Leping

Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-10/4614-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2023. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 21.12.2022 käskkirja nr 214 alusel, kooskõlas 2023. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1. Lisa 1 Spordikoolituse ja –teabe SA 2023. aasta tegevuskava. 1.4.2. Lisa 2 Spordikoolituse ja –teabe SA 2021-2024. aasta arengukava. 1.4.3. Lisa 3 Spordikoolituse ja –teabe SA 2023. aasta eelarve. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2023 kuni 31.12.2023 toetust põhikirjaliste eesmärkide ja tegevuste ning arengukavas kirjeldatud tegevussuundade elluviimiseks ja ühekordsete projektide realiseerimiseks summas 12 613 022,44 eurot, millest: 2.1.1. tegevuskuludeks 530 526 eurot; 2.1.2. 20.06.2019. aastal sõlmitud halduslepingu nr 3-4.1/335-1 alusel treeneri tööjõukulu toetuse määramiseks, jaotamiseks ja tagasinõudmiseks 11 962 496,44 eurot; 2.1.3. 26.06.2019. aastal sõlmitud halduslepingu nr 3-4.1/339-1 alusel spordi andmekogu pidamiseks 120 000 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 2.2.1. 11.01.2023 - 3 713 535 eurot; 2.2.2. 7.04.2023 - 3 063 009 eurot; 2.2.3. 7.07.2023 - 3 063 009 eurot; 2.2.4. 6.10.2023 – 2 773 469,44 eurot. 2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 2.4. Toetuse andja tunnistab toetuse andmise otsuse kehtetuks, kui toetuse saaja ei ole tagastanud allkirjastatud lepingu ühe kuu jooksul alates lepingu väljasaatmisest toetuse andja poolt. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja esitab punktis 2.1.2. ja 2.1.3. nimetatud toetuste osas toetuse andjale hiljemalt iga kvartali järgneva kuu 15. kuupäevaks teatise toetuse tekkepõhise kasutamise kohta eelmise kvartali seisuga. Teatis tuleb saata e-posti aadressil [email protected]. 3.2. Toetuse saaja on kohustatud teavitama toetuse andjat, kui selgub, et punktis 2.1.2 nimetatud toetust ei kasutata eraldatud mahus, ning esitama toetuse andjale taotluse toetuse jäägi kasutamiseks koos 2023.a jooksul ellu viidavate täiendavate kavandatavate tegevustega. Toetuse saajal on õigus kasutada toetuse jääki peale toetuse andja poolt kirjaliku nõusoleku saamist. 3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal, sõltumata aruande esitamise tähtpäevast, õigus nõuda igal 1/3 Allkirjastatud digitaalselt ajal täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui 3 kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui mõlema poole esindajad on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse lepingu lisana. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Kaarel Nestor, [email protected], 6282260; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Leili Viirmaa, [email protected], 5074700. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. 7.4. Leping on koostatud kolmel leheküljel kahes eksemplaris, millest kummalegi poolele jääb üks. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus Registrikood: 70000941 Registrikood: 90007023 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Kontoomaniku nimi: Rahandusministeerium, Arvelduskonto: EE932200221023778606, Viitenumber: 350008211 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Toomas Tõnise kantsler juhatuse liige 3/3  SKT SA arengukava 2021-2024 Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutuse arengukava aastateks 2021 - 2024 Tallinn 2020 1  SKT SA arengukava 2021-2024 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arengukava koostamise eesmärk 3 3. Arengukava ülesehitus 4 4. Spordikoolituse hetkeseis ja võimalused 5 5. Spordialaste andmete kogumine ja töötlemine – Eesti Spordiregister 6 6. Informatsioon ja uuringud spordis 7 7. SWOT analüüsid 8 8. Missioon, visioon, põhiväärtused 11 9. Üldeesmärk 11 10. Tegevuseesmärgid, prioriteetsed tegevused, indikaatorid 12 11. Võtmeindikaatorid ja mõõdikud 16 12. Arengukava muutmise ja uuendamise kord 16 2  SKT SA arengukava 2021-2024 1. Sissejuhatus Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus on Eesti Spordikoolituse Arendamise Sihtasutuse (ühendav sihtasutus) ja Eesti Sporditeabe Sihtasutus (ühendatav sihtasutus) ühinemise teel kujundatud eraõiguslik juriidiline isik. Ühinemisleping sõlmiti 04.04.2007, ühinemisotsus võeti vastu 11.04.2007 ja kanti registrisse 09.08.2007. Eesti Spordikoolituse Arendamise Sihtasutuse asutajad olid Eesti Vabariik (Haridusministeeriumi kaudu) ja Eesti Olümpiakomitee. Eesti Sporditeabe Sihtasutuse asutaja oli Eesti Olümpiakomitee. Vabariigi Valitsus otsustas 03.12.2020 sihtasutuse nõukogu ja haridusministri ettepanekul kinnitada Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutaja asutajaõiguste teostajaks Haridus- ja Teadus- ministeeriumi asemel Kultuuriministeeriumi. Alates 01.01.2021 tegutseb sihtasutus Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, sihtasutus on riigi valitseva mõju all. Eesti Spordikoolituse Arendamise Sihtasutuse asutamisel püstitatud esialgsed eesmärgid, mis seondusid eelkõige Eesti Vabariigi poolt sihtasutusele üle antud Tallinnas Tondi 84 asuvale kinnistule hoonestusõiguse seadmisega ja Otepääl Lipuväljak 4 asuva kinnistu rentimisega ning saadud maksete suunamisega spordikoolituse arengusse, on täidetud. Tondi 84 kinnistu on nõuetekohaselt väljaehitatud. 22.09.2020. a nõustus sihtasutuse nõukogu haridus- ja teadusministri ettepanekuga, millel oli Eesti Olümpiakomitee nõusolek, võõrandada tasuta Eesti Vabariigile Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu järgnevad Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse varad: Tallinna linnas Tondi tn 84 kinnistu, Otepää linnas asuv Lipuväljak 14 kinnistu ja Kose vallas Puusepa külas asuv Spordibaasi kinnistu. Asutajaõiguste teostaja tagab saamata maksete eraldamise eelarve kaudu. Sihtasutusest on aastatega kujunenud spordialase teabe kompetentsikeskus ja spordiorganisatsioonide valitsemisasutuste tugistruktuur. Seetõttu on leitud võimalusi tulude suurendamiseks, et valdkonda tulemuslikumalt toetada. Kompetentsi ja ressursside parimal viisiks kasutamiseks ja lisavahendite kaasamiseks on vaja analüüsida kogemusi ja ideid, valdkonna vajadusi ja võimalusi ning pidevalt uuendada tegevusplaane. Käesolevas arengukavas on koondatud olemasolev teadmine, arvestades sihtasutuse juhtimisel väljatöötatud Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030. Arengukava tagab sihtasutuse juhtimise järjepidevuse, on eelarve ja tegevusplaanide koostamise aluseks ja on üks olulisemaid instrumente täiendavate vahendite kaasamiseks. 2. Arengukava koostamise eesmärk. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse arengukava koostamise eesmärgiks on: 1. Sihtasutuse peamiste tegevussuundade ja eesmärkide määratlemine aastateks 2021-2024. Arvesse võetakse reaalseid rahalisi võimalusi ning tegutsemiskeskkonnast tulenevaid mõjureid ja muudatusi, kehtivaid poliitikaid ja teisi arengukavasid. Kuigi spordi ja liikumisharrastusega seonduv ei ole teistes arengukavades eraldi esile toodud, on spordi ja liikumisharrastuse ning sellealase koolituse ja tugiteenuste arendamine ning rahastamine oluline eestimaalaste elujõu, heaolu ja elukvaliteedi tagamisel, seda nii inimressursi kui taristu arendamise plaanis. 2. Probleemide määratlemine sihtasutuse poolt osutatavate tugiteenuste valdkondades, sihtasutuse võimaluste väljatoomine probleemide lahendamiseks. 3. Koostöö kavandamine erinevate asutuste ja organisatsioonidega spordikoolituse ja sporditeabe valdkondades tegutsemiseks. 4. Konkreetsete tegevuste ja sekkumisloogika kavandamine eesmärkide elluviimiseks. 3  SKT SA arengukava 2021-2024 3. Arengukava ülesehitus. Arengukavas eristatakse 3 tasandit: 1. Strateegiline tasand - missioon, visioon, põhiväärtused, olulised valdkonnad ja sekkumisloogika, strateegilised eesmärgid. Strateegiliste eesmärkide saavutamist mõõdetakse meetmete rakendamise kaudu. 2. Meetmete tasand. Meetmeid kirjeldatakse kui omaette tegevussuundi, millega püüeldakse oodatava mõju suunas oma tegevusvaldkonnas ja ühiskonnas laiemalt. Meetmete juurde kuuluvad indikaatorid, millega mõõdetakse saavutusi liikumisel eesmärkide suunas ning mis võimaldavad hinnata perioodiliselt arengukavas seatud eesmärkide ja nende saavutamiseks ettevõetud tegevuste asjakohasust. Indikaatorite täitmise jälgimine aitab arengukavasse sisse viia uuendusi ja muudatusi. 3. Tegevuste tasand (konkreetsed tegevused meetmete raames, konkreetsed projektid). Tasandi moodustab tegevuskava, mis kirjeldab vajalikke ressursse, nimetab kaasatavad asutused ja organisatsioonid ning seab tähtajad tegevuste läbiviimiseks. Tegevuskava on aluseks sihtasutuse iga-aastaste tegevusplaanide koostamiseks ning selle läbivaatamine ja uuendamine toimub sihtasutuses iga-aastaselt. Strateegiline raamistik. Arengukava eesmärgid, meetmed ja tegevused on sõnastatud arvesse võttes strateegilisi dokumente, eelkõige: Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 Strateegia „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019 -2023 Spordiprogramm 2021 – 2024 Riigieelarve strateegia 2021 – 2024 Haridusvaldkonna arengukava 2021- 2035 Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 Lõimuv Eesti 2021-2030 Arengukavast oodatav kasu: 1. Loob teadmise, millised on sihtasutuse strateegilised eesmärgid ja kui palju suudab sihtasutus nende eesmärkide täitmiseks ära teha. 2. Aitab kaasa ressursside sihipärasele ja koordineeritud kasutamisele. 3. Loob eeldused sihtasutuse organisatsiooni arendamiseks. 4. On aluseks taotluste koostamisele struktuurifondidele ja teistele fondidele. 5. Tugevdab Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutust ideede ja kompetentsi keskusena spordivaldkonnas. 4  SKT SA arengukava 2021-2024 4. Spordikoolituse hetkeseis ja võimalused Mõistet „spordikoolitus” on kasutatud kahe erieesmärgilise tegevuse kirjeldamiseks: 1. Spordiklubides ja spordikoolides korraldatavate treeningute ning õppetöö käigus harrastajatele, eelkõige lastele ja noortele õpetatavad üldteoreetilised ja sportlike erialadega seotud teadmised sportimisest, spordikultuurist, kehaliste võimete arendamisest, spordialade tehnikast ja taktikast, võistlusmäärustest ja ajaloost. Seda olulist osa spordikoolitusest viivad läbi rohkem kui 3600 treenerit enam kui 2500 spordiklubis ja 540 spordikoolis. Statistiliste kokkuvõtete alusel oli kirjeldatud tegevusse 2020. aastal spordiklubides ja spordikoolides kaasatud 190 941 harrastajat, sh 107 808 last ja noort vanuses kuni 19 aastat. Ülalkirjeldatud vormis spordikoolitust rahastatakse omafinantseerimise, kohalike omavalitsuste, Kultuuriministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee ja spordialaliitude poolt ning üldreeglina juhitakse seda protsessi spordialaliitudest, mis vastab Eestis alates 1989. aastast juurutatud alakeskse spordikorralduse mudeli põhimõtetele. Sihtasutus saab siin olla kaasaaitavaks tugistruktuuriks treenerikutse, treeneritoetuste, organisatsiooni- koolitustega. 2. Spordikoolitus kui sihipärane tegevus eesmärgiga arendada huviliste ja selle eriala oma tööks valinud isikute teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi: treenerid, kohtunikud, spordijuhid, sporditöötajad, spordiarstid ja -massöörid, spordiajakirjanikud, spordirajatiste juhid ja töötajad jpt. Selle ulatusliku ala võib jagada kolmeks:  seminarid, loengud, koolituspäevad jms. eesmärgiga parandada organisatsiooni korralduslikku tegevust ja tagada spordiorganisatsioonide põhieesmärkide täitmine.  kinnitatud õppekavadel ja nende alusel koostatud õppematerjalidel põhinev koolitus eesmärgiga omandada kavakindlalt teadmisi ja oskusi mingis spordivaldkonnas, taotleda kutsekvalifikatsiooni (kui see on kehtestatud) või muid määratletud pädevusi.  koolitus kõrgkoolides akrediteeritud õppekavade alusel. Sihtasutus saab oma tegevust arendada ülalkirjeldatud kolmest spordikoolituse vormist kahes esimeses, st. spordiorganisatsioonide ja huviliste vajadusest tulenevate seminaride ja loengute korraldajana ning õppekavadel põhineval taseme- ja täienduskoolituse koordineerija või läbiviijana. Spordivaldkonna erinevaid alalõike analüüsides saab sihtasutus keskenduda eelkõige treenerite koolitusele, koostöös Eesti Olümpiakomitee, spordialaliitude, spordiühenduste ja maakondade/linnade spordiliitudega ka spordijuhtide ja sporditöötajate koolitusele. Hinnang olukorrale. Treenerid Pärast 2002. aastal toimunud V Eesti Spordi Kongressi alustas EOK koos spordialaliitude, Kutsekoja, treenerite ühenduse ja TÜ ning TLÜ-ga treenerite kutsekvalifikatsiooni alusdokumentide ettevalmistamist. Treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteem rakendus 2004. aastal. 2013. aastal viidi treenerite kutsekvalifikatsioon täielikku vastavusse Eesti Kutsekvalifikatsiooni Raamistikuga (EKR). Eesti Olümpiakomitee on kuni 2025 aastani kinnitatud spordivaldkonna kutsete andjaks ja 5  SKT SA arengukava 2021-2024 sihtasutus täitab EOK-ga sõlmitud kokkuleppe alusel treenerikutse edendamise, kutseandmise koordineerimise ülesannet. Esimesed treenerikutsed anti välja 17. juunil 2004. a, 2020. a lõpuks on kutseandmist korraldatud ligi 15 000 korda, kutsega treenerite arv 04.12.2020 on 3 593. Kutseandmisega tegelevad vahetult EOK spordialalade treenerite kutsekomisjonid. Kutsekomisjonide arv 2020. aasta lõpul on 70. Eesti spordiregistri andmete kohaselt on 2020. aasta lõpul Eestis spordialaliidud, spordiklubid ja spordikoolid rakendanud treenereid ja treenerikutseta juhendajaid: kokku 3 309 töökohal, sh: põhikohaga 1 422 osalise koormusega 2 226 tasustamata kohal 2 661 Lisaks klubidele ja spordikoolidele tegutsevad treenerid spordirajatistes, äriühingutes, koolides ja ka kohalike omavalitsuste palgatutena. Alates 2015. aastast realiseerib sihtasutus Kultuuriministeeriumi juhitavat treenerite tööjõukulude meedet, mille kohaselt toetatakse alates kutsetasemest EKR 5 – treener spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes laste ja noorte treeningrühmi juhendavate treenerite töö tasustamist. Nimetatud toetus on oluliselt parandanud treenerite tööhõivet ja kutse omandamise motivatsiooni. Sihtasutus saab jätkuvalt koostöös Kultuuriministeeriumi ja EOK-ga olla keskne asutus treenerite andmekogu ja registrite pidamiseks, õppematerjalide ettevalmistamisel tellijaks ning koordineerijaks, tasemekoolituse koordineerijaks ja korraldajaks, kutseeksamite läbiviijaks, treenerite koolitusega seonduvate Euroopa struktuurifondide rahastamisprojektide vedajaks, treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteemi arendajaks ning treenerite tööjõukulude toetuse meetme ellu viijaks. Treenerite koolituses on rõhuasetus kutsekvalifikatsioonisüsteemist lähtuval ja õppekavadel ning õppematerjalidel baseeruval tasemekoolitusel. Vajadusest või oludest sõltuvalt on vajalik ka üksikseminaride või loengute korraldamine (uuendused dopingueeskirjades, õnnetusjuhtumid, esmaabi, meditsiiniline kontroll vms. või hinnatud spetsialisti olemasolu, suur ühishuvi mingi teema suhtes vms.) 5. Spordialaste andmete kogumine ja töötlemine – Eesti Spordiregister Eesti spordiregister on riigi infosüsteemi kuuluv spordi andmekogu, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse otsusega 26. mail 2011. a. ja hiljem täiendatud põhimääruse kohaselt on Eesti spordiregistri eesmärk sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks arvestuse pidamine Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehististe, treenerite ja rahvusvahelise esindatuse üle, samuti sportlasstipendiumite ja -toetuste üle. Alates 1. juunist 2011 riigi andmekoguna tegutseva registri vastutav töötleja on Kultuuriministeerium ja volitatud töötleja Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus. Riigi infosüsteemiga liidestatud spordiregister kasutab teiste andmekogude (EHIS, äriregister rahvastikuregister, kutseregister, ehitisregister, kinnistusraamat jt) põhiandmeid. Spordiregistri andmeid kasutavad omakorda Statistikaamet, Kaitseressursside amet, Kutseregister, häirekeskuse infosüsteem, Tallinna, Tartu ja Kohtla-Järve linnavalitsuste spordi pearaha infosüsteemid, Kultuuriministeeriumi treenerite tööjõukulude toetuste infosüsteem, Kultuuriministeeriumi sporditoetuste infosüsteem jt. 6  SKT SA arengukava 2021-2024 Spordiregistri andmeid võetakse järjest enam aluseks erinevate toetuste määramisel. Spordiorganisatsioonide ja spordikoolide alamandmekogude andmekoosseis harrastajate andmete osas, kus esitatakse lihtsalt harrastajate arvud, ei ole enam piisav. Harrastajate olemasolu ja kattuvuste kontrolliks ning seostamiseks sporditegevust läbi viivate organisatsioonide, asutuste, kohalike omavalitsuse ja treenerite- juhendajatega on vaja täpsemat, st isikupõhist lähenemist. 6. Informatsioon ja uuringud spordis Senised peamised spordi arengut analüüsida võimaldavad informatsioonid on järgmised: - Riiklik statistiline aruanne “Spordiklubi” (spordiklubide liikmed, harrastajad, sh. noored, sh. naissoost spordialade lõikes, juhid ja mänedžerid, treenerid, teised töötajad, nende rakendatuse määr, klubide tulud ja kulud erinevate tuluallikate ja kululiikide lõikes), mille kindlustab Eesti Spordiregister; - Spordikoolituse ja -Teabe sihtasutuse poolt algatatud Eesti Spordiregister, mis koondab spordiorganisatsioonide ja spordikoolide tegevusandmed, sh. ka üksikandmed; - Kultuuriministeeriumi, EOK ja sihtasutuse korraldatud küsitlused spordi rahastamise kohta kohalike omavalitsuste poolt (spordile suunatud toetused ja investeeringud spordirajatistesse); - Sihtasutuse, EOK ja Kultuuriministeeriumi koondatav info spordi rahastamise kohta (avaliku sektori üleriigilistest allikatest sporti suunatud rahad); - Kultuuriministeeriumi ja sihtasutuse kogutavad andmed spordirajatiste kohta Eestis (spordirajatiste register) - Haridus- ja Teadusministeeriumi käsutuses olevad andmed kehalise kasvatuse õpetajate kohta (osa EHIS-st); - Sihtasutuse ja Kutsekoja koondatud Eesti treenerite andmekogu ja kutseregister (andmed rohkem kui 6400 treeneri kohta, kutseregister treenerikutset omavatest isikutest); - Sihtasutuse poolt koostatud analüüsid spordiorganisatsioonide kuulumisest tulumaksusoodustustega MTÜ/SA nimekirja, MAA ettenähtud korras esitamisest, spordiregistrisse kandmisest ja andmete uuendamisest; - Eesti sportlaste saavutused rahvusvahelistel võistlustel; - EOK, spordialaliitude, üleriigiliste spordiühenduste ja maakondade/linnade spordiliitude info oma liikmeskonna kohta; - kohalike omavalitsuste informatsioon spordiharrastusest, spordibaasidest ja toetustest oma territooriumil. Spordi arengu analüüsimiseks on piisavalt informatsiooni, samas on kasutamata võimalusi seda koordineeritult hallata, järjepidevalt analüüsida ja spordi arengu tagamiseks rakendada. 2002-2020. a. Eestis läbi viidud rakenduslikud spordiuuringud võib jagada kolme gruppi: füüsiliste ressursside, inimressursside ja organisatsiooniliste ressursside uuringud. Neile tuleb lisada olulist informatsiooni ja hoiakuid kajastavad kultuuri- ja sporditarbimise uuringud. Uuringute tulemused ja nendes kajastuvad suundumused ei ole leidnud piisavat rakendamist. Link teostatud uuringute vaatamiseks: http://www.spordiinfo.ee/Eesti-spordiuuringud 7  SKT SA arengukava 2021-2024 7. SWOT analüüsid Kitsamas plaanis seotult sihtasutusega Sisemised tugevused 1. Sihtasutuse võimekus spordiregistri volitatud töötlejana. 2. Tugev töökultuur ja asjaajamistase. 3. Kompetents andmebaaside, keskkondade ja IT-lahenduste loomisel ja arendamisel. 4. Väljakujunenud ja pidevalt arenev tegevuste ja teenuste pakett, kogemused spordivaldkonnas, konsulteerimis- ja koolitusvõimekus, EOK ja sporditaustaga meeskond. 5. Tihe seos EOK, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, sihtasutuse pädev nõukogu. Sisemised nõrkused 1. Sihtasutuse kui organisatsiooni rahastamise arengu puudumine. 2. Spordiorganisatsioonide vähene kaasatud koolitus-ja muudesse ühistegevustesse. 3. Vahendite nappus, et mõjutada vastuvõetud spordistrateegia elluviimist. Välised võimalused 1. Sihtasutuse kujundamine ühtse strateegiaga kompetentsikeskuseks, mis oleks võimeline kogu valdkonda korrastama. 2. Halduslepingute alusel realiseeritavad meetmed – spordiregister ja treeneritoetus, mis loovad eelduse sihtasutuse vahendite finantsiliseks võimenduseks. 3. Suurenev vajadus pädevate treenerite osas ja kasvav huvi treenerikutse omandamiseks. 4. Üldine ühiskonna jõukuse kasv, mis võimaldab ühelt poolt spordialade kandepinna kasvu ja huvi suurenemist nende vastu, teiselt poolt loob täiendava finantseerimise võimalusi. Suureneb nõudlus spordialase teabe ja spordikoolituse vastu. Välised ohud 1. Sihtasutuse valdkonda ei mahutata EL toetuste raamistikku. 2. Sihtasutuse rahastamise vähendamine või meetmete rahastamise kasvu peatumine. 3. Spordiorganisatsiooni „väsimine“, uuendusmeelsuse asendamine hoidmise mentaliteediga.. 8  SKT SA arengukava 2021-2024 Laiemas plaanis seotult liikumisharrastuse ja spordiga üldisemalt Hinnang olukorrale: edusammud ja kitsaskohad Spordiorganisatsioonide esindajatele suunatud ajurünnakute, ankeetküsitluste ja spordi arengustrateegia koostamise käigus koondatud seisukohtade põhjal saab Eesti spordiliikumise tugevusteks ja positiivseteks arenguteks pidada järgmist: traditsioonid, saavutused, eeskujud: sportimise traditsiooni ja traditsiooniliste spordiürituste jätkuvus sportlaste edukas esinemine rahvusvahelistel võistlustel eeskujud noortele sporditippude näol tänapäevast ja spordiajaloost huvi liikumisharrastuse ja spordiga tegelemiseks: inimeste teadlikkuse kasv tervislike eluviiside ja sportimise kasulikkusest sportimise ja rahvaspordiürituste populaarsuse kasv liikumisviiside ja harrastatavate spordialade rohkus, st suurem valikuvõimalus spordiorganisatsioon ja –korraldus: 30 aastaga kujunenud spordiliitude ja nende katusorganisatsiooni struktuur ning toimimine alakeskne spordikorraldus võimalusi pakkuv kohalik, üleriigiline ja rahvusvaheline võistluskalender spordiorganisatsioonide tahe ja oskus korraldada rahvusvahelisi võistlusi sporti ja liikumisharrastust reguleerivad seadused ning õigusaktid rollijaotus avaliku sektori (keskvõim/kohalik võim) ja spordiorganisatsioonide vahel spordistatistika ja spordialased andmekogud Audentese spordigümnaasiumi toimimine treenerid, eestvedajad, juhid: kogemustega, koolitatud ja pühendunud treenerite olemasolu treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteem ja taseme- ning täiendkoolituse rakendamine noorte treenerite pealekasv, nooruslik treenerite keskmine vanus treenerite ja spordijuhtide akadeemilise koolitamise võimalused kahes ülikoolis aktivistide ja eestvedajate rohkus spordialane taristu: spordirajatiste juurdekasv, lai geograafiline kaetus rajatud kergliiklusteed, tervise- ja matkarajad ning välisportimispaigad tippvõistluste korraldamiseks sobilike rajatiste ehitamine spordi- ja liikumisharrastuse rahastamine: toimivad spordi finantseerimise põhimõtted, toetusallikate paljusus „Team“ Estonia ja olümpiaettevalmistuse sihipärane rahastamine kohalike omavalitsuste toetus laste- ja noortespordiga tegelevatele organisatsioonidele erasektori ja leibkondade rahalise panuse suurenemine spordimeedia: meediakanalite ja –väljaannete paljusus, spordi mahukas kajastamine harrastusspordi ja liikumisharrastuse kajastamine meedias, positiivse kuvandi loomine ning nende tugevuste ja positiivsete muutuste põhjusteks saab lugeda inimeste tahte, hoiakute ja arusaamiste muutusi ajaloolist tausta, muutusi ühiskonnas ja majanduslikku arengut spordi ja liikumisharrastuse võimaluste, uute vormide juurdekasvu sporditeenuste ja spordikaupade turu arengut spordiorganisatsioonide tegevust, eeskujuriikide mõju ja koostööd avaliku sektoriga 9  SKT SA arengukava 2021-2024 Nõrkusteks ja arengut takistavateks asjaoludeks peetakse järgmist: ressursside nappus, ebaühtlane elatustase: vastuolud spordiorganisatsioonide eesmärkide ja eelarveliste võimaluste vahel mitmeaastase kindlustunde puudumine spordi rahastamisel spordi rahastamise projektipõhisus ja allikate killustatus sporditeenuse maksujõulise tarbijaskonna vähesus väljapool Tallinna ja Tartu tõmbekeskusi õiguskeskkond ja maksupoliitika: takistused riigiosalusega firmadel liikumise ja spordi toetamiseks spordiorganisatsioonide toetamise kohustuse kaotamine KOV-idele spordiklubide ja spordikoolide erisused õppemaksu/osalustasu tulumaksutagastusel leebed regulatsioonid taustajõududele dopingurikkumiste puhul treenerite kutsenõude ebapiisav regulatsioon ebaühtlane administratiivne suutlikkus vastuolu rollijaotusest tulenevate ülesannete ja tegevussuutlikkuse vahel spordiklubide väiksusest tulenev vähene võimekus teenuste osutamiseks vastuolu organisatsiooni juhtorganite juriidilise vormi ja sisulise tegutsemise/vastutuse vahel hea juhtimistava põhimõtete ebapiisav juurutamine spordijuhtide ja –töötajate ühtsete pädevusnõuete ja süsteemse koolituse puudumine sporditegevuse organiseerimine kuigi noori spordib arvuliselt enam kui 30 aastat tagasi, on koormused ja mahud madalamad treenerite akadeemilise ettevalmistuse vähene maht kõrgema tasemega treeneritele suunatud koolitusvõimaluste nappus projektipõhise rahastamise negatiivne mõju regulaarse protsessi läbiviimisele sporditeaduse ja erialaspetsialistide vähene kaasamine, nõrgalt välja arendatud tugisüsteemid spordimeditsiinialaste teenuste, eelkõige nootsportlaste tervisekontrolli ebapiisav kättesaadavus kehaline kasvatus õppeasutustes annab vähe teadmisi, oskusi ja tahtmist elukestvaks spordiharrastuseks kasvav vaimne koormus, vähene teiste õppeainetega integreeritud õppe kasutamine liikumisvahetundide, spordipäevade jt. tunni ja klassiväliste liikumisürituste vähene korraldamine vähene soov kaasata spordispetsialiste ja treenereid sporditaristu ja selle kättesaadavus ebapiisavad tingimuses erivajadustega harrastajatele siserajatiste madal läbilaskevõime ja välispordiplatside vähesus linnalises keskkonnas ebaökonoomsete spordiehituste ülalpidamiskulud spordi maine ja -organisatsioonide usaldatavus dopingujuhtumitest ja –kahtlustustest tekitatud negatiivne kuvand saavutusspordile eksimised ja vead juhtimises, õigusaktide ja normide eiramised, vähene avatus ja arusaadavus hea juhtimistava reeglite vähene rakendamine skandaalide, intriigide ja kõmu otsimine ning võimendamine meedia poolt ning nende nõrkuste ja takistavate asjaolude põhjusteks saab lugeda taasiseseisvumisjärgse Eesti ühiskonna kiiret arengut, väärtushinnangute aeglast väljakujunemist, riigi ja kohalike omavalitsuste nappe eelarvelisi võimalusi ja spordi vähest prioriteetsust; poliitiliste otsustajate vähest huvi toetada sporti ja liikumist elukvaliteeti tagava tegevusena; spordivaldkonna vähest koostööd teiste valdkondade, eelkõige hariduse ja tervishoiuga; spordiorganisatsioonide ebapiisavat ja ebaühtlast suutlikkust ning tegutsemist. 10  SKT SA arengukava 2021-2024 8. Missioon, visioon, põhiväärtused Missioon, visioon, põhiväärtused ja põhivaldkonnad annavad aluse sihtasutuse strateegiliste eesmärkide määratlemiseks. Missioon Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutuse missiooniks on spordi ja spordiorganisatsioonide arengu nõustamine ja toetamine valdkonna professionaalsema tegutsemise nimel. Visioon Spordikoolituse - ja Teabe Sihtasutuse visioon on olla keskne, pidevalt arenev ja jätkusuutlik kompetentsikeskus, kuhu on koondunud spordivaldkonnaga seotud teabe- ja andmekogud Põhiväärtused: 1. Professionaalsus – töötajad on motiveeritud ja avatud, spordi valdkonda hästi tundvad spetsialistid, kannavad sportlikku visadust nii eesmärkide poole püüdlemisel kui eeskujuna. 2. Usaldusväärsus – teeme, mida oleme lubanud ja kasutame eesmärgipäraselt teavet, mis on meie kasutusse usaldatud. 3. Uuendusmeelsus ja avatus uutele ideedele – oleme valmis pidevalt uuenema ja aitama kaasa positiivsetele muudatustele tegevusvaldkondades. 4. Koostöö - erinevate spordivaldkondade inimeste, asutuste vahel nii Eestis kui rahvusvaheliselt. 5. Vastutus – teadvustame oma tegemiste olulisust ühiskonna ees. 9. Üldeesmärk Spordikoolituse ja –Teabe sihtasutuse (edaspidi SA) tegutseb kompetentsikeskusena, kuhu on koondunud spordivaldkondadega seotud oskusteave ja info ning spordi andmekogud. SA põhieesmärk on võimaluste loomine spordi toetamiseks ja arendamiseks ning sporditegevust toetavate tugiteenuste arendamine.  Sihtasutus korraldab kutsekvalifikatsiooni (EKR) rakendamist treenerikutsetele, arendab ja koordineerib treeneri kutsesüsteemi , korraldab treenerite ja sporditöötajate koolitusi ning koostab õppematerjale, koolituskursusi .  Alates 2015. aastast teostab SA Kultuuriministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel treenerite tööjõukulude toetusprogrammi elluviimist ja rakendamist. Määrab, jaotab, kontrollib ja vajadusel nõuab tagasi treenerite tööjõukulude toetusi.  Sihtasutus teostab spordiorganisatsiooni juhtimiseks ja toimimiseks tõenduspõhise ja laiapõhjalise Eesti spordi andmekogu (Eesti Spordiregister) vajalike andmete kogumist, töötlemist ja analüüsi, uute IT lahenduste loomist ja arendamist, Riigi infosüsteemidega liidestamist.  Sihtasutus osaleb aktiivselt strateegiate ja spordipoliitiliste dokumentide ettevalmistamises ja väljatöötamisel. Konsulteerib ning nõustab spordialaliite ja organisatsioone ning KOV-e organisatsioonilistel ning spordivaldkonna üldise huvide kaitse teemadel.  Sihtasutus tegutseb treenerite koolitusega seonduvate Euroopa struktuurifondide rahastamisprojektide vedajana . Sihtasutuse arengukava tagab juhtimise järjepidevuse, on eelarve ja tegevusplaanide koostamise aluseks ja on üks olulisemaid instrumente täiendavate rahaliste vahendite kaasamiseks. 11  SKT SA arengukava 2021-2024 10. Tegevuseesmärgid, prioriteetsed tegevused, indikaatorid 10.1. Kutsekvalifikatsiooni (EKR) rakendamine treenerikutsele, treeneri kutsesüsteemi arendamine, treenerite kutsekomisjonide (spordialaliitude juures) tegevuste, koolituste, hindamiste koordineerimine ja korraldamine. Tegevuse eesmärgid: Elanikkonnale, eelkõige lastele ja noortele asjatundliku ja turvalise sporditreeningu võimaldamine kvalifitseeritud treenerite juhendamisel. Treenerikutse väärtustamine ühiskonnas ja väärilise töötasu tagamine. Elukestva treeneriõppe juurutamine. Kujundatud on toimiv treenerikutse süsteem ja kaasatud valdav osa spordialaliite ja spordiühendusi, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool ning Audentese Spordigümnaasium. Treenerikutse on täielikult ühitatud Eesti kutsekvalifikatsiooniraamistiku (EKR) ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF). Tegevused eesmärgi saavutamiseks: 1. Tervikliku spordialase koolitussüsteemi loomine, kus treenerid ja treenerikutse taotlejad osalevad tasemekoolitustel ja regulaarsetel erialastel täiendkoolitustel. 2. Treenerite kutsestandardite, kutse andmise kordade ja juhendite koostamine ja uuendamine. 3. Kõikide tegutsevate, nii kutsega treenerite kui kutseta juhendajate kaardistamine veebikeskkonnas. 4. Treenerikutse taotlemiste, menetlemiste ja andmiste hoidmine ja juhtimine veebikeskkonnas. Treenerite registri funktsionaalsuse kasvatamine, registri kujundamine treeneritele kutse andmise/taastõendamise ainuvõimalikuks platvormiks. 5. Spordialade treenerite kutsekomisjonidele keskse kutseeksamiteenuse osutamine. Testikeskuse internetilahenduse arendamine ja haldus. 6. Treenerikoolituse üldainete tasemekoolituste planeerimine ja korraldamine TLÜ ,TÜ ja Audentese spordigümnaasiumi kaudu. 7. Järelevalve korraldamine treenerite kutsekvalifikatsiooni rakendamise üle. 8. Treenerite kutsepädevuse pidev kasv, kutsega treenerite arvu järjepidev tõus, treenerite kestev koolitamine ja enesetäiendamine, treenerikutse mõjutab treenerite konkurentsivõimet tööjõuturul. 9. Kutsekomisjonide töö korraldamine ja kutsekvalifikatsiooni edendamine. Kutseandmise kvaliteedi tagamine. 10.2 Treeneri tööjõukulude toetusprogrammi elluviimine ja rakendamine. Tegevuse eesmärgid: Treenerikutse on ühiskonnas väärtustatud, tagatud vääriline töötasu ja kõrgem tööhõive. Jätkuvalt rakendatakse laste ja noortega tegelevate treenerite tööjõukulude toetusmeedet https://www.riigiteataja.ee/akt/128112014020?leiaKehtiv ja läbi selle parandatakse laste ja noorte sportimisvõimalusi kõikjal üle Eesti Toetusmeetme ressursside ja nõudlikkuse toel kasvatatakse spordiorganisatsioonide tegevussuutlikkust. 12  SKT SA arengukava 2021-2024 Tegevused eesmärgi saavutamisel: 1. Treenerite tööjõukulu taotlemise, määramise, jaotamise ja tagasisnõudmise süsteemi rakendamine ja toiminguteks loodud keskkonna jätkuv arendamine. 2 Toetusmeetme abil ning treeneritele asjakohaseid nõudeid seades laste ja noortega tehtava treeningtöö muutmine kvaliteetsemaks ja ohutumaks. 3. Treenerite tööjõukulude osalise toetuse rakendamine ja selle kaudu treenerite tööjõukuludeks kaasrahastajate panuse suurendamine. 4. Treeneritoetuse õiguslikest alustest ja võimalustest teavitamine, taotluste vastuvõtmine ja menetlemine, roetuste eraldamine, kontroll ja vajadusel tagasinõudmine. 5. Sihtkontrolli jätkamine koostöös Maksu -ja Tolliametiga. 6. Regulaarsete analüüside koostamine treeneritoetuste mõjust. Indikaatorid (p.10.1 – 10.2) 1. Sihtasutusel on sõlmitud Kultuuriministeeriumiga riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingud. 2. Sihtasutusel on sõlmitud Kultuuriministeeriumiga haldusleping riigisiseste toetusprogrammide Elluviimiseks. 3. Sihtasutusel on sõlmitud Eesti Olümpiakomiteega kokkulepe treenerite kutsekvalifikatsiooni edendamise ja kutseandmisega seotud toimingute teostamiseks, treenerikutsete haldamiseks ja tagatud järelevalve ja esindatus treenerite kutsekomisjonides. 4. Sihtasutuse koordineerimisel antakse / taas-tõendatakse aastas 900- 1200 treenerikutset. 5. Spordiorganisatsioonide kaudu saavad tööjõukulude toetust aastaks 2024 1600 treenerit, tasustatavate treenerite osakaal tööhõives kasvab 60 %-ni. 6. Regulaarselt kaasajastatakse treenerite kutsestandardeid ja kutse andmise korda; Noortega tegelevate treenerite tööjõukulu toetuse meede on korrastanud spordimaastikku korralduslikust ja tööõiguslikust aspektist, andnud organisatsioonidele kindlustunde treenerite palkamiseks, parandanud riigi maksulaekumist ning väärtustanud treeneriametit noorte hulgas. Treenerikutse muutub aina väärtuslikumaks ja hoogustab noori seda ametit valima. Arvestades harrastajate arvu järjepidevat kasvu on Eestil aastaks 2030 vaja vähemalt 1200 uut treenerit, ehk kutsega treenerite arv peab tõusma vähemalt 33%. Selleks on vaja järjepidevalt tegeleda eeltoodud eesmärkide saavutamisega. 10.3. Eesti spordi andmekogu (Eesti Spordiregister) andmete kogumine, töötlemine, haldamine, arendamine. Tegevuse eesmärk: On loodud tõenduspõhine ja laiapõhjaline spordi andmekogu Eesti spordi -ja liikumisharrastuse analüüsimiseks ja arendamiseks, tõenduspõhiste juhtimisalaste poliitiliste ning rakendusotsuste langetamiseks. Eesti Spordiregister on osa Eesti riigiregistrite süsteemist. Tegevused eesmärgi saavutamiseks: 1. Kõigile huvilistele süstematiseeritud ja tõenduspõhiste andmete kättesaadavuse tagamine sportlaste, treenerite, spordiehitiste, spordikoolide, spordiorganisatsioonide, spordiharrastajate kohta, samuti alates 01.märtsist 2020 lisandunud sportlasetoetuste ja -stipendiumite ning sporditulemuste kohta. 1.1. Spordiorganisatsioonide alamandmekogu jätkuv arendamine eesmärgiga pidada arvestust spordiorganisatsioonide ehk spordiklubide, maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste, rahvusliku olümpiakomitee ja spordiorganisatsioonide liikmeks olevate muude juriidilisest isikust organisatsioonide andmete üle ja võimaldada neid kasutada. 13  SKT SA arengukava 2021-2024 1.2. Spordikoolide alamandmekogu jätkuv arendamine eesmärgiga pidada arvestust spordikoolide ehk huvihariduse omandamise raames spordi harrastamist võimaldavate huvikoolide andmete üle. 1.3. Spordiehitiste alamandmekogu jätkuv arendamine eesmärgiga pidada arvestust spordiobjektide andmete üle. 1.4. Treenerite alamandmekogu jätkuv arendamine eesmärgiga pidada arvestust treenerikutset taotlevate ning spordiklubides, spordialaliitudes, samuti spordikoolides õpetajana tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute kohta. 1.5. Sportlasetoetuste ja -stipendiumide alamandmekogu jätkuv arendamine eesmärgiga pidada arvestust sportlasestipendiumide, sportlastega sõlmitud lepingute ja sportlasetoetuste kohta: 1) koguda ja väljastada teavet sportlaste kohta, kellega on sporditegevuse raames sõlmitud leping, kellele on eraldatud sportlasestipendium või kellele makstakse sportlasetoetust; 2) teavitada sportlast ning sportlasele sportlasestipendiumi ja -toetuse maksjaid spordiseaduses sätestatud piirmäärade täitumisest ja ületamisest; 3) edastada andmeid sportlasele väljamakstud sportlasestipendiumi, sportlasetoetuse ja selle maksmise eelduseks oleva sportlasega sõlmitud lepingu kohta Maksu- ja Tolliametile maksukorralduse seaduse § 10 lõikes 2 toodud ülesannete täitmiseks. 1.6. Sporditulemuste alamandmekogu jätkuv arendamine eesmärgiga koguda ja säilitada Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõitlustel saavutatud sporditulemuste andmeid sporditoetuste eraldamisega seotud otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks. 2. Eesti sportlaste sporditulemuste kogumine, varasemate saavutuste digitaliseerimine ja talletamine. Digitaalse Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni (ESBL) ja Eesti Spordi aastaraamatu püsiv uuendamine ja ajakohastamine. 3. ESBL kolleegiumi, toimetajate ja spordiorganisatsioonide koostöö tagamine. 4. Spordiregistri piirkondlike juhtisikute koolitamine ja regulaarne koostöö. Indikaatorid (p. 10.3.): 1. Sihtasutusel on sõlmitud Kultuuriministeeriumiga haldusleping spordi andmekogude pidamiseks 2. On tagatud süstematiseeritud andmete kättesaadavus Eesti sportlaste, treenerite, spordiehitiste, spordikoolide, spordiorganisatsioonide, spordiharrastajate, sportlastoetuste ja – stipendiumite ning sporditulemuste kohta. 3. Info sihtasutuse pakutavate teenuste kohta on kättesaadav laiale kasutajaringile. 4. Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni veebiväljaanne sisaldab ca 6500 spordiisiku andmeid, iga- aastaselt antakse välja eesti Spordi aastaraamat. 10.4 Tegutsemine kompetentsikeskusena, kuhu on koondunud spordivaldkondadega seotud oskusteave ja info ning spordi andmekogud. Tegevuse eesmärk: On tagatud tõenduspõhised andmed poliitikaloomeks ja igapäevajuhtimiseks. Spordiorganisatsioonid on tegevussuutlikud, järgivad kehtestatud kokkuleppeid ja reegleid. Inimesed on teadlikumad liikumise ja sportimise mõjust tervisele. Laste ja noorte sihipärane sporditegevus on toetatud tõenduspühiste andmete alusel riigi kesk- valitsuse ja kohaliku omavalitsuse poolt. 14  SKT SA arengukava 2021-2024 Tegevused eesmärgi saavutamiseks: 1. Pädevuse koondamine ja asjatundmuse kasvatamine sihtasutuses spordi arengukavade, strateegiate ja spordipoliitika alusdokumentide väljatöötamiseks ja edasiarendamiseks ning rakendamiseks. 2. Nõustamis- ja konsultatsioonipakettide väljatöötamine spordiorganisatsioonide juhtimise tugevdamiseks, juhtide pädevuse ja asjatundlikkuse tõstmiseks. 3. Koostöös Kultuuriministeeriumiga ja EOK-ga „Spordipoliitika põhialuste aastani 2030“ rakendustegevuste elluviimine. Iga-aastase strateegiadokumendi aruande koostamisel osalemine, strateegia elluviimiseks tarvilike analüüside, rühmatööde ja koosolekute korraldamine. 4. Veebipõhiste keskkondade loomine spordikorralduslike ülesannete lahendamiseks avaliku sektori institutsioonides ja spordiorganisatsioonides. 5. Euroopa Liidu spordialaste projektide ja teabeürituste kohta info (seminarid, konverentsid) levitamine ja spordiorganisatsioonide nõustamine EL spordiprojektides osalemisel.. Osaletakse Euroopa Liidu ekspertrühmade, spordiprojektide ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös (Euroopa Komisjon, ENGSO; ICCE…jne) 7. Spordi -ja liikumisharrastuse alaste uuringute korraldamine. 8. Spordiveebi www.sport.ee haldamine ja arendamine. www.sport.ee on sporditöötajatele ja spordihuvilistele esmaseks töö ja infokeskkonnaks. 9. Spordialaste trükiste ja raamatute kirjastamine. Sporditulemuste süstematiseerimine, ajakohastamine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Püsivalt on uuendatud ja ajakohastatud digitaalne Eesti Spordi Biograafiline Leksikon, regulaarselt antakse välja Eesti Spordi aastaraamatut. 10. Partnerlussidemete arendamine spordivaldkonnaga seonduvate asutustega. Sihtasutuse partneritena on olulised: Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Olümpiakomitee, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, SA Kutsekoda, Haridus- ja Noorteamet, Maksu- ja Tolliamet, kohalikud omavalitsused ning nende liidud, spordialaliidud ja spordiklubid, üleriigilised spordiühendused ja maakondade/linnade spordiliidud. Partnerlussidemed tagavad sihtasutuse osalemise oma valdkonna oluliste otsuste tegemisel ning info oluliste teemade kohta, samuti sihtasutuse rahastamise stabiilsuse. Indikaatorid (p. 10.4): 1. Liikumise ja sportimisega seotud spetsialistid on kaardistatud ja nende pädevust tõstetakse läbi erinevate koolituste. 2. Kaardistatud ja üldistatud on varasemalt läbiviidud erinevad spordialaseid uuringuid, jätkatakse ajaliselt jätkuvate uuringute korraldamist. 3. Algatatakse keskkonna muutustest ja partnerite huvidest lähtuvate uuringute läbiviimist eesmärgiga anda soovitusi ja ettepanekuid sporditegevuse paremaks korraldamiseks ja efektiivsemaks toetamiseks. 4. Kaardistatud on liikumise ja spordiga seotud tööhõive ja maksukäitumine. 5. Sihtasutus on kujunenud keskseks spordialaseks tugistruktuuriks Eestis, kes aitab ja annab sisendi keskvõimu ja kohaliku võimu asutustele ja spordiorganisatsioonidele spordipoliitika kujundamiseks. 6. Sihtasutus on esindatud kõigil olulisematel Eesti spordialastel foorumitel 15  SKT SA arengukava 2021-2024 11. Arengukava tegevuste võtmeindikaatorid ja mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2020) 2021 2022 2023 2024 Toimiv treenerite Kutsega treenereid kutsesüsteem, 3595 3650 3700 3750 3800 treenerikutsete arv Läbiviidud koolituste 25 koolitust - 30 35 40 45 seminaride ja koolitatud seminari-infopäeva. Osalejaid Osalejaid Osalejaid Osalejaid töötajate/treenerite arv Osalejaid 1250. 1 300 1 400 1 450 1 500 Treenerite tööjõukulude Toetatud 407 408 410 420 440 toetusprogrammi spordi- elluviimine ja treenerite organisatsiooni Tööhõive Tööhõive Tööhõive Tööhõive tööhõive parandamine Tööhõive 53% 55 % 56 % 58 % 60 % Välja makstud tööjõu- kulude toetussumma 7 200 000 7 700 000 8 000 000 8 500 000 9 000 000 treeneritele € Toetatud treenerite arv 1 305 1 375 1 425 1 500 1 600 Spordiorganisatsioonide arv (Eesti spordiregister) 2 717 2 750 2 750 2 750 2 750 Harrastajate arv spordiklubides ja 190 000 192 000 196 000 200 000 204 000 spordikoolides (ESR) Noorte harrastajate arv 107 300 108 000 110 000 113 000 115 000 (ESR) 12. Arengukava muutmise ja uuendamise kord Käesoleva arengukava kinnitab Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutuse nõukogu. Arengukava saab aluseks sihtasutuse iga-aastaste tegevuskavade koostamisel. Arengukava täitmise eest vastutab sihtasutuse juhatus ja annab sellest nõukogule aru üks kord aastas. Vajadusel esitab juhatus nõukogule ettepanekud arengukava muutmiseks. Samuti võivad arengukava muuta sihtasutuse asutajad nõukogu kaudu, kui muutuvad asutajate kavatsused antud valdkonnas. Arengukava uuendamise võivad algatada nii sihtasutuse nõukogu kui juhatus, kui üldised arengud selle tingivad. Sellisel juhul fikseeritakse arengukavas esitatud eesmärkide täitmine indikaatorite hetkeseisu mõõtmisega ning uuendatud arengukavas võetakse arvesse eelnevas arengukavas kinnitatu. Kindlasti uuendatakse arengukava enne selle tähtaja lõppu. Arengukava täitmisest, muutmisest ja uuendamisest antakse teada sihtasutuse kodulehekülje kaudu, vajadusel pressiteadetega ning otsekontaktide teel sihtasutuse asutajatele. 16  2023.a. EELARVE KINNITAMINE 2022 2022 2023 SKT SA Nõukogu koosolek 14.12.2022 Pp. 3 Kinnitatud Täitm. prognoos Kinnitamiseks eelarve 31.12.2022 eelarve TEGEVUSTULUD Kaupade ja teenuste müük 68 000 55 300 55 000 koolitusmaksed 15 000 12 000 15 000 raamatute ja trükiste müük 12 000 8 000 12 000 kutseeksami maksed 5 000 6 000 6 000 testid ja tunnistused 15 000 14 000 15 000 eriprojektid 15 000 15 300 6 000 muud teenused 6 000 0 1 000 Saadud toetused 8 341 580 8 401 323 12 624 812 tegevustoetus 464 087 464 087 530 526 spordiandmekogu pidamine 120 000 120 000 120 000 treeneritoetus 7 752 036 7 752 036 11 952 036 muud toetused: Archimedes, R/V 5 457 65 200 22 250 COVID treeneritoetus 0 0 0 COVID spordiobjektide toetus 0 0 0 Eelmise aasta jääk 80 000 164 651 450 000 TULUD KOKKU 8 489 580 8 621 274 13 129 812 Tulud kokku ilma treeneritoetuseta 776 304 907 998 939 036 TEGEVUSKULUD Tööjõukulud -494 855 -537 953 -544 520 kõik tööjõukulud -494 855 -537 953 -544 520 sh. nõukogu ja juhatuse liikmed -71 980 -78 035 -78 896 Majandamiskulud -92 905 -100 583 -113 050 raamatupidamise ja büroo kulud -18 000 -25 383 -25 120 ruumide rendikulud -32 251 -31 500 -34 440 transpordikulud -26 014 -26 500 -35 250 andmeside ja telefonikulud -14 640 -14 200 -15 240 lähetuskulud -2 000 -3 000 -3 000 Mitmesugused tegevuskulud -7 828 161 -7 532 238 -12 375 776 treenerite tööjõukulutoetused ja kulud -7 708 276 -7 348 276 -12 130 776 treenerikutse arendamine, koolitus ja toetuspojektid -5 000 -60 000 -60 000 COVID treeneritoetus 0 0 0 COVID spordiobjektitoetus 0 0 0 kanded seoses Erasmus+ jt. projektidega -22 085 -38 000 -66 000 treenerite kutseandmine, koolitused -58 000 -45 000 -70 000 seminarid, koolitused -10 000 -13 000 -15 000 ESR uurimis- ja arendustööd -17 800 -18 000 -18 000 Spordialaste raamatute koostamine, kirjastamine -7 000 -9 962 -16 000 Muud tegevuskulud -300 -500 -300 maksud, lõivud, trahvid, sh KäM -300 -500 -300 finantskulu 0 0 0 KULUD KOKKU -8 416 221 -8 171 274 -13 033 646 Kulud ilma treeneritoetuseta, objektitoetusteta -707 945 -762 998 -842 870 Laekumiste-Kulude Vahe 73 359 450 000 96 166  Spordikoolituse ja -Teabe SA olulisemad tegevuseesmärgid aastaks 2023 Sihtasutuse arengukavas 2021 – 2024 (kinnitatud sihtasutuse nõukogu koosoleku prototokolliga 10.12.20 nr. 87) on määratud järgnevate aastate peamised tegevussuunad ning indikaatorid tegevuseesmärkide elluviimiseks ja saavutamiseks: Treenerite tööjõukulude toetusmeetme realiseerimine, eelkõige stabiilse ja treenerikutset toetava toetusmeetme ladus toimimine; 1500 treeneri ja 420 spordiorganisatsiooni kaasamine toetusmeetmesse; ettenähtud töötasude ja maksude tasumise kontrollimine paikvaatluste ja koostööpartnerite abil. Treenerite kutseandmise protsessi juhtimine, eelkõige EOK kui treenerikutsete kutseandja 2020 – 2025 esindamine kutseandmise protsessis; treenerikutse alusdokumentide uuendamine; treenerite tasemekoolituste tellimine ja toetamine eesmärgiga 600 koolituskursuste läbinut; treenerite täienduskoolituste toetamine oma ja teiste riikide parimate koolitajate kaasamiseks. Eesti spordiregistri volitatud töötleja ülesannete täitmine, eelkõige laste ja noorte spordiharrastuse arvestuses isikukoodipõhise kaardistamise analüüsimine; spordiehitiste alamandmekogu andmete uuendamine; spordikoolide alamandmekogu andmete uuendamine koostöös EHIS-ega; spordiorganisatsioonide alamandmekogu uuendamine; treenerite alamaandmekogu andmete uuendamine; spordistipendiumite, sporditoetuste keskkonna arendamine ja uuendamine; spordikalendri ja sporditulemuste andmebaasi uuendamine; Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni andmebaasi uuendamine ja ajakohastamine. IT keskkonna arendamine, eelkõige spordiregistri toimimiseks tarvilike arenduste ja uuenduste sisseviimine; treenerite kutseandmise koordineerimiseks tarviliku IT keskkonna arendamine; treeneritoetuste menetlemiseks tarviliku IT keskkonna arendamine; teenusplatvormi loomine kohalike omavalitsuste teenindamiseks – arvestus, sporditoetused. Spordiuuringute ja -analüüside koostamine, eelkõige spordi rahastamisest; treenerite tööhõivest; spordiorganisatsiooni arengust; spordiorganisatsioonide maksukäitumisest. Spordiportaali www.sport.ee, jätkuv arendamine. Spordialase kirjanduse ja õppematerjalide väljaandmine. Osalemine Euroopa Liidu ekspertrühmades, spordiprojektides ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Sihtasutus on partner järgmistes Euroopa Liidu Erasmus + spordiprojektides: ERASMUS+ - Osalemine r/v õpirände projektis koordinaatori rollis spordialaliitudele. Eesmärk treenerite õpperänded tasemekoolituse ja täienduskoolituse parimaks realiseerimiseks. 2 projekti: nr. EE01-KA104-077735 ja nr. EE01-KA121-ADU-000057542 PEAK – „Policy, Evidence and Knowledge in Coaching“, mille eesmärk on töötada välja poliitikasoovitused rahvusvahelistele ja rahvuslikele spordikatusorganisatsioonidele ning riikidele treeneritöö ja treenerikutse edasiarendamiseks. CHAMP – „Clubs for Health-enhancement, Activation, Modernisation and Participation“, mille eesmärk on välja töötada spordiliikumisele uusi töövahendeid ja õpivõimalusi, toetudes tänastele kehalise tegevuse edendamise trendidele ja innovaatilistele praktikatele. V4V – “Skills acquired through Volunteering in Sport “põhieesmärk on spordis, vabatahtliku töö käigus omandatud oskuste ja teadmiste analüüsimine, väärtustamine ja nähtavaks tegemine. Sihtasutus esindab Eestit järgmistes rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides: ICCE – Intrernational Council for Coaching Excellence, mille eesmärk on juhtida ja arendada treenerikutse arendamist ülemaailmselt. ENGSO – European Non-Governmental Sport Organisation, mis seisab tegeleb vabatahtliku spordi ja spordiühenduste arengu nimel, tegevus ENGSO-s kokkuleppel Eesti Olümpiakomiteega. EOSE - European Observatoire of Sport and Employment, mis tegeleb tööjõu valdkonnaga spordi- ja liikumisharrastuse sektoris eesmärgiga töötajate ja vabatahtlike tegevuseks vajalike teadmiste, osakuste ja pädevuste arendamine. Arengukavas kinnitatud mõõdikud ja indikaatorid peamiste tegevuseesmärkide saavutamiseks 2021 - 2024 Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2020) 2021 2022 2023 2024 Toimiv treenerite Kutsega treenereid kutsesüsteem, 3595 3 650 3 700 3 750 3 800 treenerikutsete arv Tegelik aasta lõpuks 3 693 3 990 4 007 (31.12.) Läbiviidud koolituste 25 koolitust - 30 35 40 45 seminaride ja koolitatud seminari-infopäeva. Osalejaid Osalejaid Osalejaid Osalejaid töötajate/treenerite arv Osalejaid 1250. 1 300 1 400 1 450 1 500 Tegelik aasta lõpuks 24 33 35 (31.12.) Osalejaid Osalejaid Osalejaid 1 313 1 527 1 274 Treenerite tööjõukulude 407 408 410 420 440 toetusprogrammi Toetatud spordi- elluviimine ja treenerite organisatsiooni Tööhõive Tööhõive Tööhõive Tööhõive tööhõive parandamine Tööhõive 53% 55 % 56 % 58 % 60 % Tegelik aasta lõpuks 407 404 404 (31.12.) Tööhõive Tööhõive Tööhõive 54,07% 53,64% Edasiantud treenerite toetussummad € 7 070 000 7 700 000 8 000 000 8 500 000 9 000 000 Tegelik aasta lõpuks 6 975 762 7 592 862 7 395 799 (31.12.) Toetatud treenerite arv 1 305 1 375 1 425 1 500 1 600 Tegelik aasta lõpuks 1305 1 358 1 414 (31.12.) Spordiorganisatsioonide arv (Eesti spordiregister) 2 717 2 750 2 750 2 750 2 750 Tegelik aasta lõpuks 2 703 2 826 2 899 (31.12.) Harrastajate arv spordiklubides ja 190 000 192 000 196 000 200 000 204 000 spordikoolides (ESR) Tegelik aasta lõpuks 192 114 184 337 193 274 (31.12.) Noorte harrastajate arv 107 300 108 000 110 000 113 000 115 000 (ESR) Tegelik aasta lõpuks 108 582 109 239 113 462 (31.12.) Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ((SKT SA) kvartaalsed teatised Kultuuriministeeriumile treeneritoetuste kasutamise kohta 2023. aastal I kvartal. 11. jaanuaril 2023.a. laekus SKT SA arveldusarvele Riigikassas 3 063 009,00 eurot. S KT SA juhatuse liikme korraldusega nr. 5 09. jaanuarist 2023 otsustati 2023.a. I kvartalis eraldada treeneritoetusi 3 039 169,82 eurot. 17. jaanuaril 2023 kanti treeneritoetustega seotud organisatsioonidele 3 039 169,82 eurot. Ajavahemikul 30. jaanuar kuni 11. aprill 2023 kanti määrusepäraste nõuete täitmise järel treeneritoetusega seotud organisatsioonidele veel 12 826,51 eurot. Määruses sätestatud nõuete osalise mittetäitmise tõttu laekus 18. jaanuarist – 05. aprillini 2023 tagasimaksetena I kvartali eest 25 523,26 eurot. Seega 15. aprilli seisuga treeneritoetuse kasutamine: Kvartalid 2023 I kv. Laekumine 3 063 009,00 Toetused välja 3 051 996,33 Tagasikanded 25 523,26 Seis 15.04.2023 3 026 473,07 Ootel 15.04.2023 36 535,93 II kvartal ja I kvartali parandused pärast 15.0 4 .2023 1 0 . aprillil 2023.a. laekus SKT SA arveldusarvele Riigikassas 3 063 009,00 eurot. SKT SA juhatuse liikme korraldusega nr. 11 5 12 . aprillist 2023 otsustati 2023.a. I I kvartalis eraldada treeneritoetusi 2 937 914,71 eurot. 17. aprillil 2023 kanti treeneritoetustega seotud organisatsioonidele 2 937 914,71 eurot. Ajavahemikul 25 . aprill kuni 05. juuli 2023 kanti määrusepäraste nõuete täitmise järel treeneritoetusega seotud organisatsioonidele veel 4 2 965,47 eurot. Määruses sätestatud nõuete osalise mittetäitmise tõttu laekus 1 7 . aprillist – 0 4 . juulini 2023 tagasimaksetena II kvartali eest 10 435,04 eurot. Samas laekus I kvartali eest ajavahemikul 02. mai – 04. juuli 2023 tagasimakseid 26 684,37 eurot Seega 15. juuli seisuga treeneritoetuse kasutamine: Kvartalid 2023 I kv. 2023 II kv. Laekumine 3 063 009,00 Toetused välja 3 051 996,33 Tagasikanded 25 523,26 Seis 15.04.2023 3 026 473,07 Ootel 15.04.2023 36 535,93 Laekumine 3 063 009,00 Toetused välja 2 980 880,18 Tagasikanded 26 684,37 10 435,04 Seis 15.0 7 .2023 5 970 233,84 Ootel 15.0 7 .2023 155 784,16 I I I kvartal ja I ning II kvartali parandused pärast 15. 07 .2023 07 . juulil 2023.a. laekus SKT SA arveldusarvele Riigikassas 3 063 009,00 eurot. SKT SA juhatuse liikme korraldusega nr. 208 12. juulist 2023 ja nr. 209 12. juulist 2023 otsustati 2023.a. I I I kvartalis eraldada treeneritoetusi 2 9 1 9 199 , 3 6 eurot. 17. juulil 2023 kanti treeneritoetustega seotud organisatsioonidele 2 9 19 199,36 eurot. Ajavahemikul 19 . juuli kuni 13 . oktoober 2023 kanti määrusepäraste nõuete täitmise järel treeneritoetusega seotud organisatsioonidele veel 23 327 , 81 eurot. Määruses sätestatud nõuete osalise mittetäitmise tõttu laekus 17. aprillist – 04. juulini 2023 tagasimaksetena III kvartali eest 38 770 , 32 eurot. Samas laekus I kvartali eest ajavahemikul 17 . juuli – 0 5 . oktoober 2023 tagasimakseid 2 711,06 eurot Samas laekus II kvartali eest ajavahemikul 18. juuli – 22. september 2023 tagasimakseid 17 544,26 eurot Seega 15. juuli seisuga treeneritoetuse kasutamine: Kvartalid 2023 I kv. 2023 II kv. 2023 III kv. Laekumine 3 063 009,00 Toetused välja 3 051 996,33 Tagasikanded 25 523,26 Seis 15.04.2023 3 026 473,07 Ootel 15.04.2023 36 535,93 Laekumine 3 063 009,00 Toetused välja 2 980 880,18 Tagasikanded 26 684,37 10 435,04 Seis 15.0 7 .2023 5 970 233,84 Ootel 15.07.2023 155 784,16 Laekumine 3 063 009,00 Toetused välja 2 942 527,17 Tagasikanded 2 711,06 17 544,26 38 770,32 Seis 15. 1 0.2023 8 853 735,37 Ootel 15. 1 0.2023 335 291,63 Kumulatiivsus muudab tabeli keerukamaks, aga kajastab õigesti! Toomas Tõnise Spordikoolituse ja -Teabe sihtasutuse juhatuse liige