kasvasid 5,7 protsenti (752 miljoni euro mise aruande kohaselt 2025. aastal 17,38 miljardit eurot võrra). Mahuliselt ja protsentuaalselt vedas kasvu füüsi- ehk 41,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist. lise isiku tulumaks (suurenedes 399 miljoni euro võrra 2025. aastal kasvasid tulud 8,7 protsenti (1,39 miljardi ehk 14,8 protsenti), mille tasumist mõjutas nii tulumak- euro võrra). sumäära tõus 22 protsendini kui ka palgafondi 5,1- 9 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 12 protsendiline kasv. Viimane tõi kaasa ka sotsiaalmaksu Mittemaksulised tulud kasvasid 21,8 protsendi (636 mil- tasumise rohkem kui viieprotsendilise kasvu. joni euro) võrra (vaata joonist 7). Seda põhjustas eel- Samas kahanes juriidilise isiku tulumaksu laekumine eel- kõige saadud välistoetuste kasv (661 miljoni euro võrra). misel aastal 302 miljoni euro ehk 25,8 protsendi võrra. Kaupade ja teenuste müük suurenes tänu mootorsõidu- Selle põhjus on samuti maksumäära kasv, millele eelnes kite registreerimistasu kehtestamisele 83 miljoni euro 2024. aasta lõpus massiline kasumite väljavõtmine. Kuigi võrra. Trahvitulud suurenesid trahvimäärade kasvu jaotatud kasumilt tasutavast tulumaksust laekus suurem tõttu 16 miljoni euro võrra. Samas finantstulud vähene- osa 2025. aasta jaanuaris, siis Statistikaameti uue arves- sid 136 miljoni euro võrra, millest peamise osa moodus- tuspõhimõtte kohaselt nihutatakse eelarvepositsiooni tasid Riigimetsa Majandamise Keskuse ja AS Eesti Ener- arvestuses juriidilise isiku tulumaksu laekumine ühe kuu gia dividendide vähenemine. võrra tagasi sarnaselt sotsiaalmaksule, käibemaksule ning aktsiisitulule. PIKAAJALINE TREND: MAKSUD, MUUD TULUD, VÄLISABI Valitsussektori tuludest moodustasid maksutulud pe- teiseks tõsteti maksumäära 2025. aastal 22 protsendini. rioodil 2016–2025 keskmiselt 81 protsenti, vähenedes Sotsiaalmaksu kasvutempo aeglustus võrreldes paari vii- 2024. aasta 82 protsendilt 80 protsendile tulenevalt ju- mase aastaga palgakasvu aeglustumise tõttu ja osakaal riidilise isiku tulumaksu ühekordsest suuremast tasumi- maksutuludest langes perioodi keskmisele tasemele. sest 2024. aastal (vaata joonist 5). Mittemaksulistest tuludest moodustasid perioodil 2016– Aastatel 2016–2025 moodustas sotsiaalmaks maksutu- 2025 kõige suurema osa saadud toetused – keskmiselt ludest keskmiselt 35 protsenti, tulumaks 26 protsenti ja 48 protsenti (vaata joonist 7). Seetõttu kirjeldatakse all- käibemaks 24 protsenti. Nende kolme maksu osakaal on järgnevalt välistoetuste kasutamist põhjalikumalt. võrreldes perioodi algusega (82 protsenti 2016. aastal) Välisabi maht sõltus perioodil 2016–2025 toetuste ra- kasvanud, ulatudes perioodi lõpuks eelkõige tulumaksu, kendamise tsüklist. Seda ajavahemikku mõjutavad Eu- aga ka sotsiaalmaksu osakaalu suurenemise tõttu roopa Liidu eelarveperioodid 2014–2020 ja 2021–2027. 88 protsendini maksutuludest (vaata joonist 6). Juriidi- Euroopa Liidu eelarveperioodi alguses on struktuuritoe- lise isiku tulumaksu osakaal maksutuludest saavutas tuste rakendamine tavaliselt madalam ja suureneb pe- 2024. aastal rekordilise taseme, ulatudes üheksa prot- rioodi lõpuks. Välisabi keskmine osakaal muudes tuludes sendini, kuid langes eelmisel aastal taas pikaajalisele oli aastatel 2016–2025 46 protsenti, ulatudes 41 prot- keskmisele tasemele ehk kuuele protsendile. Füüsilise sendist 2022. aastal 57 protsendini 2019. aastal (vaata isiku tulumaksu osakaal on olnud perioodi lõpus suurem joonist 8). kui alguses – üks põhjus on inimeste sissetulekute mak- suvaba tulu piiridest välja kasvamine palgakasvu toel ja Joonis 5. Valitsussektori tulude struktuur, miljardites eurodes Joonis 7. Valitsussektori muud tulud, miljardites eurodes Joonis 6. Valitsussektori maksutulud, miljardites eurodes Joonis 8. Välisabi, miljonites eurodes 13 VÄLISTOETUSTE KASUTAMINE Riigieelarve planeerimisel moodustavad välistoetused Euroopa Merenduse- ja Kalandusfondi rakenduskava umbes kümme protsenti eelarve kogumahust. 2021–2027 eesmärk on tagada majanduslikult konku- 2025. aasta riigieelarve tuludest (valitsussektori osa) rentsivõimeline ja keskkonnasäästlik kalandus ja vesivil- moodustasid välistoetused 1,93 miljardit eurot (vaata jelus läbi järgmiste alaeesmärkide: kalavarude hea sei- peatüki 4.6 lisa c15 A2 ilma kodumaiste toetusteta). sundi tagamine, kalandus- ja vesiviljelussektori konku- 2025. aasta riigieelarve täitmisest moodustasid välistoe- rentsivõime suurendamine ning kalandus- ja vesivilje- tused 1,79 miljardit eurot. lustoodete kvaliteedi ja lisandväärtuse tõstmine. Välistoetuste mahust moodustavad suurima osa Eu- 2025. aasta lõpuks oli Euroopa Liidu toetustest kohustisi roopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mida rakenda- võetud 87 miljoni euro eest ja välja makstud 18 miljonit takse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, Eesti eurot (18 protsenti). maaelu arengukava ning Euroopa Liidu ühise põlluma- janduspoliitika strateegiakava ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava alusel. Eelarveperioodil 2021–2027 on ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava Euroopa Liidu toetuste maht 3,37 miljardit eurot, mis koos riikliku kaasfinantseeringu ja toetuse saajate omafinantseeringuga on üle 5,17 mil- jardi euro kogu rahastusperioodi peale. Struktuuritoetuste rakendamise olulised märksõnad 2025. aastal olid rahastusperioodi vahearuande koosta- mine ning umbes 11 protsendi rakenduskava mahust ümbersuunamine kaitsevaldkonna eesmärkide saavuta- miseks. 2025. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa Joonis 9. Välistoetuste jagunemine fondide lõikes 2025. aastal Liidu ees võetud juba ligi 2,7 miljardit eurot (81,8 prot- (miljonites eurodes, protsent kogumahust) senti) ja sellest on kumulatiivselt välja makstud umbes 849 miljonit eurot (25,2 protsenti). Siseturvalisuspoliitika raames kasutatakse eelarvepe- Eesti taastekava rahastu plaani muutmine toimus rioodi 2021–2027 välistoetusi Sisejulgeolekufondi, pii- 2025. aastal eesmärgiga toetuste (953 miljonit) raken- rihalduse ja viisapoliitika rahastu ning Varjupaiga-, damisel erinevate investeeringute ja reformide kaudu Rände- ja Integratsioonifondi kaudu. Nende Euroopa kokkulepitud eesmärkide paremaks saavutamiseks. Liidu toetuste maht on aastaga suurenenud kokku 2025. aasta lõpuks oli Euroopa Liidu toetusest Eestisse 77,4 miljoni võrra 167,7 miljoni euroni, millele lisandub laekunud 627 miljonit eurot ja siseriiklikult välja maks- riiklik kaasfinantseering. 2025. aasta lõpu seisuga oli ko- tud 367 miljonit eurot (38,5 protsenti). hustisi Euroopa Liidu ees võetud juba ligi 108,3 miljonit eurot (keskmiselt 65 protsenti) ja sellest on välja maks- Perioodi 2014–2020 välistoetustest oli kasutusel veel tud 20 miljonit eurot (12 protsenti). Eesti maaelu arengukava raames antav toetus, millel on erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest lu- Eesti-Šveitsi programmil on kaks fookust: sotsiaalse kaa- batud üleminekuperiood. See tähendab, et fondi sai koos satuse teemad, millesse on kaasatud nelja ministeeriumi üleminekuperioodiga ning taasterahastu panusega kasu- valitsemisalad, ning bioloogilise mitmekesisuse edenda- tada 2025. aastani. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 mine, millega tegeleb kliimaministeerium koos oma asu- keskendub kuuele Euroopa Liidu maaelu arengu vald- tustega. 2025. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa konna prioriteedile. 2025. aasta lõpu seisuga oli kohus- Liidu ees võetud juba kogu programmi mahu ulatuses ja tisi Euroopa Liidu ees 1,1 miljardit eurot (100 protsenti), sellest on välja makstud kaheksa protsenti. millest on välja makstud 1,07 miljardit eurot. Lisaks sisalduvad eelarves otsetoetused, mida on riigia- Paralleelselt rakendatakse perioodi 2023–2027 Euroopa sutustel võimalik taotleda otse mitmetest Euroopa Liidu Maaelu Arengu Põllumajandusfondi samuti aktiivselt. fondidest erinevateks tegevusteks, kogemuste vahetami- 2025. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu ees seks, riikidevahelise koostöö edendamiseks, riikide süs- 197,8 miljonit eurot (45 protsenti) ja välja makstud teemide ühtlustamiseks ja paljuks muuks. 76 miljonit eurot (17 protsenti). 14 1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud ÜLEVAADE VALITSUSSEKTORI KULUDEST JA INVESTEERINGUTEST Valitsussektorisiseste sektorite konsolideerimata kogu- kulud 2025. aastal olid 23,14 miljardit eurot, mis vastab 55,6 protsendile SKP-st ning millest riigi (konsolideeri- mata) kulud moodustasid 12,69 miljardit ehk 54,8 prot- senti (vaata joonist 10). Kohalike omavalitsuste üksuste (konsolideerimata) ku- lud olid 3,25 miljardit eurot, sotsiaalkindlustusfondide kulud 3,43 miljardit eurot ja muude üksuste kulud 3,77 miljardit eurot. Joonis 10. Valitsussektori allsektorite konsolideerimata kulud, miljardites eurodes ÜLEVAADE 2025. AASTA KULUDEST Avaliku sektori 2025. aasta konsolideeritud kuludest Valitsussektori kulude struktuur oli 2025. aastal sarna- ilma investeeringuteta moodustasid 85,8 protsenti selt 2024. aastale võrreldav kriisieelse ajaga aastal 2019, (2024. aastal 84,1 protsenti) valitsussektori kulud. Valit- mil antud toetuste osakaal jäi väiksemaks kui 50 prot- sussektori konsolideeritud kuludest 74,4 protsenti moo- senti kogukuludest ja tegevuskulude osakaal moodustas dustasid riigiasutuste kulud ja 19,0 protsenti kohalike umbes 48 protsenti kogukuludest (vaata joonist 12). Vä- omavalitsuste kulud. Riigieelarveliste asutuste kulud henemistrendi näitab majandamiskulude osakaal. veidi kasvasid ja kohalike omavalitsuste kulude osatäht- sus konsolideeritud valitsussektori kogukuludes võrrel- des eelneva aastaga veidi kahanes. 2025. aastal kasvasid riigieelarveliste asutuste kulud 6,3 protsenti, mis on veidi kiirem 2024. aasta kulude kas- vutempost peamiselt antud toetuste kasvu tõttu. Koha- like omavalitsuste kulude kasvutempo vähenes 2025. aastal tööjõukulude aeglasema kasvutempo ja toe- tuste vähenemise mõjul. Joonis 12. Valitsussektori kulutuste struktuur, miljardites eu- rodes 2025. aastal vähenesid nii tööjõu- ja majandamiskulude kui ka muude kulude osakaalud valitsussektori koguku- ludest võrreldes eelneva aastaga. Kõige enam vähenesid majandamiskulud (1,7 protsendipunkti võrra), samas kui antud toetuste kulu osakaal suurenes 2,1 protsendi- punkti võrra. Joonis 11. Valitsussektori kulud ilma investeeringuteta, miljar- dites eurodes Valitsussektori tööjõukulude suurenemist vedasid 2025. aastal muu valitsussektori asutuste tööjõukulud, Valitsussektori konsolideeritud kuludeks ilma investee- samas kui kohalike omavalitsuste asutustes jäi kasv tun- ringuteta kujunes 2025. aastal 17,06 miljardit eurot duvalt väiksemaks. Tegevusalade lõikes suurenesid va- (2024. aastal 16,04 miljardit eurot) ehk 6,3 protsenti litsussektoris tööjõukulud enim hariduses (94,8 miljonit (1014,8 miljonit eurot) enam kui aasta varem (vaata joo- eurot), tervishoius (45,3 miljonit eurot) ja riigikaitses nist 11). Valitsussektori kuludest kasvasid võrreldes (31,2 miljonit eurot). Muude kulude osatähtsus vähenes 2024. aastaga enim antud toetused (820,6 miljonit eurot, 2025. aastal väiksemate intressikulude tõttu. 11,2 protsenti) ja tööjõukulud (238,3 miljonit eurot, 5,0 protsenti). 15 VALITSUSSEKTORI KULUD10 TEGEVUSALADE LÕIKES Suurim kulu ehk toetused Toetuste maht, mis 2025. aasta lõpus oli valitsussektoris Sotsiaaltoetuste grupis korrastati 2024. aastal kontop- 8,17 miljardit (2024. aastal 7,35 miljardit) eurot, kasvas laani ning hakati eraldi esitama toetusi sotsiaalhoole- aastaga 820,6 miljoni euro võrra peamiselt antud sihtfi- kande seaduse alusel, mida varem kajastati muudes sot- nantseerimise (506,6 miljonit eurot) ja pensionide suu- siaaltoetuste gruppides. 2025. aastal korrastamine jät- renemise tõttu, mis kasvasid 2025. aastal korrapärase kus ning kulud kasvasid aastaga 33,1 miljoni euro võrra indekseerimise tulemusena. Pensionid kasvasid aastaga ehk 65,7 protsenti. 212,4 miljonit eurot (7,5 protsenti), muud ravikindlus- Saadud ja antud toetuste ülevaade, sealhulgas nende ja- tustoetused 47,1 miljonit eurot (8,8 protsenti), toetused gunemine valdkondade lõikes, asub raamatupidamise töötutele ja töövõimetoetused 30,0 miljonit eurot aruande peatükis 4.6 lisas c15. (5,7 protsenti) ning ajutise töövõimetuse hüvitised 18,2 miljonit eurot (11,8 protsenti). Tööjõukulud Valitsussektori tööjõukulud11 olid 2025. aastal Valitsussektori ning Eesti keskmise brutokuupalga vahe viis miljardit eurot (vaata joonist 13). Võrreldes eel- on 2024. aastaga võrreldes vähenenud. Valitsussektoris neva aastaga kasvasid valitsussektori tööjõukulud viis on rohkem kõrgharidusega töötajaid, mistõttu on ka pal- protsenti. 2025. aastal kasvasid kõige enam keskvalit- gad Eesti keskmisest brutokuupalgast kõrgemad. suse tööjõukulud (6,1 protsenti), seejärel kohaliku oma- valitsuse üksuste tööjõukulud12 (3,8 protsenti). Sotsiaal- kindlustusfondide tööjõukulud vähenesid 3,67 prot- senti. Joonis 14. Eesti keskmise ja valitsussektori keskmise bruto- palga muutus aastate lõikes. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteem Valitsussektoris töötas 2025. aastal 126 672 tööta- jat13 ja see kasvas statistiliselt 1115 töötaja võrra Joonis 13. Valitsussektori tööjõukulude muutus aastate lõikes. ehk 0,9 protsenti. Kümne aasta jooksul on valitsussek- Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem tori töötajate arv kasvanud 8,5 protsenti ehk 9915 töö- taja võrra. Valitsussektori keskmine brutokuupalk kasvas 2025. aastal 3,8 protsenti, mis on viimase kümne aasta Kohalikus omavalitsuses töötas 52 protsenti kogu valit- väikseim aastane palgakasv (vaata joonist 14). Valitsus- sussektori töötajatest, keskvalitsuses 47 protsenti ja sot- sektori keskmise brutokuupalga tõus oli väiksem kui siaalkindlustusfondides üks protsent kogu valitsussek- Eesti keskmise brutokuupalga kasv (5,6 protsenti). Valit- tori töötajatest. sussektori sees kasvas keskmine brutokuupalk keskva- Detailsemat infot valitsussektori töötajate arvude ja litsuse asutustes 4,4 protsenti, kohaliku omavalitsuse keskmise palga kohta leiab rahandusministeeriumi ko- üksustes 3,0 protsenti ja sotsiaalkindlustusfondides dulehelt (Avaliku sektori statistika | Rahandusministee- 2,8 protsenti. rium). Valitsussektori keskmine brutokuupalk oli 2025. aastal 2320 eurot ja Eesti keskmine brutokuupalk 2092 eurot. Majandamiskulud 2025. aastal oli valitsussektori majandamiskulude maht mis tähendab aastaga 5,1-protsendilist vähenemist. 2,38 miljardit eurot (2024. aastal 2,51 miljardit eurot), Kõige enam vähenesid valitsussektoris 2025. aastal 10 Välja arvatud toetused. 11 Tööjõukulud koosnevad järgmistest osadest: koosseisuliste töötajate põhipalk, lisatasud, hüvitised, preemiad ja tulemustasud, puhku- setasud, tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, erisoodustused, muude isikute töötasud, töötasud võlaõiguslike lepingute alusel, eripensionid, pensionisuurendused, kapitaliseeritud tööjõukulu. 12 Sisaldab ka valitsussektorisse kuuluvate üksuste valitseva mõju all olevaid üksuseid. 13 Peatükis on töötajate arvuna läbivalt käsitletud aasta keskmist täistööajale taandatud töötajate arvu. 16 kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide kulud (9,7 miljonit, 7,9 protsenti) ning sotsiaalteenuste kulud (237,9 miljonit, 60,9 protsenti), samas kasvasid enim (2 miljonit, 5,9 protsenti). 2025. aastal vähenesid majan- meditsiinitarvete ja -teenuste kulud (23,9 miljonit eurot, damiskulud riigikaitse (209,85 miljonit eurot) ja majan- 7,9 protsenti), info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ku- duse tegevusalas (143,0 miljonit eurot). Ülevaade valit- lud (22,6 miljonit, 12,3 protsenti) ning õppevahendite ja sussektori majandamiskuludest asub raamatupidamise koolituste kulud (17,4 miljonit, 14,3 protsenti). Majan- aruande peatükis 4.6 lisas c21 ning kaitseotstarbelisest damiskuludest vähenesid ka administreerimiskulud varustusest ja materjalidest peatükis 2.7 lisas a24. VALITSUSSEKTORI INVESTEERINGUD SEKTORITE LÕIKES Kui võrrelda 2025. aastat 2024. aastaga, siis riigieelarve- test tegevusalade lõikes asub raamatupidamise aruande liste asutuste investeeringute osatähtsus vähenes peatükis 4.6 lisas c10. 39 protsendini valitsussektori investeeringutest (vaata joonist 15). Valitsussektori investeeringud suurenesid 2025. aastal eelneva aastaga võrreldes 99,3 miljoni euro (5,6 protsendi) võrra. Kokku investeeriti 2025. aastal 1,86 miljardit eurot (2024. aastal 1,76 miljardit eurot). Sellest 727,4 miljonit eurot (2024. aastal 840,2 miljonit eurot) investeerisid riigiasutused ja 389,5 miljonit eurot (2024. aastal 348,4 miljonit eurot) kohalikud omavalit- sused. Valitsussektori investeeringud suurenesid kõige enam transpordi (95 miljonit eurot, 17,6 protsenti) ja hariduse valdkonnas (42 miljonit eurot, 20,6 protsenti) ning vähe- Joonis 15. Valitsussektori üksuste investeeringud, miljonites nesid enim riigikaitse valdkonnas (108 miljonit eurot, eurodes 20,5 protsenti). Ülevaade valitsussektori investeeringu- 1.1.7 Valitsussektori bilanss BILANSI STRUKTUUR 2025. aasta lõpus oli valitsussektori konsolideeritud Suuruselt järgmise, 17-protsendilise osakaaluga olid vara kokku 28,89 miljardit eurot (69,4 protsenti SKP-st), osalused ─ 2025. aasta lõpul 4,95 miljardit eurot kasvades aastaga 1,25 miljardit ehk 4,5 protsendi võrra (11,9 protsenti SKP-st). Järgnesid likviidsed varad (vaata joonist 16). Varast suurima osakaaluga oli vähe- (14,0 protsenti koguvaradest ehk 4,05 miljardit eurot) likviidne mittefinantsvara (edaspidi „muu vara“), mis ning nõuded ja ettemaksed (15,2 protsenti koguvaradest moodustas koguvarast 53,6 protsenti ja oli 2025. aasta ehk 4,4 miljardit eurot). Likviidsed varad vähenesid aas- lõpul 15,49 miljardit eurot (37,2 protsenti SKP-st) ning taga kokku 15,3 protsenti, põhjuseks oli nii raha kui ka millest kõige suurema osa ehk 85,5 protsenti moodustas finantsinvesteeringute väiksem maht. materiaalne põhivara. Valitsussektori kohustised moodustasid 2025. aasta lõ- pul 19,15 miljardit eurot (46,0 protsenti SKP-st), olles aastaga suurenenud 917 miljoni euro ehk viie protsendi võrra (2,2 protsenti SKP-st). Joonis 16. Valitsussektori bilanss, miljonites eurodes Muu vara kasvas aastaga 1,22 miljardi euro ehk 8,6 prot- sendi võrra. See jääb alla eelmise aasta 15,5-protsendili- sele kasvule, kuid oli oluliselt kiirem kui varasematel aastatel. Viie varasema aasta keskmine kasv oli 7,4 prot- Joonis 17. Valitsussektori varade, kohustiste ja netovara osa- senti. Peamine kasv tulenes 2025. aastal transpordiin- kaal SKP-st14 vesteeringutest (vaata joonist 21). 14 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 17 Kohustised jagunevad kaheks: laenukohustisteks Valitsussektori netovara oli 2025. aasta lõpul 9,72 mil- (50,2 protsenti kohustistest) ja muudeks kohustisteks jardit eurot (23,4 protsenti SKP-st (vaata joonist 17)). (49,8 protsenti kohustistest). Laenu- ehk võlakohustisi Valitsussektori netovara kasvas aastaga 332,9 miljoni oli 2025. aasta lõpul 9,61 miljardit eurot (23 protsenti euro ehk 3,5 protsendi võrra. Netovarade tõusule aval- SKP-st) ning nende kohustiste kasv on alates 2020. aas- das mõju 2025. aasta aruandeaasta tulem, mis oli aasta tast kiirenenud. Viimase aastaga kasvasid need 585 mil- lõpu seisuga 326,7 miljonit eurot. Positiivset tulemust joni euro ehk 6,5 protsendi võrra (vaata alapeatükki „Va- toetas hea maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete laeku- litsussektori võlakohustised“). Muud kohustised moo- mine, antud toetuste kasv ning majandamiskulude kok- dustasid 2025. aasta lõpul 9,54 miljardit eurot kuhoid (vaata peatüki 4.4 netovara muutuste aruande (22,9 protsenti SKP-st). Muude kohustiste hulka loetakse valitsussektori osa B). eraldised, saadud ettemaksed, võlad tarnijatele ja võlad töötajatele. Nende kasvu mõjutab laiem hinna- ja palga- kasv. KÄIBEVARA JA LIKVIIDNE VARA Valitsussektori käibevarast (9,06 miljardit eurot) moo- halvemaks muutunud. Viimasel kümnel aastal on suht- dustas likviidne vara 2025. aasta lõpul 4,05 miljardit eu- arv püsinud keskmiselt tasemel 1,9 ning alla selle taseme rot ehk 44,7 protsenti. Rahandusministeeriumi riigi- langes näitaja alates aastast 2020. kassa osakond haldas 62,7 protsenti valitsussektori lik- viidsest varast, vastutades riigi 2,54 miljardi euro suu- ruste finantsreservide eest (vaata joonist 18). Riigikassa osakond korraldab riigiasutuste, sotsiaalkindlustusfon- dide ja riigi omandis olevate sihtasutuste ühtset rahavoo juhtimist ning haldab riigi likviidsusreservi ja stabilisee- rimisreservi (vaata alapeatükki „Riigi konsolideeritud rahavoo ja finantsriskide juhtimise põhimõtted“). 2025. aasta lõpus ületas valitsussektori käibevara lü- hiajalisi kohustisi 3,03 miljardi euro võrra ehk 1,5 korda15. See näitab valitsussektori üldiselt head lü- hiajalist finantsvõimekust, kuna käibevara ületab lü- Joonis 18. Valitsussektori likviidsed varad, sealhulgas riigi- hiajalisi kohustusi. 2024. aasta lõpus oli lühiajalise võlg- kassa halduses olevad finantsreservid, miljonites eurodes16 nevuse kattekordaja 1,7, seega on näitaja veidi NÕUDED JA ETTEMAKSED Valitsussektori lühi- ning pikaajalised nõuded ja ette- Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded moodustasid 1,62 miljar- maksed kasvasid aastaga 576,8 miljoni euro ehk dit eurot ehk 36,8 protsenti kõigist nõuetest ja ettemak- 15,1 protsendi võrra 4,40 miljardi euroni (10,6 protsenti setest, lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed 1,70 mil- SKP-st, vaata joonist 19). jardit eurot (38,7 protsenti) ning pikaajalised muud nõu- ded ja ettemaksed 1,08 miljardit eurot (24,5 protsenti). Lühiajaliste nõuete ja ettemaksete seas on suurim 68,9 protsendi ulatuses laekumata sihtfinantseerimine summas 1,17 miljardit eurot ning pikaajaliste nõuete ja ettemaksete seas on suurimad antud laenud summas 610,0 miljonit eurot, mis moodustavad 56,6 protsenti (vaata peatükis 4.6 lisa c4). Laenude hulgas kajastuvad Eesti riigi poolt EFSF-i18 kaudu väljastatud laenud sum- mas 437,5 miljonit eurot (2024. aasta lõpul 442,3 miljo- nit eurot) (Kreeka, Iirimaa ja Portugali toetusprogram- mid). Vastav summa on ühtlasi kajastatud riigi võlako- Joonis 19. Valitsussektori nõuded ja ettemaksed, miljonites eu- hustistes (vaata peatükis 2.7 lisa a17). Kreeka program- rodes17 mis lisanduvad laenudega seotud pikaajalised intressi- nõuded (vaata peatükis 2.7 lisa a5) ja intressikohustised 15 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, inglise keeles current ratio (current assets / current liabilities). 16 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 17 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 18 Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism (inglise keeles European Financial Stability Facility, EFSF) on 2010. aasta juunis eurotsooni riikide poolt ühiselt asutatud institutsioon euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism andis pikaajalisi laene Iirimaale, Kreekale ja Portugalile, mille finantseerimiseks emiteeriti eurotsooni riikide garanteeritud pikaajalisi võlakirju. Euroopa Fi- nantsstabiilsusmehhanism enam eurotsooni liikmetele uusi laene ei väljasta, sest selle funktsiooni võttis üle 2021. aastal asutatud Euroopa Stabiilsusmehhanism. 18 (vaata peatükis 2.7 lisa a15) 44,8 mln eurot (2024. aasta maht kasvas 2025. aastal 46,0 miljoni euro võrra, seejuu- lõpul 39,8 mln eurot). res tehti fondidesse täiendavaid sissemakseid summas Valitsussektori suurimad laenude andjad on Ettevõtluse 52,1 miljonit eurot (2024. aastal 12,1 miljonit eurot). Ta- ja Innovatsiooni SA, Maaelu Edendamise SA ja SA Kesk- gasi laekus 25,6 miljonit eurot (2024. aastal 94,9 miljonit konnainvesteeringute Keskus. Nende asutuste fondide eurot). OSALUSED 2025. aasta lõpus oli valitsussektoril osalusi 4,95 miljar- eurot). Neist suurim oli 204,7 miljoni euroga osalus Eu- dit eurot (12 protsenti SKP-st), mida on eelmise aastaga roopa Stabiilsusmehhanismis (vaata peatükis 2.7 võrreldes 182,6 miljoni euro ehk 3,8 protsendi võrra lisa a3). 2025. aastal laekus tütar- ja sidusettevõtjatelt rohkem (vaata joonist 20). dividenditulu 124,1 miljonit eurot, mida oli 121,3 miljoni euro võrra vähem kui aasta varem, peamiselt Riigimetsa Majandamise Keskuse ja AS Eesti Energia dividenditu- lude vähenemise tõtu. Riigile kuulus 2025. aasta lõpus 28 tütar- ja sidusettevõ- tet (2024. aasta lõpus samuti 28 ettevõtet). Suuremad et- tevõtted on Eesti Energia AS, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Elering AS. Riigi tütar- ja sidusettevõtetest on valitsussektorisse ar- vatud kümme äriühingut, millest suurimad olid AS Riigi Kinnisvara, Eesti Raudtee AS ja OÜ Rail Baltic Estonia Joonis 20. Valitsussektori osalused ja dividendid, miljonites eu- (vaata peatükis 2.7 lisa a1 B2). 2025. aastal asutati uus rodes äriühing Hexest Materials AS, mis on kaitsetööstuse lõh- Suurima osa (75 protsenti) valitsussektori osalustest keaine tehas, ning esialgsel hinnangul on Eesti Statistika- moodustasid riigile kuuluvad tütar- ja sidusettevõtjad amet arvanud tehase valitsussektorisse. 3,72 miljardi euro väärtuses. Riigi osalus neis kasvas aas- Valitsussektorisse ei kuulunud 19 riigi tütar- ja sidus- taga 140,3 miljoni euro võrra (vaata peatükis 4.6 lisa c6 ettevõtjat, millest suurimad olid Eesti Energia AS ja peatükis 2.7 lisa a9). (grupp), Riigimetsa Majandamise Keskus ja Elering AS Kohalike omavalitsuste osalus tütar- ja sidusettevõtjates (grupp). oli 362,1 miljonit eurot, vähenedes 2025. aastal 30,1 mil- Igal aastal avalikustatakse osaluste koondülevaated19, joni euro võrra (vaata peatükis 4.6 lisa c6 ja peatükis 3.6 millest leiab detailsema informatsiooni riigile kuuluvate lisa b5). sihtasutuste ja äriühingute põhitegevuse ning finants- Riigi osalused rahvusvahelistes organisatsioonides olid seisu kohta. kokku 279,1 miljonit eurot (2024. aastal 278,1 miljonit MUU VARA Valitsussektori koguvaradest ligikaudu poole moodustas sealhulgas võeti arvele ka muud laos olevad varuosad ja muu vara, mille hulka arvatakse lisaks materiaalsele ja kulumaterjalid. immateriaalsele põhivarale bioloogilised varad, kinnis- Valitsussektori põhivarast moodustasid suurima osa ehk varainvesteeringud ning varud. Muu vara maht suurenes 65,8 protsenti hooned ja rajatised, mille väärtus oli aastaga 1,49 miljardi euro võrra ning moodustas 8,71 miljardit eurot. 2025. aasta lõpus kokku 15,49 miljardit eurot (39 prot- senti SKP-st). Materiaalne põhivara suurenes aastaga 0,96 miljardi euro võrra 13,24 miljardi euroni ning moo- dustas 85,5 protsenti muust varast. Varude maht kasvas 2025. aastaga 231,2 miljoni euro võrra ning moodustas aasta lõpuks kokku 1,68 miljardit eurot. Seisuga 31.12.2024 võeti esmakordselt varudena arvele kaitseotstarbelised laovarud (laskemoon ja ballis- tiline varustus) summas 707,8 mln eurot (vaata ka pea- tükis 2.4 netovara muutuste aruanne ja peatükis 2.6 ar- vestuspõhimõtete muutmine). Nimetatud varusid kanti kuni 31.12.2024 ostmisel majandamiskuludesse (kait- seotstarbeline varustus ja materjalid, vaata peatükis 2.7 Joonis 21. Valitsussektori materiaalse ja immateriaalse põhi- lisa a24). 2025. aasta jooksul suurendati esmakordselt vara ning kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes seisuga 31.12.2024 arvele võetud kaitseotstarbelist miljonites eurodes viimasel kolmel aastal laovaru tagasiulatuvalt veel 99,7 miljoni euro võrra, 19 Ülevaade riigi osaluspoliitika põhimõtetest: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigi-osalused. 19 Maad oli 926,9 miljoni euro ning masinaid ja seadmeid Kõige rohkem investeeriti 2025. aastal transporti 997,3 miljoni euro väärtuses (vaata peatükis 4.6 lisasid (635,3 miljonit eurot) ja riigikaitsesse (417,7 miljonit c7, c8 ja c9). eurot), samas vähenes viimases soetuste maht 20 prot- Valitsussektori asutused soetasid 2025. aastal põhivara sendi võrra (vaata peatükis 4.6 lisa c10 ja joonist 21). 1,86 miljardi euro eest. Seda oli 99,3 miljoni euro võrra enam kui 2024. aastal. MUUD KOHUSTISED Valitsussektori kohustised jagunevad kaheks: laenuko- hustisteks20 ja muudeks kohustisteks. Muud kohustised hõlmavad eraldisi, saadud ettemakseid ning kohustisi tarnijate ja töötajate ees. Muud kohustised suurenesid aastaga 331,8 miljoni euro ehk 3,6 protsendi võrra, moo- dustades 2025. aasta lõpul 9,54 miljardit eurot (vaata peatükis 4.6 lisasid c12 ja c13). Muudest kohus- tistest moodustasid eraldised 55,5 protsenti ja muud võlgnevused 44,5 protsenti (vaata joonist 22). Joonis 23. Pensionieraldised miljonites eurodes ja osakaal SKP- st21 Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid pensionieraldistelt võivad aastate lõikes oluliselt kõi- kuda, kajastatakse need otse netovarade muutusena. 2025. aastal moodustasid need kokku kahjumi summas 11,2 miljonit eurot (2024. aasta kahjum 168,0 miljonit eurot). Kindlustusmatemaatilist kahjumit mõjutab kesk- mise palga ja pensioniindeksi pikaajalise prognoosi muu- Joonis 22. Kohustiste (välja arvatud laenukohustiste) struktuur tus. Jooksva perioodi eest lisandunud summad kajasta- miljonites eurodes takse tööjõukuludes (vaata peatükis 2.7 lisa a23). 2025. aasta lõpus olid valitsussektori eraldised 5,30 mil- Muudest eraldistest kõige suurema mahuga, 52,4 miljo- jardit eurot, mida oli 3,8 protsendi võrra rohkem kui nit eurot, on garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldi- 2024. aastal (vaata peatükis 4.6 lisa c13). Eraldistest sed, mis kajastuvad konsolideeritud aruandes Ettevõt- 98,5 protsenti olid avaliku sektori pensionikohustised luse ja Innovatsiooni SA-s, Maaelu Edendamise SA-s ja (5,21 miljardit eurot) (vaata joonist 23). Muud eraldised AS-is KredEx Krediidikindlustus. 2025. aastal suurendati (81,4 miljonit eurot) koosnesid garantiikohustistest, lae- vastavaid eraldisi 1,0 miljoni euro võrra (2024. aastal vä- nutagatistest, kohtukuludest ja keskkonnakaitse alastest hendati 2,3 miljoni euro võrra) ja tehti väljamakseid eraldistest. summas 1,5 miljonit eurot (2024. aastal 1,7 miljonit eu- Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegus- rot). tele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel Riigi raamatupidamisaruandes ei kajastata kohustistena on seadusest tulenev õigus eripensionile või pensioni- Eesti töötajaskonna välja teenitud tulevaste perioodide suurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni. esimese samba pensionimakseid (riiklikku pensioni), Need on politsei- ja päästeametnikud, kaitseväelased, mistõttu ei ole selle kohustise jaoks moodustatud siht- prokurörid, kohtunikud ja õiguskantsler, parlamendi- otstarbelist eraldist. Rahvusvaheliste avaliku sektori raa- saadikud ning muud ametnikud (vaata peatükis 2.7 lisa matupidamisstandardite kohaselt kajastatakse aruand- a16 A). 2025. aasta lõpu seisuga arvestati avaliku sektori luses esimese samba pensionimaksed selles perioodis, pensionieraldisi kokku 31 958 inimesele (2024. aasta lõ- mille eest need maksmisele kuuluvad. Samas koostab ra- pus 32 612 inimesele) kogusummas 5,21 miljardit eurot handusministeerium riiklike pensionide tulude ja kulude (2024. aastal 5,02 miljardit eurot). Pensionieraldiste pikaajalisi prognoose ning hindab saadava sotsiaal- saajatest 16 053 olid pensionil (2024. aasta lõpus 15 597 maksu ja riiklike pensionide kulu vahet, mis tuleb katta pensionäri). Eripensionite eraldiste suurust mõjutavad riigieelarve muude tulude arvelt. tegurid on oodatav eluiga, intressimäärad, pensionisaa- jate arv ning nende väljateenitud pensioniõigused. 20 Laenukohustised on täpsemalt selgitatud alapeatükis „Valitsussektori võlakohustised“. 21 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 20 1.1.8 Valitsussektori võlakohustised VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISED ÜKSUSTE LÕIKES Valitsussektori statistiline võlakoormus oli 2025. aasta eurot. Need võlakohustised moodustavad kuus protsenti lõpus 10,03 miljardit eurot (24,1 protsenti SKP-st), mis valitsussektori koguvõlast. võrreldes eelnenud aastaga suurenes 676 miljoni euro Kohalike omavalitsuste võlakohustised kasvasid aastaga ehk seitsme protsendi võrra (vaata joonist 24). 116 miljoni euro ehk seitsme protsendi võrra ja olid Riigile võetud võlakohustised kasvasid 2025. aastal 2025. aasta lõpul 1,68 miljardit eurot, moodustades 476 miljoni euro ehk seitsme protsendi võrra eelkõige 17 protsenti kogu valitsussektori võlast. Ukrainas jätkunud sõjast ning kasvavatest kaitsekulu- Sotsiaalkindlustusfondidel võlakohustisi ei olnud. dest tingituna. 2025. aasta lõpus moodustas rahandus- ministeeriumi 7,31 miljardi euro suurune võlaportfell valitsussektori võlakoormusest 73 protsenti. Riigi võlakohustiste hulka arvestatakse ka riigigarantii Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi poolt antud lae- nudele summas 482 miljonit eurot, mis 2025. aastal moodustas viis protsenti kogu valitsussektori võlast. Võrreldes 2024. aastaga jäi Euroopa Finantsstabiilsus- mehhanismiga seotud kohustis samaks. Siiani Eesti Eu- roopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakohustiste riigi- garantiiga seotud makseid teinud ei ole. Teiste valitsussektorisse kuuluvate keskvalitsuse ük- suste võlakohustised olid 2025. aasta lõpul 556 miljonit Joonis 24. Valitsussektori võlakohustiste jaotus üksuste lõikes, miljardites eurodes. Allikas: Statistikaamet22 VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISTE STRUKTUUR Võlakirjad moodustasid 2025. aasta lõpus valitsussek- Rahavoo juhtimiseks kasutab rahandusministeerium ka tori võlakohustistest 61 protsenti, laenud 38 protsenti ja lühiajalisi võlakirju ja kommertspabereid (jääk kapitalirendid ühe protsendi (vaata peatükis 4.6 2025. aasta lõpus 1,1 miljardit eurot) ning pikaajalisi lisa c14). laene Põhjamaade Investeerimispangalt, Euroopa Inves- Võlakohustiste instrumentide osakaalud muutusid oluli- teerimispangalt, Euroopa Nõukogu Arengupangalt ja Eu- selt 2020. aastal, kui rahandusministeerium alustas taas roopa Komisjonilt (jääk 2025. aasta lõpus 1,51 miljardit pikaajaliste võlakirjade emiteerimist. Selle tagajärjel on eurot (vaata peatükis 2.7 lisa a17 ja tabelit 3)). Kõik va- pikaajaliste võlakirjade osakaal kasvanud märkimisväär- litsussektori kohustised on eurodes. selt. 2025. aasta lõpu seisuga on rahvusvahelistele kapi- Rahandusministeeriumi kui valitsussektori suurima lae- taliturgudele emiteeritud kolm riigi võlakirja kogusum- naja võlaportfelli refinantseerimisrisk on mõnevõrra mas 4,5 miljardit eurot ning üks siseriiklik võlakiri kasvanud. Võlakohustiste põhisumma tagasimaksed on 200 miljonit eurot (vaata joonist 25). aastate lõikes ühtlaselt jaotatud. Suuremad võlakohus- tiste põhisummade tagasimaksed algavad aastast 2030, kui lunastuvad emiteeritud pikaajalised võlakirjad (vaata joonist 26). Riigi võlakohustiste kaalutud keskmine tagasimaksepe- riood oli 5,2 aastat (vaata joonist 27), mis on võrreldes eelmise aastaga vähenenud pikaajaliste laenuinstrumen- tide lõpptähtaja lühenemise tõttu. Võrdluseks: Euroopa Liidu riikide keskmine võlakohustiste tagasimaksepe- riood oli Euroopa Komisjoni andmetel 2025. aasta lõpul 8,25 aastat. Joonis 25. Valitsussektori võlakohustised instrumentide alusel miljonites eurodes 22 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 21 Joonis 26. Rahandusministeeriumi võlakohustuste tagasimak- Joonis 27. Rahandusministeeriumi võlakohustiste kaalutud sete profiil 31.12.2025 seisuga, miljonites eurodes keskmine tagasimaksmise periood, aastates *Lühiajaliste võlakohustiste tagasimaksed näidatakse ne- tosummana ehk ilma aastasiseste tagasimakseteta. Tabel 3. Rahandusministeeriumi võlakohustiste struktuuri võrdlus aastatel 2023, 2024 ja 2025, miljonites eurodes 31.12.2023 Osakaal 31.12.2024 Osakaal 31.12.2025 Osakaal Neto- muutus 2025/2024 Võlakohustised kokku 5341 100% 6836 100% 7312 100% 476 Pikaajalised laenud 1820 34% 1652 24% 1512 21% –140 Lühiajalised võlakirjad 521 10% 984 14% 1100 15% 116 Pikaajalised võlakirjad 3000 56% 4200 61% 4700 64% 500 Kaalutud keskmine intress 2,85% 2,67% 2,36% Keskmine kestus tähtajani 6,6 aastat 5,8 aastat 5,2 aastat 1.1.9 Tingimuslikud kohustised Valitsussektori olulisemad tingimuslikud kohustised pangal 188 miljonit eurot, Maailmapangal 133 miljonit (vaata peatükis 4.6 lisa c27) jäävad viimase kümne aasta eurot, Põhjamaade Investeerimispangal 69 miljonit eu- jooksul vahemikku 4,71 kuni 8,47 miljardit eurot, kasva- rot (vaata peatükis 2.7 lisa a30 A). Ülejäänud tingimusli- des 2025. aasta jooksul 432 miljoni euro võrra. Nende kud kohustised on seotud riigigarantiidega (2,04 miljar- kohustiste osakaal moodustas 2025. aasta lõpul 21 prot- dit eurot, 24 protsenti tingimuslikest kohustistest), toe- senti SKP-st (vaata joonist 28). tuse andmise ja vahendamise kohustistega (802 miljonit Kaks suurimat kohustist – tarnelepingud ja investeeri- eurot, kümme protsenti tingimuslikest kohustistest) miskohustised (3,20 miljardit, 38 protsenti tingimusli- ning kohtuasjadest, muudest lepingutest ja tagatistest kest kohustistest) ning antud garantiid (2,04 miljardit tulenevate kohustistega (kokku 396 miljonit eurot, viis eurot, 24 protsenti tingimuslikest kohustistest) – moo- protsenti tingimuslikest kohustistest) (vaata joonist 29). dustasid 2025. aastal valitsussektori tingimuslikest ko- Riigigarantiidest 1,56 miljardit eurot ehk 75 protsenti hustistest 62 protsenti. Võrreldes 2024. aastaga suure- moodustab Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi 24 võ- nesid need tingimuslikud kohustised 495 miljoni euro lakohustistele antud garantii ning 293,1 miljonit eurot võrra. ehk 14 protsenti Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA ettevõt- Riik peab rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide nõud- lus- ja eluasemelaenude käendused ning ekspordigaran- misel tasuma oma sissemaksmata osaluse23 eest kokku tiid. Ülejäänud väiksemad garantiid on antud rahvusva- 2,03 miljardit eurot, millest suurim kohustis (1,59 mil- helistele finantsinstitutsioonidele laenude või erinevate jardit eurot) on Euroopa Stabiilsusmehhanismi ees. projektide garanteerimiseks (vaata peatükis 2.7 Muude finantsinstitutsioonide sissemaksmata osalused lisa a30 B). on oluliselt väiksemad: näiteks Euroopa Investeerimis- 23 Inglise keeles callable capital. 24 Eesti garanteerib alates 2011. aastast vastavalt oma osalusele garantiis osa igast Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakirjaemis- sioonist kuni 1,99 miljardi euro ulatuses. 22  Joonis 29. Valitsussektori tingimuslikud kohustised liikide lõi- Joonis 28. Avaliku sektori ja valitsussektori tingimuslikud ko- kes, miljonites eurodes hustised kokku, miljonites eurodes25 1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus RIIGI KONSOLIDEERITUD RAHAVOO JUHTIMINE Riik on valitsussektori siseselt koondanud ühtse rahavoo Tagatisfond, kohalikud omavalitsused ja neile kuuluvad juhtimise alla 220 asutust: 162 riigiasutust, 54 sihtasu- asutused, ülikoolid ning riigi äriühingud. tust, Tervisekassa, Eesti Töötukassa, AS Pensionikeskuse Konsolideeritud rahavoogude juhtimine võimaldab gru- ja Euroopa Komisjoni (vaata peatükis 2.7 lisasid pisiseselt saavutada suuremat sünergiat. Riigil on see- a2 ja a15). Rahandusministeeriumi riigikassa osakond tõttu võimalik laenuvõtmist edasi lükata ning kasutada korraldab arvelduste, makseteenuste ja rahavoo juhti- valitsussektori vabu vahendeid paindlikult ja efektiiv- mist e-riigikassa süsteemi ja krediidiasutustes olevate selt. Tervisekassa, Töötukassa ja sihtasutused ei pea te- rahandusministeeriumi kontsernikontode koosseisu gelema finantsvarade haldamise ega rahavoo juhtimi- kuuluvate pangakontode vahendusel. Valitsussektori sega. Lisaks maksab riigikassa osakond neile raha jäägilt suuremad asutused, mis on väljaspool riigikassa osa- likviidsusreservi tulususega võrdsel määral intressi. konna konsolideeritud rahavoo juhtimist, on RIIGI FINANTSRISKIDE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED Rahandusministeeriumi riigikassa osakond haldab kaht suhe olema kooskõlas riigi võlakohustiste täitmise või- investeerimisportfelli: likviidsusreservi igapäevase ra- mekusega. havoo juhtimiseks ja stabiliseerimisreservi kriisiolukor- dadeks. Finantsvahendeid investeeritakse rahvusvahe- listel finantsturgudel kõrge krediidireitingu ja likviidsu- sega võlakirjadesse ning hoiustesse. Stabiliseerimisre- servi paigutatakse alates 2024. aastast ka börsil kaubel- davatesse investeerimisfondidesse. Riigikassa osakond lähtub likviidsusreservi haldamisel konservatiivsest investeerimisstrateegiast, et tagada va- hendite väärtuse säilivus ja likviidsus ning kehtestatud riskipiirangute raames tulu teenimine. Stabiliseerimisre- servi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raa- mes pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väär- tuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et va- Joonis 30. Riigi finantsreservide mahud miljonites eurodes ja jaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses nende osakaal SKP-st. Allikas: Rahandusministeerium, Statisti- nimetatud eesmärke (vaata joonist 30). kaamet27 Likviidsusreservi finantsriskide juhtimisel lähtutakse Riigi kohustuste õigeaegseks täitmiseks jälgitakse lik- aktivate ja passivate tasakaalustatud haldamise26 põhi- viidsusreservi ja lühiajaliste võlakohustiste (arvel- mõtetest, mille järgi hoitakse finantsvarade ja lühiaja- duskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi ja muude sarnaste liste kohustiste finantsriskid võimalikult neutraalsed lepingute) võtmise miinimumtaset. Likviidsuse tagami- ehk riskid on maandatud (vaata tabelit 4). Riigi võlako- seks võib likviidsusreservi vahendeid paigutada vaid hustiste võtmisel peab kaasnevate finantsriskide ja kulu kuni kolmekuulise tähtajaga hoiustesse ja likviidsetesse võlakirjadesse. 25 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 26 Inglise keeles ALM – asset-liability management. 27 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 23 Eurodes tehtud paigutusi loetakse valuutariskivabadeks. Lühiajaliste (alla ühe aasta) lunastus- või lõpptähtajaga Stabiliseerimisreservi haldamisel valuutariski võtta ei paigutuste krediidireiting peab nii likviidsus- kui ka sta- ole lubatud. Likviidsusreservi turuväärtusest võib valuu- biliseerimisreservis olema vähemalt Prime-1 (Moody’s), tariski võtta ühe protsendi ulatuses. A-1 (Standard & Poor’s) või F-1 (Fitch). Paigutustele kre- Stabiliseerimisreservi intressiriski ja tururiski juhtimisel diidiasutustes, mille kaudu korraldatakse riigi arveldusi, lähtutakse kord kvartalis koostatavast normportfellist. on kehtestatud täiendavad piirangud. Normportfell koostatakse eurotsooni vähemalt A– kre- Likviidsus- ja stabiliseerimisreservi vahendeid ei tohi diidireitinguga riikide valitsuse võlakirjadest, rahaturu paigutada Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi ja Eu- instrumentidest ja börsil kaubeldavatest investeerimis- roopa Stabiilsusmehhanismi võlakirjadesse. Lisaks ei fondidest. Stabiliseerimisreservi paigutustega börsil tohi stabiliseerimisreservi vahendeid paigutada kredii- kaubeldavatesse investeerimisfondidesse normportfelli diasutustesse, mille hoiuseid tagatakse tagatisfondi sea- suhtes tururiski ei võeta. Likviidsusreservi ja riigikassa duse kohaselt. Ühe krediidiasutuse või emitendi ja tema antud laenude intressiriski juhtimiseks tohib nende kontserniga seotud tehingute osakaal võib olla kuni keskmine modifitseeritud kestus olla kuni 0,45 aastat. 20 protsenti vastava investeerimisportfelli turuväärtu- Likviidsusreservi normportfell on ühe kuu €STR swap’i sest. Vähemalt 65 protsenti stabiliseerimisreservi turu- määr. Võlakohustiste intressiriski mõõdetakse keskmise väärtusest peab olema paigutatud valitsussektori emi- intresside fikseerimise perioodi meetodil. 2025. aasta tentide võlakirjadesse. lõpu seisuga oli võlakohustiste keskmine intresside fik- Võlakohustistega seotud finantsriskide juhtimisel arves- seerimise periood 4,39 aastat ja 2024. aasta lõpus tatakse ka refinantseerimisriski. Riigieelarvele liigse 4,75 aastat. maksekoormuse vältimiseks on kehtestatud piirang ta- Krediidiriski juhtimisel kasutab riigikassa rahvusvahe- gasi maksmata lühiajaliste võlakohustiste jäägile. See to- liste reitinguagentuuride Moody’s, Standard & Poor’s ja hib olla kuni 25 protsenti vastava aasta riigieelarve ku- Fitch poolt emitentidele ja krediidiasutustele väljastata- lude ja investeeringute summast. Pikaajaliste võlakohus- vaid krediidireitinguid. Likviidsusreservi finantsvahen- tiste tagasimaksed tuleb võimaluse korral hajutada aas- deid võib investeerida pikaajalistesse (lõpptähtajaga üle tate vahel selliselt, et ühel aastal tagasimaksmisele kuu- ühe aasta) võlakirjadesse, mille krediidireiting on vähe- luvad pikaajalised võlakohustised ei ületa viit protsenti malt Aa3 (Moody’s) või AA– (Standard & Poor’s ja Fitch). vastava aasta prognoositavast sisemajanduse kogutoo- Stabiliseerimisreservi puhul on piiranguteks vastavalt dangust. A3 (Moody’s) või A– (Standard & Poor’s ja Fitch). Tabel 4. Likviidsusreservi, stabiliseerimisreservi ja rahandusministeeriumi poolt võetud võlakohustiste peamised riskinäitajad Võetud võlakohustised Likviidsusreserv Stabiliseerimisreserv 31.12.2024 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2025 Turuväärtus 6836 miljonit 7312 miljonit 2938 miljonit 2056 miljonit 453 miljonit 486 miljonit eurot eurot eurot eurot eurot eurot Modifitseeritud 4,21 aastat 3,88 aastat 0,19 aastat 0,30 aastat 3,39 aastat 3,46 aastat kestus Keskmine kestus 5,82 aastat 5,20 aastat – – – – tähtajani Keskmine intres- 4,75 aastat 4,39 aastat – – – – side fikseerimise periood Valuuta 100% euro 100% euro 100% euro 100% euro 100% euro 100% euro 24 1.2 Tegevuste ülevaade Alates 2020. aastast on Eesti riigieelarve tegevuspõhine, oktoobril Rahandusministeeriumi kodulehel. Program- mis tähendab, et riigi strateegilised eesmärgid on seotud mid kinnitatakse 2027. aasta jaanuaris pärast 2027. kasutada olevate vahenditega. aasta riigieelarve vastu võtmist. Allkirjastatud program- Pikaajaliste sihtide poole liikumist kajastavad pikaajalise mid avaldatakse valdkonnaministeeriumide ning tervi- arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimise ülevaated28. kuna ka Rahandusministeeriumi kodulehel. Ministeeriumite 2025. aasta tegevuste põhjalikum kok- Peatüki lõpus antakse ülevaade põhiseaduslike institut- kuvõte koos eelarve kasutamise analüüsiga on 2027- sioonide 2025. aasta tegevustest ning ministeeriumite 2030 programmides, mille eelnõud avalikustatakse 1. siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest. 1.2.1 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ Riigikogu võttis 12. mail 2021 vastu riigi pikaajalise sündimus on läbiv trend kogu Euroopas. Sajandi mada- arengustrateegia „Eesti 2035“, mille sihid on: laimat sündimust mõjutasid tõenäoliselt nii järjestikused • Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad ini- kriisid, Ukraina sõda kui ka suur hinna- ja elukalliduse mesed, tõus, mis vähendasid perede kindlustunnet. • Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud, Eesti keelt emakeelena kõnelejate osakaal rahvasti- kus langes veidi (2025. aastal 64,2 protsenti, mis on • Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastu- 0,1 protsenti vähem kui 2024. aastal). Samas on eesti tustundlik, keelt kasutavate inimeste osakaal jätkuvalt kõrge • Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvali- (2025. aastal 91,5 protsenti) ning püsib samal tasemel teetne elukeskkond, kolmandat aastat järjest, säilitades 2035. aastaks seatud • Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- trajektoori (üle 91 protsendi). Neid näitajaid aitavad keskne riik. hoida ja tõenäoliselt veelgi parandada üleminek eesti- keelsele õppele ning erinevad tegevused Sidusa Eesti tu- „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist, strateegiliste sih- lemusvaldkonnas. tide saavutamist ja vajalike muutuste elluviimist seira- takse mõõdikutega, mille saavutustaset saab jälgida Sta- Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osatähtsus tistikaameti veebirakenduses Tõetamm. Strateegia ees- rahvastikus on jätkuvalt kõrge (2024. aastal 88 prot- märke viiakse ellu valdkonna arengukavade ja program- senti) ning kuigi see on võrreldes 2022. aastaga veidi vä- midega. Täpsemalt saab 2025. aastal ellu viidud tege- henenud (kaks protsendipunkti), jääb muutus veaprot- vuste kohta lugeda tulemusvaldkondade ülevaadetest. sendi 3,1 piiresse (andmed avalikustatakse iga kahe Lisaks annavad igal aastal kõik ministrid ja peaminister aasta järel). Turvalisus on kompleksne mõõdik ning pole ülevaate „Eesti 2035“ eesmärkide poole liikumisest nii ühte sündmust, mis inimeste vastust mõjutaks, kuid vii- riigikogule (peaministri ja ministrite kõned ning nen- maste aastate geopoliitiline ja julgeolekuolukord on sel- dega kaasnevad jaotusmaterjalid29) kui ka Vabariigi Va- lega vahetult seotud. Lisaks on oluline välja tuua, et litsusele. 91 protsenti Eesti elanikest peab oma kodukohta turvaliseks ning 2024. aastal oli Eesti Majandusliku RIIGI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIA „EESTI 2035“ Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide seas ALUSPÕHIMÕTETE MÕÕDIKUD siseturvalisuse näitajate poolest esikohal30. Rahvaarv oli 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 362 954 OECD tajutud riskide näitajatest31 on mõnevõrra tõus- ning võrreldes 2025. aastaga vähenes see umbes 7000 nud tunnetus haigeks jäämise või puude tekkimise ohust inimese võrra. Strateegias „Eesti 2035“ on seatud ees- (2022. aastal 54,8 protsenti ja 2024. aastal 55 protsenti, märgiks, et rahvaarv ei vähene. Rahvaarvu vähenemine mis vastab strateegias „Eesti 2035“ seatud eesmärgile). tulenes eelkõige negatiivse iibe süvenemisest, mida posi- Samal ajal on kahanenud kõikide kulutuste katmise või- tiivne rändesaldo enam ei tasakaalusta. metuse ja kasvanud töö kaotamisega seotud riskide tun- Väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste osa- netatus. 2024. aastal oli kõikide kulutuste katmise või- kaal on veidi langenud (41 protsendilt 2024. aastal metuse tajutud risk 60 protsenti („Eesti 2035“ seatud 40,8 protsendile 2025. aastal). Elanike arvu kahanemine siht 48,4 protsenti või väiksem); töö kaotamise tunneta- väljaspool Tallinna linnaregiooni peegeldab pikaajalisi tud risk oli 2024. aastal 59 protsenti, mis ületab trende Eesti rahvastiku regionaalses paiknemises, pea- „Eesti 2035“ seatud sihti (47,6 protsenti või väiksem) linnastumist ning koondumist linnalistesse asumitesse. ning kasvas võrreldes eelmise näitajaga 2022. aastal (56,1 protsenti). Kohortsündimuskordaja, mis näitab 40-aastaste naiste reproduktiivea vältel sündinud keskmist laste arvu naise Soolise võrdõiguslikkuse indeks oli 2025. aastal kohta, oli 2025. aastal 1,81 last – võrreldes eelneva aas- 59,4 väärtuspunkti sajast, olles kerges langustrendis; taga 0,02 võrra vähem („Eesti 2035“ siht 1,86). Madal „Eesti 2035“ siht on 70,7. See näitaja jääb alla Euroopa 28 Ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest: Elluviimine | Eesti Vabariigi Valitsus Mõõdikud aegridadega: Tõetamm – Riigi oluliste näidikute mõõdupuu. 29 Elluviimine | Eesti Vabariigi Valitsus 30 OECD Trust Survey Data | OECD 31 Protsent näitab, kui suur osa küsitletutest tunnetab ohuna haigeks jäämist, puude tekkimist, kõikide kulutuste katmise võimetust või töö kaotamist. 25 Liidu keskmisele, mis on 71 punkti. Peamised valdkon- Kehtestati korrakaitseseadus, millega on võimalik pere- nad, mis Eesti madalamat skoori mõjutasid, olid naiste vägivalla toimepanija suhtes rakendada kuni 72 tunni vähene osalus otsustusprotsessides ning palgalõhe. pikkust viibimiskeeldu. Nii on võimalik ohvreid pare- Kasvuhoonegaaside netoheide (sealhulgas LULUCF-is mini kaitsta. ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse Ratifitseeriti naiste diskrimineerimise vastase kon- sektoris) on viimase kahe aasta jooksul vähenenud, olles ventsiooni lisaprotokoll, mis tugevdas rahvusvahelist 2022. aastal 14,4 miljonit tonni CO2 ekvivalenti ning õiguslikku alust võrdsuse edendamiseks. 2023. aastal 12,99 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Uue- EESTI MAJANDUS ON TUGEV, UUENDUSMEELNE JA VASTU- maid andmeid ei ole. Strateegias on 2035. aasta sihiks TUSTUNDLIK seatud 8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Kasvuhoone-gaa- side netoheide on 2022. aasta andmete põhjal Eestis võr- Vabariigi Valitsuse juures alustas tööd efektiivsuse ja reldes 1990. aasta tasemega 59 protsenti vähenenud, sa- majanduskasvu nõukoda, kus ettevõtjate ettepanekuil mal ajal kui Euroopa Liidus keskmiselt on kasvuhoone- võeti fookusesse bürokraatia ja halduskoormuse vä- gaaside heitkogused vähenenud 30 protsenti. Kuigi vii- hendamine majanduskasvu elavdamise eesmärgil. mase kahe aasta jooksul on Eesti heitkogused suurene- Kestlikkusaruande esitamise tähtaeg lükati kahe aasta nud, tuleb arvestada, et kasvuhoonegaaside heidet põh- võrra edasi ning Euroopa Liidus algatati arutelu justanud majandustegevused olid koroonapandeemiast aruandluse vabatahtlikuks muutmise üle. Euroopa Liidu mõjutatud. Heite suurenemine viimasel kahel aastal on liikmesriigid ja parlament jõudsid detsembris kokkulep- tingitud koroonapandeemia järgsest kiirest taastumisest pele kestlikkusaruandluse põhimõttelises lihtsusta- ja sellele järgnenud Venemaa täiemahulisest kallaletun- mises. See piirab aruandluse kohustuse vaid suurte ette- gist Ukrainale, mis lõi segamini senised Euroopa gaasi- võtetega ja vähendab märkimisväärselt vajalike andmete tarned ning tekitas turumoonutuse, kus suurema kasvu- mahtu. hoonegaasi heitega põlevkivielekter muutus Euroopa Käivitati suuremahuline investeeringute meede. Toe- elektriturul konkurentsivõimelisemaks kui maagaasist tusmeetme eesmärk on hoogustada nii siinseid ettevõt- elektrienergia tootmine. jaid kui ka välisinvestoreid tegema Eestisse vähemalt Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide in- 100 miljoni euro suuruseid investeeringuid. deksis oli 2025. aastal 17., mis on seitsme koha kaugusel Kehtestati kaitsetööstuspargi eriplaneering Ermistus aastaks 2035 seatud eesmärgist (10. või kõrgem koht), ja Põhja-Kiviõlis, valikpakkumise kaudu valiti neli ette- ning viimase aastaga libiseti eesmärgist kahe koha võrra võtet ja Ämari minitööstuspargis käivitati külgmiinide kaugemale. tootmine. Alljärgnevalt on toodud valitsuse olulisemad algatused ja EESTIS ON KÕIGI VAJADUSI ARVESTAV, TURVALINE JA tegevused 2025. aastal strateegia „Eesti 2035“ sihtide KVALITEETNE ELUKESKKOND poole liikumiseks sihtide lõikes. Tugevdati kaitsevalmidust maal, merel, õhus ja küber- EESTIS ELAVAD ARUKAD, TEGUSAD JA TERVIST HOIDVAD valdkonnas. Toimus ligi 16 000 osalejaga suurõppus Siil, INIMESED mille eesmärk oli rahvusvahelises raamistikus kontrol- Eestikeelsele haridusele ülemineku teisel aastal toi- lida Kaitseväe üksuste lahinguvalmidust ja harjutada liit- mub õpe eesti keeles kõigis esimestes, teistes, neljanda- lasvägede Eestisse siirmist. tes ja viiendates klassides ning lasteaedades. Kui varem Vastu võeti hädaolukorra seaduse muudatused, mis keskenduti peamiselt õpetajate keeleoskusele, siis alates seavad ootuse, et uutesse suurematesse hoonetesse tule- 2025. aastast pööratakse rohkem tähelepanu õpetamis- vad alates 1. juulist 2026 varjendid. meetoditele ja õpetajate toetamisele. Eluasemete kvaliteedi parandamiseks avati 80 mil- Kutseõppeasutustes avati esimesed nelja-aastased ra- joni euro suurune rekonstrueerimistoetuse voor, valmis kendusliku gümnaasiumi õppekavad, kus noor saab renoveerimisportaali koduleht ning alustati renoveeri- lisaks ametile tugeva keskhariduse, mis võimaldab nii miskava alusuuringutega. tööturule siirduda kui ka kõrghariduses edasi õppida. EESTI ON UUENDUSMEELNE, USALDUSVÄÄRNE JA INIMESE- Loodi õiguslik alus personaalmeditsiini laialdaseks KESKNE RIIK kasutuselevõtuks, mis on osa laiemast tervishoiu uuen- damisest, keskendudes kvaliteedile, ennetusele ja tar- Sõjaliseks riigikaitseks eraldati üle viie protsendi gale andmekasutusele. Geeniandmete laiem kasutuse- SKP-st, arendades riigi kaitsevõimet tervikliku süstee- levõtt on innovaatiline tööriist ning aitab tulevikus vä- mina. See hõlmab nii heidutust ja kaitset, juhtimist ja olu- hendada ravikulusid. korrateadlikkust kui ka manöövreid ja tuletoetust, ük- suste kaitstust ja vastupidavust ning logistikat ja liitlaste EESTI ÜHISKOND ON HOOLIV, KOOSTÖÖMEELNE JA AVA- vastuvõtuvõimet. TUD Ukrainat toetati sõjaliselt. Eesti panustas 0,34 prot- Käivitati heaolutehnoloogiate innovatsiooniprog- senti SKP-st Ukraina võidu tagamiseks. Sellest 95 miljo- ramm, mis annab hoogu tervishoius ja hoolekandes uud- nit eurot läks Eesti kaitsetööstuse toodangu soetamiseks. sete heaolutehnoloogiate kasutuselevõtuks. Fookus on digilahendustel ja kaugteenustel, mis võimaldavad eaka- Kehtestati „üks sisse, üks välja“ reegel. Iga uue ette- tel ja erivajadusega inimestel võimalikult kaua iseseis- võtjatele ja kodanikele halduskoormust toova nõude valt ja turvaliselt kodus elada, lähedaste hoolduskoor- kehtestamisel muudetakse mõni vana kehtetuks. See ai- must vähendada ja spetsialistide puudust leevendada. tab piirata ja vähendada bürokraatlikke norme. Viidi ellu töötushüvitiste reform. Muudatused tagavad Kaitseväkke loodi tulevikuvõime ja innovatsiooni selgema ja töötamist toetavama töötuskindlustuse süs- väejuhatus, mille ülesanne on koordineerida Kaitseväe teemi. võitlusvõime jätkusuutlikku kasvu. 26 1.2.2 Heaolu Tulemusvaldkonna eesmärk hariduses ja tööturul. Aastal 2025 ratifitseeriti naiste Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vae- diskrimineerimise vastase konventsiooni lisaprotokoll, sus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne mis tugevdas rahvusvahelist õiguslikku alust võrdsuse tööelu edendamiseks. Tehti ettepanekuid soolise võrdõigus- likkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsiooni tu- Valdkonna arengukava gevdamiseks. Anti võrdsuslõimealast nõu struktuuriva- Heaolu arengukava 2023–2030 hendite kasutamisel, sealhulgas koostati juhendmaterjal avatud taotlusvoorude korraldajatele ja auditeeriti ligi- Tulemusvaldkonna programmid pääsetavuse tagamist projektides. Valmis LGBTIQ32-ini- Laste ja perede programm meste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja Tööturuprogramm korraldati teavitustegevusi, et parandada avalike tee- Vanemaealiste programm nuste ja avaliku ruumi ligipääsetavust. Strateegilise part- nerluse kaudu toetati valdkondlike vabaühenduste või- Sotsiaalhoolekande programm mekust. Anti sisendit õpetajate kutsestandardile, et väl- Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm tida soostereotüüpide kinnistamist hariduses. Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala Palkade läbipaistvuse direktiivi üle võtmiseks valmistati Sotsiaalministeerium ette eelnõu, sealhulgas loodi andmepõhise aruandluse visioon, et soolise palgalõhe raporteerimine oleks võima- Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium likult halduskoormusevaba. Lisaks valmis tööde väär- tuse hindamise metoodika, mis toetab objektiivsetel kri- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE teeriumitel põhineva töötasustruktuuri loomist. Aruandeaastal toetati tööelu kvaliteeti, vähendati eba- Mitmed õigusloomeprotsessid viibisid. Palkade läbi- võrdsust ja parandati tööturu toimimist. Tööturuprog- paistvuse eelnõu ootab edasist poliitilist juhist. Töötus- rammis ajakohastati töötuskindlustussüsteemi ning kindlustuse laiendamise ettepanekuga iseenda tööandja- koostati selle rakendusaktid, et 2026. aastast oleks või- tele ei mindud edasi, kuna esialgse analüüsi tulemusel ei malik üle minna uuele, baasmääras töötuskindlustushü- ole see muudatus vajalik. Osalistega arutati vähenenud vitise süsteemile. Uuendati tööhõiveprogrammi 2024.– töövõimega inimeste sotsiaalmaksu hüvitamise lahen- 2029. aasta määrust, et tööturuteenused vastaksid dust. Kuna Eesti Puuetega Inimeste Koda muudatusette- tööotsijate ja tööandjate vajadustele. Euroopa Liidu va- panekuid ei toetanud, kokkuleppele ei jõutud. Töövõime hendite toel avati kaks taotlusvooru: üks üle 55 aasta va- hindamise metoodika analüüsi esimesele hankele ei tul- nuste töötamise ning teine tervisepiirangutega inimeste nud pakkujaid ja metoodika analüüsi tähtaeg pikeneb. Li- tööturul osalemise toetamiseks. Algatati pilootprojekt saks pikeneb tervisekontrollide digitaliseerimise täh- Ida-Viru naiste töötamise toetamiseks, et leida sobivaid taeg, kuna prioriteetsemad arendused tehakse esmajär- lahendusi tööturul mitteaktiivsete inimeste hõivesse jekorras. toomiseks. Noortele suunatud konverents Pärnus tõi Eesmärkide saavutamiseks tuleb lõpetada pooleliolevad kokku noortega tegelevad spetsialistid. Arutati noorte õigusprotsessid, parandada tööandjate ja töötajate tead- tööellu jõudmise toetamise võimalusi. likkust ning tugevdada andmepõhist poliitikakujunda- Töösuhete valdkonnas loodi paindliku tööaja kokkule- mist. Tööturu toimimiseks on oluline toetada paindlikke pete regulatsioon, võimaldades töötajal ja tööandjal se- töövorme, vähendada ebavõrdsust ning parandada tee- nisest paindlikumalt tööajas kokku leppida. Valmisid eel- nuste kättesaadavust, et hoida tööhõive määra jätkuvalt nõud noorte töötamise lihtsustamiseks ja töövaidluste kõrget taset ja tagada, et soolise võrdõiguslikkuse indeks lahendamise efektiivsemaks muutmiseks, tugevdati töö- liigub seatud sihile lähemale. tajate kaitset muudatustega meretöö seaduses. Tööohu- Võrdsuspoliitika vaates on ühtlasi oluline suurendada tuse valdkonnas valmisid ettepanekud halduskoormuse füüsilise ja digikeskkonna ligipääsetavust. Samuti tuleb vähendamiseks ning uuendati töötervishoiu ja -ohutuse jätkuvalt toetada soolist võrdsust ja vähemuste võrdseid nõudeid asbestiga töötamisel, et parandada töötajate ter- võimalusi väärtustavate hoiakute levikut ning suuren- vise kaitset. Lisaks osaleti Euroopa Liidu õigusaktide lä- dada võrdsete võimaluste edendamise võimekust sidus- birääkimistel seoses näiteks praktika, kantserogeenide rühmade seas. ja lähetatud töötajatega. Euroopa Liidu vahendite toel Sotsiaalvaldkonda mõjutas süvenev demograafiline kriis. käivitati tööohutuse alane mentorlusprogramm tööand- 2025. aastal sündis 9092 last, mis on viimase saja aasta jatele, et tõsta teadlikkust ning parandada tööohutust or- väikseim sündimus. Madalat sündimust ja perede eba- ganisatsioonides, samuti alustati töökeskkonnaspetsia- kindlust suurendasid elukalliduse tõus ning sünnitusea- listide koolitusprogrammi väljatöötamist. liste naiste arvu vähenemine. Laste suhtelise vaesuse Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi raa- määr ulatus 2024. aastal 16,2 protsendini ning absoluut- mes viidi läbi koolitused karjäärinõustajatele, et nad os- ses vaesuses elas 11 800 last (4,5 protsenti lastest). Eriti kaksid toetada nii naisi kui ka mehi tööalaste valikute te- haavatavas olukorras olid üksikvanemaga pered. Laste gemisel soostereotüüpe kinnistamata ja vähendada ame- vaimne tervis halvenes ja uute psühhiaatriliste haigus- tialast segregatsiooni. Alustati vertikaalse segregatsiooni juhtude arv kasvas märgatavalt. Poole vägivallakuritegu- teemaliste teavitustegevustega, näiteks toimus töövarju- dest moodustas perevägivald, millest kolmandik puudu- päev „Tüdrukud võtavad üle“. Kinnitati taotlusvooru re- tas lapsi. gulatsioon, toetamaks eristumise vähendamist 32 LGBTIQ – lesbid, geid, biseksuaalid, trans-, intersoolised ja queer-inimesed 27 Järgnevate aastate prioriteet on erihoolekande rahastuse ühetaolise abi. Kasuperedele loodi individuaalsed tee- jätkusuutlikkuse tagamine, kuna praegune teenuse mak- nuse-eelarved, mis võimaldavad pereliikmetel kasutada sumus ei kata tegelikke kulusid. Lisavahendite leidmine vajalikku nõustamist ja tuge. 2026. aastal on vajalik süsteemi stabiliseerimiseks, järje- Väljakutseks jääb ohvriabi, eriti naiste tugikeskuste ja kordade lühendamiseks ja spetsialistide sektoris hoidmi- seksuaalvägivalla kriisiabi püsirahastuse tagamine, sest seks, et vältida teenuskohtade sulgemise riski. alarahastus takistab seadusest tulenevate kohustuste Heaolu tagamiseks lihtsustati 2025. aastal süsteeme, tõs- täitmist ja halvendab abi kvaliteeti. Järgnevatel aastatel teti toetusmäärasid ja muudeti teenuseid inimesekeskse- viiakse ellu naiste tugikeskuste reform ja parandatakse maks. Hooldereform vähendas eakate omaosalust hool- ohvrite ligipääsu juriidilisele abile, et tagada turvaline dekodudes 78 protsendilt 51 protsendile. Üldhoolduses teekond vägivallast väljumisel ja vähendada taasohvris- loodi juurde ligikaudu 1500 kohta ning aasta lõpuks oli tamise riski. Ohvriabis tõsteti nõustajate pädevust trau- kohti kokku 13 000. Alustati reformi mõjuanalüüsi, mis mateadlikkuse ja psüühikahäirete mõistmise vallas. valmib 2026. aastal. Intellektipuudega täisealistele loodi Arendati vigastuste dokumenteerimise süsteemi, mida uus päeva- ja nädalahoiuteenus, mis leevendas omaste- saab kasutada kriminaalmenetluses. Inimkaubanduse hooldajate koormust. ohvrite abistamiseks loodi riiklik suunamismehhanism, Puudega inimeste vaesusriski vähendamiseks tõsteti mis jaotab vastutuse ametkondade vahel. toetusi. Juunis suurendati raske ja sügava puudega laste Vanemaealiste toimetulekut toetati pensionitõusuga – ning sügava puudega tööealiste igakuiseid summasid. keskmine vanaduspension tõusis 817 euroni. Kehtestati Aasta alguses maksti ühekordset lisatoetust. Ühekordne kõrgem maksuvaba tulu piir. Toimetulekutoetuse mää- lisatoetus raske puudega lastele või harvikhaiguse toe- ramise reeglid muudeti õiglasemaks, loobudes eluaseme tust saavatele lastele oli 95 eurot, sügava puudega lastele arvestamisest varana. 2026. aastast tõsteti toimetuleku- 142 eurot, raske puudega tööealistele 60 eurot ja sügava toetuse piirmäärasid kõikidele pereliikmetele. Kuulmis- puudega tööealistele 250 eurot. Raske puudega laste või puudega inimestele tagati viipekeele- ja kirjutustõlke pü- harvikhaiguse toetus kasvas 161 eurolt 180 euroni, sü- siv riiklik rahastus. gava puudega laste toetus 241,6 eurolt 270 euroni, raske Heaolutehnoloogiatega seotud innovatsiooniprogram- puudega tööealiste toetus ühtlustati 34–49 eurolt 50 eu- mid tõid fookusesse vananeva ühiskonna ja erivajadus- roni ja sügava puudega tööealiste toetus tõusis 43,47– tega inimeste vajadused, näiteks andmepõhine otsusta- 53,70 eurolt 100 euroni. Raske ja sügava puudega tööea- mine ja „sündmusteenused“, mis aitavad abi kiiremini liste toetus sõltus varem puude liigist, mistõttu oli toe- kohale toimetada. Käivitus süsteem, kus info lapse tervi- tuse kasv erinev ja mõnele lisandus väiksem, mõnele seprobleemist liigub automaatselt lastekaitseni, et viivi- suurem summa. Puudega lapse vanusepiiri määramist tusteta abi pakkuda. Valmistati ette heaolutehnoloogiate muudeti nii, et alates 2027. aastast kehtib puude raskus- innovatsiooniprogramm, mis kiirendab digilahenduste aste kuni täisealiseks saamiseni. See vähendab dubleeri- kasutuselevõttu hoolekandes. Vaimse tervise valdkon- vat hindamist, tagab erivajadusega lastele pikemaajalise nas rakendati tõenduspõhiseid katseprojekte. Sotsiaal- abi, võrdse kohtlemise ja parema selguse erivajadusega valdkonna töötajatele koostati valdkonnaülene kompe- laste vanematele. tentsiprofiil. Strateegilise muudatusena alustati abivahendite ning Valmis väljatöötamiskavatsus Eesti tervishoiu- ja sot- meditsiiniseadmete süsteemide ehk sotsiaalkindlustusa- siaalsüsteemi integreerimiseks. Tervishoiu- ja sotsiaal- meti ja tervisekassa korraldatavate teenuste ühtseks ter- süsteemi lõimimiseks luuakse maakondlikud heaolupiir- vikuks liitmist aastatel 2026–2029. Abivahendite kätte- konnad ja koostöökogud, kus riik ja omavalitsused lepi- saadavuse suurendamiseks saab alates 2025. aasta sep- vad kokku piirkondlikud strateegiad ning rahvastikupõ- tembrist soodustusega abivahendeid soetada ostueelse hise riskijuhtimise. Teenuseosutajad koondatakse TER- puude või töövõime hindamiseta. VIKu nime all koostööorganisatsioonidesse, mis tegutse- Laste ja perede heaolu tõstmiseks valmisid sündimuse vad Tervisekassa tulemuspõhiste lepingute alusel ja pa- analüüs ja ettepanekud sündide suurendamiseks33. kuvad abivajajatele proaktiivset abi. 2026. aastal toeta- 2026. aasta oktoobrist asendatakse senine toitjakaotus- takse maakondi valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse pensioni süsteem uue toitjakaotustoetusega (umbes rakendamisel. 350 eurot kuus), mis tagab vanema kaotanud lapsele Tabel 5. Tulemusvaldkonna „Heaolu“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2023 2024 2025 2025 2026 2035“ siht Tööhõive määr 20–64-aastaste seas - mehed 83,3% 82,6% 81,9% 82,1% 82,3% – - naised 80,9% 80,9% 81,4% 78,8% 79,0% – - kokku 82,1% 81,8% 81,7% 80,3% 80,5% – Allikas: statistikaamet Absoluutse vaesuse määr - mehed 3,0% 3,7% ** ≤ 2,7% ≤ 2,7% – - naised 2,4% 3,1% ≤ 1,8% ≤ 1,8% – 33 Laste saamise ja kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud. 28  Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2023 2024 2025 2025 2026 2035“ siht - kokku 2,7% 3,4% ≤ 2,2% ≤ 2,2% – Allikas: statistikaamet Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrju- tuse määr - mehed 21,4% 19,7% ** ≤ 19,0% 18,9% – - naised 26,7% 24,5% ≤ 23,9% 23,8% – - kokku 24,2% 22,2% ≤ 21,5% 21,4% – Allikas: Eurostat Kohortsündimuskordaja 1,82 1,83 1,81 1,86 1,86 1,86 Allikas: statistikaamet Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks – 59,2% ** > 61% > 61% > 61% Allikas: Tartu ülikool, statistikaamet, sot- siaalministeerium, Euroopa Sotsiaaluuring Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE 57,1 57,2 59,4 64,2 64,85 70,7 indeks)* Allikas: Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituut (EIGE) *2025. aasta EIGE indeksi metoodikat uuendati ning ka varasemate aastate tulemused on vastavalt ümber arvutatud ja uuendatud. ** Mõõdiku 2025. aasta tase avaldatakse 2026. aasta novembris. Tabel 6. Tulemusvaldkonna „Heaolu“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2027 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2024 2025 2025 2025 2026 Kulud –5 510 267 –6 002 131 –6 021 291 –5 894 772 –6 242 469 –6 531 536 Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tulemusvald- samaaegse eelarve vähenemisega 9,6 miljoni euro konna 2025. aasta lõplik eelarve 6,02 miljardit eurot on võrra seoses eelarve ümbertõstmisega aastatesse esialgsest eelarvest 19 miljoni euro võrra suurem. Eelar- 2026–2028. Suurimad eelarve ümbertõsted olid veaasta sees toimunud muudatused olid sotsiaalminis- sotsiaalhoolekande programmi teenuste eelarvetes: teeriumi valitsemisalas järgmised: kaheksa miljonit eurot erihoolekandeteenuses ning • 2024. aastast viidi 2025. aasta eelarvesse üle üks miljon eurot sotsiaalkaitse infosüsteemi piirmääraga planeeritud kulusid 20 miljonit eurot. (SKAIS) väikearenduste projektiplaanide täpsustu- Suurimad neist olid 4,9 miljonit eurot erihoolekan- misega. deteenuse ja neli miljonit eurot erivajadustega laste 2025. aasta eelarve täitmine oli 5,9 miljardit eurot rehabilitatsiooniteenuse eest; (98 protsenti), mis on 126 miljoni euro võrra vähem kui • Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist lisan- planeeritud. Võrreldes lõpliku eelarvega on sotsiaalmi- dus 2025. aastal 0,4 miljonit eurot, millest suurim nisteeriumi valitsemisalas: on 0,37 miljonit eurot sotsiaalhoolekande prog- • arvestuslike kulude kasutus 129,7 miljoni euro rammi tegevuse „Hoolekande kättesaadavuse taga- võrra väiksem (üheksa protsenti) planeeritust. Suu- mine ja toimetuleku toetamine“ välistoetuste abi- remad vähenemised olid: vanaduspensionideks sot- kõlbmatute kulude katteks; siaalmaksust puudujääva osa kulu riigieelarve muu- • riigiasutustest laekuvatest vahenditest planeeritud dest vahenditest oli planeeritust 59,7 miljonit väik- kulude eelarve suurenes laekumistest 63,1 tuhande sem suurema sotsiaalmaksu laekumise tõttu ning euro võrra; 49,1 miljonit väiksemad peretoetuste ja vanemahü- • majandustegevusest laekuvate tulude arvelt planee- vitise ning erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud seoses ritud kulud suurenesid laekumistest 2,2 tuhande planeeritust väiksema sündide arvuga; euro võrra; • piirmääraga vahendite kulu 10,4 miljoni euro võrra • välistoetustega seotud kulude eelarve vähenes (kaheksa protsenti) planeeritust väiksem. Suurimad 7,7 miljoni euro võrra tulenevalt struktuuritoetuste jäägid on seitse miljonit eurot sotsiaalteenustes meetmete rakendamisest; ning üks miljon eurot IT-teenuste osutamises sot- siaalvaldkonnas; • lisaeelarvega suurenes eelarve 11,2 miljoni euro võrra seoses edasiantava kogumispensioni makse • tuludest sõltuvate kulude kasutus 10,8 miljoni euro suurenemisega 20,7 miljoni euro võrra ning võrra (31 protsenti) planeeritust väiksem peamiselt 29  välistoetuste ja riikliku kaasrahastuse alakasutami- • 2024. aastast kanti 2025. aastasse üle 1,2 miljonit sest; eurot. Selgitused jääkide tekkimise ja ülekandmise • edasiantavate maksude (sotsiaalmaks pensioni- vajaduse kohta on leitavad ministeeriumi kodule- kindlustuseks ja kogumispensioni maksed) kulu helt Eelarve ja majandusteave | Majandus- ja Kom- 32,2 miljoni euro võrra (üks protsent) planeeritust munikatsiooniministeerium. suurem. • Lisaeelarvega vähendati tulemusvaldkonna eelar- Kasutamata vahenditest viiakse sotsiaalministeeriumi vet 0,1 miljoni euro võrra. Muudatus oli tingitud mi- valitsemisala 2026. aasta eelarvesse üle 9,5 miljonit eu- nisteeriumi tugiteenuste kulude ümberjagamisest. rot piirmääraga vahendeid. Nendest suurimad on: • Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eral- dati Tööinspektsioonile 0,1 miljonit eurot Ukraina • 4,4 miljonit eurot laste ja perede programmi teenus- põgenike töövaidluste ennetamiseks. tele; Piirmääraga vahendite eelarvest kasutati ära 7,7 miljonit • 2,4 miljonit eurot sotsiaalhoolekande programmi eurot ehk 84 protsenti. Kasutamata jäänud 1,5 miljonit teenustele; eurot kanti 2026. aastasse üle. Selgitused eelarve kasuta- • 0,2 miljonit eurot vanemaealiste ja tööturuprog- mise ning vahendite ülekandmise vajaduse kohta on lei- rammi teenustele; tavad ministeeriumi kodulehelt Eelarve ja majandus- • üks miljon eurot TEHIKu sotsiaalvaldkonna infosüs- teave | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. teemide hoolduskulude katteks. Tuludest sõltuvate kulude algne eelarve oli 26,7 miljonit Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valit- eurot. Riigieelarve täitmise põhimõtete järgi kasutatakse tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute lõpliku semisala algne eelarve oli 985,4 miljonit eurot, lõplikuks eelarve saamiseks metoodikat, kus kulude ja investeerin- eelarveks kujunes 980,5 miljonit eurot. Sellest täideti gute eelarve viiakse vastavusse tuludest sõltuvate ku- 977,2 miljonit eurot ja kasutamata jäi 3,3 miljonit eurot. Arvestuslikud vahendid Eesti Töötukassale seadusest tu- lude ja investeeringute tegeliku limiidiga. Tegelik limiit lenevate töötu- ja töövõimetustoetuste ning nendega hõlmab ka juba laekunud ettemakseid, mille kasutamine kaasnevate sotsiaalmaksude tasumiseks moodustasid on kavandatud tulevasteks perioodideks. Lõplikuks lõplikust eelarvest 64 protsenti, Töötukassale edasianta- eelarveks kujunes siin 20,6 miljonit eurot, millest täideti vad töötuskindlustusmaksed 33 protsenti, tuludest sõl- 19 miljonit ehk 92 protsenti. Kasutamata jäi 1,6 miljonit tuvate kulude eelarve kaks protsenti ja piirmääraga va- eurot, sealhulgas 0,7 miljonit eurot Tööinspektsiooni hendid alla ühe protsendi. Tööelu infosüsteemi (TEIS) iseteeninduskeskkonna arendusteks, 0,2 miljonit eurot soolise võrdõiguslikkuse Arvestuslike vahendite eelarvest, mis oli 628,7 miljonit ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei innovatsioo- eurot, kasutati ära 99,1 protsenti, kasutamata jäi 5,6 mil- niprojekti EquiTech vahendeid, 0,2 miljoni eurot palga jonit eurot. Eelarve reeglitest tulenevalt ei kanta arves- läbipaistvuse direktiivi rakendamiseks Eestis, 0,2 miljo- tuslike vahendite jääki järgmisesse aastasse üle. nit eurot töövõimetuse ennetuse projektideks, 0,14 mil- Töötukassale edasiantavaid töötuskindlustusmakseid oli jonit eurot noorte, kes ei õpi ega tööta (NEET), tööturul eelarvesse planeeritud 322 miljonit eurot. Eelarvet täi- toetamiseks ja muuks sääraseks. Kõik projektid jätkuvad deti 5,3 miljoni euro võrra enam. 2026. aastal ning vahendid viiakse üle, et pooleli jäänud Piirmääraga vahendite esialgne eelarve oli 8,0 miljonit tegevusi rahastada. eurot ja lõplik 9,2 miljonit eurot. Lõplikku piirmääraga eelarve kujunemist mõjutasid järgmised tegurid: 1.2.3 Tervis Tulemusvaldkonna eesmärk (2024. aastal Eestis mehed 56,8 ja naised 60,6 aastat, mis Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine ter- on Euroopa keskmisest umbes 15 aastat vähem). Tervi- vena elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervi- seseisundis ilmnevad suured piirkondlikud ja haridusli- ses väheneb kud erisused. Peamised surmapõhjused on ennetatavad, sest terviseriske süvendavad elanikkonna ülekaalulisus, Valdkonna arengukava istuv eluviis ning tubaka- ja alkoholitarvitamine. Rohkem Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 kui pool täiskasvanud elanikkonnast on ülekaalulised. Noorte seas süvenevad vaimse tervise häired ja levivad Tulemusvaldkonna programmid alternatiivsed nikotiinitooted. Tervishoiusüsteemi jätku- Tervist toetava keskkonna programm suutlikkust ohustab vähene avaliku sektori rahastus Tervist toetavate valikute programm (6,1 protsenti SKP-st) ning leibkondade suur omaosalus Inimkeskse tervishoiu programm tervishoiukuludes (21,1 protsenti), mis erinevad oluli- selt rahvusvahelistest soovitustest. Nakkushaiguste tõr- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala jes on murekoht laste vaktsineerimisega hõlmatuse lan- Sotsiaalministeerium gus alla kriitilise piiri (2025. aastal 75,7 protsenti, Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tase on 95 protsenti). Keskkonnaohutuse vaates mõjutavad ter- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE vist enim õhusaaste ja müra, mis häirivad iga viiendat Eesti elanike oodatav eluiga kasvab (2024. aastal mehed Eesti elanikku. 75,1 ja naised 83,4 aastat), kuid tervena elatud aastate Tervishoiusüsteemi suurimad väljakutsed on terav töö- arv jääb Euroopa Liidu keskmisest madalamaks jõupuudus, spetsialistide kõrge keskmine vanus ja pikad 30 ootejärjekorrad. Residentuuri ja õdede tööpraktika ra- Harvikhaigustega laste raviks suunati riigieelarvest hastamine vajab ajakohastamist, et see arvestaks õppi- täiendavat raha heategevuslike organisatsioonide jate arvu kasvu ja tegelikke kulusid. Praegune praktika kaudu. Ultraharvikhaiguste puhul loodi seaduslik alus juhendamise tasu ei kata kulusid ega motiveeri tervis- erandkorras rahastuse taotlemiseks ravimitele, mille pu- hoiuasutusi praktikante vastu võtma. Ilma lisavahendi- hul tootja pole huvi üles näidanud. Tervisekassa alustas teta tekib oht, et kõrgkoolid ei suuda täita riiklikku koo- apteegis valmistatavate ravimite hüvitamist, mis on olu- litustellimust, mis süvendab spetsialistide puudust line lastele ja neelamisraskustega patsientidele. Opioi- veelgi. Riik peab tagama kvaliteetse eriarstiõppe ja dide üledoosist tingitud surmade vältimiseks tagati na- õdede praktilise väljaõppe jätkusuutliku rahastamise. loksooni kättesaadavus tarvitajatele ja esmareageerija- 2025. aastal keskenduti süsteemsetele muudatustele tele. tervishoiu rahastamises, teenuste lõimimises ja kvali- E-tervise valdkonnas kinnitati strateegia aastateks teedi parandamises. Tervisekassa eelarvepuudujääki vä- 2025–2030, mis keskendub andmekvaliteedile ja uutele hendati sisemiste kokkuhoiukohtade leidmise ja reser- tehnoloogiatele. Eesti saavutas Euroopa Komisjoni digi- vide nutika kasutamise kaudu. Efektiivsuse tõstmiseks kümnendi edetabelis maksimaalse tulemuse. Inimgee- lõpetati 1. aprillist 2026 süsteem, mis võimaldas saada niuuringute seaduse uuendamine lõi aluse geenivaramu üheaegselt ajutise töövõimetuse hüvitist ja töötuskind- andmete turvaliseks kasutamiseks igapäevameditsiinis. lustushüvitist. See muudatus säästab aastas üle miljoni Esimesena rakendatakse geeniandmeid rinnavähi vara- euro. Ravikindlustusraha suunati inimeste tervise heaks, jasel avastamisel. Personaalmeditsiini laiem kasutusele- eelistades tõenduspõhiseid ja kulutõhusaid lahendusi. võtt aitab täpsemalt ennetada haigusi ja parandada ravi- Teenuste arendamiseks ja valdkondade lõimimiseks käi- tulemusi. vitati Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuteenuste tugi Rahvusvahelises koostöös jätkati Ukraina tervishoiusüs- VESTA. Selle kaudu liigutakse patsiendikeskse ravitee- teemi toetamist, sealhulgas proteesiravi pakkumist sõjas konna suunas, kus abi on kättesaadavam ja bürokraatia- vigastatutele (1,8 miljonit eurot). Balti riikide vahel sõl- vaba. Terviseteekonnajuhid toetavad inimesi kahe süs- miti lepped verevarude jagamiseks kriisiolukordades ja teemi vahel liikumisel ja koostavad heaoluplaane, mis ravimite ühishangeteks. Eesti osaleb aktiivselt Euroopa vabastab perearstid sotsiaalküsimustega tegelemisest. Liidu ravimireformides, et tagada ravimite kättesaada- Kinnitati kiirabi arengusuunad aastani 2035, mis seavad vus ja taskukohasus väikestel turgudel. Bürokraatia vä- fookusesse teenuse kvaliteedi ja kriisikindluse. Eriars- hendamiseks lihtsustati tegevuslubade ja järelevalve tide ootejärjekordade lühendamiseks laiendati e-konsul- nõudeid, asendades formaalse kontrolli sisulise tervise- tatsioonide kasutamist. ohutuse hindamisega. Jõustus uus rahvatervishoiu seadus. See tõi rangemad Vaimse tervise toetamiseks muudeti depressiooni ja äre- nõuded lasteasutuste toitlustamisele, suurendades köö- vuse eneseabiprogrammid tasuta kättesaadavaks Digi- giviljade, kala ja marjade osakaalu menüüs. Solaariumi- riigi Akadeemias. Laste vaimse tervise seisust ülevaate ja tätoveerimisteenust tohib osutada vaid täisealistele. saamiseks töötati välja seiremetoodika, mis loob tõen- Pikaajaliste terviseriskide hindamiseks algatati uurin- duspõhise aluse ennetustegevustele. Piirkondliku eba- gud põlevkivikemikaalide, raskmetallide ja pestitsiidide võrdsuse vähendamiseks muudeti psühhiaatri esmavi- mõju selgitamiseks. siidid kättesaadavaks ka veebipõhiselt. Lasteaedades Inimese papiloomviirus (HPV) põhjustab Eestis igal aas- laiendati kehalist aktiivsust toetavaid tegevusi, mis suu- tal üle 200 vähijuhu, mis on tulevikus välditavad HPV- rendavad laste päevast liikumist. Kuus ministeeriumit vastase vaktsineerimisega. Haiguse ennetamiseks ja va- allkirjastasid ühise kokkuleppe ennetustegevuste rahas- rajaseks avastamiseks lisati emakakaelavähi sõeluurin- tamise põhimõtete kohta. guprogrammi HPV kodutestimine, mis muudeti kättesaa- Teine kriitiline suund on vaimse tervise astmelise abi davaks apteekides üle Eesti. mudeli rakendamine. Arendatakse terviklikku digitaal- Patsientide õiguste ja turvatunde suurendamiseks täien- set raviteekonda, mis võimaldab seisundit automaatselt dati ravikindlustuse süsteemi. Pikaajalisel haiguslehel hinnata ja suunata inimene sobiva teenuse juurde. Süs- olijatele loodi võimalus alates 31. päevast töötada ilma teemi tuuakse uusi, kiiremini kättesaadavaid sekkumisi, hüvitist kaotamata. Vabatahtlik ravikindlustus muudeti et pakkuda abi enne probleemi süvenemist kliinilise ta- kättesaadavaks kõigile Eestis elavatele inimestele sõltu- sandini. See võimaldab säästa spetsialistide tööaega ras- mata staažist. Vastu võetud tervishoiuteenuste korralda- kemate juhtumite jaoks. mise seaduse muudatus võimaldab edaspidi vormistada Jätkub töö tervishoiu rahastamise pikaajalise jätkusuut- elulõpu tahteavaldust, millega inimene väljendab et- likkuse nimel, et tagada teenuste kättesaadavus ka eba- teulatuvalt soovi ravist loobumiseks olukorras, kus ta ise soodsas demograafilises olukorras. Valdkondade ülese enam otsustada ei saa. See samm tugevdab patsiendi au- koostöö ja innovatsiooni toetamine jääb peamiseks hoo- tonoomiat ja väärikust. vaks, millega parandada Eesti inimeste tervist ja heaolu. Tabel 7. Tulemusvaldkonna „Tervis“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2023 2024 2025 2025 2026 2035“ siht Oodatav eluiga (mehed) 74,5 75,1 75,6 76,4 76,7 – Allikas: statistikaamet Oodatav eluiga (naised) 83,1 83,4 83,6 83,4 83,5 – Allikas: statistikaamet 31  Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2023 2024 2025 2025 2026 2035“ siht Tervena elada jäänud aastad (mehed) 56,4 56,8 55,2 58,4 59,1 63 Allikas: statistikaamet Tervena elada jäänud aastad (naised) 59,5 60,8 59,3 60,5 61,0 64,5 Allikas: statistikaamet Tabel 8. Tulemusvaldkonna „Tervis“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2027 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2024 2025 2025 2025 2026 Kulud –2 472 892 –2 444 877 –2 480 656 –2 467 523 –2 571 225 –2 724 430 Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029 Tulemusvaldkonna 2025. aasta lõplik eelarve 2,48 mil- 2025. aasta eelarve täitmine oli 2,47 miljardit eurot jardit eurot on esialgsest eelarvest 35,8 miljoni euro (99,5 protsenti), mis on 13,1 miljoni euro võrra vähem võrra suurem. Eelarve aasta sees toimunud muudatused kui planeeritud. Võrreldes kinnitatud eelarvega on: olid järgmised: • arvestuslike kulude kasutus 4,7 miljoni euro võrra • 2024. aastast viidi 2025. aastasse üle kasutamata (98,5 protsenti) planeeritust väiksem, millest 3,8 piirmääraga planeeritud kulusid 15,4 miljonit eurot. miljonit eurot on Tervisekassale makstava mittetöö- Suurim neist SA Viljandi haigla „TERVIKUM“ pro- tavate vanadus- ja rahvapensionäride eraldis; jekti abikõlbmatu käibemaksu toetuse jääk 5,2 mil- jonit eurot; • piirmääraga vahendite kulu 11,2 miljoni euro võrra (87,9 protsenti) planeeritust väiksem. Suurimad • reservidest lisandus 2025. aastal 3,6 miljonit eurot, jäägid on SA Viljandi haigla „TERVIKUM“ projekti sealhulgas Ukraina tervishoiuteenus 2,3 miljonit eu- abikõlbmatu käibemaksu kasutamata toetus rot, välistoetuste abikõlbmatud kulud 0,5 miljonit 3,1 miljonit eurot ja Tervisekassale antav eraldis eurot, tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks erinevate raviteenuste osutamiseks 0,9 miljonit eu- valmistumiseks 0,7 miljonit eurot, hädaolukorra rot; seaduse muutmise ja Euroopa Liidu elutähtsate tee- nuste osutajate vastupidavusdirektiivi (CER-direk- • tuludest sõltuvate kulude kasutus 15,5 miljoni euro tiivi) ülevõtmine 63 000 eurot, virtuaalse privaat- võrra (74,6 protsenti) planeeritust väiksem; võrgu lahendus 45 623 eurot; • seoses sotsiaalmaksu laekumisega tehtud 17,5 mil- • riigiasutustest laekuvatest vahenditest planeeritud joni euro võrra rohkem (100,9 protsenti) ravikind- kulude eelarve suurenes laekumistest 6,3 miljoni lustuskulusid. euro ulatuses; Kasutamata jääkidest viiakse 2026. aastasse üle 7,4 mil- • majandustegevusest laekuvate tulude arvelt planee- jonit eurot piirmääraga vahendeid. Nendest suurimad ritud eelarve kulud suurenesid laekumistest 7,7 mil- on: joni euro võrra; • 0,9 miljonit eurot toetust Tervisekassale ravitee- • välistoetustega seotud kulude eelarve on suurenda- nuste osutamiseks; tud 5,2 miljoni euro ulatuses tulenevalt täiendava- • 0,8 miljonit eurot TEHIKu majandamiskulu tervise test laekumistest ja struktuurivahendite meetmete infosüsteemi hoolduskulude katteks. rakendamisest; • lisaeelarvete mõju oli ebaoluline. 1.2.4 Tark ja tegus rahvas Tulemusvaldkonna eesmärk Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis Haridus- ja teadusministeerium võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskon- nas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel Madala haridustasemega mitteõppivate 18−24-aas- tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia taste noorte osakaal on viimased viis aastat püsinud 10–11 protsendi juures. Sealjuures on murettekitav Valdkonna arengukavad naiste osakaalu kasv viimastel aastatel. Püsivalt on Haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 kõrge NEET-noorte (noored, kes ei õpi ega tööta) Noortevaldkonna arengukava 2021‒2035 määr. Iga kümnes noor jääb Eestis põhiharidusega. Põ- hikoolilõpetajatest ei jätka oma haridusteed igal aastal Tulemusvaldkonna programm ligi 800 ning umbes 600 noort langeb esimesel Haridus- ja noorteprogramm 32 põhikoolijärgse hariduse aastal välja. NEET-noorte osa- neljandates ja viiendates klassides ning lasteaedades. kaal 15–29-aastaste seas oli 2025. aastal 11,2 protsenti, Kui varem keskenduti peamiselt õpetajate keeleosku- mis tähendab, et 23 600 noort ei õpi ega tööta. Madala sele, siis alates 2025. aastast pööratakse rohkem tähele- haridustasemega noored on tööturul kõige haavatava- panu õpetamismeetoditele ja õpetajate toetamisele. Sü- mad. Nende suur osakaal vähendab riigi teadmiste kapi- gisel valmisid ministeeriumi eestvedamisel õpetajatele tali ja maksutulu ning suurendab sotsiaalkulusid. juhendmaterjalid. Koole toetati täiendavate õppevahen- Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaal dite soetamisel ning jätkus Ida-Virumaal eesti keeles jõudis 2020. aastal tasemele vahemikus 74−75 protsenti õpetavatele pedagoogidele kõrgema töötasu maksmine. ja püsib seal. Senine trend ei anna lootust, et oleks või- Metoodilisi ja pedagoogilisi täienduskoolitusi pakkusid malik saavutada „Eesti 2035“ strateegia siht 80 prot- haridustöötajatele ka Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool, senti. Sihi poole liikumist peaks madala haridustasemega sealhulgas Narva Kolledž. Eesti haridussüsteemi eesti- noorte ja täiskasvanute puhul positiivselt mõjutama hak- keelsuse tagavad ka Eesti Keele Instituudi toetavad tege- kama õppimiskohustuse ja kutsehariduse reform. vused haridustöötajate keeleõppes. Senine koolikohustus (kuni 17. eluaastani) asendati õp- Jõustus alushariduse reform, mille eesmärk on luua pimiskohustusega, mis kestab täisealiseks saami- terviklik alushariduse süsteem ning tagada kõigile las- seni. See tähendab, et noored peavad pärast põhikooli tele kvaliteetne alusharidus lastehoius ja lasteaias. Sep- jätkama õpinguid gümnaasiumis või kutsehariduses vä- tembrist jõustunud uus alusharidusseadus muutis laste hemalt 18. eluaasta täitumiseni või kuni kesk- või kutse- toetamise süsteemi ühtsemaks ja lapsest lähtuvaks. hariduse lõpetamiseni. Muudatuse eesmärk on vähen- Lapse arengu toetamise põhimõtted ja korraldus alusha- dada koolist väljalangemist ja tõsta noorte haridustaset, riduses ühtlustati põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega – et vähemalt 90 protsenti 20–24-aastastest Eesti inimes- pakutav tugi ei sõltu enam niivõrd diagnoosist, kuivõrd test omandaksid kesk- või kutsehariduse. Seoses refor- lapse tegelikest vajadustest. Lastehoiuteenused toodi ha- miga on oluline muudatus, et enam ei jää keegi haridus- ridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse ning kehtes- teelt kõrvale ka põhikooli kehvemate eksamitulemuste tati uued nõuded lastehoidude ja lasteaedade õppekesk- korral. Järeleksamite kohustus kaob ning kõik õpilased konnale ning õppekavadele. liiguvad edasi järgmisele haridustasemele. Vajaduse kor- Jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muuda- ral pakutakse neile tuge, et vajalikud teadmised ja osku- tus, millega muudeti kohustuslikuks arvestada mittefor- sed omandada. maalõppes (näiteks huvi-, spordi- või keeltekoolis) Kutseõppeasutustes avati esimesed nelja-aastased omandatud õpitulemusi tasemeõppe osana, kui õpilane rakendusliku gümnaasiumi õppekavad, kus noor ja lapsevanem seda taotlevad ning esitavad vastavad saab lisaks ametile ka tugeva keskhariduse, mis võimal- tõendid. dab nii tööturule siirduda kui ka kõrghariduses edasi õp- Koolivõrgu korrastamise eesmärk on, et vastutus pida. Sel sügisel said noored õppima asuda 12 koolis kogu põhikooli järgse hariduse eest liiguks 13 uuel rakendusliku gümnaasiumi õppekaval. Kui va- 2035. aastaks riigile. Jätkusid analüüsid, et leida piir- rem oli kutseharidus paljuski tasuta ka täiskasvanutele, konniti optimaalne üldhariduse koolivõrgu lahendus. siis nüüd muudeti korduv õppimine tasuliseks – kui ini- Loomisel on üld- ja kutseharidust ühendavad haridus- mene on juba sama või kõrgema taseme hariduse oman- keskused, kus on võimalik omandada nii kutset, raken- danud, peab ta edaspidi tasuma. Muudatuse eesmärk on duslikku gümnaasiumiharidust kui ka akadeemilist güm- suunata ressursid rohkem noorte esmaõppe toetami- naasiumiharidust või läbida ettevalmistava õppe aasta. seks. Hariduskeskuste pilootprojektide rakendamiseks valmis Täiskasvanute elukestvas õppes osalemine on jätku- Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusskeem aastateks valt tõusvas trendis, mis on positiivne, sest kasvab ma- 2025–2029. Riigikoolide hulka lisandusid Viljandi Täis- dala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes kasvanute Gümnaasium ja seniste koolide liitmisel moo- osaluse määr. dustatud Maarjamaa Riigikool. Otsustati liita riigi kut- seõppeasutused Tallinnas, millega luuakse kaks raken- Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise duslikku kolledžit: Tallinna Majandus- ja Teeninduskol- kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatu- ledž ning Tallinna Tehnoloogiakolledž. Need luuakse Tal- test püsib viimasel neljal aastal üpris stabiilselt 26– linna Teeninduskooli, Tallinna Majanduskooli, Tallinna 27 protsendi juures. Oodatavalt peaks see näit tänu Inse- Ehituskooli, Tallinna Tööstushariduskeskuse, Tallinna neriakadeemia, IT-akadeemia ja muudele sekkumistele Lasnamäe Mehaanikakooli ja Tallinna Polütehnikumi lii- hakkama lähiaastatel tõusma. tumisel. Ennastjuhtiva õppija näitajaid on seiratud kolmel aas- Septembrist jõustusid nõuded täiskasvanute koolituse tal. Aegrida on lühike ja ehkki 2025. aasta näitab kõigi seaduse muutmise tulemusel mikrokvalifikatsioo- kolme mõõdiku taseme kasvu, on veel vara nende muu- niõppe läbiviimise. Mikrokvalifikatsioonid on mõeldud tumisele hinnanguid anda. täiskasvanutele, kes soovivad omandada lisaeriala, kit- 2025. aastal käivitati ulatuslik programm (TI-Hüpe), sama pädevuse või tervikoskuse, õppides väiksemate mille eesmärk on tuua tehisintellekti tööriistad igapäe- moodulitena. Õppe maht on viis kuni 30 ainepunkti ja lõ- vasesse õppetöösse. Õpilased ja õpetajad saavad tasuta petanule antakse mikrokvalifikatsioonitunnistus, mille ligipääsu kaasaegsetele tehisintellektil põhinevatele õpi- andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi. Aasta rakendustele ning õpivad neid teadlikult ja vastutus- lõpu seisuga oli registreeritud juba 348 mikrokvalifikat- tundlikult kasutama. Eesmärk on parandada õppimise siooniõppe õppekava 23 erinevalt õppeasutuselt, mis kvaliteeti ja hoida Eesti haridus maailma tipptasemel. näitab selle õppevormi kasvavat populaarsust. Programmi esimeses etapis saavad ligipääsu Eesti koo- Samas ei vasta haridusvalikute struktuur majanduse lide 10.–11. klasside õpilased ja nende õpetajad. vajadustele. Põhikoolist jätkab kutseõppes vaid Eestikeelsele haridusele ülemineku teisel aastal toi- 22 protsenti õpilastest, mis on oluliselt vähem, kui töö- mub õpe eesti keeles kõigis esimestes, teistes, turg vajab, ning kutseõppe kvaliteet ei vasta sageli 33 tööandjate ootustele. Samal ajal jääb kõrghariduse vas- alammäär kasvab 2026. aastal 8,2 protsenti ja rakenduv tuvõtt alla ühiskonna vajaduse valdkondades, kus töö- karjäärimudel toob kaasa täiendava palgatõusu, jääb jõupuudus kasvab – inseneerias, info- ja kommunikat- õpetajate keskmine palk alla arengukava sihttaseme. sioonitehnoloogias, tervishoius ja hariduses. Probleemne on ka õpetajate suur töökoormus, mis kom- Prognooside kohaselt on 2040. aastaks haridussüstee- bineerituna palgatasemega viib kvalifitseeritud õpeta- mis ligikaudu 62 000 õppijat vähem kui praegu, mis te- jate nappuseni – seda eriti loodus- ja täppisteaduste õpe- ravdab vajadust koolivõrku korrastada. Keskhariduse tajatel, kelle töötasu väljaspool haridussektorit on sageli vastutus on killustunud ning paljud koolihooned alaka- kõrgem. sutatud. Enam kui pooltes gümnaasiumides õpib alla 150 Sõlmitud haridusleppe kohaselt loodi õpetajatele õpilase, mis tõstatab küsimuse ressursside tõhusast ka- neljaastmeline karjäärimudel (alustav õpetaja, õpe- sutamisest. Ilma struktuurse korrastamiseta kasvab pü- taja, vanemõpetaja, meisterõpetaja), mis seob arengu- sikulu õpilase kohta ning need ressursid ei suundu hari- võimalused palgaga ja aitab muuta õpetajaameti atrak- duse kvaliteedi tõstmisse. tiivsemaks. Mudeliga luuakse süsteemne arengutee, mis Riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäär kahekordistus – toetab õpetajate ametis püsimist, teadlikku karjäärivali- alates 2025/2026. õppeaastast saab taotleda õppelaenu kut ning õpetajate järelkasvu. Lisaks suurendati õpeta- kuni 6000 eurot õppija kohta. Eesmärk on pakkuda õp- jate puuduse leevendamiseks õpetajakoolituse õppe- pijatele piisavalt tuge eluks vajalike kulutuste katmisel. kohti ning pakutakse stipendiume õpetajakoolituse ja tu- Lisaks algatati suurem reform, et muuta õppelaen gispetsialistide õppekavadel õppivatele üliõpilastele. Üli- paindlikumaks ja atraktiivsemaks. Valitsus saatis rii- koolide vastuvõtunumbrid näitasid suurt huvi õpetajaks gikogusse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise õppimise vastu. eelnõu, millega pikendatakse tagasimaksmise perioodi, Kvalifikatsiooniga üldhariduskoolide ja lasteaedade langetatakse intressi ning kaotatakse eraisikust käen- õpetajate osakaal väheneb. Langus on tingitud osalt daja või kinnisvaratagatise nõue. Muudatus jõustub kava õpetajate nappusest (eriti reaalainete õpetajate puhul), kohaselt 2026. aasta 1. septembrist. aga ka eestikeelsele õppele üleminekust, kuivõrd eesti Noortevaldkonna toetuste süsteem läbis uuenduse. keele oskus on kvalifikatsiooni üks põhinõue. Seetõttu Detsembris võeti vastu määrus „Noortevaldkonna toe- tuleb keeleoskuse nõuetele vastavuse probleem esile en- tuste andmise tingimused ja kord“, mis koondas varem nekõike Ida-Virumaal, kus nõuetele vastavate õpetajate erinevates määrustes olnud toetused ühte raamistikku osakaalu langus on olnud kõige drastilisem. Sageli on ning muutis toetuse taotlemise lihtsamaks ja selgemaks. ametist lahkunud õpetaja asemele värvatud keeleoskuse nõuetele vastav, aga teisi kvalifikatsiooninõudeid (veel) Riigieelarve keerulise olukorra tõttu on endiselt mitte täitev õpetaja. probleem õpetajate palgatase. Kuigi õpetajate palga Tabel 9. Tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2023 2024 2025 2025 2026 2035“ siht Madala haridustasemega mitteõppivate 18– 9,7% 11,0% 10,2% 9,1% 8,9% – 24-aastaste osakaal (kokku) Allikas: Eurostat Madala haridustasemega mitteõppivate 18– 11,4% 13,3% 11,1% 11,1% 10,8% – 24-aastaste osakaal (mehed) Allikas: Eurostat Madala haridustasemega mitteõppivate 18– 7,8% 8,6% 9,2% 6,6% 6,5% – 24-aastaste osakaal (naised) Allikas: Eurostat Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute 74,9% 74,1% 73,8% 75,7% 76,1% 80% (25–64-aastaste) osakaal Allikas: statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise 23,2% 23,3% 23,8% 23,4% 23,6% 25% määr formaal- ja mitteformaalõppes Allikas: Eurostat, statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise 57,9% 59,9% 56,6% kasvab kasvab kasvab määr informaalõppes Allikas: statistikaamet Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialisee- 27,0% 26,2% –** 30% 30% – rumise kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest Allikas: uuring „Edukus tööturul“ Ennastjuhtiv õppija – - akadeemiline taastenõtkus 32,4 32,2 35,3 kasvab kasvab 34  Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2023 2024 2025 2025 2026 2035“ siht - agentsus 27,2 26,7 28,8 - õpilaste autonoomiavajaduse tajutud toe- 38,7 39,8 42,9 tamine Allikas: riiklik rahuloluküsitlus Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: 10,6% – –* 13% – – funktsionaalne lugemisoskus Allikas: PISA uuring Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: ma- 13,1% – –* 17% – – temaatiline kirjaoskus Allikas: PISA uuring Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: loo- 11,6% – –* 14% – – dusteaduslik kirjaoskus Allikas: PISA uuring Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti 92% 90% 87% 80,3% 82,6% – keskmise töötasuga (%), koolieelse lastea- sutuse õpetaja Allikas: saldoandmik, EHIS, statistikaamet Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti 120% 118% 114% 107,1% 112% – keskmise töötasuga, üldhariduskooli õpe- taja Allikas: saldoandmik, EHIS, statistikaamet Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti 117% 115% 111% 107,1% 112% – keskmise töötasuga, kutseõppeasutuse õpe- taja Allikas: saldoandmik, EHIS, statistikaamet Noorte usaldus riigi vastu 57% – ei mõõde- – – – Allikas: Rahvusvaheline Kodanikuhariduse (2022) tud Uuring ICCS Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpuek- 52,3% 53,5% 46% 70% 72% – samil vähemalt B1-taseme saavutanute osa- kaal (%) Allikas: EHIS, eksamite infosüsteem Vähemalt keskharidusega 20–24 a osakaal 83,3% 80,9% 83,2% 85,8% 86% – Allikas: statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Õpetaja kutsekindlus: õpetajakoolituse lõpe- 56% 60% 60% 57% 57% – tanute osakaal, kes on pärast lõpetamist õpeta- jana töötanud viiel järjestikusel aastal (%) Allikas: EHIS * PISA 2025 tulemused avalikustatakse sügisel 2026. ** „Edukus tööturul“ 2025. aasta tulemused avalikustatakse sügisel 2026. Tabel 10. Tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2027 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2024 2025 2025 2025 2026 Kulud –743 085 –848 215 –961 357 –813 565 –877 138 –922 107 Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029 Tulemusvaldkonna eelarvest moodustasid riigi üldhari- 0,6 miljonit eurot. Lisaeelarvetega vähendati eelarvet duskoolide tegevus- ja sotsiaaltoetused 102,4 miljonit 9,7 miljoni euro võrra. Lisaks tehnilistele muudatustele eurot, riigi rakenduskõrgkoolide toetused 46,1 miljonit kulude ja investeeringute vahel vähendati kulude eelar- eurot ning riigi kutseõppeasutuste toetused 123,7 miljo- vet ning periodiseeriti 6,5 miljonit eurot eestikeelsele nit eurot. haridusele ülemineku tegevuste täpsustamise tõttu. Sa- 2025. aasta kuludesse toodi 2024. aastast üle 33,2 miljo- muti lükati 2026. aastasse 0,6 miljoni euro ulatuses info- nit eurot piirmääraga vahendeid. Reservist lisandus ja kommunikatsioonitehnoloogia ning uue riigigümnaa- siumi projekteerimisega seotud kulusid. 35 2025. aasta piirmääraga vahendite eelarve jääk oli eurot. Esialgse ja lõpliku eelarve erinevus, 89,1 miljonit 24,9 miljonit eurot, millest 20,3 miljonit eurot kanti üle eurot, tuleneb igal eelarveaastal avatud toetuste limiiti- 2026. aastasse. Ülekantud jääk sisaldab muu hulgas kin- dest, uutest laekunud toetustest ning Erasmus+ ja Eu- nisvara korrashoiu- ja remondikulusid ning inventari roopa Solidaarsuskorpuse (ESC) kogu rahastamispe- soetamisega seotud vahendeid. Jääk sisaldab ka kohus- rioodi eelarvest. Riigieelarve metoodika järgi käsitle- tusi, mis on kaetud ettemaksete, sõlmitud lepingute või takse tuludest sõltuvate kulude eelarve igal aastal kasu- edasi lükkunud tegevustega. 2026. aastasse ei kanta üle tamata jäänud vahendeid eelarve jäägina ka järgmiste 3,5 miljonit eurot. Detailne info ülekantud riigieelarve aastate avatud limiiti, mis suurendab jäägi mahtu. vahendite kohta on haridus- ja teadusministri käskkirja Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas on „2025. aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 86 asutust, sealhulgas 81 kooli, kes täitsid oma eelarvest 2026. aastasse“ seletuskirjas. 98 protsenti. Eelarve jääk oli 4,9 miljonit eurot Tulemusvaldkonna piirmäärata vahendite esialgne (2024. aastal 6,1 miljonit eurot). Koolide puhul võib eelarve oli 151,9 miljonit eurot ja lõplik eelarve eelarve kasutamise vajadus muutuda kahe eelarveaasta 240,9 miljonit eurot. Eelarve jääk oli 124,2 miljonit vahel, mis jäävad sama õppeaasta sisse. 1.2.5 Eesti keel ja eestlus Tulemusvaldkonna eesmärk sunnimeetmete ajakohastamiseks ja nende rakendamise Tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis tõhustamiseks. Nõudlikkus riigikeele oskuse suhtes väl- esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õi- jendub muu hulgas otsuses kehtestada edaspidi eesti gus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tu- keele tasemeeksami korduvsooritamisel riigilõiv. gevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kul- Keeleseaduse muutmisega on tõstatunud küsimus tuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valda- eesti keele piirkondlike erikujude rollist ja kasutus- mist alast. Vabariigi Valitsus tegi 2025. aasta 14. oktoobril ot- suse, mille alusel saab rahvastikuregistrisse märkida Valdkonna arengukava emakeeleks ka eesti keele piirkondliku erikuju. Alustati Eesti keele arengukava 2021–2035 põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste etteval- Tulemusvaldkonna programmid mistamisega, mille eesmärk on tõhustada keele piir- kondlike erikujude õppe korraldust ja teha nende õpe Keeleprogramm kättesaadavaks koolides, kus neid praegu ei õpetata. Või- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala maldamaks õpilastele keele piirkondlike erikujude ja Haridus- ja teadusministeerium paikkonna kultuuri õpet, luuakse toetusmeede, millega soovitakse toetada haridusasutusi õppe pakkumisel. Eestikeelsele õppele ülemineku õnnestumine eeldab TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE pingutusi kogu ühiskonnas ja keelevaldkonnas. Kee- Tulemusvaldkonna toimimiskeskkonda iseloomustasid leprogrammi tegevused toetavad eesti keele maine tu- 2025. aastal kolm suuremat mõjutegurit: 1) Vabariigi gevdamist ja kasutusalade laienemist, populariseerivad Valitsuse üks peamisi prioriteete minna üle eestikeelsele eesti keele kasutust ning tagavad eesti keele toimimise õppele; 2) vajadus arendada ja korrastada täiskasvanute ka digitaalses maailmas. eesti keele õppe valdkonda ning 3) ühiskonnas tekkinud Keeletehnoloogia arendamiseks on tarvis uuendada vajadus uuendada keelevaldkonna õigusruumi. õigusruumi, et tagada eestikeelse keeletehnoloogia Eesti keele staatus ja maine on hea. 2025. aastal viidi arendamiseks vajalikul hulgal keeleandmestikke. Prae- ellu mitmeid olulisi tegevusi eesti keele maine ja staatuse gune õigusruum võimaldab koguda eesti keele ühend- kindlustamiseks, muu hulgas ilmus uus õigekeelsussõna- korpusesse keeleandmeid juhul, kui need on veebis ava- raamat ja jätkati Wiedemanni keeleauhinna väljaand- likult kättesaadavad. Sellisel moel koostatud keelekor- mist. Viimastel aastatel on auhinnaga pärjatud eri tege- pus on aga ühekülgne. Seetõttu on õigusruumi korrasta- vusvaldkondade esindajad. See kannab sõnumit, et eesti mine oluline, et tagada eesti keele elujõud digimaailmas. keele staatuse ja maine tugevdamisse saavad panuse Täiskasvanute eesti keele õpe on killustatud. anda eri elualade inimesed. 2025. aastal jätkusid ministeeriumite ja teiste seo- Riigikogule edastati arutamiseks keeleseaduse tud asutuste arutelud täiskasvanute eesti keele õppe muutmise eelnõu, mis käsitleb mitmeid eesti keele valdkonna toimimise ja korrastamise üle. Nõudlus staatust ja mainet mõjutavaid muudatusi. Vajadus eesti keele õppe järele on suur, kuid senisest enam tuleb keeleseadust ajakohastada tõusis ühiskonnas toimu- tähelepanu pöörata õppe kvaliteedile ja tulemuslikku- nud arengutest (näiteks tehnoloogia areng, muudatu- sele. Korrastada on vaja õppe pakkumist, sealhulgas sed haridussüsteemis, rändesurve). Keeleseaduse eel- prioriseerida sihtrühmi. 2025. aastal laiendati iseseisva nõu koostamise protsessis osutasid mitmed huvirüh- õppe võimalusi ja avati uue iseseisva e-õppe kursuse mad, et nende hinnangul ei ole järelevalve piisavalt tõ- „Keelelend“ esimesed peatükid. Kursus toetab õppijaid, hus. Eelnõus tehakse mitmeid ettepanekuid eesti keele kes on omandamas eesti keelt B2-tasemel. staatuse, kasutuse ja oskuse tugevdamiseks avalikus ruumis ning ühiskonnas laiemalt, sealhulgas 36 Tabel 11. Tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine34 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2023 2024 2025 2025 2026 2035“ siht 16–65-aastaste Eesti elanike funktsio- 61% – – – –* –* naalne lugemisoskus eesti keeles Allikas: PIAAC uuring Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal 91,7% 91,5% 91,5% 91% 91% > 91% rahvastikust35 Allikas: Eesti tööjõu-uuring (statistikaamet) * Ei seata iga-aastaseid sihte, kuna uuring toimub 10-aastase intervalliga. Tabel 12. Tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2027 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2024 2025 2025 2025 2026 Kulud –9439 –11 314 –12 165 –10 346 –10 106 –10 100 Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029 Tulemusvaldkonna 2025. aasta eelarve täideti 85 prot- Tuludest sõltuvate kulude eelarve jääk oli 0,7 miljonit sendi ulatuses. Piirmääraga vahendite jääk oli üks miljon eurot. Eelarve moodustasid peamiselt struktuuritoetus- eurot, mis toodi üle 2026. aastasse. Jäägi moodustasid test tehtavad eesti keele õppega seotud tegevused, mille peamiselt erinevatest taotlusvoorudest rahastatud tege- projektide tegevused jätkuvad kuni toetuste perioodi lõ- vuste lepingute ettemaksetega seotud vahendid. De- puni. tailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on ha- 2024. aastast toodi üle 1,2 miljonit eurot, mida lisaeelar- ridus- ja teadusministri käskkirja „2025. aasta riigiee- vega vähendati 0,1 miljoni euro võrra. Detailne info üle- larve vahendite ülekandmine 2026. aastasse“ seletuskir- kantud riigieelarve vahendite kohta on haridus- ja tea- jas. dusministri käskkirja „2024. aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2025. aastasse“ seletuskirjas. 1.2.6 Elukeskkond, liikuvus ja merendus Tulemusvaldkonna eesmärk Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvus- Kliimaministeerium lahendused ning konkurentsivõimeline majandus. Regionaal- ja põllumajandusministeerium Strateegilised arengudokumendid Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Meremajanduse valge raamat 2022–2035 Elukeskkonna valdkonnas arendati edasi e-ehituse digi- Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 taristut, uuendati giidikeskkonda ja infoportaali ning Riigi jäätmekava 2023–2028 täpsustati kasutusotstarvete loetelu. Migreeriti muinsus- kaitseliste hoonete andmestik ja parandati menetlus- Tulemusvaldkonna programm keskkonna läbipaistvust. 3D-kaksikusse lisandus visan- Transpordi ja liikuvuse programm damistööriist ning nähtavaks muutusid nelja linna muin- Ühistranspordi programm suskaitse vaatekoridorid. Jätkati tänavaruumi giidi koos- Mere ja vee programm tamisega ja alustati ettevalmistusi tänavaruumi stan- dardi hankeks. Valmis hoonete süsinikujalajälje tee- Elukeskkonna ja ringmajanduse programm kaardi ja hindamismetoodika lähteülesanne 2026. aasta Regionaalarengu programm Keskkonnainvesteeringute Keskuse taotlusvooru esita- Maa ja ruumiloome programm miseks. Eluasemete kvaliteedi parandamiseks avati 80 miljoni euro suurune rekonstrueerimistoetuse voor, valmis 34 Võrreldes 2024. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga on mõõdikuid vähem, kuna riigieelarve strateegia 2025–2028 koos- tamise käigus vähendati tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ mõõdikute arvu. 35 Muu ema- või kodukeelega inimeste enesehinnangulise eesti keele oskuse kohta kogutakse infot statistikaameti korraldatava Eesti töö- jõu-uuringuga. Mõõdik sisaldub riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“. 37 renoveerimisportaali koduleht ning alustati renoveeri- 35,7 protsendini 2025. aastal. Viimasel aastal on näitaja miskava alusuuringutega. Kava valmib 2026. aastal. Pro- küll veidi paranenud, kuid trend ei ole muutunud. Eesti jekti LIFE IP BuildEst raames valmisid renoveeri- Rattastrateegias seati eesmärk, et aastaks 2040 moodus- mispraktika ja -poliitika mõjude aruanne ning Bauhausi taks rattasõit kõigist liikumistest vähemalt 13 protsenti nõuete juhend. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (2025. aastal viis protsenti). Transpordisektori kasvu- alustas ühistutele ostumenetluse pakkumisega, toimusid hoonegaaside heide oli 2023. aastal 2437,95 ja Ida-Virumaa korteriühistute koolitused ja Eesti esimene 2024. aastal 2491 tuhat tonni CO2 ekvivalenti. Liiklus- renoveerimismess. Elukeskkonnaga rahulolu langes ohutuse kujundamiseks koostati ja kinnitati liiklusohu- siiski 73,5-lt 2022. aastal 72,0-ni 2024. aastal. Endiselt tusprogramm 2026–2035. Tallinnale eraldati toetus tuleb tegeleda renoveerimise pikaajalise rahastamise ta- 30 akutrolli soetamiseks ja avati kortermajade laadimis- gamisega ja Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe di- taristu voor. Väljakutseteks jäid säästvate liikumisviiside rektiivi (EPBD) eesmärkide täitmisega. aeglane kasv ja transpordisektori heite kõrge tase. Riigi jäätmekava 2023–2028 197 tegevusest on ellu vii- Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks raken- dud 41. Jäätmereform kiideti Vabariigi Valitsuses heaks dati merestrateegia meetmekava ja selle vahearuanne ning seadus jõustus 17.01.2026. Toetati pakendijäät- esitati Euroopa Komisjonile. Jätkusid rahvusvaheliste mete sortimisliini rajamist koguvõimsusega merekaitsekonventsioonide rakendamine, mere-uurin- 17 000 tonni, käivitati kemikaaliekspertide koolitus ning gud ning uue mitmeotstarbelise töölaeva (poitööd, laeva- avati auditite ja investeeringute taotlusvoor. Biolagune- teede hooldus, teadusuuringud, reostustõrje, päästeope- vate jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks valmistati ratsioonid) ehitamine. Endiselt on probleemkoht kesk- ette kääritusjäägi nõuete muudatused ning toetati Väätsa konnaohtlike vrakkide kütusest tühjaks pumpamise või- biojäätmete tehase arendamist. Ressursitootlikkus kas- mekuse loomine. vas 0,74 eurolt kilogrammi kohta 2016. aastal 0,83 eu- Vee valdkonnas jätkus veemajanduskavade rakenda- roni 2024. aastal, kuid võrreldes 2023. aastaga toimus mine ning käivitati ja arendati suuremahulisi projekte väike langus. Väljakutseteks jäid reformide lõpulevii- LIFE SIP WetEST ja LIFE IP CleanEST. Veemajanduskava mine ja rahastuse vähenemine. elluviimiseks parandati veemajanduse korraldust ja tu- Valmisid energiatõhususe direktiivi ülevõtmise eelnõu gevdati piirkondlikku koostööd. Jätkati üleujutusriskide ning arvutused. Ettevõtjate ressursitõhususe toetami- vähendamisega, uuendati riskikaarte, alustati nitraadi- seks nähti ette ligikaudu 50 miljonit eurot ning novemb- tundliku ala tegevuskava rakendamist. Valmistati ette ris avatud voor täitus suure huvi tõttu minutiga. vee taaskasutuse alamaktid ja valmis vee-ettevõtluse re- Jätkus Tapa–Narva ja Tallinna–Tartu raudtee elektrifit- formi strateegiline teekaart 2025–2035. Veekogumite seerimine, uuendati kontaktvõrku, lõpetati Tallinna– seisund halvenes: heas seisundis pinnaveekogumite osa- Tartu raudteeliini kapitaalremont ja õgvendused ning kaal langes 56 protsendilt 2015. aastal 50 protsendini jätkati töödega Tapa–Narva suunal. Eestisse jõudis küm- 2024. aastal. Tähelepanu vajavad jätkuvalt veekogumite nest täiendavast elektrirongist seitse ning alustati ron- seisundi parandamine ja meetmete mõju avaldumine pi- gide testimist ja reisijate teenindamist Tallinna–Klooga- kema aja jooksul. Ranna ja Tallinna–Tapa liinidel. Rail Baltica põhitrassi Koostati uue veeteetasude süsteemi eelnõu, mis arvestab ning seotud rajatiste ehitus jätkus Harju-, Rapla- ja Pär- laevade keskkonnamõju. Eesti lipu all sõitvate laevade numaal, juunis avati Ülemiste ühisterminali I etapi per- konkurentsivõime parendamiseks analüüsiti Euroopa roon. Jätkatakse Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime Komisjoni riigiabi võimalusi ja tehti ettepanekud Eesti suurendamisega. riigiabi paketi muutmiseks. Keskkonnasäästliku parv- Tallinna Lennujaamale maksti julgestus- ja päästeteenis- laeva ehitaja leidmiseks korraldati riigihange ning avati tuse tegevuskulude katmise toetust 7,15 miljonit eurot; toetusmeede laevade keskkonnasõbralikumaks muutmi- Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamadele ning seks. Arendati Saarte Liinide sadamataristut ja jätkati Ruhnu ja Kihnu lennuväljadele maksti 2,12 miljonit eu- kaitserajatiste ehitamist. Edasist tähelepanu vajavad lae- rot sihtotstarbelist toetust. Tallinna lennujaamas jätkus vateede ja kanalite süvendamise ning tuletornide re- teenindava taristu arendamine – 2025. aastal avati lõu- konstrueerimise ebapiisav rahastus ning uue jäämurdja naalal uued kaubakäitlemise terminalid ja õhusõidukite hankimine. teenindamise angaar. Mehitamata lennuliikluse korral- Maa- ja ruumipoliitika valdkonna terviklikum raamis- damise süsteemi ettevalmistamisel esitati innovatsiooni- tik toetab paremat ruumiloome kvaliteeti ja tõhusamat fondi taotlus ning edasised sammud sõltuvad rahastusot- planeerimist. Aasta alguses käivitati Maa- ja Ruumiamet susest. koos strateegilise ruumiplaneerimise teenistusega, tõ- Riigiteede teehoiukavas täideti 2025. aastaks kavanda- hustati asutuse tööd ning viidi see üle teenuspõhisele tud tegevused. Valmis Pärnu–Sauga 2 + 2 teelõik, Ka- juhtimisele. Planeerimismenetluste kiirendamiseks esi- nama viadukt avati liiklusele ning Pärnu linnas avati liik- tati Riigikogule planeerimisseaduse muudatused, loodi lusele Raba ja Laia tänava vaheline sild. Paigaldati uued planeeringute menetlemise infosüsteem ning avaldati teeilmajaamad Jalukse ja Kurevere teelõikudele ning sõl- tööstusalade kaardirakendus. Koostati detail-planeerin- miti ehituslepingud Tallinna–Pärnu–Ikla tee Päädeva– gute analüüs ning uuriti planeeringute digitaalse andme- Konuvere 2 + 2 lõigu ehitamiseks. mudeli rakendamise võimalusi eesmärgiga tõsta planee- rimise läbipaistvust ja tõhusust. Rahvusvahelise koostöö 2025. aasta lõpuks oli pooleli 16 ja valmis kolm jalgratta- raames kasutati VASABi (Vision and Strategies Around taristu projekti Tallinna, Tartu ja Pärnu linnades ning lin- the Baltic Sea) eesistumist teadmussiirde edendamiseks. napiirkondades. Rohkem kui 14,25 miljoni euro eest ehi- tati 4,29 kilomeetrit uusi jalgratta- ja jalgteid. 35 koha- Riigi ruumiliste otsuste juhtimiseks jätkati uue üleriigi- likku omavalitsust said toetust 330 peatuse ligipääsu pa- lise planeeringu „Eesti 2050“ ja Harju maavarade tee- randamiseks. Ühissõidukiga, jalgrattaga või jalgsi tööl maplaneeringu koostamist. Samuti algatati riigi eripla- käijate osakaal on langenud 42,5 protsendilt 2015. aastal neeringud tuumaenergia ja elektriühenduste valdkonnas 35,1 protsendini 2024. aastal ja seejärel tõusnud ning jätkati teiste riigi eriplaneeringute koostamist. 38 Õigusmuudatuste ettevalmistamiseks viidi läbi uuringud Tallinna-Kloogaranna liinil võeti kasutusele uued Škoda strateegiliste investeeringute kiirendamise ja maare- elektrirongid. 2026. aasta algusest hakkavad uued ron- formi lõpetamise teemadel. gid sõitma Tapa ja Tallinna vahel. Kokku on tellitud Eelmisel aastal keskenduti maapoliitikas riigimaa teadli- 16 uut rongi, mis võimaldavad tulevikus tihendada sõi- kumale kasutamisele ja paremate otsuste tegemisele, et duplaane ja lühendada reisiaegu. Uued rongid saab kasu- maa kui piiratud ressurss toetaks riigi pikaajalisi vaja- tusele võtta eeldatavalt 2026. aasta lõpus pärast taristu- dusi. Tehti ettepanekud riigi maaportfelli sihipärase- tööde lõppu. maks ja jätkusuutlikumaks majandamiseks, vähendati Suurimad mured ühistranspordis on jätkuvalt linnapiir- müügimahtu ning suunati fookus maa väärindamisele ja kondade autostumine ja hajaasustusega piirkondades kasutusse andmisele. kulutõhusa ühistransporditeenuse pakkumine. Aastal Valmistati ette maareservi määruse eelnõu ning kavan- 2025 jätkas ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga töö- dati piloottegevused 2026. aastaks. Taastuvenergia lesõitude osakaal väikest kasvu ja esimest korda üle aas- arendamise toetamiseks töötati välja uued praktikad, tate vähenes auto kasutamine (59,1 protsendilt mis seovad planeeringu kehtestamise ja ehitusloa saa- 58,0 protsendile). Vaatamata sellele on autoga tööle lii- mise riigimaa kasutusõiguse tekkimisega. kumiste osakaal endiselt kõige suurem. See näitab, et au- tostumistrend jätkub ning ühistransporti, säästvate lii- Väljakutsed olid planeeringute ajakavas püsimine ja digi- kumisviiside arendamisse ja inimeste harjumuste muut- lahenduste kasutuselevõtuga seotud tehnilised problee- misesse peab endisest rohkem panustama. Arvestades mid. Eesmärkide saavutamiseks on vaja lõpuni viia pla- Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondli- neerimisseaduse muudatused, jätkata riigi planeeringu- kud erinevused ülejäänud Euroopa Liidu ja OECD riiki- tega ajakava kohaselt, tõhustada valdkonna andmete ka- dega võrdluses suured. 2025. aastal valminud seireüle- sutamist ning rakendada digitaalseid tööriistu, et muuta vaate alusel püsivad Eestis suured piirkondlikud arengu- ruumilised otsused paremini prognoositavaks ja paran- erinevused ning puuduvad selged märgid, et regionaalse dada elukeskkonna kvaliteeti. tasakaalu eesmärgid oleksid täitumas. Ühistranspordis kehtestati 2025. aastal rahastusmudel, Kohalikel omavalitsustel on madal finantsautonoomia, mis katab rongi- ja bussiliikluse pikaajalised kulud, taris- mis mõjutab negatiivselt kohalike teenuste efektiivsust, tutasude kasvu ning uute elektrirongide kasutuselevõtu. kvaliteeti ja kättesaadavust. Kohalike omavalitsuste või- Täiendav 54,47 miljonit eurot tagas kindla rahastuse ja mekus tulla toime ühiskonna ja riigi arengust tulenevate võimaldas paremat etteplaneerimist. väljakutsetega on piiratud. Selliste väljakutsete hulka Käivitati targa ja kättesaadava liikuvuse reform, mille kuuluvad linnastumine, tööealise elanikkonna vähene- eesmärk on koondada ühistransport ühispileti alla, vä- mine ja vananemine, rohepööre, kasvavad ootused põhi- hendada liinide dubleerimist, tugevdada piirkondlike teenuste kvaliteedile ning kohaliku demokraatia areng. keskuste rolli ning viia ühistranspordi digitaalne juhti- Tagajärjed on teatud piirkondades väiksem maksutulu mine ühtsele platvormile. Balti jaam säilitati ühistrans- laekumine, ebavõrdne ja raskendatud põhiteenuste pak- pordi strateegilise sõlmpunktina. kumine, laialivalgumisest tingitud suurem keskkonna- Lääne suunal rakendati taktipõhine sõiduplaan, millega koormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu seoti bussivõrgud Sauel, Sakus, Jüris ja Lasnamäel. korrashoiuga seotud kulud elaniku kohta. Tabel 13. Tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2023 2024 2025 2025 2026 2035“ siht Elukeskkonnaga rahulolu, % – 72% – 74% 75% > 73,5%; piirkondlikud Allikas: Üleriigiline küsitlusuuring „Elukeskkon- erinevused naga rahuolu“36 (kõrgeima 10% ja madalaima 10% KOVide vahe) ≤ 15 Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus 2519,2 2548,14 – 2220,6 2208,4 1700 transpordivaldkonnas, kilotonni CO2 ekviva- lenti37 Allikas: Eesti keskkonnauuringute keskus, klii- maministeerium (kliimaosakond) Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konku- 3 3 3 3 3 - rentsivõimeline Allikas: Shipping Industry Flag State Perfor- mance Table, https://www.ics-shipping.org/ Ressursitootlikkus, eurot kilogrammi kohta38 0,86 0,83 – 0,7 0,71 0,9 Allikas: Eurostat 36 Uuringut viiakse läbi üle aasta. 37 2025. aasta täitmise andmed avaldatakse 2027. aasta märtsis. 38 2025. aasta täitmise andmed avaldatakse 2026. aasta detsembris 39  Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2023 2024 2025 2025 2026 2035“ siht Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku 64,4% 57,4% – 68% 69% 67% kohta Euroopa Liidu keskmisest, % Allikas: regionaal- ja põllumajandusministeerium Ühistranspordi, jalgratturite ja jalakäijate 34,9% 35,1% 35,7% 42% 42,5% 55% osakaal, % Allikas: minuomavalitsus.ee Heas seisundis olevate veekogumite osa- 52% 50% – 56% 59% – kaal39 Allikas: kliimaministeerium Tabel 14. Tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2027 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2024 2025 2025 2025 2026 Kulud –878 525 –1 234 15040 –1 720 629 –1 200 911 –1 410 694 –1 179 156 Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029 Kliimaministeerium tõi tulemusvaldkonna 2025. aasta Pikaajaliste regionaalsete investeeringutoetuste tekke- eelarvesse 2024. aastast piirmääraga vahendeid põhiste kulude kajastamiseks vähendati lisaeelarvega 18,1 miljonit eurot. Vabariigi Valitsuse reservist eraldati regionaalsete toetuste 2025. aasta eelarvet 4,20 miljoni tulemusvaldkonnale 51,5 miljonit eurot, sellest 35 miljo- euro võrra, mis suunati 2026. aasta eelarvesse. nit eurot Eesti Raudtee kahjumi katmiseks, 7,7 miljonit 2025. aastal vähendati ühtekuuluvuspoliitika rakendus- eurot Riigilaevastiku tegevuskuludeks, 4,8 miljonit eurot kava 2021–2027 regionaalmeetmete eelarvet 15,9 mil- AS ALARA investeeringu- ja tegevustoetuseks, 3,9 miljo- joni euro võrra ning suunati see riigikaitsega seotud nit eurot välistoetuste mitteabikõlblike kulude katteks ja uutesse prioriteetidesse. Eelarvest on 31.12.2025 sei- 0,1 miljonit eurot rahvusvaheliste liikmemaksude suure- suga välja makstud 29 protsenti (2025. aasta eesmärk oli nemise katteks. jõuda 25 protsendi väljamakseteni). Tulemusvaldkonna eelarvet kasutati kliimaministee- Lisaeelarvega vähendati tulemusvaldkonna eelarvet seo- riumi valitsemisalas 63 protsenti, sealhulgas piirmää- ses Maa- ja Ruumiameti loomisega ning suurendati Eu- raga vahendite eelarvet 92 protsenti. Riigieelarve täit- roopa Liidu sekkumise „Elurikkuse soodustamine Na- mise põhimõtete järgi kasutatakse tuludest sõltuvate ku- tura 2000 erametsades“ riiklikku rahastamist. Mõlema lude ja investeeringute lõpliku eelarve saamiseks metoo- muudatuse summa oli 0,13 miljonit eurot. Riigieelarve dikat, kus kulude ja investeeringute eelarve viiakse vas- täitmise põhimõtete järgi kasutatakse tuludest sõltuvate tavusse tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute te- kulude ja investeeringute lõpliku eelarve saamiseks me- geliku limiidiga, sealhulgas osa, mille kasutamine oli alg- toodikat, kus kulude ja investeeringute eelarve viiakse selt kavandatud järgnevatesse aastatesse. vastavusse tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute Kasutamata piirmääraga eelarvest viiakse 2026. aas- tegeliku limiidiga. tasse 13,5 miljonit eurot, mida kasutatakse juba võetud Tulemusvaldkonna eelarvet kasutati 94 protsenti, seal- kohustuste katteks. Suurema osa jäägist moodustavad hulgas piirmääraga vahendite eelarvet 97 protsenti. Ka- Vabariigi Valitsuse reservist AS-ile ALARA eraldatud sutamata jäänud piirmääraga eelarve 5,69 miljonit eurot nelja miljoni suurune investeeringutoetus ladestuskär- viiakse 2026. aastasse peamiselt regionaalsete ja trans- gede rajamiseks ning keskkonnaprogrammi 3,5 miljoni porditoetuste katteks. euro ulatuses võetud kohustused toetuste väljamaksmi- Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valit- seks merekeskkonna kaitse ning vee säästliku kasuta- semisala algne eelarve tulemusvaldkonnas oli 18,0 mil- mise ja kaitse tagamiseks. jonit eurot, lõplikuks eelarveks kujunes 25,7 miljonit eu- Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tulemus- rot. Sellest täideti 22,1 miljonit eurot ja kasutamata jäi valdkonna 2025. aasta eelarvesse toodi 2024. aastast 3,6 miljonit eurot. Piirmääraga vahendid moodustasid 24,34 miljonit eurot, sealhulgas piirmääraga vahendeid lõplikust eelarvest 73 protsenti, tuludest sõltuvad kulud 9,01 miljonit eurot. Vabariigi Valitsuse reservist eraldati 21 protsenti ning arvestuslikud vahendid kuus protsenti. tulemusvaldkonnale 38,72 miljonit eurot, sellest Algne piirmääraga vahendite eelarve oli 15,5 miljonit eu- 37,68 miljonit eurot ühistranspordi kulude katteks, rot ja lõplik 18,7 miljonit eurot. Lõplikku piirmääraga 0,94 miljonit eurot välistoetuste mitteabikõlblike kulude eelarve kujunemist mõjutasid järgmised tegurid: katteks ja 0,10 miljonit eurot laiapindse riigikaitse kulu- deks. • 2024. aastast kanti 2025. aastasse üle 1,7 miljonit eurot. Selgitused jääkide tekkimise ja ülekandmise 39 2025. aasta täitmise andmed 2026. aastal 40 Alates 2025. aastast on tulemusvaldkond ümber kujundatud. 40  vajaduse kohta on leitavad ministeeriumi kodule- Tuludest sõltuvate kulude algne eelarve oli 0,9 miljonit helt Eelarve ja majandusteave | Majandus- ja Kom- eurot. Riigieelarve täitmise põhimõtete järgi kasutatakse munikatsiooniministeerium. tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute lõpliku • Lisaeelarvetega suurenes eelarve kokku 0,1 miljoni eelarve saamiseks metoodikat, kus kulude ja investeerin- euro võrra. Sealhulgas saadi regionaal- ja põlluma- gute eelarve viiakse vastavusse tuludest sõltuvate ku- jandusministeeriumi valitsemisala eelarvest lude ja investeeringute tegeliku limiidiga. Tegelik limiit 0,2 miljonit eurot seoses maaparanduse poliitika ra- hõlmab ka juba laekunud ettemakseid, mille kasutamine kendamise valdkonna liikumisega Maa- ja Ruu- on kavandatud tulevasteks perioodideks. Lõplikuks miametisse, ministeeriumi tugiteenuste kulude üm- eelarveks kujunes 5,4 miljonit eurot, millest täideti berjagamine suurendas tulemusvaldkonna eelarvet 4,1 miljonit eurot ehk 77 protsenti. Kasutamata jäi samuti 0,2 miljoni euro võrra. Samas anti 0,2 miljo- 1,2 miljonit eurot, sealhulgas 0,5 miljonit maaparandus- nit eurot kliimaministeeriumi valitsemisala eelar- süsteemi investeeringutoetuste kontrolli vahendeid vesse arvutitöökohtade, maaparandusvaldkonnale koos tehnilise abi kuludega, 0,4 miljonit eurot taastuv- vajalike litsentside, e-ehitusregistri ja riigipilve ku- energia kasutuselevõtu kiirendamise projekti kulusid lude katteks ning tööstusalade kaardilahenduse X- ning 0,1 miljonit eurot Rail Balticu tehnilise abi vahen- GIS arendustöödeks. Veel planeeriti aastate vahel deid. Jääk sisaldab ka 0,1 miljonit eurot Maa- ja Ruu- ümber 0,1 miljonit tegevuskulusid, sest valdkonna miameti omatulusid. Välisprojektide ja omatuludest teh- uuringute ettevalmistamises ja hangete korraldami- tavate kuludega jätkatakse ka 2026. aastal. ses tekkis viivitusi. Vahendid planeeriti 2026. aas- Arvestuslike vahenditena oli Maa- ja Ruumiameti eelar- tasse. vesse planeeritud 1,5 miljoni euro ulatuses riigimaade • Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eral- maamaksu ja hooldamise kulusid ning 0,03 miljonit eu- dati Maa- ja Ruumiametile 1,4 miljonit eurot maare- rot maareformi seadusest tulenevat peretoetust. Eelar- formi elluviimiseks ja ettevõtluse arendamiseks. vest täideti 94 protsenti, kasutamata jäi 0,1 miljonit eu- rot, mida eelarvereeglite kohaselt järgmisesse eelar- Piirmääraga eelarvest kasutati ära 83 protsenti ehk veaastasse üle ei kanta. 15,5 miljonit eurot. Kasutamata jäi 3,2 miljonit eurot, millest kanti 2026. aastasse üle 2,9 miljonit eurot. Selgi- Valitsemisala tulemusvaldkonna eelarvesse oli planeeri- tused vahendite kasutamise ning jäägi ülekandmise vaja- tud 0,1 miljonit eurot põhivarade kulumit. Kuna eelarvet duse kohta on leitavad ministeeriumi kodulehelt Eelarve täideti 1,0 miljoni euro eest, siis tekkis siin 0,9 miljoni ja majandusteave | Majandus- ja Kommunikatsioonimi- euro ulatuses ületäitmine. nisteerium. 1.2.7 Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna eesmärk aastaks 2029. See seab ohtu süsteemi kestlikkuse, käivi- Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus tatud meetmete mõju ja varem kokkulepitud strateegi- suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ning liste eesmärkideni jõudmise. majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi 2024. aastal ulatusid Statistikaameti andmetel teadus- ja kestlikke lahendusi Eesti ning maailma arenguvaja- ja arendustegevuse kulutused Eestis 791 miljoni eu- dustele. roni, mis on läbi aegade kõrgeim tase ning moodustab ligikaudu kaks protsenti SKP-st. Erasektori teadus- ja Valdkonna arengukava arendustegevuse osakaal SKP-st samuti suurenes. Kulu- Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõt- tuste kasv viitab teadus- ja arendustegevuse rolli suure- luse arengukava 2021–2035 (TAIE) nemisele majanduses. Kasvu vedas eelkõige ettevõt- Tulemusvaldkonna programmid lussektor, mille panus moodustas ligikaudu 60 prot- senti kogukuludest. Ettevõtete teadus- ja arendustege- Teadussüsteemi programm vuse investeeringute kasv on seotud uute toodete ja tee- Teadmussiirde programm nuste arendamisega, peegeldades ettevõtete kasvavat Ettevõtluskeskkonna programm võimekust innovatsiooni panustada. Samas on erasek- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad tori huvi tellida teadus- ja arendustegevust avaliku sek- tori asutustelt jätkuvalt madal – 2024. aastal rahastas Haridus- ja teadusministeerium avalik sektor ettevõtete teadus- ja arendustegevust kolm Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium korda suuremas mahus (52,4 miljonit eurot) kui erasek- tor avalikus sektoris tehtavat teadust (16,7 miljonit eu- rot). See võib osutada turutõrkele või erasektori vähe- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE sele ambitsioonile teaduses. Ülikoolide tippteadlastel Aastatel 2021–2023 hoidis Eesti riik teadus- ja aren- puudub endiselt tark tellija, mis soodustab nende jäämist dustegevuse riigieelarvelise rahastuse tasemel üks alusteaduse juurde. protsent SKP-st, mis võimaldas käivitada struktuurseid Euroopa innovatsiooni tulemustabeli põhjal püsis Eesti muudatusi ja pakkus süsteemile vajalikku stabiilsust. Rii- 2025. aastal tugeva innovaatori tasemel, paiknedes gieelarve kärbete ja aastatevaheliste ümbertõstmiste Euroopa Liidus 11. kohal. Eesti innovatsioonitulemus tõttu jäi teadus- ja arendustegevuse rahastus teist ületas Euroopa Liidu keskmist, kuid võrreldes eelneva aastat järjest alla ühe protsendi SKP-st. Riigi eelar- aastaga vähenes see mõnevõrra. Eesti tugevused on eel- vestrateegia aastateks 2026−2029 prognoosib teadus- ja kõige riskikapitali kättesaadavus, kaubamärgitaotlused arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelise ra- ning avaliku ja erasektori koostöö teaduspublikatsioo- hastuse vähenemist 0,79 protsendini SKP-st nide vallas, samuti tugev inimressurss ja digivõimekus. 41 Nõrgemad küljed on ressursitootlikkus, ettevõtete tea- parandati kaasamist ning koondati tegevused selgema- dus- ja arendustegevuse riiklik toetamine ning väliskau- teks prioriteetideks. banduse struktuur kõrgtehnoloogiliste toodete vallas. Pi- Mitmed õigusloome- ja arendustegevused võtsid loode- kemas vaates on Eesti innovatsioonivõimekus kasvanud tust kauem aega. Euroopa Liidu siseturu hädaolukorra ühe kiiremana Euroopa Liidus. menetluste regulatsiooni ülevõtmine ning mahutite aju- Tööjõutootlikkus kasvas 2025. aastal esialgsetel tise kasutamise regulatsioon hilinesid, seadmeohutuse andmetel Eestis kiiremini kui Euroopa Liidus keskmi- alane muudatus jäi pooleli. Ida-Virumaa elektrivõrkude selt, jõudes 77 protsendini, kuid sellegipoolest jääme tu- tugevdamise meede lükati edasi rahastuse muudatuste gevalt alla 84-protsendilisele tasemele, mille saavuta- tõttu. Digitaliseerimise ettevalmistus takerdus tehniliste sime 2021. aastal. Võrdlusena oli Soome tööjõutootlik- takistuste taha. Innovatsioonipoliitikas jäi koostamata kus 2025. aastal 102 protsenti Euroopa Liidu keskmi- CERNi (Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire) sest, Leedu oma 83,3 protsenti ja Läti oma 70,4 protsenti. strateegiadokument, ravimiseaduse muudatused ei lii- Innovatsiooni arendamisel korraldas Ettevõtluse ja In- kunud soovitud tempos ning Ettevõtluse ja Innovat- novatsiooni Sihtasutus süvaanalüüsi koostöös Prantsus- siooni Sihtasutuse teadus- ja arendustegevuse ning inno- maa investeerimispanga Bpifrance’iga ning koostati et- vatsiooni meetmete mõjude hindamine viibis. Samuti ei tepanekud toetussüsteemi täiustamiseks. Käivitati alanud New Nordic Tech Valley ettevalmistus ega era- suuremahuliste investeeringute toetus ja kuulutati välja sektori tehisintellekti rakendused planeeritud mahus. esimese vooru tulemused. Valmis turismi pika vaate do- 2025. aastal jõustus teadus- ja arendustegevuse ning kument ja tegevuskava aastateks 2026–2029 ning avati innovatsiooni korralduse seadus koos rakendusakti- NEO Performance Materials tehas. Andmepõhise arengu dega. Seadusega korrastati teadus- ja arendustegevuse toetamiseks viidi läbi aruandluse piloodid, käivitati ESG ning innovatsiooni juhtimine, täpsustati osaliste rolle (Environmental, Social, and Governance) tööriist ja muu- ning muudeti teadus- ja arendustegevuse rahastamine deti e-veoselehe nõudeid. Samuti alustati digitaliseeri- stabiilsemaks. Lihtsustati kõrgkoolide teadustegevuse mise ja andmepõhise aruandluse toetusmeetmete ette- hindamist, esimest korda reguleeriti teaduseetika kor- valmistamist. raldust. Teadus- ja arendustegevuse suunal loodi eksperimentee- Viidi läbi teadus- ja arendustegevuse korraline eval- rimise raamistik. Käivitati teadus- ja kaitsetööstuse veerimine. Hindamisel osales 25 asutust, kellest 23 tea- programmid 90 miljoni euro suuruse fondiga ning loodi dustööd hinnati positiivselt. Hinnatud asutuste hulka li- 50 miljoni euro suurune riskikapitali fond. Toetati süva- sandus kolm uut asutust, sealhulgas esimese rakendus- tehnoloogia iduettevõtlust, moodustati idusektori nõu- kõrgkoolina Kaitseväe Akadeemia. andev kogu ja telliti uuringuid innovatsioonisüsteemi Ettevõtluskeskkonna programmis vähendati haldus- toimimise kohta. Tugevdati rahvusvahelist koostööd koormust, näiteks muudeti lõhkematerjalitehase regu- ning valmistati ette Eesti osaluse laiendamist Euroopa latsiooni ning mitut seadust ja määrust. Koostati ekspor- kosmoseorganisatsiooni tegevustes. Alustati kaitse- ja ditegevuste kava ja valmistati ette vastav toetusmeede. kahese kasutusega tehnoloogiate toetusmeetme väl- Kiideti heaks välismaalaste seaduse muudatused, mis jatöötamist, eesmärgiga arendada teadus- ja arendusta- võimaldavad oskustööjõu paindlikumat rakendamist. ristut ning testimisvõimekust. Taastuvenergia tasude eristamiseks töötati välja lahen- Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteem dus ning muudeti tarbijakaitseseadust, millega vähen- on jätkuvalt killustunud. Erinevate ministeeriumite dati pabertõendite kohustust ja võeti üle rohevõimesta- meetmed ja tegevused ei ole piisavalt koostoimes. mise direktiiv. Täpsustati kemikaalialast regulatsiooni See piirab nende mõju ning teadustulemuste jõudmist ning kaitsti Eesti huve pakettreiside direktiivi arutelu- majandusse ja ühiskonda. des. Teadussüsteemi jätkusuutlikkust ohustab teadlaste jä- Valdkonna edasist arengut piiravad endiselt majanduse relkasvu vähesus. Kuigi teadus- ja arendustegevusega struktuursed tegurid, sealhulgas tootlikkuse ja lisand- hõivatud inimeste arv on kasvanud, on nooremate pub- väärtuse madal tase, tööstuse konkurentsivõime surve, litseerivate teadlaste arv vähenenud, doktorantide seas ettevõtete ebaühtlane digitaliseeritus ning eksporditur- püsib kõrge välisüliõpilaste osakaal. gude vähene mitmekesisus. Edasiseks eduks on vaja kii- Käivitati ja uuendati teadmussiirde meetmeid, seal- rendada liikumist teadmiste- ja tehnoloogiamahukamate hulgas teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde või- tegevuste suunas, tugevdada tööstuse investeerimisvõi- mekuse arendamine (ASTRA+) ning teadus- ja arendus- met, suurendada ettevõtete digitaliseeritust ning toetada tegevuse tulemuste rakendamise toetamine (RITA+). ettevõtluse ja ekspordi laiapõhjalisemat arengut kogu Teadmussiirde toimimist piiravad nii rahastus kui Eestis. See eeldab senisest riskijulgemaid investeerin- ka regulatiivse keskkonna kitsaskohad. Riigipoolne guid, praktilist tuge ettevõtetele ning tihedamat koos- rahastus sõltub liigselt Euroopa Liidu vahenditest. Riigi- tööd ettevõtjate, teadusasutuste ja riigi vahel, et tagada abi reeglite liiga range tõlgendamine, sealhulgas amet- kestlik tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv ning liikuda nike seas, ning vähene teadlikkus intellektuaalomandi aastaks 2035 SKP-st kahe protsendi sihi suunas. kasutamisest takistavad teadustulemuste laiemat raken- Lisaks vajavad kiiresti arenevate majandussektorite, damist. uute tehnoloogiate ja julgeolekuolukorra muutusest tu- Aruandeaastal toetati teadmusmahukust, ettevõtete lenevate väljakutsete lisandumisel võimekuse kasvu kasvu- ja konkurentsivõimet. Majanduskasvu kava el- loastamis- ja järelevalveasutused. Vaja on senisest kõr- luviimine suunas tähelepanu ettevõtluskeskkonna liht- gemat tehnilist pädevust, kõrge kvalifikatsiooniga kom- sustamisele, innovatsiooni kiirendamisele ja investee- petentset inimressurssi ning kaasaegseid infotehnoloo- ringute soodustamisele. Kavas oli 45 tegevust, millest gilisi lahendusi. Vastasel juhul ei ole võimalik tagada kva- majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsese liteetset, riskipõhist ja ettevõtjakeskset järelevalvet ega vastutuse all oli 21. Enamik neist viidi ellu, kaks lükati kiireid loamenetlusi, mis toetavad majanduse kasvu, vä- edasi ja üks jäi teostamata. Kavandamise etapis hendavad bürokraatiat, täidavad Euroopa Liidu 42 regulatiivseid nõudeid ning panustavad laiapindsesse riigikaitsesse ja teenuste toimepidevusse. Tabel 15. Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2023 2024 2025 2025 2026 2035“ siht Riigieelarves kavandatud TA rahastamine osakaaluna SKP-st (%) 1 0,96 0,96 ≥1 ≥1 Allikas: riigieelarve seletuskiri Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%)41 1,08 1,2 – 1,5 1,7 2 Allikas: statistikaamet Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 kesk- misest (%) 77,5 76,4 77,0 92 94 110 Allikas: Eurostat Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabe- Mõõdukas Tugev Tugev lis (koht tulemusrühmas) Tugev Tugev innovaator innovaator innovaator innovaator innovaator Allikas: Euroopa Komisjon (12. koht) (14. koht) (11. koht) Tabel 16. Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2027 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2024 2025 2025 2025 2026 Kulud –373 33642 –492 422 –503 688 –445 863 –582 266 –584 719 Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029 Haridus- ja teadusministeeriumi algne eelarve oli 2024. aastast kanti 2025. aastasse üle 8,5 miljonit eurot. 245,1 miljonit eurot, lõplikuks eelarveks kujunes Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on 248,3 miljonit eurot. Eelarve jäägiks kujunes 17,4 miljo- haridus- ja teadusministri käskkirja „2024. aasta riigiee- nit eurot, millest piirmääraga vahendid olid 9,1 miljonit larve vahendite ülekandmine 2025. aastasse“ seletuskir- eurot. jas. Jäägi põhjustas Teamingu programmi kaasrahastus, mil- Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldati lele Vabariigi Valitsus otsustas anda seitsmeks aastaks ministeeriumile 2,8 miljonit eurot struktuuritoetuste ta- riikliku garantii. Teamingu tippkeskuste projektide väl- gasinõudeks. Lisaeelarvega vähendati kulusid 0,8 miljoni jamaksed jagunevad aastati erinevalt. Lisaks põhjusta- euro võrra. vad tekkepõhises eelarves jäägi haridusteaduste prog- Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valit- rammi vahendid, kus on tehtud pikaajalised lepingud, semisala algne eelarve oli 247,3 miljonit eurot, lõplikuks ning ülikoolide teadusandmebaaside kasutuslitsentside eelarveks kujunes 255,1 miljonit, sellest piirmääraga va- ja riiklikult oluliste teadustaristute tegevustoetuse ette- hendid 206,9 miljonit eurot. Piirmääraga vahendid moo- maksed (tegevused on plaanipäraselt ellu viidud, kuid dustasid lõplikust eelarvest 53 protsenti ja jäägist tekkepõhised kulud tekivad 2026. aastal). 80 protsenti. Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on Lõplikku piirmääraga eelarve kujunemist mõjutasid haridus- ja teadusministri käskkirja „2025. aasta riigiee- järgmised tegurid: larve vahendite ülekandmine 2026. aastasse“ seletuskir- jas. • 2024. aastast kanti 2025. aastasse üle 44,7 miljonit eurot. Selgitused jääkide tekkimise ja ülekandmise Tuludest sõltuvate kulude eelarve jääk oli 8,2 miljonit vajaduse kohta on leitavad ministeeriumi kodule- eurot, täideti 80 protsenti eelarvest. Riigieelarve täit- helt Eelarve ja majandusteave | Majandus- ja Kom- mise põhimõtete järgi kasutatakse tuludest sõltuvate ku- munikatsiooniministeerium. lude ja investeeringute lõpliku eelarve saamiseks metoo- dikat, kus kulude ja investeeringute eelarve viiakse vas- • Lisaeelarvetega vähendati tulemusvaldkonna eelar- tavusse tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute te- vet kokku 35,7 miljoni euro võrra. Sellest 27,3 mil- geliku limiidiga. Tegelik limiit hõlmab ka juba laekunud jonit planeeriti ümber finantseerimistehingute ettemakseid, mille kasutamine on kavandatud tulevas- eelarvesse innovatsioonilaenude fondi moodusta- teks perioodideks. miseks. Ettevõtja rakendusuuringute ning teadus- ja 41 TAIE metoodika kohaselt mõõdetakse ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuste kulutuste osakaalu (BERD, statistikaamet tabel TD052) 42 Võrreldes 2024. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga on 2024. aasta täitmise andmeid korrigeeritud. 43  arendustegevuse ning innovatsiooni alase rahvus- ning ülekandmise vajaduse kohta on leitavad ministee- vahelise koostöö toetamise määruste alusel loodud riumi kodulehelt Eelarve ja majandusteave | Majandus- toetusmeetmete eelarves planeeriti ümber 3,8 mil- ja Kommunikatsiooniministeerium. jonit eurot, mis nihutati 2029. aastasse. Ettevõtluse Tuludest sõltuvate kulude algne eelarve oli 122,3 miljo- ja Innovatsiooni SA täpsustas 2,4 miljoni euro ulatu- nit eurot. Lõplikuks eelarveks kujunes 120,6 miljonit eu- ses e-residentsuse programmiks ning 2,0 miljoni rot, millest täideti 112,2 miljonit ehk 93 protsenti. Rii- ulatuses turismi toetusmeetmeteks kavandatud ku- gieelarve täitmise põhimõtete järgi kasutatakse tuludest lude tekkepõhiseid perioode ning need periodisee- sõltuvate kulude ja investeeringute lõpliku eelarve saa- riti aastatesse 2026–2029. Kaitseministeeriumilt miseks metoodikat, kus kulude ja investeeringute saadi 0,15 miljonit eurot NATO DIANA eelkiirendi eelarve viiakse vastavusse tuludest sõltuvate kulude ja projektiks ning 0,13 miljonit planeeriti tööde sisu investeeringute tegeliku limiidiga. Tegelik limiit hõlmab täpsustumisest tingituna reaalajamajanduse pro- ka juba laekunud ettemakseid, mille kasutamine on ka- jekti investeeringute eelarvest ümber Tarbijakaitse vandatud tulevasteks perioodideks. Tuludest sõltuvate ja Tehnilise Järelevalve Ameti tegevuskuludeks. Sa- kulude eelarvest jäi kasutamata 8,3 miljonit eurot. Sel- mas anti kliimaministeeriumi valitsemisala eelar- lest 7,6 miljonit moodustavad CO2 kvooditulust rahasta- vesse 0,1 miljonit eurot reaalajamajanduse projekti tavate üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide teadus- ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti jä- ja arendustegevuse toetuste jäägid, kus toetuse saajad on relevalve infosüsteemi arenduskuludeks. kulutusi teinud esialgu planeeritust aeglasemas tempos. • Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eral- Välisabist rahastatavate projektide eelarvete jääk on dati ministeeriumile 0,3 miljonit eurot välistoetuste kokku 0,7 miljonit eurot, sealhulgas Tarbijakaitse ja Teh- mitteabikõlblike kulude katteks ning 0,2 miljonit nilise Järelevalve Ameti valdkondliku digipöörde projek- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile laia- tis 0,15 miljonit, tehisintellekti määruse ja küberkerk- pindse riigikaitse arendamiseks, küberturvalisuse suse määruse rakendamise kuludes 0,1 miljonit, Rail Bal- tugevdamiseks ning kasutuslitsentsi soetamiseks ticu tehnilise abi vahendites 0,1 miljonit, Euroopa Liidu andmebaasile, mida kasutatakse rahvusvaheliste tarbija nõustamiskeskuse tegevustes 0,1 miljonit. Minis- sanktsioonide rakendamise järelevalveks. teeriumil jäi kokku 0,2 miljonit eurot kasutamata projek- Piirmääraga eelarvest kasutati ära 76 protsenti ehk tides „Sustainability Reporting Tool“ ja „Wallet 102,3 miljonit eurot. Kasutamata jäi 32,2 miljonit, millest Ecosystem for Business and Payments“. Kõigi nimetatud 2026. aastasse kanti üle 17,5 miljonit. Üle jäeti kandmata projektide tegevused jätkuvad 2026. aastal. 13,3 miljonit eurot. Selgitused vahendite kasutamise 1.2.8 Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk tähtsamate toiduainetega varustada, mida on viimaste Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on aastate väljakutsed jätkuvalt tõestanud. Isevarustatuse hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja tase on piisav teravilja ja piima puhul ning peaaegu pii- rannakogukondade elujõud kasvab sav liha ja kartuli puhul. Samas on Eestis enamiku toidu kasvatamiseks või tootmiseks vaja imporditud sisendeid Valdkonna arengukava ja koostisosi. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aas- Avati mahukad ühise põllumajanduspoliitika stra- tani 2030 teegiakava ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesi- Tulemusvaldkonda kuuluvad programmid viljelusfondi meetmed, mis võimaldavad investeerida tootmise, töötlemise ja taristu uuendamisse ning tõsta Toiduohutuse programm sektori tootlikkust ja ekspordivõimet. Põllumajanduse Biomajanduse programm tootmise, töötlemise ja taristu investeeringu meetmeid Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad avati 119,7 miljoni euro ulatuses. 2025. aastal maksti välja ligi 147 miljoni euro ulatuses pindala- ja loomatoe- Regionaal- ja põllumajandusministeerium tusi. 2025. aasta lõpu seisuga oli Euroopa Merendus-, Ka- landus- ja Vesiviljelusfondist toetust määratud 602 pro- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE jektile, millest 284 olid lõpuni ellu viidud. Toidu varustuskindluse tagamine on regionaal- ja põllu- 2025. aasta kalapüügikvootide läbirääkimised olid majandusministeeriumi üks riigikaitselisi ülesandeid. Eestile edukad. Kilu ja Läänemere avaosa räime püügi- 2025. aastal pandi paika riigi toiduvarude kasutusele kvoodid suurenesid, Liivi lahe räimekvoot vähenes võtmise protsess, sealhulgas infokanalid, indikaatorid, (räime arvukus on vähenenud) ja Soome lahe lõhekvoot otsustuspunktid. Toimus kriisikindlusele keskendunud jäi pea samaks nagu varem. lauaõppus „Paindlik ahel“, mille eesmärk oli hinnata riigi Eestis toodetud ja töödeldud põllumajandussaa- ja kriisipoodidena tegutsevate jaekettide koostöös toidu duste ning toidukaupade eksport küündis 2025. aas- kättesaadavuse tagamise võimalusi hübriidsõja tingi- tal hinnanguliselt 1,7 miljardi euroni, mis on aastaga mustes ning eskaleeruvas julgeolekuolukorras. Kohalike 172 miljoni euro ehk kaheksa protsendi suurune omavalitsustele tutvustati toiduvaru kasutuselevõtu kasv. Eesti päritolu põllumajandussaadused ja toidukau- skeemi koostöös majandus- ja kommunikatsiooniminis- bad moodustavad ligikaudu 15 protsenti kogu kaupade teeriumiga, kaasatud olid sisekaitseakadeemia, Eesti va- ekspordist, kinnitades sektori olulist rolli majanduses. rude keskus ja päästeamet. Alustati kahe toidujulgeoleku uuringuga, mis on seo- Toiduga kindlustatus vajab selgemat eesmärgistamist. tud ennetuse, kriiside prognoosimise ja riskide hin- Riigi seisukohalt on väga oluline võimekus ennast ise damisega. Esimene keskendub loomataudide 44 prognoosimise ja seire mudeli arendamisele sigade Aaf- sisendkulud ning ebasoodsad ilmastikuolud vähendasid rika katku näitel. Eesmärk on luua andmepõhine mudel, teraviljatootmise mahte ja piirasid ekspordivõimekust. mis võimaldab prognoosida loomataudide leviku riski ja Põllumajandust ja toidutootmist mõjutasid tugevalt määrata ohutasemeid. Teise uuringu abil luuakse põllu- ilmastikutingimused. Liigne niiskus ning ebasoodsad majandus- ja toiduametile terviklik riskimudel, mis seob ilmastikutingimused vähendasid põllukultuuride ja ava- omavahel olemasolevad andmed ning mille alusel saab maaköögiviljade saagikust ja kvaliteeti. Puuvilja- ja mar- kujundada ühtse ja arusaadava riskipildi, et seire ja järe- jakultuure kahjustas aga aprillikuine öökülm. levalve ressursse targemalt suunata. 2025. aasta oli taimekasvatuses tervikuna kolmas järjes- Keskkonda hoidev põllumajandus ja mulla tervis on tikune kahjumlik aasta ning mõjutas kogu sektori elujõu- kestliku toidutootmise alus. Keskkonnasõbralikult lisust. Sügisel pöördus Eesti taas Euroopa Komisjoni majandatava maa osakaal on 93,09 protsenti. 2025. aas- poole põllumajandusreservist rahalise toetuse saami- tal arendati põllumeeste jaoks tööriistu ja metoodikaid: seks, et leevendada põllumajandusettevõtete kahjusid. võeti vastu mulla toiteelementide bilansi arvestuse mää- Erinevate kriiside mõjul on põllumajandustootjate rus ning rakendus lämmastikubilansi tööriist põlluma- konkurentsivõime ning seeläbi investeerimis- ja in- janduse registrite ja informatsiooni ameti e-teenuses. novatsioonivõime oluliselt vähenenud ning mõjutab Mõlemad aitavad põllumehel teha keskkonnahoidlikke ja otseselt toidujulgeolekut. Toodangu eest saadav tulu ei majanduslikult tulusamaid väetamisotsuseid. Õigus- kata kulusid ning ilma toetusteta on ettevõtjatulu valda- loome toetamiseks valmis analüüs „Väärtusliku põlluma- valt negatiivne. Ka koos toetustega jäi ettevõtjatulu jandusmaa kasutamise ja kaitse tagamise õiguslikud põ- 2023. ja 2024. aastal miinusesse. Esialgsetel andmetel himõtted“ ning alustati analüüsi maa- ja mullakasutuse olukord 2025. aastal paranes, kuid toetusteta tegutseb õiguslike aluste kohta, mis aitasid tugevdada õiguslikku sektor endiselt kahjumiga. Madal kasumlikkus ja tugev selgust ning luua eeldused maakasutuse tõhusamaks re- sõltuvus toetustest soodustavad ettevõtete koondumist guleerimiseks. Koostöös partneritega jätkati maa- ja ja tootjate arvu vähenemist, suurendades riske eelkõige mullakasutuse teadus-arendusprojekti juhtimist, mille toidujulgeoleku seisukohast. eesmärk on luua seire- ja juhtimissüsteem. Selle raames Taimekaitse valdkonnas on väljakutse keemilistele jätkati digitaalse mullastikukaardi ajakohastamist, koos- taimekaitsevahenditele sobivate efektiivsete alter- tati koondülevaade maa- ja mullakasutuse juhtimisest, hinnati mullaseire direktiivi rakendamise kulusid ning natiivide leidmine ja turule toomine. Euroopa Liidu poliitikasuunad ja keskkonnaeesmärgid näevad ette tai- anti soovitusi edasisteks tegevusteks, mille tulemusel pa- mekaitsevahendite kasutamise ja nendega seotud ris- ranes andmepõhisus ja otsuste kvaliteet maakasutuse kide vähendamist. Mitmed toimeained on Euroopa Liidu planeerimisel. turult eemaldatud ning väikese turu tõttu ei ole taime- Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toi- kaitsevahendite tootjatel alati majanduslikku huvi uusi duohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrel- tooteid Eestis registreerida. duna eelmise aastaga, oli 2025. aastal 103,91. Ees- Kuigi taimetervise olukord Eestis on hea, näitavad jät- märk on, et näit oleks vähemalt 100 ehk ei langeks võr- kuvad ohtlike taimekahjustajate leiud, et oluline on seda reldes eelmise aastaga. Toiduohutuse baromeeter näitas taset säilitada ja hoida seiret kõrgel tasemel. Nii on või- 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga toiduohutuse olu- malik puhanguid varakult tuvastada ja vältida hilisemaid korra paranemist. Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse ta- kulusid ulatuslikele tõrjemeetmetele. 2025. aastal tuvas- gamine eeldab teadmuspõhist lähenemist, järjepidevat tati Eestis ühes tarbekartuli tootmisüksuses kartuli-ring- kohanemist ühiskonna ootustega riskide maandamisel ja mädanik ning hävitati ligikaudu 62 000 euro väärtuses laiapõhjalist järelevalvet ning tarbija teadlikkuse tõusu. saastunuks tunnistatud kartuleid. Toiduohutuse hea olukorra säilitamiseks on oluline 2025. aastal oli Eestis loomataudide leviku vallas riigi suutlikkus tagada tõhus järelevalve, sealhulgas olukord keeruline, kuna farmidesse jõudsid linnugripp riskihindamine ja -kommunikatsioon. Valdkonna ana- ja sigade Aafrika katk. Need põhjustasid ulatuslikke ma- lüüsimiseks ja planeerimiseks on vajalik laiem andmeka- janduslikke kahjusid, loomade hukkamist, tootmis-seisa- sutus, kuid järelevalve protsessides on terviklik andme- kuid ja kaubanduspiiranguid. Eriti ohtlike loomataudide analüüsi ja andmete ristkasutuse potentsiaal seni kasu- seire ja bioturvalisuse nõuete järjepidev järgimine on tamata. Operatiivsuse tõstmiseks tuleb arendada info- kriitilise tähtsusega, et tuvastada puhanguid varakult ja tehnoloogia- ja andmeanalüüsi võimekust ning raken- piirata nende levikut. Süsteemne seire, kiire teavitamine dada kaasaegseid lahendusi, sealhulgas erinevaid and- ja tõhusad tõrjemeetmed aitavad vähendada riske ning memudeleid ja tehisaru põhiseid tööriistu. Samuti on kaitsta nii loomade heaolu kui ka toidutarneahela toimi- vaja tõsta käitlejate teadlikkust nõuetest ja parandada mist. nende praktilisi toidukäitlemise oskusi, suunates järele- valve suurema tähelepanu probleemsetele valdkonda- Valdavalt kodumaist toitu ostvate tarbijate osakaal dele. on alates 2022. aastast vähenenud. Aastatel 2016– 2020 oli vastav näitaja 74 protsenti, kuid langes Põllumajandussaaduste ja toidukaupade import ula- 2022. aastal 61 protsendini ja 2024. aastal 59 protsen- tus 2025. aastal 2,9 miljardi euroni, kasvades aas- dini. Toiduhindade tõus on suurendanud hinnatund- taga 8,5 protsenti ja suurendades kaubandusbilansi likkust ning Eesti Konjunktuuriinstituudi 2024. aasta puudujääki. Võrreldes 2018. aastaga oli kaubandusbi- uuringu järgi on soodne hind muutunud olulisemaks lansi puudujääk 2024. aastal 30 protsenti ja 2025. aastal ostuargumendiks, samas kui kodumaisus on mõjutegu- juba 47 protsenti suurem. Defitsiidi kasvu põhjustasid rina 11. kohal. Oluline on kohaliku toidu kuvandi tugev- impordi väärtuse suurenemine, teravilja ja õliseemnete damine ja teavitustöö kohaliku toodangu tarbimise laie- ekspordi vähenemine ning teravilja hinnalangus. Eks- mast mõjust majandusele ning toidujulgeolekule. pordi väärtust mõjutab jätkuvalt sektori struktuur, kus märkimisväärne osa toodangust on madalama lisand- Heas seisus kalavarude osakaal oli 2024. aastal väärtusega ja maailmaturu hinnatasemest sõltuv. Välis- 50 protsenti, varude seisund on halb. Kalavarude sei- keskkonna ebakindlus, geopoliitilised pinged, kõrged sundi parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada 45 kalavarude kaitsemeetmeid ning vähendada püügikoor- toiduks rannapüügi aastasaagist enam kui kaks korda must rannapüügis. Ohjata tuleb ka suureks kasvanud suurema koguse kala. kormoranide ja hüljeste populatsiooni, kes tarbivad Tabel 17. Tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine43 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2025 2026 20–64-aastaste maapiirkonna elanike tööhõive määr 80,5% 80,4% 81,3% 78,7% 80,3% Allikas: statistikaamet Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toi- 40 176 41 783 38 928 35 000 36 000 duainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisand- eurot eurot eurot eurot eurot väärtus hõivatu kohta, kolme aasta liikuv keskmine Allikas: statistikaamet Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandus- 0,83 0,81 0,8 0,81 0,8 bilanss: ekspordi-impordi suhtarv Allikas: statistikaamet Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osa- – 59% – 75% 75% kaal Allikas: Eesti konjunktuuriinstituut Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandustoo- 2,60 – – ≤ 2,5 ≤ 2,5 dangu väärtuse kohta, tonni tuhande euro kohta44 Allikas: statistikaamet, Eesti keskkonnauuringute keskus Toiduohutuse baromeeter 100,69 99,34 103,91 ≥ 100 ≥ 100 Allikas: regionaal- ja põllumajandusministeerium Tabel 18. Tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2027 2024 2025 2025 2025 2026 Kulud –403 706 –447 465 –447 160 –422 313 –480 257 –419 383 Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029 2025. aasta eelarvesse toodi 2024. aastast 13,48 miljonit saamiseks metoodikat, kus kulude ja investeeringute eurot, sealhulgas 5,97 miljonit eurot piirmäärata vahen- eelarve viiakse vastavusse tuludest sõltuvate kulude ja deid ja 7,51 miljonit eurot piirmääraga vahendeid. Vaba- investeeringute tegeliku limiidiga. riigi Valitsuse reservidest suunati tulemusvaldkonna Piirmääraga eelarve jäägist 51 protsenti on erinevate Va- eelarvesse 21,11 miljonit eurot Sigade Aafrika katku bariigi Valitsuse reservieralduste jäägid ja viis protsenti meetmete ning suu- ja sõrataudi bioohutusnõuete raken- Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vahendite jääk. Reservide damiseks. jäägid tekkisid erinevateks Sigade Aafrika katku tõrje- Lisaeelarvega vähendati tulemusvaldkonna eelarvet meetmeteks aasta lõpus eraldatud vahenditest (inves- 0,22 miljoni euro võrra seoses Maa- ja Ruumiameti loo- teeringutoetused tabandunud farmidele, Trichinella misega, eelarve anti majandus- ja kommunikatsioonimi- uuringuteks, metsseakonservide kokkuostuks ning nisteeriumi valitsemisalasse. transpordiks ja muud säärast). Tegevused jätkuvad Tulemusvaldkonna 2025. aasta eelarve täideti 94 prot- 2026. aastal. Tulemusvaldkonna piirmääraga eelarvest senti, sealhulgas piirmääraga eelarve 82 protsenti. Rii- jäi kasutamata 1,15 miljonit eurot koolitoidu toetusi. gieelarve täitmise põhimõtete järgi kasutatakse tuludest Meetme eelarvet suurendati, kuid taotlemine ei suurene- sõltuvate kulude ja investeeringute lõpliku eelarve nud. 43 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 44 Kasvuhoonegaaside heite inventuuri tehakse aasta n–2 kohta ehk 2023. aasta põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite väärtus saa- dakse 2025. aasta inventuurist. Seega on 2023. aasta tulemused avaldatud esimest korda. 46 1.2.9 Kliima, energeetika ja elurikkus Tulemusvaldkonna eesmärk hindamine, et alasid korrastada ning kasutusse suunata. Eestis on elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustus- Kriitiliste toormete vaates esindati seisukohti rahvusva- kindlus, keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel ma- helistel konverentsidel ning alustati kriitiliste toormete jandus. teekaardi koostamisega. Koostamisel on maapõuesea- duse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu. Val- Valdkonna arengukava mis Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu la- Energiamajanduse arengukava aastani 2035 hendus koos vajalike uuringutega ning Rapla ja Pärnu Eesti keskkonnastrateegia 2030 planeeringute koostamine lõpetati. Jätkata tuleb uue re- gistri ja õigusraamistiku edasiarendamisega ning pä- Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 randmõjudega alade korrastamise järjepideva elluviimi- Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 sega. Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027 Õhukvaliteedi valdkonnas jätkus õhusaaste vähenda- Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 mise, seirevõimekuse arendamise ning lubade ja inven- tuurimetoodikate ajakohastamine. Riiklikku õhusaas- Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise teainete heitkoguste vähendamise programmi rakendati riiklik programm aastateks 2020–2030 edasi ning elamute kütteseadmete uuendamise toetus- Tulemusvaldkonna programm meetmega uuendati 1050 kütteseadet. Jätkus seirevõr- Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse prog- gustiku arendamise ja asukohapõhise terviseriski hin- ramm nangute süsteemi loomise meetme rakendamine. Maan- teetranspordi heitkoguste arvestuse täpsustamiseks Rohereformi ja kliimapoliitika programm analüüsiti sõidukipargi andmeid ning alustati uuendatud Energeetika, maavarade ja välisõhu programm baasstsenaariumi väljatöötamist. Avalikkuse teadlikkuse Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala tõstmiseks tähistati puhta õhu päeva, korraldati seminar ja viidi läbi kohtkütte kampaania. Jätkus õhusaastelu- Kliimaministeerium bade süsteemi uuendamine projekti „Keskkonnakaitse- luba 3.0“ raames. Peamisteks väljakutseteks jäid seire- ja TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE hindamissüsteemide edasiarendamine, transpordi heitkoguste arvestuse täpsustamine ning F-gaaside taas- Energeetikas tugevdati energiavarustuse kindlust, kas- väärtustamise võimekuse loomise rahastamine. vatati taastuvenergia võrku liitmise võimekust ja katse- tati uusi tehnoloogiaid. Kaugkütte toetuste II vooru esi- Kliimapoliitika valdkonnas jätkus kasvuhoonegaaside tati 18 taotlust kogutoetusega 4,5 miljonit eurot ja võim- arvestuse, energia- ja kliimapoliitika planeerimise, susega 10,7 megavatti; kõigi projektide elluviimisel on heitkogustega kauplemise süsteemide rakendamise ning 21 megavati eesmärk täidetav. Jaotusvõrgu investee- kliimamuutustega kohanemise tööriistade arendamine. ringu tulemusena lisandus 363,3 megavatti liitumis- Euroopa Komisjonile ning ÜROle esitati riikliku inven- võimsust ning ülekandevõrgu tugevdamise projektist on tuuri ja prognooside aruanded. Euroopa Komisjonile esi- valmis 92 protsenti. Tööstusaladel rajati täiendavat toot- tati riikliku energia- ja kliimakava eduaruanne ning riik- misvõimsust 25,5 megavatti. Elluviimisel on neli elektri- lik energia- ja kliimakava aastani 2030. Euroopa Liidu salvestuse projekti koguvõimsusega 12 megavatti ja heitkogustega kauplemissüsteemi HKS1 sätted võeti üle kolm soojussalvestuse projekti kogumahuga ja jõustusid 12. oktoobril 2025. Euroopa Liidu heitkogus- 23 600 kuupmeetrit. Valmisid geotermaalenergia piloot- tega kauplemissüsteemi HKS2 sätteid veel siseriiklikku jaamad Roosna-Allikul ja Arbaveres. Eesti elektrisüs- õigusesse üle ei võetud, vaid uuendati riiklikke seisu- teem sünkroniseeriti Mandri-Euroopa sagedusalaga kohti. 2025. aastaga lõppes süsiniku piirimeetme (SPIM) 8. veebruaril. Soodsa hinnaga ning keskkonnanõudeid üleminekuperiood, mis keskendus impordimahtude ja arvestava kütuste ja energia kättesaadavuse mõõdik pü- toodete heite seirele. Töötati välja interaktiivne veebipõ- sis tasemel ABA. Energeetikasektori kasvuhoonegaaside hine tööriist kliimamuutuste jälgimiseks ja kuvamiseks. heide oli viimastel, 2023. aasta andmetel 6114,49 kilo- LIFE-SIP AdaptEST projektis jätkusid elupaikade inven- tonni CO2 ekvivalenti. Investeeringud loovad eeldusi tuurid, veerežiimi taastamistööd, segapuistute piloot- heite vähendamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõ- alade rajamine, paisude eemaldamise ettevalmistused tuks, kuid mõju mõõdikule ei ole veel võimalik kinnitada. ning kliima- ja andmesüsteemide arendamine. Peamisteks väljakutseteks jäid rahastuse leidmine rohe- Kliimakindla majanduse seaduse ettevalmistamise prot- vesiniku meetmetele ning Kiviõli kaugkütte meetme sessis alustati valdkondlike teekaartide koostamist. Ees- plaanitust aeglasem rakendamine. märk on jõuda tervikliku lahenduseni 2026. aasta esime- Korrastati maapõueressurssidega seotud teavet, lee- sel poolel. Viidi läbi taotlusvoor arenguriikide kliimapo- vendati kaevandamise pärandmõjusid ning kujundati liitika eesmärkide täitmiseks (toetati kokku kuut pro- kriitiliste toormete ja tulevikumajanduse jaoks vajalike jekti Ukrainas 947 tuhande euroga) ning multilateraal- maavarade kasutusvõimalusi. Maavarade register viidi seid organisatsioone toetati 167 tuhande euroga. Valit- Maa-ametist üle Eesti Geoloogiateenistusse ja alustati susasutuste kliimapoliitika uuringuteks ja analüüsideks uue registri ärianalüüsiga. Jätkus kaevandamise ja tööt- rahastati üheksat analüüsi kahe miljoni euroga ning lemise pärandmõjude likvideerimise projekt ning järel- aasta lõpus avati uus taotlusvoor. Välisrahastusega seire ja -hooldus Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksiprügi- kliima- ja energiaprojektide omafinantseeringu katteks lates ning Kukruse aherainemäel. Samuti toimus maha- toetati nelja projekti 407 tuhande euroga. Aasta lõpus jäetud ja hüljatud karjääride ning kaevandamisest mõju- avati vastav taotlusvoor kohalikele omavalitsustele, tatud alade täiendav kaardistamine ja olukorra kõrgkoolidele ning teadus- ja arendusasutustele. 47 Oluliseks katsumuseks jäi HKS2 jõustamine. Eesti eelis- Metsanduse ja jahinduse valdkonnas jätkus poliitika tab selle edasi lükkamist või tühistamist ning analüüsib uuendamine, andmekvaliteedi parandamine ning era- lihtsustatud ülevõtmist. Kasvuhoonegaaside summaarne metsanduse ja elurikkust arvestavate majandamisvõtete heitkogus oli 2024. aastal 12,1 miljonit tonni CO2 ekviva- arendamine. Metsanduse arengukava eelnõu andmeid ja lenti ning 2025. aasta heitkoguseks on prognoositud tekste uuendati ning kava periood seati eelnõus aas- 11,7 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. See on kõrgem kui tani 2035. Keskkonnaportaalis uuendati metsandusega aastateks 2026–2029 seatud sihttasemed 10,5–11,7 mil- seotud andmeid ning jätkus ettevalmistus „metsamaski“ jonit tonni. loomiseks. Ehitati edasi loodusmaja TARU, erametsan- Rohereformi ja keskkonnateadlikkuse valdkonnas duse tugisüsteemi täiendati elurikkust suurendavate loodi keskkonnahariduse arenduskeskus, arendati mõõ- meetmetega ning erametsades püsimetsanduse soodus- dikuid ja tööriistu ning toetati avalikku sektorit, koha- tamiseks loodi eraldi toetusmeede. Jätkus vääriselupai- likke omavalitsusi ja ettevõtteid. Algatati projekt „Klii- kade toetamine. Metsamaa pindala oli 2023. aastal mamuutustega arvestamise ja kliimavaldkonna tead- 2,33 miljonit hektarit, viimastel olemasolevatel andme- likkuse tõstmine“. Valmisid andmevärava arendused tel ehk 2024. aastal 2,35 miljonit hektarit. See ületab aas- Keskkonnaportaalis koos mõõdikute ning metoodika tateks 2026–2029 seatud 2,3 miljoni hektari sihttaseme. väljatöötamisega. Analüüsiti kohalikele omavalitsustele Peamisteks väljakutseteks jäid metsaseaduse muudatus- kehtivaid energia- ja kliimakavasid, toetati keskkonna- test sõltuvad reformid. hariduslikke õppeprogramme ja projekte ning ministee- Keskkonnakorralduse valdkonnas ajakohastati lubade, riumites ja 13 allasutuses viidi läbi kasvuhoonegaaside ja mõjuhindamise ja keskkonnatasude süsteeme eesmär- keskkonnajalajälje hindamine. Toimus Euroopa Liidu giga vähendada halduskoormust ning parandada andme- ökomärgise ja EMASi (Eco-Management and Audit kvaliteeti. Keskkonnakaitselubade süsteemi korrastami- Scheme) määruse kohase keskkonnajuhtimissüsteemi sel jõustati halduskoormust vähendav eelnõu ning val- arendamine, et muuta teenus ettevõtjatele kättesaadava- misid vajalikud KOTKASe arendused. Valmis keskkonna- maks. Loodi täpsemad juhendmaterjalid EMASi rakenda- mõju hindamise teenusedisain, künniste analüüs ja sea- miseks. Keskkonnateadlikkuse indeks oli 2024. aastal dusemuudatuse eelnõu. Keskkonnatasude vaates keh- 41,1 protsenti, mis jääb alla aastateks 2026–2029 seatud testati jäätmete energiakasutuse tasu ja tõsteti tavajäät- 45–53 protsendi sihttasemetele. mete kõrvaldamise saastetasumäära. Tuuleenergiast Roheülemineku koordinatsioon toimib mitmel tasandil – elektrienergia tootmise tasule kehtestati vahemaksupe- ministrite valitsuskomisjonis, asekantslerite koordinat- riood (70 protsenti tasust). Ohutu materjaliringluse toe- sioonikogus ja kohalike omavalitsuste võrgustikus. Toi- tusmeetme rakendamiseks algas kemikaaliekspertide musid taaste- ja vastupidavusrahastu ettevõtete rohe- koolitus ning avati keskkonnainvesteeringute keskuse pöörde rakkerühma kohtumised ning alustati Euroopa taotlusvoor. Liidu puhta tööstuse kokkuleppe koordineerimisega ma- Kiirgusohutuse valdkonnas jätkus Paldiski endise tuu- jandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning kliima- maobjekti likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete ministeeriumi eestvedamisel. lõppladustuspaiga rajamise ettevalmistamine ning tuu- Elurikkuse valdkonnas tugevdati kaitsealade ja liikide maenergia võimaliku kasutuselevõtu õigusliku ja insti- kaitset, taastati elupaiku ning arendati inventeerimist, tutsionaalse raamistiku kujundamine (riigi eriplanee- seiret ja andmehaldust. Rangelt kaitstavate alade toetus ring, tuumaenergia- ja ohutuse seadus, tuumaregulaatori suurenes 134 eurolt 160 euroni hektari kohta ning val- loomine). Tegeleda tuleb veel õigusaktidest ja poliitilis- mis metsatoetuste diferentseerimise analüüs. Riigimetsa test otsustest sõltuvate muudatustega ning keerukate et- majandamise keskus viis ellu looduskaitsetöid, sealhul- tevalmistavate tegevuste ajastamisega. gas märgalade, jõgede ja pärandniitude taastamist. Pro- Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste jektis LIFE-IP „Loodusrikas Eesti“ edeneti metsade, ran- valdkonnas jätkus avalikkusele operatiivse ilmainfo, naniitude, väikeveekogude ja põllumajandusmaastike prognooside ja hoiatuste tagamine ning neid toetavate elurikkust toetavate tegevustega. Alustati looduse taas- süsteemide ajakohastamine. Uuendati ilmahoiatuste tee- tamise kava koostamist, moodustati ekspertrühmad ja nuse metoodikat ja sünoptikute töölauda ning arenda- juhtrühm ning toimus avalikkuse kaasamise seminar. takse hoiatuste keskkonda, mis võimaldab väljastada de- 2025. aastal esitatud loodusdirektiivi aruande järgi oli tailsemaid hoiatusi järgnevaks neljaks päevaks. Il- 50 protsenti elupaikadest soodsas seisundis, kuue elu- maprognooside ja hoiatuste koostamisel hakati aktiivselt paigatüübi seisund paranes ja kümne oma halvenes. Loo- kasutama uue põlvkonna MTG (Meteosat Third Genera- duskaitse eesmärgil riiklikult kaitstavate alade osakaal tion) satelliitandmeid. Uuendati kliimainfosüsteemi, jät- maismaast on 2025. aasta lõpu seisuga 27 protsenti. kus kliimaparameetrite arvutamine ja analüüs ning alus- Möödunud aastal jõustus mullaseiredirektiiv, mis loob tati poliitikakujundajatele mõeldud raportite ja sõnu- aluse muldade paremaks kaitseks – vajalik on kolme mite koostamist. Kasutusele võeti uus detailsem tuleohu- aasta jooksul vastu võtta siseriiklik mullaseadus. Peamis- kaart. Regionaalsete lennuväljade ilmavaatlusteenus toi- teks probleemideks jäid elupaikade taastamisega seotud mib täisautomatiseeritult. Jätkus hüdrometeoroloogilise vaidlused, kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise seirevõrgu ajakohastamine: uuendati jaamade seadmeid süsteemi uuendamise venimine, tolmeldajate tegevus- ja taristut ning arendati seireandmete IT-lahendusi. kava viibimine ning loodus- ja põlismetsade kriteeriu- Alustati meteoroloogiliste radarite võrgu laiendamist mite kokku leppimata jäämine. kolme uue radariga. 48 Tabel 19. Tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2023 2024 2025 2025 2026 2035“ siht Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid ar- ABA ABA ABA ABA ABA vestav kütuste ja energia kättesaadavus tar- bijale45 Allikas: Maailma Energeetikanõukogu Keskkonnateadlikkuse indeks (%)46 41,6% 41,1% – 45,5% 49,5% Allikas: kliimaministeerium (2022) Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus, 13 12,1 12,8 12,3 8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti47 Allikas: riiklik KHG inventuur Looduskaitse eesmärgil riiklikult kaitsta- 27% 27% 27% 28% 29% vate alade osakaal maismaast, % Allikas: kliimaministeerium Kasvuhoonegaaside heide energeetikasek- 3727 3132 3683 3563 toris, tuhat tonni CO2 ekvivalenti48 Allikas: riiklik KHG inventuur Metsamaa pindala hektarites, mln hekta- 2,33 2,35 2,3 2,3 rit49 Allikas: KAUR SMI Tabel 20. Tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2027 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2024 2025 2025 2025 2026 Kulud –135 381 –171 73750 –449 672 –183 676 –156 896 –117 872 Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029 Tulemusvaldkonna 2025. aasta eelarvesse toodi investeeringute eelarve viiakse vastavusse tegeliku limii- 2024. aastast piirmääraga vahendeid 19 miljonit eurot. diga. Tegelik limiit hõlmab ka juba laekunud vahendeid, Vabariigi Valitsuse reservist eraldati tulemusvaldkon- mille kasutamine on kavandatud tulevasteks perioodi- nale 0,35 miljonit eurot, millest 0,3 miljonit eurot mehi- deks. tamata õhusõidukite soetamiseks, seire tõhustamiseks ja Tulemusvaldkonna eelarvet kasutati 41 protsenti, seal- küttimise toetamiseks sigade Aafrika katku leviku tõkes- hulgas piirmääraga vahendite eelarvet 87,7 protsenti. tamisel ning 0,05 miljonit eurot välistoetuste mitteabi- Kasutamata piirmääraga eelarvest viiakse 2026. aas- kõlblike kulude katteks. tasse 11,7 miljonit eurot, mida kasutatakse juba võetud Tuludest sõltuvate kulude eelarve suurenes võrreldes kohustuste katteks. Suurema osa jäägist moodustavad esialgse eelarvega 258 miljoni euro võrra ehk 71,9 prot- keskkonnaprogrammist võetud kohustused toetuste väl- senti. Tuludest sõltuvate kulude lõpliku eelarve kujunda- jamaksmiseks. misel kasutatakse metoodikat, kus kulude ja 1.2.10 Digiühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk Valdkonna arengukava Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire Digiühiskonna arengukava 2030 internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küber- ruum turvaline ja usaldusväärne 45 World Energy Council Energy Trilemma Index 2021 Country rankings WEC Energy Trilemma Index Tool. Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ja taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega A kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25 prot- sendi riikide seas – see tähendab, et parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kujul AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega D positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. 46 Keskkonnateadlikkuse uuringut viiakse läbi iga kahe aasta tagant, järgmised andmed tulevad 2026. aasta kohta. 47 2025. aasta täitmise andmed avaldatakse 2027. aasta märtsis. 48 2025. aasta täitmise andmed avaldatakse 2027. aasta märtsis. 49 2025. aasta täitmise andmed avaldatakse 2026. aasta juulis. 50 Alates 2025. aastast on tulemusvaldkond ümber kujundatud. 49 Tulemusvaldkonna programm tekkeks. Samas püsivad mitmed väljakutsed: avaliku sek- Digiühiskonna programm tori ebaühtlane võimekus, piiratud ressursid, killustu- nud arendused ning vajadus kiirendada nii tehnilise ta- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala ristu, oskuste kui ka õigusraamistiku arengut. Edasiseks Justiits- ja digiministeerium on vaja senisest enam keskseid investeeringuid, prakti- list tuge asutustele ning selgemat tervikvaadet, et viia andmete ja tehisaru kasutamine üksikutest algatustest TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE süsteemse muutuseni. Digiriigi teenuste arendamisel oli 2025. aastal oluline Digioskuste arendamiseks on 2025. aasta lõpu seisuga edasiminek sündmusteenuste tervikliku arendamise Digiriigi Akadeemia e-koolitustega liitunud üle 20 asu- suunas, keskendudes nii teenuste kättesaadavuse laien- tuse koolituste pakkujana ning üle 36 000 unikaalse ka- damisele kui ka kvaliteedi, sidususe ja kasutajakesksuse sutaja. Aasta jooksul lisandus mitmeid kõigile kättesaa- suurendamisele. Aasta lõpuks jõuti eesmärgini tuua rii- davaid koolitusi digipädevuste arendamiseks. Näiteks giportaali eesti.ee kaudu kasutajateni vähemalt kümme pakuti algoritmi kallutatuse ja generatiivse tehisaru koo- sündmusteenust, sealhulgas nii uued teenused (näiteks litusi, Euroopa Liidu andmemajanduse ABCd ning digi- vabatahtlikuks saamine ja nime muutmine) kui ka mit- teenuste juhtimise kompetentside programmi. Lisaks on med teenused, kus loodi andmevahetuse ja staatuse ku- platvormile lisatud mitmeid koolitusi laiemate kompe- vamise võimekus (näiteks abielu, lahutus ja kaitseväeko- tentside arendamiseks, näiteks muutuste kavandamine. hustus). Võeti kasutusele personaliseeritud ja proaktiiv- Ühenduvuse valdkonnas liiguti järjekindlalt digiühis- sed teenused, mis võimaldavad pakkuda kodanikele õi- konna arengukava eesmärkide suunas. Sidevõrkude ra- geaegset ja asjakohast teavet ning teenuseid ühtses kesk- jamise lihtsustamiseks võeti üle Euroopa Liidu gigabiti- konnas. taristu määrus, mis lihtsustab sidevõrkude rajamist ja Paralleelselt kujundati sündmusteenuste visioon ja tege- eelduslikult muudab selle soodsamaks. 5G transpordiko- vuskava ning käivitati süsteemne töö erinevates võtme- ridoride toetusmeetme tingimused kooskõlastati Eu- valdkondades, sealhulgas juhtimismudeli, rahastusloo- roopa Komisjoniga ning määrus võeti vastu 2026. aasta gika, õigusraamistiku ja kommunikatsiooni arendamisel. aprillis, et riigi toetusega rajada transpordikoridoridele Suur edasiminek oli avaliku teabe seaduse muutmise eel- täiendavaid sidemaste. Rajatavaid sidemaste saab kasu- nõu valmimine, mis loob aluse keskse teabe edastamise tada nii tsiviil- kui ka riigikaitselistel eesmärkidel. Väli- ja sündmusteenuste edasiseks arenguks. sühenduste toimepidevuse tugevdamiseks soodustati Olulist tähelepanu pöörati avalike teenuste kogukonna ja täiendava merekaabli rajamist Rootsist Gotlandilt Saare- kompetentside arendamisele. Sündmusteenuste juhti- maale, Hiiumaale ja Eesti mandrile. Lairiba juurdepääsu- dele loodi ühtne projektijuhtimise ja dokumentatsiooni võrkude rajamisel lõppes taasterahastust finantseeritud keskkond. Korraldati mitmeid võrgustikuüritusi ja semi- toetusmeede, mille tulemusel rajati valguskaabelvõrk nare, mis toetasid parimate tavade jagamist ja teenuste 7585 aadressile. Kooskõlastuse läbis määruse eelnõu, jätkusuutlikku arendamist ning rahvusvaheliselt (näi- mis kehtestab tingimused Euroopa Regionaalarengu teks OECD raamistikus) Eesti kogemuse jagamist ja pari- Fondi rahastatava lairiba toetusmeetme jaoks. mate tavade ülevõtmist. Koostöös akadeemiliste partne- Küberturvalisuse arendamisel keskenduti sellele, et ritega töötati välja sündmusteenuste majandusliku mõju Eesti digiriik püsiks usaldusväärne, toimepidev ja koos- hindamise metoodika, mis aitab edaspidi paremini hin- kõlas kiiresti areneva Euroopa Liidu õigusruumiga. Foo- nata loodavate teenuste väärtust. Lisaks panustati tee- kuses olid nii strateegilised raamistikud kui ka praktili- nuste disaini ja standardiseerimise arendamisse, seal- sed sammud, mis aitavad turvanõudeid paremini mõista hulgas teenusestandardi ja disainisüsteemi edasiarenda- ja neid kasutusele võtta. Üks olulisematest sammudest misse ning kesksete komponentide ühtlustamisse. oli esmastest turvameetmetest koosneva raamistiku loo- Andmete ja tehisaru valdkonnas liiguti eesmärgi poole mine väike- ja mikroettevõtjatele, mis aitab väiksematel kujundada Eestist andme- ja tehisarupõhine riik, kus teh- organisatsioonidel keskenduda küberturvalisuse tõstmi- noloogia aitab tõsta nii avalike teenuste kvaliteeti, riigi sel olulisimale, vähendada halduskoormust ning paran- efektiivsust kui ka majanduse konkurentsivõimet. Foo- dada turvalisust. Teine oluline verstapost oli küberturva- kuses oli tehisaru kasutuselevõtu senisest süsteemsem lisuse seaduse muudatus, millega võeti üle Euroopa Liidu toetamine avalikus sektoris, sealhulgas valitsemisalade küberturvalisuse (NIS2) direktiiv. Alustati postkvant- nõustamine, ühiste põhimõtete ja suuniste kujundamine krüptograafia teekaardi koostamist, mis annab selge ning kesksete võimekuste ettevalmistamine. 2025. aasta suuna, kuidas valmistuda krüptograafiliste algoritmide lõpuks oli tehisaru rakendanud 50,8 protsenti avaliku vahetuseks olukorras, kus kvantarvutite areng muudab sektori asutustest. Jätkus töö andmehalduse, andmekir- senised lahendused ebapiisavaks. Kuna ennetuses on jelduste, andmete kvaliteedi ja andmete väärindamise oluline roll järjepidevusel, jätkati õpitubadega vane- parandamisel, kuna ilma korrastatud andmeteta ei ole maealistele ning viidi läbi suurem ennetuskampaania et- võimalik saavutada sisulist tehisaru kasutuselevõttu. tevõtetele, et nad oskaks küberruumis varitsevaid ohte Aasta jooksul kasvas avaandmestike arv enam kui 2000 ära tunda ja end nende eest kaitsta. Aprillis tehti kätte- andmestiku võrra, loodi 15 miljardi sõnaga eesti kee- saadavaks küberteadlikkuse tõstmise platvormi Küber- leandmestike pakett. Oluline samm oli nõusolekupõhise test uus versioon, mille võttis kasutusele enam kui andmejagamise keskse lähenemise edasiarendamine, 426 asutust ja ettevõtet. Aasta lõpu seisuga on enam kui mis aitab suurendada inimeste kontrolli oma andmete 31 900 inimest jõudnud oma teadmisi seal täiendada ja üle ning luua eeldusi uute andmepõhiste teenuste testida. 50 Tabel 21. Tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täit- Sihttase Siht- „Eesti 2023 2024 mine 2025 tase 2035“ 2025 2026 siht Avalike digiteenustega rahuolu 83% 84%51 87% 84% 85% 90% Allikas: teenuste kataloog, justiits- ja digiministeerium Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt 8,5% 8,2% 5,5% 8,0% 7,5% – ning usaldavad e-riiki: turvariski vältimise kaalut- lustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elekt- roonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal Allikas: statistikaamet Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel 80% 81% 81% 82% 84% – on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s inter- netiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiru- seni 1 Gbit/s Allikas: tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet Tabel 22. Tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2027 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2024 2025 2025 2025 2026 Kulud –94 878 –159 704 –139 242 –104 991 –128 397 –128 489 Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029 Tulemusvaldkonna lõplik eelarve 2025. aastal oli seotud kulude katmiseks ning riigikaitseülesannete 139,2 miljonit eurot, millest suurima eelarvega tegevu- täitmiseks vajalike infosüsteemide ja andmekogude sed on „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ (70 protsenti) pilvekõlbulikuks tegemiseks; ja „Küberturvalisuse tagamine“ (15 protsenti). Tulemus- • välisvahendite lõplik eelarve vähenes 45,4 miljoni valdkonna lõplikust eelarvest moodustasid 59 protsenti euro võrra võrreldes planeerituga. Sidetaristu meet- piirmääraga vahendid, 24 protsenti välistoetused, mete, sealhulgas avalike taotlusvooru tingimuste 11 protsenti tuludest sõltuvad kulud ning kuus protsenti väljatöötamine ja rakendamine võttis aega tulene- muud kulud. valt eeltingimuste täitmise, riigiabi reeglite, kulu- Tulemusvaldkonna lõplik eelarve vähenes algselt pla- dest sõltumatu rahastusskeemi (FNLC) ja kaitse- neerituga võrreldes 20,5 miljoni euro võrra järgnevatel valdkonna kärpe ReArm kooskõlastamise ja Eu- põhjustel: roopa Komisjoniga läbirääkimise protsessi tõttu; • 2024. aastast ülekantud vahendid suurendasid ku- • majandustegevusest laekuva tulu arvelt tehtavate lude eelarvet 15 miljoni euro võrra; ehk tuludest sõltuvate kulude eelarve suurenes • 2025. aasta lisaeelarvega vähenes eelarve kokku 10,4 miljoni euro võrra, millest 2024. aastast toodi 2,5 miljonit eurot. Muu hulgas suunati Riigi Infosüs- üle 9,4 miljonit eurot. Omatulu jääk tekkis peamiselt teemide Ameti ja Riigi IT Keskuse eelarvetesse mit- Riigi IT Keskuse riigipilve varasemate investeerin- mest allikast vahendeid peamiselt IT-teenuste, info- gute amortisatsioonist, kuna seadmete elukaare al- süsteemide arenduse ja tugiteenuste katteks, seal- gusaastatel ei olnud veel suurt asendusinvesteerin- hulgas valimiste infosüsteemi (1,9 miljonit eurot) ja gute vajadust. Lähiaastatel kasutatakse vahendeid riigi pilvelahenduste (1,2 miljonit eurot) tugevda- seadmete järkjärguliseks uuendamiseks. Lisaks on miseks. Oluline osa vahenditest (üle kahe miljoni omatulu jääk kujunenud riigivõrgu teenustest ning euro) viidi 2027. aastasse seoses projektiplaanide seda on sihipäraselt kogutud tulevaste investeerin- muutuste, arenduste viibimise ning teadus- ja aren- gute katteks. Jääk suunatakse riigivõrgu seadmete dustegevuste ajastusega. Lisaks suunati 1,2 miljonit uuendamisse perioodil 2026–2029, et tagada tee- eurot kuludest investeeringuteks, et arendada edasi nuste töökindlus ja kvaliteet. näiteks automaatset kirjutustõlget ja muid IT-lahen- 2025. aasta eelarve täitmine moodustas lõplikust eelar- dusi (varasemalt kuludesse planeeritud vahendeid vest 75 protsenti (105 miljonit eurot), kuid piirmääraga tuleb tööde iseloomu tõttu käsitleda investeeringu- eelarvest kasutati ära 81 protsenti (65,9 miljonit eurot). tena); Piirmääraga vahendite eelarvest jäi kasutamata 15,7 mil- • Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eral- jonit eurot, välisvahendeid 11,9 miljonit eurot, majan- dati kaks miljonit eurot riigi keskse infoturbe ja kü- dustegevusest laekunud tulude arvelt tehtavaid kulusid berturvalisuse tagamiseks ning intsidentide seira- 10,6 miljonit eurot ja mitterahaliste kulude eelarvet miseks, andmesaatkonna majutatavate infosüstee- (amortisatsioon) täideti 3,9 miljonit eurot üle. Tuludest mide ja andmekogude kasvuga ja turvalisusega sõltuvate kulude lõpliku eelarve kujundamisel 51 Võrreldes 2024. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga on näitajat täpsustatud tagantjärgi. 51 kasutatakse metoodikat, kus kulude ja investeeringute kaetakse edasilükkunud ja ühekordsed kulud. Osa va- eelarve viiakse vastavusse tegeliku limiidiga. Tegelik li- henditest kasutatakse pikemas perspektiivis ATK tee- miit hõlmab ka juba laekunud vahendeid, mille kasuta- nuste hinnavahe katmiseks ning ülejäänu suunatakse mine on kavandatud tulevasteks perioodideks. digiriigi arenduste ja taristu töökindluse tagamisse. Piirmääraga eelarve kasutamata vahendite jäägist moo- Lisaks mõjutasid jääki koostööpartnerite tööjõupuudus dustavad suurima osa (13,7 miljonit eurot) digiriigi alus- ning asjaolu, et projektid on osutunud planeeritust oda- baasi arenduste tegevused. Tegemist on eelkõige Riigi IT vamaks. Väiksemad jäägid on seotud ka sellega, et perso- Keskuse kasutamata vahenditega. Jääk tekkis peamiselt naliliikumise tõttu jäid osa koolitustest, üritustest ja seetõttu, et klientide liitumine, üleminek arvutitöökoha muudest tegevustest ajutiselt tegemata. (ATK) standardile ja pilveteenustele toimus plaanitust Enamus kuludest on kohustustega kaetud ning tegemist aeglasemalt ning kulud lükkusid edasi. Samuti mõjutasid on ajas edasi lükkunud ja konkreetsete tegevustega seo- jääki osaliselt kasutamata lisateenuste vahendid ja han- tud jääkidega. gete viivitused. Tegevused jätkuvad 2026. aastal, mil 1.2.11 Riigivalitsemine Tulemusvaldkonna eesmärk Maksukoormus Eestis hakkas 2024. aastal kasvama, Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigiva- tipnedes 2025. aasta sügisel 37 protsendil, mis on lähe- litsemine dal Euroopa Liidu keskmisele (2024. aastal 39,4 prot- senti). Maksude laekumine kasvas 2025. aastal Valdkonna arengukava 11 protsenti ning maksutahe 0,9 punkti võrra. Maksude Tulemusvaldkonna kohta ei ole arengukava koostatud tasumist peab oluliseks 88 protsenti elanikest Tulemusvaldkonna programmid (2024. aastal 86 protsenti). Maksude kogumise vajadust tuleb elanikele selgitada, et suurendada maksudistsip- Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise liini. programm Läbirääkimised Euroopa Liidu eelarveraamistiku Rahatarga riigi programm üle perioodiks 2028–2034 algasid 2025. aastal. Eesti Halduspoliitika programm prioriteedid on: suurendada kaitsevalmidust, tugev- Arhiivindusprogramm dada piiriüleseid taristuühendusi, tagada igakülgne toe- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad tus Ukrainale. Ühtekuuluvuspoliitika on endiselt tähtis konvergentsi ja konkurentsivõime toetamisel, mis tähen- Riigikantselei dab, et selle kujundamisel tuleb arvestada Euroopa Liidu Rahandusministeerium idapiiri riikide raskema olukorraga, kus Venemaa agres- Haridus- ja teadusministeerium siooni tõttu on kahjud suuremad ja kaitseinvesteerin- gute vajadus olulisem. Ühises põllumajanduspoliitikas on jätkuvalt tarvis võrdsete konkurentsitingimuste taga- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE miseks otsetoetuste ühtlustamise jätkamist. Eesti peab Riigivalitsemise tulemusvaldkonda mõjutavad vana- arvestama Euroopa Liidu toetuste vähenemisega, eriti nev ja kahanev rahvastik ning ülemaailmsed majan- ühtekuuluvuspoliitika vallas. duslikud muutused, mis nõuavad riigivalitsemise tõhu- Venemaa tegevuse mõjutamiseks Ukraina sõjas on Eu- suse kasvu. Viimase viie aasta jooksul on valitsussektori roopa Liit kehtestanud ja kehtestab ka edaspidi majan- töötajate arv kasvanud 4825 inimese võrra, samas on duslikke sanktsioone Venemaa suhtes. Venemaa ja Val- avalik teenistuse osakaal püsinud 2,8 protsendi juures gevene vastaste sanktsioonide ulatus on järjest kasvav tööealisest elanikkonnast. Riigivalitsemise seisukohast ning sanktsioonidest kõrvalehoidmise skeemid on tuleb silmas pidada, et avalik teenistus peab jätkuvalt ko- muutunud keerulisemaks ja kontrollid pikaajalise- hanema julgeolekuolukorra, riigiaparaadi ümberkorral- maks. Kõik Venemaa suunal piiri ületavad isikud, sõidu- duste, tööealise elanikkonna vähenemise kui ka eelarve- kid ja kaubad on allutatud sanktsioonikontrollidele, mis kärbetega, kuid suutma samal ajal pakkuda kvaliteetseid moodustavad valdava osa tolli kontrollimahust. ja kättesaadavaid teenuseid. Finantspoliitikas on Euroopa Liidu tasandil toimumas Riigi rahanduse valdkonnas lõppes 2025. aasta suured muutused finantsjärelevalve ja kriisijuhtimise 532 miljoni eurose valitsussektori eelarve puudujää- tõhustamisel – Euroopa Liidu pangandusliit kehtestas giga (kaks protsenti SKP-st), mis oli ligi 68 miljoni euro pankadele uuendatud kapitalinõudeid ja avaldas kriisi- võrra väiksem kui 2024. aasta 601 miljoni euro suurune ohjamisraamistiku, et tagada suurem hoiusekindlus. Ees- defitsiit (1,5 protsenti SKP-st). Vaatamata suurenenud tis algas pankade ja kindlustusandjate juhtimis- ning ka- riigikaitsekuludele aitas eelarvepositsiooni paranemi- pitalinõuete uuendamine, rakendamine ja kontrolli suu- sele kaasa maksutulude kasv. Eelarve olukorda aitas pa- rendamine hoiu-laenuühistute üle. randada suurem maksulaekumine, palgakasv, majandus- Eesti pangandussektor on tugev ja valmis majandust toe- usalduse mõõdukalt positiivne väljavaade ning suurte in- tama: finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus SKP vesteeringute (näiteks Rail Baltic) edasilükkumine. Sa- lisandväärtuses on 2025. aastal jõudnud 6,3 protsen- mas püsib riigi rahanduslik seis jätkuvalt pingeline, sest dini. Lähiaastate fookuses on võitlus finantspettustega – Lähis-Ida konflikt ja sõda Ukrainas tõstavad energia ning kavandatakse õiguslike ja tehniliste vastumeetmete tu- toorme hindu, vähendades majanduse ostujõudu ja aeg- gevdamist, inimeste teadlikkuse suurendamist ning tihe- lustades majanduskasvu. 2026. aastal süveneb defitsiit damat koostööd pankade, politsei, telekommunikatsioo- jätkuvalt kasvavate kaitsekulude tõttu. Defitsiidi tulemu- niettevõtete ja küberturbeasutustega. sel kasvas valitsussektori võlakoormus 2025. aastal 24,1 protsendini SKP-st. Riigi kinnisvarapoliitika vajab liikumist tõhusama ruumikasutuse suunas, et vähendada valitsussektori 52 eelarve puudujääki. Paindlik töökorraldus suurendab Kesk-Läänemere programmi projekt, mille eesmärk on riigi kui tööandja atraktiivsust ning toetab regionaalset arhiiviteenuste uuendamine tehisintellekti abil. tööjõu värbamist. 2025. aastal oli püsiv kaugtöö kokku- Riigikantselei 2025. aasta üks prioriteetidest on majan- lepe sõlmitud 1272 teenistujaga (2024. aastal 1061 tee- duse elavdamine, milleks kutsuti 2025. aasta märtsis ellu nistujaga) ning nendest 49 protsenti (619 teenistujat) efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda. Nõukoja pea- elab väljaspool Harju maakonda. Riigi kinnisvarapolii- mine eesmärk oli teha konkreetsed ettepanekud bürok- tika toetab paindlikkust, luues töökohti üle Eesti ja suu- raatia vähendamiseks ja majanduskasvu toetamiseks. nates ressursisäästlikke otsuseid. Kokku esitasid ettevõtjad enam kui 750 ettepanekut, Riigihangete valdkonnas valmisid väärtuspõhiste rii- millest ligikaudu 100 viidi juba ellu. Neist olulisima mõ- gihangete põhimõtted, suurendamaks Eesti majanduse juga muudatus puudutas kestlikkusearuandluse nõuete innovatsioonivõimet ning soodustamaks ettevõtluses lihtsustamist. sotsiaalselt vastutustundlikku rohe- ja kliimasõbralikku Innovatsiooni toetamine meetme „Avaliku sektori in- tegutsemist. Põhimõtete rakendamiseks koostati tege- novatsiooni võimekuse tõstmine“ kaudu oli 2025. aastal vuskavad ja loodi infoportaal, et väärtuspõhiste riigihan- jätkuvalt oluline strateegiline eesmärk. Meetme tegevu- gete osakaal edaspidi tõuseks. Riigikogule esitati riigi- sed aitavad parandada avaliku sektori innovatsioonivõi- hangete lihtsustamist võimaldavad seaduse muudatu- mekust ning leida koostöös teadlaste ja ettevõtetega nu- sed. Väljakutseid pakub riigiabi valdkond, kus muude- tikad lahendused, mida saab avalikus sektoris kasutusele takse riigiabi andmist reguleerivaid liikmesriikide üle- võtta. Samuti toetab see avaliku sektori juhtide pädevust sed õigusakte. Uue Euroopa Liidu toetusperioodi eel, kui ja rolli uuenduste elluviijana ning sektorite ülese koostöö ette valmistamisel on arvukalt meetmeid, rakendab Ees- loojatena. Erinevate innovatsiooniprojektidega seotud tis riigiabi muutuvaid reegleid väga väike arv valdkonna väljamaksete summa oli 2025. aastal ligikaudu 6,2 miljo- eksperte. Riigi osaluspoliitikas seavad suunda nit eurot. 2025. aastal kinnitatud osaluspoliitika põhimõtted, et Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetide kujunda- ühtlustada osaluste valitsemise praktikaid ning aidata mine kiideti heaks 2025. aastal ning see katab järgnevat kaasa avalike eesmärkide saavutamise õiglasele ja läbi- kahte aastat. Esiplaanil on Eesti huvide, kodanike jul- paistvale rahastamisele. geoleku, heaolu ning õigusriigi kaitsmine, samuti kaitse- Andmete valdkonnas pühendub statistikaamet ettevõt- valmiduse suurendamine, Ukraina toetamine, Venemaa jate aja säästmisele ja halduskoormuse vähendamisele. ohjeldamine ning konkurentsivõime kasv koos poliiti- Kõigi statistika valdkondade üleselt algatati halduskoor- kate lihtsustamise ning siseturu parema toimimisega. muse vähendamise projekte, mis on seotud nii andmete Neid prioriteete peegeldab ka Euroopa Liidu eelarveette- küsimise vähendamise kui ka andmepõhisele aruandlu- panek aastateks 2028–2034. sele üleminekuga. Eesmärk on tulevikus statistika jaoks Koosloome keskkonna arendamine, mille eesmärk on üha enam kasutada andmeid, mis tekivad ettevõtetes bürokraatia vähendamine ning avalikkuse parem kaasa- majandustegevuse käigus ning on masinloetavad. mine. 2025. aastal jätkati projekti Riigi Teataja seaduse Riigi tugiteenuste keskuse teenuste arendamise, sü- muutmise seaduse eelnõu koostamisega. Samuti aren- nergia suurendamise ja edasise konsolideerimise oluline dati edasi Euroopa Liidu asjades seisukohtade koosta- osa on infosüsteemide uuendamine, sealhulgas keskse mise ja menetlemisega seotud funktsionaalsust ning viidi majandustarkvara uuendamine, uue dokumendihal- läbi kõiki ministeeriumeid hõlmav katseprojekt. dussüsteemi kasutusele võtmine ja ühtse e-toetuste Kriisireguleerimise poliitika kujundamine ja laia rii- keskkonna arendamine. Samuti arendatakse välis- ja gikaitse koordineerimine on Riigikantselei poliitika- siseriiklike toetuste keskset korraldusmudelit, et ta- gada kliendikeskne, nõuetele vastav ning tõhus lahendus kujundamise ülesanne. Venemaast lähtuv eksistent- siaalne oht Euroopale tingib, et julgeoleku ja kriisikind- ka 2028+ riigiplaani elluviimisel. luse tagamine riigis ning ühiskonnas on läbiv, pidev ja si- Arhiivinduses oli 2025. aasta töömahukas ja rahvusar- hipärane tegevus. 2025. aastal valmistati valitsusele hiiv saavutas mitu pikaajalist eesmärki. Digiarhiivindus heakskiiduks ette tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eel- arenes kiiresti. Digisündinud teavet andis rahvusarhii- nõu, uuendati üleriigilist riskianalüüsi, koordineeriti mi- vile üle 132 asutust, ületades planeeritud taseme. Digi- nisteeriumite ja asutuste kriisiplaanide koostamist taalarhiivis talletatud andmete maht kasvas 6,26 peta- (alamkavad ja hädaolukorra lahendamise plaanid) ning baidini, mida toetasid arhiivisüsteemide arendus, kooli- koordineeriti Eesti osalust NATO peakorteri õppusel tused ning asutuste teadlikkuse kasv. Endla tänava CMX. hoone kasutuselevõtuga hoitakse 99 protsenti kogu- Avaliku teenistuse tippjuhtide värbamine ja arenda- dest nõuetekohastes säilitustingimustes. Veebis kät- mine jätkus Vabariigi Valitsuse määruses kirjeldatud te- tesaadavate arhivaalide hulk kasvas 43,9 miljoni kujuti- gevuste elluviimisega. Tippjuhtide ametikohtade täitmi- seni ning virtuaalse uurimissaali külastused ületasid esi- mest korda kahe miljoni piiri. Avalikkusele suunatud ja seks teavitati avalikkust käimasolevatest konkurssidest, hinnati kandidaatide pädevust, toetati nende ametiko- haridustegevused püsisid tugevad vaatamata suurele ko- hale asumist ning edasist tööd tagasiside võimaldamise limisperioodile. Arhiivipedagoogilistes programmides ja arendustegevuste korraldamisega. 2025. aastal viidi osales 12 451 inimest ning Arkaadri haridusliidest kasu- läbi ligikaudu 20 tippjuhi valimise konkurssi, samuti va- tas juba 2000 õpetajat ligi 400 õppeasutusest. 2025. aas- liti programmis Newton osalejad. tal algas kolmeaastane Euroopa territoriaalse koostöö 53 Tabel 23. Tulemusvaldkonna „Riigivalitsemine“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2023 2024 2025 2025 2026 2035“ siht Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-st (ei 43,7% 44,0% 45,2% 44,9% 44,9% 39% kasva)* Allikas: Eurostat Valitsussektori töötajate osakaal tööealises 15,8% 15,9% ** 15,2% 15,2% 15,2% elanikkonnas (20–64) Allikas: rahandusministeerium * Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, andmed võivad muutuda. ** Avaldatakse 30.06.2026. Tabel 24. Tulemusvaldkonna „Riigivalitsemine“ tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2027 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2024 2025 2025 2025 2026 Kulud –498 93452 –508 44953 –524 667 –430 747 –475 092 –543 934 Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029 Rahandusministeeriumi valitsemisala kulude lõpli- tuludest sõltuvate kulude jääk 15,88 miljonit eurot. Tu- kuks eelarveks kujunes 467,97 miljonit eurot, sealhulgas ludest sõltuvate kulude lõpliku eelarve kujundamisel ka- arvestuslikud kulud 287,79 miljonit eurot, piirmääraga sutatakse metoodikat, kus kulude ja investeeringute kulud 132,34 miljonit eurot ja tuludest sõltuvad kulud eelarve viiakse vastavusse tegeliku limiidiga. Tegelik li- 47,84 miljonit eurot. miit hõlmab ka juba laekunud vahendeid, mille kasuta- Lõplik eelarve suurenes võrreldes esialgse eelarvega mine on kavandatud tulevasteks perioodideks. kokku kuus miljonit eurot; sealhulgas suurenesid Piirmääraga vahendite ülekantav jääk kasutatakse piirmääraga kulud 10,16 miljonit eurot ja arvestuslikud 2026. aastal kriisivalmiduse suurendamiseks ministee- kulud 0,36 miljonit eurot ning tuludest sõltuvad kulud riumite ühishoones, tollitehnika hoolduse ja remondiga vähenesid 4,52 miljonit eurot. seotud ühekordseteks kuludeks, äriteenuste kriisivalmi- Piirmääraga kulude suurenemise 10,16 miljoni euro duse suurendamiseks läbi pilveteenuse, uue ühtse doku- võrra põhjustasid peamiselt järgmised tegurid: mendihaldussüsteemi arendamiseks. • 2024. aasta kasutamata jääke kanti üle 11,91 mil- Riigikantselei kulude lõplikuks eelarveks kujunes joni euro ulatuses. Jäägid kujunesid kulude kokku- 21 miljonit eurot. Lõplik eelarve suurenes võrreldes hoiust. Uute ülesannete lisandumisel ei suurenda- esialgse eelarvega kokku 6,5 miljonit eurot, millest tud koosseisu, vaid leiti lahendused olemasoleva piirmääraga kulu moodustas 4,8 miljonit ja välistoetused koosseisu raames, vähendati büroopinda ning kulu- 1,7 miljonit. sid hoidis kokku ajutiselt sõidukitele suletud Narva Piirmääraga kulude suurenemine koosneb 2024. aasta piiripunkt; kasutamata jääkidest, mida kanti üle 1,5 miljoni euro ula- • Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eral- tuses, ja lisaeelarvega lisandunud 2,5 miljonist eurost dati laiapindse riigikaitse tegevusteks 0,85 miljonit meediamajade kriisikindluse toetamiseks. Vabariigi Va- eurot; litsuse sihtotstarbelisest reservist eraldati Riigikantse- leile laiapindse riigikaitse tegevusteks 0,8 miljonit eurot • eelarve mahtu vähendas kulude ajatamine tulevas- ja 0,15 miljonit laia riigikaitse kriiside lahendamiseks. tesse aastatesse summas 2,54 miljonit eurot, seal- hulgas 2,2 miljonit eurot seoses info- ja kommuni- Riigikantselei kulud kokku olid kokku 24,7 miljonit eu- katsioonitehnoloogia arendustööde valmimise eda- rot, millest piirmääraga kulud olid 17,3 miljonit ja välis- silükkumisest tingitud hoolduskulude ümberpla- toetused kuus miljonit. Piirmääraga eelarve jääk neerimisega. 2025. aasta lõpuks oli 2,4 miljonit eurot, millest 1,9 mil- jonit kantakse üle 2026. aastasse. Piirmääraga vahendite Tuludest sõltuvate kulude lõpliku eelarve kujunemist ülekantav jääk kasutatakse 2026. aastal teadus- ja aren- mõjutasid aasta jooksul lisandunud toetuslepingud, tege- dustegevusteks, hoonete remontimiseks, laia riigikaitse likult laekunud toetused, taotlusvoorude avamised ning strateegiliseks kommunikatsiooniks, laia riigikaitsega vahendatavate välistoetuste tegelike väljamaksete ma- seotud muude tegevuste jätkamiseks ja teisteks hud. 2026. aastasse üle kandunud tegevusteks. Valitsemisala tegelikud kulud olid kokku 378,47 miljonit Haridus- ja teadusministeeriumi kulude lõplikuks eurot. Eelarve jääk 2025. aasta lõpuks oli 89,59 miljonit eelarveks kujunes 13,2 miljonit eurot, sealhulgas eurot, sealhulgas piirmääraga kulude jääk 9,56 miljonit piirmääraga vahendid 10,73 miljonit eurot. Lõplik eurot, arvestuslike kulude jääk 64,06 miljonit eurot ning eelarve suurenes võrreldes esialgsega 3,7 miljonit eurot. 52 Võrreldes 2024. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga on 2024. aasta täitmise andmeid korrigeeritud. 53 Alates 2025. aastast tulemusvaldkonna uus nimi „Riigivalitsemine“. 54 Piirmääraga kulude suurenemine on peamiselt seotud Valitsemisala tegelikud kulud kokku olid 11,76 miljonit 2024. aasta jääkide lisandumisega. 2024. aasta piirmää- eurot, sealhulgas piirmääraga kulud 10,4 miljonit eurot. raga vahendite jääke kanti üle 2,5 miljonit eurot, millest 2025. aasta piirmääraga eelarve jääk oli 0,5 mln eurot, põhilise osa moodustas Rahvusraamatukoguga seotud millest 0,3 mln eurot ei kuulu ülekandmisele, sest tege- sisustamis- ja kolimiskulude eelarve. Jääk hõlmas ka vä- mist on 2024. aastast ülekantud vahenditega. 2026. aas- liseesti kultuuripärandi arhiiviprojektide 2024. aasta tasse ülekantavaid vahendeid (0,2 miljonit eurot) kasu- taotlusvooru kasutamata jäänud toetusi, mille võrra suu- tatakse Rahvusarhiivi kolimise järgselt toimuvate töö- rendati 2025. aasta taotlusvoorude eelarvet. Lisaeelar- korralduslike muudatustega seotud kulude katmiseks. vega lisandus 0,01 miljonit eurot Rahvusarhiivi serveri- Lisaks kaetakse nendest vahenditest Rahvusraamatu- ruumi kulude katteks. kogu Tallinnas Endla 3 asuva hoone kasutuslepingu 2026. aasta esimese kvartali kommunaalkulud, mis ei ole 2026. aasta eelarvesse kavandatud. 1.2.12 Õigusriik Tulemusvaldkonna eesmärk füüsilise isiku nime ja isikukoodi alusel, vähendades ko- Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kva- duaadresside lihtsat leitavust internetis. Kinnistusraa- liteetse justiitssüsteemiga riik mat jääb avalikuks, kuid päringuid saab teha objekti aad- ressi, katastrinumbri või registriosa numbri järgi. Eran- Strateegilised arengudokumendid did on muuhulgas ajakirjanikud, avalik sektor ja organi- Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 satsioonid, kellel on andmeid vaja oma ülesannete täit- Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 miseks. Arendati e-äriregistrit ettevõtjate teenuste lihtsustami- Tulemusvaldkonna programm seks. Näiteks võeti kasutusele andmesilla teenus, mis Usaldusväärse ja tulemusliku õigusriigi programm võimaldab mikroettevõtjatel majandusaasta aruanne Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala majandustarkvara programmist edastatud andmete põhjal automaatselt koostada. Ettevõtjal tuleb äriregistri Justiits- ja digiministeerium portaalis aruanne üle vaadata, vajaduse korral täien- dada, kinnitada ja registrile esitada. Lisaks muudeti e- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE äriregistris ettevõtte likvideerimise ja kustutamise prot- Õiguspoliitika valdkonnas viidi Vabariigi Valitsuse al- sess senisest selgemaks. Vajalik info koondati ühte kohta gatusel läbi määruste revisjon, kus ministeeriumid vaa- ning portaal juhendab ettevõtjat samm-sammult, seal- tasid läbi Riigi Teatajas avaldatud määrused. Tuvastati hulgas rõhutab olulisi kohustusi (näiteks võlausaldajate 313 määrust, mille puhul on võimalik vähendada ini- õigeaegne teavitamine) ning annab teavitusi järgmiste meste, ettevõtete ja vabaühenduste halduskoormust, etappide saabumisel, et vähendada vigade ja viivituste ning 248 määrust, mida enam ei rakendata ja mille keh- riski. tetuks tunnistamine on põhjendatud. Selle tulemusel on Kriminaalpoliitika valdkonnas jätkati kriminaaljus- plaanis ligikaudu 14 protsenti määrustest muuta või tiitssüsteemi tõhustamisega, et see oleks digitaalne, kehtetuks tunnistada. kiire, sõltumatu ja ohvrisõbralik. Ekspertiisivaldkonnas Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muudatustega jätkusid reoveeuuringud narkoainete seireks ja suuren- kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel (nii- dati uuritavate asulate arvu. See võimaldab näha narkoo- nimetatud „üks sisse, üks välja“ põhimõte). Selle kohaselt tiliste ning psühhotroopsete ainete leviku trende ja tuleb halduskoormust suurendavate nõuete kavandami- mustreid. Viidi läbi mitu olulist analüüsi, mis olid sisen- sel ette näha ka halduskoormust vähendavaid muuda- diks seaduse- ja praktikamuudatustele, näiteks inimkau- tusi, et piirata uute bürokraatlike ja tõhusust pärssivate banduse direktiivi uusversiooni analüüs, narkosurmade kohustuste juurdekasvu. analüüs aastate 2019–2022 andmetel, ülevaade enamle- vinud kelmuskuritegudest perioodil 2021–2024, alko- Jätkusid tegevused õigushariduse kvaliteedi tõstmiseks, holi biomarkeri PEth kasutuspraktika ja tulemused ning sealhulgas õigusloomejuristide järelkasvuprogramm, kasutajauuring kinnipeetavate seas. Riigikogule esitati mille eesmärk on toetada õigusloomevaldkonna juristide eelnõud nõusolekupõhise vägistamiskäsitluse kohta, järelkasvu ja arendada praktiliste kogemuste kaudu õi- vanglarendi võimaldamiseks, korruptsioonivastase sea- gusloomepädevusi koostöös ministeeriumite ning põhi- duse muutmiseks ning vaenukõne reguleerimiseks. seaduslike institutsioonidega. Tähelepanu suunati korduvkuritegevuse ehk retsidiiv- Konkurentsiõiguse valdkonnas võeti üle Euroopa suse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja muude Liidu konkurentsinormide direktiiv (ECN+ direktiiv), vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude mis loob selgemad reeglid konkurentsijärelevalve tõhus- ennetamisele. Edukalt jätkati Euroopa Sotsiaalfond+ tamiseks. Järelevalvet viib konkurentsiamet läbi haldus- projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähenda- menetluses ning rahatrahvi määrab rikkumiste eest mine“ elluviimist. Projekti eesmärk on soodustada ja maakohus väärteomenetluses. Konkurentsiametile anti edendada 14–29-aastaste õigusrikkumistaustaga noorte volitused Euroopa Komisjoni välisriigi subsiidiumide osalemist ühiskonnaelus, toetada nende iseseisvat toi- määruse rakendamiseks koondumiste kontrolli konteks- metulekut, nende jõudmist õppetegevusse ja tööturule tis, et hinnata kolmandatest riikidest saadud toetuste ning seal püsimist, et ennetada sotsiaalsete probleemide võimalikku turgu moonutavat mõju ja vajaduse korral tekkimist või süvenemist. seda piirata. Toetamaks võitlust suure kahjuga majanduskuritegude Jõustusid kinnistusraamatu seaduse muudatused, mis ja raske korruptsiooni vastu, käivitati koostöös õigus- piiravad e-kinnistusraamatus päringute tegemist kaitseasutustega projektid kriminaalsel teel saadud tulu 55 tõhusaks konfiskeerimiseks ning korruptsiooni enneta- Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamise puhul miseks. Valmis sai avalikkusele suunatud kriminaalsta- panustati 2025. aastal oluliselt sellesse, et inimesed ja et- tistika keskkond. Lisaks jätkati õiguskaare digitaliseeri- tevõtted saaksid oma õigusküsimused senisest efektiiv- mist, et täiustada ja võtta kasutusele uusi töökeskkondi, semalt lahendatud. Selleks valmistati ette kohtureformi mis tagavad menetlusteabe digitaalse kättesaadavuse tervikpakett kohtumenetluse kiirendamiseks. See hõl- ning andmete vahetuse. mab seadusemuudatusi kohtumenetluse tõhustamiseks Vanglate valdkonnas toetati jätkuvalt kinnipeetavate kõikides menetlusharudes, õigusemõistmisega mitte järkjärgulist vabanemist ning turvalist naasmist ühis- seotud menetluste kohtu alluvusest väljaviimist, kohtute konda avavangla kaudu, mille kohtade täituvus püsis vastutuse ja otsustusõiguse suurendamist kohtute aren- 90 protsendi lähedal. Retsidiivsuse üldine trend oli mõõ- damisel ja haldamisel, samuti kohtulõivude ajakohasta- dukas languses, mis seostus kriminaalhoolduse, sõltu- mist. vusravi ja teiste taasühiskonnastamist toetavate meet- 2025. aastal võeti kohtutes kasutusele ka mitmeid olulisi mete laiema rakendamisega. Kriminaalhoolduse tule- digilahendusi, mille eesmärk on suurendada kohtute töö muslikkust kinnitas selle edukalt läbinute osakaal, mis tõhusust, näiteks tehisaruassistent, mis võimaldab koh- ulatus 83 protsendini. tunikel ja kohtuametnikel senisest efektiivsemalt menet- Vanglate töö tõhustamiseks ja turvalisuse tugevdami- lusdokumente töödelda. Alustati ettevalmistustöödega seks võeti kasutusele uusi digilahendusi – kõikides vang- uue kohtute infosüsteemi loomiseks. Kaasaegsem tehni- lates rakendati videokohtumiste keskkond ning Tallinna line lahendus võimaldab rakendada ajakohasemaid tur- vanglas võeti kasutusele automaatpääsla lahendus. Ris- vameetmeid, parandada andmekaitset ning tagada süs- kihindamine viidi üle uuele platvormile ning arendati teemi suurem töökindlus. Lisaks aitab uus infosüsteem edasi e-teenuseid, et parandada teenuste kättesaadavust muuta kohtumenetlusega seotud toimingud kiiremaks ja ja tööprotsesside tõhusust. tõhusamaks nii kohtutöötajate kui ka teiste kasutajate jaoks. Vanglarendi ettevalmistamisel keskenduti Eesti ja Rootsi vahelise kokkuleppe väljatöötamisele ning kooskõlasta- Õigusteenuste parema kättesaadavuse tagamiseks ku- misele. Samal ajal kujundati ümber Tartu vangla töökor- jundati ümber senine esmanõustamise korraldus. Lisaks raldus, tugevdati personali ja analüüsiti taristu kasutust, erivajadustega inimestele ja eakatele korraldab justiits- et tagada vanglakohtade tõhus rakendamine. ja digiministeerium kiire ja lihtsa õigusinfo kättesaada- vust alates 2025. aastast ka õigusteabe juturoboti kaudu. Vanglateenistuse usaldusväärsus ühiskonnas tervikuna Täiendavalt on tagatud professionaalse juristi nõusta- on 2025. aastal 56 protsenti. Inimeste seas, kellel oli ot- misteenus portaali juristaitab.ee kaudu. sene kokkupuude vanglateenistusega, ulatus usaldus- väärsus 80 protsendini, mis viitab otsese kogemuse mõ- 2025. aastal käivitati esimene etapp ühtsest riiklikust jule hinnangute kujunemisel. täitmisregistrist, mis annab täiemahulisel rakendamisel nii võlgnikule kui ka avalikkusele tervikliku ülevaate käi- masolevatest täitemenetlustest. Tabel 25. Tulemusvaldkonna „Õigusriik“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2023 2024 2025 2025 2026 2035“ siht Koht maailma vabaduse edetabelis Staatus Staatus Staatus Staatus Staatus – Allikas: Estonia: Freedom in the World 2023 „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ “vaba“ Country Report | Freedom House Inimeste hulk, kes tunneb end oma ko- 70% 71%54 73% > 70% > 70% Rahva kest- dukandis pärast pimeda saabumist tur- likkus, tervis valiselt ja sotsiaal- Allikas: justiits- ja digiministeerium kaitse (ini- mese) sihi muutus C World Justice Projecti õigusriigi indeks 0,82 0,82 0,82 > 0,81 > 0,81 „Eesti 2035“ Allikas: World Justice Project riigivalitse- mise sihi muutus B Eesti positsioon rahvusvahelises õigus- 9 9 9 < 15 < 15 „Eesti 2035“ riigi indeksis kriminaaljustiitssüsteemi rahva kest- alakategoorias likkus, tervis Allikas: World Justice Project ja sotsiaal- kaitse (ini- mese) sihi muutus C Kinnipeetavate arv 100 000 elaniku 129 125 118 < 140 < 130 – kohta55 Allikas: justiits- ja digiministeerium 54 Võrreldes 2024. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga on näitajat täpsustatud tagantjärgi. 55 Uus mõõdik, avaldatud esimest korda riigi majandusaasta koondaruandes. 56 Tabel 26. Tulemusvaldkonna „Õigusriik“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2027 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2024 2025 2025 2025 2026 Kulud –215 422 –207 535 –279 399 –215 641 –209 015 –209 848 Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029 Tulemusvaldkonna lõplik eelarve 2025. aastal oli • välistoetuste eelarve suurenes nelja miljoni euro 280 miljonit eurot, millest suurima eelarvega tegevused võrra võrreldes esialgsega; on „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine“ • tuludest sõltuvate kulude eelarve suurenes (32 protsenti) ning „Õigusemõistmise ja õigusteenuste 10,8 miljoni euro võrra, millest 2024. aastast toodi tagamine“ (29 protsenti). üle 4,3 miljonit eurot. Eelarve prognoosist oli oluli- Tulemusvaldkonna lõplikust eelarvest moodustasid selt suurem laekumine vanglatel, mida suurendab 60 protsenti piirmääraga vahendid, 20 protsenti välis- vanglate ettevõtluskeskuse majandustegevusest toetused, 12 protsenti arvestuslikud vahendid, viis prot- saadav tulu, mis jätkab likvideeritud Vanglatöös- senti tuludest sõltuvad kulud ning kolm protsenti muud tuse AS-i tegevust. kulud. 2025. aasta eelarve täitmine moodustas lõplikust eelar- Tulemusvaldkonna lõplik eelarve suurenes algselt pla- vest 77 protsenti (215,6 miljonit eurot), kuid piirmää- neerituga võrreldes 71,9 miljoni euro võrra järgnevatel raga eelarvest kasutati ära 97 protsenti (164 miljonit eu- põhjustel: rot). Kõige olulisema mõjutaja 2025. aastal moodustasid • 2024. aastast ülekantud vahendid suurendasid ku- laekunud välistoetused, mida jäi enim kasutamata lude eelarvet kümne miljoni euro võrra; (51,7 miljonit eurot). Piirmääraga vahendite eelarvest jäi kasutamata 4,4 miljonit eurot, majandustegevusest lae- • 2025. aasta algul laekus Ameerika Ühendriikidega kunud tulude arvelt tehtavaid kulusid 6,9 miljonit eurot sõlmitud koostööleppe alusel 48,8 miljonit eurot fi- ja arvestuslike kulude eelarvest üks miljon eurot. Tulu- nantskuritegevuse, sealhulgas rahapesu, küberku- dest sõltuvate kulude lõpliku eelarve kujundamisel kasu- ritegude ja terrorismi rahastamise ennetamise, tatakse metoodikat, kus kulude ja investeeringute avastamise ning uurimise tugevdamiseks; eelarve viiakse vastavusse tegeliku limiidiga. Tegelik li- • 2025. aasta lisaeelarvega vähenes kulude eelarve miit hõlmab ka juba laekunud vahendeid, mille kasuta- kokku 2,5 miljonit eurot, sealhulgas suunati kinnis- mine on kavandatud tulevasteks perioodideks. varainvesteeringutesse Tallinnas Kalaranna 28 ra- Piirmääraga eelarvest jäid vahendid kasutamata peami- jatava kommunismi ja vene imperialismi kurite- selt seetõttu, et osa planeeritud tegevustest ei jõutud gude teadmuskeskuse investeeringute katteks üks aasta jooksul ellu viia ning need lükkusid järgmisesse miljon eurot, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile aastasse. Seda mõjutasid eelkõige hankemenetluste ja elutsükli lõppu jõudnud tehnika vahetuseks (mas- arenduste viibimine (näiteks hangetele ei tulnud pakku- sispektromeeter ja vedelikkromatograaf) 0,43 mil- musi), samuti vanglate teenistujate liikumine ning täit- jonit eurot, prokuratuuri toimepidavuse tagamise mata ametikohad, mille tõttu jäi tööjõukulude kasutus eesmärgil generaatorite soetuseks 0,2 miljonit eu- kavandatust väiksemaks. Lisaks viidi osa koolitusi ja rah- rot, kohtuhaldus- ja eelarvemudelile ülemineku vusvahelisi tegevusi läbi planeeritust väiksemas mahus käivitamiseks 0,5 miljonit eurot, Pärnu kohtusaa- ning pooleliolevad kohtuasjad ei lõppenud. lide ehitustöödeks kokku hoitava pinna arvelt 0,06 miljonit eurot ning muud väiksemad muuda- 2026. aastal kasutatakse neid vahendeid edasi lükatud tused; tegevuste elluviimiseks, sealhulgas arenduste lõpetami- seks, õigusabi ja toetuste maksmiseks ning koolituste lä- • Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eral- biviimiseks. Enamus kuludest on kohustustega kaetud dati 0,6 miljonit eurot kohtutele õigusemõistmise ning tegemist on ajas edasi lükkunud ja konkreetsete te- tagamiseks; gevustega seotud jääkidega. 1.2.13 Siseturvalisus Tulemusvaldkonna eesmärk Kindla sisejulgeoleku programm Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvali- Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identitee- ses ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus dihalduspoliitika programm kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programm Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi Siseministeerium Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Tulemusvaldkonna programm Julgeolekukeskkond Euroopas püsib pingeline ning Ve- nemaa täiemahuline agressioonisõda Ukraina vastu mõ- Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise prog- jutab otseselt ka Eesti siseturvalisuse väljakutseid. ramm 2025. aastal peab 88 protsenti inimestest Eestit turvali- Kiire ja asjatundliku abi programm seks riigiks. Inimeste kindlustunnet seoses Eesti 57 turvalisusega 2025. aasta andmetel näitab võrdlemisi menetluse, samuti liikmesriikide vahelise solidaarse väike elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks abistamise ja vastutuse tasakaalu. kuritegevust (kaks protsenti) või sisserännet (neli prot- Sisejulgeoleku tugevdamine ja Eesti arengut toetava ning senti). Terrorismiohu taju kujundavad rahvusvahelise julgeolekuohtusid maandava rändepoliitika elluviimine käsitlusega terrorismiaktide, vägivaldse äärmusluse ja on edukas. Tõhustati identiteedihaldust ja rände väärka- julgeolekuintsidentide kajastused meedias. Avaliku taju- sutamise ennetamist ja tõkestamist ning arendati vaja- tud rändemure vähenemine näitab, et rändemenetluste likke infosüsteeme. 2025. aastal võeti vastu välismaa- tõhustamine, kontrollimehhanismide tugevdamine ja laste seaduse muudatused, millega tõhustati seadusliku selge poliitiline raamistik on aidanud hoida ühiskond- rände menetlust ning vähendati taotlejate ja ametiasu- likku kindlustunnet. Üldine turvatunne on kõrge ja sta- tuste halduskoormust. Eesti arengu toetamiseks töötati biilne, kuid seda mõjutab kindlasti rahvusvaheline jul- välja ja esitati riigikogule ka välismaalase seaduse muu- geolekuolukord, hübriidohud ning ühiskondlik arutelu datused, mis võimaldavad paindlikumat välistööjõu kaa- rände, sõjalise ohu ja kriisivalmiduse üle. Riik peab samist tööjõupuudustega tegevusalades. Eesti konku- hoidma nähtavana ennetustegevused ja reageerimis- rentsivõime toetamiseks käivitati kiirmenetluse piloot- võime, sest elanike subjektiivne turvatunne kujuneb suu- projekt tippspetsialistide, idu- ja kasvuettevõtete tööta- resti usaldusest institutsioonide vastu ning teadmisest, jate ja nende pereliikmete jaoks. et kriisiolukordades suudetakse kiiresti ja professionaal- Kaitstum piir aitab suurendada julgeolekut ning tõkes- selt tegutseda. tada ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust, piiriülest Usaldus siseturvalisuse asutuste vastu on jätkuvalt kuritegevust ja salakaubavedu. Idapiiri väljaehitamisel kõrge. Politsei- ja piirivalveametit usaldab 84 protsenti, valmis põhiosa maismaapiiri füüsilisest taristust ning päästeametit 96 protsenti ja häirekeskust 93 protsenti jätkatakse tehniliste seiresüsteemide paigaldamisega, inimestest. mis muudab kogu Schengeni ruumi turvalisemaks. Eesti Tõhustati elanikkonnakaitset ja kriisideks valmisolekut. on NATO välispiiri ala, mis annab piirikaitse tugevdami- Hädaolukorra seaduse muudatustega loodi õiguslik alus sele täiendava strateegilise mõõtme. Piiritaristu arenda- varjendite ja varjumiskohtade rajamiseks ning täpsustati mise, sealhulgas drooniseire ja -tõrjevõimekuse tugevda- ohuteavituse rolle ja nõudeid. Avaliku sektori ja elutäht- misega suurendati riigi võimet ennetada ebaseaduslikku sate teenuste osutajatele kehtestati elanikkonnakaitse rännet, piiriülest kuritegevust ja hübriidohte. Kuni koolituse nõue, mis suurendab kriisiteadlikkust institut- 2029. aastani kavandatud 170,1 miljoni euro suurune in- sionaalsel tasandil. Loodi 1,6 miljoni euro suurune kogu- vesteering näitab, et piirikaitset käsitletakse strateegi- konnafond, mille abil arendati varjumiskohti ja kerksus- lise prioriteedina, millel on mõju siseriiklikule ja Eu- keskuseid, ning jätkatakse kogukondadele teadmiste ja roopa Liidu julgeolekule tervikuna. vahendite jagamisega, et kriisides paremini toime tulla. Sisejulgeoleku tugevdamisel keskenduti enam vaenuliku Samuti toetab see elanike iseseisvat toimetulekut krii- mõjutustegevuse, infomanipulatsioonide ja hübriidoh- siolukordades. Kohalikele omavalitsustele suunatud tur- tude ennetamisele, tuvastamisele ja tõkestamisele Eestis valisuse arenguprogramm toetab turvalise elukesk- ning koostöös partnerasutustega piiravate sanktsioo- konna kujundamist ja kriisideks valmisoleku suurenda- nide jõustamisele ja järelevalvemeetmete tõhustamisele. mist. Balti riikide vastastikuse mõistmise memorandumi Suurendati avalikkuse ja rahvusvaheliste partnerite ohu- sõlmimisega lepiti kokku regiooni ühise evakuatsiooni ja teadlikkust seoses Venemaalt tulenevate hübriidohtu- masside liikumise korraldamine. dega. Euroopa julgeoleku tugevdamiseks juhiti Euroopa Olukorrateadlikkuse tõstmiseks arendati edasi keskset tasandil tähelepanu agressioonisõjas osalenud Venemaa kriisiaegset infovahetusplatvormi SitRep (Situation Re- võitlejate reisimisest tulenevatele ohtudele Euroopa port) ja tõsteti selle toimekindlust. Liidu ja Schengeni ala julgeolekule ning turvalisusele. Arendati ohuteavituse terviksüsteemi ja sireenivõrgus- Sisejulgeoleku tugevdamisel oli fookuses kuritegevuse tikku. Mitmekihilise teavitussüsteemi loomiseks kaasati rahalise mõjutamise, rahapesu ja küberkuritegevuse eesti.ee mobiilirakendus ning testiti EE-ALARMi. Ohutea- vastase võitluse võimestamine. Julgeolekuohtude vähen- vituse keele-eelistuse projekti tulemusena edastatakse damiseks jätkatakse organiseeritud kuritegevuse ja SMS-teateid inimese eelistatud keeles – sellega parandati nende rahastamiskanalite tuvastamise ja sulgemisega. sõnumi mõistmist ning vähendati teavitusega seotud ku- Kuritegevuse dünaamilises ja kasumimotiivist ajendatud lusid kuni neli korda. Katsetati 5G-ringhäälingu tuleviku- arengukeskkonnas jätkati meetmete rakendamist ula- tehnoloogiat, mis võimaldab kriisiolukorras edastada tuslikult kuritegeliku tegevuse majandusliku atraktiiv- kiireid teavitusi laiale elanikkonnale, vähendades sõltu- suse vähendamiseks ja tulususe piiramiseks. vust üksikutest sidekanalitest. Terviklik lähenemine on Elu-, tervise- ja varakahjude maht on jätkuvalt murette- eelduseks, et kriiside korral jõuab info kiiresti ja arusaa- kitav. Olukorra parandamiseks suunati kohalikke oma- davalt iga inimeseni. valitsusi enam võtma turvalise elukeskkonna looja rolli. Tagada tuleb kriitiliste teenuste toimepidevus ulatusli- Vägivalla ennetamisele läheneti teaduspõhiselt. Seda kes kriisides, muutuvas julgeolekukeskkonnas, võima- toetab kohalike omavalitsuste turvalisuse arenguprog- like hübriidohtude – iseäranis küberohtude – tingimus- ramm, mille esimesed omavalitsused läbisid. Arengu- tes. See eeldab kriitilise taristu hukukindlust, kriisireser- programmiga tugevdatakse kohalikku võimekust enne- vide jätkuvat arendamist ja asutuste vahelise koostöö sü- tada riske ja kujundada süsteemselt turvalist elukesk- vendamist. konda. Rändepoliitika ja piirikaitse arendamine on siseturvali- Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike osakaal oli suse keskne telg. Euroopa Liidu 2024. aastal jõustunud 2025. aastal 27 protsenti. Kogukondlik kaasatus ja vaba- varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku ulatusliku reformi tahtlike roll siseturvalisuses on tugev. Siseturvalisuse va- rakendamise ettevalmistus on lõpule jõudmas. Uus batahtlikud on Eesti turvalisuse ja kriisivalmiduse olu- ühtne rahvusvahelise kaitse süsteemi õigustik aitab ta- line tugisammas. Vabatahtlike olemasolu loob lisavõi- gada kindlamad välispiirid, kiire, efektiivse ja ühetaolise mekuse olukordades, kus riigiressursid on tugeva surve rahvusvahelise kaitse menetluse ning tagasisaatmise all. Selle rolli hoidmiseks ja arendamiseks jätkatakse 58 sihipäraseid pingutusi. Arvestades kasvavaid riske ja paranenud, on järgnevate aastate suurim väljakutse kva- keerukamaid kriisistsenaariume, käsitletakse vabataht- lifitseeritud tööjõu järelkasvu, turvalisuse valdkonna likke strateegilise võimekusena. konkurentsivõimelise töötasu ja töötingimuste taga- Tegevus- ja relvalubade väljaandmise korraldusega ta- mine. Kuigi koolituskohtade arvu suurendamine ja vaba- gati, et relvi omavad ja kasutavad üksnes usaldusväärsed tahtlike kaasamine aitavad survet leevendada, mõjutab ja õiguskuulekad inimesed. Tõhus järelevalve relvaoma- tööjõupuudus otseselt nii reageerimisvõimet kui ka en- nike ja relvade üle aitas ennetada relvade väärkasutust, netustegevuste mahtu. vähendas turvariske ning toetas turvalise elukeskkonna 2025. aastal kinnitati siseministeeriumis valitsemisala püsimist. esimene teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegia, Vigastussurmade arv on viimaste aastate võrdluses lan- mis tähistab märgilist sammu senisest teadmistepõhi- gustrendis – 743 juhtumit (2024. aasta tulem). See on sema ja uuendusmeelsema siseturvalisuse suunas. Stra- positiivne areng võrreldes varasemate aastatega, kuid teegia on valitsemisala ühine kokkulepe, et teaduspõhine jääb märkimisväärselt alla sihttasemele (630). Vigastus- sisend on strateegilise planeerimise ja otsustusprotsessi surmade vähendamiseks jätkatakse järjepideva ennetus- loomulik ning vältimatu osa. 2025. aasta oluliseks aren- tegevusega, sealhulgas liiklusohutuse, tuleohutuse ja vä- guhüppeks kujunes sisekaitseakadeemia teadus- ja aren- givallaennetuse vallas. dustegevuse ökosüsteemi kujundamine ning teadusvõi- mekuse tugevdamine siseturvalisuse strateegilistes Siseturvalisuse tagamiseks on vaja piisaval hulgal moti- valdkondades. Eesmärk on kujundada akadeemiast sise- veeritud, asjatundlikke ja pühendunud inimesi. Kuigi turvalisuse juhtiv kompetentsikeskus. mitmed siseturvalisuse valdkonna näitajad on Tabel 27. Tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine56 Mõõdik Täitmine Täitmine Täit- Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 mine 2025 2026 2030 2025 Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike osa- 90% 88% 88% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% kaal Allikas: siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike osa- – 27% 27% ≥ 25% ≥ 25% 30% kaal Allikas: siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Vigastussurmade arv 806 743 –57 ˂ 630 ˂ 620 ˂ 630 Allikas: statistikaamet Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks: - kuritegevust 1% 2% 2% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% - sisserännet 9% 8% 4% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% - terrorismi 1% 1% ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1% –58 Allikas: Standard Eurobaromeeter Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus: - Politsei- ja Piirivalveamet 88% 85% 84% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% - Päästeamet 97% 96% 96% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% - Häirekeskus 96% 95% 93% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% Allikas: Turu-uuringute institutsioonide usaldus- väärsuse uuring Tabel 28. Tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2027 2024 2025 2025 2025 2026 Kulud –511 278 –505 313 –586 092 –558 470 –529 985 –517 601 Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029 56 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 57 Näitaja selgub juunis 2026. 58 2025. aasta eurobaromeetri uuringus ei küsitud. 59 Tulemusvaldkonna esialgne kulude eelarve oli 2025. aasta välistoetuste lõplikuks eelarveks kujunes 505,31 miljonit eurot ning lõplikuks eelarveks kujunes 18,69 miljonit eurot. Välistoetusi rakendati erinevatest 586,09 miljonit eurot, millest piirmääraga kulud moo- fondidest kogumahuga 16,91 miljonit eurot, millest dustasid 524,07 miljonit eurot, arvestuslikud kulud kõige suurema mahuga olid piirihalduse ja viisapoliitika 32,12 miljonit eurot ja tuludest sõltuvad kulud rahastu (3,59 miljonit eurot), Varjupaiga-, Rände- ja In- 29,90 miljonit eurot. tegratsioonifond (3,25 miljonit eurot), Sisejulgeoleku- Lõplik eelarve suurenes võrreldes esialgse eelarvega fond (2,83 miljonit eurot). Välistoetusi rakendati veel kokku 80,78 miljonit eurot ehk ligi 16 protsenti. Ühtekuuluvusfondist (1,89 miljonit eurot), Euroopa Sot- 2024. aasta kasutamata piirmääraga vahendite jääke siaalfondist (1,04 miljonit eurot), Euroopa Regionaala- kanti üle 28,23 miljonit eurot. Peamised jääkide tekke rengu Fondist (0,59 miljonit eurot), Erasmus+-ist põhjused on seotud kulude edasi lükkumisega. Mitmete (0,37 miljonit eurot); väiksemas mahus olid Euroopa Ma- hangete läbiviimine on võtnud kavandatust rohkem aega janduspiirkonna ja Norra toetused (0,17 miljonit eurot) (näiteks vaidlustusperioodid, täpsustused hankedoku- ning taaste- ja vastupidavusrahastu (0,11 miljonit eu- mentides). Osalt on ka kulud planeeritust väiksemaks rot). Muude otsetoetustega rakendati 4,55 miljonit eu- osutunud (suurim Riigi Kinnisvara AS: 2,8 miljonit eu- rot. rot). Tulemusvaldkonda lisandus lisaeelarvega Tulemusvaldkonna tegelikud kulud olid kokku 26,89 miljonit eurot (piirmääraga vahendeid 23,67 mil- 558,47 miljonit eurot, mis teeb lõplikust eelarvest ligi jonit eurot, välistoetusi 1,80 miljonit eurot ja omatulusid 95 protsenti. Eelarve jääk 2025. aasta lõpuks oli 1,42 miljonit eurot) ning Vabariigi Valitsuse reservist 27,62 miljonit eurot, sealhulgas piirmääraga kulude jääk eraldatud vahendeid 23,98 miljonit eurot laiapindse rii- 22,49 miljonit eurot, tuludest sõltuvate kulude jääk gikaitse tugevdamiseks, automaatse biomeetrilise isi- 8,03 miljonit eurot ning arvestuslikel kuludel tekkinud kutuvastuse süsteemi (ABIS) rakendamiseks, desünkro- ületäitmine 2,8 miljonit eurot. Piirmääraga vahendite niseerimisega seotud tegevusteks, digiteenuste määruse ülekantavat jääki kasutatakse 2026. aastal massiohje va- (DSA) rakendamiseks ning Ukraina sõjaga seotud tege- rustuse soetamiseks ja koolituste korraldamiseks, ise- vusteks. teeninduslike digikioskite kuludeks, Sisekaitse Akadee- Tuludest sõltuvate kulude lõplik eelarve suurenes mia täiendavate õppekohtadega seonduvate kulude kat- 4,56 miljonit eurot ning selle kujunemist mõjutavad miseks, hingamisaparaatide soetamiseks, inventari hool- aasta jooksul lisandunud toetuslepingud, tegelikult lae- duseks ning missioonide jätkutegevusteks. Enamus ma- kunud toetused, taotlusvoorude avamised ning vahenda- jandamiskuludest on kohustustega kaetud. Osa majanda- tavate välistoetuste tegelike väljamaksete mahud. Tulu- miskulude jäägist, mis ei ole otseselt kohustustega kae- dest sõltuvate kulude lõpliku eelarve kujundamisel kasu- tud, on planeeritud sõidukite remondi- ja hoolduskulude tatakse metoodikat, kus kulude ja investeeringute puudujäägi ning töökeskkonna teenuse aegunud isiku- eelarve viiakse vastavusse tegeliku limiidiga. Tegelik li- kaitsevahendite mahakandmise ja nende hävitamisega miit hõlmab ka juba laekunud vahendeid, mille kasuta- seotud kulude katteks. mine on kavandatud tulevasteks perioodideks. 1.2.14 Välispoliitika Tulemusvaldkonna eesmärk ülesehitamine, humanitaarabi tsiviilelanikkonnale, kü- Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, berkaitse tugevdamine ning vastutuse kohaldamine Uk- Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus raina suhtes toimepandud kuritegude eest. Ukraina (ja rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning eest- Moldova) Euroopa Liidu integratsioonis toimus tehniline laskonna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus edasiminek, paraku ei võimaldanud Ungari vastuseis üleilmsesse kestlikku arengusse avada ametlikult läbirääkimise esmaseid peatükke. Ag- ressioonikuriteo eritribunali loomisel saavutati kompro- Valdkonna arengukava miss, mis ei vastanud täielikult Eesti eesmärkidele, kuid Välispoliitika arengukava 2030 võimaldas alustada eritribunali loomist. Tulemusvaldkonna programm Alates täiemahulise sõja algusest on Eesti avalik sektor, sealhulgas välisministeerium, arengukoostöö raames Välispoliitika programm Ukrainat pidevalt toetanud. Kokku toetati 2025. aastal Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala arengukoostööd OECD DAC metoodikal 0,19 protsendi Välisministeerium ulatuses rahvuslikust kogutulust, jäädes veidi alla sihi (0,24 protsenti). Tõsteti agressiooni hinda Venemaale. Rahuks on vaja TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE survet agressorile. Peamised vahendid 2025. aastal olid Välisministeeriumi üks peamisi prioriteete oli Uk- sanktsioonid, Venemaa varilaevastiku tegevuse jõuline raina toetamine ning õiglase ja püsiva rahu saavuta- piiramine, Euroopa Liidu tollitariifid ja Venemaa külmu- misele kaasaaitamine. 2025. aastal jätkas Eesti aktiiv- tatud varade kasutuselevõtt. Euroopa Liit võttis aasta selt ja igakülgselt Ukraina toetamist. Uute elementidena jooksul vastu neli Venemaa-vastast sanktsioonipaketti, nõudsid tähelepanu rahukõneluste protsess, Ukraina sealhulgas ulatuslikud meetmed energia- ja finantssek- tahtekoalitsioon ja sõjalise abi jätkumise tagamine. Pi- tori vastu. Lisaks kiideti esmakordselt heaks varilaevas- kaajalised ja strateegilised tegevussuunad on Eesti toe- tiku laevade ja nendega seotud isikute sanktsioneeri- tus Ukraina lõimumisele Euroopa Liidu ja NATOga, riigi mine. Eesti taotles järjepidevalt, et paketid oleksid 60 tõsised ja suudaksid reaalselt agressorit mõjutada. Eu- maailmakorra hääbumise tingimustes keskendus Eesti roopa Liidu ja G7 meetmed varilaevastiku vastu vähen- töö rahvusvahelistes organisatsioonides nende väär- dasid tõhusalt Venemaa energiatulusid. Eesti aitas ühe tuste ja põhimõtete säilitamisele, mis kindlustavad meie eestvedajana sellele omalt poolt aktiivselt kaasa. Det- vabadust. Eesti valiti ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks sembris 2025 saavutati Euroopa Liidus Eesti jaoks olu- aastateks 2026–2028. Et vältida marginaliseerumist, line poliitiline kokkulepe Vene maagaasi impordi lõpeta- peab Euroopa mitmekesistama partnerlusi, tegema vas- miseks. Euroopa Liit liikus edasi kõrgete tollitariifide tastikustel huvidel põhinevat koostööd, vähendama sõl- kehtestamisega Venemaa ja Valgevene kaupadele. Sõja tuvusi ning tugevdama oma mõju maailma teistes piir- algusest peale soovis Eesti võtta kasutusele Venemaa kondades. 2025. aastal sõlmitud Euroopa Liidu-India ja külmutatud varad Ukraina heaks. 2025. aastal toimus Euroopa Liidu-Mercosuri kaubanduslepped ja arengu- esimene sisuline läbimurre, kuigi kahjuks ei suutnud det- koostöö reformimine on osa sellest strateegiast. Uue tee- sembrikuine Euroopa Ülemkogu kokkuleppele jõuda. mana on päevakorral kriitilised toorained ja neile ligi- Siiski külmutati Venemaa keskpanga varad Euroopa Lii- pääs. Euroopa Liidu ühtsusele oli väljakutse sõja jätku- dus seniks, kuni Venemaa lõpetab agressioonisõja ja hü- mine ja rahuplaanid Lähis-Idas. Eesti globaalse nähta- vitab Ukrainale tekitatud kahju. Samuti oli positiivne, et vuse ja mõju tugevdamiseks otsustati 2026. aastal avada Euroopa Liidu viisapoliitika asus 2025. aastal jõulisemalt viis uut saatkonda Ladina-Ameerika, Sahara-aluse Aaf- piirama Vene kodanike ja diplomaatide reisimist Euroo- rika ja meile oluliste Euroopa Liidu kandidaat- ja part- pas. Ebastabiilsus meie regioonis püsib senikaua, kuni nerriikide linnades – Jerevanis, Chișinăus, Bakuus, Brasi- jätkub Venemaa agressioon Ukrainas ning süstemaati- lias ja Nairobis. line mõjutus- ja õõnestustegevus, inforuumi manipulat- Usaldusväärne ühendatus, kliimamuutuste teemad sioon, küberrünnakud ja sabotaaž Euroopa riikide vastu. ning küber- ja digidiplomaatia olid olulised valdkon- Transatlantilise suhte teisenemine, NATO kollektiiv- nad. Piiriülene transporditaristu ei ole üksnes majan- kaitse ja Euroopa kaitsevõime olid välisministee- dusprojekt, vaid on otseselt seotud sõjalise liikuvuse, liit- riumi olulised tegevussuunad. President Trumpi ad- lasvägede vastuvõtuvõime ja Euroopa kerksusega, mis- ministratsiooni ajal on transatlantiline julgeolekusuhe tõttu Rail Baltic jäi 2025. aastal Eesti ja Balti koostöö teinud läbi suurima muutuse alates NATO asutamisest. keskseks prioriteediks. Kolme mere algatus kujunes Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma julgeoleku 2025. aastal oluliseks platvormiks Euroopa Liidu põhja- eest. Positiivne oli 2025. aasta juunis toimunud NATO lõunasuunalise taristu arendamisel Läänemerest Musta Haagi tippkohtumine, kus lepiti kokku alliansi riikide mereni. Euroopa Liidu kliimapoliitikas nihkus fookus kaitsekulutuste sihttaseme tõstmine viie protsendini üha enam majanduslikele ja energiajulgeoleku argumen- SKP-st. Euroopa tegi 2025. aastal varasemast palju enam tidele. Eesti tugevdas oma rahvusvahelist mõju digi- ja kaitsekulutuste tõstmiseks ja võimete arendamiseks küberdiplomaatias, mille näited on osalus tehisintellekti ning Ukraina sõjaliseks abistamiseks. Eesti jaoks oluline globaalse dialoogi juhtimises, GovStacki algatuse tugev- oli NATO artikli 4 käivitamine ja ÜRO julgeolekunõukogu damine ning Tallinna küberdiplomaatia suvekooli kokkukutsumine pärast Eesti õhupiiri rikkumist Vene- haarde suurendamine. Eesti seisis koos partneritega maa hävitajate poolt. Õhupiiri rikkumised Eesti ja teiste vastu Venemaa püüdlustele õõnestada rahvusvahelisi suhtes viisid NATO täiendavate kaitse- ja heidutusmeet- kübernorme ning töötas Euroopa Liidus küberheidutuse mete kehtestamiseni ja õhukaitsepoliitika tugevdami- tugevdamise nimel. Välisministeeriumil oli oluline roll ka seni. Eesti astus koos Läti, Leedu, Soome ja Poolaga välja Tallinn Digital Summiti korraldamisel. Ottawa jalaväemiinide konventsioonist. Äridiplomaatiale oli 2025. aasta väga intensiivne – Uue Põhjala kujunemine mängib Euroopa riskitaju ja toetati ettevõtteid ja leiti uusi eksporditurgusid. Te- otsustusvõime kujundamisel üha tugevamat rolli. Uue gemist oli Euroopa Liidu taasterahastu vahendite kasu- Põhjala moodustavad viis Põhjala ja kolm Balti riiki koos tamise viimase täisaastaga. Samuti nõudis energiat välis- Poola ja Saksamaaga. Uue Põhjala tuumik on Põhjala- ministeeriumi ning ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasu- Balti piirkondliku koostöö formaat, mida Eesti soovib tuse uue koostöömudeli loomine. Äridiplomaatiline tege- kinnistada poliitilise koordinatsiooni keskse platvormi ja vus toetas 2025. aasta jooksul 1006 Eesti ettevõtet. Taas- instrumendina. Eesti tõukas aktiivselt tagant, et toimuks terahastu toel avati uued ettevõtluskeskused neljas lin- seniste traditsiooniliste koostööformaatide, nagu Lääne- nas, valmisid kõik planeeritud riigistrateegiad ja viidi lõ- meremaade Nõukogu ja Balti Nõukogu tegevuse ja ees- pule enamik rahvusvahelisi turundus- ja kommunikat- märkide uuendamine. sioonikampaaniaid, mille seas osutusid eriti mõjusaks Euroopa Liidu strateegilised arengusuunad olid laie- majandusajakirjanike visiidid Eestisse. nemine, eelarve ja õigusriik. 2025. aasta jooksul suu- Konsulaartoimingud, üleilmse eestluse hoidmine ja deti laienemise protsessiga edasi liikuda. Ukraina ja Mol- kultuuridiplomaatia olid 2025. aastal keskse tähtsu- dova näitasid tugevat pühendumist reformidele väga sega. Välisministeeriumis sooritatud konsulaartoimin- pingelistes oludes, mida kinnitas Euroopa Komisjoni gute arv (61 583) ja menetletud viisataotlused (14 731) laienemisraport. Edasiminek toimus ka Albaania ja Mon- jäid 2025. aastal võrreldes eelmise aastaga samale tase- tenegroga. Eesti oli rahul Euroopa Komisjoni esitatud mele. Konsulaarabi vajaduse väikese languse (umbes viis ambitsioonika ettepanekuga järgmiseks Euroopa Liidu protsenti) taga on ministeeriumi aktiivne ennetustege- pikaajaliseks eelarveks aastateks 2028–2034, mis kajas- vus ja reisijate teadlikkuse kasv. Üleilmsete eestlaste si- tab Eesti vaates olulisi elemente, nagu Euroopa kaitse- ja demeid kodumaaga tugevdasid 2025. aastal kaks suur- konkurentsivõime suurendamine, tugev välispiir, kriiti- sündmust – laulu- ja tantsupidu ning kultuurifestival liste piiriüleste ühenduste arendamine ja toetus Ukrai- ESTO. Emotsionaalse sideme hoidmise kõrval on hädava- nale. Kahetsusväärselt oli Ungaril jätkuvalt tõsiseid jalik tegeleda praktiliste küsimustega, mis takistavad probleeme Euroopa Liidu välispoliitiliste eesmärkide mujal riikides elavaid eestlasi kodumaaga tihedamaid si- toetamise ja õigusriigi olukorraga. demeid loomast. Eesti kultuuri jaoks oli 2025. aasta pi- Eesti tegutses aktiivselt globaalselt muutuvas rah- dulik. Tähistati Arvo Pärdi 90. juubelit ja täitus 500 aas- vusvahelises keskkonnas. Reeglitel põhineva tat esimese eestikeelse trükiteksti ilmumisest. Esinduste korraldusel või toel toimus kümneid kultuuriüritusi ja 61 peaaegu kõik saatkonnad kasutasid üht neist kahest tee- mast oma kultuuridiplomaatias ära. Tabel 31. Tulemusvaldkonna „Välispoliitika“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2035“ 2023 2024 2025 2025 2026 siht Regionaalne julgeolek Ebastabiilne Ebastabiilne Ebastabiilne Stabiilne Stabiilne – Allikas: välisministeerium Eesti koht konkurentsivõime edetabelis 26 33 33 25 25 25 (69 riiki 2025. aastal) Allikas: IMD/Competitiveness; statistikaamet Eesti kohalolu ja mõju maailmas (Elcano, 82 85 85 ≤ 89 ≤ 89 ≤ 89 150 riiki) Allikas: Elcano andmed statistikaametist; de- tailandmed: Elcano. Eesti kohalolu ja mõju maailmas (posit- 11 11 11 ≤ 11 ≤ 11 ≤ 11 sioon kuni 5 miljoni elanikuga riikide seas, 35 riiki) Allikas: Elcano riikide globaalse kohalolu ra- port Arengukoostöö osakaal Rahvuslikku Ko- 0,28% 0,20% 0,19% 0,26% 0,27% 0,33% gutulusse Allikas: OECD DAC Tabel 30. Tulemusvaldkonna „Välispoliitika“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2027 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2024 2025 2025 2025 2026 Kulud –116 781 –117 710 –135 198 –122 099 –112 642 –109 994 Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029 Tulemusvaldkonna lõplik eelarve on võrreldes ärimissioonide, visiitide ja ärisündmuste läbiviimise, 2024. aasta eelarvega jäänud samasse suurusjärku. Lõp- Eesti välisesinduste poolt korraldatavate ürituste ja tu- lik eelarve kajastab lisaks 2025. aasta alguses kinnitatud rundus- ning kommunikatsioonitegevuste, Ukraina üles- riigieelarvele ka aasta jooksul eraldatud vahendeid Va- ehitusprojektide ning sinna sisenevate ettevõtete kas- bariigi Valitsuse reservist, lisaeelarvest ning 2024. aas- vava toetusega seotud täiendavad kulud. Lisaeelarvega tast üle kantud vahendeid. Lisaks võtab lõplik eelarve eraldati täiendavaid kulusid laia riigikaitse valdkonna tu- veel arvesse ka aasta lõpus tehtud eelarve korrigeeri- gevdamiseks, sealhulgas Brüsseli teise õla väljaehituseks misi, mis on tingitud suuresti välistoetuste eelarvete vas- ehk tõrkekindluse suurendamiseks. Vabariigi Valitsuse tavusse viimisest aasta jooksul avatud sildfinantseeri- reservist eraldati 2025. aastal vahendeid Eesti KESKUSe miste ja ettemakstud toetustega. ehituseks Torontos, ESTO 2025 korraldamise toetami- 2024. aasta riigieelarve kulude vahendeid kanti seks, Moldova kahepoolsete sidemete ja hübriidrünna- 2025. aastasse üle summas umbes 9,13 miljonit eurot, kute vastase võitlemise tugevdamiseks ning laia riigi- millega kaeti suuresti võetud kohustused. Enamik kohus- kaitse valdkonna tegevuste ellu viimiseks, sealhulgas tusi oli seotud arengukoostöö ja humanitaarabi mit- riigi välisesinduste toime tagamiseks kriitilise infrast- meaastaste projektidega, mis kantakse tekkepõhiselt ku- ruktuuri ja turvasüsteemide (nii füüsilised kui ka vir- luks järgmistel kalendriaastatel tulenevalt juba otsusta- tuaalsed) uuendamise kaudu. tud projektide lõpptähtaegadest. Samuti oli kohustuste Tulemusvaldkonna 2025. aasta eelarve täitmine moo- puhul osaliselt tegemist 2024. aastal korraldatud hange- dustas lõplikust eelarvest 90 protsenti. Eelarveaastal ei tega infotehnoloogia, diplomaatilise julgeoleku ja hal- kantud kõiki vahendeid tekkepõhiselt kuludeks, kuna dusvaldkonnas, mille raames tellitud kaupade ja tee- mitmed projektid ja tegevused ületavad kalendriaasta nuste kätte saamine jäi 2025. aastasse. Lisaks toodi üle piire. Suurima osa tekkepõhiselt kuluks kandmata eelar- prognoositavate liikmemaksude jäägid, kus kõik arved ei vevahenditest moodustas arengukoostöö ja humanitaa- saabunud 2024. aastal õigeaegselt, tulenedes välispolii- rabi mitmeaastaste projektide ellu viimine. Nende pro- tika dünaamilisusest ja otsustest Euroopa Liidus, seal- jektide lõpptähtajad on planeeritud 2026. aastasse. Li- hulgas Euroopa rahutagamisrahastu (EPF) väljamakse- saks jäid kuluks kandmata reservist eraldatud Toronto test. Eesti KESKUSe ehituse vahendid, kuna ehitus lõppeb 2025. aastal eraldati välisministeeriumile lisaeelarve- 2026. aasta augustis, ning Moldova toetamiseks mõeldud tega kulusid mahus umbes 3,2 miljonit eurot, millest projektide kulud, kuna projekti lõpptähtaeg on suurema osa moodustasid äridiplomaatia suunitlusega 2026. aastal. Eelarve täitmist mõjutas ka 62 prognoositavate liikmemaksude (EPF) väljamaksete Aasia ja Venemaa suunalised ühekordsed uuringud, mille edasi lükkumine, tulenevalt välispoliitika dünaamilisu- lõpptähtajad on 2026. aastal. Üle kanduvaid vahendeid sest ja otsustest Euroopa Liidus. Samuti ei kandunud kasutatakse 2026. aastal. 2025. aastal kuluks kõik teadus- ja arendustegevuse 1.2.15 Julgeolek ja riigikaitse Tulemusvaldkonna eesmärk vastuvõtuks vajalik taristu ning alustati ettevalmistusi Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista võimaliku kaugmaa õhutõrje hanke läbiviimiseks. rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajaduse Mehitamata süsteemide valdkonnas tarniti multiroo- korral kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire tordroone, alustati pataljoni-, brigaadi- ja diviisitaseme ja tulemuslik rakendumine mehitamata õhusõidukite hankega ning jätkati droonide juhtimis- ja sidelahenduste arendamist. Kaudtule võime Valdkonna arengukavad tugevdamiseks saabusid kuus HIMARS mitmikraketi- Riigikaitse arengukava 2022–2031 heitjat, 12 liikursuurtükki CAESAR ja kuus liikursuur- Tulemusvaldkonna programmid tükki K9 Kõu. Samuti sõlmiti pika- ja keskmaa täppis- moona lepingud ning toimusid esimesed tarned. Lisaks Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm allkirjastati Lõuna-Koreaga leping Chunmoo mitmikra- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala ketiheitjate hankimiseks. Kaitseministeerium Mereväe arendamisel loodi rannakaitse raketisüsteem ning tarniti relvasüsteem koos laskemoonaga. Samuti valmistati ette miinijahtijate elukaare pikendamise TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE hange ning sõlmiti leping väekaitsekaatrite ehitamiseks. Venemaa jätkuv agressioonisõda Ukraina vastu ning Kaitseväes loodi tulevikuvõime ja innovatsiooni arengud Euroopa julgeolekukeskkonnas on suurenda- väejuhatus, mille ülesanne on koordineerida strateegi- nud sõjalisi riske NATO idatiival, sealhulgas Eestis. See- lisi arendusprojekte ja võimelünkade täitmist alates ope- tõttu on Eesti kiirendanud sõjalise riigikaitse arendamist ratsiooniliste vajaduste määratlemisest kuni lahenduste kooskõlas riigikaitse arengukava ja NATO kaitseplaani- integreerimiseni struktuuri ja tegevusse. des seatud eesmärkidega. Kaitseliidu sihtotstarbelist tegevustoetust suurendati Toetus riigikaitse arendamisele on olnud nii poliitilisel võrreldes varasema nelja-aastase perioodiga 240 miljo- tasandil kui ka elanikkonna seas märkimisväärne. 50 nilt eurolt 314,7 miljoni euroni. 2025. aastal jätkus kait- protsenti Eesti elanikest peab vajalikuks kaitsekulutuste sevaldkonna taristu arendamine. Nurmsis avati mehita- taseme tõstmist ning 23 protsenti toetab nende säilita- mata lennuvahendite väljaõppekeskus ning Tartus Raadi mist senisel tasemel59. sõjaväelinnakus kaasaegne sõja- ja katastroofimeditsiini Riigikaitse arendamise kiirendamiseks tõsteti alates keskus. Kaitseväe keskpolügoonil valmis soomusma- 2024. aastast kaitsekulude sihttaset vähemalt kolme nöövri laskeväli ning lennubaasi rajati lennukite var- protsendini SKP-st. Tegelikud kaitsekulud ulatusid jualused ja kolm uut kasarmut. 2023. aastal 3,04 protsendini, 2024. aastal 3,3 protsen- 2025. aastal tugevdati kaitsevalmidust maal, merel, õhus dini ning 2025. aastal 3,91 protsendini SKP-st. Alates ja küberruumis. Toimus ligi 16 000 osalejaga suurõppus 2026. aastast suunab Vabariigi Valitsus sõjaliseks riigi- „Siil“, mille käigus kontrolliti üksuste lahinguvalmidust kaitseks üle viie protsendi SKP-st, võimaldades sellega ning harjutati liitlasvägede, sealhulgas Ühendkuningriigi kiirendada võimearendusi, täita NATO väevõime ees- tugevdusbrigaadi siirmist Eestisse. Lisaks viidi läbi kaks märke ning tõsta kaitsevalmidust. lisaõppekogunemist. Kaitsevõimeid arendatakse tervikliku süsteemina, hõl- Merel piirati Venemaa varilaevastiku tegevust ning ta- mates heidutust ja kaitset, juhtimist ja olukorratead- gati veealuse kriitilise taristu kaitse. Samuti suurendati likkust, manöövrit ja tuletoetust, üksuste kaitstust ja vas- droonide seire- ja tõrjevõimet, et tugevdada kaitseväe tupidavust ning logistikat ja liitlaste vastuvõtu- ning reageerimisvõimet õhuohtudele. Tõhustati koostööd si- toetussüsteeme. Kaitsekulude kiire kasvu tingimustes seministeeriumi ning politsei- ja piirivalveametiga ning pöörati eritähelepanu hangete, varude arvestuse, lepin- drooniõpe viidi ajateenijate väljaõppesse, koolide õppe- guhalduse ja sisekontrolli protsesside korrastamisele. kavadesse ja laiemale elanikkonnale suunatud program- Oluline osa kaitse-eelarvest suunatakse lahingumoona midesse. varude suurendamisse ja hoiustamiseks vajaliku taristu Tugevdati side- ja IT-süsteemide ründe- ja katkestus- arendamisse. Perioodil 2025–2029 kavandati laske- kindlust ning viidi läbi NATO suurim küberõppus Cyber moona soetusteks 3,4 miljardit eurot, millest ligikaudu Coalition ja rahvusvaheline õppus Locked Shields. 2,3 miljardit eurot on kaetud lepinguliste kohustustega. 2025. aastal tarniti laskemoona ligikaudu 400 miljoni Riigikaitse inimvara arendamisel seatud eesmärgid täi- euro väärtuses. deti – tegevväelaste arv kasvas 3802-ni ning tegevväe- laste värbamistellimuste täitmise määr ulatus 99 prot- 2025. aastal jätkus Eesti kaitsevõime sihipärane arenda- sendini. Tegevväelaste arvu kasvu toetamiseks muudeti mine. Õhuseirevõime tugevdamiseks alustas Alutaguse tegevväelaste tagasivärbamise soodustamiseks kaitse- vallas tööd uus radarikompleks ning Ämaris valmis rada- väeteenistuse seadust (jõustus 04.02.2026). Samuti viidi ritaristu koos hooldus- ja remondikompleksiga. Läbi läbi laiaulatuslik kampaania tegevväelase elukutse tut- viidi hange akustilise õhuseiresüsteemi soetamiseks. vustamiseks („Teenistus, millest võidavad kõik“) ning Õhukaitse arendamisel tarniti lühimaa õhutõrjerakette eraldi kampaania kaitseväe akadeemiasse sisseastumise Piorun ja Mistral, valmis keskmaa õhutõrjesüsteemi 59 Kantar Emori uuring „Avalik arvamus riigikaitsest 2025“. 63 toetamiseks. Lisaks võimaldati pilootprojektina suve- Eesti riigikaitse toetamisel. Selle tulemusena kasvas kutse ajateenijatel astuda kaitseväe akadeemiasse ilma tööandjate valmisolek toetada töötajate osalemist õppe- ajateenistust läbimata. kogunemistel ja Kaitseliidu tegevuses. Ühiskonna vahetu Reservteenistuse toetamiseks suurendati reservväelaste panuse suurendamiseks sõlmiti tööandjate esindusorga- toetusi ning valmistati ette ajateenijate toetuste suuren- nisatsioonidega hea tahte kokkulepped, millega tugev- damine alates 2026. aastast. Uues riigikaitse arenguka- dati riigi ja erasektori koostööd riigikaitse toetamisel. vas on ette nähtud toetuste regulaarne korrigeerimine Kokkulepped rõhutavad tööandjate rolli reservväelaste elukalliduse muutuse alusel. Reservteenistuse kutsete õppekogunemistel osalemise võimaldamisel, sealhulgas kättetoimetamise süsteemi tõhustamise tulemusel jõua- töötasu säilitamist, töötajate peredele paindlike lahen- vad kutsed 98 protsendi adressaatideni. duste pakkumist ning teenistuskogemuse väärtustamist. 2025. aastal tehti mitmeid samme Eesti kaitsetööstuse Ettevõtjate kaasamise tulemusel kasvas digilaigu kesk- arendamiseks. Kehtestati kaitsetööstuspargi eriplanee- konnas toodete ja teenuste nähtavus ja müük, mille ring Ermistus ja Põhja-Kiviõlis ning valikpakkumise kaudu koguti Reservväelaste fondi annetusi üle 100 000 kaudu valiti neli ettevõtet. Tõenäoliselt jõutakse euro. Annetused suunati kaitseliidu droonivõime aren- 2026. aastal kokkuleppele ka viienda ettevõttega, kes damisse. Riigikaitsjate ühiskondlikku väärtustamist toe- soovib tulla Põhja-Kiviõli alale. See loob eeldused moo- tati Reservväelaste nädala kaudu ning reservväelaste natootmise alustamiseks Ermistus 2027. aastal ja Põhja- tervist meeste tervise kuu kampaania kaudu. Kiviõlis 2028. aastal. Samuti käivitati Ämari minitööstus- „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustuse pälvis 517 tööandjat pargis külgmiinide tootmine ning loodi riigi äriühing ja ettevõtet. Avaliku arvamuse uuringud näitavad samal Hexest Materials AS sõjalise lõhkeaine tootmiseks. Need ajal elanikkonna jätkuvat ja kasvavat tuge riigikaitsele ja tegevused suurendavad Eesti strateegilist autonoomiat riigikaitsjatele, mis kinnitab kogu ühiskonna osalusel põ- kriitiliste sõjamaterjalide tootmisel ning aitavad tagada hineva riigikaitsemudeli toimimist. moonavarude ja lõhkeainete kättesaadavuse kaitse- NATO kollektiivkaitse mehhanismide õigeaegne ja tule- võime tugevdamiseks. Riigikaitselise taristu ja kaitse- muslik rakendumine on Eesti julgeoleku keskne tugisam- tööstuse arendamise tempo tõi esile vajaduse täpsustada mas. Liitlaste sõjaline kohalolek Eestis ning kaitseplaa- õigusruumi, et võimaldada riigikaitseks vajalike ehitiste nid tugevdavad heidutust ja toetavad NATO kaitsehoia- rajamist põhjendatud juhtudel kiirendatud menetluses kut idatiival. ning selgemalt määratleda riigikaitselise avaliku huvi Eestis paiknevad liitlasüksused NATO eelpaigutatud la- kaalumine teiste huvide suhtes. Eesti elanike toetus riigi- hingugrupi62 koosseisus ning kahepoolsete kokkulepete kaitsele ning valmisolek sellesse panustada püsib kõrgel alusel. Täiendavalt on Ameerika Ühendriikide poliitiline tasemel, toetades kogu ühiskonna võimet seista rünnaku ja sõjaline juhtkond avalikult kinnitanud pühendumust vastu. 82 protsenti Eesti elanikest leidis, et relvastatud NATO kollektiivkaitsele, sealhulgas Balti riikide kaitsele rünnaku korral peaks Eesti riik osutama vastupanu60. vastavalt Washingtoni lepingu artiklile 5. 2024. aasta lõ- Toetus relvastatud vastupanule on püsinud stabiilselt pus määrati Eesti kaitseks täiendav Ühendkuningriigi kõrgel tasemel pärast Venemaa täiemahulist kallaletungi brigaad, mis on kavandatud vajaduse korral kiireks siir- Ukrainale. Kaitsetegevuses oli oma võimete ja oskuste miseks Eestisse. kohaselt valmis isiklikult panustama 62 protsenti elani- kest, mis on võrreldav 2024. aasta näitajaga (61 prot- Itaalia paigutas 2025. aastal Eestisse keskmaa õhutõrje- senti). Kuigi võrreldes 2022. aastaga vähenes elanike pa- süsteemi SAMP/T ning toetas NATO õhuturbemissiooni nustamisvalmidus neli protsendipunkti, püsib see siiski F-35 hävitajatega. Itaalia pikendas oma panust septemb- kõrgemal tasemel kui enne 2022. aastat.61 ris 2025 pärast NATO artikli 4 konsultatsioonide algata- Tööandjatele suunatud teavitustegevused suurendasid mist Eesti poolt, tugevdades sellega liitlasriikide koordi- teadlikkust riigikaitse toimimisest ning tööandjate rollist neeritud õhu- ja raketikaitsehoiakut piirkonnas. Tabel 31.Tulemusvaldkonna „Julgeolek ja riigikaitse“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine63 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2025 2026 Lahinguvalmis üksuste arv (mehitatud, varustatud, Jah Jah Jah Jah Jah välja õpetatud) lähtuvalt RKAK 2022–2031 elluviimise kavast64 Allikas: kaitseministeerium Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: kaitseministeerium 60 Kantar Emori uuring „Avalik arvamus riigikaitsest 2025“. 61 Kantar Emori uuring „Avalik arvamus riigikaitsest 2025“. 62 Forward Land Forces. 63 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 64 Mõõdiku täpsemad sihttasemed on kaitstud riigisaladusega ja avalikes dokumentides lähtutakse RKAK 2022–2031 elluviimise kava vas- tavusest. 64  Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2025 2026 Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st NATO meetodi järgi 3,04%65 3,32% 3,91%66 > 3,0% > 5,0% Allikas: kaitseministeerium Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit 64% 61% 62% > 66% > 66% rünnatakse67 Allikas: avaliku arvamuse uuring Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)68 3514 3687 3802 – – Allikas: kaitseministeerium Tabel 32. Tulemusvaldkonna „Julgeolek ja riigikaitse“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2027 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2024 2025 2025 2025 2026 Kulud –931 745 –1 113 051 –1 884 139 –1 445 900 –1 417 367 –1 592 092 Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029 Tulemusvaldkonna esialgne kulude eelarve oli 1,11 mil- Rahurahastu jne) jääk 320,8 miljonit eurot, muude tulu- jardit eurot ning lõplikuks eelarveks kujunes 1,88 miljar- dest sõltuvate kulude jääk 0,4 miljonit eurot. Piirmää- dit eurot, sealhulgas piirmääraga kulud 987,3 miljonit raga vahendite ülekantav jääk kasutatakse ära 2026. aas- eurot ja tuludest sõltuvad kulud 771,8 miljonit eurot. tal. Investeeringuteks jäi kasutamata 4,3 miljonit eurot ja Lõplik eelarve suurenes võrreldes esialgse eelarvega kuludes 44,7 miljonit eurot. Kaitseministeeriumi kokku 771,1 miljonit eurot ehk ligi 69 protsenti. 2025. aasta piirmääraga kogueelarvest jäi kasutamata 2024. aasta kasutamata piirmääraga vahendite kulude vahendeid kokku 49 miljonit eurot, mis on 3,6 protsenti jääke kanti üle summas 83,1 miljonit eurot. Peamised 2025. aasta lõplikust piirmääraga eelarvest. Piirmääraga jääkide tekke põhjused on seotud kulude edasi lükkumi- vahendite ülekantav jääk on kokku 4,7 miljoni euro võrra sega. Mitmete hangete läbiviimine võtab kavandatust väiksem, see erineb tulemusaruandes toodud jäägist rii- rohkem aega ja tarned lükkuvad 2026. aastasse. gisaladusega seotud kulude kajastamise tõttu. Tulemusvaldkonnale anti lisaeelarvega juurde 40,1 mil- Ülekandmisega eelarve kasutamise otstarve ei muutu jonit eurot (piirmääraga 39,8 miljonit eurot ja omatulu- ning kõiki vahendeid kasutatakse 2026. aastal samadel sid 0,3 miljonit eurot) ning Vabariigi Valitsuse reservist eesmärkidel, milleks nad 2025. aasta eelarvesse eraldati. eraldati 127 669 eurot desünkroniseerimisega seotud Kaitseministeeriumis on 2026. aastal võrreldes tegevusteks. 2025. aastaga programmi tegevustes toimunud muuda- tusi. Samuti on teenuste sisulisest ümberkorraldamisest Tuludest sõltuvate kulude lõplik eelarve suurenes tulenevalt muudatusi eelarve jagunemisel programmi te- 648,1 miljonit eurot ning selle kujunemist mõjutasid gevuste vahel. Seetõttu suunatakse ülekandmisel jäägid aasta jooksul lisandunud toetuslepingud, tegelikult lae- programmi tegevuste vahel ümber, kuid vahendeid kasu- kunud toetused, taotlusvoorude avamised ning vahenda- tatakse 2026. aastal samaks otstarbeks. tavate välistoetuste tegelike väljamaksete mahud. Osa kohustustega katmata eelarvejäägist on kavandatud 2025. aasta välistoetuste lõplikuks eelarveks kujunes kasutada Ukraina toetamiseks PURL-i toetusmehha- 768,6 miljonit eurot. Välistoetusi rakendati erinevatest nismi kaudu Põhjala-Balti koostöö (NB8) toetuspaketi fondidest, suurema osa välistoetuste jäägist moodustab raames. erinevatelt liitlasriikidelt saadud toetus, et taastada Uk- rainale antud varustus ning hankida Ukrainale varustust. Ülevaade suurematest eelarve kasutamata vahenditest: Välistoetuste osas on suures enamuses kohustusi prae- • Programmi tegevuses Väeloome: maavägi jäi Kaitse- guseks juba võetud. liidule antud investeeringutoetuse jääk 1,1 miljonit Tulemusvaldkonna tegelikud kulud olid kokku 1,45 mil- eurot, mille eest kavandatud ehitused ja soetused jardit eurot, mis teeb lõplikust eelarvest ligi 77 protsenti. viib Kaitseliit lõpule 2026. aastal. Eelarve kulude jääk 2025. aasta lõpuks oli 438,2 miljonit • Programmi tegevuses „Väeloome: muud üksused“ eurot, sealhulgas piirmääraga kulude jääk 44,7 miljonit jäi kasutamata 3,8 miljonit eurot, mis on seotud ta- eurot, välistoetuste jääk koos riigieelarvelise kaasfinant- ristu korrashoiu ja arendusega seotud majandamis- seeringuga 384,8 miljonit eurot sh vahendatavate toe- kulude jäägiga. Nursipalu akende meetme jääk on tuste (Taani, Moldova, Rootsi, Hollandi, Euroopa 0,5 miljonit eurot, mille osas on kohustused võetud, 65 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 66 Andmed sõjalise kaitse kulude taseme kohta SKP-st on esitatud statistikaameti 2026. aasta märtsikuus avaldatud andmete ja kaitsemi- nisteeriumi eelarve täitmise 2026. aasta märtsikuu andmete põhjal. 67 2023. aastal muudeti mõõdiku „Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse“ sihttasemeid alates aastast 2024. Mõõdiku varasem sihttase > 55 protsenti asendati alates 2024. aastast sihttasemega > 66 protsenti, kuna senine sihttase polnud piisavalt ambitsioonikas. Sihttase > 55 protsenti saavutati juba 2020. aastal ning aastatel 2022 ja 2023 on mõõdiku tegelik tase olnud üle 60 prot- sendi. 68 Mõõdiku sihttase on juurdepääsupiiranguga, AvTS § 35 lg 1 p 31. 65  väljamaksed toimuvad 2026. aastal. 0,7 miljoni euro • Programmi tegevuses „Liitlaste kohalolu tagamine ulatuses lükkus järgmisesse aastasse kohalike oma- Eestis“ jäi kasutamata 0,8 miljonit eurot, mis on seo- valitsuste toetus harjutusväljadega piirnevatele ala- tud peamiselt liitlaste tegevuskuludest rahastatud dele avalduvate ja Pärnusse loodava kaitsetööstus- rotatsioonidega. pargi mõjude leevendamiseks. Toetuse andmise le- • Programmi tegevuses „Liitlaste kaasamine ja rah- pingud on sõlmitud, tööd valmivad 2026. aastal. vusvaheline koostöö“ jäi kasutamata 10,7 miljonit 3,2 miljonit eurot jäi kasutamata, kuna projekti Eu- eurot, millest 1,9 miljonit on seotud rahvusvahelis- roguard käivitumine lükkus 2026. aastasse. 1,9 mil- tel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel osalemisega jonit eurot on seotud teadus- ja arendustegevuse ning välisteenistuste töös osalemisega planeeritust projektide viibimisega ning Euroopa Kaitsefondi väiksemas mahus, samuti lükkus osa rahvusvahe- (EDF) projektiga, mille rahvusvahelised läbirääki- liste organisatsioonide liikmemaksude makseid mised mitmete osalistega võtsid oodatust rohkem 2026. aastasse. Ukraina abi jääk on 6,5 miljonit eu- aega. 1,6 miljonit eurot on riigisaladusega seotud rot, kuna IT-koalitsiooni ja väljaõppe tegevuste ning kulude jääk, mida kasutatakse samaks otstarbeks kaitsetööstuse meetmes ei jõutud kõiki tegevusi lõ- 2026. aastal. Mitmeid info- ja kommunikatsiooni- petada. Tarned toimuvad 2026. aastal. tehnoloogia valdkonna hanked viidi läbi, aga tarned • Välisteenistusega seotud kulude jääk on 0,7 miljonit ja litsentside kättesaamised lükkusid 2026. aas- eurot, mida kasutatakse 2026. aastal samaks otstar- tasse, jääki summas 1,9 miljonit kasutatakse beks. 2026. aastal. Kaitseväe teadus- ja arendustegevuse projektide käivitumine viibis, teaduskonverentse • Kaitsetahte edendamise tegevuse jäägist umbes ning teadusprojekte ei jõutud täies mahus ellu viia 1,1 miljonit eurot on seotud peamiselt riigikaitse- (jääk 0,3 miljonit eurot), tegevused jätkuvad laagrite telkide hanke lükkumisega 2026. aastasse. 2026. aastal. Edasi lükkusid ka mõned uuringud, teavitustööd ja kommunikatsiooni tegevused. • Kaitseväe rahvusvaheliste õppuste maht oli planee- ritust väiksem ning õppekogunemiste (sealhulgas li- • Riigikaitselise inimvara juhtimise tegevuses lükkus saõppekogunemise) kulu samuti planeeritust väik- edasi droonide hange (0,2 miljonit eurot), 0,7 miljo- sem (jääk 2,9 miljonit eurot). Kaitseministeeriumi nit eurot jäi kasutamata ajateenijate sotsiaaltoe- eelarves viiakse 2026. aastasse majandamis- ja töö- tuste arvelt ning osad planeeritavad koolitused lük- jõukulude kokkuhoiu arvelt ning erinevate projek- kusid 2026. aastasse. tide rakendamise viibimisest tekkinud jääk (2,3 mil- jonit eurot), mida kasutatakse samaks otstarbeks. 1.2.16 Kultuur ja sport Tulemusvaldkonna eesmärk valdav lugemisviis. Seda eelistab 75 protsenti lugeja- Kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja eden- test69. dades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja Eesti laste- ja noortekirjandus koos illustratsioonidega kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimu- oli peakülaline maailma suurimal lasteraamatute messil sed elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi Itaalias Bolognas. Illustratsioon oli tähelepanu kesk- arenguks ning kultuuris osalemiseks punktis nii suurel ülevaatenäitusel kui ka suurel näitusel Liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaa- linna südames. laste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel Kultuuriasutuste külastamise võimalike takistuste ning Eesti riigi hea maine kujundamisel uuringu kohaselt on Eesti inimestel jätkuvalt suur huvi kultuuriasutuste külastamise vastu. Vähemalt mõned Strateegilised arengudokumendid korrad aastas või sagedamini külastas kinosid 53 prot- Kultuuri arengukava 2021–2030 senti 15-aastastest ja vanematest uuringule vastanud Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 Eesti elanikest, raamatukogusid külastas vähemalt mõ- ned korrad aastas 36 protsenti vastanutest, teatris käis Tulemusvaldkonna programmid vähemalt mõned korrad aastas või veelgi sagedamini Kultuuriprogramm 32 protsenti, muuseumites 29 protsenti ja kontserdil Spordiprogramm 28 protsenti elanikest. Uuringust selgus veel, et muu- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad seume, teatrit ning kontserte soovitakse sagedamini kü- lastada. Teatreid soovib rohkem külastada 64 protsenti, Kultuuriministeerium muuseume ning kontserte 51 protsenti vastajatest. Eraldi tähelepanu tuleb suunata lastele ja noortele kult- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE uuris osalemise takistuste vähendamiseks, sealhulgas ar- vestades ligipääsetavuse põhimõtetega. 2025. aastal tähistati teema-aastat „Eesti raamat 500“ sa- dade sündmuste, näituste ja ettevõtmistega. Lugemisuu- Eesti muusikakultuur oli rahvusvaheliselt silmapaistev. ringu järgi loeb raamatuid regulaarselt 34 protsenti Eesti Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistati üle maailma. Eesti elanikest, samal ajal kui 26 protsenti ei loe üldse või loeb muusikute osalusega tippsündmused oli nii Eesti Filhar- väga harva. Kõige aktiivsemad lugejad on noorim (15– moonia Kammerkoori kontsert koos Tõnu Kaljustega 24) ja vanim (65–79) vanuserühm ning naised loevad BBC Promsil kui ka Eesti Festivaliorkestri kontsert Paavo kaks korda rohkem kui mehed. Paberraamat on jätkuvalt Järvi juhatusel Carnegie Hallis. Lisaks tähistati Veljo Tor- mise 95. sünniaastapäeva. Aastatel 2025–2027 on Eesti 69 Allikas: Raamatuaasta lugemisuuring 2025 „Eestlane loeb“, koostaja Marju Lauristin, Eesti Rahvusraamatukogu 66 üks fookusriikidest Ühendkuningriikide suurimal nüü- Tugevdati ministeeriumi kriisijuhtimisvõimekust, seal- dismuusika festivalil hcmf// (Huddersfield Contempo- hulgas elutähtsa teenuse korraldaja ülesannete täitmist, rary Music Festival). Kultuuri rahvusvahelistumine ja korraldati koolitusi ning õppuseid haldusalas ja laiemalt. ekspordi edendamine on kultuurivaldkonna fookuses ka 2025. aastal esitas kultuuriministeerium Eesti Rahva järgmistel aastatel. Muuseumi ja Rahvusarhiivi peamaja Noora UNESCO tõ- 2025. aastal kärbiti kultuuriministeeriumi valitsemisala hustatud kaitse nimekirja. Kultuuriväärtuste (nii ehitis- eelarvet 13,4 miljoni euro võrra, mis mõjutas oluliselt ka mälestiste, museaalide kui ka digiteeritud pärandi) krii- vastavaid tegevusi. Kärbetest jäid puutumata kirjandus- sikindluse tagamine on väljakutse ka edasistel aastatel. valdkond (sealhulgas laenutus- ja reprograafihüvitis), Teadus- ja arendustegevuse toetuse najal viidi läbi Eesti laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgameede, toetus kultuuri teadus- ja arendusprogrammi ning loovuuri- Team Estoniale ja rahvusvaheliste spordi suursünd- muse taotlusvoorud. Teadusprogrammi toel toimus muste toetusmeede. 2024. aastaga samas mahus jätkati 2025. aastal 19 projekti ja viis loovuurimust. Muuseumi- kodumaiste filmide loomise toetamist, tagasimakseprog- teaduse meetme toel viidi ellu uurimisprojektid Eesti rammi Film Estonia ning venekeelse erameedia toeta- kunsti, merearheoloogia, Eesti muusikapärandi, suvila- mist. Viimast rahastati laiapindse riigikaitse investeerin- arhitektuuri ja muutunud lugemisharjumuste teemadel. gukava vahenditest. Valdkondadeülese liikumisaktiivsuse tegevuskava raa- Suurendamaks kultuuriministeeriumi Eesti majandust mes toimus 2025. aastal oluline edasiminek, kui liitusid elavdavate kultuuri- ja spordisündmuste toetusmeetme kaitsevaldkond ja transpordivaldkond. Koos kultuurimi- majanduslikku mõju ja Eestisse jäävat maksutulu, tõsteti nisteeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning sot- selle eelarvemahtu ja muudeti tingimusi taotlejatelt tul- siaalministeeriumiga haarab tegevuskava nüüd viit vald- nud tagasiside alusel. konda. Kaitseministeeriumi ja kaitseressursside ameti Kultuurivaldkonnas tõsteti riigilt palka saavate kultuuri- vaates on liikumisaktiivsuse ja kehalise võimekuse tõst- töötajate ja kollektiivijuhtide palgafondi, mille tulemu- mine oluline Eesti riigi kaitsevõimekuse toetamiseks. sena suurenes miinimumpalk 2026. aastal 1720 euroni. Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse tellimusel Riigilt palka saavate kultuuritöötajate ja kollektiivijuh- Turu-uuringute AS-i läbi viidud uuringust70 selgub, et lii- tide väärtustamisega tuleb edasi tegeleda. kumisharrastusega tegeleb vähemalt paar korda kuus Kultuuri regionaalse kättesaadavuse, tulevaste profes- 73 protsenti elanikkonnast (15–69 aastastest), mida on sionaalide järelkasvu ja teadliku publiku suurendami- viis protsenti enam kui aasta varem. seks on alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võideti 2025. aastal toetusmeedet. See võimaldab lastel ja noortel külastada kokku 43 spordialal 254 medalit – 71 kulda, 74 hõbedat õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, ja 109 pronksi. Enim medaleid saadi kulturismis ja fit- muuseume ja muid kultuurivaldkonna asutusi või sünd- ness’is (43), sumos (33) ning purjetamises ja veemooto- musi. 2024/2025. aastal sai antud toetusmeetmest osa rispordis (18). 136 154 põhikooliastme õpilast. Spordikoolituse ja -teabe sihtasutus viis läbi treeneri- Riigikogule esitati meediateenuste ja teiste seaduste kutse ja treenerite väljaõppesüsteemi analüüsi, mille muutmise eelnõu, millega tehakse Euroopa meediavaba- eesmärk oli hinnata kehtiva süsteemi toimivust ning vas- duse määruse rakendamiseks vajalikud muudatused. tavust Eesti spordi ja liikumisharrastuse pikaajalistele Muudatused tugevdavad meediavabadust, suurendavad arenguvajadustele. Analüüsi ja kaasamisprotsessi tule- läbipaistvust ning ajakohastavad ringhäälingu regulat- musena koostati treenerikutse arendusvisioon, mis kir- siooni. jeldab treeneri tulevikurolli ning seab suuna treeneri- Vabariigi Valitsusele esitati Eesti rahvusringhäälingu kutse ja väljaõppesüsteemi edasisele arendamisele. seaduse muutmise eelnõu. Eelnõuga ajakohastatakse Treenerite toetuse meede on üks keskseid riiklikke hoo- Eesti rahvusringhäälingut puudutavat regulatsiooni nii, basid, millega suunatakse ressursse laste ja noorte tree- et Eesti rahvusringhääling saaks täita rahvusvaheliselt ningtöö kvaliteeti ning kättesaadavusse. 2025. aastal oli kokkulepitud põhimõtete alusel avaliku meediateenuse toetuse maht 11,7 miljonit eurot, toetust sai 452 organi- osutaja rolli võimalikult laia spektriga nii informatsioo- satsiooni ning meede puudutas 1578 treenerit. nilisel, hariduslikul kui ka meelelahutuslikul eesmärgil 2026. aastast tõusis treeneri miinimumpalk 1400 eurolt sisu pakkumiseks mistahes ajal, kohal ja platvormil. Ava- 1520 euroni. lik-õigusliku meedia toimepidevuse ja kriisikindluse ta- 2025. aasta sügisel võeti vastu otsus kolme spordiala- gamiseks tehti mitmeid investeeringuid, millega on olu- liidu toetusmeetme liitmiseks, et teha spordialaliitude line edasi minna. toetamine selgemaks ja sihipärasemaks, tugevdada spor- Jätkati rahvaraamatukogude arendusprojektide toetus- dialaliidu rolli oma ala arendajana ning luua selgemad si- meetme „Raamatukogude kiirendi“ rakendamist, et pa- hid ja paremad võimalused spordi korraldamiseks. randada kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude Vabariigi Valitsus otsustas suurendada alates 2026. aas- teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, toetada ruumide tast saavutusspordi projekti Team Estonia toetust kahe kohandamist kogukonnategevusteks ning tõsta raama- miljoni euro võrra. Team Estonia toetamine ja võimesta- tukogutöötajate professionaalsust. Valmistati ette rahva- mine on oluline, et Eesti sportlased ja võistkonnad olek- raamatukogude reformi ning esitati Vabariigi Valitsusele sid maailmas jätkuvalt konkurentsivõimelised. rahvaraamatukogu seaduse eelnõu. Kultuuriministeerium toetas 2025. aastal toimunud rah- Edukalt viidi läbi XXVIII laulupidu ja XXI tantsupidu ni- vusvahelisi spordisündmusi kokku 6,4 miljoni euroga, metusega „Iseoma“, millest sai laulja, tantsija või muusi- mis on läbi aegade kõige suurem summa. Toetatud võist- kuna osa umbes 41 200 inimest ning vaatajana ja kuula- lused tõid riigile välisrahalt käibemaksu tagasi vähemalt jana 140 000 inimest nii laulu- kui ka tantsupeol koha- 7,8 miljonit eurot. peal. 70 Eesti elanike liikumisharrastustega tegelemine 2025 – Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus 67 2025. aastal valiti kultuuriminister Heidy Purga Euroopa hoiakud, panustamiskäitumine ja sõltuvusriskid vajadu- Liidu esindajana rahvusvahelise Dopinguagentuuri sele jätkata süsteemset ennetustööd. Eriti oluline on (WADA) asutavasse kogusse. teadlikkuse tõstmine, selgete seisukohtade kujundamine 2025. aasta sügisel viis kultuuriministeerium koostöös ning koolituste kättesaadavuse edasine suurendamine, Norstat Eesti AS-iga läbi korduvuuringu kokkuleppe- et hoida Eesti sport ausa ja usaldusväärsena. mängude leviku kohta Eesti enim levinud pallimänguala- Spordivaldkonna jätkuvaks arendamiseks on vaja enam del71. Uuring kinnitab, et kokkuleppemängud ei ole Ees- väärtustada treenerite tööd, edendada liikumisharras- tis laialdane probleem ning olukord on võrreldes tust ja saavutussporti ning korrastada spordi ja spor- 2022. aastaga püsinud stabiilsena. Samas viitavad teatud diobjektide toetusmehhanisme. Tabel 33. Tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2023 2024 2025 2025 2026 2035“ siht Elanike kultuurielus osalemine 79%72 – – – – 80% Allikas: statistikaamet Liikumisharrastusega regulaarselt (kaks korda – 44,1% – – 56% 62% nädalas 30 minutit) tegelevate inimeste osa- kaal 16–64 vanusegrupist Allikas: tervise arengu instituut Tabel 34. Tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2027 2024 2025 2025 2025 2026 Kulud –360 725 –317 647 –409 270 –346 653 –345 935 –324 113 Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029 Lõplik eelarve (sealhulgas piirmääraga vahendid 2025. aasta piirmääraga vahendite jääk oli 20 miljonit 297,65 miljonit eurot ja piirmäärata vahendid eurot (6,7 protsenti), sellest 2026. aastasse üleviidavad 111,62 miljonit eurot) kujunes esialgsest eelarvest vahendid 17,3 miljonit eurot. Ülekantavatest vahenditest 91,62 miljoni euro võrra suuremaks (kasv 29 protsenti). 13 miljonit eurot on kohustustega kaetud, mis tähendab, Algsele eelarvele lisandusid 2024. aastast üle toodud et tekkepõhised kulud on 2026. aastal. piirmääraga vahendite jäägid summas 35,9 miljonit eu- Suuremad jäägid jäid järgmistel programmi tegevustel: rot. 2025. aasta riigieelarve seaduse muudatuse ja lisaee- • Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamise larvetega lisandus 4,73 miljonit eurot, Vabariigi Valit- rakendamine 6,5 miljonit eurot, millest 2026. aas- suse reservist 4,19 miljonit eurot. Valdkonna välispro- jektidega seotud kulude limiit täpsustus ning suurenes tasse üleviidavad vahendid on 5,6 miljonit (sealhul- gas kohustustega kaetud 4,9 miljonit). Põhiosa jää- kahe miljoni euro võrra. Muudest tuludest sõltuvate va- gist 2,2 miljonit on seotud toetusega kinnismäles- hendite kasv võrreldes algse eelarvega suurenes tiste omanikele ja 2,8 miljonit eurot toetusega 43,73 miljonit eurot. Tuludest sõltuvate vahendite lõplik omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste eelarve sisaldab Eesti Rahva Muuseumi hoone ehitusega hooldamiseks ja restaureerimiseks. Need kulud jät- seotud ettemaksu 43 miljonit eurot, mida periodiseeri- kuvad 2026. aastal. takse kuluks pikema aja jooksul ja kantakse kuludesse aastani 2046. Lisaks suurenes majandustegevuse tulu- • Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine dest tehtavate kulude lõplik eelarve ühe miljoni euro 3,7 miljonit eurot (kogu summa kohustustega kae- võrra. Eelarve täitmine moodustas lõplikust eelarvest tud). Jääk koosneb Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut 75 protsenti. Piirmääraga vahendite osas oli täitmine poolt edasiantavatest toetustest filmikultuuri aren- 93 protsenti (277,69 miljonit eurot) ja piirmäärata va- damiseks (2,3 miljonit eurot) ja väliskapitalil Eestis hendite osas 62 protsenti (68,96 miljonit eurot). toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia Piirmäärata vahenditest oli kõige suurem muudest tulu- kuludest (1,4 miljonit eurot), mis jätkuvad dest sõltuvate vahendite jääk (täitmine 18 protsenti), 2026. aastal. kuna lõplik eelarve sisaldab Eesti Rahva Muuseumi • Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine sum- hoone ehitusega seotud ettemaksu. mas kolm miljonit eurot (kogu summa kohustustega Ilma Eesti Rahva Muuseumi hoone ehituse ettemakseta kaetud). Jääk on seotud kunstihoone investeeringu- oli tulemusvaldkonna eelarve täitmine 94 protsenti. toetusega. Arvestades kunstihoone renoveerimise Piirmääraga vahendite osas oli täitmine 93 protsenti ja lõpptähtaega, on ehitustööd graafikus, kuid aastate- piirmäärata vahendite osas 97 protsenti. vahelises eelarve planeerimises esines ebatäpsus. 71 Allikas: „Kokkuleppemängude levik Eestis 2025 “, korduvuuring 72 2023. aasta tulemus on avaldatud esimest korda. Järgmine uuring tehakse 2026. aasta kohta ning tulemused avaldatakse 2027. aastal. 68 • Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus • Ülejäänud kümne programmi tegevuse jäägid moo- (3,8 miljonit eurot). Sellest 2026. aastasse üleviida- dustavad kokku 2,1 miljonit eurot, millest vad vahendid 2,6 miljonit eurot (sealhulgas kohus- 2026. aastasse üleviidavad vahendid on 1,6 miljonit tustega kaetud 0,4 miljonit). Enamik jäägist on seo- eurot (sealhulgas kohustustega kaetud 0,5 miljonit), tud teadus- ja arendustegevuse taotlusvooruga, kul- millega seotud tegevused jätkuvad. tuuriinstitutsioonide sihtotstarbeliste toetustega 2025. aasta piirmäärata vahendite kasutamata maht on (infotehnoloogia teenused, toetused remondifon- 42,6 miljonit eurot, sellest: dist), mille tegevused jätkuvad 2026. aastal. • muudest tuludest sõltuvate vahendite jääk on • Saavutusspordi toetamine ja arendamine (0,8 miljo- 40,6 miljonit eurot (sealhulgas Eesti Rahva Muu- nit eurot), millest 2026. aastasse üleviidavad vahen- seumi ehituse ettemaks 40,4 miljonit eurot); did 0,7 miljonit eurot (sealhulgas kohustustega kae- • riigiasutuste majandustegevuse tulude jääk on tud 0,6 miljonit). Enamik jäägist on seotud toetus- 0,7 miljonit eurot; tega treenerite tööjõukuludele, spordi suurvõist- luste ja rahvusvaheliste võistluste korraldamisele • välisprojektidega seotud vahendite kasutamata Eestis. maht on 1,3 miljonit eurot. 1.2.17 Sidus ühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk diskussiooni pidada, toetades teadlikku, lugupidavat ja Eesti on sidus ja kaasav ühiskond faktipõhist kodanikuruumi nii füüsilises kui ka digikesk- konnas. Strateegilised arengudokumendid 2025. aastal pakkus integratsiooni sihtasutus eesti keele Sidusa Eesti arengukava 2030 õppeks 12 233 õppekohta (püsielanikele ja tagasipöör- Tulemusvaldkonna programmid dujatele 3447 õppekohta, millest 1463 pakuti eesti keele majas ja 1984 koostööpartnerite kaudu keeltekoolides). Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm Uussisserändajatele pakuti 8465 õppekohta kohanemis- Kogukondliku Eesti programm programmi „Settle in Estonia“ keeleõppe kursustel, seal- Nutika rahvastikuarvestuse programm hulgas 6828 tavarände ja ajutise kaitse saajatele ning Erakondade rahastamise programm 1637 rahvusvahelise kaitse saajatele. Eesti kodakond- suse omandamisest huvitatud isikutele pakuti 321 õppe- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad kohta. Keeleõpet toetavates tegevustes osaleti 3451 kor- Kultuuriministeerium ral. Kohanemisprogrammi keeleõppe baas- ja teema- Siseministeerium moodulites osaleti 5742 korral. Välisministeerium Aasta jooksul andis integratsiooni sihtasutus üle 27 000 korra nõu keeleõppe ja kohanemise teemal. Narva kandis 2025. aastal soome-ugri kultuuripealinna tiitlit. Toimus TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE väikerahvaste keelt ja kultuure esiletõstvaid kultuuriüri- Koostöös integratsiooni sihtasutusega ja Eesti rahvakul- tusi ja seminare. tuuri keskusega organiseeriti lõimumist toetavaid kogu- Sündmusteenus „Eestis kohanemine“ muutus riigipor- kondlike koostöösündmusi üle Eesti. Jätkati Euroopa Sot- taalis eesti.ee kasutajatele personaliseerituks. Jätkub ko- siaalfond+ projekti elluviimist, mille raames töötati välja hanemisteenuste arendamine eesmärgiga muuta need vabaühenduste arenguprogramm ning korraldati 12 lõi- uussisserändajatele personaliseeritumaks ja ligipääseta- mumist toetavat suuründmust ja 26 kogukondlikku väike- vamaks. Sündmusteenust arendatakse edasi ning digita- tegevust, millega jõuti Ida-Virumaal 2600 ja mujal maa- liseeritakse kohanemisprogrammi teenuseid. Uus siht- kondades 18 300 inimeseni. rühm on rahvusvahelise kaitse taotlejad. 2025. aastal keskendus Euroopa Sotsiaalfondi projekti Siseministeeriumi eestvedamisel osaleti Euroopa Liidu elluviimine maakondlike vabaühenduste konsultantide varjupaiga- ja rändehalduse reformi töögrupis, mille tu- arenguprogrammile, õppereisile Portugali ning laste ja lemusena valmis välismaalasele rahvusvahelise kaitse noorte kaasamisoskuste kontseptsiooni ja tegevuskava andmise seaduse eelnõu ning kohanemisprogrammiga väljatöötamisele mõttekoja Praxis poolt. Analüüsiti ko- seotud sätted koondati ühtsesse peatükki. Ministeeriu- gukonnapraktika formaadi arendamise võimalusi ning mite vahel lepiti kokku kohanemisprogrammi andme- käivitati noorte ja kogukondade kaasamist toetavad te- kogu (KOPA) loomises, mis lihtsustab valdkondlike and- gevused, sealhulgas piloothäkaton Jõgeva- ja Viljandi- mete kasutamist ja haldamist. maal ning mitmed koostöösündmused üle Eesti. Koostöös statistikaametiga valmis rändestatistika juhti- 2025. aastal algatati arvamusfestivali ja vabaühenduste mislaud. liiduga uus strateegilise partnerluse periood aastateks Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ elluviimiseks jätkus 2025–2027. Partnerluse kaudu toetatakse ja arenda- koostöös omavalitsuste, koolide ja tööandjatega nõusta- takse siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna misteenuste arendamine tagasipöörduvatele eestlastele. jaoks prioriteetseid teemasuundi, nagu arutelukultuur, Tähtis on parandada nende ligipääsu Eesti tööturule, toe- kodanikuharidus, vabaühenduste elujõulisus ning ko- tada tagasitulijatest ettevõtjate lõimumist innovatsiooni- danikuruum. võrgustikesse ning tugevdada kohalikke kohanemistee- Aastatel 2027–2030 on tähelepanu all ühiskondlik pola- nuseid. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine aitab väärtus- riseeritus ja arutelukultuur ning (täiskasvanute) kodani- tada rahvusvahelist kogemust ja soodustada tagasipöör- kuharidus. Arendatakse Eesti arutelukultuuri tervikuna dumist. ning inimeste oskuseid aruteludes osaleda ja 69 Narvas toimunud noorte kongress „Mitmekeelsus avab kogukondade ja vabatahtlike võrgustike erinevaid osa- uksed“’ tõi kokku välismaal elavad Eesti noored ja Ida- lusvorme (sealhulgas spontaanne ja virtuaalne vabataht- Virumaa eakaaslased. lik tegevus). Ülemaailmsetel kultuuripäevadel ehk ESTO võrgustike Jätkus Euroopa Sotsiaalfond+ rahastusega Eesti sot- päeval Tallinnas toimus 11 töötuba üleilmse eestluse siaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse ja võrgustiku teemadel. ESTO raames toimunud kaubanduskodade se- arendamise projekt, mida koordineeris kodanikuühis- minaril arutati, kuidas väliseesti kaubanduskojad saak- konna sihtkapital. Töötati välja sotsiaalse innovatsiooni sid aidata Eesti ettevõttetel välisturgudele siseneda kompetentsikeskuse strateegia aastateks 2025–2028. Laulu- ja tantsupidu tõi Eestisse üle 1000 välismaal elava Lisaks toimusid virtuaalsed ning füüsilised kohtumised eestlase: 36 rahvatantsurühma 14 riigist ja 31 koori erinevate riigiasutustega, et tutvustada kompetentsi- 13 riigist. Laulupeo aasta tõi koostöös Study in Estoniaga keskust ning sotsiaalse innovatsiooni visiooni aastani Eesti ülikoolid Eesti välisnoortele lähemale. Global Esto- 2030. niani praktikaprogrammis osales 15 noort kümnest rii- Kirikute ja koguduste seaduseelnõu võeti riigikogus gist, tiitli „Parim Praktika 2025“ pälvis Lasse Leminsky. vastu. Pärast eelnõu esmast väljakuulutamata jätmist Programm tugevdab noorte sidet Eestiga ja pakub väär- arutati seda uuesti ja muudeti, kuid president seda siiski tuslikku rahvusvahelist kogemust. Koostöö kõrgkoolide välja ei kuulutanud, algatades põhiseaduslikkuse järele- ja Study in Estoniaga jätkub, et toetada välismaal elavate valve riigikohtus, mille tulemused saabuvad 2026. aastal. noorte tulekut Eesti ülikoolidesse. Seadusemuudatuse eesmärk on tõrjuda ohtu Eesti jul- 2026. aastal luuakse Global Estoniani noorsaadikute su- geolekule, põhiseaduslikule ja avalikule korrale, kui Ees- vekool, et tuua välismaal kasvanud noori Eestile lähe- tis tegutsev usuline ühendus on institutsionaalselt või male, pakkuda kokkupuudet Eesti ühiskonna, tööturu ja majanduslikult seotud välisriigis asuva vaimuliku kultuuriga ning tugevdada nende keele- ja identiteedisi- keskuse või usujuhiga. Oluline on usuvabaduse taga- det. Arendatakse järelkasvuprogramme, praktikavõima- mine: kirikute ja koguduste seaduse muudatuste vastu- lusi, suvekoole ja tugevdatakse vilistlasvõrgustikke. võtmine ja rakendamine viisil, mis ühtaegu kaitseb usu- vabadust ning seab selged ja proportsionaalsed reeglid Torontos rajatav KESKUS sai valitsuselt 1,3 miljonit eu- välismõjudele. Kõigile kogudustele peab olema tagatud rot. See on viimase poole sajandi suurima väliseesti ko- võimalus oma usuelu vabalt korraldada kooskõlas de- gukonna algatus, mis suurendab Eesti nähtavust Põhja- mokraatlike põhimõtete ja Eesti julgeoleku tagamisega. Ameerikas. Keskus tutvustab Eesti kultuuri ja digiriiki ning toetab ettevõtlust, omades ka laiemat julgeolekupo- Heategevuseks annetamise kasvuks analüüsitakse ning liitilist tähtsust. luuakse uus lähenemine hetkel kehtivatele maksusoo- dustustele ja regulatiivsele raamistikule, et soodustada Jätkus Šveitsi-Eesti koostööprogrammi tegevuste raken- eraisikute ning ettevõtete suuremat ja kestlikumat pa- damine, luues eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele nust ühiskonna heaks. võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks. Keskenduti digipöörde toetamisele, vabatahtlike kaasa- Jätkati 2023. aastal Vabariigi Valitsuses kinnitatud rah- misele, nõustamisteenuse, sealhulgas keeleõppe nõusta- vastikuregistri visiooni lahendusettepanekute väljatöö- misteenuse kättesaadavamaks muutmisele, Eesti kultuu- tamist, kokkuleppimist ja täitmist. Rahvastikuregistri riruumi tutvustamisele ja meediapädevuse tõstmisele. andmetega seotud teenuseid muudeti mugavamaks, üle- sehitust lihtsustati ja seoti loogiliseks tervikuks. Plaanis Koostöös riigikantseleiga jätkus meediapädevuse ja on jätkata rahvastikuregistri tarkvara uuendamisega, et ühise inforuumi arendamiseks riigiinfo kättesaadavuse luua tänapäeva ootustele vastavaid infotehnoloogilisi la- tagamine ka vene ja inglise keeles ning suurendati Eesti hendusi. Rahvastikuregistri päringute logimise lahendus riigi ja kultuuri kohalolu Ida-Virumaal. viidi uuele platvormile, loodi uus andmete esitamise Soodustati romade sotsiaal-majanduslikku lõimumist võimalus – lisati 12 murdekeelt, mida saab esitada koos ning kogukonna suhtes levinud negatiivsete stereotüü- eesti emakeele andmetega. pide muutmist. Pakuti mentorteenust Valga roma noor- Taaste- ja vastupidavusrahastu toel käivitus uus rahvas- tele ning toetati roma kogukonna kultuuri ja ajaloo säili- tikuregistri sündmusteenus – nime muutmise avalduse mist toetavaid tegevusi. esitamine rahvastikuregistri portaalis. Nime- ja perekon- Šveitsi-Eesti koostööprogrammis keskenduti 2025. aas- naseisutoimingute põhimõtted kaasajastatakse nende tal programmi „Kodanikuühiskonna tugevdamine sot- registreerimise lihtsustamiseks. siaalse innovatsiooni kaudu“ ettevalmistusele ning esi- Teenuse kvaliteedi tagamiseks vähendati sünni regist- meste kompetentsi arendavate tegevuste käivitamisele, reerimise pädevusega kohalike omavalitsuse üksuste sealhulgas tegevuskavade koostamisele, koolitus- ja tea- arvu 78-lt (kõik kohalikud omavalitsused) 16-le. bematerjalide plaanimisele ning riigihangete läbiviimi- sele. Toimus Lõuna-Eesti õppevisiit 22 osalejale ava- Partneritele valmisid rahvastikuregistri uued X-tee and- likust ja erasektorist, mille tulemusel said osalejad uusi mete kasutamise teenused. Soome rahvastikuregistriga teadmisi sotsiaalse innovatsiooni meetodite rakendami- algas reaalne andmeliiklus X-tee kaudu kodanike surma- seks ning loodi uusi koostöösuhteid. Valmistati ette aas- ja rändeandmete vahetamiseks. Edasiseks Eesti-Soome tate 2026–2027 tegevused (häkatonid, inkubaatorid, rahvastikuregistrite andmevahetuslepingute rakenda- koolitused, töötoad ja õppevisiidid), käivitati sotsiaalse miseks arendatakse X-tee teenuseid. innovatsiooni taskuhääling „Mõjulood“ ning korraldati Rahvastikuregistri andmete haldamiseks, analüüsimi- mitmeid töötubasid koostöös Berni Rakendusteaduste seks ja kvaliteedi tagamiseks võeti kasutusele andme- Ülikooliga. halduse ja -kvaliteedi tarkvara. Eesmärk on kontaktand- Fookuses on kodanikuühiskonna kriisikindlus ja kerk- mete kvaliteedi parandamine, millega luuakse eeldus sus. Tugevdatakse Eesti kodanikuühiskonna sidusust, proaktiivsete teenuste osutamiseks ja isikutega suhtle- kerksust ja kriisideks valmisolekut, edendades kogukon- miseks. nakeskset ja kaasavat valitsemisviisi ning arendades 70 Jõustusid perekonnaseisutoimingute seaduse ja rahvas- asutustes, et isikuid oleks võimalik erinevates registrites tikuregistri seaduse muutused, mis lihtsustas mitmeid otsida ja siduda. menetlusi ja tõstis andmekvaliteeti. Rahvastikuregistrit Alates 2027. aastast peatub arhiivivooru rahastamine, muudetakse veel, et viia rahvastikuregistri andmete mistõttu on vaja tõhusamalt kasutada olemasolevaid juurdepääsu regulatsioon vastavusse isikuandmete võrgustikke ja arendada koostööd piiratud ressursside kaitse üldmäärusega. tingimustes. Edaspidi võetakse Eesti isikukoodita inimestele teenuste 2025. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimis- pakkumiseks Eesti isikukoodid kasutusele riigi kõigis teks koostati valijate nimekirjad ja teavitati inimesi vali- mistest teabelehtede saatmisega. Tabel 35. Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine73 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2025 2026 Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kand- 73% – – – 73% jate osakaal, eestlased74 Allikas: Eesti integratsiooni monitooring Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kand- 89% – – – 89% jate osakaal, teised rahvused75 Allikas: Eesti integratsiooni monitooring Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Ees- – – – – 87% tiga76 Allikas: Eesti väliskogukondade ja tagasipöördumisega seonduv uuring Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsu- – 47% – > 38% > 38% ses77 Allikas: rahandusministeeriumi tellitud rahulolu-uuring Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusindeks 77 78 78 > 72 > 75 Allikas: Recommy, rahvastikuregister Tabel 36. Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2027 2024 2025 2025 2025 2026 Kulud –30 807 –33 948 –39 810 –31 126 –30 065 –29 035 Allikas: 2025. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2026. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2026–2029 Kultuuriministeeriumi lõimumisprogrammi lõplik 2025. aasta piirmääraga vahendite jääk on 3,03 miljonit eelarve kasvas esialgse eelarvega võrreldes 2,34 miljoni eurot, sellest 2026. aastasse üleviidavad vahendid euro võrra ehk 14 protsenti (piirmääraga vahendid 164 tuhat eurot. 8,98 miljonit eurot ja piirmäärata vahendid 9,13 miljonit Suurima mahuga jääk on rahvusvahelise kaitse saajate eurot). Eelarve suurenemine tulenes sellest, et kohanemisprogrammi 2025. aasta kasutamata vahendid 2024. aastast kanti üle piirmääraga vahendite jäägid 2,64 miljonit eurot, mille tingis peamiselt prognoositust summas 3,94 miljonit eurot. Samas vähendati lõimumis- väiksem koolitustel osalejate arv. Prognoos kohanemis- valdkonna välisprojektide kulude limiiti 1,6 miljoni euro koolituse õppekohtade kohta tugines Politsei- ja Piirival- võrra, mis vähendas eelarve mahu kasvu. Eelarve täit- veameti rändeprognoosi andmetele rahvusvahelise mine moodustas lõplikust eelarvest 75 protsenti, sellest kaitse saajate sihtrühma koguarvu kohta ja kohanemis- piirmääraga vahendite täitmine 65,6 protsenti (5,89 mil- koolituse baasmooduli koolitusvajadusele, mis kujunes jonit eurot) ja piirmäärata vahendite täitmine (välisra- tegelikust väiksemaks. Seejuures eeldati rahvusvahelise hastus koos kaasfinantseeringuga) 83,7 protsenti kaitse saajate jätkuvat kasvu, mis praktikas osutus prog- (8,3 miljonit eurot). noositust madalamaks. Lisaks kujunesid kohanemis- 73 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 74 Mõõdetakse iga kolme aasta tagant. 75 Mõõdetakse iga kolme aasta tagant. 76 Uuring viiakse läbi Kultuuriministeeriumi tellimusel, regulaarsust ei ole määratud. Uuringu raport 2026. aasta kohta valmib 2027. aasta kevadel. 77 Aastal 2020 mõõdetud tase oli 38 protsenti. 71 koolituse hanked prognoositust odavamaks. Kohanemis- Tuludest sõltuvate kulude lõpliku eelarve kujunemist programmi kasutamata vahendeid 2026. aastasse üle ei mõjutasid aasta jooksul lisandunud toetuslepingud, tege- viida. likult laekunud toetused, taotlusvoorude avamised ning 2025. aasta kasutamata välisvahendite maht on 1,6 mil- vahendatavate välistoetuste tegelike väljamaksete ma- jonit eurot. 2025. aastal rakendati välisvahenditest hud. Tuludest sõltuvate kulude lõplik eelarve suurenes kokku kaheksat erinevat meedet, millest kuue elluvii- 1,29 miljonit eurot. Tuludest sõltuvate kulude lõpliku mine kulges kavandatuga kooskõlas. Suurema mahuga eelarve kujundamisel kasutatakse metoodikat, kus ku- meetmed, mis jäid kasutamata, on Euroopa Sotsiaal- lude ja investeeringute eelarve viiakse vastavusse tege- fond+ meetme „Avalikkuse teavitamine rände- ja lõimu- liku limiidiga. Tegelik limiit hõlmab ka juba laekunud va- mis-, sealhulgas kohanemisteemadel“ puhul ligikaudu hendeid, mille kasutamine on kavandatud tulevasteks 0,6 miljonit eurot ning Šveitsi-Eesti koostööprogrammi perioodideks. puhul ligikaudu 0,5 miljonit eurot. Mõlemas meetmes 2025. aastal kujunes välisvahendite lõplikuks eelarveks kujunes tegevuste käivitamise periood plaanitust pike- 1,49 miljonit eurot, millest kõige suurema mahu moo- maks. Mõlema meetme rakendusmeeskonnas toimusid dustas „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ (0,48 miljonit personalimuudatused, mis põhjustasid viivitusi tege- eurot) ning Šveitsi-Eesti koostööprogramm (0,3 miljonit vuste alustamisel. Šveitsi-Eesti koostööprogrammi pu- eurot). Välistoetustega rakendati kuut erinevat meedet hul mõjutas ajakava olulisel määral programmi rahastaja kogumahuga 1,17 miljonit eurot. ulatuslik ja ajamahukas panus läbirääkimiste ja kooskõ- Siseministeeriumi valitsemisala tulemusvaldkonna tege- lastuse protsessis, mis eelnes programmi ametlikule kin- likud kulud olid kokku 16,93 miljonit eurot, mis moodus- nitamisele. Loetletud asjaolud ei sea ohtu eesmärkide ja tab lõplikust eelarvest ligi 81 protsenti. Eelarve jääk tulemuste tõhusat saavutamist. 2025. aasta lõpuks oli 3,98 miljonit eurot, sealhulgas ku- Siseministeeriumi valitsemisala tulemusvaldkonna lude jääk 2,65 miljonit eurot, arvestuslike kulude ületäit- esialgne eelarve oli 17,39 miljonit eurot ning lõplikuks mine 4,29 miljonit eurot ning tuludest sõltuvate kulude eelarveks kujunes 20,92 miljonit eurot, sealhulgas jääk 1,76 miljonit eurot. Piirmääraga vahendite ülekan- piirmääraga kulud 17,29 miljonit eurot ja tuludest sõltu- tavat jääki kasutatakse 2026. aastal kogukonnafondi toe- vad kulud 3,62 miljonit eurot. tuste ettevalmistavatele kuludele ning jääk on tekkinud Lõplik eelarve suurenes võrreldes esialgse eelarvega töötajate liikumiste, vakantsete ametikohtade ja teadliku kokku 3,53 miljonit eurot. 2024. aasta kasutamata kokkuhoiu tulemusel. Jääki kasutatakse täiendavate piirmääraga vahendite jääke kanti üle 1,84 miljonit eu- tööülesannete kompenseerimiseks, palgasurvega toime- rot, jäägid kujunesid kulude kokkuhoiust. Tulemusvald- tulekuks ja konkurentsivõime tagamiseks ning vakant- konda lisandus lisaeelarvega eraldatud vahendeid sete ametikohtade täitmiseks. 0,40 miljonit eurot. 1.2.18 Riigikogu kantselei Riigikogu kantselei eesmärk on riigikogule tema põhi- Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ülesanne seaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste on kontrollida erakondade, valimisliitude ja üksikkandi- loomine. Kantselei ülesanded on nõustada riigikogu, daatide tegevuse vastavust erakonnaseaduses sätesta- tema juhatust, komisjone, fraktsioone ja riigikogu liik- tud nõuetele. meid, tagada asjaajamine ning luua organisatsioonilised, Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne majanduslikud ja tehnilised tingimused nende tööks, sa- kontroll muti toetada riigikogu suhtlemisel teiste institutsiooni- dega nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt ning korral- - Riigikogu XV koosseis võttis 2025. aasta kahel is- dada riigikogu liikmete ametihüvedega seonduvat. tungjärgul vastu 113 õigusakti. - Aruandlusperioodil toimus 120 istungit. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu töö toimub täiskogu is- - Toimus üks erakorraline istungjärk. tungitel, komisjonides, fraktsioonides ja välisdelegat- - Menetlusse võeti 23 kollektiivset pöördumist. sioonides. - Toimus kümme olulise tähtsusega riikliku küsimuse Lisaks teenindab riigikogu kantselei riigi valimisteenis- arutelu. tust, arenguseire keskust, vabariigi valimiskomisjoni ja - Valitsusliikmed ja muud ametiisikud esinesid riigi- erakondade rahastamise järelevalve komisjoni. kogu ees 19 aruande, ettekande ja ülevaatega. Riigi valimisteenistuse ülesanne on ette valmistada ja - Poliitiliste avalduste ja kõnedega esineti riigikogu läbi viia riigikogu, presidendi-, Euroopa Parlamendi, ko- ees neljal korral. haliku omavalitsuse volikogude, riigikogu esimehe ja - Umbusalduse avaldamine ja usaldusküsimuste ot- aseesimeeste valimisi ning rahvahääletusi. sustamine toimus viiel korral. Arenguseire keskuse ülesanne on analüüsida ühiskonna - Vabariigi Valitsusele ja selle liikmetele esitati 208 ja majanduse pikaajalisi arenguid, aidata kaasa tulevikku arupärimist ja 222 kirjalikku küsimust. vaatavale poliitikakujundamisele ning tuua välja uusi - Õiguskantsler esitas riigikogule neli ettepanekut. arengusuundi. Parlamentaarne tegevus riigikogu komisjoni- Vabariigi valimiskomisjoni ülesanne on tagada riigikogu des valimise seaduse esimeses paragrahvis sätestatud põhi- Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja kolm erikomisjoni. mõtete järgimine, teha kindlaks üleriigilised hääletamis- Komisjonid pidasid aruandlusperioodi jooksul 777 is- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tege- tungit, sealhulgas alatistes komisjonides 662 istungit ja vuse järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadus- erikomisjonides 115 istungit. test tulenevaid ülesandeid. 72 Parlamentaarne koostöö rahvusvahelisel ta- Riigi valimisteenistus võttis osa Euroopa valimiskoostöö sandil võrgustiku tööst ning korraldas kohalike valimiste vaat- lusprogrammi rahvusvahelistele vaatlejatele. Prog- Välissuhtluse peamine teema oli 2025. aastal Ukraina jär- rammi kuulusid seminarid, valimisjaoskondade külasta- jepidev ja igakülgne toetamine. mine ja e-häälte lugemise jälgimine. 2025. aastal korraldati tavapärasest sagedamini kõrge- tasemelisi üritusi Eestis. Lisaks Põhja- ja Baltimaade Arenguseire keskus spiikrite kohtumisele toimus Tartu rahu 105. aastapäeva Arenguseire keskus tegeles 2025. aastal viie uurimissuu- puhul veebruari alguses Tartus Eesti, Läti, Leedu, Poola, naga: eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivald- Soome ja Ukraina parlamentide spiikrite kohtumine. konnas, majanduse konkurentsivõime tulevik, kohalike Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee suveses- avalike teenuste kättesaadavuse tulevik, tervishoiu siooni keskne sündmus Strasbourgis oli Ukraina presi- jätkusuutlikkus ning noorte autonoomia tulevik. Lisaks dendi Volodõmõr Zelenskõi ja Euroopa Nõukogu peasek- tehti järelseiret hariduse, rahvastiku, pensioni ning plat- retäri Alain Berseti ajaloolise kokkuleppe allkirjastamine vormitöö valdkondades. agressioonikuritegude eritribunali loomiseks. Avaldati neli uurimissuuna raportit, valmis neli uuringut Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskuse ning 17 lühiraportit. 2025. aastal korraldati viis järel- võrgustiku raames vastati 196 infopäringule, mis puudu- vaadatavat seminari. Laiema avalikkuse kaasamiseks ja tasid erinevaid valdkondi. arenguseire tulemuste tutvustamiseks korraldati kaks konverentsi. Avalikkuse teavitamine ja kodanike kaasamine Erakondade rahastamise järelevalve komisjon Aasta jooksul külastas riigikogu 576 gruppi, külastajaid oli 23 739. Lisaks korraldati ekskursioone ligi tuhatkon- 2025. aastal toimusid kohaliku omavalitsuse volikogude nale riigikogu haridusprogrammis osalejale. Aprillis toi- valimised, millega lisandus tavapärasele erakondade munud lahtiste uste päeval külastas parlamenti ligi aruannete kontrollimisele valimiskampaania aruannete 5000 inimest. kontroll. Komisjon algatas hulgaliselt menetlusi erakon- naseaduse rikkumiste kohta, mis enamasti olid seotud Jätkuvalt toimusid noorte parlamentide simulatsiooni- valimiskampaaniate rahastamisega, aga ka poliitikute mängud. Jaanuaris kogunes noorte riigikogu, septembris saadud keelatud annetustega. Osaleti mitmetes komis- peeti 20. korda Mudel-Euroopa Parlamendi sessioon. joni ettekirjutustega seotud kohtuvaidlustes, millest Riigi valimisteenistus praeguse seisuga jätkuvad üheksa. 2025. aasta fookuses olid kohaliku omavalitsuse voli- Täispikkuses ülevaade riigikogu kantselei 2025. aasta te- kogu valimised 19. oktoobril. Esimest korda sai e-hääle- gevustest asub veebilehel Eelarve ja tegevusaruanne – tamiseks kasutada Smart-ID-d. Riigikogu. 1.2.19 Riigikohus Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, mille päde- 9467 eurot tagasilaekumisi) moodustasid piirmäärata vus ja ülesanded on sätestatud põhiseaduses, kohtute vahendid 35,13 protsenti (2024. aastal 33,08 protsenti), seaduses ja kohtumenetluse seadustes. Põhiseaduse piirmääraga vahendid 61,95 protsenti (2024. aastal järgi on riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseadus- 66,92 protsenti) ning mitterahalised kulud 2,92 prot- likkuse järelevalve kohus. Riigikohtu roll on kaasa aidata senti. õigusemõistmise korrakohasele toimimisele kohtusüs- Õigusemõistmine teemis, seda eelkõige kohtunike omavalitsuskogude tööd korraldades ja kohtupraktikat kujundades. 2025. aastal esitati 2772 menetlustaotlust – tsiviilasja- des 859, kuriteo- ja väärteoasjades 958 ning haldusasja- Riigikohus korraldab kohtunike koolitust ja kohtuvald- des 955. Koos varasemaga oli menetluses 3149 taotlust konna välissuhtlust. Riigikohtu esimees juhib kohtute (5,3 protsenti rohkem kui 2024. aastal). Läbi vaadati haldamise nõukoda. 2728 taotlust. Menetlusse võtmine otsustati 2179 taot- Personal luse osas, neist menetlusse võeti 220 taotlust (10 prot- Seisuga 31.12.2025 oli riigikohtus 94 teenistuskohta senti). Põhiseaduslikkuse järelevalves vaadati läbi (31.12.2024 seisuga 96 teenistuskohta), 20 riigikoh- 81 (2024. aastal 27) asja. Riigikohtu jõudlus 2025. aasta tuniku kohta, 51 ameti- ja 23 töökohta. Täitmata ameti- menetlustaotluste läbivaatamisel oli 98 protsenti. Kesk- kohti oli aasta lõpu seisuga kümme (koormusega 7,05). mine puhas menetlusaeg eelmenetluses oli 54 ja põhime- Tööjõu koguvoolavus aastas oli 9,29 protsenti netluses 152 päeva. Detailsema ülevaatega saab tutvuda (2024. aastal 14,38 protsenti), vabatahtlik voolavus platvormil Microsoft Power BI. 3,48 protsenti (2024. aastal 11,06 protsenti). Riigikoh- Kohtunike omavalitsuskogude töö korralda- tust lahkus aasta jooksul kaheksa teenistujat (2024. aas- mine tal 13) ning tööle asus kaks teenistujat (2024. aastal Täiskogu kümme). Kohtunike täiskogusse kuuluvad riigi kõik kohtunikud. Eelarve Riigikohus valmistas ette ja viis läbi kohtunike XXIV kor- Riigikohtu 2025. aasta esialgne eelarve oli 6 920 273 eu- ralise täiskogu, kus lisaks riigikohtu esimehe ja justiits- rot (välja arvatud tulude arvelt tehtavad kulud ja välis- ministri ülevaadetele õigus- ja kohtusüsteemi arengust toetused). 2024. aastast toodi üle 306 207 eurot. oli keskne aruteluteema kohtuniku töökoormus, kohus- 2025. aasta lisaeelarve seadusega vähendati riigikohtu tused ja vastutus. Räägiti suure koormusega töötamisest kulude eelarvet 150 000 euro võrra ning suurendati ja läbipõlemisest. Samuti anti ülevaade sama summa võrra investeeringute eelarvet. Riigikohtu lõplikust eelarvest (7 235 947 eurot; sisaldab 73 distsiplinaarkolleegiumi praktikast ja kohtumenetluse Riigikohus osaleb jätkuvalt aktiivselt Euroopa Kohtunike hea tava muudatustest. Koolituse Võrgustiku (EJTN) ja ERA töös. Koolitusnõu- Kohtunikueksamikomisjon kogu pidas kohtunike koolituse strateegia rakendamist 2025. aastal tulemuslikuks. 2025. aastal sooritas eksamit 17 inimest (2024. aastal kaheksa), edukad olid viis inimest. Kuulutati välja kaks Välissuhtlus konkurssi kolmele kohtunikukohale, millele kandideeris Riigikohus on üheteistkümne rahvusvahelise organisat- kokku kuus inimest. 2025. aastal oli 49 kohtunikku, kel- siooni liige, 2025. aastal liituti European Law Insti- lel kohtunikustaaži alla kolme aasta. tute’iga. Lisaks regulaarsele suhtlusele liikmesorganisat- Koolitusnõukogu sioonide kaudu (välislähetused, küsimustikud ja muu andmevahetus) toimus 2025. aastal mitmeid kohtumisi Koolitusnõukogu kinnitas kohtunike 2026. aasta kooli- ja ühisseminare. Aasta alguses külastas riigikohut Mol- tusprogrammi, kohtunikueksami programmi ja kohtu- dova ülemkohtu ja Euroopa Nõukogu 15-liikmeline dele- nike koolitusvajaduse väljaselgitamise ja koolituse tule- gatsioon. Samuti korraldas riigikohus koostöös Eesti rah- muste analüüsimise metoodika. vusvahelise arengukoostöö keskusega (ESTDEV) Mol- Kohtunike distsiplinaarkolleegium dova konstitutsioonikohtu kohtunike ja nõunike delegat- 2025. aastal arutas distsiplinaarkolleegium kahte süü- sioonile nädalase õppevisiidi Eestisse. Kevadel võõrustas distusasja, mis mõlemal juhul päädisid kohtunike suhtes riigikohus Euroopa Liidu Kõrgemate Kohtute Presiden- süüdimõistva otsuse tegemisega. tide Ühenduse (Network of the Presidents of European Kohtunike eetikanõukogu Supreme Judicial Courts of the European Union) juhatuse koosolekut Tartus. Kohtusüsteemiga tutvumise eesmär- 2025. aastal pöörduti eetikanõukogu poole kolmel kor- gil külastasid Eestit veel mitmed välisdelegatsioonid, ral. sealhulgas 60 kohtunikukandidaati Austriast ning dele- Koolitustegevus gatsioon Tansaaniast ja Sansibarist. Aasta jooksul toimus 59 kohtunike koolitust (79 kooli- Kohtute aastaraamat tuspäeva; osaluskordi 2954; osales 88 protsenti kohtuni- 2025. aastal andis riigikohus elektroonilises vormis kest, 100 protsenti alustavatest kohtunikest). Kohtutee- välja „Kohtute aastaraamatu 2024“. Aastaraamatu kan- nistujatele korraldati neli koolitust. Koostöös prokura- dev teema oli distsiplinaarmenetlus, kohtuniku töö hin- tuuri ja advokatuuriga korraldati kuus koolitust. Proku- damine ja tagasiside andmine. Aastaraamat sisaldab ka röride osaluskordi kohtunike koolitustel oli 14, advokaa- ülevaadet kohtunikkonnast, kohtunike omavalitsusko- tidel 444. gude tegevuse kokkuvõtteid ja menetlusstatistikat. Välisrahastust on kaasatud järgmistest allikatest: Kohtute haldamise nõukoda • Euroopa Sotsiaalfond+ (100 000 eurot, projekti kes- Kohtute haldamise nõukoda pidas 2025. aastal viis istun- tus kuni 31.12.2029) git. Käsitleti kohtute eelarvet, kohtuhaldusmudeli muut- • Euroopa Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond mist, kohtureformi eelnõu, kohtute tegevust ja õiguse- (AMIF) (263 135 eurot, projekti kestus kuni mõistmist reguleerivat seadusandlust. Samuti käsitleti 31.12.2029) personaliküsimusi, muuhulgas kohtuesimeeste ametisse nimetamist. • Euroopa Sisejulgeolekufond (ISF) (175 000 eurot, projekti kestus kuni 31.12.2027). Olulised andmeallikad riigikohtu tegevusest Aruandlusperioodil jätkus riigikohtu, Euroopa Õigusaka- Kohtuasjade läbivaatamise detailne aastapõhine aruand- deemia (ERA) ning Läti ja Leedu partnerite koostööpro- lus: Statistika | Riigikohus jekt „Baltic Network of EU Law Experts“. Rahastus saadi Koolitus: Koolitus on osa kohtunikuametist | Riigikohus Euroopa Komisjoni taotlusvoorus JUST-2025-JCOO pro- Kohtunike omavalitsuskogude töö: Kohtunike omavalit- jektile nimega „EJN network ESTONIA“ 2026.–2027. aas- suskogud | Riigikohus taks. Lisaks eelnevale jätkub riigikohtu koostöö Amee- rika Ühendriikide justiitsministeeriumiga, et tõkestada Kohtute aastaraamat: Aasta 2025 - Kohtute aastaraamat rahapesu ning korraldada selles valdkonnas kohtunikele ka koolitusi. 1.2.20 Riigikontroll Riigikontrolli põhitegevus on auditeerimine. 2025. aastal Ülevaade riigi vara kasutamise ja säilimise kohta 2024.– valmis riigikontrolli auditiosakonnal 14 auditit ja ülevaa- 2025. aastal „Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmär- det ning mitmeid märgukirju. Põhjalikuma tähelepanu gid ja tegelikkus“ all olid haridus, sotsiaalkaitse ja tervishoid; taristu, ener- Riigikontroll hindas transpordi ja liikuvuse valdkonna geetika ja keskkond; siseturvalisus ja riigikaitse; infoteh- arengudokumentides seatud eesmärke ja riigile võetud noloogia; kohalikud omavalitsused ning riigi raamatupi- kohustusi ning võrdles neid riigi eelarvestrateegias vald- damine ja tehingute seaduslikkus. Riigikontrolli analüü- konnale kavandatud rahaga. Seda tehes tugines riigi- siosakond koostas kaks auditiaruannet, mis käsitlesid kontroll ministeeriumite ja asjassepuutuvate asutuste vastavalt riigieelarves kasutamata jäävat raha ning riigi arvutustele selle kohta, kui palju võib nende eesmärkide osalusega äriühingute keskkonnaeesmärke, samuti mit- saavutamiseks ja kohustuste täitmiseks raha kuluda, meid märgukirju. ning varasemate auditite tulemustele. Mahukamaid töid 2025. aastal Riigiteede seisukorra säilitamiseks, riigiteede ja raud- teede ehituseks ning raudteel turvalisuse suurendami- seks on perioodil 2026–2030 puudu vähemalt 74 1,35 miljardit eurot. Summa on veelgi suurem, kui Rail aastasse, et hoida finantsilise toimetuleku puhvrit. Üle- Balticu I etapi ehitustööde lõpetamiseks saab Eesti Eu- kandmiste, nihkumiste või ärajäämise mõju tegevustele roopa Liidu uue perioodi eelarvest vähem kui loodetud ja tulemustele otseselt ei jälgita. Riigikontroll toonitas, et 1,2 miljardit eurot. Võimalused sellel perioodil sedavõrd raha ministri otsustega ülekandmine ja riigieelarve kasu- suures mahus transpordi ja liikuvuse valdkonna lisara- tamise reeglitele vastav automaatne ülekandumine ei ole hastamiseks on piiratud ning raha vajavad ka teised vald- iseenesest probleemid, aga see ei tohiks toimuda lihtsalt konnad. Riigikontroll leidis, et kõiki võetud eesmärke ei inertsist, vaid rahandusministeerium peaks veenduma, ole olemasoleva rahastusega ja riigi võimalusi arvesta- et see on sisuliselt tingimata tarvilik. des võimalik ellu viia. *** Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus Lisaks koostas riigikontroll eraldi aruandeid, mis käsitle- ja tehingute seaduslikkus sid elektriga varustavate objektide turvalisust, tervise- Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne, mis andmete õigsuse, täpsuse ja ajakohasuse tagamist, eri- näitab riigi konsolideeritud tulemiks –0,7 miljardit eurot hoolekandeteenuste kättesaadavust, hooldereformi, kii- ja konsolideeritud varade mahuks 31.12.2024 seisuga rabi korraldust, riigiasutuste infotehnoloogia investee- 26,7 miljardit eurot, kajastab kõigis olulistes osades õig- ringuid ja kulusid. laselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandepe- *** rioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta ar- Riigikontrolli esindajad osalesid riigikogu riigieelarve vestamata märkus varude saldo kohta. Riigikontrollil ei kontrolli erikomisjoni istungitel ja alatiste komisjonide olnud võimalik veenduda kaitseministeeriumi varude istungitel. Riigikontrolör Janar Holm pidas parlamendi saldo õigsuses summas 0,7 miljardit eurot, kuna kaitse- täiskogu ees aastaraportit tutvustava kõne, vastas riigi- vägi ei esitanud riigikontrollile andmeid esmakordselt kogu liikmete küsimustele, saatis märgukirju, avaldas ar- arvele võetud varude kohta ning puudub selgus, millised tikleid ja tutvustas riigikontrolli töö tulemusi konverent- varud, millises mahus ja millises maksumuses on bilansis sidel nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. kajastatud ning millised on jäetud bilansis põhjendama- tult kajastamata. *** Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulisel Arendus- ja haldusteenistuse ülesanne on toetada riigi- määral sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, kontrolli põhitegevust. Toetus hõlmab auditite kvali- 2024. aasta riigieelarve seaduse, riigi 2024. aasta lisa- teedi- ja metoodikatuge, andmeanalüütika arendust, per- eelarve seaduse ja 2024. aasta riigieelarve seaduse sonalitööd, välissuhtlust, infotehnoloogia kasutamist, muutmise seadustega. hoone haldust ja asjaajamist, finantsjuhtimist ja raama- tupidamist ning õigusnõustamist. Töö tõhustamise ees- Riigieelarve kasutamata raha märgil analüüsiti tehisaru kasutuselevõtu võimalusi, Riigikontroll analüüsis riigieelarvelistel asutustel kasu- tehti riskianalüüs ning koostati tehisaru kasutamise põ- tamata jäänud raha, mida oli 2024. aastal kokku himõtted. 2025. aastal võeti kasutusele uus veebileht, rii- 2,15 miljardit eurot. Sellest omakorda umbes 1,7 miljar- gikontroll läbis ka Eesti infoturbestandardi põhiauditi. dit kanti või kandus kulutamiseks 2025. aastasse. See- Välissuhtluse valdkonnas jätkati Euroopa kõrgeimate juures selgus, et osa rahast ei olnud ministeeriumite kin- auditiasutuste katusorganisatsiooni EUROSAI IT-töö- nitusel isegi mitte plaanis kasutada. Samuti põhjustasid rühma eesistumisega seonduva tegevuskava elluviimist. märkimisväärse hulga jääki mitmeaastase iseloomuga 2025. aasta lõpus oli riigikontrolliga töö- või teenistus- projektid ning ajaliselt edasinihkuvad projektid. Tekki- suhtes 78 inimest, kellest aktiivselt töötas 74. Teenistu- nud on ka olukord, kus vastuseks valitsuse soovile riigi jate hulgas oli 2025. aasta lõpu seisuga mehi 35% ja naisi kulusid kärpida jätavad ministeeriumid osa riigieelarve rahast kasutamata ja kannavad selle üle järgmisse 65%. Teenistujate keskmine vanus oli ligikaudu 45 aas- tat. 1.2.21 Vabariigi Presidendi kantselei Vabariigi Presidendi kantselei toetab Vabariigi Presi- President andis 18 käskkirja kaitseväelastele auastmete denti põhiseadusest ja seadusest tulenevate ülesannete (kuus ajutist) andmiseks ja ühe käskkirja diplomaatilise täitmisel. Kantselei korraldab Vabariigi Presidendi riigi- auastme andmiseks. sisest ja -välist suhtlemist, infovahetust meedia, ava- Vabariigi President nimetas Eesti Panga presidendiks likkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte Ülo Kaasiku, kes astub ametisse 7. juunil 2026. ning täidab teisi ülesandeid. Teenetemärkidega autasustamine Seaduste väljakuulutamine ja muud otsused Vabariigi President annetas vabariigi aastapäevaks Vabariigi President kuulutas 2025. aastal välja 87 sea- 157 riiklikku teenetemärki. Lisaks annetati 15 teenete- dust ja jättis välja kuulutamata viis seadust. Riigipea tegi märki seoses Poola presidendi riigivisiidiga Eestisse. kaks Vabariigi Valitsuse koosseisu puudutavat otsust: President annetas 2025. aastal kokku kahe otsusega vabastas ministrid ametist ja nimetas ametisse uued. 172 riiklikku teenetemärki. Lisaks andis riigipea välja käskkirjad muudatuse tegemi- Armuandmine seks SA Eesti Koostöö Kogu nõukogus ja SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogus. Armuandmiskomisjon vaatas läbi materjalid 58 süüdi- mõistetu kohta, kellest armu anti ühele isikule. Valmis- Ametisse nimetamine ja auastmete andmine tati ette neli armuandmist käsitlevat otsust. President tegi 23 otsust Eesti Vabariigi erakorraliste ja Riigisisene tegevus täievoliliste suursaadikute ametisse nimetamise ning ta- gasikutsumise kohta ning kolm otsust kohtunike Riigipea pidas aasta jooksul hulgaliselt erinevaid kõne- ametisse nimetamise ja kaks otsust vabastamise kohta. sid, tervitusi, sõnavõtte ning andis koolitunde. Samuti 75 toimusid riigisisesed kohtumised eri valdkondade esin- ülikoolide rektorid. Esile kerkis riigipea tegevus tehisaru dajatega, valitsuse ning riigikogu liikmetega. Vabariigi arengute kontekstis, samuti helilooja Arvo Pärdi 90. sün- Presidendi kantselei korraldas Eesti Vabariigi riikluse nipäeva tähistamine ja eestikeelse trükisõna 500. aasta- oluliste tähtpäevade tähistamist, Eesti raamatu aastale päev. pühendatud üritusi, samuti teisi olulisi sündmusi meie President osales mitmepoolsetel kohtumistel: tehisintel- keele ja kultuuri väärtustamiseks. lekti konverentsil Pariisis, Müncheni julgeoleku-konve- Vabariigi Presidendi algatusel kutsuti koostöös haridus- rentsil, Kolme mere tippkohtumisel Varssavis, Ida- ja ja teadusministeeriumi ning erasektoriga ellu TI-hüppe Kesk-Euroopa riigipeade kohtumisel Vilniuses, ÜRO algatus, mis on kogu Eesti haridussüsteemi hõlmav prog- arengurahastamise tippkohtumisel Sevillas ja maailma ramm tehisintellekti õpirakenduste kasutamiseks hari- infoühiskonna tippkohtumisel Genfis ning strateegilisel duses. Seda veab sihtasutus TI-Hüpe. foorumil Sloveenias ja ÜRO peaassambleel New Yorgis. Samuti jätkus riigipea tegevus Eesti kodukaunistamise Balti riikide presidentide (3B) kohtumine toimus Riias. ühenduse, Lennart Meri konverentsi, inimõiguste konve- 2025. aastal toimusid Poola presidendi Andrzej Duda ja rentsi ja Carolin Illenzeeri Fondi patroonina. Botswana presidendi Duma Gideon Boko riigivisiidid Riigipea külastas 2025. aastal paljusid Eesti piirkondi Eestisse. Ametlikul visiidil Eestis käisid Maldiivide presi- ning kohtus kohalike omavalitsuste esindajate, ettevõt- dent Mohamed Muizzu ja Iisraeli president Isaac Herzog. jate ning teiste erinevate Eesti piirkondade kohaliku elu Töövisiitidel käisid Sloveenia president Nataša Pirc Mu- edendajate ning eestvedajatega. Lisaks lühematele kü- sar ja Soome president Alexander Stubb, Küprose presi- lastustele ja visiitidele tegi president pikemad visiidid dent Nikos Christodoulides, Saksa president Frank-Wal- Harju-, Jõgeva- ja Pärnumaale. ter Steinmeier ja Portugali president Marcelo Rebelo de Sousa. Augustis tähistasid meie ja Läti riigipea ühiselt Välissuhtlus esimese eestikeelse ja lätikeelse raamatu 500. aasta- Presidendi välisuhtlus lähtus järgmistest eesmärkidest: päeva. Välissuhtluses osales aktiivselt ka riigipea abi- Eesti julgeoleku kindlustamine; Ukraina jätkuv toeta- kaasa. mine; koostöö süvendamine Euroopa ja transatlantiliste, Presidendi võõrustatud suurim rahvusvaheline sünd- aga ka globaalsete partneritega; Eesti ettevõtete toeta- mus oli Tallinnas toimunud Arraiolose grupi kohtumine, mine välisturgudel ja investeeringute toomine Eestisse; millest võtsid osa 11 riigi presidendid. Kohtumise kesk- kultuuri- ja haridusekspordi tugevdamine. sed teemad olid julgeolek ja tehisaru kasvav roll haridu- Ametlikud visiidid toimusid Itaaliasse ja Montenegrosse ses, sotsiaal- ja kaitsevaldkonnas ning majandusarengus. ning riigivisiit Kasahstani. Ülejäänud visiidid olid töövi- Volikirjad siidid (Poola, Leetu, Iisraeli, Palestiinasse, Saksamaale, Soome, Lätti, Vatikani, Hispaaniasse, Šveitsi, Suurbritan- 2025. aastal andis Vabariigi Presidendile oma volikirja niasse ja Ameerika Ühendriikidesse). Neljal visiidil saatis üle 23 välisriigi suursaadikut. Riigipea allkirjastas Eesti riigipead lisaks ametlikule delegatsioonile ka äridelegat- suursaadikute volikirjad (kaasa arvatud kaasakreditee- sioon ning kolmel visiidil kultuuridelegatsioon. Samuti ringud) 21 korral. on mitmel visiidil riigipea delegatsioonis osalenud Eesti 1.2.22 Õiguskantsleri kantselei Õiguskantsleri Kantselei ülesanne on õiguskantsleri te- Liidu õiguse rakendamise tagajärjel järjest spetsiifilise- gevuse toetamine põhiseadusest ja seadustest tulene- maks (energeetika, keskkond). vate ülesannete täitmisel. Õiguskantslerile esitatud avalduste koguarv kasvas Õiguskantsler teostab järelevalvet õigustloovate aktide aruandeperioodil eelmise aastaga võrreldes umbes põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle, kontrollib isi- 20 protsenti, kuid töötajate arv on jäänud samaks. Kesk- kute põhiõiguste ja vabaduste järgimist avalikke üles- miselt oli 2025. aastal täidetud 42,2 ametikohta koossei- andeid täitvate asutuste ja ametnike poolt, täidab laste- sus olevast 55 ametikohast. Töömahu märgatav kasv eel- ombudsmani funktsiooni ja on Eesti Vabariigi kui ÜRO dab vakantsete ametikohtade täitmist, milleks puudub isikute väärkohtlemise vastase konventsiooniga ühine- rahaline ressurss. nud riigi ennetusasutus. Õiguskantsler teostab järeleval- Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule aastaüle- vet põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle täidesaatva vaate temale seadusega pandud ülesannete täitmise riigivõimu asutuste poolt varjatult isikuandmete ja nen- kohta. Ülevaade on avalikustatud õiguskantsleri kodule- dega seonduva teabe kogumise, töötlemise, kasutamise hel Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 ja järelevalve korraldamisel. Kirjaliku ülevaate 2024/2025. aasta tegevustest kuni Õiguskantsler täidab Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja 1. septembrini 2025 esitas õiguskantsler riigikogule edendamise asutuse (National Human Rights Institution 2025. aasta sügisistungjärgu ajal ning tegi ka vastavasi- – NHRI) ülesandeid. Õiguskantsler seisab selle eest, et sulise suulise ettekande. kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi Õiguskantsleri tegevuse, tema seisukohtade, avalike esi- teostada teistega võrdsetel alustel. nemiste ja muu sarnase kõikehõlmav andmebaas paik- Aruandeperioodil on õiguskantsleri järelevalve hulka li- neb veebikeskkonnas Eesti Vabariigi õiguskantsler, põhi- sandunud uusi õigusvaldkondi (tehisaru), mõned on tei- seaduslikkuse kaitsja | Õiguskantsler senenud (isikuandmete kaitse), osad muutunud Euroopa 76 1.2.23 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tule- mused Siseauditi kvaliteedi hindamine on rahvusvaheliselt tun- Siseauditi kvaliteedi arendamise süsteemi puudulik ra- nustatud praktika, mille eesmärk on hinnata siseauditi kendamine ministeeriumites võib tekitada rea organisat- funktsiooni vastavust standarditele, tehtud töö kvali- sioonilisi ja juhtimisriske, mis vähendavad siseauditi töö teeti, sõltumatust ning väärtuse loomist organisatsioo- usaldusväärsust ja mõju asutuste juhtimisele. Ilma kvali- nile. Rahvusvahelise siseaudiitorite instituudi (The Insti- teeti hindamata pole võimalik kinnitada, et siseauditi töö tute of Internal Auditors, IIA) standardid eeldavad, et iga vastab IIA standarditele, audiitortegevuse seaduse nõue- organisatsioon, mille siseauditi töö põhineb IIA standar- tele ja avaliku sektori siseauditi hea tava põhimõtetele. ditel, viib perioodiliselt (tavaliselt igal aastal) läbi sise- Välise kvaliteedihindamise kui siseauditi sõltumatuse mise kvaliteedihindamise ja vähemalt üks kord iga viie suhtes usaldust loova olulise mehhanismi puudumine aasta jooksul välise kvaliteedihindamise. võib vähendada siseauditi funktsiooni legitiimsust. Orga- Samad nõuded on üle võetud ka Eesti avaliku sektori si- nisatsiooni juhtkond jääb ilma objektiivsest tagasisidest seauditi raamistikku, kus kvaliteedi tagamise ja täiusta- siseauditi protsesside küpsuse, metoodilise järjepide- mise programmi kuuluvaid kvaliteedihindamisi käsitle- vuse, riskipõhisuse ja kvaliteedi kohta. Kvaliteedihinda- takse kui olulist osa õigusaktide nõuetele vastavuse ja si- miste puudumine võib tekitada kahtlusi valdkonna val- seauditi sõltumatuse tagamisest ning siseauditi tegevuse misoleku ja võimekuse kohta, mis avaliku sektori läbi- järjepidevast täiustamisest. Kehtiva audiitortegevuse paistvuse seisukohast oleks märkimisväärne puudujääk. seaduse kohaselt on sisemise hindamise läbiviimine nõu- Vabariigi Valitsuse seaduse ja audiitortegevuse seaduse tav välishindamisele eelneva 12 kuu jooksul ja sõltumatu muudatusega on plaanis leevendada seniseid piiravaid välishindamine vähemalt kord viie aasta jooksul. nõudeid valitsussektoris siseaudiitori kutsetegevuse Jaanuarist 2025 hakkas kehtima IIA siseauditi standar- korraldamiseks. Muutumatuks jääb kehtiv kord, et sise- dite uus versioon ja selle rakendamise kvaliteeti on audiitori ametikoht või siseauditi üksus luuakse täide- mõistlik hinnata alles mõne aja möödudes. Ministeeriu- saatva riigivõimu asutuse juhi vahetus alluvuses vaja- mite siseauditi üksuste tegevusaruannete kohaselt duspõhiselt. Ka siseauditi korraldamise vorm (kas si- 2025. aastal kvaliteedihindamisi (ei sisemisi ega väli- seauditeid teeb asutuse oma töötaja või osakond, kas tee- seid) ei tehtud ning neid ei kavandata ka lähiaastatel. nust ostetakse sisse või kasutatakse muud lahendust) jääb endiselt asutuse juhi otsustada. Varasematel aastatel on siseauditi kvaliteeti hinnatud ai- nult mõnes ministeeriumis. Seetõttu puudub ammendav Uuenenud siseauditi standardite rakendatuse hindami- teave valitsussektori siseauditi üksuste töö vastavusest seks ja loetletud riskide maandamiseks oleks lähematel IIA standarditele ja õigusaktide nõuetele, teadmata on si- aastatel mõistlik kõigis ministeeriumites läbi viia siseau- seauditi protsesside küpsus ning puudub sõltumatu hin- diti standardite kohane väline kvaliteedihindamine. Ava- nang siseauditi kvaliteedile. Sõltumatutest välistest kva- liku sektori parema läbipaistvuse toetamiseks ja siseau- liteedihindamistest loobumise peamiste põhjustena on diti töö vastu usalduse suurendamiseks võiks kvaliteedi- ministeeriumid välja toonud nii inimjõu kui ka raha nap- hindamiste olulisemad järeldused kokkuvõtlikult ka ava- puse, samuti juhtide vähese huvi nende hindamiste tule- likustada. muste vastu. 77  2 Konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupi- damise aastaaruanne 2.1 Bilanss mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 Varad Käibevara Raha 2 279,2 2 723,4 2 365,2 1 212,0 1 590,8 1 428,2 a2 Finantsinvesteeringud 1 344,8 1 812,4 1 141,7 1 325,9 1 794,6 1 125,0 a3 Maksu-, lõivu- ja trah- vinõuded 1 704,1 1 826,3 1 467,2 1 782,7 1 918,8 1 537,8 a4 Muud nõuded ja ette- maksed 2 063,2 1 681,9 2 066,4 1 594,5 1 234,0 1 347,3 a5 Tuletisinstrumendid 43,9 90,0 59,7 0,0 0,0 0,0 a18 Varud 1 858,5 1 684,8 660,6 1 255,2 1 025,0 37,9 a7 Immateriaalne käibe- vara 37,2 74,5 216,5 0,0 0,0 0,0 a12 Bioloogilised varad 116,2 98,0 69,2 0,7 0,8 3,1 a14 Käibevara kokku 9 447,1 9 991,3 8 046,5 7 171,0 7 564,0 5 479,3 Põhivara Osalused sihtasutustes 0,0 0,0 0,0 548,4 549,7 524,1 a8 Osalused tütar- ja sidu- settevõtjates 78,6 87,6 90,7 4 659,6 4 505,4 4 514,4 a9 Finantsinvesteeringud 839,8 766,9 634,8 802,1 729,2 602,2 a3 Muud nõuded ja ette- maksed 1 036,3 761,9 795,7 1 319,6 1 032,8 1 040,9 a5 Tuletisinstrumendid 113,6 213,3 257,8 0,0 0,0 0,0 a18 Kinnisvara-investee- ringud 118,7 103,2 98,3 36,4 37,2 36,9 a10 Materiaalne põhivara 13 333,0 12 536,7 11 351,3 4 611,5 4 292,7 3 843,2 a11 Immateriaalne põhi- vara 466,7 430,3 385,5 265,7 240,0 215,9 a12 Bioloogilised varad 2 048,4 1 875,4 2 411,5 6,3 7,4 28,0 a14 Põhivara kokku 18 035,1 16 775,3 16 025,6 12 249,6 11 394,4 10 805,6 Varad kokku 27 482,2 26 766,6 24 072,1 19 420,6 18 958,4 16 284,9 78  Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 Kohustised ja neto- vara Lühiajalised kohustised Saadud maksude, lõi- vude, trahvide ettemak- sed 755,1 721,0 658,4 792,9 744,9 677,9 a4 Võlad tarnijatele 630,1 609,3 572,4 224,5 284,5 209,0 Võlad töötajatele 227,9 225,3 215,2 89,8 85,8 83,3 Maksude, lõivude, trah- vide kohustised 516,1 506,3 463,0 497,0 487,4 442,4 a4 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 3 655,9 3 595,5 3 133,7 4 169,2 4 208,8 3 694,5 a15 Eraldised 318,1 319,9 378,1 163,2 154,4 137,7 a16 Laenukohustised 1 773,1 1 383,2 1 103,1 1 432,6 1 114,5 580,3 a17 Tuletisinstrumendid 11,4 22,6 67,8 0,0 0,0 0,0 a18 Lühiajalised kohusti- sed kokku 7 887,7 7 383,1 6 591,7 7 369,2 7 080,3 5 825,1 Pikaajalised kohustised Eraldised 5 140,4 4 961,4 4 624,0 5 057,5 4 870,1 4 521,9 a16 Laenukohustised 8 308,7 8 308,9 7 096,5 6 301,6 6 142,2 5 195,2 a17 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 122,2 123,3 120,8 127,4 129,7 130,1 a15 Tuletisinstrumendid 5,0 4,7 16,6 0,0 0,0 0,0 a18 Pikaajalised kohusti- sed kokku 13 576,3 13 398,3 11 857,9 11 486,5 11 142,0 9 847,2 Kohustised kokku 21 464,0 20 781,4 18 449,6 18 855,7 18 222,3 15 672,3 Netovara Vähemusosalus 140,3 314,5 303,5 0,0 0,0 0,0 Riigi netovara Stabiliseerimisreserv ja omandireformi reserv 485,6 505,0 491,6 485,6 505,0 491,6 a20 Riskimaandamise re- serv 85,5 145,6 141,6 0,0 0,0 0,0 a18 Muud reservid 12,0 14,6 13,3 0,0 0,0 0,0 Hübriidvõlakirjad 398,5 398,5 0,0 0,0 0,0 0,0 a17 Akumuleeritud tulem 4 896,3 4 607,0 4 672,5 79,3 231,1 121,0 Riigi netovara kokku 5 877,9 5 670,7 5 319,0 564,9 736,1 612,6 Netovara kokku 6 018,2 5 985,2 5 622,5 564,9 736,1 612,6 Kohustised ja neto- vara kokku 27 482,2 26 766,6 24 072,1 19 420,6 18 958,4 16 284,9 79  2.2 Tulemiaruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2025 2024 2025 2024 Tegevustulud Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 14 702,3 13 814,7 14 863,1 13 967,7 a4 Kaupade ja teenuste müük 4 067,9 4 173,9 494,0 431,9 a21 Saadud toetused 1 880,2 1 299,0 1 828,9 1 200,7 a19 Muud tulud 409,8 287,2 231,0 213,6 a22 Tegevustulud kokku 21 060,2 19 574,8 17 417,0 15 813,9 Tegevuskulud Antud toetused -8 553,1 -7 822,2 -9 325,7 -8 404,2 a19 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -5 114,8 -4 789,0 -5 114,8 -4 789,0 a4 Ebatõenäoliselt laekuvate maksu-, lõivu-, trahvinõuete muutus -50,1 -49,4 -50,1 -49,4 a4 Tööjõukulud -2 702,0 -2 607,7 -1 520,6 -1 452,8 a23 Majandamiskulud -2 593,5 -2 895,5 -869,8 -1 074,4 a24 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muu- tus -1 022,0 -937,6 -392,7 -357,2 a25 Muud kulud -426,1 -282,0 -169,6 -130,9 a26 Tegevuskulud kokku -20 461,6 -19 383,4 -17 443,3 -16 257,9 Tegevustulem 598,6 191,4 -26,3 -444,0 Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest 191,2 -507,3 -1,2 -22,9 a14 Finantstulud ja -kulud a27 Tulem osalustelt -4,8 -6,8 168,3 242,4 Intressikulu -476,2 -511,1 -414,3 -459,2 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 91,2 163,4 89,8 157,9 Muud finantstulud 22,2 4,5 21,5 3,9 Muud finantskulud -0,7 -0,4 0,0 0,0 Finantstulud ja -kulud kokku -368,3 -350,4 -134,7 -55,0 Aruandeperioodi tulem 421,5 -666,3 -162,2 -521,9 Sh riigi osa tulemist 407,3 -690,2 -162,2 -521,9 Sh vähemusosaluse osa tulemist 14,2 23,9 0,0 0,0 80  2.3 Rahavoogude aruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2025 2024 2025 2024 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 598,6 191,4 -26,3 -444,0 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 1 022,0 937,6 392,7 357,2 a25 Kasum/kahjum põhivara müügist -37,6 -43,5 -22,0 -20,6 a22 Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimi- sest -896,8 -663,3 -876,7 -586,7 a19 Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 522,3 330,8 987,5 627,2 a19 Muud mitterahalised tulud ja kulud 4,0 -51,6 0,0 -0,2 Kokku korrigeeritud tegevustulem 1 212,5 701,4 455,2 -67,1 Käibevarade netomuutus -548,7 -302,2 -414,3 -517,6 Kohustiste netomuutus 140,6 733,3 22,8 552,7 Kokku rahavood põhitegevusest 804,4 1 132,5 63,7 -32,0 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel -1 859,9 -2 182,7 -757,7 -814,0 a13,a17 Laekunud põhivara müügist 81,9 65,9 24,9 29,3 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 556,3 788,7 535,5 708,4 a19 Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -463,1 -352,3 -981,4 -702,0 a19 Tasutud likviidsete finantsinvesteeringute soetami- sel -4 347,2 -8 784,8 -4 327,8 -8 783,7 Laekunud likviidsete finantsinvesteeringute müügist 4 818,5 8 121,5 4 800,2 8 121,0 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -74,0 -132,0 -121,9 -140,9 a3,a5 Tasutud osaluste omandamisel (miinus omandatud raha) -205,6 0,0 -167,2 -82,4 a8,a9 Laekunud osaluste ja muude finantsinvesteeringute üleandmisest, müügist ja likvideerimisest (miinus a3,a7, ära antud raha) 87,2 36,0 25,6 144,2 a8,a9 Laekunud dividendid 9,4 5,1 169,5 272,0 a9 Makstud dividendid -7,3 -12,8 0,0 0,0 a9A Antud laenud -53,4 -28,5 -1,8 -0,1 a6 Laekunud laenude tagasimaksed 51,3 79,3 10,9 11,5 a6 Laekunud finantstulud 111,2 154,3 86,5 116,7 Rahavood investeerimistegevusest kokku -1 294,7 -2 242,3 -704,7 -1 120,0 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenukohustiste võtmisest 3 072,4 4 424,1 2 836,1 3 933,3 a17 Laekunud hübriidvõlakirjade emiteerimisest 0,0 391,7 0,0 0,0 a17 Laenukohustiste tagasimaksed -2 683,6 -2 944,9 -2 353,0 -2 452,6 a17 Makstud intressid ja muud finantskulud -337,9 -362,1 -216,2 -245,0 Klientide hoiuste muut -4,8 -40,8 -4,7 78,9 a15 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 46,1 1 468,0 262,2 1 314,6 Puhas rahavoog -444,2 358,2 -378,8 162,6 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 723,4 2 365,2 1 590,8 1 428,2 a2 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 279,2 2 723,4 1 212,0 1 590,8 a2 Raha ja selle ekvivalentide muutus -444,2 358,2 -378,8 162,6 81  2.4 Netovara muutuste aruanne mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Riigi netovara Omandireformi re- Akumuleeritud tu- Stabiliseerimis-re- Hübriidvõlakirjad Riskimaandamise Vähemusosalus Muud reservid Kokku Kokku reserv serv serv lem Lisa Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 51,4 0,0 141,6 13,3 4 672,5 5 319,0 303,5 5 622,5 Välismaiste tütarettevõtjate ümbe- rarvestusest tekkinud valuutakur- sivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju 1,3 1,3 -0,1 1,2 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 4,0 4,0 4,0 a18 Pensionieraldiste kindlustusmate- maatilised kasumid ja kahjumid -168,0 -168,0 -168,0 a16 Kinnisvarainvesteeringute ümber- hindlus 0,1 0,1 0,1 a10 Materiaalse põhivara ümberhind- lus 5,8 5,8 5,8 a11 Aruandeperioodi tulem -690,2 -690,2 23,9 -666,3 Kokku aruandeperioodi kogutu- lem 0,0 0,0 0,0 4,0 1,3 -852,3 -847,0 23,8 -823,2 Kaitseotstarbeliste varude esma- kordne arvelevõtmine 707,8 707,8 707,8 Hübriidvõlakirjad 391,7 391,7 391,7 Intressid hübriidvõlakirjadelt 6,8 -14,7 -7,9 -7,9 Valitseva mõju lõppemise mõju 7,4 7,4 7,4 a9A Makstud dividendid 0,0 -12,8 -12,8 a9A Ümberjaotamine 13,1 0,3 -13,4 0,0 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2024 453,3 51,7 398,5 145,6 14,6 4 507,3 5 571,0 314,5 5 885,5 Kaitseotstarbeliste varude esma- kordse arvelevõtmise korrigeeri- mine 99,7 99,7 99,7 a7 Korrigeeritud jääk seisuga 31.12.2024 453,3 51,7 398,5 145,6 14,6 4 607,0 5 670,7 314,5 5 985,2 Standardimuudatuse esmakordne rakendamine -70,5 -70,5 -70,5 a18 Korrigeeritud jääk seisuga 01.01.2025 453,3 51,7 398,5 145,6 14,6 4 536,5 5 600,2 314,5 5 914,7 Välismaiste tütarettevõtjate ümbe- rarvestusest tekkinud valuutakur- sivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju -2,8 -2,8 -0,1 -2,9 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus -62,7 -62,7 -62,7 a18 Pensionieraldiste kindlustusmate- maatilised kasumid ja kahjumid -11,2 -11,2 -11,2 a16 Kinnisvarainvesteeringute ümber- hindlus 0,2 0,2 0,2 a10 Materiaalse põhivara ümberhind- lus 3,0 3,0 3,0 a11 Aruandeperioodi tulem 407,3 407,3 14,2 421,5 82  Riigi netovara Omandireformi re- Akumuleeritud tu- Stabiliseerimis-re- Hübriidvõlakirjad Riskimaandamise Vähemusosalus Muud reservid Kokku Kokku reserv serv serv lem Lisa Kokku aruandeperioodi kogutu- lem 0,0 0,0 0,0 -62,7 -2,8 399,3 333,8 14,1 347,9 Intressid hübriidvõlakirjadelt -31,5 -31,5 -31,5 a17 Vähemusosa soetused ja müügid 2,6 0,2 -27,4 -24,6 -181,0 -205,6 a9A Makstud dividendid 0,0 -7,3 -7,3 a9A Ümberjaotamine 32,3 -51,7 19,4 0,0 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2025 485,6 0,0 398,5 85,5 12,0 4 896,3 5 877,9 140,3 6 018,2 B. Konsolideerimata aruanne Stabiliseerimis- Omandireformi Akumuleeritud Kokku reserv reserv tulem Lisa Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 51,4 121,0 612,6 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -168,0 -168,0 a16 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,1 0,1 a10 Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,8 5,8 a11 Aruandeperioodi tulem -521,9 -521,9 Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -684,0 -684,0 Kaitseotstarbeliste varude esmakordne arvelevõtmine 707,8 707,8 a7 Ümberjaotamine 13,1 0,3 -13,4 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2024 453,3 51,7 131,4 636,4 Kaitseotstarbeliste varude esmakordse arvelevõtmise korrigeeri- mine 99,7 99,7 a7 Korrigeeritud jääk seisuga 31.12.2024 453,3 51,7 231,1 736,1 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -11,2 -11,2 a16 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,2 0,2 a10 Materiaalse põhivara ümberhindlus 2,0 2,0 a11 Aruandeperioodi tulem -162,2 -162,2 Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -171,2 -171,2 Ümberjaotamine 32,3 -51,7 19,4 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2025 485,6 0,0 79,3 564,9 83  2.5 Riigieelarve täitmise aruanne tuh eurot Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve (A) TULUDE JA KULUDE EELARVE RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 17 733 188 17 747 243 18 281 190 16 235 184 533 948 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 15 001 167 14 988 867 15 493 407 13 975 901 504 540 sh riigisisene käibemaks 351 169 346 959 468 531 339 329 121 572 Saadud toetused 1 711 949 1 736 028 1 785 910 1 180 764 49 882 Riigilõivud 89 882 89 882 83 452 92 240 -6 430 Tulu majandustegevusest 409 032 411 308 410 520 339 674 -788 Tulu põhivara ja varude müügist 44 650 44 650 25 803 28 866 -18 847 Trahvid ja muud varalised karistused 37 888 37 888 44 517 28 639 6 629 Keskkonnatasud 121 725 121 725 96 821 100 847 -24 904 Muud tulud 52 925 52 925 61 345 55 856 8 420 Intressi- ja omanikutulud 263 968 263 968 279 416 432 397 15 447 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU -18 194 845 -20 051 227 -18 135 294 -16 636 031 1 915 933 sh piirmääraga vahendid -4 589 780 -5 007 662 -4 710 278 -4 607 393 297 384 sh põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -383 552 -383 552 -392 674 -357 167 -9 122 sh riigisisene käibemaksukulu -213 245 -207 966 -272 439 -216 834 -64 473 RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD -461 658 -2 303 985 145 896 -400 847 2 449 880 (B) INVESTEERINGUTE EELARVE -873 293 -1 127 844 -966 800 -915 480 161 045 sh piirmääraga vahendid -539 126 -622 544 -563 281 -576 237 59 264 sh riigisisene käibemaksukulu -137 916 -138 986 -196 092 -122 490 -57 106 RIIGIEELARVE KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU -19 068 139 -21 179 071 -19 102 094 -17 551 511 2 076 977 84  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD JA INVESTEERINGUD -1 334 951 -3 431 829 -820 904 -1 316 327 2 610 925 TULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -267 878 283 602 Juriidilise isiku tulumaksu kohandamine ühe-kuulise laekumise nihkega -234 489 230 755 Saastekvootide müügist saadud tulu korrigeerimine -1 875 105 394 Finantseerimistegevuseks saadud toetused -3 700 -10 530 Tulem finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindamisest -27 813 -42 018 KOKKU TULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 18 013 313 16 518 786 KULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 316 592 422 021 Amortisatsioon 392 674 357 167 Koondosas erinevalt arvestatud kaitseotstarbelised varud ja investeeringud 28 181 73 070 Sihtfinantseerimiseks loetud sissemaksed osalustesse -100 000 0 Eraldiste väljamaksed -203 -198 Eraldiste moodustamine ja intressikulu eraldistelt -222 293 Varude muutus -3 287 -9 755 Valuutakursi muutused -552 1 445 KOKKU KULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -17 818 703 -16 214 010 KOKKU RIIGIEELARVE POSITSIOON -772 190 -610 705 TULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL -585 692 -39 919 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -202 020 290 721 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid 50 054 49 370 Riigisisesed maksutulud -472 405 -340 993 Saadud mitterahalised toetused 43 004 19 990 Müüdud põhivara jääkväärtus -3 359 -7 956 85  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutus -1 185 -22 882 Tulem osaluste müügist ja ümberhindlusest -1 172 -29 571 Intressitulu nõuete diskonteerimisest 1 391 1 402 KOKKU TULUD TULEMIARUANDES 17 695 499 16 195 265 KULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL 277 646 -81 103 Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete edasiandmine -13 678 -35 445 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid -50 054 -49 370 Riigisisesed maksukulud 472 405 340 993 Investeeringutes ja finantseerimistehingutes kajastatud käibemaksukulu -196 092 -122 495 Kaitseotstarbeliste varude muutus, mis riigieelarves kajastati kuludes soeta- misel 301 537 0 Eraldiste väljamaksed 141 569 127 274 Eraldiste moodustamine -133 329 -144 463 Intressikulu eraldistelt -194 256 -180 526 Antud mitterahalised toetused ja majandamiskulud -50 456 -17 071 KOKKU KULUD TULEMIARUANDES -17 857 649 -16 717 134 KOKKU TULEM -162 150 -521 869 (C) FINANTSEERIMISTEHINGUTE EELARVE 678 819 593 578 228 656 1 412 865 -364 922 sh piirmääraga vahendid -165 836 -263 151 -263 102 -208 625 49 sh riigisisene käibemaksukulu -7 -7 0 -6 7 (D) RAHAVOOD RAHAVOOD TULUDEST KOKKU 17 787 741 16 704 014 86  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Riigieelarve tulud kokku 18 281 190 16 235 184 Tulude laekumise rahavoo kohandus -493 449 468 831 RAHAVOOD KULUDEST KOKKU -17 905 311 -16 427 133 Riigieelarve kulud kokku -18 135 294 -16 636 031 Kulude tasumise rahavoogude kohandus 229 983 208 898 RAHAVOOD INVESTEERINGUTEST -953 882 -936 481 Riigieelarve investeeringud kokku -966 800 -915 480 Investeeringute tasumise rahavoogude kohandus 12 918 -21 000 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEHINGUTEST 228 656 1 412 865 KOKKU RAHAVOOD -842 796 753 266 RIIGIKOGU TULUD 0 15 67 158 52 Tulu majandustegevusest 0 1 1 2 0 Saadud toetused 0 14 48 85 34 Muud tulud 0 0 17 71 17 KULUD -33 835 -34 420 -32 384 -32 826 2 037 sh piirmääraga vahendid -19 453 -19 988 -17 626 -19 513 2 362 sh käibemaks -805 -805 -990 -986 -185 INVESTEERINGUD -6 452 -6 171 -2 678 -671 3 493 sh piirmääraga vahendid -5 941 -5 661 -2 167 -557 3 494 sh käibemaks -511 -511 -511 -114 -1 KORRIGEERIMISED 0 -96 Kapitaliseeritud tööjõukulud (kulude vähendamine) 0 17 Kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringute suurendamine) 0 -17 87  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Intressikulu eraldistelt 0 -96 VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI TULUD 28 28 46 44 18 Riigilõivud 0 0 0 1 0 Tulu majandustegevusest 28 28 46 44 18 KULUD -6 805 -7 219 -6 950 -5 965 269 sh piirmääraga vahendid -5 585 -5 982 -5 742 -4 845 240 sh käibemaks -452 -455 -495 -351 -40 INVESTEERINGUD -205 -240 -237 -491 3 sh piirmääraga vahendid -168 -203 -198 -403 5 sh käibemaks -37 -37 -39 -89 -2 KORRIGEERIMISED -38 44 Intressikulu eraldistelt -323 -316 Eraldiste moodustamine ja väljamaksed 285 360 RIIGIKONTROLL TULUD 0 0 0 1 0 Saadud toetused 0 0 0 1 0 KULUD -6 015 -6 601 -5 917 -5 653 684 sh piirmääraga vahendid -5 546 -6 132 -5 408 -5 198 724 sh käibemaks -245 -245 -251 -224 -6 INVESTEERINGUD 0 -34 -37 -75 -3 sh piirmääraga vahendid 0 -34 -34 -62 0 sh käibemaks 0 0 -3 -14 -3 88  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve KORRIGEERIMISED 0 -1 Intressikulu eraldistelt 0 -1 ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI TULUD 0 0 13 22 13 Saadud toetused 0 0 13 22 13 KULUD -3 489 -3 748 -3 434 -3 388 314 sh piirmääraga vahendid -3 199 -3 436 -3 174 -3 109 262 sh käibemaks -141 -142 -98 -108 44 KORRIGEERIMISED 0 -2 Intressikulu eraldistelt 0 -2 RIIGIKOHUS TULUD 342 342 394 393 53 Riigilõivud 310 310 277 279 -33 Tulu majandustegevusest 3 3 5 41 3 Saadud toetused 29 29 72 45 43 Trahvid ja muud varalised karistused 0 0 0 10 0 Muud tulud 0 0 40 18 40 KULUD -6 962 -7 347 -6 973 -6 840 374 sh piirmääraga vahendid -4 167 -4 333 -4 126 -4 087 207 sh käibemaks -133 -137 -141 -131 -4 INVESTEERINGUD 0 -150 -34 0 116 sh piirmääraga vahendid 0 -150 -28 0 122 sh käibemaks 0 0 -7 0 -7 89  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve KORRIGEERIMISED -503 -428 Saadud riigisisesed toetused 13 11 Intressikulu eraldistelt -462 -367 Eraldiste moodustamine -55 -71 VABARIIGI VALITSUS KULUD -3 310 603 -3 191 273 -3 138 786 -2 989 247 52 487 sh piirmääraga vahendid -842 910 -723 579 -686 506 -689 134 37 073 Euroopa Liidu makse -378 749 -378 749 -338 286 -318 172 40 463 Vabariigi Valitsuse reservid -157 448 -36 894 0 0 36 894 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -598 578 -599 801 -593 094 -594 095 6 707 sh piirmääraga vahendid -555 347 -556 570 -556 391 -554 008 179 sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -44 358 -44 358 -37 652 -41 049 6 706 sh piirmääraga vahendid -1 127 -1 127 -948 -961 179 Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond (piirmääraga) -130 115 -130 115 -130 115 -135 126 0 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -2 045 714 -2 045 714 -2 077 291 -1 941 854 -31 577 RIIGIKANTSELEI TULUD 4 166 4 166 4 664 2 029 498 Tulu majandustegevusest 0 0 0 1 0 Saadud toetused 4 166 4 166 4 664 2 028 498 KULUD -23 551 -29 664 -26 640 -18 200 3 024 sh piirmääraga vahendid -14 906 -19 711 -17 344 -13 364 2 367 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -21 027 -27 556 -24 704 -17 037 2 851 sh piirmääraga vahendid -14 906 -19 711 -17 344 -13 364 2 367 90  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -21 027 -27 556 -24 704 -17 037 2 851 sh piirmääraga vahendid -14 906 -19 711 -17 344 -13 364 2 367 Käibemaks -2 524 -2 108 -1 935 -1 164 173 INVESTEERINGUD 0 -187 -110 -67 77 sh piirmääraga vahendid 0 -187 -97 -55 90 sh käibemaks 0 0 -13 -12 -13 KORRIGEERIMISED 189 106 Saadud riigisisesed toetused 189 106 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 165 989 165 989 135 705 103 164 -30 285 Riigilõivud 66 66 124 68 58 Tulu majandustegevusest 12 158 12 158 15 081 14 036 2 923 Saadud toetused 153 722 153 722 119 956 87 986 -33 766 Tulu põhivara ja varude müügist 0 0 420 922 420 Trahvid ja muud varalised karistused 0 0 16 7 16 Muud tulud 29 29 108 145 79 Intressi- ja omanikutulud 14 14 0 0 -14 KULUD -1 135 548 -1 256 564 -1 085 012 -997 924 171 553 sh piirmääraga vahendid -886 509 -923 993 -888 612 -837 639 35 381 Tulemusvaldkond: EESTI KEEL JA EESTLUS -11 314 -12 165 -10 346 -9 439 1 819 sh piirmääraga vahendid -8 092 -9 112 -8 057 -7 920 1 055 Keeleprogramm -11 314 -12 165 -10 346 -9 439 1 819 sh piirmääraga vahendid -8 092 -9 112 -8 057 -7 920 1 055 Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -965 -1 018 -1 009 -1 009 9 91  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -965 -1 018 -1 009 -1 009 9 Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -5 696 -6 299 -5 013 -5 465 1 287 sh piirmääraga vahendid -4 646 -5 118 -4 376 -4 694 741 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus -4 652 -4 847 -4 324 -2 965 523 sh piirmääraga vahendid -2 481 -2 976 -2 672 -2 217 304 Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS -848 215 -961 357 -813 565 -743 085 147 792 sh piirmääraga vahendid -673 160 -697 280 -672 412 -625 707 24 868 Haridus- ja noorteprogramm -848 215 -961 357 -813 565 -743 085 147 792 sh piirmääraga vahendid -673 160 -697 280 -672 412 -625 707 24 868 Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -31 473 -31 382 -26 089 -25 156 5 293 sh piirmääraga vahendid -24 364 -25 632 -20 480 -22 435 5 151 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -296 858 -333 295 -315 850 -290 673 17 445 sh piirmääraga vahendid -272 709 -297 102 -287 474 -263 098 9 628 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -299 151 -305 315 -299 942 -274 207 5 372 sh piirmääraga vahendid -293 467 -294 871 -294 758 -268 632 113 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -21 727 -15 637 -8 583 -7 048 7 053 sh piirmääraga vahendid -174 -283 -270 -100 13 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -42 686 -118 863 -44 924 -40 538 73 939 sh piirmääraga vahendid -1 730 -1 819 -1 734 -1 775 84 Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine -31 400 -40 022 -29 303 -25 778 10 718 sh piirmääraga vahendid -21 288 -24 769 -19 122 -18 484 5 647 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -59 762 -50 124 -46 117 -45 300 4 007 sh piirmääraga vahendid -49 240 -41 159 -37 556 -39 407 3 603 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -10 032 -8 650 -6 847 -4 560 1 803 sh piirmääraga vahendid -365 -419 -377 -402 42 92  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -4 304 -3 978 -3 885 -3 438 93 sh piirmääraga vahendid -1 249 -1 280 -1 280 -1 365 0 Õppe seostamine tööturu vajadustega -40 406 -40 529 -24 189 -17 739 16 340 sh piirmääraga vahendid -3 710 -4 558 -4 461 -4 316 98 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -2 376 -5 517 -1 822 -1 772 3 695 sh piirmääraga vahendid -191 -192 -192 -170 0 Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -948 -1 204 -914 -760 289 sh piirmääraga vahendid -948 -987 -914 -760 72 Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -3 285 -3 794 -3 383 -4 371 411 sh piirmääraga vahendid -3 285 -3 742 -3 343 -4 332 399 Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -3 808 -3 049 -1 717 -1 747 1 332 sh piirmääraga vahendid -440 -467 -450 -431 17 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -245 140 -248 634 -231 257 -220 155 17 377 sh piirmääraga vahendid -196 278 -206 869 -197 724 -194 925 9 145 Teadussüsteemi programm -212 377 -214 520 -202 158 -202 491 12 362 sh piirmääraga vahendid -196 278 -204 040 -194 895 -193 085 9 145 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -196 052 -198 061 -191 130 -186 350 6 930 sh piirmääraga vahendid -180 001 -187 860 -183 994 -177 023 3 866 Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -16 325 -16 460 -11 028 -16 140 5 432 sh piirmääraga vahendid -16 277 -16 180 -10 901 -16 062 5 279 Teadmussiirde programm -32 764 -34 114 -29 099 -17 664 5 015 sh piirmääraga vahendid 0 -2 829 -2 829 -1 840 0 Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -32 764 -34 114 -29 099 -17 664 5 015 sh piirmääraga vahendid 0 -2 829 -2 829 -1 840 0 Tulemusvaldkond: RIIGIVALITSEMINE -9 500 -13 184 -11 764 -9 759 1 420 93  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -8 979 -10 731 -10 418 -9 086 313 Arhiivindusprogramm -9 500 -13 184 -11 764 -9 759 1 420 sh piirmääraga vahendid -8 979 -10 731 -10 418 -9 086 313 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -9 500 -13 184 -11 764 -9 759 1 420 sh piirmääraga vahendid -8 979 -10 731 -10 418 -9 086 313 Käibemaks -21 379 -21 224 -18 079 -15 486 3 145 INVESTEERINGUD -25 174 -43 820 -37 808 -22 658 6 012 sh piirmääraga vahendid -16 641 -28 238 -25 802 -16 424 2 436 Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine (sh RKAS vahendid) -11 443 -14 175 -13 462 -7 921 713 sh piirmääraga vahendid -11 443 -14 175 -13 462 -7 889 713 Muud investeeringud kokku -9 115 -24 539 -17 254 -10 684 7 285 sh piirmääraga vahendid -5 198 -14 063 -12 340 -8 535 1 723 Käibemaks -4 616 -5 107 -7 092 -4 052 -1 986 FINANTSEERIMISTEHINGUD 253 253 21 24 -232 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -6 0 sh käibemaks 0 0 0 -1 0 Laenukohustised 0 0 0 -6 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -6 0 Laenunõuded 253 253 21 32 -232 KORRIGEERIMISED -792 -25 449 Saadud mitterahalised toetused 239 0 Siseste saadud ja antud toetuste vahe 44 0 Saadud riigisisesed toetused 599 459 Bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutus -1 185 -22 882 Antud mitterahalised toetused 0 -1 828 94  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Müüdud põhivara jääkväärtus -462 -1 195 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 131 18 Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -158 -22 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulude taastamine) 31 49 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulude taastamine) -31 -49 JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 134 419 134 419 89 568 52 809 -44 851 Riigilõivud 30 241 30 241 32 128 31 707 1 887 Tulu majandustegevusest 9 005 9 005 16 184 6 338 7 179 Saadud toetused 85 609 85 609 30 456 3 145 -55 153 Tulu põhivara ja varude müügist 0 0 2 2 2 Trahvid ja muud varalised karistused 858 858 3 823 4 451 2 965 Muud tulud 8 706 8 706 6 975 7 166 -1 731 KULUD -390 307 -439 808 -338 524 -225 308 101 284 sh piirmääraga vahendid -227 275 -250 042 -229 998 -168 131 20 043 Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK -207 535 -279 399 -215 641 -215 422 63 758 sh piirmääraga vahendid -160 209 -168 457 -164 097 -168 131 4 359 Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -207 535 -279 399 -215 641 -215 422 63 758 sh piirmääraga vahendid -160 209 -168 457 -164 097 -168 131 4 359 Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine -8 221 -10 652 -9 755 -7 890 898 sh piirmääraga vahendid -8 114 -9 648 -9 036 -7 617 613 Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine -12 889 -15 736 -12 592 -4 631 3 144 sh piirmääraga vahendid -9 610 -10 237 -9 881 -2 076 356 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus -36 332 -88 915 -36 945 -38 714 51 970 sh piirmääraga vahendid -24 454 -24 496 -23 592 -26 303 904 95  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Karistuste täideviimise korraldamine -71 728 -79 101 -76 458 -77 892 2 643 sh piirmääraga vahendid -69 600 -72 312 -71 292 -74 644 1 020 Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine -76 426 -81 438 -77 536 -84 106 3 902 sh piirmääraga vahendid -46 923 -50 048 -48 622 -55 616 1 426 Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -1 939 -3 557 -2 355 -2 189 1 202 sh piirmääraga vahendid -1 508 -1 715 -1 674 -1 875 41 Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND -159 704 -139 242 -104 991 0 34 251 sh piirmääraga vahendid -67 066 -81 585 -65 901 0 15 684 Digiühiskonna programm -159 704 -139 242 -104 991 0 34 251 sh piirmääraga vahendid -67 066 -81 585 -65 901 0 15 684 Digiriigi arenguhüpped -4 995 -4 514 -5 061 0 -547 sh piirmääraga vahendid -1 646 -2 042 -1 853 0 190 Digiriigi alusbaasi kindlustamine -99 524 -96 937 -69 932 0 27 005 sh piirmääraga vahendid -49 819 -59 877 -46 134 0 13 744 Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine -1 711 -2 787 -1 606 0 1 181 sh piirmääraga vahendid -601 -1 677 -1 318 0 358 Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine -1 539 -4 878 -2 149 0 2 729 sh piirmääraga vahendid -1 434 -2 018 -1 530 0 488 Küberturvalisuse tagamine -15 054 -20 911 -17 185 0 3 726 sh piirmääraga vahendid -12 740 -14 905 -14 158 0 747 Sidevaldkonna regulatiivse keskkonna tagamine -610 -787 -726 0 60 sh piirmääraga vahendid -610 -787 -726 0 60 Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude väljaarendamine -29 445 -8 323 -8 275 0 48 sh piirmääraga vahendid -110 -172 -124 0 48 5G-taristu ja -teenuste arendamine -6 827 -106 -58 0 48 96  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -107 -106 -58 0 48 Käibemaks -23 067 -21 167 -17 892 -9 886 3 275 INVESTEERINGUD -29 293 -32 587 -21 395 -5 262 11 192 sh piirmääraga vahendid -10 275 -14 745 -10 401 -2 976 4 344 IT-investeeringud -24 211 -25 248 -16 439 -1 854 8 809 sh piirmääraga vahendid -10 216 -12 222 -9 572 -444 2 650 Muud investeeringud kokku -78 -2 932 -1 010 -2 566 1 921 sh piirmääraga vahendid -58 -2 523 -829 -2 532 1 694 sh käibemaks -5 003 -4 408 -3 946 -843 462 FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 0 0 585 585 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 0 0 585 585 KORRIGEERIMISED -14 443 -9 347 Saadud riigisisesed toetused 204 222 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 14 745 0 Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -21 076 0 Osaluste ümberhindlus 0 729 Eraldiste moodustamine -3 094 -3 419 Intressikulu eraldistelt -5 223 -6 878 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulude taastamine) 7 1 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulude taastamine) -7 -1 Kapitaliseeritud tööjõukulud (kulude vähendamine) 6 201 6 140 Kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringute suurendamine) -6 201 -6 140 KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 193 720 194 011 463 096 177 777 269 085 97  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Tulu majandustegevusest 3 604 3 895 4 018 2 142 123 Saadud toetused 168 494 168 494 448 698 168 052 280 204 Tulu põhivara ja varude müügist 20 387 20 387 8 461 5 626 -11 926 Trahvid ja muud varalised karistused 1 195 1 195 102 675 -1 093 Muud tulud 40 40 1 174 1 006 1 134 Intressi- ja omanikutulud 0 0 643 276 643 KULUD -1 197 286 -1 965 259 -1 608 166 -1 047 110 357 093 sh piirmääraga vahendid -864 306 -987 309 -942 570 -729 732 44 740 Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE -1 113 051 -1 884 139 -1 445 900 -931 745 438 240 sh piirmääraga vahendid -864 306 -987 309 -942 570 -729 732 44 740 Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -1 113 051 -1 884 139 -1 445 900 -931 745 438 240 sh piirmääraga vahendid -864 306 -987 309 -942 570 -729 732 44 740 Varude tagamine: lahingumoon -228 810 -317 370 -281 363 0 36 007 sh piirmääraga vahendid -107 629 -155 268 -155 268 0 0 Väeloome: maavägi -112 314 -132 198 -125 233 -191 274 6 965 sh piirmääraga vahendid -78 384 -97 741 -96 520 -170 843 1 222 Väeloome: merevägi -22 573 -25 644 -21 287 -28 289 4 357 sh piirmääraga vahendid -13 021 -15 715 -15 408 -22 902 307 Väeloome: õhuvägi -19 427 -22 215 -17 920 -16 447 4 295 sh piirmääraga vahendid -13 822 -16 039 -15 904 -14 991 135 Väeloome: muud üksused -330 191 -400 032 -374 301 -337 116 25 731 sh piirmääraga vahendid -269 635 -287 899 -273 211 -296 027 14 688 Kaitsevalmiduse tagamine -57 430 -51 581 -49 595 -21 021 1 986 sh piirmääraga vahendid -55 837 -49 861 -44 586 -17 709 5 275 Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis -42 943 -27 045 -12 270 -7 828 14 775 98  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -27 990 -13 020 -12 267 -7 630 753 Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -144 853 -190 511 -179 199 -52 837 11 312 sh piirmääraga vahendid -144 763 -189 490 -178 736 -49 756 10 754 Luure ja eelhoiatuse korraldamine -61 598 -68 101 -60 727 -56 308 7 374 sh piirmääraga vahendid -60 834 -67 338 -60 727 -56 308 6 611 Kaitsetahte edendamine -28 760 -22 120 -19 935 -32 437 2 185 sh piirmääraga vahendid -28 518 -21 691 -19 562 -31 994 2 128 Riigikaitselise inimvara juhtimine -53 728 -59 868 -57 902 -48 980 1 966 sh piirmääraga vahendid -53 581 -59 634 -57 366 -48 603 2 268 Riigikaitseliste investeeringute korraldus -10 424 -567 454 -246 167 -139 208 321 286 sh piirmääraga vahendid -10 290 -13 614 -13 014 -12 968 600 Käibemaks -84 235 -81 120 -162 267 -115 364 -81 147 INVESTEERINGUD -515 780 -605 705 -585 902 -524 775 19 802 sh piirmääraga vahendid -357 004 -375 160 -370 819 -387 591 4 340 Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -79 584 -122 524 -79 600 -160 783 42 925 sh piirmääraga vahendid -41 429 -48 880 -48 877 -104 487 3 Liitlaste taristu -22 436 -24 331 -20 236 -19 154 4 095 sh piirmääraga vahendid -22 436 -24 331 -20 236 -19 063 4 095 Maade soetused -10 000 -13 878 -13 878 -14 334 0 sh piirmääraga vahendid -10 000 -13 878 -13 878 -14 334 0 Kaitseotstarbeline erivarustus -266 092 -341 089 -313 894 -239 650 27 196 sh piirmääraga vahendid -266 092 -272 271 -272 269 -235 492 1 Muud investeeringud -11 866 -6 497 -6 404 -9 229 93 sh piirmääraga vahendid -11 866 -6 497 -6 404 -9 229 93 Masinad ja seadmed CO2 kvoodi müügi tuludest -12 653 -11 072 -11 072 -3 163 0 99  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Lääne-Eesti meetme õhuseireseadmed -18 058 0 0 0 0 Muud investeeringud kokku -20 714 -14 215 -10 883 -17 058 3 332 sh piirmääraga vahendid -5 181 -9 303 -9 155 -4 986 148 Käibemaks -74 376 -72 098 -129 936 -61 404 -57 838 KORRIGEERIMISED 235 878 -69 790 Eraldiste moodustamine -45 645 -39 106 Intressikulu eraldistelt -29 302 -29 776 Müüdud põhivara jääkväärtus -1 561 -4 298 Saadud riigisisesed toetused 2 0 Saadud mitterahalised toetused 39 299 16 217 Saadud mitterahalised leppetrahvid 2 567 0 Antud mitterahalised toetused -21 275 -4 050 Mitterahaliste toetuste arvel tehtud kulud -9 745 -8 776 Varude jäägi muutus 301 537 0 KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 1 145 971 1 145 971 1 027 923 989 793 -118 048 Riigilõivud 34 501 34 501 20 554 37 815 -13 947 Tulu majandustegevusest 351 966 351 966 345 544 278 916 -6 422 Saadud toetused 537 019 537 019 464 187 392 244 -72 832 Tulu põhivara ja varude müügist 5 5 622 295 617 Trahvid ja muud varalised karistused 580 580 970 809 390 Keskkonnatasud 120 464 120 464 96 715 99 601 -23 748 Muud tulud 28 021 28 021 25 656 26 550 -2 365 Intressi- ja omanikutulud 73 415 73 415 73 673 153 563 258 100  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve KULUD -1 068 199 -1 791 063 -1 028 659 -805 354 762 403 sh piirmääraga vahendid -207 081 -291 475 -265 331 -257 807 26 145 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 0 0 0 -3 757 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -3 055 0 Programm: Kalandus 0 0 0 -3 757 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -3 055 0 Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine 0 0 0 -3 757 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -3 055 0 Tulemusvaldkond: KLIIMA, ENERGEETIKA JA ELURIKKUS -171 737 -449 672 -183 676 -135 381 265 996 sh piirmääraga vahendid -65 794 -85 017 -74 554 -65 350 10 463 Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -59 997 -81 198 -56 694 -53 387 24 504 sh piirmääraga vahendid -41 367 -47 290 -41 431 -34 530 5 859 Elurikkuse kaitse tagamine -22 957 -32 911 -18 990 -16 214 13 921 sh piirmääraga vahendid -13 410 -13 764 -11 994 -10 741 1 770 Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine -13 996 -18 199 -12 780 -13 086 5 419 sh piirmääraga vahendid -12 103 -13 345 -12 244 -12 604 1 101 Keskkonnakorralduse arengu suunamine -4 526 -6 704 -5 419 0 1 285 sh piirmääraga vahendid -2 551 -3 965 -3 449 0 516 Kiirgusohutuse tagamine -1 800 -2 954 -2 385 -1 714 569 sh piirmääraga vahendid -1 447 -2 231 -1 953 -1 342 278 Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele -16 718 -20 430 -17 121 -7 187 3 309 sh piirmääraga vahendid -11 854 -13 985 -11 791 -5 451 2 194 Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine 0 0 0 -9 666 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -1 317 0 Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine 0 0 0 -3 545 0 101  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -1 159 0 Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine 0 0 0 -1 975 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -1 916 0 Energeetika, maavarade ja välisõhu programm -77 029 -120 716 -104 389 -56 750 16 326 sh piirmääraga vahendid -15 453 -28 016 -24 719 -18 618 3 296 Energiavarustuse tagamine -894 -11 660 -11 536 -1 311 124 sh piirmääraga vahendid -894 -11 618 -11 523 -439 95 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -15 728 -10 603 -10 538 -264 65 sh piirmääraga vahendid -482 -567 -512 -232 56 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -33 736 -73 559 -61 699 -40 247 11 860 sh piirmääraga vahendid -1 188 -1 678 -1 474 -7 678 204 Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents -9 715 -10 523 -7 595 -6 573 2 928 sh piirmääraga vahendid -7 513 -7 570 -6 095 -5 452 1 475 Õhukvaliteedi parendamine -16 955 -14 370 -13 021 -8 120 1 350 sh piirmääraga vahendid -5 376 -6 582 -5 115 -4 614 1 467 Transpordikütuste valdkonna reguleerimine 0 0 0 -235 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -204 0 Rohereformi ja kliimapoliitika programm -34 711 -247 758 -22 593 -25 244 225 166 sh piirmääraga vahendid -8 974 -9 711 -8 404 -12 201 1 307 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -14 677 -231 394 -8 883 -10 815 222 511 sh piirmääraga vahendid -918 -1 141 -1 084 -1 544 57 Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -3 410 -4 629 -4 737 -4 978 -109 sh piirmääraga vahendid -2 187 -2 687 -2 514 -3 342 172 Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja -hariduse edendamine -16 624 -11 736 -8 973 -9 452 2 763 sh piirmääraga vahendid -5 869 -5 883 -4 805 -7 314 1 078 102  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Tulemusvaldkond: ELUKESKKOND, LIIKUVUS JA MERENDUS -876 798 -1 322 358 -827 240 -648 533 495 118 sh piirmääraga vahendid -141 287 -206 458 -190 776 -189 403 15 682 Elukeskkonna ja ringmajanduse programm -167 265 -152 273 -144 277 -81 058 7 996 sh piirmääraga vahendid -13 392 -18 103 -12 300 -13 242 5 803 Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine -3 472 -1 638 -1 600 -2 556 38 sh piirmääraga vahendid -101 0 0 -397 0 Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine -29 979 -33 583 -33 328 -5 281 254 sh piirmääraga vahendid -878 -1 264 -988 -1 296 276 Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine -126 263 -94 694 -93 241 -67 690 1 453 sh piirmääraga vahendid -7 933 -6 254 -5 766 -7 030 488 Ringmajanduse korraldamine -7 151 -16 417 -10 379 -4 738 6 037 sh piirmääraga vahendid -4 141 -9 800 -4 798 -3 589 5 002 Energia- ja ressursitõhustamine -401 -5 942 -5 728 -793 214 sh piirmääraga vahendid -340 -786 -748 -930 37 Mere ja vee programm -65 605 -104 038 -65 545 -64 380 38 493 sh piirmääraga vahendid -31 424 -50 341 -44 685 -41 644 5 656 Merekeskkonna kaitse tagamine -2 743 -3 124 -2 679 -2 708 445 sh piirmääraga vahendid -2 615 -2 902 -2 497 -2 450 406 Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -22 969 -40 410 -24 127 -14 615 16 283 sh piirmääraga vahendid -12 194 -16 495 -13 277 -11 937 3 219 Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine -39 893 -60 504 -38 739 -47 056 21 764 sh piirmääraga vahendid -16 615 -30 943 -28 912 -27 258 2 032 Transpordi ja liikuvuse programm -643 928 -1 066 048 -617 418 -503 096 448 629 sh piirmääraga vahendid -96 470 -138 014 -133 791 -134 516 4 223 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -374 350 -781 422 -364 955 -260 021 416 468 103  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -909 -36 163 -36 098 -32 689 65 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -12 572 -20 473 -12 181 -10 941 8 291 sh piirmääraga vahendid -9 972 -10 035 -10 014 -10 515 21 Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid -201 815 -200 423 -199 501 -182 234 922 sh piirmääraga vahendid -69 535 -68 664 -66 869 -67 962 1 795 Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine -55 190 -63 729 -40 782 -38 627 22 948 sh piirmääraga vahendid -16 054 -23 152 -20 810 -23 226 2 342 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond 0 0 0 -11 273 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -124 0 Käibemaks -19 664 -19 032 -17 743 -17 683 1 290 INVESTEERINGUD -186 087 -244 702 -161 341 -191 437 83 362 sh piirmääraga vahendid -85 961 -105 032 -91 866 -77 960 13 166 Riigimaanteede remondi koondprojekt -76 430 -77 333 -75 949 -65 015 1 384 sh piirmääraga vahendid -68 666 -74 633 -74 628 -60 807 5 Rail Baltic arendus -13 667 -23 553 -15 254 -51 352 8 299 Libatse-Nurme 2 + 2 realine tee -24 300 0 0 0 0 Muud investeeringud kokku -37 343 -113 929 -40 357 -42 314 73 572 sh piirmääraga vahendid -17 296 -30 399 -17 238 -17 154 13 161 Käibemaks -34 347 -29 888 -29 781 -32 756 106 FINANTSEERIMISTEHINGUD -9 714 -49 800 -49 800 -18 860 0 sh piirmääraga vahendid -4 800 -49 800 -49 800 -8 600 0 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -4 000 -49 000 -49 000 -6 730 0 sh piirmääraga vahendid -4 000 -49 000 -49 000 -7 000 0 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -5 714 -800 -800 -12 130 0 sh piirmääraga vahendid -800 -800 -800 -1 600 0 104  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve KORRIGEERIMISED -29 357 -42 772 Edasiantud keskkonnatasud, mis kajastatakse Vabariigi Valitsuse eelarve osas -14 528 -14 785 Saadud riigisisesed toetused 1 433 821 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 5 2 Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -6 -2 Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud ja trahvinõuded (tulude taasta- mine) 627 -82 Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud ja trahvinõuded (kulude taasta- mine) -627 82 Saadud mitterahalised toetused 188 1 994 Antud mitterahalised toetused -17 268 -158 Müüdud põhivara jääkväärtus -45 -30 Ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded (tulude taastamine) 2 0 Ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded (kulude taastamine) -2 0 Intressikulu eraldistelt 0 -22 Osaluste ümberhindlus 864 -30 592 KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 17 726 17 726 17 760 15 254 34 Riigilõivud 46 46 36 9 -11 Tulu majandustegevusest 2 821 2 821 3 294 3 258 473 Saadud toetused 14 859 14 859 14 420 11 980 -439 Muud tulud 0 0 11 5 11 Intressi- ja omanikutulud 0 0 0 1 0 KULUD -336 512 -430 440 -362 513 -376 298 67 926 sh piirmääraga vahendid -263 488 -306 629 -283 890 -302 138 22 739 105  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -16 557 -18 893 -14 188 -14 058 4 705 sh piirmääraga vahendid -5 039 -8 975 -5 888 -8 378 3 087 Lõimumis-, sh kohanemisprogramm -16 557 -18 893 -14 188 -14 058 4 705 sh piirmääraga vahendid -5 039 -8 975 -5 888 -8 378 3 087 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine -16 368 -18 680 -14 022 -13 884 4 658 sh piirmääraga vahendid -4 851 -8 763 -5 722 -8 204 3 041 Rahvuskaaslaste toetamine -189 -213 -166 -174 47 sh piirmääraga vahendid -189 -213 -166 -174 47 Tulemusvaldkond: KULTUUR ja SPORT -317 647 -409 270 -346 653 -360 725 62 616 sh piirmääraga vahendid -258 449 -297 654 -278 002 -293 760 19 652 Kultuuriprogramm -271 512 -358 405 -296 948 -300 927 61 457 sh piirmääraga vahendid -216 558 -251 139 -232 434 -237 910 18 705 Loovisikute toetamine ja tunnustamine 0 0 0 -3 455 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -256 0 Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -10 778 -11 093 -10 758 -10 350 335 sh piirmääraga vahendid -7 388 -7 430 -7 317 -7 258 113 Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -43 828 -49 957 -49 801 -48 214 157 sh piirmääraga vahendid -40 001 -40 266 -40 217 -41 920 50 Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -20 779 -21 602 -17 835 -18 341 3 768 sh piirmääraga vahendid -16 575 -17 398 -13 720 -14 566 3 678 Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -18 824 -19 343 -18 777 -18 689 567 sh piirmääraga vahendid -13 939 -14 455 -13 983 -14 909 472 Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -11 342 -11 377 -8 273 -6 320 3 104 sh piirmääraga vahendid -7 097 -7 104 -4 109 -2 699 2 995 Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine -3 125 -3 128 -3 010 -2 594 118 106  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -391 -386 -326 -399 60 Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -43 427 -48 738 -48 738 -45 244 0 sh piirmääraga vahendid -43 427 -48 738 -48 738 -45 244 0 Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -15 371 -24 292 -24 084 -39 093 208 sh piirmääraga vahendid -15 371 -24 292 -24 084 -34 093 208 Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -14 762 -16 305 -15 103 -11 281 1 203 sh piirmääraga vahendid -10 854 -11 625 -10 882 -7 546 743 Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine -50 991 -108 291 -59 835 -58 784 48 455 sh piirmääraga vahendid -47 138 -59 326 -53 071 -49 879 6 255 Kultuurivaldkonna digiteerimine -2 638 -2 938 -2 827 -889 110 sh piirmääraga vahendid -19 -39 -13 0 26 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -2 466 -2 955 -2 598 -7 546 357 sh piirmääraga vahendid -2 453 -2 894 -2 548 -7 431 345 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -2 708 -2 627 -2 627 -1 867 0 Kultuuri valdkondadeülene arendamine -30 473 -35 758 -32 683 -28 260 3 075 sh piirmääraga vahendid -11 905 -17 186 -13 426 -11 711 3 761 Spordiprogramm -46 135 -50 865 -49 706 -59 798 1 160 sh piirmääraga vahendid -41 891 -46 515 -45 568 -55 850 947 Saavutusspordi toetamine ja arendamine -42 685 -46 938 -46 057 -43 391 882 sh piirmääraga vahendid -38 458 -42 711 -41 928 -39 443 783 Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine -367 -400 -360 -360 41 sh piirmääraga vahendid -351 -351 -351 -360 0 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -3 082 -3 526 -3 289 -16 047 237 sh piirmääraga vahendid -3 082 -3 453 -3 289 -16 047 164 Käibemaks -2 309 -2 277 -1 671 -1 515 605 107  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve INVESTEERINGUD -828 -1 480 -912 -573 567 sh piirmääraga vahendid -173 -859 -507 -344 353 sh käibemaks -129 -117 -131 -98 -14 FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 0 -27 -447 -27 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 0 -27 -447 -27 KORRIGEERIMISED 45 926 44 867 Maksutulud 47 759 45 352 Edasiantud maksutulud, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -707 -1 164 Saadud mitterahalised toetused 1 5 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 17 8 Saadud riigisisesed toetused 913 384 Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -20 -9 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulude taastamine) -5 10 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulude taastamine) 5 -10 Osaluste ümberhindlus -2 037 292 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 203 074 203 074 173 409 145 143 -29 665 Riigilõivud 5 675 5 675 5 890 5 522 215 Tulu majandustegevusest 7 373 7 373 10 835 14 172 3 462 Saadud toetused 136 431 136 431 121 399 94 461 -15 032 Tulu põhivara ja varude müügist 20 000 20 000 16 118 46 -3 882 Trahvid ja muud varalised karistused 33 33 102 45 69 Muud tulud 90 90 1 879 339 1 789 Intressi- ja omanikutulud 33 472 33 472 17 186 30 558 -16 286 108  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve KULUD -1 259 077 -1 269 911 -1 216 050 -1 175 224 53 861 sh piirmääraga vahendid -148 427 -162 363 -125 570 -160 926 36 792 Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND 0 0 0 -94 878 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -58 807 0 Digiühiskonna programm 0 0 0 -94 878 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -58 807 0 Digiriigi arenguhüpped 0 0 0 -4 830 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -2 174 0 Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 0 0 -65 810 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -40 032 0 Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine 0 0 0 -960 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -752 0 Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine 0 0 0 -517 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -493 0 Küberturvalisuse tagamine 0 0 0 -14 756 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -11 283 0 Õigusruumi tagamine 0 0 0 -4 308 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -3 771 0 Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 0 0 0 -3 526 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -151 0 5G taristu ja teenuste arendamine 0 0 0 -171 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -151 0 Tulemusvaldkond: HEAOLU -985 439 -980 550 -977 181 -917 801 3 369 sh piirmääraga vahendid -7 971 -9 204 -7 747 -6 839 1 457 Tööturuprogramm -982 456 -976 861 -974 431 -916 054 2 430 109  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -5 960 -6 722 -5 757 -5 571 965 Tööturuvaldkonna arendamine 0 0 0 -1 188 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -1 168 0 Tööhõive toetamine ja areng -973 007 -966 603 -965 929 -907 825 674 sh piirmääraga vahendid -1 195 -1 315 -1 129 -505 186 Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng -9 449 -10 258 -8 502 -7 042 1 757 sh piirmääraga vahendid -4 765 -5 407 -4 628 -3 898 779 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -2 983 -3 688 -2 750 -1 747 938 sh piirmääraga vahendid -2 011 -2 482 -1 991 -1 268 492 Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine 0 0 0 -741 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -552 0 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine 0 0 0 -1 006 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -715 0 Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine -2 431 -2 549 -1 919 0 630 sh piirmääraga vahendid -1 459 -1 776 -1 376 0 400 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -553 -1 139 -831 0 309 sh piirmääraga vahendid -552 -706 -614 0 91 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -247 281 -255 054 -214 606 -153 182 40 448 sh piirmääraga vahendid -124 972 -134 494 -102 337 -95 281 32 157 Teadmussiirde programm -98 046 -100 733 -75 841 -65 271 24 893 sh piirmääraga vahendid -73 100 -74 680 -57 286 -50 672 17 394 Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine -97 376 -99 816 -74 958 -63 809 24 858 sh piirmääraga vahendid -72 487 -73 914 -56 553 -50 425 17 361 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine -670 -917 -882 -1 462 35 sh piirmääraga vahendid -614 -767 -733 -246 34 110  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Programm: Ettevõtluskeskkond -149 235 -154 321 -138 766 -87 911 15 555 sh piirmääraga vahendid -51 872 -59 814 -45 051 -44 609 14 763 Ettevõtluse arendamise soodustamine 0 0 0 -26 112 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -22 741 0 Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine -86 778 -86 309 -82 347 -54 345 3 961 sh piirmääraga vahendid -15 931 -18 061 -14 126 -14 496 3 935 Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine -8 041 -10 416 -5 656 -7 453 4 760 sh piirmääraga vahendid -7 985 -10 343 -5 584 -7 372 4 759 Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine -48 817 -49 703 -44 618 0 5 085 sh piirmääraga vahendid -23 914 -25 448 -20 851 0 4 597 Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine -5 598 -7 893 -6 144 0 1 748 sh piirmääraga vahendid -4 042 -5 962 -4 490 0 1 472 Tulemusvaldkond: ELUKESKKOND, LIIKUVUS ja MERENDUS -18 026 -25 690 -22 060 0 3 629 sh piirmääraga vahendid -15 483 -18 665 -15 486 0 3 179 Maa ja ruumiloome programm -18 026 -25 690 -22 060 0 3 629 sh piirmääraga vahendid -15 483 -18 665 -15 486 0 3 179 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine -2 465 -2 732 -2 271 0 462 sh piirmääraga vahendid -2 465 -2 487 -2 075 0 412 Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine -6 209 -9 906 -8 158 0 1 748 sh piirmääraga vahendid -4 272 -6 113 -4 899 0 1 214 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -6 972 -8 692 -7 829 0 863 sh piirmääraga vahendid -6 367 -7 546 -6 276 0 1 270 Maaparanduse poliitika rakendamine -2 379 -4 359 -3 803 0 556 sh piirmääraga vahendid -2 379 -2 518 -2 235 0 283 Käibemaks -8 331 -8 618 -2 203 -9 364 6 416 111  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve INVESTEERINGUD -4 861 -4 973 -2 617 -28 177 2 355 sh piirmääraga vahendid -1 312 -2 440 -604 -10 866 1 835 IT investeeringud 0 -3 092 -1 880 -22 683 1 213 sh piirmääraga vahendid 0 -1 267 -374 -10 454 893 Muud investeeringud kokku 0 -1 235 -230 -412 1 005 sh piirmääraga vahendid 0 -1 173 -230 -412 943 Käibemaks -638 -645 -507 -5 082 137 FINANTSEERIMISTEHINGUD -27 363 -66 318 -93 078 -98 733 -26 760 sh piirmääraga vahendid -61 000 -106 100 -106 100 -180 000 0 Laenunõuded 3 700 3 700 1 830 100 -1 870 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -11 000 -11 000 -11 000 -55 000 0 sh piirmääraga vahendid -11 000 -11 000 -11 000 -55 000 0 Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisat- sioonides 0 -67 800 -67 800 -125 000 0 sh piirmääraga vahendid 0 -67 800 -67 800 -125 000 0 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -20 063 8 782 -16 109 81 167 -24 890 sh piirmääraga vahendid -50 000 -27 300 -27 300 0 0 KORRIGEERIMISED 327 178 307 347 Maksutulud 327 780 310 553 Müüdud põhivara jääkväärtus -1 289 0 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele -67 4 216 Saadud riigisisesed toetused 1 250 400 Edasiantud maksutulud, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -509 -1 828 Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele 67 -5 994 Antud mitterahalised toetused -52 0 112  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 487 369 487 369 473 366 372 520 -14 003 Riigilõivud 1 356 1 356 1 242 1 388 -114 Tulu majandustegevusest 9 100 9 100 9 791 18 066 691 Saadud toetused 474 861 474 861 452 406 321 896 -22 455 Tulu põhivarade ja varude müügist 0 0 0 21 904 0 Trahvid ja muud varalised karistused 11 11 32 19 21 Keskkonnatasud 1 262 1 262 1 583 1 294 321 Muud tulud 116 116 883 607 767 Intressi- ja omanikutulud 663 663 7 429 7 346 6 766 KULUD -791 744 -824 986 -778 897 -635 190 46 089 sh piirmääraga vahendid -213 277 -285 487 -264 498 -258 474 20 989 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -447 465 -447 160 -422 313 -399 949 24 847 sh piirmääraga vahendid -57 930 -86 443 -71 168 -67 952 15 275 Biomajanduse programm -361 682 -334 585 -327 473 -315 729 7 112 sh piirmääraga vahendid -20 343 -23 908 -21 452 -30 489 2 455 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine -62 528 -56 802 -55 414 -55 527 1 388 sh piirmääraga vahendid -3 243 -3 795 -3 175 -4 481 621 Ringbiomajanduse arendamine -7 713 -13 838 -13 569 0 269 sh piirmääraga vahendid -145 -145 -136 0 9 Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime arendamine -129 395 -108 391 -104 839 -73 204 3 553 sh piirmääraga vahendid -8 780 -10 502 -9 886 -7 725 616 Noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine -11 703 -9 537 -9 456 0 81 sh piirmääraga vahendid -547 -637 -578 0 59 Turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine -119 186 -119 904 -119 377 -117 719 527 113  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -2 059 -2 725 -2 274 -2 782 451 Ühistegevuse ja koostöö arendamine -1 641 -1 604 -1 410 -1 322 193 sh piirmääraga vahendid -821 -921 -777 -821 144 Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine -3 822 -2 925 -2 551 -1 583 374 sh piirmääraga vahendid -1 320 -1 489 -1 174 -1 111 315 Kutselise kalapüügi korraldamine -10 364 -7 981 -7 580 -3 143 400 sh piirmääraga vahendid -1 423 -1 454 -1 391 -1 234 63 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine -6 935 -5 306 -5 133 -1 888 173 sh piirmääraga vahendid -688 -690 -621 -447 68 Vesiviljeluse arendamine -2 905 -2 289 -2 163 -433 126 sh piirmääraga vahendid -458 -458 -389 -166 69 EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine 0 0 0 -1 372 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -255 0 Kalavarude haldamine ja kaitse -5 490 -6 007 -5 980 -2 330 27 sh piirmääraga vahendid -858 -1 092 -1 051 -1 097 41 Maa- ja rannapiirkonna arendamine 0 0 0 -25 494 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -4 465 0 Maakasutus 0 0 0 -9 260 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -2 062 0 Maaparandus 0 0 0 -9 829 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -3 199 0 Põlvkondade vahetus 0 0 0 -12 626 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -642 0 Toiduohutuse programm -85 783 -112 576 -94 840 -84 219 17 735 sh piirmääraga vahendid -37 587 -62 535 -49 716 -37 463 12 819 114  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine -2 929 -3 948 -3 407 0 541 sh piirmääraga vahendid -2 703 -3 090 -2 707 0 383 Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine -26 761 -43 771 -33 443 -23 979 10 328 sh piirmääraga vahendid -10 730 -31 662 -22 606 -10 461 9 056 Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine -13 254 -15 670 -13 020 -11 943 2 649 sh piirmääraga vahendid -8 630 -9 345 -8 745 -8 677 599 Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine -11 552 -16 773 -14 361 -13 181 2 412 sh piirmääraga vahendid -7 886 -9 200 -8 038 -7 731 1 161 Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine -3 346 -4 454 -4 296 -5 182 158 sh piirmääraga vahendid -3 257 -3 359 -3 271 -5 031 88 Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine -27 941 -27 959 -26 313 -29 936 1 646 sh piirmääraga vahendid -4 381 -5 880 -4 349 -5 563 1 531 Tulemusvaldkond: ELUKESKKOND, LIIKUVUS ja MERENDUS -339 327 -372 581 -351 610 -229 992 20 971 sh piirmääraga vahendid -155 347 -199 045 -193 330 -190 522 5 715 Regionaalarengu programm -182 982 -193 748 -177 114 -60 279 16 634 sh piirmääraga vahendid -30 307 -33 009 -30 488 -25 315 2 521 Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine -152 360 -155 223 -152 532 -40 782 2 690 sh piirmääraga vahendid -26 149 -28 578 -26 178 -20 772 2 401 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine -30 623 -38 526 -24 582 -19 497 13 944 sh piirmääraga vahendid -4 158 -4 431 -4 311 -4 543 121 Ühistranspordi programm -138 919 -165 426 -162 078 -150 099 3 347 sh piirmääraga vahendid -122 707 -163 082 -160 782 -149 967 2 300 Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine -138 919 -165 426 -162 078 -150 099 3 347 sh piirmääraga vahendid -122 707 -163 082 -160 782 -149 967 2 300 Maa ja ruumiloome programm -17 425 -13 408 -12 418 -19 614 989 115  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -2 333 -2 953 -2 060 -15 239 893 Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine -17 425 -13 408 -12 418 0 989 sh piirmääraga vahendid -2 333 -2 953 -2 060 0 893 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine 0 0 0 -3 828 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -3 711 0 Maatoimingute korraldamine 0 0 0 -7 941 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -4 890 0 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine 0 0 0 -7 845 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -6 638 0 Käibemaks -4 953 -5 245 -4 974 -5 250 271 INVESTEERINGUD -5 680 -14 880 -10 280 -13 018 4 599 sh piirmääraga vahendid -4 265 -5 115 -2 876 -3 295 2 239 sh käibemaks -915 -1 519 -1 223 -2 028 297 FINANTSEERIMISTEHINGUD 6 000 -18 000 -9 560 42 000 8 440 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -20 000 0 Laenunõuded 0 0 0 3 425 0 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 0 0 24 840 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -20 000 0 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 6 000 -18 000 -9 560 13 735 8 440 KORRIGEERIMISED -723 376 -733 834 Saadud riigisisesed toetused 575 385 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 3 122 2 222 Kohalikele omavalitsuste toetus- ja tasandusfond, mis kajastatakse Vabariigi Valitsuse eelarve osas -723 209 -729 221 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulude taastamine) 223 52 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulude taastamine) -223 -52 116  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Müüdud põhivara jääkväärtus 0 -2 364 Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -3 864 -2 773 Antud mitterahalised toetused 0 -2 083 RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 15 200 301 15 188 281 15 723 124 14 262 155 534 843 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 15 001 167 14 988 867 15 493 407 13 975 901 504 540 Saadud toetused 26 306 26 306 22 012 24 262 -4 294 Riigilõivud 594 594 1 047 642 453 Tulu majandustegevusest 869 1 149 1 933 1 188 785 Tulu põhivara ja varude müügist 53 53 160 64 107 Trahvid ja muud varalised karistused 370 370 630 223 260 Muud tulud 14 538 14 538 21 993 17 845 7 455 Intressi- ja omanikutulud 156 404 156 404 181 943 242 031 25 539 KULUD -485 077 -491 085 -400 941 -478 801 90 143 sh piirmääraga vahendid -122 172 -132 336 -122 777 -123 359 9 559 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -477 922 -483 927 -394 278 -472 138 89 649 sh piirmääraga vahendid -122 172 -132 336 -122 777 -123 359 9 559 Rahatarga riigi programm -365 534 -377 766 -305 589 -362 583 72 178 sh piirmääraga vahendid -69 224 -75 912 -71 144 -69 409 4 768 Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine -297 895 -302 458 -236 488 -295 642 65 970 sh piirmääraga vahendid -5 744 -7 642 -6 088 -6 106 1 555 Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine -60 042 -65 067 -60 988 -58 526 4 079 sh piirmääraga vahendid -56 058 -59 195 -57 350 -55 230 1 844 Finantskeskkonna arendamine -7 596 -10 241 -8 113 -8 415 2 128 117  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -7 422 -9 075 -7 706 -8 074 1 369 Halduspoliitika programm -112 388 -106 161 -88 689 -109 555 17 472 sh piirmääraga vahendid -52 948 -56 425 -51 633 -53 949 4 791 Riigi halduse korraldamine -37 680 -23 048 -12 008 -31 401 11 040 sh piirmääraga vahendid -2 846 -3 828 -2 586 -3 063 1 242 Riigi tugiteenuste pakkumine -62 169 -66 950 -62 355 -64 048 4 595 sh piirmääraga vahendid -39 363 -40 895 -37 704 -39 245 3 192 Riikliku statistika tegemine -12 539 -16 162 -14 326 -14 106 1 836 sh piirmääraga vahendid -10 739 -11 702 -11 344 -11 641 358 Käibemaks -7 155 -7 158 -6 664 -6 663 494 INVESTEERINGUD -23 392 -23 526 -17 042 -24 190 6 484 sh piirmääraga vahendid -12 540 -13 338 -11 746 -18 541 1 592 IT-investeeringud -16 310 -16 006 -12 196 -16 511 3 810 sh piirmääraga vahendid -12 230 -11 718 -10 333 -15 294 1 385 Muud investeeringud kokku -2 710 -3 155 -1 643 -3 321 1 512 sh piirmääraga vahendid -310 -1 620 -1 413 -3 247 207 Käibemaks -4 372 -4 365 -3 203 -4 358 1 162 FINANTSEERIMISTEHINGUD 709 644 727 459 381 100 1 488 296 -346 359 sh piirmääraga vahendid -100 036 -107 236 -107 202 -19 34 Laenukohustised 819 964 844 979 483 062 1 480 716 -361 917 sh piirmääraga vahendid -36 -36 -2 -19 34 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -100 000 -107 200 -107 200 0 0 sh piirmääraga vahendid -100 000 -107 200 -107 200 0 0 Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisat- sioonides -17 113 -17 113 -2 075 -211 15 038 Laenunõuded 6 800 6 800 7 314 7 795 514 118  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Käibemaks -7 -7 0 -4 7 KORRIGEERIMISED -8 389 943 -7 406 505 Saadud maksutulud, tekkepõhise ja kassapõhise maksutulu vahe -205 341 292 788 Saadud mitterahalised toetused 3 196 27 Antud mitterahalised toetused -143 -1 Edasiantud maksukulud, mis kajastuvad muudes eelarve osades -7 886 055 -7 413 472 Euroopa Liidu makse, mis kajastub Vabariigi Valitsuse eelarve osas -301 258 -285 231 Ebatõenäoliselt laekuvad maksunõuded (tulude taastamine) 44 150 42 042 Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded (tulude taastamine) 43 24 Ebatõenäoliselt laekuvad viivised ja muud tulud (tulude taastamine) 5 855 6 230 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, trahvid, viivised (kulude taastamine) -50 047 -48 297 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 4 625 3 326 Saadud riigisisesed toetused 914 617 Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -5 803 -4 489 Müüdud põhivara jääkväärtus -2 -70 Mitterahalised majandamiskulud -75 0 SISEMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 87 759 113 528 110 706 62 192 -2 821 Riigilõivud 14 532 14 532 20 006 13 346 5 473 Tulu majandustegevusest 2 987 4 691 5 965 5 759 1 274 Saadud toetused 30 541 54 606 47 203 19 685 -7 402 Tulu põhivara ja varude müügist 3 962 3 962 11 13 -3 951 Trahvid ja muud varalised karistused 34 835 34 835 36 223 22 391 1 388 Muud tulud 902 902 1 298 998 396 119  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve KULUD -551 525 -635 554 -602 551 -552 192 33 004 sh piirmääraga vahendid -463 198 -541 361 -516 222 -477 460 25 139 Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS -505 313 -586 092 -558 470 -511 278 27 622 sh piirmääraga vahendid -447 854 -524 070 -501 576 -462 297 22 494 Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise programm -39 151 -40 905 -38 833 -38 463 2 072 sh piirmääraga vahendid -36 823 -37 901 -36 578 -36 509 1 322 Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -8 490 -9 266 -8 994 -9 423 272 sh piirmääraga vahendid -7 283 -7 804 -7 852 -8 427 -48 Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -8 345 -7 648 -6 610 -7 559 1 038 sh piirmääraga vahendid -8 166 -7 409 -6 483 -7 502 926 Turvalise keskkonna kujundamine -22 316 -23 991 -23 229 -18 890 762 sh piirmääraga vahendid -21 374 -22 688 -22 244 -18 336 444 Tegevus- ja relvalubade väljaandmine 0 0 0 -2 592 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -2 243 0 Kiire ja asjatundliku abi programm -225 280 -253 319 -245 111 -240 352 8 208 sh piirmääraga vahendid -210 590 -232 589 -224 940 -224 978 7 649 Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -8 703 -9 988 -8 832 -12 356 1 156 sh piirmääraga vahendid -8 351 -8 597 -8 244 -11 692 353 Avaliku korra tagamine -76 997 -84 400 -81 109 -78 586 3 291 sh piirmääraga vahendid -73 429 -79 412 -76 838 -74 982 2 573 Demineerimine -6 032 -7 625 -6 819 -6 626 806 sh piirmääraga vahendid -5 588 -7 129 -5 797 -5 934 1 333 Päästmine maismaal ja siseveekogudel -78 399 -91 739 -91 731 -89 794 7 sh piirmääraga vahendid -74 177 -85 359 -83 874 -84 491 1 485 Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas -16 652 -20 613 -18 768 -15 869 1 845 120  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -12 301 -15 168 -14 145 -12 368 1 023 Süüteomenetlus -38 499 -38 954 -37 851 -37 121 1 103 sh piirmääraga vahendid -36 744 -36 925 -36 043 -35 512 882 Kindla sisejulgeoleku programm -172 653 -214 776 -205 756 -167 120 9 020 sh piirmääraga vahendid -146 056 -193 706 -186 036 -149 695 7 670 Põhiseadusliku korra tagamine -57 541 -94 004 -92 604 -50 461 1 399 sh piirmääraga vahendid -57 117 -93 500 -92 037 -50 248 1 463 Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -42 780 -41 853 -40 801 -40 787 1 053 sh piirmääraga vahendid -37 164 -37 980 -37 326 -38 032 654 Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine -10 742 -16 243 -14 547 -9 275 1 697 sh piirmääraga vahendid -10 097 -15 080 -13 418 -8 475 1 663 Piirihaldus -61 590 -62 676 -57 804 -55 626 4 872 sh piirmääraga vahendid -41 678 -47 146 -43 255 -42 201 3 890 Objektivalve ja isikukaitse 0 0 0 -10 970 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -10 739 0 Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspolii- tika programm -37 104 -43 379 -38 524 -38 149 4 856 sh piirmääraga vahendid -26 092 -31 942 -27 992 -28 145 3 951 Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -10 813 -12 646 -11 370 -10 717 1 276 sh piirmääraga vahendid -7 714 -9 950 -8 704 -8 686 1 245 Migratsioonijärelevalve -7 705 -9 895 -9 035 -8 359 860 sh piirmääraga vahendid -6 295 -8 417 -7 478 -7 071 939 Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -18 586 -20 838 -18 119 -19 073 2 720 sh piirmääraga vahendid -12 082 -13 575 -11 809 -12 388 1 766 Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programm -31 124 -33 712 -30 246 -27 193 3 466 sh piirmääraga vahendid -28 294 -27 931 -26 029 -22 970 1 902 121  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -26 309 -25 995 -23 134 -21 994 2 861 sh piirmääraga vahendid -23 804 -21 109 -19 782 -18 583 1 327 Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus -2 991 -5 116 -4 412 -2 953 704 sh piirmääraga vahendid -2 981 -4 452 -3 813 -2 495 640 IKT-teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole -1 824 -2 601 -2 700 -2 247 -99 sh piirmääraga vahendid -1 509 -2 370 -2 435 -1 892 -65 Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -17 391 -20 917 -16 937 -16 749 3 979 sh piirmääraga vahendid -15 343 -17 291 -14 646 -15 163 2 645 Kogukondliku Eesti programm -4 980 -5 631 -4 326 -4 509 1 305 sh piirmääraga vahendid -4 156 -4 665 -3 664 -4 292 1 001 Kogukondliku arengu toetamine -4 215 -4 841 -3 589 -3 630 1 251 sh piirmääraga vahendid -3 394 -3 878 -2 930 -3 416 947 Usuvabaduse tagamine -764 -790 -736 -879 54 sh piirmääraga vahendid -762 -787 -733 -876 54 Nutika rahvastikuarvestuse programm -7 481 -10 355 -7 681 -7 053 2 674 sh piirmääraga vahendid -6 257 -7 696 -6 052 -5 683 1 644 Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine -4 079 -5 666 -4 168 -3 872 1 498 sh piirmääraga vahendid -3 446 -4 246 -3 305 -3 206 940 Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine -3 401 -4 689 -3 513 -3 181 1 175 sh piirmääraga vahendid -2 811 -3 450 -2 747 -2 477 704 Erakondade rahastamise programm -4 931 -4 931 -4 931 -5 187 0 sh piirmääraga vahendid -4 931 -4 931 -4 931 -5 187 0 Erakondade rahastamine -4 931 -4 931 -4 931 -5 187 0 sh piirmääraga vahendid -4 931 -4 931 -4 931 -5 187 0 Käibemaks -28 821 -28 546 -27 143 -24 165 1 403 122  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve INVESTEERINGUD -54 082 -101 636 -80 760 -46 266 20 877 sh piirmääraga vahendid -33 073 -55 381 -35 669 -30 283 19 712 Transpordivahendid -13 495 -33 559 -27 562 -11 013 5 997 sh piirmääraga vahendid -9 929 -15 008 -9 027 -10 999 5 981 IT-investeeringud 0 -15 811 -10 166 -7 078 5 645 sh piirmääraga vahendid 0 -8 867 -3 458 -2 783 5 409 Muud investeeringud 0 -6 688 -5 049 -4 977 1 639 sh piirmääraga vahendid 0 -5 900 -4 271 -4 110 1 629 Muud investeeringud kokku -29 783 -29 673 -22 979 -14 968 6 693 sh piirmääraga vahendid -23 144 -25 606 -18 913 -12 391 6 693 Käibemaks -10 804 -15 906 -15 003 -8 230 903 KORRIGEERIMISED -97 917 -100 703 Saadud mitterahalised toetused 82 1 749 Saadud riigisisesed toetused 1 579 210 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 1 246 827 Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -1 581 -1 065 Edasiantud liiklustrahvid, mis kajastatakse Vabariigi Valitsuse eelarve osas -259 -210 Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded (tulude taastamine) -620 1 170 Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded (kulude taastamine) 620 -1 170 Ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded (tulude taastamine) 0 4 Ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded (kulude taastamine) 0 -4 Antud mitterahalised toetused -303 -176 Kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringute suurendamine) -1 685 -1 473 Kapitaliseeritud tööjõukulud (kulude vähendamine) 1 685 1 473 Eraldiste moodustamine ja väljamaksed -49 174 -56 596 123  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Intressikulu eraldistelt -49 507 -45 442 SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 78 296 78 296 79 877 65 256 1 581 Riigilõivud 560 560 857 323 297 Tulu majandustegevusest 9 118 9 118 10 200 6 947 1 082 Saadud toetused 68 127 68 127 67 788 57 273 -339 Tulu põhivara ja varude müügist 0 0 9 0 9 Trahvid ja muud varalised karistused 7 7 17 8 10 Muud tulud 484 484 1 007 705 523 KULUD -7 469 699 -7 530 154 -7 393 623 -7 072 502 136 531 sh piirmääraga vahendid -197 436 -227 359 -205 777 -331 292 21 581 Tulemusvaldkond: HEAOLU -5 016 692 -5 040 741 -4 917 591 -4 592 466 123 150 sh piirmääraga vahendid -123 821 -134 768 -124 382 -120 649 10 385 Tööturuprogramm -15 106 -15 646 -16 213 -16 988 -567 sh piirmääraga vahendid -1 645 -1 602 -1 443 -2 532 159 Tööhõive toetamine ja areng -352 -446 -422 0 24 sh piirmääraga vahendid -306 -400 -369 0 31 Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng -14 754 -15 199 -15 791 -16 585 -592 sh piirmääraga vahendid -1 340 -1 201 -1 074 -2 188 127 Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus 0 0 0 -403 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -344 0 Vanemaealiste programm -3 839 395 -3 860 249 -3 814 399 -3 501 493 45 851 sh piirmääraga vahendid -6 656 -7 074 -6 429 -6 661 645 Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine -1 167 -703 -286 -235 417 124  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -198 -199 -199 -173 0 Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine -3 838 227 -3 859 546 -3 814 112 -3 501 258 45 434 sh piirmääraga vahendid -6 458 -6 875 -6 230 -6 488 645 Sotsiaalhoolekande programm -168 366 -169 374 -157 492 -140 364 11 882 sh piirmääraga vahendid -71 440 -79 579 -75 583 -71 389 3 996 Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine -16 227 -15 970 -12 620 -6 481 3 349 sh piirmääraga vahendid -4 072 -4 614 -3 866 -3 851 748 Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine -152 140 -153 404 -144 871 -133 883 8 533 sh piirmääraga vahendid -67 368 -74 965 -71 717 -67 538 3 248 Laste ja perede programm -993 825 -995 472 -929 488 -932 836 65 984 sh piirmääraga vahendid -44 080 -46 513 -40 927 -39 358 5 586 Hüvitised ja toetused lastele ning peredele -936 246 -937 329 -881 254 -891 900 56 075 sh piirmääraga vahendid -3 939 -5 024 -4 428 -5 904 596 Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused -36 720 -37 807 -30 893 -26 989 6 915 sh piirmääraga vahendid -27 727 -27 626 -24 639 -22 689 2 986 Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine -4 096 -3 534 -3 113 -2 675 420 sh piirmääraga vahendid -2 169 -2 250 -2 063 -2 165 187 Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine -7 684 -4 830 -4 067 -3 734 763 sh piirmääraga vahendid -3 321 -2 934 -2 463 -2 735 471 Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -9 080 -11 972 -10 160 -7 538 1 811 sh piirmääraga vahendid -6 923 -8 679 -7 334 -5 865 1 346 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm 0 0 0 -784 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -709 0 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik 0 0 0 -784 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -709 0 125  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Tulemusvaldkond: TERVIS -2 444 877 -2 480 656 -2 467 523 -2 472 892 13 133 sh piirmääraga vahendid -73 615 -92 591 -81 395 -210 643 11 196 Tervist toetava keskkonna programm -11 146 -12 131 -10 499 -10 973 1 633 sh piirmääraga vahendid -8 006 -8 286 -7 763 -8 147 523 Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -1 432 -1 347 -1 051 -969 296 sh piirmääraga vahendid -969 -946 -771 -871 175 Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -2 967 -4 075 -3 413 -3 158 661 sh piirmääraga vahendid -2 422 -2 652 -2 551 -2 477 101 Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -1 720 -1 884 -1 682 -1 829 203 sh piirmääraga vahendid -1 581 -1 602 -1 525 -1 624 77 Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine -5 027 -4 826 -4 353 -5 017 473 sh piirmääraga vahendid -3 034 -3 086 -2 917 -3 175 170 Tervist toetavate valikute programm -22 810 -30 305 -24 722 -26 304 5 582 sh piirmääraga vahendid -20 347 -22 376 -19 659 -22 340 2 717 Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -8 346 -12 808 -10 622 -9 355 2 186 sh piirmääraga vahendid -6 133 -7 264 -6 189 -6 207 1 076 Vaimse tervise edendamine -2 132 -3 047 -2 303 -3 496 744 sh piirmääraga vahendid -2 070 -2 714 -2 041 -3 290 673 Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -696 -1 314 -806 -864 507 sh piirmääraga vahendid -684 -707 -657 -575 50 Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -4 965 -6 012 -4 546 -5 602 1 467 sh piirmääraga vahendid -4 830 -5 014 -4 336 -5 293 677 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -6 671 -7 124 -6 445 -6 987 679 sh piirmääraga vahendid -6 630 -6 677 -6 436 -6 976 241 Inimkeskse tervishoiu programm -2 410 921 -2 438 220 -2 432 302 -2 435 615 5 918 126  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -45 262 -61 928 -53 972 -180 156 7 956 Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -2 787 -3 526 -2 842 -3 459 684 sh piirmääraga vahendid -2 484 -2 755 -2 061 -2 852 694 Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse -16 053 -29 222 -26 151 -37 721 3 071 sh piirmääraga vahendid -3 424 -9 082 -6 011 -9 664 3 071 Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -6 941 -7 484 -6 408 -5 712 1 075 sh piirmääraga vahendid -5 441 -5 983 -5 676 -5 268 307 Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine -23 168 -18 655 -17 201 -10 305 1 454 sh piirmääraga vahendid -7 682 -12 449 -11 450 -10 502 999 Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -4 551 -5 974 -4 475 -4 408 1 499 sh piirmääraga vahendid -4 004 -4 712 -4 067 -3 736 644 Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine -2 342 268 -2 350 523 -2 360 394 -2 358 717 -9 871 sh piirmääraga vahendid -14 706 -19 275 -17 668 -139 515 1 607 Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -907 -1 284 -1 094 -946 191 sh piirmääraga vahendid -876 -1 143 -952 -840 191 Ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus -10 596 -16 333 -9 979 -9 872 6 355 sh piirmääraga vahendid -3 531 -3 371 -3 232 -4 335 140 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) -3 649 -5 219 -3 758 -4 474 1 460 sh piirmääraga vahendid -3 115 -3 158 -2 855 -3 445 303 Käibemaks -8 130 -8 756 -8 509 -7 144 248 INVESTEERINGUD -11 758 -26 297 -19 996 -16 709 6 301 sh piirmääraga vahendid -5 502 -5 439 -3 235 -4 576 2 204 sh käibemaks -2 066 -3 798 -3 744 -2 950 54 FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 -15 0 0 15 sh piirmääraga vahendid 0 -15 0 0 15 127  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 -15 0 0 15 sh piirmääraga vahendid 0 -15 0 0 15 KORRIGEERIMISED 5 396 338 5 050 864 Maksutulud 5 405 468 5 069 213 Edasiantud maksutulud, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -6 945 -3 898 Intressikulu eraldistelt -109 440 -97 621 Saadud riigisisesed toetused 2 931 1 526 Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -40 0 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 35 0 Antud mitterahalised toetused -1 595 0 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulude taastamine) -3 -47 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulude taastamine) 3 47 Eraldiste moodustamine -34 243 -44 567 Eraldiste väljamaksed 140 166 126 211 VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 14 028 14 028 14 395 10 931 368 Riigilõivud 2 000 2 000 1 449 1 286 -551 Tulu majandustegevusest 0 0 6 4 6 Saadud toetused 11 785 11 785 12 545 8 982 761 Tulu põhivara ja varude müügist 243 243 0 0 -243 Trahvid ja muud varalised karistused 0 0 34 0 34 Muud tulud 0 0 435 643 435 Intressi- ja omanikutulud 0 0 -74 15 -74 KULUD -118 611 -136 130 -123 485 -118 132 12 645 sh piirmääraga vahendid -100 846 -116 147 -102 668 -100 723 13 479 128  Eelarve täitmine 2024. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Tulemusvaldkond: VÄLISPOLIITIKA -117 710 -135 198 -122 099 -116 781 13 099 sh piirmääraga vahendid -100 846 -116 147 -102 668 -100 723 13 479 Välispoliitika ja arengukoostöö programm -117 710 -135 198 -122 099 -116 781 13 099 sh piirmääraga vahendid -100 846 -116 147 -102 668 -100 723 13 479 Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine -25 810 -30 210 -28 379 -26 610 1 831 sh piirmääraga vahendid -23 752 -27 969 -25 693 -24 174 2 277 Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades -20 418 -23 729 -21 165 -22 320 2 565 sh piirmääraga vahendid -18 360 -21 489 -18 478 -19 885 3 011 Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste lahen- damine -20 191 -21 622 -20 489 -19 758 1 134 sh piirmääraga vahendid -18 107 -19 245 -17 697 -17 104 1 549 Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse -19 795 -22 320 -19 742 -18 758 2 579 sh piirmääraga vahendid -10 161 -11 247 -9 819 -11 440 1 427 Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine -31 494 -37 317 -32 325 -29 335 4 992 sh piirmääraga vahendid -30 465 -36 197 -30 982 -28 119 5 215 Käibemaks -902 -932 -1 386 -1 351 -454 INVESTEERINGUD -9 702 -21 456 -12 020 -16 527 9 436 sh piirmääraga vahendid -6 272 -10 564 -7 232 -5 351 3 332 sh käibemaks -102 -588 -952 -461 -364 KORRIGEERIMISED 180 47 Saadud riigisisesed toetused 180 47 2025. aastal kuulub riigieelarve täitmise aruande juurde eraldi lisa kulude jaotuse kohta riigieelarve allikate, asutuste või nende gruppide ja majandusliku sisu järgi lähtudes Riigikogu poolt vastu võetud liigendusest. Lisa mahukuse tõttu on see esitatud raamatupidamise aastaaruande juurde kuuluva dokumendina. Riigieelarve täitmise aruande selgitused on esitatud lisas a31. Esialgne ja lõplik eelarve – vt lisa a31A, a31B. 129  2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja riigieelarve sea- dusega. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja töötatud juhendid, sh avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse standarditele, sh rahvusva- helistele avaliku sektori raamatupidamise standarditele. Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud riigiraamatupidamis-kohustus- lased, kelleks Raamatupidamise seaduse alusel on iga ministeerium oma valitsemisala ulatuses, Riigikantselei ning põ- hiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. Riigiraamatu- pidamiskohustuslased on ühtlasi riigieelarve seaduse kohaselt riigieelarve administratiivsed subjektid, kelle kohta on koostatud riigieelarve täitmise aruanne. Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse hõlmatud riigiraa- matupidamiskohustuslaste nimekiri on esitatud aruande lisas a1 A. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on lisaks riigi konsolideerimata finantsandmetele rida-realt kon- solideeritud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtjate ning riigi tulundusasutuse Riigimetsa Majan- damise Keskus finantsandmed. Konsolideeritud aruandesse hõlmatud sihtasutuste ja tütarettevõtjate nimekiri ning nende tähtsamad majandusnäitajad on esitatud aruande lisas a1 B. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid ja muud finantsinvesteeringud, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav, tuletisinstrumendid ja tulu teenimise eesmärgil kasvatatav bioloogiline vara, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Arvestus- ja esitusvaluuta Arvestusvaluutana kasutatakse põhilise majanduskeskkonna valuutat. Esitusvaluutaks on euro. Aruanded on ümarda- tud lähima saja tuhandeni, v.a riigieelarve täitmise aruanne, mis on ümardatud lähima tuhandeni. Varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valda- mine kestab kuni üks aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse raha kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite järelejäänud tähtajaga kuni üks aasta. Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena. Finantsinvesteeringud Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, fondide osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a osalused, milles aruandekohustuslane omab mõjuvõimu, mille annab hääleõigus alates 20%-st) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Finantsinvesteeringuid (v.a lunastustähtajani hoitavad võlainstrumendid) kajastatakse nende õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtusena kasutatakse eelisjärjekorras bilansipäeva börsinoteeringut. Selle puudumisel kasutatakse alternatiivseid hindamismeetodeid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standardi- tega. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o algne soetusmaksumus miinus allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väär- tuse). Finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse, mida hoitakse lunastustähtajani, kajasta- takse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid ka- jastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Teatud nõudeid kajastatakse nende määramisel esialgu bilansiväliselt, kuni nende laekumine loetakse tõenäoliseks (maksuotsused, kohtuotsused). Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvesta- des teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hin- natakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kulu- desse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Maksu- ja maksuviiviste nõudeid hinnatakse individuaalselt, kui nõuete summa kliendi kohta ületab 60 tuhat eurot. Ülejäänud maksu- ja maksuviiviste nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisel kasutatakse järgmist ligikaudset mee- todit: nõuded juriidilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 180 130 päeva võrra; nõuded füüsilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 360 päeva võrra. Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumendid kajastatakse õiglases väärtuses, kusjuures õiglase väärtuse muutus kajastatakse üldjuhul tule- miaruandes. Kui riskimaandamise eesmärgid ja riskimaandamistehingute sooritamise strateegia on määratletud, te- hingu sõlmimisel on dokumenteeritud riskimaandamisinstrumendiks loetud tuletisinstrumendi ja maandatava objekti omavaheline seos ning tuletisinstrument loetakse riskimaandamise seisukohalt väga efektiivseks kogu tuletisinstru- mendi kehtivuse perioodil, võib selle õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastada netovarades riskimaandamise reservi muutusena. Varud Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmis- väljaminekutest. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude kuluks kandmisel kasutatakse kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna mee- todit. Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Kui varem alla hinnatud varude neto realiseerimismaksumus tõuseb, tühistatakse allahindlus järgmistel perioodidel. Kaitseotstarbelisi varusid (v.a strateegilised varud), mida kasutatakse ainult militaareesmärkidel, kajastati kuni 2024. a erandina soetamisel kohe kuluna. Nimetatud erand kaotas alates 2025. aastast avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendi muutmise tulemusena kehtivuse. Juhend nägi ette kaitseotstarbeliste varude jäägi esmakordse ar- velevõtmise bilansis 31.12.2024 seisuga. Selle nõude täitmiseks võeti 2024. a bilansis kaitseotstarbelised varud (laske- moon ja ballistiline varustus) esmakordselt arvele summas 707,8 mln eurot. Seda korrigeeriti veel 2025. a, võttes ar- vesse ka muid varude gruppe (vt Arvestuspõhimõtete muutmine). 2025. a otsustati, et laovarudena hakatakse kajas- tama ainult tsentraalsetes ladudes olevad varusid, sest alamladudesse saadetud varude andmed ei ole piisavalt usal- dusväärsed. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis ei ole sellist kitsendust ette nähtud. Alates 2025. aastast kajastatakse kuluna Kaitseväe tsentraalsetest ladudest välja antud varusid. Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, mille üle aruande-ko- hustuslasel on valitsev mõju. Mõju loetakse valitsevaks, kui aruandekohustuslane omab õigust määrata või tagasi kut- suda enamuse üksuse nõukogu liikmetest. Osalused on konsolideerimata aruandes kajastatud tuletatud soetusmaksu- muses (vt vastav selgitus). Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühin- gud konsolideeritud rida-realt meetodil. Osalused tütar- ja sidusettevõtjates Tütarettevõtjat loetakse valitseva mõju all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõigus- likest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nime- tada või tagasi kutsuda enamiku nõukogu liikmetest. Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse konsolideerimata aruannetes tuletatud soetusmaksumuses (vt vas- tav selgitus). Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad tütarettevõtjad konsolideeritud rida-realt meetodil ning sidu- settevõtjad on kajastatud kapitaliosaluse meetodil. Tuletatud soetusmaksumus Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse mee- todil, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed soetusmaksumuste kohta varasematel perioodidel, ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist osaluse omajale kuuluv osa langeb allapoole omaniku bilansis kajastatud osaluse väärtusest. Teh- tud allahindlusi taastatakse järgmistel aruandeperioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest. Konsolideerimine Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste soetamist kajastatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustised nende õiglases väärtuses, v.a ühise kontrolli all toimu- vad soetused, mida kajastatakse raamatupidamisväärtuses. Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara, tulud, kulud ning realiseerumata kasu- mid ja kahjumid on elimineeritud. Olulise mõju all olevaid üksusi kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned, rajatised), mida hoitakse renditulu saamise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused). 131 Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soetamisega seotud maksud, lõivud, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuludena. Tütarettevõt- jad, kes lähtuvad finantsaruannete koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, kapitaliseerivad lae- nukulutused põhivara maksumusse. Ülejäänud üksused laenukulutusi ei kapitaliseeri, vaid kajastavad need tekkimise momendil intressikuludes. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse põhivara maksumusele. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse lan- gusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Keskmised kulumi normid on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas a11. Immateriaalne vara Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise vormita, teistest varadest eristatavad mitterahalised varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Keskmised kulumi normid on esita- tud raamatupidamise aastaaruande lisas a12. Uurimistegevusega seotud väljaminekud kajastatakse tekkimise momendil kuluna. Arendusväljaminekud (peamiselt arvutitarkvara väljatöötamine) kapitaliseeritakse immateriaalse põhivarana. Ostetud saastekvoote ja rohesertifikaate (päritolusertifikaate) kajastatakse soetusmaksumuses immateriaalse käibe- või põhivarana sõltuvalt nende eeldatavast realiseerimise perioodist. Riigi poolt tasuta jaotatavaid saastekvoote kajas- tatakse nullmaksumuses. Bioloogilised varad Bioloogilist vara, mida kasvatatakse müügi eesmärgil, kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, kajastatakse seda soetus-maksumu- ses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Kui soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, kajastatakse bioloogilist vara nullväärtuses. Bioloogilist vara, mida kasutatakse tegevusteks, mille eesmärgiks ei ole nende müük, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Metsana kajastatakse realiseeritava riigimetsa õiglast väärtust lähtudes kümne aasta keskmisena prognoositud metsa- majandamise tulude ja kulude vahest, jagatuna riigimetsa majandaja turuintressi ja metsamajandussektori viie aasta keskmisena prognoositud inflatsioonimäära vahega. Ümberhindlus Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud, mis on soetatud enne 2004. aastat, on ühekordselt ümber hinnatud. Ümberhindamise vajadus tulenes raamatupidamise puudujääkidest varasematel perioodidel, samuti enne 1996. aastat toimunud hüperinflatsioonist. Ümberhindlused viidi suuremas mahus läbi 2005. aastal. Ümberhindluse kajastamist jätkatakse aruandeaastal mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maade kohta, mis varase- malt on olnud arvele võtmata. Samuti võetakse ümberhindlusena arvele peremehetut vara, mis tuleb avalikule sektorile üle seoses pärija puudumisega. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuväärtus puudub (spet- siifilised avaliku sektori objektid, millel puudub aktiivne turg), kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Hinda- misi viivad läbi vastava ala eksperdid. Lihtsustatult on lubatud ümber hinnata maad, kasutades selleks maa maksusta- mishinda. Museaale ei ole ümber hinnatud lähtudes nende suurest arvust ja usaldusväärse turuhinna leidmise keerukusest. Ena- mus museaalidest ei kajastu põhivarana, kuna need on soetatud varasematel perioodidel (enne 2004) või saadud an- netuste ja pärandustena, mille korral õiglast väärtust ei ole hinnatud. Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved on läi- nud üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Konsolideerimata aruandes kajastatakse ühise valitseva mõju all olevate üksuste vahelised rendilepingud alati kasutusrendina (konsolideeritud aruandes rendi-nõu- ded ja –kohustised, tulud ja kulud elimineeritud). (a) Aruandekohustuslane on rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miini- mumsumma nüüdisväärtuses, kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarna- selt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustist vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ja intressikuluks. 132 Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. (b) Aruandekohustuslane on rendileandja Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusren- dimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Finantskohustised Finantskohustised (võlad tarnijatele ja töötajatele, maksuvõlad, laenukohustised, muud kohustised) võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressi- määra meetodit. Hübriidvõlakirjad Hübriidvõlakirjad on kajastatud omakapitali koosseisus, kuna neil ei ole tagasimakse tähtaega ning võlakirja väljaandjal (Eesti Energia AS, vt ka lisa a17) on oma äranägemisel võimalus intressi maksmist täielikult või osaliselt edasi lükata. Hübriidvõlakirjad kajastatakse omakapitalis saadud summas, millest on maha arvatud otseselt nendega seotud tehin- gukulud. Arvestatud intressid kajastatakse samuti omakapitalis ning makstud intressid kajastatakse väljamaksena omakapitalist. Rahavoogude aruandes on hübriidvõlakirjadega seotud laekumised ja maksed kajastatud rahavoogudes finantseerimistegevusest. Tehingud EFSFi kaudu Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid Euroopa Liidu liikmesriikide ühine ettevõt- mine. Seetõttu kajastatakse EFSFi poolt emiteeritud võlakirjadest liikmesriigi kvoodile vastav osa liikmesriigi võlako- hustisena (vt lisa a17). EFSFi kaudu raskustesse sattunud riikidele antud laenudest liikmesriigi kvoodile vastav osa kajastatakse liikmesriigi laenunõudena (vt lisa a6). Vastavalt Eurostati juhistele kajastatakse samal põhimõttel lisaks pikaajalised intressinõuded ja –kohustised, millele liikmesriigid on lubanud maksete ajatamist. Intressitulu ja –kulu ei ole tulemiaruandes kajastatud. Ülejäänud maksimaalne võimalik laenuinstrumentide emiteerimiseks garanteeritud summa on kajastatud bilansivälise kohustisena (vt lisa a30 B). Teenuste kontsessioonikokkulepped Avaliku sektori üksused, kelle eesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, võtavad pikaajaliste koostöölepingute käigus valminud varad ja nendega seotud kohustised bilansis arvele, kui avaliku sektori üksus kontrollib või reguleerib, milliseid avalikke teenuseid, kellele ja millise hinnaga lepingupartner osutab ning omab lepinguperioodi lõppedes kont- rolli infrastruktuuri objekti üle. Vastavad kohustised kajastatakse laenukohustiste grupis koos kapitalirendi-kohustis- tega. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldus- väärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindel. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka ekspertide hinnangutest. Pikaajalised eraldised on diskonteeritud sobiva tu- ruintressimääraga. Riigi (konsolideerimata) eraldised on diskonteeritud 4%lise diskontomääraga. Kui eeldatakse eraldise täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist (näiteks toetuse andja poolt), siis võetakse vastavad hüvitised ühtlasi arvele nõudena, kui hüvitise saamine loetakse praktiliselt kindlaks. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, samuti ko- hustised, mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike (bilansiväliste) kohustistena. Pensionieraldised Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegustele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel on sea- dusest tulenev õigus eripensionile või pensionisuurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodit, mille kohaselt tekitab iga pensioni määra- mise aluseks olev tööaasta lisaühiku pensioni saamiseks. Pensioni väljamakseperioodi hindamisel kasutatakse Statisti- kaameti prognoose oodatava eluea kohta. Pensioni suuruse hindamiseks kasutatakse Rahandusministeeriumi poolt koostatud keskmise palga ja keskmise pensioni muutuse prognoose. Eraldiste arvestamiseks hinnatakse lisaks pensio- nile jäämise aastat ja ametiastet pensionile jäämisel ning võetakse arvesse töötajate voolavust. Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid võivad iga-aastaselt olulisel määral kõikuda, kajastatakse need otse netovara muutusena. Pensionieraldiste moodustamisel jooksva aasta teenistusega seotuks loetud kulud kajasta- takse tööjõukuludes (vt lisa a16, a23). Saadud ja antud toetused Saadud toetustena käsitletakse vahendeid, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Antud toetustena kä- sitletakse antud vahendeid, mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse sotsiaaltoetusteks, sihtfinantseerimiseks ja tegevustoetusteks. Sotsiaaltoetused on toetused füüsilistele isikutele, v.a ettevõtluseks. Sotsiaaltoetused kajastatakse kuluna selles perioo- dis, millise perioodi eest toetuse maksmine on ette nähtud. 133 Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, millega kaasneb pro- jektipõhine eesmärgistamine ja aruandlus. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinant- seerimist kajastatakse brutomeetodil. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Tulu sihtfinantsee- rimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna sel perioodil, millal soetatakse vastav vara. Tegevustoetustena kajastatakse saadud ja antud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesanne- test ja arengudokumentides määratletud eesmärkidest ning need ei ole seotud täpsemate kasutamise tingimustega. Tegevustoetused kajastatakse nende maksmise või laekumise hetkel. Reservid Reservidena kajastatakse seaduste alusel kindlatel eesmärkidel moodustatud netovara kogumid. Reservide moodusta- mist ja reservidest kulutamist kajastatakse akumuleeritud tulemi ja reservide vahelise muutusena v.a riskimaandamise reserv (vt Tuletisinstrumendid), välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuuta-kursivahed ja sidu- settevõtjate muu koondkasum. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eu- roopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustised ning mittemone- taarsed finantsvarad ja -kohustised, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on bilansipäeva seisuga ümber hin- natud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluuta kursivahe- dest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna, v.a välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed, vt Reservid. Tulude arvestus Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Edasiandmisele kuuluvad maksud kajastatakse tulu kajasta- mise perioodil samaaegselt kuluna ja kohustisena maksu saaja ees, vähendades vastavat kulu ja kohustist ebatõenäoli- selt laekuvaks hinnatud osaga maksunõuetest. Lähtudes laekumise ebatõenäolisusest võetakse teatud nõuded esialgu arvele bilansiväliselt ja kajastatakse tuluna laekumisel. Maksuotsuste alusel määratud nõuded kajastatakse tuluna mak- suotsuse edasikaebamise tähtaja möödumisel. Lõive on lubatud kajastada kassapõhiselt, kui nende määr on kuni 100 eurot toimingu kohta, ajavahemik lõivude laekumisest toimingu teostamiseni on lühike või tulu kajastamise tekkepõ- hist momenti on keeruline määrata. Kui nõuded võetakse tekkimise momendil arvele bilansiväliselt, kajastatakse aasta lõpul bilansiliste nõuete ja tuludena koondsummad, mis leitakse bilansiväliste nõuete jäägi alusel, kasutades sobivaid meetodeid hinnanguliselt laekuvate tekkinud nõuete määramiseks. Toodete müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müü- gitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividendi- tulu arvestatakse dividendide väljakuulutamisel. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näi- teks käibemaks, kui ostjaks on piiratud käibemaksukohustuslane, kes ei saa käibemaksu arvata sisendkäibe-maksuks) kajastatakse soetamise hetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Riigi aruandes ei elimineerita konsolideerimisel riigiasutuste poolt töötasudelt arvestatud maksukulu ning Maksu- ja Tolliametis arvestatud vastavat maksutulu, kuna töötasudelt arvestatud maksude saajatena ja maksukohustuslastena käsitletakse töötajaid. Samuti ei elimineerita kütuse aktsiisimaksu, kuna seda ei tooda kütuse müüjate poolt esitatud arvetel eraldi välja. Ülejäänud konsolideerimisgrupi sisesed maksud, lõivud ja muud tasud on elimineeritud. Arvestuspõhimõtete muutmine Kuni 31.12.2024 kehtis erand kaitseotstarbeliste varude kajastamiseks soetamisel kuluna seoses laoarvestuse puudus- tega. Seisuga 31.12.2024 vastav erand tühistati ning riigi 2024. a raamatupidamise koondaruandes võeti esmakordselt arvele kaitseotstarbelised varud summas 707,8 mln eurot laovarude ja akumuleeritud tulemina bilansis. 2025. a jooksul täpsustas Kaitsevägi 31.12.2024 seisuga ladudes olevate varude väärtust ja otsustas jätta bilansis arvele ainult tsent- raalsetes ladudes olevad varud, mille tulemusena lisati tagasiulatuvalt varude ja akumuleeritud tulemi väärtusele veel 99,7 mln eurot (vt ka lisa a7 ja arvestuspõhimõtted varude kohta). Kuni 31.12.2024 soetatud varusid ei ole kuludest tagasi arvestatud. 2025. a kajastuvad kaitseotstarbeliste varude kuludes tsentraalsetest ladudest välja antud varud, kuid 2024. a kuludes kajastuvad soetatud varud. Seetõttu ei ole kaitseotstarbeliste varude kulud 2025. a ja 2024. a võrreldavad (vt ka lisa a24). Lisaks tõsteti 2025. a aruandes bilansis tagasiulatuvalt 31.12.2024 seisuga muude lühiaja- liste nõuete ja ettemaksete kirjelt varude kirjele ettemaksed varude eest summas 169,9 mln eurot. Riigi konsolideeritud aruandes on muudetud tuletisinstrumentide arvestuspõhimõte looduslikest tingimustest sõltu- vate elektrienergia ostulepingute korral (vt lisa a18). Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. 134 Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades. Riigieelarve täitmise aruanne Riigieelarves ja selle täitmise aruandes on hõlmatud riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse kuulu- vad riigiraamatupidamiskohustuslased (vt lisa a1 A). Riigieelarve täitmise aruanne on alates 2017. aastast koostatud tekkepõhisel printsiibil ning see on võrreldav riigi kon- solideerimata tulemiaruandega ning riigi konsolideerimata materiaalse ja immateriaalse põhivara soetusega põhivara liikumise aruandes. Finantseerimistehingud on võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruandes kajastatud kirjetega. Andmed on avaldatud tuhande euro täpsusega. Aruande liigendus vastab riigieelarve seadusele. Riigieelarve tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse eelarvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtetest. Tulud ja kulud, mida ei eelarvestatud või eelarvestati erinevalt raamatupidamise ar- vestuspõhimõtetest, on kajastatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimistena. Riigieelarve täitmise aruande koon- dosas on lisaks esitatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimine, et leida eelarvepositsioon. Eelarvepositsiooni ar- vestust reguleerivad Euroopa rahvamajanduse statistika koostamise juhendid (European Standard of Accounts). Tekkepõhise eelarve koostamisel kehtivad üldjuhul raamatupidamisega sarnased arvestuspõhimõtted. Erisusi võrrel- des raamatupidamises kasutatavate arvestuspõhimõtetega on kirjeldatud ning riigieelarve täitmist on muude riigi kon- solideerimata aruannete ja nende lisadega võrreldud riigieelarve täitmise aruannet selgitavas lisas a31. Selles on kir- jeldatud ka arvestuspõhimõtete ja esitlusviisi muutusi, mida rakendati alates 2025. aastast. 2025. aasta riigieelarve seaduse juurde kuulus mahukas lisa, milles riigieelarves esitatud tegevuste kulud jaotati täien- davalt eelarve allikate, asutuste ja kulude majandusliku sisu järgi. Sellele vastav riigieelarve täitmise aruande lisa on esitatud käesoleva aruande juurde kuuluva eraldi dokumendina. Aruandes on esitatud esialgne ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt enne eelarveaastat vastu võe- tud riigieelarve seadust. Lõplikus eelarves on sisse viidud aruandeaasta jooksul otsustatud või selgunud korrigeerimi- sed, s.o muudatused lisaeelarveseaduste ja riigieelarve muutmise seaduse alusel, Vabariigi Valitsuse liigenduse muuda- tused ja reservidest eraldamised, limiidid, mis tekkisid eelmise aruandeaasta jääkide ületoomisest aruandeaastasse, tegelikult laekunud tuludest, tegelikult majandustegevusest saadud tulust jne (vt lisa a31). 135  2.7 (a1–a31) Lisa a1 Konsolideeritud üksused A. Konsolideerimata aruanne mln eurot Konsolideerimata aruandes on kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisala asutustega (riigieelarvelised asutused). Tulemiaruande näitajad 2025 Tulemiaruande näitajad 2024 Varad Kohustised Finants- Varad Kohustised Finants- Varad Kohustised Valitsemisala Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- 31.12.2025 31.12.2025 tulud ja 31.12.2024 31.12.2024 tulud ja 31.12.2023 31.12.2023 tulud kulud tulud kulud -kulud -kulud Riigikogu 23,9 4,7 0,1 -32,8 -0,1 21,6 4,2 0,2 -32,9 -0,1 22,5 4,5 Vabariigi President 4,9 9,0 0,0 -6,7 -0,3 4,9 9,0 0,0 -5,7 -0,3 4,6 8,8 Riigikontroll 0,3 0,6 0,0 -5,9 0,0 0,3 0,5 0,0 -5,7 0,0 0,3 0,6 Õiguskantsler 0,0 0,4 0,0 -3,4 0,0 0,0 0,3 0,0 -3,4 0,0 0,0 0,3 Riigikohus 6,6 9,0 0,4 -7,0 -0,5 6,8 12,1 0,4 -6,9 -0,4 7,0 9,7 Riigikantselei 15,7 7,0 4,9 -26,6 0,0 13,4 4,5 2,1 -18,2 0,0 12,4 2,8 Haridus- ja Teadusministeerium 553,8 170,8 134,0 -1 091,1 0,0 533,9 144,8 78,8 -1 003,0 0,0 591,3 176,9 Justiits- ja Digiministeerium 172,5 288,0 103,2 -359,1 -5,2 57,6 171,7 52,8 -223,2 -6,1 52,7 211,3 Kaitseministeerium 3 705,8 1 551,9 502,8 -1 513,2 -28,7 2 916,9 1 604,7 189,4 -1 160,4 -29,5 1 500,2 1 134,5 Kliimaministeerium 5 100,1 849,0 955,8 -1 090,2 74,6 4 882,6 703,1 838,7 -852,7 122,9 4 834,3 582,9 Kultuuriministeerium 202,1 53,4 66,4 -363,3 -2,0 220,1 54,3 61,0 -377,6 0,3 225,3 55,2 Majandus- ja Kommunikat-sioo- niministeerium 1 573,3 103,5 483,9 -1 217,1 17,2 1 426,3 126,0 428,8 -1 187,2 30,6 1 292,3 165,3 Regionaal- ja Põllumajandus- 684,3 600,6 469,8 -1 507,1 7,1 692,9 417,9 365,4 -1 371,1 7,2 728,7 408,6 ministeerium Rahandusministeerium 7 808,4 12 272,9 15 394,4 -8 427,7 -37,7 8 307,2 11 745,4 14 364,9 -7 955,8 -36,5 7 173,0 10 181,6 Siseministeerium 323,5 1 204,3 112,1 -665,6 -49,6 268,7 1 332,3 65,1 -617,1 -45,4 256,7 1 230,3 Sotsiaalministeerium 625,6 3 261,7 5 488,3 -7 300,0 -109,4 581,3 3 028,3 5 135,9 -6 997,7 -97,6 613,1 2 796,5 Välisministeerium 169,0 16,1 14,6 -124,4 -0,1 158,1 12,1 11,0 -118,6 0,0 145,3 16,2 Elimineerimised -1 549,2 -1 547,2 -6 314,9 6 297,9 0,0 -1 134,2 -1 148,9 -5 803,5 5 679,3 -0,1 -1 174,8 -1 313,7 Kokku 19 420,6 18 855,7 17 415,8 -17 443,3 -134,7 18 958,4 18 222,3 15 791,0 -16 257,9 -55,0 16 284,9 15 672,3 136 Ülaltoodud tabelis on tegevustulude hulka loetud ka bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus. Aruanne on võrreldav riigieelarve täitmise aruandega (vt lisa a31 M). Kaitseministeeriumi varasid on tagasiulatuvalt suurendatud 99,7 mln euro võrra (vt lisa a7). Ministeeriumide valitsemisalade andmed ei ole võrreldavad eelmise aasta andmetega reorganiseerimiste tõttu. Suuremad muudatused olid järgmised. Alates 01.01.2025 nimetati Justiits- ministeerium ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks (varem Justiitsministeerium) ja selle alluvusse toodi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast üle IT-valdkonna korraldamine. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalast toodi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse üle maatoimingute korraldamine. Ülaltoodud tabelis avaldatud Kaitseministeeriumi valitsemisala näitajaid on riigi koondaruandes korrigeeritud. Kaitseministeerium lähtus 2023. ja 2024. a kaitseotstarbeliste varude ja varadega seotud kulude ja põhivara soetuste puhul omandiõiguse saamise momendist, kuid riigi koondaruande koostamisel leiti, et osade kulude ja põhivara soetuste ning nendega seotud tulude kajastamiseks ei olnud varadega seotud hüved ja riskid veel Kaitseministeeriumi valitsemisalale üle tulnud, mistõttu vastavates summades kajastati tehingud järgmisel aastal, kui kaubad saabusid sihtkohta. 2025. a lõpu seisuga sarnaseid erinevusi enam ei esinenud. Kaitseministeeriumi valitsemisala andmete korrigeerimine riigi koondaruandes 2025 2024 Kaitseministeeriumi Kaitseministeeriumi valitsemisala Korrigeerimine Riigi koondaruandes valitsemisala Korrigeerimine Riigi koondaruandes Varad 3 705,8 0,0 3 705,8 2 916,9 12,5 2 929,4 Kohustised 1 551,9 0,0 1 551,9 1 604,7 -10,0 1 594,7 Tegevustulud 502,8 0,0 502,8 189,4 24,3 213,7 Tegevuskulud -1 513,2 -22,4 -1 535,6 -1 160,4 -144,8 -1 305,2 B. Konsolideeritud aruanne Konsolideeritud aruandes on konsolideerimata riigi andmetele rida-realt liidetud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja äriühingute vastavad andmed, kusjuures omavahelised saldod on elimineeritud. Äriühingud osaluse määraga 20% kuni 50% on konsolideeritud aruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil. 137  B1. Riigi osalus sihtasutustes mln eurot 100 % osaluse määraga konsolideeritud sihtasutused Tulemiaruande näitajad 2025 Tulemiaruande näitajad 2024 Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- kapital 31.12.2025 kapital 31.12.2024 kapital 31.12.2023 Varad 31.12.2025 Varad 31.12.2024 Varad 31.12.2023 Sh toetused valit- Sh toetused valit- Riigile kuuluv tu- Riigile kuuluv tu- Sh antud toetu- Sh antud toetu- Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevustulud Tegevustulud sussektorist sussektorist lem lem sed sed Sihtasutused kokku 2 113,9 1 308,9 1 409,7 410,4 -1 377,0 -154,9 44,7 2 043,9 1 263,8 1 337,7 397,4 -1 280,0 -144,9 78,4 1 959,5 1 157,3 Valitsussektorisse arvatud sihtasutused 2 096,8 1 299,4 1 401,8 408,8 -1 369,5 -153,2 44,4 2 026,1 1 254,6 1 326,4 393,4 -1 268,8 -140,1 78,4 1 938,5 1 148,8 SA Eesti Koostöö Kogu 0,2 0,0 0,6 0,5 -0,6 0,0 0,0 0,1 0,0 0,3 0,3 -0,3 -0,1 0,0 0,1 0,0 SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu 0,0 0,0 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 SA Eesti Teadusagentuur 55,2 49,6 104,7 104,0 -103,3 -95,9 2,2 52,9 47,3 99,6 98,8 -92,2 -85,0 8,7 41,2 38,6 SA Kutsekoda 2,0 1,6 4,1 3,8 -3,8 -0,9 0,4 1,8 1,2 3,7 3,4 -3,5 -0,9 0,3 1,4 1,0 Spordikoolituse ja Teabe SA 0,6 0,0 12,7 12,7 -12,8 -11,8 0,0 0,7 0,1 12,8 12,7 -12,8 -12,0 0,0 0,7 0,1 SA Teaduskeskus Ahhaa 9,1 8,4 4,8 1,6 -5,1 0,0 -0,3 9,9 8,7 4,6 1,5 -4,9 0,0 -0,2 9,3 8,9 SA Euroopa Kool 2,8 1,4 7,0 4,4 -7,2 0,0 -0,1 2,6 1,5 7,3 4,7 -6,7 0,0 0,6 2,1 0,8 SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus 6,1 2,4 3,4 1,8 -3,4 0,0 0,1 6,7 2,3 3,5 2,7 -3,2 0,0 0,5 5,7 1,8 SA CR14 46,9 10,4 16,3 7,1 -14,1 -4,9 2,5 24,5 7,9 8,2 6,2 -7,7 -0,1 0,7 9,7 7,7 Sakala Teatrimaja SA 0,9 0,9 0,9 0,8 -0,4 0,0 0,5 0,9 0,3 0,4 0,3 -0,4 0,0 0,0 0,4 0,3 SA Eesti Filmi Instituut (grupp) 6,7 1,8 14,3 13,6 -14,1 -10,7 0,5 11,3 1,4 13,8 13,2 -13,9 -11,5 0,4 5,1 0,9 SA Virumaa Muuseumid 5,5 5,0 3,3 2,0 -3,0 0,0 0,3 4,9 4,5 3,0 1,7 -3,0 0,0 0,0 5,1 4,5 Tartu Jaani Kirik SA 0,1 0,1 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 0,2 0,1 -0,2 0,0 0,0 0,1 0,1 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 3,9 3,7 7,9 5,1 -6,9 -1,8 1,1 2,7 2,6 2,2 1,7 -2,3 -1,0 0,0 2,7 2,6 SA Eesti Draamateater 9,5 7,1 9,0 4,0 -8,1 0,0 1,0 10,0 6,1 6,9 3,1 -7,2 0,0 -0,2 8,9 6,3 SA Rakvere Teatrimaja 7,7 7,1 4,7 2,8 -4,0 0,0 0,8 7,6 6,3 4,0 2,2 -4,3 0,0 -0,1 7,0 6,4 SA Südalinna Teater 6,6 5,9 4,6 3,3 -4,2 0,0 0,5 6,8 5,4 4,0 2,8 -4,2 0,0 -0,2 7,1 5,6 SA Ugala Teater 11,0 10,4 4,8 2,6 -5,0 0,0 -0,2 11,6 10,6 3,9 2,1 -4,3 0,0 -0,3 11,4 10,9 SA Tehvandi Spordikeskus 31,8 31,3 8,7 5,3 -7,9 0,0 0,8 34,0 30,5 8,9 5,4 -7,6 0,0 1,5 31,7 28,9 SA Jõulumäe Tervisespordikeskus 6,0 5,5 1,9 1,3 -1,9 0,0 0,0 5,6 5,4 1,9 1,1 -2,0 0,0 0,0 5,6 5,5 SA Kultuurileht 0,9 0,5 5,0 3,8 -5,0 0,0 0,0 0,9 0,5 4,9 4,2 -4,9 0,0 0,0 0,9 0,4 SA Endla Teater 5,5 4,6 3,7 2,1 -4,5 0,0 -0,7 6,4 5,3 4,8 3,1 -4,2 0,0 0,6 5,8 4,7 138  Tulemiaruande näitajad 2025 Tulemiaruande näitajad 2024 Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- kapital 31.12.2025 kapital 31.12.2024 kapital 31.12.2023 Varad 31.12.2025 Varad 31.12.2024 Varad 31.12.2023 Sh toetused valit- Sh toetused valit- Riigile kuuluv tu- Riigile kuuluv tu- Sh antud toetu- Sh antud toetu- Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevustulud Tegevustulud sussektorist sussektorist lem lem sed sed SA Teater Vanemuine 12,9 9,6 14,3 9,6 -15,9 0,0 -1,5 14,4 11,1 13,8 9,7 -15,2 0,0 -1,1 14,9 12,2 SA Eesti Noorsooteater 1,5 1,1 5,6 4,3 -4,9 0,0 0,7 1,3 0,3 4,7 3,5 -4,6 0,0 0,2 0,5 0,1 SA Narva Muuseum 18,3 18,1 2,6 2,0 -2,0 0,0 0,6 18,2 17,5 1,7 1,2 -2,0 0,0 -0,3 18,6 17,7 SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 5,6 5,2 2,0 1,4 -1,9 0,0 0,1 5,2 5,1 1,5 1,0 -1,9 0,0 -0,4 5,6 5,5 (grupp) SA Eesti Tervishoiu Muuseum 1,2 1,0 1,4 1,0 -1,4 0,0 0,0 1,1 1,0 1,4 1,0 -1,4 0,0 0,1 1,1 0,9 SA Eesti Vabaõhumuuseum 12,9 12,1 5,4 3,7 -4,7 0,0 0,8 11,8 11,3 4,6 3,1 -4,5 0,0 0,2 12,0 11,1 SA Eesti Kontsert 19,4 17,4 10,6 6,8 -10,2 0,0 0,5 18,9 16,9 10,4 6,6 -10,8 0,0 -0,1 18,7 17,0 SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 1,9 1,4 4,7 3,9 -4,7 0,0 0,0 1,8 1,3 4,6 4,0 -4,5 0,0 0,2 1,6 1,1 SA Hiiumaa Muuseumid 0,3 0,2 0,6 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,4 0,2 0,5 0,3 -0,5 0,0 0,0 0,2 0,2 SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor 0,7 0,4 2,1 1,2 -2,1 0,0 0,0 0,7 0,4 1,7 1,3 -1,6 0,0 0,1 0,6 0,4 SA Pärnu Muuseum 1,7 1,4 1,5 1,4 -1,3 0,0 0,3 1,4 1,2 1,3 1,2 -1,2 0,0 0,1 1,2 1,0 SA Eesti Kunstimuuseum 23,8 22,6 13,2 9,9 -13,8 0,0 -0,5 23,9 23,1 13,0 10,2 -12,6 0,0 0,6 23,2 22,4 SA Eesti Meremuuseum 17,1 16,3 8,3 5,1 -8,1 0,0 0,3 16,9 16,0 8,3 5,4 -7,8 0,0 0,6 16,6 15,4 SA Saaremaa Muuseum 15,2 15,1 1,8 1,0 -1,7 0,0 0,1 15,2 15,0 1,6 0,9 -1,6 0,0 0,0 15,1 14,9 SA Eesti Ajaloomuuseum 14,1 13,6 3,8 3,1 -4,5 0,0 -0,7 14,7 14,3 4,1 3,4 -4,2 0,0 0,0 14,8 14,3 SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 0,8 0,7 1,4 1,1 -1,3 0,0 0,1 0,8 0,6 1,3 1,1 -1,3 0,0 0,0 0,7 0,6 SA Tartu Kunstimuuseum (asutatud 2024) 1,9 1,8 1,2 1,1 -1,0 0,0 0,2 1,7 1,6 1,3 1,2 -1,2 0,0 0,1 0,0 0,0 SA Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum 0,7 0,6 1,0 0,9 -1,0 0,0 0,0 0,7 0,6 0,7 0,7 -0,6 0,0 0,1 0,0 0,0 (asutatud 2024) SA Eesti Arhitektuurimuuseum (asutatud 0,8 0,6 1,5 1,3 -1,4 0,0 0,1 0,6 0,5 0,8 0,7 -0,6 0,0 0,2 0,0 0,0 2024) SA Viljandi Muuseum (asutatud 2025) 0,1 0,1 0,4 0,3 -0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Riigiside SA 14,2 11,4 9,1 3,7 -9,8 0,0 -0,5 14,0 11,9 8,8 3,5 -9,4 0,0 -0,4 17,7 12,3 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA 598,7 325,0 72,8 62,7 -71,4 -3,6 7,7 557,2 317,3 73,6 68,3 -72,9 -8,9 12,2 545,4 255,1 Eesti Interneti SA 2,5 2,0 1,2 0,0 -1,2 -0,1 0,0 2,4 2,0 1,5 0,0 -1,1 -0,1 0,4 2,0 1,6 SA Eesti Maaelumuuseumid 10,7 10,4 2,7 2,2 -3,2 0,0 -0,4 11,1 10,8 4,6 4,1 -3,1 0,0 1,6 9,7 9,2 Maaelu Edendamise SA 285,1 135,4 5,2 0,0 -3,3 0,0 4,0 267,0 131,3 5,8 0,0 -4,3 0,0 4,9 294,1 151,3 Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 57,0 13,5 20,2 18,5 -20,4 -4,0 0,4 64,6 13,1 10,1 9,7 -12,5 -4,5 -1,6 71,3 14,7 139  Tulemiaruande näitajad 2025 Tulemiaruande näitajad 2024 Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- kapital 31.12.2025 kapital 31.12.2024 kapital 31.12.2023 Varad 31.12.2025 Varad 31.12.2024 Varad 31.12.2023 Sh toetused valit- Sh toetused valit- Riigile kuuluv tu- Riigile kuuluv tu- Sh antud toetu- Sh antud toetu- Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevustulud Tegevustulud sussektorist sussektorist lem lem sed sed Integratsiooni SA 4,0 1,1 13,5 13,5 -14,0 -1,6 -0,4 6,4 1,4 13,3 13,3 -13,3 -1,9 0,3 6,9 1,2 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 1,2 0,4 2,9 2,8 -2,8 -1,6 0,1 1,4 0,3 2,9 2,8 -2,9 -2,1 0,1 1,8 0,2 Jõgeva Haigla SA 3,5 2,2 9,3 0,0 -9,3 0,0 0,1 3,3 2,2 9,2 0,0 -9,0 0,0 0,3 3,0 1,9 Eesti Puuetega Inimeste Fond SA (likvidee- rimisel) 0,1 0,1 1,6 1,5 -1,6 -1,4 0,0 0,1 0,1 1,5 1,5 -1,6 -1,4 0,0 0,1 0,1 Tartu Ülikooli Kliinikum SA (grupp) 328,8 197,2 453,9 5,2 -449,2 -0,2 4,1 321,5 193,1 433,5 2,4 -422,9 -0,2 9,8 314,4 183,3 Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA (grupp) 298,3 196,3 388,1 11,2 -384,3 -0,4 3,2 300,3 193,1 368,7 6,9 -364,5 -0,1 3,0 297,3 190,1 Viljandi Haigla SA 96,2 89,4 80,0 26,9 -67,2 0,0 13,3 101,2 76,1 88,1 38,1 -57,0 0,0 32,2 50,3 43,9 Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsiooni- 11,2 10,2 8,9 0,0 -8,0 0,0 1,0 10,3 9,2 8,7 0,1 -7,6 0,0 1,3 8,9 7,9 keskus SA SA Eesti Tervishoiu Pildipank 7,8 7,3 3,5 0,0 -2,4 0,0 1,2 6,6 6,1 3,1 0,0 -2,0 0,0 1,2 5,1 4,9 SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö 7,6 0,5 22,9 18,4 -23,1 -14,3 0,0 7,0 0,6 16,8 14,9 -16,8 -10,3 0,2 2,5 0,3 Keskus SA Koeru Hooldekeskus (üle antud KOV-le 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,0 2023) Valitsussektorisse mittekuuluvad sihta- sutused 17,1 9,5 7,9 1,6 -7,5 -1,7 0,3 17,8 9,2 11,3 4,0 -11,2 -4,8 0,0 21,0 8,5 SA Tallinna Teaduspark Tehnopol (grupp) 17,1 9,5 7,9 1,6 -7,5 -1,7 0,3 17,8 9,2 11,3 4,0 -11,2 -4,8 0,0 21,0 8,5 140  B2. Riigi osalus tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot Kasumiaruande näitajad Kasumiaruande näitajad Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Ettevõtja nimetus 2025 2024 Osaluse määr (%) Varad 31.12.2025 Varad 31.12.2024 Varad 31.12.2023 pital 31.12.2025 pital 31.12.2024 pital 31.12.2023 kasum/kahjum kasum/kahjum Riigile kuuluv Riigile kuuluv Ärikulud Ärikulud Äritulud Äritulud Riigi tütarettevõtjad kokku 13 575,9 7 768,7 3 898,8 -3 225,2 569,2 13 195,3 7 432,8 3 091,9 -3 188,8 -243,2 13 074,8 7 546,2 Valitsussektorisse kuuluvad tütarettevõt- 2 787,7 1 725,8 692,0 -402,5 267,1 2 373,2 1 495,5 575,4 -393,5 165,6 2 080,8 1 341,3 jad kokku Eesti Raudtee AS 100 735,4 176,1 80,1 -80,7 0,0 596,5 176,1 69,1 -69,7 0,0 489,8 176,1 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 100 10,4 9,4 14,9 -11,6 3,4 7,1 6,1 11,1 -10,8 0,3 9,1 5,8 ALARA AS 100 7,8 3,6 3,2 -3,0 0,2 1,4 1,3 0,7 -0,8 -0,1 1,5 1,4 AS ASEesti Liinirongid 100 251,0 125,4 73,5 -72,4 -2,2 220,5 127,5 64,1 -65,2 -4,6 215,0 132,2 AS Eesti Varude Keskus 100 390,2 385,2 12,2 -12,6 -0,1 392,0 385,2 14,8 -14,1 1,4 392,2 384,9 OÜ Rail Baltic Estonia 100 478,9 402,1 222,9 -23,2 200,1 249,2 198,0 136,9 -40,3 96,9 123,5 94,1 TS Laevad OÜ (Tallinna Sadam AS tütarette- 67,03 101,0 44,1 37,8 -29,4 5,1 96,5 39,0 37,6 -27,9 5,5 100,9 33,5 võtja) Riigi Kinnisvara AS 100 754,4 527,5 211,3 -131,9 62,1 758,2 515,7 208,2 -130,3 67,7 695,9 465,2 AS Hoolekandeteenused (grupp) 100 51,2 45,2 36,1 -37,6 -1,5 51,8 46,6 32,9 -34,4 -1,5 52,9 48,1 Hexest Materials (asutatud 2025) 100 7,4 7,2 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Valitsussektorisse mittekuuluvad tütaret- tevõtjad kokku 10 788,2 6 042,9 3 206,8 -2 822,7 302,1 10 822,1 5 937,3 2 516,5 -2 795,3 -408,8 10 994,0 6 204,9 Riigimetsa Majandamise Keskus 100 2 984,8 2 951,0 478,7 -171,3 300,5 2 773,0 2 729,3 -208,1 -183,1 -408,3 3 316,2 3 279,0 Eesti Energia AS (grupp) 100 4 781,5 1 990,4 1 839,1 -1 879,5 -89,2 5 129,9 2 205,6 1 887,7 -1 822,3 -4,3 4 823,0 1 892,9 Elering AS 100 1 696,7 460,8 328,5 -303,3 21,7 1 619,2 409,7 225,9 -208,2 15,7 1 467,8 414,0 Tallinna Sadam AS (grupp, koos TS Laevad 67,03 622,1 255,3 121,9 -89,2 15,1 629,9 253,1 121,1 -91,9 12,8 606,2 253,2 OÜga) AS Raudtee Varad 100 25,3 10,8 0,0 -0,4 -0,1 26,7 10,9 14,7 -21,3 -22,4 67,2 33,3 Tallinna Lennujaam AS (grupp) 100 281,1 142,7 89,2 -75,6 13,2 261,2 133,9 78,7 -74,3 0,5 264,4 133,5 Lennuliiklusteeninduse AS 100 70,2 44,9 62,4 -28,4 32,5 43,3 16,9 31,2 -24,1 6,4 34,1 10,6 Saarte Liinid AS 100 65,3 30,9 12,3 -10,2 2,0 63,8 28,9 11,8 -10,0 1,6 63,2 27,2 141  Kasumiaruande näitajad Kasumiaruande näitajad Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Ettevõtja nimetus 2025 2024 Osaluse määr (%) Varad 31.12.2025 Varad 31.12.2024 Varad 31.12.2023 pital 31.12.2025 pital 31.12.2024 pital 31.12.2023 kasum/kahjum kasum/kahjum Riigile kuuluv Riigile kuuluv Ärikulud Ärikulud Äritulud Äritulud Eesti Post AS (grupp) 100 137,6 65,5 161,2 -154,0 5,9 140,3 59,5 144,9 -143,9 -0,6 133,2 60,0 Eesti Loots AS (likvideeritud 2024) 0 0 0 0 0 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 0,3 Teede Tehnokeskus AS 100 2,5 1,9 3,3 -3,2 0,1 2,2 1,9 2,9 -2,9 0,0 2,5 1,9 Metrosert AS 100 27,1 22,2 5,9 -9,8 -3,3 16,0 14,5 8,6 -7,3 1,5 9,1 8,0 KredEx Krediidikindlustus AS 100 39,4 21,6 1,7 -1,8 0,4 39,2 21,6 1,4 -1,7 0,8 38,3 20,8 Nordic Aviation Group AS (grupp, pankrotis, 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 84,3 -103,6 -20,5 64,9 13,0 vt lisa a9) Transpordi Varahaldus OÜ 100 26,1 25,4 1,0 -7,4 -7,3 48,9 32,7 12,5 -13,3 -2,0 69,6 34,7 Eesti Loto AS 100 19,1 10,4 94,6 -83,2 8,9 20,7 11,4 93,7 -82,2 10,0 23,3 13,9 AS Vireen 100 7,7 7,5 5,1 -3,5 1,6 6,2 5,9 2,7 -2,4 0,3 7,2 5,7 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskont- rolli AS 93,3 1,7 1,6 1,9 -1,9 0,1 1,6 1,5 1,8 -1,8 0,0 1,6 1,5 Eesti Vanglatööstus AS (likvideeritud 2024) 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7 -1,0 -0,3 1,8 1,4 Riigi sidusettevõtjad kokku 19,2 7,7 18,3 -17,1 0,5 19,2 7,5 16,1 -15,2 0,4 18,8 7,7 Ökosil AS 35 1,7 0,6 0,6 -0,6 0,0 1,7 0,5 0,6 -0,6 0,0 1,7 0,5 AS Levira (grupp) 51 17,5 7,1 17,7 -16,5 0,5 17,5 7,0 15,5 -14,6 0,4 17,1 7,2 Riigi tütarettevõtjate sidusettevõtjad kokku 2 621,7 70,9 818,1 -821,8 0,9 2 875,1 80,1 741,1 -745,9 2,4 2 744,9 83,0 RB Rail AS (Läti) 33,3 67,0 2,3 22,1 -22,1 0,0 62,9 2,3 26,4 -26,3 -0,1 65,2 2,4 Enefit Jordan B.V. (Jordaania, Eesti) 65 0,2 0,0 0,0 -12,5 0,0 0,3 0,0 0,0 -11,4 0,0 0,4 0,0 Attarat Mining Co BV, Attarat Power Holding Co BV (grupp), Attarat Operation & Mainte- nance Co BV (Holland, Jordaania) 10 2 534,5 63,4 766,8 -762,2 -0,6 2 791,5 72,5 684,6 -682,1 0,8 2 655,3 73,9 Orica Eesti OÜ 35 8,6 1,8 21,1 -17,0 1,4 9,4 1,9 22,4 -19,4 1,1 14,3 3,8 Eesti Energia AS ebaolulised osalused 0,7 0,1 0,6 0,1 0,0 0,6 AS Green Marine 51 11,4 2,6 8,1 -8,0 0,0 11,0 2,7 7,7 -6,7 0,5 9,7 2,2 Baltic RCC OÜ (AS Elering ebaoluline osalus) 0,1 0,0 0,1 0,0 0,1 142 Lisa a2 Raha ja selle ekvivalendid mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 Sularaha 0,9 0,8 1,0 0,1 0,1 0,1 Raha teel 9,5 0,5 0,9 0,9 0,3 0,2 Arvelduskontod pankades 1 347,5 1 582,0 1 351,6 679,0 1 029,6 811,6 Tähtajalised deposiidid 921,3 1 140,1 1 011,7 532,0 560,8 616,3 pankades Raha kokku 2 279,2 2 723,4 2 365,2 1 212,0 1 590,8 1 428,2 Aruandeperioodil teenitud intressitulu (vt lisa a27) 49,5 89,9 63,5 27,0 54,0 33,2 Riigi raha ja saadud hoiuste hulgas (vt lisa a15) kajastatud Rahandusministeeriumi (riigikassa) kontsernikontosse hõl- matud riigiväliste asutuste arvelduskontode jäägid Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 Töötukassa 696,2 679,4 650,5 696,2 679,4 650,5 Tervisekassa 520,6 614,8 623,6 520,6 614,8 623,6 Avaliku sektori aruandes hõlma- 42,9 11,6 21,8 42,9 11,6 21,8 mata organisatsioonid Riigi sihtasutused ja äriühingud (konsolideeritud aruandes rida- realt meetodil) 0,0 0,0 0,0 2,2 7,5 4,3 Kokku 1 259,7 1 305,8 1 295,9 1 261,9 1 313,3 1 300,2 Riigikassa hoiab teiste isikute raha hoiulepingu alusel ja maksab neile raha jäägilt intresse. Likviidsusreservile (vt lisa a20 C) on kehtestatud minimaalse likviidsusvaru nõuded. Lisa a3 Finantsinvesteeringud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 Lühiajalised finantsinvesteeringud Investeerimisfondi osakud 48,8 10,1 0 45,1 10,1 0,0 Võlakirjad kauplemisportfellis 1 296,0 1 802,3 1 141,7 1 280,8 1 784,5 1 125,0 Lühiajalised finantsinvestee- 1 344,8 1 812,4 1 141,7 1 325,9 1 794,6 1 125,0 ringud kokku Sh kajastatud õiglases väärtuses 1 344,8 1 812,4 1 141,7 1 325,9 1 794,6 1 125,0 Pikaajalised finantsinvesteeringud Osalused rahvusvahelistes orga- nisatsioonides 279,1 278,1 277,4 279,1 278,1 277,4 Osalus riskikapitalifondides 555,4 483,3 352,4 523,0 451,1 324,8 Noteerimata aktsiad ja osad 1,8 1,6 1,4 0,0 0,0 0,0 Muud pikaajalised finantsinves- 3,5 3,9 3,6 0,0 0,0 0,0 teeringud 143  Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 Pikaajalised finantsinvestee- ringud kokku 839,8 766,9 634,8 802,1 729,2 602,2 Sh kajastatud õiglases väärtuses 555,4 483,3 352,4 523,0 451,1 324,8 Sh kajastatud korrigeeritud soe- tusmaksumuses 284,4 283,6 282,4 279,1 278,1 277,4 Võlakirjadelt ja investeerimis- fondi osakutelt teenitud tulu (vt lisa a27) 40,6 65,9 40,4 40,2 65,0 39,2 Võlakirjade jaotus emiteerija järgi Eurotsooni riikide valitsused 700,2 496,9 359,3 692,7 491,4 355,0 Krediidiasutused 640,6 1 306,9 773,7 633,2 1 303,2 770,0 Ettevõtjad 4,0 8,6 8,7 0,0 0,0 0,0 Võlakirjad kokku 1 344,8 1 812,4 1 141,7 1 325,9 1 794,6 1 125,0 Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) 6,0 5,3 5,3 Euroopa Investeerimispank (EIB) 27,9 27,9 27,9 Põhjamaade Investeerimispank (NIB) 12,9 12,9 12,9 Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB) 2,9 2,2 0,8 Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) 0,9 1,0 1,0 Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) 0,1 0,1 0,1 Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) 204,7 204,7 204,7 Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) 9,4 9,7 8,7 Kolme Mere Investeerimisfond 14,3 14,3 16,0 Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides kokku 279,1 278,1 277,4 Bilansis on osalustena kajastatud rahalised sissemaksed rahvusvaheliste organisatsioonide omakapitali. Riigi tingimuslikud kohustised osalustest rahvusvahelistes organisatsioonides on esitatud lisas a30 A. Rahvusvahelistesse osalustesse maksti 2025. a juurde 2,0 mln eurot (2024. a maksti 3,8 mln eurot ja tagasi laekus 3,6 mln eurot). Osaluste ümberhindlused moodustasid kokku -1,0 mln eurot (2024. a 0,5 mln eurot). Osalused riskikapitalifondides Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 SmartCap Venture Capital Fund 273,8 248,7 175,1 273,8 248,7 175,1 SmartCap Green Fund 101,6 105,0 101,9 101,6 105,0 101,9 SmartCap Defence Fund 100,5 50,0 0,0 100,5 50,0 0,0 EstFund 47,1 47,4 47,8 47,1 47,4 47,8 Balti Innovatsioonifond 32,4 32,2 27,6 0,0 0,0 0,0 Osalused riskikapitalifondi- 555,4 483,3 352,4 523,0 451,1 324,8 des kokku Riskikapitalifondide aruande- 4,2 3,1 -15,0 4,1 1,2 -15,8 perioodi tulem (vt lisa a27) SmartCap Venture Capital Fund investeerib riskikapitalifondidesse, mis arendavad innovaatilisi rahvusvahelise kasvu- potentsiaaliga Eesti ettevõtteid või rahvusvahelistesse riskikapitalifondidesse, mis aitavad Eesti majandust ajakohas- tada ja kohalikku kapitaliturgu arendada. Fondi paigutati 2025. a juurde 17,8 mln eurot (2024. a 75,0 mln eurot). Fondi 2025. a kasum oli 7,3 mln eurot (2024. a kahjum 1,6 mln eurot). SmartCap Green Fund investeerib innovaatilistesse ja/või teadusmahukatesse Eesti rohetehnoloogia ettevõtetesse. Fondi kahjum oli 2025. a 3,4 mln eurot (2024. a kasum 3,1 mln eurot). 144 SmartCap Defence Fund loodi 2024. a ja riik kandis sellesse 50,0 mln eurot. Fondi avati investeeringuteks 2025. a. ja sellesse paigutati juurde 50,0 mln eurot. Fondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi. Fondi 2025. a kasum oli 0,5 mln eurot. Euroopa Investeerimisfondi alamfond EstFund investeerib varajase faasi ettevõtjatesse riskikapitali pakkumiseks. Fond teenis 2025. a kahjumit 0,3 mln eurot (2024. a kahjum 0,3 mln eurot). Konsolideeritud aruandes lisandub Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA investeering Balti Innovatsioonifondi. 2025. a kanti täiendavalt fondi 4,2 mln eurot (2024. a 3,0 mln eurot). Fondi vahenditelt arvestati 1,0 mln eurot kasumit (2024. a 1,9 mln eurot). Fondist laekus tagasi 4,1 mln eurot (2024. a 0,3 mln eurot). Lisa a4 Maksud, lõivud, trahvid mln eurot A. Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 Käibemaks 642,7 576,9 516,6 653,4 588,8 520,9 Sh brutosummas 794,8 719,9 652,1 805,5 731,8 656,4 Sh ebatõenäoliselt laekuv -152,1 -143,0 -135,5 -152,1 -143,0 -135,5 Sotsiaalmaks 423,3 418,9 384,5 448,8 443,3 407,5 Sh brutosummas 489,7 478,6 439,5 515,2 502,9 462,5 Sh ebatõenäoliselt laekuv -66,4 -59,7 -55,0 -66,4 -59,6 -55,0 Üksikisiku tulumaks 299,9 299,7 251,1 315,7 313,4 264,0 Sh brutosummas 329,0 324,9 275,5 344,8 338,7 288,4 Sh ebatõenäoliselt laekuv -29,1 -25,2 -24,4 -29,1 -25,3 -24,4 Erisoodustuste ja ettevõtja tu- 107,6 329,2 122,5 120,5 356,8 136,9 lumaks Sh brutosummas 129,3 350,9 144,5 142,2 378,5 158,9 Sh ebatõenäoliselt laekuv -21,7 -21,7 -22,0 -21,7 -21,7 -22,0 Aktsiisid 122,3 111,0 109,2 124,1 112,4 110,3 Sh brutosummas 124,5 113,4 112,7 126,4 114,8 113,8 Sh ebatõenäoliselt laekuv -2,2 -2,4 -3,5 -2,3 -2,4 -3,5 Muud maksud 58,6 44,8 40,9 63,7 49,2 44,9 Sh brutosummas 64,8 50,2 46,2 69,8 54,6 50,2 Sh ebatõenäoliselt laekuv -6,2 -5,4 -5,3 -6,1 -5,4 -5,3 Loodusvarade kasutamise ja saastetasud 17,0 18,4 15,9 23,8 27,5 26,8 Sh brutosummas 17,8 19,1 16,9 24,6 28,2 27,8 Sh ebatõenäoliselt laekuv -0,8 -0,7 -1,0 -0,8 -0,7 -1,0 Trahvid 17,5 10,3 7,2 17,5 10,3 7,2 Sh brutosummas 17,7 18,6 15,5 17,7 18,6 15,5 Sh ebatõenäoliselt laekuv -0,2 -8,3 -8,3 -0,2 -8,3 -8,3 Kohtuotsuste alusel välja mõis- 10,4 12,5 14,2 10,4 12,5 14,2 tetud tasud Sh brutosummas 11,8 13,7 15,5 11,8 13,7 15,5 Sh ebatõenäoliselt laekuv -1,4 -1,2 -1,3 -1,4 -1,2 -1,3 Maksuviivised 4,8 4,6 5,1 4,8 4,6 5,1 Sh brutosummas 48,3 46,4 46,9 48,3 46,4 46,9 Sh ebatõenäoliselt laekuv -43,5 -41,8 -41,8 -43,5 -41,8 -41,8 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 1 704,1 1 826,3 1 467,2 1 782,7 1 918,8 1 537,8 kokku Sh brutosummas 2 027,7 2 135,7 1 765,3 2 106,3 2 228,2 1 835,9 Sh ebatõenäoliselt laekuv -323,6 -309,4 -298,1 -323,6 -309,4 -298,1 145 2025. a arvati Maksu- ja Tolliameti poolt lootusetuks ja kanti bilansist maha maksunõudeid 23,8 mln eurot (2024. a 30,3 mln eurot) ning maksuviiviseid, trahve ja sunniraha 4,0 mln eurot (2024. a 6,4 mln eurot). B. Saadud maksude, trahvide, lõivude ettemaksed Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 Käibemaks 216,1 213,5 172,8 239,2 226,0 179,9 Üksikisiku tulumaks 192,5 176,8 219,6 192,5 176,8 219,6 Muud maksud, lõivud, trahvid 19,4 13,9 8,5 19,5 14,0 8,5 Ettemaksukontode jäägid 327,1 316,8 257,5 341,7 328,1 269,9 Saadud maksude, lõi- vude, trahvide ette- maksed kokku 755,1 721,0 658,4 792,9 744,9 677,9 C. Maksude, lõivude, trahvide kohustised Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 Käibemaks 15,5 15,8 16,0 0,0 0,0 0,0 Sotsiaalmaks 193,5 190,5 175,9 192,5 189,6 175,1 Üksikisiku tulumaks 182,0 185,4 163,3 181,2 184,9 162,8 Töötuskindlustusmaksed 30,0 29,5 27,2 30,0 29,5 27,2 Kogumispensioni maksed 73,5 66,1 61,8 73,5 66,1 61,8 Muud maksud 17,4 14,9 14,7 15,6 13,2 11,5 Keskkonnatasud ja lõivud 4,2 4,1 4,1 4,2 4,1 4,0 Maksude, lõivude, trah- vide kohustised kokku 516,1 506,3 463,0 497,0 487,4 442,4 Enamuse kohustistest moodustavad edasiandmisele kuuluvad maksud ja muud tasud. Konsolideeritud aruandes lisan- duvad välismaal tegutsevate tegevuskohtade maksukohustised teistele riikidele. Avaliku sektori siseselt kuulub sotsiaalmaks edasiandmisele Tervisekassale, üksikisiku tulumaks, maamaks ja keskkon- natasud kohalikele omavalitsustele, töötuskindlustusmaksed Töötukassale, aktsiisid ja hasartmängumaks Kultuurkapi- talile. Väljapoole avalikku sektorit antakse osa sotsiaalmaksust ja kogumispensioni maksed edasi erasektorisse kuuluvatele pensionikindlustusfondidele, tolliprotseduuridega seotud maksed Euroopa Komisjonile. 146  D. Tulud ja kulud Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks Tulud Kulud tulude edasiandmisest arvamisest Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata 2025 2024 2025 2024 2025 2024 2025 2024 2025 2024 2025 2024 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 14 702,3 13 814,7 14 863,1 13 967,7 -5 098,6 -4 772,6 -5 098,6 -4 772,6 -44,2 -42,1 -44,2 -42,1 Maksud kaupadelt ja teenustelt 4 799,2 4 499,3 4 908,3 4 595,2 -54,2 -51,8 -54,2 -51,8 -20,9 -23,3 -20,9 -23,3 Käibemaks 3 680,0 3 439,3 3 752,5 3 503,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -20,8 -23,3 -20,8 -23,3 Kütuseaktsiis 552,8 512,3 555,9 515,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Alkoholiaktsiis 257,0 252,7 257,0 252,7 -18,1 -17,6 -18,1 -17,6 -0,1 0,0 -0,1 0,0 Tubakaaktsiis 259,6 249,7 259,6 249,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Elektriaktsiis 1,8 1,2 14,5 9,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Pakendiaktsiis 0,3 0,2 0,3 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tallinna reklaamimaks 6,4 6,4 6,4 6,4 -6,4 -6,4 -6,4 -6,4 0,0 0,0 0,0 0,0 Hasartmängumaks 41,3 37,5 62,1 58,1 -29,7 -27,8 -29,7 -27,8 0,0 0,0 0,0 0,0 Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustus- 5 747,0 5 392,7 5 747,0 5 392,7 -2 945,9 -2 739,3 -2 945,9 -2 739,3 -13,8 -12,5 -13,8 -12,5 maksed Sotsiaalmaks 5 162,8 4 902,1 5 162,8 4 902,1 -2 362,4 -2 249,2 -2 362,4 -2 249,2 -13,0 -11,9 -13,0 -11,9 Sh pensionikindlustuseks 3 132,8 2 972,7 3 132,8 2 972,7 -337,6 -324,5 -337,6 -324,5 -7,9 -7,2 -7,9 -7,2 Sh ravikindlustuseks 2 030,0 1 929,4 2 030,0 1 929,4 -2 024,8 -1 924,7 -2 024,8 -1 924,7 -5,1 -4,7 -5,1 -4,7 Töötuskindlustusmaksed 328,5 311,6 328,5 311,6 -327,8 -311,0 -327,8 -311,0 -0,7 -0,6 -0,7 -0,6 Kogumispensioni maksed 255,7 179,0 255,7 179,0 -255,7 -179,1 -255,7 -179,1 -0,1 0,0 -0,1 0,0 Tulumaks 3 939,1 3 823,3 3 981,6 3 873,1 -1 979,4 -1 889,3 -1 979,4 -1 889,3 -8,8 -6,1 -8,8 -6,1 Füüsilise isiku tulumaks 3 094,3 2 693,9 3 094,3 2 693,9 -1 979,4 -1 889,3 -1 979,4 -1 889,3 -6,2 -4,7 -6,2 -4,7 Juriidilise isiku tulumaks 844,8 1 129,4 887,3 1 179,2 0,0 0,0 0,0 0,0 -2,6 -1,4 -2,6 -1,4 Omandimaksud 168,6 54,7 177,5 62,0 -80,9 -58,6 -80,9 -58,6 -0,7 -0,2 -0,7 -0,2 Maamaks 70,8 49,9 79,4 57,2 -80,9 -58,6 -80,9 -58,6 -0,4 -0,2 -0,4 -0,2 Raskeveokimaks 4,6 4,8 4,6 4,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Mootorsõidukimaks 93,2 0,0 93,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,3 0,0 -0,3 0,0 Maksud väliskaubanduselt 48,4 44,7 48,7 44,7 -38,2 -33,6 -38,2 -33,6 0,0 0,0 0,0 0,0 Tollimaks 48,4 44,7 48,7 44,7 -38,2 -33,6 -38,2 -33,6 0,0 0,0 0,0 0,0 Maksuviivised (vt lisa a22) 23,8 18,9 23,8 18,9 0,0 0,0 0,0 0,0 -5,4 -5,8 -5,4 -5,8 Riigilõivud (vt lisa a21) 82,6 91,7 83,5 92,2 -1,4 -1,4 -1,4 -1,4 0,0 0,0 0,0 0,0 147  Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks Tulud Kulud tulude edasiandmisest arvamisest Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata 2025 2024 2025 2024 2025 2024 2025 2024 2025 2024 2025 2024 Registritoimingutelt 37,2 53,7 37,2 53,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Isikut tõendavate dokumentide ja koda- kondsusseaduse alusel 17,6 11,8 17,6 11,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kohtuasjade toimingutelt 8,9 10,1 8,9 10,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Muud riigilõivud 18,9 16,1 19,8 16,5 -1,4 -1,4 -1,4 -1,4 0,0 0,0 0,0 0,0 Trahvid ja muud varalised karistu- 45,0 33,6 44,4 29,9 -0,3 -0,2 -0,3 -0,2 0,1 -1,2 0,1 -1,2 sed (vt lisa a22) Saastetasud ja keskkonnahäiringu 29,5 25,2 43,0 36,8 -0,9 -0,7 -0,9 -0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 hüvitised (vt lisa a22) Loodusressursside kasutamise tasud 35,8 40,6 53,9 63,9 -13,6 -14,1 -13,6 -14,1 -0,1 0,2 -0,1 0,2 (vt lisa a22) Teekasutustasud (vt lisa a22) 25,4 26,3 25,5 26,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Järelevalvetasud (vt lisa a22) 1,3 1,4 2,4 2,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Universaalse postiteenuse maksed 0,0 0,0 0,5 0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 (vt lisa a22) Sunnirahad ja kohtuotsuse alusel 8,3 8,0 8,3 8,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,5 -0,5 -0,5 -0,5 välja mõistetud nõuded (vt lisa a22) Maksud, lõivud, trahvid kokku 14 954,0 14 060,4 15 148,4 14 246,7 -5 114,8 -4 789,0 -5 114,8 -4 789,0 -50,1 -49,4 -50,1 -49,4 148 Konsolideerimisel elimineeritud maksu-, lõivu- ja trahvitulud Konsolideeritud Konsolideerimata 2025 2024 2025 2024 Käibemaks 541,1 403,0 468,6 339,3 Saastetasud ja keskkonnahäiringu hüvitised 13,6 11,6 0,1 0,0 Loodusressursside kasutamise tasud 19,5 23,3 1,4 0,0 Juriidilise isiku tulumaks 42,5 49,8 0,0 0,0 Maamaks 10,6 8,9 2,0 1,6 Muud maksu-, lõivu- ja trahvitulud 41,7 34,6 1,9 0,2 Elimineeritud maksu-, lõivu ja trahvitulud kokku 669,0 531,2 474,0 341,1 Elimineerimata on jäetud töötasudelt ja erisoodustustelt arvestatud maksukulud (vt lisa a23) ja neile vastavad sotsiaal- maksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tulud, kuna nende kulude korral on vastaspoolena käsitletud töötajaid. Samuti on elimineerimata kütuse ostmisel tasutud kütuseaktsiis, mis laekub Maksu- ja Tolliametile erasektorisse kuuluvate kütu- semüüjate kaudu, kes ei kajasta seda oma müügiarvetel. Lisa a5 Muud nõuded ja ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 Lühiajalised nõuded ja ette- maksed 2 063,2 1 681,9 2 066,4 1 594,5 1 234,0 1 347,3 Nõuded ostjate vastu 389,3 401,0 435,6 39,9 30,5 23,0 Sh brutosummas 400,3 412,7 445,3 40,5 31,0 23,3 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -11,0 -11,7 -9,7 -0,6 -0,5 -0,3 Intressinõuded 17,8 23,7 22,8 13,4 16,3 17,0 Muud viitlaekumised 28,5 26,2 29,1 0,0 0,0 0,4 Laenunõuded (vt lisa a6 ) 99,4 95,6 72,8 7,6 8,7 9,3 Laekumata sihtfinantseerimine 1 156,5 774,8 882,8 1 153,2 771,7 879,8 (vt lisa a19 A) Muud nõuded 22,1 13,3 33,3 9,9 12,1 16,1 Tagatisdeposiidid 37,2 46,7 187,4 0,9 0,7 0,7 Maksude, lõivude, trahvide et- temaksed ja tagasinõuded 7,3 5,0 29,8 0,4 0,3 0,4 Sihtfinantseerimise ettemak- 243,1 187,2 130,8 332,2 310,3 176,8 sed (vt lisa a19 B) Tagasinõuded sihtotstarbelis- 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 5,6 test fondidest Ettemakstud tulevaste perioo- dide kulud 62,0 108,4 242,0 37,0 83,4 218,2 Pikaajalised nõuded ja ette- maksed 1 036,3 761,9 795,7 1 319,6 1 032,8 1 040,9 Laenunõuded (vt lisa a6 ) 622,7 625,1 689,5 490,2 501,6 515,6 Intressinõuded (vt lisa a6) 44,8 39,8 34,1 44,8 39,8 34,1 Sihtotstarbelised fondid 0,0 0,0 0,0 363,9 317,9 359,3 Nõuded ostjate vastu 0,4 0,4 0,5 0,4 0,4 0,4 Laekumata sihtfinantseerimine 0,0 6,0 6,0 0,0 6,0 6,0 (vt lisa a19 A) Muud nõuded 5,8 6,0 11,7 1,0 1,1 0,9 Sihtfinantseerimise ettemak- 0,0 0,0 0,0 28,3 36,5 23,8 sed (vt lisa a19 B) 149  Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 Edasilükkunud ettevõtte tulu- maksu nõuded 18,9 4,2 4,5 0,0 0,0 0,0 Ettemakstud tulevaste perioo- 343,7 80,4 49,4 391,0 129,5 100,8 dide kulud Nõuded ja ettemaksed 3 099,5 2 443,8 2 862,1 2 914,1 2 266,8 2 388,2 kokku Konsolideeritud rahavoogude aruandes on põhivara müügist saadud tulu korrigeeritud laekumata nõuete suurenemi- sega 0,4 mln euro võrra (2024. a vähenemine 0,8 mln eurot) ning konsolideerimata aruandes 0,4 mln euro võrra (2024. a vähenemine 0,7 mln eurot). Pikaajalistest tulevaste perioodide kulude ettemaksetest moodustavad kaitseotstarbelised ettemaksed 331,9 mln eurot (31.12.2024 seisuga 66,4 mln eurot). Seoses kaitseotstarbeliste varude arvele võtmisega alates 31.12.2024 (vt ka lisa a7) muudeti tagasiulatuvalt lühiajaliste ettemakstud tulevaste perioodide kulude kajastamist, viies kaitseotstarbeliste varude ettemaksed summas 169,9 mln eurot varude kirjele. Sihtotstarbelisi fonde haldab riik valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtja kaudu ettevõtlusele ja elamis- tingimuste parandamise eesmärgil korteriühistutele laenude andmiseks ja laenude käendamiseks. 2025. a tehti fondidesse täiendavaid sissemakseid 52,1 mln eurot (2024. a 12,1 mln eurot). Tagasi laekus 25,6 mln eurot (2024. a 94,9 mln eurot). Konsolideerimata rahavoogude aruandes on sihtotstarbeliste fondide sisse- ja väljamaksed kajastatud investeerimistegevuse rahavoogudes koos muude finantsinvesteeringute liikumistega. Sihtotstarbelised fondid Konsolideerimata 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA poolt hallatavad laenude, tagatiste ja eks- porditehingute fondid 212,3 183,8 217,6 ASi Kredex Krediidikindlustus poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit 15,9 15,4 15,0 Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid 135,7 118,7 126,7 Sihtotstarbelised fondid kokku 363,9 317,9 359,3 Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud (vt lisa a27) Konsolideerimata 2025 2024 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA poolt hallatavad laenude, tagatiste ja ekspordi- tehingute fondid 11,6 29,7 AS KredEx Krediidikindlustuse poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit 0,5 0,4 Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid 7,4 5,7 Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud kokku 19,5 35,8 Lisa a6 Antud laenud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajaline Lühiajaline Pikaajaline Pikaajaline Kokku Kokku osa osa osa osa Jääk seisuga 31.12.2023 72,8 689,5 762,3 9,3 515,6 524,9 Sh brutosummas 82,5 777,2 859,7 9,7 529,5 539,2 150  Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajaline Lühiajaline Pikaajaline Pikaajaline Kokku Kokku osa osa osa osa Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -13,2 -13,2 0,0 -13,3 -13,3 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -9,7 -74,5 -84,2 -0,4 -0,6 -1,0 Laenude liikumine 2024 22,8 -64,4 -41,6 -0,6 -14,0 -14,6 Antud laene 0,1 28,4 28,5 0,1 0,0 0,1 Tagasi laekunud -77,8 -1,5 -79,3 -10,1 -1,4 -11,5 Laenukohustistega tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 -4,8 0,0 -4,8 -4,8 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud (vt lisa a26) -5,6 18,3 12,7 0,1 0,1 0,2 Suurenemine intresside arvestusest 0,0 1,4 1,4 0,0 1,4 1,4 Vähenemine valitseva mõju lõppemisest -0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 Ümberklassifitseerimine 106,2 -106,2 0,0 9,3 -9,3 0,0 Jääk seisuga 31.12.2024 95,6 625,1 720,7 8,7 501,6 510,3 Sh brutosummas 107,4 702,6 810,0 9,0 514,0 523,0 Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -11,8 -11,8 0,0 -11,8 -11,8 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -11,8 -65,7 -77,5 -0,3 -0,6 -0,9 Laenude liikumine 2025 3,8 -2,4 1,4 -1,1 -11,4 -12,5 Antud laene 0,1 53,3 53,4 0,1 1,7 1,8 Tagasi laekunud -49,0 -2,3 -51,3 -9,4 -1,5 -10,9 Laenukohustistega tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 -4,8 0,0 -4,8 -4,8 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud (vt lisa a26) -4,8 7,5 2,7 0,0 0,0 0,0 Suurenemine intresside arvestusest 0,0 1,4 1,4 0,0 1,4 1,4 Ümberklassifitseerimine 57,5 -57,5 0,0 8,2 -8,2 0,0 Jääk seisuga 31.12.2025 99,4 622,7 722,1 7,6 490,2 497,8 Sh brutosummas 114,8 687,9 802,7 7,9 501,2 509,1 Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -10,5 -10,5 0,0 -10,5 -10,5 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -15,4 -54,7 -70,1 -0,3 -0,5 -0,8 Riigi (konsolideerimata) suuremad nõuded: 1) Eesti riigi poolt EFSF kaudu väljastatud laenud kokku summas 437,5 mln eurot (2024. a lõpul 442,3 mln eurot) (Kreeka, Iirimaa ja Portugali toetusprogrammid). Vastav summa on ühtlasi kajastatud riigi võlakohustistes (vt lisa a17). Kreeka programmis lisanduvad laenudega seotud pikaajalised intressinõuded (vt lisa a5) ja intressivõlad (vt lisa a15) 44,8 mln eurot (2024. a lõpul 39,8 mln eurot); 2) maareformi seaduse alusel erastatud maa eest tasumata järelmaksunõuded, mis on tagatud samadele maadele sea- tud hüpoteekidega, kokku summas 24,5 mln eurot (2024. a lõpul 24,9 mln eurot); 3) pankadelt välja ostetud laekumata õppelaenunõuded summas 0,1 mln eurot (2024. a lõpul samuti 0,1 mln eurot). Õppelaenude jäägid pankades on kajastatud riigi tingimusliku kohustusena (vt lisa a30), kuna need võivad tasumata jäämisel pöörduda nõueteks riigi vastu; 2,1 4) Keskkonnainvesteeringute Keskusele 35,7 mln eurot (2024. a lõpul 42,1 mln eurot) kohalike omavalitsuste üksuste veemajanduse projektide elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu rahastamiseks; 5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le ettevõtlusele edasilaenamiseks 0,1 mln eurot (2024. a lõpul 0,9 mln eurot). Riigi (konsolideeritud) suuremad laenunõuded lisaks eespool punktides 1 kuni 3 esitatud riigi (konsolideerimata) lae- nunõuetele: 6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA laenunõuded 95,0 mln eurot (2024. a lõpul 78,1 mln eurot); 7) Maaelu Edendamise SA laenunõuded 125,2 mln eurot (2024. a lõpul 127,9 mln eurot); 8) SA Keskkonnainvesteeringute Keskus laenunõuded 36,6 mln eurot (2024. a lõpul 43,2 mln eurot). 151 Lisa a7 Varud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 Mobilisatsioonivarud 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6 Riigi tegevusvarud hädaolu- korraks 159,0 160,5 161,4 0,0 1,6 1,8 Vedelkütuse varud 179,9 180,0 171,0 0,0 0,0 0,0 Kaitseotstarbelised varud 1 108,9 807,5 0,0 1 108,9 807,5 0,0 Muud tooraine ja materjali varud 166,8 146,7 134,5 47,5 42,3 32,3 Lõpetamata toodang 86,4 87,5 78,3 0,0 0,0 0,0 Valmistoodang 36,5 42,0 40,0 1,8 2,1 2,2 Ostetud kaubad müügiks 7,9 31,8 40,2 0,0 0,0 0,0 Ümberklassifitseeritud müügiootel varad 15,7 56,8 32,9 0,0 0,0 0,0 Ettemaksed varude eest 95,8 170,4 0,7 95,4 169,9 0,0 Varud kokku 1 858,5 1 684,8 660,6 1 255,2 1025,0 37,9 Seisuga 31.12.2024 võeti esmakordselt varudena arvele kaitseotstarbelised laovarud (laskemoon ja ballistiline varus- tus) kokku summas 707,8 mln eurot (vt ka arvestuspõhimõtete muutmine, netovara muutuste aruanne). Nimetatud varud on kuni 31.12.2024 ostmisel kantud majandamiskuludesse (kaitseotstarbeline varustus ja materjalid, vt lisa a24). 2025. a jooksul suurendati esmakordselt seisuga 31.12.2024 arvele võetud kaitseotstarbelist laovaru tagasiulatuvalt veel 99,7 mln euro võrra, sh võeti arvele ka muud laos olevad varuosad ja kulumaterjalid. Laoarvestuse puuduste tõttu otsustati ühtlasi, et kaitseotstarbeliste varudena kajastatakse bilansis ainult tsentraalsetes ladudes olevad varud. Muude lühiajaliste nõuete ja ettemaksete kirjelt toodi käesolevas aruandes varude kirjele tagasiulatuvalt üle ka ette- maksed kaitseotstarbeliste varude eest. Need moodustasid 31.12.2024 seisuga 169,9 mln eurot ning 31.12.2025 seisuga 95,4 mln eurot (vt ka lisa a5). Vedelkütuse varud on vedelkütusevaru seaduse alusel ASi Eesti Varude Keskus poolt hoitavad riigi strateegilised varud. Riigi tegevusvarudes hädaolukorraks sisalduvad ASi Eesti Varude Keskus poolt soetatud maagaasivarud summas 156,8 mln eurot (2024. a lõpul sama). Varude allahindluse kulu ja selle tühistamine on kajastatud muudes kuludes (vt lisa a26). Ümberklassifitseeritud müügiootel varad 2025 2024 Jääk perioodi alguses 56,8 32,9 Ümber klassifitseeritud materiaalne põhivara 3,9 57,2 Muutus valitseva mõju lõppemisest 0,0 -6,3 Müüdud varad müügihinnas -52,2 -28,6 Kasum/kahjum varade müügist (vt lisa a22) 12,2 20,0 Vähendamine äri müügist 0,0 -16,1 Allahindlused -5,0 -2,3 Jääk perioodi lõpus 15,7 56,8 Olulisemad liikumised müügiootel varades: 2025. a vähenesid müügiootel varad OÜ Transpordi Varahaldus 2024. a müügiootele kantud lennukite allahindlusest 3,9 mln euro võrra. Müügist laekus 32,6 mln eurot (miinus tehingukulud). Müügist saadud kasum oli 0,2 mln eurot. Riigi Kinnisvara AS müüs 2025. a müügiootel varasid 14,7 mln euro eest. Kasum müügist oli 9,6 mln eurot. 2024. a kandis OÜ Transpordi Varahaldus seoses Nordic Aviation Group pankrotiga müügiootele lennukid väärtusega 39,7 mln eurot. Riigi Kinnisvara AS kandis müügiootele kinnistud väärtusega 15,0 mln eurot. 2024. a laekus Eesti Energia grupi kaugkütteäride (müügiootele klassifitseeritud osaluste) müügist 16,4 mln eurot. Ka- sum müügist 4,2 mln eurot on kajastatud tuluna osaluste müügist (vt lisa a27). 152 Lisa a8 Osalused sihtasutustes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud sihtasutuste nimekiri ja tähtsamad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B1. B. Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad mittekuuluvad Kokku Jääk seisuga 31.12.2023 515,8 8,3 524,1 Rahalised sissemaksed 70,4 0,0 70,4 Rahalised väljamaksed -44,8 0,0 -44,8 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 1,3 0,0 1,3 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) -1,3 0,0 -1,3 Jääk seisuga 31.12.2024 541,4 8,3 549,7 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,4 0,0 0,4 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) -1,7 0,0 -1,7 Jääk seisuga 31.12.2025 540,1 8,3 548,4 2025. a liikumised: Riik asutas SA Viljandi Muuseum, mis varem tegutses riigiasutusena. Mitterahalise sissemaksena anti üle varasid SA-le Viljandi Muuseum ja SA-le Virumaa Muuseumid. 2024. a liikumised: Riik tegi rahalised sissemaksed Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le summas 50,0 mln eurot ja Maaelu Edendamise SA-le summas 20,0 mln eurot. Seniste riigiasutuste asemele asutati kolm uut sihtasutust, neile kanti üle 0,4 mln eurot ja anti mitterahaliselt üle varasid ja kohustisi netosummas 1,8 mln eurot. Rahaline väljamakse summas 44,8 mln eurot laekus Maaelu Edendamise SA-lt. SA-lt CR14 laekus mitterahaliselt 0,5 mln eurot. Lisa a9 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate ja kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtjate nimekiri ja tähtsa- mad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B2. 2025. a liikumised: Eesti Energia ostis tütarettevõtja Enefit Green 22,8% vähemusosaluse väikeaktsionäridelt välja, saades firma sajaprot- sendiliseks omanikuks. Tagasiostu kogusumma oli 205,2 mln eurot. Vahe makstud tasu ja vähemusosaluse bilansilise väärtuse vahel summas 27,0 mln eurot ja omandamise tehingukulud 0,4 mln eurot kajastati otse akumuleeritud tule- mina netovarades. Eesti Energia grupp müüs Soomes tegutsenud tütarettevõtja. Müügist laekus 83,1 mln eurot, kahjum müügist 6,2 mln eurot. Müüdud tütarettevõtja varad, kohustised ja netovara: Varad Kohustised ja netovara Nõuded 1,4 Materiaalne põhivara 87,6 Immateriaalne põhivara 1,5 Võlad tarnijatele ja muud võlad 1,2 Netovara 89,3 153 2024. a liikumised: Nordic Aviation Group juhatus kuulutas 2024. a novembris välja maksejõuetuse, lõpetas äritegevuse ja pöördus kohtu poole pankrotimenetluse algatamiseks. 2024. a detsembris määras kohus grupile ajutise pankrotihalduri ja keelas te- hingud ilma tema nõusolekuta. Kohus kuulutas Nordic Aviation Groupi pankroti välja 2025. a jaanuaris. Lähtudes pank- rotist loeti riigi valitsev mõju 31.12.2024 seisuga lõppenuks. Nordic Aviation Groupi 2024. a tulud ja kulud konsolidee- riti rida realt meetodil, varad, kohustised ning netovara seisuga 31.12.2024 eemaldati aruandest. 31.12.2024 Nordic Aviation Groupi pankroti tõttu eemaldatud varad, kohustised ja netovara Varad Kohustised ja netovara Raha 1,6 Nõuded ja makstud ettemaksed 27,9 Varud 0,8 Materiaalne põhivara 27,5 Immateriaalne põhivara 0,7 Võlad tarnijatele 36,0 Võlad töövõtjatele 2,1 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 3,2 Eraldised 17,6 Laenukohustised 7,0 Netovara -7,4 Kokku 58,5 58,5 AS Raudtee Varad (grupp) tegeles kaubaveoga Eesti raudteel ning veeremi hoolduse ja remondiga Operaili ärinime all. 2024. a detsembris jõustus müügitehing, millega müüdi grupi äritegevus (koos ärinimega) erasektori ettevõt- jale. Riigile jäänud juriidiline isik jätkas müümata jäänud nõuete menetlemist ja kohustiste tasumist eesmärgiga grupp likvideerida. Tulu osaluse müügist oli 19,1 mln eurot, sellest laekus rahas (miinus ära antud raha 0,2 mln eurot) 16,3 mln eurot ning 2,6 mln eurot maksis ostja Operaili laenukohustiste eest otse pangale. Kahjum müügist oli 13,8 mln eurot. 31.12.2024 AS Operail osalise müügi tõttu eemaldatud varad, kohustised ja netovara Varad Kohustised ja netovara Raha 0,2 Nõuded ja makstud ettemaksed 0,5 Varud 11,6 Materiaalne põhivara 24,2 Immateriaalne põhivara 0,1 Võlad tarnijatele ja muud võlad 0,4 Eraldised 0,5 Laenukohustised 2,8 Netovara 32,9 Kokku 36,6 36,6 Tallinna Sadam AS maksis 2025. a vähemusosalusele dividende 6,3 mln eurot (2024. a sama) ja Eesti Energia grupp 1,0 mln eurot (2024. a 6,5 mln eurot). Sidusettevõtjad 2025 2024 Jääk aasta alguses 87,6 90,7 Saadud dividendid -9,4 -5,1 Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa a27) 1,4 2,8 Otse netovara reservides kajastatud sidusettevõtjate koondkasumi mõju -1,0 -0,8 Jääk aasta lõpus 87,6 87,6 154  B. Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad tütaret- mittekuuluvad tü- Sidusette- tevõtjad tarettevõtjad võtjad Kokku Jääk seisuga 31.12.2023 911,0 3 596,8 6,6 4 514,4 Rahalised sissemaksed 7,0 5,0 0,0 12,0 Rahalised väljamaksed 0,0 -0,9 0,0 -0,9 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 10,3 -2,1 0,0 8,2 Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,0 -28,3 0,0 -28,3 (vt lisa a27) Jääk seisuga 31.12.2024 928,3 3 570,5 6,6 4 505,4 Rahalised sissemaksed 11,2 156,0 0,0 167,2 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 2,7 -16,2 0,0 -13,5 Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,0 0,5 0,0 0,5 (vt lisa a27) Jääk seisuga 31.12.2025 942,2 3 710,8 6,6 4 659,6 Täiendavad selgitused valitsussektorisse kuuluvate osaluste kohta 2025. aasta liikumised: Rahaline sissemakse summas 7,2 mln eurot tehti asutatud aktsiaseltsile Hexest Materials. Täiendavalt maksti 4,0 mln eurot OÜ-le Rail Baltic Estonia. Mitterahalised sisse ja väljamaksed: 2,0 mln eurot AS-le ALARA, 0,7 mln eurot Riigi Kinnisvara AS-le. 2024. aasta liikumised: Rahaline sissemakse summas 7,0 mln eurot tehti OÜ-le Rail Baltic Estonia. Mitterahalised sisse- ja väljamaksed netosummas 10,3 mln eurot toimusid Riigi Kinnisvara AS-ga. Täiendavad selgitused valitsussektorisse mittekuuluvate osaluste kohta 2025. aasta liikumised: Rahalised sissemaksed tehti Eesti Energia AS-le summas 100,0 mln eurot, AS-le Elering summas 45,0 mln eurot ja AS- le Metrosert summas 11,0 mln eurot. ASi Metrosert aktsiakapitali suurendamine jäi seisuga 31.12.2025 Äriregistris registreerimata. Mitterahalised sisse- ja väljamaksed netosummas -16,2 mln eurot toimusid Riigimetsa Majandamise Keskusega. 2024. aasta liikumised: Rahaline sissemakse summas 5,0 mln eurot tehti AS-le Metrosert. Rahalised väljamaksed kokku summas 0,9 mln eurot laekusid likvideeritud äriühingutest AS Eesti Vanglatööstus ja AS Eesti Loots. Mitterahalised sisse- ja väljamaksed netosummas -1,6 mln eurot toimusid Riigimetsa Majandamise Keskusega. AS Eesti Vanglatööstus likvideerimisel võeti üle varasid ja kohustisi netosummas 0,5 mln euro väärtuses. Osaluste allahindlustest moodustas Nordic Aviation Group AS aktsiate mahakandmine 13,0 mln eurot ja AS Raudtee Varad osaluse vähenemine 22,4 mln eurot. Dividenditulu tütar- ja sidusettevõtjatelt Dividendide maksja 2025 2024 Riigimetsa Majandamise Keskus 35,5 119,6 Eesti Energia AS 34,0 72,0 AS Elering 15,7 20,0 AS Tallinna Sadam 12,9 12,9 AS Eesti Loto 10,0 12,4 Lennuliiklusteeninduse AS 4,5 0,0 AS Tallinna Lennujaam 4,4 0,0 Muud tütarettevõtjad 0,2 0,2 Riigi Kinnisvara AS (valitsussektor) 51,9 34,3 AS Levira (sidusettevõtja) 0,4 0,6 Kokku dividenditulu (vt lsa a27) 169,5 272,0 155 Lisa a10 Kinnisvarainvesteeringud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2025 2024 2025 2024 Jääk perioodi alguses 103,2 98,3 37,2 36,9 Soetusmaksumus 144,1 128,1 39,0 37,8 Kogunenud kulum -40,9 -29,8 -1,8 -0,9 Liikumised aruandeperioodil 15,5 4,9 -0,8 0,3 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -3,5 -2,5 -0,1 -0,1 Müük müügihinnas -1,9 -0,4 -0,5 0,0 Müügist saadud kasum/kahjum (vt lisa a22) 0,9 0,3 -0,2 -0,1 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 3,4 1,4 0,0 0,0 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 0,0 0,1 0,0 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,1 -0,1 0,0 0,0 Ümberklassifitseerimine materiaalse põhivara ja varudega 16,5 6,1 -0,3 0,4 Ümberhindlus (vt netovara muutuste aruanne) 0,2 0,1 0,2 0,1 Jääk perioodi lõpus 118,7 103,2 36,4 37,2 Soetusmaksumus 159,5 144,1 37,2 39,0 Kogunenud kulum -40,8 -40,9 -0,8 -1,8 Sh kasutusrendile antud põhivara jääkmaksumus 90,9 67,6 30,7 28,8 Sh laenude katteks panditud põhivara jääkmaksumus 5,5 6,0 0,0 0,0 Hoonestusõiguse seadmise, kasutustasu, rendi- ja üüritulu 24,3 22,3 11,3 9,2 Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -1,0 -0,8 0,0 0,0 Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D. Lisa a11 Materiaalne põhivara mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Lõpeta- Kaitse- mata Hooned otstarbe- Masinad Muu tööd ja ja rajati- line põhi- ja sead- põhi- ette- Maa sed vara med vara maksed Kokku Jääk seisuga 31.12.2023 873,7 5 706,2 437,7 2 514,6 118,4 1 700,7 11 351,3 Soetusmaksumus 873,7 9 673,2 1 001,3 5 919,7 214,5 1 700,7 19 383,1 Kogunenud kulum -3 967,0 -563,6 -3 405,1 -96,1 -8 031,8 Kokku liikumised 2024 49,1 220,2 69,9 5,7 4,8 835,7 1 185,4 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 45,3 22,0 9,2 91,4 7,3 1 959,1 2 134,3 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -3,5 -380,6 -64,1 -276,6 -12,7 -114,6 -852,1 Müük müügihinnas -23,6 -7,2 0,0 -5,3 0,0 0,0 -36,1 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 20,9 0,9 0,0 1,4 0,0 0,0 23,2 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 1,7 7,5 1,8 0,1 0,0 11,4 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -2,2 -2,0 -4,0 0,0 0,0 0,0 -8,2 Vähenemine valitseva mõju kadumisest 0,0 -1,4 0,0 -27,9 -0,3 0,0 -29,6 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,2 0,0 0,0 0,3 0,0 0,1 0,6 156  Lõpeta- Kaitse- mata Hooned otstarbe- Masinad Muu tööd ja ja rajati- line põhi- ja sead- põhi- ette- Maa sed vara med vara maksed Kokku Ümberklassifitseerimine 6,1 586,7 121,3 220,6 10,4 -1 009,0 -63,9 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 5,6 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 5,8 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2024 922,8 5 926,4 507,6 2 520,3 123,2 2 536,4 12 536,7 Soetusmaksumus 922,8 10 108,4 1 132,5 6 029,9 227,4 2 536,4 20 957,4 Kogunenud kulum -4 182,0 -624,9 -3 509,6 -104,2 -8 420,7 Keskmine kulumi norm 4% 6% 5% 6% Kapitalirendi tingimustel renditud põhi- 0,0 20,8 0,0 72,7 0,0 0,0 93,5 vara jääkmaksumus Kasutusrendile antud põhivara jääkmak- 168,9 19,0 0,0 0,1 0,1 0,0 188,1 sumus Laenude katteks panditud põhivara jääk- 0,5 86,8 0,0 37,0 0,0 0,0 124,3 maksumus Kokku liikumised 2025 28,8 366,1 390,4 315,6 5,3 -309,9 796,3 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 43,5 50,8 7,5 108,8 7,7 1 618,5 1 836,8 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -0,4 -426,2 -80,5 -283,6 -13,6 -123,7 -928,0 Müük müügihinnas -20,4 -5,6 0,0 -1,7 -0,2 -0,3 -28,2 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 19,1 3,7 0,0 1,5 0,2 0,0 24,5 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 0,1 11,7 3,6 0,0 20,3 36,0 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -16,2 -19,1 -0,5 -3,0 0,0 0,0 -38,8 Vähenemine valitseva mõju kadumisest 0,0 -12,5 0,0 -75,1 0,0 0,0 -87,6 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 Ümberklassifitseerimine 0,4 774,7 452,3 564,9 11,2 -1 825,0 -21,5 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 2,4 0,2 0,0 0,2 0,0 0,2 3,0 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2025 951,6 6 292,5 898,0 2 835,9 128,5 2 226,5 13 333,0 Soetusmaksumus 951,6 10 748,6 1 590,6 6 533,2 241,9 2 226,5 22 292,4 Kogunenud kulum -4 456,1 -692,6 -3 697,3 -113,4 -8 959,4 Keskmine kulumi norm 4% 6% 5% 6% Kapitalirendi tingimustel renditud põhi- 0,0 14,8 0,0 73,8 0,0 0,0 88,6 vara jääkmaksumus Kasutusrendile antud põhivara jääkmak- 169,2 11,0 0,0 0,1 0,0 0,0 180,3 sumus Laenude katteks panditud põhivara jääk- 0,5 104,2 0,0 0,0 0,0 0,0 104,7 maksumus B. Konsolideerimata aruanne Lõpeta- Kaitse- mata Hooned otstarbe- Masinad Muu tööd ja ja rajati- line põhi- ja sead- põhi- ette- Maa sed vara med vara maksed Kokku Jääk seisuga 31.12.2023 207,9 2 515,1 437,7 206,1 29,6 446,8 3 843,2 Soetusmaksumus 207,9 4 132,8 1 001,3 570,8 64,7 446,8 6 424,3 Kogunenud kulum -1 617,7 -563,6 -364,7 -35,1 -2 581,1 Kokku liikumised 2024 37,3 104,8 69,9 15,0 -0,9 223,4 449,5 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 36,7 2,1 9,2 35,6 2,7 674,7 761,0 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) 0,0 -192,2 -64,1 -40,7 -4,4 -0,3 -301,7 Müük müügihinnas -23,3 -5,2 -0,1 0,0 0,0 0,0 -28,6 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 20,8 -0,2 0,1 0,0 0,0 0,0 20,7 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 1,7 7,4 1,7 0,1 0,0 11,2 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -2,2 -2,0 -4,0 0,0 0,0 0,0 -8,2 157  Lõpeta- Kaitse- mata Hooned otstarbe- Masinad Muu tööd ja ja rajati- line põhi- ja sead- põhi- ette- Maa sed vara med vara maksed Kokku Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- -1,2 -7,2 0,0 0,0 -1,6 0,0 -10,0 ja väljamaksed Ümberklassifitseerimine 0,5 307,8 121,4 18,3 2,3 -451,0 -0,7 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 5,7 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 5,8 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2024 245,2 2 619,9 507,6 221,1 28,7 670,2 4 292,7 Soetusmaksumus 245,2 4 330,0 1 132,5 603,1 66,3 670,2 7 047,3 Kogunenud kulum -1 710,1 -624,9 -382,0 -37,6 -2 754,6 Keskmine kulumi norm 5% 6% 7% 7% Kasutusrendile antud põhivara jääkmak- 0,5 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7 sumus Kokku liikumised 2025 38,5 84,5 390,4 34,4 4,4 -233,4 318,8 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 37,5 1,3 7,5 49,3 5,4 542,2 643,2 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) 0,0 -201,7 -80,5 -46,8 -4,8 -0,1 -333,9 Müük müügihinnas -20,3 -4,5 0,0 0,0 0,0 0,0 -24,8 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 19,1 3,1 0,0 0,0 0,0 0,0 22,2 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 0,1 11,7 3,1 0,0 20,3 35,5 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -16,2 -19,1 -0,6 -2,9 0,0 0,0 -38,8 Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- 15,5 -2,4 0,0 0,0 0,0 0,0 13,1 ja väljamaksed Ümberklassifitseerimine 0,7 307,7 452,3 31,6 3,8 -795,8 0,3 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 1,9 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 2,0 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2025 283,7 2 704,4 898,0 255,5 33,1 436,8 4 611,5 Soetusmaksumus 283,7 4 537,1 1 590,6 662,2 74,7 436,8 7 585,1 Kogunenud kulum -1 832,7 -692,6 -406,7 -41,6 -2 973,6 Keskmine kulumi norm 5% 6% 7% 7% Kasutusrendile antud põhivara jääkmak- 0,5 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7 sumus Mitterahalise sihtfinantseerimisena sai riik varasid väljastpoolt avalikku sektorit 35,2 mln euro eest (2024. a 9,2 mln eurot). Mitterahalise sihtfinantseerimisena andis riik väljapoole avalikku sektorit varasid 16,0 mln euro väärtuses (2024. a 4,0 mln eurot). Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D. Lisa a12 Immateriaalne vara mln eurot A. Immateriaalne põhivara Konsolideeritud Konsolideerimata 2025 2024 2025 2024 Jääk perioodi alguses 430,3 385,5 240,0 215,9 Soetusmaksumus 977,2 872,3 604,8 538,6 Kogunenud kulum -546,9 -486,8 -364,8 -322,7 Kokku liikumised 36,4 44,8 25,7 24,1 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 130,0 126,6 84,2 79,2 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -90,5 -83,0 -58,7 -55,4 158  Konsolideeritud Konsolideerimata 2025 2024 2025 2024 Ümberklassifitseerimine 1,1 0,6 0,0 0,3 Valuuta ümberarvestuse kursivahed -2,7 1,4 0,0 0,0 Muutused seoses valitseva mõju tekkimise ja lõppemisega -1,5 -0,8 0,0 0,0 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 0,0 0,2 0,0 Jääk perioodi lõpus 466,7 430,3 265,7 240,0 Soetusmaksumus 1 090,4 977,2 681,1 604,8 Kogunenud kulum -623,7 -546,9 -415,4 -364,8 Keskmine kulumi norm 8,8% 9,0% 9,1% 9,7% Immateriaalse põhivarana on riigis (konsolideerimata) võetud arvele peamiselt arvutitarkvara. Konsolideeritud aruandes kajastuvad lisaks arvutitarkvarale olulisemate varadena veel Eesti Energia AS lepingulised õigused summas 20,5 mln eurot (2024. a lõpul 23,2 mln eurot). Riigi tütarettevõtjad kajastavad tütarettevõtjate omandamisel tekkinud firmaväärtusi kokku summas 23,5 mln eurot (2024. a lõpul 24,0 mln eurot). Tütarettevõtjad, kes koostavad aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse standar- dite (IFRS) alusel, ei amortiseeri firmaväärtusi, kuid teevad varade väärtuse teste ja vajaduse korral allahindlusi. B. Immateriaalne käibevara Konsolideeritud 2025 2024 Jääk perioodi alguses 74,5 216,5 Soetused 187,7 3,6 Arvestatud kasvuhoonegaaside emissiooni katteks (vt lisa a16 B) -125,2 -140,2 Müüdud ja loovutatud -99,9 -5,5 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,1 0,1 Jääk perioodi lõpus 37,2 74,5 Immateriaalse käibevarana on kajastatud Eesti Energia AS grupi poolt ostetud saastekvootide ühikud ja rohelise ener- gia päritolusertifikaadid. Lisa a13 Investeeringud tegevusalade lõikes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Info- ja kommunikat- Lõpetamata ehitus ja Muu materiaalne põ- Kinnisvara-investee- Immateriaalne põhi- Masinad ja seadmed Hooned ja rajatised siooni-tehnika ettemaksed ringud Kokku hivara vara Maa 2024. a (vt lisa a10, a11, a12) 1,4 45,3 22,0 22,8 68,6 16,5 1 959,1 126,6 2 262,3 Transport 0,0 22,4 2,8 0,7 20,5 1,0 411,7 8,9 468,0 Kütus ja energia 0,0 0,7 12,6 1,6 12,6 1,4 849,1 27,4 905,4 Põllu- ja metsamajandus 0,0 7,8 0,0 0,5 1,5 0,1 25,0 5,2 40,1 Muu majandus 0,0 0,0 4,4 3,0 3,7 0,2 20,1 21,0 52,4 Riigikaitse 0,0 14,3 0,3 1,4 0,7 9,6 487,7 3,1 517,1 Tervishoid 1,4 0,1 0,8 0,7 16,0 0,3 35,2 2,9 57,4 Haridus 0,0 0,0 0,4 0,3 1,4 0,8 13,0 4,6 20,5 159  Info- ja kommunikat- Lõpetamata ehitus ja Muu materiaalne põ- Kinnisvara-investee- Immateriaalne põhi- Masinad ja seadmed Hooned ja rajatised siooni-tehnika ettemaksed ringud Kokku hivara vara Maa Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,0 0,3 1,1 9,7 1,3 20,1 15,2 47,7 Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,0 0,3 0,0 0,3 1,6 9,5 2,3 14,0 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 0,0 13,3 0,4 0,2 83,5 22,5 119,9 Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,1 0,1 1,8 0,0 3,4 0,8 6,2 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,8 12,7 13,6 2025. a (vt lisa a10, a11, a12) 3,4 43,5 50,8 19,5 96,8 7,7 1 618,5 130,0 1 970,2 Transport 3,4 7,0 22,9 1,5 7,9 0,8 545,6 13,3 602,4 Kütus ja energia 0,0 0,6 4,6 1,8 12,3 0,4 530,5 23,3 573,5 Põllu- ja metsamajandus 0,0 10,2 0,1 0,2 1,9 0,0 15,1 5,5 33,0 Muu majandus 0,0 0,0 4,2 1,2 6,3 0,2 8,1 14,8 34,8 Riigikaitse 0,0 25,6 0,2 4,6 8,9 0,0 369,8 4,8 413,9 Tervishoid 0,0 0,1 17,1 1,9 25,2 0,4 10,7 3,9 59,3 Haridus 0,0 0,0 0,8 1,0 2,2 1,5 18,4 6,4 30,3 Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,0 0,4 2,2 26,7 2,4 23,3 16,0 71,0 Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,0 0,3 0,0 0,3 0,7 11,3 2,5 15,1 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 0,1 5,0 0,1 1,3 83,0 22,9 112,4 Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,1 0,0 5,0 0,0 1,5 0,8 7,4 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 1,2 15,8 17,1 Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla suurenemisega 75,7 mln euro võrra (2024. a suurenemine 3,1 mln eurot). B. Konsolideerimata aruanne Info- ja kommunikat- Lõpetamata ehitus ja Muu materiaalne põ- Immateriaalne põhi- Masinad ja seadmed Hooned ja rajatised siooni-tehnika ettemaksed Kokku hivara vara Maa 2024. a (vt lisa a10, a11, a12) 36,7 2,1 18,0 17,6 11,9 674,7 79,2 840,2 Transport 22,4 0,6 0,0 1,9 0,1 125,7 2,2 152,9 Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,0 0,5 0,2 0,0 0,0 4,6 5,3 Muu majandus 0,0 0,3 1,9 1,4 0,0 3,9 14,2 21,7 Riigikaitse 14,3 0,3 0,8 0,8 9,6 491,2 3,1 520,1 Haridus 0,0 0,4 0,3 1,4 0,7 12,8 4,4 20,0 Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,3 1,1 9,7 1,3 20,3 15,2 47,9 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 13,3 0,4 0,2 17,1 21,8 52,8 Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,4 0,3 0,8 Keskkonnakaitse 0,0 0,1 0,0 0,8 0,0 3,3 0,7 4,9 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 12,7 12,8 Tervishoid 0,0 0,0 0,0 1,0 0,0 0,0 0,0 1,0 2025. a (vt lisa a10, a11, a12) 37,5 1,3 13,3 43,5 5,4 542,2 84,2 727,4 Transport 11,9 0,0 0,3 1,1 0,2 114,6 3,4 131,5 Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,0 0,2 0,5 0,0 0,0 5,0 5,7 Muu majandus 0,0 0,1 1,1 2,5 0,0 2,0 10,0 15,7 Riigikaitse 25,6 0,2 3,4 8,9 0,0 370,6 4,8 413,5 Haridus 0,0 0,4 1,0 2,2 1,4 18,4 5,8 29,2 160  Info- ja kommunikat- Lõpetamata ehitus ja Muu materiaalne põ- Immateriaalne põhi- Masinad ja seadmed Hooned ja rajatised siooni-tehnika ettemaksed Kokku hivara vara Maa Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,4 2,2 26,7 2,4 23,7 16,0 71,4 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,1 5,0 0,1 1,3 10,7 21,9 39,1 Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,9 0,6 1,5 Keskkonnakaitse 0,0 0,1 0,0 1,3 0,0 1,3 0,8 3,5 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 15,7 15,8 Tervishoid 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,0 0,2 0,5 Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla vähenemisega 30,3 mln euro võrra (2024. a suurenemine 26,2 mln eurot). Lisa a14 Bioloogilised varad mln eurot A. Bioloogilise vara jaotus liikide vahel Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 Realiseeritav riigimets 2 154,7 1 961,8 2 470,6 6,7 8,0 30,9 Loomad 0,4 0,3 0,3 0,3 0,2 0,2 Taimed ja istandused 9,5 11,3 9,8 0,0 0,0 0,0 Kokku bioloogiline vara 2 164,6 1 973,4 2 480,7 7,0 8,2 31,1 Sh käibevara 116,2 98,0 69,2 0,7 0,8 3,1 Sh põhivara 2 048,4 1 875,4 2 411,5 6,3 7,4 28,0 B. Bioloogilise vara liikumine Konsolideeritud Konsolideerimata 2025 2024 2025 2024 Jääk perioodi alguses 1 973,4 2 480,7 8,2 31,1 Tulem õiglase väärtuse muutusest 191,2 -507,3 -1,2 -22,9 Jääk perioodi lõpus 2 164,6 1 973,4 7,0 8,2 C. Riigimetsa kogused ja realiseeritava riigimetsa õiglase väärtuse leidmiseks kasutatud näitajad Konsolideeritud Konsolideerimata Mõõt- ühik 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 Koguselised näitajad Majandatava metsa alune pindala tuh ha 707,0 715,8 723,2 7,4 7,4 7,4 Majandatava metsa ar- vestuslik kogus tuh tm 107 746,2 110 094,5 111 311,2 1 561,9 1 561,9 1 561,9 Mittemajandatava metsa alune pindala tuh ha 371,8 353,3 339,6 1,0 1,0 1,0 Mittemajandatava metsa arvestuslik kogus tuh tm 79 450,8 75 996,7 72 859,0 238,7 238,7 238,7 161  Konsolideeritud Konsolideerimata Mõõt- ühik 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023 Metsa väärtuse hindamiseks kasutatud prognoosid Keskmine prognoositud puidumüügi kogus aas- tuh m3 3 219,8 3 434,9 3 594,7 25,0 25,0 29,0 tas Keskmine prognoositud puidu müügihind eur/m3 70,1 57,4 53,4 75,0 75,0 75,0 Keskmine prognoositud metsamajandamise tulu aastas mln eur 240,8 195,4 197,9 1,9 1,9 2,2 Keskmine prognoositud metsamajandamise kulu aastas mln eur -134,4 -109,5 -140,9 -1,5 -1,5 -1,5 Diskontomäär % 7,49 7,14 4,70 7,49 7,14 4,70 Inflatsioonimäär met- sandussektoris % 2,55 2,70 2,39 2,55 2,70 2,39 Riigimetsa peamine majandaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Konsolideerimata aruandes kajastub majan- datav mets Luua Metsanduskoolis. RMK planeerib raiet selliselt, et küpseks saanud metsa raiutaks võimalikult ühtlases mahus. Tegelik müügimaht (tuh m3) vähenes 2025. aastal võrreldes varasema aastaga 4,4% (2024. a vähenes 10,4%). RMK metsa väärtuse hindamisel kasutatud sisendite võrdlus tegelike näitajatega Prognoositud Prognoositud Tegelik 2026-2035 Tegelik 2025-2034 Mõõtühik 2025 keskmine 2024 keskmine Aastane müügimaht tuh m3 3 361,6 3 194,8 3 517,5 3 409,9 Metsamajandamise tulu ühiku kohta eur/m3 74,5 74,8 70,7 57,3 Metsamajandamise kulu ühiku kohta eur/m3 40,4 41,6 40,4 32,1 Puidu müügi maht ja keskmine hind RMK-s 2025 2024 EUR/m³ Maht (tuh m3) EUR/ m³ Maht (tuh m3) Raieõiguse müük 19,6 16,4 22,3 42,0 Metsamaterjali müük 76,9 3 097,1 73,0 3 178,2 Raidmete müük 0,0 0,0 24,0 0,6 Hakkpuidu müük 46,7 264,4 50,6 339,4 Metsamaa pindala peapuuliikide kaupa RMK-s hektarites 2025 2024 Mitte-ma- Mitte-majan- Majandatav Pindala jandatav Majandatav Pindala datav mets mets kokku mets mets kokku Mänd 183 240 248 920 432 160 172 683 257 913 430 596 Kuusk 56 061 171 646 227 707 53 216 171 156 224 372 Kask 94 995 214 603 309 598 90 878 217 311 308 189 Haab 17 537 30 547 48 084 17 098 29 474 46 572 Sanglepp 11 008 15 565 26 573 10 674 14 920 25 594 Hall lepp 4 443 16 492 20 935 4 290 15 865 20 155 Teised 3 607 1 822 5 429 3 540 1 789 5 329 Kokku 370 891 699 595 1 070 486 352 379 708 428 1 060 807 162 Metsa tagavara peapuuliikide kaupa RMK-s tuh m3-tes 2025 2024 Mitte-majan- Majandatav Mitte-majan- Majandatav datav mets mets Kokku datav mets mets Kokku Mänd 39 940,3 46 230,8 86 171,1 37 758,2 48 260,8 86 019,0 Kuusk 12 262,6 21 769,2 34 031,9 11 818,1 22 196,2 34 014,4 Kask 18 080,3 29 922,8 48 003,1 17 456,4 30 176,6 47 633,0 Haab 4 959,1 3 570,6 8 529,7 4 858,1 3 575,9 8 434,0 Sanglepp 2 550,7 2 395,4 4 946,1 2 479,0 2 206,5 4 685,6 Hall lepp 737,4 2 054,7 2 792,1 714,5 1 875,7 2 590,2 Teised 681,7 240,8 922,5 673,7 240,8 914,5 Kokku 79 212,1 106 184,3 185 396,4 75 758,0 108 532,6 184 290,6 D. Maavaravarud 2025 2024 Kasutusõiguse Kasutusõiguse mus (mln eu- mus (mln eu- Varu maksu- Varu maksu- Aktiivne tar- Aktiivne tar- ühiku kohta ühiku kohta (eurodes) (eurodes) Mõõtühik tasumäär tasumäär bevaru bevaru rot) rot) Maavara Põlevkivi mln t 872,2 1,9 1 674,5 883,7 3,2 2 810,0 Tsemendilubjakivi mln m3 56,1 3,3 187,4 56,1 3,2 178,5 Tehnoloogiline lubjakivi mln m3 23,4 3,3 78,3 23,5 3,2 74,7 Ehituslubjakivi mln m3 103,2 3,1 324,1 104,4 3,0 312,1 Täitelubjakivi mln m3 15,0 1,3 18,9 15,5 1,2 18,5 Kõrgemargiline ehituslubjakivi mln m3 41,8 3,1 131,2 39,9 3,0 119,4 Madalamargiline ehituslubjakivi mln m3 31,3 2,0 62,6 31,9 1,9 60,6 Tehnoloogiline dolokivi mln m3 12,1 3,3 40,3 12,1 3,3 40,4 Viimistlusdolokivi mln m3 2,6 3,3 8,7 2,7 3,2 8,6 Ehitusdolokivi mln m3 50,4 3,3 168,2 54,0 3,0 161,4 Kõrgemargiline ehitusdolokivi mln m3 6,6 3,1 20,8 6,6 3,0 19,9 Madalamargiline ehitusdolokivi mln m3 23,1 2,0 46,1 23,3 1,9 43,7 Täitedolokivi mln m3 14,1 1,3 17,9 14,1 1,2 17,1 Kristalliinne ehituskivi mln m3 1 245,1 2,6 3 187,4 1 245,1 2,4 3 025,5 Tsemendisavi mln m3 14,9 1,1 15,8 14,9 1,0 15,0 Keraamiline savi mln m3 11,9 1,0 11,3 9,9 0,9 9,1 Keramsiidisavi mln m3 7,6 1,2 8,9 7,8 1,1 8,6 Ehituskruus mln m3 60,0 3,1 183,0 60,0 2,9 175,9 Täitekruus mln m3 8,4 0,6 5,1 7,3 0,6 4,4 Tehnoloogiline liiv mln m3 5,9 2,9 17,4 5,9 2,8 16,4 Ehitusliiv mln m3 293,4 2,0 598,5 284,0 1,9 550,9 Täiteliiv mln m3 211,4 0,6 126,8 196,5 0,6 110,0 Meremuda (raviks) tuh t 1 407,7 0,0 0,0 1 407,7 0,0 0,0 Järvemuda (väetiseks) tuh t 170,9 0,0 0,0 170,9 0,0 0,0 Järvemuda (raviks) tuh t 1 127,3 0,0 0,0 1 127,3 0,0 0,0 Järvelubi tuh m3 731,0 0,0 0,0 731,0 0,0 0,0 Vähelagunenud turvas mln t 48,4 2,2 104,1 49,0 2,0 99,4 Hästilagunenud turvas mln t 164,5 2,2 361,9 164,8 2,2 362,5 Kokku 7 399,0 8 242,7 Maavaravarusid ei ole bilansis kajastatud. Kasutusõiguse tasu kajastatakse riigi aruandes tuluna vastavate varade kae- vandamise aastal. 2025. aastal sai riik (konsolideeritud) maavarade kaevandamisõiguse tasudest tulu 23,6 mln eurot (2024. a 30,2 mln eurot). Riik (konsolideerimata) sai tulu 32,1 mln eurot (2024. a 47,2 mln eurot). 163 Lisa a15 Muud kohustised ja saadud ettemaksed mln eurot