(EIS) algatatud kooskõlastamine

Siseministeerium Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Justiitsministeerium 04.01.2023 nr 15.1-2/49 Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, mis puudutab kaugtuvastamise kasutamist tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa andmisel. Palun teie kooskõlastusi 31. jaanuariks 2023. a Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu minister Lisa: VTK 9 lehel. Teadmiseks: Haridus- ja teadusministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Perit Soininen, [email protected], 637 7421 Tiina Kallasmaa, [email protected], 637 7446 Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  19.12.2022 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust (EL) 31. jaanuaril 2020 kahanes ELi konsulaarvõrgustiku ulatus maailmas selliselt, et 25 riiki1 ei jäänud kohapeale ühegi ELi riigi, sealhulgas Eesti saatkonda. See tähendab, et nendes 25 riigis on konsulaarabi andmine äärmiselt keeruline, kuna kohapeal pole ühtki konsulaarametnikku, kes saaks hädasolijat tuvastada ja seejärel aidata. Eesti kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud, kellele Eesti on konsulaarseaduse § 52 kohaselt kohustatud abi osutama, vajavad välisriikides konsulaarabi raames enamjaolt uut ajutist reisidokumenti (tagasipöördumistunnistust, edaspidi TPT, või tagasipöördumise luba, edaspidi TPL), millega Eestisse tagasi pöörduda. Isikute reisidokument võib olla varastatud, kadunud, hävinud, muutunud kasutuskõlbmatuks või aegunud. TPT ja TPLi väljastamised moodustasid 2021. aastal kõikidest konsulaarabi toimingutest 72,3 protsenti. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 11¹ lg 1¹ kohaselt tuleb TPT ja TPLi taotlemisel taotleja isikut kontrollida isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmete (foto) ja isiku ütluste alusel. Praktikas toimub TPT ja TPLi väljastamine selliselt, et taotleja peab TPT või TPLi vormistamiseks tulema Eesti saatkonda või aukonsulaati, kus tuvastatakse tema isik, vormistatakse dokument (täidetakse TPT või TPLi blanketivorm, kinnitatakse sellele isiku foto ning väljastaja ja kasutaja allkirjastavad selle) ning see antakse isikule kätte. Kuna loetletud 25 riigis ei ole ei Eesti ega teised ELi liikmesriigid kohapeal esindatud, ei ole seal võimalik praegu TPTd ega TPLi väljastada. ELi tasandil pole siiani hakatud aktiivselt ühist lahendust otsima, et viidatud 25 riigis abi osutada, mistõttu on oluline, et Eesti töötaks välja oma lahendusskeemi. Lahendus tuleb leida isiku tuvastamiseks, s.o leida alternatiiv praegusele praktikale ja selle alusel täiendada õiguslikku regulatsiooni. 2. Sihtrühm Probleem mõjutab Eesti kodanikke ja määratlemata kodakondsusega isikuid, kes võivad reisida nimetatud 25 riiki ning seal oma passi kaotada või see võib hävida, muutuda kasutuskõlbmatuks või aeguda. Eesti Panga statistika kohaselt moodustas 2022. aasta I poolaastal Eesti elanike2 välisreiside arv 68,1 protsenti pandeemiaeelsest reiside arvust (võrreldes 2019. aasta I poolaastaga). Välisreiside arv kasvab ning üha enam reisitakse 1 Afganistan, Cooki saared, Kiribati, Maldiivid, Mikroneesia, Nauru, Palau, Tuvalu, Bhutan, Dominica, Marshalli saared, Saint Kitts ja Nevis, Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Belize, Eswatini, Grenada, Guyana, Lesotho, Saint Vincent ja Grenadiinid, Samoa, Saalomoni saared, Tonga. 1 kaugetesse ja eksootilistesse paikadesse, mitte tavapärastesse turismisihtkohtadesse. Viidatud 25 riiki toimus 2019. aastal 2525 reisi ja 2021. aastal 1090 reisi (2022. aasta andmed ei ole veel kättesaadavad). Täpne statistika riigiti on esitatud allolevas tabelis (riikidesse, mida tabelis esitatud pole, vaadeldaval perioodil ei reisitud). Külastuste arv 2019. aastal Külastuste arv 2021. aastal Maldiivid 969 618 Bahama 702 175 Afganistan 519 99 Trinidad ja Tobago 86 62 Barbados 85 25 Belize 43 10 Bhutan 41 – Antigua ja Barbuda 15 30 Saint Kitts ja Nevis 15 5 Grenada 10 – Cooki saared 10 – Eswatini – 10 Lesotho 5 – Dominica 5 25 Guyana 5 5 Saint Vincent ja Grenadiinid 5 26 Samoa 5 – Tonga 5 – Kokku 2525 1090 Kuigi 2019. aastal ega 2021. aastal ei vajanud ükski Eesti kodanik ega määratlemata kodakondsusega isik tabelis toodud riikides TPTd ega TPLi, ei saa välistada sellise vajaduse tekkimist tulevikus. Isiku tuvastamist võimaldavat uut lahendust saaks vajaduse korral kasutada ka teistes riikides TPT ja TPLi väljastamisel Eesti saatkondade poolt, laiendades sellevõrra ka sihtrühma. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Praegusele olukorrale, kus isiku tuvastamiseks ja TPT või TPLi kätteandmiseks peab abivajaja tulema Eesti välisesindusse või ELi liikmesriigi saatkonda (viimasel juhul väljastataks isikule ELi tagasipöördumistunnistus, ingl Emergency Travel Document ehk ETD), on vaja leida alternatiiv, kus ei nõutaks, et isik tuleks sündmuse toimumise riigist erinevas riigis asuvasse välisesindusse, kuna seda nõuet on dokumendita inimesel võimatu täita. Arvestades, et abivajaja ei saa reisidokumendita eelviidatud 25 riigist lahkuda, on vaja saavutada olukord, kus isikut oleks võimalik tuvastada muul viisil, kui seda on abivajaja kohaletulek Eesti või ELi liikmesriigi muus riigis asuvasse välisesindusse. TPT või TPLi 2 Sealhulgas Eestis elavate muu kodakondsusega (Vene, India jt) isikute reisid. Muu kodakondsusega isikud ei kuulu Eesti konsulaarkaitse alla ja neile konsulaarabi ei osutata (sh ei väljastata reisidokumendi kadumise korral asendusdokumenti. Asendusdokumendi saab isik oma kodakondsusjärgse riigi saatkonnast sündmuse toimumise riigis, näiteks Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellel on Eesti elamisluba ja kes on Maldiividel passi kaotanud, peab asendusdokumendi saamiseks pöörduma Venemaa Föderatsiooni saatkonda Maldiividel). 2 kätteandmine, mis siiani on samuti toimunud vaid Eesti või ELi liikmesriigi välisesinduses, on võimalik korraldada kullerposti vahendusel. Asjakohane volitusnorm sisaldub isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 12¹ lg-s 2². Postikulud tuleb seaduse kohaselt tasuda isikul. Seega on dokumendi kätteandmist puudutav osa seaduses juba reguleeritud ning praktikas kasutatakse seda passide väljastamisel alates 2020. aasta kevadest. Vaja on lahendada teenuse nn esimene pool ehk isiku tuvastamine, ilma et abivajaja peaks püüdma asukohariigist dokumentideta lahkuda. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad TPTd ja TPLi väljastatakse kooskõlas ITDS §-dega 35–36 (TPT) ja §-dega 36¹–36² (TPL). Isiku tuvastamine on reguleeritud ITDS § 11¹ lg-ga 1¹, mille kohaselt tuleb taotleja isikut kontrollida isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmete (foto) ja isiku ütluste alusel. Siinkohal selge volitusnorm isiku tuvastamiseks muul viisil kui abivajaja Eesti või ELi liikmesriigi välisesindusse saabumise teel puudub. Täpsemalt on isiku tuvastamise nõuded sätestatud siseministri 10. juuli 2009. aasta määruses nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“. Ka selles määruses ei ole selget regulatsiooni isiku tuvastamiseks muul viisil, kui et abivajaja peab tulema Eesti või ELi liikmesriigi välisesindusse. Probleem seostub „Välispoliitika arengukavaga 2030“, kus ühe keskse huvina on sätestatud, et konsulaarteenused oleksid kättesaadavamad, mugavamad ja vastaksid e-riigi mainele (strateegiline suund nr 3 „Eestlaskonna kaasamine võõrsil ja tõhusad konsulaarteenused“, eesmärk 3.1 „Konsulaarteenused on kodanikele hästi kättesaadavad ning inimesed on teadlikumad reisijad. Eesti side eestlaskonnaga võõrsil on tugev“). Olulisemate poliitikamuudatuste ja võime tugevdamise all rõhutatakse, et konsulaarteenuseid tuleb klientidele osutada senisest mugavamalt ja riigile tõhusamal moel. Seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus ei ole otseselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 5. Tehtud uuringud Seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusele ei ole eelnenud suuremahulisi uuringuid ega analüüse, aga Välisministeerium on uurinud Eestis kasutatavaid tehnilisi lahendusi isikutuvastuseks spetsiaalsete tarkvarade (Veriff) või turvatud kanalis toimuvate videokõnede vahendusel (e-notari kaugtõestamise teenus). Veriffi kasutuselevõtuks tulnuks teha arendusi, et isikut oleks võimalik tuvastada ka ilma kehtiva dokumendita (praegu toimub isiku tuvastamine kehtiva passi, ID-kaardi või juhiloa abil). Iga tuvastusseanss maksab 1,89 USA dollarit, mis tuleks firmale tasuda. Kaugtõestamise teenus, mille Notarite Koda 2020. aasta jaanuaris kasutusele võttis, toimib Riigi Infosüsteemi Ameti väljatöötatud tarkvara alusel. Teenuse kasutamiseks on kliendil aga vaja ID-kaarti, kaardilugejat ja kehtivaid PIN-koode. Välisministeerium ei saa seega kõnealust teenust kasutada, sest abivajaval isikul ei pruugi ID-kaarti, kaardilugejat või kehtivaid PIN-koode olla (ID-kaart võib olla isikult varastatud, välisriigis ei pruugita leida kaardilugejaga arvutit või ei tööta PIN-koodid ja neid pole võimalik uuendada). 3 Välisministeerium asus 2022. aasta suvel kasutama turvalises kanalis toimuvate videokõnede tegemiseks Pexipi tarkvara. See toimib sarnaselt Zoomi, Webexi, Teamsi jt levinud videokõnede platvormidega, kuid on mõeldud ka tundliku teabe edastamiseks (näiteks isikuandmeid puudutav teave). Pexipi kõne alustamiseks on vaja kliendile saata (näiteks e- posti teel) kõne toimumise link ja vajaduse korral parool. Kõne toimub internetis ning isik saab kõnega liituda kas arvutis või mobiiltelefonis ja rakendub tema sideteenuse pakkuja hinnakiri. Välisministeeriumile Pexipi kasutamine isiku kaugtuvastuseks lisakulutusi ei tekita, kuna litsentsid on soetatud kõikidele Välisministeeriumi ja saatkondade töötajatele ning tasumine ei toimu kasutusseansside alusel, vaid kindlaksmääratud summana aasta kohta. Videokõnet on võimalik vajaduse korral osaliselt või täielikult salvestada, et vältida hilisemaid arusaamatusi või lahendada tekkinud pretensioone. Välisministeeriumi arvates sobib Pexip isiku kaugtuvastamiseks. Soovime ka märkida, et Notarite Koja kaugtõestamise teenus annab aimu inimeste ootusest e-riigile ja e-teenustele. 2020. aastal tehti 8220 kaugtõestamist, 2021. aastal 32 315 ja 2022. aasta jaanuarist augustini 30 425 toimingut. Kaugtõestamise teel tehtud toimingud moodustavad käeoleval aastal tehtud tõestamistoimingutest ligi kolmandiku. Kaugtõestamine on samaväärne notaribüroos tehtud tõestamistoiminguga. Siiani ei ole teada ühestki kaugtõestamistoiminguga seotud kelmusest ega pettusest. 6. Kaasatud osapooled Kaugtuvastamist on arutatud tarkvarafirmaga Veriff, Notarite Koja ja Siseministeeriumiga. Siseministeeriumilt on tulnud esmane mitteametlik toetav hinnang e-teenuste laiendamise kohta Eesti isikut tõendavate dokumentide väljastamisel. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine JAH  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva JAH olukorra säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Avalikkuse teavitamine Avalikkust teavitatakse reisi ajal toimuda võivatest ootamatustest ja nende olukordade lahendamisvõimalustest Välisministeeriumi hallatava lehe reisitargalt.vm.ee kaudu. Lehel on juhised, kuidas tegutseda reisidokumendi kaotuse, varguse, hävimise või aegumise korral. Abi saamiseks tuleb pöörduda Eesti või mõne ELi liikmesriigi välisesindusse. Eesti välisesinduste nimekiri ja kontaktid on esitatud eelviidatud lehel, samuti on välisesinduste nimekiri ja kontaktid leitavad Välisministeeriumi kodulehelt vm.ee. Muude ELi liikmesriikide esinduste kontaktid on lehel https://consular-protection.ec.europa.eu/representation-offices_et. 4 Seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse punktis 1 „Probleem“ viidatud 25 riigi kohta, kus Eesti ja ELi liikmesriikide välisesindused puuduvad, on lehel reisitargalt.vm.ee esitatud vastav teave konkreetse riigi teemalehe ülaosas tekstiga „Eestil puudub riigis välisesindus“ ja „NB! Riigis puuduvad ka teiste EL liikmesriikide esindused, mistõttu on konsulaarabi (nt passi varguse või kadumise, isiku kinnipidamise jms korral) saamine äärmiselt raskendatud.“. Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Konsulaarseaduse §-des 72 ja 73 on sätestatud võimalus, et erandjuhul võib välisriigis viibivale Eesti kodanikule või määratlemata kodakondsusega isikule TPT või TPLi väljastada Välisministeeriumi Eestis asuvas struktuuriüksuses töötav konsulaarametnik, kui isikut on võimalik välisriigis tuvastada. Senises praktikas tähendab see, et Tallinnast lähetatakse iga kord konsul mõnda eelviidatud 25 riiki, kus dokument on kaotatud, varastatud, hävinud või aegunud. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Avalikkuse teavitamine Käitumisjuhised ning teave, et sihtriigis ei ole Eesti ega ELi liikmesriikide välisesindusi, ei peata inimeste reisimist riikidesse, kus puudub Eesti ja ELi liikmesriikide konsulaarvõrgustik. Seega, isegi kui edaspidi avalikkust rohkem teavitada, ei lahenda see olukorda, kui Eesti kodanikust või määratlemata kodakondsusega isikust reisija peaks eelviidatud riikides kaotama oma passi, see hävib või aegub seal viibimise ajal ning isik vajab riigist väljumiseks ja Eestisse tagasipöördumiseks TPTd või TPLi. Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Konsulaarseaduses ei täpsustata, kes ja millises ulatuses peaks katma konsuli lähetus- ja reisikulud. Arvestades, et reisijale on tehtud kättesaadavaks teave, et tema reisi sihtriigis ei ole Eesti ega ELi liikmesriikide välisesindusi ja dokumendi kaotuse, varguse, hävimise või aegumise korral on äärmiselt keeruline konsulaarabi anda, on põhjendatud teatud ulatuses nii- öelda omavastutuse kaudu abistamiseks tehtud kulutuste jagamine hädasolija ja abistaja (Välisministeeriumi kui Eesti riigi esindaja) vahel. Kui viidatud omavastutust ei ole sätestatud, peab kõik seotud kulud kandma Välisministeerium ja selleks tuleb eelarves vastavad vahendid ette näha. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et konsuli lähetamine on aeganõudev tegevus (reisi planeerimine ja reisiks kuluv aeg), lisaks on vaja saada viisa (sh diplomaatilist passi kasutaval konsulil) Maldiividele (väljastatakse piiril), Afganistani, Naurule, Bhutani, Guyanasse või Lesothosse sisenemiseks või täita teisi tingimusi (tõendada leetrite vastu vaktsineerimist – Marshalli saared, Saalomoni saared). Viisat nõudvate riikide välisesindusi Eestis ei ole. See tähendab, et lisaaega kulub ka kaugetes riikides asuvates saatkondades viisa taotlemisele (Afganistani saatkond asub Varssavis Poolas; Nauru peakonsulaat asub Melbourne’is Austraalias; Guyana saatkond asub Londonis Ühendkuningriigis ja Lesotho saatkond Berliinis Saksamaal) või asjaomase riigi välisministeeriumi kaudu viisa saamisele (näiteks Bhutan, millel puudub Eestisse akrediteeritud välisesindus). Viisa eest võidakse nõuda riigilõivu või menetlustasu, mis lisandub konsuli lähetuskuludele. Seega on hädasolija abistamine konsuli kohalesaatmise kaudu aeganõudev ja kulukas tegevus ning välistab abi andmise tõhusal moel. 5 IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Probleemi lahendamise kontekstis ei ole analüüsitud teiste riikide regulatiivseid valikuid, sest need puuduvad. Nimetada saab siiski Leedut, kus on alates 16. aprillist 2021 teatud eriolukordades (ulatuslik karantiin asukohariigis, piiride suletus jms), mille tõttu isik ei saa tulla Leedu saatkonda, võimalik isik tuvastada, kasutades selleks kättesaadavaid elektroonilisi vahendeid (videokõne, e-post jm). Sellisel viisil tuvastatud isik saab oma passitaotluse esitada posti teel. Kirjeldatud tuvastusviis ei hõlma aga sellise ajutise reisidokumendi väljastamist, mis võimaldaks isikul Leetu naasta. Senini on kaugtuvastuse teel võimaldatud passi taotleda üksikjuhtudel, mis tähendab, et kaugtuvastus on väga erandlik tegevus ega ole laialt levinud. Eesti jaoks tekkis isiku tuvastamise probleem pärast seda, kui Ühendkuningriik EList 31. jaanuaril 2020 lahkus. Sama aasta kevadel alanud koroonapandeemia vähendas järsult inimeste liikumist ja reisimist ning lahendamist vajavaid juhtumeid Eesti ega teiste ELi riikide kodanikega eelviidatud 25 riigis ei tekkinud. 2021. aastal hakkas reisimismaht taastuma, kuid vaktsineerimis- ja läbipõdemistõendite ning muude regulatiivsete meetmete tõttu piirdusid reisid enamjaolt ELi või selle lähiümbruse populaarsemate sihtkohtadega (Egiptus, Türgi jt riigid). Eesti elanikud reisisid kaugetesse paikadesse väga vähe (vt tabel punkti 2 all). ELi liikmesriigid on alles teadvustamas probleemi olemust ja selle lahendamise vajadust. Üksikutel ELi liikmesriikidel on mõnes eelviidatud 25 riigis aukonsulaat ning neil on võimalik seega oma kodanikele osutada konsulaarabi ning vajaduse korral väljastada ajutine reisidokument. Konsulaarabi direktiivi 2015/637 artikli 2 lõike 2 kohaselt võivad ELi liikmesriigid oma aukonsulitele anda pädevuse abistada teiste ELi liikmesriikide kodanikke, kuid otsene kohustus aukonsulite volitusi laiendada puudub. See tähendab, et mõned liikmesriigid on nõus iga üksikjuhtumi puhul eraldi kaaluma, kas lubada oma aukonsulil teenindada teise ELi riigi kodanikku, ja mõned liikmesriigid ei soovi oma aukonsuleid teiste ELi riikide kodanike abistamisse kaasata. Tuleb ka arvestada, et igal riigil on õigus oma seadusi muuta ja varem kaalumis- või abivalmidust üles näidanud liikmesriik võib oma seadusi selliselt muuta, et aukonsulid siiski teiste ELi riikide kodanikke ei abista. Eeltoodust lähtudes puudub kindlus, milliste ELi liikmesriikide aukonsulid võiksid hädavajaduse korral abi anda ja milliste ELi liikmesriikide aukonsulid seda kindlasti ei tee. Euroopa Komisjoni 2. septembri 2022. aasta aruandes konsulaarabi direktiivi rakendamise ja kohaldamise kohta tuuakse konsulaarvõrgustiku puudumise probleem eelviidatud 25 riigis välja (aruande punkt 4.2 „Direktiivi kohaldamine ja võimalikud puudujäägid“). Võimaliku lahendusena pakutakse, et tuleks laiendada ELi delegatsioonide volitusi konsulaarabi andmisel konkreetse liikmesriigi palvel selle liikmesriigi kodanikule (punkt 5.2.2 „ELi delegatsioonide roll (artikkel 11)“). Eelviidatud 25 riigist on ELi delegatsiooni esindus kohapeal olemas viies riigis (Afganistan, Barbados, Eswatini, Guyana, Lesotho). Võib eeldada, et konsulaarabi direktiivi täiendamise üle algavad läbirääkimised 2023. aastal. Et Euroopa Komisjoni praegune koosseis saaks direktiivi muutmisettepaneku heaks kiita, peaksid läbirääkimised lõppema hiljemalt 2023. aasta III kvartaliks (selleks ajaks peab olema valminud direktiivi muutmise eelnõu). Kuna aruandes nimetatakse ka teisi punkte, kus 6 direktiivi oleks vaja täiendada, seab see läbirääkimistele märkimisväärse ajasurve. Eesti on aktiivselt seisnud ELi delegatsioonide rolli laiendamise eest ning jätkab seda tegevust, kuid puudub kindlus, kas ja mil viisil see saab teiste liikmesriikide toetuse. Kui konsulaarabi direktiivis õnnestub ELi delegatsiooni rolli laiendamine sätestada, lahendab see konsulaarvõrgustiku puudumise küsimuse siiski vaid viies riigis 25-st, mistõttu on oluline, et Eesti töötaks ka iseseisvalt välja toimiva lahenduse. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Reisidokumendi kaotuse, varguse, hävimise või aegumise korral TPT või TPLi väljastamiseks riikides, kus puuduvad nii Eesti kui ka ELi liikmesriikide välisesindused, on võimalik selgelt sätestada isiku kaugtuvastamine turvatud kanalis toimuva videokõne vahendusel. Selleks on vaja täiendada ITDSi asjakohase sättega. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Kirjeldatud regulatiivne võimalus on seotud põhiseaduse § 13 lg 1 teise lausega, mis näeb ette, et Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Kõnealune säte ei välista abi osutamist teatud juhtudel ka teistele Eesti elanikele, kes on välisriigis hätta sattunud. See on ennekõike põhjendatud määratlemata kodakondsusega isikute puhul. Konsulaarabi osutamise, sh TPT ja TPLi väljastamise saab seega lugeda põhiõiguste hulka kuuluvaks ning selle osutamine võimalikult kättesaadavalt ja mugavalt on põhiseadusega kooskõlas. Kavandatav lahendus ei ole vastuolus rahvusvahelise ega ELi õigusega. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatus ITDSi täiendatakse sättega, mis näeb ette võimaluse tuvastada isik TPT ja TPLi menetluses kaugtuvastamise teel. Muudatuse sihtrühm Eesti kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud, kellele on vaja väljastada TPT või TPL, ning Välisministeeriumi konsulaarametnikud. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele Muudatus võimaldab riikides, kus puudub Eesti või muu ELi liikmesriigi välisesindus, väljastada TPT ja TPL isikutele, kellel puudub kehtiv reisidokument sellest riigist väljumiseks ja Eestisse tagasipöördumiseks. Samuti on muudatuse tulemusel võimalik vajaduse korral rakendada kaugtuvastamist ka teistes riikides, eelkõige näiteks suure pindalaga riikides, kus välisesindusse kohale tulemine võib olla aeganõudev ja kulukas. Muudatuse mõju on positiivne, kuna konsulaarabi muutub tänu sellele kättesaadavamaks. Kaugtuvastamine TPT või TPLi väljastamisel ei tohiks samuti kaasa tuua kelmusi või pettusi, sest isik tuvastatakse sisuliselt samal viisil, kui seda tehakse füüsilise kokkupuutena välisesinduses või aukonsulaadis. Muutub vaid isikuga suhtlemise kanal: vahetu otsekontakti 7 asemel toimub vestlus videokõnena. ITDSi muutmise eelnõusse on plaanis sarnaselt notariaadiseadusega lisada säte, mis annab konsulile õiguse keelduda videokõne alusel isiku tuvastamisest ja TPT või TPLi väljastamisest, kui kõne kvaliteet ei ole piisavalt hea või konsulil tekivad kahtlused isikusamasuses. Abivajav isik peab kaugtuvastuse videokõne maksumuse tasuma vastavalt enda lepingule telekommunikatsioonifirmaga või kui ta kasutab avalikku internetipunkti vms teenuseid, siis seal kehtiva hinnakirja kohaselt. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Kavandatud muudatused ei avalda mõju ettevõtete ega kodanike halduskoormusele. Isikutele, kellele on vaja väljastada TPT või TPL, muutub see kättesaadavamaks ja lihtsamaks. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ja tulusid. Tarkvara Pexip, mida plaanitakse kaugtuvastamisel kasutada, on juba Välisministeeriumis kasutusel ja lisatoimingute (kaugtuvastuse) tegemine tarkvara vahendusel ei mõjuta tarkvara kasutamise eest tasutava litsentsitasu suurust. Videokõne salvestiste säilitamiseks on vaja Consuli programmi, milles kõik konsulaartoimingud registreeritakse, pisut arendada. Selle hinnanguline maksumus on umbes 1000 eurot. 14. Edasine mõjude analüüs Eelnõu ettevalmistamise käigus analüüsitakse täiendavalt kavandatavate muudatuste mõjusid ning neid hinnatakse seletuskirja osas „Seaduse mõjud“ vastavalt HÕNTE §-le 46. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus ITDSi täiendatakse sättega, mis näeb ette võimaluse tuvastada isik TPT ja TPLi menetluses kaugtuvastamise teel. 15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse X tervikseadus senise seaduse struktuuris 15.3 Muudatuste arv ja sisu ei eelda seaduste uute terviktekstide välja töötamist, Selgitus eesmärk on saavutatav olemasoleva regulatsiooni täiendamisega. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Väljapakutud lahenduse realiseerimiseks tuleb muuta isikut tõendavate dokumentide seadust. 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Kaasamine toimub esmalt seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse avaliku kooskõlastusena 2023. aasta esimeses kvartalis. Seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus saadetakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi ei kavandata. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Kontseptsiooni koostamist ei valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg kavandata. 8 (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2023 kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2023 22. Vastutavate ametnike nimed ja Tiina Kallasmaa kontaktandmed [email protected], Perit Soininen [email protected] 9 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on avaldatud teade. Eelnõu toimik: VÄM/23-0026 - Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Pealkiri: Teade: Välisministeerium saadab teadmiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, mis puudutab kaugtuvastamise kasutamist tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa andmisel. Teade avaldati 09.01.2023 21:45 Asutus: Välisministeerium Kontaktisik: Link eelnõu toimikule https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/62c7793a-3a3d-4783-8fab-7ed5570f4ca2 Link teavitamise etapile https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/62c7793a-3a3d-4783-8fab-7ed5570f4ca2?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main