Lp majandus- ja tööstusminister hr Erkki Keldo 28. oktoober 2024
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Ettepanek küberturvalisuse seaduse alusel kehtestatud määruse “Võrgu- ja
infosüsteemide küberturvalisuse nõuded” muutmiseks
Pöördume seoses ettepanekuga muuta küberturvalisuse seaduse („KüTS“) §7 lõike 5 alusel
kehtestatud määrust „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ (edaspidi määrus).
Määruse §4 lg 1 kohaselt peab teenuse osutaja tagama Eesti infoturbestandardi („E-ITS“)
tingimuste täitmise auditi läbiviimise iga kolme aasta järel. Oleme arvamusel, et praegusel kujul
kehtestatud auditeerimiskohustus on paljudele esmatasandi tervishoiuteenuste osutajatele
ebaproportsionaalselt koormav. Kuigi määruse §4 lg 4 kohaselt on ette nähtud erandid, millistel
juhtudel auditeerimiskohustus ei kehti, ei ole erandid piisavad ning ei täida eesmärki, mis on
erandite määramisel seatud.
Praeguse regulatsiooni järgi kohaldub E-ITS auditeerimiskohustus ka väikeettevõtjatele, s.o.
teenuseosutajatele, kellel on majandusaasta jooksul keskmiselt alla 50 töötaja ja kelle
aastakäive ei ületa 10 miljonit eurot, arvestades mikroettevõtjate määratlusi Euroopa Komisjoni
soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta
(ELT L124, 20.05.2003, lk 36–41). Selliste väikeettevõtjatest teenuse osutajate hulgas on ka
hinnanguliselt üle 200 perearstikeskuse. Paljud väga väikesed, üksnes 2-3 nimistuga
perearstikeskused ületavad aga mikroettevõtja definitsiooni lävendit, sest neil on üle 10 töötaja.
Sellegipoolest on aga tegu väga väikeste keskustega, kes tegutsevad piiratud ressurssidega.
Selliste perearstikeskuste osas auditeerimiskohustuse sätestamine on ebaproportsionaalne
ning ka ebavajalik, arvestades andmetöötluse eripära, majanduslikke põhjendusi, küberriskide
olulist mõju ja proportsionaalsust.
Toome siinjuures oma seisukohtade detailsema põhjenduse.
1. Tervishoiusektor tagab ajalooliselt ja valdkonna eripärast tulenevalt
andmetöötluse turvalisuse keskmisest oluliselt kõrgemal tasemel
Perearstikeskused töötlevad igapäevaselt hulgaliselt isikuandmeid ning eriliiki isikuandmeid.
Kõikide tervishoiuteenuse osutamisse kaasatud isikute suhtes kehtib konfidentsiaalsuskohustus
võlaõigusseaduse („VÕS“) §768 järgi. VÕS regulatsiooni järgi peab tervishoiuteenuse osutaja
hoidma saladuses kõikvõimalikke andmeid patsiendi ja tema tervise kohta, kui seaduses või
kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti. Sarnaselt advokaadi kutsesaladuse ja
vaimuliku pihisaladuse kaitseb patsiendisaladus ehk arsti kutsesaladus usaldussuhet arsti ja
patsiendi vahel. See on üldtunnustatud põhimõte, mille eesmärk on ühelt poolt tagada patsiendi
privaatsus, aga teisalt ka tema usk meditsiinisüsteemi, mille puudumisel ei pruugi inimene ravile
tulla ning võib seetõttu ohustada ennast ja teisi. Patsiendisaladuse mõiste on lai ning
patsiendisaladuse kohta on Riigikohus selgitanud, et näiteks kriminaalmenetluses pole
tervishoiutöötajal mitte üksnes õigus, vaid lausa kohustus keelduda patsiendi kohta ütluste
andmisest ja dokumentide avaldamisest (RKKK 1-20-5071). Seega, tervishoiusektor on
ajalooliselt ja juba valdkonna eripärast lähtuvalt majandusharu, kus väärtustatakse
konfidentsiaalsust ja andmetöötluse turvalisust. Sellest tulenevalt on erinevad
infoturbeprotsessid tervishoiusektoris tööprotsessides sisse kirjutatud juba ammu enne KüTSi
jõustumist. Tervishoid on olemuselt valdkond, kus andmetega käiakse keskmiselt hoolsamalt
ringi ning kus infoturbesse suhtutakse keskmisest tõsisemalt.
2. Majanduslikud ja ressursilised piirangud ja piiratud IT-võimekus
Kuigi meditsiin on valdkond, kus andmed on hoitud keskmiselt turvalisemalt, siis samal ajal on
väiksemate perearstikeskuste ja tervisekeskuste IT-võimekus keskmisest madalam. Väiksemad
perearstikeskused ja teised meditsiinikeskused tegutsevad sageli piiratud ressurssidega.
Keskmises perearstikeskuses ei ole enda IT-osakonda ega IT-tuge, vaid tavapäraselt ostetakse
IT-teenused sisse. E-ITS nõuete regulaarne auditeerimine nõuab aga spetsiifilisi IT-valdkonna
teadmisi. IT-partnerite hinnangul nõuab E-ITS auditeerimine keskmise perearstikeskuse puhul
vähemalt 100 tundi vastava IT-spetsialisti tööd. Lisaks peavad auditi tegemisse olema kaasatud
keskuse enda töötajad – arstid, õed ja ülejäänud personal. Seda rahastust pole arvestatud
üldarstiabi rahastuse kulumudelisse. Kokkuvõtlikult tähendab eeltoodu, et IT-süsteemide
regulaarsed auditid nõuavad olulisi finants- ja inimressursse, mis võiksid muidu olla suunatud
patsientide teenindamiseks ja oluliste tervishoiuteenuste osutamiseks. Väiksemate perearsti- ja
tervisekeskuste sundimine suunama ressursse regulaarsete IT-auditi tegemisele võib ohustada
ka nende elujõulisust. Eriti ohtlik on see maa piirkondade jaoks, kus tervishoiu võimalused on
niigi piiratud.
3. Küberriskide olulisus
Kõik perearstikeskused ei seisne sama suure küberturvalisuse riski ees, mis põhjendaks E-ITS
auditeerimise vajadust iga 3 aasta järel. Väiksemad ja keskmised perearstikeskused töötlevad
vähemtundlikke andmeid võrreldes suuremate haiglatega. Seega on perearstikeskused
madalama riskitasemega võrreldes näiteks suurte Haiglavõrgu arengukava haiglatega, kus
teostatakse operatsioone ning teisi suuremaid protseduure. Perearstikeskuste puhul on ka risk
terviseandmete juurdepääsule küberintsidendi korral väiksem. Perearstikeskuse IT-süsteem
dubleerib riigi poolt hallatavat Terviseportaali. Kõik tervishoiuteenuse osutajad saadavad
andmed Tervise infosüsteemi kaudu Terviseportaali. Terviseportaali kaudu on patsiendi
terviseandmed kättesaadavad ka siis, kui perearstikeskus peaks olema langenud
küberintsidendi ohvriks ning perearstikeskuse süsteemid on näiteks ajutiselt lukustatud.
4. Proportsionaalsus
Ka praegu kehtiva küberturvalisuse seaduse seletuskirjas on auditeerimiskohustuse osas
nenditud, et on võimalik, et auditeerimiskulud on majanduslikult koormavamad subjektidele,
kelle IKT korraldus on oluliselt väiksema mahuga (nt suur osa perearstidest). Seletuskirjast
tulenevalt oli seaduseelnõu eesmärk majandusliku mõju tasakaalustamiseks auditikohustust
kehtestava rakendusakti kavandis ettenähtud ka erand mikroettevõtjatele (nt suurele osa
tegutsevatele perearstidele). Nagu eelpool punktides põhjendatud, siis praegune erand
mikroettevõtjatele ei ole piisav. E-ITS auditeerimiskohustuse lävend on väga madal ning iga
kolme aasta tagant kohalduv auditeerimiskohustus on ebaproportsionaalselt koormav ka
perearstikeskustele, kes on keskmise suurusega ettevõtjad.
Lähtudes eelnevast teeme ettepaneku:
1) Muuta määruse „Võrgu-ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ §4 lg 4 p1 sõnastust
ning sõnastada säte järgnevalt: 1) teenuse osutajale, kellel on majandusaasta jooksul
keskmiselt alla 50 töötaja ja kelle aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa 10 miljonit
eurot, arvestades mikroettevõtjate määratlusi Euroopa Komisjoni soovituses
2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta
(ELT L124, 20.05.2003, lk 36–41).
2) alternatiivselt, täiendada määruse §4 lg 4 uue punktiga 4 järgmises sõnastuses: 4)
perearstikeskusest või tervisekeskusest teenuse osutajale, kellel on majandusaasta
jooksul keskmiselt alla 50 töötaja ja kelle aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa 10
miljonit eurot, arvestades mikroettevõtjate määratlusi Euroopa Komisjoni soovituses
2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta
(ELT L124, 20.05.2003, lk36–41).
Lugupidamisega
Kersti Esnar
Tegevjuht
Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit
[email protected]
Saatja: "ETTKL" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: pöördumine
Kuupäev: 2024-10-29 14:32
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
edastan pöördumise Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu poolt seoses
KÜTSiga.
Lugupidamisega
Kersti Esnar
tegevjuht
Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit