Saatja: "Triin Toomesaar" <
[email protected]>
Saaja: "Info - RAM" <
[email protected]>
Teema: Vabaühenduste Liidu arvamus tegelike kasusaajate andmekogu asutamise ja põhimääruse muutmise eelnõu kohta
Kuupäev: 2026-06-25 13:53
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tervist!
Vabaühenduste Liit saadab oma arvamuse "Tegelike kasusaajate andmekogu
asutamine ja põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu kohta.
Arvamus kirjal kaasas nii digiallkirjastatud dokumendifailina kui ka
pdf-formaadis.
Tänades
Triin Toomesaar, juhataja
Vabaühenduste Liit
Rahandusministeerium
Vabaühenduste Liidu arvamus „Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine ja
põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu kohta
Austatud minister
Vabaühenduste Liit on tutvunud rahandusministri määruse eelnõuga, millega
muudetakse tegelike kasusaajate andmekogu kasutamise korda.
Mõistame vajadust viia tegelike kasusaajate andmekogu kasutamine kooskõlla
Euroopa Liidu uue rahapesu tõkestamise õigusraamistiku ja Euroopa Kohtu
praktikaga. Samuti toetame eesmärki vähendada tegelike kasusaajate andmete
põhjendamatut või pahatahtlikku kasutamist.
Me ei toeta aga eelnõus kavandatud juhtumipõhist eelloamenetlust.
Leiame, et sama eesmärki on võimalik saavutada oluliselt vähem piiraval viisil,
kasutades kasutaja autentimist, päringute logimist ja väärkasutuse järelkontrolli.
Järgnevalt esitame oma tähelepanekud.
1. Toetame autentimist, kuid mitte igale päringule eelnevat loamenetlust
Peame põhjendatuks, et tegelike kasusaajate andmetega tutvumiseks peab
kasutaja ennast Eesti e-identimise vahendiga autentima. Autentimine võimaldab
tuvastada, kes andmeid vaatas, ning logida, milliste andmetega ja millal tutvuti.
Autentimine võikski olla tavakasutaja jaoks peamine juurdepääsupiirang. Pärast e-
ID-ga sisselogimist peaksid tegelike kasusaajate andmed olema kasutajale kohe
kättesaadavad.
Selline lahendus erineks senisest autentimata avalikust juurdepääsust ja ka Läti
mudelist, kus andmed jäävad vabalt avalikuks. Samas säilitaks see tegelike
kasusaajate andmete praktilise kasutatavuse ning võimaldaks riigil iga päringu
siduda konkreetse isikuga.
Autentimine ja logimine võimaldavad:
tuvastada andmete kasutaja;
registreerida, milliseid andmeid ja millal vaadati;
kontrollida kasutamist tagantjärele;
tuvastada ebatavalisi või suuremahulisi päringuid;
piirata väärkasutuse korral edasist juurdepääsu;
võtta kasutaja vajaduse korral vastutusele.
Eelnõu näeb need meetmed juba ette. Seetõttu ei ole meie hinnangul piisavalt
põhjendatud, miks on vaja iga kasutaja huvi õigustatust enne andmetele ligipääsu
veel eraldi hinnata.
2. Eesti võiks valida Läti lahendusest mõõdukama, kuid praegusest eelnõust
avatuma mudeli
Lätis on valitud põhimõte, millekohaselt jäävad tegelike kasusaajate andmed
avalikkusele kättesaadavaks ning andmete varjamist saab taotleda tegelik
kasusaaja, kui avalikustamine tekitaks reaalse ohu tema või tema pereliikmete
elule, tervisele või varale.
Vabaühenduste Liit ei tee ettepanekut võtta Läti mudel tingimata üks ühele üle või
säilitada hetkel kehtiv olukord, mis sarnaneb Läti uuele korrale. Eestis võiks avaliku
ja anonüümse juurdepääsu asemel nõuda kasutaja autentimist. See võimaldaks
ühtaegu kaitsta eraelu, tagada andmekasutuse jälgitavuse ning säilitada
ühiskonnale vajalik läbipaistvus.
Läti näide kinnitab, et Euroopa Liidu õigusest ega Euroopa Kohtu praktikast ei
tulene vältimatult vajadust muuta tegelike kasusaajate andmed vaikimisi suletuks.
Tegemist on liikmesriigi valikuga, mille puhul tuleb võrrelda erinevaid lahendusi ja
nende mõju.
Jääb arusaamatuks, miks ei ole eelnõu seletuskirjas kirjeldatud alternatiivseid
võimalusi ega selgitatud, miks on kõrvale jäetud vähem piiravad lahendused, nagu
autentimise järel kohene juurdepääs või avaliku huvi deklaratsioonil põhinev
juurdepääs koos logimise ja järelkontrolliga. Seletuskirjas küll väidetakse, et
kavandatud meede on vajalik ja mõõdukas, kuid alternatiivide sisulise võrdluseta
ei ole seda järeldust võimalik kontrollida.
Palume Rahandusministeeriumil täiendada seletuskirja alternatiivide analüüsiga
ning põhjendada, miks peetakse eelnevat loamenetlust proportsionaalsemaks kui
autentimist, logimist ja järelkontrolli.
3. Kaheteistkümne tööpäeva pikkune menetlus on takistus
Eelnõu järgi võib õigustatud huvi hindamine võtta 12 tööpäeva. Suure taotluste
arvu korral võib tähtaega pikendada veel kaks korda 12 tööpäeva võrra ning
lisateabe küsimine pikendab menetlust veelgi.
Kuigi taotluse esitamine võib esmapilgul tunduda lihtsa protseduurina, on
mitmenädalane menetlus tegelikkuses oluline juurdepääsutakistus. Ajakirjanduse,
korruptsioonijuhtumite, huvide konflikti, sanktsioonidest kõrvalehoidmise või
avaliku raha kasutamise kontrollimisel võib teave olla vajalik kohe.
Avalikes huvides tehtav uurimistöö ei toimu alati viisil, kus kasutajal on võimalik
enne andmetega tutvumist põhjalikult selgitada, millise seose ta registrist leiab.
Sageli on registri kasutamise eesmärk alles tuvastada, kas oluline omandi-,
kontrolli- või huviseos eksisteerib.
Eelloamenetlus võib seetõttu takistada just selliste seoste avastamist, mille
tuvastamiseks tegelike kasusaajate andmekogu on loodud.
4. Kavandatav kontroll võib kujuneda formaalseks bürokraatiaks
Rahandusministeeriumi infotunnis antud selgitustest jäi arusaam, et kui inimene
märgib enda tegevusalaks näiteks ajakirjanduse, ei pruugita selle väite
paikapidavust sisuliselt kontrollida, sest ministeerium ei kavatse hakata pidama
ajakirjanike registrit.
Nõustume, et sellise registri loomine ei oleks mõistlik.
Küll aga jääb õhku küsimus, millist eesmärki kavandatav menetlus täidab, kui
taotluses esitatud andmete tõepärasust ei ole praktikas võimalik või kavas
sisuliselt kontrollida.
Kui kasutajarühma ja taotluse eesmärgi hindamine tugineb peamiselt taotleja
enda kinnitusele, ei ole põhjendatud muuta selle kinnituse esitamist kuni
mitmenädalase haldusmenetluse osaks. Selline süsteem aeglustab avalikes
huvides tegutsevate kasutajate juurdepääsu andmetele ning tekitab riigile
taotluste menetlemise ja otsuste tegemisega täiendava halduskoormuse,
pakkumata tingimata sisulist lisakaitset.
Eriti küsitav on uue menetlussüsteemi loomine olukorras, kus taotleja staatust või
andmete hilisemat kasutamist ei ole võimalik järjepidevalt ja sisuliselt kontrollida.
Leiame, et süsteeme, mille nõuetekohaseks toimimiseks puudub eelduslikult
piisav kontrollivõimekus või ressurss, ei ole otstarbekas luua.
Kui rahandusministeerium peab autentimise kõrval taotluse esitamist siiski
vältimatuks, teeme kompromissettepaneku: kasutaja autendib ennast e-ID-ga,
valib andmete kasutamise aluse ning avalikes huvides kasutamise korral esitab
lühikese deklaratsiooni eesmärgi kohta koos kinnitusega, et kasutab andmeid
õiguspäraselt.
Pärast deklaratsiooni esitamist peaks juurdepääs avanema kohe. Deklaratsioon ja
kõik järgnevad päringud logitakse ning esitatud andmete õigsust saab kontrollida
pisteliselt või riskipõhiselt. Valeandmete esitamise või andmete väärkasutamise
korral peab olema võimalik juurdepääs tühistada ja kohaldada asjakohast
vastutust.
Selline lahendus sarnaneks teatud juhtudel karistusregistrist andmete küsimisel
kasutatava loogikaga: kasutaja märgib päringu aluse, päring registreeritakse ning
andmed väljastatakse ilma igale päringule eelneva pika loamenetluseta.
Nii oleks võimalik saavutada rahandusministeeriumi eesmärgid väiksema
halduskoormuse ja avalikes huvides tegutsevate kasutajate õiguste väiksema
riivega.
5. Mõjude analüüs on ühepoolne
Eelnõu seletuskiri ja riskianalüüs keskenduvad peamiselt riskidele, mis võivad
kaasneda tegelike kasusaajate andmete väljastamisega. Sisuliselt on hindamata
riskid, mis kaasnevad andmete kättesaadavuse piiramisega.
Muu hulgas ei ole analüüsitud mõju:
uurivale ajakirjandusele;
vabaühenduste demokraatlikule valvaja rollile;
korruptsiooni ja huvide konfliktide avastamisele;
avaliku raha kasutamise kontrollile;
sanktsioonidest kõrvalehoidmise tuvastamisele;
teadustööle ja andmepõhisele analüüsile;
kasutajate ja riigi halduskoormusele.
Samuti tunnistab riskianalüüs, et andmete hilisema eesmärgipäratu kasutamise
risk jääb ka kavandatud eelloamenetluse rakendamisel keskmiseks. Seetõttu ei ole
näidatud, et taotluste eelnev käsitsi menetlemine vähendaks riske sellises
ulatuses, mis õigustaks andmetele juurdepääsu olulist aeglustamist.
6. Kaasamisprotsess ei arvestanud turuosalistega
Rahandusministeeriumi infotunnis selgitati, et muudatuste ettevalmistamine on
kestnud ligikaudu aasta. Sellest hoolimata said paljud muudatusest otseselt
mõjutatud sihtrühmad, sealhulgas laiem vabakond lahendusest teada alles ligi kuu
enne kavandatud jõustumist.
Seletuskirja järgi kaasati vabaühendustest eelnõu ametlikku kooskõlastamisse
üksnes MTÜ Korruptsioonivaba Eesti. Arvestades muudatuse mõju
ajakirjandusele, teadlastele, avatud andmete kasutajatele ja erinevates
valdkondades avalikku huvi kaitsvatele vabaühendustele, ei ole selline kaasamine
piisavalt laiapõhjaline.
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohane kaasamine ei tähenda üksnes
valmis eelnõu saatmist lühikese tähtajaga arvamuse avaldamiseks. Puudutatud
osalised tuleb kaasata piisavalt vara, et neil oleks võimalik osaleda probleemi
määratlemises, alternatiivide võrdlemises ja lahenduse kujundamises.
Palume rahandusministeeriumil selgitada, miks ei kaasatud vabaühendusi,
ajakirjanduse esindajaid, teadlasi ja avatud andmete kasutajaid ajal, mil
juurdepääsumudeli põhimõttelisi valikuid alles kujundati.
Kokkuvõtteks Vabaühenduste Liit ei toeta kavandatud juhtumipõhist
eelloamenetlust, sest selle vajadust ja proportsionaalsust ei ole võrreldes vähem
piiravate lahendustega piisavalt põhjendatud. Leiame, et tegelike kasusaajate
andmetele juurdepääsu peamiseks eelduseks võiks olla kasutaja autentimine e-ID-
ga, millele lisanduvad päringute logimine, riskipõhine järelkontroll ning
väärkasutuse korral juurdepääsu piiramine ja vastutuse kohaldamine. Kui
rahandusministeerium peab taotluse esitamist siiski vältimatuks, tuleks vähemalt
võimaldada avaliku huvi deklaratsiooni alusel kohene juurdepääs. Palume
täiendada seletuskirja alternatiivsete lahenduste ja nende mõjude analüüsiga,
hinnata põhjalikumalt juurdepääsu piiramise mõju ajakirjandusele, vabakonnale
ja ühiskondlikule kontrollile ning selgitada, miks ei kaasatud muudatusest
mõjutatud osalisi lahenduse väljatöötamisse varasemas etapis.
Lugupidamisega
Triin Toomesaar
Vabaühenduste Liidu juhataja
---
Marcus Ehasoo
[email protected]
+372 5343 2142
Rahandusministeerium Vabaühenduste Liidu arvamus „T egelike kasusaajate andmekogu as ut amine ja põhimäärus “ muutmise määruse eelnõu kohta Austatud minister Vabaühenduste Liit on tutvunud rahandusministri määruse eelnõuga, millega muudetakse tegelike kasusaajate andmekogu kasutamise korda. Mõistame vajadust viia tegelike kasusaajate andmekogu kasutamine kooskõlla Euroopa Liidu uue rahapesu tõkestamise õigusraamistiku ja Euroopa Kohtu praktikaga. Samuti toetame eesmärki vähendada tegelike kasusaajate andmete põhjendamatut või pahatahtlikku kasutamist. Me ei toeta aga eelnõus kavandatud juhtumipõhist eelloamenetlust. Leiame, et sama eesmärki on võimalik saavutada oluliselt vähem piiraval viisil, kasutades kasutaja autentimist, päringute logimist ja väärkasutuse järelkontrolli. Järgnevalt esitame oma tähelepanekud. Toetame autentimist, kuid mitte igale päringule eelnevat loamenetlust Peame põhjendatuks, et tegelike kasusaajate andmetega tutvumiseks peab kasutaja ennast Eesti e- identimise vahendiga autentima. Autentimine võimaldab tuvastada, kes andmeid vaatas, ning logida, milliste andmetega ja millal tutvuti. Autentimine võikski olla tavakasutaja jaoks peamine juurdepääsupiirang. Pärast e-ID-ga sisselogimist peaksid tegelike kasusaajate andmed olema kasutajale kohe kättesaadavad. Selline lahendus erineks senisest autentimata avalikust juurdepääsust ja ka Läti mudelist, kus andmed jäävad vabalt avalikuks. Samas säilitaks see tegelike kasusaajate andmete praktilise kasutatavuse ning võimaldaks riigil iga päringu siduda konkreetse isikuga. Autentimine ja logimine võimaldavad: tuvastada andmete kasutaja; registreerida, milliseid andmeid ja millal vaadati; kontrollida kasutamist tagantjärele; tuvastada ebatavalisi või suuremahulisi päringuid; piirata väärkasutuse korral edasist juurdepääsu; võtta kasutaja vajaduse korral vastutusele. Eelnõu näeb need meetmed juba ette. Seetõttu ei ole meie hinnangul piisavalt põhjendatud, miks on vaja iga kasutaja huvi õigustatust enne andmetele ligipääsu veel eraldi hinnata. Eesti võiks valida Läti lahendusest mõõdukama, kuid praegusest eelnõust avatuma mudeli Lätis on valitud põhimõte, millekohaselt jäävad tegelike kasusaajate andmed avalikkusele kättesaadavaks ning andmete varjamist saab taotleda tegelik kasusaaja, kui avalikustamine tekitaks reaalse ohu tema või tema pereliikmete elule, tervisele või varale. Vabaühenduste Liit ei tee ettepanekut võtta Läti mudel tingimata üks ühele üle või säilitada hetkel kehtiv olukord, mis sarnaneb Läti uuele korrale. Eestis võiks avaliku ja anonüümse juurdepääsu asemel nõuda kasutaja autentimist. See võimaldaks ühtaegu kaitsta eraelu, tagada andmekasutuse jälgitavuse ning säilitada ühiskonnale vajalik läbipaistvus. Läti näide kinnitab, et Euroopa Liidu õigusest ega Euroopa Kohtu praktikast ei tulene vältimatult vajadust muuta tegelike kasusaajate andmed vaikimisi suletuks. Tegemist on liikmesriigi valikuga, mille puhul tuleb võrrelda erinevaid lahendusi ja nende mõju. Jääb arusaamatuks, miks ei ole eelnõu seletuskirjas kirjeldatud alternatiivseid võimalusi ega selgitatud, miks on kõrvale jäetud vähem piiravad lahendused, nagu autentimise järel kohene juurdepääs või avaliku huvi deklaratsioonil põhinev juurdepääs koos logimise ja järelkontrolliga. Seletuskirjas küll väidetakse, et kavandatud meede on vajalik ja mõõdukas, kuid alternatiivide sisulise võrdluseta ei ole seda järeldust võimalik kontrollida. Palume Rahandusministeeriumil täiendada seletuskirja alternatiivide analüüsiga ning põhjendada, miks peetakse eelnevat loamenetlust proportsionaalsemaks kui autentimist, logimist ja järelkontrolli. Kaheteistkümne tööpäeva pikkune menetlus on takistus Eelnõu järgi võib õigustatud huvi hindamine võtta 12 tööpäeva. Suure taotluste arvu korral võib tähtaega pikendada veel kaks korda 12 tööpäeva võrra ning lisateabe küsimine pikendab menetlust veelgi. Kuigi taotluse esitamine võib esmapilgul tunduda lihtsa protseduurina, on mitmenädalane menetlus tegelikkuses oluline juurdepääsutakistus. Ajakirjanduse, korruptsioonijuhtumite, huvide konflikti, sanktsioonidest kõrvalehoidmise või avaliku raha kasutamise kontrollimisel võib teave olla vajalik kohe. Avalikes huvides tehtav uurimistöö ei toimu alati viisil, kus kasutajal on võimalik enne andmetega tutvumist põhjalikult selgitada, millise seose ta registrist leiab. Sageli on registri kasutamise eesmärk alles tuvastada, kas oluline omandi-, kontrolli- või huviseos eksisteerib. Eelloamenetlus võib seetõttu takistada just selliste seoste avastamist, mille tuvastamiseks tegelike kasusaajate andmekogu on loodud. Kavandatav kontroll võib kujuneda formaalseks bürokraatiaks Rahandusministeeriumi infotunni s antud selgitustest jäi arusaam, et kui inimene märgib enda tegevusalaks näiteks ajakirjanduse, ei pruugita selle väite paikapidavust sisuliselt kontrollida, sest ministeerium ei kavatse hakata pidama ajakirjanike registrit. Nõustume, et sellise registri loomine ei oleks mõistlik. Küll aga jääb õhku küsimus, millist eesmärki kavandatav menetlus täidab, kui taotluses esitatud andmete tõepärasust ei ole praktikas võimalik või kavas sisuliselt kontrollida. Kui kasutajarühma ja taotluse eesmärgi hindamine tugineb peamiselt taotleja enda kinnitusele, ei ole põhjendatud muuta selle kinnituse esitamist kuni mitmenädalase haldusmenetluse osaks. Selline süsteem aeglustab avalikes huvides tegutsevate kasutajate juurdepääsu andmetele ning tekitab riigile taotluste menetlemise ja otsuste tegemisega täiendava halduskoormuse, pakkumata tingimata sisulist lisakaitset. Eriti küsitav on uue menetlussüsteemi loomine olukorras, kus taotleja staatust või andmete hilisemat kasutamist ei ole võimalik järjepidevalt ja sisuliselt kontrollida. Leiame, et süsteeme, mille nõuetekohaseks toimimiseks puudub eelduslikult piisav kontrollivõimekus või ressurss, ei ole otstarbekas luua. Kui r ahandusministeerium peab autentimise kõrval taotluse esitamist siiski vältimatuks, teeme kompromissettepaneku : k asutaja auten d ib ennast e-ID-ga, valib andmete kasutamise aluse ning avalikes huvides kasutamise korral esitab lühikese deklaratsiooni eesmärgi kohta koos kinnitusega , et kasutab andmeid õiguspäraselt. Pärast deklaratsiooni esitamist peaks juurdepääs avanema kohe. Deklaratsioon ja kõik järgnevad päringud logitakse ning esitatud andmete õigsust saab kontrollida pisteliselt või riskipõhiselt. Valeandmete esitamise või andmete väärkasutamise korral peab olema võimalik juurdepääs tühistada ja kohaldada asjakohast vastutust. Selline lahendus sarnaneks teatud juhtudel karistusregistrist andmete küsimisel kasutatava loogikaga: kasutaja märgib päringu aluse, päring registreeritakse ning andmed väljastatakse ilma igale päringule eelneva pika loamenetluseta. Nii oleks võimalik saavutada r ahandusministeeriumi eesmärgid väiksema halduskoormuse ja avalikes huvides tegutsevate kasutajate õiguste väiksema rii v ega. Mõjude analüüs on ühepoolne Eelnõu seletuskiri ja riskianalüüs keskenduvad peamiselt riskidele, mis võivad kaasneda tegelike kasusaajate andmete väljastamisega. Sisuliselt on hindamata riskid, mis kaasnevad andmete kättesaadavuse piiramisega. Muu hulgas ei ole analüüsitud mõju: uurivale ajakirjandusele; vabaühenduste demokraatlikule valvaja rollile; korruptsiooni ja huvide konfliktide avastamisele; avaliku raha kasutamise kontrollile; sanktsioonidest kõrvalehoidmise tuvastamisele; teadustööle ja andmepõhisele analüüsile; kasutajate ja riigi halduskoormusele. Samuti tunnistab riskianalüüs, et andmete hilisema eesmärgipäratu kasutamise risk jääb ka kavandatud eelloamenetluse rakendamisel keskmiseks. Seetõttu ei ole näidatud, et taotluste eelnev käsitsi menetlemine vähendaks riske sellises ulatuses, mis õigustaks andmetele juurdepääsu olulist aeglustamist. Kaasamisprotsess ei arvestanud turuosalistega Rahandusministeeriumi infotunni s selgitati, et muudatuste ettevalmistamine on kestnud ligikaudu aasta. Sellest hoolimata said paljud muudatusest otseselt mõjutatud sihtrühmad, sealhulgas laiem vabakond lahendusest teada alles ligi kuu enne kavandatud jõustumist. Seletuskirja järgi kaasati vabaühendustest eelnõu ametlikku kooskõlastamisse üksnes MTÜ Korruptsioonivaba Eesti. Arvestades muudatuse mõju ajakirjandusele, teadlastele, avatud andmete kasutajatele ja erinevates valdkondades avalikku huvi kaitsvatele vabaühendustele, ei ole selline kaasamine piisavalt laiapõhjaline. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohane kaasamine ei tähenda üksnes valmis eelnõu saatmist lühikese tähtajaga arvamuse avaldamiseks. Puudutatud osalised tuleb kaasata piisavalt vara, et neil oleks võimalik osaleda probleemi määratlemises, alternatiivide võrdlemises ja lahenduse kujundamises. Palume r ahandusministeeriumil selgitada, miks ei kaasatud vabaühendusi, ajakirjanduse esindajaid, teadlasi ja avatud andmete kasutajaid ajal, mil juurdepääsumudeli põhimõttelisi valikuid alles kujundati. Kokkuvõtteks Vabaühenduste Liit ei toeta kavandatud juhtumipõhist eelloamenetlust, sest selle vajadust ja proportsionaalsust ei ole võrreldes vähem piiravate lahendustega piisavalt põhjendatud. Leiame, et tegelike kasusaajate andmetele juurdepääsu peamiseks eelduseks võiks olla kasutaja autentimine e-ID-ga, millele lisanduvad päringute logimine, riskipõhine järelkontroll ning väärkasutuse korral juurdepääsu piiramine ja vastutuse kohaldamine. Kui r ahandusministeerium peab taotluse esitamist siiski vältimatuks, tuleks vähemalt võimaldada avaliku huvi deklaratsiooni alusel kohene juurdepääs. Palume täiendada seletuskirja alternatiivsete lahenduste ja nende mõjude analüüsiga, hinnata põhjalikumalt juurdepääsu piiramise mõju ajakirjandusele, vabakonnale ja ühiskondlikule kontrollile ning selgitada, miks ei kaasatud muudatusest mõjutatud osalisi lahenduse väljatöötamisse varasemas etapis. Lugupidamisega Triin Toomesaar Vabaühenduste Liidu juhataja --- Marcus Ehasoo
[email protected] +372 5343 2142