MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit
[email protected] Meie 12.01.2023 nr 1.1-10.1/274-1
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Tallinna ringraudtee riigi
eriplaneeringu ning
keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamine“ eelnõu
arvamuse andmiseks
Esitame Teile teistkordseks arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna
ringraudtee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“
eelnõu ja selle seletuskirja.
Selgitame, et esitasime 12.12.2022 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi
Valitsuse korralduse „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja koos lisadega. Tulenevalt
saadud tagasisidest suurendasime riigi eriplaneeringu ala (muudetud on eelnõu lisa 1) ning
täiendasime eelnõu seletuskirja. Kõigi esitatud seisukohtadega arvestamist või
mittearvestamist on selgitatud eelnõu seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis.
Palume Teie arvamust hiljemalt 5 tööpäeva jooksul kirja saamisest. Küsimuste tekkides palun
pöörduda Marju Kaivapalu (6113948,
[email protected]) poole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisad: Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koos planeeringuala asukoha ja piiriga ning
seletuskiri
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium, Riigikantselei, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Kaitseministeerium,
Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Tallinna Linnavalitsus,
Jõelähtme Vallavalitsus, Raasiku Vallavalitsus, Rae Vallavalitsus, Kiili Vallavalitsus, Saku
Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Keila Linnavalitsus, Lääne-Harju Vallavalitsus, Harku
Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Kohila Vallavalitsus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda,
Riigimetsa Majandamise Keskus, MTÜ Eesti Erametsaliit, AS Eesti Raudtee, Rail Baltic
Estonia OÜ, AS Edelaraudtee, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, AS Eesti Liinirongid,
Eesti Sadamate Liit
Marju Kaivapalu 6113948
[email protected]
2
Vabariigi Valitsuse korraldus „Tallinna
ringraudtee riigi eriplaneeringu ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“
Lisa
Planeeringuala asukoht ja piir
EELNÕU
11.01.2023
KORRALDUS
Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Planeerimisseaduse § 28 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 2 punktiga 5:
1. Algatada Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline
hindamine.
2. Riigi eriplaneeringu eesmärk on kavandada avalik elektrifitseeritud raudtee. Tallinna
ringraudteega koos kavandatakse eeldatavalt järgmise otstarbega ehitised: raudtee,
jaamateed, meldepunkti rajatised, reisi- või kaubaplatvormid, ülekäigu- ja
ülesõidukohad, raudtee ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus- või
energiarajatised või tehnorajatised, raudtee kaitserajatised, muud raudtee
sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised.
3. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Harju maakonnas
Tallinna linna ja Keila linna ning Jõelähtme valda, Raasiku valda, Rae valda, Kiili valda,
Saku valda, Harku valda, Saue valda ja Lääne-Harju valda ning Rapla maakonnas
Kohila valda ja Rapla valda. Planeeringuala suurus on ligikaudu 636 km2.
Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas.
4. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamist ning keskkonnamõju strateegilist
hindamist korraldab Rahandusministeerium.
5. Rahandusministeeriumil teavitada avalikkust Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu
ja keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamisest vastavalt planeerimisseaduse §
28 lõigetes 6 ja 7 sätestatule. Riigikantseleil avaldada teade otsuse kohta Vabariigi
Valitsuse veebilehel.
6. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise otsusega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa Planeeringuala asukoht ja piir
Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
16.06.2022 kirjaga nr 9-1/10-1 esitas MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL)
Rahandusministeeriumile taotluse Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamiseks. Riigi eriplaneeringu
koostamise eesmärk on kavandada avalik elektrifitseeritud raudtee, et luua võimalus Paldiski
suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast (sh Kopli kaubajaamast)
ning sh Ülemiste multimodaalsest reisiterminalist, kaupade kiirem liikumine ning Eesti
logistikavaldkonna konkurentsivõime suurendamine. Samuti on eesmärgiks võimaluste
loomine reisirongiliikluse täiendavaks arendamiseks Ülemiste-Paldiski/Turba (perspektiivis
Haapsalu/Rohuküla) suunal. Harju maakonnaplaneeringus 2030+1 on Tallinna ringraudtee
kavandamiseks planeeritud kaks põhimõttelist alternatiivset trassikoridori, mis on
lähtekohaks riigi eriplaneeringu koostamise käigus asukoha alternatiivide väljatöötamisel.
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda ka Tallinn-Lelle-Viljandi ja
Rail Baltic ühendusraudtee asukoha määramiseks erinevate trassialternatiivide vahel. Lisaks
asukoha alternatiividele tuleb riigi eriplaneeringu käigus valida ka tehnoloogia alternatiiv –
kas kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpmelaiusega, nagu ülejäänud tänane Eesti
raudteevõrk või 1435 mm rööpmelaiusega, nagu varem kavandatud Rail Baltic raudtee.
Antud vajadus tuleneb Euroopa Komisjoni 27. juulil 2022 esitatud täiendavatest
ettepanekutest üle-euroopalise transpordikoridoride (TEN-T) kaartide uuendamiseks.
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks uued raudteed Eestis, Lätis, Leedus,
Portugalis, Hispaanias ja Soomes ehitada laiusega 1435 mm. Välja töötatud alternatiivide
seast tuleb valida sobiv rööpmelaius ja sobivaim asukoht ning sobivaimas asukohas koostada
detailne lahendus.
HOL ja Rahandusministeerium sõlmisid 15.06.2022 Tallinna ringraudtee riigi
eriplaneeringu koostamise korraldamiseks planeerimisseaduse § 4 lõike 21 kohase
koostöökokkuleppe nr 1.1-22/22/237. HOL tasub koostöökokkuleppe järgi 38,81 % ja
Rahandusministeerium 61,19 %. Riigieelarvesse kavandatakse riigi eriplaneeringu
koostamiseks vajalikud vahendid etappide kaupa vastavalt täpsustunud eelarvele. Riigi
eelarvestrateegias 2023-2026 on riigi eriplaneeringu koostamisega arvestatud ning riigi
eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamiseks 2023.
aasta riigieelarvest raha eraldatud.
Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul HOL
taotletud Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering ning KSH. Riigi eriplaneeringu koostamist
korraldab Rahandusministeerium.
1
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/
kehtestatud 09.04.2018
1
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna
nõunikud Marju Kaivapalu (tel 611 3948, e-post
[email protected]), Alan Rood (tel
715 5805, e-post
[email protected]) ja Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 611 3312, e-post
[email protected]) ning riigi planeeringute valdkonna juht Eleri Kautlenbach (tel
611 3228, e-post
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa
(tel 611 3549, e-post
[email protected]).
2. KORRALDUSE EESMÄRK
Korralduse eesmärk on algatada riigi eriplaneering ja KSH, et kavandada Tallinna
ringraudtee rajamine. Tallinna ringraudtee kavandamise eesmärk on luua võimalus Paldiski
suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast ning sh Ülemiste
multimodaalsest reisiterminalist, kaupade kiirem liikumine ning Eesti logistikavaldkonna
konkurentsivõime suurendamine. Samuti on eesmärk võimaldada uusi
ühistranspordiühendusi Ülemiste-Assaku-Luige-Tänassilma-Saue-Keila-Paldiski/Turba
(perspektiivis Haapsalu/Rohuküla) suunal, mis võimaldab igapäevast kiiret, mugavat ja
keskkonnasäästliku töörännet elu- ja töökoha vahel ning parandaks ühtlasi lennujaama, Rail
Baltic reisiterminali ning muude teenuste ja töökohtade kättesaadavust, mis täna on
kättesaadavad üldjuhul ainult isikliku sõiduautoga. Tallinna ringraudtee võimalikud
põhimõttelised alternatiivid on ette nähtud kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ 2.
Lisaks asukoha alternatiividele valitakse riigi eriplaneeringu käigus ka tehnoloogiline
alternatiiv – kas kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpalaiusega, nagu ülejäänud
tänane Eesti raudteevõrk või 1435 mm rööpalaiusega, nagu varem kavandatud Rail Baltic
raudtee. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda ka Tallinn-Lelle-
Viljandi ja Rail Baltic ühendusraudtee asukoha määramiseks erinevate trassialternatiivide
vahel. Enne tehnoloogilise alternatiivi valimist viiakse riigi eriplaneeringu koostamise
käigus läbi sotsiaal-majanduslik analüüs, milles käsitletakse ka valikut kahe rööpmelaiuse
vahel (mille juures arvestatakse kogu Eesti rööpmelaiuse muutmise perspektiivi).
Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus Tallinna ringraudtee ja
sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse majandus- ja
taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” 3
kohased järgnevad ehitised: (kood 21211) raudtee, (21211) jaamateed, (21213) meldepunkti
rajatis, (21214) reisi- või kaubaplatvorm, (21215) ülekäigu- ja ülesõidukoht, (21216) raudtee
ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus- või energiarajatis või tehnorajatis,
(21217) raudtee kaitserajatis, (21219) muu raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik
rajatis maakaabelliin. Samuti määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse
muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu
ülesanded.
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021006
2
3. EELNÕU SISU
Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS 28 lõike 1 alusel ning kooskõlas
PlanS § 27 lõikega 6 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning KSH. PlanS § 4 lõike 2
punkti 5 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu raames hinnata ka planeeringu elluviimisega
kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale
avalduvaid mõjusid.
Kavandatav Tallinna ringraudtee on riigi eriplaneeringu objekt
PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga
ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või
rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide
väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse
ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks
avalikus veekogus ja majandusvööndis.
PlanS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa
kohta avaliku raudtee ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab
PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele.
Tallinna ringraudtee kavandamine on riigi eriplaneeringu objekt PlanS § 27 lõigete 1 ja 2
kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga avalik raudtee,
millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu
on suur riiklik huvi. Põhjendused on toodud alljärgnevalt.
Kavandatav Tallinna ringraudtee on olulise ruumilise mõjuga ehitis
PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult
muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn,
müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt
ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Tallinna ringraudtee on olulise ruumilise
mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et ringraudteest tingituna muutuvad transpordivood ja
külastajate hulk ning kavandataval raudteel on visuaalne mõju ning mõju müra levikule.
Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile.
Maakonnaülesed huvid
PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja 4 lk 80-81 kohaselt on riigi eriplaneeringu esemeks
ehitised, mille mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega, vaid ulatub mitmele
maakonnale. Riigi eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille
ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng.
Seega on tegu eelkõige riiklikke huve kandva ehitise planeerimisega. Riigi eriplaneeringu
üldiseks eesmärgiks on tagada riigi jaoks oluliste ehitiste efektiivne planeerimine ja
ehitamine ning avalike huvide kaitstus. Maakonnaüleste huvide all ei ole silmas peetud seda,
4
Eelnõu - Riigikogu
3
et kavandatav ehitis peab ilmtingimata asuma mitme maakonna territooriumil, vaid et
tegemist on ehitisega, mille rajamine ei toimu vaid ühe maakonna huvides ja seega peaks
selliste ehitiste kavandamisel väljendama riik oma selget soovi ja tahet konkreetse ehitise
rajamiseks. Antud juhul kavandatava Tallinna ringraudtee vajadus ega mõju ei piirne vaid
ühe kohaliku omavalitsuse üksuse ega maakonnaga. Tegemist on ehitistega, mille
ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng.
Tallinna ringraudtee loob võimaluse Paldiski suunaliste kaubavedude sh ohtlike veoste
ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast ning sh Ülemiste multimodaalsest reisiterminalist.
Tallinna ringraudtee rajamine võimaldab Eesti suurimate, Paldiski ja Muuga, sadamate
arengut, kaupade kiiremat liikumist ning seeläbi suureneb Eesti logistikavaldkonna
konkurentsivõime. Samuti võimaldatakse uusi ühistranspordiühendusi
Ülemiste/Paldiski/Turba (perspektiivis Haapsalu/Rohuküla) suunal. Elektrifitseeritud
reisirongiliikluse arendamine ja suurem integreerimine linnaliiklusesse aitab kaasa ka riigi
kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamisele. Uued, kiired ja mugavad
ühistranspordiühendused keskkonnasäästliku reisirongiliikluse näol aitavad tegeleda
maakondade sotsiaalmajanduslike, kultuuriliste, rahvastiku ja turismialaste väljakutsetega.
Samuti aitavad niisugused ühendused kallutada inimeste liikumisviiside eelistusi
keskkonnasäästlikumate liikumisviiside suunas, mis pidurdab edasist autostumist.
Kavandatava Tallinna ringraudtee asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja
rahvusvaheline huvi
PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja5 lk 41 kohaselt saab riiklike huvide all eelkõige mõista
kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või
julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks
ka looduskaitse ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste
väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.
Raudtee asukoha valiku juures on suur riiklik huvi maapõue valdkonnas, kui raudtee trass
asub maardla alal. 6 Samuti raudtee elektrifitseerimisel selle positiivne mõju
kliimaeesmärkide saavutamisele ja loodus- ja elukeskkonna parendamisele läbi
süsinikuheite vähenemise.
PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja 7 lk 80 kohaselt peab riigi eriplaneeringu koostamise
eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk
arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt
dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve. Eelnevalt viidatud seletuskirja lk 41 on
märgitud, et riiklik huvi on ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav
riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks.
Riik on enda huvi Tallinna ringraudtee kavandamise vastu väljendanud strateegilistes
dokumentides, mis käsitlevad transpordi ja liikuvuse arendamist aga ka kliimapoliitikat,
5
Eelnõu - Riigikogu
6
Maapõuepoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk on väljendatud Riigikogu otsusega 06.06.2017 vastu võetud
strateegiadokumendis Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050.
7
Eelnõu - Riigikogu
4
kuna raudtee rajamine on tõhusaks viisiks Eesti, Euroopa Liidu ning ÜRO liikuvust
tõhustada ja kiimapoliitika eesmärkide täitmisesse olulisel määral panustada.
Riik on enda huvi Tallinna ringraudtee vastu väljendanud mitmetes strateegilistes
dokumentides:
• Strateegiaga „Eesti 2035“ 8 on Eestile võetud suund ruumilisel planeerimisel
eelistada ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi,
mis tagavad ligipääsetavuse. Transpordisektoris on oluline roll kasvuhoonegaaside
heidet vähendavatel tegevustel ning elektrifitseeritud raudtee rajamine aitab
vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Raudtee rajamine arendab rahvusvahelisi ja
riigisiseseid ühendusi.
• „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ 9 kohaselt on Eesti sihiks aastaks 2050
kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta
tasemega. Vähese kasvuhoonegaaside heitega transpordi ja ühistranspordi, ning
energiatõhusate kaubavedude eelisarendamise aitab vähendada kasvuhoonegaaside
heidet.
• Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu
„Eesti 2030+“10 kehtestamine“ kehtestatud üleriigilises planeeringus on öeldud, et
„Paldiski sadamate arenguks ja Tallinna-siseste riskide vähendamiseks tasub
Tallinna lõunapoolse raudtee möödasõidutrassi kindlasti alles hoida. Vajadus
möödasõidu järele muutub eriti suureks juhul, kui Paldiski sadamaid läbivaid
kaubavoogusid soovitakse märgatavalt kasvatada.“
• Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-203511 kohaselt: „Tuleb algatada Tallinna
ringraudtee eriplaneering, et selgitada välja selle rajamise otstarbekus ja tasuvus
etapiviisil (põhja- ja lõunatrass)“.
• Tallinna ringraudtee on kajastatud ka Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist
suunav tegevuskava aastateks 2021–2028 12 punktis 5.1: „Tallinna ringraudtee
eesmärgiks on saavutada olukord, kus kaubaveod raudteel Paldiski sadamasse ei
toimuks enam läbi Tallinna kesklinna ja Kopli raudteejaama. Täiendavalt on
võimalik kasutada raudteetrassi reisijateveoks Harju maakonna piires.
Kavandamisel on riigi eriplaneeringu algatamine, kuivõrd ringraudtee asukoha
valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline (seoses puutumusega Rail
Baltic’u trassi) huvi.“
• Harju maakonna arengustrateegia 2035+ 13 , kohaselt on: “Harjumaa kohalike
omavalitsuste huvi seotud eelkõige Tallinna ringtee äärse rongiliikluse
8
Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus
9
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee)
10
Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" - Planeerimine.ee
11
https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik
12
https://www.mkm.ee/raudtee
13
https://hol.ee/docs/file/harju%20strat%20muudetud%2025_11_18.pdf
5
arendamisega, mis soodustaks Tallinna-suunalise ja Harjumaa sisemise
ühistranspordi kasutamist“.
• Harju maakonnaplaneeringus 2030+ 14 on kavandatud perspektiivsed põhimõttelised
raudteekoridorid sh Tallinna ringraudtee, mis on kajastatud ka nimetatud
maakonnaplaneeringu põhijoonisel Tehnilised võrgud (kajastatud kaks trassikoridori
alternatiivi) ning seletuskirjas täpsustatakse: „Edaspidi koostatav liigilt täpsem
planeering selgitab välja, milline Tallinna ringraudtee trassialternatiiv on parim
võimalik lahendus.“
±
Joonis 1. Täiendatud väljavõte Harju maakonnaplaneeringust 2030+ (Tehnilised võrgustikud)
6
• Tallinna üldplaneeringu15 alusel: „Tallinna raudteesõlme areng peab vastama linna,
kui terviku, huvidele, teenindama linnas ja selle lähipiirkonnas paiknevaid sadamaid,
tagades seejuures üldise keskkonnaseisundi ja turvalisuses paranemist, eriti
mürataseme osas.“ Tallinna üldplaneeringu seletuskirjas on Tallinna raudtee sõlme
arengu osas esitatud ettepanek: „Suunata rongid Tallinna keskosast mööda, rajades
Saue-Männiku vahele ühendustee, mis on ühtlasi vajalik ka Paldiski sadama
teenindamiseks.“
Joonis 2. Väljavõte Tallinna üldplaneeringust ( Joonis 22. Raudteevõrk)
Kavandatava Tallinna ringraudtee planeerimise vastu esineb suur avalik, riiklik ja
rahvusvaheline huvi. Tegemist on suure riikliku huviga objektiga, kuna ringraudtee on
kaubavedude ühenduslüli Paldiski ja Muuga sadama vahel, mis suunab veosed (sh ohtlikud
veosed) Tallinnast mööda, kiirendab kaupade liikumist ja Eesti logistikavaldkonna
konkurentsivõimet. Tallinna ringraudtee võimaldab uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-
Assaku-Luige-Tänassilma-Saue-Keila-Paldiski/Turba (perspektiivis Haapsalu/Rohuküla)
suunal, mis võimaldab igapäevast kiiret, mugavat ja keskkonnasäästliku töörännet elu- ja
töökoha vahel ning parandaks ühtlasi lennujaama, Rail Baltic reisiterminali ning muude
teenuste ja töökohtade kättesaadavust, mis täna on kättesaadavad üldjuhul ainult isikliku
sõiduautoga.
Tallinn on oluline reisiraudtee sõlmpunkt, kuhu koonduvad kõik riiklikult olulised
raudteekoridorid (Tallinn-Tartu-Valga, Tallinn-Viljandi, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu), sh
rahvusvahelised ühendused Tallinn-Moskva ja Tallinn-Peterburi. Rail Baltica raudtee
valmimisel lisanduvad ühendused Riia, Vilniuse, Varssavi ja Berliiniga.
15
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4120/9201/3004/11.01.2001-m-3-lisa.pdf# - kehtestatud 11.01.2001
7
Rahandusministeerium küsis 27.06.2022 kirjaga nr 15-4/5198-516 suure riikliku huvi osas
Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi ja Majandus -ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) arvamust. Keskkonnaministeerium on oma
25.07.2022 kirjas nr 7-15/22/3008-5 17 seisukohal, et võttes arvesse taotluses loetletud
strateegilisi dokumente, milles riik on väljendanud huvi Tallinna ringraudtee rajamise vastu,
leiab Keskkonnaministeerium oma pädevusvaldkonnast tulenevalt, et kavandatava tegevuse
puhul on tuvastatud suur riiklik huvi. Siseministeerium on oma 16.08.2022 kirjas nr 13-
4/11218 seisukohal, et Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering tuleb algatada ja planeeritav
raudtee maandab suurõnnetuse toimumise riske, kuna vähendab läbi Tallinna viidavate
kaubavedude mahtu. MKM on oma 15.09.2022 nr kirjas 25-4/22-07-2 19 seisukohal, et
arvestades strateegilisi dokumente („Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“,
Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ja Harju maakonnaplaneering 2030+) on tuvastatud suur
riiklik huvi. MKM juhtis tähelepanu asjaolule, et seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas
esitas Euroopa Komisjon 27. juulil 2022 täiendavad ettepanekud üle-euroopalise
transpordikoridoride (TEN-T) kaartide uuendamiseks. Euroopa Komisjoni ettepaneku
kohaselt tuleks uued raudteed Eestis, Lätis, Leedus, Portugalis, Hispaanias ja Soomes
ehitada laiusega 1435 mm. Tegemist on pikaajalise vaatega üle-euroopalisele
transpordivõrgustikule ning meie majandus- ja julgeolekupiirkonnale.
On oluline, et kõik uued rajatavad transporditaristu objektid, sh Tallinna ringraudtee, vastaks
Euroopa Liidus (EL) välja töötatud kahesuguse kasutuse nõuetele, st nii tsiviil- kui
militaarotstarbeliseks kasutamiseks. EL kahesuguse kasutuse nõuded on kehtestatud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1153 20 , millega luuakse Euroopa
ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr
283/2014 (ELT L 249, 14.07.2021, lk 38–81) artikli 12 lõike 2 alusel antava
rakendusmäärusega.
Eelnõu punkti 2 järgi on riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk kavandada avalik
elektrifitseeritud raudtee. Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärki on kajastatud ka
käesoleva seletuskirja peatükis 2 „Korralduse eesmärk“.
Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:
1) asukoha eelvaliku tegemisest ja
2) valitud asukohas (või asukohtades) detailse(te)
lahendus(t)e koostamine.
Pärast riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima
asukoha leidmiseks asukoha eelvalik kahe Harju maakonnaplaneeringus 2030+ kavandatud
põhimõttelise trassialternatiivi vahel, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse
väljatöötamise alus.
16
Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee)
17
Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee)
18
Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee)
19
Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee)
20
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1153, 7. juuli 2021, millega luuakse Euroopa ühendamise
rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 | ESTLEX
8
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta
(PlanS § 30 lõige 2). Eelnõu kohase Tallinna ringraudtee puhul kaalutakse kehtivas Harju
maakonnaplaneeringus 2030+ ette nähtud kahte trassikoridori alternatiivi, põhja- ja
lõunapoolne trassialternatiivi ning protsessi käigus esitatavaid põhjendatud alternatiive,
viimaste hulka võivad kuuluvad ka alternatiivid, mis hõlmavad 1435 mm ja 1520 mm
rööpmelaiusega raudteed. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda
Tallinn-Lelle-Viljandi ja Rail Baltic ühendusraudtee asukoha määramiseks erinevate
trassialternatiivide vahel. Eelvaliku etapis koostatakse ka Tallinna ringraudtee trassi
eskiisprojekt(id), kuna detailse lahenduse KSH koostatakse keskkonnamõju hindamise
(edaspidi KMH) täpsusastmes.
Peale asukoha eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmist koostatakse riigi
eriplaneeringu detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud raudtee
alternatiivi(de)le, millega määratakse kavandatava ehitise maakasutus ja ehitusõigus.
Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi KMH täpsusastmes (järgitakse KMH
sisunõudeid). Detailse lahenduse etapis koostatakse ka eelprojekt(id).
Eelnõu punktis 3 esitatakse riigi eriplaneeringu algatamisel teadaolev planeeringuala ja
selle suurus, sh planeeringuala piir (seletuskirja joonis 3). Riigi eriplaneeringu
planeeringuala hõlmab Harju maakonna järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Tallinna
linna, Jõelähtme valda, Raasiku valda, Rae valda, Kiili valda, Saku valda, Harku vald, Saue
valda, Keila linna, Lääne-Harju valda ning Rapla maakonnas Kohila valda ja Rapla valda.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 636 km2.
Tallinna ringraudtee ühendab Tapa suuna raudtee Paldiskiga (lõunapoolses alternatiivis
Tallinna linna läbimata) ja Paldiski Ülemistega. Võrreldes HOL-i poolt esitatud riigi
eriplaneeringu algatamise taotlusega on planeeringuala muudetud aga valitud on piisava
ulatusega, mis võimaldab paralleelselt planeeringuprotsessiga analüüsida erinevaid tehnilisi
aspekte ringraudtee projekteerimisel (sh pöörded, ühendusraudeed, ristumised jm) ning loob
eeldused keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise
täpsusastmes. Arvestatud on ka HOL-i täiendava ettepanekuga (23.12.2022 kiri nr 9-1/22-1)21
ning planeeringuala laiendati selliselt, et planeeringu käigus saab kaaluda kavandatavalt
Tallinna ringraudteelt parempöörde võimalust läänesuunalisele raudteele Laagri suunas.
Tulenevalt Saku Vallavalisuse esitatud ettepanekust (22.12.2021 kiri nr 7-1/94-2)22 suurendati
planeeringuala lõuna suunas kuni Rapla vallas asuva Hagudi alevikuni, selleks et Tallinn-
Lelle-Viljandi ja Rail Baltic ühendusraudtee asukoha määramiseks oleks võimalik kaaluda
erinevate trassialternatiivide vahel.
Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et kavandatava Tallinna
ringraudtee mõjuala keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 22 tähenduses on suurem kui riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisel teadaolev
planeeringuala, võib kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamine hõlmata suurema
territooriumi kui planeeringuala, kuid planeeringualas toimub Tallinna ringraudtee
kavandamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine.
21
Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee)
22
Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee)
9
Joonis 3. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoht ja piir
Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab PlanS § 27 lõike 7 alusel Tallinna ringraudtee riigi
eriplaneeringu koostamist Rahandusministeerium. Vastavalt PlanS § 27 lõikele 7 on riigi
eriplaneeringu koostamise korraldaja üldreeglina Rahandusministeerium. Ainult PlanS § 27
lõike 7 teises lauses kehtestatud erijuhtumitel võib Vabariigi Valitsus otsustada, et riigi
eriplaneeringu koostamise korraldaja on Kaitseministeerium või Siseministeerium. Kuna
käesoleval juhul ei ole tegemist otseselt riigikaitse või julgeoleku valdkonda kuuluva
küsimuse lahendamisega, siis PlanS § 27 lõige 7 ei rakendu.
Eelnõu punkti 5
Algatamisest teavitamine
Algatamisest teavitamist on käsitletud eelnõu seletuskirja punktis 7.1.
Kaasamine ja koostöö asukoha eelvaliku etapis, sh asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja
mõjude hindamise, sh KSH programmi etapis
• Riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik tehakse koostöös ministeeriumide ja teiste
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi riigi eriplaneering käsitleb
(PlanS § 31 lõige 1).
- Koostööd tehakse vähemalt järgmiste valitsusasutustega: Keskkonnaministeerium,
Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium,
Keskkonnaamet, Maa-amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet,
Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Geoloogiateenistus, Terviseamet.
10
• Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, planeeringuala
kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada (eelkõige
planeeringuala maaomanikud ja raudtee haldajad), isikud, kes on avaldanud soovi olla
eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi
eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu,
sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni
kaudu (PlanS § 31 lõige 2).
- Kaasatakse Riigikogu.
- Kaasatakse järgmised kohaliku omavalitsuse üksused: Tallinna linn, Jõelähtme vald,
Raasiku vald, Rae vald, Kiili vald, Saku vald, Harku vald Saue vald, Keila linn,
Lääne-Harju vald, Kohila vald ja Rapla vald.
- Kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada. Kuna nende isikute hulk,
kelle õiguste puudutamine on tõenäolisem, ei ole hetkel selge, siis lähtutakse
teavitamisel haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punktist 1. Kui menetluses
selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, siis kaasatakse nad PlanS §
31 lõikes 4 sätestatud viisil.
- Kaasatakse isikud, kes avaldavad soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud.
- Kaasatakse vähemalt järgmised isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi
eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise
vastu: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigimetsa
Majandamise Keskus, MTÜ Eesti Erametsaliit, AS Eesti Raudtee, Rail Baltic Estonia
OÜ, Edelaraudtee AS, AS Eesti Liinirongid, Eesti Sadamate Liit, Logistika ja
Transiidi Assotsiatsioon, MTÜ Harjumaa Omavalituste Liit.
• Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse võib kaasata ka isikuid, kelle huve
planeering võib puudutada (PlanS § 31 lõige 3). Isikud, kelle huve planeering võib
puudutada on eelkõige planeeringuala maaomanikud.
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH
programmi etapis koostatakse koostöö- ja kaasamiskava ning kommunikatsioonikava, mida
läbivalt menetluse jooksul vastavalt vajadusele ajakohastatakse.
Koostöö ja kaasamine detailse lahenduse etapis
• Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine viiakse läbi koostöös
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailne lahendus käsitleb
(PlanS § 44 lõige 1). Selguvad menetluse jooksul.
• Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasatakse kohaliku omavalitsuse
üksused, kelle territooriumile kaalutakse kavandatava ehitise rajamist, isikud, kelle
õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti
isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised
keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava
maaala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused (PlanS § 31 lõige 2).
Selguvad menetluse jooksul.
• Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse võib kaasata ka isikud, kelle huve
planeering võib puudutada (PlanS § 31 lõige 3). Selguvad menetluse jooksul.
Eelnõu punkti 6 kohaselt Vabariigi Valitsuse korraldusega on võimalik lisaks Riigi Teataja
veebilehele tutvuda Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute veebilehel, kus materjalid
11
tuleb kättesaadavaks teha hiljemalt 14 päeva jooksul algatamise otsustamisest (PlanS § 28
lõige 6).
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem
kasutatud.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. KAVANDATAVA TALLINNA RINGRAUDTEE EELDATAVAD MÕJUD
Tallinna ringraudtee loob võimaluse Paldiski suunaliste kaubavedude sh ohtlike veoste
ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast ning Ülemiste multimodaalsest reisiterminalist.
Ringraudtee rajamine võimaldab Paldiski ja Muuga sadamate arengut, kiirendab kaupade
vedu ning suurendab Eesti logistikavaldkonna konkurentsivõime. Samuti võimaldatakse
uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-Paldiski suunal. Reisirongiliikluse arendamine ja
suurem integreerimine linnaliiklusesse aitab kaasa ka riigi kliimapoliitiliste eesmärkide
saavutamisele (vt täpsemalt seletuskirja ptk 3).
Kavandatava Tallinna ringraudtee KSH ja PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste
majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine
ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi eriplaneeringu raames. Riigi
eriplaneeringu algatamise järel selgitatakse lähteseisukohtade etapis välja kavandatava
Tallinna ringraudtee asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute, sh ehitamiseks
vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu, vajadus ning koostatakse uuringute
lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.
Planeeringuala hõlmab paljusid olemasolevaid ning projekteeritavaid kaitsealasid ja
püsielupaiku, sh piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pirita jõe loodusalaga.
Planeerimisprotsessi ja KSH koostamise käigus tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja
vajadusel asjakohane hindamine, kus hinnatakse REP-i elluviimise mõju (kas eraldi või koos
teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist
ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa
keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul
ka heastamise meetmeid ning vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed.
7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD KULUD
7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud
Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14
päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja
Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes
üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks Harju maakonna maakonnalehtedes Harju Elu ja
12
Sõnumitooja. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega.
Kulu suurus on ligi 3000 eurot.
Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva
jooksul algatamisest arvates kirjalikult:
• ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering
käsitleb;
• Riigikogu;
• planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi;
• isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Arvestades planeeringuala suurust ja
asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkab Tallinna ringraudtee trass paiknema (alternatiive
alles hakatakse välja töötama), pole selles etapis võimalik tuvastada isikuid, kelle õigusi
võib planeering puudutada. Kuna nende isikute hulk, kelle õiguste puudutamine on
tõenäolisem, ei ole hetkel selge, siis lähtutakse teavitamisel haldusmenetluse seaduse §
31 lõike 1 punktist 1. Kui edasises menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib
planeering puudutada, siis kaasatakse nad PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud
viisil;
• isikuid, kes avaldavad soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (pole soovi avaldanud);
• samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sh valitsusväliseid
keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu.
Isikupõhist nimekirja vt eelnõu peatüki 3 punktis 5 alajaotuses „Kaasamine ja koostöö
asukoha eelvaliku etapis“.
Algatamisest teavitamisel esimeseks valikuks on elektrooniline teavitamine, st teavitus
edastatakse elektronposti aadressil. Kui see pole võimalik, edastatakse teavitus posti teel
lihtkirjaga (PlanS § 31 lõige 4).
7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud
Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha
eelvaliku etapi, sh uuringute ja analüüside ning eskiisprojekti(de) maksumus täpsustub peale
riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist.
Planeeringu detailse lahenduse, sh uuringute ja analüüside ning eelprojekti(de) maksumus
täpsustub peale asukoha eelvaliku tegemist.
PlanS § 4 lõike 21 kohaselt planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti koostamise
aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude
hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.
PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjudeks on planeeringu elluviimisega kaasnevad
asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad
mõjud, sealhulgas KSH.
Tallinna ringraudtee kavandamiseks koostatav riigi eriplaneering, sh KSH, uuringud,
eskiisprojektid ja eelprojekt rahastatakse osaliselt riigieelarvest (61,19 % ulatuses) ja
osaliselt planeeringu koostamisest huvitatud isiku HOL poolt (38,81 % ulatuses) vastavalt
HOL-iga 15.06.2022 sõlmitud koostöökokkuleppele nr 1.1-22/22/237. Riigieelarvesse
13
kavandatakse riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud vahendid etappide kaupa vastavalt
täpsustunud eelarvele. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH
programmi koostamisega on 2023. aasta riigieelarves arvestatud ning raha nende
koostamiseks eraldatud.
Riigi eriplaneeringu koostamine on kavas kolmes etapis:
• riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH 23 programmi
koostamine koos vajalike uuringute ja analüüside kaardistusega ning neile
lähteülesannete koostamisega (riigieelarves raha eraldatud);
• riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande koostamine;
• riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH aruande koostamine.
Riigi eriplaneeringu koostamine hangitakse kolmes osas, et töö teostajal oleks pakkumust
tehes võimalik adekvaatselt hinnata töö mahtu (planeering, mõju hindamine, uuringud ja
analüüsid) ja kalkuleerida töö maksumust ning Rahandusministeeriumil oleks võimalik
kaasata igas etapis vajalik ekspertpädevus.
Riigi eriplaneeringu koostamise ajaline kestus täpsustub planeerimisprotsessis. Eeldatav
planeeringu koostamise aeg on 6 aastat (vt tabel 1). Ajalist kestust (ennekõike selle
pikenemist) võivad mõjutada uuringud ja analüüsid, mille vajadus ja/või ajaline kestus
selguvad töö esimeses (riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi
koostamine) ja teises (riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande
koostamine) etapis.
Tabel 1. Riigi eriplaneeringu indikatiivne maksumus käibemaksuga ja koostamise eeldatav
kestus arvestades Rahandusministeeriumi ja MTÜ Harjumaa omavalitsuste Liit hinnanguid:
Tegevus Eeldatav Eeldatav
maksumus kestus
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade 260 000 eurot kuni 1 aasta
ja KSH programmi koostamine, sh:
- vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine;
- uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete
koostamine;
- kaasamist vajava ekspertpädevuse
kaardistamine;
- eskiisprojekti(de)le lähteülesande koostamine.
23
KSH raames viiakse läbi ka PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste mõjude hindamine.
14
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese summa selgub kuni 2 aastat
etapi aruande koostamine, sh: planeeringu
- vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine; lähteseisukohtade
- lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse ja KSH
koostamine; programmi
- detailse lahenduse läbiviimiseks vajalike koostamisel
uuringute ja analüüside kaardistamine;
- detailse lahenduse läbiviimiseks vajalikele
uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete
koostamine;
- detailse lahenduse läbiviimiseks koostamisel
olevate ja kehtestatud detailplaneeringute ning
menetletavate ja väljastatud ehituslubade
kaardistamine;
- detailse lahenduse läbiviimiseks kaasamist
vajava ekspertpädevuse kaardistamine;
- ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise
vajaduse ja ulatuse (ala) hindamine detailse
lahenduse koostamiseks (PlanS §
42);eskiisprojekti(de) koostamine;
- eelprojekti(de)le lähteülesande koostamine.
Riigi eriplaneeringu detailne lahenduse ja KSH aruande summa selgub kuni 3 aastat
koostamine, sh: planeeringu
- vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine; asukoha
- eelprojekti(de) koostamine; eelvaliku ja KSH
- elluviimise tegevuskava koostamine. esimese etapi
aruande
koostamisel
Riigi eriplaneeringu menetlusaeg kuni 6 aastat
7.3. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus
Riigi eriplaneeringu koostamise käigus määratakse Tallinna ringraudtee asukoht variantide
võrdluse teel, arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh mõjuga keskkonnale ja
kaitstavatele loodusobjektidele ning määrates vajadusel meetmed (ebasoodsa mõju
ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise, põhjendatud juhul ka heastamise
meetmed ning vajadusel seiremeetmed). Erinevate variantidena kaalutakse kehtivas Harju
maakonnaplaneeringus 2030+ ette nähtud kahte trassikoridori alternatiivi, põhja- ja
lõunapoolne trassialternatiivi ning protsessi käigus esitatavaid põhjendatud alternatiive.
Tallinna ringraudteed on võimalik kavandada asukohtadesse, kus piirangud seda
võimaldavad ning majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna mõjusid on
võimalik enim leevendada.
Riigi eriplaneeringu algatamise korralduse andmisel hetkel ei ole teada olulisi
keskkonnakaitselisi vm põhjuseid, mis välistaksid Tallinna ringraudtee kavandamiseks
koostatava riigi eriplaneeringu elluviimise tulevikus. See ei välista kirjeldatud asjaolude
15
ilmsiks tulekut riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise raames. Kui riigi
eriplaneeringu koostamise ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise
tulevikus, siis võib Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH PlanS § 29
lõike 1 punkti 1 alusel lõpetada.
PlanS § 53 lõike 1 kohaselt kehtestab riigi eriplaneeringu Vabariigi Valitsus korraldusega.
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt riigi eriplaneeringu kehtestamisega peatub sellega
hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud
kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi eriplaneering peatunud kehtivusega
planeeringut ning vastavad muudatused kantakse planeeringutesse 60 päeva jooksul riigi
eriplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb varem kehtestatud
planeeringu juures viidata, et vastaval maa-alal kehtib eriplaneering või tehnilise võimaluse
korral kanda eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem kehtestatud planeeringu
kaardile ja seletuskirja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt riigi eriplaneering kaotab
kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi
eriplaneeringu kehtestamisest arvates.
Tallinna ringraudtee ehitamise finantseerimise skeem otsustatakse pärast riigi eriplaneeringu
kehtestamist.
8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE
Korraldus jõustub üldises korras.
9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE
Eelnõu koostamisel tehti koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga,
Keskkonnaministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga ja Siseministeeriumiga.
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks järgmistele
valitsusasutustele: Riigikantselei, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium,
Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium.
Eelnõu esitati EIS kaudu kooskõlastamiseks järgmisele üleriigilisele kohaliku omavalitsuse
üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Eelnõu koostamisel küsiti järgmiste isikute arvamust: Tallinna linn, Jõelähtme vald, Raasiku
vald, Rae vald, Kiili vald, Harku vald, Saku vald, Saue vald, Keila linn, Lääne-Harju vald,
Rapla vald, Kohila Vald, MTÜ Harjumaa Omavalituste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste
Koda, Riigimetsa Majandamise Keskus, MTÜ Eesti Erametsaliit, Edelaraudtee AS, AS
Eesti Liinirongid, Eesti Sadamate Liit, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, AS Eesti
Raudtee ja Rail Baltic Estonia OÜ.
Eelnõu kohta avaldasid arvamust Maaeluministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit,
Riigimetsa Majandamise Keskus, OÜ Rail Baltic Estonia, Logistika ja Transiidi
Assotsiatsioon, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Saku Vallavalitsus, Rae Vallavalitsus,
Jõelähtme Vallavalitsus, AS Eesti Raudtee, Eesti Sadamate Liit ja AS Eesti Liinirongid.
16
Kõigi esitatud seisukohtadega arvestamist või mittearvestamist on selgitatud käesoleva
seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis (Lisa 1.1).
17
Lisa 1.1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu
kooskõlastamise käigus esitatud arvamuste arvestamise tabel
Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus
Keskkonnaministeerium Kooskõlastatud märkusteta. Teadmiseks võetud
1.
27.12.2022 kiri nr 1-5/22/5520-2
Kaitseministeerium 22.12.2022 Kooskõlastatud märkusteta. Teadmiseks võetud
2.
Maaeluministeerium Kooskõlastab eelnõu märkustega. Juhul, kui Vabariigi Valitsus Teadmiseks võetud ja esitatud märkusega arvestatakse
22.12.2022 kiri nr 1.4-2/2229-1 otsustab Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamise eriplaneeringu koostamisel. Riigi eriplaneeringu algatamise
KSH algatada, siis see peaks andma asjakohast teavet järel selgitatakse lähteseisukohtade etapis välja kavandatava
põllumajandusmaa, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa Tallinna ringraudtee asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm
kohta. Eelnõu seletuskirja jaotises 6 „Kavandatava ringraudtee uuringute, sh ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade
eeldatavad mõjud“ puudub aga teave, kas riigi eriplaneeringu varustuskindluse uuringu, vajadus ning koostatakse uuringute
algatamise järel selgitatakse välja kavandatava ringraudtee mõju lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.
põllumajandusmaadele ja nende kasutajatele. Kui Tallinna
3. ringraudtee rajamine peaks mõjutama põllumajandus-maad,
sealhulgas väärtuslikku põllumajandusmaad ja selle kasutamise
tingimusi, peaks KSH analüüsima ja andma hinnangu
põllumajandusmaa, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa,
hõlmamisega seotud tagajärgedele nii põllumajanduskeskkonna
kui ka põllumajandustootjate aspektist.Lisaks tuleks tähelepanu
pöörata ka kavandatavasse planeeringualasse jäävatele
maaparandussüsteemidele, mis teenindavad nii
põllumajandusmaid kui ka metsamaid.
Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastab eelnõu juhul, kui arvestatakse kohalike Selgitame, et Vabariigi Valitsuse eelnõu tuleb kooskõlastada
27.12.2022 kiri nr 5-1/384-1 omavalitsuste poolt eelnõule esitatud ettepanekute ja teiste ministeeriumide ja Riigikantseleiga, kui neile on
arvamustega. Lisame Tallinna linna 22.12.2022 nr 6-2/1919-2 eelnõus ette nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu
ettepanekud eriplaneeringu protsessi kooskõlastamise kohta. puudutab nende valitsemisala või ülesandeid. Samuti tuleb
4. Tallinna linn on jätkuvalt seisukohal, et tuleks välistada Harju eelnõu kooskõlastada kohaliku omavalitsuse üksuste
maakonnaplaneeringus varasemalt planeeritud põhja poolt üleriigilise liiduga, kui eelnõu puudutab kohaliku
Ülemiste järve kulgevat ümbersõiduraudtee trassi, sest see omavalitsuse õigusi, kohustusi ja ülesandeid või kohaliku elu
kulgeb läbi Tallinna tiheasustusalade, möödub vahetult korraldust. Planeerimisseaduse § 4 lg 4 alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute
Ülemiste järvest ning läbiks ka Ülemiste Rail Baltica koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
ühisterminali, ega täida seega seatud eesmärke. Ülemiste järvest kooskõlastamise alused“ täpsustab koostöö tegemist ja
põhja pool kulgeva ringraudtee puhul jäävad jätkuvalt ülesse planeeringute kooskõlastamist. Antud määruse kohaselt ei ole
kaubavedudest tulenevad ohuriskid linnaelanikele. Selle planeeringu kooskõlastaja Eesti Linnade ja Valdade Liit. Eesti
alternatiivi puhul vähendaksid kaubaveod Ülemiste Linnade ja Valdade Liit on kooskõlastaja antud konkreetse
rahvusvahelist Rail Baltica raudtee reisiterminali eelnõu kontekstis.
läbilaskevõimet ja ohutust. Põhjapoolse raudtee puuduseks on
seegi, et kaasamata jäävad Lääne-Harju, Keila ja Saue valla Tallinna linn on seisukohal, et Tallinna ringraudtee riigi
elanikud, kellel võiks olla huvi kiire rongiühenduse vastu eriplaneeringu ning KSH algatamine on otstarbekas ja
Ülemistega Tallinnas. Seisukoht, et ringraudtee peab kulgema põhjendatud, kuna raudtee (joonobjekti) planeering haarab
lõuna poolt Ülemiste järve, valitses ka 2020. aastal suure maa-ala ja selle alusel on võimalik seada kinnisasjadele
kitsendusi ning selle kasutamine on hilisema elluviimise
(https://www.err.ee/1127647/aab-tallinna-ringraudteel-on-
käigus efektiivseim. Tallinna linn on seisukohal, et tuleks
perspektiivi-algatada-tuleks-eriplaneering).
välistada Harju maakonnaplaneeringus varasemalt
Kõige otstarbekam rööpmelaius peab selguma riigi
planeeritud põhja poolt Ülemiste järve kulgevat ringraudtee
eriplaneeringu raames võttes arvesse asjakohaseid trassi.
majanduslikke, sotsiaalseid ja militaarseid vajadusi ning
mõjusid nii kauba- kui reisirongiliiklusele. Saame esitatud ettepanekut kaaluda eriplaneeringu
Lisaks eeltoodule märgib Tallinna linn, et kavandatav koostamisel. Selgitame, et riigi eriplaneeringu asukoha
raudteetaristu täidab reisijateveol oma eesmärki vaid siis, kui eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta
rongipeatused on kavandatud nõudluspõhiselt. Peatustes on vaja (PlanS § 30 lõige 2). Eelnõu kohase Tallinna ringraudtee
ette näha piisav ruumivajadus ümberistumiste kavandamiseks puhul kaalutakse kehtivas Harju maakonnaplaneeringus
(juurdevedu) ning parklad (lühiajalised jaama toimimiseks, 2030+ ette nähtud kahte trassikoridori alternatiivi, põhja- ja
pikemaajalised n-ö pargi ja reisi põhimõttel). Samuti tuleb lõunapoolset trassialternatiivi ning protsessi käigus
tagada raudtee eripooltelt ühenduseks piisavate läbipääsude esitatavaid põhjendatud alternatiive. Viimaste hulka võivad
võimalus, eelkõige on vajalikud kergliikluse läbipääsud. kuuluda ka alternatiivid, mis hõlmavad 1435 mm ja 1520 mm
rööpmelaiusega raudteed. Seega riigi eriplaneeringu
algatamisel ei saa me välistada Harju maakonnaplaneeringus
2030+ varasemalt planeeritud põhja poolset ringraudtee trassi
vaid ringraudtee asukoht selgub riigi eriplaneeringu
koostamisel.
Tallinna linn on seisukohal, et kõige otstarbekam rööpmelaius
peab selguma riigi eriplaneeringu raames võttes arvesse
asjakohaseid majanduslikke, sotsiaalseid ja militaarseid
vajadusi ning mõjusid nii kauba- kui reisirongiliiklusele.
Esitatud ettepanekuga on riigi eriplaneeringu algatamisel
arvestatud ning ringraudtee rööpmelaius selgub riigi
eriplaneeringu koostamise raames.
Tallinna linn märgib, et kavandatav raudteetaristu täidab
reisijateveol oma eesmärki vaid siis, kui rongipeatused on
kavandatud nõudluspõhiselt. Peatustes on vaja ette näha
piisav ruumivajadus ümberistumiste kavandamiseks
(juurdevedu) ning parklad (lühiajalised jaama toimimiseks,
pikemaajalised n-ö pargi ja reisi põhimõttel). Samuti tuleb
tagada raudtee eripooltelt ühenduseks piisavate läbipääsude
võimalus, eelkõige on vajalikud kergliikluse läbipääsud.
Esitatud ettepanekuga on riigi eriplaneeringu algatamisel
arvestatud ning riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse
terviklik ruumilahendus Tallinna ringraudtee ja sellega
funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks
planeeritakse majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a
määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” kohased
järgnevad ehitised: (kood 21211) raudtee, (21211) jaamateed,
(21213) meldepunkti rajatis, (21214) reisi- või
kaubaplatvorm, (21215) ülekäigu- ja ülesõidukoht, (21216)
raudtee ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus- või
energiarajatis või tehnorajatis, (21217) raudtee kaitserajatis,
(21219) muu raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik
rajatis maakaabelliin. Samuti määratakse maakasutus- ja
ehitustingimused ning lahendatakse muud
planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud
asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded.
Riigimetsa Majandamise Keskus RMK-l ei ole vastuväiteid ega täiendavaid ettepanekuid. Teadmiseks võetud ja kaasatakse riigi eriplaneeringu
16.12.2022 kiri nr 3-1.1/2022/3806-2 Kindlasti soovime olla jätkuvalt kaasatud kogu Tallinna koostamise protsessi.
ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamise protsessis.
5.
OÜ Rail Baltic Estonia 22.12.2022 kiri Kooskõlastab eelnõu märkustega. Riigi eriplaneeringu ja KSH Teadmiseks võetud ja esitatud märkusega arvestatakse
nr KV2022-355 koostamisel arvestada alljärgnevaga: eriplaneeringu koostamisel.
1. Kajastada riigi eriplaneeringu dokumentides Harju 1. Harju maakonnaplaneeringus 2030+on Tallinna ringraudtee
maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori kavandamiseks planeeritud kaks põhimõttelist alternatiivset
asukoha määramine“ (kehtestatud riigihalduse ministri trassikoridori, mis on lähtekohaks riigi eriplaneeringu
käskkirjaga nr 1.1-4/41; 13.02.2018) järgset trassi koridori ning koostamise käigus asukoha alternatiivide väljatöötamisel.
arvestada nimetatud maakonnaplaneerigust tulenevate 2. Arvestame esitatud märkusega eriplaneeringu koostamisel.
tingimustega. 3. Arvestame esitatud märkusega eriplaneeringu koostamisel.
2. Arvestada RB projekteerimisjuhistega, RB infrastruktuuri- ja
rajatiste projektlahendustega, s.h. rajatavate raudtee ja
kommunikatsioonide kaitsevööndis ettenähtud piirangutega,
mis hakkavad kehtima pärast rajatiste valmimist.
3. RB keskkonnamõju hindamise eri osad näevad ette
6.
ulatuslikke leevendusmeetmeid (sh loomapääsud, kahepaiksete
kompensatsioonialad jmt), mis võivad ulatuda ka RB
planeeringujärgsest trassikoridorist väljapoole ja kattuda
ringraudtee eriplaneeringu alaga. Kuna koostatav riigi
eriplaneering võib avaldada mõju RB trassi keskkonnaalaste
leevendusmeetmete tõhususele, siis palume eriplaneeringu
koostamisel hinnata võimalikku koosmõju seoses RB trassi
mõjuga ja lähtuda koostatava eriplaneeringu lahenduses RB
väljatöötatud keskkonnaalaste leevendusmeetmete toimimise
tagamise vajadusest ka Tallinna ringraudtee eriplaneeringu
lahenduses. Täname Teid Rail Baltic Estonia OÜ-d
eriplaneeringu koostamise protsessi kaasamast ning palume ka
edaspidi planeeringu koostamisel koostööd teha.
Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon arvamuse kohaselt on Teadmiseks võetud ja kaasatakse riigi eriplaneeringu
27.12. 2022 majanduslikust otstarbekusest lähtudes ainukeseks õigeks koostamise protsessi.
alternatiiviks rajada raudtee praegu olemasoleva raudtee Selgitame, et lisaks asukoha alternatiividele valitakse riigi
rööpmelaiusega ehk 1520 mm rööpmelaiusega. Eesti eriplaneeringu käigus ka tehnoloogiline alternatiiv – kas
7. loodusvara on meie geograafiline asukoht. Meie arenenud kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpalaiusega, nagu
raudtee, sadamate ja terminalide võrk on loomulik, loogiline ja ülejäänud tänane Eesti raudteevõrk või 1435 mm rööpalaiusega,
majanduslikult efektiivne väljapääs merele kaupadele vabaturu nagu varem kavandatud Rail Baltic raudtee. Seega see millise
tingimustes. Kuigi praegusel hetkel raudteekaubavedu ei toimu rööpalaiusega raudtee rajatakse selgub riigi eriplaneeringu
suures mahus, on uue Ringraudtee rajamise näol tegu riigi väga koostamisel.
pikaajalise taristuinvesteeringuga. Sellises olukorras oleks
loogiline arvestada võimalusega, et hetke olukord tulevikus
muutub ning seega ei ole mõistlik eraldada Eestit 1520 mm
raudteetranspordivõrgustikust, mida kasutavad ka meie
naaberriigid Läti, Leedu ja Soome.
Harjumaa Omavalitsuste Liit Toetab eelnõud, tehes selle sõnastuse osas järgmised Ettepanekutega arvestatakse osaliselt.
23.12.2022 nr 9-1/22-1 ettepanekud: 1. Ei arvesta ettepanekuga. Tegemist on majandus- ja
1. Punktis 2 tuleks selguse ja trafaretsuse huvides kasutada taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise
eraldavate sidesõnade (või) asemel igal pool ühendavaid kasutamise otstarvete loetelu” kohase sõnastusega ning
sidesõnu (ja, ning). Puudub vajadus eraldada disjunktiivselt eelistame seadus kasutatud sõnastust.
reisiplatvorme ja kaubaplatvorme, samuti valgustusrajatisi, 2. Ei arvesta ettepanekuga. Planeeringuala ei saa kitsamaks
energiarajatisi ja tehnorajatisi. Sõna „energiarajatised“ võib muuta, sest valida tuleb piisava ulatusega, mis võimaldab
loetelus allutada talle eelnevate sõnadega samale paralleelselt planeeringuprotsessiga analüüsida erinevaid
lühendamisreeglile. tehnilisi aspekte ringraudtee projekteerimisel (sh pöörded,
2. Punktis 3 võiks kaaluda planeeringuala koridori kitsendamist ühendusraudeed, ristumised jm) ning loob eeldused
(eriti tiheasutusalades). keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks
Korralduse eelnõu lisa osas teeme ettepaneku täiendada keskkonnamõju hindamise täpsusastmes.
planeeringuala selliselt, et planeeringu käigus saaks kaaluda Arvestame ettepanekuga ning suurendasime planeeringuala
8. ringraudteelt Laagri suunas parempöörde võimalust selliselt, et planeeringu käigus saab kaaluda ringraudteelt
läänesuunalisele raudteele (vt lisa 1). Laagri suunas parempöörde võimalust läänesuunalisele
Edastame ka teiste juunis 2022 sõlmitud Tallinna ringraudtee raudteele.
REP kaasrahastajate koostöölepingu subjektide arvamuse
eelnõu kohta: Paldiski Ettevõtjate Liidu liikmed leiavad (vt lisa Paldiski Ettevõtjate Liidu ja Tallinna Linnavalitsuse
2), et ringraudtee on mõttekas ehitada algselt 1520 mm arvamuseed on teadmiseks võetud ning nendega saab arvestada
rööpmelaiusega ja ehituse käigus luua võimalused ka 1435 mm eriplaneeringu koostamisel.
rööpmelaiuse kasutamiseks.
Tallinna Linnavalitsuse on seisukohal (vt lisa 3), et välistada
tuleks põhja poolt Ülemiste järve kulgev ringraudtee trass ning
et otstarbekaim rööpmelaius peab selguma asjakohaseid
majanduslikke, sotsiaalseid ja militaarseid vajadusi silmas
pidades ning arvesse võttes mõjusid kauba- ja
reisirongiliiklusele.
Saku Vallavalitsus 22.12.2021 kiri nr Ettepanek suurendada planeeringuala lõuna suunas sellises Ettepanekuga arvestatakse ning planeeringuala koridori
7-1/94-2 ulatuses, mis võimaldab ühendusraudtee kavandamiseks suurendati lõuna suunas kuni Rapla vallas asuva Hagudi
mitmeid erinevad trassikoridore. Samuti palume täpsustada alevikuni. Riigi eriplaneeringu seletuskirja täiendati ning lisati
9. seletuskirja sõnastusega, kus on selgemini väljatoodud põhimõte, et Tallinn-Lelle-Viljandi ja Rail Baltic
põhimõte, et Tallinn-Lelle-Viljandi ja Rail Baltic ühendusraudtee asukoha määramiseks on kohustus kaaluda
ühendusraudtee asukoha määramiseks on kohustus kaaluda erinevate trassialternatiivide vahel.
erinevate trassialternatiivide vahel.
Jõelähtme Vallavalitsus 28.12.2022 Puuduvad täiendavad ettepanekud. Jõelähtme vallavalitsus peab Teadmiseks võetud. Selgitame, et riigi eriplaneeringu asukoha
kiri nr 6-3/7187-1 oluliseks lähtuda ringraudteetrassi kavandamisel eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta
olemasolevatest raudteekoridoridest valla territooriumil. (PlanS § 30 lõige 2). Eelnõu kohase Tallinna ringraudtee puhul
10. kaalutakse kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ ette
nähtud kahte trassikoridori alternatiivi, põhja- ja lõunapoolne
trassialternatiivi ning protsessi käigus esitatavaid põhjendatud
alternatiive.
Rae Vallavalitsus 29.12.2022 kiri nr 8- Rae Vallavalitsus teeb järgnevad ettepanekud: Teadmiseks võetud ja esitatud märkusega arvestatakse
8/11855-1 1. Riigi eriplaneeringu käigus tuleb hinnata mõju Rae valla elu- eriplaneeringu koostamisel.
ja looduskeskkonnale, suurenevad transpordivood ja külastajate 1. Kavandatava Tallinna ringraudtee KSH ja PlanS § 4 lõikes 2
hulk mõjutab oluliselt olemasolevat olukorda. Maakonnaüleste punktis 5 nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,
huvide kaalumisel ei tohiks halveneda Rae valla ruumiline ja sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude
sotsiaalmajanduslik olukord. hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud
2. Vältida kaubavedude suunamist läbi Rae valla viiakse läbi eriplaneeringu raames. Riigi eriplaneeringu
väljakujunenud elukeskkonna. algatamise järel selgitatakse lähteseisukohtade etapis välja
3. Uute taristuobjektide rajamisel ei tohi saada kahjustada kavandatava Tallinna ringraudtee asukoha valikuks vajalike
11. olemasolevad liikumisvõimalused. keskkonna- jm uuringute ning koostatakse uuringute
4. Analüüsida kohalike peatuste planeerimisel ligipääsetavust, lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.
kasutajamugavust ja multimodaalsust. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus määratakse Tallinna
5. Erinevate trassialternatiivide analüüsis ei tohiks lähtuda ainult ringraudtee asukoht variantide võrdluse teel, arvestades kõikide
Paldiski, Tallinna ja Muuga majanduslikest ja ruumilistest kehtivate piirangutega, sh mõjuga keskkonnale ja kaitstavatele
huvidest. loodusobjektidele ning määrates vajadusel meetmed
(ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja
leevendamise, põhjendatud juhul ka heastamise meetmed ning
vajadusel seiremeetmed). Tallinna ringraudteed on võimalik
kavandada asukohtadesse, kus piirangud seda võimaldavad
ning majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonna mõjusid on võimalik enim leevendada.
2. Selgitame, et riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku
tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta (PlanS § 30
lõige 2). Eelnõu kohase Tallinna ringraudtee puhul kaalutakse
kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ ette nähtud kahte
trassikoridori alternatiivi, põhja- ja lõunapoolne
trassialternatiivi ning protsessi käigus esitatavaid põhjendatud
alternatiive.
3. Arvestame esitatud märkusega eriplaneeringu koostamisel
(vt vastus p 1).
4. Arvestame esitatud märkusega eriplaneeringu koostamisel
(vt vastus p 1).
5. Selgitame, et Tallinna ringraudteed on võimalik kavandada
asukohtadesse, kus piirangud seda võimaldavad ning
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna
mõjusid on võimalik enim leevendada. Seejuures ei lähtuta
Paldiski, Tallinna ja Muuga majanduslikest ja ruumilistest
huvidest vaid alalüüsitakse kogu mõjutatavat ala.
AS Eesti Raudtee 30.12.2022 kiri nr AS Eesti Raudtee (edaspidi EVR) on tutvunud esitatud Teadmiseks võetud ja ettepanekutega arvestatakse 1-8
13-8/5219-2 materjalidega ja esitab enda poolse arvamuse. eriplaneeringu koostamisel.
EVR juhib tähelepanu, et korralduse eelnõu lisas Planeeringuala
asukoht ja piir näidatud trassivariant lääne poolt Ülemiste järve
ei vasta riigi eriplaneeringu ühele põhieesmärkidest - /…luua
võimalus Paldiski suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks
… Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica reisiterminalist…/.
Tallinna ringraudtee peab olema sama rööpmelaiusega nagu
12.
ülejäänud Eesti raudteevõrk. Teisiti ei ole võimalik täita
Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu (edaspidi riigi
eriplaneering) eesmärki - /… luua võimalus Paldiski suunaliste
kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast (sh Kopli
kaubajaamast) ning Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica
reisiterminalist…/.
Kogu Eesti praeguse raudteevõrgu ühtne rööpmelaius on
mõeldav kahe erineva variandina:
a. Kogu praegune Eesti raudteevõrk säilitatakse rööpmelaiusega
1520 mm (sama rööpmelaius säilib Lätis ja Leedus)
b. Kogu praegune Eesti raudteevõrk viiakse üle rööpmelaiusele
1435 mm (lõpeb piiriülene raudteeliiklus Venemaaga)
Kogu Eesti raudteevõrgu üle viimine rööpmelaiusele 1435 mm
on mõeldav vaid juhul, kui ka Läti ja Leedu raudteevõrgud
viiakse üle rööpmelaiusele 1435 mm. Leedus tähendaks see
muuhulgas 1520 mm raudteeühenduse likvideerimist
Kaliningradi oblasti ja ülejäänud Venemaa vahel, mille
realiseeritavusega ei saa riigi eriplaneeringu koostamise käigus
arvestada.
Eeltoodust tulenevalt teeb EVR alljärgnevad
täiendusettepanekud korralduse seletuskirja osas:
1. Eriplaneering peab käsitlema ka olukorda, kus Tallinna
ringraudtee kasutuselevõtu perioodil kogu Eesti raudteevõrk
säilib 1520 mm rööpmelaiusega ja samal ajal tekib vajadus
Paldiski ja RB trassi ühendamiseks 1435 mm rööpmelaiusega,
s.t. lisaks 1520 mm rööbasteedele täiendava raudtee rajamist
rööpmelaiusele 1435 mm Soodevahe terminali ja Paldiski
raudteejaama vahel. Selleks vajalikud muudatused
raudteevõrgus tuleb käsitleda käesolevas eriplaneeringus.
2. Eriplaneering peab käsitlema ka olukorda, kus esialgu 1520
mm rööpmelaiusega rajatav Tallinna ringraudtee koos kogu
Eesti 1520 mm raudteevõrgustikuga kaugemas perspektiivis
asendatakse 1435 mm rööpmelaiusega. Selleks vajalikud
muudatused raudteevõrgus tuleb käsitleda käesolevas
eriplaneeringus.
3. Eriplaneeringu käigus tehnoloogilist alternatiivi valides tuleb
arvestada ka olukorraga, kus olemasoleva 1520 mm
rööpmelaiusega raudtee koridori rajatakse Paldiskini täiendavalt
1435 mm rööpmelaiusega rööbastee, mis peab ristuma
olemasoleva 1520 mm rööpmelaiusega Tallinn-Turba
raudteeliiniga. Ringraudtee rööpmelaiuse valimisel tuleb
käsitleda ka valikust tuleneda võivat vajadust muuta Keila-
Haapsalu raudteeliini rööpmelaiust.
4. Tehnoloogilise alternatiivi valikul tuleb valida ka
elektrifitseeritava ringraudtee kontaktvõrgu pinge olukorras,
kus Tallinn-Keila raudteeliini kontaktvõrk on 3 kV DC ja
Tallinn-Tapa raudteeliini kontaktvõrk on 25 kV AC ning
valikust tulenevalt hinnata täiendavate veoalajaamade ja
kõrgepingeliinide (veoalajaamade toide) planeerimise vajadust.
5. Eriplaneering peab käsitlema avalike teede ja kergliiklusteede
arengukavasid kogu Tallinna ringraudtee planeeringuala
ulatuses ja eriplaneering peab tagama, et Tallinna ringraudtee ja
kõikide avalike teede ristumised (s.h. perspektiivsed)
kajastatakse eritasandilistena TEN-T määruste täitmiseks.
6. Eriplaneering peab arvestama ka Tallinna ringraudteele
rajatavate reisirongide peatuskohtade juurde vajaliku taristu
(juurdepääsuteede, pargi-reisi parklate, vms rajatiste) rajamise
ruumivajadusega.
7. Täpsustada toimingute järjekord selliselt, et oleks selge, kumb
tuleb teha enne - kas asukoha eelvalik või tehnoloogilise
alternatiivi (rööpmelaiuse ja kontaktvõrgu pinge) valik.
8. Teeme ettepaneku lisada kaasatavate loetelusse ka
Edelaraudtee AS, AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Liinirongid
(Elron), kellel võib olla samuti põhjendatud huvi osaleda
ringraudtee eriplaneeringu koostamise protsessis.
Ühtlasi informeerime, et AS Eesti Raudtee poolt on 2018-ndal
aastal tellitud Tallinna Ringraudtee eskiisprojekt/kontseptsioon
(Reaalprojekt, Töö nr P18048) Saue ja Lagedi vahele 1520 mm
rööpmelaiusega ringraudtee eskiislahenduse koostamiseks,
tagades Paldiski suuna 1520 mm rööpmelaiusega ühendused
Tapa ja Muuga suundadega ning Lagedile planeeritava Rail
Balticu ümberlaadimisjaamaga. Eskiisprojekti koostamise
eesmärgiks oli selgitada välja, kas RB koridori on võimalik
kasutada ka Tallinna ringraudtee rajamiseks ja kui palju
kallineksid siis RB jaoks vajalikud rajatised (eelkõige muldkeha
ja sillad – ülejäänu ringraudtee jaoks saab rajada hiljem).
Selleks, et analüüsida, kas RB trassikoridori on võimalik
paigutada üks lõik Tallinna ringraudteest, oli vajalik analüüsida
kogu ringraudtee paiknemist Saue-Lagedi lõigul. Oleme
arvamusel, et ka kõnesoleva eskiisprojekti realiseeritavust
tuleks hinnata eriplaneeringu koostamisel.
EVR tänab võimaluse eest esitada ettepanekuid ning avaldab
soovi olla kaasatud eriplaneeringu koostamise protsessis.
Eesti Sadamate Liit 31.12.2022 Eesti Sadamate Liit toetab Tallinna ringraudtee riigi Teadmiseks võetud ja esitatud märkusega arvestatakse
eriplaneeringu koostamise kavatsust, mille eesmärgiks on eriplaneeringu koostamisel. Kaasatakse riigi eriplaneeringu
kavandada avalik elektrifitseeritud raudtee muuhulgas kauba koostamise protsessi.
veoks ringraudteel (edaspidi „Ringraudtee“) nii, et
realiseeritakse ammune idee kaubavedude ümbersuunamiseks
Tallinna kesklinnast. Samas tagatakse Paldiski suunaliste
kaubavedude parem logistika.
Eelnõu kohaselt toetab Ringraudtee rajamine Paldiski ja Muuga
sadamate arengut. Rõhutame samas, et projekti mõjupiirkonda
jäävad ka Tallinna Bekkeri sadam, Vene-Balti sadam ja
laevatehas ning ka Paljassaare sadam.
Bekkeri ja Meeruse paarissadam ei näe perspektiivi Tallinna
linna sisesel raudteel oma kaubavedude huvides; sama ka
Paljassaare sadam. Kuid soovitame projekti meeskonnal
kohtuda Balti Laevaremonditehase juhtkonnaga ning arutada
projektiga seonduvaid küsimusi.
Rõhuasetus oleks vanametalli ja ka laevaehituseks/remondiks
vajaliku metalli veol, milleks hetkel kasutatakse Kopli
kaubajaama. Vaatamata sellele, et praegusel hetkel raudtee
kaubavedu ei toimu sanktsioonide tõttu suures mahus, on uue
Ringraudtee rajamise näol tegu riigile ja sadamatele olulise
tähtsusega strateegiline tähtsus muuhulgas ka riigikaitse
seisukohalt. Hetke kaubavedude statistilisi mahtusid ei tasuks
eelnõu realiseerimisel aluseks võtta. Arutasime käesolevat
eelnõud ka Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooniga ning oleme
toetaval seisukohal, et riigi eriplaneeringu käigus tuleb
langetada ka põhimõtteline tehnoloogilineotsus – kas
kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpmelaiusega, nagu
ülejäänud tänane Eesti raudteevõrk või 1435 mm
rööpmelaiusega. Samas tasuks käsitleda ka raudtee taristu
juurde kaasaegsete hoolduskeskuste rajamist raudteeveeremil
rataste 1520 mm ja 1435 mm kiireks üleminekuks. Ei oleks
mõistlik eraldada Eestit 1520 mm raudteetranspordi
võrgustikust, mida kasutavad ka meie naaberriigid Läti, Leedu
ja Soome. Selles küsimuses tasuks leida paindlik lahendus.
Sadamate Liit on huvitatud ka edaspidi selles olulises projektis
kaasa rääkima.
AS Edelaraudtee 10-01-2023 kiri nr AS Edelaraudtee on tutvunud materjalidega ning leiab: Teadmiseks võetud ja esitatud märkusega arvestatakse
EDI-2023-V-5 1. Mõistlik on kaasata ringraudtee planeeringuga planeeringuala eriplaneeringu koostamisel.
piiresse jääva Edelaraudtee 1520 mm raudtee Saku-Kasemetsa 1. Planeeringuala laiendati lõuna suunas peamiselt selleks, et
lõigu õgvendamine vastavalt Saku valla üldplaneeringule oleks võimalik kaaluda Tallinn-Lelle-Viljandi ja Rail Baltic
(väljavõte koostamisel olevast üldplaneeringust teede ja ühendusraudtee asukoha määramiseks erinevate
tehnovõrkude osas lisatud). trassialternatiivide vahel. Planeeringuala piiresse jääb ka
2. Tallinnas linna piiresse jäävad raudtee ületused Tallinn-Lelle-Viljandi raudtee Saku-Kasemetsa lõigu
maanteeliiklejatele ja jalakäijatele ning kergliiklejatele õgvendamine.
(Järvevana tee, Viljandi mnt, Valdeku tn, Veerenni tn) 2. Arvestame esitatud märkusega eriplaneeringu koostamisel.
lahendada planeeringus eritasandilistelt.
Nii Saku-Kasemetsa raudteelõigu õgvendamine kui
ületuskohtade eritasandiliseks viimine võimaldaks kompleksselt
muude raudtee läbilaskevõime suurendamiseks kavandamisel
olevate meetmetega tõsta oluliselt Tallinn-Rapla vahelise
rongide liikumise kiirust ja sagedust.