Hankija täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, 10115 [email protected] 26.06.2026 HANKIJA VASTUS VAIDLUSTAJA TÄIENDAVALE SEISUKOHALE Riigihange: „Digipatoloogia (WSI) skanneri ostmine“ Viitenumber: 310817 Hankija: Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla Registrikood: 10822269 Paldiski mnt 68, Tallinn 10617 E-post: [email protected] Hankija esindajad: Mart Moorlat Hankeekspert OÜ Kajaka tee 22, Harku vald 76909 E-post: [email protected], tel: +3725117579 Vaidlustaja: Osaühing Balti Intermed Registrikood: 10170298 Vaidlustaja esindajad: vandeadvokaat Erki Fels Advokaadibüroo TEGOS E-post: [email protected] Hankija taotlused: 1. jätta OÜ Balti Intermedi vaidlustus rahuldamata; 2. jätta kõik menetluslikud kõrvaltaotlused rahuldamata; 3. jätta vaidlustaja menetluskulud vaidlustaja enda kanda; 4. mõista Vaidlustajalt välja Hankija menetluskulud, sh lepingulise esindaja kulud. 1. ÜLDSEISUKOHT Hankija jääb täielikult oma 16.06.2026 esitatud seisukoha juurde. Vaidlustaja täiendavas seisukohas ei ole esitatud ühtegi uut õiguslikku ega faktilist argumenti, mis muudaks hankija varasemat seisukohta või annaks alust järeldada RHS rikkumist. Vaidlustaja kordab sisuliselt varasemaid väiteid, tuginedes:  normide kitsendavale tõlgendusele;  hankija tehniliste otsuste vaidlustamisele;  ning enda äriliste huvide kaitsmisele. 1 2. HANKEMENETLUSE LIIGI VAIDLUSTAMINE 2.1 RHS § 48 lg 3 p 1 kohaldamine Vaidlustaja väidab, et hankijal ei ole RHS § 48 lg 3 p 1 alusel õigust kasutada konkurentsipõhist läbirääkimistega menetlust. See seisukoht on õiguslikult väär. RHS § 48 lg 3 p 1 annab hankijale selgesõnalise õiguse kasutada nimetatud menetlust juhul, kui riigihanke eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära. Käesolevas hankes see tingimus on täidetud ning norm ei sea täiendavaid piiranguid. Vaidlustaja käsitlus viib sisuliselt järelduseni, et RHS § 48 lg 3 p 1 ei oleks praktikas kohaldatav, kuna iga kord peaks hankija täiendavalt tõendama RHS § 48 lg 3 p 4 eeldusi. Selline tõlgendus muudaks seadusandja poolt selgesõnaliselt ette nähtud regulatsiooni sisutühjaks ning ei ole kooskõlas ei RHS sõnastuse ega selle eesmärgiga. Tegemist on normi kunstliku kitsendamisega, mille ainus praktiline tagajärg oleks hankija kaalutlusõiguse põhjendamatu piiramine. 2.2 Vaidlustaja viide EL õigusele Vaidlustaja väidab, et RHS § 48 tuleb tõlgendada direktiivikonformselt ning pelgalt alla piirmäära jäämine ei saa olla alus menetluse liigi valikuks. Hankija rõhutab, et:  käesolev hange ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse;  alla piirmäära hangetes on riigisiseselt ette nähtud paindlikum regulatsioon;  RHS § 48 lg 3 p 1 on seadusandja teadlik valik anda hankijale laiem otsustusruum. Seega ei saa direktiivi sätete alusel kitsendada siseriikliku õiguse selget regulatsiooni. Vaidlustaja viide direktiivikonformsele tõlgendusele on eksitav, kuna seda püütakse kasutada siseriikliku õiguse selge regulatsiooni kitsendamiseks. Direktiiv ei keela liikmesriikidel kehtestada alla piirmäära hangetele paindlikumat regulatsiooni ning RHS § 48 lg 3 p 1 on sellise kaalutlusruumi teadlik väljendus. Seetõttu ei saa direktiivile tuginemine viia RHS normi sisulise tühistamiseni. 2.3 Menetlusliigi mõju puudumine vaidlustajale Vaidlustaja ei ole ka täiendavas seisukohas näidanud, kuidas konkurentsipõhise läbirääkimistega menetluse valik takistab tema osalemist ega seda, milline konkreetne õigus oleks rikutud. Seega puudub põhjuslik seos väidetava rikkumise ja vaidlustaja õiguste riive vahel. Järeldus (menetlusliik) Menetlusliigi valik on õiguspärane ja vaidlustaja väited alusetud. Seetõttu ei saa vaidlustaja subjektiivset rahulolematust käsitada RHS tähenduses õiguste rikkumisena. 2 3. VÄIDE „VAIDLUSTUSE OSALISEST RAHULDAMISEST“ Vaidlustaja väidab, et hankija on sisuliselt tunnistanud vaidlustuse põhjendatuks. See seisukoht ei ole õige. Hankija ei ole tunnistanud vaidlustust põhjendatuks RHS § 197 lg 1 p 3 tähenduses. Hankija on üksnes väljendanud valmisolekut hanketingimusi vajadusel täpsustada või leevendada. Selline tegevus on kavandatud pakkumuse esitamise ettepaneku etapis, kuna käesoleval hetkel ei ole teada, kas Vaidlustaja üldse esitab hankemenetluses osalemiseks taotluse. Lisaks ei ole tänaseks selge, kas Vaidlustaja läbib kõrvaldamise aluste kontrolli (RHS § 95, § 96, § 104 lg 7) ja kvalifikatsiooni kontrolli (RHS § 98). Teabevahetuse käigus antud selgitused või võimalikud täpsustused ei võrdu vaidlustuse põhjendatuse tunnistamisega. Vaidlustaja käsitlus, mille kohaselt iga hankija valmisolek tingimusi täpsustada tähendab automaatselt vaidlustuse põhjendatuks tunnistamist, ei ole kooskõlas RHS regulatsiooni ega vaidlustusmenetluse eesmärgiga. Sellise tõlgenduse omaksvõtt viiks olukorrani, kus hankija oleks sisuliselt takistatud hanketingimuste paindlikust täpsustamisest menetluse käigus, kuna seda käsitataks automaatselt vaidlustuse rahuldamisena. See oleks vastuolus nii hea halduse põhimõtte kui ka efektiivse hankemenetluse läbiviimise eesmärgiga. Järeldus Vaidlustaja väide vaidlustusmenetluse lõpetamise aluse kohta on õiguslikult põhjendamatu. 4. SERTIFITSEERIMISEGA SEOTUD VÄITED 4.1 Tsütoloogia sertifikaadi nõue Vaidlustaja väidab, et seade peab olema sertifitseeritud ka tsütoloogias. Hankija jääb seisukohale, et:  histoloogiline sertifikaat on piisav miinimumnõue;  tsütoloogia on käsitletud täiendava funktsionaalsusena;  selline lahendus laiendab, mitte ei piira konkurentsi. Kui tsütoloogia sertifikaat seada kohustuslikuks miinimumnõudeks, väheneks konkurents. Vaidlustaja seisukoht tähendaks sisuliselt, et hankija peab kehtestama rangemad miinimumnõuded kui tema tegelik vajadus eeldab. See oleks otseses vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ning viiks konkurentsi põhjendamatu kitsendamiseni. 4.2 Hankija valideerimine Vaidlustaja väidab, et hankija ei saa valideerimisega asendada sertifikaati. Hankija selgitab, et:  hankija ei asenda sertifitseerimist;  valideerimine tähendab seadme töökindluse kontrolli hankija keskkonnas;  tegemist on tavapärase praktikaga. Vaidlustaja tõlgendus tuleneb tehnilise kirjelduse ekslikust lugemisest. 3 4.3 Sertifitseerimistaotlus Vaidlustaja väidab, et taotlus ei ole võrreldav sertifikaadiga. Hankija ei ole väitnud vastupidist. Hindamiskriteerium ei võrdsusta neid, vaid:  arvestab seadme arengufaasi;  võimaldab hinnata täiendavat kvaliteeti. Vaidlustaja käsitlus põhineb tehnilise kirjelduse sõnaselge mõtte moonutamisel, käsitledes hankija valideerimist ekslikult sertifitseerimise asendamisena. Tegemist on ebaõige eeldusena üles ehitatud argumendiga, mis ei saa olla vaidlustuse rahuldamise aluseks. Järeldus (sertifitseerimine) Kõik vaidlustaja väited põhinevad normide ekslikul ja ühekülgsel tõlgendamisel. 5. LINEAARSE KAAMERA KRITEERIUM Vaidlustaja väidab, et lineaarse kaamera hindamiskriteerium on õigusvastane. Hankija ei nõustu. Kriteerium:  ei ole kohustuslik;  ei välista pakkujaid;  on üks mitmest kvaliteedinäitajast;  on seotud seadme tööomadustega. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et ta ei saaks pakkumust esitada või et tema pakkumus oleks välistatud. Vaidlustaja argumentatsioon taandub sisuliselt sellele, et kuna tema pakutav tehnoloogiline lahendus ei saa konkreetses kriteeriumis maksimaalset punktisummat, tuleb kriteerium eemaldada. Selline lähenemine ei ole kooskõlas RHS § 85 lg 1 eesmärgiga, mille kohaselt peab hankija saama eristada erineva kvaliteediga pakkumusi. Võrdse kohtlemise põhimõte ei tähenda, et kõik tehnilised lahendused peaksid saama identse punktisumma, vaid seda, et kõiki hinnatakse samade kriteeriumide alusel. Järeldus Kriteerium on RHS § 85 lg 1 mõttes lubatav. 6. ÜLDHINNANG VAIDLUSTAJA TÄIENDAVALE SEISUKOHALE Vaidlustaja täiendav seisukoht:  ei sisalda uusi õiguslikke argumente;  ei tõenda konkurentsi põhjendamatut piiramist;  ei näita, et hankija oleks ületanud kaalutlusõigust. Hankija on lisaks olnud valmis tingimusi täpsustama või leevendama, kuid lähtub siinjuures hea usu ja konkurentsi põhimõttest. 4 7. LÕPPKOKKUVÕTE Vaidlustaja täiendav seisukoht ei too esile uusi asjaolusid ega tõendeid, vaid kordab varasemaid väiteid täiendatud sõnastuses. Paljud argumendid tuginevad oletustele hankija võimalike kavatsuste kohta või tehniliste lahenduste subjektiivsele eelistamisele, mitte objektiivsetele õiguslikele rikkumistele. Selline lähenemine ei vasta vaidlustusmenetluse eesmärgile, milleks on õigusnormide rikkumise tuvastamine, mitte hanketingimuste ümberkujundamine üksiku pakkuja eelistuste alusel. Hankija märgib täiendavalt, et käesolevale hankele on registreerunud kuus potentsiaalset pakkujat ning enne hankemenetluse peatamist esitati ka osalemistaotlusi. See kinnitab, et hanketingimused ei ole turgu välistavad ega ebaproportsionaalselt piiravad, vaid võimaldavad reaalses turuolukorras konkurentsi. Samuti tuleb arvestada, et teised potentsiaalsed pakkujad ei ole esitanud küsimusi ega vaidlustanud riigihanke miinimumnõudeid. See viitab sellele, et vaidlustatud tingimused on turul mõistetavad ja täidetavad ning ei kujuta endast üldist konkurentsitõket. Eeltoodust tulenevalt tuleb järeldada, et vaidlustaja seisukoht kajastab eelkõige tema individuaalset ärilist huvi, mitte laiemat turuolukorda ega objektiivset konkurentsipiirangut. VAKO praktika kohaselt ei saa üksiku pakkuja eriarvamus või sobimatus hanketingimustega olla käsitatav konkurentsi põhjendamatu piiramisena, kui turul tervikuna on olemas tegelik konkurents. Kokkuvõttes:  vaidlustaja ei ole tõendanud RHS rikkumist;  menetlusliik on õiguspärane;  tehnilised tingimused on põhjendatud ja proportsionaalsed;  sertifitseerimise käsitlus on korrektne;  hindamiskriteeriumid ei piira konkurentsi. 8. MENETLUSKULUDE VASTUVÄIDE MENETLUSKULUD Hankija vaidleb vastu vaidlustaja menetluskulude suurusele ja põhjendatusele. RHS kohaselt hüvitatakse menetluskulud üksnes ulatuses, milles need on olnud vajalikud ja põhjendatud vaidlustuse lahendamiseks. Käesoleval juhul ei ole vaidlustaja menetluskulud sellises ulatuses põhjendatud. Esiteks ei ole vaidlus õiguslikult ega faktiliselt keerukas. Vaidlustaja poolt tõstatatud küsimused puudutavad hankija kaalutlusõiguse teostamist menetlusliigi valikul ning tehniliste tingimuste kujundamisel, mis on riigihangete praktikas tavapärased küsimused. Teiseks kordab vaidlustaja ka täiendavas seisukohas suures osas varasemaid väiteid, ilma et esitaks uusi faktilisi asjaolusid või sisuliselt uusi õiguslikke argumente. Seetõttu ei saa kogu väidetavat töömahtu lugeda vajalikuks. 5 Kolmandaks puudutab osa vaidlusest tingimusi, mille osas hankija on juba enne või menetluse käigus väljendanud valmisolekut neid täpsustada ning on seda ka teinud. Nimetatud asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud kanda nende punktidega seotud menetluskulusid hankija arvele. Lisaks tuleb hinnata, kas lepingulise esindaja ajakulu ja töömaht on olnud mõistlik ning vältimatult vajalik. Ülemäärased või dubleerivad toimingud ei kuulu hüvitamisele. Arvestades eeltoodut palub hankija: Jätta vaidlustaja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata või alternatiivselt vähendada hüvitatavate menetluskulude suurust oluliselt. 6