dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri

Rahandusministeerium · 30. juuni 2026
Viit
1.4-1/2582-2
Registreeritud
30. juuni 2026
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
D. F.
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2026
Vastutaja
Hendrik Kull (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond)

Failid

  • 📎FW Kirja edastamine registreerimiseks Ed Selgitustaotlus riigiettevõtete juhtide õigusliku staatuse ja piirangute kohta.msg88 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Info - RAM </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=14AE6502E8AC43D0A438A88FB2B1C0FC-INFO - RAM> Saaja: Info - RAM Teema: FW: Kirja edastamine registreerimiseks Ed: Selgitustaotlus riigiettevõtete juhtide õigusliku staatuse ja piirangute kohta ________________________________ Saatja: Hendrik Kull - RAM Saadetud: teisipäev, 30. juuni 2026 13:28 Adressaat: Denis Fominykh <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: RE: Selgitustaotlus riigiettevõtete juhtide õigusliku staatuse ja piirangute kohta Austatud Denis Fominykh Esitasite pöördumises kolm küsimust riigi osalusega aktsiaseltside ja osaühingute juhatuse liikmete õigusliku staatuse, neile kohalduvate seaduste ja nendest tulenevate piirangute kohta. Vastame Teie küsimustele järgnevalt: 1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 eristab eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Vastavalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 2 lõikele 1 kohaldatakse ATS-i riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele ning töötajatele. ATS § 5 kohaselt on üheks avaliku teenistuse tunnuseks isiku ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vaheline avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe või eraõiguslik töösuhe. Riigi äriühing on eraõiguslik juriidiline isik, millel on juhatuse liikmega käsunduslaadne õiguslik suhe. Seega ei kohaldu riigi äriühingu juhatuse liikmetele ATS ning nad ei ole ATS §-i 5 tähenduses avalikus teenistuses. 2. Majanduslike huvide avaldamist reguleerib korruptsioonivastane seadus (KVS), täpsemalt selle 3. peatükk. KVS § 13 lõike 1 punkti 13 kohaselt peab deklaratsiooni esitama konkurentsiseaduse tähenduses avaliku ettevõtja juhtorgani liige, kui sellise kohustuse on kehtestanud ettevõtjas riigi valitseva mõju korral seda teostav minister, kohaliku omavalitsuse valitseva mõju korral selle omavalitsuse volikogu või avalik-õigusliku juriidilise isiku valitseva mõju korral selle isiku nõukogu või sellega võrreldav organ. Kehtiva KVS järgi on osalust valitseval ministril õigus kehtestada majanduslike huvide deklareerimise kohustus avaliku ettevõtja juhtorgani liikmele ainult juhul, kui juhtorgani liikmel (ametiisikul) on pädevus käsutada avalikku vahendit või viia läbi süüteo- või haldusmenetlust ning puuduvad tõhusamad vahendid korruptsiooniohu vältimiseks. Äriseadustikust tulenevalt on juhatuse liikmel lojaalsuskohustus äriühingu suhtes, mis kohustab juhatuse liiget avaldama oma huvide konflikti tema tegevust kontrollivatele isikutele. 3. KVS § 11 lg 1 järgi on toimingupiirangu rikkumise esmaseks eelduseks, et teo toimepanija on ametiisik. Ametiisik korruptsioonivastase seaduse tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel (KVS § 2 lg 1). Avaliku ettevõtja juhtorgani liikmele tuleneb toimingupiirangust hoidumise kohustus seega juhul, kui ta osaleb avaliku ülesande täitmises. Avaliku ettevõtja tegevuse ning seeläbi juhatuse liikme tegevuse kvalifitseerimine avaliku ülesande täitmisena KVS § 2 lg 1 on asjakohane olukorras, kus avalikul ettevõtjal on õigus, kohustus või võimalus oma eristaatust kasutada. Kui aga avalik ettevõtja tegutseb viisil, mis on omane tavalisele ettevõtjale, ei muuda pelgalt see, et ühing vastab üldiselt avaliku ettevõtja tunnustele, tema tegevust avaliku ülesande täitmiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-98-15 punkt 67). Riigi osalusega äriühingute nõukokku ei tohi kuuluda isikuid, kellel on äriühinguga sisuline huvide konflikt (RVS § 80 lõige 2). Lisaks soovitame asjakohaste normide tõlgendamise osas täiendava teabe saamiseks pöörduda Justiits- ja Digiministeeriumi poole, kes on KVS-i ja äriseadustiku väljatöötaja. Samuti märgime, et vastust meiliaadressile „[email protected] <mailto:[email protected]> “ ei toimetatud kohale, kuna see pole domeenist „mail.ee“ leitav. Lugupidamisega Hendrik Kull Riigiabi jurist Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond Rahandusministeerium 53022908 From: Denis Fominykh <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, June 15, 2026 11:38 AM To: Info - RAM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Selgitustaotlus riigiettevõtete juhtide õigusliku staatuse ja piirangute kohta Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud Rahandusministeeriumi esindajad Pöördun Teie poole selgitustaotlusega, et saada ametlik seisukoht riigi ,Eesti Energia AS Tervisekassa , Eesti Töötukassa, Elering AS, Eesti Raudtee AS, Tallinna Lennajaama AS, Tallinna Sadama AS ja Rail Baltic Estonia AS ( riigi osalusega aktsiaseltside ja osaühingute) juhatuse liikmete õigusliku staatuse, neile kohalduvate seaduste ja nendest tulenevate piirangute kohta. Palun edastada teave ja juriidiline selgitus järgmistes küsimustes: 1. Avaliku teenistuse seaduse kohaldatavus: Kas riigi äriühingute juhatuse liikmed, kes on nimetatud ametisse riigi (ministri või nõukogu) poolt, kuuluvad avaliku teenistuse seaduse (ATS) reguleerimisalasse? Kas neil on ametniku või avaliku teenistuja staatus? 2. Isiklike finantshuvide avalikustamine: Millised õigusaktid reguleerivad nimetatud juhtide kohustust deklareerida oma majanduslikke ja isiklikke finantshuve? Kas neil lasub korruptsioonivastase seaduse (KVS) alusel üldine kohustus esitada avalik huvide deklaratsioon, või tuleneb see kohustus spetsiifilistest tingimustest (nt asutusesisesed reeglid, ministri või nõukogu otsus)? 3. Tehingute piirangud seotud isikutega (huvide konflikt): Millised konkreetsed piirangud ja seadusest tulenevad kohustused (nt äriseadustikust või korruptsioonivastasest seadusest) laienevad riigiettevõtete juhtidele tehingute tegemisel seotud isikutega? Kuidas on reguleeritud toimingupiirangud ja tehingud, kus juhil on isiklik huvitatus? Soovin nimetatud teavet, et tagada õiguskindlus ja täpne arusaam riigi äriühingute juhtidele kehtestatud hoolsuskohustustest ning korruptsiooniennetuse meetmetest. Vastust palun elektrooniliselt minu e-posti aadressile: [email protected] <mailto:[email protected]> Lugupidamisega Maksumaksja 15.06.2026 Отправлено из мобильной Почты Mail
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel