Eesti seisukohad EL avaliku sektori digiagenda kohta

Riigikantselei [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 16.10.2024 nr 9-1/2593-1 15161, Tallinn Eesti seisukohad EL avaliku sektori digiagenda kohta Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Liidu avaliku sektori digipoliitika kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) protokollilise otsuse eelnõu; 2) seletuskiri; 3) kaasamise tabel. Astrid Valtna-Dvořák +372 5885 1070 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU ……… VABARIIGI VALITSUS Eesti seisukohad Euroopa Liidu avaliku sektori digipoliitika kohta 1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu avaliku sektori digipoliitika kohta. 1. Andmepoliitika 1.1. Euroopa Liidu andmestrateegia ajakohastamisel tuleb keskenduda Euroopa Liidu andmeraamistiku majanduspotentsiaalile, praktilisele rakendamisele (sealhulgas digiturgude määruse, tehisintellekti määruse, andmehalduse määruse ja andmemääruse rakendamisele) ning innovatsiooni ja arengut toetavale koordineerimisele. Senisest aktiivsemalt tuleb edendada andmete piiriülest ja üleeuroopalist kasutamist, et tõsta EL konkurentsivõimet ja arendada lisaväärtust pakkuvaid teenuseid nii kodanikele kui ka ettevõtjatele. 1.2. Vajalik on keeletehnoloogiate fokusseeritud arendamine Euroopa Liidu ametlikes keeltes, sh eesti keeles ja teistes EL väikekeeltes. EL andmestrateegia ajakohastamise käigus peab visandama, kuidas jõutakse ELis avaandmete potentsiaali ära kasutamiseni keeleandmete- ja tehnoloogiate vaatenurgast. Euroopa kultuurilist ja keelelist rikkust tuleb käsitleda kui eelist. 1.3. Euroopa Liidus tuleks luua ja ellu viia tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi kontseptsioon, ehk mudel andmete vabaks liikumiseks EL ühtsel turul. Ühe olulise tööriistana tuleb luua katseprojektina andmeturuplats, mis võimaldab andmevahetust erasektori siseselt, avaliku ja erasektori vahel ning inimestel avaliku ja erasektoriga. Euroopa andmestrateegia ajakohastamise käigus tuleb andmemajanduse edendamine prioriteetse tegevusena sisse tuua ning kavandada, kuidas tagatakse andmemajanduse tulevikukindlus ning areng. 1.4. Andmetöötluse, sh tehisintellekti süsteemide usaldusväärsuse, turvalisuse, inimkesksuse ja inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitse tagamiseks on oluline luua Euroopa Liidu poolsed valdkondlikud standardid ja tööriistad. Ühe olulise tööriistana selle eesmärgi täitmiseks tuleks rakendada regulatiivsed ja tehnoloogilised liivakastid ettevõtetele ja avaliku sektori organisatsioonidele. 1.5. Eesti toetab andmeruumide loomist sellistes valdkondades nt nagu keskkond, liikuvus, riigihanked, avalik haldus, sisejulgeolek ja ehitus. Andmeruumide loomisel tuleb prioriteedina panustada andmete ja andmeruumide omavahelise horisontaalse koostalitlusvõime tagamisse. 1  1.6. Turvaliste andmetöötlemise keskkondade loomisel peame oluliseks Euroopa Liidu tasandi keskseid lahendusi, et tagada ühtlaselt kvaliteetsed lahendused ning optimeerida ELis taristu investeeringu- ja ülalpidamiskulusid. 1.7. Peame oluliseks muuta avaandmed kättesaadavamaks, soodustades innovatsiooni ning uute andmepõhiste teenuste ja toodete arendamist, näiteks luues uusi väärtuslikke andmestike kategooriaid ja liideseid arvestades andmete kättesaadavaks tegemisel võimalikku majanduslikku ja sotsiaalselt mõju ning seonduvaid riske. 2. Julgeolek 2.1. Üleeuroopaliselt tuleb analüüsida andmete kättesaadavusest tingitud julgeoleku, ettevõtete konkurentsieeliste ja isikute privaatsusega seotud riske, kaardistada nende riskide maandamise meetmeid ning seada sellest lähtuvalt vajalikud piirangud. Neid riske tuleb hinnata juba kehtestatud ELi väärtuslike andmete kategooriate ja uute andmestike lisamise puhul. 2.2. EL digialgatustes ja projektides tuleb tähtsustada privaatsuskaitsetehnoloogiate alast teadus- ja arendustegevusi ning otsida ja kasutada võimalusi privaatsuskaitsetehnoloogiate rakendamiseks ka julgeoleku seisukohast tundlike andmete töötlemiseks. Selleks tuleb toetada vastavate tehnoloogiate arendamist, toota juhiseid nende kasutuselevõtuks ja jagada parimaid praktikaid. 3. Usaldus ja privaatsus 3.1. Peame oluliseks juurutada nõusolekupõhist andmete jagamist võimaldavaid tööriistu ka üleeuroopaliselt, et võimaldada kodanikel ja ettevõtetel jagada oma avalikes huvides töödeldavaid andmeid kolmandate osapooltega. Selliste nõusolekupõhist andmevahetust võimaldavate tööriistade abil saab lubada enda isikuandmete edastamist ettevõtetele, kes pakuvad isikuandmetel põhinevaid isikustatud teenuseid. Nõusolekuid saab anda vaid konkreetse teenuse jaoks vajaliku andmekomplekti edastamiseks. 3.2. Peame oluliseks avalikus sektoris privaatsust suurendavate tehnoloogiate ehk privaatsuskaitsetehnoloogiate kasutamist, mis lihtsustaks andmete taaskasutamist kooskõlas isikuandmete kaitse reeglitega. Tähtsustame privaatsuskaitse tehnoloogiate kasutamist andmete töötlemisel üldise privaatsuskohustuste täitmise vahendina sh piiriüleste teenuste jaoks, teadus- ja arendustegevuseks ning eriti kui on tegemist eriliiki isikuandmetega (nt terviseandmed). 4. Koosvõime 4.1. Eesti peab ametisse astuva komisjoni tööplaanis oluliseks Euroopa Liidus pakutavate teenuste piiriülese koosvõime tagamist kõigis aspektides: õiguslikus, organisatsioonilises, semantilises ja tehnoloogilises. Eesti ei toeta algatusi ja tegevusi, mis sellist piiriülest koosvõimet ei taga. Õigusliku koosvõime puhul toetame komisjoni 2  initsiatiivi lihtsustada ja tagada EL õigusraamistiku sujuv rakendamine valdkondade üleselt. Rõhutame vajadust jätkata tehnoloogilise ja semantilise koosvõime arendamisega, et tagada andmete ja teenuste vaba piiriülene liikumine. Eesti peab oluliseks, et EL piiriüleste teenuste koosvõimet juhitakse EL institutsioonide vaates horisontaalselt, tagamaks valdkondade üleselt arendatavate süsteemide omavaheline koosvõime. Peame oluliseks ELis pakutavate piiriüleste teenuste tarvis kesksete lahenduste loomist ja töös hoidmist. 4.2. Eesti peab vajalikuks, et EL digikukru regulatsiooni (eIDAS määrus) rakendusaktid tagavad määruse rakendamise piiriülest koosvõimet, lisandväärtust ja jätkusuutlikkust pakkuval moel. Seetõttu ei toeta Eesti määruse rakendusakte, kui neis ei sätestata standardeid ja spetsifikatsioone ELi digikukru liikmesriikide liideste arendamiseks. 5. Oskused ja teadus-ja arendustöö 5.1. Peame oluliseks, et tehisintellekti arendamiseks ja rakendamiseke vajalike teadmiste, oskuste ja võimekuste tekitamisel oleks avaliku-, erasektori ja akadeemia koostöös Euroopa Liidus tagatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringud. Rahvusvahelisel tasandil tuleks leida võimalusi koostööks usaldusväärsete ja samameelsete strateegiliste partneritega ka väljaspool ELi. 5.2. Kuna investeeringud HPC taristusse on suured, on oluline Euroopa Liidu üleselt ühiselt investeerida HPC taristusse ja taristu jaoks vajalike komponentide arendus, disaini- ja tööstusvõimekusse ning HPCga seotud tarkvara arendamisse ja kasutajate koolitustesse. Ettevõtetele, teadusasutustele ja avalikule sektorile tuleb tagada soodne ja efektiivne juurdepääs andmetöötlusvõimekusele. 5.3. Peame oluliseks, et tehisintellekti alase regulatsiooni tõhusa rakendumise huvides peavad liikmesriigid edukalt ette valmistama tööjõudu, kes on võimeline kasutama ja arendama uusi tehnoloogiaid. Selle soodustamiseks peab EL koostöös liikmesriikidega regulaarselt uuendama ja vajadusel välja töötama uusi kompetentsiprofiile ning panustama inimeste IKT-, andmete-, ja tehisintellekti alaste ja teadmiste tõstmisse et vastata valdkonna kiirele arengule. Samuti peab EL looma võimalusi ja pakkuma platvormi kogemuste vahetamiseks, et tõsta kogu haridussüsteemi valmisolekut kasutada tehisintellekti õppimises ja õpetamises ning tõsta kõigi teadlikkust nii tehisintellekti pakutavatest võimalustest kui ka sellega kaasnevatest võimalikest ohukohtadest. 5.4. Üha enam andmestuvas maailmas on oluline inimeste teadlikkuse ja andmekirjaoskuse ulatuslik kasvatamine andmepõhise majanduse ja tehisintellektiga kaasnevate võimaluste ja ohtude kohta. Andmekirjaoskus tuleks seada ELi digikümnendi poliitikaprogrammis 2030. aasta strateegiliseks eesmärgiks. 3 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kristen Michal Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär 4  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde “Eesti seisukohad Euroopa Liidu avaliku sektori digipoliitika kohta” 1. Sissejuhatus Ametisse astuv EL komisjoni koosseis seisab märkimisväärsete väljakutsete ees, mis hõlmavad ka digivaldkonda. Mahajäämus konkurentidest nii majanduskasvus, konkurentsivõimes ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtus on lühiloend väljakutsetest, mida komisjon soovib adresseerida. Eesti jaoks on EL avaliku sektori digiagendas suurimaks ülesandeks kapitaliseerida meie väärtuspõhine mudel – jätkata õigusraamistiku rakendamist ja töötamist ühiste standardite ja praktikatega ning võtta tõsiselt ettevõtete ja liikmesriikide palvet regulatsioonide lihtsustamiseks, et uued teenused ja ärimudelid saaksid realiseeruda. Selle eesmärgi täitmiseks on Eesti jaoks olulised viis valdkonda, mis omavahel koosmõjus saavad panna aluse uuel tasemel piiriüleste teenuste pakkumiseks ja uute Euroopa majandust elavdavate ärimudelite tekkeks. Vastavalt sellele rõhutab Eesti oma seiskohtadega EL andmemajanduse ökosüsteemi välja kujundamise, julgeoleku, usalduse ja privaatsuse, ELis piiriülese koosvõime jõulise arendamise ning oskuste ja teadus- ja arendustöö olulisust. Eesti seisukohad andmepoliitika osas näevad mh ette, et Euroopa Liidu andmestrateegia ajakohastamisel tuleb keskenduda Euroopa Liidu andmeraamistiku majanduspotentsiaalile, praktilisele rakendamisele ning innovatsiooni ja arengut toetavale koordineerimisele. Sellele lisaks on vajalik keeletehnoloogiate fokusseeritud arendamine Euroopa Liidu ametlikes keeltes, sh eesti keeles. Euroopa Liidus tuleks luua ja ellu viia ka tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi kontseptsioon, ehk mudel andmete vabaks liikumiseks EL ühtsel turul. See peab kajastuma ka uuendatavas EL andmestrateegias. Lisaks on oluline luua Euroopa Liidu poolsed valdkondlikud standardid ja tööriistad andmetöötluse, sh tehisintellekti süsteemide usaldusväärsuse, turvalisuse, inimkesksuse ja inimeste põhiõiguste ning -vabaduste kaitse tagamiseks. Peame oluliseks asjakohastel juhtudel muuta avaandmed kättesaadavamaks, soodustades innovatsiooni ning uute andmepõhiste teenuste ja toodete arendamist. Andmeruumide loomisel tuleb prioriteedina panustada andmete ja andmeruumide omavahelise horisontaalse koostalitlusvõime tagamisse. Turvaliste andmetöötlemise keskkondade loomisel tuleks eelistada Euroopa Liidu tasandi keskseid lahendusi, et optimeerida taristu investeeringu- ja ülalpidamiskulusid. Julgeoleku vaatest rõhutavad Eesti seisukohad, et teatud liiki avaandmete kättesaadavusele kehtestatud nõuded tuleb tänase julgeolekuolukorra valguses üle vaadata. Samuti tuleb EL digialgatustes ja projektides olulisel määral rahastada ja toetada privaatsuskaitsetehnoloogiate alaseid teadus- ja arendustegevusi ning otsida ja kasutada võimalusi privaatsuskaitsetehnoloogiate rakendamiseks ka julgeoleku seisukohast tundlike andmete töötlemiseks. 1 Usalduse ja privaatsuse puhul peame oluliseks juurutada nõusolekupõhist andmete jagamist võimaldavaid tööriistu ka üleeuroopaliselt, et võimaldada kodanikel ja ettevõtetel jagada oma avalikes huvides töödeldavaid andmeid kolmandate osapooltega. Lisaks peame oluliseks avaliku sektori osalusega projektides kaasata privaatsust suurendavaid tehnoloogiaid ehk privaatsuskaitsetehnoloogiaid, mis lihtsustaks andmete taaskasutamist kooskõlas isikuandmete kaitse reeglitega. Selleks tuleks soodustada privaatsuskaitse tehnoloogiate kasutamist andmete töötlemisel üldise privaatsuskohustuste täitmise vahendina sh piiriüleste teenuste jaoks, teadus- ja arendustegevuseks ning eriti kui on tegemist eriliiki isikuandmetega. Euroopa Liidu avaliku sektori koosvõime tagamiseks peab Eesti ametisse astuva komisjoni tööplaanis oluliseks Euroopa Liidu pakutavate teenuste piiriülese koosvõime tagamist kõigis aspektides: õiguslikus, organisatsioonilises, semantilises ja tehnoloogilises. Eesti ei toeta algatusi ja tegevusi, mis sellist piiriülest koosvõimet ei taga. Seejuures peab Eesti vajalikuks, et EL digikukru regulatsiooni (eIDAS määrus) rakendusaktid tagavad määruse rakendamise piiriülest koosvõimet, lisandväärtust ja jätkusuutlikkust pakkuval moel. Oskuste ning teadus- ja arendustöö tugevdamiseks on oluline, et tehisintellekti arendamiseks ja rakendamiseke vajalike teadmiste, oskuste ja võimekuste tekitamisel oleks avaliku-, erasektori ja akadeemia koostöös tagatud vastavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) investeeringud. Kvaliteetne, soodne ja efektiivne juurdepääs kõrgjõudlusega andmetöötlusvõimekusele (HPC) Eesti teadusasutustele, avalikule sektorile ja ettevõtetele on hädavajalik tagamaks valdkonna areng. Sellele lisaks leiame, et tehisintellekti alase regulatsiooni tõhusa rakendumise huvides peab EL pakkuma ühtseid ja detailseid juhised ja koolitusmaterjale, mida liikmesriigid saavad rakendada, et valmistada ette tööjõudu, kes on võimeline kasutama ja arendama uusi tehnoloogiaid. Lisaks peame oluliseks elementaarse andmekirjaoskuse tõstmist kodanike seas. Andmekirjaoskus tuleks seada ELi digikümnendi poliitikaprogrammis 2030. aasta strateegiliseks eesmärgiks. Euroopa Liidu avaliku sektori digipoliitika mõju Eestile kujuneb kõikide EL digivaldkonna regulatsioonide koosmõjus. Nendest vaatleme siin andmehalduse- ja andmemääruseid, avaandmete direktiivi, tehisintellekti määrust, eIDAS määrust ning Koostalitleva Euroopa ja EL ühtse digivärava määruseid. Eesti on juba praegu suurima andmeturu mahuga riik ELis (10,5% SKPst). Avaandmete turumaht Eestis 445 miljonit eurot, samas kui avaandmete turumaht maailmas: 2019. aastal 184 miljardit eurot, 2025. aastaks 199,5 - 334 miljardit eurot. Eesti on seadnud eesmärgi kahekordistada oma majandus aastaks 2035. Selle oluliseks eelduseks on andmed ja tehisintellekt. Läbi generatiivse tehisintellekti on võimalik tõsta Eesti tööjõu tootlikkust tipphetkel enam kui 8% aastas ehk 3 miljardit eurot aastas. Eelneva kahe aasta andmemajanduse keskmine kasv on olnud 16,3% ning andmetega tegelevate ettevõtete müügitulu küündib 19,5 miljardi euroni ning lisandväärtus 5,67 miljardi euroni. Andmetega tegelev tööhõive on selle kõige taustal kasvanud viimasel kahel aastal kokku 9,03% ulatudes täna enam kui 14 000 inimeseni. IKT ettevõtetest tegelevad intensiivselt andmetega 32,6%. Kuigi juba praegu on avaandmete valdkonna majanduslikuks mõjuks hinnatud enam kui 400 miljonit eurot aastas, aitaksid Euroopa Komisjoni läbiviidud analüüsi põhjal senisest paremad andmete avalikustamise ja taaskasutamise praktikad seda mitmekordistada. Inimkeskse 2 andmekorralduse vaatest on laiemalt näha inimeste tahet kontrollida andmekasutust – üle 72% inimestest on valmis enda andmeid vähemalt kord aastas kontrollima, hüppeliselt on kasvanud andmejälgija ja nõusolekuteenuse kasutatavus (tänaseks on genereeritud üle 900 000 nõusoleku andmete jagamiseks, andmejälgijas on tipphetkedel üle 160 000 päringu nädalas). Koosvõimet puudutavate regulatsioonide vaatest peavad avaliku sektori organisatsioonid investeerima tehnoloogiasse ja süsteemidesse, et vastata uutele nõuetele, sealhulgas digitaalsete identiteetide haldamisse ja usaldusteenuste integreerimisse. Samas soodustab eIDAS määrus innovatsiooni, võimaldades ettevõtetel luua uusi ja turvalisemaid teenuseid, mis tuginevad digitaalsele identiteedile. Lisaks lihtsustub piiriülene äritegevus, kuna erinevates liikmesriikides kehtivad ühtsed reeglid. See võib soodustada ettevõtete laienemist ja koostööd üle EL-i. Koostalitleva Euroopa määruse mõjul säästavad EL kodanikud hinnanguliselt 5,5–6,3 miljonit eurot saades samal ajal kasu efektiivsemalt ja läbipaistvamalt pakutud teenustest. EL ühtse digivärava määrus hoiaks Euroopa Liidu siseturul aastas kokku 11 miljardit eurot ettevõtjatel ja 885 000 tundi kodanikel kui see saab rakendatud. Halduskoormus nii ettevõtjatele kui kodanikele väheneb, kuivõrd info ja e-teenused muutuvad ühest kohast ligipääsetavaks. Esitatud ettepanekud võtavad arvesse nii kehtivat EL õigusraamistikku kui EL andmestrateegiat. Seisukohad lähtuvad raamdokumendist Eesti EL poliitika prioriteedid 2023– 2025 (heaks kiidetud 22. juuni 2023. a Vabariigi Valitsuse istungil) ning rõhutavad samu aluspõhimõtteid, millest lähtub Eesti personaalse riigi visioon. Käesolevad seisukohad on mõeldud täiendama Eesti seisukohti Euroopa Liidu siseturu kohta. Mõlemad seisukohad on koostatud 2024-2029 Euroopa komisjoni koosseisu tööplaani kujunemise valguses. Tugineme järgmistele varasematele Eesti seisukohtadele:  Eesti seisukohad Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse (EuroHPC) ühisettevõtte määruse muudatuse kohta (kinnitatud Vabariigi Valitsuses 4. aprillil 2024. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19. aprilli 2024. a istungil);  Eesti Euroopa Liidu poliitika 2023-2025 (kinnitatud Vabariigi Valitsuses 22. juunil 2023. a);  Eesti seisukohad koostalitleva Euroopa määruse kohta (kinnitatud Vabariigi Valitsuses 2. veebruaril 2023. a);  Eesti seisukohad Euroopa Liidu digikümnendi tegevuskava kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuses 06.01.2022);  Arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ (kinnitatud Vabariigi Valitsuses 07.10.2021);  Eesti seisukohad määruse, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 7. oktoobri 2021. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 25. oktoobri 2021. a istungil.).  Eesti seisukohad Euroopa digiidentiteedi määruse eelnõu (eIDAS määruse muutmine) (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 30. septembri 2021. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 25. oktoobri 2021. a istungil.); 3  Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2021. a istungil). Seisukohad ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Astrid Valtna-Dvořák (astrid.valtna- [email protected], 5885 1070), digiriigi arengu osakonna nõunik Mait Heidelberg ([email protected], 504 8075), IT õiguse valdkonnajuht Stina Avvo ([email protected], 639 7659), andmete valdkonnajuht Ott Velsberg ([email protected], 5661 4194), riigi tehnoloogiate juht Madis Tapupere ([email protected], 508 7895), elektroonilise identiteedi valdkonnajuht Anna Mõtlik ([email protected], 5333 4276) ja Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Henrik Trasberg ([email protected], 5558 3331). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsleri kohusetäitja, Erik Janson ([email protected], 504 2534). 2. Taust Ametisse astuv EL komisjoni koosseis seisab märkimisväärsete väljakutsete ees, mis hõlmavad ka digivaldkonda. Mahajäämus konkurentidest nii majanduskasvus, konkurentsivõimes ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtus on lühiloend väljakutsetest, mida komisjon soovib adresseerida. Euroopa valitud majandus- ja digiarengu mudel, mis tähtsustab võrdselt demokraatlikke väärtusi, kasutajate õigusi ning riigi ja erasektori huve, peab looma globaalses konkurentsis majanduslikku lisandväärtust. Need väljakutsed demonstreerivad kuivõrd on tänapäeval digipoliitika läbi põimunud julgeoleku ja konkurentsivõimega nii Euroopas kui ka Eestis. Nii Euroopa kui Eesti jaoks on digipoliitika prioriteet. Tänapäevases maailmas on e-riigi oluliseks tunnuseks ka võimalus piiriüleselt teenuseid kasutada, mis vajavad EL üleseid koosvõimelisi lahendusi ning riikide vahelist koostööd sellekohaste võimaluste loomisel. Selleks annab Euroopa Liit hea koostööplatvormi. Eesti vajab eelkõige tugevat ja konkurentsivõimelist ELi siseturgu, et võimendada meie enda ettevõttete tegevust ning tagada koosvõimelisus Eesti e-riigi lahendustega. Samuti vajab Eesti ELi võimendavat efekti tehnoloogia ja teaduse valdkonnas talentide Eestisse meelitamisel. Eesti on Euroopas ja maailmas teerajajate hulgas andmemajanduse poolest ning on tugevalt arendanud oma avalike teenuste koosvõimet. Euroopa Liit on vastu võtnud laia digivaldkonna õigusraamistiku suunamaks digiarengut liidus demokraatlikke väärtusi järgides ja kasutajate õigusi väärtustades. Selle seadusandluse rakendamine peab võimaldama EL ettevõtetel oluliselt oma konkurentsivõimet kasvatada. Uue komisjoni tööplaanis on lisaks konkurentsivõimele asetatud suurt rõhku ka EL andmemajandusele, uutesse tehnoloogiatesse (nagu tehisintellekt ja pilvetehnoloogiad) investeerimisele, innovatsiooni rahastamisele ja veelgi enam demokraatia ning kasutajate õiguste kaitsele. Eesti jaoks on EL avaliku sektori digiagendas suurimaks ülesandeks kapitaliseerida meie väärtuspõhine mudel – jätkata õigusraamistiku rakendamist ja töötamist ühiste standardite ja 4 praktikatega ning võtta tõsiselt ettevõtete ja liikmesriikide palvet regulatsioonide lihtsustamiseks, et uued teenused ja ärimudelid saaksid realiseeruda. Selle eesmärgi täitmiseks on Eesti jaoks olulised viis valdkonda, mis omavahel koosmõjus saavad panna aluse uuel tasemel piiriüleste teenuste pakkumiseks ja uute, euroopa majandust elavdavate, ärimudelite tekkeks. Vastavalt sellele rõhutab Eesti oma seiskohtadega EL andmemajanduse ökosüsteemi välja kujundamise, julgeoleku, usalduse ja privaatsuse, ELis piiriülese koosvõime jõulise arendamise ning oskuste ja teadus- ja arendustöö olulisust. 3. Mõjud Mõjud Majandusele Euroopa Liidu avaliku sektori digiagenda mõju Eestile kujuneb kõikide EL digivaldkonna regulatsioonide koosmõjus. Õigustik on viimastel kümnenditel oluliselt kasvanud ja laieneb ka teistesse EL poliitikavaldkondadesse1. Seisukohtades keskendume andmehalduse- ja andmemäärustele, avaandmete direktiivile, tehisintellekti määrusele, eIDAS määrusele ning koostalitleva Euroopa ja EL ühtse digivärava määrustele. Andmehalduse määrusega püütakse suurendada usaldust andmete jagamise vastu, tugevdada mehhanisme riigi hallata olevate andmete kättesaadavuse suurendamiseks ja ületada andmete taaskasutamise tehnilised takistused. See loob ka andmevahendusteenuse raamistiku, mis võimaldab andmete paremat taaskasutamist. Selle mõju majandusele: selged andmehalduse reeglid soodustavad usaldust tarbijate seas, mis omakorda toetab digitaalset innovatsiooni ja uute teenuste arendamist. Andmete haldamise ja kaitse parandamine suurendab andmete väärtust, kuna ettevõtted saavad paremini aru, kuidas andmeid kasutada ja kaitsta, mis võib kasvatada nende konkurentsivõimet. Ettevõtjate halduskoormust see ei tõsta, kuid annab võimaluse ettevõtjatele tegeleda andmevahendusteenustega ja seega panustada andmevahenduse usaldusväärsusesse. See on ettevõtja valik ning määrus seab selleks võimaluseks tingimused, millele vastata. Andmemääruse eesmärk on edendada õiglast juurdepääsu andmetele ja hõlbustada nende kasutamist. Selleks luuakse ühtlustatud eeskirjad, mis võimaldavad andmete taaskasutamist ja kõrvaldavad tõkked Euroopa andmemajanduse arengult. Sisult reguleerib määrus nii toodete kui ka teenuste tarbimise käigus loodud andmete kasutamist ning andmete jagamisega seotud küsimusi. Nö asjade internetti ühendatud toote või selle tootega seotud teenuste kasutamisel loodud andmete "omandiõigus" antakse toodete ja teenuste pakkujatelt üle nende kasutajatele. Selle mõju majandusele: asjade internetiga seotud toodetega (nt nutikellad, robotmuruniidukid) tegelevad ettevõtted peavad investeerima andmete haldamise süsteemide ja protsesside arendamisse, sealhulgas IT-tarkvara, töötajate koolitusse ja õigusalasesse nõustamisse. Lisaks tuleb hakata tarbijaid teavitama sellistest toodetest. See võib alguses tekitada märkimisväärseid kulusid. Andmekaitse tugevdamine suurendab tarbijate usaldust ettevõtete vastu, mis omakorda 1 Bruegel mõttekoda peab veebilehel mitteametlikku ülevaadet EL digivaldkonna õigusaktidest (https://www.bruegel.org/dataset/dataset-eu-legislation-digital-world). 5 võib kasvatada müüki ja tarbijate lojaalsust. Selged andmehalduse reeglid toetavad innovatsiooni, julgustades ettevõtteid looma uusi teenuseid ja tooteid, mis põhinevad turvalisel andmete kasutamisel. Avaandmete direktiiv sätestab miinimumnormid, mis reguleerivad andmete taaskasutamist ja seda soodustavate praktiliste vahendite kasutuselevõttu eesmärgiga edendada avaandmete kasutamist ning stimuleerida toodete ja teenuste innovatsiooni. Selle mõju majandusele: avaandmete kergem juurdepääs soodustab uute äri- ja teenusemudelite tekkimist, sealhulgas rakenduste ja teenuste arendamist, mis põhinevad avatud andmetel. Avaandmete kättesaadavus võimaldab ettevõtetel pakkuda paremaid ja konkurentsivõimelisemaid teenuseid, mis omakorda võib viia majanduskasvuni. See aitab luua uusi töökohti ja toetada kohalikke ettevõtteid. Tehisintellekti määruse eesmärk on edendada inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti kasutuselevõttu, tagades samal ajal tervise, ohutuse ja põhiõiguste, sealhulgas demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja keskkonnakaitse kõrgetasemelise kaitse tehisintellektisüsteemide kahjuliku mõju vastu liidus, ning toetada innovatsiooni. Määrus näeb ette muuhulgas ühtlustatud õigusnormid, mis reguleerivad tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist liidus; teatavad tehisintellekti kasutusviisid keelatakse; seatakse erinõuded suure riskiga tehisintellektisüsteemidele ja selliste süsteemide operaatorite kohustused; ühtlustatakse läbipaistvusnormid teatavate tehisintellektisüsteemide jaoks; luuakse turuseire, turujärelevalve juhtimise ja täitmise normid; innovatsiooni toetavad meetmed, mis keskenduvad eelkõige VKEdele, sealhulgas idufirmadele. Sisuliselt loob see raamistiku, mida ettevõtjad peavad järgima oma tehisintellektisüsteemi arendamisel, et see oleks turule lastav ja liidus lubatud kasutada. Määrus loob raamistiku regulatiivseteks liivakastideks, kus saab oma süsteemi enne testida, kui see turule lastakse, eesmärgiga veenduda selle vastavuses määrusele. Selle mõju majandusele: valdkonna ettevõtted peavad investeerima tehisintellekti süsteemide arendamisse ja nende vastavusse viimisele määruse nõuetega, sealhulgas andmekaitse, läbipaistvuse ja vastutuse tagamise alal. See võib alguses nõuda märkimisväärseid ressursse. Selged regulatsioonid julgustavad ettevõtteid arendama uusi ja vastutustundlikke tehisintellekti rakendusi. See võib avada uued turud ja suurendada konkurentsivõimet. Võib suureneda tarbijate usaldus tehisintellekti tehnoloogiate vastu, kui nad tunnevad, et nende õigusi kaitstakse. See võib omakorda suurendada tehisintellektil põhinevate toodete ja teenuste kasutamist ning ka turule toomist. Kui vaadelda Euroopa Liidu ja Eesti majanduspotentsiaali andmete ja tehisintellekti vallas, siis Euroopa Liidu andmeturu väärtuseks prognoositakse 829 miljardit eurot aastaks 2025. Prognoositav tulude kokkuhoid laial rakendamisel ja valdkonna jõulisel toetamisel on märkimisväärne - ainuüksi tervishoius aastast kulude kokkuhoidu 120 miljardit eurot ning tööstuses 1,3 triljonit eurot aastaks 2027. Euroopa Liidu andmemajanduse kasvatamisel on oluline tagada, et asjaajamine riigiga koormaks inimesi ja ettevõtteid võimalikult vähe ning oleks loodud võimalused luua ja pakkuda andmepõhiseid teenuseid ning teha nende põhjal otsuseid. Oluliseks arengusuunaks on suurandmete kasutuselevõtt ja uuenduslike andmekasutusjuhtude toetamine. Euroopa Liidus peab olema rakendatud andmemajanduse ökosüsteemi terviklik arhitektuuri- ja toimimismudel, mis võimaldab usaldusväärselt, turvaliselt ja kokkulepitud reeglite alusel kõigil avaliku ja erasektori organisatsioonidel 6 andmeid vahetada ja taaskasutada piiride- ja sektorite üleselt. Andmetes sisalduva potentsiaali avamine, ehk nende kasutamine otsusteks, teenuste pakkumiseks, protsesside optimeerimiseks, tehisintellekti arendamiseks ja muudel eesmärkidel, on võimalik ainult siis, kui võrdselt tugeval tasemel on nii andmete loomise, haldamise ja avalikustamise kui ka taaskasutamise võimekus. Eesti on juba praegu suurima andmeturu mahuga riik ELis (10,5% SKPst). Avaandmete turumaht Eestis 445 miljonit eurot, samas kui avaandmete turumaht maailmas: 2019. aastal 184 miljardit eurot, 2025. aastaks 199,5 - 334 miljardit eurot. Eesti on seadnud eesmärgi kahekordistada oma majandus aastaks 2035. Selle oluliseks eelduseks on andmed ja tehisintellekt. Läbi generatiivse tehisintellekti on võimalik tõsta Eesti tööjõu tootlikkust tipphetkel enam kui 8% aastas ehk 3 miljardit eurot aastas. Eelneva kahe aasta andmemajanduse keskmine kasv on olnud 16,3% ning andmetega tegelevate ettevõtete müügitulu küündib 19,5 miljardi euroni ning lisandväärtus 5,67 miljardi euroni. Andmetega tegelev tööhõive on selle kõige taustal kasvanud viimasel kahel aastal kokku 9,03% ulatudes täna enam kui 14 000 inimeseni. IKT ettevõtetest tegelevad intensiivselt andmetega 32,6%. Kuigi juba praegu on avaandmete valdkonna majanduslikuks mõjuks hinnatud enam kui 400 miljonit eurot aastas, aitaksid Euroopa Komisjoni läbiviidud analüüsi põhjal senisest paremad andmete avalikustamise ja taaskasutamise praktikad seda mitmekordistada. Inimkeskse andmekorralduse vaatest on laiemalt näha inimeste tahet kontrollida andmekasutust – üle 72% inimestest on valmis enda andmeid vähemalt kord aastas kontrollima, hüppeliselt on kasvanud andmejälgija ja nõusolekuteenuse kasutatavus (tänaseks on genereeritud üle 900 000 nõusoleku andmete jagamiseks, andmejälgijas on tipphetkedel üle 160 000 päringu nädalas). Muudetud kujul eIDAS määruse eesmärk on kogu liidus kasutatavate e-identimise vahendite ja usaldusteenuste asjakohane turvalisuse tase, et võimaldada füüsilistel ja juriidilistel isikutel kasutada õigust osaleda turvaliselt digiühiskonnas ning pääseda juurde internetipõhistele avalikele ja erasektori teenustele kogu liidus ning hõlbustada neil selle õiguse kasutamist. Selle mõju majandusele: avaliku sektori organisatsioonid peavad investeerima tehnoloogiasse ja süsteemidesse, et vastata uutele nõuetele, sealhulgas digitaalsete identiteetide haldamisse ja usaldusteenuste integreerimisse. Tugevdatud usaldusteenused suurendavad tarbijate usaldust digitaalsete teenuste vastu. See julgustab rohkem inimesi ja ettevõtteid kasutama digitaalset identiteeti ja e-teenuseid, mis omakorda suurendab majandustegevust. eIDAS 2 soodustab innovatsiooni, võimaldades ettevõtetel luua uusi ja turvalisemaid teenuseid, mis tuginevad digitaalsele identiteedile. Lisaks lihtsustub piiriülene äritegevus, kuna erinevates liikmesriikides kehtivad ühtsed reeglid. See võib soodustada ettevõtete laienemist ja koostööd üle EL-i. Koostalitleva Euroopa määruses sätestatakse meetmed üleeuroopaliste digitaalsete avalike teenuste piiriülese koostalitlusvõime edendamiseks, aidates seeläbi kaasa aluseks olevate võrgu- ja infosüsteemide koostalitlusvõimele ühiste reeglite ja juhtimisraamistiku kehtestamisega. Selle mõju majandusele: kodanikud säästavad hinnanguliselt 5,5–6,3 miljonit eurot ning saavad nautida paremat teenuste saamist ja suuremat valitsuse läbipaistvust, mis omakorda suurendab avalikkuse usaldust ja kaitseb üksikisiku õigusi. EL ühtse digivärava määrus võimaldab ettevõtjatel ja kodanikel saada ühest kohast teavet oma kohustuse ja õiguste kohta EL siseturul ning ligipääsu e-teenustele ning abiteenustele. E- 7 teenuste kättesaadavuseks luuakse EL ülest andmevahetuskihti, mis võimaldab ühekordse küsimise põhimõtte alusel avaliku sektori asutustel vastavasisulise taotluse alusel andmeid omavahel jagada. Mõju majandusele: halduskoormus nii ettevõtjatele kui kodanikele väheneb, kuivõrd info ja e-teenused muutuvad ühest kohast ligipääsetavaks. EL ühtse digivärava määrus hoiaks Euroopa Liidu siseturul aastas kokku 11 miljardit eurot ettevõtjatel ja 885 000 tundi kodanikel kui see saab rakendatud. Mõjud julgeolekule EL õigusraamistik digipoliitika valdkonnas on seadnud eesmärgiks tasakaalustatud lähenemise innovatsiooni, majanduskasvu ja digiteenuste toetamise ning sellega seotud riskide maandamise vahel. Tänases julgeolekuolukorras on oluline üle vaadata teatud avaandmete kriteeriumid, mida on võimalik pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada. Eelkõige puudutab see teatud liiki ruumiandmeid või muud avalikku informatsiooni, kuid suur enamus avaandmetest ei kujuta endast riski julgeolekule. Euroopa Liit on vastu võtnud tehisintellekti määruse, mis adresseerib selle tehnoloogiaharu kasutusest lähtuvate riskide maandamist ning reguleerib selle kasutust. Määruse rakendamise juures keskendub Euroopa Liit muu hulgas ka vastavate eetiliste standardite juurutamisele. Mõjud põhiõigustele EL digiregulatsioonide mõju Eesti kodanike põhiõigustele väljendub eelkõige isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse aspektides, samuti ka õiguses informatsioonile. EL andmemäärus, andmehalduse määrus ning isikuandmete kaitse üldmäärus loovad koos teiste õigusaktidega raamistiku, mis kaitseb kodanike isikuandmeid, tagab neile ligipääsu ning loob võimaluse kontrollida, millistel otstarvetel tema andmeid jagatakse ja töödeldakse. Läbi avaandmete kättesaadavuse suurenemise paraneb ka kodanike ligipääs riigi ning erasektori poolt hallatavale informatsioonile, millel puuduvad juriidilised ligipääsupiirangud. Privaatsuskaitsetehnoloogiate suurem kasutuselevõtt lubab kodanikel enda kohta käivat informatsiooni jagada vajaduspõhiselt ning võimalikult väikese privaatsuse riivega. Euroopa Liidu digikukru ning digitaalsete avalike teenuste arendamine koosvõimelisel viisil suurendab EL kodanike ligipääsu avaliku sektori teenustele piiriüleselt. Euroopa Liidu poliitikad ja meetmed, mis toetavad andmekirjaoskuse ühtlaselt kõrge taseme tagamist kogu liidus ning tehisintellekti alaste teadmiste levikut, samuti ka tehisintellekti pakutavate võimaluste ära kasutamist haridusvaldkonnas suurendavad kodanike ligipääsu informatsioonile läbi nii teadmiste kui informatsiooni, harituse ja oskusteadmiste. 8  4. Eesti seisukohad 1. Andmepoliitika 1.1. Euroopa Liidu andmestrateegia ajakohastamisel tuleb keskenduda Euroopa Liidu andmeraamistiku majanduspotentsiaalile, praktilisele rakendamisele (sealhulgas digiturgude määruse, tehisintellekti määruse, andmehalduse määruse ja andmemääruse rakendamisele) ning innovatsiooni ja arengut toetavale koordineerimisele. Senisest aktiivsemalt tuleb edendada andmete piiriülest ja üleeuroopalist kasutamist, et tõsta EL konkurentsivõimet ja arendada lisaväärtust pakkuvaid teenuseid nii kodanikele kui ka ettevõtjatele. Selgitus: Euroopa andmestrateegia katab aastaid 2020 – 2024, muuhulgas on selles oluline osa laia õigusandliku raamistiku loomise ja andmeruumide vajaduse kirjeldamisel. Tänaseks on loodud nii üldine õigusandlik raamistik (sh andmehalduse määrus, andmemäärus, tehisintellekti määrus, digiturgude määrus) ja aktiivselt tegutsetakse andmeruumide praktilisel juurutamisel (loodud on andmeruumide tugikeskus, oluline rahastus on suunatud 14 Euroopa keskse andmeruumi loomise toetamiseks). Euroopa andmestrateegia on senini olnud väga oluliseks vahendiks ühiste põhimõtete ja suundade defineerimisel ning seeläbi EL ühtse turu (sh ühtse andmeturu) poole liikumisel. Seetõttu on oluline, et koheselt alustataks Euroopa andmestrateegia ajakohastamisega (näiteks perioodiks 2025 – 2030). Euroopa andmestrateegia ajakohastamisel peame oluliseks keskenduda aspektidele, mis aitavad olemasolevat õigusraamistikku sujuvamalt ja ELis ühetaolisemalt rakendada. Andmete vaba liikumine piiriüleselt ühtsel turul nõuab piisavaid juhtimiseeskirju ja -standardeid, et lihtsustada ja võimaldada andmete esmast kasutamist piiriüleselt ja teisest kasutust, sealhulgas üleeuroopalist andmete kasutamist, lisaväärtust pakkuvate teenuste arendamiseks nii kodanike kui ka ettevõtete jaoks, näiteks patsiendi tervisandmete edastamine tervishoiu teenuste saamiseks välisriigis, piiriülese maanteetranspordi veoselehe ning seotud protsesside tõhustamine ja saadetiste kogu tarneahela vältel reaalajas jälgimine. Eelnevast tulenevalt peab uus andmestrateegia olema praegusest oluliselt praktilisem, peamine fookus peaks olema viimasel paaril aastal loodud õigusaktide rakendussätete ja –aktide loomisel, sealjuures on tähtis liikmesriikide senisest parem kaasatus ning informeeritus olulistes küsimustes. Euroopa Liidu andmete ja tehisintellektiga seotud õigusruum peab olema selge, lihtne, piisav, rakendatav, kuid mitte ülereguleeriv, toetades samas olulise põhimõttena andmete vastutustundliku kasutust nii avalikus kui erasektoris. Peame tagama EL ettevõtetele olemasolevatest nõuetest lihtsa ülevaate ja pakkuma selleks ELi üleselt tuge – eesmärk on, et seadusandlusest tulevatele nõuetele vastamine oleks vähe koormav ja ei takistaks ELis innovatsiooni. On oluline aidata ettevõtetel mõista ja orienteeruda erinevatest õigusaktidest tulenevatest nõuete vahel (peame lisaks ülal mainitud andmehalduse määrusele, andmemäärusele, tehisintellektimäärusele ja digiturgude määrusele silmas veel ka digiteenuste määrust ja isikuandmete kaitse üldmäärust). Näiteks tuleb ühe lisanduva aspektina tähele panna, et intellektuaalse omandi õigustega kaitstud sisule kohalduvad täiendavad 9 normid, mis andmete (juhul, kui nende andmete hulka kuulub intellektuaalse omandi õigustega kaitstavat sisu) liikumist reguleerida võivad. 1.2. Vajalik on keeletehnoloogiate fokusseeritud arendamine Euroopa Liidu ametlikes keeltes, sh eesti keeles ja teistes EL väikekeeltes. EL andmestrateegia ajakohastamise käigus peab visandama, kuidas jõutakse ELis avaandmete potentsiaali ära kasutamiseni keeleandmete- ja tehnoloogiate vaatenurgast. Euroopa kultuurilist ja keelelist rikkust tuleb käsitleda kui eelist. Selgitus: tehisintellekt ja suured keelemudelid (SKM) on praegu oma võidukäiku tegemas, kuid väikekeelte tugi on vähene, sh eestikeelse materjali hulk nendes. Keeleandmestike avalikustamine panustab olulisel määral väikekeelte jätkusuutlikkuse tagamisse ja toetab keeletehnoloogia arendamist. UNESCO andmeil on oluline risk, et väikekeeltes pole tulevikus teenused kättesaadavad ning mitmed keeled surevad aja jooksul välja. Teenuste kättesaadavuse tagamiseks väikekeeltes, sh eesti keeles, on oluline, et keeleandmed oleksid standardiseeritud kujul kõigile osapooltele kättesaadavad. See aitab vähendada ettevõtete investeeringukulusid, eriti olukordades, kus väikekeelte toe tagamine end majanduslikult ära ei tasuks. Näiteks on väikekeelte tugi ja teenuste kvaliteet vähene täna laialt kasutusel olevas OpenAI lahendustes kuna sisendandmete maht on olnud liiga väike. Andmete kättesaadavuse puudumisel ei ole võimalik tagada keeletehnoloogia jätkusuutlikku arendamist kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Seetõttu on oluline fokuseeritult arendada keeletehnoloogiat Euroopa Liidu ametlikes keeltes, sh väikekeeltes. Euroopa kultuurilist ja keelelist rikkust tuleb käsitleda kui meie regiooni eelist. Tuginedes Implement Consulting Group läbiviidud uuringule2 on generatiivse tehisintellekti kasutuselevõtul märgatav majandust elavdav potentsiaal. Eesti puhul võib kiire ja laialdane generatiivse tehisintellekti kasutuselevõtt erasektoris tuua tipphetkel kuni 8% aastast SKP kasvu. Seetõttu peab ka keeletehnoloogiate arendamise jaoks vajalike andmete kättesaadavaks tegemine olema põhjalikult EL andmestrateegias kajastatud. Ka kõnealuse teema juures tuleb silmas pidada muuhulgas tehisintellekti määrusest tulenevaid nõudeid, mis puudutavad autoriõigusele ja autoriõigusega kaasnevatele õigustele kohalduvaid norme, sh teksti- ja andmekaeve regulatsiooni nn DSM direktiivist (2019/790). 1.3. Euroopa Liidus tuleks luua ja ellu viia tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi kontseptsioon, ehk mudel andmete vabaks liikumiseks EL ühtsel turul. Ühe olulise tööriistana tuleb luua katseprojektina andmeturuplats, mis võimaldab andmevahetust erasektori siseselt, avaliku ja erasektori vahel ning inimestel avaliku ja erasektoriga. Euroopa andmestrateegia ajakohastamise käigus tuleb andmemajanduse edendamine prioriteetse tegevusena sisse tuua ning kavandada, kuidas tagatakse andmemajanduse tulevikukindlus ning areng. 2 Värske uuring: tehisintellekt võib Eesti SKP-d suurendada kolme miljardi euro võrra | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 10 Selgitus: EL ühtse turu, sh andmete ühtse turu kaks kõige olulisemat eeldust on andmete lihtne leitavus ja taaskasutatavus ning andmete valdajate ning kasutajate teadlikkus andmete vahetamise ja kasutamisega kaasnevatest võimalustest ja riskidest. Mõlema puhul on oluline roll tehnoloogilistel keskkondadel:  andmeturuplatsi eesmärk on pakkuda ühtset keskkonda, mis võimaldab andmevaldajatel lihtsalt oma andmeid kirjeldada, andmekasutajatel omakorda saada ülevaade olemasolevatest andmetest, nende kvaliteedist ja sobivusest andmekasutaja vajaduste vaatest, taaskasutustingimustest ja võimalikest pakutavatest lisateenustest (näiteks andmete visualiseerimine, anonüümimine vms). Kogu Euroopa Liitu hõlmava andmeturuplatsi (või omavahel seotud andmeturuplatside võrgustiku) loomine on keerukas ja aeganõudev, mistõttu on oluline esimesel võimalusel alustada vastavate katseprojektidega vajalike kogemuste saamiseks.  andmete vahetamise ja taaskasutusega seotud võimalusi ja riske hinnatakse hetkel tihti teoreetilisel tasandil, mille tulemusena on suur oht osasid aspekte ülehinnata ning teisi tähelepanu alt välja jätta. Regulatiivsed ja tehnoloogilised liivakastid võimaldavad andmemajanduse tehnoloogiaid ja andmepõhiseid kasutusjuhte testida reaalses keskkonnas kontrollitud viisil, ilma et see tooks koheselt kaasa kõiki regulatiivseid nõuded ja tagajärgi. See panustab innovaatiliste teenuste ja toodete õigusregulatsiooni arengusse, samuti aitab oluliselt kiirendada teadlikkuse kasvu, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning maandab andmete taaskasutusega seotud riske.  Terviklik, jätkusuutlik ja tulevikukindel andmemajanduse ökosüsteem saab toimida siis, kui piisava selgusega on määratud andmemajanduse osapooled, nende rollid, ülesanded ja võimalused. Sealhulgas peavad olema teada kõigile osapooltele - nii avalikule kui ka erasektorile - sobivad ärimudelid (laiemalt: motivatsioon andmemajanduses osalemiseks), rakendatud peab olema usaldusväärset andmemajandust toetav juhtimisstruktuur, minimaalsel vajalikul määral peavad olema ühtlustatud andmevahetusega kaasnevad protsessid ning eelnevat peab toetama andmemajandust võimestav õiguslik ruum. Samuti peavad andmemajanduse ökosüsteemi toimimiseks olema andmemajanduse osapoolte (sh andmete pakkujate, vahendajate, kasutajate) käsutuses olema piisavalt lihtsad ja usaldusväärsed tehnoloogilised lahendused andmete avalikustamiseks, töötlemiseks, edastamiseks ja taaskasutamiseks, samuti väärkasutuse eest kaitsmiseks, turvalisuse tagamiseks jne. Samuti on vaja arendada mudel andmete vabaks liikumiseks ELi ühtsel turul, mis võimaldab usaldusväärselt, turvaliselt ja kokkulepitud reeglite alusel andmeid müüa (mitteisikustatud andmete puhul), vahetada ja taaskasutada. Andmete tõhus ja turvaline vahetamine ja taaskasutamine on osa kaasaegse, tulevikule avatud, tõhusa ja kliendikeskse organisatsiooni ning personaalse riigi toimimisest. Näiteks oleme pidanud oluliseks lihtsustada VKEde jaoks andmepõhiste teenuste ja ärimudelite väljatöötamist. Selleks tuleb analüüsida, kuidas avada suurte tehnoloogiahiiglaste ehk väravavalvurite valduses olevad andmemonopolid VKEdele, võimaldades neil õiglastel tingimustel, tasu eest ning võttes arvesse ELi isikuandmete kaitse raamistikku, andmeid kasutada ning väärindada toodete loomiseks ja teenuste pakkumiseks. Samas on oluline võimaldada ka laiemalt, ettevõtete suurusest olenemata, andmevahetust ning uute andmepõhiste teenuste ja ärimudelite väljatöötamist. Täna puuduvad turul tihti 11 tehnoloogilised võimalused ning usaldusväärsed kolmandad osapooled andmevahetuse võimaldamiseks. 1.4. Andmetöötluse, sh tehisintellekti süsteemide usaldusväärsuse, turvalisuse, inimkesksuse ja inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitse tagamiseks on oluline luua Euroopa Liidu poolsed valdkondlikud standardid ja tööriistad. Ühe olulise tööriistana selle eesmärgi täitmiseks tuleks rakendada regulatiivsed ja tehnoloogilised liivakastid ettevõtetele ja avaliku sektori organisatsioonidele. Selgitus: tuleb arvestada, et globaalses võrdluses on Eesti VKEdes tehisintellekti rakendamine mahajäänud, 2022 andmetel rakendab vaid 8 % ettevõtetest tehisintellekti3. Tehisintellekti alased reeglistikud ning ühtsed rakenduspõhimõtted on olulised ka riigisiseselt ELi tehisintellekti käsitleva määruse rakendamiseks, sh loomaks toimiv järelevalveraamistik tehisintellekti arendamise ja kasutamise kohta ning tagada selle ühetaolisus üle Euroopa Liidu riikide ning tagada ühtne turg. Ühe olulise tegevusena tuleks luua regulatiivsed ja tehnoloogilised liivakastid ettevõtetele ja avaliku sektori organisatsioonidele, et analüüsida ja testida reaalses keskkonnas uuenduslikke digitaalseid ja andmepõhiseid lahendusi ja tagada nende vastavus õigusruumis sätestatule ning juurutada parimaid praktikaid. Vajalik on lisaks pakkuda laialdast tuge tehisintellekti projektide käivitamisel, elluviimisel ja haldamisel, sh. standardeid, juhiseid, mõjuhinnangu vorme ja muid tugimaterjale, mis käsitlevad tehisintellektisüsteemide täpsust, kvaliteeti, küberturvalisust ja muid olulisi riskijuhtimise elemente, et tagada tehisintellekti ohutus ja usaldusväärsus ning isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitse lähtuvalt tehisintellekti määruses sätestatust. Seejuures tuleb tehisintellekti süsteemide rakendamise toetamisel välja selgitada ja arvesse võtta erinevused elanikkonnarühmade (sh erivajadustega inimesed, noored, vanemaealised, naised, mehed) olukorras, huvides ja vajadustes ning leida võimalusi nende süsteemide kaasabil edendada soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi, sh ligipääsetavust. 1.5. Eesti toetab andmeruumide loomist sellistes valdkondades nt nagu keskkond, liikuvus, riigihanked, avalik haldus, sisejulgeolek ja ehitus. Andmeruumide loomisel tuleb prioriteedina panustada andmete ja andmeruumide omavahelise horisontaalse koostalitlusvõime tagamisse. Selgitus: andmeruumide loomine, sealhulgas liiduüleselt kõige suuremat kasutuspotentsiaali omavate andmete defineerimine, nende andmete vahetamise ärimudelite ning juriidilise ja tehnilise koostalitusvõime põhimõtete defineerimine nimetatud valdkondades, aitab oluliselt vähendada uute kasutusjuhtude ja teenuste (näiteks piiride- ja transpordiliikide ülene teekonna planeerimine liikuvuse valdkonnas) juurutamise aega ja kulusid ning seeläbi toetada EL siseturu arengut ja pakkuda kodanikele paremaid teenuseid. Samuti on mitme nimetatud valdkonna (eelkõige keskkond ja sisejulgeolek) vaatest oluline lihtne ja samas üheselt kontrollitud andmete kasutatavus otsustusprotsessides. Samuti võimaldaks riigihangete 3 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia 12 andmeruumi realiseerumine ja kasutuselevõtt liikuda ühtsema piiriülese majandusruumi suunas, kus kõigil turuosalistel oleks võrdsed võimalused hangetel osaleda - täna on enamasti rahvusvahelised hanked avalikustatud vaid hanget läbiviiva riigi emakeeles ning alla rahvusvahelise piirmäära jäävatest hangetest on keeruline sootuks ülevaadet saada. Rõhutame, et kõik juba loodavad (nt tervis ja liikuvus) ja tulevased andmeruumid peavad lähtuma ühtsetest minimaalsetest koostalitusvõime põhimõtetest, mis võimaldavad vajadusel andmeid erinevate andmeruumide vahel turvaliselt vahetada (näiteks kasutada keskkonnaandmeid liikuvuse andmeruumis). On oluline, et vajalike ühtsete põhimõtete koostamine jätkuks tõhusalt eelkõige juba olemasoleva Euroopa Andmeinnovatsiooni Nõukogu (EDIB) ja komisjoni poolt toetatud andmeruumide tugikeskuse töö raames. 1.6. Turvaliste andmetöötlemise keskkondade loomisel peame oluliseks Euroopa Liidu tasandi keskseid lahendusi, et tagada ühtlaselt kvaliteetsed lahendused ning optimeerida ELis taristu investeeringu- ja ülalpidamiskulusid. Selgitus: Euroopa Liidus on loomisel ja kavandamisel mitmeid andmeruume. Kuna tervise andmeruum on kõige küpsemas arengustaadiumis, siis toome selle siinkohal näiteks, kuid samad printsiibid kehtivad ka teiste loomisel olevate ja tulevaste andmeruumide kohta. Eesti soovib, et andmeruumide puhul arendataks välja taristu ning soovime, et Euroopa Komisjoni poolt eelistataks turvaliste töötlemiskeskkondade loomisel keskseid lahendusi optimeerimaks taristu investeeringu- ja ülalpidamiskulusid. Lisaks kesksele taristule tuleks andmete usaldusväärsuse ja võrreldavuse tagamiseks liikmesriikidega kokku leppida ühtsed põhimõtted andmete kvaliteedi ja koosvõime parendamiseks ning säilitamiseks. Kiiremad ja asjakohasemad otsused, kvaliteetsed teenused ning teadus- ja arendustegevus on võimalikud kvaliteetse ning kõrge tehnilise ja semantilise koosvõimega andmestikku kasutades. 1.7. Peame oluliseks muuta avaandmed kättesaadavamaks, soodustades innovatsiooni ning uute andmepõhiste teenuste ja toodete arendamist, näiteks luues uusi väärtuslikke andmestike kategooriaid ja liideseid arvestades andmete kättesaadavaks tegemisel võimalikku majanduslikku ja sotsiaalselt mõju ning seonduvaid riske. Selgitus: väärtuslike andmestike põhine lähenemine annab olulise arengutõuke andmete leitavuse ja kasutamise soodustamisel. Näiteks läbi väärtuslike andmestike kehtestamise muutusid kõigile osapooltele kättesaadavaks avaandmetena äriregistri ja meteoroloogia andmed. Samas on mitmeid kategooriaid, kus täiendavate kategooriate kehtestamine toetaks majandust ja avaliku sektori toimivuse läbipaistvust. Näiteks Eesti peab keeleandmeid Eesti kultuuri ja keele kestlikkuse tagamiseks kriitiliseks. Samas mõjutab keeleandmete kättesaadavus kõiki riike ja võimalusi keeletehnoloogia arendamiseks. Keeleandmestike kättesaadavus on oluline toetamaks teadus- ja arendustegevust ning tagamaks ettevõtete arendatud teenustes eesti ja teiste väikeste keelte tugi. Tänane olukord peegeldab hästi andmete kättesaadavusest tingitut - väikestes keeltes generatiivse tehisintellekti lahendused ei toimi samaväärse kvaliteediga kui suurtes keeltes, lisaks on keeruline arendada keelespetsiifilisi 13 lahendusi andmete vähese kättesaadavuse tõttu. Täna olulisi väljakutseid ka teistes andmestike kategooriates, nagu näiteks keskkonnahoid, valimised kui ka riigihanked, kus andmed pole muuhulgas kättesaadavad, masinloetavad või puuduvad ühtsed standardid ja põhimõtted. 2. Julgeolek 2.1. Üleeuroopaliselt tuleb analüüsida andmete kättesaadavusest tingitud julgeoleku, ettevõtete konkurentsieeliste ja isikute privaatsusega seotud riske, kaardistada nende riskide maandamise meetmeid ning seada sellest lähtuvalt vajalikud piirangud. Neid riske tuleb hinnata juba kehtestatud ELi väärtuslike andmete kategooriate ja uute andmestike lisamise puhul. Selgitus: käimasolev sõda Ukrainas on toonud esile, kuidas avaandmed võivad ohustada riiklikku julgeolekut kui ka laiemalt Euroopa Liidus esile kerkinud probleeme ettevõtete konkurentsivõime ja inimeste privaatsuse riivega. Euroopa on olnud avaandmete valdkonna eesotsas, kehtestades nõuded selle kohta, kuidas ja mil määral tuleks andmed avalikult kättesaadavaks teha. Need nõuded on sageli kehtestatud läbi regulatsiooni, nagu INSPIRE direktiiv, avaandmete direktiiv ja väärtuslike andmestike rakendusmäärus. Läbipaistvus, koostöö ja avatus on olnud andmete leitavuse ja kasutuse võimaldamise keskmes. Samas tõuseb üha suurenevate andmehulkade juures vajadus mõelda, kuidas ja kus andmeid säilitatakse ning kellel on neile juurdepääs. Praegune sõda Ukrainas on toonud esile ka selle, kuidas avaandmed võivad riigi julgeolekut ohustada. Seoses kasvava murega riigi julgeoleku ja luureandmete kogumise, äriliste või privaatsusega seotud riskide pärast piiratakse üha enam andmetele juurdepääsu ja nende kasutamist. Vaikimisi avatud põhimõte on vaja ümber hinnata ning arvestada majandusliku ja sotsiaalse kasu kõrval ka võimalikke seonduvaid riske. Üks peamisi valdkondi, kus ametiasutused kaaluvad üha enam andmetele juurdepääsu piiramist, on ruumiandmed, ruumiandmeteenus, energeetika ja teised. Kuna mainitud probleemid puudutavad kõiki liikmesriike, tuleb viia läbi üle-Euroopaline analüüs, et teha kindlaks andmestikud, mille suhtes tuleks olemasolevate või tulevaste riskide tõttu kehtida piirangud. Selles analüüsis tuleks arvesse võtta teatud praegu kättesaadavate andmete piiramisest tekkivat majanduslikku ja sotsiaalset mõju, selliste mõjude esinemise tõenäosust ja võimalikke sekkumismeetmeid. Lähtudes analüüsist tuleb kavandada nõuete ülevaatamine tänases regulatsioonis. 2.2. EL digialgatustes ja projektides tuleb tähtsustada privaatsuskaitsetehnoloogiate alast teadus- ja arendustegevusi ning otsida ja kasutada võimalusi privaatsuskaitsetehnoloogiate rakendamiseks ka julgeoleku seisukohast tundlike andmete töötlemiseks. Selleks tuleb toetada vastavate tehnoloogiate arendamist, toota juhiseid nende kasutuselevõtuks ja jagada parimaid praktikaid. 14 Selgitus: mitmed privaatsuskaitsetehnoloogiad võimaldavad andmeid töödelda viisil, mis võimaldab andmete turvalist töötlemist, vähendada andmetöötlusega seotud riski ja riive ulatust ning suurendatud kontrolli andmete ja nende töötlemise üle. Need võimalused on kasutatavad mitte ainult isikuandmete töötlemisel vaid on pruugitavad ka teiste tundlike andmete puhul. Sellise tehnoloogia näiteks võib tuua Eestis Cybernetica AS poolt loodud “sharemind” hajusandmetöötluse tehnoloogia, mis võimaldab eri allikatest pärit andmeid koos töödelda nii, et osapoolte vahel neid andmeid ei paljastata. Privaatsuskaitsetehnoloogiate alane võimekus ettevõtete ja teadusasusute hulgas on täna üle Euroopa Liidu vähene, mistõttu tuleb valdkonda jõuliselt toetada. Selleks on tarvis kasvatada teadlikkust privaatsuskaitse tehnoloogiate rakendamisest ning jagada parimad praktikaid, luua kasutuselevõtu toetamiseks vastavad juhised, analüüsida, millisel määral võimaldab tänane Euroopa Liidu õigusruum erinevate privaatsuskaitse tehnoloogiate rakendamist ning luua meetmed kasutuselevõtu toetamiseks nii era- kui ka avalikus sektoris. 3. Usaldus ja privaatsus 3.1. Peame oluliseks juurutada nõusolekupõhist andmete jagamist võimaldavaid tööriistu ka üleeuroopaliselt, et võimaldada kodanikel ja ettevõtetel jagada oma avalikes huvides töödeldavaid andmeid kolmandate osapooltega. Selliste nõusolekupõhist andmevahetust võimaldavate tööriistade abil saab lubada enda isikuandmete edastamist ettevõtetele, kes pakuvad isikuandmetel põhinevaid isikustatud teenuseid. Nõusolekuid saab anda vaid konkreetse teenuse jaoks vajaliku andmekomplekti edastamiseks. Selgitus: peame oluliseks pakkuda välja ja rakendada tehnilisi taristuid, juhiseid, stiimuleid ja standardeid, kui need toetavad nõusolekupõhist andmete jagamist, et võimaldada kodanikel ja ettevõtetel jagada oma avalikes huvides töödeldavaid andmeid kolmandate osapooltega läbi turvaliste kanalite. Nõusolekupõhist andmevahetust võimaldavaid tööriistu tuleks lõppkasutajatele rakendada vahenditena, mis pakuvad kasutajatele suuremat teabealast kontrolli ja turvalisust veebis, pakkudes samal ajal teenusepakkujatele isikuandmete kaitse üldmääruse tingimustele vastavat nõusolekut. Nõusolekupõhine andmevahetus võimaldab inimesel otsustada, millistele osapooltele ja millise perioodi jooksul enda isikuandmeid edastada. Nõusolekupõhine andmevahetus soodustab üheltpoolt inimkeskse ja usaldusväärse andmemajanduse teket ja andmekorralduse juurutamist, kus andmetega seotud kontroll on inimesel. Teisalt võimaldab nõusolekupõhine andmevahetus pakkuda uudseid era- ja avaliku sektori vahelisi teenuseid, soodustades seeläbi innovatsiooni ja personaalsemate teenuste osutamist. Näitena: Eesti nõusolekuteenus on Riigi Infosüsteemi Ameti arendatav e-teenus, mis võimaldab inimesel anda riigile loa edastada tema isikuandmeid kindlale teenusepakkujale. Peale nõusoleku andmist edastatakse riigi käes olevad andmed nõusoleku saanud ettevõttele. Nõusolekuteenuse kaudu saab otsustada enda isikuandmete töötlemise üle, valides need kolmandad osapooled, kellele vastavad andmed edastatakse. Nõusolekuteenuse kasutamine ja 15 nõusolekute andmine peab olema alati vabatahtlik ning nõusolekut peab saama igal hetkel tagasi võtta. Anonüümitud kujul andmete töötlemiseks isikute nõusolekut vaja ei ole. Anonüümimine on isikuandmete töötlemine selliselt, et isiku tuvastamine ja isiku kohta käiva teabe tuvastamine ei ole enam võimalik ning pole ka tagasipööratav. 3.2. Peame oluliseks avalikus sektoris privaatsust suurendavate tehnoloogiate ehk privaatsuskaitsetehnoloogiate kasutamist, mis lihtsustaks andmete taaskasutamist kooskõlas isikuandmete kaitse reeglitega. Tähtsustame privaatsuskaitse tehnoloogiate kasutamist andmete töötlemisel üldise privaatsuskohustuste täitmise vahendina sh piiriüleste teenuste jaoks, teadus- ja arendustegevuseks ning eriti kui on tegemist eriliiki isikuandmetega (nt terviseandmed). Selgitus: privaatsuskaitse tehnoloogiad (PET’id) on info- ja sidetehnoloogilised meetmed, tooted või teenused, mis kaitsevad privaatsust isikustatud andmete välistuse või vähendamisega või isikustatud andmete tarbetu ja/või soovimatu töötluse vältimisega, samas säilitades süsteemi võimed. PETide rakendamise kaudu saab kaitsta isikute, riikide, ettevõtete ja kõikvõimalike teiste osapoolte andmeid, sh. konfidentsiaalset informatsiooni ja äri- või riigisaladust, samas võimaldades andmeid töödelda. Näiteks anonüümimise käigus eemaldatakse, muudetakse ning teisendatakse andmestikku nii, et tulemist oleks võimatu tuletada isikustatud andmeid, samas statistilised omadused andmestikul on säilitatud. Piirangutega päringuliides võimaldab küsida andmebaasist eelnevalt kokku lepitud küsimusi selliselt, et vastuses oleks isikustatud andmed. Diferentsiaalprivaatsus võimaldaks teha päringuid selliselt, et küsija ei saa aru, milliste isikute andmete pealt päring tehti. Andmete kasvaval rist- ja taaskasutusel põrkutakse tihti nii õiguslike kui ka infoturbealaste piirangutega, eriti kui töödeldavateks andmeteks on isikuandmed. Selleks, et isikuandmeid ja muid tundlikke andmeid rohkem, kuid privaatsust tagavalt taaskasutada, on Eesti digiriigi üheks oluliseks eesmärgiks senisest enam arendada, katsetada ja kasutusse võtta privaatsust säilitavaid tehnoloogiaid. Samamoodi on ka Euroopa Liidus põhimõte, sh. põhiõiguste hartas rõhutatud, et tuleks vältida üksikisiku vaatest liigset sekkumist tema eraellu – mida aitab tagada privaatsuskaitse tehnoloogiate laiem rakendamine. Kuna privaatsuskaitse tehnoloogiate katusmõiste all tegemist on erinevate tärkavate tehnoloogiatega, tuleks Euroopa Liidu üleselt teema prioriteetsena fokuseerida ning valdkonda täiendavalt investeerida. Täna Euroopa Liidus selles valdkonnas senini pole olulisel määral panustatud. Tõhusamaks andmetöötluseks saab isiku nõusolekul näiteks sündmusteenuste rakendamisel töödelda vajalikke andmeid usaldusväärsetes keskkondades nagu näiteks usaldatud käivituskeskkonnas (usaldatav täitmiskeskkond on arvuti, mis ei näe andmeid, mida ta töötleb ja ei saa seega neid lekitada) või rakendatakse selleks homomorfset krüptograafiat (andmeid töödeldakse selliselt, et neid ei krüpteerita lahti). Lisaks aitab turvaline ühisarvutus mitme osapoole saladustest arvutada uut teadmist ilma, et keegi teiste saladusi näeks - näiteks olukordades, kus andmeid omavahel erinevatel põhjustel pole võimalik vahetada. Samuti on näha suurt potentsiaali ja väärtust sünteetilistes (kunstlikult loodud) andmetes, mille toel on 16 võimalik ehitada sünteetiline digitaalne teisik ehk testkeskkond, kus testida arendatavaid digiteenuseid juhuslikult sünteesitud isikuandmete abil isikute kohta, keda tegelikult olemas ei ole. Käesolevalt on privaatsuskaitse tehnoloogiate rakendamise tase Euroopa Liidus madal, valdkonnas tegutsevad vähesed ettevõtted ja ka teadus-arendusvõimekus laiemalt on madal. Arvestades valdkonna olulisust andmemajanduse edendamisel on vajalik ELis laiapindselt soodustada privaatsuskaitse tehnoloogiate rakendamist eri sektorites ja valdkondades, pakkuda juhendmaterjale ja abi rakendamisel ning panustada senisest enam valdkonna teadus- arendusvõimekuse kasvu, näiteks läbi EL-poolsete privaatsuskaitse tehnoloogiate tippkeskuste edendamise. Üheks võimalikuks riigiks oleks Eesti, kus täna on mõne konkreetse privaatsuskaitse tehnoloogia vaatest hea valdkonna võimekus. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 25 näeb isikuandmete töötlemisel ette lõimitud ja vaikimisi andmekaitse rakendamist. Tegemist on teineteist täiendavate kontseptsioonidega, mis tõhustavad andmekaitset. Privaatsuskaitse tehnoloogiate kasutamine aitab demonstreerida lõimitud ja vaikimisi andmekaitse lähenemisviisi rakendamist. Lõimitud andmekaitse, mis on reguleeritud isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 25 lõikes 1 näeb ette, et vastutav töötleja peab rakendama nii töötlemisvahendite kindlaksmääramisel kui ka isikuandmete töötlemise ajal asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mille hulka kuuluvad ka privaatsuskaitse tehnoloogiad. Paljude privaatsuskaitse tehnoloogiate puhul kehtivad tavapärased andmekaitsenõuded, näiteks piirangutega päringuliideste puhul peab päringu esitajal olemas olema vastav õiguslik alus kui soovitakse saada isikustatud teavet. Diferentsiaalprivaatsuse puhul on hinnatud, et vastab isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõuetele, samas puudub kohtupraktika kuna tegemist on uudsete lähenemistega, mistõttu võib tulevikus olla tarvilik õigusruumi täiendamine. 4. Koosvõime 4.1. Eesti peab ametisse astuva komisjoni tööplaanis oluliseks Euroopa Liidus pakutavate teenuste piiriülese koosvõime tagamist kõigis aspektides: õiguslikus, organisatsioonilises, semantilises ja tehnoloogilises. Eesti ei toeta algatusi ja tegevusi, mis sellist piiriülest koosvõimet ei taga. Õigusliku koosvõime puhul toetame komisjoni initsiatiivi lihtsustada ja tagada EL õigusraamistiku sujuv rakendamine valdkondade üleselt. Rõhutame vajadust jätkata tehnoloogilise ja semantilise koosvõime arendamisega, et tagada andmete ja teenuste vaba piiriülene liikumine. Eesti peab oluliseks, et EL piiriüleste teenuste koosvõimet juhitakse EL institutsioonide vaates horisontaalselt, tagamaks valdkondade üleselt arendatavate süsteemide omavaheline koosvõime. Peame oluliseks ELis pakutavate piiriüleste teenuste tarvis kesksete lahenduste loomist ja töös hoidmist. Selgitus: koosvõime on Euroopa Liidu piiriüleste teenuste pakkumiseks fundamentaalse tähtsusega omadus. Koosvõimet vaadeldakse eri aspektides, millest kõik on olulised. Juriidilisest seisukohast on oluline EL õigusraamistiku koherentsus. Seoses suure hulga uute regulatsioonide avaldamisega eelmise komisjoni tööperioodil toetab Eesti uue komisjoni 17 eriülesannet keskenduda EL õigusraamistiku lihtsustamisele ja sujuvale rakendamisele. Vastavad ülesanded on ette nähtud rakendamise ja lihtsustamise erivoliniku portfelli. See eesmärk haakub liikmesriikide, sh Eesti, üleskutsetega õigusraamistiku rakendamise lihtsustamisele ja dubleerivate nõuete ja kohustuste kõrvaldamisele. Juriidilisest seisukohast on oluline nii EL õigusraamistiku koherentsus, põhiõiguste kaitse kui ka ebavajaliku ning üle- regulatsiooni vältimine, mis takistab teenuste arengut ning innovatsiooni. Õigusraamistiku loomisel tuleb silmas pidada regulatsiooniga kaasnevaid mõjusid, ning vältida teenuse regulatsiooni loomisel ebavajaliku halduskoormuse loomist nii ettevõtjatele kui ka kodanikele. Organisatsioonilisest aspektist lähtudes peame oluliseks, et EL piiriüleste teenuste koosvõimet juhitakse EL institutsioonide vaates horisontaalselt, valdkondade-üleselt tagamaks arendatavate süsteemide omavaheline koosvõime. See on vajalik nn silo-efekti kaotamiseks ELi asutuste ja institutsioonide pakutavates digiteenustes. Eesti on ka seisukohal, et võimalusel tuleks selle eesmärgi täitmiseks uute ametite loomise asemel ära kasutada juba olemasolevaid EL spetsialiseerunud ameteid nagu seda on eu-Lisa Tallinnas. Semantilise koosvõime tähtsus ilmneb eriti liikmesriikide poolt standardiseeritud metoodikaga ühiste digitaalsete tööriistade nagu Teie Euroopa portaali, Euroopa Liidu ühtse digivärava ning ühekordsuse põhimõtte tehnilise süsteemi (Once Only Technical System) kasutamiste ja juurutamise puhul. Tehnoloogilise koosvõime puhul eeldame koordineeritumat lähenemist erinevatele andmevahetuskihtidele nagu seda on X-tee, eDelivery, Harmony ja Gaia-X. Samuti peame oluliseks, et koosvõimet eeldavad arendused nagu EL digikukkur (EUDI wallet) arendatakse välja piiriülest koosvõimet, lisandväärtust ja jätkusuutlikkust pakkuval moel. 4.2. Eesti peab vajalikuks, et EL digikukru regulatsiooni (eIDAS määrus) rakendusaktid tagavad määruse rakendamise piiriülest koosvõimet, lisandväärtust ja jätkusuutlikkust pakkuval moel. Seetõttu ei toeta Eesti määruse rakendusakte, kui neis ei sätestata standardeid ja spetsifikatsioone ELi digikukru liikmesriikide liideste arendamiseks. Selgitus: EL digikukru (EUDI wallet) väärtus tuleb enim esile siis kui ta on Euroopa Liidu üleselt koosvõimeline juba olemasolevate süsteemidega ja piiriüleselt lihtsalt kasutatav. Selles on väga oluline roll rakendusaktidel, mis on hetkel läbirääkimiste faasis. Meil on vaja EL digikukru rakendamiseks kehtivad standardeid ja spetsifikatsioone. Spetsifikatsioonid määratlevad EL digikukru väljatöötamiseks vajalikud nõuded (nt tehnilised ning semantilised) ning need on olulised piiriülese koostalitlusvõime tagamiseks. Määruse ühetaoliseks rakendamiseks peavad kõik liikmesriigid määrust ning selle rakendusaktide juhiseid ühtemoodi mõistma. Kui rakendusaktid ei vasta koosvõime tekitamise vajadustele, siis ei pruugi EL digikukru potentsiaal piiriüleselt olla rakendatav. Eeldatavad piiriülesed teenused nagu digiretsept, digitaalne juhiluba jmt. ei oma mõtet, kui ühes riigis välja antud kukrut ei suuda teise riigi infosüsteemid lugeda. Selline seisukoht toetab ka Vabariigi Valitsuse 2021. a 30. septembri seisukohti eIDAS määruse muutmise kohta, mille kohaselt Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud määruse eelnõu 18 eesmärki arendada digitaalse identiteedi raamistikku, mis võimaldaks kõigil eurooplastel tarbida turvaliselt e-teenuseid ning paremini tagada digitaalse ühtse turu toimimine (seisukoha p 1.1). Lisaks on Eesti oma 2021. a seisukohtades rõhutanud, et koos Euroopa digiidentiteeditasku kasutusele võtmisega kokku lepitud standardid ja spetsifikatsioonid peavad tagama koosvõime Euroopa identiteeditasku infovahetuseks väliste infosüsteemidega (seisukoha p 1.2). Samuti tekivad rahastusvajadused, mitte ainult EL digikukru ehitamiseks ja rakendamiseks, vaid ka jätkusuutlikuks ülalpidamiseks. EL digikukkur ei saa olla eraldi süsteem, mis ei toimi koos teistele ELi süsteemidega. Seega on oluline jätkata ka sünergia arutelusid erinevate süsteemide vahel nagu nt on seda peetud Euroopa Liidu ühtse digivärava (Single Digital Gateway) ja EL digikukru vahel4. 5. Oskused ning teadus- ja arendustöö 5.1. Peame oluliseks, et tehisintellekti arendamiseks ja rakendamiseke vajalike teadmiste, oskuste ja võimekuste tekitamisel oleks avaliku-, erasektori ja akadeemia koostöös Euroopa Liidus tagatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringud. Rahvusvahelisel tasandil tuleks leida võimalusi koostööks usaldusväärsete ja samameelsete strateegiliste partneritega ka väljaspool ELi. Selgitus: arvestades maailmas toimuvat tehisintellekti (TI) arendamise võidujooksu tuleb selleks, et EL ei jääks selles valdkonnas teistest maha, luua TI arendamiseks soodne keskkond. TI arendamine ja rakendamine nõuab tugevat teadus- ja arendustegevuse ökosüsteemi. EL on juba teinud mõningaid samme, nt Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse (EuroHPC) määruse muudatus, mis soodustab tehisintellekti valdkonnas tegutsevate teadusasutuste, VKEde ning iduettevõtete ligipääsu ELi superarvutitele tehisintellekti mudelite treenimiseks. Nimetatud mudelid aitavad valdkonna arengule kaasa ning parandavad Euroopa konkurentsivõimet ning see on hea alus edasisteks tegevusteks. Teadus- ja arendustegevuse ökosüsteemi arendamine ei hõlma ainult rahalisi investeeringuid, vaid eeldab ka erinevate osapoolte vaheliste koostöövõimaluste loomist ja arendamist. Innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks peavad eri sektorid – avalik, era- ning akadeemiline – tegema tihedat koostööd. Samuti on selge, et suuri TI projekte ei saa riigid läbi viia üksi, mistõttu on rahvusvahelisel koostööl siin oluline tähtsus nii teaduslikus, majanduslikus kui ka ühiskondlikkus mõttes. Seda nii ELi sees, kuid tuleks leida võimalusi koostööks usaldusväärsete ja samameelsete strateegiliste partneritega ka väljaspool ELi. See aitaks ühtlasi levitada Euroopa väärtusi ja põhimõtteid ning edendada rahvusvahelist stabiilsust, tugevdades samal ajal ELi positsiooni ülemaailmsel teadus- ja innovatsioonimaastikul. Peame oluliseks soodustada Euroopa 4 https://ec.europa.eu/digital-building- blocks/sites/display/OOTS/Contact+Group+publishes+report+on+synergies+between+the+O nce-Only+Technical+System+and+EU+Digital+Identity+Wallet 19 teadusruumi raames rahvusvahelist koostööd, mis võimaldab erinevate riikide teadlastel ja ettevõtetel arendada ja ühiskasutada teadus- ja tehnoloogiataristut suurte tehisintellekti ja digitaliseerimise projektide elluviimiseks. Samal ajal on oluline tagada eetiliste ja regulatiivsete raamistike järgimist vastutustundliku innovatsiooni tagamiseks kooskõlas Euroopa väärtuste ja õigusnormidega. Ülaltoodud võimaldab tõhusamat ressursikasutust ja kindlustab usaldusväärsete tulemuste tagamist. 5.2. Kuna investeeringud kõrgjõudlusega andmetöötlusvõimekuse (HPC) taristusse on suured, on oluline Euroopa Liidu üleselt ühiselt investeerida HPC taristusse ja taristu jaoks vajalike komponentide arendus-, disaini- ja tööstusvõimekusse ning HPCga seotud tarkvara arendamisse ja kasutajate koolitustesse. Ettevõtetele, teadusasutustele ja avalikule sektorile tuleb tagada soodne ja efektiivne juurdepääs andmetöötlusvõimekusele. Selgitus: andmemajandus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus (high-performance computing ehk HPC) on Eesti kui digiühiskonna jaoks üheks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) eelduseks ja seetõttu on tegemist valdkonnaga, mille areng on prioriteetne kõigile teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) strateegia valdkondadele. HPC ja andmetöötlus on tänapäeval hädavajalik praktiliselt igal teadusalal, moodustades eksperimentide ja teooria kõrval teaduse kolmanda samba. HPC-võimekuse ja seda võimaldava akadeemilise andmesidevõrgu tugevdamine ja arendamine on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning IKT ja muu kõrgtehnoloogilise ettevõtluse seisukohast strateegilise tähtsusega. HPC käivitamiseks ja haldamiseks vajalikud kulud ulatuvad sadadesse miljonitesse eurodesse, näiteks Soomes Kajaanis asuva LUMI andmekeskuse (Eesti on LUMI konsortsiumi liige) investeeringute maht oli enam kui 202 miljonit eurot – kuna investeeringud taristusse on suured ja valdkond areneb kiirelt, on oluline veel enam ELi üleselt ühiselt investeerida HPC taristusse sh komponentide arendus, disaini-ja tööstusvõimekuse loomisesse. Täna on Euroopa Liit täielikult sõltuv kolmandatest riikidest (peaasjalikult Taiwan, Hiina, Lõuna-Korea, USA), mistõttu tarneahela tõrked omavad kriitilist mõju pea kõigil Euroopa ettevõtetel. Seoses globaalse konkurentsiolukorraga on tarvis investeerida valdkonda, näiteks kiibidisaini, mis on valdkonna vaatest ühe olulisema väärtusloomega (näiteks NVIDIA, mis on suurima turuväärtusega USA ettevõte tegeleb kiipide disainimisega, toodetakse kiipe mujal, näiteks Taiwani ettevõtte TSMC poolt). Lähi piirkonna vaatest on juba näha edukaid näited. Norra Nordicsemi turukapitalisatsioon ulatub pea 1,5 miljardi euroni 1500 töötaja juures. Seejuures on oluline lisaks toetada Eestile võimalikult efektiivse HPC-võimekuse arendamist, kombineerides selleks rahvusvahelisi ressursse Eesti kohapealse ressursiga. Näiteks Eesti Teadusarvutuste infrastruktuuriga (ETAIS), mis pakub Eesti teadlastele HPC kohapealset võimekust ja aitab juurdepääsuga (oskustega töötajad, kasutajatugi) Euroopa superarvutitele ning panustab HPCga seotud Eestis välja töötatud tarkvara Waldur (autentimine ja autoriseerimine ehk ressursside ja töörühmade haldus), arendamisse ja kasutajate koolitustesse. ETAISi poolt väljatöötatud tarkvara Waldur on kasutusel kasutajate ja ressursside haldamiseks 40 euroopa riigis, m.h EuroHPC LUMI superarvutil. 20 5.3. Peame oluliseks, et tehisintellekti alase regulatsiooni tõhusa rakendumise huvides peavad liikmesriigid edukalt ette valmistama tööjõudu, kes on võimeline kasutama ja arendama uusi tehnoloogiaid. Selle soodustamiseks peab EL koostöös liikmesriikidega regulaarselt uuendama ja vajadusel välja töötama uusi kompetentsiprofiile ning panustama inimeste IKT-, andmete-, ja tehisintellekti alaste ja teadmiste tõstmisse et vastata valdkonna kiirele arengule. Samuti peab EL looma võimalusi ja pakkuma platvormi kogemuste vahetamiseks, et tõsta kogu haridussüsteemi valmisolekut kasutada tehisintellekti õppimises ja õpetamises ning tõsta kõigi teadlikkust nii tehisintellekti pakutavatest võimalustest kui ka sellega kaasnevatest võimalikest ohukohtadest. Selgitus: uue tehnoloogia ja tehisintellekti kiire areng muudab töömaailma ja majandust ning on oluline, et tööjõud oleks valmis nendeks muutusteks. Selles valguses tuleb üleeuroopaliselt hoolitseda selle eest, et oleks olemas ka tööjõud, kes on võimeline nii uute tehnoloogiate arendamiseks kui ära kasutamiseks. Kuna üha enam on tarvis rakendada piiriülest koostööd, on oluline ühtlustatud teadmiste baas EL tööjõu hulgas ning ootame ELilt sellesse panustamist juhiste ja materjalide pakkumisega. Paljud traditsioonilised töökohad muutuvad või kaovad tehnoloogia arengu tõttu. Automatiseerimine ja AI võtavad üle rutiinsed ja korduvad ülesanded, samas kui tekivad uued rollid, mis nõuavad tehnoloogilisi oskusi. Kiire tehnoloogiline areng nõuab pidevat õppimist ja kohanemist. Traditsiooniline haridussüsteem ei pruugi olla piisav, et hoida sammu tehnoloogiliste muutustega. Täiend- ja ümberõppe programmid on olulised, et tagada tööjõu pidev areng ja valmisolek vastata tulevastele väljakutsetele. See hõlmab nii formaalset kui ka mitteformaalset haridust ning töökohapõhist õpet. Seejuures peame vajalikuks, et EL koostöös liikmesriikidega uuendaks regulaarselt ja vajadusel töötaks välja uusi kompetentsiprofiile Euroopa Liidu mitmekeelse oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoris (ESCO), mis seostuvad andmete ja tehisintellektiga töötamisega. Riigisiseste arengute ja tegevuste kõrval on oluline, et EL tasandi koostöö haridus- ja koolitusvaldkonnas toetaks, mitte ei takistaks tehisaru kasutusele võtmist hariduses. Eesti jaoks on oluline, et haridus- ja koolitusvaldkonna strateegilises koostööraamistikus kajastuks edaspidi läbiva prioriteedina tehisaru kasutamine hariduses turvalisel ja isikute põhiõigusi arvestaval moel. EL koostöö peab toetama liikmesriike tehisaru inimesekesksel ja usaldusväärsel haridussüsteemi lõimimisel, sh peab looma rohkem võimalusi parimatest praktikatest, aga ka vigadest õppimiseks. Nii uute tehnoloogiate kasutamiseks ja arendamiseks vajaliku tööjõu ettevalmistamisel kui inimeste IKT- ja tehisaru-alaste oskuste ja teadmiste parandamisele suunatud tegevuste elluviimisel, samuti nende teadlikkuse tõstmisel tehisintellekti pakutavatest võimalustest ja sellega kaasnevatest võimalikest ohtudest, on oluline pöörata tähelepanu nii tehisintellekti süsteemide kasutamisega kaasnevale diskrimineerimisriskile kui selle maandamise vajadusele ja võimalustele, samuti aga uute tehnoloogiate abil soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse edendamise vajadusele ja võimalustele. Tööjõu ettevalmistamisel on oluline pidada silmas vajadust kaasata uute tehnoloogiate arendamisse erinevate elanikkonnarühmade esindajaid, sh erinevas vanuses, rahvusest, soost inimesi. Teadlikkuse tõstmise meetmete kujundamisel ja elluviimisel tuleb silmas pidada, et sihtrühma kuuluvatel erinevate 21 elanikkonnarühmade esindajatel võivad olla erinevad eelteadmised ning erinevad võimalused infot saada (sh lähtuvalt erivajadustest), ja astuda samme meetmetest kasu saamise võimaluste võrdsustamiseks. 5.4. Üha enam andmestuvas maailmas on oluline inimeste teadlikkuse ja andmekirjaoskuse ulatuslik kasvatamine andmepõhise majanduse ja tehisintellektiga kaasnevate võimaluste ja ohtude kohta. Andmekirjaoskus tuleks seada ELi digikümnendi poliitikaprogrammis 2030. aasta strateegiliseks eesmärgiks. Selgitus: tänapäeva ühiskonnas tähendab kirjaoskus mõistena laiemat spektrit traditsioonilisest lugemis- ja kirjutamisoskusest ning aastal 2021 oli Eesti täiskasvanute traditsiooniline kirjaoskuse määr 100%, mis tähendab, et kõik täiskasvanud on võimelised lugema ja kirjutama. Samas üha enam andmestuvas ühiskonnas, kus laialdaselt rakendatakse tehisintellekti, luuakse käepäraste vahenditega süvavõltsinguid, (isiku)andmeid kasutatakse teenuste osutamiseks, andmete kasutamise ja jagamisega seonduvad riskid, on sama oluline jõuda kõrgele tasemele ka elementaarse andmekirjaoskusega. Andmekirjaoskus on võime lugeda, mõista, luua ja edastada andmeid teabena ning andmeid turvaliselt hallata. Euroopa elanikkonna andmekirjaoskust tuleb parandada. See tagab inimeste oskused andmepõhise majanduse ja ühiskonna jaoks – läbi mille mõistavad inimesed oma õigusi, kohustusi, aga ka andmetöötlusega seotud riske. Andmekirjaoskus tuleks seada ELi digikümnendi poliitikaprogrammis 2030. aasta strateegiliseks eesmärgiks. Andmekirjaoskuse edendamisel tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et erinevatesse elanikkonnarühmadesse kuuluvatel inimestel (sh erivajadustega inimesed, noored, vanemaealised, naised, mehed) võivad olla meetmetest osa saamiseks erinevad vajadused ja võimalused, mistõttu tuleb meetmete kavandamisel ja elluviimisel astuda samme kõigile võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse tagamiseks. 5. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Justiitsministeeriumilt, Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Välisministeeriumilt ja Sotsiaalministeeriumilt. Seisukohtade kavand saadeti arvamuse saamiseks ka Statistikaametile ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Arvamuse saatsid Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1). 22  Vabariigi Valitsuse otsuse juurde “Eesti seisukohad Euroopa Liidu avaliku sektori digipoliitika” Lisa 1 Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Arvamused Eesti seisukohtade kujundamiseks Euroopa Liidu avaliku sektori digipoliitika kohta Nr Ettepaneku sisu Arvestatud/ Ettepanekud on koondatud Enrico Letta raporti „Much more than a market 2024“ tagasisidena. mittearvestatud/ Digipoliitika seisukohad otsustati selle materjali mahukuse tõttu esitada eraldi seisukohtadena. selgitatud 1. Justiitsministeerium Üldpõhimõtted Enrico Letta raport „Much more than a market 2024“ Teadmiseks võetud. Euroopa Liidu tasandil tuleb vähendada nii õigusloomet kui ka kehtivat regulatsiooni üle vaadata, et vähendada juba olemasolevat bürokraatiat ja aruandluskohustust. Ettevõtjate mõjude vaatest on selgemalt vaja rõhutada ka regulatsiooni killustatuse, dubleerimise ja vastuolude probleemi, mitte ainult mõjude tervikliku hindamise vajadust. Lisaks regulatsiooni selgusele võiks ettevõtjasõbralik regulatsioon olla ka piisavalt abstraktne ja mitte üritada kõike detailselt ära reguleerida, kui on vaja ühtseid reegleid. Ettevõtjate poolsele mõjule lisaks tuleb hinnata ka mõju riigile. Uued reeglid panevad sageli ka uusi kohustusi riigile luua täitevasutusi, registreid, koguda andmeid, teha järelevalvet jne ning see kumuleerub riigi töökoormusest ja kuludest riigieelarves edasi halduskoormuseks ja kuluks ettevõtjatele. ELi õigusloome ja bürokraatia mahtu tuleb tervikuna vähendada, aga me ei näe, et see saaks toimuda ilma Euroopa Komisjoni personali arvu vähendamata, mis omakorda ei toimu ilma kulude külmutamiseta, kuna inflatsioon ja palgakasvu surve sunnivad tegema ratsionaalseid ja loodetavasti targemaid valikuid. Vähem õigusloomet peaks olema poliitiliste valikute, mitte paratamatuse küsimus. Andmekaitse Enrico Letta raport „Much more than a market 2024“ Arvestatud seoses Lk 20: A central pillar of this strategy is the creation of a European Knowledge Commons – a Piiriülese centralised, digital platform providing access to publicly funded research, data sets, and educational andmevahetusega ja resources. This empowers citizens, researchers, and businesses alike, allowing them to tap into a wealth andmete vaba of knowledge for innovation and societal progress. To remove barriers to knowledge sharing, the EU liikumisega 1 must harmonise cross-border data flow mechanisms, particularly interoperability and data protection seisukohtades 1.1., regulations, and invest in robust digital infrastructure. This facilitates the secure and efficient transfer 1.3., 1.6., 1.7. of non-personal data vital to research and innovation within the EU, supporting the development of European data spaces in key sectors - the chapter on health will focus on the European Health Data Usalduse ja Space (EHDS) - to promote data sharing and use for the benefit of the economy and society, and privaatususe strengthen cybersecurity through regulations, standards, and practices that protect critical tõstmisega infrastructures and citizens' data. seisukohtades 3.1. ja Tähendab ilmselt täiendavate EL õigusaktide esitamist, mh üle-euroopaline regulatsioon isikuandmete 3.2. kasutamisele teadustööks. Hetkel on IKÜM jätnud selle suhteliselt lahtiseks – art 89 lg 2 lubab mh liikmesriigi või EL õigusega ette näha erandeid andmesubjektide õigustest. Julgeolekuga seisukohtades 2.1. ja Lk 23: The EU Regulations - GDPR, Data Act, Data Governance Act - established a foundation of trust 2.2. where citizens and businesses confidently share data, driving progress without compromising rights or privacy. The free movement of data across the Single Market requires adequate governance rules and Andmeruumide standards and can at once boost primary uses of data across borders, and secondary uses, such as the loomisega seisukohas use of pan-European data to develop value-added services for both citizens and businesses. 1.5. Oluline on, et suureneks arusaam erinevate juba olemasolevate EL õigusaktide koostoimest ja liiga palju töömahtu ei kuluks uue EL õiguse väljatöötamisele (ELPOL, 49). Lk 45: Another critical area of improvement is the handling of public procurement data. Enhancing the quality and accessibility of this data involves the development and fortification of the Public Procurement Data Space. This initiative aims to amalgamate European and national procurement datasets, thereby improving transparency across the board. It opens up procurement opportunities for SMEs and ensures that public spending achieves better value. Peaks sobituma Eesti süsteemiga. AvTS § 28. Teabevaldaja kohustus teave avalikustada (1) Teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe: 20) andmed riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate ja teostatud riigihangete kohta. Lk 65: To build a cleaner, more digitalized, and decentralized energy system - characterized by a myriad of renewable energy installations, such as offshore and onshore wind farms and solar panels and advanced grids and meters for critical data transmission - the risk of sabotage or unauthorized data transfer must be addressed seriously. This requires not only a strict enforcement of the existing 2 framework for securing critical energy infrastructure but also that cybersecurity measures are always and very rigorously incorporated in procurement for new infrastructure or generation assets. Ilmselt peab siin lisaks küberturvalisuse meetmetele mõtlema ka sellele, mis andmeid üldsusega jagatakse. Teabe suunamine üldsusele ei ole ainult seotud isikuandmete kaitse kui põhiõigusega, kaitstavaid väärtusi on ka muid. Lk 81: The EHDS is a commendable stride towards maximizing the potential of health data. Nonetheless, for it to achieve its full impact, certain measures are recommended. There is a pressing need to harmonize the processes for health data access applications and requests, ensuring a streamlined and efficient mechanism for researchers. Secondly, critical examination and further clarification of the opt-out clause for secondary data use is needed. In addition, it is crucial to Develop and recommend non-binding model contractual terms for confidential and protected electronic health data, as the EHDS requires companies to share data protected by intellectual property rights and trade secrets, with safeguards to be defined by Health Data Access Bodies. In addition, outline the minimum requirements that data holders must meet concerning dataset provisions and their characteristic could be beneficial. The EHDS will also be a fundamental step in reaping the benefits of the Single Market. Patient summary records and e-prescriptions will become interoperable available within and across borders. Under the new rules, citizens will have immediate and easy access to their digital health data wherever they are in the EU. Health professionals will be able to access the medical records of a patient when required for treatment in a different Member State, allowing for evidence-based decision making, in full compliance with EU data protection rules. Patient summaries and e-prescription services exist in two- thirds of all Member States, but only in a few countries can they be sent or received across borders and 11 countries are still using paper printouts for prescriptions. Now that the legislative process is complete the implementation challenges should not be underestimated. Commission and Member States should now spare no effort that the benefits of the newly adopted legislation are available to citizens and health care professionals without delay. Tõdetakse, et Euroopa tervise andmeruumi rakendamisega peab töö jätkuma ning nähakse, et juba vastuvõetud õigusakt võib tekitada ebavajalikke piiranguid andmete teisesele kasutusele. Lk 105: Robust data collection and analysis is essential. National and EU authorities must prioritise the collection of detailed statistics, particularly on the frequency and severity of incidents involving 3  posted and mobile workers. This disaggregated data is essential for designing targeted interventions and evidence-based safety policies. The public sector also has a responsibility to use its influence. Publicly funded construction projects should serve as models of safety excellence. Strict procurement guidelines must prioritise contractors with exemplary safety records and require compliance with the highest occupational health and safety standards. It is also essential to include social responsibility clauses that ensure respect for workers' rights, trade union involvement and the protection of collective agreements. Ilmselt suureneb halduskoormus nii ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile. Lk 115: A right balance needs to be found for other key topics - including sustainable mobility, prevention of food waste and sustainable waste management - between providing sufficient information while avoiding information overload. IT tools, such as the Digital Product Passport (DPP), are an effective way to access rich information by simply scanning a data carrier instead of having to add more information on already overloaded products’ packaging. As long as required information is properly standardised, this should reduce costs for companies once adjustment costs are amortised. Viienda vabaduse kontekstis kehtib eeldus, et suur andmete kättesaadavus võimaldab teha paremaid otsuseid, aga see ei pruugi nii olla. Üleküllus võib tekitada küllastumust ja võimetust ka õigeid valikuid teha. Siinkohal nagu sellele ka viidatakse. Kui me paneme kohustuse andmeid koguda ja ükskõik millisel viisil tegelikult siiski üldsusele suunata, siis sellel peab olema konkreetne eesmärk. See kõik on ikkagi ressurss, mida selleks tegevuseks vaja läheb. Intellektuaalom Enrico Letta raport „Much more than a market 2024“ Teadmiseks võetud. andi õigus Viies vabadus. One potential avenue for this exploration lies in the addition of a fifth freedom to the existing four, to enhance research, innovation and education in the Single Market. The fifth freedom entails embedding research and innovation drivers at the core of the Single Market, thereby fostering an ecosystem where knowledge diffusion propels both economic vitality, societal advancement and cultural enlightenment. Significant progress was achieved in the past legislature in this realm with the approval of the Digital Market Act, the Digital Services Act, the AI Act, the Data Act and the Data Governance Act, crucial steps towards the development of a modern and effective digital strategy and technological autonomy. The fifth freedom could come to complement this framework to catalyse advancements in areas such as R&D, data utilisation, competences, AI, Quantum Computing, Biotech, Biorobotics, and Space, among others. Such fields could greatly benefit from the inclusion of the fifth 4  freedom within the Single Market framework, the freedom of investigating, exploring and creating for the benefit of humankind without disciplinary or artificial borders and limitations. This is related to the freedom of contributing to address societal challenges, such as climate change and biodiversity losses and their impact on the planet, humans and cultural heritage (raporti lk 7). Pole arusaadav, kuidas intellektuaalomandi kaitsmine (safeguarded IP) täpsemalt välja näeb kliimamuutustele reageerimise uuendatud raamistikus. Kas hakatakse teatud koostööprojektide raames ka autoriõigusega kaitstava sisu (ka „andmed“?) kasutamist senisega võrreldes erisuguste normide raames teostama? Tehakse reeglid või hoopis hea tava kokkulepped? Tehnosiirde teema? Autoriõigusega kaitstavate teoste vaba liikumine üle piiri teaduskoostöö raames nt? Või sundlitsentside teema täiendav laiendamine lisaks praegusele patenditriole kui nt rahvatervisest räägime? Välja on ka toodud probleemina, et talendid lähevad Euroopast mujale, aga seda probleemi ei lahenda ilmselt intellektuaalomandi kaitse vähendamisega. Raportis kajastatakse geoblokeerimise teemat (lk 114). Remaining obstacles for consumers to buy and consume services at distance from another Member State should be tackled as a matter of urgency, chiefly the “cannot deliver the product to that destination”. Furthermore, traders could feel reassured and encouraged to serve products and services in wider markets if a full harmonisation regime for the sales under certain threshold. 2015. a koostati Eesti seisukohad geoblokkide algatuse avalikule konsultatsioonile, milles rõhutati, et autoriõiguse põhimõtete järgimist tuleb oluliseks pidada. Me ei saa jätkuvalt toetada lähenemist, mille kohaselt nt need uued võimalikud algatused a/v sektori ärimudelite eripära ei arvestaks enam. Selle ärimudeliga tegeles Eesti mh oma eesistumise ajal kogu autoriõiguse paketi raames (nt CabSat2 direktiiv 2019/789, aga ka natuke varasem kaasaskantavuse määrus 2017/1128 jms). Geoblokkide määruses 302/2018 on küll garantiisid (nt art 1 lg 5, art 4 lg 5), et autoriõiguse valdkonna norme ei puudutata. Praeguse seisuga ei pea me põhjendatuks, et a/v osa ka geoblokkide kohaldamisalasse tõsta. 2. Rahandusministeerium Üldised kommentaarid Enrico Letta siseturu raporti kohta: Teadmiseks võetud, - Raport ise tuli riigijuhtide lauale nädal tagasi, mistõttu selle aja jooksul põhjalik uurimine ei ole arvestatud üldises olnud võimalik. kontekstis. - E. Letta raport on laiema ulatusega kui konkreetselt ühisturu probleemid ja võimalused. See võib põhiteemale keskendumist raskendada. 5  - Väga palju on võrdlusi U.S. ja Hiinaga, mis on inspireerimiseks hea kuid tuleb arvestada, et taustsüsteemid on erinevad ning mis toimib ühes süsteemis ei pruugi seda teha teises. - Raport opereerib suurte rahanumbritega (näiteks 33 trln. eurot erasektori investeeringuid, 300 mlrd. eurot aastas liikunud väljapoole, peamiselt USAsse) ja teeb sellest suuri järeldusi ning pakub soovitusi. Ca. 1 % investeeringutest liikumine mujale aasta jooksul, peamiselt USAsse, väärib tähelepanu ent ei ole suur osakaal. Tasub uurida USA vastavat näitajat EL suunal kuid tõenäoliselt saab järeldada, et parema tootluse, investeeringute skaleerimise nimel kapitali liikumine sellises ulatuses on normaalne. Poliitikavaldkondade kommentaarid - Oleme ettevaatlikud kõige suhtes mis puudutab maksusid. - Oleme skeptilised kui julgustataks riigi sekkumise kasvu majandusse (riigiabi). EL rahast sõltuvus ei ole kooskõlas turumajanduse aluspõhimõtetega, veelgi enam, mõjutab ettevõtluskultuuri toetuste ootuste suunas. Teisisõnu – riigiabi on muutunud uueks normaalsuseks. Samas ei saa eitada, et riikide sekkumine 2020-2024 aitas suuremat majanduskriisi vältida ning EL ettevõtetel oma positsioone globaalsel turul täita. Raportis kasutatud sõnastus - „A way to overcome this dilemma could be to balance a stricter enforcement of State aid at national level and the progressive expansion of EU level funding support“ vajab tõsist tähelepanu. - Turgude integreerimise teemal on raportis suuremad ja sisukamad muutused pakutud telekomi- ja energiasektori kohta. - Raportis on üksjagu raudteeühendustest. Transpordiühendused on turul tähtsad, ent isegi raudteetransport ei saa ignoreerida fakti, et EL regioonides on rahvastiku asustustihedus väga erinev (nagu see on ka USA osariikides). Reisijateveo tasuvus kõigub oluliselt reisijate arvust. - Oleme kapitaliturgude edasise sügavama integratsiooni poolt kuid ei ole veendunud, et uus nimetused (the creation of a „Savings and investments union“) aitab edasi. Samas on selge, et majanduse turnaround eeldab suuri investeeringuid, mida saab siiski peamiselt teha erasektori kaudu. 3. Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja Oskuste ja kvalifikatsioonide punkt sobib sellises sõnastuses nagu see on manuses olevas dokumendis. Arvestatud seisukohas Teadusministeer Selgituseks võiks olla allpool väljatoodu: 5.3. ium 1. Skills and qualifications: For industrial innovation, the EU must invest in skills by facilitating lifelong learning and training programs for new types of jobs, as well as strive for mutual automatic recognition of qualifications to foster workforce and learning mobility. 6  Selgitus: Oluline on luua tänapäeval ja tulevikus vajalike oskuste arendamise ja omandamise võimalused, et tagada muutuva tööturu tingimustes inimeste konkurentsivõime ning toetada digi- ja rohepöörde elluviimist. Komisjon avaldas käesoleva aasta märtsikuus tööjõu- ja oskuste tegevuskava, mille eesmärk on läbi erinevate meetmete tõsta EL-i konkurentsivõimet ja parandada liidu majanduslikku ning sotsiaalset toimetulekuvõimet. Isikute vaba liikumise soodustamiseks ning õpi- ja töörände edendamiseks on oluline saavutada kvalifikatsioonide vastastikune automaatne tunnustamine. Euroopas on aastaid tehtud samme selleks, et suurendada liikmesriikide usaldust üksteise haridussüsteemide vastu, et seeläbi lihtsustada nii õpi- kui töörännet. Kõrghariduses on Bologna protsessi raames kehtestatud Euroopa kõrgharidussüsteemi kolmeastmeline mudel (bakalaureuse-, magistri-, doktoriõpe), Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteem (EAP), riiklike kvalifikatsiooniraamistike kooskõla Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, kvalifikatsioonide tunnustamise põhimõtete järgimine vastavalt Lissaboni konventsioonile ning kvaliteedi tagamise põhimõtete järgimine vastavalt kvaliteeditagamise standarditele ja suunistele Euroopa kõrgharidusruumis. See kõik on loodud riikide kõrgharidussüsteemide ja seal väljastatud kvalifikatsioonide usaldusväärsuse tõstmiseks ja sujuvaks kvalifikatsioonide tunnustamiseks. Oluline on, et kõikides Euroopa kõrgharidusruumi riikides neid kokku lepitud põhimõtteid järgitakse. Samavõrd oluline on tagada mikrokvalifikatsioonide kaudu omandatud oskuste läbipaistvus ja vastastikune tunnustamine, kuivõrd see on oluline inimeste elukestvat õpet ja konkurentsivõimet toetav meede. Haridus- ja Siseturu sõnumites tuleks esile tuua järgmist: Teadmiseks võetud. Teadusministeer  Standardiseerimine peaks olema valdkonnaüleselt, st et sama põhimõte võiks kehtida kõikides ium poliitikavaldkondades, olgu siis teadusprojektid vm raporteerimine.  Lisaks võiks kas eraldi või eelnevatesse punktidesse integreerituna väljendada seda, et ühtse turu tugevdamiseks on vaja ühist panust Euroopa Liidu teaduse- ja innovatsioonilõhe (või ainult innovatsioonilõhe) kaotamisse, mis tähendab et on vaja tugevamat analüüsi seniste meetmete toimimisest ning enam sihitud meetmeid mänguväljaku ühtlustamiseks (raamprogrammi Wideningi meetmed ja Wideningi kontseptsioon uues raamprogrammis). 4. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministee Tervisevaldkonna ja sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni kommentaarid Letta raportile. Teadmiseks võetud. rium Sotsiaalministeeriumi Positiivne, et raportis on välja toodud tervisesse investeerimise olulisus, mis on majanduse ja poliitilise huvid on kaasatud stabiilsuse eeltingimus. andmeruumide Siin on meie sõnum, et COVID-19 õppetundide arvesse võtmine on väga oluline, et parandada siseturu teemalisse punkti 1.5. toimimist hädaolukordades ja tagada elutähtsate toodete varustuskindlus. Toetame raportis toodud EL 7 strateegilise autonoomia eesmärke, et vähendada kriitiliste ravimite tarneahelate haavatavust („the Single Market must prioritise boosting production capacity and self-sufficiency in raw materials, and certain types of medicines, vaccines, and antibiotics“). Samas on oluline rõhutada, et siseturg peaks toimima viisil, mis tagab võrdse juurdepääsu ravimitele kõikides EL liikmesriikides patsientide vajadustest lähtuvalt. Nagu ka raportis on välja toodud, siis EL siseturg ravimite valdkonnas praegu ei toimi, kuna väikestele turgudele ravimid ei jõua või jõuavad suure hilinemisega („To date, there is no real Single Market for pharmaceuticals.“). Oluline oleks seega esile tuua vajadus tagada ravimite võrdne kättesaadavus siseturul ka väikestel turgudel, kooskõlas Euroopa solidaarsuse põhimõttega. Elutähtsate toodete (sh ravimite varustuskindluse) ja siseturul võrdse kättesaadavuse eesmärgid võiks ka nõukogu järeldustesse lisada. Strateegilise agenda ebapaberist Eesti sisend on: - We must also continue to support healthy living environments in the EU through strengthening the European Health Union, including striving for a tobacco and nicotine free Europe, and making sure the EU pharmaceutical policy puts patients’ needs first and ensures timely and affordable access to medicines, also in small markets. Sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni arutelude jätkumist saame toetada. Üle-Euroopalise sotsiaalkindlustusnumbri loomist mõned aastad tagasi ka põhimõtteliselt toetasime, sest see aitaks meil õigust sotsiaalkindlustushüvitistele paremini kontrollida. Näiteks on sotsiaalkindlustuse koordinatsioonis suur probleem, et isikuid ei saa samastada. Riigid teavad vaid oma riigi identifitseerimisnumbrit, aga ei saa kontrollida, kas inimene, kellele me näiteks peretoetusi maksame elab Eestis või või mõnes muus riigis, sest see teine riik ei pruugi teda oma registritest üles leida. Nii tekibki olukord, kus Eesti võib maksta peretoetusi ka neil, kes tegelikult mõnes teises riigis elavad. Sarnaseid probleeme võib ilmselt olla ka nt Töötukassa pakutavate hüvitistega. Eelmistest aruteludest tuleb esile tuua, et Eesti ilmselt kahte eraldi numbrit ei hoiaks, samas on meil kõik registrid ja andmed seotud id-numbritega. Uue numbri sisseseadmine eeldaks ilmselt tohutuid IT- arendusi, mille vajaduse ja maksumuse selgitamine oleks meeletult suur töö. Või kui jääks kaks numbrit, siis see eeldaks samuti registritesse lisavälja loomist ja oleks väga suur IT kulu. Aga siinkohal id-numbri ja muude võimalike numbrite kohta oskab tegelikult kõige paremini anda vastuse Siseministeerium, meie pädevusse numbrite üle otsustamine ei kuulu. Letta raporti ettepaneku eesmärk (limit social dumping and fighting against abuses.) on sisuliselt õige ja Sotsiaalministeeriumi vaates selle arutelu käivitamine ei oleks paha, saaksime küsimuse uuesti päevakorda võtta. 8 5. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti ITL-i jaoks olulised teemad EL tasandil Teadmiseks võetud. Infotehnoloogia Europarlamendi valimised on ukse ees, just praegu on õige hetk pöörata tähelepanu teemadele, mis ja vajaksid järeleaitamist või suunamuutust, selleks et Euroopa ei kaotaks oma konkurentsivõimet. Telekommunika Euroopa peab kasvatama oma tehnoloogilist suutlikkust, et me ei jääks USA-st ega Hiinast digi- ja tsiooni Liit rohetehnoloogia arendamisel maha. Kahjuks näeme selles osas mitmeid murettekitavaid trende, näiteks:  maailma TOP 100-st tehnoloogiaettevõttest ainult 10 on asutatud Euroopas;  Euroopa VKE-dest teevad piiriülest äri ainult 8% ettevõtetest ja see number pole viimase viie aasta jooksul kasvanud;  Ainult 34% Euroopa ettevõtetest kasutab pilve-, AI- või andmelahendusi;  Euroopa ettevõtete osakaal IKT sektori kogutulust maailmas oli 2022. aastal kõigest 11%. Aastaks 2030 võiks Euroopa Liidu edukust näidata see, kui…  75% Euroopa ettevõtetest kasutab kaasaegseid tehnoloogiaid enda igapäeva äris;  ükssarvikute arv Euroopas on kahekordistunud;  vähemalt 30% Euroopa VKE-dest teevad eksporti;  vähemalt 80% Euroopa ettevõtetest kasutab IT-d enda keskkonna jalajälje vähendamiseks;  Euroopa Liidu kodanikud saavad kõiki peamisi riiklike teenuseid kogu Euroopas tarbida digitaalselt. Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks vajame ambitsioonikaid eesmärke ning selgeid samme nende saavutamiseks. Järgnevalt on toodud ITL-i ettepanekud selleks. Ettevõtlust toetav regulatiivne keskkond Eesmärk: Euroopa Liidus on lihtsasti navigeeritav ja innovatsioonisõbralik regulatiivne raamistik ning konkurentsivõimet ja majanduskasvu toetavad õigusaktid. Valitseb õigusrahu ehk stabiilsus ja järjepidevus, õigusloome toimub rahulikus tempos, põhjalikult mõjusid hinnates ja osapooli kaasates. Ettevõtetel on piisavalt aega ja tuge õigusaktide rakendamiseks. Euroopa Komisjoni edukuse mõõdikuks on ärikeskkonna lihtsustamine, mitte uute seaduste välja andmine. Ettepanekud: • Euroopa Liidu tasandil tuleb analüüsida regulatsioonide mõjusid ja kaotada dubleerivaid regulatsioone. Senisest suurem rõhk tuleb panna olemasolevate regulatsioonide järelhindamisele ehk ex post mõjude hindamisele. 9  • Ärikeskkonna lihtsustamiseks on vaja on keskenduda õigusaktide rakendamisele ja pakkuda selles ettevõtetele tuge. See on eriti oluline väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. • Euroopa Liit peab seisma avatud, innovatsiooni ja konkurentsi soosiva majanduskeskkonna eest, s.h regulatsioonide vähendamise eest. Seadusandlike aktide arv ei tohi kasvada, järgitakse põhimõtet üks sisse, üks välja (one in, one out printsiip). Keskendutakse reeglite harmoniseerimisele ja topeltkohustuste vältimisele. • Ettevõtete ja erasektori esindajate sisuline kaasamine õigusloomesse piisavalt varases faasis ehk siis väljatöötamise idee ajal. Sandboxingu ja läbitestimiste kaudu regulatiivse keskkonna arendamine peab muutuma tavapäraseks praktikaks. Eesti Innovaatiline ja kestlik majandus ning avatud ühisturg Arvestatud läbivalt Infotehnoloogia Eesmärk: peatükkides ja Euroopa Liidus on maailma parim innovatsiooni toetav ärikeskkond, kus hästi toimiv ühisturg ning seda andmemajandus, Telekommunika toetavad digitaalsed teenused on konkurentsieeliseks muu maailmaga võrreldes. Saavutame majanduse usaldus ja privaatsus, tsiooni Liit kestlikkuse ja tõhususe läbi digitaliseerimise, automatiseerimise ning robotiseerimise. koosvõime, oskused Ettepanekud: ja teadus- ja • Äriaruandluskohustust tuleb vähendada 50% - tuleb vähendada nende organite ja arendustöö. Suur institutsioonide arvu, kellega ettevõtted peavad äritegevuseks konsulteerima või aru andma. puutumus EE Lähtutakse single point of contact ja once-only printsiipidest – aruanne esitatakse ühele seisukohtadega. asutusele ja ühe korra, aga andmeid saavad kasutada ka teised asutused. • Euroopa Liidu prioriteediks peab saama digitaalsete teenuste edendamine ning nende protsesside ühtlustamine kõigis liikmesriikides: e-arvete esitamine, e-allkiri ja elektrooniline aruandlus (nt täielikult digitaalne maksuhaldus ja käibemaksu raporteerimine). • Euroopa Liit loob eeldused erasektorile piiriüleste teenuste arendamiseks. Uute andmetel ning tehisintellektil põhinevate ärimudelite abiga loodud teenused on turvalised ja kasutajasõbralikud ning inimestele on jäetud õigus oma andmete jagamise üle iseseisvalt otsustada. • Liikuvusvaldkonna strateegilise eesmärgina peab ühisturul oluliselt suurendama digitaliseeritust ning jagatud transporditeenuste kasutamist ja vähendama ebamõistlikke regulatiivseid barjääre. Kujundades jätkusuutlikumat, kaasavamat ja tõhusamat transpordisüsteemi, tuleb kasutada ära digitaalseid platvorme, mis võimaldavad jagatud transporditeenuseid infoühiskonna teenuste vahendusel. 10  • Euroopa tehnoloogilise mahajäämuse kõrvaldamiseks tuleb suunata vähemalt 25% ettevõtluse toetamiseks mõeldud vahenditest digitaliseerimisse, mille kaudu toetatakse uute tehnoloogiate arengut ja rohepöörde elluviimise jaoks vajalikku tõhususe kasvu. • Eesti peab olema oma e-riigi kogemuse toel piiriüleste digitaalsete teenuste arendamise eestvedaja, et ettevõtted ja kodanikud saaksid digitaalsest ühisturust reaalselt kasu. Eesti Paindlikud reeglid ja digitaliseeritud protsessid talentide meelitamiseks ja hoidmiseks Arvestatud Infotehnoloogia Eesmärk: seisukohas 4.1., 5.3., ja Euroopas on kõrgelt kvalifitseeritud, terve ja liikuv tööjõud, kellel on edukaks väärtusloomeks vajalikud 5.4., Telekommunika tehnoloogiaoskused ning paindlikud võimalused teha piiriülest kaugtööd. tsiooni Liit Ettepanekud: • EL-i õigusruum peab toetama piiriülest kaugtööd. Euroopa Liidu regulatsioonid lähtuvad paindlikest tööturutrendidest (hübriidtöö, mobiilne tööjõud ja digitaalsed nomaadid). Suurem kindlustunne maksu- ja sotsiaalkindlustuse reeglite osas annab üksikisikutele suurema paindlikkuse ja toetab piiriülest kaugtööd. • Tagatud ja toetatud on paindlikud ümberõppevõimalused, eelkõige tehnoloogiaoskuste osas. • Luuakse täielikult digitaliseeritud ja kättesaadavad piiriülesed avalikud teenused tööjõu liikumiseks ja välistalentide rakendamiseks. Eesti Digitaristu arengud Arvestatud Infotehnoloogia Eesmärk: seisukohas 5.2. ja Euroopas on kaasaegne ja hästi toimiv digitaristu, mis on valmis uute teenuste osutamiseks. Telekommunika Sideettevõtete vahel toimib võrdne konkurents, mis toetab innovatsiooni. tsiooni Liit  Me ei toeta EL-i sekkumist digitaristute konsolideerimise suunas. EL ei peaks toetama regulatsiooni kaudu ainult suuri, üle Euroopa tegutsevaid sideettevõtteid, kuna see vähendaks konkurentsi ja tarbijate valikut ning takistaks innovatsiooni.  EL tasemel on vaja suuremahulisi toetusi elektroonilise side taristu arendamiseks, selleks, et taristu oleks valmis uute teenuste osutamiseks.  Tänane mudel, milles teatavad sagedushalduse ühtsed üldprintsiibid kehtestatakse Euroopa Liidu tasandil ja nende piiride raames konkreetsetele liikmesriikidele on jäetud paindlikkus ja otsustusvabadus, on optimaalne lähenemine ega vaja muutmist. Sagedushaldus ja loamenetlus peavad jääma liikmesriigi pädevusse. Olemasolev lähenemine tagab tõhusa sageduskasutuse. 11   EL vajab postkvant-krüptograafia (PQC) teemalist strateegiat, kus oleks välja töötatud nõuded koostalitlusvõimele ja selge soovitus, kuhu PQC sobib ning välja toodud ka need alamjuhud, kuhu kvantvõtmelevi (QKD) sobib. Eesti Kaitsevõime ja küberturvalisus Arvestatud Infotehnoloogia Eesmärk: seisukohtades 2.1., ja Euroopa Liidu kaitsevõime on tugev, ühtne ja digitaliseeritud. Seda toetab erasektori innovatsioon 2.2., 5.3. Telekommunika kahese kasutusega tehnoloogiate arendamisel ning küberturvalisuse kompetentside kõrge tase kõikidel tsiooni Liit elualadel. Ettepanekud:  Tuleb tugevdada Euroopa digitaalset vastupanuvõimet ja tagada küberturvalisuse spetsialistide olemasolu.  Euroopa Liit peab tagama küberturvalisuse kompetentside kasvu Euroopas kõikidel elualadel vastavate programmide ja õppemeetodite toetamise kaudu. Euroopa Liit peab toetama innovatsiooni, mis panustab küberturvalisuse ja kahese kasutusega tehnoloogiate arengusse. Erasektor on kaitse- ja küberturvalisuse valdkonnas peamiseks innovatsiooni vedajaks. 12