Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Failid

RETKi_2023_a_seireulevaate_esitamine_teadmiseks.asice2789 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 13-1/978 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Esitame teadmiseks regionaalministri 01.12.2023.a käskkirjaga nr 250 kinnitatud „Regionaalse arengu tegevuskava“ (RETK) elluviimise 2023. aasta seire ülevaate koos detailsema seiretabeliga RETKi rakendusplaani elluviimisest. RETKi 2023.a seire ülevaate põhjal, võttes ühtlasi arvesse ministeeriumitelt seire ülevaate käigus kogutud sisendit ja ettepanekuid RETKi rakendusplaani täiendamiseks, uuendame ühtlasi ka RETKi rakendusplaani, mis kinnitatakse eraldi regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjaga. Ühtlasi soovime juhtida tähelepanu seire ülevaate peatükis 4 olevatele seire põhijäreldustele ja ministeeriumitele suunatud soovitustele ning informatsioonile RETKi rakendusplaanis seire põhjal tehtavate täienduste kohta. Ootame ministeeriumitelt aktiivset kaasamõtlemist ja panustamist seire ülevaates osutatud vajaduste ja soovituste osas. Teie täpsemate plaanide kohta regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks oma poliitikavaldkonnas küsime infot 2025.a alguses saadetavas kirjas, millega küsime sisendit RETKi järgmise seireülevaate koostamisele 2024. aasta kohta. RETKi 2023. aasta seire ülevaade koos regulaarselt uuendatava seirenäitajate tabeliga on leitav ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi veebilehel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1) Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade.pdf 2) Ülevaade regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaani elluviimisest 2023. aastal.xlsx Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Kliimaministeerium Kultuuriministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Riigikantselei Eedi Sepp 611 3101 [email protected] 2 (2) Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 Ülevaade regionaalse arengu tegevuskava elluviimisest 2023. aastal Tallinn 2024 1 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 2. Regionaalse arengu juurprobleemide suundumused .............................................................. 3 2.1. Juurprobleem 1 - piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes ................................................................................................................ 5 2.2. Juurprobleem - piirkondlik ebavõrdsus inimeste sissetulekutes ja vaesuses .......................... 7 2.3 Juurprobleem - piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates ...... 8 2.4 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes .................................................................................................. 10 2.5 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes......................... 12 2.6 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes .......................... 14 2.7 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile ........................................................................................................................................ 17 2.8 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtjatele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses ............................................................................................................................ 21 2.9 Juurprobleem - KOV-de piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise võimekus ....................................................................................................................................................... 23 2.10 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused KOV-de arenguväljavaadetes seoses elanike arvu muutustega ................................................................................................................................... 27 3. Regionaalarengu juurprobleemide üleste RETK-i tegevuste elluviimine .......................................... 28 4. Kokkuvõtteks: seirest tulevad ettepanekud ................................................................................ 30 Kasutatud lühendid .......................................................................................................................... 33 Esikaane fotod: Rivo Veber, Mati Kose, Margus Kontus, Ken Oja, Kaupo Kalda, Peeter Järvelaid, Remo Savisaar, Evolumina 2 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 1. Sissejuhatus Selleks, et tugevdada riigi valdkonnapoliitikate regionaalarengut tasakaalustavat mõju, valmis riigihalduse ministri eestvedamisel ja koostöös teiste ministeeriumitega 2021. aasta lõpuks regionaalse arengu tegevuskava (RETK). RETK määratleb olulisemad piirkondade vahelist ebavõrdsust väljendavad regionaalse arengu juurprobleemid, koondab eri ministeeriume ja valitsemisalasid hõlmava 4-aastase tegevusplaani nende juurprobleemide leevendamiseks ning seab raamistiku nende protsesside edasiseks seireks. RETKi ühine elluviimine kõigi ministeeriumite koostöös on tulemuslikuma regionaalpoliitika vältimatu eeldus, kuna valdkonnapoliitikate koordineeritud panuseta ja kokkuleppeta, et valdkondlike ja regionaalpoliitika eesmärkide suunas liigutakse üheaegselt, on riigi regionaalse arengu eesmärkide saavutamine vähetõenäoline. Ühtlasi toetab RETKi elluviimine riikliku strateegia „Eesti 2035“ sihtide suunas liikumist regionaalset arengut tasakaalustaval moel ning aitab saavutada Euroopa territoriaalse arengu strateegia „Territorial Agenda 2030“1 piirkondade tasakaalustatud, sidustatud ja kestlikku arengut puudutavaid eesmärke. RETKi 2023.a elluviimise seire ülevaate eesmärk on hinnata regionaalse arengu juurprobleemide seiremõõdikute abil piirkondade vahelise ebavõrdsuse suundumusi. Samuti antakse ülevaade ministeeriumite poolt kavandatud tegevuste elluviimisest RETKi rakendusplaanis. Aruandes tuuakse esile regionaalse arengu juurprobleemide leevendamisele suuremat mõju omanud tegevused ning ka esinenud puudused plaanitud tegevuste elluviimisel ja nende oodatavate tulemuste saavutamisel. Lisaks tuuakse välja seirest tulenevad ettepanekuid RETK-i rakendusplaani täpsustamiseks või selle regionaalarengu tasakaalustamisele kaasa aitavate tegevuste täiendamiseks. RETKi seireülevaadet tuleb võtta arvesse valdkonna arengukavade ja programmide täiendamisel, valdkonnapoliitikate tegevuste regionaalsete fookuste edasisel seadmisel. Eriti oluline on valdkonnapoliitikate meetmete ülevaatamine nende juurprobleemide puhul, kus piirkondlik ebavõrdsus on jätkuvalt suur või kasvamas. 2. Regionaalse arengu juurprobleemide suundumused RETK määratleb järgmised 10 regionaalse arengu juurprobleemi, mis väljendavad olulisemaid erinevusi piirkondade arenguerinevustes ja -tingimustes. Piirkondade vaheline ebavõrdsus … Seos "Eesti 2035" strateegiliste sihtidega (1) inimeste töö- ja tööalastes Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed eneseteostusvõimalustes … kus tagatakse muuhulgas tööturu regionaalne tasakaalustatus (2) sissetulekutes ja vaesuses (3) tervises ja tervena elatud eluajas (4) ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud ja haridusega seotud eneseteostuse … kus igaühel on võrdne võimalus eneseteostuseks ja võimalustes ühiskonnaelus osalemiseks sõltumata … elukohast (5) liikumisvõimalustes ja ühendustes 1 https://territorialagenda.eu/et/ 3 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 (6) igapäeva elutingimustes Eestis on kõigi vajadusi arvestav, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond … kus tagatakse piirkondlikult tasakaalustatud ruumiline areng ning rahvastikumuutustega, ühiskonna vajaduste ja keskkonnahoiuga arvestavad ruumilahendused … ja ligipääsetavus (7) ettevõtete konkurentsivõimes ja Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja ligipääsus kapitalile vastutustundlik … kus pakutakse ettevõtlusele arenguvõimalusi igas piirkonnas; piirkondlike lõhede vähendamiseks (8) ettevõtjatele vajalike oskustega tööjõu kiirendatakse majanduse struktuurseid muutuseid kättesaadavuses väljaspool Harjumaad; suurendatakse Eesti ja selle piirkondade majandusele oluliste ettevõtlusvaldkondade võimekust ettevõtete ja TA asutuste koostöös; kohalike ressursside väärindamine on kasvanud (9) kohalike omavalitsuste finants-, Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne haldus- ja teenuste osutamise riik võimekuses … kus avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast; korrastatakse KOV ja riigi vastutuse (10) KOV-de arenguväljavaadetes seoses jaotust; suurendatakse KOV-üksuste rolli rahvastikumuutustega detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö edendamisega Järgnev peatükk analüüsib lähemalt regionaalarengu juurprobleemide hetkeolukorda ja suundumusi, hinnates vastavates juurprobleemide seiremõõdikutes aset leidnud olulisemaid trende ja muutuseid. Joonis 1. koondülevaade piirkondade vahelistest erinevustest regionaalse arengu juurprobleemides 4 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 Vaadates viimaseid seiremõõdikutes aset leidnud muutuseid selgub, et Eestis on jätkuvalt eriti suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtluse arengunäitajates (ettevõtlusaktiivsus, lisandväärtus ja eksport), ning (tööealiste) inimeste haridustasemes ja oskustes, mis paraku on ka üheks peamiseks piirkondlikku arengut ja konkurentsivõimet kujundavaks teguriks. Silmatorkavam piirkondade vaheline ebavõrdsus paistab silma ka rahvatervises ning inimeste rahulolus oma koduomavalitsuste juhtimise muutustega ja kohalike omavalitsuste arenguga, kus rahulolu on teiste piirkondadega võrdluses kesisem just Ida-Virumaal. Selle kõrval on jätkunud piirkondliku ebavõrdsuse kasvutrend nähtavamalt nii rahvaarvu muutustes, tööealiste elanike haridustasemes (ehk sellega ka inimeste eneseteostusvõimalustes ja ettevõtetele vajaliku tööjõu kättesaadavuses) kui ka rahvatervise näitajates (rahulolu terviseseisundiga ja ülemäärase kaaluga inimeste osatähtsus). Ülejäänud RETKi seirenäitajates on piirkondade vahelised erinevused ja ebavõrdsus püsinud suhteliselt stabiilsena. Märkimisväärsemat piirkondlike arengunäitajate tasakaalustumist viimaste aastate RETKi seirenäitajate põhjal paraku ei ilmne, kuigi mõnevõrra on erinevused vähenenud inimeste suhtelises vaesuses. 2.1. Juurprobleem 1 - piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes Joonis 2. Muutused juurprobleemi seirenäitajates 2019-2023. Inimeste võimalused leida piirkonnas oma oskustele, võimetele ja ambitsioonile vastavaid töövõimalusi on üheks olulisemaks regionaalarengut kujundavaks teguriks. Tööealiste tööelus ☹ Jätkub osalemise aktiivsusest sõltub, mil määral panustavad sealsed inimesed tervikuna piirkonna tulubaasi pealinnapiirkonna ja heaolu kasvatamisse ning riigi majanduskasvu. Inimeste haridusele, oskustele ja erinevatele tähtsuse isiklikele ootustele vastavate töökohtade kättesaadavus on olnud pikka aega kõige teravamaks suurenemine muude probleemiks Ida-Virumaal ja hõredama asustusega piirkondades, kus kohapeal napib atraktiivseid, tööjõuareaalide mitmekülgseid ja tulusaid töövõimalusi, eriti kahe suurema linnapiirkonnaga võrreldes. Näiteks kõrval – üle Tallinnas, kus elab 33% elanikkonnast, asub viimase rahvaloenduse andmetel 43% kõigist 40 000 töötaja töökohtadest (eelmise loenduse ajal 39%) ning ka enam kui 41 000 väljaspool Harjumaad elava käib ainuüksi hõivatu töökoht asub just Tallinna linnas. Tallinnasse tööle muudest Eesti Piirkondade vahelised erinevused inimeste töövalikutes ja hõives osalemises on Eestis jätkuvalt maakondadest suured, seda ka rahvusvahelises võrdluses2. Viimase aastaga on piirkondlikud erinevused küll pisut vähenenud, kuid samas suuremad kui paaril-kolmel eelneval aastal. NUTS3 regioonide lõikes ulatub 2023. aastal tööjõus osalemise määr 62%-lt Kirde-Eestis 78%-ni Põhja-Eestis (Harjumaa). Maakondadest on tööjõus osalemise kõrgem veel Läänemaal, ulatudes 79,8%-ni. 2 The Geography of Income Inequalities in OECD Countries, OECD 2022. 5 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 Kuigi strateegia „Eesti 2035“ on seadnud sihiks tagada tööturu regionaalne tasakaalustatus kogu ☹ Tööjõus Eestis ja hoida tööjõus osalemise määra maakondlikud erinevused allpool 10 %-punkti, küündib osalemise tegelik maakondade vaheline erinevus 2023.a veel 18 %-punktini, olles aastaga küll 2,6 %-punkti jagu maakondlikud vähenenud. erinevused on pisut vähenenud Toetusmeetmete panus kuid „Eesti 2035“ sihist endiselt ligi Vaadates, kuidas on inimeste töökohtade kättesaadavusele ja tööalasesse enesearengusse kaks korda panustavate toetusmeetmete3 vahendid eri piirkondade vahel jagunenud, on näha, et parima tööturu suuremad olukorraga Harjumaale on elanike arvu suhtes jõudnud 2023. aastal kui ka pikema perioodi vältel alates 2014. aastast ka proportsionaalselt vähem vahendeid kui enamikesse muudesse piirkondadesse. Paraku on tunduvalt vähem toetusvahendeid jõudnud ka Kesk-Eestisse ning 2023.a toetusotsuste puhul Lõuna-Eestisse, ehk piirkondadesse, kus tööhõive olukord on riigi keskmisest halvem. Samas on kõige teravamate tööturuprobleemidega Ida-Virumaale jõudnud elaniku kohta keskmisest tunduvalt rohkem toetuseid. Joonis 3. Haakuvate toetusmeetmete toetuste piirkondlik jaotus (eurot elaniku kohta) võrdluses juurprobleemi seirenäitajatega Rakendusplaani elluviimine Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused  Jätkati üle-Eestilise kaugvärbamise ja kaugtöö soodustamist, mis parandab inimeste töötamise võimalusi ja valikuid sõltumata nende elu- või viibimiskohast. Riigiasutustele koostati lisaks 😊 Piirkondlike juhendmaterjale kaugtöö toetamiseks ning alustati riigiteenistujate aadressiandmete revisjoni, haridustöötajate täiendades seda kaugtöö koha infoga, mis annab parema võimaluse analüüsida kaugtöö puuduse kasutamist ametiasutustes. leevendamiseks Näidetena eri ministeeriumitest on Siseministeeriumi valitsemisalas kõigil teenistujatel võimalus kehtestatud uued töötada kõigis haldusala asutuste üle Eesti paiknevates kontorites. Sotsiaalministeeriumi kõik alampalga koefitsiendid Ida- töötajad läbivad hübriidtöö põhimõtete koolituse ning kõikidele töökuulutustele märgitakse Virumaale töökohaks „Eesti“ ehk värbamisel ei osutu määravaks kandidaadi elukoht. Kliimaministeeriumi haldusalas on antud võimalus töötamiseks riigimajas või valitsemisala asutuste kontorites üle 😊 Avanesid Eesti ja töökuulutuses tuuakse välja piirkonnad, mille seast tööleasuja saab endale sobiva valida. uued  Jätkus ka riigimajade väljaarendamine, millega muuseas luuakse nendes võimalused tööturutoetused Ida-Virumaale riigiteenistujate üle-eestiliseks töötamiseks väljaspool kodukontorit. 2023.a lõpuks on valminud tööturu riigimajad Jõgeval, Jõhvis, Rakveres, Pärnus, Viljandis, Raplas ja Valgas. Teenuseid osutavad väljakutsete riigimajades praeguseks ligikaudu 30 riigiasutust 8 eri ministeeriumi valitsemisalast. Kõigis lahendamiseks riigimajades on kokku 400 avalikku teenust. Samas on riigimajade arendamisel ka väljakutseid. Teenuste digitaliseerimise ja kliendikontaktide vähenemise, kodukontori kasutamise 😊Soodustatud eelistamise ja töötajate arvu vähendamise tingimustes on rajatud riigimajades väljakutseks riigiteenistujate riigimajade pindadele maksimaalse kasutuse leidmine ja teenuste säilimine väiksemates kaugvärbamist, et maakonnakeskustes. pakkuda töötajatele  Kagu-Eesti tegevuskava 2030 elluviimisse panustanud tegevusena jätkas Regionaal- ja 3põllumajandusministeerium kaugtöökeskuste võrgustiku Kupland arendamise toetamist Toetuste analüüs hõlmab juurprobleemiga valdkondlikult seostatud toetusmeetmete 2014-2023.a toetusotsuste Kagu-Eesti arvestatud programmist. toetused alates aastast 2021. Analüüsi aluseks olnud meetmete loetelu täpsemalt lisas (veebiviit). 6 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 paindlikumaid töötamise  Ida-Virumaa tegevuskava 2030 elluviimisse panustanud tegevusena rakendati 2023. aastast valikuid väljaspool Ida-Virumaal teenustega seotud tööjõuprobleemide lahendamiseks täiendavaid palga Tallinna ja Tartu lisakoefitsiente meditsiinitöötajatele ja apteekritele ning eesti keeles õpetavatele linnapiirkondi õpetajatele. Hinnanguliselt on see aidanud piirkonda tuua juurde ca 100 haridustöötajat.  Samuti töötati välja õiglase ülemineku fondist rahastatav toetusmeede Ida-Virumaal põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamiseks, millega toetatakse põlevkivisektori kokku tõmbumisega töö kaotanute tööle asumist muudes valdkondades.  ☹ Katkes piirkondliku  Lisaks eeltoodud näidetele omab olulist töökohtade kättesaadavust parandavat mõju eri töökoha loomise piirkondades ka enamik rakendusplaanis 7. juurprobleemi all välja toodud tegevustest. toetus, piirkondlike Rakendusplaani tegevuste elluviimisel esinenud puudused palgatoetuste vajadused tuleb  2023. aastast otsustati REACT-EU vahendite lõppemise ning teenuse vähese kasutamise tõttu uuesti üle lõpetada piirkondliku töökoha loomise toetus nii Ida-Virumaal kui Kagu-Eestis. 2025. aastast on vaadata plaanis palgatoetuste süsteemi ümbervaatamine, mille käigus on vaja analüüsida Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti ning muude suurema tööpuudusega piirkondade vajadusi, mis eeldaksid meetmete rakendamisel piirkondlikke erisusi. 2.2. Juurprobleem - piirkondlik ebavõrdsus inimeste sissetulekutes ja vaesuses Joonis 4. Muutused juurprobleemi seirenäitajates 2018-2022. Sissetulekute tase ja vaesuse määr näitavad oluliste regionaalarengu mõõdikutena, milline on inimeste igapäevane elukvaliteet ja majanduslik toimetulek erinevate kriiside ja isikliku elu olukordadega ühes või teises piirkonnas. Inimeste sissetulekud ja majanduslik heaolu sõltuvad suuresti piirkonna tööturu valikuvõimaluste ning kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade olemasolust. Samuti peegeldavad kõrgemad sissetulekud ka tööjõu enda tootlikkust, ehk piirkonna ☹ Jõgevamaal on ja selle inimeste panust riigi terviklikku majanduskasvu ja rahvusliku jõukuse kasvatamisel. 4-liikmelisel perel Piirkonna elanike sissetulekute kasv ja hõive avaldab kohalike omavalitsuste tuludele paraku elamiseks kasutada igakuiselt üle 1300 väiksemat mõju, sest neile laekub vaid väike osa üksikisiku tulumaksust ning selle kogukasv euro vähem kui vähendab omakorda nende tasandusfondi makseid. Harjumaal Inimeste sissetulekute ja elatustaseme piirkondlikud erinevused püsivad Eestis tänaseni märkimisväärsed. 2022.a seisuga elab suhtelises vaesuses kõige enam inimesi Kirde-Eestis 31,4%, mis ligemale 2 korda enam kui Põhja-Eestis/Harjumaal (17,6%). Samas on suhtelise vaesuse piirkondade vahelised erinevused eelneva aastaga võrreldes pisut (ca 4 %-punkti) vähenenud. Suhtelise vaesuse määr on jätkuvalt kõrgem ka maalistes asustuspiirkondades (24,5%) võrreldes 7 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 linna- ja väikelinnalise asustuspiirkonnaga (21,7%), samas on vahe asustuspiirkonna tüüpide vahel viimastel aastatel tasapisi vähenenud. Leibkonnaliikmete kuukeskmistes sissetulekutes maakondade ja NUTS3 piirkondade vahelised erinevused siiski vähenemas ei ole. 2022. aasta seisuga on sissetulek leibkonna liikme kohta Jõgevamaal 29% ja Võru maakonnas 27% madalam kui Harjumaal. Ümberarvutatuna tähendab see, et Jõgevamaal oli näiteks 4-liikmelisel perel igakuiselt keskmiselt 1316 eurot vähem kasutada kui Harjumaal. Piirkondlikud erinevused inimeste sissetulekutes ja vaesuses on väga tugevalt seotud piirkonna üldiste majanduse ja tööturu arengu näitajatega. Seetõttu mõjutab regionaalset ebavõrdsust siinse juurprobleemi osas eelkõige ettevõtlus- ja tööturupoliitika toetusmeetmete rakendamine, mille toetusvahendite regionaalset jaotust on seireülevaates analüüsitud juurprobleemide 1, 7 ja 8 all ning siinkohal toetusmeetmete rakendamise mõju sissetulekute ja vaesuse regionaalsele ebavõrdsusele eraldi vaadeldud ei ole. 2.3 Juurprobleem - piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates Joonis 5. Muutused juurprobleemi seirenäitajates. Piirkondade majanduslik ja sotsiaalne elujõud oleneb paljuski ka rahvatervisest. Elanike terviseseisund ja tervena elatud eluiga võimaldab hinnata, mil moel erineb piirkonniti inimeste igapäevane elukvaliteet ning võimalus osaleda piirkonna tööturul, lisandväärtuse loomisel ja kogukondlikes ☹ hea tegevustes. terviseseisundiga täiskasvanute Inimeste terviseseisund paistab rahvatervise näitajate põhjal halvem Kirde-Eestis ja Kagu-Eestis, aga osakaal on Ida- ka näiteks Jõgeva- ja Lääne-Virumaal. Endi hinnangul vähemalt hea terviseseisundiga täiskasvanute Virumaal osakaal jääb 2023. aastal Kagu-Eesti maakondades ning Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondades allapoole ligemale 50% taseme (madalaim Ida-Virumaal 38%, jäädes ligemale 25%-punkti madalamaks kui Harjumaal). veerandi võrra Kui eelneval 4 aastal oli tervisega rahulolus piirkondade vahelised erinevused tasapisi vähenenud, siis väiksem kui 2023. aastal kasvas vahe Kirde- ja Põhja-Eesti vahel taas ligemale 3 %-punkti. Harjumaal Ka ülemäärase kehakaaluga täiskasvanute osakaal on 2022. aastal suurim Kirde-Eestis 63%-ga 16-64- aastasest elanikkonnast ning ka erinevused piirkondade vahel on siin kasvutrendis (Ida-Virumaal 15 %- punkti kõrgem kui Harjumaal). Tervena elada jäänud eluaastate (sünnimomendil) poolest paistab olukord rahvatervises 2023. aastal halvim Ida-Virumaal, kus inimesed püsivad tervena kõige lühema osa oma elust, ligikaudu 51 eluaastat ☹ tervena ja kõige kauem Harjumaal, 62 eluaastat. Maakondade vahelised erinevused ei ole pärast 2020. paraku elatud eluea piirkondlikud püsivalt vähenenud, ulatudes 2023. aastal seega endiselt 11 aastani. See jääb endiselt selgelt kaugele erinevused ka „Eesti 2035“ ja rahvatervise arengukava 2030 sihtidest, et tervena elatud eluaastate maakondade püsivad ja vaheline erinevus jõuaks aastaks 2035 allapoole 5 eluaastat. ületavad endiselt Arvestatavalt mõjub inimeste terviseseisundile ka ümbritseva keskkonna seisund. Inimeste rahulolu „Eesti 2035“ välisõhu kvaliteediga on samuti Kirde-Eestis (keskmiselt 66 punkti 100-st) tuntavalt madalam kui seatud sihte 8 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 Lääne-Eestis (keskmiselt 82, sh Hiiumaal 89 punkti) ning mujal Eestis. Samas on Ida-Virumaal olnud ka muutus kõige suurem ja liigutakse erisuste vähenemise poole. Vaadates rahvatervise ja tervishoiu arendamisele suunatud toetusmeetmete vahendite piirkondlikku jaotust nii 2023. aastal kui ka alates 2014. aastast pikema perioodi vältel torkavad silma väga suured piirkondade vahelised erinevused toetusvahendite jagunemisel. Oluliselt suuremal määral on vastavate toetusmeetmetega aidatud tervise edendamisele kaasa just Kirde- ja Lõuna-Eesti piirkondades, kus olukord rahvatervises on olnud ühtlasi keskmisest halvem. Oluline on seda lähenemist meetmetes hoida, et endistviisi suuri piirkondlikke erinevusi rahva terviseolukorras vähendada. Vähem toetusvahendeid elaniku kohta on jõudnud Põhja- ja Kesk-Eestisse, kuigi viimases on paraku olnud märke pigem keskmisest halvemast inimeste terviseseisundist. Joonis 6. Haakuvate toetusmeetmete toetuste piirkondlik jaotus (eurot elaniku kohta) võrdluses juurprobleemi seirenäitajatega Rakendusplaani elluviimine Juurprobleemi leevendamisele panustanud olulisemad tegevused  Tervisevaldkond on muude riigi valdkonnapoliitikate seas paistnud silma sellega, et valdkonna 😊 Tervishoiu arengukavade koostamisel ja seires on püütud laialdasemalt jälgida ja arvestada ka arenguid valdkonna arengu regionaalses lõikes. Näiteks on 2023. aastaks koostatud tervise ja heaolu ülevaated kõikide kavandamisel ja maakondade kohta ja samal aastal valminud Eesti rahvastiku tervisemuutuseid analüüsivas seires on jälgitud üha aastaraamatus vaadatakse mitmete tervisenäitajate puhul toimunud muutuseid ka enam ka maakonniti. Samuti jälgitakse Rahvastiku tervise arengukavas aastani 2030 mitmete regionaalseid erisusi rahvatervise arengu sihtide puhul ka regionaalset tasakaalu. ja muutuseid  Tervishoiu infrastruktuuri arendamiseks kavandatud ELi struktuuritoetuste meetmete toel on 2023.a lõpuks maakondade tõmbekeskustes rajatud või kaasajastatud 55 maakondliku 😊 Rajatud või tähtsusega tervisekeskust ning kavandatud 3,6 milj lisaeurot regionaalsete kaasajastatud 55 tervisespordikeskuste edasiarendamiseks ja olme- ja teenindushoonete rajamiseks. maakondliku tähtsusega  Heaoluteenuste (sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenused) integreeritud osutamiseks Eesti tervisekeskust eri piirkondades valmistati ette ja avati ELi struktuurifondide toetusmeetmed integreeritud heaoluteenuste keskuste ning kohalike omavalitsuste ennetus- ja peretöökeskuste väljaarendamiseks. 😊 hajaasustust  Tervishoiuteenuseid kahaneva ja vananeva rahvastikuga piirkondade vajadustele abistavate kohandada on aidanud kodulähedaste laborianalüüside ja meditsiini kaugteenuste lahendusena panustati meditsiini näidisprojektid, millega valmistatakse ette teenuste laiendamist kogu Eestile ning eriarstide kaugteenuste ning vahelise e-konsultatsiooni lahenduste juurutamine. Samuti seaduse eelnõu ette valmistamine meditsiinitöötajate ja lähtetoetuste laiendamiseks õdedele ning selle paindlikumaks muutmiseks arstidele ja apteekrite apteekritele, parandades teenuste kättesaadavust väljaspool suuremaid tõmbekeskuseid. lähtetoetustesse  Kohaliku tasandi tervisedenduse võimestamiseks alustasid Tervisekassa, Tervise Arengu laiendamisele Instituut, maakondlikud arenduskeskused ja omavalitsusliidud koostööprojekti, mille käigus 9 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 värvati kõikidesse maakondadesse tervisedendajad, kes hakkavad tegutsema oma maakonna 😊 Kohalikku haridusasutustega. tervisedendust võimestati maakondlike  Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade elluviimisse panustades sõlmiti koostöölepped 20 tervisedendajate kohaliku omavalitsusega Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal, mille raames pakutakse ka seal värbamise ja kohalike loodavatele rahvatervishoiu teemadega tegelevatele kohalikele tervisemeeskondadele tervisemeeskondade tervisedenduse mentorteenust ja koolitusi. tugimisega Tegevuste elluviimisel esinenud puudused  Vaatamata uuenduslike meditsiiniteenuste kasutuselevõtule (nt tele- ja kaugmeditsiini teenused) ja tervishoiu infrastruktuuri arendamise investeeringutele tõmbekeskustes on piirkondlikku ebavõrdsust tervishoiuteenuste kättesaadavuses süvendamas perearstide jt tervishoiutöötajate puudus, eriti väljaspool Tallinna ja Tartut, ning üldine trend tervishoiuteenuste tsentraliseerimise suunas. 2.4 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes Joon. 7. Muutused juurprobleemi seirenäitajates 2019-2023. Inimeste ühiskonnaelus osalemine ja eneseteostusvõimaluste paljusus määrab suures osas ära, kui palju suudavad ühe või teise piirkonna arengusse panustada piirkonna enda inimesed. Võimalused ☹ Inimeste end kohapeal ühiskonnaelus teostada sõltuvad eelkõige sealsete hariduse, vaba-aja, kogukondliku kultuuriellu ja tegevuse jm ühiskonnaelus osalemise võimaluste kättesaadavusest kogu elukaare kestel. kohaliku arengu kavandamisse Selle juurprobleemi seiremõõdikuid vaadates torkavad silma väga suured piirkondlikud erinevused kaasamisel on enam inimeste haridusega seotud eneseteostusvõimalustes – kolmanda taseme haridusega arenguruumi Ida- täiskasvanute osatähtsus 25-34 aastaste hulgas on märgatavalt kõrgem Harju- ja Tartumaal Virumaal (2023.a vastavalt 51 ja 46,5%) ning muudes Eesti piirkondades peale Hiiumaa jääb see alla 30% ning Järvamaal lausa alla 22%. Paraku on viimastel aastatel ka erinevused piirkondade vahel kõrgemalt haritud nooremate tööealiste osatähtsuses suurenenud (kui 2019.a erinesid maakondlikud näitajad 24 %-punkti siis 2023.a juba 29 %-punkti jagu). Ka võimalusi kohaliku elu kujundamises kaasa rääkida tajutakse piirkonniti väga erinevalt. Kui Ida- Virumaal ulatub rahulolu omavalitsusüksuse arengu kavandamisse kaasatusega kõigest 38 ☹ Piirkondlikud punktini 100-st, siis Tartu-, Lääne- ja Hiiumaal ulatub see üle 52 punkti taseme. Seda, kui aktiivselt erinevused inimesed kohalikus ühiskonnaelus kaasalöömise võimalusi kasutavad, määrab ka nende nooremate tööealiste elanike piirkondliku kuuluvustunde ja tulevikuperspektiivi tajumine, mis samuti piirkonniti erineb. haridustasemes on kasvamas 10 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 Inimeste kultuurielus osalemise puhul paistab Statistikaameti andmetega tehtud arvutuste põhjal samuti juba pikemat aega silma kõrgem osalusaktiivusus Harju- ja Tartumaal (aastal 2023 vastavalt 86% ja 91% vähemalt 15-aastast elanikest) ning oluliselt tagasihoidlikum kultuurielus kaasalöömine Ida-Virumaal (ligikaudu 65%). Kui kultuurielus osalemine on 3 aasta tagusega võrreldes elavnenud kõigis piirkondades, siis siin tuleb arvestada tollaste Covid piirangutega. Paraku Covidi eelsete aastatega võrreldes ei ole kultuurielus osalemine märkimisväärselt kasvanud ning piirkondade vahelised erinevused on hoopis suurenenud. Selle juurprobleemiga seotud toetusmeetmete piirkondlikku jaotust vaadates võib hinnata, et toetusmeetmete rakendamine on aidanud juurprobleemi osaliselt leevendada. Analüüsis vaadeldud toetusmeetmetest on toetuseid elaniku kohta jõudnud nii 2023. aasta kui pikema perioodi (2014-2023) toetusotsuste põhjal vähem suuremate linnapiirkondadega maakondadesse ning enam Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Eesti maakondadesse ning Ida-Virumaale, kus selle juurprobleemi seirenäitajate põhjal on osalemine ühiskonnaelus ja hariduslikus eneseteostamises olnud kesisem. On väga oluline, et riigi haridus-, kodanikuühiskonna-, kultuuri- ja spordipoliitika meetmetega panustataks jätkuvalt sellesse, et inimeste võimalused kogukonna- ja ühiskonnaelus aktiivselt osaleda ning mitmekülgsetest vaba-aja teenustest ja kvaliteetsest haridusest osa saada saaksid piirkonniti ühtlasemalt tagatud. Joonis 8. Haakuvate toetusmeetmete toetuste piirkondlik jaotus (eurot elaniku kohta) võrdluses juurprobleemi seirenäitajatega Rakendusplaani elluviimine Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused  Haridus- ja kultuurivaldkond on muude riikliku valdkonnapoliitikate kõrval paistnud silma sellega, et valdkonna arengukavade koostamisel ja seires on püütud laialdasemalt jälgida ja 😊 jätkus koolivõrgu arvestada arenguid regionaalses lõikes. Näiteks valdkonna tulemusaruannete ja seireuuringu kohandamine „Eesti elanike kultuurielus osalemine“ koostamisel. demograafilistele väljakutsetele, et  Jätkus gümnaasiumi- ja põhikoolivõrgu kohandamine piirkondlike demograafiliste tagada kvaliteetse muutustega ELi struktuurfondide meetmete toel, mis toob ühest küljest kaasa koolivõrgu üldhariduse hõrenemise kõrgemates kooliastmetes, kuid on vajalik, et kindlustada kvaliteetse hariduse kättesaadavus kõigis kättesaadavus ning hariduskulude efektiivsem kasutus kõigis piirkondades. Avanes uus piirkondades toetusmeede kodulähedaste algkoolide pidamise soodustamiseks (2,4 milj eurot aastaks 2024), tagades sellega riigi täiendava toetuse omavalitsustele 1-6-klassiliste väikekoolide ja 😊 jõustusid põhihariduse I ja II astme kodulähedase õppe säilitamiseks. Jätkati ka koolivõrgu kohandamist piirkondlikud toetavate maakonnakeskustesse riigigümnaasiumide rajamise ja põhikoolivõrgu korrastamise palgaboonused toetustega ELi struktuurifondide meetmetest. haridustöötajate puuduse  Kultuuriteenuste regionaalse kättesaadavuse suurendamiseks on Kultuuriministeerium leevendamiseks Ida- muude tegevuste kõrval uuendanud munitsipaaletendusasutuste ja muuseumide Virumaal tegevustoetuse andmisel hindamiskriteeriume, pakkudes eelistingimusi suurematest keskustest kaugematele piirkondadele. Käivitusid ka uued toetusmeetmed 11 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 rahvaraamatukogude teenuste ajakohastamiseks ning maakondade laulu- ja tantsupidude 😊 Kultuuri- korraldamisele. ministeerium on jätkamas mitmeid  Pikaajalise hoolekandeteenuse kättesaadavuse parandamiseks rakendus hooldereform, programme millega kohalikud omavalitsused peavad hakkama osalema teenuse rahastamises kõigile kultuuriteenuste hooldekodu vajavatele isikutele. Selleks eraldas riik omavalitsustele toetusfondi kaudu 2023. regionaalse aastaks 39,2 mln eurot ja alates 2024.a suunatakse 59,4 milj eurot KOV tulubaasi. Samu kättesaadavuse teenuseid toetati ka ESF meetmest „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ parandamiseks (mille kaudu sai tuge 35 KOVi ja ca 800 inimest) ning jätkus kohalike kogukondade vabatahtlik kaasamine hoolekandeteenuste osutamisele koostöös MTÜga Eesti Külaliikumine Kodukant. 😊 Pikaajalise  Kohalike kogukondade aktiivsemaks kaasamiseks kohalikku valitsemisse hakkasid 2023. hoolekandeteenuse aastast Siseministeeriumi eestvedamisel maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenuse kättesaadavuse raames maakondlikud arenduskeskused pakkuma tuge KOV-idele ja kogukondadele parandamiseks kogukonnakeskse valitsemismudeli rakendamiseks. Koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni suurendati KOV-de Laboriga arendati aasta lõpuks välja 17 kogukonna ja KOV-i vahelise koostöö mudelit. rolli koos riikliku kaasrahastusega  Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi koordineerimisel avati uus toetusmeede kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks piirkondades, eelistades kõrgema toetusmääraga Kagu-Eestit ja Ida-Virumaad, millega panustati muuhulgas Ida- Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade elluviimisse.  Ida-Virumaa tegevuskava elluviimisse panustas oluliselt ka 2023. a septembrist Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele kehtestatud 1,5-kordne ja alushariduses 1,3-kordne alampalga koefitsient, mis on aidanud lahendada sealseid probleeme õpetajate järelkasvu tagamisel ja tuua piirkonda tuua ca 100 haridustöötajat. Tegevuste elluviimisel esinenud puudused  Regionaalse arengu tegevuskavas ning samuti riiklikus Kultuurvaldkonna arengukavas aastani 2030 kavandatud tegevusteni KOV-de kultuuritöötajatele palgakasvu tagamiseks samas ulatuses riigi kultuuritöötajatega 2023. aastal ei ole pingelise riigieelarve tingimustes jõutud. 2.5 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes Joonis 9. Muutused juurprobleemi seirenäitajates. Head piirkondade vahelised ja sisesed liikumis- ja ühendusvõimalused on üheks piirkondliku arengu põhieelduseks, võimaldades saada hõlpsamini osa erinevate paikkondade ja kohtade pakutavatest võimalustest ja hüvedest (töökohad, teenused, vaba-aja tegevused), sõltumata 12 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 elukohast. Inimeste piirkondlike liikumisvõimaluste analüüsimiseks napib paraku häid regionaalstatistilisi näitajaid ja vastavate RETKi seiremõõdikute osas ei ole uuemad andmed enam kättesaadavad. Inimeste rahulolu ühistranspordi teenusega on püsinud kõige madalam Kesk- ja Lõuna-Eesti ☹ Ühistranspordi regioonis ning Ida-Virumaal, jäädes rahuloluhinnangute keskmisena allapoole 50 punkti taset 100- teenusega rahulolus punkti skaalal. Põhja-Eestis (Harjumaal) ulatub rahulolu võrdlusena 70 punktist kõrgemale. on silmatorkavad Piirkondlikud erinevused rahulolus on võrreldes 2 aasta tagusega ka suurenenud, kuigi näiteks Ida- suured piirkondlikud Virumaal on rahulolu märgatavalt tõusnud ja lähenenud tublisti Põhja-Eesti näitajale. Maakondade erinevused võrdluses ollakse ühistransporditeenusega kõige rahulolematumad Jõgevamaal (43 punkti). Puudulikku füüsilist ligipääsetavust aitavad tänapäeval leevendada üha enam digitaalsed ühendused, kuid kiire internetivõrguga ühendustes on piirkondlikud erinevused olnud üpris ☹ Kõigis Eesti suured. Piirkondlikud andmed lairiba internetiühenduseta leibkondade4 kohta on kättesaadavad NUTS3 piirkondades paraku 2021. aastani, mil selliseid leibkondi oli 5 maakonnas juba alla 10%. Samas oli näiteks Võru jääb ja Põlva maakonnas veel 15% või enam leibkondi lairiba internetiühenduseta. Kui Eesti on internetiühenduse erinevate e-teenuste leviku poolest olnud rahvusvaheliselt esirinnas, siis digitaalse taristu osas kiirus allapoole OECD laiemalt sellist hinnangut anda ei saa. 2022.a andmetel jäi kõigis Eesti NUTS3 piirkondades keskmist internetiühenduse kiirus OECD riikide keskmisest selgelt allapoole, samas on piirkondade vahelised erinevused Eestis siiski väiksemad kui OECD-s keskmiselt5. Analüüsis vaatluse alla võetud inimeste liikumisvõimalustesse panustavate toetusmeetmete vahendeid on elanike arvu suhtes jõudnud kõige vähem Põhja-Eestisse ning kõige enam Lääne- ja Kirde-Eestisse, üksnes 2023.a toetusotsuste alusel ka Lõuna-Eestisse. Samal ajal on 2023. aastale eelnenud perioodil jõudnud tunduvalt vähem toetusvahendeid ühenduste arendamiseks Lõuna- Eesti regioonis. Kuigi elanike arvu kohta on transpordi- ja sidetaristu investeeringutoetusi jõudnud Harjumaale vähem kui riigis tervikuna, on toetuste kogumahtu arvestades selgelt ülekaalukam osa vaadeldud meetmete toetustest liikunud just sinna (ligikaudu 66%) ja kolme ülejäänud suuremate linnapiirkondadega maakondadesse (koos Harjumaaga 84%), kus toimub tihedam igapäevane liikumine ja kuhu on koondunud olulisemad rahvusvahelised ja üleriigilised transpordisõlmed. Selle kõrval on jõudnud tunduvalt vähem investeeringuvahendeid liikumisvõimaluste arendamiseks väljapoole suuremaid linnapiirkondi ning sealsete keskuste ja tagamaa vahele. Joonis 10. Haakuvate toetusmeetmete vahendite piirkondlik jaotus (eurot elaniku kohta) võrdluses juurprobleemi seirenäitajatega Rakendusplaani elluviimine Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused  Regionaalse ühistranspordi paremaks korraldamiseks on Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis valmistatud ette ühistranspordireformi kontseptsiooni Vabariigi 4 arvestades leibkondi, kus vähemalt üks liige on vanuses 16–74 5 https://www.oecd-ilibrary.org/urban-rural-and-regional-development/oecd-regions-and-cities-at-a-glance- 2022_14108660-en 13 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 Valitsusele kinnitamiseks. Uus kontseptsioon näeb põhiosas ette eri ühistranspordiliikide liinide 😊 Alustati sünkroniseerimist koos ühtse piletisüsteemiga ning taktipõhise liinivõrgu kujundamist, mille liikuvusreformi sõlmpunktid kujundatakse liikuvuskeskustena eri tasandi tõmbekeskustesse. Haja-asustuses ettevalmistamist korraldatakse ühistransporti vajadusel ka nõudepõhiste liinidena, sh ettevedudena põhiliinidele. regionaalse Rongiliinide tihendamiseks suurendatakse rongiparki 42%. Ühistranspordireformi finantsplaan ühistranspordi hõlmab 84 mlj eurot esimeseks 2 aastaks. ajakohastamiseks  Regionaalsete lennuväljade arendamiseks eraldati riigieelarvest ASile Tallinna Lennujaam 2,3 milj toetust. Lisaks eraldati 360 000 eurot Tartu lennuühenduste kvaliteedi tõstmiseks ja Tartu- Helsingi lennuühenduse taastamiseks.  Säästvate ja tervist edendavate liikumisvõimaluste parandamiseks piirkondades töötati regionaalministri haldusalas Ühtekuuluvusfondi vahenditest välja uus toetusmeede KOV-de jalgratta- või jalgteede rajamise investeeringuteks eelarvega 20 milj eurot. Esimene taotlusvoor avanes 2023. aasta novembrist.  Kiire interneti kättesaadavuse parandamiseks turutõrkepiirkondades käivitati 😊 Käivitusid uued maapiirkondadele suunatud kogukondliku sidetaristu rajamise toetus. 2023.a jooksul said toetusvõimalused toetust esimesed 5 küla liitumisvõimaluste rajamiseks kokku ca 100-le aadressile. Jätkus ka kiire interneti toetusmeede väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamiseks RRFi vahenditest, kus ühenduste KOVid rääkisid kaasa toetuse täpsemate sihtpiirkondade määratlemisel. Meetme tulemusel rajamiseks saavad 2025. a lõpuks valguskaabliga liitumise võimaluse enam kui 11 000 aadressi üle Eesti. turutõrke piirkondades Samas on seniste taotlusvoorude rakendamise järgselt paljudes hajaasustuspiirkondades kiire interneti kättesaadavus veel jätkuvalt probleemiks. Tegevuste elluviimisel esinenud puudused  Muutunud riigiabi reeglite tõttu on takerdunud ELi 2021-2027 perioodi vahenditest kavandatud ☹ Kärbiti meetme Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamine rakendamine, mis oli mõeldud riigimaanteede hõreda tanklavõrguga piirkondadele väljaspool tõmbekeskuseid. Sellest tulenevalt on plaanis tolmuvabaks kujundada uus toetusmeede ja muuta vastavalt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. muutmise eelarvet ja tegevusi  Võrreldes Transpordi ja liikuvuse arengukava 2030 ning riigi teehoiukava varasemate eesmärkidega6 on tulnud pingelise riigieelarve tingimustes kärpida riigieelarve vahendeid uute riigimaanteede tolmuvabaks muutmise investeeringutele. 2023. aastal õnnestus ehitada kruusateedele tolmuvabasid katteid vaid 1,6 milj € eest. 2.6 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes Joonis 11. Muutused juurprobleemi seirenäitajates. 6 Katta 2030. aastaks kõik kruusateed liiklussagedusega üle 50 auto ööpäevas, kogumaksumusega ligikaudu 200 miljonit eurot, sh Riigiteede teehoiu kava 2021-2030 kohaselt aastaks 2023 kokku 4,5 mlj eurot. 14 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 Igapäevased elu- ja olmetingimused näitavad piirkonna atraktiivsust elukeskkonnana ning üldist arengu- ja heaolu taset. Riiklik strateegia „Eesti 2035“ on seadnud sihiks piirkonniti ühtlasema rahulolu elukeskkonnaga ning tähtsustab riigi ühe arenguvajadusena kvaliteetset ruumiloomet, mis aitaks muuhulgas kaasa piirkondade kestlikule kohandumisele rahvastikumuutustega. Oma elukeskkonnaga rahulolu on endiselt kõige madalam Ida-Virumaal (keskmiselt 67 punkti 100- ☹ KOV-de lõikes st) ja kõrgeim Lääne-Eestis (keskmiselt 76 punkti, sh Saaremaal 82). Piirkondade vahelised esineb erinevused on enam-vähem sarnased paari aasta tagusega võrreldes, samas on näitaja kõige enam elukeskkonnaga paranenud just Ida-Virumaal, kus rahulolu on olnud kõige madalam, ja piirkondade vahelised rahulolus erinevused seega tervikuna pisut vähenenud. Kohalike omavalitsuste võrdluses ulatub keskmine mastaapseid rahulolu 57 ja 65 punktilt Kohtla-Järve ja Narva linnas kuni 90 punkti tasemeni Muhu vallas. erinevusi – kõikudes 57-90 punkti vahel Ka kodu ümbruskonna turvalisusega rahulolu püsib kõrgeim just Lääne-Eestis ning madalam Ida- 100-st Virumaal ning Kesk- ja Kagu-Eestis. Samas on turvalisusega rahulolu pea igal pool võrdlemisi kõrge. Vaadates minuomavalitsus.ee küsitluse andmeid on hinnanud oma elukeskkonna turvalisust vähemalt 7 punktiga 10-st Ida-Virumaal 79% küsitletuist, samal ajal kui Eestis keskmiselt 87% ja Saaremaal koguni 98%. RETKi seires ilmnevat regionaalset ebavõrdust on nähtud ka laiema piirkondliku turvalisuse ja julgeolekuohuna, mis toidab valitsusvastaste meeleolude ja sotsiaalse rahulolematuse kasvu, riigivastaste vandenõuteooriate levikut jm kogukonnasiseseid pingeid. Suuremaid ohte võib siin näha eelkõige Ida-Virumaal ja teistes riigi idapiiri äärsetes piirkondades. Inimeste olmetingimuste piirkondade vahelisi erinevusi ilmestanud leibkondade sooja veega varustatuses toimunud muutuseid ei ole olnud võimalik pärast 2020. aastat enam andmete puudumisel jälgida. Seetõttu ei ole ka vastavate varasemate trendide esiletoomine selle seiremõõdiku puhul käesolevas seireülevaates enam asjakohane. Selle taustal on analüüsis vaadeldud inimeste elutingimuste parandamisele suunatud toetusmeetmete vahendid jõudnud elaniku kohta kõige vähem Harjumaa kõrval ka Ida-Virumaale (umbes kolmandiku võrra vähem kui riigis keskmiselt), kus toetusmeetmed ei ole inimeste igapäeva elutingimustega seotud ebavõrdsust seega võrreldes muude piirkondadega aidanud seni kuigivõrd leevendada. Kõige rohkem on vastavad toetused jõudnud elaniku kohta Kesk- ja Lõuna- Eestisse. Kuigi ka Põhja-Eestisse, kus elukeskkonna arengut peegeldavad seirenäitajad on üldjoontes paremad, on toetusi elaniku kohta jõudnud keskmisest vähem, on senised toetusmeetmed tervikuna aidanud piirkondlike erinevuste vähenemisele inimeste elutingimustes kaasa siiski vaid osaliselt. Joonis 12. Haakuvate toetusmeetmete toetuste piirkondlik jaotus (eurot elaniku kohta) võrdluses juurprobleemi seirenäitajatega Rakendusplaani elluviimine Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused  Inimeste elutingimuste parandamisel piirkonniti tasakaalustatud moel tuleb paratamatult tegeleda enamike piirkondade kestliku kohandumisega rahvastiku kahanemise ja 😊 Mitmetes vananemisega. Selliste tegevuste näidetena jätkati 2023.a koolivõrgu korrastamise riiklikes tegevustes 15 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 investeeringutoetuste elluviimist, et säilitada põhikooli II astmeni kodulähedaste lähtutud vajadusest õpivõimaluste kättesaadavus ning kolmanda kooliastme õpe tagada vähemalt omavalitsuse kohanduda kestlikult suuremates keskustes. Samuti on alustatud KOV hoonete energiatõhusaks muutmise piirkondade toetusmeetmega kahaneva ruumivajadusega kohandamiseks ning jätkatud riigimajade võrgu rahvastiku- muutustega väljaehitamist maakonnakeskustes. Rahvastiku hõrenemisega kaasnevatest väljakutsetest on otseselt lähtutud samuti ühistranspordi liikuvusreformi läbiviimiseks eelseisvatel aastatel.  Riigi regionaalarengu toetusmeetmetest avati 2023. aastal 60 miljoni euro ulatuses uued taotlusvoorud KOV hoonefondi energiatõhusamaks muutmise toetamiseks. Jätkus ka maakonna arengustrateegiate elluviimise ning hajaasustuse ja väikesaarte regionaalarengu 😊 Avanes mitmeid toetuste elluviimine (2023. a oli nende toetuste eelarve kokku üle 10 milj euro). Kõik mainitud õiglase ülemineku toetused on suures osas suunatud piirkondade elukeskkonna arendamisele. fondi (ÕÜF) toetusmeetmeid Ida-  Norra/EMPi finantsvahendite ajalooliste linnasüdamete elavdamise toetusmeetme toel jätkati Virumaa väikelinnade linnasüdamete arendamist kvaliteetse ja atraktiivse avaliku ruumina kodanikele, elukeskkonna turistidele ja ettevõtjatele. 2023.a alguses suunati projektide vahel jaotamiseks täiendavad 1 parandamiseks miljonit eurot. Sarnaseid linnasüdamete arendamise projekte toetati ka maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest.  Suuremate linnapiirkondade elukeskkonna arenguväljakutsete lahendamiseks avati 😊 Avanes spetsiaalsed toetusmeetmed Ida-Virumaa linnapiirkondade taaselavdamiseks (kokku 23,5 milj toetusmeede eurot) ja kõigile suurematele linnapiirkonnale Eestis keskkonnasõbralike ja nutikate lahenduste suuremate arendamiseks (kokku 12 milj eurot). 2023.a toimusid taotlusvoorud linnapiirkondade linnapiirkondade tegevuskavade väljatöötamiseks, mille alusel toetatakse arendusprojekte meetme järgmises targa linnaruumi ja etapis. Ida-Viru linnapiirkondade  Eluasemetingimuste piirkonniti ühtlasemaks arendamiseks avati 2023.a kevadel taaselavdamiseks korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetusmeetmed, millel on soodsamad tingimused väljaspool Tallinna ja Tartut ning teisi suuremaid linnu. paraku ei ole plaanitud ajakavas rakendunud korterelamute osalise rekonstrueerimise toetus, mis pakuks paremaid võimalusi madalama kinnisvarahinna ja sissetulekutega piirkondades 😊 Jätkati rekonstrueerimise käivitamiseks. Jätkus ka KOV elamufondi investeeringutoetus väljapoole eluasemelaenudega Tallinna ja Tartu mõjuala jäävatele piirkondadele. turutõrke- piirkondadele ja  Eluasemelaenu võimaluste parandamiseks turutõrkepiirkondades laiendati eluaseme piirkonniti kaaslaenu sihtpiirkonda kõigile Eesti maapiirkondade alla 1000 elanikuga asustusüksustele diferentseeritud väljaspool Harjumaad, kus esineb takistusi kommertstingimustel laenu saamisel. 2023.a lõpuks eluasemete oli sõlmitud 132 laenulepingut, milles Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolne ja renoveerimise finantsasutuste lisanduv laenusumma ulatus kokku üle 19 milj euro. Kõige suuremas mahus toetustega jõudis eluasemelaen kaaslaenu toel 2023. aastal Kagu-Eestisse ning Ida- ja Lääne-Virumaale.  Varem läbi viidud tuuleenergia taristu taluvustasu ja kohaliku kasu instrumentide analüüsi 😊 Jõustusid põhjal jõustusid 1. juulist 2023 keskkonnatasude seaduse muudatused, mis lubavad maksta hüvitised kohalikele tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust hüvitist maismaal asuvate tuulikute naabruses kogukondadele ja elavatele inimestele ja nende kohalikele omavalitsustele. Hüvitist saavad taotleda ka kalandus- meretuuleparkidest mõjutatud kalandusettevõtjad. ettevõtetele tuuleparkide  Turvalisema elukeskkonna loomisele eri piirkondades on panustanud Siseministeeriumi häiringute talumiseks koostöölepingute uuendamine 15 maakondliku turvalisuse nõukoguga aastateks 2023–27. Eelkõige hõreasustusega abikaugete piirkondade turvalisust on tugevdanud Siseministeeriumi 😊 Võimestati tegevus vabatahtlike päästekomandode arendamisel ja vabatahtlike päästjate tegevuse vabatahtlike mitmekesistamisel ning väikesaartel tegutsevatele vabatahtlikele päästekomandodele antav päästjate tegevust täiendav püsitoetus. abikaugetes piirkondades ja maakondade 16 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024  Veeteenuste piirkonniti ühtlasema kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmiseks alustati veeteenuse turvalisuse reformi projektiga, milles Kliimaministeerium koostöös KOV-ide, vee-ettevõtete jt partneritega nõukogude tegevust töötab välja veeteenuste arendamise teekaardi ja kestliku vee-ettevõtluse mudeli. KIKi keskkonnaprogrammist toetati piirkondlikke vee-ettevõtete arenguprojekte 2023.a kokku 4,4 milj euro ulatuses.  Ida-Virumaa tegevuskava 2030 elluviimisse panustavate tegevustena töötati sealse rahvastiku kahanemisega kohandumiseks välja spetsiaalne toetusmeede tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamiseks, mida on vahendite olemasolul kavatsus laiendada ka teistele sarnasetele piirkondadele väljaspool Ida-Virumaad.  Lisaks töötati välja toetusmeede Ida-Viru maakonna ühistutele ja kohalikele omavalitsustele korterelamute renoveerimiseks, mille 9,4 milj euroga taotlusvoor avanes 2024. a alguses.  Jätkati ka Õiglase Ülemineku Fondi toetusmeetmete väljatöötamist ja elluviimist, mille kogurahastusest (ca 340 milj eurot) on kavandatud ligemale 20% Ida-Virumaa elukeskkonna parandamiseks seoses põlevkivitööstuselt mitmekesisemale ja süsinikuneutraalsemale majandusele üleminekuga. 2.7 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile Joonis 13. Muutused juurprobleemi seirenäitajates 2019-2023. Regionaalne ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime on piirkondliku arengu võtmetegur. Paraku on just ettevõtluse arengunäitajate piirkondade vahelised erinevused regionaalse arengu juurprobleemide võrdluses kõige teravamalt nähtavad. Suured piirkondlikud erinevused ☹ Just ettevõtlusaktiivsuses, ettevõtete lisandväärtuses, tootlikkuses, ekspordis ning teadus- ja ettevõtlusarengu arendustegevuse rakendamise võimekuses pärsivad eelkõige suurematest linnapiirkondadest näitajates on eemale jäävate piirkondade, aga kaudselt ka kogu Eesti majanduse konkurentsivõimet ja arengut piirkondade vahelised erinevused jätkuvalt tervikuna. kõige tuntavamad 17 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 Tööjõu tootlikkust peegeldav sisemajanduse kogutoodang (SKP hõivatu kohta ostujõu alusel) on Eurostati andmete põhjal tehtud arvutuste alusel selgelt kõrgem kahe suurema linnapiirkonnaga regioonides, ulatudes 2022.a seisuga Põhja-Eestis (Harjumaal) 88%-ni ELi keskmisest ning ka Kirde-Eestis (Ida-Virumaal) 76%-ni. Samas Lääne-Eesti regioonis ulatus see vaid 58%-ni ning Kesk- ja Lõuna-Eestis 66%-ni. Üksikute maakondade lõikes on majanduse kogutoodang hõivatu kohta ☹ Sisemajanduse kogutoodang on veelgi madalam. Arvestades näiteks Tartu linnaregiooni mõju Lõuna-Eesti näitajale on selge, et väljaspool suuremaid ülejäänud Lõuna-Eesti maakondade SKP hõivatu kohta jääb ELi keskmisest tublisti allapoole. Kõigi linnapiirkondi ELi Eesti regioonide vastav SKP näitaja on seejuures ELi keskmise suhtes teinud 2022.a läbi languse keskmisega võrreldes eelnevate aastate kasvutrendi järgselt. Üheks põhjuseks on siin kindlasti Eesti ELi keskmisest palju jätkuvalt väga kesine kõrgem inflatsioon ja kiirem majanduslangus. Samas võib 2022.a näitaja iga-aastaste andmerevisjonide käigus veel muutuda. Ka OECD riikidega võrdluses on tööjõu tootlikkus väljaspool meie suuremate linnapiirkondadega regioone üks madalamaid ja erinevused piirkondade vahel ühed suuremad7. Sarnased piirkondlikud erinevused ilmnevad ka ettevõtlusaktiivsuses. Kui Põhja-Eestis/Harjumaal oli 2023.a 1000 elaniku kohta 130 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet (v.a FIE-d) ning kõrgem ettevõtlusaktiivsus on veel Tartumaal (101), siis suurtööstuste piirkonnas Ida-Virumaal küündib näitaja vaid 39-ni ning kõigis ülejäänud maakondades jääb vahemikku 63-73. Siiski on paaril viimasel aastal piirkondade vahelised erinevused ettevõtlusaktiivsuses paari protsendi jagu 😊 Vaatamata vähenenud. riigisiseste erinevuste kasvule on ettevõtete Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal mõnevõrra lisandväärtuse ja selle suurenenud, kuid mitte niivõrd ülejäänud Eesti võrdluses Harjumaaga kui hoopiski Ida- kasvutempo poolest on Virumaaga, mille ettevõtete lisandväärtus on aastatel 2020-2022 kasvanud nii NUTS3 piirkondadest piirkondade kui maakondade võrdluses kõige kiiremini. 2022. aastaks ulatus keskmine eredamalt silma lisandväärtus ettevõtte (20+ töötajaga) kohta8 99 000 eurost Lääne-Eestis 167 000 euroni Kirde- paistnud just Ida- Eestis (Ida-Virumaa). Maakondadest on püsinud ettevõtte kohta loodav lisandväärtus kõige Virumaa madalam Hiiumaal, kus mahajäämus kogu Eesti näitajast on samal perioodil vähenenud 54%lt 48%-ni. Seevastu Ida-Virumaal on sama lisandväärtuse näitaja riigi keskmise suhtes kasvanud 120%lt 132%ni. Ettevõtete ekspordi näitajates pärast 2020. aastat toimunud piirkondlike erinevuste kasv on ☹ Eksport ettevõtte 2023. aastast üldjoontes pidurdunud ning Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Eesti ekspordimahud ettevõtte kohta erineb maakonniti üle 4 korra kohta on võrdluses Harjumaaga vähenenud. Samas on ekspordi väärtus ettevõtte kohta kahanenud 2023. aastal kõigis piirkondades ning just Ida-Virumaal on eksport pärast vahepealset kasvu teinud 2023. aastal läbi kõige suurema languse ja mahajäämus Harjumaast on taas suurenenud. Maakondade võrdluses on 2023. a seisuga kaupade ja teenuste eksport ettevõtte kohta suurim Harjumaal (ca 244 000 eurot) jäädes seevastu Võru-, Põlva-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaal alla 100 000 euro (Põlvamaal kõigest 58 000 eurot). Vahe on maakonniti seega enam kui 4-kordne. Ettevõtete piirkonniti ebaühtlast konkurentsivõimet võimendab ka piirkondlik ebavõrdsus ettevõtete ligipääsus investeeringuteks vajalikule laenukapitalile. Sarnaselt elukondliku kinnisvaraga on tagatisvara madal turuväärtus ning vähene likviidsus üheks piiravaks tingimuseks väljaspool suuremaid linnapiirkondi investeeringuid kavandavate ettevõtjate jaoks. EIS-Kredexi ja MESi piirkondlike soodustingimustega laenu- ja käendustoodete pakkumine väljaspool suuremaid kasvukeskuseid on aidanud piirkondlikku ebavõrdsust laenukapitali ettevõtlusesse jõudmisel mõnevõrra ühtlustada. MESi maamajanduse ettevõtetele mõeldud laenu- ja 7 The Geography of Income Inequalities in OECD Countries, OECD 2022 (WPTI töörühma töödokument); https://www.oecd- ilibrary.org/urban-rural-and-regional-development/oecd-regions-and-cities-at-a-glance-2022_14108660-en 8 Hõlmates alates 2020.a Statistikaameti sisse viidud metoodika muutatust kõiki ettevõtteid põllumajanduse, tööstuse, energeetika, ehituse ja teenuste (v.a finants- ja kindlustustegevus) valdkondades. 18 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 käendustoodete vahenditest on näiteks 2023. aastal ligemale 95% jõudnud väljaspoole Harjumaad ja 90% väljaspoole Harju- ja Tartumaad. Tähelepanuväärne on seegi, et piirkondlikud erinevused ligipääsus kapitalile mõjutavad omakorda ettevõtete ligipääsu ettevõtlustoetuste tagastamatule abile. Ka riiklikud strateegiad „Eesti 2035“ ning TAIE 2035 näevad ette väljaspool Harjumaad loodud SKP kasvutempo kiirenemist Euroopa Liidu keskmise suhtes9 ning teadmusmahuka ja kõrgema lisandväärtusega ettevõtluse kasvu kõigis Eesti piirkondades. Selle saavutamiseks on vaja riigi ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika meetmete kaudu suunata rohkem ressurssi ja toetuseid väljapoole suuremaid kasvukeskuseid, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt. Ettevõtlusarengu ja innovatsiooni toetusmeetmete vahendeid on ettevõtete arvu suhtes pigem jõudnud rohkem tagasihoidlikuma ettevõtlusarenguga piirkondadesse. Vähem toetuseid on ettevõtete arvu suhtes jõudnud kõige konkurentsivõimelisema ja kiiremini kasvava majandusega Põhja-Eestisse. Paraku keskmisest vähem on toetusi jõudnud ka selgelt halvemate majandusarengu näitajatega Lääne-Eestisse ja maakondadest on keskmisest vähem toetuseid ettevõtte kohta pikema perioodi vältel (2014-23) jõudnud lisaks Harjumaale (67% riigi keskmisest) veel ka Pärnu- ja Raplamaale (vastavalt 70% ja 86%). Samas on keskmisest kordades enam toetuseid ettevõtete arvu suhtes jõudnud jällegi Ida-Virumaale. Tuleb arvestada, et väiksema ettevõtete arvu ja suurettevõtete suure osatähtsuse tõttu toetussumma ettevõtte kohta siin mõnevõrra võimendub, samas on ka elanike arvu suhtes Ida-Virumaale jõudnud ettevõtlus- ja innovatsiooni meetmetest toetuseid keskmisest selgelt enam. Keskmisest tublisti enam ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuseid on ettevõtete arvu suhtes jõudnud ka Kesk- ja Lõuna- Eestisse, eriti väljapoole Tartumaad. Joonis 14. Haakuvate toetusmeetmete toetuste piirkondlik jaotus (eurot ettevõtte kohta) võrdluses juurprobleemi seirenäitajatega Rakendusplaani elluviimine Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused  Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist tulenevalt analüüsiti võimalusi ja kavandati 😊 Eesmärgiks võetud rakendusmehhanisme, mille toel suunata Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-27.a üle 40% ELi rakenduskava alaeesmärkide nutikam ja rohelisem Eesti ettevõtluse toetusmeetmete struktuurifondide vahenditest vähemalt 40% väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Valitsuskabineti otsusel ettevõtlustoetuste hakatakse iga-aastase välisvahendite kasutamise seire raames jälgima ka vastavate toetuste jõudmine väljapoole tegelikku regionaalset jaotust. Tallinna ja Tartu  Väga oluline panus ettevõtlusarengu piirkondlikule tasakaalustamisele on olnud ELi ühtse linnaregioone põllumajanduspoliitika 2021-27.a strateegiakava ja EMKVFi rakenduskava uute põllumajanduse, kalanduse ja maaettevõtluse toetusmeetmetel, mis on põhiosas suunatud maa- ja rannapiirkondade ettevõtete arengule või rakendavad soodsamaid toetuse andmise 9 Vastavalt „Eesti 2035“-le vähemalt 67%-ni EL27 suhtes aastaks 2035 (ostujõu pariteedi näitaja alusel). 19 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 tingimusi väljaspool Tallinna linnaregiooni. 2023. aastal töötati välja ka mitmeid uusi olulise mõjuga toetusmeetmeid (nt investeeringutoetused bioressursside väärindamiseks, ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas, ettevõtete teadmussiirdeks meetmed). 😊 Olulist tuge  Regionaalse turismiettevõtluse arendamiseks on aasta varem avatud sihtfinantseeringu ettevõtluse piirkonniti kaudu plaanis aastatel 2023–26 toetada regionaalsete turismiarendusorganisatsioonide ühtlasemale arengule tegevust ligikaudu 7,5 miljoni euroga. Selleks oli 2023.a lõpuks sõlmitud lepingud 6 on andmas ÜPP ja turismiarendusorganisatsiooniga. Lisaks sai Maakondlike arengustrateegiate elluviimise EMKVFi 2021-27.a toetusmeetmest 2023.a taotlemisõiguse 11 uut regionaalset turismiarendusprojekti. strateegiakavade maapiirkondadele  Uute ettevõtluskeskkonna arendamisele suunatud regionaalarengu toetusmeetmetena suunatud valmistati ette väljaspool Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda rakendatav Piirkondade toetusmeetmed ettevõtlus- ja elukeskkonna toetusmeede, mille esimene taotlusvoor oli avatud 2023. a veebruarist augustini. Toetusvahendid ja projektide hindamine jaotati NUTS3 piirkondade põhiselt ja rahajaotuse koostamisel võetakse arvesse piirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda.  Ettevõtete ligipääsu parandamiseks finantskapitalile turutõrkepiirkondades on jätkatud 😊 ELi õiglase soodusintressi ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) lisagarantiiga regionaallaenu ülemineku jt fondidest instrumendi rakendamist ettevõtjatele väljaspool Harju- ja Tarumaad olukorras, kus ettevõtjal on avatud üle 200 milj puudub pangale vajalik omaosalus või tagatisvara. Lisaks EIS-i laenutoodetele on jätkunud ka euro ulatuses uusi Maaelu Edendamise Sihtasutuse omakapitalist ja ELi fondide rahastamisvahenditest laenude toetusmeetmeid ja käenduste andmine maamajanduse ettevõtjatele. piirkondade ettevõtlusarengu  Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku korraldamine ja ettevõtlusnõustamise toetamiseks toetamine liikus 2023.a MKM-lt üle REMi koordineerimisele. Kinnitati VKEde nõustamise ning VKE töötajate oskuste arendamise toetusmeetme toetuse andmise tingimused, et alustada meetme rakendamist 2024.a algusest. Meetme eelarve kujundamisel suunati suurem osa toetusest neile piirkondadele, kus ettevõtlusega seotud probleemid on suuremad. Selleks arvestati MAK-de vahel toetusvahendite jaotamisel maakonna elanike arvu kõrval ettevõtluse arengut peegeldavaid sotsiaalmajanduslikke näitajaid. 😊 Jätkunud EIS-i ja  Jätkus välisinvestorite regionaalse sihtturunduse ja investorteeninduse toetamine. MES-i soodustustingimustel  Kagu-Eesti tegevuskava 2030 elluviimisse panustas oluliselt Kagu-Eesti ettevõtluse arengu regionaallaenud ja toetusmeetme väljatöötamine 7,5 milj euro ulatuses, mille toetuse andmise tingimused käendused kinnitati 2023.a septembris ja taotlemine avanes 2024. a kevadest. ettevõtjatele turutõrkepiirkondades  Ida-Virumaa tegevuskava 2030 elluviimise ja piirkonna arengu seisukohast olulise mõjuga tegevustena avanesid mitmed HTMi ja MKMi koordineeritavad ÕÜF-i toetusmeetmed Ida- Virumaa ettevõtluskeskkonna ja tööturu arendamiseks põlevkivienergeetikalt süsinikuneutraalsemale majandusele üleminekul. 2023.a jooksul kinnitati toetuse andmise tingimused Ida-Virumaal ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise, teadus- arendustegevuse mahuka piloottaristu rajamise ning suurinvesteeringute ja VKE-de investeeringute toetamise meetmete elluviimiseks.  Regionaal- ja põllumajandusministeerium jätkas ettevõtluse konkurentsivõime kasvatamisele suunatud Ida-Virumaa programmi toetustega. Sh eraldati 2023. aastal üle 52 000 euro Ida-Viru filmifondi tegevuste toetamiseks ja 165 000 eurot Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ettevõtlusnõustamise teenustele. Jätkus ka Ida-Virumaa iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine aastateks 2022-25 EIS-ga sõlmitud toetuslepingu raames.  20 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 Tegevuste elluviimisel esinenud puudused  Piirkondade ettevõtluse fookusvaldkondade ja nutika spetsialiseerumise toetamise võimalused ettevõtlus- ja TA poliitika riiklikest toetusmeetmetest ja finantsinstrumentidest on jäänud võrdlemisi ebaselgeks. See puudutab nt perioodi 2021-27 ELi struktuuritoetustest rahastatavat temaatiliste TA-programmide toetusmeedet, mis oli 2023. aastal väljatöötamisel ning TAIE fookusvaldkondade arendamise teekaarte, mis peaksid nägema ette ka võimalusi piirkondliku ettevõtluse edendamiseks. Riiklike nutika spetsialiseerumise toetusmeetmete väljatöötamisel on vaja jälgida, et nendega oleksid tagatud toetusvõimalused ka piirkondlike fookusvaldkondade ettevõtluse arenguprojektidele, mis ei pruugi üks-ühele kattuda riiklike nutika spetsialiseerumise valdkondadega ning võivad olla oma tegevuste ja tulemuste mõttes väiksemamahulisemad. Muuhulgas on käimasolevate Kesk- ja Lõuna-Eesti regionaalsete arengulepete väljatöötamise protsessis nähtud selget vajadust kindlustada piirkondade ettevõtluse fookusvaldkondade arendamiseks vajaminev rahaline tugi "TAIE 2035" strateegia toetusmeetmete raames.  Puudulik on olnud ka info riiklike ettevõtlustoetuste väljatöötamisel soodsamate sekkumismäärade vm erisuste kaalumise kohta Kagu-Eestile ja Ida-Virumaale, mida on nähtud ette muuhulgas riiklikes Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa tegevuskavades aastani 2030. 2.8 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtjatele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses Joonis 15. Muutused juurprobleemi seirenäitajates 2019-2023. Piirkondliku ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele ja ettevõtete lisandväärtuse kasvule on oluline kõrgema hariduse ja kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu ning võimalused paindlikult koolitada oma ☹ Ettevõtluse vajadustele vastava profiili ja oskustega töötajad. Seejuures on väga oluline, et tööjõu erialane haridus arengut toetava ühtiks võimalikult hästi piirkondliku ettevõtluse valdkondliku profiili ja oskuste vajadusega aitamaks tööjõu ja oskuste leida ettevõtetel piirkonnast kohapealt sobivate oskustega tööjõudu ning inimestel oma oskustele ja kättesaadavus on haridusele vastavaid töövõimalusi. jätkuvalt kesisem väljaspool Eri- või kutseharidusega (sh kõrgharidus) 25-64-aastaste täiskasvanute osatähtsus on 2023.a kõrgem suuremate Ida-Virumaal (77,6%), Harju- ja Tartumaal ning Lääne-Eesti saartel (70-75% vahemikus), jäädes kõigis linnapiirkondadega ülejäänud maakondades 63-66% vahele (madalaim Valgamaal 62,8%). Paraku on piirkondade regioone vahelised erinevused selle tööturul hinnatud haridusega elanikkonna osakaalus pärast 2020. aastat pisut kasvanud nii NUTS3 piirkondade kui ka maakondade võrdluses. Samas 2023.a andmete põhjal on see kasvutrend siiski peatunud. Elukestvas õppes osalemises on piirkondade vahelised erinevused paaril viimasel aastal pisut vähenenud, kuid siiski veel märgatavad. Kui Lõuna- ja Põhja-Eestis ulatub vastav näitaja 2023.a seisuga 23-25%-ni, siis Kesk-Eestis on osalemine elukestvas õppes olnud kõige tagasihoidlikum - 18%. Teistest 21 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 piirkondadest kiiremat kasvu on elukestvas õppes osalemises alates 2021. aastast näha Ida-Virumaal. Arvestades õiglase ülemineku fondi toel avanevaid täiend- ja ümberõppe võimalusi ning põlevkivisektori ümberkorraldusi maakonnas, võib oodata senise kasvutrendi jätkumist ka järgmistel aastatel. Vaadates tööjõu ja selle oskuste arendamisele panustavate toetusmeetmete vahendite regionaalset jaotust, on näha, et nende meetmete piirkondlik jaotus on aidanud ka selle juurprobleemi ohjamisele pigem kaasa. Nimelt on seni Väljaspoole Harjumaad jõudnud tunduvalt rohkem toetuseid ettevõtte kohta, eriti Kesk- ja Lõuna-Eesti regiooni ning ka Lääne-Eesti saarmaakondadesse. Samas nt Põlvamaale on jõudnud nende meetmete toetuseid vaid kolmandiku jagu riigi keskmisest. Joonis 16. Haakuvate toetusmeetmete toetuste piirkondlik jaotus (eurot ettevõtte kohta, v.a FIE-d) võrdluses juurprobleemi seirenäitajatega Rakendusplaani elluviimine Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused  Piirkondade ettevõtjatele vajaliku tööjõu kättesaadavust aitab parandada 2023.a välja töötatud Sektorite vahelise mobiilsuse toetusskeem, mis toetab ülikoolide ja TA asutuste 😊 Töötati välja ekspertide kaasamist ettevõtete tootearendusse ja teadus- ja arendustegevusse. Meetmes uued ÕÜF-st soositakse väljaspool Harju- ja Tartumaad tegutsevaid taotlejaid boonuspunktide andmisega rahastatavad projektide hindamisel. Ettevõtjate vajadustele vastava tööjõu ettevalmistamist on aidanud toetusmeetmed tagada ka kutseõppeasutuste koostöö õppekavade arendamisel kohalike tööandjatega, Ida-Virumaal tööjõu Töötukassa esindustega, MAK-de jm osapooltega. ümberõppeks  Ülikoolide regionaalsete kolledžite panust piirkondade ettevõtete arengusse ja tööjõu põlevkivisektorist väljumisel ettevalmistamisse on aidanud finantsiliselt kindlustada HTM-i avalik-õiguslikele ülikoolidele ning riigi rakenduskõrgkoolidele antav 1,6 mln eurone täiendav sihttoetus kõrgharidusõppeks regionaalsetel õppekohtadel. Pikaajalise muutuse saavutamiseks on vajadus selle täiendava rahastuse püsivaks muutmise järele. Regionaalsete kolledžite muude regionaalarengus vajalike ülesannete (sh TA teenused ettevõtetele, tööjõu täiend- ja ümberõpe) rahastamisvõimalusi aitavad parandada ka kahes eelnevas punktis nimetatud ÕÜFi toetusmeetmed Ida-Virumaale ning osalemine regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamise projektides.  Avanes uuendatud üürielamute rajamise toetusmeede eelarvega 5 miljonit eurot, mis 😊 ülikoolide ja riigi parandab inimeste töötamise võimalusi ja aitab rahuldada ettevõtete tööjõuvajadusi eri rakenduskõrgkoolid piirkondades. Toetusmeedet rakendatakse väljaspool Tartu ja Tallinna linnu ning nendega e regionaalsetele külgnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi. Eraldatud toetusega ehitatakse või renoveeritakse õppekohtadele olemasolev elamu üürielamuks Hiiumaal Kõrgessaare alevikus, Toila vallas Voka alevikus, Jõgeva eraldatud täiendav vallas Sadukülas, Kuressaare linnas ja Põltsamaa vallas Esku külas. sihttoetus on aidanud  Ettevõtete arengut toetavat tööjõuvajaduste piirkondlikku prognoosivõimekust on aidanud kindlustada parandada esimesed sammud OSKA tööjõuvajaduse prognoosi andmemudeli täiendamisel uute kõrgharidusõppe andmeallikatega (sh EHIS, EMTA TÖR, ETU, Statistikaamet, rahvastikuregister), mis on loonud jätku piirkondades eeldused tööjõu oskuste vajaduse prognoosidesse territoriaalse mõõtme lisamiseks. Kuigi teadaolevalt ei ole tööjõu oskuste vajadust OSKA prognoosides ja uuringutes veel piirkonniti 22 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 prognoositud, on eraldi piirkondliku tööjõuvajaduse prognoosimise moodul välja arendamisel Ida-Virumaa näitel. Operatiivsemat ülevaadet piirkondlikust tööjõuvajadusest annab jätkuvalt ka Töötukassa regionaalse tööjõubaromeetri vahendusel. Siiski vajab OSKA mudeli kasutuselevõtt tööjõu oskuste vajaduste prognoosimiseks piirkonniti ja tööjõu paremaks ettevalmistamiseks piirkondade ettevõtjatele edaspidi rohkem tähelepanu. Pärast piirkondliku töökoha loomise Ida-Virumaa tegevuskava elluviimisesse on panustanud tublisti piirkonna tööturu toetuse katkemist kohandamiseks põlevkivisektori kokku tõmbumisega ette valmistatud uued ÕÜF-st React-EU rahastatavad toetusmeetmed põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise vahenditest vaja toetamiseks, mille rakendamist alustati 2024.a algsest ning Ida-Virumaal täiendkoolituse uuesti vaadata üle mahu suurendamiseks ja uute tasemeõppe õppekavade loomiseks kutse- ja kõrghariduses. piirkondliku 2023.a viidi lõpule ka toetusmeede Ida-Virumaa ettevõtluse ja inimeste tööalaste oskuste töökoha loomise mitmekesistamiseks Tegevuste 2,9 mlnpuudused elluviimisel esinenud euroga, millest sai kasu üle 2300 inimese ja 170 ettevõtte. toetuste vajadused  .  Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa tegevuskavade elluviimisesse panustanud tegevustest on 2023.a  peatatud REACT-EU vahendite lõppemisel ja kohati teenuse vähese kasutamise tõttu piirkondliku töökoha loomise toetus nii Kagu-Eestis kui ka Ida-Virumaal ning vahendid suunatud ümber muudele üleriigilistele tööturutoetustele. 2025. aastaks kavandatud palgatoetuste süsteemi ümbervaatamisel on vaja uuesti hinnata Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti ning muude suurema tööpuudusega piirkondade vajadusi sarnaste instrumentide järele.  2.9 Juurprobleem - KOV-de piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise võimekus Joonis 17. Muutused juurprobleemi seirenäitajates. Kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse piirkondlikke erinevusi peegeldab hästi kogukonna rahulolu kohalike avalike teenuste, omavalitsuste juhtimisega ja arenguga. Ka „Eesti ☹ KOV 2035“ strateegia näeb riigi olulise arenguvajadusena ette, et inimesele peavad kõik avalikud teenustega teenused olema kättesaadavad ja kvaliteetsed füüsilises ruumis või digitaalsetena, olenemata rahulolu erineb elukohast. märkimisväärselt (37 punktilt Kohtla- Elanike rahulolus KOV teenustega10 on piirkondade vahel üpris suured erinevused – kui Järvel 85 punktini keskmisest selgelt kõrgem rahulolu on Põhja-Eestis Harjumaal (keskmiselt 66 punkti 100-st) ja Muhus) Lääne-Eestis (61 punkti), siis tunduvalt vähem ollakse kohalike avalike teenustega rahul Ida-Viru- 10 Rahulolu 2022.a ja 2020.a võrdluses tuleb arvestada erinevustega küsitluste metoodikas. Mõlema aasta hinnangud on teisendatud ühtsele alusele 0-100 punkti skaalale. Seetõttu tuleks jooniste põhjal teha järeldusi üksnes piirkondade vaheliste erinevuste, mitte nendes 2 aasta vahel toimunud muutuste kohta. Märkus puudutab ka teisi elanike rahulolu hindamisel põhinevaid seiremõõdikuid RETKi juurprobleemide 3, 4, 5, 6 ja 9 all. 23 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 , Valga- ja Jõgevamaal (vahemikus 49-52 punkti). Omavalitsuste lõikes varieerub keskmine rahulolu 37 punktilt Kohtla-Järvel kuni 85-ni Muhu vallas. ☹ rahulolu Sarnased on piirkondlikud erinevused ka rahulolus omavalitsuse juhtimise muutustega, millega muutustega KOVi juhtimises on inimesed oluliselt vähem rahul Ida-Viru, Järva ning Lõuna-Eestis Jõgeva-, Põlva ja Valga varieerub maakonnas (keskmiselt 34-39 punkti 100-st) ning kõige rahulolevamad Tartu-, Lääne-Viru- ja omavalitsuste Harjumaal (51-59 punkti). Üksikute omavalitsuste võrdluses kõigub keskmine rahulolu koguni 16 lõikes koguni 16 ja ja 85 punkti vahel. 85 punkti vahel Rahulolu koduomavalitsuse üldise arengusuunaga on taaskord kõrgem Harjumaal (keskmiselt 61 punkti 100st) ning Tartu- ja Võrumaal (56-57 punkti). Ida-Viru-, Põlva- ja Valgamaal jääb rahulolu seevastu allapoole 43 punkti piiri. Omavalitsuste lõikes varieerub keskmine rahulolu 30-31 punktilt Kohtla-Järve linnas ja Põhja-Sakala vallas 82 punktini Muhu vallas. Pärast 2020. aastat on kohalike omavalitsuste finantsolukord muutunud pigem keerulisemaks ja ☹ KOV-de madal KOV võlakohustuste maht kasvanud. KOV eelarvestrateegiate prognooside kohaselt võib finantsautonoomia eeldada, et netovõlakoormuse madalseis jääb 2023-2024 aastasse, misjärel stabiliseerub on tinginud suhteliselt kõrgel tasemel. Halvenenud finantsolukord pärsib omakorda omavalitsuste suurema vajaduse riigi sekkumiste investeerimisvõimekust ja suutlikkust viia ellu arendusprojekte nii puhtalt omavahendite kui ka järgi omavalitsuste toetusmeetmete kaasfinantseerimise kaudu. finantsvõimekuse Piirkondlikke erinevusi omavalitsuste finants- ja investeerimisvõimekuses, mis tuleb suuresti ühtlustamiseks ebaühtlasest maksulaekumisest, on püütud ühtlustada tasandusfondiga arvestades piirkonna demograafilisi näitajaid ja sotsiaalmajanduslikku arengutaset. Vajadust riiklike sekkumiste järgi KOV-de finantsvõimekuse ühtlustamiseks suurendab ka asjaolu, et Eesti on olnud ühe piiratuma KOV finantsautonoomiaga riike, kus KOV kulude osa valitsemissektori kuludest ja kohalike maksude osakaal on madalam kui enamikus arenenud riikides11. Mitmed uuringud ja eri riikide kogemused näitavad, et sisuline detsentraliseerimine ja suurem autonoomia suurendab riigivalitsemise tõhusust ja avalike teenuse kvaliteeti ning on positiivses korrelatsioonis riikide sisemajanduse kogutoodangu suurusega12. Joonis 18. Muutused KOV-de finantsolukorras 2017-2022 Allikas: https://minuomavalitsus.ee/omavalitsuste-finantsolukorra-indeks Riigi ja omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekusele suunatud toetusmeetmete vahenditest, mille kohta on olemas andmed maakondliku jaotuse kohta, on elanike arvu suhtes jõudnud selgelt kõige enam toetusi Ida-Virumaale, kus rahulolematus omavalitsuse juhtimise, teenuste ja arengusuundadega on olnud kõige suurem ja kõige vähem Harju- ja Tartumaale, kus vastav rahulolu on keskmisest kõrgem. Selles võrdluses on toetusmeetmed aidanud selgelt piirkondade vahelist ebavõrdsust leevendada. Samas keskmisest tunduvalt vähem vastavate meetmete toetuseid jõudnud ka mitmesse Lõuna-Eesti maakonda, kus rahulolu omavalitsuse arengu ja juhtimisega on olnud väiksem (eriti Jõgeva- ja Põlvamaa näitel). Vähem toetuseid on jõudnud ka 11 https://www.oecd.org/regional/multi-level-governance/OECD_SNG_Nuancier_2021.pdf 12 Making Decentralisation Work: a Handbook for Policy-Makers, OECD 2019. 24 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 Kesk-Eesti regiooni, kus vastav rahulolu on olnud küll pigem keskmisel tasemel. Väga oluline on tagada edaspidi meetmete rakendamise lahendused, mis aitaksid nende toetusvahendeid ja mõju suunata rohkem kõigisse sellistesse piirkondadesse, mille haldus- ja arendusvõimekus on olnud keskmisest halvem. Joonis 19. Haakuvate toetusmeetmete toetuste piirkondlik jaotus (eurot elaniku kohta) võrdluses juurprobleemi seirenäitajatega Rakendusplaani elluviimine Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused  Kohalike omavalitsuste teenistujate arendamisel jätkas oma tegevust selleks loodud ministeeriumite ülene juhtrühm, algatati KOV juhtidele mõeldud arenguprogramm ReMi, 😊 valitsemisalade Kliimaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantselei koostöös. Lisaks suurendati ülene juhtrühm toetusmeetme "Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmine" eelarvet 2 mln euroni, jätkas tegevust KOV millest jätkati KOV-de arendusvõimekust toetavate uuringute ja õppereiside tegemist ning viidi teenistujate läbi riigihange kohaliku omavalitsuse strateegilise personalijuhtimise mudeli loomiseks ja pädevuste tervikliku arendamisel ja rakendamiseks. suurendati sama  Kohalike omavalitsuste finantsvõimekusse ühtlustamiseks ja finantsautonoomia eesmärgiga tugevdamiseks valmistati 2023. aastal ette KOV-de tulubaasi ümberkujundamise ettepanekuid toetusmeetmete eelarvet Vabariigi Valitsusele. Ettepanekud puudutasid KOV-dele laekuva füüsilise isiku tulumaksu arvestuse muutmist, maamaksu autonoomia suurendamist, tasandusfondi arvestuses hõreasustuse ja ääremaalisuse koefitsiendi võimendamist ning KOV-dele tööealiste ja pensionäride pealt laekuva tulumaksu osa suurendamist, millega turgutada kiiremini kahaneva ja vananeva rahvastikuga omavalitsuste finantsvõimekust ja -jätkusuutlikkust. Tasandusfondi 😊 Valmistati ette mehhanismi modifitseerimise ettepanekus on võetud arvesse ka asjaolu, et liiga jõulise tulude fiskaalsete territoriaalse ümberjagamise korral võib soovimatuks tagajärjeks regionaalse arengu lahenduste tasakaalustamise asemel olla piirkondade vähenev motivatsioon ettevõtluskeskkonna jm ettepanekud KOV-de arengu nimel pingutada. Sellele, et liiga jõulised tasandusfondi ümberjagamismehhanismid finantsvõimekuse ühtlustamiseks, sh võivad pikas perspektiivis piirkondade vahelisi arengulõhesid suurendada, on osutanud ka kohandumiseks OECD13. rahvastiku  KOVde ettevõtluskeskkonna arendamise võimekuse tugevdamiseks jätkus MAK-de kahanemise ja ettevõtluskonsultantide võrgustiku arendamine MAK-de tegevuskava ja personali vananemisega arengumudeli alusel. MAKide riigieelarveline rahastamine liikus 2023. aastal MKM-ist üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse. Jätkuvalt on KOV-d saanud viia läbi uuringuid, analüüse ja õppereise ettevõtluse arendamise võimekuse tõstmiseks toetusmeetme „Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmine“ raames.  Edasiminek jätkus KOV-de turvalisuse ja kriisijuhtimise valmiduses. Alustati omavalitsuste turvalisuse arenguprogrammiga, et võimestada KOVe ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundajana ning turvalise ruumiloome põhimõtete rakendamisel avaliku ruumi planeerimisel. 13 ibid 25 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 Programmi läbimisel koostavad omavalitsused turvalisuse tegevuskava ja Siseministeerium 😊 Siseministeerium tagab selleks abistava mentori. Äsjaloodud KÜSKi kodanikuühiskonna innovatsioonifondi ja Päästeamet fookuses oli 2023. aastal julgeolekuolukorrast tingituna elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse panustas väga võimekuse tõstmine kohalikul tasandil. Lisaks loodi Siseministeeriumi ja ELVLi ühine töörühm laiapõhjaliselt kriisivalmiduse ja siseturvalisuse valdkonna koostöö arendamiseks. Ühiskonna kohaliku kriisijuhtimise ja toimetulekuvõime parandamiseks kriisiolukordades viidi läbi mitmeid koolitusprogramme, elanikkonnakaitse mille oluliseks sihtgrupiks olid kohalikud omavalitsused. võimekuse  Kriisivalmiduse tehnilise võimekuse parandamise eesmärgil said KOV-d taotleda tugevdamisse Päästeametilt toetust (2022.-23.a kokku 2,28 milj eurot) alternatiivsete sidepidamisvahendite ning generaatorite soetamiseks. Lisaks toetati Eesti saartel generaatorite ja alternatiivside seadmete soetust elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks nt elektri- ja transpordiühenduste katkestuste tingimustes tormide ajal. Samuti alustati üle-eestilise 😊 täiustati KOV-de ohusireenide võrgustiku paigaldamise tegevusi. teenuste ja arenguseire  Toimusid mitmed minuomavalitsus.ee KOVde teenuste ja arengu seire veebirakenduse veebirakendust arendustööd, mille käigus lisandusid rakenduses uued funktsionaalsused seiretulemuste minuomavalitsus.ee, visualiseerimisel ja valmis uus ettevõtluskeskkonna arendamise hindamismoodul. millel on lai Minuomavalitsus.ee mõõdikud on leidnud üha laiemat kasutust omavalitsuste ja riiklikes kasutuspotentsiaal arengu- ja planeerimisprotsessides ning samuti valdkondlike toetusmeetmete väljatöötamisel. riikliku ja kohaliku tasandi poliitikate ja  KOV-de teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks digi-lahendustele ülemineku arendusotsuste abil alustati MKMi digiriigi ja IKT arendamise toetusmeetmete toel mitmete uute KOVde ruumiteadlikkuse digiülemineku tegevustega. Näiteks avalike teenuste kaardistamise mudeli ja ühtse kasutajate tugevdamisel rahulolu mõõtmise süsteemi väljatöötamist ning jätkati KOV istungite ja koosolekute digilahenduse arendamist. Lisaks toetati ELVL-i kohalike omavalitsuste IKT Kompetentsikeskust 841 000 euroga KOVde digipöörde kava tegevuste elluviimisel aastatel 2023-2024. 😊 MKMi ja ReMi meetmete toel  Kagu-Eesti tegevuskava 2030 elluviimisse on tubli panuse andnud 2023. aastal spetsiaalse edenes KOV-de toetusprogrammi väljatöötamine Kagu-Eesti kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande digiüleminek ja teenuse arendamiseks, arvestades teenuse osutamisel piirkonna eripäradega. digitaalsete teenuste jõudmine kodanikeni Tegevuste elluviimisel esinenud puudused ☹ sammud KOV-de  Senised sammud KOV-de motivatsiooni ja võimekuse suurendamisel ettevõtluskeskkonna võimekuse ja arendamisel on jäänud vähemõjusaks. Enamus valitsuskabinetile tutvustatud ettepanekuid motivatsiooni peale KOVdele maa ettevõtluse arendamiseks üleandmise lihtsustamise ei ole jõudnud tugevdamiseks lahendusteni, sh ettepanek juriidilise isiku tulumaksu osaliseks suunamiseks töökohtade arvu ettevõtluse alusel kohalike omavalitsuste tulubaasi. Omavalitsuste praeguse rahastamissüsteemi tõttu arendamisel on saavad KOV-d ettevõtluse arengust jätkuvalt vähe otsest kasu, mis ei motiveeri neid sellega jäänud tegelema. pinnapealseteks 26 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 2.10 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused KOV-de arenguväljavaadetes seoses elanike arvu muutustega Joonis 20. Muutused juurprobleemi seirenäitajates 2019-2024. Piirkondlikud rahvastikumuutused, eelkõige rändes ja vanusstruktuuris, kujundavad väga suurel määral piirkondade pikaajalisi arenguväljavaateid. Eesti siseseid rahvastikumuutusi veab endiselt eest rahvastiku kasv eeskätt pealinnaregioonis jt suuremates linnapiirkondades, mille taustal seisavad ülejäänud, eriti keskustest kaugemale jäävate hõreasustusega piirkonnad silmitsi 😊 ☹ Kuigi Eesti kahaneva ja kiiremini vananeva rahvastiku väljakutsetega. Toimuvad rahvastikumuutused seavad rahvastik on nende piirkondade kohalikud omavalitsused selgelt keerulisemasse arenguolukorda, sh pöördunud viimastel piirkondliku ettevõtluse arendamisel, kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse tagamisel, taristu aastatel kergele ülalpidamisel ja arendamisel kui ka piirkonna arendustegevuses laiemalt. kasvule (eelkõige suuremates Piirkondlikke rahvaarvu muutuseid kajastavad Statistikaameti andmed näitavad, et paaril linnapiirkondades), on viimasel aastal on kõigi NUTS3 piirkondade rahvaarvu14 kahanemine pidurdunud ja pöördunud piirkonniti kergele kasvule, eelkõige suurenenud sisse- ja tagasirände ning eriti Ukraina sõjapõgenike arvelt. rahvastikumuutused ja Nähtavam pööre Eesti ja mitmete piirkondade rahvaarvu muutustes ongi toimunud just pärast nende mõju arengule 2022. aastat. Samas eri piirkondade võrdluses on rahvastikumuutused jätkuvalt ebaühtlased - jätkuvalt väga erinev. rahvaarv on kasvanud kiiremini suuremate linnapiirkondadega regioonides ega ole mujal püsivamate kasvutrendideni jõudnud. Võrreldes 2018. aastaga on rahvastik kahanenud kõige tuntavamalt Kirde-Eestis (4,4% jagu) ja maakondadest Hiiumaal (pisut üle 10%). Püsivam on rahvaarvu kasv jätkuvalt Põhja-Eestis Harjumaal (6 viimase aastaga ligemale 10%), kuid paaril viimasel aastal positiivse trendina ka Lõuna-Eestis (Tartu linnapiirkonna vedamisel). Maakondadest on paaril viimasel aastal rahvastik olnud kerges kasvutrendis ka Pärnu- ja Raplamaal. Selged erinevused rahvastikumuutustes on jätkuvalt ka maa- ja linnapiirkondade vahel (kui maalises asustuspiirkonnas elav rahvastik on 2023. aastaks 5 aasta tagusega võrreldes 0,5% kahanenud, siis väikelinnalises asustuspiirkonnas kasvanud tervelt 17% võrra). Piirkondlikud rahvastikumuutused ei ole paraku vastanud ka „Eesti 2035“ strateegia seatud sihtidele, et väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste osakaal Eesti rahvastikust ei väheneks. Viimase viie aastaga on see osakaal kahanenud 0,3-0,6 %-punkti jagu aastas, kahanedes 2023. aastaks 53,3%-ni riigi rahvastikust. Piirkondlikud erinevused rahvastikumuutustes seavad eri piirkondade arenguteele selgelt erinevaid väljakutseid. Kahaneva elanike arvuga piirkondades on suureneva surve all näiteks vajaliku tööjõu, kvaliteetsete teenuste ning hea kohapealse haldus- ja arendusvõimekuse 14 2022.a aastast on Statistikaamet muutnud rahvastikustatistika metoodikat, minnes üle elukohaandmetes Rahvastikuregistri andmetele ja paiknemisindeksi metoodika alusel, millega on seletatav ka Lääne-Eesti rahvaarvu andmete järsem kõrvalekalle varasematest trendidest. 27 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 tagamine. Samuti vajab väheneva nõudlusega kohandamist sealne taristu, mis on enamasti üles ehitatud oluliselt suurema arvu elanike teenindamiseks ja seetõttu ebaefektiivses kasutuses, mille ülalpidamine endises mahus käib majanduslikult üle jõu. Kahanevate piirkondade kestliku arengu tagamiseks on vaja ka riiklike poliitikatega toetada piirkondade kestlikku kohandumist kahanemisega (sh uuenduslike teenuste osutamise viiside kasutuselevõttu, avalike hoonete ruumikasutuse tõhustamist, heade ühenduste loomist keskustega, kaugtööd, sotsiaalse ja uusi võimalusi ära kasutava ettevõtluse arendamist ning kogukondade rakendamist piirkondlikus arengus). Kiirelt kasvavates linnapiirkondades on seevastu väljakutseks tasakaalu leidmine elanike arvu edasise hoogsa kasvu võimaldamise ning kõigile elanikele teenuste ja taristu tagamise võimekuse vahel, aga ka kestliku maakasutuse ja transpordi tagamine ning maahõivet puudutavate konfliktide lahendamine (eriti looduskeskkonna ning elamu, äri- ja põllumajandusliku maakasutuse vahel). Rakendusplaani elluviimine RETKi koostamisel on lähtutud eeldusest, et piirkondlike rahvastikumuutustega seotud väljakutsetesse panustavad sisuliselt kõik ülejäänud regionaalse arengu juurprobleemide leevendamisele suunatud rakendusplaani tegevused, mistõttu selle juurprobleemi leevendamisele enam panustanud tegevusi siin eraldi esile tõstetud ei ole. 3. Regionaalarengu juurprobleemide üleste RETK-i tegevuste elluviimine Järgnev peatükk teeb kokkuvõtte 2023. aastal ellu viidud olulisematest RETKi juurprobleemide ülestest tegevustest (esitatud rakendusplaani avaosas), mis puudutavad regionaalpoliitika koordineerimise keskseid väljakutseid ja panustavad ühtlasi iga üksiku regionaalarengu juurprobleemi lahendamisele regionaalse arengu tegevuskavas. Olulisemad edasiminekud 2023. aastal  ELi perioodi 2021-27 Ühtekuuluvuspoliitika fondide toetusmeetmete regionaalarengut 😊 Ministeeriumite tasakaalustava mõju tugevdamiseks nõustas Regionaal- ja põllumajandusministeerium koostöös kavandati eri aktiivselt valdkonnaministeeriume toetusmeetmete ettevalmistamisel eesmärgiga ministeeriumite suurendada nendes piirkonniti diferentseeritud lahenduste kasutuselevõtu meetmete valdkondlikes regionaalarengut tasakaalustava mõju suurendamiseks. Konsultatsioone anti 2023. aastal toetusmeetmetes ÜKP, ÕÜF ja RRF meetmete kavandamisele kokku 194 korral, sh 5 korral meetmete regionaalarengut hindamismetoodika kujundamisele. tasakaalustavaid lahendusi  Riigi, kohaliku ja regionaalse tasandi strateegilise planeerimise kooskõla ja sidustatuse tugevdamisel, sh eri valitsemistasandite ülese koordinatsiooni tugevdamisel regionaaltasandi arendustegevuses 2023. aastal olulisi uusi tegevusi ei algatatud. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi eestvedamisel jätkati regionaalsete arengulepete 😊 jätkusid väljatöötamise piloteerimist Lõuna- ja Kesk-Eesti regioonides koostöös teiste ministeeriumite, regionaalsete piirkondade maakondlike arendusorganisatsioonide, ülikoolide ja ettevõtjatega. Protsessi on arengulepete toetanud aktiivselt ka OECD eksperdid spetsiaalse TSI projekti raames ning mitmed Eesti pilootprojektid, mille eksperdid. 2023.a jooksul valmistati ette arenguleppe dokumentide esmased kavandid ning üks eesmärk on nende arutelud jätkuvad regioonide arengulepete töögruppides ja nõukogudes. Koos regionaaltasandi arengulepete plaanitud heaks kiitmiseks valmistatakse 2024.a teises pooles ette arendustegevuse koordinatsiooni memorandum valitsuskabinetile ülevaatega valminud regionaalsetest arengulepetest ja tugevdamise ettepanekutega nende edasise positsiooni kujundamiseks riiklike strateegiadokumentide süsteemis ning regionaalsete arengulepete ja nõukogude edasise rolli ja ülesannete kohta. Samuti on täpsustatud õiguslikke aluseid eri tasandi arengukavade vastastikuste seoste arvestamiseks uues menetluses olevas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eelnõus. Maakondliku arendustegevuse elluviimise toetusmeetme rakendamisel juurutati regionaal- ja 28 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 põllumajandusministeeriumi ning maakondlike arendusorganisatsioonide vahelist 😊 jätkus uue eelläbirääkimiste protsessi selleks, et valmistada meetmest rahastamiseks ette nii piirkonna üleriigilise planeeringu kui riigipoolsete arenguprioriteetide ja -vajadustest lähtuvad mõjusaimad piirkondlikud „Eesti 2050“ arendusprojektid. ettevalmistamine  Jätkus ka uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ettevalmistamine. 2023.a valmis planeeringu alusuuring väliskeskkonna trendide ruumimõjude kohta15 ja viidi läbi planeeringu lähteseisukohtade analüüsi ja KSH programmi hange. Uue üleriigilise planeeringu koostamine on plaanitud lõpule viia aastaks 2025. ☹ riigi valdkonna arengukavade/poliitika Tähelepanu vajavad kitsaskohad te seires on  RETKi 2023.a elluviimise seire käigus ei ole enamasti selgunud, mil moel on riigi valdkondlike regionaalsete arenguerisuste ja arengudokumentide elluviimise seires jälgitud olulisemate (sh „Eesti 2035“) vajaduste arvestamine seiremõõdikute puhul arenguid ka piirkondlikus lõikes ning arvestatud sellega valdkonna sageli tähelepanu alt tegevuste ja meetmete edasisel kujundamisel, eriti juhul kui piirkondade vahelised väljas erinevused on silmatorkavalt suured või süvenemas. Seetõttu on valdkondlike arengukavade ning riigieelarve tulemusvaldkondade seire- ja tulemusaruannete koostamisel, samuti arengukavade vahehindamistes, vaja edaspidi regionaalse mõju tõhusamaks suunamiseks 😊☹ pöörata rohkem tähelepanu ka regionaalsete erisuste jälgimisele. ministeeriumide valmidus rakendada  Ministeeriumide valmidus analüüsida oma ELi struktuuritoetuste valdkondades ELi struktuuritoetustes regionaalseid erisusi ning kavandada toetuse andmise tingimustes lahendusi meetmete piirkondlikke erisusi ja regionaalarengut tasakaalustava mõju suurendamiseks on jäänud oodatust väiksemaks. regionaalarengut Kokku kehtestati 2023. aastal 63 ÜKP 2021-27 perioodi valdkondlike toetusmeetmete tasakaalustavaid toetuste andmise tingimuste õigusakti, mille puhul tuli puutumuse tõttu tasakaalustatud lahendusi on kasvanud, regionaalarengu eesmärgiga analüüsida piirkonniti eristatud sekkumiste vajadusi. Paraku aga vajab mõju mitmete meetmete puhul regionaalsete mõjude hinnang puudus või jäid tasakaalustatud saavutamiseks veel regionaalarengusse panustamise lahendused kavandamata või pinnapealseks. Siiski on ka tugevdamist mitmeid positiivseid näiteid, kus valdkondlik meede on kavandatud mõnele konkreetsele piirkonnale (peamiselt ÕÜF-st toetatavad meetmed Ida-Virumaal), meetmest toetatakse piirkonniti erinevaid tegevusi (12 meedet) või toetusvahendite puhul kasutatakse ☹ regionaalpoliitika toetusvahendite piirkondlikke eeljaotusi (3). Viie meetme puhul rakendatakse ka piirkonniti ja strateegiliste arengudokumentide erinevad kvalifitseerumistingimusi ning nelja puhul piirkonniti erinevaid toetusmäärasid või teadmispõhiseks boonuspunkte hindamisel. kavandamiseks ja  Regionaalstatistika kättesaadavus ei vasta sageli regionaalarengu seire vajadustele. seireks vajamineva Muuhulgas on andmete puudusel või aegridade katkemisel tulnud loobuda mitmete regionaalstatistika on lünklik strateegia „Eesti 2035“ jt seiremõõdikute kasutamisest RETK-i seirenäitajatena (nt sooja veeta leibkondade osatähtsus ja lairiba internetiühendusega leibkondade osatähtsus). Edaspidi on vaja on parandada ajakohase regionaalstatistika kättesaadavust ja leida puuduvad riigieelarvelised vahendid "Eesti 2035", RETKi, riigi valdkonna arengukavade ja maakonna arengustrateegiate seiremõõdikute piirkondlikuks jälgimiseks koostöös regionaalarengu eest vastutava ministeeriumiga. 15file:///C:/Users/eedi.sepp/Downloads/%C3%9Cleriigiline%20planeering%202050%20trendiuuring_L%C3%B5pparuanne% 202023_Lisad.pdf 29 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 4. Kokkuvõte ja seirest tulevad ettepanekud  Üldise hinnanguna tuleb tunnistada, et Eestis ei ole piirkondade vahelised arenguerinevused märkimisväärselt vähenemas, vaid püsivad jätkuvalt suured ning pole märke, et „Eesti 2035“ eesmärgid regionaalse tasakaalustatuse osas oleksid realiseerumas. Eriti ilmneb see piirkondade vahelises ebavõrdsuses ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitalile ja tööjõule ligipääsus, kuna erinevused on püsinud eriti silmatorkavad ettevõtluse arengu (ettevõtlusaktiivsus, lisandväärtus ja eksport) ja elanike/tööjõu haridustaseme seirenäitajates. Paraku on see ka üheks peamiseks piirkondlikku arengut kujundavaks teguriks. Piirkondade vaheline arengulõhe on siin eriti ilmekas suuremate linnapiirkondade ja ääremaalisemate piirkondade vahel ning suurem arengumahajäämus on piirkondadest ka Lääne-Eestis, Kagu-Eestis ja Jõgevamaal. Ettevõtlusaktiivsus püsib tunduvalt madalam suurtööstuspärandiga Ida-Virumaal.  Suurem piirkondlik ebavõrdsus on püsinud ka rahulolus kohalike omavalitsuste arenguga ja oma koduomavalitsuste juhtimise muutustega, kus suurem rahulolematus paistab muude piirkondadega võrdluses silma just Ida-Virumaal.  Viimastel seireandmetel on jätkunud piirkondliku ebavõrdsuse kasvutrend rahvaarvu muutustes, elanike ja tööjõu haridustasemes ning rahvatervise näitajates. Ehk mõnevõrra on suurenenud piirkondade vaheline ebavõrdsus ettevõtetele vajaliku tööjõu kättesaadavuses ning inimeste eneseteostusvõimalustes ja terviseseisundis. Piirkondade lõikes on siingi mahajäämus kasvanud eelkõige samades suuremate sotsiaal-majanduslike väljakutsetega piirkondades, eriti Ida-Virumaal, Kagu-Eestis ja Jõgevamaal.  Ülejäänud RETKi seirenäitajates on piirkondade vahelised erinevused ja ebavõrdsus püsinud suhteliselt stabiilsena. Mõnevõrra on piirkondade vahelised erinevused vähenenud inimeste suhtelises vaesuses.  Kõige vähem positiivseid näiteid regionaalarengu juurprobleeme leevendavatest tegevustest saab RETKi 2023. aasta seire põhjal tuua välja regionaalse ebavõrdsuse vähendamisel liikumisvõimaluste ja ühenduste ning töökohtade kättesaadavuse ja tööalaste eneseteostusvõimaluste osas.  Regionaalarengu juurprobleemidega haakuvatest ELi fondidest ja riigieelarvest rahastatud toetusmeetmete vahendite piirkondlikku jaotust vaadates nähtub, et nende tervikmõju on olnud regionaalset ebavõrdsust pigem leevendav. Toetuseid on jõudnud elaniku kohta üldjuhul vähem just Harjumaale ja ka teistesse suuremate linnapiirkondadega maakondadesse (Tartumaale ja kohati ka Pärnumaale). Kõige enam on toetuseid jõudnud seevastu just Ida-Virumaale, kuid samuti Kagu- ja Lääne-Eesti maakondadesse, kus arengumahajäämus regionaalarengu juurprobleemide lõikes on valdavalt suurem. Seda suuresti ka Ida-Virumaa programmi täiendavate toetuste toel, mida lähiaastatel peaks senisega võrreldes enam võimendama ka sealne ÕÜF-i vahendite aktiivsem kasutuselevõtt. Samas tuleb arvestada, et eelmainitud toetusvahendite regionaalne jaotus ei näita puhtalt valdkonnapoliitikate regionaalarengut tasakaalustavat mõju, kuna vastav analüüs hõlmab ka spetsiaalseid regionaalarengu meetmeid, mis ongi suunatud valdavalt just vähemarenenud piirkondadesse. Samuti on oluline arvestada, et toetuste analüüs ei hõlma EMKVFist ja EKF-st rahastatavaid põllumajanduse, kalanduse ja maaelu arengu toetuseid, mille sihtpiirkonnaks on valdavalt maapiirkond.  Toetusmeetmete regionaalarengut tasakaalustanud mõju kõrval torkab paraku silma ka näiteid, kus toetusmeetmete vahendeid on jõudnud suhteliselt vähem piirkondadesse valdkondades, kus nende arenguseisund on tuntavalt halvem kui Harju- ja Tartumaal. Näiteks Kesk-Eestisse juurprobleemide 1, 3, 9 puhul, kus on panustatud vähem sealsete elanike töövõimalustesse ja terviseseisundisse ning kohalike omavalitsuste arendus- ja teenustes osutamise võimekuse järele-aitamisse. Ka inimeste igapäeva elutingimustega seotud ebavõrdsust (juurprobleem 6) Ida-Virumaal ei ole toetusmeetmed 30 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 aidanud võrreldes muude piirkondadega seni kuigivõrd leevendada (saanud vaadeldud toetumeetmetest elaniku kohta u. kolmandiku jagu vähem toetusi kui riigis keskmiselt). Lisaks tuleb arvestada, et absoluutsummades on eri juurprobleemide lõikes jõudnud toetuseid väljapoole Harjumaad hoopis väiksem osa kui elanike või ettevõtete arvu suhtes. Olulisem on seda pidada silmas just 6 esimese juurprobleemi juures, arvestades, et teenuste osutamise ja arendamisega seotud investeeringute puhul on kulud elaniku kohta hõredama asustusega piirkondades väiksema mastaabiefekti tõttu paratamatult kõrgemad kui tiheasustatud piirkondades. Nii on RETKi 5. juurprobleemiga valdkondlikult seotud toetusmeetmetest ligikaudu 66% ning juurprobleemide 1, 4 ja 7 puhul kolmandiku jagu või enam toetustest jõudnud perioodil 2014-2023 üksnes Harjumaale.  RETKi 2023.a seire tulemusi vaadates on jätkuvalt vajadus, et ministeeriumid kaaluksid ja suunaksid tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks teadlikumalt oma tegevuse mõju regionaalarengule. Eelnevast tulenevalt on vaja riigi valdkonnapoliitikates kõige enam lisatähelepanu pöörata täiendavate meetmete ja sekkumiste kavandamisele regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks ettevõtluse arengu, tööjõu kättesaadavuse ja inimeste tööturul osalemise võimalustes ning samuti transpordiühendustes, rahvatervises ja omavalitsuste juhtimis- ja arendusvõimekuses. Regionaal- ja põllumajandusministri kõrval on eelkõige vaja majandus- ja tööstusministril, haridus- ja teadusministril, taristuministril ja terviseministril vaadata üle oma valitsemisala puudutavad tegevused ja nende tasakaalustatud regionaalarengut toetava mõju suurendamise võimalused.  Muuhulgas on vaja eelkõige ettevõtlusarengu ja innovatsiooni, aga ka tööturu valdkonna, transpordi ja tervishoiuvaldkonna arengukavade või nende programmide uuendamisel kaaluda seniste tegevuste kõrval täiendavaid regionaalarengut tasakaalustavaid või piirkondlikest erivajadustest lähtuvaid sekkumisi, konsulteerides ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga. Oluline on tuua valdkonna arengukavades ja programmides selgemalt välja valdkonna arengu väljakutsete, strateegiliste eesmärkide ja arenguvõimaluste piirkondlikku mõõdet, eritähelepanu vajavaid piirkondi, mõõdikute piirkondlikke sihttasemeid ja erilähenemisi vajavatele piirkondadele fokusseeritud või erisusi sisaldavaid tegevusi. Need sammud aitaksid luua ka nähtavamat seost strateegia „Eesti 2035“ pikaajaliste regionaalarengut puudutavate sihtide ja ministeeriumite poliitikate vahel.  Et ühtlustada piirkondlikku arengut ja pidurdada üksikute piirkondade arengumahajäämust on vaja ka edasist põhjalikumat läbikaalumist valdkondlike EL-i struktuurifondide toetusmeetmete regionaalarengut tasakaalustav suunitlus ja piirkondlik fokuseeritus nii praegusel kui tulevasel programmeerimisperioodil. Selleks on vaja meetmete toetuse andmise tingimuste ettevalmistamisel vastutavatel ministeeriumitel koostöös regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga sisukamalt analüüsida meetme sekkumisvaldkonnas regionaalsete erisuste rakendamise vajadusi ning võtta nendes kasutusele ühtlasemat regionaalarengut soosivaid lahendusi. Samuti on oluline kogu rakendusperioodi jooksul seirata tehtud erisuste toimimist, teha vajadusel valitud lähenemistes muudatusi ning kajastada meetmete mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule rakenduskavaga seotud hindamiste osana.  Regionaalarengu teadlikumaks ja teadmuspõhisemaks suunamiseks on vaja Statistikaametil koostöös regionaalarengu eest vastutava ja teiste ministeeriumitega tagada riiklike statistikatööde kava ettevalmistamisel vajalikud andmed "Eesti 2035", RETKi, riigi valdkonna arengukavade ja maakonna arengustrateegiate seiremõõdikute piirkondlikuks jälgimiseks ning selleks vajaminevad riigieelarvelised vahendid. Vaja on parandada ka regionaalstatistika ajakohasust ja avaldada andmeid riiklike statistikatööde raames edaspidi vähem kui 2-aastase viitajaga.  Andsime 2023.a seire info küsimisel ministeeriumitele muuhulgas loetelu mitmetest RESi valdkondlike arengukavade programmides ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis kavandatud ning maakonna arengustrateegiates ettepanekutena riigile tehtud valdkonnapoliitikate tegevustest, mille puhul näeme nende piirkondliku mõõtme läbimõtlemise korral täiendavat mõju regionaalarengu tasakaalustamisele. Kuna mitmete selliste tegevuste puhul ei tulnud ministeeriumitelt tagasisidet 31 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 nendes regionaalsete lähenemiste kavandamise valmiduse kohta, on vaja näiteks järgnevate tegevuste regionaalarengut puudutavas sisus edaspidi regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning valdkonnaministeeriumite koostöös lähemalt kokku leppida: - esmatasandi tervishoiu mudeli arendamine, haiglavõrgu arengusuundade koostamine ning kiirabiteenuse korraldamine ja teeninduspiirkondade kujundamine; - kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomine (piirkondades), et suurendada KOV-is perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust; - vajalike ettevalmistuste tegemine Tallinna–Haapsalu–Rohuküla raudteeühenduse taastamiseks; - riiklike sekkumiste ja meetmete loomine Euroopa Liidu välispiiril Venemaaga kujunenud takistuse leevendamiseks piiriregioonidele.  RETKi 2023.a seire käigus ministeeriumite tehtud ettepanekute alusel täiendatakse RETKi rakendusplaani järgnevate uute tegevuste või väljunditega: - toetatud kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamist KOV-de territooriumil paiknevatesse tõmbekeskustesse meetmetest (SF 2021+) „Vanemaealiste eluaseme toetamine (teenusmajad)“ ja „Innovaatiliste lahenduste väljatöötamine elu- ja teenuskohtade kohandamiseks“. Toetuste puhul on lähtutud omaosaluse määramisel KOV-de finantsvõimekusest, eakate osakaalust ja finantsvõimekusest ning rakendatud erandit saarvaldadele (Juurprobleem 6); - töötatud välja toetus riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide ohutustamiseks ja veevarustuskindluse uuringu teostamiseks Ida-Virumaal, summas 2,7 mlj eurot (JP 6); - toetatud linnade rohestamiskavade koostamist ja elluviimist üle 10 000 elanikuga linnades, diferentseerides toetuse määra vastavalt kohaliku omavalitsuse tuludele Eesti keskmise suhtes (JP6); - toetusmeetmega ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamiseks Ida-Virumaal on tugevdatud piirkondades sotsiaalhoolekandeteenuste osutamise võimekust ning sotsiaalmajanduslikku arengut (JP3); - Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamise võimekuse tugevdamine Ida-Virumaa kohalikes omavalitsustes ning vastava pilootprojekti läbi viimine Ida-Virumaa KOV-dele, millega luuakse vastav kohalikele vajadustele fokuseeritud koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem (JP 9); Kõik RETKi täiendamiseks tehtud ettepanekud muudatusteks on sõnastatud täpsemalt seireülevaate lisas „RETKi rakendusplaani tegevuste elluviimine 2023. aastal“.  Lisaks on seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukrainas ja uue geopoliitilise olukorraga kaasnenud mõjudega majandusele ning inimeste ja kaupade liikumisvõimalustele vaja ühtlasema regionaalarengu tagamiseks analüüsida Eesti idapiiri regioonide vajadusi täiendavate regionaalpoliitiliste sekkumiste järele ELi ühtekuuluvuspoliitika, sh Interregi programmide ning riiklike meetmete kaudu. Selleks on vaja mh Eestil aktiivselt osaleda Euroopa Komisjoni/Maailmapanga ning ESPON 2030 koostööprogrammi uuringuprojektide läbiviimisel eesmärgiga toetada piiriregioone muutunud oludes uute arenguvõimaluste ja -takistuste tingimustes. Nimetatud tegevussuunaga on vaja täiendada ühtlasi RETKi rakendusplaani.  Kõik RETK-s ja selle rakendusplaanis siinse seireülevaate alusel tehtavad muudatused kinnitatakse seirearuande valmimise järgselt regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjaga, misjärel avaldatakse ka muudatustega uus 4-aastane rakendusplaan regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ametlikul veebilehel. Muuhulgas uuendatakse tegevuste eest vastutavate ja kaasatavate ministeeriumite infot vastavalt 1.07.2023 jõustunud vastutusvaldkondadele, kus ministeeriumid on siinse seireülevaate ettevalmistel sellisele vajadusele osutanud. Samuti kajastatakse vahepealsed täpsustused 32 Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024 rakendusplaanis uute ELi struktuurifondide toetusmeetmete nimetustes ja nende rakendamist puudutavate regionaalsete erisuste osas. Kasutatud lühendid EIS Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ESPON The European Observation Network for Territorial Development and Cohesion (Interregi programm) EL Euroopa Liit EMKVF Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond EKF Euroopa Kalandusfond EMP Euroopa Majanduspiirkond ERF Euroopa Regionaalarengu Fond ESF Euroopa Sotsiaalfond HTM Haridus- ja Teadusministeerium KOV kohalik omavalitsus või kohaliku omavalitsuse üksus KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine MES Maaelu Edendamise Sihtasutus MTÜ mittetulundusühing NUTS3 Nomenclature of Territorial Units for Statistics, Euroopa territoriaalse jaotuse klassifikatsiooni süsteem, mille alusel Eesti jaguneb 5 regiooniks (Põhja-, Kesk-, Kirde-, Lääne- ja Lõuna-Eesti) OECD Organization for Economic Co-operation and Development, ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OSKA OSKA-nimeline tööjõuvajaduse seire ja prognoosi süsteem REACT-EU Recovery Assistance for Cohesion and the Territories of Europe, Euroopa Liidu rahastusfond, mis on loodud COVID-kriisist väljumiseks ja Euroopa Liidu majanduse roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümberkujundamiseks RETK Regionaalse arengu tegevuskava RRF Recovery and Resilience Facility, ehk ELi taaste- ja vastupidavusrahastu, mille eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme majanduse pikaajaliseks taastumiseks ja vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise ja digitaalse ülemineku toetamiseks SKP sisemajanduse koguprodukt SFOS ELi struktuuritoetuste register T&A teadus- ja arendustegevus TAI Tervise Arengu Instituut TAIE Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse valdkondlik arengukava (praegu kehtib aastateks 2021–2035) TSI Technical Support Instrument, Euroopa Liidu programm liikmesriikidele erinevate reformide kavandamist ja läbiviimist toetava eksperttoe pakkumiseks ÕÜF Õiglase Ülemineku fond, ehk Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahend, mille eesmärk on toetada piirkondi, mis seisavad silmitsi kliimaneutraalsusele üleminekust tulevate tõsiste sotsiaalmajanduslike probleemidega ÜKP Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 33

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →