Heiko Heitur Teie 20.05.2024
Eesti Gaasiliit
[email protected] Meie 15.10.2024 nr 21-1/24/2545-2
Fossiilsete, madala süsinikusisaldusega ja
taastuvgaaside tulevikust Eestis
Austatud Heiko Heitur
Täname teid pöördumise eest, millega küsite gaasiliste kütuste tulevikuplaanide kohta Eestis.
Vabandame, et kirja vastus on viibinud.
Vastame Teie pöördumises toodud küsimustele nende esitamise järjekorras:
1) Milline on Eesti riigi pikaajaline plaan seoses gaasivõrkude kasutamisega?
2016. aastal heakskiidetud „Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050“1 sätestab eesmärgi
tagada, et Eesti oleks aastaks 2050 kliimaneutraalne riik. Sellest lähtuvalt on koostatud ka
kliimakindla majanduse seaduse eelnõu2, mille § 26 kohaselt peab elektri ja soojuse tootmine
olema aastaks 2040 CO2 neutraalne. Samuti on Eesti seadnud eesmärgiks toota aastast 2030 sama
palju taastuvelektrit kui aastas tarbitakse. Ajal, mil taastuvenergiat ei toodeta, on vaja katta riigi
tarbimine juhitavate võimsustega. Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihalduri Elering AS
hinnangul on juhitava võimsuse vajadus Eestis aastani 2030 ca 1000 MW. Selle katavad praegusel
ajal valdavalt põlevkivielektrijaamad. Need jaamad peavad järk-järgult asenduma uute juhitavate
võimsustega. Eleringi hinnangul juhitava võimsuse vajadus kasvab ning 2035. aastast on vaja
tagada 1200 MW ulatuses juhitavaid võimsusi. Tõenäoline alternatiiv juhitavate võimsuse
vajaduse katmiseks põlevkivijaamade asemel on gaasielektrijaamad. See tähendab, et gaasivõrgu
roll tulevikus Eesti elektri varustuskindluse tagamisel kasvab. Samal ajal peab kasvama CO2
neutraalsete kütuste osakaal meie gaasivõrgus, et et tagada CO2 neutraalne tootmine.
Detailsem gaasivõrgu arengu planeerimine toimub gaasivõrgu süsteemihalduri poolt koostatavate
gaasivõrgu pikaajalise arengukava protsessis.
1
Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050 - https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-
03/310022023003%20%281%29.pdf
2
Eelnõu EIS-s - https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d8595209-1b4b-47d7-9db2-b18cad370c26
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
2) Kas on seatud gaasiülekandevõrgu toimivuse osas konkreetseid tähtaegu? Kui jah, siis millise
õigusaktiga? Kui on seatud gaasiülekandevõrgu toimivuse osas tähtaegu, siis millise
õigusaktiga seda on tehtud?
Riigi poolt ei ole seatud gaasivõrgu toimimisele lõpptähtaega. Maagaasiseaduse (MGS) järgi peab
võrguettevõtja tagama võrguga ühendatud tarbijate varustamise gaasiga MGS tegevusloa
kõrvaltingimuste ja sõlmitud lepingu kohaselt (MGS § 22 lõige 1), mis tähendab, et lepingus võib
võrguettevõtja sätestada lõpptähtaja. Võrguettevõtja väljastab liitumispakkumisi kõigi
võrgukasutajate huve, energiamajanduse arengukava ning gaasivõrgu arengukava silmas pidades.
Kui võrguettevõtja ei teavita ette võrguteenuse osutamise lõpetamisest, jätkub võrgu kasutatavus
ka peale seda. Sealjuures võrguettevõtja ise võib tegevuse lõpetada juhul kui ta on andnud oma
kohustused üle teisele võrguettevõtjale. Lisaks MGS sätestatule on kliimakindla majanduse
seaduse eelnõu järgi kavas minna üle CO2-neutraalsele elektri ja soojuse tootmisele aastast 2040,
mis ei tähenda gaasitarbimise vajaduse kadumist, vaid vastavate tarbijate ootust tarbida CO2-
neutraalset gaasi, mis omakorda toob kaasa selle, et gaasiülekandevõrgu toimivus on vajalik ka
pärast 2040. aastat.
Loodame, et meie vastus on abiks. Oleme alati valmis kohtuma, et oma seisukohti ja arvamusi
selgitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanus Uiga
energeetika ja maavarade asekantsler
Teadmiseks: Konkurentsiamet, Elering AS, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Thérèse Liis Kilk, 625 6493
[email protected]