(EIS) algatatud kooskõlastamine

Kooskõlastamiseks: 9.01.2023 nr 8-1/23/105 Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Õpetajate Liit, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda, Eesti Logopeedide Ühing, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Koolipsühholoogide Ühing, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus, Eesti Lastevanemate Liit, mittetulundusühing Eesti Keelepööre, Eesti Klassiõpetajate Liit, Eesti Matemaatikaselts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 2 8 . 12 . 2022 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmine 286385 -3144520 Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 6 ja § 31 lõike 11 alusel. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruses nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ tehakse järgmised muudatused: paragrahvi 11 lõike 4 punkti 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13) põhikooli lõpueksamite ained ning tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest ; “; paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse punktiga 13 1 järgmises sõnastuses: „13 1 ) g ümnaasiumi koolieksami ained ja hinded numbrite ja sõnadega või õigusaktides sätestatud juhtudel sõnalise hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”;“ ; paragrah vi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt : „(5) Ühtse põhikooli eesti keele kui teise keele eksami puhul kannab kool hinnetelehele informatsiooni, millised B1- ja B2-taseme eksamiga ühitatud keele eksami või eksamid õpilane sooritas. Hinnetelehele kannab kool eksamitulemuse või eksami te tulemused protsendina maksimaalsest tulemusest , sõltumata sellest kas õpilane saavutas vastava keeletaseme või mitte. “; paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 13 nimetatud ühtse põhikooli lõpueksami või eksamiplaanis ettenähtud koolieksami asemel koolieksami sooritamisel kannab kool hinnetelehele koolieksami aine ja tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest. Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 13 nimetatud ühtse põhikooli lõpueksami või eksamiplaanis ettenähtud koolieksami sooritamise järel koolieksami sooritamisel kannab kool hinnetelehele nii ühtse põhikooli lõpueksami aine ja tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest, kui ka koolieksami aine ja tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest.“. Kaja Kallas p eaminister Tõnis Lukas h aridus- ja teadusminister Taimar Peterkop r iigisekretär Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 6 ja § 31 lõike 11 alusel. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Pille Kõiv (tel 735 0118 ; [email protected] ) ning õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käesoleval juhul muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määrust nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid”. Ühtsed põhikooli lõpueksamid on osa riiklikust õpitulemuste välishindamise süsteemist. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 34 lõike 1 kohaselt on õpitulemuste välishindamise eesmärk anda õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste saavutatusest ja õppe tulemuslikkusest koolis ning anda riigile vajalikku informatsiooni hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks. Muudatuse kohaselt ei märgita tunnistusele põhikooli lõpueksami hinnet, vaid eksami sooritustulemus fikseeritakse protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Protsentide kasutuselevõtt on positiivne nihe suurema informatiivsuse suunas, mis võimaldab õpilasel saada täpsema informatsiooni oma (õpi)tulemuste kohta, et teha teadlikumalt jõukohaseid edasiõppimise plaane. Näitek s hinde „3/rahuldav“ asemel on võimalik näha õpilase tulemusi skaalal 50–74%, mis on tunduvalt informatiivsem soorituse taseme kohta. Kutseõppeasutus või gümnaasium, kus õpilane soovib õppimist jätkata, saab läbipaistvama aluse nii vastuvõtu korraldamisel kui ka näiteks tasemerühmade, õppe kohandamise vmt planeerimiseks. Selleks on muudetud muudetava määruse § 11 lõike 4 punkti 13 sõnastust ning lisatud sinna põhikooli lõpueksamitega seoses, et kool kannab hinnetelehele põhikooli lõpueksamite ained ning tulemuse protsen dina maksimaalsest tulemusest. Lisaks sellele täiendatakse muudetava määruse § 11 lõiget 4 uue punktiga (13 1 ), milles sätestatakse gümnaasiumi koolieksamitega seonduv, mis varasemalt oli samuti esitatud muudetavas punktis (13) - gümnaasiumi koolieksami ained ja hinded numbrite ja sõnadega või õigusaktides sätestatud juhtudel sõnalise hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud . Kuna gümnaasiumi koolieksamitega seoses muudatust ei tehtud, siis ei saanud vastav regulatsioon en am jääda senisesse punkti (13). Määruse paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: Ühtse põhikooli eesti keele kui teise keele eksami puhul kannab kool hinnetelehele informatsiooni, millised B1- ja B2-taseme eksamiga ühitatud keele eksami või eksamid õpilane sooritas. Hinnetelehele kannab kool eksamitulemuse või eksamite tulemused protsendina maksimaalsest tulemusest, sõltumata sellest kas õpilane saavutas vastava keeletaseme või mitte. Muudatuse eesmärk on kuvada lõputunnisusel kõigi eesti keel teise keelena eksamite tulemused, mille õpilane sooritas. Tulemus pannakse kirja olenemata sellest, kas õpilane ületas põhikooli lõpetamiseks ja keeletaseme saavutamiseks vajaliku lävendi. Sarnaselt käesoleva määruse § 11 lõikes 6 tehtud muudatusega suurendab seegi muudatus õpilase kõigi soorituste kohta info jagamisel läbipaistvust . Kui eesti keele, matemaatika ja valikeksamite puhul kannavad koolid lõputunnistusele nii lõpueksami tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest, kui lõpetamiseks sooritatud koolieksami tulemus e , siis sama esituslaad on ka eesti keele kui teise keele eksami ( te ) puhul. Hinnetelehele kantakse kõik sooritused, ka need, kus vastavat keeletaset (60%) ei saavutata või 50% lävendit ei ületata. Põhikooli lõpetamise ks vajalik e esti keel teise keelena lõpueksam on ühitatud B1- või B2-taseme eksamiga ja eduka soorituse (60%) tulemusena väljastatakse õpilasele vastav tasemetunnistus. Tulemuste võrreldavuse tagamiseks toimub põhikooli eesti keele kui teise keele eksami korraldus ja läbiviimine sarnaselt gümnaasiumi riigieksamitega, st eksamil on välisvaatlejad ja eksamitöid hindavad kesksed hindajad. See tähendab, et eksameid korraldav asutus teatab eesti keele kui teise keele eksami tulemused koolile testide andmekogu kaudu hiljemalt 16 tööpäeva pärast ühtse põhikooli lõpueksami toimumist ning seejärel saab kool kanda tulemuse hinnetelehele. Eestis kasvab eestikeelses koolis muu emakeelega õpilaste hulk, kes lõpetamiseks eesti keele kui teise keele eksami sooritavad. Lõpuaktuste kuupäevade valimisel ja planeerimisel tuleb arvestada, et eesti keele kui teise keele lõpueksami tulemused saab kool teada 16 tööpäeva peale eksami toimumist. Määruse § 11 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses - Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 13 nimetatud ühtse põhikooli lõpueksami või eksamiplaanis ettenähtud koolieksami asemel koolieksami sooritamisel kannab kool hinnetelehele koolieksami aine ja tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest. Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 13 nimetatud ühtse põhikooli lõpueksami või eksamiplaanis ettenähtud koolieksami sooritamise järel koolieksami sooritamisel kannab kool hinnetelehele nii ühtse põhikooli lõpueksami aine ja tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest, kui ka koolieksami aine ja tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest. Esimeses lauses sätestatu alla paigutub õpilase haigestumise tõttu eksami mittesooritamine, kui õpilane ei asunudki eksamit sooritama või ei jõudnud haigestumise tõttu eksamit lõpuni sooritada. Teises lauses sätestatu alla paigutuvad eksami alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest sooritamine. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse ühtse põhikooli lõpueksami ja kui õpilane on sooritanud, siis ka korduseksami tulemus. See tähendab: kui õpilane saavutab ühtsel põhikooli lõpueksamil vähemalt 50% maksimaalsest tulemusest, siis lõpetab õpilane põhikooli ja hinnetelehele kantakse ühtse põhikooli lõpueksami tulemus; kui õpilane ei saavuta ühtsel põhikooli lõpueksamil 50% maksimaalsest tulemusest ja õpilane sooritab põhikooli lõpetamiseks korduseksami koolieksamina , kantakse hinnetelehele nii ühtse põhikooli lõpueksami tulemus kui ka korduseksami tulemus; kui õpilane eksami ajal haigestub või ei saa eksamil osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel, kantakse lõputunnistuse hinnetelehele korduseksami , st koolieksami tulemus. Peame oluliseks jätkuvat dialoogi erinevate valdkonna partneritega põhikooli lõpetamistingimuste ja välishindamise teemal, võttes aluseks uusimad teaduslikud seisukohad, sh et pingeline testimise olukord ei paranda õpilase sooritust ja (edasiõppimise) motivatsiooni, mõjub negatiivselt õppimisega seotud hoiakutele ning kõrge ärevus eksamisituatsioonis moonutab tegelikke õpitulemusi. Õppimise tulemuslikkusele aitavad kaasa kogu õppeprotsessi vältel pingutust nõudvad õpiülesanded, mitte harvad ja kõrge panusega testimised ning õppeprotsessi lõimitud testimised, mis võimaldavad saada tagasisidet oma hetketeadmiste ja arenguvajaduste kohta. See peab olema lähtekoht tulevaste diskussioonide jätkamiseks ja õppimist toetavate hindamislahenduste leidmiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muutmise järgselt märgitakse põhikooli lõpueksami tulemus lõputunnistuse hinnetelehele üksnes protsendina maksimaalsest tulemusest. Seeläbi on tagatud riiklik tagasiside õpitulemuste kohta põhikooli lõpus, mis võimaldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 34 lõikega 1 seatud eesmärgi täitmist - õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivse ja võrreldava tagasiside andmine riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste saavutatusest ja õppe tulemuslikkusest koolis, täitmist. Seega on kõik eelmises lauses nimetatud sihtrühmast tehtavast muudatusest mõjutatud. Muudatuse mõju nimetatud sihtrühmadele on positiivne , ses t aitab: 1) jagada lõputunnistuse hinnetelehel infot õpilase kõigi eksamisoorituse kohta; 2) parandada õppeasutuste jaoks õpilase tulemuse osas arusaadavust ja tõlgendamist; 3) parandada kogukonna ja riigi jaoks õppetöö tulemuste läbipaistvust. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele, Eesti Lastevanemate Liidule, mittetulundusühingule Eesti Keelepööre, Eesti Klassiõpetajate Liidule, Eesti Matemaatikaseltsile, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsile. Tõnis Lukas minister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-0022 - Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.01.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d07bd7b8-394b-498f-a45d-25659316d728 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d07bd7b8-394b-498f-a45d-25659316d728?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main