Leping

EELARVE 2023 KINNITATUD Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu 13.12.2022 otsusega protokoll nr 1.1-3/11-22  EELARVE 2023 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 ERR arengukavas seatud eesmärgid .......................................................................................... 4 Auditooriumile pakutav sisu .......................................................................................................5 Uudiste- ja sporditoimetus ..................................................................................................................... 5 ETV ........................................................................................................................................................... 6 ETV2 ......................................................................................................................................................... 6 ETV+ ......................................................................................................................................................... 6 Vikerraadio............................................................................................................................................... 7 Raadio 2 ................................................................................................................................................... 7 Klassikaraadio .......................................................................................................................................... 7 Raadio 4 ................................................................................................................................................... 8 Jupiter ...................................................................................................................................................... 8 Arhiivid ..................................................................................................................................................... 8 Taristu ja uus telekompleks ....................................................................................................... 9 Tehnoloogiainvesteeringud ....................................................................................................... 9 Eesti Rahvusringhäälingu 2023. a tekkepõhine eelarve osakondade lõikes ....................... 11 Investeeringute ja arenduskulude 2023. a koondeelarve .................................................... 12 Eesti Rahvusringhäälingu 2023. a eelarve lisad..................................................................... 13 Lisa 1. Tekkepõhine kulueelarve artikligruppide lõikes ............................................................ 13 Lisa 2. Rahavoogude prognoos 2023-2027 ................................................................................ 14 Lisa 3. ERR eelarve suhtarvud makromajanduse näitajatesse .................................................. 15 2  EELARVE 2023 Sissejuhatus Rahvusringhääling peab pakkuma sisukat tervikprogrammi kõigile elanikkonna gruppidele, mitte pelgalt täitma erameedia poolt katmata jäävaid lünki. Eesti-suurusel väikeriigil on seda tarvis oma keele, kultuuri ja riigi hoidmiseks ning jätkusuutliku mitmekülgsuse tagamiseks meediamaastikul. ERR rahastamise tase peaks olema päevapoliitikast lahutatuna seotud riigi majandusliku arengutasemega (näiteks protsendiga eelarvetuludest) ja olema suhtarvuna SKP-sse pigem kõrgem suurema rahvaarvuga riikide võrreldavatest näitajatest. ERR-i arengukavas on välja toodud, et sõltumatuse tagamiseks ja strateegiliste eesmärkide täitmiseks peab ERR-i baasrahastus suurenema vähemalt Euroopa Liidu keskmise tasemeni (0,17-0,18% SKP-st) ja edaspidi kasvama proportsioonis ühiskonna majandusliku arenguga, et tagada selle suhtarvu püsimine. Paraku on tegelikkus see, et kõrge inflatsiooni ning eelarve oluliselt napima kasvu koosmõjus langeb ERR-i kogueelarve 2023. aastal 0,12%-ni SKP-st (vt Lisa 3). 24. veebruaril 2022 puhkenud Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas pani kogu meediale uue pitseri. Toimepidevuse mõiste sai oluliselt muutunud sisu ja suvel 2022 eraldati selle täiendavaks tagamiseks lisavahendeid. Vajalike hangete ja tööde jaoks jäi aega ülinapilt, eriti keeruliseks tegi asja tarneprotsesside pikenemine sõja tingimustes. Seetõttu jätkuvad toimepidevuse tagamise tegevused ka 2023. aastal. Projektipõhiselt on ERR-ile eraldatud vahendeid nii tehnilise võimekuse tõstmiseks (seoses Küberturvalisuse seaduse nõuete täitmise vajadusega alates 2019. aastast, toimepidevuse tagamiseks, samuti projektipõhiseid toetusi EL struktuurifondidest) kui programmide tootmiseks (venekeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks aga ka väiksemate summadena eri ministeeriumidelt või haldusala allasutustelt). Samuti anti vene propagandakanalite sulgemise tõttu täiendavaid vahendeid nii 2022. kui 2023. aastal venekeelse sisu loomiseks nii teles, raadios kui veebis. Projektipõhised lisarahastused on küll pisut aeglustanud ERR-i kogueelarve suhtelist vähenemist, kuid tekitavad ühtlasi palju ebakindlust (kas järgmisel eelarveperioodil tuleb hulk IT- töötajaid koondada või saateid lõpetada) ja ka kahtlusi toimetusliku sõltumatuse osas. Kvaliteetse ja sõltumatu programmi tootmiseks on vajalik ERR-i eelarve planeerida piisava baasrahastusega, pidades silmas kõiki ühiskonna ootusi programmidele ja toimepidevusele. 2020. aastal alguse saanud koroonapandeemia mõjud on 2023. aastaks oluliselt taandunud, kuid see puudutab ERR-i tegevust jätkuvalt. Covid-19 positiivse testi andnud töötajad ei saa osaleda planeeritud saatesalvestustel ja tegevuste operatiivse ümberplaneerimise vajadust on seetõttu endiselt palju, mis toob kaasa päris suure surve täiendavate personalikulude tekkimiseks. Samas oleme sunnitud kaugtöö perioodist ka õppinud ning kontoris tehtavate tööülesannete täitmisel on kaug- ja kodutöö muutunud osaks uuest normaalsusest. Saateprojektide paremaks planeerimiseks ning korraldava ning aruandlustegevuse standardiseerimiseks moodustati ERR-is 2023. aastast uus funktsionaalne üksus Produtsentide osakond. Selle ülesandeks on saatemeeskondade juures töötavate produtsentide oskuste ja töövõtete ühtlustamine ning tegevuse koordineerimine, et leida täiendavat sünergiat programmide vahel. Ka toimub 2023. aastast reform sisemise arvelduse protsessis, mille kaudu jagatakse saadete eelarvetesse tootmiseks vajaliku tehnilise personali kulu. Muudatuste eesmärk on parandada kulude läbipaistvust ja seeläbi piirata vähemefektiivsete kulutuste tegemist. Aastate jooksul on ERR aktiivselt panustanud programmilise tegevusega auditooriumi keskkonna- alase teadlikkuse tõstmisele. Jätkame keskkonnahoidlike põhimõtete ja praktikate juurutamisega ka organisatsiooni sees. Aastal 2023 pöörame rohkem tähelepanu oma keskkonnamõjude mõõtmisele, et teha teadlikumaid otsuseid ja ühtlasi olla valmis 2024. aastast jõustuvate uute aruandluskohustuste (ESG) täitmiseks. Uue telemaja detailplaneering on jõudnud lõpusirgele ja kehtestatakse eeldatavasti 2023. aasta alguses. Paralleelselt ehitusloa menetlusega viiakse läbi ka ehitushange, et jõuda veel 2023. aastal ehituse alustamiseni. Valitsusjuht on avalikkusele kinnitanud, et peale detailplaneeringu 3  EELARVE 2023 kehtestamist leiab valitsus ehituseks vajaminevad vahendid, sh need, mis olid varem juba eraldatud, kuid võeti ajutiselt laenuks Rahvusraamatukogu remondi kallinemise katteks. Loodame, et hiljemalt 2026. aasta sügisel ei pea telesaadete tegijad enam tegema tööd igasugustele elementaarsetele nõuetele mittevastavates töötingimustes. 2022. aasta lõpul on alanud ERR-i seaduse uuendamise protsess. Esialgu käib Kultuuriministeeriumi eestvedamisel seaduse väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisprotsess, mis peaks ministeeriumi tööplaani kohaselt jõudma ühele poole juba 2023. aasta kevadel. ERR arengukavas seatud eesmärgid Tagame ühtse inforuumi ja sidustame ühiskonda muutlikel aegadel Suurendame ühiskonna sidusust ja aitame kaasa sellele, et iga Eesti elanik tunneks seotust Eesti riigi ja rahvaga, olenemata tema elukohast, rahvusest või sotsiaalmajanduslikust taustast. ERR on helis, pildis ja sõnas kohal kogu Eestis, samuti Euroopas ning maailmas laiemalt. Selle eesmärgi täitmise nimel tegutsevad eelkõige uudiste- ja sporditoimetus, päevakajaliste saadete toimetus, Vikerraadio ja Raadio 4. Üleilmastuvas meediaruumis on eesti keele- ja kultuuriruumi säilitamiseks väga oluline luua ja vahendada audiovisuaalsisu ning teha seda ilusas eesti keeles. Vahendame oma programmides parimat osa Eesti ja maailma kultuurist, mõtestame erinevaid kultuurivaldkondade teemasid ja osaleme kultuuripoliitika aruteludes. Jäädvustame ja tutvustame Eesti loovisikute ja kollektiivide loomingut ja muudame tähtsamad kultuurisündmused otseülekannete ja salvestuste kaudu kättesaadavaks kogu maailmas. Iga päev on ERR-i kanalites kultuuriuudised ja kultuuri käsitlevad saated. Seda eesmärki täidavad omal viisil kõik ERR-i väljundid. ERR-i ajakirjanikud on eeskujud eesti keele hea kasutamise poolest, neid toetavad keelenõustajad, kes jälgivad ajakirjanike keelekasutust kõnes ja kirjas. Kaasame ja kõnetame kõiki ühiskonnagruppe ERR-i jaoks on oluline kõnetada kõiki ühiskonnagruppe. Just sisuline mitmekesisus ja meediavormide paljusus tagavad info- ja kultuurisisu jõudmise võimalikult paljude erinevate ühiskonnaliikmeteni. Tuleb mõelda ka kultuuriliselt ja keeleliselt mitmekesise taustaga Eesti elanike peale. ERR pakub Eesti kohta käivat kvaliteetset ja usaldusväärset infot nii vene kui ka inglise keeles, mis toetab muulaste lõimumist Eesti ühiskonda. Oluline on suurendada venekeelse auditooriumi usaldust ERR-i vastu ning kasvatada veelgi ERR-i venekeelset sisu tarbiva auditooriumi hulka. Selleks, et jõuda võimalikult erinevate auditooriumirühmadeni, peab ERR-i sisu olema kasutajasõbralikult kättesaadav nii Eestis kui ka välismaal. Selle eesmärgi täitmiseks on jätkab ERR oma interneti kaudu levivate väljundite arendamist. Olulisemad neist on uudisteportaal kolmes keeles koos selle kõrval toimetavate teemaportaalidega ning voogedastuskeskkond Jupiter koos noortepärast sisu pakkuva IO ning venekeelse paralleelkeskkonnaga Jupiter+. Kitsamaid sihtrühmi kõnetavad mitmed ERR-i väljundid – Lasteekraan lastele, Klassikaraadio tõsise muusika huvilistele, Raadio 2 paljude tänapäevase uue eesti muusika huvilistele, ETV2 lastele ja sügavama kultuurihuviga vaatajatele, R4 ning ETV+ vene keelt kõnelevale auditooriumile. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga pakume ja arendame eraldi lahendusi vaegkuuljatele ja -nägijatele. Loome meediasisu uuenduslikus võtmes Üleilmsete meediavahendusplatvormidega konkurentsis püsimine nõuab uuenduslikku lähenemist ja partnerlust tootmises. Otsime koostöövõimalusi teiste riikide ja erasektoriga. 4  EELARVE 2023 Tõhustame olemasoleva ressursi kasutamist, sh kasutades vajadusepõhiselt majaväliseid teenuseid ja tehnikat. Uuendame ERR-i tehnoloogiaid Tänapäevane meediatarbimine ei ole seotud platvormi või programmiga, aina rohkem tehakse sisulisi valikuid ajast, kohast ja seadmest sõltumatult. Ka ERR-i tehnoloogia peab võimaldama teha seda lihtsalt ja mugavalt. Jätkame ERR-i digitaalsete platvormide ja sisurakenduste uuendamisega, et tagada nende kasutajamugavus ja töökindlus. Venemaa kallaletung Ukrainale on teravalt tõstatanud küsimuse ERR-i võimekusest jätkata programmide tootmist ja edastamist ka eri riskistsenaariumite korral. Mitmete dubleerivate ja kriisiolukorras tegutsemist võimaldavate lahenduste loomine, mida varem peeti majanduslikult ebaotstarbekaks, on nüüd loomisel ja arendused jätkuvad 2023. aastal. Väärtustame keskkonnahoidlikku mõtteviisi Keskkonnaalased väljakutsed ja muutused võivad järgmise kümnendi vältel tekitada palju ühiskondlikke pingeid ning ebakindlust. ERR-i võimalus ja kohustus on vaadata suurt pilti, mõtestades minevikus toimunut ja prognoosides koos ekspertidega tulevikuväljavaateid. Selgitame keskkonna ja kliimaga seotud teemasid teaduspõhiselt, samas elulähedaselt. Mõistame, et keskkonnaküsimustes võivad inimesed olla väga erinevatel seisukohtadel, mistõttu pakume aruteluruumi argumenteeritud mõttevahetustele. Tehnoloogia ja töökeskkonna arendamisel teeme kaalutletud valikuid, et olla igapäevategevustes keskkonnahoidlikud ja energiasäästlikud, hinnates nii organisatsiooni enda kui kogu hanke- ja tarbimisahela keskkonnamõju. Panustame töötajate keskkonna-alase teadlikkuse kasvu ning kaasame kõiki muudatuste elluviimisel. Pakume parimat töökohta professionaalile Läbimõeldud ja jätkusuutlik töötajaskonna järelkasv ning väga hea juhtimiskultuur on oluline nii ERR-i kui ka kogu Eesti meediamaastiku jaoks. Tunneme vastutust töötajate järelkasvu ja töötajate järjepideva koolituse eest. Seame eesmärgi tegeleda süstemaatiliselt järelkasvu väljaõpetamise ja juhtimiskultuuri arendamisega. Peame oluliseks kaasavat juhtimist, organisatsioonikultuuri analüüsimist ning järjepidevat töökeskkonna ja -korralduse ülevaatamist ning vastavalt vajadustele kohandamist. Olukorras, kus aastane inflatsioon on kerkinud üle 20% on äärmiselt kriitiliseks muutunud vajadus tõsta ka töötajate töötasusid ja ka mittekoosseisulistele kaastöötajatele makstavaid tasusid. Kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumtasu tõuseb 2023. aastal 1600 euroni, töötasufondi keskmiselt aga saame paraku tõsta oluliselt väiksemas proportsioonis, tasude korrigeerimiseks saadud lisaraha eelarves jääb alla 9% ERR-i kõigist tööjõukuludest. ERR-i uus telekompleks on ammuoodatud lahendus neile, kes peavad täna töötama amortiseerunud, külmas ja tänapäeva nõudmistele mittevastavas telemajas. 2023. aastal loodame näha uue telemaja ehituse algust ning et saame uues telemajas tööd alustada hiljemalt 2026. aastal. Auditooriumile pakutav sisu Uudiste- ja sporditoimetus Rahvusringhäälingu uudistetoimetus kajastab Eestis ja maailmas toimuvaid sündmusi operatiivselt, objektiivselt, mitmekülgselt ja vahetult. Uudistetoimetus töötab kolmel platvormil (TV, raadio, veeb) ja kolmes (eesti, vene ja inglise) keeles. Suhtume uudiste kvaliteeti ja nende valikusse suure nõudlikkusega, peame oluliseks professionaalsust, sõltumatust, usaldusväärsust ja uuenduslikkust. Kajastame helis, pildis ja sõnas sündmusi kogu Eestis, samuti Euroopas ning maailmas laiemalt. ERR annab inimestele otsuste tegemiseks ja vabaks eneseteostuseks kvaliteetset ja usaldusväärset infot. Meie uudiste kvaliteet 5  EELARVE 2023 peab olema võrreldav Euroopa parimate avalik-õiguslike ringhäälingutega. Oluline on hoida tugevana uudiste kajastamisega tegelevaid toimetusi ning tagada ajakirjandusliku sisu sõltumatus ja mitmekesisus. Sporditoimetus toob 2023. aastal rahvusringhäälingu kanalitesse juurde talisporti. Laskesuusatamise MK ning MM-i kõrvale naasevad ETV kanalite vahendusel vabalevisse suusaalade maailmameistrivõistlused, Eestis toimuva FIS kahevõistluse MK-etapi ülekanded ning murdmaasuusatamise sprindivõistluse MK-etapi ülekanne Lauluväljakult. Esmakordselt toome vaatajateni ka mäesuusatamise maailmameistrivõistlused. Vaatajateni jõuavad ka iluuisutamise EM ning MM. Tiheda talispordihooaja ERR-i kanalites lõpetab jäähoki MM. Kergejõustikuhooaeg stardib ETV-kanalites sisekergejõustiku EM-iga ning kulmineerib kergejõustiku MM-i ülekannetega augustis. Eesti jalgpallimeistrivõistluste 2023. aasta Premium Liiga mängudest jõuab rahvusringhäälingu kanalitesse läbi hooaja 36 kohtumist. Jalgpalli naiste maailmameistrivõistluse finaalturniirilt vahendab ERR kokku 15 kohtumist. Spordiuudistes kajastame lisaks veel paljusid Eesti spordi jaoks olulisi sündmusi. Jätkame noortespordi kajastamist saatesarja TV 10 Olümpiastarti 52. hooajaga. Spordipublitsistika valdkonnas jätkame retrospektiivsete spordiajaloo saatesarjadega (2021 valmis „Jalgpallisajand“, 2022 „Kergejõustikusajand“) – uuel aastal ootab järge sari „Olümpiasajand“. ETV ETV programmi rõhuasetusi kujundavad 2023. aastal paljuski märtsis toimuvad Riigikogu valimised, suvel toimuv noorte laulu- ja tantsupidu ning mõistagi ka Venemaa agressioon Ukraina vastu koos sellest tulenevate siiretega nii laiemas poliitilises ja majanduslikus olukorras kui ka inimeste igapäevaelus. Need teemad on esil argisaadetes, aga ka asjakohastes saatesarjades ning sündmuspõhistes erisaadetes ja ülekannetes. Jätkuvalt hoiab ETV parimal vaadatavusajal oma fookust haridus- ja teadusteemadel, sotsiaalprobleemidel, keskkonnahoiul, majandusel ja kultuuril. Senisest püsivama tähelepanu saavad tervisega, sh vaimse tervisega seotud küsimused. ETV poolt pakutav meelelahutus kirjeldab eesti elu erinevatest vaatenurkadest ja pakub nii äratundmis- kui avastamisrõõmu. ETV2 ETV2 on kujunemas ärksaks kultuuri-, haridus- ja spordikanaliks, liites sellele mitmekülgse ja tasakaaluka lasteprogrammi. Kultuurivööndi loomise tulemusena kasvab 2023. aastal telekanali omasaadete maht, ent jätkuvalt moodustavad olulise osa programmist hoolikalt ja teemapõhiselt valitud dokumentaal- ja mängufilmid, seriaalid ja teadussaated eelkõige Euroopa riikidest. Samuti toob ETV2 Eesti televaatajateni arvukalt spordisündmusi, kultuuriüritusi ja -festivale nii Eestist kui rahvusvahelistelt areenidelt. ETV2 täidab võimaluste piires ka infovahendaja rolli eesti viipekeelt kasutavate inimeste jaoks. ETV+ Venekeelne telekanal ETV+ jätkab põhihooajal päevakajaliste saadetega, mis annavad eeskätt venekeelsele kogukonnale Eestis, aga digitaalmeedia vahendusel ka välismaal elavatele vene keelt kõnelevatele inimestele, objektiivset ja tasakaalustatud infot ja analüüsi Eestis ja maailmas toimuva kohta. Uutest saadetest on plaanis kultuuriteemalised sarjad, mis tutvustavad Tallinna Linnamuuseumi ning Kadrioru piirkonna muuseume ja objekte. Uutest ajaloosarjadest on kevadhooajaks valmimas Teist maailmasõda Eesti kontekstis käsitlev sari, Tallinna ja Narva magalate ajaloo sari ning doksarja „Tööstustsoon“ uus hooaeg. Suvehooajal on lisaks uudistele argipäeviti eetris „Suvine horisont“, mis on end tõestanud aastail 2020 – 2022 ja mis pakub vaatajale laiemat ülevaadet uudistest ning Eestis ja maailmas toimuva analüüsi. Traditsiooniliselt kajastab ETV+ 2023. aastal EV suursündmusi ja tähtpäevi – Riigikogu valimised, Eesti Vabariigi aastapäev ja taasiseseisvumise päev, Eesti laulu ja Eurovisiooni konkursid, XIII Noorte laulu- ja tantsupidu ja aastavahetus. Ressursside kokkuhoiuks toodab ETV+ neid suurprojekte koostöös ETV-ga. Spordisündmustest tulevad ETV+ eetrisse kevadhooajal Laskesuusatamise MM, Jäähoki MM, Iluuisutamise EM ja MM ja esmakordselt ka uus spordiala – Mäesuusatamise MM. 6  EELARVE 2023 Vikerraadio Vikerraadio on usaldusväärne Eesti elu peegeldaja ning kuulajale mõnus kaaslane. Laiale auditooriumile suunatud Eesti suurim raadioprogramm liidab ühiskonda, käsitleb ja mõtestab inimeste igapäevaelu ning ühiskonnas toimuvat meil ja maailmas ning pakub mitmekülgset muusikat läbi ajastute. Vikerraadio ühendab Eesti raadiokultuuri parimad traditsioonid ja professionaalse ajakirjanduse uute ideede ja tehniliste lahendustega. Lisaks juba väljakujunenud ja kuulajatele ootuspärasele uudis-, meelelahutus- ja silmaringisaadetele lisandub 2023. aastal programmi põhikooliealistele hariduslik saatesari. Eetrisse jõuab ka peresaade, kus teemaks igapäevaeluga seotud probleemid. 2023. aasta esimestel kuudel on fookuses Riigikogu valimised. Kuulajatel on võimalus kuulata valmisdebatte ja ekspertide selgitusi ühiskonnale olulistes küsimustes. Esile tõstetuna jõuavad kuulajateni XIII noorte laulu- ja tantsupeo kontsertide ja etenduste ülekanded, neile eelnevad aasta esimeses pooles peo ettevalmistust ja meeleolu tutvustavad saated. Raadioteater jätkab kunstiliselt põnevate kuuldemängude loomist ja eesti näitlejate häälte salvestamist, samuti salvestab järjejuttudena värsket eesti keeles ilmuvat kirjandust. Ühtlasi saab Raadioteatrist kaasaegne taskuhäälingute vahendamise ja talletamise keskkond. Raadio 2 Raadio 2 eesmärk on olla vabariigi kõige olulisem muusikajaam – raadiojaam, mille muusikavalikus on tähtsaim koht uuel, värskel ja talendikal Eesti muusikal. Raadio 2 on vajalik platvorm noorte ja andekate artistide esiletõusuks ja arenguks, sh on jaamal oluline roll olla ka peavoolust erinevate stiilide toetaja. R2 ainulaadne õhtune vöönd on koduks erinevatele muusikalistele subkultuuridele ning selle saatejuhtideks tunnustatud melomaanidest spetsialistid. Kõige selle läbi aitab R2 oluliselt kaasa Eesti muusikameedia ja -kultuuri mitmekesisusele. R2 programm on suunatud avatud, avastamishimulistele ja aktiivsetele inimestele, peamiseks sihtrühmaks 20 - 35 a vanused haritud noored. Sõnasaadetest jätkuvad 2023. a programmis mitmed populaarsed sarjad, sh „Olukorrast riigis“; „Rahva Oma Kaitse“; „Teller“; „Reispass“; „Meloturniir“. Järje saavad kultuurisarjad „Suur plaat ja väike plaat“, milles kohtuvad melomaanide erinevad põlvkonnad, filmisaade Kinovärgiga mandariin“ Eesti juhtivate filmikriitikutega ning Eesti bänditegemise ajaloost rääkiv „Resonants“. Argipäevastes jutusaadetes on muuhulgas tähtsal kohal populaarteadus („Puust ja punaseks“), tehnoloogia („Portaal“), majandus- ja välispoliitika („Värske Euroopa“). Kuna 2023. aastal tähistab Raadio 2 oma 30. sünnipäeva, jõuavad sel puhul eetrisse mitmed erisaated. R2 kajastab Riigikogu valimisi tuues hommikuprogrammi raames eetrisse rubriigi „Riigieksam“. EBU Eurosonic grupi aktiivse liikmena on Raadio 2 Eesti popmuusika eksporttugi Euroopas. Raadio 2 salvestab Eesti artistide kontserte ja jagab salvestusi EBU jaamadega ning toob Eesti kuulajateni üle 50 kontsertsalvestuse Euroopa klubidest ja festivalidelt. Raadio 2 on suurte kohalike muusikasündmuste (Eesti Laul, Tallinn Music Week, Etnokulbid, Noortebänd jt) koostööpartner, kajastab olulisi uue muusika festivale nii Eestis kui välismaal ning arendab enda loodud muusikaelusündmusi nagu Aastahitt, Bändisärgipäev ja R2 Live. Klassikaraadio Klassikaraadio jätkab väärtmuusika- ja kultuuriprogrammiga. Kultuurimagasin „Delta“ toob igapäevaselt kuulajateni kultuuriuudised ja intervjuud. Kultuurisaadetest on kesksed „Kunstiministeerium“, kirjandussari „Gogol“ ning ajakirja „Looming“ sajandat juubelit tähistav „Loomingu raadio“. Nädala muusikasündmusi analüüsib „Helikaja“. Iga nädal on eetris ooperiõhtu. Klassikute juubeliaasta puhul on eriprogrammid (Rahmaninov 150, Tobias 150). 1. oktoobri muusikapäeva e-viktoriin on nii eesti kui vene keeles (koostöös Raadio 4-ga). Suvine reisisari on pühendatud väikestele muuseumitele Eestimaa eri paigus. Jätkuvad kirjanduselugemised, kuuldemängud ja luuleminutid. 7  EELARVE 2023 Tähtsal kohal on Klassikaraadios live muusikasündmuste vahendamine nii Eestist kui väljastpoolt. Uutmoodi ressursiarvestus annab toimetusele võimaluse paindlikeks valikuteks. Klassikaraadio salvestab ja kannab üle 130 kontserti, sh toimuvad otseülekanded Jazzkaarelt, Eesti muusika päevadelt, Nargenfestivalilt, Viljandi Pärimusmuusikafestivalilt ja Pärnu festivalilt ja ERSO kontsertidelt. Klassikaraadio vahendab noorte laulupeo kontserdid. Vähemalt 10 Eesti muusikute kontserdisalvestust pakutakse rahvusvahelisse raadiolevisse EBU vahendusel. Rahvusvahelistest projektidest on kaalukaimad osavõtt EBU jõulumuusikapäevast ning osalemine EBU džässfestivalil, folkfestivalil ja Rahvusvahelisel Heliloojate Rostrumil. Plaanis on uuendada Klassikaraadio ja Klara veebijaamade helidisaini. Raadio 4 Raadio 4 eesmärk on jääda 2023. aastal kõige usaldusväärsemaks ja olulisemaks võõrkeelseks raadiojaamaks Eesti meediamaastikul. Raadio 4 ülesanne on vahendada mitte-eestlaste kogukonnale olulisi sündmusi Eestis ja maailmas, pakkuda kvaliteetset ajakirjandust ning jääda Eesti venekeelse ajakirjanduse lipulaevaks. Missiooniks on jätkuvalt see, et võõrkeelse kuulajani jõuaks sama infovoog, mis eestlasteni. Aasta suurim väljakutse on suurendada auditooriumi nooremas (30-40 aastaste) põlvkonnas, sh veebikeskkonna ja sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, Telegram) arendamise kaudu. Aasta 2023 talvel ja kevadel on Raadio 4 fookuses välispoliitika, Eesti ajalugu ja Riigikogu valimised. Jaanuarist alustab Raadio 4 saatesarjaga Eesti sõjamuuseumitest „Hüvasti, relvad“. Saatesarja põhieesmärk on suurendada kuulajate teadlikkust Eesti Vabariigi ajaloost ning aidata mitte- eestlastel näha ajalugu teise nurga alt. Aastal 2022 suurendas Raadio 4 oluliselt oma sise- ja välispoliitiliste saadete osakaalu („Keerdkäigud“, „Eriarvamus“, „Maailma anatoomia“, „Siin ja praegu“ jne) ning jätkab nende saadetega ka 2023. aastal. Veebruaris ja märtsis kajastab Raadio 4 suurejooneliselt Riigikogu valimisi, korraldades väitlussaateid ja muid formaate. Kevadel ja suvel on Raadio 4 fookuses Ukraina põgenikud, kaasaegne kunst ja roheline mõtteviis. Kevadel toob Raadio 4 kuulajateni 5-osalise saatesarja „Ukrainlased Eestis“, kus Ukraina sõjapõgenikud räägivad oma minevikust ja olevikust, lootustest, hirmudest ja oma elust Eestis. Suvel toimub Eestis XIII Noorte laulu- ja tantsupidu ning juunis pakub Raadio 4 oma kuulajatele saatesarja laulupidude ajaloost. Aastal 2023 on Raadio 4 endiselt esindatud kõigil suurematel sündmustel ja üritustel ning teeb otsesaateid erinevatest Eesti regioonidest. Jupiter Jupiteri vaadatavus on iga aastaga teinud hüppelise tõusu. Eesmärgiks on olukord, kus Jupiter on kogu ERR-i audiovisuaalse sisu platvormiks veebikasutajatele. Koostöö lineaarkanalite ning teiste toimetustega on andnud ka võimaluse teha omasaateid ja hankesisu vaadatavaks enne tele-eetrit. Sellise koostöö abil on võimalik senist kiiret vaadatavuse-kuulatavuse tõusu jätkata. Jupiteri noortelehe Io eksklusiivsisu hankimine on olnud silmapaistvalt edukas ning noorte vaatajate osakaal on nüüdseks kahekordistunud. Aastal 2023 on plaanis igal kuul tuua vaatajateni üks eksklusiivne noortesari. 2022. aasta mais alustanud Jupiter+ on kasvatanud ka venekeelset auditooriumi, kuid esialgu on vaatajate arv tagasihoidlik. Et Jupiter+ vaadatavust tõsta on plaanis hankida eksklusiivsisu ning suuremas mahus tõlkida Jupiteri jõudvat hankesisu ka vene keelde. Samuti on vajalik, et kogu Jupiteri originaalsisu jõuaks tõlgituna Jupiter+i. Jupiteri noortelehe Io originaalsisu puhul on praktika näidanud, et venekeelsete subtiitrite lugemine on auditooriumile vastuvõetav ning vähem ressurssi nõudev, kui dublaaž. Arhiivid Arhiivid on koduks sisule, mida rahvusringhäälingus on toodetud juba pea 95 aasta vältel. Aegade jooksul on ERR-i arhiividesse salvestatud väga oluline osa Eesti kultuuripärandist. Selleks et arhiivisisu jätkuvalt säiliks ja oleks ka mugavalt kasutatav, tuleb analoogkandjatel olevat sisu digiteerida, kirjeldada ja restaureerida. 8  EELARVE 2023 Filmiarhiivis tegeleme 4K digiteeritud filmide ja kontsertpalade järeltöötlusega. Restaureerime eetriks vajalikud vanad filmid, lisaks ka vanu arhiivifilme, mida saame edaspidi näidata. Kirjeldame filme ja kontsertpalu. Aastas jõuab korrastada ja teha uued sisulehed umbes 80 filmile. Videoarhiivis parandame ja restaureerime arhiivimaterjale nii eetri kui ka veebi jaoks. Sellega käib kaasas ka andmete ja sisulehtede parandamine ning täiendamine. Kontrollime autoriõigusi ja saadame videomaterjale veebiarhiivi. Fotoarhiivis kirjeldame ja lisame veebi negatiividelt digiteeritud ja telesaadete käigus tehtud digifotosid. Arhiveerime (ümbristamine ja varustame metainfoga) seni arhiveerimata negatiivid. Nõustame ja abistame arhiivi kasutajaid nii ERR-i siseselt kui väljastpoolt. Heliarhiivis jätkame muusika ja sõnasaadete digiteerimist. Digiteerida on jäänud omavõtetest u 1200 tundi kontserdisalvestisi ja 80 tundi lastemuusikat, lisaks 680 tundi kunagisi tiražeeritud muusikasalvestisi ja 350 tundi vahetusfondi materjali. Sõnasaadetest on digiteerimisel ligi 600 tundi venekeelseid saatematerjale. Koostöös Riigiarhiiviga (Filmiarhiiv) jätkame neile üle antud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni analoogsalvestiste digiteerimist, eesmärk on koguda ERR-i arhiivi kõik ERR-i eellaste loodud tänaseni säilinud saated. Jätkame muusikafailide andmete korrastamist (autorid ja fonogrammitootja õigused), eesmärk on teha voogedastuses korrektselt kättesaadavaks ERR-i toodetud muusika failid ja andmed. ERR veebiarhiivis olev sisu on tasuta kättesaadav üle maailma ja täieneb igapäevaselt nii arhiivide poolt digiteeritud ja kirjeldatud kui ka ERR-i poolt värskelt loodud saadete ja uudislõikudega. Taristu ja uus telekompleks Uue telemaja hoonekompleksi projekteerimistööd on edukalt lõpetatud, ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis on valmis, sh teostatud vajalikud ekspertiisid. Telekompleksi detailplaneering on linnavalitsuse poolt vastu võetud ning jõudnud faasi, kus on alust eeldada selle kehtestamist aasta esimeses pooles. Peale detailplaneeringu kehtestamist on võimalik taotleda ehitusluba ning paralleelselt läbi viia ehitustööde riigihange. Aasta teises pooles loodame ehitustöödega alustada. Ehitustööde riigihanke läbiviimise eelduseks on ehituse rahastusotsus. Loodame, tuginedes lubadustele detailplaneeringu kehtestamise järel riigieelarvest ehitusraha siiski eraldada, projektiga planeeritud tempos edasi liikuda ja kolida teletootmisega uutesse ruumidesse 2026. aastal. Kinnisvara- ja transpordiosakonna eesmärgiks on tagada kõigile töötajatele, kaasautoritele ja külalistele mugav ja turvaline keskkond ning korraldada ERR-i transpordivajaduste optimaalne rahuldamine. Suurim väljakutse 2023. aastal lisaks uue telekompleksi rajamisele on hoida töös täielikult amortiseerunud telemaja. See muutub järjest keerulisemaks ning suureneb hoone süsteemide riketest tulenev risk ERR-i telestuudiote ja televisiooni eetriväljastuse toimimisele. Tehnoloogiainvesteeringud Tänapäevane meediatarbimine ei ole seotud platvormi või programmiga, aina rohkem tehakse sisulisi valikuid ajast, kohast ja seadmest sõltumatult. Ka ERR-i tehnoloogia peab võimaldama teha seda lihtsalt ja mugavalt. Jätkame ERR-i digitaalsete platvormide nagu Jupiter ning sisurakenduste uuendamisega, et tagada nende kasutajamugavus ja töökindlus. Venemaa kallaletung Ukrainale on teravalt tõstatanud küsimuse ERR-i võimekusest jätkata programmide tootmist ja edastamist ka eri riskistsenaariumite korral. Mitmete dubleerivate ja kriisiolukorras tegutsemist võimaldavate lahenduste loomine, mida varem peeti rahuaja oludes ebaotstarbekaks, on nüüd loomisel ja arendused jätkuvad 2023. aastal. IKT osakonnad (56 töötajat) tegelevad raadio- ja telesignaali halduse, avalike internetiteenuste ning ringhäälinguteenuste arendusega, IT taristu haldusega, kasutajatoe ning infoturbega. 9  EELARVE 2023 Avalike internetiteenuste arenduses on 2023. aastal prioriteetideks vastkäivitunud arhiivikeskkonna täiendused, uuenevad raadioprogrammide internetikeskkonnad ning ERR uudised. IT valdkonnas on olulisemateks teemadeks andmesidekanali laiendus teenindamaks rohkem interneti striimide vaatajaid ja kuulajaid, internetis otse-eetri telepildi üleviimine Full-HD kvaliteedile ning virtualiseerimislahenduste konsolideerimine teenuse paremaks juhtimiseks. Väljastusmeeskonna 2023. aasta suuremateks väljakutseteks on raadio IP võrgu laiendamine ja sellele toetuvate uute tootmislahenduste kasutuselevõtt, tele- ja raadioeetrite monitooringusüsteemide automatiseerimine ning tele ja raadio tehniliste keskuste kaughalduslahenduse juurutamine. Tootmisteenistuses, mis haldab telestuudioid ning nii tele kui raadio väliülekannete tehnikat ning ülekandebusse (76 töötajat) on plaanis vananeva tehnikapargi osaline uuendamine, suuremaid arendusi piiratud eelarve tingimustes kavas ei ole. 10  EELARVE 2023 Eesti Rahvusringhäälingu 2023. a tekkepõhine eelarve osakondade lõikes TULUD 2023 2022* erinevus erinevus % * - võrdlusandmetena on Toetus riigieelarvest tegevuskulude katteks 41 660 884 34 822 617 6 838 267 20% kasutatud 2022. a. Toetus riigieelarvest investeeringuteks 1 917 349 1 917 349 0 0% algselt kinnitatud Sihtotstarbelised eraldised ja annetused 1 262 508 1 444 210 -181 702 -13% eelarvet sh vahendid KÜTS nõuete tagamiseks 823 000 1 000 001 -177 001 -18% sh muud sihtotstarbelised eraldised riigilt 92 000 0 92 000 sh struktuurifondide toetused 0 0 0 sh sihtotstarbelised projektitoetused 347 508 444 209 -96 701 -22% Teenused ja tooted 2 750 924 2 144 125 606 799 28% Muud äritulud 3 600 6 000 -2 400 -40% Finantstulud 30 000 12 000 18 000 0% TULUD KOKKU 47 625 265 40 346 301 7 278 964 18% s.h s.h r.e eri- s.h r.e s.h r.e KULUD 2023 omatulude 2022* omatulude vahendite nevus vahendid vahendid arvel** arvel** erinevus % Programmid, toimetused ja arhiiv Programmi üldkulu & reserv 2 532 882 107 200 2 425 682 2 034 305 459 600 1 574 705 850 977 54,0% ETV ja saated 6 961 380 919 800 6 041 580 5 621 601 445 149 5 176 452 865 128 16,7% ETV2 ja saated 1 013 570 9 150 1 004 420 630 236 0 630 236 374 185 59,4% ETV+ ja saated 2 784 180 135 650 2 648 530 1 960 385 66 125 1 894 260 754 270 39,8% Kultuuritoimetus 115 144 0 115 144 697 968 697 968 -582 823 Päevakajaliste saadete toimetus 96 420 0 96 420 91 481 0 91 481 4 939 5,4% Elamussaadete toimetus 179 079 0 179 079 160 283 0 160 283 18 796 11,7% Produtsentide osakond 166 200 0 166 200 0 0 0 166 200 Programmiteenistus ja tõlkekulud 1 331 620 0 1 331 620 1 167 453 0 1 167 453 164 167 14,1% Vikerraadio 1 207 726 48 733 1 158 993 1 082 033 46 463 1 035 570 123 423 11,9% Raadio 2 630 950 1 800 629 150 537 034 1 800 535 234 93 916 17,5% Klassikaraadio 655 084 3 000 652 084 475 102 3 000 472 102 179 983 38,1% Raadio 4 1 082 962 41 160 1 041 802 923 857 29 000 894 857 146 945 16,4% Raadio Tallinn 34 497 0 34 497 32 047 0 32 047 2 450 7,6% Uudiste- ja sporditoimetus 9 031 224 236 712 8 794 512 8 065 042 432 177 7 632 865 1 161 647 15,2% sh Sport 2 334 627 163 600 2 171 027 2 710 492 344 260 2 366 232 -195 205 -8,2% Jupiter 246 193 0 246 193 336 884 0 336 884 -90 691 -26,9% Hankeprogramm 2 477 044 1 044 000 1 433 044 1 584 400 604 500 979 900 453 144 46,2% Arhiivid ja müügiosakond 764 155 81 300 682 855 701 173 81 300 619 873 62 982 10,2% Programmitootmise otsesed kulud kokku 31 310 310 2 628 505 28 681 805 26 101 282 2 169 114 23 932 168 4 749 637 19,8% Tootmine, tehnika ja hooned Tootmisteenistus 694 567 200 000 494 567 608 390 150 000 458 390 36 177 7,9% Väljastusosakond 915 163 24 080 891 083 846 620 22 080 824 540 66 543 8,1% IT osakond 634 849 0 634 849 604 495 0 604 495 30 353 5,0% Arendusosakond 441 532 0 441 532 298 886 0 298 886 142 646 47,7% Edastamiskulu 3 248 655 5 500 3 243 155 2 368 655 5 500 2 363 155 880 001 37,2% Tehnika üldkulud & arendusprojektid 3 483 301 823 000 2 660 301 4 666 394 1 000 001 3 666 394 -1 006 093 -27,4% Kinnisvara- ja transpordiosakond 3 380 808 230 751 3 150 057 2 518 833 176 940 2 341 893 808 164 34,5% Kinnisvara arendus ja remondifond 200 940 92 000 108 940 270 060 64 700 205 360 -96 420 -47,0% Tootmise, tehnika ja hoonekulud kokku 12 999 814 1 375 331 11 624 483 12 182 334 1 419 221 10 763 113 861 370 8,0% Üldosakonnad Turundusosakond 1 121 106 0 1 121 106 961 241 0 961 241 159 865 16,6% Õigus- ja teabehaldusosakond 294 380 0 294 380 331 920 0 331 920 -37 540 -11,3% Finantsteenistus 325 233 0 325 233 303 741 0 303 741 21 492 7,1% Personaliosakond, koolitus- ja töötervishoiukulud 337 592 0 337 592 204 408 0 204 408 133 184 65,2% EBU koostöö 554 684 0 554 684 468 120 0 468 120 86 564 18,5% Üldkulud & reserv 730 404 33 600 696 804 537 414 18 000 519 414 177 391 34,2% Üldosakonnad kokku 3 363 400 33 600 3 329 800 2 806 845 18 000 2 788 845 540 956 19,4% Juhtimine ja kontroll Nõukogu 232 914 0 232 914 210 241 0 210 241 22 673 10,8% Juhatus 589 129 0 589 129 430 045 0 430 045 159 084 37,0% Siseaudiitor, nõunikud ja nõukoda 168 638 9 596 159 042 164 870 0 164 870 -5 828 -3,5% Juhtimis- ja kontrollfunktsioonid kokku 990 681 9 596 981 085 805 156 0 805 156 175 929 21,9% KULUD KOKKU 48 664 205 4 047 032 44 617 173 41 895 617 3 606 335 38 289 282 6 327 891 16,5% TULEM -1 038 940 -1 549 316 ** - omatuludena on käsitletud kõiki tulusid, mis ei ole ERR-ile eraldatud otse riigieelarvest 11  EELARVE 2023 Investeeringute ja arenduskulude 2023. a koondeelarve INVESTEERINGUTE RAHASTAMISE ALLIKAD 2023 2022 erinevus Amortisatsioon 3 410 000 3 410 000 0 Eraldised riigieelarvest investeeringuteks 1 917 349 1 917 349 0 Maa müügivahendite kasutamine 246 063 855 360 -609 297 Europrojektid 0 0 0 KÜTS lisarahastus 0 0 0 Investeeringute rahastamise allikad kokku 5 573 412 6 182 709 -609 297 INVESTEERIMISVAHENDITE KASUTAMINE 2023 2022 erinevus Laenude tagasimaksed 0 800 000 -800 000 Põhivarainvesteeringud 1 682 212 1 933 685 -251 473 Investeeringutega seotud kulud, s.h käibemaks 481 200 592 870 -111 670 Kokku 2 163 412 3 326 555 -1 163 143 s.h ARENDUSVALDKONNAD 2023 kulud 2022 erinevus Uudistetehnika investeeringud 60 000 10 000 50 000 10 000 Tootmistehnika investeeringud 600 000 100 000 602 052 -2 052 Väljastustehnika investeeringud 240 000 65 000 200 000 40 000 IT tehnoloogia investeeringud 235 000 60 000 150 000 85 000 Võrgumeedia arendus 460 000 100 000 394 143 65 857 Kinnisvara investeeringud 150 000 70 000 100 000 50 000 Investeeringute reserv 172 349 37 260 175 000 -2 651 Ülekandejaam laenust 0 Telekompleksi projekteerimine 246 063 38 940 855 360 -609 297 Telekompleksi ehitamine 0 0 0 0 Europrojektid 0 KÜTS investeeringud 0 Uued investeeringud kokku 2 163 412 481 200 2 526 555 -363 143 12  EELARVE 2023 Eesti Rahvusringhäälingu 2023. a eelarve lisad Lisa 1. Tekkepõhine kulueelarve artikligruppide lõikes prognoos* 1. Tööjõu- ja töövõtukulud 26 947 807 sh koosseisuline töötasu 15 344 542 puhkusetasud 1 692 299 mittekoosseisuline töötasu 1 891 590 tööandja maksukohustused 6 417 156 töövõtukulud arvetega 1 562 219 2. Transpordikulu 525 762 3. Lähetuskulu 479 366 4. Sidekulu 113 900 5. Edastamiskulu 3 036 341 6. Kaubad ja materjalid 447 810 7. Tootmis-tehnilised teenused 826 984 8. Informatsiooni ost 100 860 9. Hanke- ja litsentsikulu 4 415 570 10. Autoritasud 1 333 060 11. Uuringu- ja turunduskulu 216 518 12. Liikmemaksud 523 736 13. Muude teenuste kulu 1 196 075 14. Riigimaksud kuluks 3 251 378 15. Hooneteenused 1 601 215 16. Väikevahendid 237 195 17. Amortisatsioon/Soetused 3 410 000 18. Ärikulud 627 19. Finantskulud 0 KULUD KOKKU 48 664 205 * Kulude jaotus artiklite lõikes on hinnanguline, kuna mitme eelarvepositsiooni puhul (investeeringutega seotud kulud, reservid, saated, mille projektieelarvet pole veel kinnitatud) on lähtutud eelmiste perioodide keskmisest jaotusest. Samuti tuleb arvestada, et üksuste ja projektide sees jälgitakse eelkõige eelarve üldist tasakaalu, mistõttu on reeglina aktsepteeritav ressursside kasutamine eelarves artiklite lõikes planeeritust erinevalt (eeldusel, et kulud on põhjendatud ja tulenevad üksusele seatud eesmärkide täitmisest). 13  EELARVE 2023 Lisa 2. Rahavoogude prognoos 2023-2027 2023 2024 2025 2026 2027 Riigieelarveline toetus 41 660 884 48 743 900 51 181 100 53 740 200 56 427 200 tegevuskuludeks Riigieelarveline toetus 1 917 349 14 017 000 19 277 000 16 877 000 5 877 000 investeeringuteks Sihtotstarbelised eraldised 1 262 508 850 000 850 000 900 000 900 000 Omatulud 2 784 524 2 923 800 14 670 000 3 216 200 3 377 000 Sissetulekud kokku 47 625 265 66 534 700 85 978 100 74 733 400 66 581 200 Tegevuskulud 48 144 065 54 501 300 57 226 400 62 687 700 65 822 100 Põhivara soetusega seotud kulud 481 200 3 504 200 6 754 200 3 254 200 504 200 Tehnika rendimaksed 0 0 3 860 000 3 860 000 3 860 000 Ehitusega seotud 38 940 1 000 000 3 000 000 2 000 000 2 000 000 lisainvesteeringud ja -kulud Ettemaksete ja varude -457 800 300 000 -300 000 300 000 -300 000 kasv/vähenemine Amortisatsioon (miinus) -3 410 000 -3 580 500 -3 759 500 -6 547 500 -6 874 900 Põhivara soetused 1 682 212 10 512 800 20 262 800 9 762 800 1 512 800 Väljaminekud kokku 46 478 617 66 237 800 87 043 900 75 317 200 66 524 200 Kassajääk aasta algul 10 200 000 11 346 649 11 643 549 10 577 749 9 993 949 Kassajääk aasta lõpul 11 346 649 11 643 549 10 577 749 9 993 949 10 050 949 − 2024-26 on arvestatud telemaja ehituse edasilükkunud rahastamisega − 2025 on arvestatud tänase telekinnistu müügiga ja saadud vahendite investeerimisega uue telemaja ehitusse − 2024 on suurendatud tegevuskulusid ning toetust 5 mln tulenevalt arengukavas seatud eesmärkidest − alates 2025 on arvestatud täiendava finantseeringuga tehnikarendi makseteks − alates 2026 on arvestatud amortisatsiooni kasvuga seoses telekompleksi kasutuselevõtuga 14  EELARVE 2023 Lisa 3. ERR eelarve suhtarvud makromajanduse näitajatesse ERR-i eelarvelise toetuse muutus 1992-2023 80 ERR-i toetuse suhe riigieelarve kuludesse %, ERR-i eelarve suhe Eesti SKP-sse % 70 Tegevustoetus (tegelik, ilma investeeringuteta) Eelarveline põhitoetus (tegelik, koos investeeringutega) Tulud kokku (tegelik, koos omatuludega) 60 ERR-iga seotud kulude osakaal riigieelarve kuludes ERR-i kogu eelarve osakaal SKP-st % 50 40 30 20 10 mln eurot 0 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 15  2023 — 2026 EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU ARENGUKAVA  Sisukord Erik Roose eessõna 5 ERR-i arengusuunad 2023-2026 7 Tagame ühtse inforuumi ja sidustame ühiskonda muutlikel aegadel 9 Kaasame ja kõnetame kõiki ühiskonnagruppe 11 Loome meediasisu uuenduslikus võtmes 13 Uuendame ERR-i tehnoloogiaid 15 Väärtustame keskkonnahoidlikku mõtteviisi 17 Pakume parimat töökohta professionaalile 19 ERR-i programmid 20 Eelarvestrateegia arengukavatsuste täitmiseks 24 Lisavajadused tänavuse eelarvebaasi suurendamiseks aastate lõikes 26 2 3  Erik Roose eessõna 2026. aastaks, ehk ajaks, mil siinses arengukavas seatud eesmärgid teoks saavad, tähistatakse Eestis ringhäälingu 100. tegutsemisaastat. See on sajand, mil massimeedia on inimesi ühendanud raadio ja televisiooni, kuid ka veebi, mobiilirakenduste ja voogedastuse kaudu. Kuid sellesse sajandisse mahub ka eriilmelisi pingeid ühiskonnas – võõrvõimu tsensuuri, arengut demokraatliku riigi institutsiooniks, ühiskonna põhiväärtuste ning kogukondade killustumist meediaruumis. See arengukava sildab olnud sajandi tulevikuga, kus Eesti Rahvusringhäälingu missioon on ühendada eri põlvkonnad ja ühiskonnagrupid, kel võivad olla kardinaalselt erinevad teadmised ja mõistmine keskkonnast, ühiskonnast ning kogukonnast. Möödunud ja eesseisvat sadat aastat seob tõik, et ERR peab suutma köita ühte infovälja kogu Eesti, jõudma võimalikult paljudeni usaldusväärse ja tasakaaluka ajakirjandus- ning meediasisuga, harima, lahutama meelt ning tagama kogu sisu kättesaadavuse töökindlatel ja kasutajamugavatel platvormidel, mis suudavad pideva tehnoloogilise uuendusega kaasas käia. Seda kõike on palju, kõik see on üha komplekssem ning nõuab järjest enam asjatundlikke inimesi, tipptasemel töötingimusi ning vahendeid ideede elluviimiseks. 4 5  MISSIOON Rahvusringhääling arendab, ühendab ja hoiab Eestit. Loome ja vahendame professionaalset ning loominguliselt vaba ajakirjandus- ja meediasisu. Tagame ühtse inforuumi VISIOON ja sidustame ühiskonda Pakume kõige kvaliteetsemat, mõjukamat ja usaldusväärsemat eestikeelset muutlikel aegadel ajakirjanduslikku sisu maailmas. Jõuame võimalikult paljudeni ja oleme auditooriumi esimene valik. Organisatsioonina oleme tõhus ja uuenduslik. VÄÄRTUSED Kaasame ja kõnetame Loome professionaalset ja mitmekülgset sisu. Oleme sõltumatud, usaldusväärsed kõiki ühiskonnagruppe ja uuenduslikud. Kõnetame ja ühendame Eesti ühiskonda. Eesti Rahvusringhäälingu seadusega sätestatud eesmärkide täitmiseks loob Loome meediasisu ERR programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ERR-i uuenduslikus võtmes ükshaaval või kogumis 1) toetavad eesti keele ja kultuuri arengut; arengusuunad 2) väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad 2023-2026 asjaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist; Uuendame ERR-i 3) aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule; tehnoloogiaid 4) aitavad kaasa Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule; 5) aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele; 6) selgitavad looduskeskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku Väärtustame arendamise vajadust; keskkonnahoidlikku 7) väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit; mõtteviisi 8) aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele; 9) tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise. Pakume parimat ERR on kirjeldanud aluspõhimõtted ja arengusuunad aastateks 2023–2026. töökohta professionaalile Vaadeldavaks perioodiks on rahvusringhääling seadnud kuus põhisuunda. Detailne tegevuskava ja mõõdetavad eesmärgid on kirjas ERR-i iga-aastases eelarve seletuskirjas. 6 7  1 Tagame ühtse inforuumi ja sidustame ühiskonda muutlikel aegadel Rahvusringhääling on inforuumi selgroog, mis tagab Eestile kvaliteetse, usaldusväärse ja mõtestatud ajakirjanduse ning meediasisu, seda nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Globaalse ja riigisisese polariseerumise tingimustes hoiame tasakaalu, neutraalsust ja terviklikkust nii Eestis kui ka maailmas toimuvat kajastades. Väärtustame konstruktiivset kriitikat ja aitame pidada tasakaalukat ja asjalikku arutelu, et otsida lahendusi Eesti ees seisvatele väljakutsetele. Kriisiolukordades oleme paindlikud, reageerime operatiivselt nii eesti kui ka välisuudiste kajastamisel. Tagame tõenduspõhise info, mis annab inimestele kindlustunde igapäevaelus. Loome ja vahendame kultuuri ja meelelahutust, mis ühendavad kogu Eestit. Ühised kultuurisündmused ja kultuuriteemade vahendamine ühendab eri ühiskonnagruppe, seetõttu käsitleme kultuuri uuenduslikult ja leidlikult. 2022. aastal loodud programmidevaheline kultuuritoimetus arendab sisu, mis toob juurde uut kultuurihuvilist auditooriumi ja pakub analüütilisi käsitlusi pikaajalise kultuurihuviga inimestele. Toome kultuuri veelgi rohkem nähtavale kõikides ERR-i kanalites, ristates televisioonis, veebis, raadios ja Jupiteris loodut ning kajastades eri kultuurivaldkondade tegevust võimalikult läbimõeldult. Rahvusringhäälingul on oluline roll ka kultuurihariduse kandmisel ja ühiskondlike diskussioonide algatamisel ning vedamisel. 8 9  2 Kaasame ja kõnetame kõiki ühiskonnagruppe Tahame olla lähedal inimestele kõikjal Eestis. Selleks kajastame senisest enam kohalikke teemasid ning Eesti elanike igapäevaelu ja -toimetamisi nende mitmekülgsuses. Piirkondliku kohalolu suurendamiseks soovime, et 2026. aastaks töötaks igas ERR-i korrespondendipunktis vähemalt kaks ajakirjanikku. Oleme julged mitmekesise sisu loomisel noortele ja koostöös noortega. Köidame neid huumori, kriitilise ajakirjanduse ja koosloomega sotsiaalmeedias. Jõuame noorteni ka teistel platvormidel, kus nad aega veedavad ja kasvatame seeläbi huvi ERR-i programmide vastu. Selgitame välja ühiskonnagrupid, kelleni me praegu ei jõua ning köidame ühtsesse inforuumi erineva sotsiaalmajandusliku tausta ja huvidega inimesi. Pakume eri ühiskonnagruppidele võimalust osaleda neid puudutavates aruteludes. Kajastame inimeste elu väljaspool tõmbekeskusi ja võimu ning selgitame suure mõjuga otsuste ja teemade taustu. Käsitletavate teemade puhul peame silmas teadus- ja tõenduspõhist selgitamist, teeme seda selgelt ja mõistetavalt igale vaatajale, kuulajale ning lugejale. Üleilmsete meediavahendusplatvormidega konkureerimisel on ERR eestikeelse sisu kodu kogu maailmas. Loome ja vahendame eestikeelseid filme ja sarju, raadiosaateid ning veebilugusid ning tagame kvaliteetse eesti keele tõlke kättesaadavuse välismaisele meediasisule. Kanname hoolt kauni ja eeskujuliku eesti keele kasutamise eest ERR-i programmides ja väärtustame eri piirkondade murdekeelt. Eesti on järjest sagedamini ajutine või pikaajaline kodu välismaalastele, mistõttu on oluline köita ka neid siinsesse inforuumi ja ühiskonda. Pakume eesti, vene ja inglise keeles ajakajalist praktilist infot ning kultuuri, teadust ja meelelahutust. Kajastame siinsete välismaalaste tegemisi, et pakkuda neile äratundmist ning kuuluvustunnet. Teeme haridussaateid, mis aitavad õppida eesti keelt ja toetavad muu emakeelega laste lõimumist Eesti ühiskonda. 10 11  3 Loome meediasisu uuenduslikus võtmes Üleilmsete meediavahendusplatvormidega konkurentsis püsimine nõuab uuenduslikku lähenemist ja partnerlust tootmises. Otsime koostöövõimalusi teiste riikide ja erameediaga koos tootmiseks. See annab võimaluse viia Eesti teletoodang laiema auditooriumini. ERR räägib kaasa Eesti filmipoliitika arengus, nagu seda teeb enamik avaõiguslikest telejaamadest Euroopas. Meie eeskujud on Põhjamaad, kus avaõiguslikud telejaamad on arvestatavad kaastootjad ja kaasfinantseerijad nii filmidele kui ka sarjadele. Avalike vahendite toel toodetud eesti filmid peavad jõudma vabalevis vaatamiseks ka ERR-i. Selleks, et tagada näitamisõigused, peab ERR-i programmidel (telekanalid ja Jupiter) olema rahaline suutlikkus osaleda eesti filmide tootmises ja hankepakkumistes. Tänapäeval ei tarbi inimesed ainult kindla programmi või meediaorganisatsiooni lineaarset sisu, vaid moodustavad järjest enam oma meediarepertuaarid huvi- ja teemapõhiselt. Seetõttu arvestame aina enam kanalikeskse sisuloogika kõrval teemapõhise sisupakkumisega. Oleme sotsiaalmeediategevustes paindlikud ja arvestame oma auditooriumi – iseäranis noorte – meediatarbimisharjumustega. Peame sotsiaalmeedia ja meediavahendusplatvormide puhul silmas eesmärki tuua inimesi ERR-i kanalite juurde, kuid loome vajadusel ka spetsiaalselt neile platvomidele sisu. Jälgime pidevalt programmide tegevust auditooriumi uuringute abil ja tellime lisaks kvalitatiivseid uuringuid ning analüüse tagasiside saamiseks ERR-i sisu kohta. 2023. aastal valmib koostöös Tartu Ülikooli ajakirjandusuurijatega ERR-i kõiki programme hõlmav sisuanalüüs, mis annab ülevaate teemadest ja käsitlusviisidest. See toob välja, mil määral ja kuidas ERR täidab seaduses sätestatud eesmärke. Uuringute põhjal saame teha kohandusi programmis, et see oleks võimalikult mitmekesine ja pakuks Eesti elanikele võimalikult eripalgelisi avaõigusliku meedia teenuseid. 12 13  4 Uuendame ERR-i tehnoloogiaid Tänapäevane meediatarbimine ei ole seotud platvormi või programmiga, aina rohkem tehakse sisulisi valikuid ajast, kohast ja seadmest sõltumatult. Ka ERR-i tehnoloogia peab võimaldama teha seda lihtsalt ja mugavalt. Jätkame ERR-i digitaalsete platvormide ja sisurakenduste uuendamisega, et tagada nende kasutajamugavus ja töökindlus. Tehnoloogiline arendus nõuab raha ja oskuslikke inimesi, selles valdkonnas konkureerib ERR paljude teiste Eesti ettevõtete ja organisatsioonidega. Seetõttu on oluline, et tehnoloogia arendustes teeme teadlikke ja pikaajalise strateegiaga valikuid, kuid oleme paindlikud tegema otsuseid ka kiiresti muutuvates oludes. Investeeringutes peame silmas kestlikkust ning keskkonnasäästu. ERR-i arhiiv sisaldab Eesti kultuuri seisukohalt ainulaadset audio- ja videosisu, mille vaatamiseks ning kuulamiseks loome auditooriumile senisest mugavamad tehnilised lahendused. ERR-i arhiivide kultuuripärandit toome süstemaatiliselt ja kasutajasõbralikult esile ka veebikanalis Jupiter. Uue põlvkonna platvorm on oluline ka kultuurimälu seisukohalt, kuna pakub ühes värske loominguga ligipääsu ERR-i arhiivile ja kultuuriliselt olulistele suursündmustele. 14 15  5 Väärtustame keskkonnahoidlikku mõtteviisi Keskkonnaprobleemid ja muutused võivad järgmise kümnendi vältel tekitada palju ühiskondlikke pingeid ning ebakindlust. ERR-i võimalus ja kohustus on vaadata suurt pilti, mõtestades minevikus toimunut ja prognoosides koos ekspertidega tulevikuväljavaateid. Selgitame keskkonna ja kliimaga seotud teemasid teaduspõhiselt, samas elulähedaselt. Mõistame, et keskkonnaküsimustes tehtavates valikutes võivad inimesed olla eri seisukohtadel, mistõttu pakume aruteluruumi argumenteeritud mõttevahetustele. Tehnoloogia ja töökeskonna arendamisel teeme kaalutletud valikuid, et olla igapäevategevustes keskkonnahoidlikud ja energiasäästlikud. Suurendame töötajate keskkonnateadlikkust ning kaasame kõiki muudatusi ellu viima. Uue telemaja ehituses on silmas peetud innovatsiooni ja jätkusuutlikke lahendusi. 16 17  6 Pakume parimat töökohta professionaalile Läbimõeldud ja jätkusuutlik töötajaskonna järelkasv ning väga hea juhtimiskultuur on oluline nii ERR-i kui ka kogu Eesti meedia jaoks. Tunneme vastutust töötajate järelkasvu ja töötajate järjepideva koolituse eest. Seame eesmärgi tegeleda pidevalt järelkasvu väljaõpetamise ja juhtimiskultuuri arendamisega. Peame oluliseks kaasavat juhtimist, organisatsioonikultuuri analüüsi ning järjepidevat töökeskkonna ja -korralduse ülevaatamist ning vastavalt vajadustele kohandamist. ERR peab suutma pakkuda töötajatele head töökeskkonda, arenguvõimalusi ja väärilist palka. ERR on töökeskkonnana terviklik, väärtustab säästlikku mõtteviisi ning toetab töötajate füüsilist ja vaimset tervist. ERR-i uus telekompleks on suurprojekt, mis oma tehniliselt lahenduselt on eeskuju kogu Eesti ja lähiregiooni meediale aastakümneteks. 2023. aasta alguses näeme uue telemaja ehitust ning oleme leidnud lahenduse tehnilise sisustuse hankimiskulude katmiseks. Loodame, et saame uues telemajas tööd alustada 2025. aastal 18 19  on Eesti elanikele kõige olulisem ja usaldusväärsem telekanal, nn kogu rahva telekanal. ETV tõstatab ühiskondlikult olulisi teemasid ning teeb seda ajakirjanduslikult ja ETV tehniliselt kõrgel tasemel. ETV-l on peaaegu ainsana Eestis võime toota suurprojekte ja eriprogramme, mis ühendavad väärtuspõhiselt eri ühiskonnagruppe. Olulised on sotsiaalteemad, ühiskonda ühendavad kultuurisündmused ning kvaliteetne meelelahutus. pakub alternatiivina ETV-le perekeskset laste- ja haridusprogrammi ning inspireerivat ETV2 kultuuri- ja meelelahutussisu. ETV2 eesmärk on pakkuda mitmekülgset vaatamist ja mõtestatud kunstilisi elamusi, mis annavad vaatajale võimaluse oma maailmapilti rikastada – end harida ja ammutada inspiratsiooni. on venekeelne telekanal, mis on eeskätt suunatud venekeelsele kogukonnale Eestis, aga ka eestlastele ja digitaalmeedia vahendusel välismaalastele, kes on huvitatud Eesti elust. ETV+ Kanali eesmärk on anda objektiivset ja tasakaalustatud päevakajalist infot ja analüüsi Eestis toimuva kohta, tagada erinevatele arvamustele ja seisukohtadele aruteluplatvorm, ERR-i pakkuda kvaliteetset valikut maailma uudistest, spordisündmustest ning filmi- ja meelelahutusprogrammist. programmid on usaldusväärne ja asjalik Eesti elu peegeldaja ning kuulajale mõnus kaaslane. Laiale auditooriumile suunatud Eesti suurim raadioprogramm liidab ühiskonda, käsitleb ja Vikerraadio mõtestab inimeste igapäevaelu ning ühiskonnas toimuvat meil ja maailmas ning pakub mitmekülgset kvaliteetmuusikat. Vikerraadio ühendab Eesti raadiokultuuri parimad traditsioonid ja professionaalse ajakirjanduse uute ideede ja tehniliste lahendustega. on uue muusika kvaliteedifilter, kuulajate muusikalise silmaringi laiendaja ning maitse Raadio 2 arendaja. See on Eesti kõige olulisem platvorm noorte ja andekate artistide arenguks. Kanalil on oluline roll pakkuda areeni alternatiivsele uuele muusikale Eestis. programm pakub kuulajatele kvaliteetmuusikat ja kultuuriteemalisi sõnasaateid. Suures Klassikaraadio mahus vahendatakse kontserdiülekannetes klassikalist muusikat, džässi ja etnomuusikat. EBU raames tehakse koostööd teiste riikide raadiotega. 20 21  vastab nõudlikule muusikamaitsele. Eesti džäss ja kvaliteetne levimuusika pakub Raadio Tallinn rikkalikke meeleolusid kuulajatele pealinnas ja selle lähiümbruses ning internetis üle kogu maailma. on professionaalseim ja usaldusväärseim venekeelne raadioväljaanne Eestis. Lisaks Raadio 4 traditsioonilisele ja mitmekesisele raadioprogrammile luuakse üha enam uuenduslikku ja originaalset sisu digitaalmeedia platvormidele. loob tänapäevase audioesteetikaga teoseid ERRi raadioprogrammidele, salvestab Eesti Raadioteater näitlejate hääli ning tutvustab ja arendab algupärast dramaturgiat. Pea ainsana Eestis on raadioteatril professionaalsed oskused auditiivsete teoste ja erakordse helipildi loomisel. ERR-i programmid ERR-i tähendavad nii järelvaatamise keskkondi, veebiväljaannet kui ka mobiilirakendusi. digitaalsed Järelvaatamisteenused annavad auditooriumile võimaluse tarbida tele- ja raadiosisu talle sobival ajal ja isiklikest huvidest lähtuvalt. Mobiilirakendused tagavad sisu kättesaadavuse platvormid sõltumata ajast, kohast ja seadmest, pakkudes parimat kasutajakogemust. Veebiväljaanne pakub uudiseid ja publitsistikat ning arendab edasi teistes programmides olevat päevakajalist sisu. Teemaportaalid rikastavad uudismeedia sisu arvamuse, kultuuri, ERR.ee teaduse ja kvaliteetse meelelahutusega. on voogedastusteenus, mis lihtsustab ja mitmekesistab ERR-i sisu tarbimise võimalusi. Jupiter See programm loob kasutajale meediatarbimise elamuse, pakkudes mugavaimal moel ERR-i tele-, raadio- ja veebisaateid ning hankesisu. 22 23  Eelarvestrateegia arengukavatsuste täitmiseks ERR-i sõltumatuse tagamiseks ja seadusega ning arengukavaga seatud eesmärkide täitmiseks vajab ERR ühiskonna üldise arenguga kaasaskäivat finantseerimist. Eesti-suurusel väikeriigil on seda tarvis oma keele, kultuuri ja riigi hoidmiseks. Rahastamise tase võiks olla seotud riigi majandusliku arengutasemega (näiteks protsendiga eelarvetuludest) ja olema suhtarvuna SKTsse pigem kõrgem suurema rahvaarvuga riikide võrreldavatest näitajatest. Kahjuks on 2022. aastaks eelarvemaht langenud 0,12%-le SKT-st (veel mõned aastad tagasi oli see suhtarv 0,17–0,18%, mis enam-vähem vastas ka Euroopa avaõiguslike ringhäälingute keskmisele rahastustasemele). 2021. aasta lõpuks kahekohalise numbrini tõusnud inflatsiooninäitaja taustal ei ole juba 2022. aastal lisarahastuseta võimalik jätkata senise programmimahuga. Järgnevaks perioodiks on lisavahendeid vaja elektri ja küttekulude hinnatõusu katteks, levikulude kallinemise katteks ja mis kõige olulisem – nii koosseisuliste kui kaastöötajate tasude tõstmiseks vähemalt inflatsiooniga samas tempos. Inimesed, kelle panusega seotud tööjõukulud moodustavad üle 60% ERR-i kulude kogumahust, on kõige olulisem ressurss ERR-ile seatud eesmärkide täitmisel. Lisaks taotleb ERR täiendavaid vahendeid, et suurendada maakondlike korrespondendipunktide töötajate arv kahe ajakirjanikuni igas asukohas, et tagada regionaalsete teemade piisav kajastus programmides. Telemaja ideekonkursi võidutöö (Kadarik Tüür Arhitektid) 24 25  Lisavajadused tänavuse eelarvebaasi suurendamiseks aastate lõikes Lisavajadus võrreldes aastaga 2022 2023 2024 2025 2026 (tuhandetes eurodes) Eraldi teemana käsitleme ERR-i uue telekompleksi ehituse ja tehnilise Elektri ja küttekulud 992 992 992 992 sisustamisega seotud finantseerimisvajadusi. Ehituse finantseerimiseks vajalik riigieelarveline toetus on 36,4 mln eurot (lisaks Gonsiori 27 kinnistu müügitulu), Ringhäälingusaatjad 1 042 1 102 1 269 1 381 millele lisandub tehnilise sisustuse kasutusrendi makseteks 3,386 mln eurot aastas. Koosseisuliste töötajate 1 826 2 739 3 652 4 565 töötasu Mittekoosseisulised tasud 1 242 1 553 1 864 2 174 Telekompleksiga seotud rahastusvajadus 2023 2024 2025 2026 + Hoolduslepingud 74 111 148 185 (tuhandetes eurodes) Hankeprogramm 470 548 625 703 ERR telekompleksi ehitus 12 000 25 000 11 000 Uuringukulud 30 35 40 45 Gonsiori 27 müük -11 600 Korrespondendipunktid 417 450 487 525 Ehituse riigieelarveline 12 000 13 400 11 000 0 rahastusvajadus Välisrahastusega 150 150 150 150 projektide omaosalus Tehnilise sisustuse 3 860 3 860 3 860 kasutusrendi maksed KOKKU 6 243 7 680 9 225 10 719 26 27  RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE HALDUSLEPING nr 7-18/4742-1 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Eesti Rahvusringhääling (edaspidi ERR), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise halduslepingu (edaspidi leping). 1. Lepingu eesmärk 1.1. Lepingu eesmärk on anda Eesti Rahvusringhäälingule seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks riigieelarvelist toetust ning kokku leppida 2023. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 21.12.2022 käskkirja nr 214 ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (edaspidi ERHS) § 10 lõike 1 alusel. 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 2. Riigieelarvest vahendite eraldamine 2.1. Toetuse andja eraldab ERRile toetust perioodiks 01.01.2023 kuni 31.12.2023 summas 43 670 233 eurot, millest: 2.1.1. tegevustoetus on 41 660 884 eurot; 2.1.2. sihtotstarbeline remondifondi toetus on 92 000 eurot; 2.1.3. mittesihtotstarbeline investeeringutoetus ERRi hoonetesse ja tehnikasse on 1 917 349 eurot 2.2. ERR peab tagama, et kultuuritöötaja, kes töötab täiskoormusel töökohal, mis on kõrgharidus- või kõrgema kutsekvalifikatsiooni või spetsiifilise erialaste teadmiste nõudega või ametikohal, kus erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust võib võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga, brutotöötasu alates 01.01.2023 on vähemalt 1600 eurot kuus, ülejäänud töötajate (välja arvatud toitlustusega seotud töötajad) palgafondi kasvu 15%. 2.3. Punktis 2.1.2 toodud remondifondi vahendid on ette nähtud järgmiste tööde teostamiseks: 2.3.1. Telemaja amortiseerunud kütte- ja veetorustike avariiline remont; 2.3.2. Telemajale tuleohutusauditis toodud kohustuslike tegevuste rakendamine; 2.3.3. Telemajale tuletõkkeuste paigaldamine. 2.4. Toetuse eraldatakse alljärgnevatel kuupäevadel ja summades: Väljamakse kuupäev Tegevustoetus ja Investeeringutoetus, eur Kokku, eur remondifonditoetus, eur 2.4.1. 06.01.2023 3 483 884 700 000 4 183 884 2.4.2. 01.02.2023 3 479 000 3 479 000 2.4.3. 01.03.2023 3 479 000 3 479 000 2.4.4. 03.04.2023 3 479 000 700 000 4 179 000 2.4.5. 02.05.2023 3 479 000 3 479 000 2.4.6. 01.06.2023 3 979 000 3 979 000 2.4.7. 03.07.2023 3 479 000 517 349 3 996 349 2.4.8. 01.08.2023 2 979 000 2 979 000 2.4.9. 01.09.2023 3 479 000 3 479 000 2.4.10. 02.10.2023 3 479 000 3 479 000 2.4.11. 01.11.2023 3 479 000 3 479 000 2.4.12. 01.12.2023 3 479 000 3 479 000 KOKKU 41 752 884 1 917 349 43 670 233 2.5. Juhul kui toetuse andja saab ERRi poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.4.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis on toetuse andja õigus vastav väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. ERR esitab toetuse andjale auditeeritud ja nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruande hiljemalt 30.04.2024. 3.2. ERR on kohustatud toetuse andja nõudel esitama toetuse andjale aruande punktis 2.1.2 sihtotstarbeliselt remondifondiks eraldatud toetuse kasutamise kohta. Toetuse andja teavitab ERRi aruande esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva. 3.3. Järelevalvet toetuse kasutamise üle teostatakse vastavalt ERHSile. 4. Poolte kohustused 4.1. ERR kohustub: 4.1.1. täitma lepingus ja lepingu lisades kokku lepitud kohustusi; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada ERRi kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma ERRi arvelduskontole. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest koheselt teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui 3 kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 6.1. Leping jõustub kui mõlema poole esindajad on lepingu allkirjastanud ja toetuse andja on ERRi poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse lepingu lisana. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.3. Kui lepingus sätestatud riigieelarvest eraldatava toetuse maht muutub lisaeelarvega või riigieelarve muutmisega siis vormistatakse vastavad muudatused lepingu lisana. 6.4. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.4.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord; 6.4.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus; 6.4.4. esineb muu seaduses sätestatud alus. 6.5. Leping lõpeb: 6.5.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.5.2. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.5.3. muul lepingust või seadusest tuleneval alusel. 7. Teated 7.1. Toetuse andja ja ERRi vahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated), kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga ning ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi või kui lepingus on ette nähtud teisiti. 7.2. Pooled kohustuvad teineteist viivitamatult teavitama:  7.2.1. asjaoludest, mis takistavad neil lepingut täitmast; 7.2.2. lepingu muutmise vajalikkusest; 7.2.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest. 8. Lõppsätted 8.1. Lepinguga seotud informatsiooni vahetamiseks määravad pooled kontaktisikud: 8.1.1. toetuse andja kontaktisik on Andres Jõesaar, 6282338, e-post [email protected]; 8.1.2. ERRi kontaktisik on Joel Sarv, 628 4108, e-post [email protected]. 8.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 8.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus kohtus. 9. Lepingu lisad 9.1. Lisa 1 – Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2023–2026; 9.2. Lisa 2 – Eesti Rahvusringhäälingu eelarve 2023. aastaks. Toetuse andja ERR Kultuuriministeerium Eesti Rahvusringhääling Registrikood: 70000941 Registrikood: 74002322 Aadress: Suur-Karja 23,15076, Tallinn Aadress: Gonsiori 27, 15029 Tallinn Harju maakond E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE841010052037198004 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Erik Roose minister juhatuse liige