Ministeeriumid
10.01.2023 nr 1-4/22/5695-2
Vabariigi Valitsuse määruse „Märjamaa järtade
maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ dokumentide
eelnõude infosüsteemi esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Märjamaa järtade
maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõu dokumendid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu seletuskiri
3. Märjamaa järtade maastikukaitseala kaart
Maret Hobolainen, 5343 7448
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri1
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Märjamaa järtade maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) karstiala (järtad), looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, maastikuilmet, elustiku
mitmekesisust ning kaitsealuseid liike;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab
I lisas: karstijärved ja -järvikud (3180*)3, kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad
niidud lubjavaesel mullal (6270*), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530*), vanad
loodusmetsad (9010*) ning rohunditerikkad kuusikud (9050);
3) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle kasvukohta:
see liik on püst-linalehik (Thesium ebracteatum);
4) kaitsealuseid liike kõrget kannikest (Viola elatior), harivesilikku (Triturus cristatus) ja
kanakulli (Accipiter gentilis) ning nende elupaiku.
(2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas
määruses ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Haimre, Nõmmeotsa ja Kõrtsuotsa
külas.
(2) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Telkimine on lubatud kogu kaitsealal. Lõkke tegemine on lubatud kohas, mis on
kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Lõkke tegemine selleks
ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
(3) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine radadel;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine
järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel,
kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel,
piiranguvööndis ehitise hooldamiseks ning piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel.
§ 6. Keelatud tegevus
(1) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja
anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala
kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala seal väljakujunenud või kujundatavate
looduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on Märjamaa järtade sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi ning kaitsealuste liikide ja nende
elupaikade kaitse.
§ 10. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
2) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine;
3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
4) olemasolevate rajatiste hooldustööd;
5) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus.
§ 11. Vajalik tegevus
Sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste aladel nende ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja
harvendamine.
§ 12. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatise
püstitamine kaitseala tarbeks ja Tallinna-Pärnu-Ikla maantee ehitamine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 13. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on üks Märjamaa järtade piiranguvöönd.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on karstiala, maastikuilme, poollooduslike koosluste
ning elustiku mitmekesisuse kaitse.
§ 15. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala
valitseja nõusolekul tähistamata kohas.
(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja
kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas;
2) aegjärkne ja häilraie langi pindalaga kuni kaks hektarit, kusjuures puisniidu
elupaigatüübile vastavatel aladel on turberaie keelatud;
3) lageraie hall-lepikus langi pindalaga kuni üks hektar, kui hall-lepa koosseisukordaja
on suurem kui 80%;
4) lageraie kuusikus langi pindalaga kuni 0,5 hektarit;
5) rajatise püstitamine kaitseala tarbeks;
6) Tallinna-Pärnu-Ikla maantee ehitamine.
(3) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles
vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu
koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud
valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades
kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste,
tuuleluudade või suurte okstega puid.
§ 16. Vajalik tegevus
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste aladel nende ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja
harvendamine.
§ 17. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) maavara kaevandamine;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;
5) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala valitseja võib
lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
5. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 19. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2006. a määrus nr 82, „Märjamaa järtade
maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.
§ 20. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 31. augusti 2022. a käskkirjaga nr 1-
2/22/298 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on
esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 21. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja
omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või
käsutamist.
1
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2
Kaitseala on moodustatud Märjamaa rajooni TSN Täitevkomitee 27. mai 1958. a otsusega nr 48
„Looduskaitse organiseerimisest Märjamaa rajoonis” kaitse alla võetud Niidiaia tammiku ja Eesti NSV
Rapla rajooni RSN Täitevkomitee 24. novembri 1981. a otsusega nr 268 „Looduskaitse kohta Rapla
rajoonis” kaitse alla võetud eesmise ja tagumise järta põhjal. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti
2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1
punkti 2 alapunktist 244 hõlmab kaitseala Märjamaa järtade loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb
hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on
kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda
Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
5
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Kaja Kallas
Peaminister
Madis Kallas
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa. Märjamaa järtade maastikukaitseala
Vabariigi valitsuse määruse
„Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta
ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva
Märjamaa järtade maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitsekorda, laiendatakse kaitstavat
ala, liidetakse kaitsealaga Niidiaia tammiku kaitseala ja kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.
Kaitseala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Haimre, Nõmmeotsa ja Kõrtsuotsa külas.
Märjamaa järtade maastikukaitseala territoorium on olnud kaitse all 1981. aastast, kui Eesti
NSV Rapla Rajooni RSN Täitevkomitee 24. novembri 1981. aasta otsusega nr 268
„Looduskaitse kohta Rapla rajoonis“ võeti kaitse alla eesmine ja tagumine järta. Märjamaa
järtade maastikukaitseala kaitse-eeskirja kinnitas Vabariigi Valitsus 23. märtsi 2006. a
määrusega nr 82 „Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Niidiaia tammik võeti
kaitse alla Märjamaa Rajooni TSN Täitevkomitee otsusega nr 48 „Looduskaitse
organiseerimisest Märjamaa rajoonis“ 27. mail 1958. aastal. 2022. aastal tegi Transpordiamet
ettepaneku laiendada Märjamaa järtade maastikukaitseala riigitee 4 Tallinna–Pärnu–Ikla
maantee ehitamiseks vajalike äralõigete kompenseerimiseks hüvitusmeetmena 5,7 ha võrra.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla
võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad
ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega
ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate
õigusaktide kohane kaitsekord.
Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva
maastikukaitseala piire. Märjamaa järtade maastikukaitsealale liidetakse juurde Niidiaia
tammiku kaitseala ning Transpordiameti ettepanekul maantee ehitamiseks vajalike äralõigete
hüvitamiseks esitatud 5,7 ha suurune metsaala. Muudatuse on tinginud vajadus tagada nõukogu
direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud
metsaelupaigatüüpide kaitse. Kaitseala hõlmab Natura võrgustikku kuuluva Märjamaa järtade
loodusala.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise
osakonna spetsialist Maret Hobolainen (tel 5343 7448, e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter
(tel 503 7128, e-post
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud
Keskkonnaameti õigusosakonna vanemjurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post
[email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308,
e-post
[email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu
ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880,
e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta karstiala (järtad), looduslikke ja poollooduslikke kooslusi,
maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike. Kaitsealal kaitstakse
loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe karstijärvi ja -järvikuid (3180*)1, kuivasid niite
lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkaid niite lubjavaesel mullal (6270*), sinihelmikakooslusi
(6410), puisniite (6530*), vanu loodusmetsi (9010*) ja rohunditerikkaid kuusikud (9050).
Kaitsealal kaitstakse liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle
kasvukohta. See liik on püst-linalehik (Thesium ebracteatum). Lisaks kaitstakse kaitsealal
kõrget kannikest (Viola elatior), harivesilikku (Triturus cristatus) ja kanakulli (Accipiter
gentilis) ning nende elupaiku.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus,
haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või
rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine.
Märjamaa järtade looduskaitseala kaitse all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud
väärtuste ohustatus, haruldus, esteetiline väärtus ja loodusdirektiivi rakendamine.
Haruldased ja ohustatud looduslikud mageveekogud, metsa- ja niidukooslused. Märjamaa
järtade maastikukaitsealal asuvad looduslikud ja poollooduslikud kooslused – elupaigatüübid
karstijärved ja -järvikud (3180*), liigirikkad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad
niidud lubjavaesel mullal (6270*) ja puisniidud (6530*; paiknevad koos ühel alal),
sinihelmikaniidud (6410), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020) ja
rohunditerikkad kuusikud (9050) – on haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi
I lisasse ning osaliselt märgitud esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse tagamisel on Euroopa
Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Metsaelupaigad ja poollooduslikud rohumaad on
intensiivse majanduse tõttu muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas haruldaseks ja seetõttu
on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud liigid, kes kasutavad eespool nimetatud
elupaigatüüpi elupaigana või toitumisalana. Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud
liike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele.
Loodusdirektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada nende direktiivi
lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud
kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele.
Vanad loodusmetsad (9010*) on laia mahuga elupaigatüüp, mida on mujal Euroopas hakatud
nimetama läänetaigaks ja mis hõlmab eeskätt vähese inimmõjuga vanu metsi, aga ka
looduslikult uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid. Vanades
loodusmetsades leiavad elupaiga paljud ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja
selgrootud loomad. Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele
iseloomuliku puistuga metsad kadumisohus. Kuna Raplamaal on palju lubjakivimaardlaid, siis
on ohutegur ka kaevandustegevus. Elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud (9050) kuuluvad
salukuusikud ja kuuseenamusega soostuvad või soostunud puistud. Rohurindes kasvavad
enamasti kõrgekasvulised lopsakad salutaimed või kõrrelised ja sõnajalad. Samas võib
taimestik olla ka kiduram, kui arvestada näiteks sinilille-kuusikuid, mis on Raplamaal enim
levinud. Peamine ohutegur metsaelupaikadele on intensiivne metsamajandamine. Ühtlasi
ohustab metsaelupaiku kaevandamine, mille käigus metsakooslus otseselt hävitatakse.
1
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ
I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigad.
Elupaiku kahjustatakse, kui kaevandatakse külgnevat ala ning selle tõttu muudetakse ala
veerežiimi, keskkonna happelisust ja tormikindlust.
Poollooduslikud kooslused on sellised rohumaad, mida on majandatud pikka aega ekstensiivselt
ja milles kasvavate liikide arv on suur. Niitmise korral viiakse niide (toitained) alalt minema,
selle tegevusega paranevad eri liikide elustikutingimused. Kuivad niidud lubjarikkal mullal
(6210*) on rohumaa tüüp lubjarikkal mineraalmullal, mida iseloomustab suur liigirikkus.
Elupaigatüüp on oluline käpaliste kasvukoht. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)
on lubjavaesel pinnal paiknevad poollooduslikud pärisaru- ja paluniidud. Üldiselt on kooslus
liigirikas. Võrreldes elupaigatüübiga kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) kasvavad siin
toitainete suhtes vähemnõudlikud taimeliigid. Puisniidud (6530*) on tekkinud võsa ja puude
osalise raiumise, niitmise ja karjatamise koosmõjul. Sel moel tekivad alale mitmekesised
valgus- ja niiskustingimused, mis võimaldavad kõrvuti kasvada erinevatel niidu- ja
metsataimedel. Puudest kasvab puisniidul sageli laialehiseid liike (tamme, saart, pärna, vahtrat),
rohurindes leidub palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, sealhulgas käpalisi. Puisniidud ja
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal paiknevad Niidiaia tammikus koos ühel alal. Samuti on
osa ajaloolisi puisniite kaardistatud elupaigatüübina vanad laialehised metsad (9020*).
Sinihelmikaniidud (6410) asuvad valdavalt tugevalt kuivendatud aladel, kuid pakuvad
kasvukohti mitmele käpalisele. Rohumaid ohustab ühelt poolt vähene inimtegevus, mille tõttu
need alad metsastuvad. Teisalt ohustab kooslust liigne hooldus, sest sage niitmine või heina
purustamine vähendab soontaimede mitmekesisust. Negatiivse toimega on ka igasugune
ehitustegevus, kaevetööd jms, mis kahjustab rohumaid otseselt.
Karstialale jäävate rohumaa elupaikadega kattub peamises osas karstiala pinnavorm, aga ka
elupaigatüüp karstijärved ja -järvikud (3180*). Eestis leidub ajutisi järvikuid või muutuva
veetasemega järvi karstunud lubjakivialadel. Kevaditi täituvad need karstiõõnte kaudu veega,
vesi on läbipaistev, hele ja kalk. Suveks jäävad karstijärved tavaliselt kuivale ja nende põhja
katab enamasti niiskuslembene taimestik. Kalad ajutistes järvikutes puuduvad, neis elab
haruldasi selgrootuid, keda püsijärvedes pole. Karstijärvedele ja -järvikutele on kõige
suuremaks ohuks veerežiimi muutus. Samuti mõjutavad kooslusi negatiivselt veekogumisalal
olevad asulad ja farmid, seal tehtav intensiivpõllundus ning maaparanduse mõju.
Haruldaste ja ohustatud liikide elupaigad kattuvad loodusdirektiivi I lisa elupaikadega. Kui
elupaigad on kaitstud, siis on tagatud ka liikide jaoks stabiilne keskkond.
Püst-linalehik (Thesium ebracteatum) on II kaitsekategooria soontaim, mis kuulub
loodusdirektiivi II lisa liikide hulka. Liikide ohustatuse hindamise (2017) järgi kuulub püst-
linalehik ohualdiste liikide kategooriasse. Taim on madalakasvuline ja väikeste õitega, mistõttu
on seda rohu seest üpris raske leida. Liik sõltub otseselt poollooduslikest kooslustest, sest ei
suuda pikalt kõrreliste ja teiste sarnaste dominantidega konkureerida. Püst-linalehikut ohustab
keskkonna oluline muutmine (ehitamine, metsastamine, intensiivne põllumajandus jms).
Harivesilik (Triturus cristatus) on II kaitsekategooria loomaliik, kes kuulub loodusdirektiivi
II lisa liikide hulka. Liikide ohustatuse hindamise (2017) järgi kuulub harivesilik ohualdiste
liikide hulka. Harivesilik eelistab elupaigana väikesi järvi, metsakraave, küla- ja saunatiike,
kopra üleujutusalasid ning karjääriveekogusid. Sellised veekogud asustatakse tihti kaladega,
kes söövad harivesilike vastseid ning muudavad elukeskkonna sobimatuks. Järtad on seevastu
sellised kooslused, mis suvel kuivavad, seega ei teki neisse kalade populatsioone, mis omakorda
teeb karstialad liigile väga sobivateks elupaikadeks. Harivesilikke ohustavad röövliigid,
veerežiimi muutused, reostus ja veekogude kinnikasvamine.
Kanakull (Accipiter gentilis) on II kaitsekategooria linnuliik. Liikide ohustatuse hindamise
(2019) järgi kuulub kanakull ohualdiste liikide kategooriasse. Kanakull eelistab pesitseda vanas
okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui ka kultuurmaastikus (Väli, Tuule, Kanakulli
(Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava). Pesa rajatakse keskmiselt vanemasse kui 80-aastasesse
okaspuupuistusse. Suurimad liiki ohustavad tegurid Eestis on pesapaikade hävimine ning
toidubaasi vähenemine, toitumisalade kvaliteedi halvenemine ja pesitsusaegne häirimine.
Kõrge kannike (Viola elatior) on II kaitsekategooria soontaim. Liikide ohustatuse hindamise
(2017) järgi kuulub kõrge kannike ohualdiste liikide kategooriasse. Tegemist on kuni 40 cm
kõrguseks kasvava rohttaimega, mille kasvukohtadeks võivad olla nii poollooduslikud
kooslused kui ka loodusmetsad ja metsaservad. Liiki ohustavad rohumaade hooldamata jätmine
ning liigne võsastumine ja kulustumine.
Esteetiline väärtus
Märjamaa järtade looduskaitsealal paikneb ühel ja samal alal koos unikaalne kooslus: karstialal
saab näha karstijärve, suvel jällegi avatud vaadetega pärandkooslust metsa taustal. Seega pakub
kaitseala esteetiliselt kauneid vaateid ja ala maastikuilmel on suur väärtus. Kaitseala vahetus
läheduses asuvad ka Märjamaa järtade terviserajad ja kettagolfipark. Arvatakse, et Märjamaa
nimi pärineb kolme ajutise järve (järta) tekkimisest heinamaadele. Maastikukaitsealale jääb
Niidiaia tammik koos sealsete põlispuude ja puisniiduga ning kaks pärandkultuuriobjekti: Järta
heinamaa ja Nõidama Nõiakivi. Kaitseala kaitse-eeskiri arvestab, et võimalike maastikuilmet
kahjustavate tegevuste puhul saab kaitseala valitseja teha kaalutletud otsuse tegevuse
lubatavuse kohta.
Loodusdirektiivi rakendamine
Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud liike ja elupaigatüüpe ning aidata kaasa looduse
mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb
liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende
elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpidele ja liikide
ökoloogilistele nõudmistele. Märjamaa järtade maastikukaitseala kuulub Märjamaa järtade
loodusala (rahvusvaheline kood EE0020408) koosseisus üleeuroopalisse kaitsealade
võrgustikku Natura 2000. Loodusala eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud
elupaigatüüpide kaitse. Kaitse-eesmärkideks seatud elupaigatüüpide karstijärvede ja -järvikute
(3180*), kuivade niitude lubjarikkal mullal (6210*), liigirikaste niitude lubjavaesel mullal
(6270*), sinihelmikakoosluste (6410), puisniitude (6530*), vanade loodusmetsade (9010*) ja
rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse on ühtlasi Eesti riigi rahvusvaheline kohustus. Samuti
on loodusala kaitse-eesmärgiks püst-linalehik, mida loodusdirektiiv nimetab II lisas, ja tema
kasvukoht.
Lisaks eespool nimetatud väärtustele on Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse all
hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud elupaikade ning taime- ja loomaliikide
kaitseks. Kõikide liikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine ei ole vajalik, kuna eesmärgiks
seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab
kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-
eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse
kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele,
kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala
kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist
esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need
liigid, kelle kaitse sellel alal on loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle
soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike
ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks
seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-
eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse (LKS § 14 lõige 2) teostamisel lähtutakse sellisel juhul LKS
§-s 55 sätestatud isendikaitse nõuetest. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala
valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks
nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud
isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja
hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende
liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal.
Keskkonnaregistri andmetel on kaitsealal lisaks kaitseala kaitse-eesmärkideks seatud liikidele
registreeritud mitu teist kaitsealust liiki. II kaitsekategooria liikidest on registreeritud laanerähn
(Picoides tridactylus) ja pisikannike (Viola pumila) III kaitsekategooria liikidest väike-
kärbsenäpp (Ficedula parva), herilaseviu (Pernis apivorus), laanepüü (Tetrastes bonasia),
musträhn (Dryocopus martius), rabakonn (Rana arvalis), harilik käoraamat (Gymnadenia
conopsea) ja suur käopõll (Listera ovata). Kaitsealuste liikide elupaikades on vajalik arvestada,
et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks
kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.
Märjamaa järtade maastikukaitsealal on kaitse-eesmärkide hulgast eemaldatud niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430), lood (alvarid – 6280*) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud
(6510), sest värskete inventuuride tulemusel on need kooslused määratud teiseks
elupaigatüübiks (6410 ja 6210*). Rohumaad paiknevad küll paepinnasel, kuid märja loopealse
kasvukohatüüpi need ei sobitu, kuna domineerivaks liigiks ei ole lubikas. Lisaks soovitakse
ühtlustada kaitseala ja loodusala kaitse-eesmärgid. Loodusalal on varem neid rohumaid kaitstud
elupaigatüüpidena 6410 ja 6210*.
2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus
Märjamaa järtade maastikukaitseala piirkond on kaitse all olnud 1981. aastast, kui kaitse alla
võeti eesmine ja tagumine järta. Niidiaia tammik võeti esimest korda kaitse alla 1958. aastal.
Ala peamine eesmärk on endiselt karstiala maastikuilme, elustiku mitmekesisuse ja looduslike
ja poollooduslike koosluste kaitse.
Kaardistatud loodusdirektiivi elupaikadest moodustavad karstijärved ja -järvikud (3180*)
kaitsealast 20% (24 ha). Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) moodustavad 7% kaitsealast
(8,5 ha) ja on esinduslikkusega B ja C (esinduslik kuni arvestatav). Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal (6270*) paiknevad Niidiaia tammikus ja moodustavad kaitsealast 6%
(7,6 ha). Puisniidud (6530*) on arvestatud kaasneva elupaigana elupaigatüübi 6270* sees.
Peamise osa Niidiaia tammikust moodustab puudeta rohumaa (umbes 5,3 ha) ja puisniit
moodustab väiksema osa (umbes 2,3 ha), esinduslikkusega B (esinduslik). Puisniiduna ei ole
kaardistatud loodusala läänepoolse lahustüki puudega rohumaa osasid (osaliselt elupaigatüüp
9020*), kuigi seal on sobivaid liigirikkaid niite tammede jt puude vahel. Kuna loodusala
peamine eesmärk on puisniidu ja püst-linalehiku kaitse, võib pidada puisniidu potentsiaalset
väärtust 2020. aasta seisuga suuremaks metsaelupaigast ning elupaigatüüp 9020* arvestatakse
elupaigatüübi 6530* hulka. Sinihelmikakoosluseid (6410) on kaitsealal kaardistatud 12%
(14,8 ha) ja need on esinduslikkusega C (arvestatav). Vanad loodusmetsad (9010*)
moodustavad 55% (66,7 ha) kaitsealast ja on esinduslikkusega A‒C (väga esinduslik kuni
arvestatav). Rohunditerikkad kuusikud (9050) moodustavad kaitsealast 2% (3 ha) ja on
esinduslikkusega B (esinduslik).
Praegu on Märjamaa järtade maastikukaitseala harivesiliku elupaigad heas seisundis.
Loodusala moodustamise ajal ei olnud harivesiliku inventuure alal tehtud ja Märjamaa järtadel
polnud liigi leiukohta. 2013. aastal leiti aga 30 harivesilikumuna. Harivesiliku kaitseks on
Eestisse rajatud sadu tehisveekogusid, mida on vajalik hooldada, et need kinni ei kasvaks.
Tehisveekogu probleemseks küljeks peetakse asjaolu, et neid asustatakse sageli kaladega, kes
söövad harivesilike vastseid ja muudavad elukeskkonna seega sobimatuks. Järtad on seevastu
sellised kooslused, mis suvel kuivavad, seega neisse ei teki kalade populatsioone. Seetõttu on
suured karstialad liigile tõenäoliselt väga sobilikud elupaigad. Kuna järtad kuivavad varakult,
siis on oluline, et ajutised veekogud soojeneksid kiiresti, sest vastsete areng on sel juhul kiirem.
Kasvav võsa katab veepeegli ja seetõttu soojeneb veekogu aeglasemalt. Karstialalt on vajalik
võsa eemaldada, see parandab nii poollooduslike kooslustega seotud taimede kasvukohtade kui
ka harivesiliku elupaiga seisundit. Ühtlasi on vajalik vältida kemikaalide järve sattumist –
karstiala piirneb vahetult Tallinna–Pärnu–Ikla maanteega, millelt võib vette kanduda
hajureostust.
Kanakulli seisund alal on soodne. Liik on alal pesitsenud regulaarselt, pesamets on teada alates
2012. aastast. 2020. aastal oli pesaterritoorium asustatud ja pesitsus edukas.
Püst-linalehiku populatsioon Märjamaa järtade maastikukaitsealal on elujõuline. 2020. aastal
loendati vähemalt 1900 taime. Püst-linalehiku kasvukohti on keskkonnaregistris üheksas
leiukohas. Arvestades lähedaselt paiknevaid kasvukohti võib leiukohad jaotada kolmeks
tuumalaks. Kõige arvukam ja esinduslikum ala jääb Tallinna–Pärnu–Ikla maantee äärde, kus
on loendatud üle 1800 taime. Niidiaia tammikus on loendatud üle 400 taime ja loodusala
läänepoolsel rohumaal umbes 250 taime. Loodusdirektiivi järgi on prioriteetne liigi kasvukohti
liigile soodsal viisil säilitada. Alasid on vajalik suve teises pooles korra niita ja niide alalt
eemaldada. Püst-linalehiku seisundit võib hinnata kasvukohaks olevate rohumaade kvaliteedi
järgi.
Kõrge kannike leiti Märjamaa järtade maastikukaitsealalt esimest korda püst-linalehiku
inventuuri käigus 2013. aastal, kui loendati 52 isendit. 2020. aastaks on kasvukohad säilinud,
loendati 26 isendit ja keskkonnaregistrisse on kantud seitse leiukohta.
Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse all hoidmine on põhjendatud ka asjaoluga, et
tegemist on Natura võrgustikku kuuluva alaga. Kaitseala asub Märjamaa järtade loodusalal.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Kaitseala tüübiks on valitud maastikukaitseala, kuna ala peamine kaitse-eesmärk on
mitmekesiste loodusmaastike kaitse. Vastavalt looduskaitseseaduse § 28 lõikele 1
moodustatakse maastikukaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks,
tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Hoiuala kaitsekord ei ole piisav, sest hoiualale
ei koostata kaitse-eeskirja, mis on erinevate kaitseväärtuste olemasolu korral kaitserežiimi
täpsustamiseks vajalik. Samuti ei võimalda hoiuala kaitsekord mitme eri rangusega vööndi
moodustamist ja vajalike piirangute rakendamist. Püsielupaik ei sobi kaitseala tüübiks, sest seal
kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad
loodusväärtused ja loodusväärtustele vajalik puhver ning ala piirid peavad olema looduses
võimalikult selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel eelistatult
kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (teed, sihid, hooned, maaüksused),
mõnes kohas on kasutatud ka mõttelisi sirgeid. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades
alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid.
Märjamaa järtade maastikukaitseala pindala on 119,5 ha, millest sihtkaitsevööndisse kuulub
74,8 ha ja piiranguvööndisse 44,7 ha. Kaitseala maaomandist on riigiomandis 77,5 ha (sh
sihtkaitsevööndis 58,8) ja eraomandis 42 ha (sh sihtkaitsevööndis 16 ha).
Võrreldes Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2006. a määrusega nr 82 „Märjamaa järtade
maastikukaitseala kaitse-eeskiri” suureneb kaitseala pindala 5,7 ha võrra. Kaitseala suureneb
asendusala arvelt, mis lisatakse maastikukaitsealale, arvestades riigitee 4 Tallinna–Pärnu–Ikla
(E67) 62,0–78,5 km Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitamiseks vajaliku maa
äralõigetega olemasolevast elupaigast 9010*, kuna elupaiga kadu ei ole võimalik leevendada.
Kaitseala laieneb kaitseta maa arvelt 5,7 ha (Märjamaa metskond 81 katastriüksus;
50403:001:0093). Liidetav maa kuulub riigi omandisse ja tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse.
Kaitseala välispiir kulgeb mööda maaüksuste piire, teid (teed jäävad kaitsealast välja), sihte
(jäävad kaitsealast välja), hooneid (hooned jäävad kaitsealast välja) ja kõlvikupiire. Mõtteline
sirge kulgeb katastriüksusel Märjamaa metskond 81 (50403:001:0093) asuva kõlvikupiiri ja
nimetatud katastriüksuse piiri vahel läbides punkte koordinaatidega 58,89963739 ja
24,47062709 ning 58,90058851 ja 24,47195375.
Märjamaa järtade sihtkaitsevööndisse jääb peamiselt seitse katastriüksust. Riigiomandisse
kuuluvad Märjamaa metskond 201 (50403:001:0125) ja Märjamaa metskond 202
(50403:001:0135) ning osaliselt Märjamaa metskond 370 (50401:001:1319) ja Märjamaa
metskond 81 (50403:001:0093) ning eraomandisse kuuluvad Uue-Märjamaa
(50403:001:0400), Viinajärta (50403:001:0089) ja Järtaviina (50403:001:0090)
katastriüksused.
Märjamaa järtade sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi piiriks on katastriüksuste ja kõlvikupiirid.
Märjamaa järtade piiranguvööndisse jääb 11 katastriüksust. Riigiomandisse kuuluvad
Märjamaa metskond 36 (50403:003:0560), Märjamaa metskond 201 (50403:001:0125) ning
osaliselt Märjamaa metskond 370 (50401:001:1319) ja Märjamaa metskond 202
(50403:001:0135). Eraomandisse kuuluvad Kase (50403:001:0582), Linnuriigi
(50403:001:0096) ning osaliselt Tagajärta (50403:001:0095), Järtametsa (50403:001:0810),
Järtaviina (50403:001:0090) ja Viinajärta (50403:001:0089) katastriüksused.
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal esinevaid loodusväärtusi (eksperdid Renno
Nellis Clanga OÜ-st; Marje Talvis OÜ-st Metsaruum; Sirje Azarov OÜ-st Consultare; Ott
Luuk, Peedu Saar, Sander Laherand Pärandkoosluste kaitse ühingust; MTÜ kotkaklubi; MTÜ
põhjakonn).
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal asuvate
liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne saavutatavale efektile.
Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse,
edaspidi PS, § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5
tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte.
Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-
st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja
looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks
peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi
saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk
on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse loodusdirektiivist riigile tulenev
kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda
õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad:
kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab
kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik
saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne.
Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid
vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle
otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on
oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala
loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad.
Metsandus- ja kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada
juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust
nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja
ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles
omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud
kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud.
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud
piiranguvööndisse ja sihtkaitsevööndisse. Leebem kaitserežiim seab ohtu kaitseala eesmärkide
saavutamise, kuna ei võimalda tagada elupaigatüüpide ja liikide elupaikade säilimist. Osa
kaitsealast on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse senise piiranguvööndi ja kaitseta maa arvelt, et
tagada metsaökosüsteemi ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.
Veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, kalapüüki, ujuvvahendiga sõitmist, pilliroo ja
adru varumist kaitse-eeskirjaga ei reguleerita, sest alal puuduvad püsivad veekogud ning
rooalasid ei ole. Kuna alal veekogusid ei leidu, ei käsitleta kaitse-eeskirjas ka lautri või
paadisilla püstitamist või laiendamist. Olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja
veerežiimi taastamist ei reguleerita, sest kaitsealale ei jää maaparandussüsteeme. Kaitsealal ei
leidu ka rikutud veerežiimiga alasid, mille taastamist oleks vajalik kaaluda.
2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted
Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi
kogu kaitsealal. Inimeste liikumine alal ja metsasaaduste korjamine ei kahjusta kaitse-
eesmärke, kui inimesed järgivad looduskaitseseadust ning on tutvunud kaitseala kaitse-
eesmärkidega. Märjamaa järtade maastikukaitsealal kaitse-eesmärgiks olevaid liike jahitegevus
ei kahjusta, seega ei ole vajalik tegevust keelata. Kanakulli võib häirida, kui pesametsas jahti
peetakse, kuid arvestades selle tegevuse ajutist kestust, ei ole jahipidamise piiramine
otstarbekas.
Telkimine on lubatud kogu kaitsealal. Lõkke tegemine on lubatud kohas, mis on kaitseala
valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Lõkke tegemine selleks
ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Telkimine on kaitsealal
lubatud, sest see ei ohusta kaitse-eesmärke. Kuna Märjamaa järtade maastikukaitseala puhul ei
ole tegemist aktiivselt külastatava alaga, ei ole kaitsealal ette valmistatud ja tähistatud
telkimiskohti. Kõige sobivam paik telkimiseks on kaitseala lääneosas paiknev rohumaa.
Peamises osas koosneb kaitseala lamapuiduga metsadest, mille alusrinne on tihe ja mis seetõttu
telkimiseks ei sobi. Samuti jääb kaitsealale suurel alal hooldamata karstialasid (järtasid), kus
rohustu on kõrge, seega ei ole need alad samuti telkimiseks sobivad. Hooldataval rohumaal
telkimine on sobilikum pärast seda, kui rohumaa on niidetud ja niide koristatud. Eesmärgiks
olevad kooslused ei ole tallamisõrnad, kui ala külastab väiksem grupp inimesi. Taimed võivad
küll lamanduda, kuid mõju populatsioonile ei saa pidada oluliseks. Samuti ei ohusta telkimine
ka harivesilikku ja kanakulli, kes on liikuvad liigid. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise
isiku omandis oleval kinnisasjal (sh õuealal) telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja 36 sätestatut. Lõkke tegemine on lubatud
kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitsealal ei asu lõkke tegemiseks ettevalmistatud kohti, mistõttu
on nõusoleku küsimine kaitseala valitsejalt vajalik. Lõkkekohad võivad väärtuslikel
rohumaadel, k.a kaitsealuste liikide kasvukohtades, sealse elustiku lokaalselt hävitada, ühtlasi
kaasneb ettevalmistamata kohas tule tegemisel tulekahjuoht. Kaitseala metsad on vanad ning
neis on palju kuiva lamapuitu ja surnud puid, mis süttivad kuival perioodil kergelt.
Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1
kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis.
Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses
sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel
liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude
takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt
läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja
tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel
ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide
hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Muudel juhtudel sõidukiga
ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja
kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, piiranguvööndis ehitise hooldamiseks ning
piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel. Piirangud sõitmisele (ka jalgrattale) on
vajalikud, sest maastikul sõitmine võib kahjustada maapinda ja sealset elustikku.
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud
vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal
keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja
teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada
ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja
ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole
vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist. Samuti ei ole lubatud kaitseala valitseja
nõusolekuta jahiulukeid lisasööta.
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala
seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel
majandustegevuse kahjustavat mõju. Tingimuste seadmine on võimalik, kui planeeritud
tegevus ei kahjusta kaitse-eesmärke.
2.5.4. Sihtkaitsevöönd
2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid
Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike
koosluste säilitamiseks. Kaitsealal on üks sihtkaitsevöönd: Märjamaa järtade sihtkaitsevöönd.
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgiks on metsaökosüsteemi ning kaitsealuste liikide ja nende
elupaikade kaitse. Metsaelupaikadest on sihtkaitsevööndis 66,2 ha elupaigatüüp vanad
loodusmetsad (9010*) ning 3 ha elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud (9050). Vanade
loodusmetsade seisund varieerub kõrge esinduslikkusega elupaikadest (A) keskmise
esinduslikkusega (C) elupaikadeni. Rohunditerikaste kuusikute seisund on hea (B).
2.5.4.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui 50
osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala
sihtkaitsevööndid koosnevad lamapuiduga metsadest, mille alusrinne on tihe ja kus ei ole
võimalik rahvaüritust korraldada. Ainsad võimalikud rahvaürituse korraldamiseks sobilikud
kohad on sihtkaitsevööndisse jäävad teed, mida on võimalik kasutada spordiürituse
korraldamisel. Seatud piirangutega ei keelata väiksemaid rahvaüritusi, kuid välistatakse
suuremad kontrollimata kogunemised, millega võib kaasneda oluline häiring. Alal ei paikne
tallamisõrnu kooslusi või külastuse osas probleemseid paiku, et oleks vajalik seada rangemaid
piiranguid. Üle 50 osalejaga üritus on vajalik kaitseala valitsejaga kooskõlastada, et vältida
kaitsealuste liikide kahjustamist või häirimist ja ohustamist. Säte on vajalik, sest kaitseala
valitseja soovib veenduda, et planeeritavad tegevused ei kahjustaks ala elustikku ja kooslusi.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja
poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus, samuti kaitsealuste
liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Sihtkaitsevööndis on võimalik teha
kujundusraiet juhul, kui sõlmitakse leping puisniidu taastamiseks või on vajalik kaitsealuse liigi
elutingimusi oluliselt soodustada (nt püst-linalehiku kasvukohad). Muul juhul ei ole võimalik
metsades raiet teha, sest sellega kahjustatakse või hävitatakse haruldasi ja ohustatud
metsakooslusi, mis on kaitseala ja loodusala kaitse-eesmärgiks.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate rajatiste hooldustööd. Kavandatavasse
sihtkaitsevööndisse jääb piiritähiseid, mida on vajalik aeg-ajalt hooldada. Samuti jääb
sihtkaitsevööndisse üks pinnasekattega tee, mis ühendab kaitsealast väljaspool asuvat kinnistut
maanteega ning mida peab vajaduse korral hooldama. Sihid ja rajad, mis jäävad
sihtkaitsevööndisse, ei vaja hooldamist, sest need paiknevad väärtuslikes looduskooslustes ja
neid ei kasutata igapäevaselt.
2.5.4.3. Vajalikud tegevused sihtkaitsevööndis
Märjamaa järtade sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste aladel vajalik nende ilme ja
liigikoosseisu säilimist tagav tegevus, nagu loomade karjatamine, rohu niitmine ja alalt
eemaldamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. Püst-linalehiku ja harivesiliku
elupaikades on nende liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik puu- ja põõsarinde
harvendamine ning rohu niitmine ja alalt eemaldamine. Sihtkaitsevööndisse jäävate
poollooduslike koosluste kogupindala on 1,8 ha.
2.5.4.4. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on kooskõlas kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega keelatud
majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa
seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus,
mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või
loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu
saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndi
peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise
eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb
teatamis- või loakohustus, on kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse
sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke või seisundit.
Sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja
nõusolekul rajatise püstitamine kaitseala tarbeks ja Tallinna-Pärnu-Ikla maantee ehitamine.
Uute ehitiste püstitamine on keelatud, et vältida kaitsealuste liikide elupaikade ja väärtuslike
metsa- ja poollooduslike koosluste kahjustamist. Tehnovõrgu rajatisi sihtkaitsevööndisse ei jää
ja nende püstitamiseks sihtkaitsevööndisse pole vajadust. Kaitseala tarbeks võib olla vajalik
rajada uusi piiritähiseid ja infostende. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis
lubatud Tallinna-Pärnu-Ikla maantee ehitamine. Keskkonnamõjude hindamise käigus
hinnatakse mõjusid Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele.
Keskkonnamõjude hindamine on hetkel pooleli, kuid praeguseks on selgunud, et ebasoodsat
mõju ala kaitse-eesmärkidele ei ole võimalik leevendada, mistõttu taotletakse Natura erandit. I
klassi maantee ehitamine läbi kaitseala on lubatud, kuna alternatiivsed võimalused puuduvad.
Tee ehitamine kahjustab kaitse-eesmärgiks olevaid Natura 2000 elupaiku, mistõttu liideti
hüvitusmeetmena kaitsealaga 5,7 ha vana metsa (elupaigatüüp 9010*).
2.5.5. Piiranguvöönd
2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid
Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on Märjamaa
järtade piiranguvöönd, mille kaitse-eesmärk on karstiala, maastikuilme, poollooduslike
koosluste ning elustiku mitmekesisuse kaitse.
Piiranguvöönd on puhvervöönd, mis soodustab kogu elustiku, k.a vana metsaga seotud liikide
paljunemist ja levikut. Kuigi piiranguvööndis on majandustegevus lubatud ning sealsed
elupaigad ei säili pikas perspektiivis, tagab piiranguvööndi kaitsekord elustiku mitmekesisuse
kaitse liikidele tundlikul perioodil ja pikema aja jooksul paremini kui kaitseta metsade puhul.
2.5.5.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis
Kaitseala piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades määrusega sätestatud
erisusi. Eeskätt mõeldakse, et piiranguvööndis on võimalik metsa majanduslikul eesmärgil
kasutada, arvestades, et sellel tegevusel on piirangud.
Piiranguvööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks
ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata
kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Piiranguga ei keelata väiksemaid üritusi, kuid
välistatakse suuremad kontrollimata kogunemised, millega võib kaasneda oluline häiring. Üle
50 osalejaga rahvaüritusele seatud piirang on vajalik, sest piiranguvööndis on registreeritud
mitme kaitsealuse liigi elupaiku. Suuremal rahvaüritusel võib olla oluline mõju kaitse-
eesmärkidele, seetõttu soovib kaitseala valitseja olla planeeritavate tegevustega kursis ja seada
vajaduse korral tingimusi liikide või koosluste kaitseks.
Märjamaa järtade piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud aegjärkne ja
häilraie langi pindalaga kuni kaks hektarit, kusjuures puisniidu elupaigatüübile (6530*)
vastavatel aladel on turberaie keelatud. Piiranguvööndi metsad on praegu noored okas- ja
lehtmetsad, mis valmivad tulevikus samal ajal. Seetõttu on raielangi suurusele seatavad
piirangud vajalikud, et piiranguvöönd kui puhvervöönd täidaks oma eesmärki, milleks on
maastikuilme ja elustiku mitmekesisuse säilitamine. Aegjärkse ja häilraie langipiirangu
seadmisega sarnaneb metsamajandamine oluliselt rohkem looduslikule protsessile.
Maastikuilmes toimuvad väiksemad ja sujuvamad muutused ning tekivad mitmekesised ja
erivanuselised puistud.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud lageraie hall-lepikus langi pindalaga kuni 1 ha, kui
hall-lepa koosseisukordaja on suurem kui 80%. Hall lepikus lubatakse kuni 1 ha suurust raiet,
kui puistu koosseisus on hall-leppa üle 80%. Hall-lepp on lühiealine puuliik ja metsamaa
uueneks turberaievõtet kasutades sama puuliigiga (juure- ja kännuvõsud). Sätte eesmärk on
nende metsade uuendamine väärtuslikemate puuliikidega, mis toetavad elurikkuse ja kaitse-
eesmärkide säilimist pikas perspektiivis. Näiteks kanakull ega laanerähn ei toitu ega pesitse
hall-lepikus. Samuti pole lepikud kasvukohaks püst-linalehikule või kõrgele kannikesele.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud lageraie kuusikus kuni 0,5 ha suuruse langina. Piirang
on oluline, et metsamajandamine sarnaneks rohkem looduslikule protsessile. Metsamaastikku
ei teki looduslikul teel kunagi lagedaid alasid. Loodusliku häiringu korral ilmestab maastikku
hõre mets, kus on pikali kukkunud puud, tüükad jms metsa struktuurielemendid, ehk üldmulje
ei ole kunagi täiesti lage. Seega põhjustaks lageraie lubamine suurtel aladel maastikupildis
tugevaid, loodusele mitte omaseid kontraste ning sellel oleks kahjustav mõju maastikuilmele ja
metsaliikidele. Piirangud on vajalikud ka seetõttu, et vältida karstialale liigsete toitainete
kandumist, mis vabanevad pärast raiet metsamaalt. Piiranguvööndisse jääb kokku 0,4 ha
kuusemetsi, millest 0,33 ha asub riigimaal ning 0,07 ha eramaal. Lisaks sellele jääb eramaale
ligi 10 ha metsa, mida ei ole inventeeritud. Suure osa sellest metsast moodustavad lehtpuu
enamusega puistud, kuusikud jäävad väga väikestele aladele. Sellistel aladel ei ole häilraiete
planeerimine otstarbekas. Häilraie teostamisel on suur oht kahjustada raiumisele mitte minevaid
terveid puid ning nii väikesel alal kahjustataks see kogu puistut. Metsaelupaiku jääb
piiranguvööndisse alla 1 ha ning need paiknevad väga väikeste fragmentidena.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud rajatise püstitamine kaitseala
tarbeks. Liigne ehitustegevus hävitab piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks olevaid kooslusi ning
koosluste pindala väheneb. Seetõttu lubatakse vaid nende rajatiste püstitamist, mis on mõeldud
kaitseala tarbeks ega kahjusta kaitse-eesmärke. Piiranguvööndisse võib olla vajalik püstitada
piiritähiseid ja infostende ning teisi kaitsealaga seotud rajatisi.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud Tallinna-Pärnu-Ikla maantee
ehitamine. Keskkonnamõjude hindamise käigus hinnatakse mõjusid Natura 2000 võrgustiku
ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele. Keskkonnamõjude hindamine on hetkel pooleli, kuid
praeguseks on selgunud, et ebasoodsat mõju ala kaitse-eesmärkidele ei ole võimalik
leevendada, mistõttu taotletakse Natura erandit. I klassi maantee ehitamine läbi kaitseala on
lubatud, kuna alternatiivsed võimalused puuduvad.
Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20
tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja
jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri
puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja
haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega
puid. Säilikpuud tagavad elustiku mitmekesisuse kaitse, sest paljud liigid sõltuvad just surnud
puidust, mida on kaitseta aladel enamasti vähe. Mitmekesisem metsastruktuur soodustab ja
parandab selliste liikide seisundit. Lisaks metsaliikidele sõltub ka kaitse-eesmärgiks seatud liik
harivesilik metsamaast, sest täiskasvanud isendid veedavad suure osa ajast varjulises
metsakeskkonnas, kus mikrokliima on sobilik ja lamapuud pakuvad varjevõimalusi.
2.5.5.3. Vajalikud tegevused piiranguvööndis
Märjamaa järtade piiranguvööndis on poollooduslike koosluste aladel vajalik nende ilme ja
liigikoosseisu säilimist tagav tegevus, nagu loomade karjatamine, rohu niitmine ja alalt
eemaldamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. Püst-linalehiku, kõrge kannikese ja
harivesiliku elupaikades on nende liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik puu- ja põõsarinde
harvendamine ning rohu niitmine ja alalt eemaldamine. Piiranguvööndisse jäävate
poollooduslike koosluste kogupindala on 29,3 ha.
2.5.5.4. Keelatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine ja maavara kaevandamine.
Kaevandamine on vastuolus kaitse all olevate alade kaitse-eesmärkidega, mistõttu on see
tegevus alal jätkuvalt keelatud. Maavara kaevandamist ei ole võimalik lubada, sest
kaevandamisega hävitatakse ja kahjustatakse haruldasi looduskooslusi, pinnavorme ja
maastikuilmet. Maapõueseaduse § 95 lõike 1 järgi on maavara ning maavarana arvele võtmata
kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva
kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil.
Majanduslikel eesmärkidel kaevandamine eeldab suuri pinnasetöid, mis hävitab looduslikud
kooslused.
Piiranguvööndis on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. See on
vajalik, et säilitada metsade elustiku mitmekesisus. Puhtpuistuid leidub looduses harva ning
lühikese eluearingiga puistud on liigivaesed ega ole loodusele omased. Kaitseala funktsioon on
looduslikkuse säilitamine ja hoidmine, seega peavad metsades kasvama kodumaised liigid ja
mets peab olema mitmekesine. Puid võib küll istutada, kuid hooldusraiete käigus on vajalik
säilitada ka lehtpuid. Eriti avaldab see mõju kuusikutes, mida ohustavad siis enim üraskid.
Kaitsealal ei asu liigivaeseid kooslusi põldude näol, mistõttu ei ole ka kohti energiapuistute
rajamiseks.
Piiranguvööndi looduslikes ja poollooduslikes biotoopides on keelatud biotsiidi,
taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine. Kaitsealale ei jää põllu- ja õuemaad, mida on inimene
tugevalt mõjutanud. Meetmega välistatakse, et looduslikesse kooslustesse ei satuks ohtlikke
aineid, mis on elustikule kahjustava toimega.
Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala
valitseja võib seda lubada juhul, kui pinnas seda võimaldab. Pinnase kahjustamine rikub ala
maastikuilmet, kuna vähendab selle esteetilist väärtust. Samuti võib metsamajandamise tehnika
kahjustada looduslikku taimestikku. Seetõttu on puiduvedu lubatud ainult siis, kui pinnas seda
võimaldab. Piirang on vajalik, kuna ala jääb peamises osas märjale pehmele pinnasele.
3. Menetluse kirjeldus
21. septembril 2020. a saadeti eramaaüksuste omanikele, Märjamaa vallavalitsusele, Riigimetsa
Majandamise Keskusele, Maanteeametile, Keskkonnainspektsioonile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, OÜ-le Askersund Trading, OÜ-le I&R GROUP, OÜ-le
Alkranel ning MTÜ-le Eesti Metsa Abiks tutvumiseks Keskkonnaametis ette valmistatud
Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsus (edaspidi ka
VTK). 23. septembril 2020. a teavitati kodanikke VTK-st maakondlikus ajalehes Raplamaa
Sõnumid. Ettepanekud ja vastuväited paluti esitada hiljemalt 19. oktoobriks 2020. a. Märjamaa
järtade maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus algatati keskkonnaministri
31. augusti 2022. a käskkirjaga nr 1-2/22/298, mille lisana on olemas VTK koos esitatud
ettepanekute ja vastuväidetega.
Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimus
31. oktoobril – 20. novembril 2022. a. Teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohta ilmus
väljaandes Ametlikud Teadaanded 28. oktoobril 2022. a, ajalehes Õhtuleht 31. oktoobril ja
ajalehes Raplamaa sõnumid 2. novembril 2022. a. Kaitse-eeskirja eelnõuga sai tutvuda ka
Keskkonnaameti veebilehel. Keskkonnaamet palus esitada kaitse-eeskirja eelnõule
parandusettepanekud või vastuväited hiljemalt 20. novembriks 2022. a.
Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealal
paikneva kinnisasja 14-le eraomanikule, Transpordiametile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Märjamaa vallavalitsusele, Riigimetsa Majandamise
Keskusele, Eesti Erametsaliidule, MTÜ-le Eesti Metsa Abiks ning OÜ-le Alkranel teade kaitse-
eeskirja eelnõu avaliku väljapaneku, sealhulgas avaliku arutelu kohta. Kaitse-eeskirja avalik
arutelu toimus Rapla riigimajas ja MS Teamsi vahendusel 7. detsembril 2022. a ja sellest võttis
osa üks eramaaomanik. Avalikul arutelul ei tehtud lisaettepanekuid kaitse-eeskirja muutmiseks.
Avaliku väljapaneku käigus saadeti kolm kirja muudatusettepanekutega.
Tabel 1. Avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekud, kommentaarid ja seisukohad
Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Keskkonnaameti (KeA)
vastus
MTÜ Eesti Metsa Abiks Lisada seletuskirja liigid Arvestati.
pisikannike (Viola pumila) Täeindasime seletuskirja.
ja musträhn (Dryocopus
martius).
Lisada kaitse-eesmärgiks Ei arvestatud.
liigid laanerähn (Picoides Liikide eraldi nimetamine
tridactylus), pisikannike kaitse-eesmärgiks ei ole
(Viola pumila), laanepüü vajalik.
(Tetrastes bonasia),
rabakonn (Rana arvalis). Laanerähni elupaigad on
tsoneeritud
sihtkaitsevööndisse ja on
seega range kaitse all. Liik
ei vaja eraldiseisvaid
looduskaitselisi töid.
Pisikannikese kasvukohad
kattuvad püst-linalehiku
kasvukohtadega ning
paiknevad Natura
elupaigas, mis on ise kaitse-
eesmärgiks.
Laanepüüsid on
registreeritud alal kaks
paari ning nende elupaigad
on tsoneeritud
sihtkaitsevööndisse.
Kaitsealalt on leitud vaid
rabakonna kulleseid.
Elupaigad kattuvad
harivesiliku elupaikadega,
mis on kaitse-eesmärgiks.
Muuta kaitseala piire, liites Ei arvestatud.
kaitsealaga lähedalasuvad Metsaosa piirneb suures
vanad riigimetsad. osas lagedate alade ja
raiesmikega ning ei
moodusta kaitse all olevate
metsadega ühtset tervikut.
Kaitsealaga on juba liidetud
5,7 ha riigimetsa, mis
moodustab kaitseala
metsadega ühtse
metsamassiivi.
Mitte lubada Ei arvestatud.
uuendusraieid. Uuendusraiete lubamine ei
kahjusta kaitse-eesmärke,
väärtuslikud
metsaelupaigad on
tsoneeritud
sihtkaitsevööndisse ning
väikesel pindalal esinevate
piiranguvööndisse jäävate
metsaelupaikade kaitseks
muudetakse
looduskaitseseadust.
Keelata kündmine niitudel Ei arvestatud.
ja (looduslikel) Rohumaa kündmisel
rohumaadel. muutub vastav kõlvik
haritavaks maaks.
Looduskaitseseaduse järgi
ei või ilma kaitstava
loodusobjekti valitseja
nõusolekuta muuta
katastriüksuse kõlvikute
piire ega kõlviku
sihtotstarvet. Samuti ei luba
kaitseala valitseja kaitse-
eesmärgiks olevaid
koosluseid kahjustada,
mistõttu ei ole võimalik alal
kündmist lubada.
Keelata niitude ja Ei arvestatud.
(looduslike) rohumaade Täpsete tingimuste
niitmine enne 10. juulit. seadmine sõltub sageli
asukohapõhisest teabest,
mis võib ajas muutuda.
Vastav piirang tuleb
maaeluministri
poolloodusliku koosluse
hooldamise toetuse
määrusest.
Keelata hekseldamine Ei arvestatud.
niitudel ja (looduslikel) Piirang tuleb
rohumaadel. maaeluministri
poolloodusliku koosluse
hooldamise toetuse
määrusest.
Keelata jahipidamine Ei arvestatud.
pesitsusajal 15. märtsist –
31. augustini. Keelata Jahitegevus ei kahjusta
jahiulukite lisasöötmine kaitse-eesmärgiks olevaid
kaitsealal. liike nii, et jahipidamise
keelamine alal oleks
põhjendatud.
Transpordiamet; Majandus- ja Muuta kaitseala välispiiri Ei arvestatud.
Kommunikatsiooniministeerium. nii, et see arvestaks Kuna tegemist on Natura
Päädeva-Konuvere lõigu I 2000 võrgustikku kuuluva
klassi maantee ehitamiseks Natura loodusalaga, tuleb
vajalike äralõigetega. hinnata keskkonnamõjude
hindamise käigus mõjusid
Natura 2000 võrgustiku
alale ja kaitse-
eesmärkidele.
Keskkonnamõjude
hindamine on pooleli, kuid
on selgunud, et ebasoodsat
mõju ala kaitse-
eesmärkidele ei ole
võimalik leevendada,
mistõttu pakuti välja
hüvitusmeede ning
taotletakse erandi tegemist.
Piirimuudatus on võimalik
siis, kui keskkonnamõju
hindamise protsess on
läbitud ja Natura erand
kinnitatud.
Keskkonnaamet täpsustab
kaitse-eeskirja eelnõu
sõnastust ning lisab
eelnõusse, et nii sihtkaitse-
kui ka piiranguvööndis on
kaitseala valitseja
nõusolekul lubatud
Tallinna-Pärnu-Ikla
maantee ehitamine.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7 – 50).
Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud
direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega
aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil.
Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura
2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral
leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide
elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkti 1 alapunktile 244 esitati
Natura 2000 võrgustiku loodusalaks Märjamaa järtade loodusala, mis hõlmab Märjamaa järtade
maastikukaitseala. Seetõttu tuleb Märjamaa järtade maastikukaitsealal tegevuse kavandamisel
hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta
kehtivaid erisusi.
Märjamaa järtade loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni
12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile
92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade
esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12,
15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade
nimekirja Euroopa Komisjoni 16. veebruari 2022. a rakendusotsusega (EL) 2022/232, millega
võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu
viieteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2022) 855 all, OJ L 39,
21.02.2022, lk 368–619).
Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek lisada Märjamaa järtade
loodusala kaitse-eesmärkide hulka elupaigatüüp liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*).
Veel tehakse ettepanek lisada loodusala kaitse-eesmärgiks loodusdirektiivi II lisa liik
harivesilik, kellele Märjamaa järtade loodusala on esinduslikuks elupaigaks. Samuti tehakse
Euroopa Komisjonile ettepanek muuta Märjamaa järtade loodusala piire ja viia need vastavusse
kaitseala piiridega. Loodusala osakaal suureneb katastriüksusel Märjamaa metskond 81.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada
väärtuslike metsa- ja poollooduslike koosluste ning kaitsealuste looma- ja taimeliikide
säilitamisele ja nende soodsa seisundi saavutamisele.
Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on
mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja
suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2030 kui ka tegevuskava
Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja
taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 (COM(2020) 380), mis seab
liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)
parandamiseks. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Määrus
toetab metsanduse arengukavaga (2021–2030) võetud eesmärkide täitmist, samuti kanakulli
kaitse tegevuskava eesmärke.
Märjamaa järtade maastikukaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse
jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele,
regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse
kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega
ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadetakse
kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu
ei maksta. Kuna 74,8 ha varem piiranguvööndisse jäävast alast arvatakse sihtkaitsevööndisse
ning kaitsealaga liideti 5,7 ha suurune ala, mis tsoneeriti piiranguvööndisse, laekub maamaksu
Märjamaa vallale vähem ligikaudu 100 eurot aastas.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada
kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele
vastava tasu eest. Märjamaa järtade maastikukaitsealal tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse 16 ha
ulatuses eramaad. Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel toimus Rapla maakonnas
2021. aastal 5207 ha maatulundusmaaga 437 tehingut kogusummas 23 874 281 eurot, seega on
ühe hektari hind keskmiselt 4585 eurot ning sihtkaitsevööndis oleva 16 ha maatulundusmaa
sihtotstarbega eramaa riigile ostmise korral oleks selle hind ligikaudu 73 360 eurot.
Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra uuendamisega tsoneeritakse
sihtkaitsevööndisse summaarselt 74,7 ha metsamaad. Piiranguvööndist arvatakse
sihtkaitsevööndisse 48,7 ha ning aladelt, mis varem kaitse alla ei kuulunud, 5,7 ha valmivat või
küpset metsa. Vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) arvutustele väheneb
Raplamaalt pärinev puidukasutuse tulu rangelt kaitstava metsa puhul keskmiselt 86 eurot aastas
ühe hektari kohta. Piiranguvööndi metsade majandamine on olnud varem kitsendatud.
Majanduspiirangutega metsade kavandatav raiemaht on hinnanguliselt ligikaudu 1/10
majandusmetsa lankide keskmisest. Arvestades range kaitsega metsa pindala suurenemist,
varasemaid piiranguid ning küpse ja valmiva metsa osakaalu, kus lähema kümne aasta jooksul
oleks võimalik piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata jääv tulu umbes 936 eurot aastas.
SMI 2020 aruande järgi on Raplamaa keskmine metsa tagavara 183 tm/ha. Eesti Metsa- ja
Puidutööstuse Liidu tellimusel Ernst & Young Baltic AS tehtud metsa- ja puidusektori sotsiaal-
majandusliku mõju analüüsi kohaselt oli 2019. aastal 1 m3 puidu töötlemisel metsa- ja
puidutööstuse poolt (metsamajandus, puidu töötlemine ja mööblitootmine) loodav
lisandväärtus 193,3 eurot. Summa sees on ka metsaomanike saamata jääv puidutulu (toodud
eespool). Sama uuringu järgi on 1 m3 puidu raiest laekuv otsene ja kaudne maksutulu 95 eurot
raietsükli kohta. Keskkonnaagentuuri arvestuste järgi jääb piiranguvööndist
sihtkaitsevööndisse tsoneerimisel võimalikust metsa majandamise mahust kasutamata eramaal
~30%, riigimaal RMK hinnangul 10%. Kui metsatagavara oleks 183 tm/ha, jääks eeltoodud
hinnangu järgi muudatuste tõttu otsest ja kaudset maksutulu täiendavalt laekumata
lühiperspektiivis hinnanguliselt 275 000 eurot ja metsa- puidutööstuse poolt lisandväärtus
loomata 559 000 euro ulatuses. Arvestades pikaajalist mõju majandusele ehk ka järgmist
raietsüklit (metsa raietsükliks on arvestatud keskmiselt 80 aastat), väheneb maksutulu aastas u
3000 euro ulatuses ja lisandväärtus u 7000 eurot. Arvestades aastase inflatsiooniga 2%, jääb
riigil saamata tulusid u 940 000 eurot ja kogulisandväärtust loomata u 2 miljoni euro väärtuses.
Eeldusel, et selle muudatuse tõttu sektoris loodav lisandväärtus arvestuslikult väheneb, võib see
mõjutada kuni 0,1 töökohta metsa- ja puidutöötlemise sektoris. Arvutuse eelduseks on
teoreetiline võimalus, et praegu kaitse all mitteolev ressurss võetaks kohe kasutusse, mis saaks
piirangute tõttu praktikas realiseeruda vaid piiratud ulatuses (takistused metsaseaduses,
ilmastikus, turuhinnas ja omaniku tahtes).
Kaitseala poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks on võimalik taotleda toetusi.
Eelnõu ei too makstavatesse toetustesse muudatusi, kuna poollooduslike koosluste pindala alal
ei muutu. Taastamistoetuste summa oli olenevalt niidu tüübist ja töö iseloomust 2019. aastal
kuni 885 eurot/ha. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse suurus on 85–450 eurot/ha
aastas. Kokku on selliseid alasid inventeeritud 30,9 ha ulatuses. Teatud tingimustel lisandub
ühtne pindalatoetus, mille summa on tavaliselt umbes 100 eurot.
Ökosüsteemide hüvedest on Märjamaa järtade maastikukaitseala väga oluline
kliimaregulatsiooni seisukohalt ehk mullasüsinikuvaru ja maapealsesse biomassi seotud
süsiniku varu osas. ELME projekti raames koostatud süsinikuvaru kaardikihtide alusel on ala
erinevate koosluste hinnanguline summaarne süsinikuvaru 117 167 tonni. Looduse hüvede
väärtuse hinnastamisel laialdaselt kasutatava süsinikukaubanduse süsteemi (ETS – Emissions
Trading System) hetkehinda (16.02.22 88 eurot/t) arvestades oleks see rahalises vääringus üle
10 miljoni euro. Märjamaa järtade maastikukaitseala on seejuures süsiniku siduja pikaajaliselt
– hinnanguliselt seotakse ainuüksi turbasse tuhandeteks aastateks 0,2–0,3 t süsinikku ha kohta
aastas, Märjamaa järtade maastikukaitseala peamine süsinikuvaru paikneb parasniisketes
muldades, mille pindala (55,6 ha) arvestades seotakse süsinikku vähemalt 11,2–16,68 t/a, kuid
eeldusel, et ala säilib looduslikuna ja seda ei majandata. Seega on ala looduslikus seisundis ehk
olulise süsiniku sidujana säilitamine väga oluline olukorras, kus riigil on kohustus
kasvuhoonegaaside emissioone oluliselt vähendama ja süsiniku sidumist suurendama hakata.
Seejuures on oluline rõhutada looduslike tingimuste säilitamise ja parandamise olulisust, mille
tagab ainult sihtkaitsevööndi või piiranguvööndi režiim. Potentsiaalne maakasutuse muutus (nt
metsanduslik kuivendus) tooks kaasa lühiajalise süsinikusidumise kasvu puidus, aga
summaarse süsinikuvaru kahanemise turba/mulla arvelt 1–3 t/ha aastas ja veel intensiivsema
kuivenduse/turbavälja korral 4–6 t C ha/a kadu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu koostamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
Vabariigi Valitsuse määrus
„Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri”
Lisa
MÄRJAMAA JÄRTADE MAASTIKUKAITSEALA
LEPPEMÄRGID
katastripiir
külapiir
kaitseala välispiir
Märjamaa järtade piiranguvöönd
Märjamaa järtade sihtkaitsevöönd
Mõõtkava 1: 10 000 0 500
Katastriüksused: Maa-amet, aprill 2020
Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon m
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/23-0031 - Vabariigi Valitsuse määruse „Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 25.01.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1fd390b1-8d07-4fe6-aa8f-0d9fe427a72a
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1fd390b1-8d07-4fe6-aa8f-0d9fe427a72a?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main