dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Töölepingu seaduse § 68 lg 2 tõlgendamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. oktoober 2024
Viit
11-1/2300-2
Registreeritud
17. oktoober 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
11 Tööpoliitika ja võrdne kohtlemine
Sari
11-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamise kirjavahetus
Toimik
11-1/2024
Vastutaja
Johann Vootele Mäevere (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Töölepingu seaduse § 68 lg 2 tõlgendamine.msg184 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Johann Vootele Mäevere - MKM </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=E662C8B7F4F847CB89F70EA3CA03E3EA-62079CC1-9E> Saaja: [email protected], Maria-Helena Rahumets - MKM Teema: Töölepingu seaduse § 68 lg 2 tõlgendamine Tere Kristi, Pöördusite meie poole küsimusega TLS § 68 lõige 2 tõlgendamise osas. TLS paragrahv 68 lõige 2 tõepoolest näeb ette, et põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ei arvestata vanemapuhkust. Põhjused selleks on järgmised: Vastavalt TLS paragrahv 68 lõikele 1 antakse põhipuhkust töötatud aja eest. Sellega sätestatakse puhkuseõiguse üldpõhimõte, mille kohaselt töötaja saab puhkust töö tegemise aja eest. Vanemapuhkuse ajaks peatatakse aga töötaja töötamine töötamise registris, mistõttu ei saa seda perioodi lugeda töötatud ajaks. Töötamise registris sisalduvad andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste määramisel (nt ravikindlustus, töötuskindlustushüvitis). Tööandja peab töötamise registris peatama, kui töötamine peatub ning tööandja ei pea ajutiselt tasuma töötaja eest sotsiaalmaksu või töötuskindlustushüvitist. See kehtib nii vanemapuhkuse kui ka tasustamata puhkuse kohta, mis kestab vähemalt kuu. Seetõttu on TLS § 68 lõikes 2 ette nähtud ka vastavad erisused. Näide: Töötajal on kasutamata 10 puhkusepäeva. Ta läheb 1. oktoobrist 2024 vanemapuhkusele. Kuna tööandja sellel ajal töötaja eest sotsiaal- ega töötuskindlustusmakseid ei tasu ning tööd ei tehta, siis peatab tööandja töötamise töötamise registris. Töötaja naaseb tööle 1. oktoobril 2025, millest alates töötamise kanne taastatakse ning puhkusepäevad hakkavad taas akumuleeruma. Töötaja soovib minna 1. novembril korralisele puhkusele. Kuna vanemapuhkuse ajaks puhkusepäevade aegumine peatub, siis on tal võimalik puhkuseks kasutada 10 kogunenud puhkusepäeva 2024. aastast, millele lisanduvad 2025 oktoobris töötatud aja eest välja teenitud 2.38 puhkusepäeva. Tööandja võib töötajale anda puhkust ette ka novembris ja detsembris väljateenitud aja eest. Võrreldes teiste TLS paragrahv 68 lõikes 2 nimetatud asjaoludega on vanemapuhkuse maksimaalne kestus oluliselt pikem. Näiteks põhipuhkuse aeg on üldjuhul 28-35 kalendripäeva, õppepuhkuse aeg 30 kalendripäeva, lapsepuhkus kuni 10 tööpäeva ning ka haiguslehed ei kesta üldjuhul pikalt. Ajutise töövõimetuse osas on teinud Euroopa Kohus ka otsuse (C-282/10), mille kohaselt ajutise töövõimetuse perioodi eest peab olema arvestatud puhkust. Vanemapuhkuse maksimaalne kestus on aga 3 aastat, mistõttu ei ole sellelt ajalt puhkusepäevade arvestamine kõikide osapoolte huvisid arvestades mõistlik. Näide: Töötaja naaseb 3-aastaselt vanemapuhkuselt. Enne vanemapuhkusele minekut töötaja puhkust välja ei võtnud ning tal oli kogunenud 28 puhkusepäeva. Oletame, et kolme vanemapuhkusel veedetud aasta eest kogunes samuti 3x28 puhkusepäeva. Et TLS § 69 lg 7 p 2 kohaselt peab puhkust sobival ajal võimaldama vanemale vahetult peale vanemapuhkust, siis võiks tekkida olukord, kus töötaja läheb kohe peale vanemapuhkuselt naasmist 4-kuulisele korralisele puhkusele, mis võib tööandjale kaasa tuua ootamatuid töökorralduslikke probleeme. Loodan, et Teie küsimused said ammendava vastuse. Kui midagi jäi selgusetuks, siis vastame hea meelega. Heade soovidega Johann Vootele Mäevere nõunik Töösuhete ja töökeskkonna osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 5378 5158 <mailto:[email protected]> [email protected] <https://www.mkm.ee> www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn From: Kristi Joamets - VOLINIK < <mailto:[email protected]> [email protected]> Sent: Tuesday, September 10, 2024 2:18 PM To: Ulla Saar - MKM < <mailto:[email protected]> [email protected]> Subject: Töölepingu seaduse § 68 lg 2 tõlgendamine Tere, Seoses töölepingu seaduse § 68 rakendamisega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ülesannete täitmisel tekkis meil küsimus selle paragrahvi lõike 2 osalise tõlgendamise osas. Lõige 2 sätestab, et põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud vanemapuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Meil tekkis küsimus, miks ei arvestata põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka vanemapuhkuse aega? Niisugune regulatsioon on olnud alates töölepingu seaduse vastuvõtmisest, s.t ka siis, kui vanemapuhkuse asemel oli normis lapsehoolduspuhkus. Kahjuks ei ole me leidnud selgitusi töölepingu seaduse käsiraamatust, seaduse eelnõu seletuskirjast ega õigusteadlaste artiklitest. Kuna töösuhete korraldamine on majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas, siis palume teiepoolset selgitust ülalnimetatud sätte sisu osas s.t miks ei arvestata põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka vanemapuhkuse aega? Ette tänades, Kristi Joamets Nõunik Mob: 53525002 <mailto:[email protected]> [email protected] _____ <https://www.volinik.ee/> www.volinik.ee | <https://www.facebook.com/Vordsetevoimalustevolinik> Facebook | <https://www.instagram.com/vordoigusvolinik> Instagram See e-kiri on mõeldud vaid adressaadile ametialaseks kasutamiseks. Kui te pole e-kirja adressaat, siis ei tohi te kirjas olevat teavet ilma loata mingil viisil kasutada. Kui olete saanud kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe e-kirja saatjat ja kustutage e-kiri koos kõikide lisadega.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →