Kiri

Ministeeriumid 11.01.2023 nr 1-6/2690-1 Siseministri määruse „Migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus“ eelnõu Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võima lik tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Kaitsepolitseiamet Maksu- ja Tolliamet Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Tööinspektsioon Jarmo Lilium 6125196 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 04.01.2023 SISEMINISTER MÄÄRUS 2023 nr Migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 2971 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Andmekogu nimetus (1) Andmekogu nimetus on migratsioonijärelevalve andmekogu (edaspidi andmekogu). (2) Andmekogu ametlik lühend on MIGIS. (3) Andmekogu ingliskeelne nimetus on Migration Surveillance Database. § 2. Andmekogu pidamise eesmärk ning andmekogu andmete töötlemine ja kasutamine (1) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle riiklik u järelevalve teostamise kaudu. (2) Andmekogus töödeldakse välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude kohta riiklikus järelevalves kogutud andmeid. (3) Andmekogu andmeid kasutatakse avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks sündmuste ennetamisel, avastamisel ja analüüsimisel ning statistilistel eesmärkidel koos infosüsteemide ga, millega korraldatakse Politsei- ja Piirivalveameti tööd. § 3. Vastutav ja volitatud töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi vastutav töötleja). (2) Andmekogu volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi volitatud töötleja). § 4. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) vastutab andmekogu toimingute õiguspärasuse eest; 2) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 3) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogule; 4) tagab koos volitatud töötlejaga organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil andmekogu andmete tervikluse, kaitse ja säilimise; 1 5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 6) korraldab koos volitatud töötlejaga andmekogu arendamist. (2) Volitatud töötleja: 1) tagab andmekogu küberturvalisuse, sealhulgas andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja salastatuse, õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi ning andmekogu andmete kustutamise ja arhiveerimise tehnilise võimekuse; 3) arendab andmekogu vastutavalt töötlejalt saadud ettepanekute järgi ja teeb ise ettepanekuid andmekogu arendamiseks; 4) tagab teenuseintsidentide käsitlemise; 5) tagab andmekogu majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise valmisoleku. § 5. Andmekogu pidamine ja andmekogu andmete kaitse (1) Kaitstakse andmekogu andmete: 1) käideldavust, tagades andmete kasutatavuse ja õigeaegse kättesaadavuse selleks volitatud isikutele; 2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise; 3) konfidentsiaalsust, tagades andmete kättesaadavuse üksnes volitatud isikutele. (2) Andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Andmekogu andmete turvaklass on K2T3S2 ja turbeaste kõrge (H). 2. peatükk Andmekogu andmed § 6. Välismaalase andmed (1) Välismaalase kohta, kelle suhtes viiakse läbi migratsioonijärelevalve toiminguid (edaspidi välismaalane), kantakse andmekogusse: 1) eesnimi; 2) perekonnanimi; 3) Eesti isikukood; 4) sünniaeg; 5) sünnikoht; 6) sugu; 7) kodakondsus või kodakondsused; 8) rahvus; 9) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress Eestis ja elukoha aadress Eestis, kui elukoha aadress erineb kontaktaadressist Eestis (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond ja sihtnumber), e-posti aadress ning telefoninumber; 10) viisa, elamisloa, elamisõiguse või muud staatusega seotud andmed. (2) Välismaalase välisriigis välja antud isikut tõendava dokumendi kohta kantakse andmekogusse: 1) isikut tõendava dokumendi liik; 2) isikut tõendava dokumendi välja andnud riik; 3) isikut tõendava dokumendi number; 2 4) isikut tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev; 5) isikut tõendava dokumendi kehtivuse lõppkuupäev. § 7. Välismaalase ja tema kutsuja või muu sellise isiku riskiprofiiliga, kelle juurde välismaalane tuleb, seotud andmed Välismaalase ja tema kutsuja või muu sellise isiku riskiprofiili kohta, kelle juurde välismaa la ne tuleb, kantakse andmekogusse: 1) riskiprofiili sisendparameetrid; 2) riskiprofiili kehtivuse algus- ja lõppkuupäev; 3) riskiprofiili koostaja ees- ja perekonnanimi; 4) riskiprofiilipõhised välismaalasega seotud tabamused; 5) riskiprofiilipõhised välismaalase kutsujaga või muu isikuga, kelle juurde välismaalane tuleb, seotud tabamused. § 8. Välismaalase kutsujaga või muu isikuga, kelle juurde välismaalane tuleb, seotud andmed (1) Välismaalase füüsilisest isikust kutsuja või muu isiku kohta, kelle juurde välismaalane tuleb, kantakse andmekogusse: 1) eesnimi; 2) perekonnanimi; 3) Eesti isikukood; 4) sünniaeg; 5) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress Eestis ja elukoha aadress Eestis, kui elukoha aadress erineb kontaktaadressist Eestis (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond ja sihtnumber), kontaktaadress välisriigis (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond, riik ja sihtnumber), e-posti aadress ning telefoninumber. (2) Välismaalase juriidilisest isikust kutsuja või muu isiku kohta, kelle juurde välismaa la ne tuleb, kantakse andmekogusse: 1) nimi; 2) registrikood; 3) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond, riik ja sihtnumber), e-posti aadress ning telefoninumber; 4) esindusõigusega isiku andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood või sünniaeg, e-posti aadress ning telefoninumber; 5) volitatud isiku andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood või sünniae g, e-posti aadress ning telefoninumber. § 9. Migratsioonijärelevalve teostamisega seotud teenistuja andmed Migratsioonijärelevalve teostamisega seotud teenistuja kohta kantakse andmekogusse: 1) eesnimi; 2) perekonnanimi; 3) Eesti isikukood; 4) ametinimetus; 5) struktuuriüksus. § 10. Migratsioonijärelevalve tööülesande täitmisega seotud andmed (1) Migratsioonijärelevalve tööülesande täitmise kohta kantakse andmekogusse: 3 1) unikaalne identifitseerimistunnus; 2) tööülesande liik; 3) automaatkontrolli riskiprofiil; 4) tööülesande andja ees- ja perekonnanimi; 5) tööülesande täitja ees- ja perekonnanimi; 6) tööülesande täitmise tähtaeg; 7) tööülesande olek; 8) tööülesande kirjeldus; 9) tööülesande suunamise teave; 10) tööülesandega seotud käesoleva määruse §-des 7–9 nimetatud andmed; 11) tööülesande lõpetamise otsus. (2) Kontrollkäigu kohta kantakse andmekogusse: 1) unikaalne identifitseerimistunnus; 2) kontrollkäigu eesmärk; 3) kontrollkäigul osaleva käesoleva määruse §-s 9 nimetatud teenistuja andmed; 4) kontrollkäigu kuupäev ja kellaaeg; 5) kontrollkäigul osaleva teise asutuse nimi ja tema teenistuja andmed; 6) kontrollitava füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi ja isikukood või sünniaeg ning juriidilise isiku puhul nimi ja registrikood; 7) kontrollkäigu aadress, sealhulgas tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond ning sihtnumber; 8) kontrollkäigu kirjeldus; 9) kontrollkäigul tuvastatud puudused ja otsus välismaalase kohta. (3) Välismaalase ja tema kutsujaga või muu isikuga, kelle juurde välismaalane tuleb, seotud migratsioonijärelevalve andmed: 1) migratsioonijärelevalve alla lisamise põhjus; 2) migratsioonijärelevalve alt eemaldamise põhjus ja kirjeldus. 3. peatükk Andmete esitamine ja andmekogusse kandmine § 11. Andmeandja Andmekogu andmeandja on vastutav töötleja. § 12. Andmekogudevaheline andmevahetus (1) Andmekogu vahetab andmeid teiste andmekogudega infosüsteemide andmevahetusk ihi kaudu. (2) Andmekogu teeb päringuid järgmistesse riiklikesse andmekogudesse ja saab andmeid järgmistest riiklikest andmekogudest: 1) Eesti hariduse infosüsteem; 2) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu; 3) elamislubade ja töölubade register; 4) infosüsteem POLIS; 5) isikut tõendavate dokumentide andmekogu; 6) maksukohustuslaste register; 7) piirikontrolli infosüsteem; 8) rahvastikuregister; 4 9) riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register; 10) Schengeni infosüsteemi riiklik register; 11) sissesõidukeeldude riiklik register; 12) viisaregister; 13) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu. (3) Andmekogu teeb päringuid ja saab andmeid Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste st infosüsteemidest kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega. § 13. Andmete andmekogusse kandmine (1) Andmete andmekogusse kandmisega seotud toimingud on järgmised: 1) andmete kandmine andmekogusse; 2) andmekogu andmete kustutamine. (2) Andmete andmekogusse kandmiseks õigustatud teenistuja määrab vastutav töötleja. (3) Vastutav töötleja kannab andmed andmekogusse viivitamata, kuid hiljemalt kolm tööpäeva pärast andmete andmekogusse kandmise aluseks oleva teabe saamist. (4) Kande kohta säilitatakse järgmised andmed: 1) kande tegija ees- ja perekonnanimi; 2) kande tegemise kuupäev. § 14. Andmekogu andmete õigsuse tagamine (1) Teenistuja, kes kannab andmed andmekogusse, vastutab nende õigsuse eest andmekogusse kandmise ajal. (2) Kui vastutav töötleja avastab ebaõiged andmekogu andmed või talle on nendest teada antud või ta saab nendest muul moel teada, peab ta andmete õigsust kontrollima ja ebaõiged andmed kolme tööpäeva jooksul parandama. (3) Andmesubjektil on õigus nõuda vastutavalt töötlejalt ebaõigete isikuandmete parandamist. Kui andmesubjekti nõue on põhjendatud, parandab vastutav töötleja andmesubjekti ebaõiged isikuandmed viivitamata. Kui andmesubjekti nõue ei ole põhjendatud, keeldub vastutav töötleja isikuandmete parandamisest ja põhjendab seda kirjalikult. 4. peatükk Juurdepääs andmekogu andmetele ja andmekogu andmete väljastamine § 15. Juurdepääs andmekogu andmetele (1) Andmekogu andmed on asutusesiseseks kasutamiseks. (2) Juurdepääs andmekogu andmetele on vastutava töötleja kindlaks määratud ametnikul või töötajal talle teenistus- või tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ja järelevalveasutuse kindlaks määratud teenistujal talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Juurdepääsuõiguse võib määrata kasutajarühmade kaupa või isikuliselt. (3) Juurdepääs andmekogule on volitatud töötleja kindlaks määratud töötajal talle tööülesanne te täitmiseks määratud ulatuses. 5 (4) Juurdepääs andmekogule on andmekogu arendajal või hooldajal arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. (5) Vastutav töötleja annab kolmandale isikule infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu andmekogu andmetele juurdepääsu üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus. Juurdepääs antakse kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega. Juurdepääsu andmiseks sõlmitakse kolmanda isikuga leping, milles kajastatakse juurdepääsu andmise õiguslik alus, andmed, millele juurdepääs antakse, ning andmetele juurdepääsu andmise eesmärk, tingimused, kord ja viis. (6) Kolmandale isikule võimaldatakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu juurdepääs andmekogu andmetele tehniliste võimaluste piires sellises mahus, mis ei takista vastutava töötleja ülesannete täitmist. § 16. Andmekogu andmete väljastamine ja logimine (1) Vastutav töötleja väljastab andmekogu andmeid kolmandale isikule tema kirjaliku taotluse alusel, kui andmete väljastamiseks on seadusest tulenev alus. (2) Vastutav töötleja: 1) peab arvestust andmete andmekogusse esitamise aja, andmekogu andmete väljastamise aja, andmekoosseisu, andmeandjate ja andmesaajate üle; 2) säilitab iga andmekogusse tehtud päringu või kande kohta vähemalt toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed, kuupäeva ja kellaaja ning andmed toimingu liigi kohta. (3) Isikuandmete töötlemise toimingu kohta võib säilitada ka muid logiandmeid, mis on vajalikud, et kontrollida andmekogu andmete kasutamise õiguspärasust. (4) Logiandmeid säilitatakse kümme aastat päringu või kande tegemisest arvates. (5) Andmekogu andmeid väljastatakse tasuta. 5. peatükk Andmekogu andmete säilitamine, järelevalve andmekogu pidamise üle ning andmekogu rahastamine ja likvideerimine § 17. Andmekogu andmete säilitamine Andmekogu andmeid säilitatakse 15 aastat andmete andmekogusse kandmisest arvates. § 18. Järelevalve andmekogu pidamise üle (1) Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostavad vastutav töötleja ja avaliku teabe seaduse §-s 44 nimetatud asutused õigusaktides sätestatud pädevuse piires. (2) Vastutav töötleja teostab vähemalt üks kord kalendriaastas andmekogu kasutamise üle järelevalvet, mille käigus kontrollitakse, kas andmekogu andmete töötlemisel peetakse kinni seadustest, käesolevast määrusest ning vastutava töötleja juhistest ja korraldustest. (3) Kontrollitavad isikuandmete töötlemise toimingud valitakse juhusliku valiku põhimõttel. 6 § 19. Andmekogu rahastamine Andmekogu pidamise kulu kaetakse vastutavale ja volitatud töötlejale riigieelarvest selleks eraldatud rahast. § 20. Andmekogu likvideerimine Andmekogu likvideeritakse seaduse alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 7  Siseministri määruse „Migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigikogu menetluses oleva politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga1 (edaspidi eelnõu 756 SE) luuakse õiguslik alus asutada migratsioonijärelevalve andmekogu (edaspidi MIGIS). Siseministri määruse „Migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on töötatud välja MIGIS-e kasutusele võtmiseks. Eelnõu kehtestatakse välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 2971 lõike 4 alusel ning selle eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaa lase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle riikliku järelevalve teostamise kaudu. Migratsioonijärelevalvet teostab Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), kelle eesmärk on tagada, et välismaalased täidavad neile seatud tingimusi Eestis viibimiseks, töötamiseks, õppimiseks, pereelu elamiseks jms. PPA eesmärk on ennetada ja tõkestada ebaseaduslikk u Eestis viibimist, elamist ja töötamist ning tagada, et välismaalased kasutavad neile antud viibimisõigusi, elamislube ja elamisõigusi ning töötamise õigusi eesmärgipäraselt. Praegu riigil selline andmekogu puudub ning hetkel teostab PPA piiratud tööjõu tingimustes välismaala ste üle järelevalvet Exceli tabelite põhjal ja tehes käsitsi päringuid erinevatesse andmekogudesse, mis ei ole otstarbekas. MIGIS-e asutamise tulemusel on migratsioonijärelevalve teostamine edaspidi lihtsam, selgem, kiirem ja mõjusam. MIGIS-e kasutuselevõtt võimaldab PPA-l teostada migratsioonijäreleva lvet senisest tõhusamalt ja vältida ressursside raiskamist. MIGIS-e kasutuselevõtuga paraneb riigi andmete kogumise, haldamise ja vahetamise võimekus ning tagatakse teiste andmekogude ja infosüsteemide koostalitlusvõime. MIGIS-e kasutuselevõtu tulemusena on riigil pidev ajakohane teadlikkus ja kiirem reageerimisvõimekus selliste välismaalaste tuvastamiseks, kes ei vasta viibimisaluse tingimustele ja eesmärgile. Ebaseadusliku rände ning viisade ja elamislubade väärkasutamise ennetamine ja tuvastamine aitab tagada avalikku korda ja julgeolekut ning seda, et välismaalased viibivad Eestis ja seeläbi ka Euroopa Liidus seaduslikult ja eesmärgipäraselt, täites seejuures kõiki kehtestatud tingimusi. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Eva Lille mäe ([email protected]) ja õigusnõunik Jarmo Lilium ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 756 SE. 1 756 SE. 1 Eelnõu toetab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“2 punkti 4.4.2 eesmärke, mille kohaselt tuleb koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga võtta tõhusaid meetmeid ebaseaduslik u rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kehtestada MIGIS-e kasutuselevõtuks selle põhimäärus. MIGIS-e pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude kohta riiklikus järelevalves kogutud andmeid. MIGIS-e kasutuselevõtuga muutub märkimisväärselt PPA migratsioonijärelevalve teenuse osutamine: info on digiteeritud, automaatse kontrolliga paraneb teenuse kvaliteet, kogutud andmed salvestatakse ühes keskkonnas, ametnikele ja töötajatele on tagatud teenistus- või tööülesannete täitmist toetav ja vajalike funktsioonidega töölaud ning avaneb võimalus seni käsitsi kontrollimisele ja andmesisestusele kuluvat aega rakendada VMS-i nõuete täitmise sihistatud seireks ja reageerimisvõimekuse suurendamiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 20 paragrahvist ja on jagatud viieks peatükiks: 1. peatükk – „Üldsätted“ (§-d 1–5); 2. peatükk – „Andmekogu andmed“ (§-d 6–10); 3. peatükk – „Andmete esitamine ja andmekogusse kandmine“ (§-d 11–14); 4. peatükk – „Juurdepääs andmekogu andmetele ja andmekogu andmete väljastamine“ (§-d 15 ja 16); 5. peatükk – „Andmekogu andmete säilitamine, järelevalve andmekogu pidamise üle ning andmekogu rahastamine ja likvideerimine“ (§-d 17–20). Eelnõu 1. peatükis esitatakse MIGIS-e eesti- ja ingliskeelne nimetus ning lühend, reguleeritakse MIGIS-e pidamise eesmärki ning andmete töötlemist ja kasutamist ning määratakse vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded. Eelnõu §-s 1 esitatakse MIGIS-e eesti- ja ingliskeelne nimetus ning lühend. MIGIS-e eestikeelne nimetus on migratsioonijärelevalve andmekogu, ingliskeelne nimetus Migration Surveillance Database ja lühend MIGIS. Eelnõu §-s 2 määratakse kindlaks MIGIS-e pidamise eesmärk ning andmete töötlemine ja kasutamine. MIGIS-e pidamise eesmärk sätestatakse eelnõuga 756 SE kavandatavas VMS-i § 2971 lõikes 1, mille kohaselt on eesmärk tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaa lase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle riikliku järelevalve teostamise kaudu. VMS-i § 2971 lõikes 2 sätestatakse, et MIGIS-e pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude kohta riiklikus järelevalves kogutud andmeid. MIGIS-e pidamise eesmärk ja see, milliseid andmeid eesmärgi täitmiseks töödeldakse, tuuakse selguse huvides samas sõnastuses välja ka eelnõus. Eelnõu §-des 3 ja 4 määratakse kindlaks vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded MIGIS-e pidamisel. Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 434 lõike 2 kohaselt võib andmekogu vastutav töötleja volitada andmekogu majutamise teisele riigi- või kohaliku 2 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. 2 omavalitsuse asutusele. AvTS-i § 435 lõikes 1 on sätestatud, et andmekogu põhimäär uses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. MIGIS-e vastutav töötleja on PPA, kelle ülesanded on § 4 lõikes 1, ning volitatud töötleja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), kelle ülesanded on § 4 lõikes 2. Eelnõu §-s 5 nähakse ette MIGIS-e pidamise nõuded ja MIGIS-e andmete kaitse. Kaitstakse MIGIS-e andmete 1) käideldavust, tagades andmete kasutatavuse ja õigeaegse kättesaadavuse selleks volitatud isikutele, 2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmi se, ning 3) konfidentsiaalsust, tagades andmete kättesaadavuse üksnes volitatud isikute le. MIGIS-e andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetme id. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määrusest nr 252 „Infosüstee mide turvameetmete süsteem“, on MIGIS-e andmete turbeaste kõrge ehk H ning turvaklass käideldavuse alusel K2, terviklikkuse alusel T3 ja konfidentsiaalsuse alusel S2. Eelnõu 2. peatükis määratakse kindlaks, mis andmed MIGIS-esse kantakse. MIGIS-esse kantakse andmed välismaalase kohta, kelle suhtes viiakse läbi migratsioonijäreleva lve toiminguid (edaspidi välismaalane), riskiprofiiliga seotud andmed, välismaalase kutsujaga või muu isikuga, kelle juurde välismaalane tuleb, seotud andmed, migratsioonijäreleva lve teostamisega seotud teenistuja andmed ja migratsioonijärelevalve tööülesande täitmise ga seotud andmed. Eelnõu §-s 6 nähakse ette, et välismaalase kohta kantakse MIGIS-esse 1) eesnimi, 2) perekonnanimi, 3) Eesti isikukood, 4) sünniaeg, 5) sünnikoht, 6) sugu, 7) kodakondsus või kodakondsused, 8) rahvus, 9) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress Eestis ja elukoha aadress Eestis, kui elukoha aadress erineb kontaktaadressist Eestis, e-posti aadress ja telefoninumber ning 10) viisa, elamisloa, elamisõiguse või muud staatusega seotud andmed. Muud staatusega seotud andmed on näiteks andmed rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuva välismaalase või välisriigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja ja tema perekonnaliikmete kohta. Samuti kantakse MIGIS-esse välismaalase välisriigis välja antud isikut tõendava dokumendi andmed nagu liik, riik, number, väljaandmise kuupäev ja kehtivuse lõppkuupäev. PPA vajab neid andmeid, et viia läbi migratsioonijäreleva lve toiminguid. Eelnõu §-s 7 määratakse kindlaks andmed, mis kantakse MIGIS-esse välismaalase ja tema kutsuja või muu sellise isiku riskiprofiili kohta, kelle juurde välismaalane tuleb. Need on 1) riskiprofiili sisendparameetrid, näiteks vanus, sugu, ametikoht ja kodakondsus, 2) riskiprofiili kehtivuse algus- ja lõppkuupäev, 3) riskiprofiili koostaja ees- ja perekonnanimi ning 4) riskiprofiilipõhised tabamused. Riskiprofiil on isiku omaduste või käitumismustr ite kogum, mille alusel tehakse migratsioonijärelevalve toiminguid. Iga riskiprofiil on seotud trendidega sisejulgeoleku tagamisel. Nii kaua kui trendid on aktuaalsed, kehtivad samal ajal ka riskiprofiilid. Riskiprofiilide koostamine ja analüüs on üks osa migratsioonijärelevalvest ning võimaldab PPA-l tõhusamalt tuvastada ebaseadusliku rände mustreid, seadusliku viibimise võimaluste väärkasutust, riskiriike ja riskirühmi ning teha sihistatumaid kontrolltoiminguid. 3 Eelnõu §-s 8 määratakse kindlaks andmed, mis kantakse MIGIS-esse välismaalase kutsuja või muu isiku kohta, kelle juurde välismaalane tuleb. VMS-i kohaselt on välismaalase kutsuja näiteks tema tööandja, õppeasutus, praktika võimaldaja, aga ka näiteks abikaasa või lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks anti välismaalasele elamisluba. Kui kutsuja või muu isik, kelle juurde välismaalane tuleb, on füüsiline isik, kantakse MIGIS-esse tema 1) eesnimi, 2) perekonnanimi, 3) Eesti isikukood, 4) sünniaeg, 5) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress Eestis ja elukoha aadress Eestis, kui elukoha aadress erineb kontaktaadressist, kontaktaadress välisriigis, e-posti aadress ja telefoninumber. Kui kutsuja või muu isik, kelle juurde välismaalane tuleb, on juriidiline isik, kantakse MIGIS-esse tema 1) nimi, 2) registrikood, 3) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress, e-posti aadress ja telefoninumber, 4) esindusõigusega isiku andmed ning 5) volitatud isiku andmed. Sarnaselt välismaalaste andmetega vajab PPA neid andmeid, et viia läbi migratsioonijäreleva lve toiminguid. Eelnõu §-des 9 ja 10 määratakse kindlaks andmed, mis kantakse MIGIS-esse migratsioonijärelevalve teostamisega seotud teenistuja kohta ning migratsioonijäreleva lve tööülesande täitmise kohta. Migratsioonijärelevalve tööülesande täitmise kohta kantakse MIGIS-esse 1) unikaalne identifitseerimistunnus, 2) tööülesande liik, näiteks äriühingu või välismaalase kontroll, 3) automaatkontrolli riskiprofiil, sealhulgas tabamuse liik, näiteks töötamise olemasolu või abielulahutus, 4) tööülesande andja ees- ja perekonnanimi, 5) tööülesande täitja ees- ja perekonnanimi, 6) tööülesande täitmise tähtaeg, 7) tööülesande olek, st tegemata või tehtud, 8) tööülesande kirjeldus, 9) tööülesande suunamise teave, 10) tööülesandega seotud eelnõu §-des 7–9 nimetatud andmed, 11) tööülesande lõpetamise otsus, näiteks järgneb haldus- või süüteomenetlus. Kontrollkäigu kohta kantakse MIGIS-esse 1) unikaalne identifitseerimistunnus, 2) kontrollkäigu eesmärk, 3) kontrollkäigul osaleva PPA teenistuja andmed, 4) kontrollkä igu kuupäev ja kellaaeg, 5) kontrollkäigul osaleva teise asutuse nimi ja tema teenistuja andmed, 6) kontrollitava füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi ja isikukood või sünniaeg ning juriidilise isiku puhul nimi ja registrikood, 7) kontrollkäigu aadress, 8) kontrollkäigu kirjeldus ning 9) kontrollkäigul tuvastatud puudused ja otsus välismaalase kohta. Võimekus hallata kontrollkäike moodustab olulise osa MIGIS-est, kuna sihistatud kontrollkäigud on oluline osa PPA migratsioonijärelevalve ametnike igapäevatööst. MIGIS võimaldab kontrollkäike paremini planeerida ja koostada aruandeid, milles saab kajastada kontrollkäigul osalenud koostööpartnereid, näiteks Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) või Tööinspektsioon (edaspidi TI), kontrollitud isikuid ja asukohti ning tulemusi. Parem haldussuutlikkus aitab hinnata olukorrapilti tervikuna ja süstematiseeritult. Kontrollkäik ude täpne fikseerimine MIGIS-es aitab tagada ka isikuandmete paremat kaitset, kuna nii enne kui ka pärast kontrollkäiku on võimalik isikuandmete töötlemises veenduda ja seda kontrollida. Teenistuja mõiste kasutamisel on eelnõus arvestatud avaliku teenistuse seadusest tulene vat käsitust. Avaliku teenistuse seaduse § 11 lõike 3 kohaselt kehtestab ministeer iumi valitsemisalas oleva ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu minister või tema volitatud ametiasutuse juht. Nimetatud sätte alusel on kehtestatud siseministri 27. juuni 2014. aasta määrus nr 28 „Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis“, mille kohaselt jagunevad teenistuskohad ameti- ja töökohtadeks. Seega, analoogia põhjal on teenistuja ametniku ja töötaja katustermin. 4 Eelnõu 3. peatükis määratakse kindlaks andmeandja, reguleeritakse andmekogudevahe list andmevahetust ning sätestatakse andmete MIGIS-esse kandmise ja MIGIS-e andmete õigsuse tagamise nõuded. Eelnõu §-s 11 määratakse kindlaks MIGIS-e andmeandja, kes on vastutav töötleja. Eelnõu § 12 puudutab MIGIS-e andmevahetust teiste andmekogudega. MIGIS vahetab andmeid teiste andmekogudega infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. MIGIS teeb päringuid ja saab andmeid järgmistest riiklikest andmekogudest: 1) Eesti hariduse infosüsteem; 2) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu; 3) elamislubade ja töölubade register; 4) infosüsteem POLIS; 5) isikut tõendavate dokumentide andmekogu; 6) maksukohustuslaste register, sealhulgas töötamise register; 7) piirikontrolli infosüsteem; 8) rahvastikuregister; 9) riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register; 10) Schengeni infosüsteemi riiklik register; 11) sissesõidukeeldude riiklik register; 12) viisaregister; 13) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu. MIGIS teeb päringuid ja saab andmeid ka Euroopa Liidu ja rahvusvahelistest infosüsteemide st, nagu viisainfosüsteem, Schengeni infosüsteem, Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega. MIGIS teeb päringuid ja saab andmeid Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogust, elamislubade ja töölubade registrist, isikut tõendavate dokumentide andmekogust, riiklikust rahvusvahelise kaitse andmise registrist, Schengeni infosüsteemi riiklikust registrist, sissesõidukeeldude riiklikust registrist, viisaregistrist ning välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust, et ennetada ja tõkestada välismaalaste ebaseaduslikku riigis viibimist ja töötamist ning tagada, et välismaalased kasutavad neile antud viibimis-, elamis- ja töötamisõigust eesmärgipäraselt. Samuti teeb MIGIS päringuid ja saab andmeid piirikontrolli infosüsteemist, et kontrollida välismaalasest laevapere liikme Eestis viibimist ja töötamist, infosüsteemist POLIS, et kontrollida korrakaitse ja süüteomenetlusega seotud andmeid, ning rahvastikuregistrist, et kontrollida välismaalase ja temaga seotud isikute kohta rahvastikuregistrisse kantud andmeid. Lisaks teeb MIGIS päringuid ja saab andmeid maksukohustuslaste registrist, et kontrollida töötasu väljamakseid ja maksuvõlgnevust, ja selle alamregistrist töötamise registrist, et kontrollida välismaalase Eestis töötamisega seotud andmeid, ning Eesti hariduse infosüsteemist, et kontrollida õppimise ga seotud andmeid. MIGIS-e andmevahetuse regulatsioon täieneb MIGIS-e jätkuarendustööde valmimisel. Eelnõu §-des 13 ja 14 määratakse kindlaks, kuidas kantakse MIGIS-esse andmeid ja tagatakse MIGIS-e andmete õigsus. Andmete MIGIS-esse kandmisega seotud toimingud on andmete kandmine MIGIS-esse ja MIGIS-e andmete kustutamine. PPA kui vastutav töötleja määrab teenistuja, kellel on õigus andmeid MIGIS-esse kanda. Teenistuja, kes kannab andmed 5 MIGIS-esse, vastutab nende õigsuse eest MIGIS-esse kandmise ajal. PPA kui vastutav töötleja kannab andmed MIGIS-esse viivitamata, kuid kolme tööpäeva jooksul andmete MIGIS-esse kandmise aluseks oleva teabe saamisest arvates. Üldpõhimõte on, et andmed kantakse MIGIS-esse viivitamata. Kui PPA avastab MIGIS-es ebaõiged andmed või talle on nendest teada antud või ta saab muul moel nendest teada, peab ta andmete õigsust kontrollima ja ebaõiged andmed kolme tööpäeva jooksul parandama. Andmesubjektil on õigus nõuda PPA-lt ebaõigete isikuandmete parandamist. Kui andmesubjekti nõue on põhjendatud, parandab PPA andmesubjekti ebaõiged isikuandmed viivitamata. Kui andmesubjekti nõue ei ole põhjendatud, keeldub PPA isikuandmete parandamisest ja põhjendab seda kirjalikult. Kande või selle muudatuse või täienduse tegemise aeg ning tegija ees- ja perekonnanimi tuleb salvestada logiandmetes. Eelnõu 4. peatükis käsitletakse MIGIS-e andmetele juurdepääsu ja nende väljastamist. Eelnõu §-s 15 reguleeritakse juurdepääsu MIGIS-e andmetele. Lõike 1 kohaselt on MIGIS-e andmed üksnes asutusesiseseks kasutamiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et juurdepääs MIGIS-e andmetele on vastutava töötleja kindlaks määratud ametnikul või töötajal talle teenistus- või tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ja järelevalveasutuse kindlaks määratud teenistujal talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. PPA-s võib töötada isik, kelle teenistuskoht ei ole politseiametniku ametikoht, kuid politsei ja piirivalve seaduse § 61 järgi on tal tööülesannete täitmiseks vaja MIGIS-e andmetele juurdepääsu. Seega peab MIGIS-ele juurdepääs olema tagatud ka isikutele, kelle teenistusko ht ei ole politseiametniku ametikoht. Kontohalduses reguleeritakse seda kasutajarolli andmisega. Püsijuurdepääsu MIGIS-ele reguleeritakse PPA sisekorras. MIGIS on piiratud juurdepääsuga ja MIGIS-e andmed on asutusesiseseks kasutamiseks. MIGIS-e andmed ei ole avaandmed. Samuti on MIGIS-e andmed AvTS-i ja teiste isikuand mete kaitset reguleerivate õigusaktide kohaselt juurdepääsupiiranguga. MIGIS-e andmed on juurdepääsupiiranguga teave AvTS-i § 35 lõike 1 punktide 11 ja 12 tähenduses. Selle põhimõtte tõttu võivad MIGIS-e andmeid töödelda üksnes need isikud ja asutused, kellel on õigus pääseda juurde asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele. AvTS-is on reguleeritud juurdepääs asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele §-s 38 ja isikuandmeid sisaldavale teabele §-s 39. Neid põhimõtteid kohaldatakse ka MIGIS-e andmete väljastamisele või nendele muul viisil juurdepääsu võimaldamisele. Näiteks tuleneb AvTS-i § 38 lõikest 3 universa a lne põhimõte, mille kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele juurdepääsu õigus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma teenistus- või tööülesannete täitmiseks. Sellist teavet ei tohi edastada kolmandale isikule ilma juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. Samuti on sama paragrahvi lõikes 3 1 pandud teavet küsivale riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikule või töötajale kohustus teatada teabevaldajale teabele seaduses sätestatud juurdepääsu alus ja eesmärk, kui avalike ülesannete täitmiseks taotletakse juurdepääsu asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele. Seda kohustust peab täitma nii teabe küsija kui ka andmekogust teabe väljastaja. Viimane peab veenduma, et seaduses nõutud andmed on taotluses esitatud, ja kui küsija on jätnud need esitamata, paluma taotlusest see puudus kõrvaldada. Vastutav töötleja annab kolmandale isikule infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu MIGIS-e andmetele juurdepääsu üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus. Juurdepääs antakse kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega. Juurdepääsu andmisel sõlmitakse kolmanda isikuga leping, milles kajastatakse juurdepääsu andmise õiguslik alus, andmed, 6 millele juurdepääs antakse, ning andmetele juurdepääsu andmise eesmärk, tingimused, kord ja viis. PPA-l kui vastutaval töötlejal on õigus määrata arendus- või hoolduslepingus kindlaks isikud, kellel on MIGIS-ele juurdepääs arendus- või hooldustöödeks. Eelnõu §-s 16 reguleeritakse MIGIS-e andmete väljastamist ja logimist. MIGIS-e andmete väljastamise õigus on vastutaval töötlejal, kes määrab kindlaks andmete töötlemise eesmärgid, st otsustab, kas ja kellele ta andmeid väljastab. Kolmandale isikule võib MIGIS-e andmeid väljastada üksnes juhul, kui selleks on seaduses sätestatud alus. Isikuandmeid sisaldava teabe väljastamisel tuleb järgida kõiki asjakohaseid õigusakte: haldusmenetluse seadust, AvTS- i, isikuandmete kaitse seadust ja muid isikuandmete töötlemist reguleerivaid õigusakte. Eelnõuga sätestatakse ka põhimõte, et vastutav töötleja peab arvestust andmete MIGIS-esse esitamise aja, MIGIS-e andmete väljastamise aja, andmekoosseisu, andmeandjate ja andmesaajate üle. MIGIS-e andmeid väljastatakse tasuta. Lisaks nähakse vastutavale töötlejale ette kohustus säilitada iga MIGIS-esse tehtud päringu või kande kohta vähemalt toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed, kuupäev ja kellaaeg ning andmed toimingu liigi kohta. Kuna logiandmed sisaldavad isikuandmeid, sätestatakse eelnõus, et logiandmeid säilitatakse kümme aastat päringu või kande tegemisest arvates. Kümneaastane tähtaeg on vajalik, et tagada PPA sisekontrolli eesmärkide täitmine ja süütegude tõhus uurimine. MIGIS-es on välismaalase kohta konfidentsiaalseid andmeid ning tema kohta tehtud otsus puudutab ja võib mõjutada tema õiguslikku staatust. Seega peab PPA-l olema vajaduse korral võimalik võtta logiandmeid välja kümme aastat, et näha otsuse teinud teenistuja andmeid. Säilitustähtaeg on seotud süütegude aegumise tähtaegadega. Eelnõu 5. peatükis nähakse ette MIGIS-e andmete säilitamise, MIGIS-e pidamise järelevalve ning MIGIS-e rahastamise ja likvideerimise põhimõtted. Eelnõu §-s 17 reguleeritakse MIGIS-e andmete säilitamist. MIGIS-e andmeid säilitatakse 15 aastat andmete MIGIS-esse kandmisest arvates. See on vajalik, kuna VMS-i §-de 119 ja 132 kohaselt antakse tähtajaline elamisluba kehtivusajaga kuni viis aastat ning seda võib pikendada kuni kümneks aastaks korraga. Samuti on VMS-i §-s 230 sätestatud, et pikaajalise elaniku elamisluba antakse tähtajatult Eestis elamiseks. VMS-i §-des 119 ja 132 on seejuures nähtud ka ette, et tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel ja elamisloa pikendamisel arvestatakse elamisloa andmise või pikendamise aluseks olevate asjaolude või muude asjas tähtsust omavate asjaolude tõendatust ja muutumise võimalikkust antava või pikendatava elamisloa kehtivusa ja l. Kuna välismaalane võib taotleda viisat või elamisluba ja varasem info aitab PPA-l teha välismaalase kohta uue kaalutletud otsuse, on oluline säilitada ka MIGIS-e andmeid 15 aastat. Eelnõu §-s 18 reguleeritakse järelevalvet MIGIS-e pidamise üle. Järelevalvet MIGIS-e pidamise üle teostavad vastutav töötleja ja AvTS-i §-s 44 nimetatud asutused õigusaktides sätestatud pädevuse piires. AvTS-i § 44 kohaselt teostavad AvTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon, Riigi Infosüsteemi Amet, Statistikaamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Järelevalvet teostama volitatud isikul on õigus tutvuda MIGIS-e andmetega, siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad selleks kasutatavad seadmed, ning saada vastutavalt töötlejalt teavet andmete väljastamise ja kasutamise kohta. MIGIS-e pidamisel tekkinud puuduste korral on vastutav töötleja kohustatud kõrvaldama järelevalvaja ettekirjutuses kajastatud puudused ettekirjutuses määratud tähtajaks. Eelnõuga ei panda ühelegi asutusele kohustusi, mida neil kehtivate õigusaktide kohaselt pole. Andmekaitse Inspektsiooni, Riigi Infosüsteemi Ameti, 7 Statistikaameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalvekohustus tuleneb muust õigusaktist. Lõikega 2 pannakse vastutavale töötlejale kohustus teha vähemalt üks kord kalendriaas tas MIGIS-e kasutamise üle järelevalvet, mille käigus kontrollitakse, kas MIGIS-e andmete töötlemisel peetakse kinni seadustest, MIGIS-e põhimäärusest ning vastutava töötleja juhistest ja korraldustest. Lõike 3 kohaselt tuleb kontrollitavad isikuandmete töötlemise toimingud valida juhuslik u valiku põhimõttel. Eelnõu §-s 19 reguleeritakse MIGIS-e rahastamist. MIGIS-e pidamise kulu kaetakse vastutavale ja volitatud töötlejale riigieelarvest selleks eraldatud rahast. Eelnõu § 20 kohaselt likvideeritakse MIGIS seaduse alusel. Kuna MIGIS-e asutamiseks ettenähtud volitusnorm asub VMS-is, otsustab MIGIS-e olemasolu üle seadusandja. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. 5. Määruse mõjud Eelnõu väljatöötamise aluseks on Riigikogu menetluses olev eelnõu 756 SE, millega luuakse õiguslik alus asutada MIGIS. MIGIS-e asutamine Sihtrühm: 1. MIGIS-e kasutuselevõtt mõjutab välismaalasi, kelle andmeid MIGIS-es töödeldakse. Selliseid välismaalasi on aastas umbes 100 000. 2022. aasta alguse seisuga oli Eesti rahvaarv 1 331 796. Võrreldes Eesti rahvaarvuga on sihtrühm väike. Sihtrühmale ei kaasne MIGIS-e kasutuselevõtuga uusi kohustusi. 2. MIGIS-t hakkavad kasutama PPA teenistujad, kes viivad läbi elamisloa- ja viisamenetlusi, registreerivad lühiajalist töötamist, menetlevad rahvusvahelise kaitse saamist ning teostavad migratsioonijärelevalvet, s.o kokku umbes 200 teenistujat. 2021. aastal töötas avalikus sektoris 133 744 inimest3 . Seega on muudatusest mõjutatud teenistujate arv võrreldes Eesti avaliku sektori ametnike ja töötajate koguarvuga väike. Lühiajalise töötamise registreerimine on viimaste aastate jooksul hüppeliselt kasvanud. Kui 2017. aastal registreeriti lühiajaline töötamine 7507 korral, siis 2021. aastal juba 32 894 korral, mis on üle nelja korra rohkem, ja 2022. aastal 24 406 korral (vt tabel 1). 2020. aastal mõjutasid lühiajalise töötamise registreerimist COVID-19 pandeemia ja sellest tingitud takistused piiriülesel liikumisel. 2022. aastal avaldasid mõju sõjaline konflikt Ukrainas ning Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanike suhtes kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid. 3 Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse aruanne 2021. 8 Tabel 1. Lühiajalise töötamise registreerimine aastatel 2017–2022 (allikas: PPA) Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Registreerimine 7507 19 790 32 182 22 059 32 894 24 406 Viimastel aastatel on märgatav tõusutendents olnud ka pikaajaliste ehk D-liiki viisade väljastamisel. Kui 2017. aastal väljastati kokku 7283 pikaajalist viisat, siis 2021. aastal väljastati neid üle kolme korra rohkem ehk 25 941 ja 2022. aastal 15 824. Sealjuures kasutavad pikaajalist viisat peamiselt välismaalased, kes tulevad Eestisse lühiajaliselt töötama, õppima või külastama siin elavaid sugulasi ja sõpru (vt tabel 2). Tabel 2. Pikaajalised viisad reisi eesmärgi järgi aastatel 2017–2022 (allikas: PPA) Reisi eesmärk 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Ametireis 53 60 13 3 1 2 Iduettevõtlusega 68 95 168 83 72 52 tegelemine Lühiajaline töötamine 0 0 17 962 14 186 20 652 11 392 Kaugtöö 0 0 0 36 152 191 Kultuur 11 6 0 0 0 0 Meditsiinilised põhjused 4 6 3 11 20 7 Sport 8 25 3 0 0 0 Sugulaste või sõprade 226 536 1336 1365 2088 1863 külastus Turism 16 35 1 1 0 0 Ärireis 4494 13 383 3664 317 479 200 Õpingud 1227 1539 1821 898 1532 1164 Muu 1176 1070 942 582 945 953 Kokku 7283 16 755 25 913 17 482 25 941 15 824 Rändemaht on kasvanud ka esmaste tähtajaliste elamislubade poolest. Kui 2017. aastal väljastati kokku 3989 esmast tähtajalist elamisluba, siis 2021. aastal 6087 ja 2022. aastal 7694 (vt tabel 3). Esmaste tähtajaliste elamislubade arv on igal aastal suurenenud. 2020. aasta erandit saab seletada COVID-19 pandeemia ja sellest tingitud piirangutega. Tabel 3. Esmased tähtajalised elamisload taotlemise põhjuse järgi aastatel 2017–2022 (allikas: PPA) Taotlemise põhjus 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Ettevõtlus 53 87 134 111 106 155 Pereränne 1182 1659 2272 1958 2642 3202 Püsivalt Eestisse elama asumine 28 14 12 11 8 23 Töötamine 1500 1849 2215 2089 2249 3670 Välisleping 18 31 17 8 4 40 Õppimine 1208 1265 1330 532 1078 604 Kokku 3989 4905 5980 4709 6087 7694 I. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele PPA teostab riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle. PPA ülesanne on tagada, et välismaalased täidavad neile VMS-iga seatud tingimusi Eestis viibimiseks, töötamiseks, õppimiseks, pereelu 9 elamiseks jms. PPA eesmärk on nii ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku Eestis viibimist ja töötamist kui ka tagada, et välismaalased kasutavad neile antud viibimisõigust eesmärgipäraselt. Kasvav rändemaht toob migratsioonijärelevalvele paratamatult kaasa ka suurema koormuse. Praegu teostab PPA piiratud tööjõu tingimustes välismaalaste üle järelevalvet Exceli tabelite põhjal, mistõttu puudub ajakohane ja tegelik ülevaade, kas välismaalased täidavad neile seadusega seatud tingimusi. MIGIS-e kasutuselevõtt aitab tagada piiratud tööjõu ja -vahendite tingimustes tõhusama järelevalve ning asendada käsitsi kontrollimisele ja andmesisestus e le kuluv aeg digiteerimise ja automaatsete päringutega. MIGIS-e kasutamise korral on andmekvaliteet edaspidi parem ja õiged andmed leiab ühest andmekogust, kuhu on kogutud järelevalveks vajalik. MIGIS-e kasutuselevõtuga kasvab PPA kui riikliku järelevalve teostaja pidev ajakohane teadlikkus ning seeläbi kiireneb reageerimisvõimekus selliste välismaala ste tuvastamiseks, kes ei vasta viibimisaluse tingimustele ja eesmärgile. MIGIS-e asutamise ga muutub PPA migratsioonijärelevalve teenuse osutamine märgatavalt: info on digiteeritud, automaatse kontrolliga paraneb teenuse kvaliteet, kogutud andmed salvestatakse ühes keskkonnas, ametnikele ja töötajatele on tagatud teenistus- või tööülesannete täitmist toetav ja vajalike funktsioonidega töölaud ning avaneb võimalus seni käsitsi kontrollimisele ja andmesisestusele kuluvat aega rakendada VMS-i nõuete täitmise sihistatud seireks ja reageerimisvõimekuse suurendamiseks. Seega saavad migratsioonijärelevalve ametnikud töövahendi, mis võimaldab teostada järelevalvet senisest tõhusamalt. Mõju ulatus on väike, sest PPA põhiülesandeid ei muudeta, vaid ta jätkab samade ülesannete täitmist. Seega ei kaasne vajadust muudatusega kohanemiseks. Mõju on positiivne, sest MIGIS-e kasutuselevõ tt suurendab oluliselt võimekust teostada migratsioonijärelevalvet. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna riigiasutuste ülesandeid eelnõuga ei muudeta ja MIGIS-e kasutuselevõtust tingitud võimalike tööprotsessi muudatuste mõju on ühekordne. Ebasoovitava mõju esinemise riski ei ole. Muudatuse tulemusel on edaspidi võimalik teostada tõhusamat migratsioonijärelevalvet ja päringud toimuvad automaatselt, mis vähendab märgatavalt PPA teenistujate käsitsi tööd. MIGIS-e kasutuselevõtuga kaasneb sihtrühma le oluline positiivne mõju: tööprotsess automatiseeritakse, mis toob omakorda kaasa tõhusama migratsioonijärelevalve. MIGIS toetab paremini PPA avalike ülesannete täitmist. MIGIS-e asutamise tulemusel on migratsioonijärelevalve edaspidi lihtsam, selgem, kiirem ja mõjusam. II. Mõju riigi julgeolekule MIGIS-e kasutuselevõtt avaldab mõju sisejulgeolekule. Tänu MIGIS-ele on edaspidi võima lik teostada tõhusamat migratsioonijärelevalvet. MIGIS-e kasutuselevõtu tulemusena on riigil pidev ajakohane teadlikkus ning kiirem reageerimisvõimekus selliste välismaala ste tuvastamiseks, kes ei vasta viibimisaluse tingimustele ja eesmärgile. Ebaseadusliku rände ning viisade ja elamislubade väärkasutamise ennetamine ja tuvastamine aitab tagada avalikku korda ja julgeolekut ning seda, et välismaalased viibivad Eestis seaduslikult ja eesmärgipäraselt, täites seejuures kõiki kehtestatud tingimusi. MIGIS-e kasutuselevõtu tulemusena suureneb inime ste kindlus- ja turvatunne. 10 III. Andmekaitsemõju Isikuandmete kaitse üldmääruse4 artiklis 35 sätestatud andmekaitsealane mõjuhinnang on PPA-s koostamisel. MIGIS-e isikuandmete töötlemisele on sätestatud selged nõuded ja andmete säilitamise tähtajad. See tagab läbipaistvuse ja andmete töötlemise eesmärgipäras use. Õigusaktides on seatud piirid ka vastutavale töötlejale ja need on andmesubjektile õigusaktide st teada. MIGIS-e asutamisega tagatakse andmete suurem turvalisus ja salastatus: on kindlad nõuded MIGIS-ele, MIGIS-e andmete töötlemisele ja päringute logimisele. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud MIGIS-e kasutuselevõtuks on vaja muuta kättesaadavaks MIGIS-e I etapi arendustööde tulemused. Arendustööde tellija on PPA. MIGIS-e II etapis on plaanitud arendada lisafunktsioonid ja liidesed teiste andmekogudega. Lisaks on plaanis arendada infosüstee mide andmevahetuskihi teenus või teenused, mille kaudu on võimalik saada MIGIS-est andmeid, sealhulgas MTA-l ja TI-l. Arendustöid on plaanitud rahastada etapikaupa struktuurifondi rahast ja riigieelarve st. Siseministeeriumi haldusalas on MIGIS-e arendamiseks vaja ca 956 939 eurot koos käibemaksuga, millest I etapi heaks kiidetud rahaline maht on 443 520 eurot ilma käibemaksuta. II etapiks taotletakse praegu raha, mida on vaja hinnanguliselt 513 419 eurot ilma käibemaksuta. See ei sisalda MTA ja TI infosüsteemide arendust. Eelnõu rakendamisega seotud rahalist tulu ei ole. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, sest selle jõustumise ajaks on kõik vajalikud eeltööd MIGIS-e kasutuselevõtuks tehtud. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumite le ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Kaitsepolitseiametile, MTA-le, PPA-le, SMIT-ile ja TI-le. MIGIS-e dokumentatsioon kooskõlastatakse ka riigi infosüstee mi halduse infosüsteemi (RIHA) kaudu Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. aasta määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ §-s 7 ettenähtud korras. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88. 11 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-0039 - Migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.01.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/671c8f45-7909-468b-862b-b133b30e5a2b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/671c8f45-7909-468b-862b-b133b30e5a2b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main