Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 21.10.2024 nr 1-6/3042-1 Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muudatuse. Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: 1. Ministri käskkirja eelnõu 2. Seletuskiri 3. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht 4. Toetuse andmise tingimuste terviktekst_TRACK Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 [email protected] 2 (2)  Lisa 1 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse kolmandat korda siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 1- 3/29 kinnitatud Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõuga lisatakse käskkirja välispiiri valvamise parandamiseks täiendavad tegevused. Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja seletuskirjas ja käskkirja muudatuste seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu Eelnõu paneb ette kolme tüüpi TATi muudatused: 1. Pikendatakse projekti „Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirlõikudele 4-6“ abikõlblikkuse perioodi ühe aasta võrra, s.o kuni 31.12.2026. Pikendamine on tingitud hankemenetluse venimisest. Projekti pikendamine ei sea ohtu üldeesmärki – katta kogu idapiir seiretehnikaga 2028. aasta lõpuks. 2. Korrigeeritakse projekti „Võmmorski piirilõigu projekteerimine ja ekspertiis“ nimetust, eelarvet, sisu ja abikõlblikkuse perioodi: 2.1. Kuna Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel kokkulepitud maade vahetus jääb ära, on seoses poliitilise ja julgeolekuolukorra muutusega vajalik kogu idapiiri taristu välja ehitamine, sh ka algselt vahetamiseks kavandatud ning sellest tulenevalt välja ehitamata jäänud maa-alad. BMVIst rahastatakse juba Võmmorski piirilõigu projekteerimist ja ekspertiisi, mistõttu on mõistlik laiendada käimasoleva projekti skoopi uutele piirilõikudele. Projekti uus nimetus on „Võmmorski ja maade vahetamisega seotud piirilõikude projekteerimine ja ekspertiis“. 2.2. Võmmorski piirilõiguga seotud projekti elluviimisel on täpsustunud tegevuste maksumus, mistõttu on ette näha eelarve jääk 557 185,11 eurot. 3. Lisatakse TATi uus projekt „Narva jõe seire ja juhtimiskeskuse tehnika soetus“ eelarvega 557 185,11 eurot. 3.1. Narva Kuivjõe sängi seadmed (vanad analoogseadmed) on amortiseerunud ja nende töös hoidmine on kulukas ning ressursirohke. Piiri valvamise seisukohalt on tegu väga olulise piirilõiguga, mis peab olema kaetud töökindla ja kaasaegse tehnikaga. Narva juhtimiskeskuse operaatorite efektiivsema ning operatiivsema töö tagamiseks, on vaja soetada videoseina juhtimissüsteem. Tegemist on haldussüsteemi arendusega, mis võimaldab operaatoril kiirelt esitada/vahetada erinevaid videopilte piirilõikudelt. Lisatud tegevused vastavad seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele ja - metoodikale. Projektid panustavad Euroopa Liidu integreeritud piirhaldusstrateegia täitmisesse ja aitavad seega kaasa piirihalduse ja viisapoliitika rahastu poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi a) täitmisesse ning „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, ja usaldus riigi institutsioonide vastu. Projektid on kooskõlas siseturvalisuse arengukava 2020-2030 tegevussuundadega:  jätkata idapiiri taristu ja tehnilise seiresüsteemi valmisehitamist;  kasutada piiri valvamiseks kaasaegseid innovaatilisi lahendusi, mis vastavad Schengeni õigustiku nõuetele;  tagada Eesti piiri kui Euroopa Liidu välispiiri pidev elektrooniline valve kogu piiri ulatuses;  pidada piirikontrolli tegemisel peale julgeoleku ja turvalisuse silmas ka reisijasõbralikkust ning arvestada piiriliikluse mahtu ja intensiivsust;  suurendada valmisolekut välispiiril kontrolli tugevdamiseks ja sisepiiridel kontrolli taastamiseks. Projektid on seotud strateegilise dokumendiga „Riigikaitse arengukava 2022 – 2031“1 peatükis 7 „Sisekaitse“ toodud olulise arendustegevusega „Arendame piiritaristut, sealhulgas seire- ja vaatlusvõimet“. 25.04.2022. a kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud rakenduskva keskkonnamõju eelhinnangu aruandes jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus puudub. TATi lisatavad tegevused on kooskõlas rakenduskavaga, kuid ei sisaldunud keskkonnamõju eelhinnagu läbiviimise ajal kehtinud rahastamiskavas. Kuivõrd TATi lisatavas projektides ei plaanita ehitustöid, vaid tegemist on projekteerimisega ning seiretehnika soetusega vahetatakse välja olemasolevate seirepositsioonide kaamerad, on põhjendatud ekspertide järelduste laiendamine ka uutele tegevustele. Liiatigi Vabariigi Valitsuse 21.05.2020 korralduse nr 173 kohaselt ei ole vaja piiritaristu ehitamiseks täiemahulist keskkonnamõju hindamist läbi viia. Projekti tegevuste läbiviimisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte, juhendeid ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Kuna piiritsoon ei ole avalikkusele ligipääsetav, siis arvestatakse uute piirilõikude projekteerimisel universaalse disaini põhimõtet sellises ulatuses, mis ei sea ohtu piiri turvalisust ja julgeolekut. Elluviija kohustub projekti rakendamisel järgima võrdõiguslikkuse põhimõtet, kedagi ei diskrimineerita soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, veendumuste, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Projekti tutvustamisel üldsusele arvestatakse ligipääsetavuse nõudeid. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi Taotletav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks. Politsei ja piirivalve seaduse kohaselt on migratsiooni valdkonna asjade ning piirihalduse korraldamine PPA ülesanne, seetõttu saab vaid nimetatud asutus olla ainuvõimalik projektide elluviija. Võib möönda, et kaudseteks abisaajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub hanke võitja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga. 1 „Riigikaitse arengukva 2022 – 2031“ III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482; IV Käskkirja mõju TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju elanikkonna turvatundele. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. VI Käskkirja kooskõlastamine Käskkirja eelnõu on kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Kliimaministeeriumiga. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.  Lisa 1 EELNÕU Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 13. septembri 2024. a kirjast nr 1.13-2.13/403- 1 Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1. Muudan käskkirja punkti 2.3.4.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.4.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2026“. 2. Muudan käskkirja punkti 2.3.10 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.10. VÕMMORSKI JA MAADE VAHETAMISEGA SEOTUD PIIRILÕIKUDE PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS (Sekkumise kood 006: Piirivalve – muud meetmed) 2.3.10.1. Projekti eesmärk ja sisu: Projekti raames tellitakse Võmmorski ja vahetatavate maade piirilõikude projekteerimine ja ekspertiis. Projekti tulemused võetakse aluseks piirilõikude ehitustöödele, et ühendada seni välja ehitamata jäänud piirilõigud. Ehitustöid rahastatakse riigieelarvest. 2.3.10.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.04.2024–30.06.2026 2.3.10.3. Projekti sihtrühm: PPA“. 3. Täiendan käskkirja punktiga 2.3.11 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.11.1. NARVA JÕE SEIRE JA JUHTIMISKESKUSE TEHNIKA SOETUS (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaa varustus) 2.3.11.2. Projekti eesmärk ja sisu: Seire- ja juhtimiskeskuse tehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade Narva jõel toimuvast. Projekti käigus soetatakse ja paigaldatakse kaasaegsed seirekaamerad, sensorid, võrguseadmed ning juhtimiskeskuse operaatorite juhtimissüsteem. 2.3.11.3. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.08.2024–30.06.2026 2.3.11.4. Projekti sihtrühm: PPA“.  3. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabeli rida „Võmmorski piirilõigu projekteerimine ja ekspertiis“, lisan rea „Narva jõe seire ja juhtimiskeskus tehnika soetus“ ning sõnastan need järgmiselt: Projekt Projekti eelarve (koos Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Sihttase käibemaksuga), sh nimetus mõõtühik 2024 2029 kaudsete kulude määr kogu projekti eelarvest VÕMMORSKI 240 683, sh kaudsed BMVI O.1.4 arv 0 1 JA MAADE kulud 0,4 % Ehitatud/ajakoha VAHETAMISE statud GA SEOTUD piiripunktirajatist PIIRILÕIKUDE e arv PROJEKTEERI MINE JA EKSPERTIIS NARVA JÕE 557 185,11, sh kaudsed O.1.1 arv 0 59 SEIRE JA kulud 0,4 % Piiripunktide JUHTIMISKES jaoks ostetud KUSE seadmete arv TEHNIKA SOETUS 4. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister 2 (2)  KÄSKKIRI 21.10.2024 nr 1-6/3042-1 muudetud siseministri 02.05.2024 käskkirjaga nr 1-3/37 siseministri 23.08.2024 käskkirjaga nr 1-3/111 ja siseministri … käskkirjaga nr 1-3/… Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 Elluviija Politsei- ja Piirivalveamet Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Siseministeerium 1 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“2 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ja ligipääsetavuse näitaja. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“3 programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 5 „Piirihaldus“ eesmärgi täitmisesse. 1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile. 2. Toetatavad projektid 2.1. Meetmest toetatakse projekte, mis: – aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikkel 3 punktis 2 a) toodud. erieesmärgi täitmisesse; – panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja näitajatesse; (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37.) – on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 2 „Eesti 2035“ 3 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 2  määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)4 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus; – on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8525 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; – on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega. 2.2. TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline. 2.3. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel: 2.3.1. PIIRIKONTROLLISEADMETE UUENDAMINE (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid) 2.3.1.1.Projekti eesmärk ja sisu: olemasoleva piirikontrolli tehnika uuendamine ja kaasajastamine ning EESi6 toimivuse tagamine eesmärgiga võtta kasutusele uusim tehnoloogia. Projekti raames hangitakse piirikontrolli läbiviimiseks ja EESi kasutamiseks vajalikke seadmeid koos litsentside ja tootetoega. (muudetud siseministri 02.05.2024 nr 1-3/37) 2.3.1.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 2.3.1.3.Projekti sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) teenistujad 2.3.2. DROONIDE SOETAMINE (sekkumise kood: 002 Piirivalve – õhuvarustus) 2.3.2.1.Projekti eesmärk ja sisu: õhuvaatluse võimekuse suurendamine piiri valves. Projekti raames soetatakse välispiiri valvamiseks droonid. 2.3.2.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2024 2.3.2.3.Projekti sihtrühm: PPA teenistujad 2.3.3. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 1–3, 7 JA 8 (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaavarustus) 2.3.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikudel 1–3, 7 ja 8 toimuvast. Projekti raames ostetakse ja paigaldatakse ida- ja kagupiiri lõikudele 1–3, 7 ja 8 kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust. 2.3.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2026 2.3.3.3.Projekti sihtrühm: PPA teenistujad 2.3.4. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRLÕIKUDELE 4-6 (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaavarustus) 2.3.4.1.Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikud 4–6 toimuvast. Kagupiiri lõikudele 4–6 ostetakse ja paigaldatakse kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43. 6 (Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, ingl. k Entry-Exit System) 3 2.3.4.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2026 (muudetud siseministri …kk nr …) 2.3.4.3.Projekti sihtrühm: PPA teenistujad 2.3.5. LUHAMAA JUHTIMISKESKUSE PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS (Sekkumise kood: 006 Piirivalve – muud meetmed) (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37) 2.3.5.1.Projekti eesmärk ja sisu: Luhamaa juhtimiskeskuse kaasajastamise tulemusel on võimalik jälgida piirilõikudele paigaldatud seirekaamerate abil piiriolukorda. Projekti raames tellitakse Luhamaa juhtimiskeskuse projekteerimine ja ekspertiis. Projekteerimine sisaldab autori järelevalve teostamist ehitusperioodi käigus. Hanke viib läbi Riigi Kinnisvara AS, kuid maksja on PPA. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37 ja 23.08.2024 kk nr 1-3/111 ) 2.3.5.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2026 (muudetud siseministri 02.05.2024 nr 1-3/37) 2.3.5.3.Projekti sihtrühm: PPA 2.3.6. PIIRVALVE ja -KONTROLLI MAISMAASÕIDUKID (Sekkumise kood: 003 Piirivalve – maimaavarustus) 2.3.6.1.Projekti eesmärk ja sisu: Piiripatrullide reageerimisvõimekus on tagatud. Projekti raames ostetakse ja ehitatakse vajadustele vastavaks ümber piiripatrulli bussid. 2.3.6.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2025 2.3.6.3.Projekti sihtrühm: PPA piiripatrull 2.3.7. TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKUTE VÄRBAMINE JA KOOLITAMINE (Sekkumise kood: 026 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus) 2.3.7.1.Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnikute toel on tagatud piirilõikudes 1–8 ja Narva jõe seirepositsioonide töö. Projekti raames värvatakse ja koolitatakse 6 seiretehnikut, kelle ülesandeks on vastutada uute seirepositsioonide töötamise eest. Projektis kaetakse tööjõu, koolitamise ja töökoha loomise kulud. 2.3.7.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–30.06.2027 2.3.7.3.Projekti sihtrühm: Värvatud PPA seiretehnikud 2.3.8. TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKA ÜLALPIDAMINE JA HOOLDAMINE VÄLISPIIRIL (Sekkumise kood: 026 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus) 2.3.8.1.Projekti eesmärk ja sisu: ELi välispiir on kaitstud seiretehnika toimepidevuse ja elukaare tagamise toel. Tegevustoetusest kaetakse piiri seiretehnika elukaare, ülalpidamise ja hooldusega seotud kulud, sh litsentside tasud, serveriruumide rent, sidekulud jne 2.3.8.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 2.3.8.3.Projekti sihtrühm: PPA 2.3.9. TEGEVUSTOETUS: AUTOMATISEERITUD PIIRIÜLETUSE TOIMIVUSE TAGAMINE PIIRIPUNKTIDES (Sekkumise kood 026: Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus) 2.3.9.1. Projekti eesmärk ja sisu: Automaatse piirikontrolli süsteemi kasutamise abil on Schengeni alale saabuvate ja alalt lahkuvate reisijate voog sujuv ja piiriületus kiirem. Projektist kaetakse piiripunktide Tallinn-1, Narva-1 ja Saatse ABC-väravate rentimise ja töös hoidmisega seotud kulud. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37) 2.3.9.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 2.3.9.3.Projekti sihtrühm: PPA 4 2.3.10. VÕMMORSKI JA VAHETATAVATE MAADEGA SEOTUD PIIRILÕIKUDE PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS (Sekkumise kood 006: Piirivalve – muud meetmed) (muudetud siseministri … kk nr …) 2.3.10.1. Projekti eesmärk ja sisu: Projekti raames tellitakse Võmmorski ja vahetatavate maade piirilõikude projekteerimine ja ekspertiis. Projekti tulemused võetakse aluseks piirilõikude ehitustöödele, et ühendada seni välja ehitamata piirilõigud. Ehitustöid rahastatakse riigieelarvest. (muudetud siseministri … kk nr …) 2.3.10.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.04.2024–30.06.2026 (muudetud siseministri … kk nr …) 2.3.10.3. Projekti sihtrühm: PPA (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37 ja 23.08.2024 kk nr 1-3/111) 2.3.11. NARVA JÕE SEIRE JA JUHTIMISKESKUSE TEHNIKA SOETUS (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaa varustus) 2.3.11.1. Projekti eesmärk ja sisu: Seire- ja juhtimiskeskuse tehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade Narva jõel toimuvast. Projekti käigus soetatakse ja paigaldatakse kaasaegsed seirekaamerad, sensorid, võrguseadmed ning juhtimiskeskuse operaatorite juhtimissüsteem. 2.3.11.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.08.2024–30.06.2026 2.3.11.3. Projekti sihtrühm: PPA (muudetud siseministri …. kk nr ….) 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 4. Eelarve ja tulemused7 4.1. TAT eelarve on 29 340 897,01 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu. 4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel. 4.3. Eelarve jagunemine ning tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37, 23.08.2024 kk nr 1-3/111 ja …kk nr …) 7 Näitajad kõik kokku moodustavadki tulemused. 5 Projekt Projekti eelarve Näitaja kood ja nimetus Näitaja Sihttase Sihttase Selgitav teave (koos mõõtühik 2024 2029 käibemaksuga), sh kaudsete kulude määr kogu projekti eelarvest PIIRIKONTROLLI- 3 000 699,95, sh BMVI O.1.1 Piiripunktide arv 200 1000 Välispiirile ja piiripunktidesse SEADMETE kaudsed kulud jaoks ostetud seadmete arv soetatud (ostetud ja renditud) UUENDAMINE 0,2% seadmed, sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventarinumbrid. DROONIDE 191 597,04, sh BMVI O.1.5 Ostetud arv 26 26 Õhusõiduk on mis tahes mehitatud SOETAMINE kaudsed kulud õhusõidukite arv või mehitamata sõiduk piirikontrolli 3% ja- valve ülesannete täitmiseks õhus kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja EUROSURiga. Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi standarditele. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, kus on ära toodud raporteeritud õhusõidukite inventarinumbrid või muud unikaalsed koodid. BMVI O.1.5.1 Ostetud arv 26 26 Mehitamata sõiduk piirikontrolli ja- õhusõidukite arv, millest valve ülesannete täitmiseks õhus omakorda ostetud mehitamata kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja õhusõidukite arv EUROSURiga. Sõiduk peab vastama 6  olemasolevatele Frontexi standarditele. BMVI R.1.14 Euroopa Piiri- arv Ei kohaldu 26 Sõiduk tuleb 5 päeva jooksul pärast ja Rannikuvalve Ameti tarnet Frontexis arvele võtta. tehniliste seadmete reservis registreeritud seadmete arv. BMVI R.1.15 Euroopa Piiri- arv Ei kohaldu 26 Iga sõiduki saatmine Forntexi ja Rannikuvalve Ameti missioonile raporteeritakse inventari käsutusse antud seadmete arv numbri alusel ühe korra kogu rakenduskava ellu viimise jooksul aruandes, mille periood jääb esimesele missioonile saatmise aega. MAISMAAVARUST 7 199 201,08, sh O.1.1 Piiripunktide jaoks arv 900 1000 Välispiirile ja piiripunktidesse USE SOETAMINE kaudsed kulud ostetud seadmete arv soetatud (ostetud ja renditud) JA PAIGALDAMINE 0,4% seadmed, sh e-väravad. Siin ei PIIRILÕIKUDELE 4– raporteerita maa-, mere- ja 6 õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventarinumbrid. MAISMAAVARUST 8 668 961,70, sh O.1.1 Piiripunktide jaoks arv 100 2000 Välispiirile ja piiripunktidesse USE SOETAMINE kaudsed kulud ostetud seadmete arv soetatud (ostetud ja renditud) JA PAIGALDAMINE 0,4% seadmed, sh e-väravad. Siin ei PIIRILÕIKUDELE 1– raporteerita maa-, mere- ja 3, 7 JA 8 õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventarinumbrid. 7 LUHAMAA 339 654,86, sh BMVI O.1.4 arv 0 1 Piiripunkti rajatisena loetakse taristut JUHTIMISKESKUSE kaudsed kulud Ehitatud/ajakohastatud või seadmeid, mida muud näitajad ei PROJEKTEERIMINE 0,4% piiripunktirajatiste arv hõlma. Taristu on nt hooned või JA EKSPERTIIS parkimisalad. Seadmed on mis tahes materiaalne vara, millel on inventarinumber. Ajakohastamine tähendab jõudluse või muude atribuutide parandamist. Seadmete uuendamine esitatakse selle näitaja all. Kui projekt hõlmab mitme hoone ehitamist/täiendamist, raporteeritakse iga hoone eraldi. Varustuse ost ja rent raporteeritakse indikaatori "Piiriületuspunktidesse ostetud varustuse arv" all. PIIRVALVE ja 999 900,00 sh BMVI O.1.7 Ostetud arv 0 13 Maismaatranspordi vahend on mis - KONTROLLI kaudsed kulud maismaatranspordivahendite tahes mehitatud või mehitamata MAISMAA- 0% arv sõiduk piirikontrolli ja- valve SÕIDUKID ülesannete täitmiseks maismaal kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja EUROSURiga. Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi standarditele. Selle näitaja all raporteeritakse ka renditud sõidukid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, kus on ära toodud raporteeritud õhusõidukite inventarinumbrid või muud unikaalsed koodid. BMVI R.1.14 Euroopa Piiri- arv Ei kohaldu 13 Sõiduk tuleb 5 päeva jooksul pärast ja Rannikuvalve Ameti tarnet Frontexis arvele võtta. 8 tehniliste seadmete reservis registreeritud seadmete arv BMVI R.1.15 Euroopa Piiri- arv Ei kohaldu 13 Iga sõiduki saatmine Forntexi ja Rannikuvalve Ameti missioonile raporteeritakse inventari käsutusse antud seadmete arv. numbri alusel ühe korra kogu rakenduskava ellu viimise jooksul aruandes, mille periood jääb esimesele missioonile saatmise aega. 9 TEGEVUSTOETUS: 1 123 670,27, BMVI O.1.8 Toetatud arv 3 6 Osaleja on integreeritud piirihalduse SEIRETEHNIKUTE kaudsed kulud osalejate arv elluviimisse panustav isik füüsiline VÄRBAMINE JA on abikõlbmatud isik, kes saab projekti tegevustest KOOLITAMINE otsest kasu, ilma et ta vastutaks tegevuste algatamise või elluviimise eest. Selle mõõdiku all ei loeta projektijuhte, raamatupidajaid jm administratiivülesandeid täitvaid isikuid. Osalejate toetus hõlmab, kuid ei piirdu: • töötasu saaja, • lähetusel käija, • koolitusel osaleja. Toetus tähendab igasugust toetust osalejatele, mida muud näitajad ei hõlma. Tegevuse alguses kannab toetuse saaja osalejate andmed sündmuste infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. BMVI O.1.8.1 Toetatud arv 3 6 Toetuse saaja kannab koolituste osalejate arv, millest alguses osalejate info sündmuste omakorda koolitustegevuses infosüsteemi. Aruandega esitatakse osalejate arv isikustamata agregeeritud info. Kui sama isik osaleb sama projekti raames mitmel koolitusel, raporteeritakse ta ühe isikuna. 10  BMVI R.1.19 Nende osalejate arv Ei kohaldu 6 Toetuse saaja esitab mõõdiku 4 kuud arv, kes teatavad kolm kuud pärast projekti lõppu. pärast koolitust, et nad • Toetuse saaja küsib kolm kasutavad koolituse käigus kuud pärast iga koolituse lõppu omandatud oskusi ja koolituse lõpetanutelt tagasiside (kas pädevust. on kasutanud saadud teadmisi ja oskusi?). • Projekti lõpus arvutab iga osaleja tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a) kui üle 50% juhtudel on selle osaleja vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on kasutanud saadud oskusi; b) kui üldtulemus on 50 „jah“ /50 „ei“ (nt kaks positiivset ja kaks negatiivset vastust), läheb arvesse registreeritud viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel on osaleja vastus eitav, osalejat selle mõõdiku all ei raporteerita. TEGEVUSTOETUS: 5 078 447,00, BMVI O.1.2 arv 1 1 Taristu on püsiv materiaalne vara, mis SEIRETEHNIKA kaudsed kulud Hooldatud/parandatud on: ÜLALPIDAMINE JA on abikõlbmatud taristuosade arv • liikumatu, HOOLDAMINE • tavalistes kasutustingimustes, sh VÄLISPIIRIL mõistliku hoolduse korral, on selle kasutusiga piiramatu, • kasutamisel säilitab see oma esialgse kuju ja välimuse. Hooldus ja remont hõlmab nii taristu töökorras hoidmiseks tehtavaid töid (nt värvimine, torustiku remont) kui 11  ka palju raha nõudvat kapitaalremonti ja vara eluea pikendamist. Indikaatori all raporteeritakse ida- ja kagupiiri seiresüsteemi (antennid, kaamerad, radarid, mastid, toitekaablid jne) hooldus ja remont ning välispiiri kontrolljoone korrashoid ühe taristuosana. TEGEVUSTOETUS: 1 940 897,00, BMVI O.1.1 Piiripunktide arv 18 18 Alamnäitaja BMVI O.1.1.1 AUTOMATISEERIT kaudsed kulud jaoks ostetud seadmete arv raporteeritakse ka siin UD PIIRIÜLETUSE on abikõlbmatud TOIMIVUSE BMVI O1.1.1 Piiripunktide arv 18 18 Automaatse piirikontrolli süsteemide/ TAGAMINE jaoks ostetud seadmete arv, iseteenindussüsteemide/ e-väravate PIIRIPUNKTIDES millest omakorda all raporteeritakse renditud ABC- ostetud automaatse väravad. Toetuse saaja peab piirikontrolli aruandele lisama dokumendi, milles süsteemide/iseteenindussüste on toodud raporteeritud väravate emide/e-väravate arv. inventari numbrid. BMVI R.1.17 Automaatse arv Ei kohaldu 2 200 000 E-väravate kaudu piiriületajate arv piirikontrolli süsteemide ja e- esitatakse aruandlusperioodi kohta ja väravate kaudu toimunud hõlmab kõiki välispiiril kasutusel piiriületuste arv olevate e-väravate statistikat. VÕMMORSKI JA 240 683, sh BMVI O.1.4 arv 0 1 Piiripunkti rajatisena loetakse taristut VAHETATAVATE kaudsed kulud Ehitatud/ajakohastatud või seadmeid, mida muud näitajad ei MAADEGA 0,4 % piiripunktirajatiste arv hõlma. Taristu on nt hooned või SOETUD parkimisalad. Seadmed on mis tahes PIIRILÕIKUDE materiaalne vara, millel on PROJEKTEERIMINE inventarinumber. Ajakohastamine JA EKSPERTIIS tähendab jõudluse või muude atribuutide parandamist. 12 NARVA JÕE SEIRE 557 185,11, sh O.1.1 Piiripunktide jaoks arv 0 39 Välispiirile ja piiripunktidesse JA kaudsed kulud ostetud seadmete arv soetatud (ostetud ja renditud) JUHTIMISKESKUSE 0,4% seadmed, sh e-väravad. Siin ei TEHNIKA SOETUS raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventarinumbrid. KOKKU 29 340 897,01 13 5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus 5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita. 5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 6. Kulude abikõlblikkus 6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)8 §-dest 15–17 ja 21. 6.2. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lisaks ühendmäärusele lähtuda BMVI määruse lisa VII lõikes a sätestatust. 6.3. Otsesed kulud 6.3.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: 6.3.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 6.3.3. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu, toitlustus); 6.3.4. lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha); 6.3.5. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent avalikustamise ürituste korraldamiseks); 6.3.6. välispiiri kontrolli ja -valve seadmete, varustuse ja süsteemide soetus-, paigaldamis- ning ülalpidamiskulu (sh rendikulu, tootetugi ja litsentsid). 6.3.7. välispiiri kontrolli ja -valve taristu renoveerimis- ja hoolduskulu 6.4. BMVI toel arendatavate seadmete ostumenetluste algatamisel on kohustus järgida määruse (EL) 2019/1896 (edaspidi Euroopa ranniku- ja piirivalve määrus)9 artiklite 16 ja 64 kohaselt kehtestatud standardeid. 6.5. Elluviija peab tagama seadmete, varustuse, taristu ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist: – IKT-seadmed ja süsteemid vähemalt kolm aastat; – muud seadmed ja varustus vähemalt viis aastat; – suured sõidukid ja taristuinvesteeringud (nt hoonete ehitus ja suuremahuline renoveerimine, laeva, helikopteri ja lennuki ost) vähemalt 10 aastat. 6.5.1. Piirivalve ja -kontrolli teenuse katkematu tagamise eesmärgil soetatud varu seadmed ei pea olema kasutuses punktis 6.5. nimetatud ajal, kuid neid ei tohi samal ajal kasutada muul eesmärgil. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37) 6.6. Soetatud varustust on lubatud kasutada aastas 30% ulatuses tollikontrolliks, mereoperatsioonidel ning Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi eesmärkide täitmiseks. Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusaruandes ja tõendada. 8 Ühendmäärus 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 – ELT L 295, 14.11.2019, lk 1—131. 6.7. Elluviija registreerib suuremahulise piirihalduse operatiivvarustuse viie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis, et teha see kättesaadavaks kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse artikli 64 lõikega 9. 6.8. Kaudsed kulud 6.8.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3; 6.8.2. Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud; 6.8.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama; 6.9. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud. 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.8.1 kohaselt. 7.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMle: 7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; 7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul.“. (muudetud siseministri 23.08.2024 kk nr 1-3/111). 7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37). 7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37). 15 (19) 7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 8. Elluviija õigused ja kohustused 8.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)10 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused, sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine. 8.3. Ühendmääruse § 11 lõikes 13 toodud nõude täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/67911. 8.4. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 8.4.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: 8.4.1.1.projekti kirjelduse 8.4.1.2.projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust üldjuhul kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: – eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; – eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; – täpsustub detailne kirjeldus. 8.4.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 8.4.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil; 8.4.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 8.4.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist; 8.4.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37) 8.4.7. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 8.4.7.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 8.4.7.2. TATi muutmise vajalikkusest; 8.4.7.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist; 10 ÜSS2021_2027 11 Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1. 16 (19) 8.4.8. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; 8.4.9. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse; 8.4.10. (kustutatud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37) 9. Aruandlus 9.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 9.4. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e- toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37) 9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. 9.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 9.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande. 9.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 10. TATi muutmine 10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. 17 (19) 10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus). 10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. 10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on TATi muutmist taotleda sagedamini. 10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 10.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 10.9. Pärast punktis 10.8 nimetatud muudatuste kooskõlastust korraldab SiM TATi muutmise Struktuuritoetuste registris. 11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. 12. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 13. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023 (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister 18 (19) Lisad: 1. Seletuskiri 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht 19 (19) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/24-1053 - Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.11.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc41f3ce-2e57-49de-86f5-65d3df67d169 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc41f3ce-2e57-49de-86f5-65d3df67d169?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main