Otsus

LISA 1. Küsimustik koos nõusoleku vormiga. Küsimustik koos nõusoleku vormiga kuvatakse vaid 18+ aastastele valimisse kuuluvatele inimestele Järgmine osa koosneb kuuest küsimusest. Seal soovime küsida sinu seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi ja religioosse kuuluvuse ning töökohal ja tööotsingutel tajutud diskrimineerimise kohta. Vastused neile küsimustele aitavad meil mõista erinevate vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste vajadusi ja kogemusi Eestis. Selle abil saame paremini luua riigi teenuseid, mis loovad kõikidele inimestele võrdsemad võimalused ja kaitse meie ühiskonnas. Tegemist on eraldiseisva uuringuga, mille raames töötlevad järgnevalt antud vastuseid koos eelnevalt Eesti Sotsiaaluuringu raames antud andmetega (eelnevatele küsimustele antud vastused ja registrist päritud andmed) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sotsiaalministeerium. Uuring viiakse läbi isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel ning isikuandmete kaitse seaduses sätestatud tingimusi on kontrollinud Andmekaitse Inspektsioon. Kas olete valmis vastama veel kuuele küsimusele (teie seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, religioosse kuuluvuse ning töökohal ja tööotsingutel tajutud diskrimineerimise kohta) ning annate nõusoleku nende analüüsimiseks koos ESU uuringu andmetega? 1. Jah -> küsimus 1 2. Ei -> küsimusi 1-6 ei küsita Oma nõusoleku saate igal ajal tagasi võtta, teavitades sellest kirjalikult uuringu läbiviijat. Täpsemat infot uuringu sisu, nõusoleku tagasivõtmise ja andmesubjekti teiste õiguste kohta saate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel SIIN (vt lisa 3). 1. Milline järgnevatest sõnadest kirjeldab praegu enim sinu soolist identiteeti? Sooline identiteet on osa inimese minapildist. See kirjeldab, kuidas inimene enda soolist olemist sisemiselt kogeb, tunnetab ja mõtestab. 1. Naine 2. Mees 3. Mittebinaarne (Mittebinaarne inimene kogeb enda sugu väljaspool kaksikjaotust mees-naine) 4. Ei soovi vastata 2. Millised järgnevatest sõnadest kirjeldavad praegu enim sinu seksuaalset sättumust? Seksuaalne sättumus on inimese võime tunda romantilist ja seksuaalset külgetõmmet ning luua intiimseid ja seksuaalseid suhteid endaga samast või erinevast soost inimestega. 1. Hetero (Heteroseksuaalne inimene tunneb romantilist ja/või seksuaalset tõmmet endaga erinevast soost inimeste poole) 2. Lesbi (Lesbi on naine või mittebinaarne inimene, kes tunneb romantilist ja/või seksuaalset tõmmet naiste poole) 3. Gei (Gei on mees või mittebinaarne inimene, kes tunneb romantilist ja/või seksuaalset tõmmet meeste poole) 4. Bi (Biseksuaalne inimene tunneb romantilist ja/või seksuaalset tõmmet endaga samast ja endaga erinevast soost inimeste poole.)  5. Panseksuaalne (Panseksuaalne on inimene, kelle romantilist ja/või seksuaalset külgetõmmet sugu ei mõjuta ja võib seega tunda seda igast soost inimeste poole) 6. Aseksuaalne (Aseksuaalne inimene ei tunne seksuaalset tõmmet teiste inimeste poole või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel) 7. Muu 8. Ei soovi vastata 3. Kas sõnad transsooline või intersooline kirjeldavad sind? 1. Ei 2. Jah, transsooline (Transsoolise inimese sooline identiteet erineb talle sünnil määratud soost. Sooline identiteet kirjeldab, kuidas inimene enda soolist olemist sisemiselt kogeb, tunnetab ja mõtestab.) 3. Jah, intersooline (Intersooline inimene on sündinud füüsiliste, hormonaalsete või geneetiliste sootunnustega, mis ei vasta normidele, mida peetakse meeste ja naiste kehale omaseks). 4. Pole kindel või ei soovi vastata 4. Palun märkige alljärgnevas loetelus religioon (usk), mida peate omaks. 1. Ei pea omaks ühtegi religiooni (usku) 2. Õigeusk 3. Luterlus 4. Katoliiklus 5. Baptism 6. Jehoova tunnistaja 7. Muu kristlik usuvool (sh vabakogudused, nelipühilus, metodism jt) 8. Islam 9. Judaism 10. Muu mittekristlik usund (sh maausk, budism, hinduism jt) 11. Ei soovi vastata 5. Kas Te olete viimase 12 kuu jooksul tundnud ennast kasvõi ühel korral diskrimineerituna töökohas või tööotsingute ajal? Diskrimineerimine on samas või sarnases olukorras (nt tööle võtmine, töötasu määramine, ülesannete andmine) ühe inimese või inimrühma halvem kohtlemine või ebasoodsamasse olukorda panemine ainuüksi seetõttu, et nad kuuluvad või neid arvatakse kuuluvat teatud inimrühma. 1. Ei 2. Jah -> küsimus 6 3. Ei ole töötanud või tööd otsinud 4. Pole kindel või ei soovi vastata 6. Mis põhjusel Te peamiselt tundsite end diskrimineerituna? 1. Vanus (Ebasoodsamasse olukorda panemine võib olla nt edutamiseks teadmiste ja oskuste asemel selliste staažinõuete kehtestamine, mida noorematel on võimatu täita.) 2. Sugu (Ebasoodsamasse olukorda panemine võib olla nt edutamiseks teadmiste ja oskuste asemel pikaajalise katkematu töötamise nõue (naiste puhul võivad sagedasemalt tulla töötamisse pausid seoses laste saamisega.) 3. Puue või pikaajaline haigus (Ebasoodsamasse olukorda panemine võib olla nt koosolekute korraldamine ainult sellises kohas, kuhu ratastooliga töötaja ei pääse.) 4. Rahvus või emakeel (Halvem kohtlemine võib olla nt arenguvõimaluste või koolitamiste mitte pakkumine teist emakeelt kõnelevale töötajale olenemata nende eestikeele oskusest.) 5. Religioon või usk (Halvem kohtlemine võib olla nt töötajatel religioosse sümboolika kandmise keelamine.) 6. Seksuaalne sättumus (Halvem kohtlemine võib olla nt LGBT+ inimeste kõrvale jätmine meeskonnaüritustest eeldusel, et töötaja seksuaalne sättumus võib põhjustada konflikte.) 7. Lapsevanemaks olemine (Halvem kohtlemine võib olla nt lapsevanematele vaid vähemmahukamate projektide andmine eeldusel, et neil ei ole võimalik laste hooldamisele kuluva aja tõttu võimalik suuremahulisi tööülesandeid õigeaegselt täita.) 8. Muu 9. Pole kindel või ei soovi vastata  Muutuja nimi Muutuja selgitus HH_EQM_INC_ABSVLeibkonna ekvivalentsissetulek – absoluutne vaesus HH_EQM_INC Leibkonna ekvivalentnetosissetulek (OECDM) HH_INC_QUINT Leibkonna tulukvintiil SUHTV_LK Leibkonna suhtelise vaesuse piir HH_EQM_INC_D Leibkonna ekvivalentnetosissetuleku (OECDM) detsiil HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil HY010 Leibkonna sissetulek – brutosumma HY020 Leibkonna sissetulek – netosumma Leibkonna sissetulek ilma siireteta (v.a pensionid ja HY022 toitjakaotushüvitis) – netosumma Leibkonna sissetulek ilma siireteta (sh pensionid ja HY023 toitjakaotushüvitis) – netosumma  Muutuja väärtused Muutuja tüüp NUM_DECIMAL2 NUM_DECIMAL2 70 Esimene kvintiil 80 Teine kvintiil 90 Kolmas kvintiil 100 Neljas kvintiil 110 Viies kvintiil 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 120 Esimene detsiil 130 Teine detsiil 140 Kolmas detsiil 150 Neljas detsiil 160 Viies detsiil 170 Kuues detsiil 180 Seitsmes detsiil 190 Kaheksas detsiil 200 Üheksas detsiil 210 Kümnes detsiil 120 Esimene detsiil 130 Teine detsiil 140 Kolmas detsiil 150 Neljas detsiil 160 Viies detsiil 170 Kuues detsiil 180 Seitsmes detsiil 190 Kaheksas detsiil 200 Üheksas detsiil 210 Kümnes detsiil NUM_DECIMAL2 NUM_DECIMAL2 NUM_DECIMAL2 NUM_DECIMAL2 Allikas Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud  Muutuja nimi Muutuja selgitus LEIBKOND Leibkonna number HARUNR Leibkonna harunumber ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood LIIKMENR Leibkonnaliikme number YX1 Leibkonnaliikme järjekorranumber YA1 Sugu (y) YA3 Seaduslik perekonnaseis YA4 Kooselu seadusliku abikaasaga YA5 Vabaabielus olemine HH_EQM_INC Leibkonna ekvivalentnetosissetulek (OECDM) RAHVUS Rahvus – 2-ne jaotus CITIN Kodakondsus – 3-ne jaotus, EL LIIKME_ST Leibkonnaliikme isikliku sissetuleku suurus KAAL_ISIK Isiku lõppkaal KAAL_LAPS14 Lapse lõppkaal – kuni 14-aastased PYSIV_SUHTV Isiku püsiva suhtelise vaesuse piir – longituud baasil PYSIV_ABSV Isiku püsiva absoluutse vaesuse piir – longituud baasil Longituud kaal (neli aastat), kõik praegused leibkonnaliikmed RB064 (igas va TPER_SEIS Tegelik perekonnaseis – pikk jaotus MARITAL Tegelik perekonnaseis PUE Puude raskusaste TOOVOIME_ULATUS Määratud töövõime ulatus KAAL_ISIK Isiku lõppkaal KAAL_LAPS14 Lapse lõppkaal – kuni 14-aastased Longituud kaal (neli aastat), kõik praegused leibkonnaliikmed RB064 (igas va  Muutuja väärtused Muutuja tüüp Allikas NUM_INTEGER Tehniline NUM_INTEGER Tehniline NUM_INTEGER Tehniline NUM_INTEGER Tehniline NUM_INTEGER Tehniline 1 Mees 2 Naine OTH Muu UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 6 Vallaline, ei ole olnud seaduslikus abielus ega registreeritud kooselus 2 Seaduslikus abielus 7 Registreeritud kooselus 3 Lahutatud 4 Lesk UNK Teadmata REF Keeldumine NAP Ei ole rakendatav Küsimustik 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine Küsimustik Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal NUM_DECIMAL2 arvutatud 1 Eestlane 2 Mitte-eestlane NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata Rahvastiku register 233 Eesti 963 Muu EL liikmesriik 962 Muu riik UNK Teadmata Rahvastiku register Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal NUM_DECIMAL2 arvutatud NUM_DECIMAL10 Tehniline NUM_DECIMAL10 Tehniline Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja 0 Isik on vaesuspiirist ülalpool STAR need näitajad, 1 Isik on vaesuspiirist allpool mida kasutatakse NAP Ei ole rakendatav sissetulekute REF Keeldumine arvutamisel) põhjal UNK Teadmata arvutatud Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja 0 Isik on vaesuspiirist ülalpool STAR need näitajad, 1 Isik on vaesuspiirist allpool mida kasutatakse NAP Ei ole rakendatav sissetulekute REF Keeldumine arvutamisel) põhjal UNK Teadmata arvutatud NUM_DECIMAL5 Tehniline 1.9 Vallaline ja ei ole vabaabielus 2.1.8 Abielus ja elab koos abikaasaga 1.1 Vabaabielus 3.9 Lahutatud ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus 4.9 Lesk ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus 2.1.9 Abielus ja elab seaduslikust abikaasast lahus, ei ole uues kooselus Küsimustiku põhjal UNK Teadmata arvutatud 1.2 Vallaline 2.3 Abielus või vabaabielus 8 Lahutatud, lahuselav või lesk Küsimustiku põhjal UNK Teadmata arvutatud K Keskmine puue Register R Raske puue (Sotsiaalkindlustusameti S Sügav puue ) Register (Sotsiaalkindlustusameti STRING ) NUM_DECIMAL10 tehniline NUM_DECIMAL10 Tehniline NUM_DECIMAL5 Tehniline  Muutuja nimi Muutuja selgitus LIIKMENR Leibkonnaliikme number LEIBKOND Leibkonna number HARUNR Leibkonna harunumber ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood YX1 Leibkonnaliikme järjekorranumber YA1 Sugu (y) YF17 Töö olemasolu minevikus ESUF02 Töötatud aastate arv ESUG05 Ajutine töölt puudumine eelmisel nädalal ESUG06 Töölt puudumise põhjus eelmisel nädalal ESUG07 Võimalus pöörduda pärast puudumist töökohale tagasi YF1 Praegune sotsiaal-majanduslik seisund YF3K Praeguse töökoha majandusüksuse peamise tegevusala kood YF9K Ameti kood praegusel töökohal YF12 Töötajate arvu vahemik praegusel töökohal YF12A Töötajate arv praegusel töökohal YF12A_MIS Töötajate arv praegusel töökohal, vastuseta YF23 Põhitöökoha töökoormus YF13 Tavaline töötatud tundide arv nädalas praegusel töökohal Tavaline töötatud tundide arv nädalas praegusel töökohal, YF13_MIS vastuseta YF14 Juhtimiskohustuste olemasolu praegusel töökohal TOOANDJA_OM_VORMTööandja omandivorm (50701) ESUGB1 Võimalus kaotada praegune töökoht järgmisel aastal Võimalus leida töökoha kaotuse korral oskustele ja ESUGB2 kogemustele vastav töökoht ESUG21 Kõrvaltöökoha olemasolu eelmisel nädalal lisaks põhitööle ESUG22 Tavaline töötatud tundide arv nädalas kõigil kõrvaltöödel Tavaline töötatud tundide arv nädalas kõigil kõrvaltöödel, ESUG22_MIS vastuseta ESUG23 Tavaline töötatud tundide hulk nädalas põhi- ja kõrvaltöödel ESUG24 Alla 30 tunni nädalas töötamise põhjus ESUG27A Viimati töötamise aasta ESUG27A_MIS Viimati töötamise aasta, vastuseta ESUGD7K Viimase töökoha majandusüksuse tegevusala kood YF19K Ameti kood viimasel töökohal YF20 Tööalane seisund viimasel töökohal YF21 Juhtimiskohustuste olemasolu viimasel töökohal ESUH001 Tasu saamine palgatöö eest ESUH22 Tegutsemine FIEna YG1 Üldine hinnang oma tervisele YG2 Pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu YG3A Terviseprobleemi tõttu piiratud tavategevus Terviseprobleemist põhjustatud tavategevuse piirangute kestus YG3B 6 kuud ESUSL2 Soovitud laste arv ESUSL3 Saadud laste arv ESUSL4 Lapse saamise soov järgmistel aastatel ESUSL6A1 Lapse saamist takistav põhjus – enda terviseprobleemid ESUSL6A3 Lapse saamist takistav põhjus – enda vanus ESUSL6A17 Lapse saamist takistav põhjus - enda eneseteostus Lapse saamist takistav põhjus - enda terviseprobleemid ESUSL6A1 Lapse saamist takistav põhjus - partnerist tulenevad ESUSL6A18 probleemid  Lapse saamist takistav põhjus - partneri puudumine ESUSL6A19 ESUSL6A20 Lapse saamist takistav põhjus - viljatus Lapse saamist takistav põhjus - majanduslikud põhjused ESUSL6A5 Lapse saamist takistav põhjus - ESUSL6A21 - tähelepanu vähenemine olemasolevale lapsele ESUSL6A22 Lapse saamist takistav põhjus - vastutuse võtmine ESUSL6A23 Lapse saamist takistav põhjus - ülemaailmsed probleemid Lapse saamist takistav põhjus - vähene lapsesõbralikkus ühiskonnas ESUSL6A24 Lapse saamist takistav põhjus -takistused puuduvad ESUSL6A25 Lapse saamist takistav põhjus - muu, korduv ESUSL6A16 ESUHE30A Üldine rahulolu oma eluga ESUHE37A Rahulolu oma praeguse tööga ESUHE38A Üldine hinnang inimeste usaldamisele KAAL_ISIK Isiku lõppkaal YX2AASTAALG Vanus küsitlusaasta alguses  Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp uuringuaasta 1. VANUS_GR5 jaanuari seisuga YX2PAEV Vanus küsitlushetkel Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp küsitlushetke AGE_GR5 seisuga HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil SUHTV Isiku suhtelise vaesuse piir ABSV Isiku absoluutse vaesuse piir ILMAJAETUS Isiku ilmajäetus EQM_INC_QUINT Isiku ekvivalentsissetuleku kvintiil HH_EQM_INC_D Leibkonna ekvivalentnetosissetuleku (OECDM) detsiil HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil LIIKME_ST Leibkonnaliikme isikliku sissetuleku suurus S_SEISUND Isiku sotsiaal-majanduslik seisund eelmisel nädalal TPER_SEIS Tegelik perekonnaseis – pikk jaotus EC_SC_P Praeguse töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala EC_SC_V Viimase töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala EC_SC Praeguse või viimase töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala OC_1_P Praeguse ametiala ISCO kood – 1-kohaline OC_1_V Viimase ametiala ISCO kood – 1-kohaline OC_1 Praeguse või viimase ametiala ISCO kood – 1-kohaline OC Praeguse või viimase ametiala ISCO kood – 2-kohaline ISC_3 Haridustase ISCED 2011 taseme järgi – kolmel tasemel TERV_4 Hooldamist vajav isik SEC Enesehinnanguline sotsiaal-majanduslik seisund SEC_I Enesehinnanguline sotsiaal-majanduslik seisund – 4-ne jaotus EMP_ST Tööalane seisund PUE Puude raskusaste TOOVOIME_ULATUS Määratud töövõime ulatus A06 Küsitluse keel A10 Ankeedi täitmise viis KVIIS Küsitlusviis A11 Küsitlusele vastaja PTOO_NETO_MTA Palgatöö – netosumma (50701) PTOO_BRUTO_MTA Palgatöö – brutosumma (50701) PY050G Sissetulek ettevõtlusest – brutosumma PY050N Sissetulek ettevõtlusest – netosumma  Muutuja väärtused Muutuja tüüp NUM_INTEGER NUM_INTEGER NUM_INTEGER NUM_INTEGER NUM_INTEGER 1 Mees 2 Naine OTH Muu UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 197 Ei ole kunagi töötanud 19801 Jah, töökogemus piirdub juhutöödega 19901 Jah, töökogemus on juhutöödest pikem UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine NUM_INTEGER 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 305 Puhkus 306 Sundpuhkus 307 Riigipühad 343 Õpingud 344 Täiendus- või ümberõpe 348 Enda haigus, vigastus või ajutine töövõimetus 346 Emapuhkus, isapuhkus 347 Vanemapuhkus 345 Vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest 626 Muud isiklikud või perekondlikud põhjused 310 Töögraafik, töövaba hooaeg 311 Streik, töösulg 313 Töö vähesus, tööandja majandusraskused 314 Remont, rike, materjali või tooraine vähesus 315 Ilm OTH Muu UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 122 Töötav 130 Töötu 147 Pensionär (vanadus-, paindlikul/ennetähtaegsel või sooduspensionil) 149 Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav (endine töövõimetuspensionär) 174 Õpilane, üliõpilane 142b Kodune 140 Ajateenija, asendusteenistuja OTH Muu UNK Teadmata REF Keeldumine NAP Ei ole rakendatav Klassifikaator: EMTAK2008loe Klassifikaator: AKloe2008v1.5b 031 1 kuni 9 70 10 kuni 19 11 20 kuni 49 55 50 kuni 249 56 250 või rohkem 292 Ei tea täpselt, kuid vähem kui 10 291 Ei tea täpselt, kuid 10 või rohkem REF Keeldumine UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav NUM_INTEGER NAP Ei ole rakendatav NOVAL Puuduv väärtus REF Keeldumine UNK Teadmata 109 Täistööaeg 111 Osaline tööaeg UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine NUM_INTEGER NAP Ei ole rakendatav NOVAL Puuduv väärtus REF Keeldumine UNK Teadmata 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 10 Riik 20 Kohalik omavalitsus 30 Eesti eraõiguslik isik 40 Välismaa eraõiguslik isik 50 Avalik-õiguslik isik 90 Muu 99 Alusinfo puudulik 101 Jah, kindlasti 103 Tõenäoliselt jah 203 Tõenäoliselt mitte 201 Kindlasti mitte 302 Raske öelda UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 101 Jah, kindlasti 103 Tõenäoliselt jah 203 Tõenäoliselt mitte 201 Kindlasti mitte 302 Raske öelda UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine NUM_INTEGER NAP Ei ole rakendatav NOVAL Puuduv väärtus REF Keeldumine UNK Teadmata 204 Vähem kui 30 tundi nädalas 205 30 ja rohkem tundi nädalas UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 326 Õpingud, koolitus 321 Enda haigus, terviseprobleem või puue 322 Soov töötada rohkem kui 30 tundi nädalas, kuid ei ole leidnud sobivat tööd 325 Ei soovi kauem töötada 353 Vajadus hoolitseda laste ja / või teiste pereliikmete eest, teha koduseid majapidamistöid 354 Selles ametis on täistööaeg alla 30 tunni nädalas OTH Muu UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine NUM_INTEGER NAP Ei ole rakendatav NOVAL Puuduv väärtus REF Keeldumine UNK Teadmata Klassifikaator: EMTAK2008loe Klassifikaator: AKloe2008v1.5b 104 Palgatöötaja 151 Palgatöötaja(te)ga ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja 152 Üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline 119 Palgata töötaja pereettevõttes, talus OTH Muu UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 125 Väga hea 109 Hea 201 Ei hea ega halb 311 Halb 330 Väga halb UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 317 Oluliselt piiratud 324 Piiratud, aga mitte oluliselt 1081 Ei ole üldse piiratud UNK Teadmata REF Keeldumine NAP Ei ole rakendatav 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Mitte ühtegi 21 32 43 54 65 76 8 Rohkem kui 6 9 Ei oska öelda NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 10 Mitte ühtegi 11 1 12 2 13 3 14 4 15 5 16 6 17 7 18 8 19 9 20 10 või rohkem 21 Ei oska öelda NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 1 Jah, kindlasti 2 Tõenäoliselt jah 3 Tõenäoliselt mitte 4 Kindlasti mitte 5 Raske öelda NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 00 0 - "üldse ei ole rahul" 01 1 02 2 03 3 04 4 05 5 06 6 07 7 08 8 09 9 10 10 - "täiesti rahul" NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 00 0 - "üldse ei ole rahul" 01 1 02 2 03 3 04 4 05 5 06 6 07 7 08 8 09 9 10 10 - "täiesti rahul" NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 00 0 - "enamikku inimesi ei saa usaldada" 01 1 02 2 03 3 04 4 05 5 06 6 07 7 08 8 09 9 10 10 - "enamikku inimesi võib usaldada" NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata NUM_DECIMAL10 NUM_INTEGER 01 15-19 02 20-24 03 25-29 04 30-34 05 35-39 06 40-44 07 45-49 08 50-54 09 55-59 10 60-64 11 65-69 12 70-74 13 75-79 14 80-84 15 85+ NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata NUM_INTEGER 01 15-19 02 20-24 03 25-29 04 30-34 05 35-39 06 40-44 07 45-49 08 50-54 09 55-59 10 60-64 11 65-69 12 70-74 13 75-79 14 80-84 15 85+ NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 120 Esimene detsiil 130 Teine detsiil 140 Kolmas detsiil 150 Neljas detsiil 160 Viies detsiil 170 Kuues detsiil 180 Seitsmes detsiil 190 Kaheksas detsiil 200 Üheksas detsiil 210 Kümnes detsiil 0 Isik on vaesuspiirist ülalpool 1 Isik on vaesuspiirist allpool NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 0 Isik on vaesuspiirist ülalpool 1 Isik on vaesuspiirist allpool NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 1 Jah 2 Ei UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 70 Esimene kvintiil 80 Teine kvintiil 90 Kolmas kvintiil 100 Neljas kvintiil 110 Viies kvintiil 120 Esimene detsiil 130 Teine detsiil 140 Kolmas detsiil 150 Neljas detsiil 160 Viies detsiil 170 Kuues detsiil 180 Seitsmes detsiil 190 Kaheksas detsiil 200 Üheksas detsiil 210 Kümnes detsiil 120 Esimene detsiil 130 Teine detsiil 140 Kolmas detsiil 150 Neljas detsiil 160 Viies detsiil 170 Kuues detsiil 180 Seitsmes detsiil 190 Kaheksas detsiil 200 Üheksas detsiil 210 Kümnes detsiil NUM_DECIMAL2 1 Töötas 2 Töötu 3 Vanaduspensionär 4 Muu mitteaktiivne NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 1.9 Vallaline ja ei ole vabaabielus 2.1.8 Abielus ja elab koos abikaasaga 1.1 Vabaabielus 3.9 Lahutatud ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus 4.9 Lesk ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus 2.1.9 Abielus ja elab seaduslikust abikaasast lahus, ei ole uues kooselus UNK Teadmata 1 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus; kalapüük 2 Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi- ja veevarustus 3 Ehitus 4 Hulgi- ja jaekaubandus; hotellid ja restoranid; veondus, laondus, side 5 Finantsvahendus; kinnisvara, rentimine ja äritegevus 6 Avalik haldus ja riigikaitse; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; muu ühiskonna, sotsiaal- ja isikuteenindus; palgatöötajatega kodumajapidamiste ja kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata tootmine NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 1 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus; kalapüük 2 Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi- ja veevarustus 3 Ehitus 4 Hulgi- ja jaekaubandus; hotellid ja restoranid; veondus, laondus, side 5 Finantsvahendus; kinnisvara, rentimine ja äritegevus 6 Avalik haldus ja riigikaitse; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; muu ühiskonna, sotsiaal- ja isikuteenindus; palgatöötajatega kodumajapidamiste ja kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata tootmine NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 1 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus; kalapüük 2 Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi- ja veevarustus 3 Ehitus 4 Hulgi- ja jaekaubandus; hotellid ja restoranid; veondus, laondus, side 5 Finantsvahendus; kinnisvara, rentimine ja äritegevus 6 Avalik haldus ja riigikaitse; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; muu ühiskonna, sotsiaal- ja isikuteenindus; palgatöötajatega kodumajapidamiste ja kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata tootmine NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 0 SÕJAVÄELASED 1 JUHID 2 TIPPSPETSIALISTID 3 TEHNIKUD JA KESKASTME SPETSIALISTID 4 AMETNIKUD 5 TEENINDUS- JA MÜÜGITÖÖTAJAD 6 PÕLLUMAJANDUSE, METSANDUSE, JAHINDUSE JA KALANDUSE OSKUSTÖÖTAJAD 7 OSKUSTÖÖTAJAD JA KÄSITÖÖLISED 8 SEADME- JA MASINAOPERAATORID JA KOOSTAJAD 9 LIHTTÖÖLISED UNK Ametiala teadmata 0 SÕJAVÄELASED 1 JUHID 2 TIPPSPETSIALISTID 3 TEHNIKUD JA KESKASTME SPETSIALISTID 4 AMETNIKUD 5 TEENINDUS- JA MÜÜGITÖÖTAJAD 6 PÕLLUMAJANDUSE, METSANDUSE, JAHINDUSE JA KALANDUSE OSKUSTÖÖTAJAD 7 OSKUSTÖÖTAJAD JA KÄSITÖÖLISED 8 SEADME- JA MASINAOPERAATORID JA KOOSTAJAD 9 LIHTTÖÖLISED UNK Ametiala teadmata 0 SÕJAVÄELASED 1 JUHID 2 TIPPSPETSIALISTID 3 TEHNIKUD JA KESKASTME SPETSIALISTID 4 AMETNIKUD 5 TEENINDUS- JA MÜÜGITÖÖTAJAD 6 PÕLLUMAJANDUSE, METSANDUSE, JAHINDUSE JA KALANDUSE OSKUSTÖÖTAJAD 7 OSKUSTÖÖTAJAD JA KÄSITÖÖLISED 8 SEADME- JA MASINAOPERAATORID JA KOOSTAJAD 9 LIHTTÖÖLISED UNK Ametiala teadmata Klassifikaator: ISCO_2_tase_46i 991 I taseme haridus: alusharidus (koolieelne haridus), alghariduseta, põhihariduse I tase (1.-3. klass), põhihariduse II tase (4.-6. klass), põhihariduse III tase (7.-9. klass), põhihariduse nõudeta kutseõpe 994 II taseme haridus: keskharidus, kutsekeskharidus, kutseõpe keskhariduse baasil 993 III taseme haridus: keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil, bakalaureus, magister, doktor UNK Teadmata 1 Jah 2 Ei NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine UNK Teadmata 122 Töötav 130 Töötu 147 Pensionär (vanadus-, paindlikul/ennetähtaegsel või sooduspensionil) 149 Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav (endine töövõimetuspensionär) 174 Õpilane, üliõpilane 142b Kodune 140 Ajateenija, asendusteenistuja OTH Muu UNK Teadmata REF Keeldumine NAP Ei ole rakendatav 122 Töötav 130 Töötu 177 Mitteaktiivne 153 16-24 aastane (üli)õpilane 117a Ettevõtja 104a Alaline palgatöötaja 107a Ajutine palgatöötaja K Keskmine puue R Raske puue S Sügav puue STRING est Eesti rus Vene UNK Teadmata 999 Ei ole rakendatav REF Keeldumine 303 Silmast-silma-küsitlus 305 Telefoniküsitlus 301 Küsitletav ise täitis ankeedi OTH Muu UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine 304 Sülearvutiküsitlus 305 Telefoniküsitlus 306 Veebiküsitlus 302 Paberankeediga küsitlus 312 Kombineeritud küsitlus – telefon ja sülearvuti 307 Kombineeritud küsitlus – internet ja sülearvuti 313 Kombineeritud küsitlus – internet ja telefon 314 Kombineeritud küsitlus – internet ja paberankeet 315 Kombineeritud küsitlus – internet, telefon ja sülearvuti 111 Küsitletav ise 112 Küsitletav ise, keegi abistas 113 Leibkonnaliige 108 Keegi teine, kes ei kuulu leibkonda UNK Teadmata NAP Ei ole rakendatav REF Keeldumine NUM_DECIMAL2 NUM_DECIMAL2 NUM_DECIMAL2 NUM_DECIMAL2 Allikas Kommentaar Tehniline Tehniline Tehniline Tehniline Tehniline Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Tehniline Küsimustik Küsimustik Tehniline Küsimustik Maksu- ja Tolliamet Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Tehniline Küsimustik Küsimustik Küsimustik Tehniline Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Juhul kui pereplaneerimise mooduli küsimused saavad eraldiseisva AKI loa Küsimustik (esitab SoM)  Juhul kui pereplaneerimise mooduli küsimused saavad eraldiseisva AKI loa Küsimustik (esitab SoM) Juhul kui pereplaneerimise mooduli küsimused saavad eraldiseisva AKI loa Küsimustik (esitab SoM) Juhul kui pereplaneerimise mooduli küsimused saavad eraldiseisva AKI loa Küsimustik (esitab SoM) Juhul kui pereplaneerimise mooduli küsimused saavad eraldiseisva AKI loa Küsimustik (esitab SoM) Juhul kui pereplaneerimise mooduli küsimused saavad eraldiseisva AKI loa Küsimustik (esitab SoM) Juhul kui pereplaneerimise mooduli küsimused saavad eraldiseisva AKI loa Küsimustik (esitab SoM) Juhul kui pereplaneerimise mooduli küsimused saavad eraldiseisva AKI loa Küsimustik (esitab SoM)  Juhul kui pereplaneerimise mooduli küsimused saavad eraldiseisva AKI loa Küsimustik (esitab SoM) Juhul kui pereplaneerimise mooduli küsimused saavad eraldiseisva AKI loa Küsimustik (esitab SoM) Juhul kui pereplaneerimise mooduli küsimused saavad eraldiseisva AKI loa Küsimustik (esitab SoM) Juhul kui pereplaneerimise mooduli küsimused saavad eraldiseisva AKI loa Küsimustik (esitab SoM) Juhul kui pereplaneerimise mooduli küsimused saavad eraldiseisva AKI loa Küsimustik (esitab SoM) Juhul kui pereplaneerimise mooduli küsimused saavad eraldiseisva AKI loa Küsimustik (esitab SoM) Juhul kui pereplaneerimise mooduli küsimused saavad eraldiseisva AKI loa Küsimustik (esitab SoM) Juhul kui pereplaneerimise mooduli küsimused saavad eraldiseisva AKI loa Küsimustik (esitab SoM) Juhul kui pereplaneerimise mooduli küsimused saavad eraldiseisva AKI loa Küsimustik (esitab SoM) Küsimustik Küsimustik Küsimustik Tehniline Tehniline Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud Küsimustiku ja registrite (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ja STAR need näitajad, mida kasutatakse sissetulekute arvutamisel) põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustik Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Küsimustiku põhjal arvutatud Register, Sotsiaalkindlustusamet Register, Töötukassa Tehniline Tehniline Tehniline Küsimustik Register, Maksu- ja Tolliamet Register, Maksu- ja Tolliamet Register, Maksu- ja Tolliamet Register, Maksu- ja Tolliamet  LISA 3. Eesti Sotsiaaluuringusse vähemusrühmade olukorda kirjeldavate andmete lisamine. Isikuandmete töötlemise tingimused. 1. Uuringu üldandmed 1.1. Uuringu nimi on „Eesti Sotsiaaluuringusse vähemusrühmade olukorda kirjeldavate andmete lisamine“ (edaspidi uuring). 1.2. Vastutavad töötlejad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sotsiaalministeerium. Volitatud töötleja on Statistikaamet. 2. Uuringu eesmärk ja õiguslik alus 2.1. Statistikaameti läbiviidavasse Eesti sotsiaaluuringusse täiendavate küsimuste (võrdsusandmete mooduli) lisamise eesmärgiks on hinnata võrdse kohtlemise seaduses ja soolise võrdõiguslikkuse seaduses määratletud kaitsvaid tunnuseid omavate vähemusrühmade toimetulekut, sotsiaalset tõrjutust ning ebavõrdsust võrreldes üldpopulatsiooniga. Selleks on vajalik lisada Eesti Sotsiaaluuringusse demograafilised küsimused inimeste seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, religioosse kuuluvuse ning töökohal ja tööotsingutel kogetud diskrimineerimise kohta. Uuring on vajalik, et nii Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium kui ka Sotsiaalministeerium saaksid kujundada mõjusaid poliitikameetmeid võrdse kohtlemise edendamiseks ja diskrimineerimise ennetamiseks ning leevendamiseks, samuti meetmete tulemuslikkuse hindamiseks. 2.2. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1 kohaselt on kõigi ministeeriumide ülesandeks oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. 2.3. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 2.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb VVS, mille § 63 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse riigi majandus-, ettevõtlus-, digiühiskonna-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine; reaalajamajanduse, tööstuse, kosmose ja turismi valdkonna arendamine; ekspordi arendamine ja investeeringute kaasamise toetamine, sealhulgas välisinvesteeringute usaldusväärsuse tagamine; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tarbijakaitse, toote- ja tööstusohutuse, kaubanduse ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine, riigi tegevusvaru haldamine, ohutusjuurdluse korraldamine; digiarengu ja küberturvalisuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve, ettevõtetele ja kodanikele osutatavate piiriüleste avalike teenuste arendamise ja nendest teavitamise koordineerimine, riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine, telekommunikatsiooni korraldamine, meediateenuste riiklik järelevalve; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Isikuandmete töötlemise alused, eesmärk ja tingimused 3.1. Kogudes Eesti Sotsiaaluuringuga lisaks ka vähemusgruppe iseloomustavaid demograafilisi tunnuseid, on võimalik neid kombineerida teiste Eesti Sotsiaaluuringu käigus kogutavate andmetega, mis võimaldavad hinnata vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste koguarvu ning võrdsete võimaluste ja erinevate vähemusrühmade olukorda Eestis. Uuringu tulemusel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Sotsiaalministeeriumil võimalik hinnata vähemusrühmade toimetulekut Eestis ning vastavalt sellele planeerida ja hinnata poliitikameetmeid. 3.2. Uuringu eesmärkide täitmiseks on vajalik Statistikaametil Eesti Sotsiaaluuringu valimisse kuuluvatele isikutele saata uuringukutse ning võtta nendega ühendust käesoleva uuringu läbiviimiseks ning võrdsusandmete moodulile vastanud inimese ja tema leibkonda kuuluvate inimestele Eesti Sotsiaaluuringu raames kogutavate andmete (Eesti Sotsiaaluuringu andmete all on mõeldud siin all kõiki Eesti Sotsiaaluuringu raames töödeldavaid andmeid ehk inimese antud vastuseid, millele on lisatud registriandmed) juurde lisamiseks. 3.3. Uuringu läbiviija lähtub oma töös isikuandmete kaitset reguleerivatest õigusaktidest, eelkõige Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 27. aprill 2016 „füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)“ ja isikuandmete kaitse seadusest (edaspidi IKS). IKS § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. 3.4. Sama sätte kohaselt Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust §-s 6 sätestatud tingimuste täitmist. Andmekaitse Inspektsiooni luba käesoleva uuringu läbiviimiseks on antud XX.XX.2024 otsusega nr XX. 3.5. Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklite 12-14 kohaselt avaldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seoses uuringuga isikuandmete töötlemise eesmärgid ja tingimused järgnevalt: 3.5.1. Uuringu vastutavad töötlejad ja läbiviijad on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sotsiaalministeerium. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutava töötleja esindaja on töövaldkonna andmete juht Deisi Pohlak (e-post: [email protected], tel 5912 7349). Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitse eest vastutava isiku kontakt on [email protected]. Sotsiaalministeeriumi vastutava töötleja esindaja on Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Age Viira (e-post: [email protected], tel: 534 55 318). Sotsiaalministeeriumi andmekaitse eest vastutava isiku kontakt on [email protected]. 3.5.2. Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on valimibaasi loomine Eesti Sotsiaaluuringu valimisse kuuluvatele inimestele uuringukutse saatmiseks ning Eesti Sotsiaaluuringu andmestiku lisamine käesolevale võrdsusandmete uuringule, täiendades Eesti Sotsiaaluuringut küsimustega vähemusrühmade osas, lähtudes IKS § 6 lõikest 5.Võrdsusandmete uuringu küsimustele vastamine ja analüüs toimub andmesubjekti nõusoleku alusel. 3.5.3. Uuringu käigus kogutud andmete töötlus toimub Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Kogutud andmed pseudonümiseeritakse enne andmestike kättesaadavaks tegemist ja selle teostab volitatud töötleja (Statistikamet). Pseudonümiseerimise võtit vastutavale töötlejale (MKM, SoM) kättesaadavaks ei tehta. Andmestikele ligipääs on vaid selleks määratud SoMi kui MKMi töö- ja sotsiaalvaldkonna analüütikutel. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja. Tulemused esitatakse statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 3.5.4. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamise aeg: 3.5.4.1. Algandmestikku säilitab Statistikaamet 10.aastat. Ligipääs säilitusajal on üksnes Statistikaameti kindlatel töötajatel ülimalt piiratud eesmärkidel. 3.5.4.2. Pseudonüümitud andmestikke säilitatakse vastutava töötleja jaoks Statistikaameti teadlaste keskkonnas 10. aastat, et tagada kogutud andmete võrdlemine ka järgmiste Eesti Sotsiaaluuringu vastustega (andmed kustutatakse hiljemalt 2036. a II-s kvartalis). 3.5.5. Andmesubjekti õigused 3.5.5.1. Andmesubjektil on õigus vastutavalt töötlejalt nõuda: 3.5.5.1.1. juurdepääsu andmesubjekti puudutavatele isikuandmetele; 3.5.5.1.2. isikuandmete parandamist;  3.5.5.1.3. isikuandmete hävitamist; 3.5.5.1.4. isikuandmete töötlemise piiramist. 3.5.5.2. Andmesubjektil on õigus võtta nõusoleku alusel uuringus (võrdsusandmete moodulisse) kogutud andmete töötlemise õigus tagasi. 3.5.5.3. Isikuandmetele ligipääsu ja nõusoleku tagasivõtmisel andmete töötlemise lõpetamist on võimalik nõuda algandmete säilitamise ajal (andmete säilitamise tähtajad vt p. 3.5.4). Vastutaval töötlejal ei ole võimalik tagada ligipääsu pseudonümiseeritud andmetele, kus vastutaval töötlejal ei ole võimalik seostada andmeid konkreetse isikuga. 3.5.5.4. Andmesubjektil on õigus esitada vastuväide enda isikuandmete töötlemisele. Vastutav töötleja kasutab andmeid üksnes punktis 1.1 nimetatud uuringu läbiviimiseks. 3.5.5.5. Andmesubjektil on õigus isikuandmete töötlemise kohta kaebus Andmekaitse Inspektsioonile või pöörduda vastutava töötleja andmekaitseametniku poole või esitada kaebus halduskohtule. 3.5.6. Töödeldavate isikuandmete liigid: 3.5.6.1. Käesoleva uuringuga töödeldakse uuringu eesmärgi täitmiseks vajalikke Eesti Sotsiaaluuringu käigus kogutavaid andmeid (nt sotsiaal-majanduslik seisund, amet ja töötamise sektor, haridus, leibkonnatüüp, sissetulek, toimetulek ning enesehinnangulist terviseseisundit iseloomustavad tunnused) (vt täpsemalt lisa 3) ning isiku nõusolekul täiendava mooduliga järgmisi andmeid: 3.5.6.1.1. Sooline enesemääratlus 3.5.6.1.2. Seksuaalne sättumus 3.5.6.1.3. Trans,-või intersoolisus 3.5.6.1.4. Religioosne kuuluvus 3.5.6.1.5. Diskrimineerimise kogemus töökohal või tööotsingutel 3.5.6.1.6. Diskrimineerimise alus töökohal või tööotsingutel 3.5.7. Isikuandmete andmeandjad: 3.5.7.1. Statistikaametis olevad ja Eesti Sotsiaaluuringuga kogutavad isikuandmed pärinevad Rahvastikuregistrist, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Maksu- ja Tolliameti registritest ning vastaja enda poolt küsimustikus antud vastustest. Käesoleva uuringuga ehk täiendava mooduliga kogutavate andmete allikaks on inimese enda poolt antavad vastused. 3.5.7.2. Isikute suhtes, kelle isikuandmeid käesolevas uuringus töödeldakse, ei tehta isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuseid ega profiilianalüüsi, mis võiksid mõjutada isiku õigusi ja kohustusi. .  Virve Lans Andmekaitse Inspektsioon [email protected] 08.10.2024 nr 11-5/2516-1 Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta Austatud Virve Lans Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Võrdsusandmete küsimuste moodul 2025. aasta Eesti Sotsiaaluuringus Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) Jah või uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub Jah valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud Jah andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)? Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected] Sotsiaalministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Ei Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Jah Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress Sotsiaalministeerium/Majandus-ja ja kontaktandmed (sh kontaktisik) kommunikatsiooni ministeerium analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon 70001952 / 70003158 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Deisi Pohlak Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna andmete juht tel +372 5912 7349 [email protected] Age Viira Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik tel +372 534 55 318 [email protected] 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Statistikaamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70000332 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Tatari 51, 10134 Tallinn telefoninumber Epp Remmelg Juhtivanalüütik Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond Statistikaamet www.stat.ee tel: 625 9330 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise 1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse õiguslik alus? seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1 kohaselt on Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut kõigi ministeeriumide ülesandeks oma läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise valitsemisalale tarviliku teadus- ja eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, arendustegevuse ning selle finantseerimise millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. korraldamine. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi arendusprojekti avamise otsus, leping vms. VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse mh sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. 2 (11)  inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade põhiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6 sätestatud, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususe. 5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb VVS, mille § 63 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse mh riigi tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 6. Lisaks eeltoodule piiritleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna Vabariigi Valitsuse 23.10.2002. a. määrus nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“. Vastavalt selle §-le 10 on ministeeriumi eesmärgiks luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu, samuti töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise 3 (11)  kavandamine ja elluviimine. 7. Põhimääruse 3. peatükis on osakondade põhiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 183 sätestatud, et võrdsuspoliitika osakonna põhiülesanne on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika kavandamine ja koordineerimine. Osakonnal on juhtiv roll soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisel ning lõime koordineerimisel, samuti diskrimineerimise ennetamiseks ja leevendamiseks vajalike meetmete kujundamisel. 8. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Käesolev taotlus taotleb AKI luba lisada SoM-i ja MKM-i eesmärkide täitmiseks Eesti Sotsiaaluuringusse (ESU) nõusolekupõhine küsimustik vähemusrühmade olukorra hindamiseks (võrdsusandmete moodul), mis eeldab käesoleva uuringu raames ESU valimi kasutamist ning nimetatud mooduli andmetele ESU raames kogutavate andmete juurde lisamist (ESU andmete taaskasutamiseks). Statistikaameti iga-aastaselt läbiviidav Eesti Sotsiaaluuring hindab leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides. Muu hulgas on see peamine regulaarne uuring vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse mõõtmiseks Eestis. ESU-sse planeeritud täiendavate küsimuste (mooduli) lisamise eesmärk on hinnata võrdsete võimaluste ja erinevate vähemusrühmade olukorda Eestis. Andmete kaardistamise käigus on selgunud, et osade tunnuste kohta ei koguta Eestis andmeid kas üldse (nt inimeste koguarv sooidentiteedi või seksuaalse sättumuse lõikes) või ei koguta piisavalt asjakohaseid andmeid selleks, et oleks võimalik hinnata tunnuseid kandvate gruppide olukorda ühiskonnas. Näiteks nähtub viimasest Eurobaromeetrist4, et Eestis on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega vähem neid inimesi, kes leiavad, et nende riigis on seksuaalsel sättumuse alusel diskrimineerimine väga levinud (EL keskmine 54%, Eestis 31%), samal ajal aga on märkimisväärselt enam neid inimesi, kes tunneksid end väga ebamugavalt kui nende kolleeg oleks lesbi, gei või biseksuaal (EL keskmine 12%, Eestis 26%). Seejuures aga ei kogu Eurobaromeeter andmeid vastaja seksuaalse sättumuse või muude taustatunnuste lõikes, mistõttu ei ole teada, kuidas tunnevad end nimetatud gruppidesse kuuluvad inimesed. Teadmata kaitsvaid tunnuseid kandvate inimeste koguarvu ning nende tegelikku olukorda Eestis on äärmiselt keeruline kujundada mõjusaid poliitikameetmeid 4 Eurobarometer (2023). Discrimination in the European Union. Veebilehel: Discrimination in the European Union - detsember 2023 - - Eurobarometer survey (europa.eu) 4 (11)  võrdse kohtlemise edendamiseks ja diskrimineerimise ennetamiseks ning leevendamiseks, samuti meetmete tulemuslikkuse hindamiseks. ESU uuringu valimisse kuuluvatelt isikutelt võrdsusandmete küsimine võimaldab hinnata nii vähemusrühmade koguarvu kui ka nende toimetulekut Eestis. Käesoleva uuringu eesmärgiks on hinnata võrdse kohtlemise seaduses ja soolise võrdõiguslikkuse seaduses määratletud kaitsvaid tunnuseid omavate vähemusrühmade toimetulekut, sotsiaalset tõrjutust ning ebavõrdsust võrreldes üldpopulatsiooniga. Selleks on vajalik ESU valimisse kuuluvatelt isikutelt küsida demograafilisi küsimusi inimeste seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi ja religioosse kuuluvuse kohta. Ühtlasi on nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poliitikate kujundamiseks vajalik teada diskrimineerimise ulatust töökeskkonnas ja tööotsingutel, mida on seni avaldatud uuringutes käsitletud vähesel määral. ESU on ainulaadne oma valimi suuruse (ligikaudu 8000 leibkonda) tõttu. Kuna ESU-sse lisatava võrdsusandmete mooduli eesmärgiks on hinnata vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste koguarvu, kelle arvukus Eestis võib olla umbes 10%5 või isegi vähem ning hinnata ka nende toimetulekut erinevate taustatunnuste lõikes, siis on suure valimiga uuring oluline, et uuringu käigus kogutaks piisavalt vaatlusi, mis võimaldaksid uuringutulemusi üldistada ka vähemusgruppide lõikes Eesti üldpopulatsioonile. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringu läbiviimisel on isiku tuvastamine vajalik kahel eesmärgil: 1. ESU valimisse kuuluvatele isikutele uuringukutse saatmiseks ning nendega ühenduse võtmiseks (e-posti aadress, rahvastikuregistris märgitud elukoht, kontakttelefon). Enne uuringu algust saadab Eesti Statistikaamet kõigile valimisse sattunud isikutele kirja, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. Sõltuvalt vastaja eelistusest kogutakse uuringu käigus andmeid veebiküsitluse või telefoni teel. Ilma valimisse kuuluvate isikute kontaktandmeteta ei ole võimalik valimisse kuuluvatele isikutele uuringukutset saata, ega uuringut läbi viia. 2. Võrdsusandmete küsimuste mooduli vastustele ESU raames kogutavate andmete juurde lisamiseks ehk ESU uuringu andmete taaskasutamiseks käesoleva uuringu raames (vt täpsemalt 10.1 ja lisa 2). ESU kasutab kombineeritud metoodikat ehk uuringus osalejad vastavad esmalt küsitlusele, misjärel lisatakse vastaja andmetele juurde täiendavad registriandmed. ESU uuringus osalejate küsitluse vastuste täiendamine registriandmetega vähendab vastaja jaoks uuringule kuluvat aja -ning ressursikulu, suurendab inimese kohta käivate andmete täpsust ning uuringutulemuste võrreldavust. Seega on registriandmete kasutamine äärmiselt oluline, et nii ESU kui ka käesoleva uuringu tulemused oleksid hiljem täielikud ning omavahel erinevate ühiskonnagruppide vahel võrreldavad. Registritest saadakse isiku sissetuleku erinevad komponendid (nt töötasu, hüvitised, dividendid, toetused jne) ning puude olemasolu ja töövõime määra olemasolu. ESU läbiviimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL2019/1700), lisaks ka Riikliku statistika seadus § 4 ja § 20 ning Riikliku statistikatööde nimekiri, milles on ESU väljatoodud: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004. Kogudes ESU valimisse kuuluvatelt isikutelt lisaks ka vähemusgruppe iseloomustavaid demograafilisi tunnuseid, saame analüüsida neid teiste ESU käigus kogutavate andmetega (vastaja nõusolekul, vt täpsemalt punkt 7), mis võimaldavad hinnata vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste koguarvu ning võrdsete võimaluste ja erinevate vähemusrühmade olukorda Eestis. Seeläbi on võimalik hinnata, milline on erinevatesse vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste (nt erineva seksuaalse sättumuse või usutunnistusega inimeste) sotsiaalmajanduslik seisund, majanduslik toimetulek ja enesehinnanguline 5 Statistikaamet (2022). Rahvaloendus. Usku omaks pidavate inimeste osakaal püsib muutumatuna, õigeusk on jätkuvalt levinuim. Veebilehel: Rahvaloendus. Usku omaks pidavate inimeste osakaal püsib muutumatuna, õigeusk on jätkuvalt levinuim | Statistikaamet 5 (11)  toimetulek, samuti kas ja mil määral esineb neis leibkondades ebavõrdsust ja vaesust ning kas ja kuidas erineb nende toimetulek võrreldes kogu Eesti rahvastikuga. Kogutavad andmed täiendavad seni sihtrühmade seas tehtud uuringuid, millel puudub võrdlus üldpopulatsiooniga. Samuti täiendavad ESU raames kogutavad andmed seni läbiviidud kvalitatiivseid uuringuid, mis suurendab andmete võrreldavust ning üldistusvõimet. Uuringu tulemusel on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Sotsiaalministeeriumil võimalik hinnata vähemusrühmade toimetulekut Eestis ning vastavalt sellele planeerida ja hinnata poliitikameetmeid. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Analüüs on vajalik nii Sotsiaalministeeriumi (SoM) kui Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poliitikate kujundamiseks. Võrdsusandmete moodul on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 rakenduskava poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“) ja Euroopa Liidu erieesmärgiga – parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline täiendada kogutavaid andmeid vähemusrühmade andmetega, et kujundada terviklik arusaam eri rühmade murekohtadest. Võrdse kohtlemise seaduse § 14 järgi jälgib iga ministeerium oma valitsemisala piires seaduses sõnastatud nõuete täitmist ning teeb koostööd teiste isikute ja asutustega võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel. Võrdse kohtlemise põhimõtete edendamiseks on oluline hinnata nii vähemusrühmade koguarvu kui ka nende toimetulekut Eestis. Heaolu arengukava 2023-2030 üheks eesmärgiks on regulaarsete ja kvaliteetsete andmete tagamine vähemusrühmade olukorra ja vajaduste kohta. Selleks tuleb toetada valdkondlike andmekogumis- ja analüüsitegevusi. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Isikuandmete töötlemine Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastusega ilma isiku nõusolekuta toimub uuringu valimisse kuuluvatele inimestele uuringukutse saatmiseks ning võrdsusandmete moodulile vastanud inimese ja tema leibkonda kuuluvate inimestele ESU raames kogutavate andmete (ESU andmete all on mõeldud siin all kõiki ESU raames töödeldavaid andmeid ehk inimese antud vastuseid, millele on lisatud registriandmed) juurde lisamiseks ehk ESU andmete taaskasutamiseks (vt täpsemalt ülal ka punkt 5). ESU-s osalemine on vabatahtlik ning uuringukutse saanud inimesel on võimalik valida, kas ta soovib uuringus osaleda. Käesoleva uuringu jaoks lisatakse ESU-sse eraldiseisev võrdsusandmete küsimuste moodul ning selle käigus kogutakse andmeid vastaja soolise enesemääratluse, seksuaalse sättumuse, trans- või intersoolisuse, religioosse kuuluvuse ning töökohal diskrimineerimise kogemuse kohta. Nimetatud küsimuste moodulile vastamine toimub isiku eraldiseisva nõusoleku alusel ning enne küsimuste moodulit informeeritakse vastajat mooduliga andmete kogumise eesmärgist ning küsitakse tema nõusolekut järgnevale moodulile vastamiseks ja analüüsi läbiviimiseks (võrdsusandmete mooduli vastused, ESU andmestik, vt täpsemalt lisa 1). Seega on uuringus osalejal võimalik keelduda võrdsusandmete moodulile vastamisest ning mitte anda nõusolekut analüüsi läbiviimiseks. Juhul kui vastaja annab nõusoleku, on tal siiski võimalik keelduda ka iga küsimuse puhul eraldi antud küsimusele vastamisest (iga küsimuse puhul on olemas vastusevariant „ei soovi vastata“). Inimesel on igal hetkel võimalik võrdsusandmete moodulisse kogutud andmete töötlemise nõusolek tagasi võtta, teavitades sellest kirjalikult isikuandmete vastutavat või volitatud töötlejat. Kirjalikus vormis teavitamine on vajalik, et andmete vastutav või volitatud töötleja ei eksiks andmesubjekti tuvastamisel, kuivõrd nõusoleku tagasivõtmisel eemaldatakse võrdsusmooduli andmed algandmestikust. Nõusoleku tagasivõtmisel andmete töötlemise lõpetamist on võimalik nõuda algandmete säilitamise ajal. Pseudonüümitud andmestikust eemaldamine ei ole teiste tunnuste rikkumise ohu tõttu võimalik. 6 (11)  Andmete töötlejad lähtuvad isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetest ning isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud täpsustustest, sh protsessis pääsevad isikuandmetele ligi konkreetselt määratud inimesed, kes töötlevad andmeid vaid selle analüüsi huvides. Analüüsi tulemused esitatakse isikustamata ja üldistatud anonüümsel kujul, mis ei kujuta ohtu isiku õigustele ega vabadustele. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis6 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Statistikaamet lisab andmestiku Statistikaameti kaugtöölaua teenuse (RDP) kaudu töötavasse teadlaste keskkonda, millel on juurdepääs nii SoMi kui MKMi töö- ja sotsiaalvaldkonna konkreetselt käesoleva analüüsiga tegelevatel analüütikutel. Ligipääs teadlaste keskkonda on isikupõhine ning konkreetsed andmestikele ligi pääsevad analüütikud lepitakse eraldiseisvalt Statistikaameti ja ministeeriumi vahel kokku. Teadlaste keskkonnas ei töödelda kogutud algandmeid, vaid lepingupartneri jaoks sinna tõstetud pseudonümiseeritud kujul andmestikke, mis tagab selle, et algandmeid ei saa muuta. Kõik tehtud tulemid läbivad Statistikaameti poolse kontrolli, mille käigus jälgitakse, et teadlaste keskkonnas SoMi ja MKMi analüütiku poolt ettevalmistatud agregeeritud andmed oleksid statistiliselt usaldusväärsed ning ei võimaldaks ühegi andmesubjekti tuvastamist. Statistikaamet rakendab andmeste analüüsimisel statistilise aimatavuse kontrolli. Analüüsi lõppedes jääb üldistatud ja anonüümne tulemus MKM-le ja SoM-le. MKM-i analüüsi teostavad isikud saavad juurdepääsu pseudonümiseeritud andmestikule teadlaste keskkonnas vastavalt konfidentsiaalsete andmete teaduslikul eesmärgil kasutamise korrale. Statistikaamet ei tee teadlaste keskkonnas kättesaadavaks inimese kohta ESU raames kogutavaid registritest pärinevaid algandmeid, vaid ainult iga pseudonümiseeritud isiku kohta need tunnused, mis on kirjas lisas 2. Osad nendest tunnustest on isiku enda poolt ankeedis antud vastused, osad on erinevate vastuste põhjal kokku kombineeritud (arvutatud) tunnused ning osad on ankeedis antud vastuste ning registritest saadud sissetulekute andmete põhjal kokku arvutatud tunnused. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste- või hooldekodu, klooster, vangla jms). Seega jääb umbes 1% Eesti elanikkonnast uuringu üldkogumist välja. Uuringus osalejad valitakse rahvastikuregistrist juhuvalikuga vähemalt 14-aastaste isikute hulgast. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna. Valimi suurus on ligikaudu 8000 leibkonda. ESU küsitluses osalevad kõik selle leibkonna vähemalt 15-aastased liikmed. ESU käigus küsitletakse ligikaudu 1% rahvastikust (ca 13 000 inimest). Tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. See tähendab, et iga uuringusse sattunud inimene esindab umbes sadat Eesti elanikku. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. ESU-s osalemine on vabatahtlik. ESU valimisse kuuluvad leibkonnad, mitte üksikisikud. Valim tehakse lähtuvalt ESU metoodikast arvestades seda, et valim peab olema esinduslik riikliku statistika jaoks vajalikes lõigetes (piirkond, vanus, leibkonnatüübid jms) ehk eraldi valimit SoM/MKM küsimuste jaoks ei tehta. ESU uuring koosneb kahest erinevast ankeedist. Üks on leibkonna ankeet (leibkonda terviklikult puudutavad andmed sh ka leibkonna kooseisu teadasaamine), mida täidab leibkonna liige, kes on kõige paremini kursis eluaseme seisukorra ja kulutustega. Teine ankeet on aga mõeldud igale 15+ aastasele leibkonnaliikmele isiklikuks täitmiseks. Ankeedile vastab isik isiklikult ning MKM-i mooduli küsimused on lisatud just sellesse 6 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. 7 (11)  ankeeti ja seega iga isik annab ise nõusoleku vastata küsimustele ja siduda ESU uuringuga kogutud andmed tema vastustega. MKM-i mooduli küsimusi küsitakse ainult 18+ aastastelt vastajatelt. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Eesti Sotsiaaluuringuga kogutud leibkonna sissetuleku näitajad kajastavad möödunud kalendriaasta andmeid (2024. a) ning kõik ülejäänud tunnused uuringu toimumise aasta (2025. a) andmeid. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Käesoleva uuringuga töödeldakse isiku nõusolekul täiendava mooduliga järgmisi andmeid: 1. Sooline enesemääratlus 2. Seksuaalne sättumus 3. Trans- või intersoolisus 4. Religioosne kuuluvus 5. Diskrimineerimise kogemus töökohal või tööotsingutel 6. Diskrimineerimise alus töökohal või tööotsingutel Lisaks ESU koosseisu kuuluvaid vastaja sotsiaalmajandusliku seisundi, ameti ja töötamise sektori, hariduse leibkonnatüübi, sissetulekute, toimetuleku ning vastaja enese hinnangulisi terviseseisundit ja toimetulekut iseloomustavad tunnuseid. Täpsemalt on töödeldavate andmete koosseis välja toodud lisas 2. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. ESU-ga kogutavad isikuandmed pärinevad Rahvastikuregistrist, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Maksu- ja Tolliameti registritest ning vastaja enda poolt küsimustikus antud vastustest. Käesoleva uuringuga ehk täiendava mooduliga kogutavate andmete allikaks on inimese enda poolt antavad vastused. Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega on välja toodud lisas 2. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Kogutud andmed pseudonümiseeritakse enne andmestike kättesaadavaks tegemist ja selle teostab volitatud töötleja (Statistikaamet). Pseudonümiseerimise võtit uuringu vastutavale töötlejale (MKM, SoM) kättesaadavaks ei tehta (vt ka andmete edastamise protsess, taotluse punkt 8). 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritakse absoluutselt kogu andmete kooseis, seda seetõttu, et ESU uuringu valimit ja ESU uuringu andmestikku (ESU raames kogutavad registriandmeid ja küsitlusandmeid) algandmetena käesoleva uuringu vastutavate töötlejatega ei jagata (ESU läbiviimiseks on Statistikaametil eraldi õiguslik alus ning SoM ja MKM taaskasutavad neid andmeid mitteisikustatud kujul). Ühtegi pseudonümiseerimata andmestikku ei kasutata. Täpsemalt on töödeldavate ja pseudonümiseeritud andmete koosseis välja toodud lisas 2. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. 8 (11)  Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta. Tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonüümimise metoodikaga. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. ESU on 4-aastane paneeluuring, mistõttu on vajalik andmete pikaajalisem säilitamine. ESU toorandmeid (algandmeid) säilitatakse vastavalt Statistikaameti dokumentide loetelule 10 aastat (https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse). Toorandmetele pääsevad ligi ainult Statistikaameti kindlaks määratud töötajad (SoM/MKM-i analüüsi teostavad inimesed neile ligi ei pääse). 2025. aasta Eesti Sotsiaaluuringu pseudonüümitud andmed jõuavad teadlaste keskkonda hiljemalt 2026. a II-kvartalis. Pseudonüümitud andmestikke säilitatakse vastutava töötleja jaoks Statistikaameti teadlaste keskkonnas 10 aastat, et tagada kogutud andmete võrdlemine ka järgmiste ESU vastustega (andmed kustutatakse hiljemalt 2036. a II-s kvartalis). Kuna SoM/MKM-i võrdsusandmete mooduli küsimusi küsitakse samaaegselt ESU läbiviimisega, siis on mõistlik rakendada ühetoalist säilitustähtaega. Teadlaste keskkonna kasutamiseks sõlmitakse asutustega 5-aastase kehtivusajaga leping, lepingut on võimalik uuendada (algset lepingut ei pikendata kehtivuse lõppemisel, vaid sõlmitakse uus leping) vastavalt eelnimetatud korrale. Lepingus sätestatakse isikud, kellel on õigus pääseda ligi teadlaste keskkonda, iga määratud isikuga sõlmitakse eraldi konfidentsiaalsuskokkulepe. Teadlaste keskkonnast väljavõetavaid agregeeritud tulemeid kontrollitakse enne väljastamist ning tulemeid säilitatakse 1 aasta peale lepingu kehtivuse lõppu. Kord on leitav: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi- statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah – esmaselt uuringukutse saatmisega, seejärel isikuandmete töötlemisest? uuringus osalemiseks nõusoleku küsimisega ning Jah/ei lisaks eraldiseisvalt täiendava mooduli küsimustele vastamiseks nõusoleku küsimisega 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage7 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, Inimesele saadetakse uuringukutse (koos Eesti kuidas teavitatakse. Sotsiaaluuringu kutsega), uuringus osalemine toimub isiku enda vabal valikul ning täiendava mooduli küsimustele vastamiseks küsitakse inimeselt eraldi nõusolek. 11.3. Kust on leitavad Andmekaitsetingimused on viidatud MKM-i andmekaitsetingimused8? veebilehel uuringute info juures. Inimesele esitatakse viide veebilehele ja lühike selgitus analüüsi sisu kohta enne täiendavat moodulit. 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse9 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 7 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 8 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 9 (11)  12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid Töövahendite ja infovara turve kasutatakse? Analüüsi teostajale võimaldatakse ligipääs andmetele statistikaameti turvalise töökoha VPN- ühenduse kaudu. Teadlaste keskkond on eraldiseisev keskkond ehk see ei ole ühendatud teiste Statistikaameti infosüsteemidega, mis tagab selle, et isikud pääsevad ligi vaid sellele infole, milleks neil õigus on. Lepingupartneri poolt määratud isikud kasutavad süsteemi sisenemiseks tööandja arvuteid. Teadlaste keskkond vastab eITS nõuetele. Andmete, dokumentide ja andmekandjate turve Teadlaste keskkonna kasutamise eelduseks on Konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu sõlmimine Statistikaameti ja süsteemi kasutavate asutuste vahel. Iga süsteemi pääseva isikuga sõlmitakse täiendav konfidentsiaalsuskohustus. Isik pääseb ligi vaid neile andmetele, milleks tal õigus on – see määratakse kindlaks asutustevahelises lepingus, mille baasilt tellitakse RMITilt vastavad juurdepääsuõigused. Juurdepääsuõigused suletakse üldjuhul lepingu lõppemisel (kui lepingus ei ole sätestatud varasemat tähtaega). Töötlussüsteemi turve Teadlaste keskkond vastab eITS nõuetele. Teadlaste keskkonda haldab RMIT vastavalt Statistikaameti ja RMITi vahel sõlmitud teenusleppele, milles mh on lepitud kokku ka süsteemi taasteaeg. Kasutajaõigused antakse vastavalt asutustevahelises lepingus sätestatud andmestikele. Süsteemi sisenemiseks tuleb end autentida. Täpsem protsessi kirjeldus asub siin: https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete- kasutamise-juhend#Seanss-seansi-lopetamine-ja- uhenduse-katkestamine-macOS-Windows-8 Teadlaste keskkonnas tehtavatest toimingutest jäävad alles logid, mida säilitatakse vastavalt Statistikaameti dokumentide liigitusskeemis ettenähtud aja. Logisid kastutatakse intsidentide menetlemisel. Statistikaametis on kehtiv Infovarade kasutamise kord (märkega AK), mis sätestab infosüsteemide, andmebaaside, andmete, rakenduste, arvutitöökoha, sisevõrgu, andmekandjate ja tööalaselt kasutatavate nutiseadmete kasutamise reeglid, mille osasid sätteid rakendatakse teadlaste keskkonna kasutajatele konfidentsiaalsuskohustuse kaudu. 10 (11) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Taotluse lisad: Lisa 1: Küsimustik koos isiku nõusoleku võtmise vormiga Lisa 2: Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega Lisa 3: Isikuandmete töötlemise tingimused Deisi Pohlak +372 5912 7349 [email protected] 11 (11)  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/24/20-3 Andmekaitse Inspektsiooni valdkonnajuht Virve Lans Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2024 Tallinnas Erkki Keldo Taotluse esitaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel otsustab Andmekaitse Inspektsioon: 1. kooskõlastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemine poliitika kujundamise uuringus “Võrdsusandmete küsimuste moodul 2025. aasta Eesti Sotsiaaluuringus“ 08.10.2024 taotluse punktides 1 – 10.2 ja 11 – 12.2 esitatud tingimustel ja mahus. 2. jätta kooskõlastamata taotluse punkt 10.3. 2.1.määrata algandmete kustutamise tähtajaks 2031. aasta II kvartal. 2.2. MKM-l tagada algandmete hävitamisakti või andmete hävitamise kohta kinnituse esitamine Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 2031. aasta II kvartali jooksul. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Esitatud otsuse Lisas „Taotlus_Võrdsusandmete küsimuste moodul 2025. aasta Eesti Sotsiaaluuringus“ ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: 1. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil.  Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. AKI kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust IKS § 6 sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. 2. IKS § 6 lõige 4 sätestab, et kui teadus- või ajaloouuring põhineb eriliiki isikuandmetele, kontrollib asjaomase valdkonna eetikakomitee enne IKS § 6 sätestatud tingimuste täitmist. Kui teadusvaldkonnas puudub eetikakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist AKI. MKM on pöördunud Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja töövaldkonna uuringute ja analüüside ajutise eetikakomitee poole, kes leidis, et taotlust ei ole võimalik eetikakomitee poolt hinnata, kuna tegemist on juba käimasoleva uuringu muudatusettepanekuga, mille põhiosaga ei ole eetikakomitee kursis (05.07.2024 protokoll nr 17). 3. MKM esitatud taotluse kohaselt viiakse uuring läbi erinevates etappides erinevatel õiguslikel alustel järgmiselt: a. uuringus osalemise kutse saatmine toimub ilma andmesubjekti nõusolekuta. b. mooduli küsimuste etapis toimub andmetöötlus andmesubjekti nõusoleku alusel. c. kuna uuringus planeeritakse liita moodulile vastanud inimeste andmetele ESU andmed ja ESU andmestik hõlmab ka leibkonna andmeid, siis ei saa isiku ankeedi täitnud andmesubjekt anda nõusolekut leibkonda kuuluvate isikute andmete töötlemiseks, mistõttu toimub ka selles etapis isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta. Siinjuures märgib AKI, et kuivõrd isikuandmete töötlemine toimub erinevatel etappidel erinevatel õiguslikel alustel, siis tuleb andmesubjektile läbipaistvalt selgitada kogu uuringu käigus toimuvat andmetöötlust. Inimesele ei tohi jääda muljet, et kogu uuring toimub nõusoleku alusel. Kui seda ei selgitata, siis ei ole tagatud läbipaistvuse põhimõtte järgimine. 4. IKS § 6 lg 3 sätestab tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist. AKI nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. 5. Isikuandmete töötlemisel tuleb tagada, et isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse (IKÜM art 5 lg 1 punkt e). IKÜM põhjenduspunkti 39 kohaselt tuleb tagada, et andmete säilitamise aja määramisel on piirdutud rangelt minimaalsusega. Selle tagamiseks, et isikuandmeid ei säilitataks vajalikust kauem, peaks vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad andmete kustutamiseks või perioodiliseks läbivaatamiseks. 08.10.2024 esitatud taotluse punktis 10.3 on toodud, et andmeid säilitatakse 10 aastat ning sellise tähtaja säilitamise põhjenduseks on rakendada ESU andmete säilitamisega ühetaolist tähtaega. Samas punktis on öeldud, et teadlaste keskkonna kasutamiseks sõlmitakse 5aastane leping, mida 5 aasta pärast pikendatakse. AKI selgitab, et andmete säilitamise põhjendus ei saa olla ühetaoliste tähtaegade määramine, vaid säilitamine peab olema seotud konkreetse eesmärgiga ning peab olema vajalik uuringu eesmärgi täitmiseks. Esitatud taotlusest ei nähtu taotleja vajadust säilitada andmeid 10 aastat, teadlaste keskkonna kasutamise leping sõlmitakse 5aastase tähtajaga. 2 (3)  Seega leiab AKI, et põhjendatud on andmete säilitamine 5 aastat. Juhul kui ilmneb vajadus pikemaks säilitamiseks, siis on MKM-l võimalik taotleda andmete säilitamise tähtaja pikendamist. 6. IKÜM üks olulisemaid põhimõtteid on läbipaistvuse põhimõte, mida peab isikuandmete töötleja järgima. Läbipaistvuse põhimõtte järgimiseks tuleb esitada andmesubjektidele teave andmetöötluse kohta (nn andmekaitsetingimused). IKÜM artikkel 13 ja 14 sätestavad teabe, mis tuleb andmesubjektile esitada. Teave peab olema esitatud lihtsas ja selges keeles ehk see peab olema andmesubjektile arusaadav. 08.10.2024 taotluse juurde lisatud andmekaitsetingimuste kavand ei ole lihtsas ja selges keeles (näiteks õiguslikust alusest ei ole konkreetselt aru saada, andmekoosseis on ainult osaliselt välja toodud jne). Seega enne uuringu algust tuleb MKM-l andmekaitsetingimused üle vaadata ja tagada, et nende avaldamisel oleks teave esitatud kogu mahus ning lihtsas ja selges keeles. 7. Samuti tuleb läbipaistvuse põhimõtte järgmiseks juba ESU uuringu kutses selgitada, et osaliselt hõlmab ESU uuring ka teisi uuringuid ning selgitada, millised moodulid puudutavad teisi uuringuid. Kui küsitlus viiakse läbi telefoniküsitlusena/kohapealse intervjuuna või muul sarnasel viisil, siis tuleb iga teise uuringu mooduli puhul küsitlejal inimesele enne küsimuste esitamist selgitada, et see osa puudutab teist uuringut ning ta peab olema valmis selgitama teise uuringuga seotud isikuandmete töötlemist. 8. MKM-l tuleb mooduli ees oleva nõusoleku vormi sõnastust täpsustada. Isikuandmete töötlemise nõusolek peab vastama IKÜM art 4 p 11, art 7 tingimustele arvestades põhjenduspunkti 32. Nõusolek on andmesubjekti vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega nõustub enda kohta käivate isikuandmete töötlemisega. Nõusolek peab olema selgesõnaline ja konkreetne kinnitus kirjalikus, elektroonilises või suulises vormis. Nõusoleku sõnastamisel tuleb arvestada ka sihtgrupiga, kellelt nõusolekut küsitakse. Nõusoleku vormis peab olema teave selle kohta, kes on isikuandmete vastutav töötleja ning millisel eesmärgil isikuandmeid töödeldakse. Lisaks tuleb andmesubjekti teavitada võimalusest nõusolek tagasi võtta ja seda enne nõusoleku andmist. Nõusoleku võtmise tingimusi on AKI selgitanud ka isikuandmete töötleja üldjuhendis. 9. MKM-i moodulis küsitakse esmalt inimese eelistusi ja alles viimase küsimusena seda, kas inimene on tundnud ennast diskrimineerituna ning diskrimineerimise põhjust. Kuivõrd MKM-i mooduli küsimused on tundlikud, siis tuleb MKM-l veelkord nende küsimuste detailsust hinnata ja kaaluda mooduli ülesehitamist selliselt, et esmalt selgitate välja, kas inimene tunneb ennast diskrimineerituna ja alles seejärel küsite ülejäänud küsimused. Lisaks tuleb täiendavalt hinnata, kas on eesmärgi täitmiseks vajalik nende isikute andmed, kes ennast ei ole tundnud diskrimineerituna. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on 08.10.2024 inspektsioonile esitatud taotluse punktides 1 – 10.2 ja 11 – 12.2. Andmete säilitamise tähtaeg on toodud otsuse resolutsiooni punktis 2. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Virve Lans valdkonnajuht peadirektori volitusel Lisa: „Taotlus_Võrdsusandmete küsimuste moodul 2025. aasta Eesti Sotsiaaluuringus“ 3 (3)