Kiri

Ministeeriumid 04.01.2023 nr 1-4/22/5724-2 Niinsoni looduskaitseala kaitse- eeskirja eelnõu dokumentide eelnõude infosüsteemi esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Niinsoni looduskaitseala kaart Hanna Kaarin Hermlin, 553 8717 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 4.01.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri1 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. peatükk. ÜLDSÄTTED § 1. Niinsoni looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Niinsoni looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) väärtuslikke metsa- ja sookooslusi, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike; 2) kaitsealuseid linnuliike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku: need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia) ja laanerähn (Picoides tridactylus). (2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Niinsoni sihtkaitsevööndisse. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. (2) Kaitseala välis- ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas3. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas4 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD § 5. Lubatud tegevus (1) Kaitsealal on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. (2) Kaitsealal on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine. (3) Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. (3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud jaht laanepüüle. (4) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud: 1) telkimine ja lõkke tegemine; 2) rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine; 3) loodusliku veerežiimi taastamine; 4) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 5) olemasolevate rajatiste hooldustööd; 6) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. § 6. Vajalik tegevus Kaitsealal on vajalik kraavide sulgemine metsa- ja sookoosluste taastamiseks. § 7. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 8. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk LÕPPSÄTTED § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 10. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2000. a määrus nr 361 „Niinsoni looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks. § 11. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 21. aprilli 2021 käskkirjaga nr 7-4/21/8501 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas4. § 12. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25). 2 Kaitseala on moodustatud ja kaitseala kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2000. a määrusega nr 361 „Niinsoni looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri”. 3 Kaitseala välis- ja vööndi piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (hhtp://register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 4 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Kaja Kallas Peaminister Madis Kallas Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa. Niinsoni looduskaitseala  Vabariigi Valitsuse määruse „Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva kaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Kaitseala asub Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Niinsoni looduskaitseala (edaspidi ka LKA) territoorium on olnud kaitse all alates 14. novembrist 2000. a, kui Vabariigi Valitsus kehtestas määruse nr 361 „Niinsoni looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni LKS alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasoleva looduskaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Muudatuse on tinginud vajadus viia kaitsekord kooskõlla LKS-ga ning kaitseväe keskpolügooni hüvitusmeetmete kava, et tagada kaitse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒25; edaspidi ka linnudirektiiv) I lisas nimetatud linnuliikidele ja nende elupaikadele. Seetõttu arvatakse Niinsoni looduskaitseala Natura 2000 linnualade koosseisu. Ühtlasi tagatakse kaitsekorra muudatusega väärtuslike metsa- ja sookoosluste parem kaitse. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Hanna Kaarin Hermlin (tel 553 8717, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna vanemjurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]). Eksperdihinnangu on andnud Renno Nellis, keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala eesmärk on kaitsta väärtuslikke metsa- ja sookooslusi, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike. Kaitsealal kaitstakse kaitsealuseid linnuliike, mida linnudirektiiv nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia) ja laanerähn (Picoides tridactylus). Ala arvatakse Natura 2000 linnualade koosseisu, et tagada kaitseväe keskpolügoonil linnustiku elupaikade vähenemise hüvitusmeetmena linnustikule sobivate elupaikade säilimine ümbruskonnas. Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Niinsoni looduskaitseala kaitse all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus, haruldus ja linnudirektiivi rakendamine. Väärtuste kirjeldus ja ohutegurid Haruldased ja ohustatud looduslikud metsa- ja sookooslused. Niinsoni looduskaitsealal asuvad looduslikud metsa- ja sookooslused: madalsoometsad, palu- ja laanemetsad ning soostuvad lehtmetsad. Madalsoodele on omane püsivalt veega küllastunud muld ja väikesekasvulised taimed. Põhiline ohutegur on kuivendamine. Eksperdihinnangu põhjal on alal asuvad liigirikkad madalsood kuivendamise tagajärjel metsistunud ja arenevad järgmiste aastakümnete jooksul soostuvateks lehtmetsadeks. Väikesed madalsoolaigud asuvad metsakoosluste vahel kaitseala lõunapoolses osas. Kaitsealal leidub neid 2 ha. Palu- ja laanemetsad on parasniisked okaspuuenamusega metsad. Vanades palu- ja laanemetsades leiavad elupaiga paljud ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja selgrootud loomad. Põhiline ohutegur on raie. Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanad parasniisked metsad kadumisohus. Palu- ja laanemetsi leidub kogu kaitseala ulatuses 76,2 ha. Soostuvatele lehtmetsadele on omane põhjavee lähedus ja sellest tulenev taimkatte mosaiiksus. Puid ümbritsevad tavaliselt tüvemättad. Põhilised ohutegurid on raie ja kuivendamine. Tihtipeale on nende koosluste veerežiim vähemalt osaliselt rikutud, seetõttu on esinduslike koosluste kaitse väga oluline. Esinduslik kooslus paikneb kaitseala keskel ja kaguosas. Kaitsealal leidub soostuvaid lehtmetsi 17,6 ha. Kooslused vastavad haruldaste ja ohustatud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidele liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080). Need metsa- ja sookooslused on intensiivse metsamajanduse tõttu muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud liigid, kes kasutavad kooslusi elupaigana või toitumisalana. Must-toonekurg Must-toonekurg (Ciconia nigra) on väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi ohustatud ning LKS alusel arvatud haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka, kuna tema arvukus on kahanenud 1980. aastate alguse 250 pesitsevalt paarilt praeguse 40‒60 paarini. Lisaks on must-toonekurg määratud linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Must-toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Liigi peamised ohutegurid on pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine ja toitumisalade degradeerumine. Lisaks must-toonekurele elab talle pesitsuspaigaks sobivates vanades metsades veel kuni 400 ohustatud liiki1. Seega toimib must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina. 1 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava, 2018, https://keskkonnaamet.ee/media/714/download. Eesti must-toonekure populatsiooni soodsa seisundi saavutamiseks on vajalik tagada piisavalt suure elupaiga (kõigi teadaolevate elupaikade) pikaajaline säilimine, mis loob eelduse liigi arvukuse püsimiseks ja kasvuks. Soodsa seisundi tagamise üheks tingimuseks tuleb seetõttu seada kõigi liigile sobivate asustatud ja asustamata elupaikade säilitamine eri tüüpi kaitstavate aladena. Mõned kaitstavate alade sihtkaitsevööndid ei pruugi olla must- toonekurele sobivad pesitsuspaigad praegu, kui mets pole seal veel jõudnud areneda piisava vanuse ja struktuurini. Kui must-toonekurg on mingilt alalt juba kadunud, siis ei pruugi tema tagasitulek olla kiire, isegi kui tingimused selleks on olemas. Uute territooriumite asustamine on pikaealistel lindudel üsna aeglane protsess. Uue territooriumi tekkimiseks peavad olema sobivad tingimused ja teiseks piisav hulk isendeid, kes neid saaks asustada. Pikaajaliselt (enam kui kümme aastat asustamata) elupaikades võib vajaduse korral kaaluda leebema kaitsekorra rakendamist, kuid tagada tuleb elupaiga (pesitsemiseks sobiva puistu) säilimine2. Laanepüü Laanepüü (Bonasa bonasia) on Eesti mandriosas pesitsev haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus, LKS alusel arvatud III kaitsekategooria liikide hulka ning on määratud linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Laanepüü arvukus kahanes eelmise sajandi lõpus mitu korda. Tegemist on paigalinnuga, keda leidub meil hinnanguliselt 20 000 – 25 000 paari3. Laanepüü eelistab pesitseda vähemalt 50-aastastes suhteliselt tihedates okas- ja segametsades, kus leidub nii varjuandvaid kuuski kui ka talvist toitu pakkuvaid kaski ja leppi. Sobivaimad elupaigad on väljakujunenud rindelisuse ja tiheda alusmetsaga mitmekesised vanad metsad, kus leidub häilusid ja tuulemurde. Suurimad liiki ohustavad tegurid Eestis on elupaikade hävinemine, eeskätt vanemate mitmekesise struktuuriga puistute kadumine ning fragmenteerumine, samuti pesitsuse nurjumine metsamajandustööde ja röövluse tõttu. Laanepüü lähiaja (viie aasta) kaitse-eesmärk on asurkonna arvukuse säilitamine vähemalt praegusel tasemel, pikaajaline (15 aasta) kaitse-eesmärk on asurkonna arvukuse suurenemine. Nende eesmärkide saavutamiseks on eeskätt vaja järgida mitmeid üldisi kaitsemeetmeid (nt laanepüü kaitse tõhustamine kaitstavatel aladel, sobivate elupaikade ühendatud võrgustikuna säilitamine, püsimetsamajanduse soosimine, raierahu pikendamine, kaitse katusliikide kaudu ja röövluse mõju vähendamine)3. Metsis Metsis (Tetrao urogallus) kuulub Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse ja on määratud linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Metsis on Eestis paikne lind ja eelistab elupaigana vanu loodusmetsi. Metsise mängupaigad asuvad Eestis eelkõige suuremate või väiksemate rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 80−130 aastat. Valdavalt mängivad metsised traditsioonilistes mängupaikades, mida võivad kuked kasutada aastakümneid. Metsisekukkede arvukus on viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud vaatamata mängude heale kaitstusele (94% teadaolevatest mängudest on kaitse all). 2012. aastal oli teada 388 asustatud metsisemängu. Metsisekukkede arvukushinnang aastatel 2013−2017 on Eestis 1300−1600 isendit2. Suurteks ohuteguriteks hinnatakse elupaikade killustumist, kisklust, kuivenduse mõjul toimuvat elupaiga kvaliteedi 2 Elts, J. jt, 2019, „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017”, https://eoy.ee/pics/757_Elts_et_al_2019-1.pdf. 3 Eesti Maaülikool, Eesti Ornitoloogiaühing, 2015, „Laanepüü (Bonasa bonasia) kaitse tegevuskava 2015– 2019 eelnõu”. halvenemist ning nende tegurite omavahelist koosmõju, aga ka pikaajalisi maastikumuutusi, mille tõttu ohustab mänge isolatsiooni jäämine ja eelistatud elupaikade killustumine4. Laanerähn Laanerähn (Picoides tridactylus) kuulub Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse, on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus ning on määratud linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Laanerähn on üle Mandri-Eesti laialt levinud haudelind, kes asustab suuremaid metsamassiive, kuid kelle levik ja asustustihedus on lokaalse iseloomuga. Laanerähnil on kindlad elupaigaeelistused: vanad okaspuuenamusega metsad, kus on piisavalt kahjustatud ja surnuid puid. Peamiseks ohuteguriks peetakse intensiivset metsamajandamist, mille käigus raiutakse maha vanad okaspuu ülekaaluga vanad metsad, eemaldatakse neist sanitaarraiega laanerähnile olulised kahjustatud ja surnud puud või fragmenteeritakse metsaraie käigus sobivad elupaigad5. Praegu võib Eestis elutseda 2000–3000 (4000) paari laanerähne. Vaatlusperioodil 2007‒2019 hinnati laanerähni arvukus kahanevaks6. Linnudirektiivi rakendamine Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ja neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Linnudirektiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt on liikmesriikidel kohustus rakendada erimeetmeid direktiivi lisades nimetatud regulaarselt leiduvate rändlinnuliikide, eelkõige nende liikide pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning rändepeatuspaikade kaitseks, mis tagaks nende liikide säilimise ja paljunemise nende levikualal. Linnudirektiivi I lisa liigid, kelle rändepeatus-, toitumis- või pesitsuspaiku kaitstakse, on teiste seas must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia) ja laanerähn (Picoides tridactylus). Kuna Niinsoni looduskaitseala on oluline elupaik linnudirektiivi I lisas nimetatud kaitsealustele linnuliikidele, siis kaasneb sellega Eesti riigil kohustus rakendada meetmeid oluliste elupaikade ja peatuspaikade säilitamiseks. Niinsoni looduskaitseala Natura 2000 linnualade koosseisu arvamine on selle kohustuse täitmiseks parim võimalus. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Niinsoni looduskaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse- eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse sellel alal on linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid 4 Randla, T. jt, 2015, „Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava”. 5 Evestus, T., Nurmla, A., 2012 „Laanerähni kaitse tegevuskava eelnõu”. 6 Keskkonnaagentuur, 2020 „Rähnide seire 2019. aasta aruanne”. nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse (LKS § 14 lõige 2) teostamisel lähtutakse sellisel juhul LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse nõuetest. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Teadaolevatest liikidest, mida ei ole loetletud kaitseala kaitse-eesmärgina, on kaitsealal III kaitsekategooria linnuliigid hiireviu (Buteo buteo) ja hoburästas (Turdus viscivorus) ning III kaitsekategooria taimeliigid kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Nende liikide korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse- eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Praegu kehtiv Niinsoni LKA kaitse-eeskiri on vastu võetud 14. novembril 2000. a. Looduskaitseseadus võeti vastu 2004. aastal ja selle § 91 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse- eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse- eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2023. aasta 1. maini. LKS-s esitatud tähtaeg tingib ka Niinsoni looduskaitseala kaitse- eeskirja uuendamise. Praegu kehtiv kaitse-eeskiri viitab mittekehtivale seadusele, on üldsõnaline ega nimeta konkreetseid kaitse-eesmärke. Uuendatud kaitse-eeskiri tagab ka loodusväärtuste tõhusama kaitse Natura 2000 linnualana. Ala arvatakse Natura 2000 linnualade koosseisu, et tagada kaitseväe keskpolügoonil linnustiku, eelkõige metsise ja must-toonekure elupaikade vähenemise hüvitusmeetmena linnustikule sobivate elupaikade säilimine ümbruskonnas. Praegu kehtiv kaitseala piir on kehtestatud vananenud kaartide alusel. Praeguseks on muutunud nii kaardistusalused kui ka kaardistamistäpsus. Kaitseala piiritletakse mööda kehtivaid katastripiire, maaparanduskraave ja metsasihte. Kaitseala kaitse-eesmärkideks lisatakse haruldased ja ohustatud looduslikud metsa- ja sookooslused. Kaitsealal asuvad madalsood, soostuvad lehtmetsad, palumetsad ja laanemetsad, mille vanad ja esinduslikud alad on intensiivse kuivendamise ja metsamajanduse tõttu muutunud Eestis haruldaseks7. Näiteks on Eesti madalsoode pindala vähem kui sajandi jooksul kahanenud 7,1 korda8. Kaitse-eesmärkideks olevad metsa- ja sookooslused on muu hulgas väärtuslikud elupaigad kaitsealustele lindudele9. 7 Kohv, K., 2009, „Eesti metsade elurikkus – tänane olukord ning eesmärgid ja lahendused järgmiseks kümneks aastaks”. 8 Paal, J., Leibak, E., 2013, „Eesti soode seisund ja kaitstus”. 9 Nellis, R., 2015, „Looduskaitseliste väärtuste ekspertiis ja Natura metsaelupaigatüüpide inventuur Niinsoni looduskaitsealal”. Kaitsealal olevatele metsa- ja sookooslustele vastavad loodusdirektiivi elupaigad liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Neid elupaiku on Niinsoni looduskaitsealal 2015. aastal inventeerinud Renno Nellis. Elupaigatüüpi liigirikkad madalsood on kaitsealal kokku 2 ha (kaitsealast 1,7%) ja selle esinduslikkust on hinnatud arvestatavaks (C). Elupaigatüüpi vanad loodusmetsad on kaitsealal kokku 49,2 ha (kaitsealast 42,8%) ning see on kaitsealal esinduslikkusega A‒C, lisaks on 27 ha hinnatud potentsiaalseks elupaigatüübiks. Elupaigatüüpi soostuvad ja soo- lehtmetsad on kaitsealal kokku 17,6 ha (kaitsealast 15,3%) ning see on kaitsealal esinduslikkusega B‒C. Kaitseala kaitse-eesmärkideks on ka kaitsta linnudirektiivi I lisas nimetatud liike must- toonekurge (Ciconia nigra), laanepüüd (Bonasa bonasia), metsist (Tetrao urogallus) ja laanerähni (Picoides tridactylus). Must-toonekure paar pesitses Niinsoni LKA keskosas aastatel 1996‒1998 loodusliku pesa varisemiseni. Senimaani on pesa olnud asustamata, viimane vaatlus Niinsoni LKA-l tehti aastal 2021. Vastavalt must-toonekure kaitse tegevuskavale tuleb säilitada ja kaitsta ka liigi asustamata pesapaikasid, mis on esindusliku elupaigaga ja kus elupaiga taasasustamise potentsiaal on säilinud. Niinsoni must-toonekure pesapaik vastab nendele tingimustele. Must-toonekure arvukus on viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud, mistõttu tuleb populatsiooni taastumise võimaldamiseks säilitada sobivate pesitsuselupaikade seisund. Lisaks kunagise pesapuu asenduseks loodud tehispesale kaardistas Renno Nellis 2015. aastal 28 potentsiaalselt sobilikku pesapuud, mis asuvad hajusalt üle kogu kaitseala. Sobivateks pesapuudeks on vanad ja tugevate külgokstega haavad ja männid. Eestis eelistavad must-toonekured pesitseda jänesekapsa- mustika, angervaksa, mustika ja karusambla-mustika kasvukohatüüpides1, mis on kõik Niinsoni LKA-l esindatud. Laanepüüsid elab kaitsealal 2015. aasta seisuga neli paari. Laanepüüd kasutavad tõenäoliselt elupaigana kogu ala. Elupaigana eelistab laanepüü tihedamaid metsaosi. Metsis Niinsoni LKA-l teadaolevalt ei pesitse, kuid Kõrvemaa metsise tuumalal elavad metsised kasutavad Niinsoni LKA metsasid olulise sügistalvise toitumisalana. Laanerähni elab kaitsealal hinnanguliselt üks paar. Laanerähni elupaik ja tegevusjäljed kuivanud kuuskedel leiti kaitseala lõunaosast. Laanerähni elupaigaeelistuseks on vanad okaspuuenamusega metsad, kus on piisavalt kahjustatud ja surnuid puid. Kaitseväe keskpolügoonil tekkiva mõju tõttu Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele on linnustiku ekspertiisis (koostanud OÜ Clanga) hüvitusmeetmena ette nähtud lähedalasuvate püsielupaikade ja kaitsealade arvamine Natura linnualade koosseisu. See tingib ka Niinsoni LKA arvamise Natura linnualade koosseisu. Linnualal on vajalik linnustiku kaitsemeetmena kaitse-eeskirjaga keelata alal jaht laanepüüle, et tagada kaitse-eesmärgiks seatavatele linnuliikidele pesitsusrahu ning vähendada tahtlikku või tahtmatut hukkumist. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kuna kaitsealal on peamiseks kaitse-eesmärgiks looduslike elupaikade ja liikide kaitse looduslike protsesside kaudu, rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina jätkuvalt looduskaitseala. Hoiuala kaitsekord ei võimalda vajalike piirangute rakendamist (nt metsade majandamine, maavarade kasutamine). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välispiir ja vöönd Praegu kehtiv kaitseala piir on määratud 1992. aasta maakasutuskaardi, 1991. aasta Aegviidu metskonna puistuplaani ning talumaade osas Katastri Ameti 1939. aasta skeemkaartide alusel. Kaitseala praegune piir ei järgi looduses nähtavaid piire, kaitseväärtuste asukohti ega praeguste katastriüksuste piire. Planeeritava kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (metsasihid, kraavide kaldad, mõõdistatud maaüksused). Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Niinsoni looduskaitseala praegune pindala on 111,14 ha ja kaitseala kuulub täies ulatuses sihtkaitsevööndisse. Kaitseala suureneb 4 ha võrra ja planeeritava kaitseala pindalaks on 115,1 ha. Niinsoni LKA kavandatava piiri järgi jääb kaitsealale riigimaad 100,2 ha ja eramaad 14,9 ha. Kaitsealale lisandub 0,9 ha varem kaitse all mitte olnud eramaad ja 3,82 ha riigimaad, kaitsealalt jäetakse välja 0,37 ha eramaad ja 0,39 ha riigimaad. Kavandatava looduskaitseala pindala muutused on tingitud kaitseala piiri korrigeerimisest. Kaitsealasse jääb tervikuna kolm katastriüksust, mis kuuluvad kõik riigiomandisse: kõige põhjapoolsemas osas paiknev Tuvi (14001:001:1043), kaitseala lõunapoolses osas paiknev Niinsoni looduskaitseala 4 (14001:003:0099) ja sellega idas piirnev Niinsoni looduskaitseala 5 (14001:003:0001). Kaitsealasse jääb peaaegu tervikuna Tuvi katastriüksusega lõunas piirnev eraomandis olev Raja (14001:003:0107) katastriüksus, mille idapoolsest äärest jääb välja kuivenduskraavi kaitsealalt väljaarvamisega seoses 2 m laiune riba. Kaitsealasse jäävad osaliselt neli katastriüksust, millest neli kuuluvad riigiomandisse: kaitseala keskel paiknev Niinsoni looduskaitseala 1 (14001:003:0305), sellega edelas piirnev Niinsoni looduskaitseala 3 (14001:001:0905), sellega idas piirnev Aegviidu metskond 85 (14001:003:0304) ja kaitseala kagunurgas olev Aegviidu metskond 2 (14001:003:0189). Osaliselt kaitsealasse jääv eraomandis olev katastriüksus Jaani-Hansu (14001:003:0103) paikneb kaitseala kaguosas. Kaitseala piir kulgeb põhjaosas mööda katastriüksuste piire. Idaosas kulgeb piir mööda kuivenduskraavi serva nii, et kraav jääb kaitsealast välja. Lõunaosas kulgeb piir mööda metsasihti (siht jääb kaitsealast välja) ning lääneosas mööda kuivenduskraavi nii, et kraav jääb kaitsealast välja. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvate loodusväärtusi, kaitseala tsoneeringule ja kaitse-eeskirjale koostatud eksperdiarvamust9 ning 2015. ja 2021. aasta kotkaste ja must-toonekure seiret. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal olevate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne muude huvide suhtes. 9 Nellis, R., 2015, „Looduskaitseliste väärtuste ekspertiis ja Natura metsaelupaigatüüpide inventuur Niinsoni looduskaitsealal”. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse; edaspidi PS; § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §- st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja LKS alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse linnudirektiivist riigile tulenev kohustust kaitsta loodusväärtusi, selleks määratakse ala Natura 2000 võrgustikku kaitseväe keskpolügoonil elupaikade vähenemise hüvitusmeetmena linnustikule sobivate elupaikade säilimise kaudu ümbruskonnas. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitsekorra muutmine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamise ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Metsandusalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust eeldada, et ettevõtluse huvides on võimalik kasutada kaitset väärivaid loodusväärtusi (nt metsa). Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks on need piirangud vajalikud. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud sihtkaitsevööndiks. Leebem kaitserežiim seab ohtu kaitseala eesmärkide saavutamise, kuna ei võimalda tagada liikide elupaikade säilimist. Kaitse-eeskiri ei reguleeri kaitsealal kalapüüki, lautri või paadisilla ehitamist ega sõitmist veekogudel, kuna alal ei ole veekogusid. Samuti ei kasva kaitsealal pilliroogu ega adru ning sellest tulenevalt ei ole vajadust reguleerida kaitse-eeskirjaga nende varumist. Lisaks ei reguleeri kaitse-eeskiri poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalikku tegevust, sest alal puuduvad poollooduslikud kooslused. 2.5.2. Sihtkaitsevööndi kaitsekord 2.5.2.1. Lubatud tegevused Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida, korjata marju ja seeni ning muid metsa kõrvalsaadusi. Inimeste liikumist ja loodusandide kasutamist pole piiratud, kuna tegu ei ole suure külastuskoormusega ega -väärtusega alaga ja juhuslik külastus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Kaitsealal on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine. Kümme inimest on väike grupp, kelle koos liikumine ei avalda kaitstavatele liikidele ja kooslustele kahjulikku mõju. Kaitsealal puuduvad rahvaürituse korraldamiseks ettevalmistatud kohad ja seetõttu puudub arvestatav surve rahvaüritusi kaitsealal korraldada. Rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Nõusoleku andmisel saab kaitseala valitseja seada tingimusi ja suunata külastajad häirimistundlike liikide elupaikadest eemale. Kuigi kaitsealal ei ole kaitsealuste lindude jaoks liikumispiirangut kehtestatud, on vaja lindude vajadusest lähtuvalt häiringute tase väike hoida. Osalejate arvu piirang jätab kaitseala valitsejale võimaluse jälgida kaitseala kasutust ja vajaduse korral koormust suunata või hajutada. Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja jalgrattaga sõitmine radadel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid, jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radasid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab ala taimkatet ja seeläbi väärtuslikke metsa- ja sookooslusi ning elustiku mitmekesisust. Lisaks leidub kaitsealal mitu kaitsealuste liikide kasvukohta ja maas pesitsevate lindude elupaiku. Kaitsealale jääb üks pinnastee, mis viib välja riigimetsa metsasihini. Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud jaht laanepüüle. Ala ei ole atraktiivne rändlindude kogunemiskoht. Peamine jahilind, keda alal leidub, ongi laanepüü. Kuna laanepüü on kahaneva arvukusega III kaitsekategooria liik ja linnudirektiivi I lisa liik, kes on Niinsoni LKA kaitse-eesmärgiks, siis on kaitse-eesmärgi täitmiseks jahipiirang laanepüü kaitseks vajalik. Osaline jahi vähenemine kaitseb kaudselt ka teisi kaitsealuseid linnuliike, sest mürahäiring ei sega suve lõpul sulgimist ja sügistalvisel perioodil metsiste toitumist. Looduskaitseseadusest tuleneb jahiulukite lisasöötmiskohtade kooskõlastamiskohustus kõikidel kaitsealadel. Kuna Niinsoni LKA ja linnuala kaitse-eesmärkideks on maas pesitsevad kaitsealused linnud, siis tuleb vältida kiskjate ja metssigade alale koondamist. Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud telkimine ja lõkke tegemine. Alal leidub mitu häirimistundlikku liiki, seega soovib kaitseala valitseja seada vajaduse korral telkimiseks ja lõkke tegemiseks tingimusi (nt keelata need tegevused kaitse-eesmärgiks olevate lindude pesitsusperioodil). Telkimiseks ja lõkke tegemiseks on vajalik taotleda Keskkonnaametilt igakordset nõusolekut. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja 36 sätestatuga. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud loodusliku veerežiimi taastamine. Kaitsealal on niiskete metsade ja sookoosluste looduslikkust rikutud kuivenduskraavide loomisega. Ajaloolistest kaartidest (üheverstaline kaart 1894‒1922, kaheverstaline kaart 1895‒1918, Eesti kaart 1 : 50 000 (topo-hüdrograafia osakond) 1935‒1939) lähtudes oli enam kui sajand tagasi enne maaparandussüsteemide rajamist Niinsoni LKA kaetud valdavalt liigniiskete kooslustega. Kraavitus on mõjutanud kogu kaitseala nii kaitseala ümbritsevate kui ka kaitseala sees paiknevate kraavide tõttu. Kuivendamise tõttu on väärtuslikest soostunud metsa- ja sookooslustest, mille soodne seisund sõltub liigvee olemasolust, arenenud parasniisked palu- ja laanemetsad. Eksperdihinnangu põhjal arenevad kuivendamise tõttu kaitsealal 2 ha suurusel alal seni säilinud madalsoometsad lähima paarikümne aasta jooksul soostuvateks lehtmetsadeks. Ka ümbritsevad metsaalad on suuresti kujunenud soistes tingimustes ja sõltuvad stabiilsest looduslikust veerežiimist. Niinsoni looduskaitseala metsa- ja sooalad on kraavitusest mõjutatud, samas väheneb ajaga kraavide toime ja sellega ka nende negatiivne mõju. Kuna kaitseala soo- ja metsakooslusi mõjutab kuivendus, võib osutuda vajalikuks loodusliku veerežiimi taastamine kraavide sulgemise teel. Loodusliku veerežiimi taastamiseks vajalikud tööd planeeritakse kaitsekorralduskavaga ja nende tegemiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ei ole kaitsealal lubatud, sest maaparandussüsteemide hooldamine kahjustab kaitse-eesmärgiks seatud kooslusi ning seal elavate liikide elupaiku. Niinsoni looduskaitsealal asub maaparandusehitis PILLAPALU (TTP-232) 4108570010120. Kui lähtuvalt ala kaitse-eesmärkide vajadustest on tarvilik nimetatud maaparandusehitise sulgemine, saab seda teha läbi kaitsekorralduskava. Vajadusel on võimalik veevool ümber suunata. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, Tegevus on LKS § 30 lõikes 4 kirjas tegevusena, mida sihtkaitsevööndis võib kaitse- eeskirjaga lubada, kui see on vajalik kaitstava loodusobjekti säilimiseks. Üldiselt on sihtkaitsevööndis parimaks kaitsemeetmeks soo- ja metsakoosluste kujunemine looduslike protsesside kaudu. Samas võib tekkida vajadus teha kooslustes nende kvaliteedi parandamiseks hooldustöid ning aidata soos ja metsades nende kujunemisele kaasa. Koosluse kujundamisena võib kaitseala valitseja sihtkaitsevööndis lubada näiteks kujundusraiet üksikute puude väljaraiumise teel või häilude raiumist soo- ja metsakoosluste mitmekesisuse taastamiseks. Raietega võib lubada puistute liigilise mitmekesisuse kujundamist ning metsade ja soo bioloogilise mitmekesisuse suurendamist. Lisaks võib lubada raieid, mis on vajalikud loodusliku veerežiimi taastamiseks. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate rajatiste hooldustööd. Kaitseala keskosas asub ida-läänesuunaline pinnastee. Kaitseala valitseja võib lubada pinnastee hooldustöid, kui see on vajalik kaitse-eesmärkide saavutamiseks, näiteks ligipääsu võimaldamiseks loodusliku veerežiimi taastamistöödeks. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Need on tegevused, mis tagavad kaitse-eesmärgiks olevate liikide must- toonekure, metsise, laanepüü ja laanerähni soodsama seisundi. Need liigid on tundlikud kuivenduse mõjul toimuva elupaiga kvaliteedi halvenemise suhtes, seega võib elutingimuste säilitamiseks vajalikuks tegevuseks lubada raieid, mis on vajalikud loodusliku veerežiimi taastamiseks. 2.5.2.2. Vajalikud tegevused Niinsoni looduskaitsealal on vajalik kraavide sulgemine metsa- ja sookoosluste taastamiseks. Kuivenduskraavide likvideerimisega on võimalik ära hoida 2 ha suurusel alal madalsoometsade ning 17,6 ha suurusel alal soostuvate lehtmetsade kinnikasvamist ja nende edasist arengut parasniisketeks kasvukohatüüpideks, sellega kaasnevat liigikoosseisu muutumist ning kaitse-eesmärkideks olevate koosluste ja linnuliikide seisundi halvenemist. 2.5.2.3. Keelatud tegevused Kaitsealal on arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisusi keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Keelatud on tegevused, mis ei lähtu sihtkaitsevööndi kaitse- eesmärkidest, kuna tegevuste käigus võivad hävida kaitsealused liigid ja kooslused, mille säilitamine on sätestatud kaitse-eesmärgina. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega on kõik kaitse-eeskirjaga reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga ei tehta olulisi leevendusi majandustegevusele ja loodusvarade kasutamisele, kuna need tegevused seavad ohtu kaitseala loodusväärtuste säilimise. Majanduslikeks huvideks on piirkonnas metsa majandamine. Metsaraied majanduslikel eesmärkidel hävitavad kaitsealuste liikide elupaiku või halvendavad nende seisundit ja killustavad looduskooslusi. Kaitsealal on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. Rajatise püstitamine kaitseala tarbeks võimaldab kaitsealale püstitada tähiseid või infotahvleid. Kaitsealal ei leidu kohti, kuhu ehitisi on võimalik püstitada, sest kaitsealal paiknevad lausaliselt looduskooslused. Ehitustegevus hävitab looduslikud metsa- ja sookooslused, mille taastamine on pika aja vältel võimatu. Seega avaldab ehitustegevus väärtuslikele kooslustele suuremat negatiivset mõju kui raied. Ehitiste, eriti hoonete püstitamise keeld on vajalik ka linnudirektiivi ja kaitsealuste liikide elupaikade soodsa seisundi tagamiseks. Hoonete püstitamisega kaasnev ehitustegevus killustab elupaiku ja kaotab sidususe elupaikade vahel, mis võib viia liikide ja nende elupaikade hävimiseni. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning jahiulukeid lisasööta. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Tingimuste seadmine on võimalik, kui planeeritud tegevus ei kahjusta kaitse-eesmärke. 3. Menetluse kirjeldus 23. veebruaril 2021. a saadeti eramaaüksuste omanikele, Anija Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, kaitseministeeriumile, MTÜ-le Eesti Metsa Abiks ja Maapaju ning Aegviidu jahipiirkondades tegutsevatele jahiseltsidele tutvumiseks Keskkonnaametis ette valmistatud Niinsoni looduskaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsus (edaspidi ka VTK). Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsusega oli võimalik tutvuda ka avaliku väljapaneku ajal 1. märtsist kuni 15. märtsini 2021. a Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Ettepanekuid või vastuväiteid paluti esitada hiljemalt 15. märtsiks 2021. a. Niinsoni LKA kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus algatati keskkonnaministri 15. septembri 2021. a. käskkirjaga nr 1-2/21/389, mille lisana on olemas VTK koos esitatud ettepanekute ja vastuväidetega. Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 24. oktoober – 14. november 2022. Maaomanikke, Anija valda, RMK-d, Maa-ametit, Eesti Erametsaliitu, MTÜ-d Eesti Metsa Abiks ja Kaitseministeeriumi teavitati eelnõu avalikust väljapanekust 18. oktoobril 2022. a. Samal kuupäeval ilmusid vastavasisulised teated väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Keskkonnaameti veebilehel. Lisaks ilmus 24. oktoobril 2022. a eelnõu avalikustamise teade riiklikus päevalehes Õhtuleht ja 28. oktoobril 2022. a Harjumaa ajalehes Harju Elu. Parandusettepanekud ja vastuväited Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohta palusime esitada hiljemalt 14. novembriks 2022. a. Keskkonnaamet tegi looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Ettepanekuid avalikuks aruteluks ei laekunud. Tabel 1. Menetlusosalistelt avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja menetleja otsus Ettepaneku Ettepaneku/küsimuse sisu Menetleja otsus esitaja RMK 1. Kajastada seletuskirjas 1. Seletuskiri täiendatud. maaparandusehitist PILLAPALU (TTP-232) 2. Viide (KeHJS) § 3 lõikele 2. 4108570010120. Keskkonnale ebasoodsa mõjuga tegevustel kaitsealal ja selle naabruses 2. Lisada seletuskirja tuleb läbi viia keskkonnamõju mõjuanalüüs kaitsealast hindamine. Kui kaitse-korralduslikest väljaspool asuva tegevustest lähtuvalt planeeritakse maaparandussüsteemi kaitsealale jääva kraavi sulgemist, toimimisele. analüüsitake eelnevalt sellega kaasnevat mõju kaitsealast väljapoole 3. Täiendada seletuskirja 5. jäävatele aladele ning vajadusel peatükki „Määruse mõju ja suunatakse veevool ümber. rakendamiseks vajalikud kulutused” RMK varades arvel 3. Ei arvestata. Nimetatud peatükis oleva PILLAPALU (TTP-232) käsitletakse uuendatud kaitse- 4108570010120/002 eeskirjaga kaasnevaid mõjusid maaparandusehitise osa vastavalt väljakujunenud kokkulepetele jääkmaksumuse kuludesse ning seal kajastatud kulutuste kandmisega. arvutamiseks kasutatakse kindlat metoodikat. 4. Ei nõustu jätkuvalt kaitseala idapiiril asuva kraavi 4. Avalikul väljapanekul oleva eelnõu kaitsealasse hõlmamisega. kohaselt jääb kraav kaitsealast välja. Eesti 1. Kaitstavate lindude kaitseks 1. Kaitseala pindalaline suurenemine Erametsaliit ei ole tarvilik kaitsealuste on eelkõige tingitud kaitseala piiri metsade pindala suurendada, korrigeerimisest. Nõustume, et kisklus lindude kaitseks võiks kasutada on maaspesitsevatele kaitsealustele eelkõige kiskluse vähendamist. lindudele ohuteguriks. Laanepüü on langeva arvukusega liik, seetõttu 2. Senised leevendusmeetmed ei peame rakendama kõiki võimalikke ole piisavad sihtkaitsevööndisse kaitsemeetmeid ja ei saa teha kuuluva maa omanike kahjude järeleandmisi elupaiga suuruse ega kompenseerimiseks. kvaliteedi osas. 3. Ettepanek personaalselt 2. Uue kaitsekorra kehtestamisel informeerida kõiki piirangud metsamajandamise maaomanikke, kelle maadele seisukohalt rangemaks ei muutu, laienevad uued piirangud. tutvustatakse kompensatsioonimeetmeid. 3. Kõiki maaomanikke on teavitatud. MTÜ Eesti 1. Ettepanek täiendada kaitse- 1. Ei arvestata. Tegemist ei ole Natura Metsa abiks eesmärkide nimekirja kaitsealal 2000 võrgustiku loodusalaga, ala leiduvate Natura elupaikadega esitatakse Natura 2000 võrgustikku (liigirikkad madalsood, vanad linnualana. Alal leiduvate elupaikade loodusmetsad ja soostuvad ja kaitse on tagatud, sest ala kaitse- soo-lehtmetsad). eesmärkideks on muuhulgas ka metsa- ja sookooslused. Seletuskirjas on välja 2. Mitte arvata kaitse alt välja toodud, et kaitsealal olevatele metsa- ja praegu kaitse all olev 0,28 ha sookooslustele vastavad kõnealused suurust ala kaitseala loodusdirektiivi elupaigad. kagunurgas. 2. Ettepanekuga arvestatud ja piir 3. Keelata jahipidamine muudetud. pesitsusajal 1. veebruarist 31. augustini. 3. Ei arvestata. Ettepanek ei ole põhjendatud, sest ala ei ole metsise 4. Lubada jahipidamist teistele pesitsus- ega mängupaik vaid sügis- ulukitele (peale laanepüü) ainult talvine toitumisala. kaitseala valitseja nõusolekul ja vaid juhul, kui see on vajalik 4. Ei arvestata. Ulukite küttimine kaitse-eesmärgi saavutamiseks, vähendab ohtu kõikidele kui esineb oht inimese elule või maaspesitsevatele lindudele, on nad ala tervisele, kui see on vajalik kaitse-eesmärgiks või mitte. uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks ning uluki kaudu 5. Ei arvestata. Keelatud on jahiulukite leviva haiguse tõkestamiseks. lisasöötmise kaitseala valitseja nõusolekuta, eelnõus korratakse 5. Keelata jahiulukite looduskaitseseaduse sätet. lisasöötmine. 6. Kaitse-eeskirjas nimetatud lubatud 6. Iga lubatud tegevus peab tegevused arvestavad ala kaitse- arvestama ala kaitse-eesmärgiga  ja ei tohi kahjustada eesmärkide ja loodusväärtustega ning loodusväärtusi. ei kahjusta neid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kaitseväe keskpolügoonil tekkiva mõju tõttu Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele on linnustiku ekspertiisis (koostanud OÜ Clanga) hüvitusmeetmena ette nähtud lähedalasuvate püsielupaikade ja kaitsealade arvamine Natura linnualade koosseisu. See tingib Niinsoni LKA arvamise Natura 2000 võrgustiku linnualade koosseisu. Niinsoni looduskaitseala eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7– 25). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade kaitset Euroopa Liidus liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Niinsoni looduskaitsealal on olulisteks kaitse-eesmärkideks mitme linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigi kaitse. Linnualal on vajalik reaalse linnustiku kaitsemeetmena kaitse-eeskirjaga keelata jaht laanepüüle, et tagada kaitse-eesmärgiks seatavatele linnuliikidele pesitsusrahu ning vähendada tahtlikku või tahtmatut hukkumist. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada väärtuslike metsa- ja sookoosluste ning kaitsealuste linnuliikide elupaikade säilitamist ja nende soodsa seisundi saavutamist. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2030 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 (KOM(2020) 380), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Määrus toetab must-toonekure ja metsise kaitse tegevuskava eesmärke. Niinsoni looduskaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadetakse kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on eelnõuga seotud. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Kuna Niinsoni sihtkaitsevööndi pindala suureneb 4 ha, laekub maamaksu Harju vallale vähem ligikaudu 20 eurot aastas (Anija valla maamaksumääraga 2,4% maa maksustamishinnast). Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Pärast Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamist lisandub kaitsealale 0,54 ha eraomandis olevaid kinnisasju, mille sihtotstarbelist kasutamist kaitsekord oluliselt piirab. Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel toimus Harju vallas 2021. aastal 13 702 ha maatulundusmaaga 2368 tehingut kogusummas 168,4 miljonit eurot. Seega oli nende tehingute põhjal ühe hektari müügihind keskmiselt 12 288 eurot. Seega täiendava omandamiskohustusega 0,54 ha maatulundusmaa sihtotstarbega eramaa riigile ostmise korral oleks selle hind umbes 6636 eurot. Niinsoni LKA-le ei jää poollooduslikke kooslusi, seega poollooduslike koosluste hooldamise kulutused puuduvad. Uue kaitse-eeskirja kehtestamisega arvatakse Niinsoni looduskaitsealasse varem kaitseta olnud alast 3,03 ha riigimetsamaad, mis on suures osas küps või valmiv mets. Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutuste kohaselt jääb Harju maakonnas majandusmetsa range kaitse alla võtmisel riigil metsa majandamata jätmisel saamata tulu keskmiselt 116 eurot hektari kohta aastas. Arvestades lisanduvate piirangutega alal asuva küpse ja valmiva metsa osakaalu, kus lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 351 eurot aastas. Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt jääb keskmiselt 40% raieküpsetel aladel väljastatud metsateatistest realiseerimata muudel põhjustel (ebasoodsad ilmastikuolud, puiduturu olukord jne). Eramaadel saamata jääva puidutulu arvutamise aluseks on võetud Natura 2000 metsaalade metsaressursi keskmine väärtus, mille alusel arvutati keskmine eeldatav aastane tootlus. Selle järgi on saamata jääv puidutulu sihtkaitsevööndis 134 eurot/ha. Käesoleva määrusega liidetakse kaitsealale seni kaitseta erametsa 0,54 ha, seega on saamata jääva puidutulu hinnanguline väärtus eramaal 72,4 eurot aastas. Natura 2000 alal asuvale erametsamaale on õigus taotleda toetust, mida makstakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ja kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest. Toetuse eesmärk on kompenseerida metsaomanikele osaliselt looduse kaitsmise tõttu metsast saamata jäävat tulu. Toetuse andmise tingimused ja kord on kehtestatud 22. aprilli 2015. a määrusega nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetusˮ, mille kohaselt on toetuse määr sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta 110 eurot aastas. Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja kinnitamisega suureneb erametsa osakaal sihtkaitsevööndis 0,54 ha täies ulatuses seni kaitseta maa arvelt. Seega suureneb Natura 2000 erametsatoetuste hinnanguline maksumus riigile 59,4 euro võrra aastas. Metsatoetuse taotlejate arv on viimastel aastatel jäänud umbes 70% juurde võimalikust taotlejate arvust. Seega võib prognoosida tegelikuks lisakuluks umbes 42 eurot aastas. SMI 2020 aruande järgi on Eesti keskmine metsa tagavara 203 tm/ha. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel Ernst & Young Baltic AS tehtud metsa- ja puidusektori sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi kohaselt oli 2019. aastal 1 m3 puidu töötlemisel metsa- ja puidutööstuse poolt (metsamajandus, puidu töötlemine ja mööblitootmine) loodav lisandväärtus 193,3 eurot. Selle summa sees on ka metsaomanike saamata jääv puidutulu (toodud eespool). Sama uuringu järgi on 1 m3 puidu raiest laekuv otsene ja kaudne maksutulu 95 eurot raietsükli kohta. Varem kaitseta olnud maa tsoneerimine sihtkaitsevööndisse vähendab metsa majandamise mahtu nii eramaal kui ka riigimaal 100%. Kui metsatagavara oleks 203 tm/ha, jääks eeltoodud hinnangu järgi muudatuste tõttu otsest ja kaudset maksutulu täiendavalt laekumata lühiperspektiivis hinnanguliselt u 65 700 eurot ja metsa- puidutööstuse poolt lisandväärtus loomata u 140 000 euro ulatuses. Arvestades pikaajalist mõju majandusele ehk ka järgmist raietsüklit (metsa raietsükliks on arvestatud keskmiselt 80 aastat) väheneb maksutulu aastas u 858 euro ulatuses ja lisandväärtus u 1746 eurot. Arvestades aastase inflatsiooniga 2% jääb riigil saamata tulu u 225 000 eurot ja kogulisandväärtust loomata umbes poole miljoni euro väärtuses. Eeldusel, et selle muudatuse tõttu sektoris loodav lisandväärtus arvestuslikult väheneb, võib see mõjutada kuni 3,6 töökohta metsa- ja puidutöötlemise sektoris. Arvutuse eelduseks on teoreetiline võimalus, et praegu kaitse all mitteolev ressurss võetaks kohe kasutusse, mis saaks piirangute tõttu realiseeruda vaid piiratud ulatuses (takistused metsaseaduses, ilmastikus, turuhinnas ja omaniku tahtes). Ökosüsteemide hüvedest on Niinsoni looduskaitseala väga oluline kliimaregulatsiooni seisukohalt ehk mullasüsinikuvaru ja maapealsesse biomassi seotud süsiniku varu osas. ELME projekti raamest koostatud süsinikuvaru kaardikihtide alusel on ala hinnanguline mullas oleva süsiniku varu 93 506 tonni. Looduse hüvede väärtuse hinnastamisel laialdaselt kasutatava süsinikukaubanduse süsteemi (ETS – Emissions Trading System) hetkehinda (15.12.22 86,6 eurot/t) arvestades oleks see rahalises vääringus üle 8 miljoni euro. Niinsoni looduskaitseala on seejuures süsiniku siduja pikaajaliselt – hinnanguliselt seotakse ainuüksi turbasse tuhandeteks aastateks 0,2–0,3 t süsinikku ha kohta aastas, Niinsoni looduskaitsealas olevate soomuldade pindala (6,14 ha) arvestades seotakse süsinikku vähemalt 1,2–1,8 t/a, kuid eeldusel, et ala säilib looduslikuna ja seda ei majandata. Seega on ala looduslikus seisundis märgalana ehk olulise süsiniku sidujana säilitamine väga oluline olukorras, kus riigil on kohustus kasvuhoonegaaside emissioone oluliselt vähendama ja süsiniku sidumist suurendama hakata. Seejuures on oluline rõhutada looduslike tingimuste säilitamise ja parandamise olulisust, mille tagab ainult sihtkaitsevööndi režiim. Potentsiaalne maakasutuse muutus (nt metsanduslik kuivendus) tooks kaasa lühiajalise süsinikusidumise kasvu puidus, aga summaarse süsinikuvaru kahanemise turba/mulla arvelt 1–3 t/ha aastas ja veel intensiivsema kuivenduse/turbavälja korral 4–6 t C ha/a kadu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on ka keskkonnaorganisatsioonidel õigus esitada kaebus kohtusse. Keskkonnaasjades kohtusse pöördumist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus (§-d 30 ja 31), mille kohaselt eeldatakse keskkonnaorganisatsioonide õiguste rikkumist või põhjendatud huvi, kui keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele (§ 31) ja kaebuse ese on seotud keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või tegevusvaldkonnaga (§ 30 lg 2). 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.  Vabariigi Valitsuse määrus „Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri“ Lisa NIINSONI LOODUSKAITSEALA LEPPEMÄRGID katastripiir kaitseala välispiir Niinsoni sihtkaitsevöönd 0 500 Mõõtkava 1 : 10 000 Katastriüksused: Maa-amet, aprill 2022 m Aluskaart: ETAK, 2022. a versioon EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/23-0009 - Vabariigi Valitsuse määruse „Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.01.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/84499163-7316-4a08-932e-62f2471436e1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/84499163-7316-4a08-932e-62f2471436e1?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main