Ministeeriumid
11.01.2023 nr 1-4/22/5507-2
Panga maastikukaitseala kaitse-eeskirja
dokumentide kooskõlastuseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Panga
maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõu koos seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu seletuskiri
3. Kaitseala kaart
4. Hoiuala kaart
Lisanne Nääb, 5426 0148
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
Panga maastikukaitseala kaitse-eeskiri1
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Panga maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Panga maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) Lääne-Eesti paekalda kõrgeimat osa Panga panka ning seal avanevate siluri ajastu
aluspõhjakivimite paljandeid, ranniku- ja metsakooslusi ning kaitsealuseid liike ja nende
elupaiku, samuti säilitada maastikuilmet ja poollooduslikke kooslusi;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab
I lisas. Need on esmased rannavallid (1210)3, püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud
pankrannad (1230), kadastikud (5130), lood (alvarid) (6280*) ja vanad loodusmetsad (9010*);
3) kaitsealuseid liike könt-tanukat (Encalypta mutica), salutulikat (Ranunculus
polyanthemos subsp. nemorosus), punast tolmpead (Cephalanthera rubra) ja valget tolmpead
(Cephalanthera longifolia).
(2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas
määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Panga külas.
(2) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti, püüda kala ning korjata marju, seeni ja
muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ning kohas, mis on
kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine
selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitsemise või kaitse
korraldamisega seotud tegevusel, järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja
nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(3) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine radadel;
3) sõidukiga sõitmine Marimiku lõuka äärses lautrikohas väljaspool teid kalapüügiks
vajaliku veesõiduki veekoguni viimisel;
4) käesoleva lõike punktides 1 kuni 3 nimetamata juhtudel sõidukiga ja
maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise või kaitse
korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel
ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, seal hulgas metsa- ja põllumajandustöödel.
§ 6. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist,
sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole
vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab
kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist
või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike
ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on Panga sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk kaitsta Lääne-Eesti paekalda kõrgeimat osa Panga
panka ning seal avanevate siluri ajastu aluspõhjakivimite paljandeid, ranniku- ja metsakooslusi
ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, samuti säilitada maastikuilmet ja poollooduslikke
kooslusi.
§ 10. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala
valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas;
2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
3) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
5) olemasolevate ehitiste hooldustööd.
§ 11. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee ja
tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitseala ja kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ning
tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitseala tarbeks ehitise
püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele ehituskeeluvööndi ehituskeeld.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Panga piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on säilitada maastikuilmet, sealhulgas säilitada avatud
vaated merele ja hoida põllumaad avatud, ning kaitsta metsakoosluste elustiku mitmekesisust,
kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala
valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala
valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud;
2) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine;
3) häil- ja aegjärkne raie kuni 1 hektari suuruse langina;
4) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine.
(3) Raie tegemisel elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb säilikpuudena jätta
raielangile alles puid tüvepuidu kogumahuga vähemalt 20 tm ha kohta esimese rinde suurima
diameetriga puude hulgast.
§ 15. Keelatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) maavara kaevandamine;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õuemaal.
(2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt.
Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
5. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 17. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine
Saare maakonnas“ lisas esitatud Küdema lahe hoiuala kaart „Küdema lahe“ asendatakse
käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaardiga „Küdema lahe“ (lisatud).
§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 13. mai 1999. a määrus nr 155 „Panga maastikukaitseala kaitse-
eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 10. jaanuari 2022. a käskkirjaga
nr 1-2/22/7 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemusega on
esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 20. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevalt kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7−25).
2
Ala võeti esimest korda kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega
nr 331-k „Maastiku üksikelementide dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja
viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest“, kui maastiku üksikelemendina võeti kaitse alla Mustjala
(Panga) pank. Vabariigi Valitsuse 13. mai 1999. a määrusega nr 155 „Panga maastikukaitseala, Türisalu
maastikukaitseala (kehtetu) ja Narva jõe kanjoni maastikukaitseala (kehtetu) kaitse-eeskirjade ja
välispiiri kirjelduste kinnitamine“ moodustati Panga maastikukaitseala. Vabariigi Valitsuse 5. augusti
2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1
punkti 1 alapunkti 23 kohaselt hõlmab kaitseala Küdema lahe linnuala ja punkti 2 alapunkti 165 kohaselt
Küdema lahe loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele,
arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ lisale I. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on
kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda
Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaportaalis (keskkonnaportaal.ee/register) ja
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
5
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee.
Kaja Kallas
Peaminister Madis Kallas
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 1. Panga maastikukaitseala
Lisa 2. Küdema lahe hoiuala
Vabariigi valitsuse määruse
„Panga maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta määrusega ala
kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse kaitseala kaitse-
eesmärke, kaitsekorda, välispiiri ja tsoneeringut.
Panga maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Panga
külas.
Ala võeti esimest korda kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a
korraldusega nr 331-k „Maastiku üksikelementide dendraariumide ja katsekultuuride ning
viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest“, kui maastiku üksikelemendina võeti
kaitse alla Mustjala (Panga) pank. Vabariigi Valitsuse 13. mai 1999. a määrusega nr 155
„Panga maastikukaitseala, Türisalu maastikukaitseala (kehtetu) ja Narva jõe kanjoni
maastikukaitseala (kehtetu) kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine“ moodustati
Panga maastikukaitseala.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla
võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni,
kuni kehtestatakse looduskaitseseaduse alusel uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega
kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane
kaitsekord.
Kaitseala kaitse-eeskirja muutmisega kavandatakse muuta kaitseala kaitse-eesmärke,
kaitsekorda, välispiiri ja tsoneeringut. Uue kaitse-eeskirjaga täiendatakse kaitse-eesmärke
lähtuvalt uutest teadmistest. Kaitsekorda muudetakse loodusväärtuste kaitseks ja vajadusest
viia kaitsekord vastavusse kehtivate õigusaktidega. Muudatuse on tinginud ka vajadus tagada
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50; edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud
elupaigatüüpide ning kaitsealuste liikide kaitse. Kaitseala kuulub üleeuroopalisse kaitsealade
võrgustikku Natura 2000 Küdema lahe loodusalana ja Küdema lahe linnualana.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise
osakonna spetsialist Lisanne Nääb (tel 5426 0148, e-post
[email protected]),
eelnõuga kavandatud kitsenduste vajalikkust, looduskaitseseadusele vastavust ja seletuskirja
nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna
juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 5693 9110, e-post
[email protected]).
Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna vanemjurist Reelika
Metshein (tel 5697 7994, e-post
[email protected]),
Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja
kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post
[email protected]), keeleliselt
toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
1
2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada Lääne-Eesti paekalda kõrgeimat osa Panga
panka ning seal avanevate siluri ajastu aluspõhjakivimite paljandeid, ranniku- ja metsakooslusi
ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, samuti säilitada maastikuilmet ja poollooduslikke
kooslusi.
Kaitsealal kaitstakse elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas (tärniga on tähistatud
esmatähtsad elupaigatüübid). Nendeks on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga
kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), kadastikud (5130), lood (alvarid) (6280*)
ja vanad loodusmetsad (9010*).
Kaitstakse kaitsealuseid liike könt-tanukat (Encalypta mutica), salutulikat (Ranunculus
polyanthemos subsp. nemorosus), punast tolmpead (Cephalanthera rubra) ja valget tolmpead
(Cephalanthera longifolia).
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus,
haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest
lepingust tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Panga
maastikukaitseala moodustamise eeldused on ohustatus, haruldus, teaduslik ja esteetiline
väärtus ning loodusdirektiivi ja linnudirektiivi rakendamine.
Teaduslik ja esteetiline väärtus. Kaitseala väärtus seisneb eelkõige Panga pangas kui
unikaalses geoloogilises objektis, mis on Lääne-Eesti paekalda kõrgeim pank (2,7 km pikkune
ja kuni 21,3 m kõrgune) ning seal avanevate siluri ajastu kivimite (Jaani ja Jaagarahu lade)
kõige esinduslikum paljand Eestis, kus asub mitme fossiilse liigi tüüpleiukoht. Panga panga
biohermid moodustavad hästi vaadeldava ja uuritava osa üle Saaremaa, Muhumaa ja Kesselaiu
põhjaranniku kulgevast Siluri korallriffide vööndist (barjäärrifist), mis ulatub Eestist Gotlandi
saarele ja sealt edasi Volõõnia-Podoolia piirkonda Ukrainas. Panga pangal on ulatuslikul alal
jälgitavad kivimite lasuvustingimused, nende koostis ja selle ruumiline muutlikkus. Teadlastele
on eriti huvipakkuvaks Ninase kihistiku külgsuunaline varieeruvus. Panga pank on Saaremaa
looduse üks olulisim sümbol ning enim külastatav vaatamisväärsus. Kaitseala teine oluline
väärtus seisneb pangapealses vanas loodusmetsas, kuhu jääb ka ulatuslik põlenguala, milles
põlemise tagajärjel toimuv elustiku muutus on samuti teaduslikult huvipakkuv.
Ohustatud on rannikuelupaigad esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad
(1220) ja merele avatud pankrannad (1230), mis on lisatud loodusdirektiivi I lisasse.
Rannikuelupaikade seisund on Eestis enamasti küll soodne tänu rannaaladel kehtinud ja
kehtivatele piirangutele, kuid rannikuelupaigad on väga tundlikud välistele mõjutustele. Ranna-
ja kaldavööndite elupaiku kaitstakse lisaks kaitstavatele aladele ka ranna- ja kaldakaitse
piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevööndi abil (Looduskaitse arengukava aastani 2020). Natura
2
2013.–2018. aasta aruande1, 2, 3 kohaselt on Eestis esmaseid rannavalle 200–400 ha,
püsitaimestuga kivirandasid 500–1400 ha ja merele avatud pankrandasid 60 ha. Esmased
rannavallid on lainete kuhjatud liiva-, kruusa- või klibuvallid veepiiril või selle lähedal. Sageli
on need mattunud adru ja muu mereheidise alla, juba järgmine torm võib sellise valli minema
pühkida. Tegemist on loodusliku protsessiga ja meetmeid ei ole vaja. Ohutegurid on
rannavallide teisaldamine, elupaigatüübile ehitamine ja mootorsõidukitega elupaigatüübil
sõitmine. Eestis leidub esmaseid rannavalle põhiliselt Lääne-Eesti rannikul, kuid ka peaaegu
kõikjal pankade naabruses, paerannikutel ja liivarandades. Püsitaimestuga kivirannad
hõlmavad jämedast kruusast ja veeristikust rannavalle ning kiviseid moreenrandu, kuhu
tormilained tavaliselt ei ulatu ning kus on kujunemas või kujunenud püsitaimestu. Kivirannad
moodustavad nii ajas kui ka ruumis loomuliku jätku esmastele klibuvallidele. Püsitaimestuga
kivirandade ohutegurid on nende teisaldamine, elupaigatüübile ehitamine ja mootorsõidukitega
elupaigatüübil sõitmine. Eestis leidub kliburandu eeskätt klindi levikualal ning pank- ja
paerannikutel (Pakri poolsaarel, Ninase ja Panga pangal Saaremaal jm). Moreenrannad on
levinud eelkõige Põhja-Eesti klindiesisel avatud rannikul: Pärispea neemel, Viimsi ja Lohusalu
poolsaarel, aga ka Saaremaa läänerannikul, Väinamere saartel ja Liivi lahe põhjaosas
(Tõstamaa poolsaarel). Merele avatud pankrannad on murrutusjärsakuga pangad merelainete
otsese mõju piirkonnas. Murrutusjärsaku kõrgus on Eesti pankrannikuil paarist meetrist
mitmekümne meetrini. Pangajärsaku ülemise osa moodustavad sageli mitmesugused
jääajajärgsed setted, nagu rannakruus või -klibu, mille varisemisel järsaku jalamile võivad
tekkida ajutised rannavallid. Taimestu kujunemine sõltub siin nii pankranna geoloogilisest
ehitusest, merele avatusest kui ka inimmõjust. Taimkate areneb vööndiliselt: lõhe- ja
eendikooslustest järsakutel kuni lausalise taimkatteni panga laugemas ülaosas, kus aluspõhja
katab juba mullakiht. Eesti tuntumad ja tänapäevalgi lainetele avatud paepangad on lisaks
Panga pangale Utria, Pulli, Püssina, Ninase, Ohessaare ja Osmussaare. Liiva- ja paekiviga
pangad on Pakri poolsaarel ja Türisalus ning liivakivipangad Suurupis ja Rannamõisas.
Looduslik ohutegur on tormilainetuse murrutusega kaasnev panga varisemine ja mattumine
klibuvallide alla. Pangakivimite purunemisel on mänginud rolli lisaks tormilainete murrutusele
ka rüsijää, vihma- ja pinnaseveed, taimestiku (puu- ja põõsajuurte) lõhkuv toime, kohati ka
tektooniline murrang. Tegemist on loodusliku protsessiga ja meetmeid ei ole üldjuhul vaja.
Inimtegevusest tulenevad ohutegurid on tallamise tõttu panga serva varisemine, kivististe
korjamine, sest panga kihtides on mitme fossiilse liigi tüüpleiukoht, kivitornide tegemine, sest
see rikub pankranniku looduslikku ilmet ja läheb vastuollu planeeritava kaitse-eesmärgiga
säilitada maastikuilmet, ning pankranniku lõhkumine, sh kivimiplaatide eemaldamine pangast
jms tegevused.
Haruldased ja ohustatud on poollooduslikud kooslused lood (alvarid) (6280*) ja kadastikud
(5130), mis on lisatud loodusdirektiivi I lisasse, kusjuures tärniga on märgitud esmatähtsad
kooslused ehk elupaigatüübid, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel
eriline vastutus. Lisaks eeltoodule on poollooduslike koosluste säilitamine Eesti looduskaitse
1
https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/summary/?period=5&group=Coastal+habitats&subject=1210®ion=B
OR
2
https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/summary/?period=5&group=Coastal+habitats&subject=1220®ion=B
OR
3
https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/reports2012/habitat/summary/?period=5&group=Coastal+habitats&subject=123
0®ion=BOR
3
üks olulisimaid vastutusvaldkondi, kuna meie poollooduslikud kooslused on ühed maailma
kõige liigirikkamad elupaigad. Sellised loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Ilma
niitmise või karjatamiseta poollooduslikud kooslused võsastuvad ning nende liigirikkus kaob.
Senise traditsioonilise niitmise ja karjatamise lakkamisele järgnev võsastumine ja roostumine
on olulisim niidukoosluste elurikkuse säilimist ohustav tegur (Looduskaitse arengukava aastani
2020). Natura 2013.–2018. aasta aruande4,5 kohaselt on Eestis loodusid 10 000 ha ja kadastikke
3000–3500 ha. Lood ehk alvarid katavad väga õhukese mullakihiga (mõnest kuni paarikümne
sentimeetrini) ja tasase pinnamoega paepealseid alasid. Need on enamasti kuivad või väga
kuivad kasvukohad: muldkate kuivab suve jooksul sageli läbi. Kevaditi seevastu võivad alvarid
olla üsna märjad ja sealsed lohud ajuti täituda veega. Lood on kogu maailmas väga piiratud
levikuga, mis teeb need globaalselt haruldasteks ja seetõttu erilist kaitset vajavateks
kooslusteks. Eestis levivad loopealsed peamiselt lubjakivi avamusaladel Saaremaal, Muhus
ning Läänemaal ja Hiiumaal, aga ka Harjumaal ning Ida- ja Lääne Virumaal. Lisaks Eestile
leidub loodusid arvestataval hulgal veel vaid Rootsi suurtel saartel, eelkõige Ölandil ja
Gotlandil (Loopealsete ja kadastike hoolduskava 2011). Loodude peamised ohutegurid on
loomadega karjatamise lõppemisel loodude kinnikasvamine põõsaste (põhiliselt kadakate),
puude (enamasti mändide) ning suurekasvuliste karjatamistundlike rohttaimede invasioon.
Loopealseid võib ohustada ka ehitustegevus, millega elupaiga pind väheneb. Kadastikud on
poollooduslikud kooslused, kus kadakas katab vähemalt kolmandiku alast. Eestis levinud
kadastikud saab laias laastus jaotada kadastikeks endistel loopealsetel (lookadastikud) ning
kadastikeks, mis on tekkinud teistsuguste niitude (palu-, nõmme- ja aruniitude), aga ka
raiesmike või söötis põldude kadakaga kinnikasvamisel. Primaarse tekkega kadastikke leidub
vähesel määral vaid mereäärsetel klibuvallidel. Tõenäoliselt ei ole ükski kadastik Eestis
kliimakskoosluseks, vaid suktsessiooniliseks (ebapüsivaks) koosluseks enne metsakoosluse
kujunemist. Lookadastikke leidub kõige rohkem Saaremaal ning Loode- ja Põhja-Eesti
paepealsetel, nõmmekadastikke sisemaa liiva-aladel (Loopealsete ja kadastike hoolduskava
2011). Kadastike peamine ohutegur on hoolduse puudumisel elupaiga metsastumine. Peamiselt
toimub kinnikasvamine männiga. Kadastikke võib ohustada ka ehitustegevus, millega elupaiga
pind väheneb.
Haruldased ja ohustatud on metsaelupaigad vanad loodusmetsad (9010*), mis on lisatud
loodusdirektiivi I lisasse. Looduslikud metsakooslused on elupaigaks väga paljudele ohustatud
ja haruldastele liikidele, mistõttu looduse mitmekesisuse kaitse seisukohalt on oluline rangelt
kaitstavate metsade võrgustiku ja selle puhveralade olemasolu (Metsanduse arengukava aastani
2030 kavand). See väga laia mahuga elupaigatüüp, mida on mujal Euroopas hakatud nimetama
läänetaigaks, hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu metsi, aga ka
looduslikult uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid. Eestis kuuluvad siia nii
okas- ja segametsad kui ka suurem osa lehtmetsi: loo-, nõmme-, palu-, laane- ja rabastunud
metsad, mille puurindes valitsevad mänd, kuusk, kask või haab. Enim ohustavad loodusmetsi
raiumine ja kuivendamine (majandustegevus). Metsaelupaigatüüpide kui põlisele metsale
sarnaste metsade kaitseks on vajalik jätta need alad majandamisest välja. Sellega kaitstakse
elupaiku neile liikidele, kes ei suuda toime tulla majandusmetsades ja keda leidub peamiselt
4
https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/summary/?period=5&group=Grasslands&subject=6280®ion=BOR
5
https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/summary/?period=5&group=Sclerophyllous+scrubs&subject=5130®i
on=BOR
4
ainult loodusmetsades. Natura 2013.–2018. aasta aruande6 kohaselt on Eestis vanu loodusmetsi
70 000 ha.
Kaitse-eesmärgiks seatavad liigid
Könt-tanukas (Encalypta mutica) on Lääne-Eesti saartele iseloomulik õhukese mullaga
loopealsetel ja paekaljudel harva leiduv sammaltaim. Tegemist on II kaitsekategooria ja Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohualdis liigiga, mis on ka loodusdirektiivi II lisa liik.
Peamised ohutegurid on loopealsete võsastumine niitmise või/ja karjatamise katkemisel, samuti
ehitustegevus ja tallamine. Könt-tanukale on koostatud kaitse tegevuskava, mis on praegu
eelnõu staatuses7. Tegevuskavas tuuakse välja, et liik tuleb lisada kaitseala kaitse-eesmärgiks
ja näha ette regulatsioonid selle kaitseks. Peamiseks soodsa seisundi tingimuseks on liigi
kasvukohtades loopealsete avatuna säilimine ehk üldjuhul alvarite hoolduse tagamine. Samas
võib liigne karjatamine ja tallamine liigi säilimise ohtu seada. Aladel, kus karjatamine ei ole
võimalik (sh Panga pank), tekitada kunstlikult väikeseid palja mullaga laigukesi (ca üks
10 x 10 cm laiguke paari ruutmeetri kohta).
Salutulikas (Ranunculus polyanthemos subsp. nemorosus) on Lääne-Eesti saartele
iseloomulik, kuid Eesti looduse infosüsteemi andmetel ainult Saaremaal kasvav lehtmetsadele
ja loometsadele iseloomulik taimeliik. Tegemist on II kaitsekategooria ja Eesti ohustatud liikide
punase nimestiku alusel ohulähedase liigiga. Peamine ohutegur on metsamajanduslik tegevus.
Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) on peamiselt Lääne-Eestis puisniitudel ja
loometsades harva leiduv orhidee. Hõredad loomännikud Põhja-Saaremaal on Eestis punase
tolmpea tuumikalad. Tegemist on II kaitsekategooria ja Eesti ohustatud liikide punase
nimestiku alusel ohualdis liigiga. Peamine ohutegur on metsamajanduslik tegevus.
Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) on peamiselt Lääne-Eesti puisniitudel, kuivemates
loo- ja salumetsades harva leiduv orhidee. Tegemist on II kaitsekategooria ja Eesti ohustatud
liikide punase nimestiku alusel ohulähedase liigiga. Liik on mõõdukalt valguslembene.
Peamine ohutegur on metsamajanduslik tegevus.
Loodusdirektiivi rakendamine
Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja nende elupaigatüüpe ning aidata
kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 1
kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning
liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende
elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Kaitseala kuulub üleeuroopalisse
kaitsealade võrgustikku Natura 2000 Küdema lahe loodusalana ja Küdema lahe linnualana.
Loodusala eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse.
Linnudirektiivi rakendamine
Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude
küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ja neist valmistatud esemetega) kaubitsemist.
6
https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/summary/?period=5&group=Forests&subject=9010®ion=BOR
7
Könt-tanuka kaitse tegevuskava eelnõu koostas 2011. aastal Nele Ingerpuu (Tartu Ülikool, ökoloogia- ja
maateaduste instituut), kava uuendasid 2012. aastal Keskkonnaameti spetsialistid.
5
Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide
elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Panga maastikukaitseala kuulub Küdema lahe
linnuala koosseisus (EE0040434) üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000.
Linnudirektiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt on liikmesriikidel kohustus rakendada direktiivi lisades
nimetatud regulaarselt leiduvate rändlinnuliikide, eelkõige nende liikide pesitsus-, sulgimis- ja
talvitusalade ning rändepeatuspaikade kaitseks erimeetmeid, mis tagaksid nende liikide
säilimise ja paljunemise nende levikualal.
Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Panga maastikukaitseala kaitse all hoidmine
oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende
kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide,
nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse.
See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja
koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle
elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused
sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud
need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa
seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle soodsa
seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest.
Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on
arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab
ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende
liikide puhul kaitse-eesmärk (looduskaitseseaduse § 14 lõige 2) looduskaitseseaduse §-s 55
sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja
nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks
nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus looduskaitseseaduse §-s
55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist,
kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et
oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal.
Kaitsealal kasvavad II ja III kategooria kaitsealused taimeliigid, mida ei ole seatud kaitseala
kaitse-eesmärgiks: kärbesõis (Ophrys insectifera), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus),
rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), suur
käopõll (Listera ovata), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), roomav öövilge (Goodyera
repens), hall käpp (Orchis militaris) ja pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis).
2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus
Panga pank on kaitse all 1959. aastast, Panga maastikukaitseala on kaitse all 1999. aastast. Ala
kaitse all hoidmine on oluline eeskätt Eesti ühe esinduslikuma paljandi ja rahvusvahelise
tähtsusega loodusdirektiivi elupaigatüüpide ning alal leiduvate kaitsealuste liikide kaitse
eesmärgil. Kaitsealal on ka valdavalt mitmesuguse täiuse ja vanusega metsamaad. Tegemist on
ilusa loometsaga, kus on vanad jändrikud männid, palju teeradu, paks sammalkate ja vahelduv
reljeef. Kohati on näha vanu raiumisjälgi. Kaitseala lääne- ja lõunaosas teeb metsaala
mitmekesisemaks ja mosaiiksemaks ligi 50 ha suurune metspõlenguala (põles 2006. aastal),
kuhu on looduslikult hakanud kasvama noor mänd ning leidub palju puutüükaid ja lamapuitu.
Kaitseala põhjaossa jäävad kultuurrohumaad paiknevad maastikuliselt avatud seljandikul, kust
avaneb väärtuslik vaade merele. Kaitseala põhjaossa jääb ka kitsas loopealse riba pangapealsel
ja kaitseala külastamiseks rajatud külastustaristu. Kaitseala põhja- ja läänerannik on enamasti
6
kõrge pankrannik. Kaitseala edela- ja kirderannikul pank ei paljandu ja on mattunud
klibuvallide alla.
Kaitsealale jääb esmaseid rannavalle (1210) 1,2 ha esinduslikkusega A. Esmased rannavallid
on kasvupaigaks üksikutele, peamiselt üheaastastele taimedele (nt mitmed maltsa- ja
kirburohuliigid). Kaitsealale jääb püsitaimestuga kivirandu (1220) 0,8 ha esinduslikkusega A.
Püsitaimestuga kivirannad on kasvupaigaks näiteks merikapsale, meripujule ja rand-seahernele.
Kaitsealale jääb merele avatud pankranda (1230) 3,4 ha esinduslikkusega A. Merele avatud
pankrandade lagedamad paljakud panga järsul serval on osaliselt sobivaks kasvukohaks könt-
tanukale ja panga sein erandlikult sobivaks pesitsuspaigaks räästapääsukesele.
Panga loopealset (6280*) ei ole võimalik hooldada loomade karjatamisega, sest see on kõrgel
pangaserval kitsas elupaik, kus on väga suur külastuskoormus. Praegune loopealse niitmisega
hooldamine lähtub rohkem külastuskorraldusega seotud vajadusest kui koosluse soodsast
seisundist. Sage niitmine ja suur tallamiskoormus ei lase niidutaimestiku liigirikkusel areneda.
Panga kadastik (5130) paikneb kaitseala põhjapoolsel kitsal mererannikul, kus kõrget
pangaserva ei ole ja loomadega karjatamine on võimalik. Kaitsealale jääb loodusid 1,2 ha
esinduslikkusega B. Lood on kaitsealal kasvupaigaks könt-tanukale. Kaitsealale jääb
kadastikke 1,6 ha esinduslikkusega B.
Kaitsealale jääb vana loodusmetsa (9010*) 66,8 ha esinduslikkusega A, 41,1 ha
esinduslikkusega B ja 9,1 ha esinduslikkusega C. Panga vana loodusmetsa peapuuliigiks on
männid, kus vanimates puistutes on peapuuliigiks ka 135-aastased männid. Vanad
loodusmetsad on kaitsealal kasvupaigaks valgele ja punasele tolmpeale ning salutulikale. Väga
vana metsaga alad, metspõlengualad puutüügaste ja lamapuiduga vahelduvad noorema ja
osaliselt majandatud metsaga, kuid need moodustavad ühtse tervikliku metsamassiivi, millele
lisab väärtust mitme kaitsealuse liigi olemasolu.
Kaitse-eesmärgiks seatavad liigid
Könt-tanukas (Encalypta mutica) on Küdema lahe loodusala eesmärgiks. Viimati leiti könt-
tanukat Panga pangal 2012. aastal8, kui koguti panga servalt neli tutikest, millest üks määrati
könt-tanukaks. Panga pank on väga tugeva inimmõju all ja õhukese mullakihiga avatud
loopealset kooslusena ei ole seal säilinud. Tanukate kasvuks sobivat lagedamaid paljakuid
leidub vaid panga järsul serval, mis jäävad inimmõjust oma ohtlikkuse poolest küll eemale,
kuid on avatud tuule mõjule. Viimati vaadeldi riikliku seirega liigi kasvukohta 2017. aastal,
kuid liiki alalt ei leitud. Seireala seisundit hinnati tinglikult soodsaks, sest panga serval oli
varingute tõttu looduslikult tekkivaid paljandeid ja paljakuid oli ka piki panga serva kulgevate
kraavide/lohkude nõlvadel. Liigi seisundit hinnata ei saanud, kuna liiki ei leitud.9
Salutulika (Ranunculus polyanthemos subsp. nemorosus) kaheksast kasvukohast Saaremaalt
jääb kolm tervenisti ja üks osaliselt kaitsealale. Eesti looduse infosüsteemi andmetel mitmest
väiksemast salutulika kasvukohast 2018. aastal kordusinventuuriga liiki enam ei leitud. Seega
on salutulika kaitse Panga kasvukohas riikliku tähtsusega. Salutulika kasvukoht (KLO9330872)
8
Kaitsealuste samblaliikide seire 2012. aasta aruanne.
9
Vellak, K., Ingerpuu N., (Tartu Ülikool Ökoloogia ja Maateaduste Instituut, Botaanika osakond ja
Loodusmuuseumi botaanika- ja mükoloogiamuuseum), 2017 Hanke „Riikliku keskkonnaseire eluslooduse
mitmekesisuse ja maastike seire alamprogrammi seiretööd 2017. osa nr. 7 - seiretöö „Kaitstavad samblad“ “
lõpparuanne.
7
Pangal on kõige suurem (26,6 ha) ja esinduslikum, 2013. aasta arvukuse hinnanguga ohtralt.
Viimati vaadeldi liigi kasvukohta kaitsealal 2013. aastal.
Punane tolmpea (Cephalanthera rubra). 2020. aasta inventuuri alusel jäävad alale neli
kasvukohta: (KLO9308128) 1,8 ha arvukusega 123 isendit, (KLO9342955) 0,3 ha arvukuse
hinnanguga üksikud hajusalt, (KLO9342953) 0,04 ha arvukusega 11 isendit ja Küdema lahe
hoiualast jääb poolikult välja üks suur kasvukoht (KLO9340832) 86,9 ha, kus liiki kasvab
hajusalt kogu alal, laiguti tihedamate gruppidena (loetud u 3700 isendit). Sobilikku kasvukohta
punasele tolmpeale leidub alal seega laiemalt. Viimati vaadeldi liigi kasvukohta 2020. aastal.
Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia). 2020. aasta inventuuri alusel jäävad alale kolm
kasvukohta: (KLO9340830) 0,4 ha arvukuse hinnanguga 50 isendit, (KLO9342949) 0,05 ha
arvukuse hinnanguga kolm isendit ja Küdema lahe hoiualast jääb osaliselt välja üks suur
kasvukoht (KLO9301235) 12,7 ha, kus liiki kasvab hajusalt kogu alal, laiguti tihedamate
gruppidena (loetud u 800 isendit). Sobilikku kasvukohta valgele tolmpeale leidub alal seega
samuti laiemalt. Viimati vaadeldi liigi kasvukohta 2020. aastal.
Panga maastikukaitseala kaitse all hoidmine on põhjendatud ka asjaoluga, et ala kuulub
üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 Küdema lahe loodusalana ja Küdema lahe
linnualana.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Kuna kaitsealal on peamiseks kaitse-eesmärgiks Lääne-Eesti paekalda kõrgeima panga,
looduslike ja poollooduslike elupaikade ning liikide kaitse, rakendatakse kaitstava
loodusobjekti tüübina maastikukaitseala. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme eri rangusega
vööndi moodustamist ja vajaliku piirangu rakendamist ega metsamassiivi kaitset tervikuna.
Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega
looduskompleksi. Elupaigatüüpide sidususe tagamiseks on maastikukaitseala kaitsekord
loodusväärtuste säilimiseks parim võimalik lahendus, misläbi on kaitstud ka
väikesepindalalised elupaigatüübid ja vähemväärtuslikel elupaikadel on võimalik areneda
väärtuslikemateks elupaigatüüpideks.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad
loodusväärtused ja loodusväärtustele vajalik puhver ning ala piirid peavad olema looduses
selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja
ajas vähe muutuvaid ning põhikaardile kantud maastikuobjekte, nagu teed, rannajoon ja
kõlvikupiirid. Kohtades, kus maastikulised alused puuduvad, on kasutatud piiritlemisel
maakatastri andmeid või looduses tuvastatavate punktide vahelisi mõttelisi sirgeid. Mõtteliste
sirgete algus- ja lõpp-punktide geograafilised koordinaadid on esitatud L-EST97
koordinaatsüsteemis. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti
(mõõtkava 1 : 10 000).
1999. aastal kinnitatud kaitse-eeskirja järgi on kaitseala pindala 26,5 ha. Pärast välispiiri
muutmist on kaitseala pindala 148 ha (suureneb 121,5 ha). Maaomandilt jaguneb planeeritav
kaitseala järgmiselt: 137,3 ha kuulub eraomandisse, 10,3 ha riigiomandisse ja 0,4 ha jätkuvalt
8
riigi omandisse. Kaitseala kuulub kehtiva kaitsekorra järgi piiranguvööndisse – Panga
piiranguvöönd (13,4 ha) ja sihtkaitsevööndisse – Panga sihtkaitsevöönd (13,1 ha). Uue
kaitsekorra kohaselt on kaitseala tsoneeritud samuti piiranguvööndisse ja sihtkaitsevööndisse.
Sihtkaitsevööndi pindala on 134,4 ha (sellest eramaad 127,1 ha, ülejäänu asub riigimaal) ja
piiranguvööndi pindala on 13,6 ha (sellest eramaad 10,2 ha, ülejäänu asub riigimaal). Kaitseala
planeeritud laiendus toimub 121,9 ha Küdema lahe hoiuala arvelt kaitseala idaosa laiendusena
(metsa- ja rannikukooslused peamiselt eramaal) ja 0,9 ha uue kaitseta ala arvelt kaitseala
põhjaosa laiendusena (rannikukooslused, põld ja Pahapilli–Panga tee riigimaal ning noor
männik eramaal). Kaitseala põhjaosa laiendatakse, et viia välispiir vastavusse uuenenud
põhikaardi ja maakatastri andmetega. Kaitseala lääne- ja põhjapiiril toimub piiri
korrigeerimine, mis ühildatakse mere poolt uuesti rannajoonega, sest muutunud aluskaardi tõttu
jääb kaitsealale 1 ha Küdema lahe hoiuala mereala ja 0,4 ha Küdema lahe hoiuala maismaa
rannikuriba. Kaitse alt arvatakse välja 0,08 ha eramaad ja 0,03 ha riigimaad. Kaitse-eeskirja
muutmisega on plaanis arvata piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 0,1 ha eramaad ja 2,4 ha
riigimaad ning sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse 0,4 ha eramaad ja 0,3 ha riigimaad ning
kaitseta ala arvelt sihtkaitsevööndisse 0,1 ha eramaad ja 0,3 ha riigimaad ja kaitseta ala arvelt
piiranguvööndisse 0,3 ha riigimaad ning hoiualast sihtkaitsevööndisse 118,1 ha eramaad, 1,6 ha
riigimaad ja 0,4 ha jätkuvalt riigi omandis olevat maad ning hoiualast piiranguvööndisse 1,7 ha
eramaad ja 0,04 ha riigimaad. Sihtkaitsevööndist arvatakse välja 0,2 ha riigimaad (Pahapilli–
Panga tee). Piiranguvööndist arvatakse välja 0,08 ha eramaad (põld ja noor männik) ja 0,03 ha
riigimaad (põld).
Sihtkaitsevööndisse arvatakse väärtuslikud metsa- ja rannikukooslused ning könt-tanuka,
salutulika, punase ja valge tolmpea kasvualad. Vana loodusmetsa jääb ka planeeritavast
kaitsealast ida ja lõuna poole, sealhulgas punase tolmpea, valge tolmpea ja salutulika
kasvualasid, kuid kuna tegemist on erametsadega ja vana loodusmetsa metsavajakut saab katta
juba kaitse all oleva ala kaitsekorra rangemaks muutmisega, siis uute metsaalade kaitse alla
võtmisest loobuti. Lähtuvalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 48 lõikest 2 tagatakse
II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis
registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või
püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Ainult kaitsealale jääva
Eesti looduse infosüsteemis oleva punase tolmpea, valge tolmpea ja salutulika kasvuala pindala
moodustab üle 50% teadaolevast Eesti looduse infosüsteemis registreeritud punase tolmpea,
valge tolmpea ja salutulika kasvuala pindalast. Seega kaitseala laiendamine II kaitsekategooria
taimeliikide kaitsevajadusest lähtuvalt ei ole LKS järgi otseselt kohustuslik, kuid aitaks
terviklikumalt tagada kasvuala soodsa seisundi säilimist.
Sihtkaitsevööndi piiritlemisel on kasutatud maaüksuste piire, teeserva, jättes tee vööndist välja,
rannajoont, kiviaia serva, jättes kiviaia vööndist välja (piiritlemiseks kasutatud kiviaed kaitseala
põhjaosas põhikaardilt puudub, kuid on nähtav ortofotol), metsakõlviku piiri põllumaa servas
ja osaliselt ka loopealse servas, mõttelist sirget väärtusliku vana loodusmetsa ja loopealse
vööndisse arvamiseks, mõttelist sirget ehituskeeluvööndi piiri arvestamiseks ning mõttelist
sirget üle Pahapilli-Panga tee vööndi ühes loogilises tükis hoidmiseks. Sihtkaitsevööndi
põhjaosas on kasutatud mõttelist sirget Kuldkinga (48301:006:0484) maaüksusel sama
maaüksuse idaservast lääne poole kuni punkti 58,56607169 ja 22,28927286 ja sealt edasi loode
poole kuni Muguljuure (48301:006:0481) maaüksusele punkti 58,56702674 ja 22,28865333 ja
sealt edasi mööda sama maaüksust ja Sõrmkäpa (48301:006:0482) maaüksust kirde poole
Sõrmkäpa (48301:006:0482) maaüksuse põhjapiirini ja sealt edasi mööda Kärbesõie
(48301:006:0483) ja Panga loodusmaja (48301:006:0480) maaüksust põhja poole kuni
pinnasetee serva; vööndi põhjaosas on kasutatud mõttelist sirget Panga loodusmaja
9
(48301:006:0480) maaüksusel ja Panga loodusmaja (48301:006:0470) maaüksusel Panga
tulepaak 911 (48301:006:0095) maaüksuse põhjanurgast kirde poole kuni Panga loodusmaja
(48301:006:0480) maaüksuse pinnasetee servani; vööndi põhjaosas on kasutatud mõttelist
sirget Panga loodusmaja (48301:006:0480) maaüksusel asuva tee otsast loode poole kuni Panga
loodusmaja (48301:006:0470) maaüksuse kirdepunkti; vööndi põhjaosas jookseb piir mööda
ortofotol olevat kiviaeda nii, et kiviaed jääb vööndist välja (58,57064295 ja 22,28978576;
58,57065247 ja 22,28998576; 58,57064379 ja 22,29036277; 58,57061900 ja 22,29077990;
58,57057976 ja 22,29121460); vööndi põhjaosas on kasutatud mõttelist sirget Panga
loodusmaja (48301:006:0480) maaüksusel koordinaatidega kirjeldatud punktist 58,57048421
ja 22,29219723 kiviaia juurest ida poole kuni Panga tee (48301:006:0474) maaüksuse
kagunurka; vööndi lõunaosas on kasutatud mõttelist sirget Antsimetsa (71401:001:0640) ja
Leili (71401:001:0647) maaüksusel pinnasetee servast lõuna poole kuni Leili (71401:001:0646)
maaüksuse põhja piirini ja sealt edasi lõuna poole üle Leili (71401:001:0646) maaüksuse sama
maaüksuse lõuna serva ja sealt edasi lõuna poole üle Leili (71401:001:0647) maaüksuse sealt
edasi lõuna poole mööda Pihla (48301:006:0193) maaüksust pinnaseteeni.
Piiranguvööndisse jäetakse vähem väärtuslikku nooremat metsa, 0-elupaigana tõlgendatavat
lagedat ala, kus suure tallamiskoormuse ja tiheda niitmise tõttu loopealsele omane taimestik
puudub, põllumaad, vana raielank vööndi lõunaosa sopistusena, osaliselt nõukogudeaegseid
militaarrajatisi (hoonete varemed, kaitsekraavid, laskealused jne), Panga tulepaak ja kaitseala
külastamiseks rajatud parkla koos ümbritseva külastustaristuga. Piiranguvööndi piiritlemisel on
arvestatud 2006. aastal kehtestatud Pärdi nimelise detailplaneeringuga ja 2016. aastal
kehtestatud Panga Loodusmaja detailplaneeringuga (Pärdi detailplaneeringu muutmine),
millega planeeritakse kaitseala põhjaosas loodusmaja ja nelja suvilat10. Ehitustegevust
planeeritakse väljaspool kaitstavaid elupaigatüüpe, väljaspool elupaigatüüpe saab rajada ka
vajalikud tehnovõrgud ja juurdepääsuteed. Piiranguvööndi piiritlemisel on kasutatud
maaüksuste piire, teeserva, jättes tee vööndisse, kiviaia serva, jättes kiviaia vööndisse,
metsakõlviku piiri põllumaa servas ja osaliselt ka loopealse servas, mõttelist sirget väärtusliku
vana loodusmetsa ja loopealse vööndist välja arvamiseks ning mõttelist sirget üle Pahapilli-
Panga tee. Piiranguvööndi piiritlemisel kasutatud mõttelised sirged ühtivad suures osas juba
kirjeldatud piirneva sihtkaitsevööndi mõtteliste sirgetega. Piiranguvööndi idaosas on kasutatud
mõttelist sirget Ranna (48301:006:0112) ja Lembiti maaüksusel põlluservast lääne poole kuni
Uue-Toa (48301:006:0296) maaüksuse kagunurka; vööndi põhjaosas on kasutatud mõttelist
sirget, mis kulgeb üle 21127 Pahapilli-Panga tee (48301:006:0473) maaüksuse.
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitseala kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi.
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal leiduvate
liikide ning poollooduslike ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne
saavutatavale efektile. Leebem kaitserežiim seab ohtu kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise
ja kaitseväärtuste säilimise.
10
https://gis.saaremaavald.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=71a8ceeee4d449a2bdc8c4f2a962efc0&mar
ker=400442.6595%2C6493325.5407%2C3301%2C%2C%2C&scale=4306.21239605056
10
Senise kaitseala ja hoiuala piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse
käesoleva määrusega kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. mai 1999. a määrus nr 155 „Panga
maastikukaitseala, Türisalu maastikukaitseala ja Narva jõe kanjoni maastikukaitseala kaitse-
eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine“. Samuti asendatakse Vabariigi Valitsuse 27.
juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“ lisas esitatud
Küdema lahe hoiuala kaart „Küdema lahe“ käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaardiga
„Küdema lahe“ (lisatud).
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud
üheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse
(edaspidi PS) § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st
5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise
põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus
tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse
säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu
eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute
seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse
loodusdirektiivist riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku
alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi
saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele
tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik,
kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on
vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine)
täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.
Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isiku õigustesse sekkumise
ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste
säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala
loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad.
Metsamajandusliku ja kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa
võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna
isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides.
Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud
eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra
peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud.
Pilliroo ja adru varumist ei ole kaitse-eeskirjas reguleeritud, kuna kaitsealal ja sellega vahetult
piirneval Küdema lahe hoiuala osal pilliroogu ei leidu ja adru kogumiseks sobiv rand puudub.
Kaitseala põhja- ja lõunaosas on võimalik randa masinaga sõita ja teoreetiliselt võib seal adru
randa jõuda, kuid ajalooliselt alalt adru varutud ei ole. Kaitse-eeskirjas ei reguleerita
ujuvvahendiga sõitmist, sest selleks sobilikud veekogud puuduvad.
2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted
Kaitse-eeskirjaga on inimestel lubatud kaitsealal viibida, pidada jahti, püüda kala ning korjata
marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, kuna see ei kahjusta kaitseala kaitse-
11
eesmärkide saavutamist. Võrreldes kehtiva kaitsekorraga on täiendusena lisatud muude metsa
kõrvalsaaduste korjamine, sest kaitseala põhilise osa moodustavad metsakooslused pakuvad
huvi loodusandide korjajatele. Inimeste viibimise keelamiseks või ajaliseks piiramiseks
kaitsealal otsene vajadus puudub. Seega ei kaasne ka jahipidamisele kaitse-eesmärkide
vajadustest lähtuvaid ajalisi piiranguid. Huvi on eelkõige suurulukite küttimiseks kaitseala
metsades. Kaitseala lõunaosa rannikul võib eeldada ka linnujahi huvi. Linde ei ole kaitseala
kaitse-eesmärgiks seatud ja piirneval Küdema lahe hoiualal, kus linnud on kaitse-eesmärgiks,
jahipidamist lubatakse. Seega ei ole otstarbekas jahipidamispiirangut rakendada ka eraldi
linnujahile.
Kehtivas kaitsekorras kalapüüki ei reguleerita, mis tähendab, et see on keelatud. Kavandatava
kaitsekorraga on kaitsealal kalapüük lubatud. Kuigi kaitsealale kalapüügiks sobivaid
veekogusid ei jää, tuleneb kalapüügi reguleerimise vajadus piirnemisest Küdema lahe hoiuala
merealaga. Õngpüünistest näiteks spinningu kasutamisel võib harrastuskalur merest (hoiualal
on kalapüük lubatud) kala püüdes viibida ise kaitseala maismaal ja püügivahendite kasutamist
loetakse kalapüügiks. Kaitsealal püügivahendite kasutamine ja merest kala püüdmine ei
kahjusta kaitseala väärtusi, kuna teadaolevalt ei ole kaitsealal liike, keda kalapüük oluliselt
häiriks või mõjutaks.
Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ning kohas, mis on kaitseala
valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine selleks
ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitsemise või kaitse
korraldamisega seotud tegevusel, järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja
nõusolekul teostataval teadustegevusel. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku
omandis oleval kinnisasjal (sh õuealal) telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja 36 sätestatut. Reguleerimata telkimine ja lõkke
tegemine kaitsealal seavad ohtu kaitseväärtuste säilimise, kuna suureneb negatiivne mõju
kooslustele (tallamine, prahistamine, koosluste paigutine hävitamine, puude raie või lamapuidu
kasutamine lõkke tegemise eesmärgil jne) ja kaitsealuste liikide elupaikadele. Telkimine ja
lõkke tegemine õuemaal on lubatud, kuna seal ei kahjusta need tegevused kaitse-eesmärkide
saavutamist. Õuemaid kaitsealale ei jää, kuid piiranguvööndisse ehitiste püstitamisel võivad
need tekkida. Kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ja tähistatud kohti telkimiseks ja
lõkke tegemiseks kaitsealale ei jää, kuid planeeritav kaitsekord võimaldab nende rajamist
kaaluda. Kaitsealal on korraldatud suve lõpus näiteks muinastulede öö üritust. Ettevalmistamata
kohas võib lõket teha muu hulgas kaitse korraldamisega seotud tegevustel, näiteks koosluste
hooldustöödel raiejäätmete põletamisel ajal ja tingimustel, mis ei kahjusta loodusväärtusi.
Ettevalmistamata kohas on telkimine erandkorras kaitseala valitseja nõusolekul lubatud näiteks
teadustöödel (sh seiretöödel). Täpsemalt on käsitletud kaitseala külastuskorraldus 2010. aastal
valminud kaitsekorralduskavas (Panga maastikukaitseala kaitsekorralduskava).
Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga ka radadel
ning sõidukiga sõitmine Marimiku lõuka äärses lautrikohas väljaspool teid kalapüügiks vajaliku
veesõiduki veekoguni viimisel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite
või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga ja
maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud.
Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse
§-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega
kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane
liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige
toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud
12
ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või
muud sellised tegevused).
Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja
nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel (sh liigikaitselised
tööd, teadustööd, liinirajatiste hooldustööd, metsa- ja põllumajandustööd ning jahipidamise
käigus lastud suurulukite väljavedu maastikult), sealhulgas piiranguvööndis metsa- ja
põllumajandustöödel. Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see
kahjustab taimkatet ja kaitsealuste liikide kasvukohti. Erisused väljaspool teed sõitmisele on
seatud, et võimaldada kaitse-eeskirjaga lubatud tööde tegemist, kuid ka sellisel juhul tuleb
vältida kaitsealuste elupaigatüüpide pinnasekahjustusi ja kaitsealuste taimeliikide liigset
tallamist. Need erisused tulenevad osaliselt LKS § 30 lõikest 3.
Kalapüük on kaitse-eeskirjaga lubatud tegevus, kuid kalapüügiks vajaliku veesõiduki
veekoguni viimine ei ole kalapüük ja seetõttu on sõidukiga sõitmisel väljaspool teid lisatud see
erisuste alla. Erisust rakendatakse määrusega ainult kaitseala lõunaosas Marimiku lõuka
äärsesse lautrikohta sõitmisel, sest harrastuskalurid kasutavad seal mere äärde pääsemiseks ja
paatide veeskamiseks pinnasteed, mis osaliselt põhikaardilt puudub. Põhikaardilt puuduval teel
sõitmist võrdsustatakse väljaspool teed sõitmisega. Kaitseala põhjaosas riigimaal Panga lahe
läänekaldal ei ole vaja erisust rakendada, sest põhikaardil märgitud pinnastee läheb võimalikus
paatide veeskamise kohas rannajooneni välja. Kaitseala valitseja nõusoleku küsimise kohustust
kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekoguni viimisel väljaspool teid ei rakendata, sest eeldatav
võimalik negatiivne mõju rannikukooslustele on tänu tugevale klibusele rannale väike ja
regulatsioonist kinnipidamise kontrollimisele kulutatud ressurss ebaproportsionaalne saadava
kasuga.
Kuna LKS teeb metsa- ja põllumajandustööde puhul erandi piiranguvööndis ainult
maatulundusmaale (LKS § 31 lõike 2 punkt 10), siis selleks, et ka väljaspool maatulundusmaad
saaks piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel sõidukiga sõita, on need tööd eraldi välja
toodud. Praegu metsamaad ja põllumaad elamumaale ei jää, kuid ei saa välistada, et tulevikus
tehakse piiranguvööndisse elamumaa, kuhu jääb osaliselt metsamaad või põllumaad. Erisust
pilliroo ja adru varumisele ei tehta, sest pilliroogu kaitsealal ja sellega vahetult piirneval
Küdema lahe hoiuala osal ei kasva ja adru kogumiseks sobiv rand puudub. Kaitseala põhja- ja
lõunaosas on võimalik randa masinaga sõita ja teoreetiliselt võib seal adru randa jõuda, kuid
ajalooliselt alalt adru ja agarikku varutud ei ole. Radasid leidub hajusalt üle kogu kaitseala, kuid
jalgrattaga sõitmiseks sobivad nendest vähesed. Kaitseala põhjaosas hakkepuiduga kaetud
pinnasteid kasutatakse radadena. Huvi jalgrattaga sõitmiseks võib olla läbi kaitseala
paralleelselt pangaga kulgeval põhja-lõunasuunalisel rajal/metsasihil.
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud
vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal
keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja
teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada
ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või
laiendada lautrit või paadisilda, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut
veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba,
ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning lisasööta jahiulukeid. Kaitseala jääb Võhma
13
jahipiirkonda, kus tegutseb Võhma jahiselts. Tulenevalt LKS § 14 üldiste kitsenduste
muudatustest on kaitsealal kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud jahiulukeid lisasööta ja
kavandatava kaitsekorra järgi tuuakse see välja ka kaitse-eeskirjas. Jahiulukite lisasöötmisega
kaasneb näiteks metssigade arvukuse kasv, kes ohustavad maaspesitsejaid linde või kaitsealuste
taimeliikide kasvukohti, süües ära kaitsealuste taimeliikide mugulad.
Kaitseala tarbeks lautrikoha või paadisilla tegemise vajadus otseselt puudub. Kaitseala valitseja
nõusolekul kinnistu tarbeks lautrikoha või paadisilla püstitamine või laiendamine
sihtkaitsevööndis on kaalutlusotsus, sest sellega kaasneb suurem negatiivsem mõju kaitse-
eesmärgiks olevatele rannikukooslustele. Kaitseala lõunaosas Marimiku lõuka ääres eramaal
Pihla (48301:006:0193) maaüksusel asuv kunagine lautrikoht ei ole olnud ranniku omapärast
lähtuvalt (sügav meri ja kõrged klibuvallid) klassikaline merre minevate kiviridadega
lautrikoht. Merele minemise kohana saab Marimiku lõuka ääres olevat lautrikohta jätkuvalt
kasutada ja selleks on lükatud läbi järsu klibuvalli teekoht paatide veeskamiseks. Teekoha
uuesti klibuga täitumise korral saab järsu klibuvalli tasandamist tõlgendada olemasoleva
lautrikoha hooldamisena, mille lubamisel saab kaitseala valitseja seada tingimusi, et ei
kahjustataks liigselt kaitse-eesmärgiks seatud rannikukooslusi. Saaremaa valla üldplaneeringu
eskiisis11 ei ole Marimiku lõuka äärset lautrikohta lautrikohana välja toodud, kuid seda nähakse
veespordi harrastamiseks sobiliku kohana. Paatide veeskamiseks sobib ka Panga
maastikukaitseala 1 (48301:001:0785) riigimaaüksus kaitseala põhjaosas, kus pangajärsak
lõppeb. Võimalik huvi paadisilla rajamiseks kaitsealale on vähe tõenäoline. Kuna enamasti on
tegemist pankrannikuga, siis kaitsealal muid sobilikke merele minemise kohti ei ole. Merele
minemiseks sobivamad kohad asuvad kaitsealast vahetult väljaspool Panga lahe ääres eramaal
Ranna (48301:006:0111) maaüksusel, kus on ka lautrikoht, ja munitsipaalmaal Seebilõuka
(48301:006:0516) maaüksusel, kuhu planeeritakse Saaremaa valla üldplaneeringu eskiisi järgi
sadamat.
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse suhtes.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel
majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus
tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.
2.5.4. Sihtkaitsevöönd
2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid
Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste
säilitamiseks. Kaitsealal on üks sihtkaitsevöönd – Panga, mille kaitse-eesmärgiks on kaitsta
11
https://uldplaneering.saaremaavald.ee/wp-content/uploads/2020/07/Saaremaa-valla-eskiis.pdf
14
Lääne-Eesti paekalda kõrgeimat osa Panga panka ning seal avanevate siluri ajastu
aluspõhjakivimite paljandeid, ranniku- ja metsakooslusi ning kaitsealuseid liike ja nende
elupaiku, samuti säilitada maastikuilmet ja poollooduslikke kooslusi. Sihtkaitsevööndi
kaitsekord tagab Panga panga loodusliku ilme säilimise, vältides pankranniku lõhkumist, sh
kivimiplaatide eemaldamist pangast jms tegevusi. Metsaelupaiku ohustab peamiselt raie ja vana
metsa osakaalu vähenemine. Paljud liigid vajavad elutegevuseks vanu seisvaid puid või
lamapuitu, mistõttu on bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks oluline säilitada vana metsa ja
selle elemente. Nende eesmärkide saavutamist on võimalik tagada kõige paremini
sihtkaitsevööndi kaitsekorraga.
2.5.4.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas. Rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata
kohas ja rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja
nõusolekul ettevalmistatud kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Piirang
võimaldab korraldada väiksemat rahvaüritust ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, kuid
osalejate piirarvu seadmine väldib suuremaid rahvakogunemisi, millega võib kaasneda elustiku
liigne häirimine. Väikese osalejate arvuga rahvaürituse korraldamine ei tekita kaitsealal olulist
kahju, kuid osalejate arvu piiramine on vajalik liigse inimkoormuse ohjamiseks. Suur inimhulk
võib kahjustada elupaiku ja pinnast, suurendada reostuskoormust ning häirida kaitsealuseid
liike. Nõusoleku võib küsida ka mingi perioodi peale, kui tegemist on regulaarsete
rahvaüritustega, mida saab pikemalt ette planeerida. Rahvaüritus on organiseeritud üritus,
näiteks matk, orienteerumis-, jalgratta- vm spordiüritus, õppus, meelelahutus-, kaubandus- vm
üritus. Suured rahvaüritused kaitsealal võivad ohustada näiteks könt-tanukat, sest liigne
tallamine võib liigi säilimise ohtu seada. Liigne tallamine ei mõju soodsalt ka loopealsetele
tervikuna. Panga maastikukaitsealal on väga suur tõenäosus, et kaitseala külastamisel viibib
sihtkaitsevööndis selleks ettevalmistatud kohas korraga üle 50 inimese, ilma et tegemist oleks
määruse järgi kaitseala valitseja nõusolekut vajava rahvaüritusega. Tavapärast kaitseala
külastamist ei ole siiski põhjendatud piirata. Panga sihtkaitsevööndisse jääb mööda panga serva
kulgev õpperada, mis on kaetud hakkepuiduga. Lisaks jääb osaliselt sihtkaitsevööndisse
nõukogudeaegseid militaarobjekte tutvustav loodusrada, mis on samuti hakkepuiduga kaetud.
Ametlikke lõkke- ja puhkekohti ei ole sihtkaitsevööndisse rajatud, kuid planeeritav kaitsekord
võimaldab vajaduse korral nende rajamist kaaluda. Üldiselt on suuremad rahvaüritused ja
inimeste liikumine Panga maastikukaitsealal mõistlik hoida kaitseala põhjaosas
piiranguvööndis, kus see toimub kompaktsel piiritletud alal ja selleks on ettevalmistatud
külastustaristu.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud koosluse kujundamine vastavalt
kaitse-eesmärgile ning poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik
tegevus. Looduslike koosluste hooldamiseks otsene vajadus puudub, kuid ei saa välistada, et
selline vajadus võib põhjendatud juhul tekkida. Vanad loodusmetsad jäetakse eelistatult siiski
looduslikule arengule. Koosluse kujundamisena võib kaitseala valitseja sihtkaitsevööndis
lubada näiteks kujundusraiet üksikute puude väljaraiumiseks, häilude raiumist metsakoosluste
mitmekesisuse taastamiseks. Raietega võib lubada puistute liigilise mitmekesisuse kujundamist
ja metsade bioloogilise mitmekesisuse suurendamist. Raietingimuste seadmisel tuleb arvestada,
et raiutaval alal ei häiritaks lindude pesitsemist, ja seetõttu on vajalik seada raiele ajalisi
piiranguid. Raie tehnoloogia, aja ja puistu koosseisu nõuete kooskõlastamine kaitseala
valitsejaga tagab kontrolli elupaikade soodsa seisundi säilitamise üle. Esmased rannavallid,
15
püsitaimestuga kivirannad ja merele avatud pankrannad ei vaja samuti inimese sekkumist.
Panga pangal on aluspõhja paljanduvus väga hea, mis võimaldab teaduslikul eesmärgil
aluspõhjageoloogiat uurida, ilma et oleks vaja mattunud panga osa avada. Sihtkaitsevööndis on
vajalik poollooduslike kooslustena hooldada loopealseid ja kadastikke. Panga loopealset ei ole
võimalik hooldada loomade karjatamisega, sest see on kõrgel pangaserval kitsas elupaik, kus
on väga suur külastuskoormus. Panga kadastik paikneb kaitseala põhjapoolsel kitsal
mererannikul, kus kõrget pangaserva ei ole ja loomadega karjatamine on võimalik.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks vajalik tegevus. Eelkõige võib vajalikuks osutuda könt-tanuka kaitsevajadustest
lähtuvad tegevused pangaserval paikneval loopealsel. Konkreetsete tegevuste planeerimisel
lähtutakse könt-tanukale koostatavast liigitegevuskavast, mis on 2022. aasta seisuga eelnõu
staatuses. Kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud tegevused on tegevused,
mis on vajalikud liikide elupaikade seisundi parandamiseks ja liigilise mitmekesisuse
suurendamiseks ning mille tegemist saab kaitseala valitseja vastavalt vajadusele suunata.
Näiteks võib osutuda vajalikuks kaitse-eesmärgiks olevate valge ja punase tolmpea
valgustingimuste parandamine osalise võsaraiega.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd.
Kaitseala valitseja nõusoleku nõue on seatud, et seada vajaduse korral ajalisi piiranguid
lähtuvalt linnustiku, taimestiku või elupaigatüüpide kaitsest. Olemasolevate ehitiste
hooldustööd on lubatud, et mitte välistada olemasolevate õppe- ja loodusradade, teede,
elektriliinide (maakaabli), päikesekella ning kaitseala tarbeks püstitatud ja püstitatavate
tootmisotstarbeta rajatiste, kinnistu tarbeks rajatud tee ja tehnovõrgu rajatiste ja muude ehitiste
hooldustöid, mis kaitseala kaitse-eesmärke ei kahjusta. Olemasolevatest teedest on kõige
tähtsam kaitseala põhjaosas asuv Pahapilli–Panga tee, mille kaudu kaitsealale tullakse.
Sihtkaitsevööndis tuleb olemasolevate teede hooldamise lubamisel arvestada, et lubatakse
vajaduse korral ka ära koristada pinnasteedele murdunud puid ja eemaldada teeäärset võsa, kui
tegemist on kohalikele olulise kasutuses oleva teega. Samas metsateid või -sihte, mis on juba
kinni kasvanud, ei tule lasta enam vana loodusmetsa terviklikkuse kaitseks lahti raiuda.
Vajalikuks võib osutuda õppe- ja loodusradade hooldustööna ka võsa võtmine raja äärest.
Olemasolev elektriliin (maakaabel) kulgeb piiranguvööndis. Truupe teadaolevalt
sihtkaitsevööndisse ei jää.
Kavandatava kaitsekorra järgi sihtkaitsevööndis olemasolevate maaparandussüsteemide
hoiutöid ja loodusliku veerežiimi taastamist ei reguleerita, sest maaparandussüsteeme ja rikutud
veerežiimiga kooslusi sihtkaitsevööndisse ei jää. Osaliselt sihtkaitsevööndisse ja osaliselt
piiranguvööndisse transpordimaale jääva Pahapilli-Panga tee madalad maanteekraavid
(põhikaardilt puuduvad) ei ole maaparandussüsteemid vaid neid käsitletakse rajatisena ja nende
hooldamine on ka sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud.
2.5.4.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis
Kehtiva kaitsekorra järgi on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade
kasutamine ja hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja
kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine,
samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Kuna peamine sihtkaitsevööndi laiendus toimub hoiuala arvelt ja planeeritava kaitsekorra järgi
on sihtkaitsevööndis kooskõlas kaitse-eeskirjas sätestatud erisustega jätkuvalt keelatud
16
majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, siis tagab see parema ja terviklikuma
looduskoosluste kaitse. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on
majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole
seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus,
loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik
kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndi peatükis reguleeritud
tegevused, mis on määrusega lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse
tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja
nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud
majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei
kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit.
Kuna kavandatava kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, siis LKS § 30 lõike 2 alusel on uute
ehitiste püstitamine sihtkaitsevööndis jätkuvalt keelatud. Erandina on kaitseala valitseja
nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud lisaks kaitseala tarbeks tootmisotstarbeta rajatiste
püstitamisele ka tee ja tehnovõrgu rajatiste püstitamine kinnistu tarbeks. Uute mitte kaitseala
tarbeks ehitiste püstitamine on sihtkaitsevööndis keelatud, et vältida seal paiknevate väärtuslike
koosluste ja kaitsealuste liikide elupaikade kahjustumist. Ehitamine võib pöördumatult hävitada
elupaiku ja võib eeldada raadamist, panga lõhkumist jms. Kuna ehitamise mõju eesmärkidele
sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas ehitise iseloomust, tehnoloogiast, asukohast ja mahust,
siis ei ole määrusega võimalik ette näha igasse olukorda sobivaid tingimusi ja on jäetud seetõttu
kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks.
Kaitseala tarbeks vajalike tootmisotstarbeta rajatiste alla kuuluvad eelkõige loodushariduse
edendamiseks, loodusväärtuste kaitseks ja kaitseala külastuse paremaks ohjamiseks vajalikud
rajatised (sh infotahvlid, õpperada geoloogiliste väärtuste tutvustamiseks, ohumärgid panga
serval ja pangast alla minevate radade alguses, trepp pangal, vaatetorn ning lõkke- ja
puhkekohad). Koosluste ja liikide elupaikade taastamiseks vajalikke rajatisi teadaolevalt teha
ei ole vaja, kuid kaitsekord võimaldab vajaduse korral nende tegemist. Sihtkaitsevööndisse on
vajalik infotahvlite paigaldamine panka tutvustavale õpperajale, mille pinnasteed on intensiivse
külastuskoormuse leevendamiseks hakkepuiduga kaetud. Planeeritavale kaitsealale jääb
osaliselt sihtkaitsevööndisse ja osaliselt piiranguvööndisse rajatud loodusrada
nõukogudeaegsete endiste militaarobjektide (hoonete varemed, kaitsekraavid, laskealused jne)
tutvustamiseks, mis ei ole otseselt kaitseala tarbeks vajalik tootmisotstarbeta rajatis, kuid see
aitab hajutada intensiivset külastuskoormust kaitseala põhjaosas. Loodusraja pinnasteid on
kaetud hakkepuiduga ja paigaldatud infotahvleid. Ohutuse tagamiseks piirdeid panga servale ei
paigaldata, sest see rikub looduslikku ilmet ja võib ohutuse seisukohalt anda hoopis vastupidise
tulemuse. Ohumärgid panga serval ja pangast alla minevate radade alguses aitavad suurendada
kaitseala külastajate teadlikkust võimalikest ohtudest. Trepi tegemist pangale ei saa välistada,
sest Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi 2019. aastal tehtud ekspertiis12 toob välja, et
praegused isetegevuslikud köied jm vahendid ei ole sisuliselt ega esteetiliselt kooskõlas
kaitseala olulisuse ja külastajate hulgaga. Peab arvestama, et uue taristu rajamine suurendaks
külastuskoormust ja ka riske külastajatele, kuid pakuks siiski suurepärase võimaluse unikaalse
loodusobjektiga lähemalt tutvumiseks ja looduses matkamiseks. Ekspertiis pakub ka
võimalikke trepi tegemiseks sobilikke asukohti kaitseala põhjaosas, mis on kõige külastatavam
osa kaitsealast. Sihtkaitsevööndi lõunaosa madalamale pangaosale Pangakalda
(48301:006:0534) maaüksusel omaalgatuslikult paigaldatud puittrepp ei ole kaitseala valitseja
nõusolekul kaitseala tarbeks püstitatud rajatis. Sisuliselt täidab trepp kaitseala tarbeks rajatud
rajatise funktsiooni, sest tegemist on keskkonda võimalikult hästi sobituva ja panka mitte
12
O. Hints ja T. Märss „Panga panga ja Ohessaare panga geoloogilise ja kaitsekorra otstarbekuse ekspertiis“,
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut, 2019. a
17
kahjustava praktilise rajatisega, mida kaitseala külastajad saavad kasutada kaitsealaga
tutvumiseks. Sihtkaitsevööndi põhjaosas Vana-Miku (48301:006:0531) maaüksusel
omaalgatuslikult paigaldatud köis, mida aktiivselt kasutatakse pangast alla ja üles ronimiseks,
tuleb inimeste ohutuse tagamiseks likvideerida. Ametlikke lõkke- ja puhkekohti ei ole
sihtkaitsevööndisse rajatud, kuid planeeritavale sihtkaitsevööndi lõunaosa laiendusele
Marimiku lõuka ääres Pihla (48301:006:0193) maaüksusel on omaalgatuslikult rajatud üks
ebaseaduslik lõkkekoht (klibust suur lõkkease, puidust mereaakrikust istumised) ja lisaks
jäävad sihtkaitsevööndi põhjaossa panga servast ohutusse kaugusse paigaldatud palgist
istepingid. Planeeritav kaitsekord võimaldab lõkke- ja puhkekohtade rajamist kaaluda näiteks
sihtkaitsevööndi kirdeosas mererannikule jääval riigimaal, kui sellega ei kahjustata oluliselt
kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe. Sihtkaitsevööndisse jäävatel eramaadel lõkke- ja
puhkekohti kinnistu tarbeks rajada ei saa. Sihtkaitsevöönd moodustatakse alale, kus on olulised
loodusväärtused ning kui lõkke- ja puhkekoht rajatakse kinnistu tarbeks, siis seda kasutaks
ainult eramaaomanik. Külastuskoormuse ohjamisel sellest olulist kasutegurit ei ole ja ka kaitse-
eesmärgiks olevate elupaigatüüpide kahjustamine ainult vähesel määral ei tähenda, et seda
lubama peaks. Riigimaal on võimalik tagada lõkke- ja puhkekohtade stabiilne hooldus ja
tuleohutusalane turvalisus ning need on kasutamiseks mõeldud kõigile. RMK varustab
lõkkekohad küttepuudega ja kasutatakse sädemepüüdjat. Panga maastikukaitseala 1
(48301:001:0785) ja Pihla (48301:006:0193) maaüksusel kunagi asunud võrkmaju planeeritav
sihtkaitsevööndi kaitsekord taastada ei võimalda, sest hoonete ehitamist ei lubata.
Lähipiirkonnas väljaspool planeeritavat kaitseala Panga lahe rannikul Seebilõuka
(48301:006:0516) maaüksusel munitsipaalmaal on samuti ajalooliselt asunud võrkmajad ja
võrkaiad. Sihtkaitsevööndis saab kaaluda ehitamist, mis on kaitseala tarbeks vajalik.
Tootmisotstarbeta ehitiste püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ei ole
sihtkaitsevööndis vaja lubada, sest õuealasid sihtkaitsevööndisse ei jää ja ehitusõigusega
kinnistutel piiranguvööndis saab planeeritava kaitsekorraga rajada kinnistu tarbeks vajalikke
rajatisi või ehitisi. Sihtkaitsevööndi lõunaosas Pangakalda (48301:006:0534) maaüksusel
paikneb vanas loodusmetsas ratastel suvila, mille ümber on kujundatud õuealalaadset ala ja
ehitatud kuivkäimla. Vana loodusmetsa kaitse vajadustest lähtuvalt seal ehitustegevust ei lubata
ja tegemist on koosluse kujundamisega, mis läheb vastuollu kaitseala kaitse-eesmärkidega, ja
see on vajalik likvideerida.
Sihtkaitsevööndis uue tee rajamine kinnistu tarbeks ei ole vajalik ega põhjendatud, kuid
erandina võib vajalikuks osutuda läbi sihtkaitsevööndi piiranguvööndisse ehitusõigusega
kinnistuni viiva pinnastee kapitaalsem korrastamine. Sihtkaitsevööndisse jäävad pinnasteed
kapitaalset korrastamist üldiselt ei vaja ja vajadus puudub seda teha ka kaitseala tarbeks.
Välistada ei saa siiski kaitseala tarbeks pinnastee kapitaalsemat korrastamist riigimaal
sihtkaitsevööndi põhjaosas kadastike hooldamise tagamiseks. Muudel juhtudel kaitseala
valitseja nõusolekul kinnistu või kaitseala tarbeks tee rajamine sihtkaitsevööndis ei ole
põhjendatud, sest looduslikesse kooslustesse ei ole uusi teid vaja teha. Tehnovõrgu rajatiste
püstitamine kinnistu tarbeks võib vajalikuks osutuda maakaabli paigaldamiseks läbi
sihtkaitsevööndi piiranguvööndisse, kuhu jääb ehitusõigusega kinnistuid. Juba paigaldatud
maakaabel piirneb planeeritava sihtkaitsevööndiga ja kulgeb kaitseala põhjaosas
piiranguvööndis. Ehitusõigusega kinnistu tarbeks on võimalik paigaldada uus maakaabel ka
ainult läbi piiranguvööndi, kuid ei saa välistada, et praegu mitte teada olevatel põhjustel on
põhjendatud seda teha osaliselt ka läbi sihtkaitsevööndi. Planeeritava kaitsekorra kohaselt ei ole
võimalik maakaabli paigaldamiseks teha erandit sihtkaitsevööndisse planeeritavale Antsiranna
(71401:001:0643) maaüksuse elamumaale maakaabli viimiseks, sest vana loodusmetsa kaitse
vajadustest lähtuvalt seal ehitustegevust ei lubata ja seega puudub vajadus sinna maakaabli
18
viimiseks. Kaitseala tarbeks tootmisotstarbeta rajatiste ranna ehituskeeluvööndisse ehitamine
ei nõua selle vähendamist kooskõlas LKS § 38 lõikega 7.
2.5.5. Piiranguvöönd
2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid
Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on üks
piiranguvöönd – Panga, mille kaitse-eesmärgiks on säilitada maastikuilmet, sealhulgas avatud
vaadete säilimine merele ja põllumaade avatuse hoidmine, ning kaitsta metsakoosluste elustiku
mitmekesisust, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.
2.5.5.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud
erisusi. Lubatud on kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks
kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud, ning rahvaürituse korraldamine
õuemaal. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul
ettevalmistatud ega tähistatud. Kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole
selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud, ei sea ohtu kaitseala
kaitseväärtusi. Õuemaad loetakse rahvaürituse korraldamiseks ettevalmistatud kohaks.
Õuealasid praegu kaitsealale ei jää, kuid kehtestatud detailplaneeringute alusel neid
planeeritakse. Õuealad võivad tekkida ehitiste, näiteks suvilate ja Panga loodusmaja ehitamisel
piiranguvööndisse. Rahvaürituse korraldamisele õuemaal ei ole osalejate arvule seatud
piiranguid, sest nende võimaliku rajamisega tulevikus olulisi loodusväärtusi õuemaale enam ei
jääks. Rahvaürituse korraldamine õuemaal toimub kinnisasja omaniku loal. Kaitseala üks
eesmärk on looduse tutvustamine ja selleks vajalikku külastustaristut on rajatud kaitseala
põhjaossa, kus on hakkepuiduga kaetud loodusrajad, infotahvlid, pingid, kuivkäimlad ja parkla.
Külastajate peaeesmärk on pangaga tutvumine, kuid vähemal määral pakub huvi pangaservast
kaugemal metsas paiknevate nõukogudeaegsete militaarrajatiste külastamine, kuhu viivad
samuti hakkepuiduga kaetud rajad.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine, näiteks
tehisveekogude süvendamiseks. Tiikide suuremaks kaevamine võib pöördumatult hävitada
elupaiku, sest sellega kaasneb pinnase teisaldamine. Kuna kaevamise mõju eesmärkidele sõltub
paljudest asjaoludest, eelkõige kaevamise mahust, siis pole määrusega võimalik ette näha
kõigile olukordadele sobivaid tingimusi, ja on jäetud seetõttu kaitseala valitseja igakordseks
kaalutlusotsuseks. Piiranguvööndis saab kaaluda veekogude veetaseme ja kaldajoone
muutmist, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke. Looduskaitseseadus kraavide hooldamist
piiranguvööndis ei reguleeri ehk see on piiranguvööndis Looduskaitseseadusega lubatud.
Kraavi hooldamine veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmise alla ei käi, sest hooldamisega
taastatakse varasem ehk algne veetase ja selleks kaitseala valitseja nõusolekut küsima ei pea.
Süvendamisel antakse veekogule kuju, mida sellel pole varem olnud, ja selleks on vaja kaitseala
valitseja nõusolekut. Süvendamine ei ole üksnes olemasoleva veekogu veetaseme ja kaldajoone
muutmine. Veeseaduse § 176 kohaselt on veekogu süvendamine seaduse tähenduses veekogu
põhjast setendi eemaldamine, välja arvatud juhul, kui see toimub maaparandussüsteemi
hooldamise käigus. Veeseadus ei erista orgaanilise materjali ja mineraalse materjali
19
eemaldamist, käsitledes esimest hooldamise ja teist veekogu süvendamisena. See, kas
konkreetse kraavi puhul on seaduse mõistes tegemist süvendamise või millegi muuga, tuleb
välja selgitada juhtumipõhiselt. Kui kraav ei ole maaparandussüsteemide registris, siis seda
maaparandussüsteemina tõlgendada ei saa. Tehisveekogudest on piiranguvööndis kaitseala
parkla ja põllumaa servas kraav, mille hooldamine on lubatud, sest see ei kahjusta kaitseala
kaitse-eesmärke.
Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud häil- ja aegjärkne raie kuni 1 ha
suuruse langina. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb säilikpuudena jätta raielangile alles
puid tüvepuidu kogumahuga vähemalt 20 tihumeetrit hektari kohta esimese rinde suurima
diameetriga puude hulgast. Kuna piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on metsakoosluste elustiku
mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse, siis on kaitse-eesmärkide
saavutamiseks äärmiselt vajalik kaitse-eeskirjaga täpsustada raietingimusi, et võimaldada
piiranguvööndis nii metsa majandamist kui ka loodusväärtuste säilimist.
Metsades puuliikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamise vajadusest lähtuvalt on uuendusraiest
lubatud ainult aegjärkne ja häilraie. Aegjärkse raiega raiutakse metsa järkude kaupa, mistõttu
toimuvad keskkonnamuutused sujuvamalt ning seetõttu pole mõju niivõrd järsk ja tugev kui
näiteks lageraiel. Nii on liikidel rohkem aega muutustega kohaneda. Häilraied on väikese
pindalaga ja sarnasemad looduslikule häilule. Nii tagatakse paremini koosluste ja liikide kaitse
ning hoitakse ära liiga kiired muutused piiranguvööndi metsade vanuselises struktuuris. Lage-
ja veerraie ei ole lubatud, kuna need ei ole looduspärased ja kahjustavad enam maastikuilmet,
ei soodusta bioloogilise mitmekesisuse säilimist ning vähendavad metsamaastiku sidusust.
Kuna lageraiel raiutakse lank lagedaks ühe raiekorraga, on lageraiest põhjustatud häiring
enamasti suurem kui näiteks aeg- ja häilraiest põhjustatud häiring. Veerraiet, mis on kitsas
metsakõrgune lank, alal ei lubata, sest sirgeid lanke tehes ei imiteeri need looduslikke
häiringuid ega sobi maastikku. Piiranguvööndi vähem väärtuslike metsakoosluste säilimine on
oluline, sest toimib puhvrina sihtkaitsevööndisse jäävate metsade kaitsel. Kaitseala valitseja
nõusolekul on seega lubatud aegjärkne ja häilraie langisuuruse piiranguga. Võrreldes kehtiva
kaitsekorraga on turberaiele seatud langi suuruse piirang. Tavapärase 2 ha asemel seatakse
turberaielangi suuruseks 1 ha. Väiksem langi suurus on vajalik piiranguvööndi metsa väikese
pindala tõttu. Kui lubatud on 2 ha suurune lank, siis piiranguvööndisse jäävast metsast (ligi
5 ha) oleks suur osa korraga majandamises. Liiga suured langid killustavad metsakooslusi ja
puhvertsooni ning vähendavad metsamaastiku sidusust. Väikeste lankidena tehtud raie on
sarnasem looduslikele häiringutele, tuule- ja päikesekahjustused ei ole nii ulatuslikud kui suurte
lankide ääres ja metsakooslus kui tervik taastub kiiremini. Elustiku mitmekesisuse, sh
kaitstavate liikide, säilimiseks on oluline, et turberaie viimase järgu tegemisel jäetakse
säilikpuudena raielangile alles puid tüvepuidu kogumahuga vähemalt 20 tihumeetrit hektari
kohta; need ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Ettekirjutus säilikpuude osas tagab
suurediameetrilise surnud puidu ja suurte vanade elusate puude tekkimise kooslusesse, mis on
peamised struktuurielemendid, mille puudus on Eesti metsakooslustes kõige suurem. Samuti
tagab piisava arvu säilikpuude jätmine metsa varieeruvad valgustingimused, mis soodustab
erinevate nõudlustega kuivade metsade elustikurühmade parema raiejärgse ellujäämuse ning
metsa uuenemise. Kuna kaitsekorda planeeritakse pikaks ajaks ja metsade majandamise mõju
kõikidele kaitseala eesmärkidele sõltub paljudest asjaoludest, siis pole määrusega võimalik ette
näha kõigile olukordadele sobivaid tingimusi ja see on jäetud seetõttu kaitseala valitseja
igakordseks kaalutlusotsuseks. Näiteks saab raie kooskõlastamisel selle asukohast lähtudes
seada metsaseadusest erineva mahu alles jäetavatele säilikpuudele. Seatud piirangute
negatiivset mõju konkurentsivõime vähenemisele võrreldes metsade majandamisega väljaspool
20
looduskaitseala kompenseeritakse Natura metsa toetustega. Erandit lageraiele hall-lepikutes ei
tehta, sest neid piiranguvööndisse ei jää.
Lubatud on ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul.
Vajalikuks võib osutuda piiranguvööndis uute hoonete ja kommunikatsioonide väljaehitamine
seoses võimaliku Panga loodusmaja ehitamisega, mis täidab osaliselt ka kaitseala tarbeks
vajaliku ehitise funktsiooni (eelkõige loodusharidus), kuid muu hulgas tagab ka suurt
külastuskoormust arvestades paremad sanitaarsed tingimused. Vajalikuks võib osutuda
piiranguvööndis uute hoonete ja kommunikatsioonide väljaehitamine ka seoses võimalike
suvilate ehitamisega planeeritava piiranguvööndi lõunaosa laiendusel, kus kehtestatud
detailplaneeringu järgi planeeritakse nelja suvilat. Üksikkraavide tegemiseks planeeritavate
suvilate õuealadel eeldatavalt vajadus puudub, sest tegemist on kõrge pangapealse metsaga, kus
ei ole liigniiske ala, kuid ei saa välistada uue veekogu (nt tiik) rajamise soovi. Kuna ehitamise
mõju kaitse-eesmärkidele sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas ehitise iseloomust,
tehnoloogiast, asukohast ja mahust, siis pole määrusega võimalik ette näha igasse olukorda
sobivaid tingimusi ja see on jäetud seetõttu kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks.
Piiranguvööndis saab kaaluda ehitiste püstitamist, mis ei sea ohtu kaitseala kaitse-eesmärke, ja
ehitiste püstitamisel puudub kaitseala tarbeks vajalikkuse nõue. Koostöös Transpordiametiga
on 2022. aasta seisuga plaanis piiranguvööndisse jääva Panga tulepaak avada ja kohandada see
kaitseala külastajatele ohutuks. Uue vaatlustorni rajamist ei saa samuti välistada, kui see ei
kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke ja sobib maastikku. Vaatlustorni eelistatud asukoht on
piiranguvöönd. Kuna tegemist on enamasti eramaaga, siis on külastustaristu tegemiseks vajalik
ka maaomaniku nõusolek. Inimeste suunamine ettevalmistatud kohtadesse, kus kaitse-
eesmärke ohtu ei seata, aitab paremini kaitsta ümbritsevat looduskeskkonda.
2.5.5.3. Keelatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, et piirnevad loodusväärtused
säiliksid soodsas seisundis. Maaparandussüsteemid, mis rikuvad looduslikku veerežiimi, on
kaitstavatele elupaigatüüpidele kõige suuremaks ohuks ja on oluline, et neid kaitsealale ei
rajataks, sest muudetud veerežiim tingib ala kuivendamise ja elupaigatüüpide seisundi
halvenemise. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) tähenduses
maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste
kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses.
Maaparandussüsteemide hoiutöid looduskaitseseadus piiranguvööndis ei reguleeri, mis
tähendab, et need on lubatud MaaParS kohaselt.
Keelatud on maavara kaevandamine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine
ning biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õuemaal. Puhtpuistute
kujundamine ja energiapuistute rajamine vaesustab metsade looduslikku mitmekesisust ja
maastikuilmet. Biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine on lubatud vaid õuemaal, et
ained ei kahjustaks väljaspool neid alasid olevaid tundlikke ökosüsteeme. Lisaks vähendavad
need ained liigilist mitmekesisust, kuna mõjuvad surmavalt või elu pärssivalt suuremale hulgale
liigirühmadest, mitte ainult kahjuritele ja umbrohule. Seega võimaldab planeeritav kaitsekord
piiranguvööndi õuemaal näiteks lillepeenras lillede väetamist, kuid piiranguvööndi
põllumaadel biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamist ei lubata.
Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada
puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab, kuna igal talvel ei külmu pinnas piisavalt
21
ära. Piirangut rakendatakse pinnase kahjustuste vältimiseks ja muude häiringute
vähendamiseks. Vajalikuks võib osutuda ka näiteks rasketehnikaga raietegevuse keelamine,
sest piiranguvööndi metsas on tegemist kaitse-eesmärgiks oleva punase ja valge tolmpea
kasvualaga, kus tuleb vältida võimalikku pinnasekahjustust ja metsaaluse roopasse sõitmist.
3. Menetluse kirjeldus
Panga maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu koostamisele eelnes kaitsekorra muutmise
väljatöötamise kavatsuse koostamine, mida tutvustati avalikul väljapanekul 26. aprillist kuni
24. maini 2021. aastal. Materjalidega oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti koduleheküljel
www.keskkonnaamet.ee. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja muutmise
väljatöötamise kavatsuse avalikustamise teade 27. aprillil 2021. aastal. Kaitse-eeskirja
muutmise väljatöötamise kavatsuse menetlus toimus kirjalikult ja avalikku arutelu ei
korraldatud. Kaitseala kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsuse menetluse käigus
saadeti elektrooniliselt või postiga teade 28 maaomanikule, sealhulgas Riigimetsa Majandamise
Keskusele (edaspidi RMK) ja Transpordiametile. Teavitus saadeti ka Saaremaa
Vallavalitsusele, Eesti Erametsaliidule, MTÜ-le Eesti Metsa Abiks ja Võhma Jahiseltsile.
Kirjas paluti esitada oma põhjendatud parandusettepanekud ja vastuväited. Kirjad sisaldasid
teadet, et kui parandusettepanekuid või vastuväiteid kirjas nimetatud tähtajaks ei esitata,
loetakse seda kaitsekorra muutmise kavatsuse ettepanekuga nõustumiseks. Avaliku
väljapaneku ajal esitas ettepaneku kaitseala kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsuse
täiendamiseks üks maaomanik ja Saaremaa Vallavalitsus. Avalikustamisel tehtud ettepanekud
ja Keskkonnaameti vastused neile leiab väljatöötamise kavatsusest 13. Panga maastikukaitseala
menetlus algatati keskkonnaministri 10. jaanuari 2022. a käskkirjaga nr 1-2/22/7.
Kaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu avalik väljapanek toimus 5. oktoobrist kuni 26.
oktoobrini 2022. a. Materjalidega oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti koduleheküljel
www.keskkonnaamet.ee. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja muutmise
eelnõu avalikustamise teade 4. oktoobril 2022. a. Kaitse-eeskirja muutmise eelnõu menetlus
toimus kirjalikult ja avalikku arutelu ei korraldatud. Kaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu
menetluse käigus saadeti elektrooniliselt või postiga teade 31 maaomanikule, lisaks Riigimetsa
Majandamise Keskusele ja Transpordiametile. Teavitus saadeti ka Saaremaa Vallavalitsusele,
Eesti Erametsaliidule, MTÜ-le Eesti Metsa Abiks ja Võhma Jahiseltsile. Kirjas paluti esitada
oma põhjendatud parandusettepanekud ja vastuväited. Kirjad sisaldasid teadet, et kui
parandusettepanekuid või vastuväiteid kirjas nimetatud tähtajaks ei esitata, loetakse seda
määruse eelnõu ettepanekuga nõustumiseks. Avaliku väljapaneku ajal esitasid ettepanekud
kaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu osas kaks maaomanikku, MTÜ Eesti Metsa Abiks,
Transpordiamet ja Eesti Erametsaliit.
Ettepaneku Ettepaneku sisu Tulemus
tegija
Eraisik R.S. Antsiranna (71401:001:0643) 2009. a kehtestatud Antsi-Leili DP
katastriüksusel kehtestatud Antsi- järgset suvila ehitust Antsiranna
Leili DP kohaselt säilitada õigus (71401:001:0643) elamumaa
suvila ehitamiseks ja mitte arvata sihtotstarbega katastriüksusel ei ole
seda sihtkaitsevööndisse. kaitseala valitsejal võimalik juba
13
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.09.2021 nr 7-4/21/18808.
22
kehtivast hoiuala kaitsekorrast
(LKS § 32 lg 2 soodsa seisundi
tagamine) tulenevalt lubada. Seega
planeeritava Panga
maastikukaitseala sihtkaitsevööndi
laiendusega mitte nõustumine ja
laienduse võimalik ära jätmine
suvila ehitamise keeldu ei muuda.
Vana loodusmetsa soodsat seisundit
ei ole võimalik tagada sinna elamute
ja kommunikatsioonide
ehitamisega, sest see ei taga
puutumatute loodusmetsade
säilimist. Kuna elamumaa
sihtotstarbega katastriüksus jääb
kaitse-eesmärgiks olevale
metsaelupaigatüübile, siis ei
võimalda hoiuala kaitsekord seal
metsade majandamist ega ka
ehitamist. Selgitati, et soovi korral
on võimalik teha taotlus Antsiranna
(71401:001:0643) maaüksuse riigile
müümiseks pärast kaitse-eeskirja
kinnitamist.
Eraisik J.L. 1. Lubada Pangakalda 1. Pangametsa (48301:006:0535)
(48301:006:0534) ja Pangametsa maaüksuse osal, mis jääb kaitsealalt
(48301:006:0535) maaüksustel välja, võib metsa harvendada.
metsa harvendada, et oleks Pangakalda (48301:006:0534)
võimalik vajalik hulk maaüksusel pole lubatud
päikeseenergiat elektritootmiseks loodusvarade kasutamine, s.t metsa
kätte saada. harvendamine, sest nimetatud
maaüksus jääb terves osas kaitseala
sihtkaitsevööndisse.
Sihtkaitsevööndi eesmärk on
looduse soodsa seisundi tagamine
ning seda eesmärki ei ole võimalik
täita, kui metsal on inimtegevuse
mõju ehk metsa harvendatakse.
2. Lubada kasutada Pangakalda 2. Jahiulukite lisasöötmine
(48301:006:0534) maaüksuse kaitsealal on keelatud.
serval aastakümneid olnud Sihtkaitsevööndi eesmärk on
jahiulukite söödaplatsi ja kõrgistet. looduslikkuse tagamine, kuid
jahiulukite lisasöötmine koondab
loomad kokku, mis rikub
looduslikku tasakaalu ja
mitmekesisust. Seega
Keskkonnaamet ei luba sööda
viimist jahiulukitele.
23
3. Seadustada panga astangule 3. Kaitseala seisukohast ei näe
ehitatud trepp Pangakalda Keskkonnaamet vajadust trepi
(48301:006:0534) maaüksusel teisaldamiseks, kuna tegemist on
ning hüvitada inimeste viibimine keskkonda võimalikult hästi
Pangakalda maaüksusel ning trepi sobituva ja panka mitte kahjustava
kasutamine. praktilise rajatisega, mida kaitseala
külastajad saavad kasutada
kaitsealaga tutvumiseks. Ehitiste
seadustamisega Saaremaal tegeleb
Saaremaa vallavalitsus
(https://www.saaremaavald.ee/en/w
eb/en/saaremaa-municipality), kelle
poole paluti maaomanikul
pöörduda. Selgitati, et
Keskkonnaamet trepi kasutamist
teiste inimeste poolt ei hüvita.
MTÜ Eesti 1. Ettepanek täiendada kaitse- 1. Ettepanekut ei arvestatud.
Metsa Abiks eesmärkide nimekirja järgmiste Selgitati, üldisi põhimõtteid millest
liikidega: kärbesõis (Ophrys Keskkonnaamet liikide kaitse-
insectifera), kaunis kuldking eesmärgiks seadmisel lähtub. Kuna
(Cypripedium calceolus) ning kärbesõis ja kaunis kuldking on
pärast välispiiride korrigeerimist Panga maastikukaitsealal vähe
liikidega tõmmu käpp (Orchis esindatud (vähearvukad
ustulata), püramiid-koerakäpp populatsioonid) ning nende
(Anacamptis pyramidalis) ja kasvukohad jäävad suures osas
kroonliudik (Sarcosphaera sihtkaitsevööndisse, siis neid liike
coronaria). kaitse-eesmärgiks ei seata. Kuna
Keskkonnaamet praeguse menetluse
ajal välispiire ei korrigeeri
(põhjendused toodud järgmiste
ettepanekute all), siis kaitse-
eesmärkideks ei lisata liike tõmmu
käpp, püramiid-koerakäpp ja
kroonliudik.
2. Ettepanek korrigeerida Panga 2. Panga maastikukaitseala laieneb
maastikukaitseala välispiire, et Küdema lahe hoiuala arvelt, et
kõrged loodusväärtused jääksid kõrged loodusväärtused nagu Panga
kaitsealale ning neile oleks tagatud pank ja vanad loodusmetsad oleksid
puhver. Tuuakse välja, et Euroopa paremini kaitstud kui seni, sest
Liidu elurikkuse strateegias on planeeritav sihtkaitsevööndi
kirjas, et range kaitse alla kaitsekord on rangem ja rohkem
võtmiseks on väga oluline kindlaks reguleeritud kui hoiuala kaitsekord.
määrata, kaardistada ja seire alla Kuna pragune Küdema lahe hoiuala
võtta kõik ELis veel alles olevad piirneb vahetult eramaadega, siis
loodus- ja põlismetsad ning neid Keskkonnaamet loobus kaitseala
rangelt kaitsta. laiendamisest eramaadele, mis
jäävad Küdema lahe hoiuala
piiridest välja. Ettepanekualale jääb
24
ka metsaelupaiku, kuid arvestades
Eesti riigi poolt konkreetse
loodusala suhtes võetud kohustusi ja
seda, et Keskkonnaamet juba
kavandanud kaitseala laiendada
hoiuala arvelt ja kaitsekord läheb
rangemaks, ei ole täiendav laiendus
Natura kohustuste täitmiseks täna
vajalik. Selgitati, et
Keskkonnaministeerium alles
tegeleb Euroopa Liidu elurikkuse
strateegia Eestile kohandamisega
ning tegevuskava koostamisega.
Praegu ei ole selge, kuidas seda
strateegiat rakendama hakatakse.
3. Ettepanek karmistada 3. Kuna kaitseala kaitsekord tagab
piiranguvööndi piiranguid ja kaitse-eesmärkide (punane ja valge
arvata kõrgete loodusväärtustega tolmpea ja vanad loodusmetsad)
alad, mis on eelnõu järgi kaitse, siis Keskkonnaamet ei
piiranguvööndis, tsoneeri piiranguvööndit ümber
sihtkaitsevööndisse. sihtkaitsevööndiks. Selgitati, et
piiranguvööndis on uuendusraie
lubatud kaitseala valitseja
nõusolekul, mis tähendab, et
Keskkonnaamet keelab metsateatise
menetlemisel uuendusraied, mis
kahjustavad kaitseala kaitse-
eesmärke.
Transpordiamet Ettepanek määrata Küdema lahe Ettepanekuga arvestati ja hoiuala
hoiuala piir kõrvalmaantee 21101 piir määrati kõrvalmaantee 21101
Tõlli-Mustjala-Tagaranna Tõlli-Mustjala-Tagaranna
(48301:002:0429) katastriüksuse (48301:002:0429) katastriüksuse
piirile. piirile.
MTÜ Eesti 1. Ettepanek personaalselt 1. Kinnistupõhiseid personaalseid
Erametsaliit informeerida kõiki maaomanikke, ülevaateid Keskkonnaamet
kelle maadele laienevad uued maaomanikele ei saada, küll aga on
sihtkaitsevööndid. Keskkonnaamet alati valmis nii
telefoni teel kui ka kirjalikult
maaomanikele täpsemaid selgitusi
ka kinnistupõhiselt andma, kui
maaomanik seda konkreetselt
soovinud on. Maaomanikel oli
avalikustamisperioodil võimalus
esitada nii täpsustavaid küsimusi kui
ka põhjendatud ettepanekuid
kaitsekorra muutmiseks.
25
2. Küsiti, milliseid alternatiivseid 2. Panga maastikukaitseala oluline
võimalusi kaaluti kaitse-eesmärk on Natura
sihtkaitsevööndisse määratlemise elupaigatüüp vanad loodusmetsad
asemel ning kas liigid, mida antud (*9010). Kuna vanu loodusmetsi
kaitse-eeskirjaga kaitsta tahetakse, ohustavad enim raiumine ja
on metsade igasuguse kuivendamine, siis nende kaitseks
majandustegevuse alt välja sobib kõige paremini
võtmisel pikaajaliselt kaitstud. sihtkaitsevöönd, mis välistab
majandustegevuse. Seega ei ole neid
väärtusi võimalik säilitada
majandusmetsas ega piiranguvööndi
režiimiga, kuna ka hooldusraied
rikuvad vanade loodusmetsade
kvaliteeti. Selgitati, et vanade
loodusmetsade kaitsel ei püütagi
säilitada hetkeseisundit, vaid kaitsta
metsa loomulikku arengut ja
muutumist.
3. Toodi välja, et praegused 3. Selgitati, et Panga
toetussummad riigi poolt määratud maastikukaitseala üks muutmise
omandikitsenduste põhjusi on see, et
kompenseerimiseks ei ole erametsaomanikud saaksid senisest
õiglased. Küsiti, kust tuleb suuremat ja õiglasemat toetust. Kui
täiendav rahastus antud eelnõu hoiuala kaitsekord võimaldab saada
kitsenduste ja teiste plaanitavate kuni 60 eurot hektari kohta sõltuvalt
looduskaitseliste kitsenduste riigieelarvelistest vahenditest, siis
hüvitamiseks. sihtkaitsevööndi metsa eest saab
maaomanik 110 eurot hektari kohta
ja see summa on konstantne.
Selgitati, et toetuse määra
suurendamise teemaga tegeletakse
ning loodetavasti toetused
suurenevad.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega:
1. nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
(ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).
Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise
mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1
ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab
panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil
loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi
26
Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 1 alapunktile 23 on Natura 2000 võrgustiku linnualaks
esitatud Küdema lahe linnuala ja lisa 1 punkti 2 alapunktile 165 on Natura 2000 võrgustiku
loodusalaks esitatud Küdema lahe loodusala, mis hõlmab Küdema lahe hoiuala ja Panga
maastikukaitseala. Seetõttu tuleb Panga maastikukaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle
mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
Küdema lahe loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni
12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt loodusdirektiivile vastu
boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene
ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12, 15.01.2008, lk
118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja
Euroopa Komisjoni 16. veebruari 2022. a rakendusotsusega (EL) 2022/232, millega võeti vastu
boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu
viieteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2022) 855 all, ELT L 39,
21.02.2022, lk 368–619).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt
käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende
munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset,
hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad
liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide
arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele
nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Küdema
lahe linnualal, millest väikese osa moodustab Panga maastikukaitseala ja suurema osa Küdema
lahe hoiuala, on olulisteks kaitse-eesmärkideks mitme linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigi
kaitse.
Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek muuta Küdema lahe
loodusala vana loodusmetsa (9010*) ning soostuva ja soo-lehtmetsa (9080*) kaitse-eesmärkide
pindala (9010* määratud osaliselt ümber 9080* ja 0-elupaigaks). Muudatuste põhjuseks on
kaitse-eesmärkide vastavusse viimine tegelike loodusväärtustega. See on vajalik ka loodus- ja
linnudirektiivi rakendamiseks, sest LKS § 7 lõige 2 eeldab direktiivi rakendamiseks Natura
2000 eesmärkide üle võtmist siseriiklikku õigusesse. Pärast määruse jõustumist tehakse
Euroopa Komisjonile ettepanek muuta Küdema lahe linnu- ja loodusala piire selliselt, et need
ühtiksid Panga maastikukaitseala ja Küdema lahe hoiuala piirimuudatustega.
Loodus- ja linnuala piirid viiakse kooskõlla katastripiiride ja põhikaardiga ning arvatakse välja
mõned loodusdirektiivi elupaigatüübile mittevastavad alad.
Küdema lahe linnu- ja loodusala piiride muutmisel suureneb linnu- ja loodusala osakaal
järgmistel katastriüksustel: Uue-Toa (48301:006:0296), Lembiti (48301:006:0212), Ranna
(48301:006:0112), 21127 Pahapilli-Panga tee (48301:006:0473) ja Panga maastikukaitseala 1
(48301:001:0785).
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Kaitseala piiride muutmine ja kaitse-
27
eesmärkide täiendamine aitab kaasa väärtuslike looduslike ja poollooduslike koosluste ning
ohustatud ja haruldaste liikide säilitamisele ja nende soodsa seisundi saavutamisele.
Uue määruse kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju
välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise
vajaduse sätestavad nii Euroopa 2030 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest
tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse
strateegia aastani 2030 (COM(2020)380), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad
eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav
õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Lääne-Eesti saared kuuluvad UNESCO
biosfääri programmiala (programm MAB ehk Man and Biosphere) koosseisu ning kaitstavad
alad (kaitse- ja hoiualad ning püsielupaigad) on programmiala tuum- ja puhveraladeks
(sihtkaitsevööndid on tuumaladeks, piiranguvööndid ja hoiualad on puhveraladeks), mille hea
seisund tagab biosfääri programmiala hea seisundi.
Panga maastikukaitsealaga hõlmatav ala on juba suures osas riikliku kaitse all, mistõttu puudub
määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele,
regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Planeeringud tuleb viia kooskõlla kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse
kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Ettepanekut säilitada Antsiranna (71401:001:0643)
katastriüksusel kehtestatud Antsi-Leili detailplaneeringu kohaselt õigus suvila ehitamiseks ja
mitte arvata seda sihtkaitsevööndisse ei arvestatud, sest vana loodusmetsa soodsat seisundit ei
ole võimalik tagada sinna elamute ja kommunikatsioonide ehitamisega. Suvila ehitus ei olnud
võimalik ka seni kehtiva hoiuala kaitsekorra alusel, kuna ala paikneb elupaigatüübil.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu
ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt
makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kaitse-eeskirja muutmisega on plaanis arvata
piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 0,1 ha eramaad ja 2,4 riigimaad, sihtkaitsevööndist
piiranguvööndisse 0,4 ha eramaad ja 0,3 ha riigimaad, kaitseta ala arvelt sihtkaitsevööndisse
0,1 ha eramaad ja 0,3 ha riigimaad, hoiualast sihtkaitsevööndisse 118,1 ha eramaad ja 1,6 ha
riigimaad ning hoiualast piiranguvööndisse 1,7 ha eramaad ja 0,04 ha riigimaad.
Sihtkaitsevööndist arvatakse välja 0,001 ha riigimaad. Piiranguvööndist arvatakse välja 0,08 ha
eramaad (põld ja noor männik) ja 0,03 ha riigimaad (põld). Olulisem maamaksu laekumise
vähenemine toimub kaitseala sihtkaitsevööndi laiendusega Küdema lahe hoiualale (laieneb
u 120 ha). Arvestades välispiiri ja vöönditevahelisi muudatusi kokku, laekub maamaksu
Saaremaa vallale vähem ligikaudu 871 eurot aastas.
Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille
sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu eest
lähtudes Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruses nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti
sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning
kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt
piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ esitatud tingimustest. Võrreldes
kehtiva kaitse-eeskirjaga suureneb kaitseala eraomandisse kuuluvatele maadele ulatuv
sihtkaitsevööndi pindala 0,1 ha võrra varasema piiranguvööndi arvel, 0,1 ha varasema kaitseta
28
ala arvel ja 118,1 ha varasema hoiuala arvel (kokku 118,3 ha). Maa-ameti tehingute andmebaasi
alusel toimus Saaremaa vallas 2021. aastal metsamaaga 257 tehingut kogusummas 8 909 069
eurot ja keskmine ühe hektari metsamaa hind oli 4005,41 eurot. Arvestades asjaolu, et
sihtkaitsevööndis juba oleva eramaa puhul kehtib juba praegu eramaa riigile omandamise
kohustus, siis täiendava sihtkaitsevööndisse arvatava 118,3 ha eramaa riigile omandamise hind
on ligikaudu 473 840 eurot. Tegemist on hüpoteetilise summaga, kuna maid omandatakse riigile
maaomaniku taotluse alusel ning senise praktika ei ole põhjal enamik maaomanikke huvitatud
maa riigile võõrandamisest. Kaitseala piiranguvööndis paiknevate eraomandisse kuuluvate
maaüksuste sihtotstarbeline kasutamine ei ole oluliselt piiratud.
Natura 2000 alal asuva erametsamaa omanikule makstakse toetust, et kompenseerida Natura
2000 metsaalade majandamisest saamata jäänud tulu. Natura metsa toetust makstakse Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ja kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest.
Toetust on võimalik taotleda vastavalt maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrusele nr 39
„Natura 2000 erametsamaa toetus“. Toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndis asuva ühe
hektari metsaala kohta on 60 ja sihtkaitsevööndis 110 eurot aastas. Seda võidakse vähendada,
kui eelarvest ei jätku raha kõikide taotluste rahuldamiseks. Sihtkaitsevööndi moodustamisega
piiranguvööndi ja hoiuala arvel kasvab kõrgema määraga metsamaa toetusalune pind 116,6 ha
ja kaitseta ala arvel 0,003 ha. Piiranguvööndi osalise kaitse alt välja arvamisega väheneb
madalama määraga metsamaa toetusalune pind 0,008 ha. Seega suurenevad kulud Natura metsa
toetusele kokku u 5830 eurot aastas.
Eramaadel saamata jääva puidutulu arvutamise aluseks on võetud Natura 2000 metsaalade
metsaressursi keskmine väärtus, mille alusel arvutati keskmine eeldatav aastane tootlus. Selle
järgi on saamata jääv puidutulu sihtkaitsevööndis 134 eurot/ha ja piiranguvööndis 72 eurot/ha
aastas. Käesoleva määrusega tsoneeritakse erametsa hoiualalt, millel Natura metsaelupaigad
puuduvad, sihtkaitsevööndisse viis hektarit, seega on saamata jääva puidutulu hinnanguline
väärtus eramaal 310 eurot aastas.
Vastavalt maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrusele nr 38 „Poolloodusliku koosluse
hooldamise toetus“ maksab riik kaitsealadel poollooduslike koosluste hooldamiseks toetust
olenevalt poolloodusliku koosluse tüübist ja hooldamise viisist 85–450 eurot hektari kohta.
Kaitsealale jääb hooldamist vajavat looniitu 1,2 ha, mida ei ole võimalik kitsal ja väga
külastataval alal loomadega karjatada. Praegune niitmisega hooldamine lähtub rohkem
külastuskorraldusega seotud vajadusest ja selleks eespool nimetatud poolloodusliku koosluse
hooldamise toetus ei ole kasutatud. Kaitsealale jääb veel hooldamist ja osaliselt taastamist
vajavat kadastikku 1,6 ha. Poollooduslike koosluste hooldamisega seoses ei kaasne riigile
määruse kehtestamisega olulisi lisakulusid, kuna hooldatava ala maht suureneb võrreldes
varasemaga ligi 0,2 ha kadastiku arvelt.
Panga maastikukaitseala kaitsekorra uuendamisega tuleb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse
täiendavalt juurde 2,2 ha ja hoiualast sihtkaitsevööndisse 1,6 ha riigimetsa ning
sihtkaitsevööndisse 0,08 ha ja piiranguvööndisse 0,09 ha varem kaitse all mitte olnud
riigimetsa. Vastavalt RMK arvutustele vähendab range kaitse Saaremaal puidukasutuse tulu
keskmiselt 100 eurot hektari kohta aastas. Lähtudes sellest, et ka piirangutega metsade
majandamine oli varem kitsendatud ja vastavalt RMK arvutustele on majanduspiirangutega
metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest, ulatub
iga-aastane saamata jäänud puidutulu lisapiirangute seadmisel ligikaudu 10 euroni hektari
kohta aastas. Arvestades asjaolu, et lisanduvate piirangutega alale ei jää küpset ja valmivat
29
metsa, kus lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik piirangute muutmiseta raiet teha, ei teki
riigile täiendavalt juurde saamata jäävat tulu.
SMI 2020 aruande järgi on Saare maakonna keskmine metsa tagavara 203 tm/ha. Eesti Metsa-
ja Puidutööstuse Liidu tellimusel Ernst & Young Baltic AS läbi viidud metsa- ja puidusektori
sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi kohaselt oli 2019. aastal ühe m3 puidu töötlemisel metsa-
ja puidutööstuse poolt (metsamajandus, puidu töötlemine ja mööblitootmine) loodav
lisandväärtus 193,3 eurot. Sees on ka metsaomanike saamata jääv puidutulu (toodud eespool).
Sama uuringu järgi on ühe m3 puidu raiest laekuv otsene ja kaudne maksutulu 95 eurot raietsükli
kohta. Keskkonnaagentuuri arvestuste järgi jääb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse
tsoneerimisel võimalikust metsa majandamise mahust kasutamata eramaal ~30%, riigimaal
RMK hinnangul 10%. Kui metsa tagavara oleks 203 tm/ha, jääks eeltoodud hinnangu järgi
muudatuste tulemusel ning otsest ja kaudset maksutulu täiendavalt laekumata lühiperspektiivis
hinnanguliselt 33 tuhat eurot ja metsa- ja puidutööstuse poolt lisandväärtus loomata 67 tuhande
euro ulatuses. Arvestades pikaajalist mõju majandusele ehk ka järgmist raietsüklit (metsa
raietsükliks on arvestatud keskmiselt 80 aastat) väheneb maksutulu aastas 413 euro ulatuses
ning lisandväärtus 841 eurot. Arvestades aastase inflatsiooniga 2% jääb riigil saamata tulusid
ca 113 tuhat eurot ja kogulisandväärtust loomata ca 230 tuhande euro väärtuses. Arvutuse
eelduseks on teoreetiline võimalus, et täna kaitse all mitteolev ressurss võetaks koheselt
kasutusse, mis erinevate piirangute tõttu praktikas saaks realiseeruda vaid piiratud ulatuses
(takistused metsaseaduses, ilmastikus, turuhinnas ja omaniku tahtes).
Ökosüsteemide hüvedest on Panga maastikukaitseala väga oluline kliimaregulatsiooni
seisukohalt ehk mullasüsinikuvaru ja maapealsesse biomassi seotud süsiniku varu osas. ELME
projekti raamest koostatud mullasüsinikuvaru kaardikihtide alusel on ala erinevate koosluste
hinnanguline summaarne mullasüsinikuvaru 124 145 tonni. Looduse hüvede väärtuse
hinnastamisel laialdaselt kasutatava süsinikukaubanduse süsteemi (ETS – Emissions Trading
System) hetkehinda (14.11.22 75 eurot/t) arvestades oleks see rahalises vääringus ligikaudu 9,3
miljonit eurot.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Määruse vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) kohaselt on ka
keskkonnaorganisatsioonidel õigus esitada kaebus kohtusse. Keskkonnaasjades kohtusse
30
pöördumist reguleerib KeÜS (§-d 30 ja 31), mille kohaselt eeldatakse
keskkonnaorganisatsioonide õiguste rikkumist või põhjendatud huvi, kui
keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele (§ 31) ja kaebuse ese on seotud
keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või tegevusvaldkonnaga (§ 30 lõige 2).
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
31
Vabariigi Valitsuse määrus
„Panga maastikukaitseala kaitse-eeskiri”
Lisa
PANGA MAASTIKUKAITSEALA
LEPPEMÄRGID
katastripiir
külapiir
vallapiir
maakonnapiir
kaitseala välispiir
Panga piiranguvöönd
Panga sihtkaitsevöönd
0 500 Mõõtkava 1 : 10 000
Katastriüksused: Maa-amet, juuli 2020
m Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon
Vabariigi Valitsuse määrus
„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”
Lisa
(muudetud)
KÜDEMA LAHE
LEPPEMÄRGID
katastripiir
külapiir
vallapiir
maakonnapiir
hoiuala
0 1 000
Mõõtkava 1 : 15 000
Katastriüksused: Maa-amet, juuli 2020
m Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/23-0036 - Vabariigi Valitsuse määruse „Panga maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 25.01.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b8c19f4a-776f-40d3-8486-bf2bb2f8bbec
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b8c19f4a-776f-40d3-8486-bf2bb2f8bbec?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main